Väljaminev kiri

PROJEKT RAAMLEPING nr

Poolte andmed

Tellija Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus

Registrikood 70008440

Aadress Mäealuse 2/2, 12618 Tallinn, Eesti Vabariik

Tellija esindaja

Esinduse alus Põhimäärus

Kontaktisikud 1. Kristjan Toim, tehniline teenusehaldur, [email protected],

5865 0929 või tema asendaja;

2. Olesja Puumeister, juhataja, [email protected], 504 9444

või tema asendaja;

Täitja 1

Registrikood

Aadress

Täitja esindaja

Esinduse alus

Kontaktisikud

Vajadusel lisatakse ridu

1 Lepingu üldised tingimused

Lepingu

sõlmimise alus

Lihthanke „Netaphor SiteAudit printerite monitooringu tarkvara ja

tootetugi“, (viitenumber 290266) alusdokumendid (edaspidi RHAD) ning

täitja …pakkumus

Lepingu ese Raamlepingu esemeks on Netaphor SiteAudit printerite monitooringu

tarkvara litsents 740 seadmele ja tootetugi aastaks

Lepingu

maksimaalne

maksumus

55 000 eurot (lisandub käibemaks)

Lepingu

rahastamis-

allikas

Riigieelarve ja/või välisvahendid. Konkreetne finantseerimisallikas

märgitakse hankelepingus

Lepingu

kehtivus

Leping kehtib 48 kuud või lepingu maksimaalse maksumuse täitumiseni

(kohaldub esimene täituv tingimus)

Lepingu lisad Lisa 1.1 – SMIT käsunduslepingute üldtingimused;

Lisa 1.2 – SMIT müügilepingute üldtingimused;

Lisa 2 – Tellija tehniline kirjeldus;

Lisa 3 – Täitja pakkumuse maksumuse vorm.

2 Lepingu ese, tellimine ja osapooled

2.1 Raamlepingu (edaspidi leping) ja selle alusel sõlmitavate hankelepingute kohaselt täitja müüb

ja annab tellijale üle lisas 2, tehniline kirjeldus spetsifitseeritud printerite monitooringu tarkvara

tooteid koos lepingukohaste kasutusõigustega ja tootetuge ning tellija tasub nende eest vastavalt

lepingule. Tellijal on õigus osta lepingu esemeks olevaid litsentse ja tootetuge koos või eraldi

vastavalt tellija igakordsele vajadusele. Tootetoe osutamisele kehtivad SMIT

2(6)

käsunduslepingute üldtingimused (lisa 1.1) ning litsentside ostmisele SMIT

müügilepingute üldtingimused (lisa 1.2).

2.2 Lepingu eseme tellimine toimub vastavalt tellija vajadusele lepingu kehtivuse vältel.

Raamlepingu sõlmimine ei kohusta tellijat lepingu eset tellima. Tellijal ei ole kohustust tellida

lepingu eset lepingu maksimaalse maksumuse ulatuses.

2.3 Lepingu täitmine toimub esitatud tellimuste ja hankelepingute alusel. Hankelepingu all peetakse

silmas lepingu alusel sõlmitavat vastastikuste varaliste õiguste ja kohustustega kokkulepet, kus

spetsifitseeritakse lepingu ese, maksumus, tähtajad ja muud olulised tingimused.

Hankelepingud sõlmitakse poolte kokkuleppel lepingu kehtivusaja jooksul riigihangete

seaduses ja käesolevas lepingus sätestatud korras.

2.4 Hankelepingud, mille maksumus on 20 000 eurot või enam, lisandub käibemaks, sõlmitakse

kirjalikult. Eelnimetatust väiksemas rahalises mahus sõlmitava hankelepingu moodustavad

tellimuse pakkumuse esitamise ettepanek, pakkumus ja tellija aktsept, eraldi kirjalikku

hankelepingut ei pea sõlmima.

2.5 Lepingu eseme tellimiseks esitab tellija täitjale e-riigihangete keskkonnas tellimuse korras või

e-posti teel tellimuse koos hankelepingu eseme tehnilise kirjeldusega.

2.6 Tellija tellimus peab sisaldama piisavat informatsiooni täitjale lepingukohase pakkumuse

tegemiseks. Tellijal on õigus igal ajal enne tellimuse tegemist arutada tellimuse kõiki aspekte.

2.7 Pakkumuse esitamise tähtaeg sätestatakse igakordselt tellimuses. Täitja esitab pakkumuse, mis

on kooskõlas vastava tellimuse nõuetega.

2.8 Tellimuse täpsustamiseks toimub vajadusel poolte eelneval kokkuleppel tellimuse eelanalüüs,

kus täpsustatakse tellimuse sisu.

2.9 Tellijal on õigus vajadusel nõuda esitatud pakkumuse täpsustamist.

3 Lepingu täitmise üldised põhimõtted

3.1 Täitja kinnitab, et on lepingus sätestatud lepingu esemeks olevate toodete ja teenuste osas tootja

volitatud edasimüüja ja toe partner (omab tootja esindusõigust),

3.2 Täitja on kohustatud tagama lepingu eseme tarnimise ja teenuse osutamise vastavalt lepingule

ning kooskõlas täitjale kui ametialasele professionaalile esitatud asjakohaste nõuete ja hea

tavaga ning vastutama lepingu täitmise eest moel, mis ei riiva kolmandate osapoolte õigusi, sh

intellektuaalomandi õigusi.

3.3 Tellijal on õigus igal ajal kontrollida lepingu eseme vastavust lepingule ning täitja kinnitustele

ning nõuda täitjalt informatsiooni lepingu täitmise kohta, sh tootja esindusõigust tõendavate

dokumentide esitamist.

3.4 Juhul, kui konkreetse hankelepinguga pole pooled kokku leppinud teisiti, kohalduvad lepingu

eseme üleandmisele alljärgnevad tingimused:

3.4.1 tooted antakse üle kümne tööpäeva jooksul alates hankelepingu sõlmimisest

veebilingi kaudu või muul pooltele sobival viisil;

3.4.2 kasutusõiguste kehtivus algab ning kui koos toodetega ostetakse ka tootetugi,

aktiveeritakse tootetugi, toodete üleandmise hetkest;

3.4.3 juhul kui tootetugi ostetakse toodetest eraldi, hakkab tootetugi kehtima

hankelepingu sõlmimisele järgnevast päevast.

3.5 Tootetugi peab vastama vähemalt alljärgnevale:

3.5.1 tootetoe osutamine tööpäeviti kell 8:00-17:00;

3.5.2 tellija teenindussoovidele reageerimine ühe tööpäeva jooksul;

3.5.3 vead kõrvaldatakse kolme tööpäeva jooksul;

3.5.4 tagatud on tootjapoolne tootetugi;

3.5.5 versiooniuuendused, veaparandused, turvapaigad on koheselt kättesaadavad;

3(6)

3.5.6 suhtluskanal: telefon ja e-post, põhjendatud vajadusel tellija nimetatud

asukohas vähemalt Tallinna piires. Tootetoe osutamise veebikeskkonna

olemasolul, kohustub täitja teenuse aktiveerimise hetkeks tagama tellijale

ligipääsu vastavale veebikeskkonnale kogu lepingu 3(6) kehtivuse perioodiks.

Täitja edastab tellijale ligipääsuks vajalikud andmed (kasutajatunnus, parool vms);

3.5.7 suhtluskeel eesti või inglise.

3.6 Toodete litsentsid on tähtajalised.

4 Maksumus ja arveldamine 4.1 Arveldamine toimub hankelepingute alusel. Hankelepingus sätestatud hind on lõplik hind, mis

kuulub tellija poolt vastava lepingu eseme eest tasumisele, sisaldades muuhulgas

intellektuaalomandi õiguste tasusid.

4.2 Lepingu lisas 3 toodud hinnad on täitjale siduvad kogu raamlepingu kehtivuse aja. Tellija ja

täitja kokkuleppel võib konkreetses hankelepingus hindu alandada.

4.3 Arveldamine toimub peale litsentside sihipärase kasutamise võimaldamist ja tootetoe

aktiveerimist kogu hankelepingu perioodi eest ette.

4.4 Täitja saadab tellijale Eesti e-arve standardile vastavad e-arved, milles tuuakse mh välja ka

tellija kontaktisiku nimi ning riigihanke viitenumber ja raamlepingu number, tellimuse

viitenumber ja hankelepingu number, riigihanke osa viitenumber ning välisvahendite projekti

tunnus, kui on tegemist välisvahenditega. E-arve tuleb saata e-arvete operaatori kaudu ja see

loetakse laekunuks selle laekumise kuupäevast.

4.5 Arve maksetähtaeg on 21 kalendripäeva, kui tellimuse ja hankelepingu tingimustes ei ole

sätestatud teistsugust (pikemat või lühemat) tähtaega ja/või kui teistsugune maksetähtaeg ei

tulene välisvahendite kasutamise tingimustest.

4.6 Kasutusõiguse või tootetoe osutamise ennetähtaegse lõpetamise korral täitja süü tõttu, kohustub

täitja tagastama tellijale summa juba tasutud kuid kasutamata jäänud teenuste perioodi eest.

5 Vastutus 5.1 Pooled vastutavad lepinguliste kohustuste rikkumisel. Kohustuse rikkumisel on teisel poolel

õigus kasutada kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid vastavalt

võlaõigusseadusele.

5.2 Lisaks mujal lepingudokumentides sätestatule, on tellijal õigus nõuda ja täitjal on sellise nõude

saamisel kohustus maksta leppetrahvi:

5.2.1 kokku lepitud tarneaja ületamisel 0,2% konkreetse hankelepingu kogumaksumusest iga

viivitatud kalendripäeva eest iga vastava juhtumi korral;

5.2.2 tootetoe tingimustele mittevastamisel 0,2% konkreetse hankelepingu kogumaksumusest

iga viivitatud kalendripäeva eest iga vastava juhtumi korral.

5.3 Poolte konkreetsest hankelepingust tulenev koguvastutus on piiratud konkreetse hankelepingu

kogumaksumusega.

5.4 Lepingu olulise rikkumise korral on tellijal õigus esitada täitjale leppetrahvi nõue 3 000 eurot

iga rikkumise eest. Täitja poolse olulise hankelepingu rikkumise korral ei pea tellija määrama

täitjale lepingu täitmiseks võlaõigusseaduse §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega ning tellijal

on muu hulgas õigus hankeleping üles öelda või hankelepingust taganeda.

5.5 Oluliseks rikkumiseks loevad pooled lisaks võlaõigusseaduses sätestatule muuhulgas:

5.5.1 mõjuva põhjuseta lepingu täitmise katkestamine või täitmisele mitte asumine;

5.5.2 valeinfo esitamine;

5.5.3 lepingu täitmiseks vajalike õiguste (sealhulgas load, litsentsid, intellektuaalse omandi

õigused) puudumine;

5.5.4 intellektuaalse omandi õiguste ja nende kasutamise tingimuste rikkumine;

4(6) 5.5.5 konfidentsiaalsuskohustuse rikkumine;

5.5.6 lepingujärgsete kohustuste korduvat (vähemalt kahel korral) täitmata jätmist;

5.5.7 tähtaegselt lepingu täitmata jätmist selliselt, et tehnilises kirjelduses sätestatud eesmärgi

täitmine ei ole enam tähtaegselt realistlik ja/või täitja poolse tegevuse või tegevusetuse

tõttu ei ole võimalik enam kasutada lepingu rahastamiseks ettenähtud vahendeid;

5.5.8 lepingujärgsete kohustuste üleandmine kolmandale isikule ilma tellija digiallkirjastatud

nõusolekuta.

6 Lepingu tõlgendamine ja erisätted 6.1 Lepingu tõlgendamisel lähtutakse võlaõigusseaduses sätestatud lepingu tõlgendamise reeglitest

ning järgnevast dokumentide prioriteetsusest:

6.1.1 Hankeleping;

6.1.2 Raamleping;

6.1.3 SMIT käsundus- ja

6.1.4 müügilepingu üldtingimused

6.2 Lepingu juurde kuuluvateks lahutamatuteks osadeks loetakse kõik lisad ja riigihanke

alusdokumendid ning täitja riigihankes esitatud pakkumus ja pooltevahelised kirjalikud teated,

mida lepingu lisadena eraldi ei allkirjastata.

7 Lepingu kehtivus 7.1 Raamleping jõustub alates hetkest, mil täitja ja tellija on selle allkirjastanud.

7.2 Leping kehtib 48 kuud või lepingu maksimaalse maksumuse täitumiseni, kohaldub esimene

täituv.

7.3 Õigused ja kohustused, mis oma olemusest tulenevalt ei sõltu lepingu kehtivusest, jäävad

kehtima peale lepingu lõppu.

7.4 Juhul kui käesolev raamleping öeldakse üles täitja süü tõttu, kohustub täitja tagastama tellijale

juba tasutud, kuid kasutamata jäänud teenuste perioodi eest.

8 Täitja kinnitused 8.1 Täitja avaldab ja kinnitab, et:

8.1.1 ta on lepinguga ja riigihanke alusdokumentidega tutvunud ning mõistab täielikult enesele

võetavate kohustuste sisu ja tagajärgi ning on nõus nendes toodud tingimustega;

8.1.2 lepingu täitmisega ei kahjustata kolmandate isikute õigusi ja huve ning puuduvad mistahes

asjaolud, mis välistaksid tema õigusi sõlmida leping ja seda nõuetekohaselt täita;

8.1.3 ta on tutvunud lepingu lahutamatuks osaks olevate SMIT-i käsundus- ja müügilepingute

üldtingimustega.

8.2 Täitja esitab hankelepingu täitmise alustamise ajaks iga oma alltöövõtja nime, registrikoodi,

kontaktandmed, teabe nende seaduslike esindajate kohta ning alltöövõtulepingu nimetuse,

kuupäeva, numbri ja summa. Samad andmed esitab täitja iga hankelepingu täitmisel lisanduva

alltöövõtja kohta

Leping on allkirjastatud digitaalselt.

Lisa 1. HANKELEPING projekt

Lepingu üldandmed

Lepingu number

Poolte andmed

Tellija Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus

Registrikood 70008440

Aadress Mäealuse 2/2, 12618 Tallinn

Tellija esindaja

Esinduse alus Põhimäärus

Kontaktisikud 1. Nimi, ametinimetus, e-post, telefon.

2. …

Täitja OÜ/AS

Registrikood

Aadress

Täitja esindaja

Esinduse alus Põhikiri/volikiri

Kontaktisikud 1. Nimi, ametinimetus, e-post, telefon.

2. …

1. Lepingu sõlmimise alus Riigihangete seaduse § 30, … sõlmitud raamleping nr …

(riigihanke viitenumber …), tellija … pakkumuse esitamise

ettepanek (tellimuse viitenumber …), täitja … pakkumus

2. Lepingu ese

3. Rahastamisallikas

4. Lepingu eseme täitmine

4.1. Lepingu esemeks on _____ vastavalt lepingu punktile 2.

4.2. Litsentside kasutusõigus võimaldatakse ja/või tootetugi aktiveeritakse alates …

4.3. Hankelepingus kokku leppimata küsimustes lähtutakse raamlepingus sätestatust. 4.4. Tellija teavitab hankelepingu täitmise käigus kaasatavatest välisvahenditest e-kirja teel, kui

see ei ole teada hankelepingu sõlmimisel. Välisvahendite allika lisandumisel või

muutmisel ei sõlmita lepingu lisa. Muudatus loetakse tehtuks, kui tellija on esitanud

lepingu pooltele sellekohase teate.

4.5. Pakkuja esitab hankelepingu täitmise alustamise ajaks iga oma alltöövõtja nime,

registrikoodi, kontaktandmed, teabe nende seaduslike esindajate kohta ning

alltöövõtulepingu nimetuse, kuupäeva, numbri ja summa. Samad andmed esitab täitja iga

hankelepingu täitmisel lisanduva alltöövõtja kohta.

5. Hankelepingu maksumus ja arveldamise kord

5.1. Lepingu eseme kogumaksumus on …. eurot, lisandub käibemaks. Nimetatud hind on lõplik

hind, mis kuulub käesoleva lepingu alusel tasumisele, sisaldades muuhulgas

intellektuaalomandi õiguste tasusid, kui need kohalduvad.

Lepingu eseme eest tasutakse kalendriaasta kaupa/kogu perioodi eest järgnevalt:

Litsentside eest tasutakse:

Tootetoe eest tasutakse:

5.2. Täitja esitab tellijale e-arve iga punktis 5.1. toodud vastava perioodi alguses selle perioodi

kohta.

5.3. Täitja saadab tellijale Eesti e-arve standardile vastava e-arved, milles peab mh olema

toodud tellija kontaktisiku perekonnanimi ning riigihanke viitenumber ja raamlepingu

number, tellimuse viitenumber, hankelepingu osa viitenumber ja hankelepingu number. E-

6(6)

arve tuleb saata e-arvete operaatori kaudu ja see loetakse laekunuks selle e-arvete

operaatorile laekumise kuupäevast.

5.4. Arve maksetähtaeg on 21 kalendripäeva.

6. Hankelepingu kehtivus

6.1. Hankeleping jõustub alates hetkest, kui pooled on hankelepingu allkirjastanud.

6.2. Hankeleping kehtib lepinguliste kohustuste täitmiseni.

6.3. Litsentsi kasutusõiguse või tootetoe osutamise ennetähtaegse lõpetamise korral täitja süü

tõttu, kohustub täitja tagastama tellijale summa juba tasutud, kuid kasutamata jäänud teenuste

perioodi eest.

7. Lepingu lisad (vajadusel)

7.2. Lisa 1 – Täitja pakkumus;

7.3. Lisa 2 …

Leping on allkirjastatud digitaalselt.

Kehtestatud Peadirektori 12.02.2021 käskkirjaga nr 3-1/16

Kehtiv alates 12.02.2021

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse

KÄSUNDUSLEPINGUTE ÜLDTINGIMUSED

1. Üldsätted

1.1. Leping koosneb käesolevatest üldtingimustest (edaspidi üldtingimused) ja eritingimustest

(edaspidi eritingimused) ning nende lisadest.

1.2. Lepingu eesmärgiks on reguleerida käsundiandja (tellija) ja käsundisaaja (täitja) vahel

lepingu alusel tekkivaid õigussuhteid.

1.3. Lepingu täitmise keel on eesti keel, kui lepingus pole sätestatud teisiti.

1.4. Pooled on oma tegevuses iseseisvad ja kumbki pool ei vastuta teise poole poolt endale

kolmandate isikute ees võetud kohustuste täitmise eest.

1.5. Poolte õiguste ja kohustuste aluseks on Eesti Vabariigis kehtivad õigusaktid ja leping koos

selle juurde kuuluvate dokumentidega.

1.6. Pooled tagavad ja avaldavad, et lepingu sõlmimisega ei ole nad rikkunud ühegi enda suhtes

kehtiva seaduse, põhikirja või muu õigusakti sätet ega ühtki endale varem sõlmitud

lepingute ja kokkulepetega võetud kohustust.

1.7. Pooled kinnitavad ja tõendavad, et:

1.7.1. neil on seaduses ettenähtud piisav õigus- ja teovõime (füüsilisest isikust poole puhul)

lepingu sõlmimiseks ning lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks ja õiguste

realiseerimiseks;

1.7.2. nende poolt lepingule ja selle lisadele allakirjutanud isikutele on antud piisavad

volitused selle lepingu sõlmimiseks kooskõlas põhikirjade, õigusaktide ja muude

asjakohaste dokumentidega.

1.8. Lepingu sõlmimisega kaotavad kehtivuse kõik pooltevahelised varasemad lepingud ja muud

kokkulepped niivõrd, kuivõrd need on vastuolus lepinguga.

2. Lepingu ese

Käsundisaaja poolt osutatavad teenused on määratletud lepinguga ja selle juurde kuuluvate

dokumentidega. Käsundisaajale laieneb ka nende teenuste osutamise ja toimingute

teostamise, sh kõrvalkohustuste täitmise kohustus, mis ei ole lepingus sätestatud, kuid mis

oma olemusest lähtuvalt kuuluvad lepinguga seotud teenuste hulka. Nimetatu ei kuulu

teistsuguse kokkuleppe puudumisel eraldi tasustamisele ning käsundisaaja osutab need

teenused, teostab tööd ja toimingud lepingus fikseeritud tähtaja raames ja tasu eest.

3. Käsundisaaja kohustused Käsundisaaja on kohustatud:

3.1. osutama teenuseid omal kulul ja vastutusel hoolikalt ning professionaalsel tasemel

kooskõlas lepingu, õigusaktide, oma tegevus- või kutsealal kehtivate standardite ja heade

kommetega ning osutama neid käsundiandjale või tema poolt osutatud isikutele

kokkulepitud ajal ja korras. Kui pooled ei ole kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

teisiti kokku leppinud, eeldatakse, et füüsilisest isikust käsundisaaja osutab lepingus

sätestatud teenused isiklikult. Käsundisaaja võib kohustuste täitmisel kasutada kolmandate

isikute kaasabi, kuid mitte anda täitmist üle kolmandale isikule, kui pooled ei ole kokku

leppinud teisiti, kusjuures käsundisaaja vastutab sellise kolmanda isiku tegevuse ja

tegevusetuse eest. Kolmandate isikute kaasamine teenuste osutamisele toimub käsundiandja

eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul ning tingimusel, et

kaasatud isikutega sõlmitud kokkulepped ei lähe vastuollu lepingutingimustega;

3.2. täitma lepingut käsundiandja jaoks parima kasuga ning hoidma ära kahju tekkimise

käsundiandjale;

3.3. tegutsema lepingust tulenevate kohustuste täitmisel käsundiandjale lojaalselt arvestades

käsundiandja huvidega ning neid huve kaitsma;

3.4. andma käsundiandjale viimase poolt nõutavas vormis teenuse osutamise kohta

Kehtestatud Peadirektori 12.02.2021 käskkirjaga nr 3-1/16

Kehtiv alates 12.02.2021

informatsiooni, sh lepingu täitmisega seotud tuludest ja kuludest;

3.5. arvestama Käsundiandja poolt antavate juhiste ja ettepanekutega ning tegema koostööd

käsundiandja poolt osutatavate isikutega. Kui käsundisaaja soovib käsundiandja juhistest

kõrvale kalduda, kohustub ta sellest käsundiandjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis teatama ja käsundiandja otsuse ära ootama. Juhul kui käsundiandja juhistest

kinnipidamisega kaasneks käsundiandjale ilmselt ebasoodus tagajärg, võib käsundisaaja

järgida käsundiandja juhiseid alles pärast seda, kui ta on juhtinud käsundiandja tähelepanu

ebasoodsale tagajärjele ja käsundiandja ei muuda sellele vaatamata juhiseid. Käsundisaaja

kohustub teavitama käsundiandjat kõigist lepingus sätestatud kohustuste täitmisega seotud

asjaoludest, mis võivad ajendada Käsundiandjat oma juhist muutma;

3.6. viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 2 (kahe) tööpäeva jooksul alates vastavate asjaolude

ilmnemisest, kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatama käsundiandjale selliste

asjaolude ilmnemisest, millised takistavad käsundisaaja kohustuste kohast täitmist,

mõjutavad kvaliteedi saavutamist, maksumust või omavad lepingu täitmisele muud

ebasoodsat mõju vms. Seejuures ei anna eelnimetatud juhtumeil informeerimiskohustuse

täitmine käsundisaajale ilma käsundiandja vastavasisulise lepinguga samas vormis antud

nõusolekuta automaatselt õigust teenuste osutamise tähtaegu ületada, mitte kinni pidada

lepinguga teenuste suhtes kehtestatud kvaliteedinõuetest vms;

3.7. tasuma omal kulul kõik Lepingu täitmisega seotud autori- ja mistahes iseloomuga muud

tasud kolmandatele isikutele;

3.8. võimaldama käsundiandjal või käsundiandja kontaktisikul teostada igal ajal kontrolli

lepingu täitmise mahu ja kvaliteedi jms üle;

3.9. andma käsundiandjale välja selle, mille ta on lepingu täitmisega seoses saanud ja loonud

(sh seotud õigused), samuti selle, mille ta lepingu täitmiseks sai, kuid mida ta lepingu

täitmisel ei kasutanud, dokumentatsiooni jms. Samuti kohustub käsundisaaja andma

käsundiandjale üle andmed kolmandate isikute intellektuaalse omandi õiguste kohta seoses

lepingu alusel üleantud materjalide (nimi, funktsioon teenuste osutamisel, õiguste maht jms)

või osutatud teenustega;

3.10. täitma muid teenuste osutamisega kaasnevaid ning lepingus ja õigusaktides sätestatud

kohustusi;

3.11. järgima käsundiandja asukoha ruumide kasutamise korda ja teisi turvalisusega seotud

nõudeid ja piiranguid, mida käsundiandja on käsundisaajale tutvustanud enne lepingu

täitmisele asumist või lepingu täitmise ajal;

3.12. tagama, et tema poolt kaasatud meeskonnaliige kasutab talle eraldatud elektroonilist

läbipääsukaarti isiklikult ning registreerib sellega oma liikumise käsundiandja ruumides,

kui käsundiandja on võimaldanud meeskonnaliikmele juurdepääsu käsundiandja

ruumidesse;

3.13. tagama, et käsundisaaja poolt kaasatud meeskonnaliige kasutab käsundiandja poolt talle

kasutamiseks antud ligipääse infosüsteemidele üksnes isiklikult ning üksnes lepinguliste

kohustuste kohaseks täitmiseks. Käsundiandja poolt kasutada antud vahendite kasutamisel

ei ole käsundisaaja poolt kaasatud meeskonnaliikmel õiguspärast ootust privaatsusele ning

käsundiandja logib nende tegevusi seadmetes ja süsteemides;

3.14. kasutama käsundiandja poolt käsundisaajale või tema meeskonnaliikmele lepingu

täitmise käigus kasutamiseks antud käsundiandja vara otstarbekohaselt ja

heaperemehelikult ning tagama vara kaitstuse ja säilimise. Käsundisaaja kannab varalist

vastutust tema meeskonnaliikme tahtliku või hooletu käitumise tõttu käsundiandjale

tekitatud kahju eest;

3.15. täitma muid teenuse osutamisega kaasnevaid ning lepingus ja õigusaktides sätestatud

kohustusi.

4. Käsundisaaja õigused Käsundisaajal on õigus:

4.1. nõuda käsundiandjalt lepingutingimustest kinnipidamist; 4.2. määrata teenuse osutamise aeg, koht ja viis, arvestades lepingut, käsundiandja juhiseid,

käsundiandja tegevuse spetsiifikat, vajadusi jms;

Kehtestatud Peadirektori 12.02.2021 käskkirjaga nr 3-1/16

Kehtiv alates 12.02.2021

4.3. saada käsundiandjalt teenuste osutamise eest tasu lepingus sätestatud tingimustel ja korras;

4.4. teha käsundiandjale ettepanekuid teenuste osutamise osas, esitades selle kohta omapoolsed

põhjendused kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille käsundiandja vaatab läbi ja

teatab käsundisaajale otsustusest ettepaneku arvestamise või arvestamata jätmise kohta; 4.5. nõuda käsundiandjast sõltuvate õigusvastaste takistuste kõrvaldamist teenuste osutamisel; 4.6. nõuda teenuste osutamisega seotud koosolekute korraldamist, kui see on vältimatu teenuste

normaalseks osutamiseks, tähtaegadest kinnipidamiseks ja kvaliteedi tagamiseks.

Käsundiandja korraldab käsundisaaja eelkirjeldatud nõudmisel koosoleku 2 (kahe)

tööpäeva jooksul alates käsundisaaja vastavast kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

edastatud nõudmisest.

4.7. teostada muid lepingus ja õigusaktides sätestatud õigusi.

5. Käsundiandja kohustused

Käsundiandja on kohustatud:

5.1. maksma käsundisaajale teenuste osutamise eest tasu lepingus sätestatud tingimustel ja

korras;

5.2. looma käsundisaajale teenuste osutamiseks vajalikud tingimused vastavalt eritingimustes

sätestatule;

5.3. andma käsundisaajale teenuse osutamise kohta juhiseid, kui käsundisaaja neid vajab ja

vastavat soovi avaldab;

5.4. mitte tegema käsundisaajale põhjendamatult takistusi teenuste osutamisel; 5.5. vastu võtma käsundisaaja poolt nõuetekohaselt osutatud lepingujärgsed teenused; 5.6. osalema teenuste osutamisega seotud korralistel koosolekutel;

5.7. täitma muid lepingus ja õigusaktides sätestatud kohustusi.

6. Käsundiandja õigused

Käsundiandjal on õigus:

6.1. nõuda käsundisaajalt lepingutingimustest kinnipidamist;

6.2. õigus anda käsundisaajale teenuste osutamiseks juhiseid;

6.3. teostada igal ajal järelevalvet teenuse osutamise mahu, kvaliteedi ja muude tingimuste üle;

6.4. põhjendatult keelduda kooskõlastamast käsundisaaja poolt kooskõlastamiseks

esitatud ettepanekuid;

6.5. kutsuda kokku poolte koosolek, sellest käsundisaajale võimalusel 2 (kaks) tööpäeva

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ette teatades;

6.6. lisaks seaduses sätestatud juhtudele pikendada lepingu täitmise tähtaega kuni kuue kuu

võrra;

6.7. lisaks seaduses sätestatud juhtudele tellida käsundisaajalt täiendavaid teenuseid kuni 30%

ulatuses lepingu algsest kogumaksumusest ühikhindade alusel ning pikendada selle võrra

lepingu täitmise tähtaega;

6.8. kaasata lepingu täitmisse käsundiandja poolele (eelkõige maksja rollis) teisi riigiasutusi.

7. Lepingu maksumus

7.1. Lepingu maksumus sisaldab endas muuhulgas käsundisaaja poolt lepingu raames tehtavaid

kõiki kulutusi ja tasu lepingus sätestatud autoriõiguste eest (autori varaliste õiguste

loovutamine ja isiklike õiguste osas kasutusõiguse ehk litsentsi andmine), samuti kõiki muid

teenuste osutamiseks tehtud kulutusi.

7.2. Käsundiandja tasub käsundisaajale nõuetekohaselt osutatud teenuste eest vastavalt

eritingimustes sätestatule, kas peale poolte poolt üleandmise-vastuvõtmise akti

allkirjastamist ning selle alusel esitatud arve saamist ja selle heakskiitmist või peale teenuste

osutamist esitatud arve saamist või füüsilisest isikust käsundisaaja korral peale poolte poolt

üleandmise- vastuvõtmise akti allkirjastamist.

7.3. Arve maksetähtaeg peab olema vähemalt 21 (kakskümmend üks) kalendripäeva arvates

selle kättesaamisest. Juhul kui lepingu maksumus tasutakse füüsilisest isikust

käsundisaajale, makstakse lepingu täitmise eest hiljemalt 14. (neljateistkümnendal)

Kehtestatud Peadirektori 12.02.2021 käskkirjaga nr 3-1/16

Kehtiv alates 12.02.2021

kalendripäeval pärast tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist.

7.4. Kui käsundisaaja on Eestis registreeritud ettevõte saadab käsundisaaja käsundiandjale Eesti

e-arve standardile vastava e-arve e-arvete operaatori Fitek AS kaudu (täpsem info

http://www.fitek.ee/). Kui käsundisaaja ei ole Eestis registreeritud ettevõte saadab

käsundisaaja käsundiandjale pdf formaadis e-posti aadressil [email protected]. E-arve

loetakse laekunuks selle Fitek AS-le laekumise kuupäevast.

7.5. Arvel peab lisaks standardis nimetatud andmetele olema toodud käsundiandja kontaktisiku

perekonnanimi, riigihanke viitenumber (kui on asjakohane), hanke- ja raamlepingu number

(kui on asjakohane) ja tellimuse viitenumber (kui on asjakohane) ning välisvahendite

projekti tunnus (kui on tegemist välisvahenditest rahastatava lepinguga).

7.6. Käsundisaaja poolt esitatav arve peab selgelt ja üheselt viitama lepingule. Käesolevas

punktis ning punktis 7.5 esitatud tingimustele mittevastav arve ei kuulu tasumisele. Arve

maksetähtaeg on kakskümmend üks kalendripäeva, v.a juhul, kui kohalduvate

välisvahendite tingimustest tuleneb ja on konkreetses lepingus sätestatud teisiti.

7.7. Juhul kui pooled on lepingus sätestanud lepingu maksimaalse maksumuse, käsitlevad

pooled nimetatud summat indikatiivsena, s.t. kui leping öeldakse kooskõlas lepingu

tingimustega üles või on käsundiandja esitanud lepingu alusel tellimusi lepingu lõppemise

hetkeks väiksemas mahus kui on lepingu maksimaalne maksumus, ei kuulu maksimaalse

maksumuse ja tegeliku maksumuse vahe käsundisaajale välja maksmisele ega muul moel

hüvitamisele.

7.8. Juhul kui käsundiandjal on alus nõuda käsundisaajalt leppetrahvi ja/või kahju hüvitamist,

on käsundiandjal õigus leppetrahv ja/või kahjutasu maha arvata lepingu alusel

käsundisaajale tasumisele kuuluvast summast.

7.9. Juhul kui lepingu täitmisel selgub käsundiandja soovidest tulenev vajadus täiendavate

teenuste osutamiseks või teenuste osutamiseks viisil, mis erineb algselt kokkulepitust ning

millega kaasneb teenuste mahu muutumine, lepitakse lepingu maksumuse muutumine

poolte vahel kokku lepinguga samas vormis.

7.10. Juhul kui teenuste osutamine ei vasta lepingus toodud nõuetele, võib käsundiandja

lepingu maksumust ühepoolselt alandada, teavitades sellest käsundisaajat kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis.

8. Teenuste kvaliteet. Üleandmine ja vastuvõtt

8.1. Osutatud teenuste kvaliteet peab vastama vähemalt lepingus toodud nõuetele ja antud

teenustele tavapäraselt esitatavatele nõuetele. Nimetatud nõuetele peavad vastama ka

teenuste osutamisega seotud dokumendid jms.

8.2. Osutatud teenuse üleandmine ja vastuvõtt toimub vastavalt eritingimustes sätestatule, kas

üleandmise-vastuvõtmise akti(de) allkirjastamisega poolte poolt või arve heakskiitmisega

käsundiandja poolt. Käsundiandjal on õigus keelduda nõuetele mittevastavate teenuste

vastuvõtmisest, näidates ära keeldumise konkreetsed põhjused.

8.3. Käsundiandjal on kümme tööpäeva aega kontrollida vastuvõtmiseks esitatud teenuste

lepingutingimustele vastavust ning üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamiseks.

Käsundiandja võib nimetatud tähtaega pikendada, kui pikendamine on põhjendatud.

8.4. Kui lepingu eseme vastuvõtmine toimub arve heakskiitmise teel, tuleb see sätestada lepingu

eritingimustes, tellimuses või pakkumise esitamise ettepanekus.

8.5. Juhul kui käsundiandjal ei ole punktis 8.3 nimetatud tähtaja jooksul üleandmise-

vastuvõtmise akti allkirjastanud ega teatanud tähtaja pikendamisest, loetakse lepingu ese

vastuvõetuks ning vastuvõtmise hetkeks punktis 8.3 sätestatud tähtaja möödumisele

järgnevat kalendripäeva. Käesolevas punktis sätestatu ei kuulu kohaldamisele juhul, kui

leping ei ole täielikult rahastatud riigieelarvest (välisvahendite kasutamisel).

8.6. Juhul kui käsundiandja avastab vastuvõtmiseks esitatud lepingu esemes vigu, puudusi või

muu lepingutingimustele mittevastavuse, on käsundisaaja lepingu rikkumises ning

rikkumise kõrvaldamine toimub käsundiandja sellekohaste juhiste alusel.

8.7. Käsundiandjal on õigus puudustega lepingu eseme vastuvõtmisest keelduda näidates ära

keeldumise põhjused või võtta puudustega lepingu ese vastu, lisades puuduste või

Kehtestatud Peadirektori 12.02.2021 käskkirjaga nr 3-1/16

Kehtiv alates 12.02.2021

vaegtööde nimekirja koos puuduste kõrvaldamise tähtajaga üleandmise-vastuvõtmise akti.

Akti allkirjastamisega kinnitab käsundisaaja, et on teadlik aktis märgitud puuduste

kõrvaldamise ja vaegtööde teostamise tähtaegadest ning võtab kohustuse nendest

tähtaegadest kinni pidada. Kõrvaldatud puuduste kohta vormistatakse eraldi üleandmis-

vastuvõtmise akt.

8.8. Kui käsundiandjal puuduvad lepingu eseme osas pretensioonid, allkirjastavad pooled

lepingu eseme üleandmise-vastuvõtmise akti.

8.9. Käsundisaaja annab käsundiandjale koos üleandmise-vastuvõtmise aktiga üle lepingu

eseme juurde kuuluva tehnilise ja muu lepingu eseme kasutamiseks ja haldamiseks vajaliku

dokumentatsiooni käsundiandja soovi kohaselt kas paberil ja/või elektroonilisel

andmekandjal (CD/DVD vms) ja/või e-posti teel või paigaldab selle käsundiandja näidatud

keskkonda.

8.10. Juhul kui lepingu esemeks on arendustööd ning arendustööde üleandmiseks ei ole

üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastatud ja ei kohaldu punkt 8.5, loetakse arendustööde

vastuvõtmise ajaks päeva, mil käsundiandja on töö tervikuna toodangukeskkonnas (live)

kasutusele võtnud. Käesolevas punktis sätestatu ei kuulu kohaldamisele juhul, kui leping ei

ole täielikult rahastatud riigieelarvest (välisvahendite kasutamisel).

8.11. Töötundide kajastamisele ja arveldamisele kohalduvad alljärgnevad põhimõtted:

8.12.1 käsundisaaja poolt kaasatud meeskonnaliige kohustub käsundiandja tööülesannete

haldussüsteemis või kokkuleppel käsundiandjaga muus keskkonnas, käsundiandja poolt

defineeritud tööülesannete juurde märkima selle teostamisele kulunud töötundide arvu;

8.12.2 töötundide eest arveldamine toimub vastavalt haldussüsteemis fikseeritud ja

käsundiandja poolt aktsepteeritud töötundide arvule.

8.12. Käsundiandja poolt lepingu eseme vastuvõtmine ei vabasta käsundisaajat vastutusest

lepingu eseme üleandmisel-vastuvõtmisel avastamata jäänud osutatud teenuse puuduste

või teenuse mittenõuetekohasuse eest ning käsundisaaja kohustub lepingu eseme

üleandmise hetkel esinenud vastavad vead või puudused kõrvaldama omal kulul

mõistliku aja jooksul.

8.13. Kui käsundisaaja ei nõustu käsundiandja poolt lepingu eseme vastuvõtmisest

keeldumisel või puudustega või vigadega vastuvõtmisel tuvastatud vigade või puuduste

olemasoluga, on käsundiandjal õigus nõuda ekspertiisi teostamist. Sel juhul tellib

käsundisaaja käsundiandja poolt osundatud lepingu eseme puuduste või vigade

tuvastamiseks käsundiandjaga kokku lepitud isikult ekspertiisi. Kui ekspertiisi

tulemusel ilmneb, et teenuse vastuvõtmisest keeldumine on olnud põhjendamatu,

hüvitab käsundiandja käsundisaajale ekspertiisikulud, vastasel korral kannab

ekspertiisikulud käsundisaaja. Kui ekspertiisi tulemusel ilmneb, et käsundiandja

osundatud lepingu eseme puudused või vead olid osaliselt põhjendatud, hüvitab

käsundiandja käsundisaajale ekspertiisikulud proportsionaalselt üksnes nende puuduste

või vigade osas ekspertiisi kogukuludest, mille puudumist ekspertiis on tuvastanud.

9. Poolte vastutus. Vääramatu jõud 9.1. Käsundisaaja vastutus: 9.1.1. Käsundisaaja vastutab igasuguse lepingurikkumise eest, eelkõige kui teenuste

osutamine ei vasta lepingus ja selle lisades kokkulepitud nõuetele. Teenuste osutamine

loetakse muuhulgas mittevastavaks juhul, kui käsundisaaja ei esita teenuste üleandmisel

- vastuvõtmisel nõuetekohast dokumentatsiooni, ei osuta teenuseid tähtaegselt, jätab

käsundiandjale lepingu täitmise kohta informatsiooni esitamata vms.

9.1.2. Juhul kui käsundisaaja rikub lepingust tulenevat kohustust, mille heastamine ei ole

võimalik või kui käsundiandjal ei ole heastamise vastu huvi, on käsundiandjal õigus

nõuda käsundisaajalt leppetrahvi 5% (viis protsenti) lepingu maksumusest iga

rikkumise eest. Juhul kui tegemist on olulise lepingurikkumisega, on käsundiandjal

lisaks leppetrahvinõudele õigus ka leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada.

9.1.3. Juhul kui käsundisaaja rikub lepingust tulenevat kohustust, mille heastamine on

Kehtestatud Peadirektori 12.02.2021 käskkirjaga nr 3-1/16

Kehtiv alates 12.02.2021

võimalik, on käsundiandjal õigus esitada käsundisaajale nõue rikkumiste

kõrvaldamiseks (edaspidi

ettekirjutus), andes käsundisaajale rikkumise kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja

(sõltuvalt teenuste iseloomust, rikkumise asjaoludest jms, kuid üldjuhul mitte rohkem

kui 5 (viis) tööpäeva). Kirjeldatud ettekirjutuse tegemist kohaldatakse vaid selliste

kohustuste puhul, mille puhul käsundiandja seda kohustuse olemusest tulenevalt

mõistlikuks peab ning kui tal on heastamise vastu huvi. Kui käsundisaaja ei täida

ettekirjutust selleks antud tähtaja jooksul, peab käsundisaaja maksma käsundiandjale

0,5 % lepingu maksumusest päevas iga rikkumise kõrvaldamisega viivitatud päeva eest,

välja arvatud punktis 9.1.4 sätestatud juhtudel, mil kohaldatakse nimetatud punktis

sätestatud leppetrahvimäära. Samuti on käsundusandjal õigus leping erakorraliselt

ühepoolselt lõpetada, kui käsundisaaja viivitab rikkumise kõrvaldamisega vaatamata

käsundiandja poolsele ettekirjutusele. Juhul kui tegemist on olulise rikkumisega, ei pea

käsundiandja käsundisaajale rikkumise kõrvaldamiseks täiendavat tähtaega andma ning

võib lepingu olulise rikkumise esinemisel erakorraliselt ühepoolselt lõpetada.

9.1.4. Juhul kui käsundisaaja viivitab teenuste osutamise või üleandmisega üle lepingus kokku

lepitud tähtpäevade, on käsundiandjal õigus nõuda käsundisaajalt leppetrahvi, mille

suuruseks on 1% (üks protsent) osutamata teenuste maksumusest iga viivitatud päeva

eest ja leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada.

9.1.5. Käsundisaaja kohustub hüvitama kõik kulud ja kahjud, mis tekivad käsundiandjale

seoses käsundisaaja poolt osutatud teenuste mittenõuetekohase osutamisega.

9.1.6. Punktist 12 tulenevate kohustuste mittejärgimise korral on tegemist olulise

lepingurikkumisega ning käsundiandjal on õigus leping erakorraliselt ühepoolselt

lõpetada ja nõuda leppetrahvi 5% (viis protsenti) lepingu maksumusest iga rikkumise

eest. Antud punkti alusel lepingu lõpetamisel tasub käsundiandja käsundisaajale üksnes

faktiliselt osutatud teenuste osa eest, kui käsundiandjal on selle osa vastu huvi.

9.1.7. Lepingu erakorraline ühepoolne lõpetamine ei võta käsundiandjalt õigust nõuda

käsundisaajalt leppetrahvi ja kahju hüvitamist. Juhul kui ühe ja sama rikkumise eest

võimaldab leping nõuda leppetrahvi mitme sätte alusel, on käsundiandjal õigus

otsustada, millise sätte alusel ta leppetrahvi nõuab.

9.1.8. Käsundiandjal on õigus teenuste eest tasumisel vähendada lepingu maksumust

leppetrahvi summa võrra. Lepingus sätestatud leppetrahvid on kokku lepitud kohustuste

täitmisele sundimiseks ning leppetrahvi nõudmine ei mõjuta käsundiandja õigust nõuda

käsundisaajalt täiendavalt ka kohustuse täitmist ja kahju hüvitamist. 9.1.9. Kui käsundiandja viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on

käsundisaajal õigus nõuda käsundiandjalt viivist 0,05% (null koma null viis protsenti) päevas tähtaegselt tasumata summalt, kuid mitte rohkem kui 5% (viis protsenti) lepingu maksumusest.

9.2. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta

lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Kui vääramatu jõu

asjaolude tõttu on poole lepingust tulenevate kohustuste täitmine takistatud enam kui 60

(kuuskümmend) kalendripäeva järjest, võib kumbki pool lepingu lõpetada.

9.3. Poolte koguvastutus lepingu täitmisel on piiratud lepingu kogumaksumusega, v.a

konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisel tahtlikult või raskest hooletusest.

10. Teadete edastamine ja kontaktisikud

10.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul telefoni, e-posti või posti teel. Juhul kui teate

edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele edastatavad teated

olema edastatud kirjalikus vormis, muuhulgas näiteks poolte lepingu lõpetamise avaldused,

samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest jms.

10.2. Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus märgitud kontaktandmetel.

Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima teist poolt. Juhul kui

pool on lepingu kehtivuse aja jooksul muutnud oma kontaktandmeid ning ei ole sellest teist

Kehtestatud Peadirektori 12.02.2021 käskkirjaga nr 3-1/16

Kehtiv alates 12.02.2021

poolt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis informeerinud, loetakse teade poole poolt

kättesaaduks, kui see on saadetud kõige viimastel poole poolt teatatud kontaktandmetel.

10.3. Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või

kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja

postitamisest on möödunud 5 (viis) kalendripäeva. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud

dokumentide, saatmise korral loetakse teade kättesaaduks kohale jõudmise teates märgitud

kellaajal või e-kirjas näidatud saatmise kellaajal.

10.4. Poolte kontaktisikud on määratud lepingu eritingimustes. Käsundiandja kontaktisikul

on õigus esindada käsundiandjat kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes, v.a lepingu

muutmine (sh lepingu mahu suurendamine, lepingu eseme või tähtaja oluline muutmine

jms), lepingu ühepoolne erakorraline lõpetamine ning leppetrahvi, viivise või kahjude

hüvitamise nõude esitamine.

11. Omandiõigus. Autoriõigused. Dokumentide ja informatsiooni säilitamine

11.1 Lepingu alusel käsundisaaja poolt loodud või tema poolt kolmandatelt isikutelt

omandatud ja lepingu alusel käsundiandja poolt vastuvõetud ning tasutud mistahes teenuste

osutamise resultaadid ja nendega seotud võõrandatavad intellektuaalse omandi õigused, sh

autori kõik varalised õigused (edaspidi „õigused“) lähevad lepingu eseme vastuvõtmisega

lepingus sätestatud tasu eest täies mahus üle käsundiandjale. Lepingu eseme suhtes

kehtivate intellektuaalse omandi õiguste osas, mis oma olemuselt üleantavad ei ole, sh

autori isiklikud õigused, annab käsundisaaja käsundiandjale arvates lepingu eseme

üleandmisest tagasivõtmatu kogu autoriõiguste kehtivuse aja kehtiva ainulitsentsi.

Käsundiandjal on pärast lepingu eseme vastuvõtmist muuhulgas õigus omal äranägemisel

otsustada lepingu eseme kasutamisega seonduvad asjaolud, sh otsustada lepingu eseme

avaldamise viis, lepingu eseme kasutamise algusaeg ja tingimused, teha muudatusi,

täiendusi ja parandusi lepingu esemes või selleks olevas teoses, nende pealkirjades või

autorinime tähistuses, lisada lepingu esemele või lepingu esemeks olevale teosele teiste

isikute teoseid ja õigus vaidlustada lepingu eseme, selle pealkirjade ja autorinime tähistuses

tehtavaid moonutusi ning nende kohta antud kahjustavaid hinnanguid, ning nõuda lepingu

eseme kasutamise lõpetamist (ainulitsents koos all- litsentseerimisõigusega). Käsundisaaja

kohustub tagama, et tal on kõik õigused eelpool nimetatud viisil varalised õigused loovutada

ja isiklike õiguste osas ainulitsents anda.

11.2 Lepingu eseme kasutamise viis ega territoorium ei ole piiratud, st neid võib kasutada

mistahes viisil (sh internetikeskkonnas) ja kogu maailmas.

11.3 Käsundisaajal ei ole ilma käsundiandja eelneva kirjaliku nõusolekuta õigust kasutada

lepingu eset või lepingu esemeks olevat teost või selle iseseisva tähendusega osasid või

õigusi.

11.4 Käsundisaaja poolt lepingu alusel kogutud informatsioon või selle töötlused loetakse

käsundiandja omandiks ja lepingu lõppemise korral või käsundiandja nõudmisel on

käsundisaaja kohustatud viivitamatult omal kulul üle andma käsundiandjale kogu tema

valduses oleva sellise informatsiooni. Samuti kuulub käsundiandjale andmekandja, mille

vahendusel lepingu ese või selle juurde kuuluvad dokumendid reprodutseeritakse,

omandiõigus.

11.5 Kõik lepingu alusel loodud mistahes vormis ja sisuga projektid, plaanid, joonised,

spetsifikatsioonid ja muud dokumendid, mis on loodud käsundisaaja poolt või sattunud

käsundisaaja valdusesse või kontrolli alla lepingu alusel teenuste osutamisel, loetakse

käsundiandja omandiks. Kui pooled ei lepi kokku teisiti, on käsundisaaja lepingu lõppemise

korral või käsundiandja nõudmisel kohustatud oma kulul viivitamatult tagastama

käsundiandjale kõik tema valduses olevad ja eespool viidatud dokumendid, muud

infokandjad ja tehnilised vahendid.

11.6 Kui kolmas isik takistab käsundiandjat tema lepingust tulenevate intellektuaalse omandi

õiguste kasutamisel või rikub neid õigusi, teatab käsundiandja sellest käsundisaajale, kes

peab viivitamata võtma tarvitusele kõik vajalikud abinõud, et võimaldada lepingust

Kehtestatud Peadirektori 12.02.2021 käskkirjaga nr 3-1/16

Kehtiv alates 12.02.2021

tulenevate õiguste kasutamist ja lõpetada käsundiandja õiguste rikkumine. Kui käsundisaaja

võtab sellised abinõud tarvitusele, teeb käsundiandja temaga vajalikul määral koostööd.

11.7 Juhul kui käsundiandja vastu esitatakse nõue teenuste osutamisel toimunud

autoriõiguste rikkumise tõttu, vastutab käsundiandjale tekkinud kahju eest käsundisaaja.

12 Konfidentsiaalsus

12.1 Käsundisaaja kohustub lepingu kehtivuse ajal ning pärast lepingu lõppemist määramata

tähtaja jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega teatavaks

saanud andmeid. Eelkõige, kuid mitte ainult, kohustub käsundisaaja hoidma

konfidentsiaalsena andmeid, mis sisalduvad lepingus, lepingu täitmiseks üleantud

dokumentides ja muudes dokumentides, mille sisuga on käsundisaajal olnud võimalus

seoses lepingu täitmisega tutvuda, lisaks eeltoodule mistahes muid andmeid, mille

konfidentsiaalsena hoidmise vastu on käsundiandjal eeldatavalt õigustatud huvi.

12.2 Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid

käsundiandja eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul.

Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte

audiitoritele, advokaatidele, pankadele ning juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt

kohustatud informatsiooni avaldama. Käsundisaaja on teadlik, et leping on avaliku teabe

seaduses sätestatud ulatuses avalik.

12.3 Käsundisaaja kohustub täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi

turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata

muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest.

12.4 Käsundisaaja kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet mitte ühelgi viisil

isikliku kasu saamise eesmärgil ega kolmandate isikute huvides.

12.5 Muuhulgas kohustub käsundisaaja tagama, et tema esindaja(d), töötajad,

lepingupartnerid ning muud isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid

käesolevas lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma

nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist.

13 Nõuete ja kohustuste üleandmine ja lepingu ülesütlemine

13.1 Käsundiandjal on õigus sõltumata põhjusest leping igal ajal üles öelda, teatades

käsundisaajale vähemalt kuuskümmend kalendripäeva ette. Nimetatud õigus on

käsundiandjal ka juhul, kui pooled on kokku leppinud tähtajalises lepingus. Käesoleva

punkti alusel lepingu ülesütlemisel kohustub käsundiandja tasuma käsundisaajale

ülesütlemise hetkeks faktiliselt üle osutatud teenuste eest, muud summad hüvitamisele ei

kuulu.

13.2 Poolel on õigus leping ennetähtaegselt ühepoolselt üles öelda, teatades sellest ette, kui:

13.2.1 teine pool on rikkunud lepingut ning pole rikkumist kõrvaldanud poole poolt määratud

mõistliku tähtaja jooksul; või

13.2.2 tegemist on olulise lepingu rikkumisega; või

13.2.3 rikkumine on korduv.

13.3 Lepingu ülesütlemisel käsundiandja süü tõttu, on käsundisaajal õigus nõuda tasu vaid

lepingu lõppemisehetkeks faktiliselt osutatud teenuste või üle antud resultaatide eest, mida

käsundiandjal on tegelikkuses võimalik kasutada.

13.4 Lisaks mujal sätestatule, on poolel õigus igal ajal leping üles öelda juhul, kui:

13.4.1 lepingu täitmine on takistatud vääramatu jõu tõttu ning nimetatud mõju on peatanud

lepingu täitmist kauem kui 60 kalendripäeva; või

13.4.2 teise poole suhtes on alustatud pankrotimenetlust, pankrot on välja kuulutatud või tema

varad on arestitud või tema finantsseisund on teise poole põhjendatud hinnangul

oluliselt halvenenud ja see halvenemine muudab vähetõenäoliseks lepingu

nõuetekohase täitmise.

13.5 Lepingu lõppemise kohase arvelduse kohustub käsundiandja teostama kahe kuu jooksul

Kehtestatud Peadirektori 12.02.2021 käskkirjaga nr 3-1/16

Kehtiv alates 12.02.2021

lepingu lõppemise hetkest.

13.6 Õigused ja kohustused, mis oma olemusest tulenevalt ei sõltu lepingu kehtivusest, jäävad

kehtima peale lepingu lõppemist.

14 Lõppsätted

14.1 Leping jõustub allakirjutamisest poolte poolt ja kehtib kuni lepingust tulenevate õiguste

realiseerimise ja kohustuste täitmiseni. Lepingu tingimusi võib muuta ainult pooltevahelise

kirjaliku või digitaalselt allkirjastatud kokkuleppega.

14.2 Pooled võivad lepingu erakorraliselt ühepoolselt lõpetada ja kasutada muid

õiguskaitsevahendeid jms lisaks lepingus sätestatule seaduses sätestatud juhtudel ja korras.

14.3 Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu

kehtivad ka pärast lepingu lõppemist (nt konfidentsiaalsuskohustus, kokkulepped lepingu

eseme suhtes kehtivate intellektuaalse omandi õiguste osas jms).

14.4 Pooled on kokku leppinud, et pooltel on õigus loovutada lepingust tulenevaid ja sellega

seotud õigusi ja kohustusi kolmandatele isikutele ainult teise poole eelneval kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Kolmandale isikule õiguste ja

kohustuste loovutamiseks käesoleva sätte tähenduses ei ole käsundiandja poolt lepingust

tulenevate ja sellega seotud õiguste ja kohustuste loovutamine teisele riigiasutusele või riigi

äriühingule.

14.5 Lepingule kohaldatakse Eesti Vabariigis kehtivat õigust. Juhul kui lepingu mõni säte

osutub vastuolus olevaks Eesti Vabariigis kehtivate õigusaktidega, ei mõjuta see ülejäänud

sätete kehtivust. Kui kirjeldatud juhul on tegemist imperatiivsete sätetega, millest erinevalt

ei saa kokku leppida, viiakse seadusega vastuolus olevad sätted esimesel võimalusel kehtiva

regulatsiooniga kooskõlla.

14.6 Juhul, kui lepingu dokumendid on omavahel vastuolus, lähtutakse järgmisest

prioriteetsuse järjekorrast: 1) leping; 2) üldtingimused; 3) muud lepingu dokumendid. Juhul

kui vastuolus on hankeleping ja raamleping, lähtutakse hankelepingus sätestatust.

14.7 Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada,

antakse lahendamiseks Harju maakohtule.

14.8 Üldtingimused on koostatud 9 (üheksal) lehel.

Kehtestatud Peadirektori 12.02.2021 käskkirjaga nr 3-1/16

Kehtiv alates 12.02.2021

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse

MÜÜGILEPINGUTE ÜLDTINGIMUSED

1. Üldsätted

1.1. Leping koosneb käesolevatest üldtingimustest (edaspidi üldtingimused) ja eritingimustest

(edaspidi eritingimused) ning nende lisadest. 1.2. Lepingu eesmärgiks on reguleerida ostja (tellija) ja müüja (täitja) vahel lepingu alusel

tekkivaid õigussuhteid. 1.3. Lepingu täitmise keel on eesti keel, kui lepingus pole sätestatud teisiti.

1.4. Pooled on oma tegevuses iseseisvad ja kumbki pool ei vastuta teise poole poolt endale

kolmandate isikute ees võetud kohustuste täitmise eest.

1.5. Poolte õiguste ja kohustuste aluseks on Eesti Vabariigis kehtivad õigusaktid ja leping koos

selle juurde kuuluvate dokumentidega.

1.6. Pooled tagavad ja avaldavad, et lepingu sõlmimisega ei ole nad rikkunud ühegi enda suhtes

kehtiva seaduse, põhikirja või muu õigusakti sätet ega ühtki endale varem sõlmitud

lepingute ja kokkulepetega võetud kohustust.

1.7. Pooled kinnitavad ja tõendavad, et:

1.7.1. neil on seaduses ettenähtud piisav õigus- ja teovõime (füüsilisest isikust poole puhul)

lepingu sõlmimiseks ning lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks ja õiguste

realiseerimiseks;

1.7.2. nende poolt lepingule ja selle lisadele allakirjutanud isikutele on antud piisavad

volitused selle lepingu sõlmimiseks kooskõlas põhikirjade, õigusaktide ja muude

asjakohaste dokumentidega.

1.8. Lepingu sõlmimisega kaotavad kehtivuse kõik pooltevahelised varasemad lepingud ja

muud kokkulepped niivõrd, kuivõrd need on vastuolus lepinguga.

2. Lepingu ese

2.1 Lepingu esemeks olevad kaubad ja nende kirjeldus on täpsemalt määratletud eritingimustes.

2.2 Müüja kinnitab, et lepingu järgi üleantavale kaubale ei ole kolmandatel isikutel mingeid

õigusi ning kolmandatel isikutel ei ole ka alust selliste õiguste taotlemiseks.

2.3 Kauba kvaliteet peab vastama lepingus kokkulepitud nõuetele ning kauba tootja

spetsifikatsioonis nimetatud tehnilistele ja kvaliteeditingimustele ning seda liiki kaubale

tavapäraselt esitatavatele kvaliteeditingimustele (sh kauba välimuse osas) jms.

3 Kauba üleandmine ja omandiõiguse üleminek

3.1 Kauba üleandmine müüjalt ostjale toimub lepingus märgitud tähtpäeval või tähtaja jooksul

ning selles märgitud kohas. Müüja informeerib ostjat eelnevalt täpsest kauba üleandmise

ajast veendudes, et ostja saab vastava teate kätte ning et ostjale sobib väljapakutud aeg.

Koos kaubaga annab müüja ostjale üle ka kauba juurde kuuluva dokumentatsiooni. 3.2 Kauba üleandmise-vastuvõtmise kohta vormistatakse üleandmise-vastuvõtmise akt. 3.3 Kauba omandiõigus ja juhusliku hävimise ning kahjustumise riisiko läheb müüjalt ostjale

üle kauba üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisega.

4 Kauba hind ja maksetingimused

4.1 Ostja tasub kauba eest vastavalt lepingus sätestatud tingimustele ja korrale kas peale poolte

poolt üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist ja selle alusel esitatud arve saamist või

peale kauba vastuvõtmist saadud arve alusel. Arve maksetähtaeg peab olema vähemalt 21

(kakskümmend üks) kalendripäeva arvates selle kättesaamisest.

4.2 Lepingus sätestatud kauba maksumus sisaldab endas muuhulgas kõiki müüja poolt lepingu

raames tehtavaid kulutusi.

4.3 Juhul kui kaup ei vasta lepingus toodud nõuetele, võib ostja lepingu maksumust ühepoolselt

Kehtestatud Peadirektori 12.02.2021 käskkirjaga nr 3-1/16

Kehtiv alates 12.02.2021

alandada teavitades sellest müüjat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Samuti võib

ostja kasutada kirjeldatud juhul muid seaduses sätestatud õiguskaitsevahendeid ning

võimalusi.

4.4 Kui müüja on Eestis registreeritud ettevõte saadab müüja ostjale Eesti e-arve standardile

vastava e-arve e-arvete operaatori Fitek AS kaudu (täpsem info http://www.fitek.ee/). Kui

müüja ei ole Eestis registreeritud ettevõte saadab müüja ostjale pdf formaadis e-posti

aadressil [email protected]. E-arve loetakse laekunuks selle Fitek AS-le laekumise

kuupäevast.

4.5 Arvel peab lisaks standardis nimetatud andmetele olema toodud ostja kontaktisiku

perekonnanimi, riigihanke viitenumber (kui on asjakohane), hanke- ja raamlepingu number

(kui on asjakohane) ja tellimuse viitenumber (kui on asjakohane) ning välisvahendite

projekti tunnus (kui on tegemist välisvahenditest rahastatava lepinguga).

4.6 Müüja poolt esitatav arve peab selgelt ja üheselt viitama lepingule. Käesolevas punktis ja

punktis 4.5 esitatud tingimustele mittevastav arve ei kuulu tasumisele. Arve maksetähtaeg

on 21 (kakskümmend üks) kalendripäeva, v.a juhul, kui kohalduvate välisvahendite

tingimustest tuleneb ja on konkreetses lepingus sätestatud teisiti.

5 Poolte vastutus. Vääramatu jõud

5.1 Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele poolele

tekitatud otsese varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju ulatuses.

5.2 Müüja vastutab lepingurikkumise eest eelkõige, kui kaup ei vasta lepingus sätestatud

nõuetele, kaup ei ole tähtaegselt üle antud, müüja ei esita kauba üleandmisel kauba kohta

nõuetekohast dokumentatsiooni vms.

5.3 Lepingus sätestatud tarnetähtpäevast või -ajast või punktis 6.1 nimetatud tähtajast

mittekinnipidamise korral on ostjal õigus nõuda müüjalt leppetrahvi 1% (üks protsent)

lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest.

5.4 Lepingus sätestatud tähtaegade ületamise korral müüja poolt või müüja poolt lepingus

sätestatud teiste kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral on ostjal

lisaks muude õiguskaitsevahendite kasutamisele õigus leping erakorraliselt ühepoolselt

lõpetada, teatades sellest müüjale vastava kirjalikus vormis avaldusega.

5.5 Kui ostja viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on müüjal õigus nõuda

ostjalt viivist 0,05% (null koma null viis protsenti) tähtaegselt tasumata summalt päevas,

kuid mitte rohkem kui 5% (viis protsenti) lepingu maksumusest.

5.6 Ostjal on õigus kauba eest tasumisel vähendada lepingu maksumust leppetrahvi summa

võrra. Lepingus sätestatud leppetrahvid on kokku lepitud kohustuste täitmisele sundimiseks

ning leppetrahvi nõudmine ei mõjuta ostja õigust nõuda müüjalt täiendavalt ka kohustuste

täitmist ja kahju hüvitamist.

5.7 Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta

lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatu jõu asjaolude

ilmnemisel pikeneb lepingu lõpptähtaeg nimetatud asjaolude esinemise perioodi võrra. Pool

peab vääramatu jõu asjaolude äralangemisel lepingut täitma asuma. Kui vääramatu jõu

asjaolude tõttu on poole lepingust tulenevate kohustuste täitmine takistatud enam kui 60

(kuuskümmend) kalendripäeva järjest, võib kumbki pool lepingu lõpetada.

5.8 Poolte koguvastutus lepingu täitmisel on piiratud lepingu kogumaksumusega, v.a

konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisel tahtlikult või raskest hooletusest.

6 Garantii

6.1 Müüja annab kaubale 12 kuulise garantii, mis hakkab kehtima pärast kauba omandiõiguse

ja otsese valduse üleminekut ostjale, kui lepingus või garantiikirjas või muus dokumendis

ei ole ette nähtud garantiitähtaja ostjale soodsamat algust. Kauba suhtes esinevate

Kehtestatud Peadirektori 12.02.2021 käskkirjaga nr 3-1/16

Kehtiv alates 12.02.2021

pretensioonide osas on müüja kohustatud ostja teatele reageerima esimesel võimalusel, kuid

mitte hiljem kui 24 (kahekümne nelja) tunni jooksul arvates teate saamisest, kui

eritingimustes ei ole sätestatud muud tähtaega.

6.2 Garantiitähtaja jooksul on müüja kohustatud tasuta parandama kauba puudused või tasuta

mittekvaliteetse kauba ümber vahetama, kui müüja ei tõenda, et puudused tekkisid

ostjapoolse kauba kasutamise või säilitamise eeskirjade rikkumise tulemusena ja kui müüja

on sellised kasutamise või säilitamise eeskirjad ostjale eelnevalt vähemalt kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis teatavaks teinud. Eeldatakse, et garantiiga on hõlmatud

kõik kaubal garantiitähtaja jooksul ilmnenud puudused.

6.3 Garantiitähtaja kulg peatub ajal, mil ostja ei saa kaupa kasutada lepingutingimustele

mittevastavuse tõttu, mille eest ostja ei vastuta.

6.4 Juhul kui kaup vajab garantiihooldust, siis vastutab garantiihoolduse jälgimise,

kontrollimise ning läbiviimise eest ostja ees müüja.

6.5 Garantiiajal asendatud kaubale antakse algse garantiiga sama kestusega uus garantii.

6.6 Kauba parandamise korral pikeneb garantii parandamise aja kestuse võrra.

6.7 Garantii ei välista ega piira ostja õigust kasutada muid seadusest ja lepingust tulenevaid

õiguskaitsevahendeid.

7 Teadete edastamine ja kontaktisikud

7.1 Teadete edastamine toimub üldjuhul telefoni, e-posti või posti teel. Juhul kui teate

edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele edastatavad teated

olema edastatud kirjalikus vormis, muuhulgas näiteks poolte lepingu lõpetamise avaldused,

samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest jms.

7.2 Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus märgitud kontaktandmetel.

Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima teist poolt. Juhul kui

pool on lepingu kehtivuse aja jooksul muutnud oma kontaktandmeid ning ei ole sellest teist

poolt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis informeerinud, loetakse teade poole poolt

kättesaaduks, kui see on saadetud kõige viimastel poole poolt teatatud kontaktandmetel.

7.3 Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui

teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja

postitamisest on möödunud 5 (viis) kalendripäeva. E-posti teel saatmise korral loetakse

teade kättesaaduks kohale jõudmise teates märgitud kellaajal või e-kirjas näidatud saatmise

kellaajal.

7.4 Poolte kontaktisikud on määratud lepingu eritingimustes. Ostja kontaktisikul on õigus

esindada ostjat kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes, v.a lepingu muutmine (sh

lepingu mahu suurendamine, lepingu eseme või tähtaja oluline muutmine jms), lepingu

ühepoolne erakorraline lõpetamine ning leppetrahvi, viivise või kahjude hüvitamise nõude

esitamine.

8 Konfidentsiaalsus

8.1 Müüja kohustub lepingu kehtivuse ajal ning pärast lepingu lõppemist määramata tähtaja

jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega teatavaks saanud

andmeid. Eelkõige, kuid mitte ainult, kohustub müüja hoidma konfidentsiaalsena andmeid,

mis sisalduvad lepingus, lepingu täitmiseks üleantud dokumentides ja muudes

dokumentides, mille sisuga on müüjal olnud võimalus seoses lepingu täitmisega tutvuda,

lisaks eeltoodule mistahes muid andmeid, mille konfidentsiaalsena hoidmise vastu on ostjal

eeldatavalt õigustatud huvi.

8.2 Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid ostja

eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Lepingus sätestatud

konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte audiitoritele,

advokaatidele, pankadele ning juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud

Kehtestatud Peadirektori 12.02.2021 käskkirjaga nr 3-1/16

Kehtiv alates 12.02.2021

informatsiooni avaldama. Müüja on teadlik, et leping on avaliku teabe seaduses sätestatud

ulatuses avalik.

8.3 Müüja kohustub täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid

konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku

hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest.

8.4 Müüja kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet mitte ühelgi viisil isikliku kasu

saamise eesmärgil ega kolmandate isikute huvides.

8.5 Muuhulgas kohustub müüja tagama, et tema esindaja(d), töötajad, lepingupartnerid ning

muud isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid käesolevas lepingus

sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle

kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist.

9 Lepingu muutmine ja ülesütlemine

9.1 Lepingut võib muuta lepingu eritingimustes ette nähtud korras ja ulatuses või vastavalt

riigihangete seaduse §-le 123.

9.2 Ostjal on õigus sõltumata põhjusest leping igal ajal üles öelda, teatades müüjale vähemalt

60 (kuuskümmend) kalendripäeva ette. Nimetatud õigus on ostjal ka juhul, kui pooled on

kokku leppinud tähtajalises lepingus. Käesoleva punkti alusel lepingu ülesütlemisel

kohustub ostja tasuma müüjale ülesütlemise hetkeks faktiliselt üle antud esemete või

osutatud teenuste eest, muud summad hüvitamisele ei kuulu.

9.3 Poolel on õigus leping ennetähtaegselt ühepoolselt üles öelda, teatades sellest ette, kui:

9.4.1 teine pool on rikkunud lepingut ning pole rikkumist kõrvaldanud poole poolt määratud

mõistliku tähtaja jooksul; või

9.4.2 tegemist on olulise lepingu rikkumisega; või

9.4.3 rikkumine on korduv.

9.4 Lepingu ülesütlemisel müüja süü tõttu, on müüjal õigus nõuda tasu vaid lepingu

lõppemisehetkeks faktiliselt üle antud esemete või osutatud teenuste eest, mida ostjal on

tegelikkuses võimalik kasutada.

9.5 Lisaks mujal sätestatule, on poolel õigus igal ajal leping üles öelda juhul, kui:

9.6.1 lepingu täitmine on takistatud vääramatu jõu tõttu ning nimetatud mõju on peatanud

lepingu täitmist kauem kui kolm kuud; või

9.6.2 teise poole suhtes on alustatud pankrotimenetlust, pankrot on välja kuulutatud või tema

varad on arestitud või tema finantsseisund on teise poole põhjendatud hinnangul

oluliselt halvenenud ja see halvenemine muudab vähetõenäoliseks lepingu

nõuetekohase täitmise.

9.7 Ostja kohustub teostama kahe kuu jooksul lepingu lõppemisest lepingu kohase

lõpparvelduse.

9.8 Õigused ja kohustused, mis oma olemusest tulenevalt ei sõltu lepingu kehtivusest, jäävad

kehtima peale lepingu lõppemist.

10 Lõppsätted

10.1 Leping jõustub allakirjutamisest poolte poolt ja kehtib kuni lepingust tulenevate õiguste

realiseerimise ja kohustuste täitmiseni. Lepingu tingimusi võib muuta ainult

pooltevahelise kirjaliku või digitaalselt allkirjastatud kokkuleppega.

10.2 Pooled võivad lepingu erakorraliselt ühepoolselt lõpetada ja kasutada muid

õiguskaitsevahendeid jms lisaks lepingus sätestatule seaduses sätestatud juhtudel ja

korras.

10.3 Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad

ka pärast lepingu lõppemist (nt konfidentsiaalsuskohustus jms).

10.4 Pooled on kokku leppinud, et pooltel on õigus loovutada lepingust tulenevaid ja sellega

seotud õigusi ja kohustusi kolmandatele isikutele ainult teise poole eelneval kirjalikku

Kehtestatud Peadirektori 12.02.2021 käskkirjaga nr 3-1/16

Kehtiv alates 12.02.2021

taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Kolmandale isikule õiguste ja

kohustuste loovutamiseks käesoleva sätte tähenduses ei ole müüja poolt lepingust

tulenevate ja sellega seotud õiguste ja kohustuste loovutamine teisele riigiasutusele või

riigi äriühingule.

10.5 Lepingule kohaldatakse Eesti Vabariigi õigust. Juhul kui lepingu mõni säte osutub

vastuolus olevaks Eesti Vabariigis kehtivate õigusaktidega, ei mõjuta see ülejäänud sätete

kehtivust. Kui kirjeldatud juhul on tegemist imperatiivsete sätetega, millest erinevalt ei

saa kokku leppida, viiakse seadusega vastuolus olevad sätted esimesel võimalusel kehtiva

regulatsiooniga kooskõlla.

10.6 Juhul, kui lepingu dokumendid on omavahel vastuolus, lähtutakse järgmisest

prioriteetsuse järjekorrast: 1) leping; 2) üldtingimused; 3) muud lepingu dokumendid. Juhul

kui vastuolus on hankeleping ja raamleping, lähtutakse hankelepingus sätestatust.

10.7 Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada,

antakse lahendamiseks Harju maakohtule.

1

Lisa 2 – Tehniline kirjeldus

1. Raamlepingu esemeks on Netaphor SiteAudit printerite monitooringu tarkvara

kasutusõigus või samaväärse toote kasutusõigus koos tootetoega. Samaväärse toote

pakkumisel peab toode vastama vähemalt tehnilise kirjelduse punktides 2-7 esitatud

nõuetele.

2. Monitooringu tarkvara peab vastama järgmistele tehnilistele nõuetele:

2.1. Tarkvara ei tohi olla tootja ega kaubamärgi spetsiifiline;

2.2. Tarkvara peab paigalduma Windows Server 2022 või uuema serveri platvormiga;

2.3. Tarkvara peab ühilduma MS SQL 2022 või uuema andmebaasiga;

2.4. Tarkvara peab koosnema ühest terviklahendusest;

2.5. Tarkvara peab olema installeeritav SMITi keskkonda. Tarkvara ei tohi asuda

kolmanda osapoole võrgus;

2.6. Tarkvara peab suutma monitoorida võrgu ja lokaalseid printseadmeid;

2.7. Lokaalprinterite otsingu ja monitoorimise tarbeks ei tohi installeerida

tööjaamadesse lisatarkvara\ monitooringu agenti;

2.8. Võrguprinte otsing ja monitooring käib SNMP protokolli kaudu;

3. Prindiseadmetest andmete kogumine ja säilitamine:

3.1. Võrguprinterid:

3.1.1. Tarkvara peab koguma prindiseadmetest järgmist infot: seadme nimi, mudel tootja,

seerianumber, asukoht, kontakt, varahaldus ip – ja mac aadress, seadme vanus;

3.1.2. Loendurinäitude kogumine: kokku, kokku ühtlustatud\võrdsustatud A4

paberisuuruseks, värviline, mustvalge, suur ja väike paberiformaat, mustvalge ja

värviline suur ja väike paberiformaat, paljundamine, skaneerimine, printimine,

faksimine;

3.1.3. Tarkvara peab koguma prindiseadmetest lisaks identifitseerivale ja

loendurinäitudele ka järgnevat infot: seadme olek, sündmused seadmetest,

kulumaterjalide jääk.

3.2. Lokaalprinterid

3.2.1. Tarkvara peab kogub prindiseadmetest järgnevat infot: installeeritud draiveri nimi,

tööjaama ip- ja mac-aadress, mille külge seade on ühendatud, prinditud lehekülgede

arv.

4. Teavitus ja päringud

4.1. Teateid peab saama genereerida järgmiste tingimuste alusel:

4.1.1. seadme nimi, organisatsiooniline kuuluvus, mudel, tootja, seerianumber,

inventariväljade asukoht „Location“ , kontakt „Contact“ ja varahalduse „asset tag“

väärtuste alusel, ip- ja mac-aadressi, loendurinäit kokku, must-valge ja värviline

loendurinäit, kohandatud väljad, sündmuse kestvus, teate sisu ja teate raskusastme

alusel;

4.1.2. sündmuse tekkimise ja lõppemise puhul;

2

4.1.3. ajatatud teavitus, etteantud aja möödudes, sündmuse tekkimisel ja lahenemisel,

sündmuse korduv meeldetuletus täpsustaud ajaintervalli järgi, täpsustaud

nädalapäevadel ja kellaaegade vahemikus - kui tekib uus sündmus ja sellele vastab

teavitusreegel, siis saadetakse välja esimene teade, kui on määratud ka teavitus nö

sündmuse lahenemisel, siis saadetakse välja ka teine teade sündmuse lõppemise

kohta. Kui on määratud ka korduvteade, siis seda teavitust edastatakse kindlatel

nädalapäevadel ja kellaaegade vahemikus, vastavalt heakorra (SLA) määrangutele.

5. Kulumaterjalide jälgimine ja ajalugu

5.1. Kõikide loendatavate kulumaterjalide kohta fikseeritakse järgmised näitajad:

5.2. Kulumaterjali tuvastus- ja paigalduskuupäev;

5.3. Kulumaterjali jääk paigaldusel, hetke seis ja kulunud osa protsentides;

5.4. Vastavalt kulumaterjali jäägi vähenemisele peab tarkvara arvestust järele jäänud

kulumaterjalijäägi kestvuse üle, nii päevades kui ka lehekülgedes kui ka

kuupäevaline ennustus kulumaterjali lõppemisest. Tarkvara ei tohi olla

kulumaterjali jäägi protsendist sõltuv st kulumaterjali tellimus esitatakse hankija

poole sätestatud e-maili aadressile kui kulumaterjali jääk kassetis on 10%;

5.5. Tarkvara peab arvestust päevas prinditud lehekülgede arvu üle konkreetse

kulumaterjaliga;

5.6. Kulumaterjalide vahetus salvestatakse andmebaasis ja seda on võimalik

tagasiulatuvalt kontrollida ilma piiranguteta, sh fikseeritakse ka tarkvaras

kulumaterjaliga prinditud lehekülgede arv.

6. Heakord (SLA) jälgimiseks peab omama järgmist võimekust

6.1. Seadme heakorra arvestus, vastavalt ette antud kellaaegadele ja nädalapäevadele, sh

riigipühade välistamine, defineeritud sündmuste kestvuse alusel protsentides.

6.2. Töö- ja töövälisel ajal toimunud sündmuste loendamine.

7. Tarkvara peab sisaldama vähemalt järgmist analüüsi võimekust

7.1. Seadme amortisatsiooni arvestus kalendrikuu lõikes;

7.2. Must-valge ja värvilise väljaprindi hinna arvutamine seadme põhiselt;

7.3. Paberi hinna määramine;

7.4. Kulu arvestus kogu seadmepargi lõikes ja selle osakaal;

7.5. Väljaprinditud lehekülgede arvutamine, arvestades ka amortisatsiooni- või

rendikulu;

7.6. Koormuse arvestus seadmepargi lõikes ja selle osakaal;

7.7. Seadme üle- ja alakoormuse võrdlus protsentides.

8. Samaväärsuse toote pakkumisel peab pakutav lahendus ühtima hankija olemasolevate

süsteemidega ning toote ja teenuse hind peab sisaldama kõiki migreerimisega seotud

lisatasusid. Pakkumuse samaväärsust kontrollivad ja hindavad hankija vastavate

erialateadmistega töötajad. Samaväärsust tõendavad andmed ja dokumendid esitab

pakkuja koos pakkumusega.

1 / 1

Koostatud 12.02.2025 16:18:08 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8388325/general-info

KÕRVALDAMISE ALUSED JA KVALIFITSEERIMISTINGIMUSED Viitenumber: 290266 Hankija: Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (70008440) Hange: Netaphor SiteAudit printerite monitooringu tarkvara ja tootetugi

KÕRVALDAMISE ALUSED

KÕRVALDAMISE ALUSTE PUUDUMINE/HEASTAMISMEETMETE ESITAMINE

Hankija kontrollib edukal pakkujal vastavalt RHS § 125 toodule RHS § 95 lg 1 kõrvaldamise aluseid enne lepingu sõlmimist. RHS § 95 lg 1 nimetatud kõrvaldamise aluste kontroll toimub riigihangete registri liidese ja sanctionsmap.eu abil. Kui andmed ei ole hankijale päringute kaudu kättesaadavad, siis nõuab hankija edukalt pakkujalt enne hankelepingu sõlmimist kõikide asjakohaste andmete või dokumentide esitamist. Ühispakkujate kohta antakse kinnitus kõikide ühispakkujate kohta.

Kehtib: Kõik osad

Küsimused ettevõtjale: 1) Kas pakkuja kinnitab, et tema suhtes puuduvad RHS § 95 lg 1 nimetatud kõrvaldamise alused? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2) Kui pakkujal esineb vähemalt üks RHS § 95 lõike 1 punktides 1–3 ja 5 nimetatud alus, peab pakkuja esitama hankija nõudmisel RHS § 97 kohased ja põhjendatud heastamismeetmed iga sellise esineva asjaolu kohta. Kas kinnitate tingimuse ülevõtmist? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")

1 / 3

Koostatud 12.02.2025 16:18:27 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8388325/general-info

VASTAVUSTINGIMUSED Viitenumber: 290266 Hankija: Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (70008440) Hange: Netaphor SiteAudit printerite monitooringu tarkvara ja tootetugi

PAKKUMUSE ESITAMINE Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigi riigihanke alusdokumentides esitatud tingimuste ülevõtmist.

Tingimusliku pakkumuse esitamine ei ole lubatud.

Küsimused ettevõtjale: 1. Kas ettevõtja saab kinnitada, et pakkumus vastab hanke alusdokumentides sätestatud tingimustele? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")

2. Pakkuja kinnitab, et tema pakkumus on jõus 3 kuud, pakkumuse esitamisest arvates? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")

3. Andmed lepingusse, mida kasutatakse juhul, kui pakkumus tunnistatakse edukaks. Pakkuja esitab andmetena: 1. ettevõtte aadress; 2. lepingu allkirjastaja nimi; 3. alus lepingu allkirjastamiseks (juhatuse liige, volikiri vm); 4. lepingu allkirjastaja ametinimetus; 5. pakkuja kontaktisik lepingu täitmisel (nimi, ametinimetus, telefoni number ja e-posti aadress). (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))

4. Kas pakkujal on isikuid, kellel on volitus ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, ning kelle olemasolu ei kajastu äriregistris. Pakkuja esitab eelpool nimetatud isikute ees- ja perekonnanime, isikukoodi ning esinduse aluse, et hankija saaks nende puhul viia läbi kõrvaldamise aluste kontrolli vastavalt RHS § 95 lg 1 p 1- p 3. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))

5. Pakkuja esitab hankelepingu täitmise alustamise ajaks iga oma alltöövõtja nime, registrikoodi, kontaktandmed, teabe nende seaduslike esindajate kohta ning alltöövõtulepingu nimetuse, kuupäeva, numbri ja summa. Samad andmed esitab täitja iga hankelepingu täitmisel lisanduva alltöövõtja kohta. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")

EL NÕUKOGU SANKTSIOON. ALLTÖÖVÕTJAD JA TARNIJAD. Pakkuja kinnitab, et ta ei kaasa üle 10% hankelepingu maksumusest hankelepingu täitmisele alltöövõtjaid ega tarnijaid, kes on: 1. Vene Föderatsiooni kodanik, resident või Vene Föderatsioonis asutatud ettevõtja, sh füüsilisest isikust ettevõtja, juriidiline isik, asutus või muu üksus; 2. rohkem kui 50% ulatuses otseselt või kaudselt punktis 1 nimetatud isiku, asutuse või muu üksuse omandis; 3. punktis 1 või 2 nimetatud isiku, asutuse või muu üksuse esindaja või tegutseb sellise isiku juhiste alusel. Hankija lükkab tagasi pakkumuse, mille alusel sõlmitav hankeleping oleks RSanS § 7 lg 1 alusel tühine.

Määrust kohaldatakse riigihangetele alates rahvusvahelisest piirmäärast. NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2022/576, 8. aprill 2022, millega muudetakse määrust (EL) nr 833/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas.

Küsimused ettevõtjale: 1. Pakkuja kinnitab, et ta ei kaasa üle 10% hankelepingu maksumusest hankelepingu täitmisele alltöövõtjaid ega tarnijaid, kes on: 1. Vene Föderatsiooni kodanik, resident või Vene Föderatsioonis asutatud ettevõtja, sh füüsilisest isikust ettevõtja, juriidiline isik, asutus või muu üksus; 2. rohkem kui 50% ulatuses otseselt või kaudselt punktis 1 nimetatud isiku, asutuse või muu üksuse omandis; 3. punktis 1 või 2 nimetatud isiku, asutuse või muu üksuse esindaja või tegutseb sellise isiku juhiste alusel. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")

2 / 3

Koostatud 12.02.2025 16:18:27 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8388325/general-info

ÜHISPAKKUJATE VOLIKIRI Ühispakkujad nimetavad riigihankega ning hankelepingu sõlmimise ja täitmisega seotud toimingute tegemiseks endi seast volitatud esindaja.

Küsimused ettevõtjale: 1. Kas tegemist on ühispakkumusega? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")

2. Kui tegemist on ühispakkumusega, kas olete lisanud pakkumuse "Lisadokumentide" lehele ühispakkujate volikirja? Kui tegemist ei ole ühispakkumusega, vastake "Ei"". (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")

SAMAVÄÄRSUS Pakkuja kinnitab, et pakkumus vastab hanke alusdokumentides nõutule ja vajadusel on samaväärsus selgitatud ja tõendid samaväärsuse kohta lisatud.

Iga viidet, mille hankija teeb riigihanke alusdokumentides mõnele RHS-i § 88 lõikes 2 nimetatud alusele (standardile, tehnilisele tunnustusele, tehnilisele kontrollisüsteemile vms), tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. Iga viidet, mille hankija teeb riigihanke alusdokumentides ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule, tootmisviisile, märgisele või vastavushindamisasutuse väljastatud katsearuandele või tõendile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“ (RHS § 88 lg-d 5-6, § 89 lg 2, 114 lg-d 5-7). Hankija aktsepteerib objektiivsetel põhjustel muid asjakohaseid tõendeid, kui pakkuja tõendab hankijale vastuvõetaval viisil, et pakutav asi, teenus või ehitustöö vastab konkreetse märgise või hankija esitatud nõuetele, välja arvatud juhul, kui hankija nõutud märgis, samaväärne märgis või konkreetse või samaväärse vastavushindamisasutuse väljastatud katsearuanne või muu tõend on seaduse alusel eelduseks asja, teenuse või ehitustöö pakkumiseks turul (RHS § 114 lg 7).

Küsimused ettevõtjale: 1. Pakkuja kinnitab, et pakkumus vastab hanke alusdokumentides nõutule ja vajadusel on samaväärsus selgitatud ja tõendid samaväärsuse kohta lisatud. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")

ÄRISALADUS Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe määramist ärisaladuseks.

Teabe ärisaladuseks määramisel lähtutakse ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse § 5 lõikes 2 sätestatust. Pakkuja ei või ärisaladusena märkida: 1) pakkumuse maksumust ega osamaksumusi; 2) teenuste hankelepingute puhul lisaks punktis 1 nimetatule muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid numbrilisi näitajaid; 3) asjade ja ehitustööde hankelepingute puhul lisaks punktis 1 nimetatule muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid näitajaid (RHS § 46 (1)).

Küsimused ettevõtjale: 1. Kirjeldage lühidalt pakkumuses sisalduvat ärisaladust ja lisage selle määramise põhjendus või märkige, et pakkumus ei sisalda ärisaladust. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))

LITSENTSIDE JA TOOTETOE OSUTAMISE ÕIGUS

Pakkuja peab omama tootja poolset hankelepingu eseme müügi ja tootetoe osutamise õigust Eesti Vabariigi territooriumil. Pakkuja esitab vastava õiguse olemasolu tõendamiseks dokumendi koopia või viite tootja või koostööpartneri veebilehele.

Eesti Vabariigis tootja esindamise õiguse olemasolu loetakse tõendatuks ka juhul, kui see on antud tootja esindamiseks Euroopa Liidus ja/ või on tõendatud pakkuja koostööpartneri kaudu. Koostööpartneri kaudu esindusõiguse tõendamisel tuleb esitada: 1. koostööpartnerile tootja poolt antud esindusõiguse olemasolu kinnitus või viide tootja veebilehele (vabas vormis dokument),

3 / 3

Koostatud 12.02.2025 16:18:27 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8388325/general-info

2. JA LISAKS koostööpartneri kinnitus või viide koostööpartneri kodulehele koostöö kohta pakkujaga (vabas vormis dokument).

Küsimused ettevõtjale: 1. Tõend/viide veebilehele, mis tõendab litsentside müügi ja tootetoe esitamise õigust. (Vabas vormis dokument)

Lisa 4.4 Ühispakkujate volikirja vorm

Hankija nimi: SMIT

Riigihanke nimetus: Netaphor SiteAudit printerite monitooringu tarkvara ja tootetugi

Riigihanke viitenumber: 290266

Käesolevaga kinnitame, et alljärgnevalt loetletud isikud esitavad ühise pakkumuse:

Ühispakkumuses osaleva

ettevõtja nimi Registrikood Roll hankelepingu täitmises

1.

2…

Käesolevaga volitame (ühispakkujate nimed) (volitajate nimed ja ametikohad) isikus

(volitatava nimi, ametikoht) olema käesoleva ühispakkumuse esitanud pakkujate ametlik

esindaja riigihankes ja hankelepingu sõlmimisega seotud toimingute tegemisel.

Käesolevaga kinnitame, et vastutame ühispakkujatena hankelepingu täitmise eest solidaarselt.

Volitatava allkirja näidis1 :

Volikiri on ilma edasivolitamise õiguseta.

Volikiri kehtib kuni:

Kuupäev:

(volitaja allkiri)

(volitaja nimi ja ametikoht)

(volitaja nimi ja ametikoht)

(volitaja allkirjastanud digitaalselt)

1 Täidetakse ainult juhul kui volituse originaal on vormistatud paberil

Eesti: Mitmesugused tarkvarapaketid ja arvutisüsteemid Netaphor SiteAudit printerite monitooringu tarkvara ja tootetugi

Hanketeade või kontsessiooniteade – üldkord

1 Hankija

1.1 Hankija Ametlik nimi: Siseministeeriumi infotehnoloogia­ ja arenduskeskus Hankija õiguslik vorm: Keskvalitsusasutus Hankija tegevus: Riigikaitse

2 Menetlus

2.1 Menetlus Pealkiri: Netaphor SiteAudit printerite monitooringu tarkvara ja tootetugi Kirjeldus: Netaphor SiteAudit printerite monitooringu tarkvara ja tootetugi Menetluse tunnus: 8b947ea7­60ad­4795­bb49­ef665a86a70d Sisemine tunnus: 290266 Menetluse liik: Muu üheetapiline menetlus Kiirendatud menetluse põhjendus:  Menetluskorra kirjeldus: Lihthange

2.1.1 Eesmärk Lepingu olemus: Tarned Peamine liigitus (cpv): 48900000 Mitmesugused tarkvarapaketid ja arvutisüsteemid

2.1.3 Maksumus Eeldatav maksumus käibemaksuta: 55 000 Euro

2.1.4 Üldine teave Õiguslik alus: Direktiiv 2014/24/EL

2.1.6 Kõrvaldamise alused Ainult siseriiklikest õigusaktidest tulenevad kõrvalejätmise alused: https://riigihanked.riik.ee/rhr­web/#/ procurement/8388325/procurement­passport

5 Osa

5.1 Osa tehniline tunnus: LOT­0000 Pealkiri: Netaphor SiteAudit printerite monitooringu tarkvara ja tootetugi Kirjeldus: Netaphor SiteAudit printerite monitooringu tarkvara ja tootetugi Sisemine tunnus: 290266

5.1.1 Eesmärk Lepingu olemus: Tarned Peamine liigitus (cpv): 48900000 Mitmesugused tarkvarapaketid ja arvutisüsteemid

https://ted.europa.eu/TED Page 1/4

5.1.3 Eeldatav kestus Kestus: 48 Kuu

5.1.5 Maksumus Eeldatav maksumus käibemaksuta: 55 000 Euro

5.1.6 Üldine teave Reserveeritud osalemine: Osalemine ei ole reserveeritud. Hankeprojekt, mida ei rahastata ELi vahenditest Hanke suhtes kohaldatakse riigihankelepingut (GPA): ei

5.1.7 Strateegilised hanked

5.1.8 Ligipääsetavuse kriteeriumid Puuetega inimeste juurdepääsukriteeriume ei ole lisatud järgmise põhjendusega Põhjendus: Kuivõrd hankeese on intellektuaalomandi õigused, ei ole võimalik sellele puuetega inimeste  juurdepääsukriteeriume esitada.

5.1.9 Kvalifitseerimistingimused Kriteerium:

Liik: Sobivus tegeleda kutsealase tööga Selle kriteeriumi kasutamine: Ei kasutata

Kriteerium: Liik: Majanduslik ja finantsseisund Selle kriteeriumi kasutamine: Ei kasutata

Kriteerium: Liik: Tehniline ja kutsealane suutlikkus Selle kriteeriumi kasutamine: Ei kasutata

5.1.10 Pakkumuste hindamise kriteeriumid Kriteerium:

Liik: Hind Nimi:  Kirjeldus: Vaata hanke alusdokumentidest Kaal (punktid, täpne): 40

Kriteerium: Liik: Kulu Nimi:  Kirjeldus: Vaata hanke alusdokumentidest Kaal (punktid, täpne): 30

Kriteerium: Liik: Kulu Nimi:  Kirjeldus: Vaata hanke alusdokumentidest Kaal (punktid, täpne): 10

Kriteerium: Liik: Kulu Nimi:  Kirjeldus: Vaata hanke alusdokumentidest Kaal (punktid, täpne): 20

Selle meetodi kirjeldus, mida kasutatakse juhul, kui hindamist ei ole võimalik kriteeriumide abil teostada: 

https://ted.europa.eu/TED Page 2/4

Pakkumuste hindamise kriteeriumide osakaalu märkimata jätmise põhjendus: 

5.1.11 Hankedokumendid Hankedokumentide aadress: https://riigihanked.riik.ee/rhr­web/#/procurement/8388325/documents?group=B

5.1.12 Hanke tingimused Esitamise tingimused:

Elektrooniline esitamine: Nõutav Esitamise aadress: https://riigihanked.riik.ee/rhr­web/#/procurement/8388325/tenders Keeled, milles võib pakkumusi või osalemistaotlusi esitada: eesti keel Elektrooniline kataloog: Ei ole lubatud Variandid: Ei ole lubatud Pakkumuste esitamise tähtaeg: 05/03/2025 11:00 +02:00 Pakkumuse jõusoleku tähtaeg: 3 Kuu

Teave avaliku avamise kohta: Avamise kuupäev: 05/03/2025 12:00 +02:00

Lepingutingimused: Lepingu täitmine peab toimuma kaitstud tööhõive programmide raames: Ei Lepingu täitmisega seotud tingimused: Raamlepingu sõlmitakse hanke alusdokumentides sätestatud tingimustel. E­arveldamine: Nõutav Kasutatakse elektroonilisi tellimusi: ei Kasutatakse elektroonilisi makseid: jah

5.1.15 Vahendid Raamleping:

Raamleping ilmaminikonkursita Osalejate maksimaalne arv: 1

Teave dünaamilise hankesüsteemi kohta: Ei kohaldata dünaamilist hankesüsteemi

Elektrooniline oksjon: ei

5.1.16 Lisateave, lepitus ja vaidlustus Lepitusorganisatsioon: Riigihangete vaidlustuskomisjon Vaidlustusorgan: Riigihangete vaidlustuskomisjon Organisatsioon, mis annab lisateavet hankemenetluse kohta: Siseministeeriumi infotehnoloogia­ ja arenduskeskus Organisatsioon, millele laekuvad osalemistaotlused: Siseministeeriumi infotehnoloogia­ ja arenduskeskus TED eSender: Riigihangete register

8 Organisatsioonid

8.1 ORG­0001 Ametlik nimi: Siseministeeriumi infotehnoloogia­ ja arenduskeskus Registreerimisnumber: 70008440 Postiaadress: Mäealuse tn 2/2   Linn: Tallinn Sihtnumber: 12618 Riik: Eesti Kontaktpunkt: PAAVO KIRSI E­posti aadress: [email protected] Telefon: +372 56668318

https://ted.europa.eu/TED Page 3/4

Internetiaadress: http://www.smit.ee Hankija profiil: http://www.smit.ee Selle organisatsiooni rollid:

Hankija Organisatsioon, mis annab lisateavet hankemenetluse kohta Organisatsioon, millele laekuvad osalemistaotlused

8.1 ORG­0002 Ametlik nimi: Riigihangete vaidlustuskomisjon Registreerimisnumber: 1000123 Postiaadress: Tartu mnt 85   Linn: Tallinn Sihtnumber: 10115 Riik: Eesti E­posti aadress: [email protected] Telefon: +3726113713 Selle organisatsiooni rollid:

Vaidlustusorgan Lepitusorganisatsioon

8.1 ORG­0003 Ametlik nimi: Riigihangete register Registreerimisnumber: TED64 Linn: Tallinn Riik: Eesti E­posti aadress: [email protected] Telefon: +3726113693 Selle organisatsiooni rollid:

TED eSender

11 Teave teate kohta

11.1 Teave teate kohta Teate tunnus/versioon: 8b803a9c­e231­4b43­9005­5d605fa9c810 ­ 01 Vormi liik: Hange Teate liik: Hanketeade või kontsessiooniteade – üldkord Teate saatmise kuupäev: 12/02/2025 16:42 +02:00 Teate saatmise kuupäev (eSender): 12/02/2025 16:42 +02:00 Keeled, milles käesolev teade on ametlikult kättesaadav: eesti keel 

11.2 Avaldamisteave

https://ted.europa.eu/TED Page 4/4

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus

Mäealuse 2/2, Tallinn 12618

Telefon 612 6200

E-post [email protected]

Reg. kood 70008440

www.smit.ee

19.02.2025 nr 3-14/35

Pakkumuse esitamise ettepanek lihthankemenetluses Netaphor SiteAudit printerite

monitooringu tarkvara ja tootetugi (290266)

1. Lihthankemenetluse kord ja riigihanke alusdokumendid (RHAD) koosnevad põhitekstist ja

järgmistest lisadest:

Lisa 1. – Raamlepingu ning hankelepingu projekt;

Lisa 1.1. – SMIT käsunduslepingute üldtingimused;

Lisa 1.2. – SMIT müügilepingute üldtingimused;

Lisa 2. – Tehniline kirjeldus;

Lisa 3. – Kinnitus pakkuja(te) kõrvaldamise aluste puudumise kohta (eRHR);

Lisa 4. – Vastavustingimused (eRHR);

Lisa 4.1. – Ühispakkujate volikirja vorm;

Lisa 5. – Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad (eRHR);

Lisa 6. – Hanketeade.

2. Lihthanke tingimused 2.1. Lihthankemenetluse läbiviimisel lähtutakse RHADst.

2.2. Hankija kohaldab RHS § 125 lõike 5 kolmandas lauses sätestatud paragrahve niivõrd, kui

need on käesolevas dokumendis toodud, muus osas hankija nimetatud paragrahve ei

kohaldata.

2.3. Hankija ootus huvitatud isikutele on, et pakkujad teavitaks hankijat aegsasti RHR kaudu

RHADs avastatud vigade, ebatäpsuste ja ebaselguste parandamiseks ja/või teeks

ettepaneku pakkujate hinnangul riigihanke eseme hankimiseks seatud

ebaproportsionaalsete või põhjendamatute piirangute leevendamiseks.

2.4. Lihthankel saavad osaleda ainult pakkujad või taotlejad, kelle elu- või asukoht on Eestis,

mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis

või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis.

2.5. Hanke eest vastutaval isikul on õigus muuta pakkumuste esitamise tähtaega ning teha

alusdokumentides menetluse käigus avastatud vajalikke mittesisulisi muudatusi ning

parandusi.

2(5)

2.6. RHR üldandmetesse/hanketeate lahtris "lepingu täitmise tähtaeg" määratud kuupäev

tähendab lepingu kehtivust, mitte üksnes täitja kohustuste täitmise tähtaega ning lähtub

seetõttu nii täitja kui tellija/maksja kohustuste nõuetekohase täitmise tähtaegadest, sh

hankija arve tasumiseks kuluvat aega. Pakkujal tuleb lepingu sõlmimise korral lähtuda enda

kohustuste tähtaegsel täitmisel lepingu projektis või tehnilises kirjelduses määratud

täitmise/lepingu eseme tarnimise tähtajast.

2.7. Täitja esitab hankelepingu täitmise alustamise ajaks iga oma alltöövõtja nime,

registrikoodi, kontaktandmed, teabe nende seaduslike esindajate kohta ning

alltöövõtulepingu nimetuse, kuupäeva, numbri ja summa. Samad andmed esitab täitja iga

hankelepingu täitmisel lisanduva alltöövõtja kohta.

3. Lepingu eseme tehnilise kirjelduse lugemine

3.1. Iga viidet, mille hankija teeb käesoleva hankega seotud RHADs ostuallikale, protsessile,

kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule, märgisele või tootmisviisile, tuleb lugeda

selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“.

3.2. Samaväärsuse pakkumisel peab pakutav lahendus ühtima hankija olemasolevate

süsteemidega ning toote ja/või teenuse hind peab sisaldama kõiki migreerimisega seotud

lisatasusid. Pakkumus peab vastama esitatud nõuetele või olema sellega vähemalt

samaväärne, kuid ühilduma olemasoleva lahendusega. Pakkuja esitab samaväärsust

tõendavad tõendid või andmed. Pakkumuse samaväärsust kontrollivad ja hindavad hankija

vastavate erialateadmistega töötajad.

4. Pakkumus

4.1. Kui esitatavate dokumentide koosseisus on kolmanda osapoole poolt kirjalikult

allkirjastatud dokumente, võib esitada dokumendi skaneeritud kujul ning

originaaldokument esitada ainult juhul, kui hankijal on tekkinud kahtlus dokumendi osas.

4.2. Pakkumus on pakkuja tahteavaldus lepingu sõlmimiseks, mis on pakkujale siduv alates

pakkumuste esitamise tähtpäevast vähemalt kuni RHADs määratud pakkumuse jõusoleku

minimaalse tähtaja lõppemiseni. Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigi RHADs

esitatud tingimuste üle võtmist.

4.3. Kui pakkuja esitab pakkumuste esitamise tähtaja jooksul uue pakkumuse, ei muutu tema

eelnevalt esitatud pakkumus seetõttu kehtetuks. Pakkuja võib pakkumuse enne pakkumuste

esitamise tähtpäeva tagasi võtta. Kui pakkumus või selle osa ei ole esitatud elektrooniliselt,

esitab pakkuja pakkumuse tagasivõtmiseks hankijale pakkumusega samas vormis

sellekohase teate.

4.4. Pakkumus peab vastama RHADs sätestatud tingimustele.

4.5. Tingimusliku pakkumuse esitamine ei ole lubatud.

4.6. Alternatiivseid lahendusi ei ole lubatud pakkuda.

4.7. Pakkumuse maksumused tuleb esitada eurodes täpsusega kuni kaks kohta pärast koma.

4.8. Pakkumuse maksumuses kajastatud summad on hankijale lõplikud, sh sisaldavad tasusid

või muid makse, v.a käibemaksu, mis kajastatakse eraldi, ning selles toodud summadele ei

lisandu täiendavaid väljamakseid ega kulutusi. 0 või negatiivse väärtusega maksumusi ei

ole lubatud kasutada ja sellised pakkumused on hankijal õigus tunnistada mittevastavaks

ning tagasi lükata.

4.9. Hankija avab pakkumused RHADs näidatud ajal. Pakkumuste avamise protokolli ei

koostata.

4.10. Pakkumuste jõusoleku tähtaja pikendamisele kohaldatakse RHS § 112 sätestatut.

5. Ühispakkumuse esitamine ja teise isiku vahenditele tuginemine

3(5)

5.1. Teise isiku vahenditele tuginemisel tuleb pakkumuses esitada kinnitused kohustuslike

kõrvaldamise aluste puudumise (§ 95 lg 1) ja nendele kvalifitseerimise tingimustele

vastamise kohta, mille osas isiku näitajatele tuginetakse.

5.2. Juhul, kui pakkujaks on filiaal, siis kõrvaldamise aluste puudumist kinnitab filiaal ning

hankija nõudmisel esitatakse enne lepingu sõlmimist tõendid välisriigi äriühingu kohta,

mis tõendavad kõrvaldamise aluste puudumist.

6. Pakkuja kõrvaldamine ja kõrvaldamise aluste kontrollimine

6.1. Hankija kontrollib pakkuja kõrvaldamise aluste puudumist ja kvalifikatsiooni vastavust

RHADs toodud tingimustele.

6.2. Hankija võib hinnata pakkumusi enne pakkumuste vastavuse või pakkujate suhtes

kõrvaldamise aluste puudumise ja kvalifikatsiooni kontrollimist. Sellisel juhul kontrollib

hankija pakkumuse vastavust, pakkuja kvalifikatsiooni nende tingimuste olemasolul ja

RHS § 95 lõikes 1 sätestatud kõrvaldamise aluste puudumist vaid pakkujal kellega ta

kavatseb lepingu sõlmida edukal pakkujal pärast tähtaegselt laekunud pakkumuste

hindamist.

6.3. Juhul, kui hankija ei rakenda punktis 6.2 menetlust, siis kontrollib hankija esmalt

tähtaegselt laekunud pakkumuste vastavust ning seejärel hindab neid. Pärast hindamise

tulemusel eduka pakkuja väljaselgitamist ning enne lepingu sõlmimist kontrollib hankija

eduka pakkuja kvalifikatsiooni nende tingimuste olemasolul ning RHS § 95 lõikes 1

sätestatud kõrvaldamise aluste puudumist.

6.4. Hankijal on õigus sisuliselt kontrollida pakkuja kõrvaldamise aluste puudumist ja tema

kvalifikatsiooni kogu riigihanke vältel.

6.5. Hankija võib pakkujalt nõuda kõrvaldamise aluste kontrollimiseks vajalikke dokumente

või esitatud dokumentide sisu kohta selgitust või selgitamist võimaldavaid andmete või

dokumentide esitamist hiljemalt 5 (viie) tööpäeva jooksul, kui need andmed ei ole hankijale

andmekogus olevate avalike andmete põhjal oluliste kulutusteta kättesaadavad.

6.6. Kui pakkuja või taotleja ei esita hankija antud tähtajaks kõrvaldamise aluste

kontrollimiseks vajalikke dokumente või selgitusi esitatud dokumentide sisu kohta või

selgitamist võimaldavaid andmeid või dokumente ja need andmed või dokumendid ei ole

hankijale andmekogus olevate avalike andmete põhjal oluliste kulutusteta kättesaadavad,

kõrvaldab hankija pakkuja riigihankest põhjendatud otsusega.

6.7. Kui pakkujal esinevad kõrvaldamise alused, kõrvaldab hankija pakkuja riigihankest ja teeb

sellekohase põhjendatud kirjaliku otsuse.

6.8. Juhul, kui eduka pakkuja pakkumus on mittevastav või tema kvalifikatsioon ei vasta

tingimustele või esineb RHS § 95 lg 1 toodud kõrvaldamise alus, teeb hankija otsuse

tuvastatu kohta ning hindab pakkumusi uuesti eduka pakkuja väljaselgitamiseks ja teostab

eduka pakkuja kvalifikatsiooni ja kõrvaldamise aluste kontrolli.

6.9. Eduka pakkuja osas teeb hankija kõrvaldamise või kõrvaldamata jätmise otsuse ja

tingimuste olemasolul kvalifitseerimise või kvalifitseerimata jätmise otsuse.

6.10. Ühispakkujate kõrvaldamise aluste kontrollimisel kohaldatakse käesolevat peatükki iga

ühispakkuja suhtes.

7. Pakkumuste vastavuse kontrollimine

7.1. Hankija kontrollib esitatud pakkumuste vastavust RHADs esitatud tingimustele,

arvestades p 6.2 ja 6.3 toodut.

7.2. Pakkumus tunnistatakse vastavaks, kui see on kooskõlas kõikide RHADs esitatud

tingimustega või kui pakkumuses ei esine sisulisi kõrvalekaldumisi esitatud tingimustest.

4(5)

Hankija teeb pakkumuse vastavaks tunnistamise kohta sellekohase põhjendatud kirjaliku

otsuse.

7.3. Hankija nõudel peab pakkuja pakkumuses esitatud teavet selgitama vastavalt RHS § 46

lõikele 4.

8. Pakkumuste tagasilükkamine ja riigihanke kehtetuks tunnistamine 8.1. Hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui hankelepingu sõlmimine selle pakkumuse alusel

rikuks rahvusvahelist sanktsiooni rahvusvahelise sanktsiooni seaduse tähenduses

(RSansS).

8.2. Hankijal on õigus lükata pakkumus tagasi, kui see ei vasta RHADs esitatud tingimustele,

pakkuja ei esita hankija poolt nõutud selgitusi või kui pakkuja selgituste põhjal ei ole

võimalik üheselt hinnata pakkumuse vastavust RHADs esitatud tingimustele või juhul,

kui pakkuja on esitanud lisatingimusi või tingimusliku pakkumuse, mis ei ole kooskõlas

RHADga. Hankija jätab endale õiguse lükata pakkumus tagasi ka siis, kui on esitatud 0

või negatiivse väärtusega maksumusi. Hankija teeb pakkumuse tagasilükkamise kohta

põhjendatud kirjaliku otsuse.

8.3. Pakkuja, kelle pakkumus on tagasi lükatud, ei osale edasises lihthankemenetluses.

8.4. Hankija jätab endale õiguse lükata tagasi kõik pakkumused, kui:

8.4.1. hindamisele kuuluvaid pakkumusi on esitatud vähem kui kaks;

8.4.2. objektiivsetel põhjustel, kui riigihanke hankemenetluse toimumise ajal on

hankijale saanud teatavaks uued asjaolud, mis välistavad või muudavad hankijale

ebaotstarbekaks hankemenetluse lõpuleviimise RHADs esitatud tingimustel (sh

muudatused õigusaktides).

8.5. Hankija võib põhjendatud vajaduse korral omal algatusel lihthanke kehtetuks tunnistada.

Põhjendatud vajaduseks võib olla eelkõige, kuid mitte ainult:

8.5.1. kui ilmneb vajadus lepingu eset või selle kirjeldust olulisel määral muuta;

8.5.2. kui riigihanke läbiviimise aluseks olevad tingimused on oluliselt muutunud ja

seetõttu osutub lepingu sõlmimine mittevajalikuks või võimatuks;

8.5.3. kui menetluses ilmnenud ebakõlasid ei ole võimalik kõrvaldada ega

lihthankemenetlust seetõttu ka õiguspäraselt lõpule viia.

9. Pakkumuste hindamine ja pakkumuse edukaks tunnistamine

9.1. Hankija hindab pakkumusi hindamiskriteeriumi majanduslikult soodsaim pakkumus alusel

milleks on madalaim hind. Hindamiskriteeriumid ja metoodika on toodud käesolevas

punktis ja PEE lisas 5.

9.2. Edukaks tunnistatakse madalaima kogumaksumusega (km-ta) pakkumus.

9.3. Kui maksimaalsed punktid antakse kahele või enamale pakkujale võrdselt, tõmmatakse

pakkujate vahel liisku.

10. Läbirääkimised

10.1. Hankijal on õigus otsustada pärast pakkumuste esitamist pidada läbirääkimisi. Hankija

võib pidada pakkujaga läbirääkimisi tingimuste üle, mis ei ole pakkumusele esitatud

miinimumtingimuseks, sh hinna üle.

10.2. Läbirääkimistel järgib hankija riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid, sh tagab kõigi

pakkujate võrdse kohtlemise, ning ei avalda läbirääkimistel saadud teavet

diskrimineerival viisil, mis võiks anda pakkujale eelise teiste ees.

10.3. Hankija teavitab elektrooniliselt pakkujat läbirääkimiste alustamisest ja lepib pakkujaga

kokku läbirääkimiste tingimused, viisi, koha ja aja.

5(5)

10.4. Läbirääkimised võivad toimuda kas hankija büroos või elektrooniliselt (e-post, MS

Teams, eRHR).

10.5. Suulised läbirääkimised protokollitakse, e-posti teel või e-RHRis peetud läbirääkimisi ei

protokollita.

10.6. Läbirääkimiste lõppedes võib hankija pakkujale esitada kohandatud pakkumuse esitamise

ettepaneku, mis on pakkujale aluseks kohandatud pakkumuse koostamiseks. Kohandatud

pakkumus peab olema jõus RHADs märgitud pakkumuse jõusoleku aja.

11. Hankelepingu sõlmimine

11.1. Leping sõlmitakse RHADs ja edukaks tunnistatud pakkumuses esitatud tingimustel.

11.2. Pakkuja peab talle allkirjastamiseks edastatud lepingu allkirjastama ja hankijale välja

saatma hiljemalt 5 tööpäeva jooksul alates päevast, mil hankija selle pakkujale välja

saatis. Mõjuval põhjusel võib hankija allkirjastamise tähtaega pikendada, andes edukale

pakkujale sellest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teada. Antud tähtaja jooksul

lepingu allkirjastamisest keeldumist või lepingu täitmisele mitte asumist on hankijal õigus

käsitleda, kui edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja poolset lepingu

sõlmimisest keeldumist ja pakkumuse tagasi võtmist RHS § 119 lg 1 mõttes ning sel juhul

tegutseb hankija edasi vastavalt RHS-s sätestatule.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Mait Vaiksaar

peadirektori asetäitja baasteenuste valdkonnas

Lisa: Loetletud punktis 1.

Paavo Kirsi, [email protected]

Koostatud 12.02.2025 16:18:47 1 / 2 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/ 8388325/general-info

HINDAMISKRITEERIUMID JA HINNATAVAD NÄITAJAD

Viitenumber: 290266 Hankija: Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (70008440) Hange: Netaphor SiteAudit printerite monitooringu tarkvara ja tootetugi

Pakkumuse maksumust hinnatakse - Ilma maksudeta Kriteeriumi kaalumise meetod - Osakaaludega Elektroonilist oksjoni kasutatakse: ei

Jrk nr

Nimetus Kirjeldus Tüüp / hindamismeetod

Osakaal Kogus Ühik Pakkuja täidetav

1 10 võrguprinteri 1 aasta litsentsi maksumus koos 1 aastase tootetoega

Maksumus - vähim on parim

40 jah

2 1 võrguprinteri 1 aasta litsentsi maksumus koos 1 aastase tootetoega.

Kulu - vähim on parim

30 jah

3 1 lokaalprinteri 1 aasta litsentsi maksumus koos 1 aastase tootetoega

Kulu - vähim on parim

10 jah

4 10 lokaalprinteri 1 aasta litsentsi maksumus koos 1 aastase tootetoega

Kulu - vähim on parim

20 jah

Kokku: 100

Koostatud 12.02.2025 16:18:47 2 / 2 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/ 8388325/general-info

Hindamismetoodika kirjeldus 1.   10 võrguprinteri 1 aasta litsentsi maksumus koos 1 aastase tootetoega

Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte proportsionaalselt vähem ja arvutatakse valemiga: "madalaim väärtus" / "pakkumuse väärtus" * "osakaal".

2.   1 võrguprinteri 1 aasta litsentsi maksumus koos 1 aastase tootetoega. Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte proportsionaalselt vähem ja arvutatakse valemiga: "madalaim väärtus" / "pakkumuse väärtus" * "osakaal".

3.   1 lokaalprinteri 1 aasta litsentsi maksumus koos 1 aastase tootetoega Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte proportsionaalselt vähem ja arvutatakse valemiga: "madalaim väärtus" / "pakkumuse väärtus" * "osakaal".

4.   10 lokaalprinteri 1 aasta litsentsi maksumus koos 1 aastase tootetoega Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte proportsionaalselt vähem ja arvutatakse valemiga: "madalaim väärtus" / "pakkumuse väärtus" * "osakaal".