Kaitseväe seisukoht

Digiallkirjad

2

Juhkentali 58 / 15007 Tallinn / Telefon 717 1155 / Faks 717 1008 / [email protected] / www.mil.ee

Registrikood 70008641

Hr Hanno Pevkur

Kaitseministeerium

Sakala 1

15094 Tallinn

Teie 05.02.2025 nr 5-7/25/13

Meie 20.02.2025 nr KV-0.5-2/25/2777-2

Kaitseväe seisukoht eelnõule

Lugupeetud minister

Kaitsevägi on tutvunud Meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu ja seletuskirjaga ning esitab eelnimetatu osas alljärgneva arvamuse.

1. Eelnõu § 1 p 9 paragrahvi 509 lõike 1 punktis 9 asendatakse sõnad „reidil punkerdavad ning“ sõnaga „ankrualal“. Eelnõu vastuvõtmisel oleks punkt 9 uus sõnastus „ankrualal pilsi- ja tankipesuvett ning õlijääke äraandvad laevad, mis ei külasta Eesti sadamaid“.

Sätte muutmise kohta ütleb seletuskiri, et praegu on loetelu punkti 9 kohaselt veeteetasu maksmisest täielikult vabastatud reidil punkerdavad ning pilsi- ja tankipesuvett ning õlijääke äraandvad laevad, mis ei külasta Eesti sadamaid. Tuleb arvestada, et punkerdamise puhul on tegemist ohtlike ja kahjulike ainete käitlemise ning seeläbi potentsiaalselt keskkonnaohtliku tegevusega. Samas seletuskirja sissejuhatuses märgitakse, et kehtivas veeteetasude regulatsioonis ei ole arvestatud keskkonnamõjudega ega küsimusega keskkonnaohtlike tegevuste maksustamise vajaduse kohta.

Sellest tulenevalt teeb Kaitsevägi ettepaneku kaaluda MSOS § 509 lõike 1 punkt 9 kehtetuks tunnistamist. Pilsi-ja tankipesuvee ja õlijääkide äraandmine on keskkonnaohtlik tegevus, milleks laevad kasutavad meresõiduohutuse infrastruktuuri. Eelnõust ega seletuskirjast ei selgu, miks jäätmete äraandmiseks ankrualale sisenev laev on vabastatud veeteeteede tasust. Puudub analüüs, kas ja kuidas võib sellise erisuse loomine mõjutada tegevusi ankrualal ning milliseid tõlgendusi see võimaldab. Samuti on see vastuolus seletuskirjas välja toodud keskkonnakaitsealaste eesmärkidega kuna sellise erisuse võimaldamine on eelduslikult hoopis suurem koormus Eesti keskkonnale.

Oluline on ka see, et eelnõus ei ole arvestatud riigipiiri seadusega (RiPS). Riigipiiri seaduse § 14 kohaselt võib sisemere välisriigi tsiviillaev läbida, sinna siseneda või sealt väljuda suundumiseks Eesti sadamasse; väljumiseks Eesti sadamast; seilamiseks Soome lahest Liivi lahte ja vastupidi; inimelu päästmiseks, õnnetusjuhtumi ärahoidmiseks või sellest tuleneva kahju vähendamiseks; vääramatu jõu toimel; punkerdamiseks. RiPS ei näe ette sisemere sisenemise põhjusena pilsi-ja tankipesuvee ja õlijääkide äraandmist. Seega, MSOS § 509 lg 1 p 9 muutmine ja plaanitaval kujul vastuvõtmine võib tuua kaasa vastuolu RiPS sätetega.

2. Hetkel kehtiv regulatsioon (MSOS § 509 lg 1 p 4) küll sätestab, et veeteetasu maksmisest on vabastatud Eestit hõlmavates rahvusvahelistes mitteärilistes koostööprogrammides osalevad laevad kuid selline määratlus on üsna laialivalguv ja selle sätte kohaldumise üle liitlaste sõjalaevadele otsustab arved esitav asutus. Seega, kuna selle sätte kohaldumine liitlaste sõjalaevadele ei ole sõnastusest üheselt tuletatav ja sellest lähtuvalt on võimalik erinev lähenemine võib ebamäärane regulatsioon mõjutada kaitsealast koostööd.

Eelnevast lähtudest teeb Kaitsevägi ettepaneku täiendada MSOS § 509 lg 1 punktiga 11, millega sarnaselt Eesti sõjalaevadele oleks veeteetasust vabastatud ka NATO liitlaste sõjalaevad ja liitlastele ning Eesti Kaitseväele prahitud sõjavarustust transportivad alused.

Lisaks teeme ettepaneku, et keskkonnaohtliku tegevuse maksustamisega kogutavaid tasusid kasutataks ka keskkonna kaitseks merel. Üheks selliseks võimaluseks oleks kogutud tasudest määrata protsent, mis läheb merereostuse tõrje varustuse soetamiseks nii Kaitseväele kui Riigilaevastikule. Kogutud tasude merekeskkonna kaitseks suunamise ettepanek võiks esialgu olla ära märgitud vaid seletuskirjas kui tuleviku plaan.

Lugupidamisega

[ allkirjastatud digitaalselt ]

Andrus Merilo

Kindralmajor

Kaitseväe juhataja

Merit Jõgi 717 1169

[email protected]