Üldkäskkiri

Peadirektori käskkirja „Politsei- ja

Piirivalveameti koolituspõhimõtete kinnitamine“

LISA

Politsei- ja Piirivalveameti koolituspõhimõtted

1 Üldsätted

1.1. Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) koolituspõhimõtted reguleerivad, kuidas

teenuste 1+3 aasta tegevus- ja arengukavasse planeeritud ja ka planeerimata eesmärkide

täitmiseks vajalikke koolitustegevusi PPA-s korraldatakse.

1.2. Eesmärkide saavutamiseks vajalike koolitustegevuste ja selleks ressursi planeerimisel ning

seiramisel lähtutakse PPA planeerimist reguleerivatest dokumentidest.

1.3. Punktis 1.2. nimetatud planeeringute alusel tekkivat koolituskava, mis on leitav siseveebi

koolituse vahelehelt, haldab ning elluviimise tegevuste korralduse tagab personalibüroo

koolitus- ja arendustalitus.

2 Mõisted

2.1. Koolitus – organiseeritud ja eesmärgistatud õppetegevus, mis toetab teenistuja arengut ning

toimimist (isiksuslikku, tööalast vm). Koolitus võib toimuda erinevates formaatides, olla

ühekordne tegevus või pikem programm, toimuda nii veebi-, kontakt-, kaug- kui ka

põimõppena.

2.2. Sisekoolitus – koolituse vorm, mis on PPA valdkonna eksperdi poolt läbi viidud koolitus,

kus osalevad PPA inimesed.

2.3. Ressursimahukas koolitus – teenistusalane koolitus, mis kestab kalendriaasta jooksul

kokku kauem kui 90 kalendripäeva ja selle vältel koolitusele kuluv aeg moodustab olulise

osa inimese tööajast või ületavad ametiasutuse tasutud koolituse maksumuse ja koolitusega

seonduvad muud kulu vähemalt viis korda töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel Vabariigi

Valitsuse määrusega kehtestatud kuu töötasu alammäära.

2.4. Sisekoolitaja – PPA teenistuja, kellel on valmisolek PPA vajadustest lähtuvalt oma

ekspertteadmisi jagada professionaalsel tasemel teiste teenistujatega. Sisekoolitaja võtab

vastutuse professionaalse enesearendamise eest – seda nii koolitatava valdkonna kui ka

koolitaja kompetentside osas.

3 Koolitustegevuste korraldamine

3.1 Koolitusvajaduste analüüs

Koolitusvajaduste hindamise eest vastutab teenuse omanik, kes analüüsib tegevuskeskkonda ja

selles toimuvaid muutuseid ning nende mõju teenistujate arenguvajadustele. Teenuse omanik:

3.1.1. kaasab prefektuuri või kesküksuste teenuse koordinaatori ja/või üksuse juhi, kes

vastutavad arengu- ja koolitusvajaduste koondamise eest oma valdkonnas või

piirkonnas;

3.1.2. kaasab koolitusspetsialisti, kes oma pädevuste piires toetab ja vajadusel nõustab

protsessis osalejaid;

3.1.3. võtab arvesse Siseturvalisuse arengukava (STAK);

3.1.4. võtab arvesse PPA strateegilisi eesmärke ja organisatsiooni arengusuundi;

3.1.5. järgib õigusaktidest ja koostöökokkulepetest tulenevaid nõudeid;

3.1.6. arvestab teenuse tööplaani ja eesmärke;

3.1.7. kasutab sisendina üksuste juhtidelt saadud teenistujate koostöövestluste tulemusi.

3.2 Koolitustegevuste planeerimine

Koolitustegevuste planeerimisel koostab koolitus- ja arendustalitus koolituskava, mille eesmärk

on planeerida ja kavandada koolitustegevuste elluviimine.

Koolitustegevusi planeerib teenuse omanik koostöös koolitusspetsialisti, prefektuuride teenuse

koordinaatorite ja üksuste juhtidega vastavalt vajadustele ja võimalustele ning eelarvestab

planeeritud tegevused.

3.3 Koolitustegevuste elluviimine

Koolituste korraldamise eest vastutab koolitus- ja arendustalitus.

3.3.1. Koolitustegevuse elluviimisel koolitus- ja arendustalitus:

3.3.1.1. tagab koolitusruumi ja vajalike vahendite leidmise ning valiku;

3.3.1.2. tagab vajadusel toitlustuse ja kohvipausid;

3.3.1.3. kuulutab koolituse välja ja korraldab osalejate registreerimise Riigitöötaja

iseteenindusportaali (edaspidi RTIP) ja/või e-kirja kaudu;

3.3.1.4. jagab asjakohast ja õigeaegset infot;

3.3.1.5. küsib koolitusele tagasisidet.

3.3.2. Koolituse läbiviija valimisel koolitus- ja arendustalitus:

3.3.2.1. viib läbi koolitustegevuseks sobivate koolitajate turu-uuringu;

3.3.2.2. koostab koolitustegevuste tehnilise kirjelduse;

3.3.2.3. võtab koolitustegevuse pakkumused;

3.3.2.4. korraldab väikeostu ja selle protokollimise lähtuvalt PPA-s oste ja hankeid

reguleerivatest kordadest;

3.3.2.5. kaasab vajadusel teenuse omaniku;

3.3.2.6. valib läbiviija, vajadusel kaasates teenuse omaniku.

3.3.3. Koolitustegevuses osalemine

3.3.3.1. Tööalasel koolitusel osalemist loetakse koolitusele suunatud inimese töökohustuseks.

3.3.3.2. Koolituse toimumisest (teema, toimumisaeg, sihtgrupp ja kohtade jaotus) teavitab

koolitus- ja arendustalitus üldjuhul vältimatute koolituste puhul kolm kuud ja muul

juhul üks kuu enne koolituse toimumise aega või esimesel võimalusel;

3.3.3.3. Koolitusel osaleja kooskõlastab osalemise enda vahetu juhiga.

3.3.3.4. Puhkuse ajal koolitusel osalemiseks katkestab osaleja puhkuse.

3.3.3.5. Koolitusele registreerimine ja osalemise tühistamine toimub RTIP-s või

koolitusspetsialisti kaudu.

3.3.3.6. Koolitusel mitteosalemisest on osalejal kohustus teavitada koolitus- ja arendustalitust

ning vahetut juhti, kes vajadusel asendab puuduva osaleja teise osalejaga.

3.4. Koolitustegevuste hindamine, arvestus ja aruandlus

Etapi keskmes on koolitustegevuste tulemuste ehk mõju hindamine ja nende järgne aruandlus.

Eesmärk on hinnata ja analüüsida, kas koolitustegevus aitas strateegiliste eesmärkide

saavutamisele kaasa ning koolitusandmete talletamine.

3.4.1. Koolitustegevuse hindamine

3.4.1.1. Koolituse mõju ja tulemuslikkust hinnatakse kahel tasandil: vahetu tagasiside, mille

küsimise korraldab koolitus- ja arendustalitus ning koolituse mõju hindamine, mida

teostab teenuse omanik koostöös koolitusel osalejate vahetute juhtidega.

3.4.1.2. Vahetu tagasiside hindamiseks vajalikku sisendit kogub koolitus- ja arendustalitus läbi

RTIP-i või muu sobiva kanali.

3.4.1.3. Koolitustegevuse mõju hindab teenuse omanik läbi õpiväljundite realiseerumise, mis

toetavad teenuse eesmärkide saavutamist.

3.4.1.4. Koolitustegevuse tagasisidena laekuvat mõlema tasandi informatsiooni kasutatakse

koolitustegevuste edasise planeerimise ning hindamise ja arendamise eesmärgil.

3.4.2. Koolitustegevuse arvestus ja aruandlus

3.4.2.1. Koolitusarvestust ja -aruandlust korraldab koolitus- ja arendustalitus.

3.4.2.2. Koolituste veebipõhises halduskeskkonnas (RTIP) kajastatakse koolitused,

konverentsid jm arendustegevused, millele on sõnastatud õpiväljundid.

3.4.2.3. Koolitusarvestust peetakse andmebaasi SAP HR moodulis.

3.4.2.4. Koolitusarvestuses kajastatud andmeid kasutatakse koolitustegevuse statistikaks,

analüüsimiseks ja planeerimiseks.

3.4.2.5. Isikupõhiseid koolitusandmeid väljastab koolitus- ja arendustalitus selleks õigusliku

aluse olemasolul ja kooskõlas isikuandmete kaitse nõuetega.

3.5. Koolitustegevuste finantseerimine

3.5.1. Tööalasel koolitustegevusel osalemise kulud kannab üldjuhul PPA.

3.5.2. Välisriigis toimuvate koolituste koolituskulude osas lähtutakse PPA lähetuskorrast.

3.5.3. Ressursimahuka koolituse puhul lähtutakse avaliku teenistuse seadusest (ATS).

3.5.4. Ressursimahukate individuaalsete arenguvajaduste kompenseerimisel osaleb PPA

teenuse eelarvelistest võimalustest lähtudes kuni 50% ulatuses kogumaksumusest.

3.5.5. Ressursimahukal koolitusel osalemise tingimuseks on katseaja edukas läbimine.

3.6. Sisekoolitamise põhimõtted

3.6.1. Sisekoolitamise eesmärk on oma valdkonna spetsialistide organisatsiooni- ja

ekspertteadmiste ning oskuste jagamine, et saavutada ja hoida vajalik erialane

kompetents.

3.6.2. Sisekoolitus vastab järgmistele kvaliteedinõuetele:

3.6.2.1. koolitusele on välja töötatud programm, mis sisaldab koolituse eesmärki, sisu,

õpiväljundeid, ajakava, koolitajaid ja kasutatavat metoodikat;

3.6.2.2. programm on kooskõlastatud vastutava teenuse ning koolitus- ja arendustalitusega

DHS Deltas;

3.6.2.3. koolituse minimaalne maht on 4 astronoomilist tundi (alla selle mahu käsitletavad

teemad saab käsitleda muude koostöövormide raames: koosolek, instruktaaž, e-

õppematerjal jm);

3.6.2.4. koolitusel osalejatelt on küsitud tagasisidet koolituse sisu ja vormi kohta (nt RTIPi

kaudu), et vajadusel protsessi parandada.

3.6.3. Sisekoolitaja vastab järgmistele kvaliteedinõuetele:

3.6.3.1. sisekoolitaja on osalenud koolitatavat valdkonda või koolitamist toetaval

õppetegevusel viimase 12 kuu jooksul vähemalt 10 akadeemilise tunni ulatuses;

3.6.3.2. sisekoolitajale viimase 12 kuu vältel antud tagasiside keskmine hinnang on vähemalt

neli, va juhul, kui sisekoolitaja koolitab esimest korda.

3.6.4. Sisekoolitaja juht:

3.6.4.1. võimaldab kokkuleppel sisekoolituste ettevalmistamist ja läbiviimist;

3.6.4.2. toetab sisekoolitaja arengut (nt võimaldab aega enesearenguks jms).

3.6.5. Sisekoolitaja tasustamine toimub PPA palgajuhendi alusel ja eeldusel, et sisekoolituse

ja sisekoolitaja kvaliteedinõuded on täidetud.

Peadirektori

K Ä S K K I R I

Tallinn 19.02.2025 nr 1.1-1/27

Politsei- ja Piirivalveameti

koolituspõhimõtete kinnitamine

Avaliku teenistuse seaduse § 31 lõike 8 ja siseministri 17.07.2014 määruse nr 33 „Politsei- ja

Piirivalveameti põhimäärus“ § 10 lõike 1 punkti 10 ja lõike 2 alusel:

1. Kinnitan Politsei- ja Piirivalveameti koolituspõhimõtted (lisatud).

2. Tunnistan kehtetuks Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori 11.05.2012 käskkirja nr

1.1-1/181 „Politsei- ja Piirivalveameti koolituspõhimõtete kinnitamine“.

3. Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2025.

4. Infohaldustalitusel teha käskkiri teatavaks Politsei- ja Piirivalveameti teenistujatele

dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu.

(allkirjastatud digitaalselt)

Janne Alavere

peadirektori asetäitja varade alal

peadirektori ülesannetes