Kooskõlastus

Töö nr DP 0102-23

Kambja vald, Räni alevik

RÄNIRAHNU TEE 17, 19 JA NURMISE

TIIK MAAÜKSUSE NING LÄHIALA

DETAILPLANEERINGU SELETUSKIRI JA JOONISED

Planeeringust huvitatud isik: Lõunakeskus OÜ

Koostaja: Plaan OÜ

Tartu 2023

Ränirahnu tee 17, 19 ja Nurmise tiik maaüksuse ning lähialadetailplaneering

töö nr DP 0102-23

2

Sisukord

1. Sissejuhatus .................................................................................................... 4

1.1. Planeeringust huvitatud isik .......................................................................................... 4

1.2. Planeeringu koostaja ...................................................................................................... 4

1.3. Detailplaneeringu koostamise eesmärk ja andmed planeeringualal olevate

kruntide kohta ................................................................................................................................ 4

1.4. Arvestamisele kuuluvad kehtestatud planeeringud ja muud dokumendid .............. 5

1.5. Geodeetiline alusplaan ................................................................................................... 5

2. Olemasoleva olukorra iseloomustus ............................................................. 6

3. Planeeringuala kontaktvööndi linnaehituslikud seosed .............................. 9

3.1. Vastavus Kambja valla üldplaneeringule ................................................................... 11

4. Planeerimisettepanek ................................................................................... 12

4.1. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine ............................................................... 12

4.2. Krundi ehitusõigus ....................................................................................................... 13

4.3. Kruntide hoonestusala piiritlemine ............................................................................. 13

4.4. Tänavate maa-alade piirid, liiklus- ja parkimiskorraldus .......................................... 14

4.5. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted .................................................................... 15

4.6. Ehitistevahelised kujad ................................................................................................ 16

4.7. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad ........................................................................ 16

4.7.1. Veevarustus, sh tuletõrjevesi .......................................................................................... 16

4.7.2. Reoveekanalisatsioon ..................................................................................................... 17

4.7.3. Sademeveekanalisatsioon .............................................................................................. 17

4.7.4. Elektrivarustus, sh välisvalgustus ................................................................................... 18

4.7.5. Sooja- ja jahutusvarustus ................................................................................................ 19

4.7.6. Sidevarustus ................................................................................................................... 19

4.7.1. Tehnovõrkude koondtabel .............................................................................................. 20

4.8. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks ning vajaduse

korral ehitised, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja läbi viia keskkonnamõju

hindamine või riskianalüüs ........................................................................................................ 21

4.9. Arhitektuurinõuded ehitisele ....................................................................................... 22

4.10. Servituutide vajaduse määramine ............................................................................... 23

4.11. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine ........................... 23

4.12. Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused

ning nõuded ................................................................................................................................. 24

4.13. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja ...................... 24

4.14. Planeeringu rakendamise võimalused ....................................................................... 24

5. Kooskõlastused ja koostöö .......................................................................... 26

Ränirahnu tee 17, 19 ja Nurmise tiik maaüksuse ning lähialadetailplaneering

töö nr DP 0102-23

3

Graafiline osa

Leht 1 “Situatsiooniskeem” M 1:10 000

Leht 2 “ Olemasolev olukord” M 1:1000

Leht 3 “ Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed” M 1:3000

Leht 4 “Põhijoonis” M 1:1000

Leht 5 „Tehnovõrgud ja maakasutus“ M 1:1000

Leht 6. “Illustreeriv joonis”

Ränirahnu tee 17, 19 ja Nurmise tiik maaüksuse ning lähialadetailplaneering

töö nr DP 0102-23

4

1. Sissejuhatus

1.1. Planeeringust huvitatud isik

Lõunakeskus OÜ

Aadress: Lääneringtee 39 Tartu, Tartu Tartumaa 50501

Reg nr: 10667873

Esindaja: Jaan Lott

1.2. Planeeringu koostaja

Plaan OÜ

Aadress: Tamme pst 111, Tartu 50415

Reg nr: 12199722

Maastikuarhitekt-planeerija: Tiina Kuusepuu (Maastikuarhitektuuri MSc, diplomi nr: MB

002238).

1.3. Detailplaneeringu koostamise eesmärk ja andmed

planeeringualal olevate kruntide kohta

Detailplaneering on algatatud Lõunakeskus OÜ ettepanekul Kambja Vallavolikogu 29.06.2022. a.

otsusega nr 48. Detailplaneeringu eesmärgiks on kaaluda võimalust kruntide liitmiseks äri- ja

tootmismaaks ning ehitusõiguse ning arhitektuursete tingimuste määramist äri- ja tootmishoonete

projekteerimiseks ja ehitamiseks. Lisaks anda lahendus planeeringuala tehnovõrkudega

varustamiseks, juurdepääsude rajamiseks (planeeringualasse peab olema kaasatud

planeeringuala piires Ränirahnu tee), parkimiskorralduse lahendamiseks, haljastuse ja heakorra

lahendamiseks ning tingimused detailplaneeringu elluviimiseks. Planeeringu eesmärgid on

kooskõlas kehtiva Kambja valla üldplaneeringuga. Planeeringuala pindala on ca 6 ha. Andmed

planeeringualal asuvate kruntide kohta on toodud tabelis 1.

Tabel 1. Andmed planeeringualal asuvate kruntide kohta

Aadress Pindala Sihtotstarve

Kambja vald, Räni alevik Ränirahnu tee 17 (katastritunnus 94901:005:0739)

5120 m² ärimaa 100%

Kambja vald, Räni alevik 35315 m² ärimaa 100%

Ränirahnu tee 17, 19 ja Nurmise tiik maaüksuse ning lähialadetailplaneering

töö nr DP 0102-23

5

Ränirahnu tee 19 (katastritunnus 94901:005:1544)

Kambja vald, Räni alevik Nurmise tiik mü (katastritunnus 94901:005:1545)

5888 m² tootmismaa 100%

Detailplaneeringu lähiala hõlmab planeeringualaga piirnev Ränirahnu tee maa-ala (katastritunnus:

28301:001:1761; 100% transpordimaa), Ränirahnu tee J1 maa-ala (katastritunnus:

28301:001:0203; 100% transpordimaa), Optika tänava maa-ala (katastritunnus:

94901:005:1715; 100% transpordimaa) ning Valguse tänava lõik 1 maa-ala (katastritunnus:

94901:005:1714; 100% transpordimaa). Lähiala pindala on kokku ca 1,3 ha.

1.4. Arvestamisele kuuluvad kehtestatud planeeringud ja muud

dokumendid

Arvestamisele kuuluvad varasemad kehtestatud planeeringud ja muud dokumendid:

• Tartu maakonnaplaneering;

• Kambja Vallavolikogu 13.11.2018 otsus nr 51 „Kambja valla üldplaneeringu kehtestamine

endise Ülenurme valla territooriumi osas“;

• Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne;

• Kambja Vallavolikogu 18.12.2018 määrus nr 47 „Eratee avalikes huvides omandamise ja

avalikuks kasutamiseks määramise kord“;

• Räni külas Mäe kinnistu detailplaneering (kehtestatud Kambja Vallavalitsuse 30.05.2006

otsusega nr 53)

• Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele

esitatavad nõuded

Arvestamisele kuuluvad kehtestatud detailplaneeringud ja muud dokumendid asuvad Kambja

Vallavalitsuse arhiivis.

1.5. Geodeetiline alusplaan

Planeeringu koostamisel on alusplaanina kasutatud Raxoest OÜ poolt veebruaris 2023 a.

koostatud digitaalselt mõõdistatud maa-ala geodeetilist alusplaani (töö nr Ge-12-23). Geodeetilise

alusplaani mõõtkava on M 1:500, kõrgussüsteem EH 2000.

Ränirahnu tee 17, 19 ja Nurmise tiik maaüksuse ning lähialadetailplaneering

töö nr DP 0102-23

6

2. Olemasoleva olukorra iseloomustus

Planeeringuala koosneb äri- ja tootmismaa maaüksustest ning ümbritsevatest transpordimaa maa-

aladega planeeringuala piires. Planeeringuala pindala koos lähialaga on kokku ca 6 ha. Andmed

planeeringualal asuvate kruntide kohta on toodud tabelis 1 ning olemasolev olukord graafiliselt

lehel 2 „Olemasolev olukord“ ja naabermaaüksuste pindalad ja sihtotstarbed tabelis 2.

Tabel 2. Naabermaaüksuste pindalad ja sihtotstarbed.

Aadress Pindala Sihtotstarve

Kambja vald, Räni alevik, Ränirahnu tee 38 mü (katastritunnus 28301:001:1761)

67388 m2 maatulundusmaa 100%

Kambja vald, Räni alevik, Ränirahnu tee 15 mü (katastritunnus 94901:005:1121)

6309 m2 elamumaa 100%

Kambja vald, Räni alevik, Ränirahnu tee 21 mü (katastritunnus 28301:001:0004)

12832 m2 ärimaa 100%

Kambja vald, Räni alevik, Ränirahnu tee lõik 2 mü (katastritunnus 28301:001:0186)

5746 m2 transpordimaa 100%

Kambja vald, Räni alevik, Ränirahnu tee J1 mü (katastritunnus 28301:001:0203)

3857 m2 transpordimaa 100%

Kambja vald, Räni alevik, Valguse tänava lõik 1 mü (katastritunnus 94901:005:1714)

4724 m2 transpordimaa 100%

Kambja vald, Räni alevik, Valguse tänava lõik 3 mü (katastritunnus 28301:001:1763)

2628 m2 transpordimaa 100%

Kambja vald, Räni alevik, Valguse tn 1 mü (katastritunnus 28301:001:0008)

30 m2 tootmismaa 100%

Kambja vald, Räni alevik, Valguse tn 2 mü (katastritunnus 94901:005:1525)

1211 m2 ärimaa 100%

Kambja vald, Räni alevik, Optika tänav mü (katastritunnus 94901:005:1715)

4812 m2 transpordimaa 100%

Kambja vald, Räni alevik, Optika tn 24 mü (katastritunnus 28301:001:1294)

13682 m2 ärimaa 100%

Tartu linn, Optika tänav T11 mü (katastritunnus 79505:001:0074)

5295 m² transpordimaa 100%

Kambja vald, Räni alevik, Optika tänav mü (katastritunnus 94901:005:1715)

4812 m2 transpordimaa 100%

Kambja vald, Räni alevik, Optika tn 21 mü (katastritunnus 28301:001:0006)

12041 m2 ärimaa 100%

Kambja vald, Räni alevik, Optika tn 19 mü (katastritunnus 28301:001:0204)

2511 m2 ärimaa 100%

Tartu linn Pärnaõie mü (katastritunnus 94901:005:1551)

551 m² ärimaa 100%

Kambja vald, Räni alevik, Lääneringtee 27 mü

(katastritunnus 94901:005:1522) 28594 m2 ärimaa 100%

Tartu linn, Lääneringtee 37 mü (katastritunnus 79505:001:0073)

60267 m2 ärimaa 100%

Ränirahnu tee 17, 19 ja Nurmise tiik maaüksuse ning lähialadetailplaneering

töö nr DP 0102-23

7

Planeeringualale juurdepääs on tagatud Ränirahnu teelt, Valguse teelt ja Optika tänavalt. Valguse

teel ja Optika tänaval planeeringuala piires on välja ehitatud asfaltkattega sõidu- ja jalgtee ning

istutatud tänavahaljastus. Ränirahnu tee on ca 5 ma laiuse kruusakattega tee, kus jalakäijad

liiguvad tee ääres haljasalal. Nurmise tiigi maaüksusel tiigi ääres kulgeb pinnastee, mis algab

Ränirahnu teelt ning suundub Optika tänava suunas, kuid läbipääsu Optika tänavale ei taga.

Ränirahnu tee 19 maaüksusel Optika tänava ääres asub ca 4000 m2 kruusakattega plats, mida

kasutatakse parkimiseks (vt foto 1).

Nurmise tiik maaüksusel asub sademetevee kogumise tiik, mis on võrkaiaga ümbritsetud (vt foto

2). Tiigi äär on hakanud võsastuma.

Foto 1. Vaade Optika tänavalt parkimisplatsile. Foto 2.Vaade Nurmise tiik maaüksusel asuvale

tiigile.

Ränirahnu 17 maaüksusel asub paintpalli mänguväljak koos vajaliku taristuga (puidust varjendite

seinad, rehvidest ja tünnidest tehtud kogumid jne) ning mängualale on mitmekesistatud reljeefi

paapinnale tekitatud pinnase hunnikutega. Ala keskosas leidub kõrghaljastust. Mänguväljaku

keskosa on olnud regulaarses hoolduses ning ülejäänud ala on looduslik rohumaa, mis on

hakanud võsastuma.

Ränirahnu tee 19 maaüksusel asub ehitisregistri andmetel elamukompleks, kuhu kuulub

üksikelamu, abihoone ning kasvuhoone. Lisaks asub maaüksuse lõunaosas soojakust ümber

ehitatud abihoone, mis ehitisregistris ei kajastu. Elamukompleksi ümber õueala on hooldatud ning

leidub kõrghaljastust. Ala kirdenurgas asub sademevee kogumise tiik (vt foto 3), mis on aiaga

ümbritsetud ning idaservas kruusakattega parkimisala. Tiigi ja parkimisala ehitamisel pinnas on

kuhjatud Optika tänava ja Valguse tee äärde valli (vt foto 4). Ülejäänud ala on sööti jäänud

haljasala, mis on hakanud võsastuma.

Ränirahnu tee 17, 19 ja Nurmise tiik maaüksuse ning lähialadetailplaneering

töö nr DP 0102-23

8

Foto 3. Vaade ala kirdenurgas asuvale tiigile Foto 4. Vaade Valguse tänaval mullavallile

Planeeringualal tegevus on kitsendatud tehnovõrkude kaitsevööndi ulatuses, mille asukohad on

toodud lehel 2 „Olemasolev olukord“. Planeeringualal asuvad 10 ja 0,4 kV elektrimaakaablid,

sidekaablid, vee-, reoveekanalisatsiooni-, sademeveekanalisatsiooni-, side-, sooja ja jahutustorud,

0,4 kV elektriõhuliin. Maakaablite kaitsevööndi ulatus on 1 m äärmisest kaablist ning teistel

sealsetel torudel mõlemale poole torustiku telgjoonest 2 m. 0,4 kV elektriõhuliini kaitsevöönd on 2

m mõlemale poole piki liini telge. Ränirahnu tee 19 maaüksuse lääneküljel Ränirahnu tee ääres

asub maapealne geodeetiline mõõtepunkt nr 9591, mille kaitsevööndi raadius on 3 m märgi

keskelt. Planeeringualal asuvad Ränirahnu tee on avalikus kasutuses olev valla tee. Valguse

tänava lõik Ränirahnu teest kuni 92 Tartu - Viljandi - Kilingi-Nõmme teeni antakse üle kohalikule

omavalitsusele. Planeeringualaga piirnev Optika tänav ja Valguse tänav on kaubanduskeskuse

kompleksi sisesed avalikkusele ligipääsetavad eratänavad.

Planeeringuala maapinna kõrgused jäävad 67.84-72.66 meetri vahemikku. Reljeef on kõrgem

kuhjatud pinnase hunnikute piirkonnas ning madalam tiikide juures. Maastikulise liigituse järgi jääb

planeeringuala Ugandi lavamaa põhjaossa mattunud orule, mille peal lamab liustikusetete peal

jääjärveline tasandik. Vastavalt Maa-ameti kaardirakenduse kohaselt jääb ala LP (kahkjas

leetunud muld) mullastikuga alale ning keskmiselt kaitstud põhjaveega alale.

Geoloogiline ülevaade

Planeeringualast põhja jäävale Ränirahnu tee 21, Optika tn 22 ja Optika tn 24 maaüksusele on

koostatud 2020 a. ehitusgeoloogiline uuring (Ehitustrust AS, töö nr 20-084), mille käigus teostatid

hajusalt 12 puuraugus kaevamine ning koostati uuringu aruanne. Kuna ala asub vahetult

planeeringuala kõrval siis geoloogilise uuringu tulemused planeeringuala ulatuses on üldjoontes

samad.

Uuringu aruande kohaselt uuringusügavuses kuni 22,40 meetrit eraldati välja kokku kümme kihti:

KIHT 1. Kruus - esines pindmise 0,30 meetri paksuse kihina.

KIHT 2. Keskliiv - keskliiv esines uuringualal 0,20 meetri paksuse kihina kruusa (kiht 1) all.

KIHT 3. Rohke kruusaga peen- kuni keskliiv - rohke kruusaga peen- kuni keskliiv esines 0,30

meetri paksuse kihina.

Ränirahnu tee 17, 19 ja Nurmise tiik maaüksuse ning lähialadetailplaneering

töö nr DP 0102-23

9

KIHT 4. Täitepinnas - ümberpööratud muld - ümberpööratud muld esines 0,20...0,85 meetri

paksuse kihina.

KIHT 5. Huumus - looduslik huumuskiht esines 0,30...0,60 meetri paksuse kihina.

KIHT 6. Möllikas/mölline/savine peenliiv - jääjärveline peenliiv esines uuringualal 0,30...0,85 meetri

paksuse kihina.

KIHT 7. Kruusaga savimöll - liustikulise tekkega moreenpinnas esines uuringualal puuraukudes

1,60...5,80 meetri paksuse kihina huumuse või jääjärvelise peenliiva all.

KIHT 8. Peen- kuni keskliiv - jääjõeline kohev peen- kuni keskliiv esines uuringualal kruusaga

savimölli all, maapinnast 1,90...7,55 meetri sügavusel, abs. kõrgustel 63,05...68,00 meetrit.

KIHT 9. Peen- kuni keskliiv - jääjõelise kesktihe peen- kuni keskliivani maapinnast 4,70...12,00

meetri sügavusel, abs. kõrgustel 57,75...64,70 meetrit.

KIHT 10. Savimöll - liustikutekkeline savimöll eraldati uuringualal välja vaid

löökpenetratsioonikatse alusel. 0,60 meetri paksune moreenikiht lamas kesktihe peen- kuni

keskliiva all 19,40 meetri sügavusel.

Pinnasevett uuringuajal esines 18,45 meetri sügavusel, abs. kõrgusel 51,30 meetrit. Lisaks

pinnaseveele leidus uuringualal ülavett, mida leidus moreenis (kruusaga savimöll, kiht 7) ja peen-

kuni keskliivas (kiht 8) mölli, savimölli ja möllsavi vahekihtide peal, maapinnast 1,35...4,40 meetri

sügavusel. Enamasti kesktihedas peen- kuni keskliivas (kiht 9) esines ülavett vaid üksikutes

uuringupunktides. Piirkonna külmumissügavus on u 1,35 meetrit, lumest lahti hoitavatel platsidel

külmub talvel pinnas kuni 2,0 meetri sügavuseni.

Uuringu tulemusel ehitusgeoloogilised tingimused uuringualal hoonete, parkla rajamiseks on

rahuldavad. Uuringuala jääb mattunud orule, mis on kuni 60 meetri sügavuselt täitunud peamiselt

suhteliselt vähetihenenud liivaga. Mõistlik oleks kergemad hooned rajada plaatvundamendile, mis

toetub vajalikul sügavusel moreenile (kiht 7). Kindlasti tuleb rajada korralik niiskustõke ja drenaaž.

Juhul, kui koormused on oluliselt suuremad, tuleks kaaluda hoonete rajamist vaiadele, mis

süvistatakse vähemalt 2,0 meetri sügavuselt kesktihedasse peen- kuni keskliiva (kiht 9).

3. Planeeringuala kontaktvööndi linnaehituslikud seosed

Planeeritav ala asub Kambja valla põhjaosas Räni alevikus jäädes Tartu linna piiri äärde.

Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed on toodud graafiliselt lehel 3 „Kontaktvööndi

funktsionaalsed seosed“.

Planeeringuala jääb Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa nr 2 tee lõik 1 (Lääneringtee) ja Tartu - Viljandi -

Kilingi-Nõmme tee nr 92 ristmiku vahelisele alale (vt skeem 1. Asendiskeem). Lähialal liiklus on

tagatud Ränirahnu tee, Valguse tänava, Optika tänava ja Kogre tee kaudu. Liikluse

reguleerimiseks on nii Optika kui ka Valguse tänava ristmikud planeeringuala piires lahendatud

ringristmikena.

Ränirahnu tee 17, 19 ja Nurmise tiik maaüksuse ning lähialadetailplaneering

töö nr DP 0102-23

10

Skeem 1. Asendiskeem.

Allikas: Maa-ameti fotoladu (pildistamise aeg 22.06.2022)

Lähimad bussipeatused asuvad ca 60 m kaugusel põhjasuunas Ikea ja Mileedi kaubandushoone

ees, ca 150 m kaugusel lõunasuunas Lõunakeskuse kaubanduskeskuse juures ning ca 180 m

kaugusel Lääneringtee, Kogre tee ja Raja tänava ristmiku juures. Planeeringuala kontaktvööndis

on välja ehitatud toimiv kergliiklus- ja jalgteede võrgustik.

Planeeringuala kontaktvööndisse jäävad kaubanduskeskuse ärimaad ja maatulundusmaad ning

nende vahel paiknevad üksikud elamumaa krundid. Viimasel ajal on antud piirkonnas

ehitustegevus elavnenud ning lähipiirkonda on koostatud ja koostamisel mitmeid ärimaa

sihtotstarbelised detailplaneeringud. Kontaktvööndis ärimaa kruntide pindalad varieeruvad ca

1200 m2 kuni 6,1 ha piires, sõltudes äritegevuse ruumivajadusest. Lähialal hooned on

suuremõõtmelised ja üldjuhul ühe- või kahekorruselised kommerts-, tööstus- ja

teadusõppehooned. Erandiks on 8-korruseline ärihoone Lõunakeskuse kaubanduskeskuse juures.

Hooned asetsevad ruumikasutuse mõttes küllaltki kompaktselt ja vaba ruum on enamasti

kasutusel parkimispinnana. Vastukaaluks leida hajaasustusele iseloomulikke maastikupilte.

Enamasti on tegemist ühe- kuni kahekorruseliste eramutega, mida ümbritsevad abihooned ja

põllumaad. Samuti asub linna lähialadel veel väljaarendamata maaüksusi, mis maastikupildist

enamasti põllu- ja rohumaadena esile tõusevad.

Katusekalded jäävad ärihoonetel valdavalt 0°-15° vahemikku, elamumaadel viilkatuste kalded kuni

45°. Ärihoonetel välisviimistluses on kasutatud metalli-, kivi- ja klaasi kombineeritud lahendusi,

Ränirahnu tee 17, 19 ja Nurmise tiik maaüksuse ning lähialadetailplaneering

töö nr DP 0102-23

11

elamutel ka puitu ja krohvi. Ühtset ehitusjoont välja kujunenud ei ole, hooned asuvad ca 5-40 m

kaugusel tee punasest joonest.

Planeeringuala läheduses on olemas vee-, kanalisatsiooni-, sooja-, side- ja elektriga liitumise

võimalused. Tartu linna lähedus, tihe tänavavõrk, välja kujunenud äripiirkond ja

kommunikatsioonide olemasolu on soosinud planeeringuala kontaktvööndis maa-alade

arendamist eelkõige ärimaaks.

3.1. Vastavus Kambja valla üldplaneeringule

Vastavalt Kambja valla üldplaneeringule on planeeringuala juhtotstarbeks määratud äri- ja

tootmise ala (T1), kuhu ei ole kavandatud ühtegi olulise keskkonnamõjuga tootmistegevust. Ala

jääb tiheasustusalasse (vt skeem 2). Planeeringualale Ränirahnu tee, Optika ja Valguse tänavale

on üldplaneeringuga kavandatud jalg- ja jalgrattatee, mille asukohta täpsustatakse

detailplaneeringu lahendusega. Detailplaneeringu lahendus on kooskõlas üldplaneeringuga.

Skeem 2. Väljavõte Kambja valla üldplaneeringust endise Ülenurme valla territooriumi osas.

Planeeringuala

Ränirahnu tee 17, 19 ja Nurmise tiik maaüksuse ning lähialadetailplaneering

töö nr DP 0102-23

12

4. Planeerimisettepanek

4.1. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine

Planeeringualal moodustatakse 1 ärimaa krunt (pos 1), 1 tootmismaa ja transpordimaa sega

otstarbega krunt (pos 2) ning 2 transpordimaa krunti (pos 3 ja 4) tee/tänava laiendamiseks.

Kruntide asukohad ja pindalad on toodud graafiliselt lehel 4 „Põhijoonis“. Maakasutuse koondtabel

on toodud tabelis 3.

Tabel 3. Maakasutuse koondtabel.

Olemasolev olukord Planeeritud olukord

Aadress Pindala, m2

Maakasutuse sihtotstarve

Pos. nr Maakasutuse sihtotstarve

Moodustamise kord

Pindala, m2

Ränirahnu tee 17 5120 100% ärimaa

POS1 100% ärimaa

Moodustatakse 4951 m2 osas Ränirahnu tee 17 mü ja 32824 m2 osas Ränirahnu tee19 mü liitmise teel

37775

Ränirahnu tee 19 35315 100% ärimaa

Nurmise tiik mü 5888 100% tootmismaa

POS 2

60% tootmismaa 40% transpordimaa

Moodustatakse Nurmise tiik mü-st 5787 m2 osas

5787

Ränirahnu tee 17 5120 100% ärimaa

POS 3 100% transpordimaa

Moodustatakse 169 m2 osas Ränirahnu tee 17 mü, 676 m2 osas Ränirahnu tee 19 mü ja 101 m2 osas Nurmise tiik mü liitmise teel

946 Ränirahnu tee 19 35315 100% ärimaa

Nurmise tiik mü 5888 100% tootmismaa

Ränirahnu tee 19 35315 100% ärimaa POS 4 100% transpordimaa

Moodustatakse Ränirahnu tee 19 mü-st 1815 m2 osas

1815

Planeeritud kruntide kasutamise sihtotstarbed:

Pos 1 – ÄK (kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa) ja ÄB (kontori- ja büroohoone maa).

Pos 2 – VT (tehisveekogu maa) ja LT (tee ja tänava maa).

Pos 3 ja 4 – LT (tee ja tänava maa).

Pos 3 transpordimaa on planeeritud liita Ränirahnu teega ning antakse Kambja vallale avalikku

kasutusse. Pos 4 transpordimaa on kavandatud liita Valguse tänavaga, mis on planeeringualaga

piirnevas osas avalikkusele ligipääsetavad eratänavad. Positsioonil 2 tiigi kõrvale kavandatud

ühendustee jääb erateeks.

Ränirahnu tee 17, 19 ja Nurmise tiik maaüksuse ning lähialadetailplaneering

töö nr DP 0102-23

13

4.2. Krundi ehitusõigus

Planeeringuga määratakse ehitusõigused ärihoone ja abihoone ehitamiseks. Ehitusõigusega on

määratud krundi kasutamise sihtotstarve, hoonete suurim lubatud arv krundil, hoonete suurim

lubatud kõrgus, hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala. Ehitusõigus on toodud tabelis 4.

Tabel 4. Krundi ehitusõigus.

pos nr Pindala

m²

Hoonete suurim

lubatud arv krundil

Krundi kasutamise sihtotstarve

Hoonete suurim lubatud kõrgus, m ja suurim maapealne

korruselisus

Hoonete suurim lubatud

ehitisealune pindala

kokku, m²

Hoonete suurim lubatud

katuseharja abs. kõrgus,

Põhi- hoone

Abi- hoone

m

Pos 1 37775 1 põhihoone 1 abihoone

ÄK/ÄB kuni 14/ kuni 2

kuni 6/ kuni 1

18888 83.50

Pos 2 5787 - VT/LT - - - -

Pos 3 946 - LT - - - -

Pos 4 1815 - LT - - - -

Hoonete suurim lubatud arv ärimaa krundil kuni 2 hoonet (nii ehitusloa kui ehitusteatise

kohustuslikud kokku). Pos 1 täisehituse % on kuni 50% krundi pindalast.

Ehitiste (hoonete) kasutamise otstarbed:

Pos 1 – büroohooned (12200), kaubandushooned (12310), teenindushooned (12330),

tööstushooned (12514, 12515, 12516, 12517, 12518, 12519), hoidlad ja laohooned (12529),

erihooned (12740), muu energiatööstuse rajatis (23029 – päikeseelektrijaam), kuivendusrajatis

(kood 21532).

Pos 2 – teed (kood 21100), kuivendusrajatis (kood 21532).

Pos 3-4 – teed (kood 21100).

4.3. Kruntide hoonestusala piiritlemine

Hoonestusalad on seotud krundi piiridega ning toodud graafiliselt lehel 4 „Põhijoonis“. Graafilises

osas on hoonestusalad näidatud kruntidel suuremad kui tegelik lubatud suurim ehitisealune

pindala. See võimaldab valida hoone asukohta, arvestades hoonete vahelise vähima lubatud

kaugusega, milleks on 8 m. Hoonestusala piires on lubatud ka teede, parkla ja haljasala

kavandamine. Väljapoole hoonestusala on hoonete püstitamine keelatud.

Ränirahnu tee 17, 19 ja Nurmise tiik maaüksuse ning lähialadetailplaneering

töö nr DP 0102-23

14

4.4. Tänavate maa-alade piirid, liiklus- ja parkimiskorraldus

Planeeritavale alale on juurdepääs tagatud Ränirahnu teelt Valguse tänavalt ja Optika tänavalt.

Ränirahnu tee kaitsevööndi laius tee punasest joonest on planeeritud 15 m. Tee kaitsevööndisse

hoonestusala planeeritud ei ole, küll aga jääb tee kaitsevööndisse osaliselt parkimisala,

jäätmekogumisala (mida on lubatud osaliselt katuse ja seintega varjata) ning kauba ladustusala.

Optika tn tee kaitsevööndiks on planeeritud 10 m ning Valguse tn 2 m.

Ränirahnu tee maa-ala olemasolev laius on ca 7,5 m, mida planeeringuga on kavandaud laiendada

ühelt poolt Ränirahnu tee 17 ja 19 maaüksuse ning Nurmise tiik maaüksuse arvelt ning teiselt

Ränirahnu tee 38 maaüksuse arvelt. Perspektiivne Ränirahnu tee tänava koridori laiuse

määratakse edasise projekteerimise käigus. Detailplaneeringus on arvestatud mi 6 m sõidutee

tarbeks, 3 m kergliiklustee, 2 m jalgtee ning ülejäänud ala on kavandatud haljasaladeks (jalg- ja

kergliiklustee on eraldatud sõiduteest haljasribaga). Pos 4 on kavandatud Valguse tänava

laiendamiseks, mis Valguse tänava teekoridori laiuseks teeb ca 21,7 m. Valguse tänava lahendus

jääb samaks (sõidutee 7,5 m, kergliiklustee ja sõidutee vahel haljasala 2 m ja kergliiklustee 3 m),

detailplaneeringuga kavandatud tee laiendusele on planeeritud haljasala koos jalgteega. Optika

tänav lahendust ei ole planeeritud muuta, tänavakoridori laius säilib 19 m. Planeeringuga on

kavandatud läbi Pos 2 uus tänav, mis hakkab ühendama Ränirahnu teed ja Optika tänavat.

Planeeritud tänav on kavandatud 14,5 m laiuse maa-alaga, kus 6 m on sõidutee, 2 m jalgtee ning

ülejäänud ala haljasala. Teele eraldi transpordimaad ei moodustata, jääb samasse krunti

tootmismaaga, kus asub sademevee kogumise tiik.

Kruntide väljasõitude asukohad täpsustatakse projekteerimise käigus. Kõik tänavad on

kavandatud kahesuunalistena. Kergliiklus- ja jalgtee ning sõidutee vahelisele haljasalale on

kavandatud puuderivi (puud tuleb istutada vähemalt 2 m kõrgused). Ristmikel ja pööretel tuleb

tagada külgnähtavus.

Ränirahnu tee ja Valguse tänava ristmikule on planeeringuga nähtud ette kaks lahendust. Esmalt

ehitatakse ristmik välja tavalise 4-harulise ristmikuna. Planeeringuga on arvestatud ka ringtee

ruumivajadusega, mis võimaldab liikluskoormuse suurenemisel ristmiku laiemaks ehitada.

Parkimiskohtade vajadus planeeringualal on ainult Pos 1 krundil ning vajalik parkimine on

lahendatud krundisiseselt (parkla asukoht, suurus ja kuju on toodud graafilises osas).

Parkimisarvutuse aluseks on võetud Eesti standard EVS 843:2016 „Linnatänavad“ tabel 9.1 ning

planeeritud hoonestusala tsoneering. Arvestatud on II-IV linna keskuseklassiga, kus kaupluse,

supermarketi parkimisnormatiiv on 1 parkimiskoht 100 m2 suletud brutopinna kohta ning bürool 1

parkimiskoht 90 m2 suletud brutopinna kohta. Planeeritud on 18888 m2 hoonestusala, millest büroo

sa on ca 1500 m2 (suletud brutopind 2-korruselisel hoonel ca 3000 m2), mis teeb parkimiskohtade

vajaduseks 33 parkimiskohta. Ülejäänud hoonestusala (17388 m2) tarbeks on arvestatud 1-

korruselise kaubandushoone parkimiseks 174 parkimiskohta. Parkimisnormi järgselt arvutuslik

parkimiskohtade vajadus on 207. Arvutuslik parkimisnorm on planeeritud parklas tagatud.

Ränirahnu tee 17, 19 ja Nurmise tiik maaüksuse ning lähialadetailplaneering

töö nr DP 0102-23

15

Planeeringus on antud võimalik parkimislahendus, mis tuleb täpsustada edasise projekteerimise

käigus. Arvestada tuleb, et iga 50-ne parkimiskoha kohta oleks kavandatud 1 parkimiskoht

puuetega inimese sõidukile.

Jalgrataste parkimisnormi kohaselt büroo tarbeks jalgratta parkimise norm on 1 parkimiskoht 100

m2 brutopinna kohta, mis 3000 m2 pinna puhul teeb arvuks 30. Kaubandushoonele normikohane

jalgrataste parkimisnorm on 1 koht 150 m2 suletudbrutopinna kohta, mis teeb 17388 m2 puhul

parkimisnormiks 116 kohta. Kokku normikohane jalgrataste parkimiskohtade arv on 146.

Jalgrataste täpne parkimisarv ja koht pannakse paika edasise projekteerimise käigus arvestades

kaubanduskeskuse kogemusel baseeruvat tegelikku jalgrataste parkimiskohtade vajadust ning

täpsemat arhitektuurset lahendust.

4.5. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted

Planeeringuala on valdavalt haljasala, kus kõrghaljastust leidub elamukompleksi ning paintballi

mänguväljaku ümbruses. Ala, mis on aktiivsest kasutusest väljas on hakanud võsastuma. Optika

ja Valguse tänava äärde haljasalale on istutatud puuderivi. Parkla- ja teede ehitustegevuse käigus

kooritud pinnas on kuhjatud tee- ja parkla ääres asuvasse valli.

Haljastus, mis jääb hoonestusala alla on planeeritud likvideeritavana. Edasise projekteerimise

käigus tuleb arvestada, et vähemalt 10% krundi pinnast oleks haljastatud, millest 5% kaetud

kõrghaljastusega. Krundi kõrghaljastuse protsent näitab täiskasvanud puittaimede võra

projektsiooni osakaalu krundi kogu pindalast. Pos 1 haljastuse osakaal peab olema vähemalt 1889

m2 ning arvestades puu võra projektsiooni pindalaks 50 m2, siis tuleb Pos 1 istutada vähemalt 38

puud. Edasise projekteerimise käigus tuleb täpsustada puude võra laiused ning arvutada vajalik

puude kogus, et oleks nõutud 5% tagatud. Planeeringuga on kavandatud puuderivi Valguse tänava

ja Ränirahnu tee äärde. Puud peavad istutamise hetkel olema elujõulised ja vähemalt 2 m

kõrgused. Täpne puude liigiline sobivus pannakse paika teeprojektiga.

Planeeringualal tiigid on ümbritsetud traat-võrkaiaga, mis on planeeritud säilitada. Piirdeid on

lubatud ehitada lisaks kaubahoone eriosade (välimüügiplats, laoplats, jäätmekäitlusala jne) ümber

turvalisuse eesmärgil. Piirete lubatud kõrgus kuni 2 m, keelatud on läbipaistmatud piirded.

Planeeringualal mulla hunnikud tuleb tasandada ning kaubandushoone abs. ± 0.00 on planeeritud

70.00. Täpne abs. kõrgus tuleb paika panna arhitektuurse projektiga. Vertikaalplaneerimisega

suunatakse sademeveed ehitatavatest hoonetest ja teedest eemale. Sademevee ärajuhtimine on

kavandatud planeeritud ja varem projekteeritud sademeveekanalisatsioonitorudega

planeeringualal olemasolevatesse tiikidesse, mis ühelt poolt läheb Tartu linna

sademeveekanalisatsiooni ja teiselt poolt projekteeritud kraavi, mis edasi suubub Leilovi tee ääres

olemasolevasse kraavi, mille eesvooluks on Ilmatsalu jõgi. Krundi täpsem maapinna

vertikaalplaneerimise lahendus anda hoone ehitusprojekti asendiplaanil. Suuremahuline

Ränirahnu tee 17, 19 ja Nurmise tiik maaüksuse ning lähialadetailplaneering

töö nr DP 0102-23

16

maapinna kõrguste muutmine ja järsud üleminekud planeeritud kruntidel on keelatud. Krundil peab

olema selline vertikaalplaneering, et krundilt tulenevat sademe- ja lumesulamisvett ei juhitaks

naaberkruntidele.

4.6. Ehitistevahelised kujad

Ehitistevahelised kujad on lahendatud vastavalt Vabariigi Valitsuse 2017 aasta 13. märtsi

määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”. Kui hoonete vahelise kuja laius on alla

8 meetri, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike (tulemüür, tuletõkkesein) või muude

abinõudega. Planeeritud uute hoonete vähimaks tuleohutusklassiks on TP-1 (tulekindel ehitis).

4.7. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad

Planeeritaval alal asuval elamukompleksil on olemas liitumine elektri- ning veevarustusega. Alal

asub 2 sademevee kogumise tiiki. Planeeringualal asuvad 10 ja 0,4 kV elektrimaakaablid,

sidekaablid, vee-, reoveekanalisatsiooni-, sademeveekanalisatsiooni-, side-, sooja ja jahutustorud,

0,4 kV elektriõhuliin. Planeeringualal asuvate tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad on toodud lehel

5 „ Tehnovõrgud“.

4.7.1. Veevarustus, sh tuletõrjevesi

Veevarustuse planeerimiseks on võetud tehnilised tingimused Tartu Veevärk AS-lt (nr INF121).

Olemasolev veetoru elamuni on planeeritud likvideerida.

Vastavalt OÜ Altren Projekt koostatud eelprojektile on Ränirahnu teele (Ränirahnu tee lõik 2 ja

Ränirahnu tee J1) planeeritud De 160 PE veeringtorustik alates Kogre tee - Ränirahnu tee ristmikul

asuvast De 160 PE veetorust kuni Optika 21 kinnistul asuva De 110 veetoruni. Ränirahnu tee lõik

2 kinnistule tuleb eelprojektijärgne De 160 veetoru planeerida kogu planeeringuala ulatuses ehk

kuni Ränirahnu tee 15 kinnistuni. Ränirahnu tee lõik 2 kü, Kogre tee 4 kü külgnevas lõigus tuleb

olemasolev DN 100 malmveetoru likvideerida ning Kogre tee 4 kü torustik ühendada tänavale

projekteeritava De 160 PE veetoruga. Planeeringualale rajatava ärihoone veeühendus on

planeeritud Ränirahnu teele kavandatavast De 160 PE veetorustikust. Planeeritud veetarve

kaubandushoonel on ca 8 m3/d.

Tuletõrje veevarustuseks on planeeritud 4 hüdranti, mille veevarustus on tagatud planeeritud või

varem projekteeritud veetorustiku baasil. Planeeritud hüdrantide paigutusel on arvestatud, et kogu

ala oleks kaetud hüdrantide 90-meetrise teeninduspiirkonnaga (s.t lähimate hüdrantide

omavaheline kaugus ei ületa 180 meetrit). Hüdrandid tuleb projekteerida maa-alustena.

Hüdrantide asukohad on näidatud tehnovõrkude joonisel (vt Leht 5). Veetorustiku

Ränirahnu tee 17, 19 ja Nurmise tiik maaüksuse ning lähialadetailplaneering

töö nr DP 0102-23

17

magistraalliinidele on kavandatud hüdrantide ligikaudsed asukohad, hüdrantide täpsed asukohad,

arv ja tüübid täpsustatakse projekteerimise käigus. Vajadusel tuleb hüdrantide juurde projekteerida

täiendavad veemahutid, et nõutav tuletõrjevee vooluhulk oleks tagatud.

Veetorustiku projekteerimiseks tuleb võtta tehnilised tingimused piirkonna ühisveevärgi haldajalt,

arvestada tuletõrje nõuetest tulenevaid tingimusi.

4.7.2. Reoveekanalisatsioon

Reoveekanalisatsiooni planeerimiseks on võetud tehnilised tingimused Tartu Veevärk AS-lt (nr

INF121).

OÜ Altren Projekt koostatud eelprojektis on planeeringuala kinnistute reovee eesvooluks

kavandatud Kogre tee ja Viljandi mnt reoveetorustik. Eelprojekt näeb ette uue sügavama isevoolse

torustiku rajamise läbi Optika 22 ja 24 kinnistute ning piki Kogre teed kuni Viljandi mnt De 315

reoveetorustikuni. Kuna Optika 21, 22 ja 24 kinnistutel on kõik ehitus- ja teekattetööd lõpetatud, ei

ole eelprojektijärgne torustike rajamine läbi nimetatud kinnistute käesoleval ajal otstarbekas.

Planeeringuga on ette nähtud reoveepumpla rajamise vajadus ning survetoru piki Ränirahnu teed

kuni Kogre tee-Viljandi mnt ristmikul asuva De 250 PVC reoveetorustikuni. Survekanalisatsioon

jääb kinnistu valdaja omandisse, liitumispunktiks jääb Kogre tee ja Viljandi mnt ristmikul isevoolsel

torustikul asuv survetoru ühenduskaev. Seega on planeeritud reovee juhtimine Viljandi mnt

reoveetorustikku piki Ränirahnu teed survekanalisatsiooni baasil. Planeeritud reoveehulk

kaubandushoonel on ca 8 m3/d.

4.7.3. Sademeveekanalisatsioon

Sademeveekanalisatsiooni planeerimiseks on võetud tehnilised tingimused Tartu Veevärk AS-lt

(INF121).

AS Tartu Veevärk poolt hallatavaid sademeveesüsteeme piirkonnas ei ole. Lähipiirkonnas asub

eraomandis olev lokaalne sademeveesüsteem koos torustike ja eesvooluks olevate

sademeveetiikidega. Äravool sademeveetiikidest puudub. Sademeveekanalisatsiooni

planeerimisel tuleb lähtuda OÜ Altren Projekt koostatud eelprojektist, töö nr VK2007. Eelprojektis

on lahendatud piirkonna sademevee juhtimine Ilmatsalu jõkke kraavidega. Projektis on

projekteeritud sademevee ärajuhtimiseks vajalik peamine kraavide- ja torustike süsteem.

Eelprojektis projekteeritud sademeveevõrk on ette nähtud planeeringuala sademevee eesvooluks.

Sademevee ärajuhtimise eelduseks on eelprojektijärgsete sademeveerajatiste projekteerimine ja

valmis ehitamine alates olemasolevast eesvoolust kuni Ränirahnu tee 17,19 kinnistuteni.

Olemasolevaks eesvooluks on Leilovi tee ääres asuv kraav. Tööd eeldavad kokkuleppeid

maaomanikega ning servituutide seadmist.

Ränirahnu tee 17, 19 ja Nurmise tiik maaüksuse ning lähialadetailplaneering

töö nr DP 0102-23

18

Planeeringualal olemasolevad sademeveetiigid säilivad ning täiendavalt eelprojekti lahendusele

on kavandatud sademeveetorustikud parklaalade alla. Sademe- ja drenaaživee juhtimine

reoveekanalisatsioonitorustikku on keelatud.

Sademevee säästliku käitlemise eesmärgil on võimalik planeeringualal vähendada sademevee

ärajuhtimist ehk kanaliseerimist vajavat sademeveehulka. Kobas AS poolt koostatud

juhendmaterjali järgi („Sademevee säästliku käitlemise põhimõtted Tartu linnas“, töö nr 2018-004)

võiksid sademevee käitlemislahendused olla eelistuse järjekorras järgmised:

• Osaline sademevee immutamine alal, kus see tekib;

• Sademevee äravoolu aeglustamine (viibeaja pikendamine) enne selle ära juhtimist;

• Sademevee tõkestamine viivitava immutussüsteemiga, nt kraavide, lohkude jms kaudu,

kus vesi saab imbuda pinnasesse. Seda takistab taimestik ja vesi saab aurustuda;

• Kui kraavide abil ei saa vett edasi juhtida, siis juhitakse vesi edasi toruga, rakendades

vajadusel enne suublasse juhtumist aeglustust (tiigid);

• Kui eelnevaid lahendusi pole võimalik rakendada, siis viimasena suunata sademevesi

lahkvoolsesse ühiskanalisatsioonivõrku.

Kraavidesse või pinnasesse juhitav sademevesi peab vastama Eesti Vabariigi seadusandlusega

kehtestatud nõuetele.

4.7.4. Elektrivarustus, sh välisvalgustus

Elektrivarustuse planeerimiseks on võetud tehnilised tingimused Elektrilevi OÜ-lt (nr 438068).

Planeeringualal asuv olemasolev 0,4 kV elektriõhuliin (olemasoleva elamu elektritoide) on

planeeritud likvideerida.

Planeeringualal ärihoonele elektritoide on ette nähtud alajaamast, mis asub Ringtee 65 (Optika tn

21) kinnistule, Kogre tee ja Optika tn ristmiku lähedale. Nimetatud alajaamast on ette nähtud uuele

objektile välja eraldi fiidrina 0,4 kV maakaabelliin. Objekti elektrivarustuseks on planeeritud kinnistu

piirile 0,4 kV liitumiskilp ja jaotuskilp. Kilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad. Elektritoide

liitumiskilbist objektini on ette nähtud maakaabliga. Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus

on tagatud servituudialana. Planeeritava tänava äärde on kavandatud perspektiivsete 10 ja 0,4 kV

maakaablite koridorid. Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ

liitumistingimustele. Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi

kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus. Kehtestatud detailplaneeringu

olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda

liitumistasu.

Planeeringualaga piirneval Valguse ja Optika tänaval on välja ehitatud tänavavalgustus. Täiendav

tänavavalgustus on ette nähtud Ränirahnu tee äärde ning Pos 2 planeeritavale teele.

Ränirahnu tee 17, 19 ja Nurmise tiik maaüksuse ning lähialadetailplaneering

töö nr DP 0102-23

19

Välisvalgustuse toide on kavandatud olemasolevast välisvalgustuse toitekaablist. Täpne lahendus

antakse edasise projekteerimise käigus.

Pos 1 kavandatud parklasse on planeeritud katused koos päikesepaneelidega. Päikesepaneele

on lubatud paigutada kogu planeeringualal Pos 1 ulatuses sh kavandatava kaubandushoone

katusele.

4.7.5. Sooja- ja jahutusvarustus

Soojavarustuse planeerimiseks on võetud tehnilised tingimused Gren Tartu AS-lt nr. 13/23 ja

jahutusvarustusele tehnilised tingimused Gren Tartu AS-lt nr. 2/23.

Pos 2 ja Ränirahnu tee maa-alale planeeritud soojustorustik on ühendatud Lääneringtee 27

kinnistul asuva soojatoruga. Soojaühendus planeeringualale on kavandatud Valguse tänaval

olemasolevast soojatorust. Soojustorustiku asukoha kavandamisel tuleb jälgida, et ei kattuks

soojustorustiku ja kõrghaljastuse kaitsevööndid. Soojatorustik on planeeritud rõhuklass PN16

eelisoleeritud torustikuna, lähtuda EVS 843 “Linnatänavad” nõuded tehnovõrkude kujade ja

kaitsetsoonide kohta. Peale detailplaneeringu kehtestamist tuleb taotleda võrguettevõtjalt Gren

Tartu AS projekteerimise tehnilised tingimused kaugküttetorustiku ja hoonete kaugküttepaigaldiste

ehitusprojektide koostamiseks.

Pos 1 ja 2 on lubatud on rajada ka maaküttesüsteem, mille täpne lahendus antakse edasise

projekteerimise käigus.

Jahutustorustiku ühendus on planeeritud Optika tänaval jahutustorust. Jahutustorustik on

planeeritud rõhuklass PN10 eelisoleeritud torustikuna, lähtuda EVS 843 “Linnatänavad” nõuded

tehnovõrkude kujadest ja kaitsetsoonidest. Pos 1 tehtavatele haruühendustele peatorustikult tuleb

ette näha sulgarmatuur. Peale detailplaneeringu kehtestamist tuleb taotleda võrguettevõtjalt Gren

Tartu AS projekteerimise tehnilised tingimused jahutustorustiku ja hoonete kaugjahutuspaigaldiste

ehitusprojektide koostamiseks.

4.7.6. Sidevarustus

Sidevarustuse planeerimiseks on võetud tehnilised tingimused Telia Eesti AS-lt (nr 37602929).

Telekommunikatsiooniühendus kaubandushoonele on planeeritud Optika tänaval sidekaevust nr

4635.

Vastavalt tehnilistele tingimustele tuleb Telia Eesti kaablivõrguga ühenduse saamiseks

rajatavatele hoonetele projekteerida ja paigaldada 100 UPOTEL PVC torudest/multitorudest

sisend alates Optika tänava sidekaevust kuni hoone andmesidejaotlani. Optiline kaabel

Ränirahnu tee 17, 19 ja Nurmise tiik maaüksuse ning lähialadetailplaneering

töö nr DP 0102-23

20

singelmode vähemalt 12 kiuline paigaldada alates sidekaevust 4635 kuni hoone andmesidejaotlani

ning otsastada nõuetekohaselt SC/APC adapteritega. Sidekaevu jätta kaablivaru vähmalt 15

meetrit. Teostada keevitused sidekaevus 4635 olemasolevast 1/32 splitteris. Kiudude ühendamise

skeem kooskõlastada vajadusel Teliaga enne paigaldustööde teostamist. Terve sidevõrk peab

olema elektriliselt tuvastatav.

Hoonete sisevõrgud projekteerida ja ehitada Tellija vahenditest. Paigaldada hoonetesse

vajalikmahulised andmesidejaotlad. Sisevõrk rajada jaotlast iga äripinnani SM tüüpi optilise

kaablitega vastavalt ITU-T G.657 standardile. Äripindade sisevõrk lahendada cat5/cat6

sidekaablitega. Äripindade sidejaotlas peab olema paigaldatud elektritoide seadmete

ühendamiseks 230V elektrivõrguga.

Näha ette kõik meetmed olemasolevate liinirajatiste kaitseks tagamaks nende säilivus ehitustööde

käigus. Tagada tuleb trasside paiknemisel vastavus EVS 843:2003 nõuetega. Teede ja tänavate

alla jäävad sidekaablid kaitsta vajadusel poolitatavate kaablikaitsetorudega. Juhul, kui on vajalik

Telia liinirajatisi ümber paigutada, siis projekti koostaja peab leidma lahenduse ja koostama

projekti selliselt, et tagatud oleks Telia Eesti AS-i töötavate ühenduste toimimine. Projekti

koostamisel teostada vajalikud uuringud, täpsustada liinirajatiste paiknemine looduses, s.h

liinirajatiste sügavused ja teostada Telia Eesti AS-i järelevalve esindajaga objekti ülevaatus

liinirajatiste paiknemise kohta.

Siderajatiste ümberpaigaldamisel ümberpaigutatud siderajatised tuleb tasuta Telia Eesti AS-ile üle

anda asendusrajatisena. Ümberpaigaldatavatele liinirajatistele näidata servituudialad. Telia Eesti

AS-i liinirajatiste (sidekanal, kaablid ja jaotusseadmed) väljakanne, abinõude rakendamine

liinirajatiste kaitseks ja isikliku kasutusõiguse (servituudi) lepingute sõlmimine väljakantavatele

osadele toimuvad Tellija kulul, vastavalt Asjaõigusseaduse rakendusseadusele §15.

Rekonstrueeritavad liinirajatised jäävad Telia-Eesti AS-i omandisse. Liinirajatise kaitsevööndis on

liinirajatise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada liinirajatist.

4.7.1. Tehnovõrkude koondtabel

Planeeringuga kavandatavad ja likvideeritavad tehnovõrgud ning nende ulatus on toodud tabelis

5. Olemasolevad säiluvad, planeeritud ja likvideeritud tehnovõrkude asukohad on näidatud

tehnovõrkude joonisel (vt. leht 5).

Ränirahnu tee 17, 19 ja Nurmise tiik maaüksuse ning lähialadetailplaneering

töö nr DP 0102-23

21

Tabel 5. Tehnovõrkude koondtabel.

Planeeritud tehnovõrgud

Tehnovõrgu nimetus Planeeritud/projekteeritud ligikaudne pikkus planeeringuala ulatuses

Planeeritud/projekteeritud ligikaudne pikkus liitumispunktini väljapool planeeringuala

Elektrimaakaabel 10 kV 434 m -

Elektrimaakaabel 0,4 kV 105 m 156 m

Tänavavalgustuse toitekaabel 432 m -

Liitumiskilp 1 tk -

Tänavavalgusti 12 -

Veetoru 950 m 200 m

Hüdrant 4 tk -

Isevoolne reoveekanalisatsioonitoru

18 -

Survereoveekanalisatsioonitoru 38 m 202 m

Reoveekanalisatsioonipumpla 1 tk -

Sademeveekanalisatsioonitoru 1064 m 2180 m

Kraavid 13 m 2205 m

Soojatoru 565 m 34 m

Jahutustoru 115 m -

Sidekaabel 98 m -

Planeeritud likvideeritav tehnovõrk

Veetoru 661 m -

0,4 kV elektriõhuliin 133 m -

Sademeveepumpla 1 tk -

Tehnovõrkude täpne asukoht ja ulatus täpsustatakse edasise projekteerimise käigus.

4.8. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava

elluviimiseks ning vajaduse korral ehitised, mille ehitusprojekti

koostamisel on vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine või

riskianalüüs

Planeeringualal ei asu ohtlike ainete ladestuskohti ega teisi jääkreostust tekitavaid objekte, samuti

ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi.

Jäätmemajandus lahendatakse vastavalt kehtivatele normatiividele ja seadusandlikele aktidele.

Prügikonteinerite tarbeks planeeritud kaubandushoone taha Ränirahnu tee poole prügikäitlusala,

mis on soovitav katta varikatusega. Kõik ohtlikud jäätmed tuleb koguda vastavalt kehtivatele

eeskirjadele. Olmejäätmete äravedu tuleb korraldada jäätmekäitlusluba omavate ettevõtete kaudu.

Ränirahnu tee 17, 19 ja Nurmise tiik maaüksuse ning lähialadetailplaneering

töö nr DP 0102-23

22

Veekogusse või pinnasesse juhitav vesi peab vastama veekogusse või pinnasesse juhitava

heitvee kohta esitatavatele nõuetele. Vajadusel tuleb kasutada õlipüüdureid.

Ehitised, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine või

riskianalüüs, puuduvad.

4.9. Vajaduse korral ettepanekud kaitse alla võetud maa-alade

ja üksikobjektide kaitserežiimi täpsustamiseks, muutmiseks või

lõpetamiseks, ettepanekud maa-alade või üksikobjektide kaitse

alla võtmiseks

Vajadus puudub.

4.10. Vajaduse korral miljööväärtusega hoonestusalade

määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine

Vajadus puudub.

4.11. Arhitektuurinõuded ehitisele

Planeeritud hooned peavad sobima ümbritsevasse keskkonda. Planeeritavate hoonete arhitektuur

peab olema kaasaegne ja kõrgetasemeline. Katusekattematerjalid ja hoone

välisviimistlusmaterjalid peavad sobima hoone arhitektuurilahendusega ja välisilmega. Põhihoone

ja abihooned peavad omavahel harmoneeruma. Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud hea

ehitustava ja üldtunnustatud linnaehituslike põhimõtete järgi.

Arhitektuurinõuded ehitisele on järgmised:

• Lubatud korruselisus ja kõrgus maapinnast: põhihoonel kuni 2 korrust ja 14 m; abihoonel üks

korrus ja kuni 6 m.

• Katusekalded: 0-30 kraadi;

• Katuse tüüp: viilkatus, kaldkatus, lamekatus.

• Katusekattematerjal: katuseplekk, rullmaterjal.

• Katuseharja kulgemise suund: määratakse arhitektuurse projektiga.

• Välisviimistluse materjalid: puit, kivi, krohv, klaas, betoon, värvkattega plekk (ka

kombineeritult).

• Piirded: lubatud piirata turvalisuse tagamise eesmärgil kaubandushoone ümbruses välialasid,

jäätmekäitlus ala. Säilivad tiiki ümbritsevad piirded. Piirete kõrgus kuni 2 m. Keelatud on

Ränirahnu tee 17, 19 ja Nurmise tiik maaüksuse ning lähialadetailplaneering

töö nr DP 0102-23

23

läbipaistmatud piirded (aia pinnast min 25% peab olema läbipaistev). Piirde asemel lubatud

ka hekk, mis rajatakse piirist sissepoole.

• Kohustuslik ehitusjoon: planeeringuga ei määrata.

4.12. Servituutide vajaduse määramine

Servituudi vajaduse määramise ulatus on toodud lehel 5 „Tehnovõrgud“ ning kirjeldus tabelis 6.

Tabel 6. Servituutide määramise vajadus

Teeniv kinnisasi Valdav kinnisasi/isik Servituudi sisu

Pos 1 Tehnovõrgu valdaja

Kinnistu omanik on kohustatud taluma tema kinnistut läbivat: 10 kV elektrimaakaablit.

Pos 2 Tehnovõrgu valdaja

Kinnistu omanik on kohustatud taluma tema kinnistut: 10 kV elektrimaakaablit, välisvalgustuse toitekaablit, veetoru, soojatoru, sademeveekanalisatsioonitoru.

Planeeritud eratänava kasutus lepitakse kokku edasise arendustegevuse käigus

Juurdepääsuservituut

Ränirahnu tee 38 Tehnovõrgu valdaja

Kinnistu omanik on kohustatud taluma tema kinnistut läbivat: kraavi, Sademeveekanalisatsioonitoru.

Optika tn 24 Tehnovõrgu valdaja

Kinnistu omanik on kohustatud taluma tema kinnistut läbivat: 0,4 kV elektrimaakaableid.

Optika tn 21 Tehnovõrgu valdaja

Kinnistu omanik on kohustatud taluma tema kinnistut läbivat: 0,4 kV elektrimaakaablit, jahutustoru.

Lääneringitee 27 Tehnovõrgu valdaja

Kinnistu omanik on kohustatud taluma tema kinnistut läbivat: Soojatoru, 10 kV elektrimaakaablit.

Optika tänava Valguse tänava maa-alad

Tehnovõrgu valdaja Kinnistu omanik on kohustatud taluma kõiki olemasolevaid ja planeeritavaid tehnovõrke tee maa-alal.

4.13. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste

seadmine

Käesoleva peatüki koostamise aluseks on Eesti standard EVS 809-1:2002. Järgnevalt on tehtud

kokkuvõte antud piirkonna kuritegevuse riske vähendavatest tingimustest.

Kuritegevuse riske vähendavad:

Ränirahnu tee 17, 19 ja Nurmise tiik maaüksuse ning lähialadetailplaneering

töö nr DP 0102-23

24

• selgelt eristatav juurdepääs, valduse sissepääsude arvu piiramine;

• atraktiivne maastikukujundus ja arhitektuur;

• hoonete vaheline nähtavus, hea jälgitavus;

• korrashoid;

• lukustatud sisenemisruumid;

• tugevad ukse- ja aknaraamid, uksed, aknad, lukud, klaasid;

• korrashoid;

• süttimatust materjalist suletavate prügianumate kasutamine, süttiva prügi kiire

eemaldamine.

Krundi valdajatel on soovitav hoone projekteerimisel ja hilisemal rajamisel arvestada eelpool

tooduga.

4.14. Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad

kinnisomandi kitsendused ning nõuded

Planeeringuala omaniku või haldaja tegevust kitsendatakse planeeringualal paiknevate

tehnovõrkude kaitsevööndis, mis maa-alustel vee-, kanalisatsiooni-, sademevee-, soo- ja sidetorul

on kuni 2 m mõlemale poole toru serva, 0,4 kV elktriõhuliinil 2 m mõlemale poole liini telge ning

elektrimaakaablitel 1 m mõlemale poole kaabli telge.

Ränirahnu tee kaitsevöönd on planeeritud 15 m tänava punasest joonest, Optika tänaval 10 m ning

valguse tänaval 2 m.

4.15. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike

kahjude hüvitaja

Planeeringu kehtestamisega kaasnevad võimalikud kahjud, mida tekitatakse kolmandatele

osapooltele, katab krundi igakordne omanik. Tuleb tagada, et rajatavad hooned ei kahjustaks

naaberkruntide kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastust) ei ehitamise ega kasutamise

käigus. Võimalikud ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb kahju tekitajal hüvitada.

4.16. Planeeringu rakendamise võimalused

Planeeringualal edaspidi koostatavad ehituslikud- ja tehnilised projektid peavad vastama Eesti

Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale. Käesolev

detailplaneering on aluseks uute hoonete ja teiste planeeringualasse jäävate ehitiste

projekteerimiseks – ehitamiseks. Planeeringu rakendamiseks sõlmitakse enne detailplaneeringu

Ränirahnu tee 17, 19 ja Nurmise tiik maaüksuse ning lähialadetailplaneering

töö nr DP 0102-23

25

kehtestamist planeeritava ala kinnisasja omaniku ja Kambja valla vahel planeeringu elluviimise

võimalusi garanteeriv leping. Planeeringu elluviimine toimub vastavalt lepingule ja arendaja

täpsemad kohustused on sätestatud lepingus.

Kui planeeringuala realiseerimist ei ole alustatud 5 aasta jooksul peale detailplaneeringu

kehtestamist, on kohalikul omavalitsusel (Kambja Vallavolikogul) õigus tunnistada koostatud

detailplaneering kehtetuks.

Krundi ehitusõiguse realiseerib krundi valdaja. Ühendused tehnovõrkudega rajab krundi valdaja

kokkuleppel tehnovõrke valdava ettevõttega. Planeeringualaga piirneva Valguse tänava, Pos 2

planeeritud tänava ning Valguse ja Ringtee tänava ristmiku ehitab välja planeeringuala arendaja.

Ränirahnu tee väljaehitamine toimub koostöö Kambja vallaga.

Kõigile torustikele ja rajatistele, mis jäävad tehnovõrgu valdaja omandisse ning mis asuvad

eramaal (s.h. eravalduses tänavamaal), tuleb seada sundvaldus võrguettevõtte taotluse alusel.

Kõik servituudivajadused tuleb tulevastes projektis kajastada.

Planeeringu rakendamise ossa märkida tingimus, et enne ei väljastata ehituslubasid

hoonetele kui on välja ehitatud planeeringujärgsed juurdepäästeed, tehnovõrgud ja –

rajatised.

Servituutide planeerimise korral vajalik ennem ehituslubade väljastamist servituutide

kanded kinnistusraamatus.

Ränirahnu tee 17, 19 ja Nurmise tiik maaüksuse ning lähialadetailplaneering

töö nr DP 0102-23

26

5. Kooskõlastused ja koostöö

Tabel 7. Kooskõlastuste kokkuvõte ametkondade ja asutustega

Asutus/aadress Kuupäev Koostöö tulemus Koostöö tegija

Telia Eesti AS, Endla 16, 15033 Tallinn

17.07.2023 Kooskõlastatud digitaalselt. Kooskõlastuse nr 38083445. Kooskõlastus asub lisades.

Margus Kukk Telia Eesti AS volitatud esindaja

Elektrilevi OÜ, Kadaka tee 63, 12915 Tallinn

19.07.2023 Kooskõlastatud digitaalselt Kooskõlastuse nr 9648351467. KOOSKÕLASTATUD TINGIMUSTEL: Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt. Kooskõlastus asub lisades.

Enn Truuts Elektrilevi OÜ volitatud esindaja

AS Tartu Veevärk, Tähe 118, Tartu

11.09.2023 Kooskõlastatud digitaalselt. Kooskõlastus asub lisades.

Peeter Pindma AS Tartu Veevärk arendusjuht

Gren Tartu AS, Sõbra 54/1, Tartu

16.10.2023 Kooskõlastatud digitaalselt. Kooskõlastus asub lisades

Ülar Roose Võrguinsener

Päästeamet Lõuna Päästekeskus, Jaama 207, Tartu

Tabel 8. Koostöö kokkuvõte naabritega ja kohaliku omavalitsusega

Asutus/aadress Kuupäev Koostöö tulemus Koostöö tegija

.