Infoturvapoliitika kinnitamine

KINNITATUD

Ravimiameti peadirektori

detsembri 2023

käskkirjaga nr 37

INFOTURVAPOLIITIKA

SISUKORD

1. EESMÄRK JA ÜLDPÕHIMÕTTED ................................................................................................... 1 2. MÕISTED ............................................................................................................................................. 1 3. INFOTURBE KORRALDUS JA VASTUTUS .................................................................................... 2 4. RIIST- JA TARKVARA NING TÖÖVAHENDITE TURVE ............................................................. 3 5. INFOVAHETUSE TURVE .................................................................................................................. 4 6. RUUMIDE TURVE .............................................................................................................................. 4 7. PERSONALI TURVE ........................................................................................................................... 5 8. TEGEVUSTE KATKEMATUS ........................................................................................................... 6 9. TURVAINTSIDENTIDE KÄSITLEMINE .......................................................................................... 6 10. INFOTURBEALANE TEAVITUS ...................................................................................................... 7

1. EESMÄRK JA ÜLDPÕHIMÕTTED

1.1 Infoturvapoliitika kehtestab turvaeesmärgid, turbe strateegia ja rollid Ravimiameti (edaspidi

amet) tööprotsesside ja infovara kaitseks.

1.2 Amet juhindub Sotsiaalministeeriumi (edaspidi ministeerium) ja selle valitsemisala

infoturvapoliitikast, mille elluviimine on Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK)

põhimäärusest tulenev ülesanne. Ameti infovarale rakendatakse otstarbekohaseid

turvameetmeid koostöös TEHIKuga.

1.3 Infoturvapoliitika lähtub lisaks ministeeriumi ja selle valitsemisala infoturvapoliitikale

1.2.1 küberturvalisuse seadusest;

1.2.2 Vabariigi Valitsuse 15. märtsi 2012. a määrusest nr 26 „Infoturbe juhtimise süsteem“;

1.2.3 Eesti infoturbestandardi (E-ITS) kehtivast versioonist;

1.2.4 isikuandmete kaitse üldmäärusest ja avaliku teabe seadusest.

1.4 Turvameetmete planeerimisel ja rakendamisel arvestatakse, et need oleks majanduslikult

õigustatud ja proportsioonis võimalikest ebapiisavatest meetmetest tekkida võiva kahjuga

ning et nende häiriv toime ameti tegevusele ning ameti teenistujate tööle oleks võimalikult

väike.

1.5 Infoturvapoliitika kehtib kogu ametis ning selle järgimine on kõigile ameti ametnikele ja

töötajatele (edaspidi koos teenistujad) ning käsundus- või muu lepingu alusel teenust

osutavatele isikutele kohustuslik.

2. MÕISTED

2.1 Infoturve - riskihalduslik tegevus teabe turvalisuse säilitamiseks ning andmete tervikluse,

käideldavuse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks, kus

2(7)

2.1.1 käideldavus on infovara õigeaegne kättesaadavus ja kasutatavus selleks volitatud

isikutele;

2.1.2 terviklus on infovara täielikkus, õigsus ja ajakohasus, sealjuures lubamatute

muudatuste puudumine;

2.1.3 konfidentsiaalsus on infovara kättesaadavus ainult selleks volitatud isikutele.

2.2 Infovara – informatsioon ja andmed ning nende töötlemiseks vajalikud infotehnoloogilised

rakendused ja tehnilised vahendid.

2.3 Infosüsteem – andmeid töötlev, salvestav või edastav tehniline süsteem.

2.4 Infoturbe juhtimise süsteem – meetmete kompleks, mis võimaldab tagada asutuse

põhitegevuse jätkusuutlikkuse ja infovarade kaitstuse.

2.5 Andmete omanik – isik, kes vastutab andmete eest terve nende elutsükli jooksul (mh andmete

töötlemise korraldamise ja vastava infosüsteemi administreerimise delegeerimise eest).

2.6 Turvaintsident – mistahes sündmus, mis ohustab või halvab infovara turvalisust, põhjustades

käideldavuse, tervikluse või konfidentsiaalsuse kao ning kahjustades ameti teavet, vara või

teenuseid.

2.7 Juurdepääsupiiranguga teave – konfidentsiaalne teave ja andmed, millele on kehtestatud

juurdepääsupiirang lepingu või seaduse alusel.

3. INFOTURBE KORRALDUS JA VASTUTUS

3.1 Ameti infoturbealased eesmärgid on:

3.1.1 tagada ameti põhitegevuse toimimine ja teenuste osutamine;

3.1.2 tagada protsesside ja infovara konfidentsiaalsus, terviklus ja käideldavus;

3.1.3 säilitada ameti kuvand.

3.2 Ameti peadirektor vastutab infoturbe eest asutuses, sealhulgas:

3.2.1 määrab infoturbe eest vastutava isiku ja vajadusel teised infoturbega seotud rollid

asutuses;

3.2.2 tagab infoturbe eest vastutavale isikule ülesannete täitmiseks vajalikud tingimused ja

ressursid, ligipääsu teabele ja objektidele;

3.2.3 tagab, et asutuse teenistujad on asutuses kehtivate infoturbealaste õigusaktidega

tutvunud ja täidavad neid ning omavad enda tööülesannete täitmiseks infoturbealaseid

teadmisi;

3.2.4 tagab asutuses infovara kaitseks nõuetele vastavate turvameetmete rakendamise ja

eraldab selleks vajalikud ressursid.

3.3 Ameti infoturbe eest vastutav isik täidab ametis järgmiseid infoturbealaseid kohustusi:

3.3.1 mõistab asutuse tööprotsesse ja andmeid ning nende kaitse vajadust;

3.3.2 koostab ja kaasajastab asutuse infoturbealaseid kordi ja dokumentatsiooni, sh

infoturvapoliitika ja protsesside kaitsetarbe regulaarne ülevaatus (vähemalt kord aastas

või oluliste muudatuste puhul);

3.3.3 töötab välja infoturbemeetmete rakendusplaani (sh prioriteedid ja teostusjärjekord),

korraldab selle elluviimise ja ülevaatuse ning tagab, et rakendatavad

infoturbemeetmed on kooskõlas kehtivate nõuetega;

3.3.4 koordineerib infoturbeintsidendi lahendamist asutuses;

3.3.5 teavitab asutuse teenistujaid infoturbe olulisusest ja turvameetmete rakendamise

vajalikkusest, tagab, et kõik asutuse teenistujad on oma infoturbealastest kohustustest

teadlikud ja nõustab teenistujaid turvameetmete rakendamisel;

3.3.6 korraldab teenistujate infoturbealast esmast ja täiendavat koolitust;

3.3.7 kontrollib, et infoturbealaseid õigusakte ning kohustusi täidetakse ja ei esine infovara

volitamata kasutamist;

3(7)

3.3.8 esitab juhtkonnale ja TEHIKule ülevaateid infoturbe olukorrast, sh turbeprotsessi

toimivusest ja tõhususest, turvaintsidentide ja riskide käsitlemisest nii jooksvalt kui

kokkuvõtvalt kord aastas;

3.3.9 teeb infoturbe alal koostööd andmekaitsespetsialisti ja väliste osapooltega;

3.3.10 koordineerib infoturbealaseid tegevusi uute protsesside juurutamisel ja olemasolevate

protsesside muutmisel, on vajalikul määral kaasatud infoturvet sisaldavate

valdkondlike otsuste tegemisse;

3.3.11 osaleb vajadusel IT-projektides ning IT-süsteemide arendusprotsessis.

3.4 Osakonnajuhataja ja valdkonnajuhi kohustuseks on infoturvet reguleerivate õigusaktide

täitmise tagamine juhitavas valdkonnas ning infoturbealastest probleemidest teatamine,

vastavate ettepanekute tegemine ja tagasiside andmine turbealaste juhendite toimimise kohta.

3.5 Teenistuja vastutab kehtestatud kordade täitmise eest ning tema valduses oleva infovara

turvalisuse eest, samuti turvalisuse eest oma teenistus- ja töökohal ning ülesannete täitmisel.

Teenistuja võib esitada ettepanekuid turvameetmete kavandamiseks ja rakendamiseks.

3.6 Infovarasid on lubatud kasutada ainult teenistus- või tööülesannete täitmiseks. Infovara

juurdepääsuõiguste andmine ja lõpetamine toimub vastavalt Infovara juurdepääsuõiguste

haldamise korrale. Paberdokumentide, elektrooniliste dokumentide ja elektrooniliste

andmekandjate kättesaadavus on tagatud ainult volitatud isikutele.

3.7 Ameti infosüsteemidele määratakse tooteomanikud ametikoha täpsusega. Tooteomanikud

omavad ülevaadet infosüsteemi funktsioonidest, tegelevad rikete korral erinevate osapooltega

info jagamisega ja panustavad infosüsteemi arendustesse.

3.8 Teadlikud ja põhjendatud kõrvalekaldumised infoturbejuhenditest kooskõlastatakse ameti

infoturbe eest vastutava isikuga, kes vajadusel kooskõlastab erandi eelnevalt TEHIKu

infoturbejuhiga ja/või ameti juhtkonnaga. Erandid koos põhjendusega dokumenteeritakse ja

erandist teavitatakse kõiki asjassepuutuvaid teenistujaid.

3.9 Infoturbealased jääkriskid hinnatakse ja aktsepteeritakse lähtudes ameti juhendist Riskide

haldamise põhimõtted.

3.10 Infoturvapoliitika ja infoturbe korralduse toimivust, täielikkust ja ajakohasust kontrollitakse

regulaarselt läbi sise- ja välisauditite. Siseauditid korraldatakse vastavalt ameti Auditite

planeerimise ja läbiviimise korrale või ostetakse vastav teenus sisse koostöös TEHIKuga.

Välisauditi teenus ostetakse sisse koostöös TEHIKuga.

4. RIIST- JA TARKVARA NING TÖÖVAHENDITE TURVE

4.1 Vajalike IKT vahenditega varustab ametit TEHIK, kes tagab ka IKT vahendites vajalike

turbenõuete rakendamise (vt lisaks Infovara kasutamise kord).

4.2 TEHIK vastutab riist- ja tarkvara soetamise, paigaldamise, konfigureerimise ja haldamise ning

kurivaratõrje programmide eest.

4.3 Teenistujate kohustused töövahendite kasutamisel on toodud ameti sisekorraeeskirjas ning

Infovara kasutamise korras.

4(7)

5. INFOVAHETUSE TURVE

5.1 Ametis käideldav informatsioon jaguneb avalikuks ning juurdepääsupiiranguga infoks ehk

asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabeks. Viimane on informatsioon, mis sisaldab

eriliigilisi isikuandmeid, isikuandmeid, ärisaladust vms infot.

5.2 Amet töötleb ainult informatsiooni, mis on vajalik õigusaktidega ettenähtud ülesannete

täitmiseks ja ameti toimivuse tagamiseks.

5.3 Dokumentide loomise, haldamise, arhiveerimise ja hävitamise nõuded ja juhised ning teabe

asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamise kord on sätestatud ameti Dokumendihalduse

korras. Juurdepääsupiiranguga teavet sisaldavad dokumendid on määratletud Dokumentide

liigitusskeemis. Juurdepääsupiiranguga teabe edastamisel peab olema välistatud andmete

tervikluse ja konfidentsiaalsuse kadu.

5.4 Isikuandmete ja eriliigiliste isikuandmete edastamine kolmandatele isikutele peab toimuma

vastavalt avaliku teabe seadusele, isikuandmete kaitse üldmäärusele ja muudes õigusaktides

sätestatud tingimustele. Ametis peetakse arvestust isikuandmete töötlemistoimingute üle

vastavas registris (register asub S-kettal).

5.5 Andmekandjatel edastatud dokumentide puhul järgitakse kõiki dokumentidele kehtivaid

reegleid, kusjuures andmekandja saaja/saatja on kohustatud täitma täiendavaid turvanõudeid,

mis on toodud Infovara kasutamise korras. Juurdepääsupiiranguga teave tuleb andmevahetuse

jaoks krüpteerida. Pärast andmevahetuse teostamist tuleb informatsioon andmekandjalt

turvaliselt kustutada või andmekandja füüsiliselt hävitada.

5.6 Andmete elektroonsel töötlemisel võib kasutada ainult TEHIKu poolt aktsepteeritavaid info-

ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendeid (nt riistvara, tarkvara, andmekandjad, arvutivõrk

jms).

5.7 Ameti sisemise infovahetuse nõuded on reguleeritud ameti Kommunikatsioonijuhendis.

5.8 Suulise suhtluse puhul tuleb väljaspool tööruume ja kõrvaliste isikute juuresolekul vältida

juurdepääsupiiranguga informatsiooni käsitlevaid teemasid. Juurdepääsupiiranguga

informatsiooni käsitlemisel tuleb välistada volitamata isikute pealtkuulamise võimalus.

5.9 Juurdepääsupiiranguga informatsiooni edastamine telefoni teel on keelatud.

5.10 Kõigil töökohtadel tuleb juurdepääsupiiranguga teabe osas järgida nn tühja laua printsiipi, see

tähendab, et enne ruumist lahkumist kõrvaldada laualt ja muudest nähtavatest kohtadest kõik

vastavaid andmeid sisaldavad dokumendid ja andmekandjad. Juurdepääsupiiranguga teavet

sisaldavaid andmekandjaid hoitakse võimalusel lukustatud kapis, sahtlis või seifis. Töökohalt

ajutiselt lahkudes tuleb arvuti lukustada ja pikemaks ajaks lahkudes tuleb arvutist välja logida.

6. RUUMIDE TURVE

6.1 Ruumide turbe all peetakse silmas ruumide füüsilist turvet kõige tõenäolisemate ohtude eest,

nagu näiteks volitamata sisenemine, ruumide või ruumides paikneva vara väärkasutus või

rikkumine, vargused, tule- ja veekahjustused.

6.2 Ametis on kehtestatud korrad ja juhendid, mille eesmärgiks on tagada inimeste, kogu

infrastruktuuri ja infovara kaitsmine nimetatud ohtude eest. Ameti ruumide õnnetuste vastased

5(7)

ennetus- ja kaitsemeetmed ning õnnetuste puhul käitumise juhised on toodud ameti

Toimepidevuse tagamise korras ning tuleohutuse juhendites.

6.3 Ameti ruumide kirjeldused ja nende kasutamise kord on kehtestatud ameti Sisekorraeeskirjas,

Toimepidevuse tagamise korras ja Dokumendihalduse korras.

6.4 Sissepääs tööruumidesse on tagatud vastavalt tööalase vajaduse ja vastutuse alusel. Sissepääs

toimub kiipkaardiga, mille väljastamise ja tagastamise üle peab dokumenteeritud arvestust

üldosakonna sekretär. Teenistujad on kohustatud kiipkaarti ja selle parooli hoidma viisil, mis

välistab nende volitamata kasutamise, kadumise või varguse.

6.5 Ruumid on varustatud valvesüsteemiga. Ruumide valvestamise kord on sätestatud ameti

Sisekorraeeskirjas.

6.6 Tingimused ameti ruumide hooldus- ja remonditöödeks on sätestatud hoone haldajatega

sõlmitud lepingutes. Üldjuhul on ruumide haldajatel ja nende volitatud isikutel õigus

ruumidesse siseneda enda tööülesannete täitmise eesmärgil (näiteks puhastusteenindajal

koristustöödeks jne). Vajadusel sõlmitakse tööde teostajatega eraldi lepingud (nt kui tööd

tellitakse kolmandalt osapoolelt vms), kus sätestatakse vajalikud õigused, kohustused ja

vastutus.

7. PERSONALI TURVE

7.1 Pädevate ja usaldusväärsete teenistujate värbamiseks on ametis kehtestatud Värbamise ja

valiku kord. Teenistujate üldised käitumiseeskirjad ja nõuded konfidentsiaalsusele on kirjas

ameti Sisekorraeeskirjas ja Käitumiskoodeksis.

7.2 Kõigile uutele teenistujatele tehakse sissejuhatav ja esmane juhendamine vastavalt

Juhtimissüsteemi käsiraamatus kehtestatud korrale. Uuele teenistujale tutvustab infoturvet

reguleerivaid kordasid, kehtivaid eeskirju ja tegevusjuhiseid ameti infoturbe eest vastutav isik.

7.3 Kõigile teenistujatele võimaldatakse ligipääs ameti ruumidele, seadmetele, infosüsteemidele

ja andmetele selles ulatuses, mis on vajalik teenistus- või tööülesannete täitmiseks.

7.4 Teenistuja peab teenistus- või töösuhte ajal ja pärast vabastamist hoidma talle teenistus- ja

tööülesannete tõttu teatavaks saanud juurdepääsupiiranguga teavet konfidentsiaalsena.

7.5 Lepinguliste töötajate ja ekspertide puhul lisatakse töövõtu- või käsunduslepingusse

asjakohased turvanõuded, sh tähtajatu konfidentsiaalsuskohustus.

7.6 Teenistujate pädevuse hoidmiseks ja tõstmiseks on ametis välja töötatud koolituspõhimõtted,

mis on kirjeldatud Koolituste korras. Vajaliku turvateadlikkuse taseme saavutamiseks ja

hoidmiseks on TEHIK välja töötanud infoturbe e-õppe koolitusprogrammi, mille kõik ameti

teenistujad peavad läbima kord aastas.

7.7 Asendamiste kord puhkuste, lähetuste või muude teenistusest või töölt puudumiste korral on

kehtestatud põhimääruses, ameti palgajuhendis ja peadirektori asendamise käskkirjas,

teenistujate ametijuhendites ning asendusskeemis.

7.8 Teenistus- või töösuhte lõppedes tuleb teenistujal viimase tööpäeva lõpuks tagastada kõik

tema valduses olevad varad ja pääsuvahendid. Samuti suletakse kõik teenistuja arvutivõrgu ja

infosüsteemide kasutajaõigused. Tööks vajalike dokumentide ja informatsiooni kiire ning

6(7)

efektiivse üleandmise tagamiseks teenistus- või töösuhte lõppemisel või peatumisel on

Dokumendihalduse korras kehtestatud nõuded asjaajamise üleandmisele.

8. TEGEVUSTE KATKEMATUS

8.1 Amet arvestab oma tööde ja ressursside planeerimisel kõige tõenäolisemate võimalike

ohtudega ning võtab mõistlikkuse põhimõttel kasutusele meetmeid ohtude vältimiseks ja

asutuse töö jätkumiseks ootamatute takistuste ja rikete korral.

8.2 Ameti tööprotsesside jätkusuutlikkuse tagamiseks on kehtestatud nõuded eeskirjades ja

juhendites ning protsessid on kirjeldatud tööjuhendites. Nõudeid kehtestavate dokumentide

jaotus ja kirjeldused on esitatud Juhtimissüsteemi käsiraamatus. Infosüsteemide puhul

lähtutakse lisaks TEHIKu infosüsteemide talitluspidevuse haldamise korrast.

8.3 Tööalased tegevused ja oluline info, mille kohta ei ole eraldi reegleid kehtestatud, tuleb

teenistujal endal dokumenteerida sellises ulatuses ja vormis, et tema töölt puudumise korral

saaks tema asendaja kiiresti tööd jätkata.

8.4 Kõigist ameti andmetest teeb TEHIK perioodiliselt varukoopiaid lähtudes TEHIKu

infosüsteemide ja arvutivõrgu varundamist reguleerivatest kordadest.

8.5 Kõikide infosüsteemide kohta on TEHIKul välja töötatud taasteplaanid, mille alusel on

võimalik kõiki andmeid taastada. Taasteplaane testitakse regulaarselt.

9. TURVAINTSIDENTIDE KÄSITLEMINE

9.1 Turvaintsidendid võivad esineda näiteks järgmistel juhtudel:

- teenistuja vale käitumine, mille tagajärjeks on andmete kadu või turvakriitiline

süsteemiparameetrite muutmine;

- turvaaukude esinemine riist- või tarkvarakomponentides;

- massiline viiruste esinemine;

- internetiserverite ründamine;

- konfidentsiaalsete andmete avalikustamine;

- personali puudumine;

- sissemurdmine, vargus seoses IT-ga.

9.2 Turvaintsidendi avastamisel on teenistuja kohustatud viivitamatult teavitama intsidendist või

selle kahtlusest TEHIKu IT-kasutajatuge telefonil 794 3913 või e-postil [email protected] ja

ameti infoturbe eest vastutavat isikut. Vajadusel tuleb teavitada Häirekeskust telefonil 112.

9.3 Võimaluse ja oskuste korral peab teenistuja võtma tarvitusele vajalikud abinõud

turvaintsidendi likvideerimiseks või selle mõju laienemise ärahoidmiseks, seadmata seejuures

ohtu enese või teiste isikute elu või tervist.

9.4 Turvaintsidentide vältimiseks tuleb rakendada asjakohased turvameetmed. Intsidente tuleb

käsitleda viisil, mis minimeerib ja/või piirab intsidentidest tekkida võivaid kahjusid ning

taastab rakenduste ja süsteemide töö võimalikult kiiresti.

7(7)

9.5 IT-teenuste, seadmete ja tarkvaraga seotud turvaintsidente haldab TEHIK. Ameti muud

turvaintsidendid (ruumid, personal vm) käsitleb infoturbe eest vastutav isik, registreerides

juhtumi ja vajalikud tegevused Turvaintsidentide registris (Lisa 1).

9.6 Turvaintsidendi lahendamisel selgitatakse esmalt välja juhtumi olemus. Seejärel võetakse

koheselt kasutusele hädavajalikud abinõud intsidendi likvideerimiseks või mõju laienemise

vältimiseks ning selgitatakse välja intsidendi põhjus. Vajadusel teavitatakse asjaomaseid või

intsidendiga seotud isikuid ja normaliseeritakse olukord võimalikult lühikese ajaga. Intsidendi

asitõendid säilitatakse ning juhtumiga seotud faktid, kahjustatud vara ja kahju suurus

dokumenteeritakse. Lõpetuseks viiakse läbi juhtumi analüüs ja koostatakse intsidendi

aruanne. Pärast intsidendi lahendamist rakendatakse parandustoiminguid intsidendi

edaspidiseks vältimiseks.

10. INFOTURBEALANE TEAVITUS

10.1 Asutuse infoturbe eest vastutav isik annab vajadusel olulisematest turvaintsidentidest,

ilmnenud turvariskidest ja intsidentide ning riskide maandamismeetmete rakendamisest

ülevaate asutuse juhtkonna koosolekul.

10.2 Ameti teenistujate operatiivne infoturbealane teavitus toimub ameti siseveebi ja/või sisemise

meililisti kaudu. Teatatakse olulistest turvaintsidentidest, turvasituatsiooni muudatustest,

teenistujate teenistusse ja tööle võtmisest ja vabastamisest ning pikemaajalistest külastajatest

ameti tööruumides.

10.3 IT teenuste infoturbeintsidentidest teeb ametile kvartaalseid ülevaateid TEHIK.

10.4 Iga aasta esimeses kvartalis koostab ameti infoturbe eest vastutav isik ameti juhtkonnale

ülevaate infoturbesüsteemi toimivuse kohta tuues välja järgneva:

 eelneval aastal toimunud infoturbealane tegevus,

 eelneval aastal toimunud turvaintsidendid ja nende lahendamine,

 eelneval aastal läbi viidud teenistujate infoturbealased koolitused ja/või juhendamised,

 eelneval aastal läbi viidud E-ITS auditid ja nende ülevaade,

 infoturbealaste kordade ja dokumentatsiooni hetkeseis ning nendes tehtud ja

kavandatavad muudatused,

 ettepanekud edasiste infoturbealaste tegevuste osas, sh prioriteedid ja hinnang

realiseerimise aja ja töömahu kohta.

KÄSKKIRI

detsember 2023 nr 37

Infoturvapoliitika kinnitamine

Vabariigi Valitsuse seaduse § 74 lõike 1, sotsiaalministri 11. oktoobri 2005. a määruse nr 105

„Ravimiameti põhimäärus“ § 7 punkti 13 ning küberturvalisuse seaduse § 7 alusel

1. Kinnitan Ravimiameti infoturvapoliitika.

2. Tunnistan kehtetuks Ravimiameti peadirektori 14. aprilli 2021. a käskkirja nr 15

„Infoturbepoliitika kinnitamine“.

3. Üldosakonna dokumendihalduse spetsialistil teha käskkiri Ravimiameti ametnikele ja

töötajatele teatavaks dokumendihaldussüsteemi kaudu.

Vaide käskkirjale saab esitada peadirektorile 30 päeva jooksul arvates käskkirja teatavaks

tegemisest vastavalt haldusmenetluse seaduse § 71 lõikele 1. Kui ametnik või töötaja soovib

käskkirja vaidlustada halduskohtus, võib ta vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 7

lõikele 1 ja § 46 lõikele 1 esitada kaebuse käskkirja peale Tartu Halduskohtule või oma

teenistuskoha järgi Tallinna Halduskohtule 30 päeva jooksul arvates käskkirja teatavaks

tegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Katrin Kiisk

Peadirektor

Katrin Lambing

[email protected]