Kliimaministri määruse „Kliimamuutusega seotud tegevuste, linnade elurikkuse suurendamise ja kavade koostamise toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“ eelnõu

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Rahandusministeerium

Riigikantselei Sotsiaalministeerium

23.01.2024 nr 1-4/24/367

Kliimaministri määruse „Kliimamuutusega seotud tegevuste, linnade elurikkuse suurendamise ja

kavade koostamise toetuse andmise tingimused ja kord " eelnõu kooskõlastamiseks esitamine perioodil

2021–2027

Kliimaministeerium esitab kooskõlastamiseks määruse „Kliimamuutusega seotud tegevuste,

linnade elurikkuse suurendamise ja kavade koostamise toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“ eelnõu koos seletuskirja ja lisadega.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristen Michal kliimaminister

Lisad: 1. Määruse eelnõu

2. Määruse eelnõu seletuskiri lisaga 3. Põhiõiguste harta kontroll-leht 4. TAT riskihindamise tabel

Sama: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Siseministeerium, Euroopa Komisjon ja perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate rakendamise seirekomisjoni liikmed ning Riigi Tugiteenuste Keskus ja

Eesti Linnade ja Valdade Liit

Arvamuse avaldamiseks: Keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD) juhtkomisjon

Eerika Purgel, 626 0709

[email protected]

EELNÕU

1

KLIIMAMINISTER

MÄÄRUS

Kliimamuutusega seotud tegevuste,

linnade elurikkuse suurendamise ja kavade

koostamise toetuse andmise tingimused

ja kord perioodil 2021–2027

Määrus kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel.

1. peatükk

ÜLDSÄTTED

§ 1. Reguleerimisala

(1) Toetust antakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 4 „Kliimamuutustega

kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“ raames kliimamuutusega seotud tegevusteks, linnade elurikkuse suurendamiseks ja vastavate kavade koostamiseks kohalikul tasandil.

(2) Toetust antakse Ühtekuuluvusfondist Eesti riigi aastate 2023–2026 eelarvestrateegia

programmi keskkonnakaitse ja -kasutuse meetme „Kliimaeesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus“ tegevuse „Kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine“ ning meetme „Eluslooduse kaitse ja kasutus“ tegevuse „Elurikkuse kaitse

tagamine“ tulemuste saavutamiseks.

(3) Toetus kajastatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide Vabariigi Valitsuse 03.07.2023 korraldusega nr 180 kinnitatud meetmete nimekirjas meetmes number 21.2.3.1 „Kliima-eesmärkide elluviimine, välisõhu

kaitse ja kiirgusohutus“, sekkumises nr 21.2.3.13 „KOV kliimameetmed ja muud kohanemise meetmed“ (edaspidi kliimameetmete sekkumine) ning meetmes number 21.2.3.2 „Eluslooduse

kaitse ja kasutus“, sekkumises number 21.2.3.22 „Elupaikade taastamine kliimamuutustega kohanemise valmisoleku suurendamiseks“ (edaspidi eluslooduse kaitse sekkumine).

(4) Toetatavate tegevuste valikul lähtutakse ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud läbivatest valikukriteeriumidest ja -metoodikast. Toetatavate

tegevuste valimiseks kasutatavad valikukriteeriumid ja metoodikad vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised

tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-le 7.

§ 2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus

(1) Toetuse andmise eesmärk kliimameetmete sekkumises on aidata kaasa kliima- ja

energiaeesmärkide mõtestamisele, seadmisele ja saavutamisele, kliimamuutuste leevendamisele ja nende mõjuga kohanemisele ning vastupanuvõime suurendamisele ja

katastroofiriski ennetamisele kohalikul tasandil, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise.

EELNÕU

2

(2) Toetuse andmise eesmärk eluslooduse kaitse sekkumises on aidata kaasa suurema elanike arvuga linnade elurikkuse suurendamisele.

(3) Kliimameetmete sekkumises on toetuse andmise tulemusel ellu viidud kliimamuutuste

leevendamise ja mõjuga kohanemise tegevused, mis aitavad vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid atmosfääris või suurendada nende sidumist või vähendavad kliimamuutuse mõjust tingitud haavatavust, suurendades ühiskonna ja ökosüsteemide vastupanuvõimet

kliimamuutustele.

(4) Eluslooduse kaitse sekkumises on toetuse kasutamise tulemuseks suurenenud linnade elurikkus, mille tõttu väheneb õhu-, vee- ja mürasaaste ning suureneb kaitse üleujutuste ja kuumalainete eest.

(5) Toetuse andmise tulemusel suureneb kohalike omavalitsuste pädevus ning suutlikkus

kliimameetmeid rakendada. Kasvab kohaliku tasandi teadlikkus elurikkuse olulisusest, kliima- ja energiavaldkonnast ja eesmärkidest ning paraneb elu-, ettevõtlus- ja looduskeskkonnaga seotud otsuste ja tegevuste kvaliteet.

(6) Toetatavad tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060

artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja panustavad Riigikogu otsuse „Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ heakskiitmine“ (edaspidi Eesti 2035) aluspõhimõtete hoidmisesse.

(7) Eesti 2035 aluspõhimõtete hoidmist ja sihi „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja

kvaliteetne elukeskkond“ saavutamisele kaasa aitamist võrdsete võimaluste, soolise võrdõiguslikkuse, ligipääsetavuse, regionaalse arengu ning keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel hinnatakse toetuse andmisel järgmiste näitajatega: „Elukeskkonnaga rahul või

pigem rahul olevate elanike osatähtsus“, „Keskkonnatrendide indeks“, „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“ ja „Ligipääsetavuse

näitaja“. (8) Kliimameetme sekkumises panustab toetuse andmine rakenduskava väljundnäitajasse

„Kohalike omavalitsuste arv, kus on toimunud koolitused, seminarid ja infopäevad või kus on rakendatud kliimamuutustega kohanemise ja leevendamise meetmeid“.

(9) Eluslooduse kaitse sekkumises panustab toetuse andmine rakenduskava väljundnäitajasse „Kliimamuutustega kohanemiseks rajatud uus või uuendatud roheline taristu“ või meetmete

nimekirja väljundnäitajasse „Linna rohestamise kava“.

(10) Toetuse andmisel on projekti täiendav spetsiifiline näitaja käesoleva määruse §-s 4 sätestatud toetatav tegevus ja selle arv.

§ 3. Rakendusasutus, rakendusüksus ja rakendusüksuse kohustused

(1) Rakendusasutus on Kliimaministeerium (edaspidi ministeerium). (2) Rakendusüksus on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi rakendusüksus).

(3) Seoses vähese tähtsusega abi andmisega tuleb rakendusüksusel:

1) säilitada vähese tähtsusega abi kava käsitlevaid andmeid kümne majandusaasta jooksul alates päevast, kui käesoleva määruse alusel anti viimast korda üksikabi;

EELNÕU

3

2) kanda riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse andmed antud vähese tähtsusega abi kohta. (4) Rakendusüksus ei avaldada taotluse menetlemise käigus saadud teavet ega dokumente, välja

arvatud pärast toetuse rahuldamise otsuse tegemist Riigi Tugiteenuste Keskuse veebilehel toetuse saaja nimi, toetust saava projekti nimi, toetuse summa, projekti kogumaht, projekti

eesmärk ja kestus.

2. peatükk

TOETATAVAD TEGEVUSED, KULUDE ABIKÕLBLIKKUS JA TOETUSE MÄÄR

§ 4. Toetatavad tegevused

(1) Toetust antakse projektile, mille tegevus panustab §-s 2 nimetatud eesmärgi ja tulemuse

saavutamisse.

(2) Toetust antakse kliimameetme sekkumises kliimamuutuste leevendamiseks ja mõjuga kohanemiseks avalikes huvides vajalike tegevuste elluviimiseks kohalikes omavalitsustes, mis lahendavad kohaliku tasandi strateegilises arengudokumendis välja toodud probleemi või on

selles kirja pandud kliima- ja energia eesmärkide täitmiseks vajalik tegevus.

(3) Toetust antakse eluslooduse kaitse sekkumises linnade elurikkuse parandamiseks avalikes huvides vajalike tegevuste elluviimiseks.

(4) Toetatavad tegevused on: 1) kohaliku omavalitsuse arengudokumentide või maakonna arengustrateegia koostamine või

täiendamine, arvestades kliima- ja energiaeesmärkidega, koos vastava avalikkuse kaasamise ja teavitamisega; 2) kohaliku omavalitsuse arengudokumentide koostamine või täiendamine, arvestades linna

rohestamiskava eesmärkidega, koos vastava avalikkuse kaasamise ja teavitamisega; 3) punktides 1 ja 2 nimetatud dokumentides kavandatud tegevuste elluviimine määruse §-s 5

nimetatud abikõlblike kulude ulatuses. (5) Paragrahvi 5 lõike 2 punktides 7–11 nimetatud kulude aluseks olevateks tegevusteks antakse

toetust linnalisele või väikelinnalisele piirkonnale, kus asustustihedus on üle 200 elaniku ruutkilomeetri kohta.

(6) Paragrahvi 5 lõike 2 punktis 12 nimetatud kulude aluseks olevateks tegevusteks antakse toetust üle 10 000 elanikuga linnale kui asustusüksusele.

(7) Lõike 4 punktis 1 nimetatud tegevusteks tuleb seada või uuendada kliima- ja

energiaeesmärgid ning koostada või täiendada nende elluviimise plaan, lähtudes rakendusüksuse kodulehel avaldatud juhisest, mille on rakendusüksus eelnevalt rakendusasutusega kooskõlastanud.

(8) Lõike 4 punktis 2 nimetatud tegevuste elluviimisel tuleb koostada linna rohestamiskava ning

koostada või täiendada selle rakendamise plaan, lähtudes rakendusüksuse kodulehel avaldatud juhisest.

(9) Kui koostatakse lõike 4 punktides 1 või 2 nimetatud piirkondlik või maakondlik kliima- ja energiakava või linna rohestamiskava või lisatakse kliima- ja energiaeesmärgid maakonna

arengustrateegiasse, tuleb kohaliku omavalitsuse arengudokumendid viia kooskõlla koostatava

EELNÕU

4

piirkondliku või maakondliku kliima- ja energiakavaga või maakondliku arengustrateegiaga ühe aasta jooksul pärast projekti lõpparuande kinnitamist.

(10) Toetust ei anta projektile, mis on enne taotluse esitamist ellu viidud .

(11) Määruse alusel toetatakse tegevusi, mis on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL)

2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile

(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021 määruse (EL) 2021/1060 artikli 73 lõike 2 punkti j kohaselt tuleb taristule, mille eluiga on vähemalt viis aastat, tagada kliimakindlus.

§ 5. Kulude abikõlblikkus

(1) Kulu on abikõlblik, kui see on kooskõlas ühendmääruse 5. peatükis ja käesolevas määruses sätestatud tingimustega ja taotluse rahuldamise otsusega.

(2) Abikõlblikud on järgmised § 4 lõike 4 kohase tegevuse elluviimiseks ja § 2 kohase tulemuse

saavutamiseks vajalikud kulud, mis vastavad §-s 7 sätestatud piirmääradele ja taotluse rahuldamise otsusele: 1) kavade täiendamise või koostamise, juhendite ja infomaterjalide koostamise kulud;

2) koolituste, seminaride, töötubade korraldamise ja nendel osalemise kulud; 3) teavitamise, kaasamisürituste korraldamise ja avalikustamise kulud;

4) kliimamuutuste leevendamise või mõjuga kohanemise kohta analüüside ja uuringute koostamise ning mudelite kasutamise kulud; 5) taristu objekti kliimakindluse analüüsi koostamise kulud;

6) veebilehe ja mobiilirakenduse tegemise või täiustamise kulud; 7) soojussaare efekti leevendamisega seotud tegevuste kulud;

8) kulud rohekatuste (green roofs) rajamiseks olemasolevatele ja uutele ehitistele ja hoonetele sademevee sidumiseks ning ökosüsteemihüvede toetamiseks; 9) roheseinte (green facade) rajamise kulud;

10) sadevee reguleerimise looduspõhised lahendused; 11) kulud looduslähedaste lahenduste rajamiseks elurikkuse suurendamiseks ja kliimariskide

maandamiseks; 12) linnade rohestamiskavade alusel tehtavate tegevuste elluviimisega seotud kulud.

(3) Abikõlblikud ei ole järgmiste tegevuste kulud: 1) ühisvoolse kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimine lahkvoolseks;

2) lahkvoolse kanalisatsioonisüsteemi rajamine; 3) ühisvoolse kanalisatsioonisüsteemi likvideerimine või korrastamine; 4) säästvate sademeveesüsteemide rajamine;

5) hetkeliste vooluhulkade vähendamiseks tiikide ja viibekraavide rajamine; 6) parklate ja jalgrattateede rajamine koos kaasnevate töödega;

7) hoonete energiatõhustustööd; 8) kombineeritud sadeveesüsteemide, sh lahkvoolsete sademeveesüsteemide rajamine, ning üleujutusohu ennetamise ja leevendamise tegevused;

9) määruse „Üleujutusohu ennetamiseks ja leevendamiseks toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“ alusel toetatavate tegevuste kulud;

EELNÕU

5

10) määruse „Kombineeritud sademeveesüsteemide, sealhulgas lahkvoolsete sademeveesüsteemide rajamiseks toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“ alusel toetatavate tegevuste kulud.

§ 6. Projekti abikõlblikkuse periood

(1) Projekti abikõlblikkuse periood algab ja lõpeb taotluse rahuldamise otsuses märgitud kuupäeval.

(2) Projekti abikõlblikkuse perioodi algus ei või olla varasem kui käesoleva määruse jõustumise

aeg ja lõpp hilisem kui 31.12.2029. § 7. Taotlusvooru eelarve, toetuse piirsumma ja osakaal

(1) Kliimameetme sekkumise ja eluslooduse kaitse sekkumise taotlusvoorude eelarved ja

ajakavad kinnitab kliimaminister käskkirjaga. (2) Ühtekuuluvusfondi toetuse maksimaalne osakaal on 70 protsenti projekti abikõlblikest

kuludest ning projekti omafinantseeringu minimaalne osakaal on 30 protsenti abikõlblikest kuludest.

(3) Ühe projekti maksimaalne kogusumma ühes käesoleva määruse § 1 lõikes 3 toodud sekkumistes on kuni 200 000 eurot.

(4) Projekti omafinantseeringuna ei käsitata teisi Euroopa Liidu ja muude välisabifondide poolt

antud tagastamatut ja tagastatavat abi. (5) Paragrahvi 8 lõike 1 punktides 1 kuni 4 toodud taotleja toetuse osakaal sõltub kohaliku

omavalitsuse üksusest ja on vastavalt määruse lisale 40–70 protsenti projekti abikõlblikest kuludest. Kui toetuse taotleja on kohaliku omavalitsuse üksusest sõltuv üksus või kohaliku

omavalitsuse üksuste ühise valitseva mõju all olev üksus, kohaldatakse toetuse määra ja maksimaalse toetuse suuruse leidmisel konsolideerimisgruppi kuuluva üksuse või kohaliku omavalitsuse üksuste ühise valitseva mõju all oleva üksuse investeeringuobjekti

asukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele sätestatut.

(6) Kliimameetme sekkumise ja eluslooduse kaitse sekkumise taotlusvoorudes rahuldatakse üks taotlus taotleja kohta.

3. peatükk NÕUDED TAOTLEJALE JA TAOTLUSELE

§ 8. Nõuded taotlejale

(1) Toetust võivad taotleda: 1) kohalik omavalitsus ja omavalitsusliit;

2) kohaliku omavalitsuse asutus või selle hallatav asutus; 3) maakondlik arendusorganisatsioon määruse § 4 lõike 4 punktis 3 sätestatud tegevuseks; 4) riigiasutus määruse § 4 lõike 4 punktis 3 sätestatud tegevuseks.

(2) Taotleja peab vastama ühendmääruse § 3 lõigetele 2 ja 4.

EELNÕU

6

§ 9. Nõuded taotlusele

(1) Taotlus peab vastama ühendmääruse § 4 lõikes 1 sätestatule.

(2) Taotlus peab sisaldama lisaks ühendmääruse § 4 lõikes 1 nimetatud nõuete täitmist

tõendavatele dokumentidele ning ühendmääruse § 4 lõikes 2 nimetatud kinnitustele järgmiseid andmeid ja dokumente: 1) taotleja nimi ja registrikood;

2) projekti nimi; 3) projekti tegevuste kirjeldus;

4) projekti eesmärgi ja tulemuse kirjeldus, mis vastab §-s 2 nimetatud eesmärgile ja tulemusele; 5) projekti ajakava; 6) kinnitus projekti vastavuse kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021 määruse

(EL) 2021/1060 artikli 9 „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtetega; 7) kinnitus, et projektis arvestatakse toetatavate tegevuste elluviimisel asjakohaste

keskkonnaalaste õigusaktidega; 8) võrreldavad hinnapakkumused ja projekti eelarve kindlasummalise makse kasutamiseks; 9) projekti raames soetatud vara kasutamise kava viie aasta jooksul pärast abikõlblikkuse

perioodi lõppu; 10) kinnitus nõuetekohase omafinantseeringu olemasolu kohta;

11) kinnitus, et taotleja tegutseb projekti elluviimisel heas usus ja kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja puuetega inimeste õiguste konventsioonis sätestatuga; 12) teave selle kohta, kas taotleja taotleb toetust projektile või on saanud projektile või projekti

üksikutele osadele toetust Euroopa Liidu institutsioonidelt, muudest välisabi fondidest või avaliku sektori asutustelt;

13) projektiga seotud näitajate sisu ja nende mõõdikud; 14) kui taotleja ei ole kohalik omavalitsus või kohalik omavalitsuse asutus või tema hallatav asutus, siis kohaliku omavalitsuse kooskõlastus, mis kinnitab taotluses toodud tegevuste

vajalikkust; 15) täidetud kliimakindluse hindamise analüüsi tabelit, kui tegevus vastab käesoleva määruse

§ 4 lõikes 11 toodule. (3) Lõike 2 punktis 8 nimetatud võrreldavad hinnapakkumused peavad olema saadud kirjalikku

taasesitamist võimaldavad vormis ja vastavas turusektoris tegutsevalt ettevõtjalt ühesuguse lähteülesande järgi hinnapäringu tulemusel.

4. peatükk

TOETUSE TAOTLEMINE JA TAOTLUSTE MENETLEMINE

§ 10. Taotlusvooru käivitamine, taotluse esitamine ja menetlemine

(1) Rakendusüksus kuulutab taotlusvooru välja oma kodulehel ja sihtrühmale suunatud avalikus kanalis. Taotlusvooru peatamisest ja lõpetamisest teavitab rakendusüksus oma kodulehel.

(2) Projektide rahastamiseks võib taotlusvoore korraldada ühe või mitme § 4 nimetatud toetava

tegevuse rahastamiseks. (3) Taotlusi saab esitada jooksvalt e-toetuse keskkonna kaudu, kuni rakendusüksus teavitab

oma kodulehel taotluste vastuvõtu peatamisest või taotlusvooru lõpetamisest.

(4) Taotlusi menetletakse nende laekumise järjekorras. Taotlused rahuldatakse nende esitamise järjekorras kuni taotlusvooru eelarve ammendumiseni.

EELNÕU

7

(5) Taotluse menetlemine koosneb taotluse ja taotleja nõuetele vastavuse kontrollist, hindamisest ja taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest.

(6) Rakendusüksus võib anda taotluse täienduste ja muudatuste esitamiseks või puuduse

kõrvaldamiseks taotlejale kuni 14-päevase tähtaja. (7) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 60 päeva jooksul

taotluse esitamisest. Taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja võrra.

(8) Rakendusüksus tunnistab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks, kui on täidetud §-des 8 ja 9 nimetatud nõuded.

(9) Rakendusüksus võib taotluse läbivaatamise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisateavet

taotluses esitatud andmete kohta või taotluse muutmist, kui esitatud taotlus ei ole piisavalt selge, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad selgitamist, muutmist või dokumentide lisamist.

(10) Kui projektis osalevatele ettevõtjatele antav toetus on vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu

artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8), artikli 3 mõistes, järgib toetuse saaja toetuse andmisel nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. Toetuse saaja teavitab ettevõtjaid neile projekti käigus

antavast vähese tähtsusega abist, selle suurusest ja tingimustest, peab arvestust antava vähese tähtsusega abi kohta ning esitab sellekohase teabe rakendusüksusele koos kuludokumentidega.

§ 11. Valikukomisjoni moodustamine ja tema tegevused

(1) Rakendusüksus moodustab nõuetele vastavate taotluste hindamiseks valikukomisjoni, mille koosseisu kuulub vähemalt üks ministeeriumi ja kaks rakendusüksuse nimetatud liiget.

Rakendusüksus võib kaasata eksperte. (2) Valikukomisjoni liikmed peavad:

1) vastama perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 11 lõikes 2 sätestatud nõuetele;

2) deklareerima oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest, taotlejatest ja partneritest ning isikliku seotuse esinemise korral ennast taotluse hindamisest taandama; 3) tagama valikukomisjoni liikmeks oleku ajal ja pärast liikmeks oleku aja lõppemist tähtajatult

talle valikukomisjoni töö käigus teatavaks saanud informatsiooni konfidentsiaalsuse.

(3) Valikukomisjoni tööd koordineerib rakendusüksus. (4) Valikukomisjon hindab nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi käesoleva määruse § 13

lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumide alusel, mis on kooskõlas ühendmääruse §-ga 7.

§ 12. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine

(1) Rakendusüksus tunnistab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks, kui on täidetud määruses

taotlejale ja taotlusele esitatud nõuded.

(2) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui taotleja ei vasta käesoleva määruse nõuetele või taotlusele ei ole lisatud nõutud dokumente.

EELNÕU

8

§ 13. Projektide valikukriteeriumid ja -metoodika ning taotluse rahuldamine

(1) Taotlus peab vastama järgmistele valikukriteeriumidele: 1) projekt on kooskõlas valdkondliku arengukavaga, omab mõju rakenduskava eesmärgile ja

on suunatud §-s 2 nimetatud toetuse andmise eesmärgi täitmisele ning saavutatakse § 2 kohane tulemus; 2) projekt on põhjendatud, mis on täidetud juhul, kui taotluses kajastatud tegevused vastavad

§-s 4 nimetatud toetatavatele tegevustele, projekti eesmärgipüstitus on põhjendatud, projekti sekkumisloogika on arusaadav ja mõjus ning tegevuste ajakava on realistlik;

3) projekt on kuluefektiivne, mis on täidetud juhul, kui projekti elluviimise kulud vastavad turuolukorrale; 4) taotleja on suutlik projekti ellu viima, mis on täidetud juhul, kui taotleja on finantsiliselt

jätkusuutlik, taotlejal on olemas projekti elluviimiseks vajalik omafinantseering ning ta on võimeline rahastama projekti elluviimisele järgnevad püsikulud viie aasta jooksul projekti

lõppemisest; 5) projekt on kooskõlas Eesti 2035 aluspõhimõtete ja sihtidega, mis on esitatud määruse § 2 lõikes 7.

(2) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamise otsuse ühendmääruse § 8 lõike 1 kohaselt, kui on

täidetud kõik käesolevas määruses taotlejale ja taotlusele esitatud nõuded ning taotluses kirjeldatud projekt vastab lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumidele.

(3) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse lisaks ühendmääruse § 8 lõikes 4 sätestatule: 1) projekti elluviimise tingimused;

2) toetuse maksmise tingimused; 3) kindlasummaliste maksete suurused, maksete aluseks olevad tulemused ja tõendamise alused;

4) tegevuste kestvuse periood ja sellega seotud kohustused; 5) muud projekti elluviimiseks vajalikud kõrvaltingimused;

6) kui toetus on vähese tähtsusega abi, viide, et toetus on vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 alusel; 7) toetuse andmise ja kasutamisega seotud teabe ja aruannete esitamise tähtajad ja kord;

8) projekti kooskõla Läänemere strateegiaga, „Kliimamuutustega kohanemise arengukavaga aastani 2030“ ja ELi elurikkuse strateegiaga aastani 2030: toome looduse oma ellu tagasi, mõju

perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskava eesmärgile ja §- s 2 nimetatud eesmärgi saavutamisele.

(4) Taotlus ja selle kohta esitatud teave on taotluse rahuldamise otsuse lahutamatu lisa.

(5) Rakendusüksus toimetab pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist otsuse toetuse saajale kätte kolme tööpäeva jooksul e-toetuse keskkonnas.

§ 14. Taotluse rahuldamata jätmine

(1) Taotlus jäetakse rahuldamata ühendmääruse § 8 lõigetes 2 ja 3 sätestatud juhtudel. (2) Kui taotlusest ei kõrvaldata rakendusüksuse poolt välja toodud puudust selleks määratud

tähtaja jooksul, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust hindamata.

(3) Rakendusüksus jätab taotluse rahuldamata, kui taotluses esitatud ja taotluse menetlemisel kogutud teavet kogumis hinnates ilmneb, et projekti eesmärgid on saavutatavad ilma toetuseta.

EELNÕU

9

(4) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt: 1) otsuse tegija;

2) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number; 3) toetuse taotleja andmed;

4) otsuse tegemise õiguslikud ja faktilised alused; 5) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus; 6) otsuse vaidlustamise kord.

(5) Rakendusüksus toimetab pärast taotluse rahuldamata jätmise otsuse tegemist otsuse toetuse

saajale kätte kolme tööpäeva jooksul e-toetuse keskkonnas.

§ 15. Taotluse osaline ja kõrvaltingimusega rahuldamine

(1) Taotluse osaline rahuldamine on lubatud põhjendatud juhul ja tingimusel, et projekti

eesmärk on saavutatav ka osalise toetusega. Taotluse osalisel rahuldamisel võib taotleja nõusolekul vähendada toetuse summat ning muuta toetatavaid tegevusi.

(2) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha kõrvaltingimusega ühendmääruse § 9 lõigetes 2 ja 3 sätestatu kohaselt.

(3) Taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise korral tekib toetuse saajal õigus toetusega seotud maksetele pärast seda, kui rakendusüksus on tuvastanud tingimuse tekkimise või täitmise

toetuse saaja esitatud teabe põhjal, välja arvatud juhul, kui teavet on võimalik rakendusüksusel tuvastada infosüsteemist, muust registrist või andmeallikast.

§ 16. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja avalduse alusel ühendmääruses ja käesolevas määruses sätestatud tingimustel ja korras.

(2) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest , kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste

lõpetamise abikõlblikkuse perioodil.

(3) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 30 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise avalduse saamist.

(4) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks rakendusüksuse otsusega, kui esineb vähemalt üks ühendmääruse § 14 lõigetes 1 ja 2 ning § 37 lõikes 7

sätestatud alus või kui: 1) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses või õigusaktides sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel;

2) toetuse saaja ei täida projekti elluviimise ajakava.

5. peatükk

TOETUSE SAAJA ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

§ 17. Toetuse saaja õigused ja kohustused

(1) Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.

EELNÕU

10

(2) Toetuse saaja tagab projekti tegevuste elluviimise taotluses, taotluse rahuldamise otsuses ja käesolevas määruses sätestatud tingimuste kohaselt ning täidab ühendmääruse §-s 10 toodud

toetuse saaja kohustused.

(3) Toetuse saaja tagab projekti elluviimise käigus soetatud ja rajatud vara taotluses kirjeldatud viisil kasutuse vähemalt viis aastat pärast projektile lõppmakse tegemist.

(4) Toetuse saaja peab viivitamata teatama rakendusüksusele projekti elluviimise ajal ja kestuse nõude kehtivuse ajal kõigist asjaoludest, mis võivad mõjutada projekti raames ostetud või

loodud vara säilimist ja kasutamist või toetuse saaja võimet täita taotluses ja määruses nimetatud eesmärke või toetuse saaja kohustusi.

(5) Toetuse kasutamisel tuleb tagada ligipääsetavus tegevustes osalemiseks ja avalikkusele edastatavale informatsioonile liikumis-, nägemis-, kuulmis- ja intellektipuudega inimestele.

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. a määruse (EL) 2021/1060 artikli 73 lõike 2 punkti j kohaselt tuleb taristule, mille eluiga on vähemalt viis aastat, tagada kliimakindlus.

(7) Toetatava tegevuse elluviimisel tuleb tagada, et toetatavad tegevused on kooskõlas Euroopa

Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. a määruse (EL) 2021/1060 artiklis 9 toodud „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtetega.

§ 18. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine

(1) Toetuse saaja esitab e-toetuse keskkonna kaudu rakendusüksusele projekti elluviimise kohta lõpparuande § 19 lõike 7 kohaselt.

(2) Projekti aruandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine teave: 1) projekti aruandlusperiood;

2) andmed projekti elluviimise kohta (tehtud tööd ja tegevused, tulemuste ja eesmärkide saavutamine); 3) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele;

4) teavitusnõude täitmise kontrollimiseks võimaluse korral fotod, kui neid ei ole veel rakendusüksusele esitatud, või info selle täitmiseks tehtud tegevustest Vabariigi Valitsuse

12.05.2022 määruse nr 54: „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliit ika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ kohaselt; 5) toetatud tegevuste panus „Eesti 2035“ aluspõhimõtetesse ja sihtidesse.

(3) Rakendusüksus võib täpsustada taotluse rahuldamise otsuses lõpparuandes esitatavat teavet.

6. peatükk

TOETUSE MAKSMINE JA KASUTAMINE

§ 19. Toetuse maksmine

(1) Projekti kogumaksumusega kuni 200 000 eurot kulud makstakse kindlasummalise maksena vastavalt ühendmääruse § 28 lõikele 2 ja taotluse rahuldamise otsuses määratud suuruses.

(2) Toetuse saaja esitab makse saamise aluseks nõutud dokumendid ja tõendid

rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu.

EELNÕU

11

(3) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele maksetaotluse, millele on lisatud järgmised dokumendid: 1) asjade, teenuste või ehitustööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia;

2) fotod tehtud töödest ja teavitamise kohustuse täitmisest; 3) paragrahvi 5 lõike 2 punktides 2–4 nimetatud kulude aluseks olevate tegevuste korral

esitatakse üritustest osavõtjate nimekiri, millele märgitakse osavõtjate kontaktandmed ja juriidilise isiku registrikood; 4) teave antud vähese tähtsusega abi kohta;

5) taotluse rahuldamise otsuses nõutud teave.

(4) Kui toetatakse § 4 lõike 4 punktis 1 või 2 nimetatud kava tegemist, siis esitatakse kava enne maksetaotluse esitamist rakendusüksusele ülevaatamiseks. Rakendusüksus esitab toetuse saajale ettepanekud kava muutmiseks või täiendamiseks vastavalt § 4 lõigetes 7 ja 8 nimetatud

juhistes sätestatule 20 tööpäeva jooksul. Toetuse saaja peab kava täiendama rakendusüksuse esitatud ettepanekute kohaselt või esitama selle tegemata jätmise põhjendused.

(5) Maksete tegemisel lähtutakse ühendmääruse §-des 24–26 nimetatud ning määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise täpsustatud tingimustest ja korrast.

(6) Rakendusüksus võib peatada toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide menetlemise

osaliselt või täielikult ühendmääruse §-s 33 sätestatud juhul. (7) Viimane kuludokument esitatakse pärast toetuse saamisega seotud tingimuste ja kohustuste

täitmist koos projekti lõpparuandega või pärast projekti lõpparuande esitamist. Lõppmakse tehakse pärast seda, kui rakendusüksus on lõpparuande kinnitanud.

7. peatükk

FINANTSKORREKTSIOONID JA VAIDED

§ 20. Finantskorrektsiooni tegemine ja toetuse tagastamine

Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse vastavalt perioodi 2021–2027 Euroopa

Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate rakendamise seaduse §-des 28–30 ja ühendmääruse §-des 34, 35, 37 ja 38 sätestatule.

§ 21. Vaide esitamine

Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 31.

§ 22. Riigiabi

(1) Rakendusüksus kontrollib taotluse menetlemise käigus, kas toetus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 mõistes riigiabi toetuse saajale või mõnele teisele

lõppkasusaajale. (2) Kui toetus vastab riigiabi tunnustele Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 mõistes,

jäetakse taotlus rahuldamata, välja arvatud käesoleva määruse § 23 lõikes 1 toodud juhtudel.

EELNÕU

12

§ 23. Vähese tähtsusega abi (1) Käesoleva määruse § 5 lõike 2 punktis 2 nimetatud koolituste, seminaride, töötubade

korraldamine tuleb lugeda vähese tähtsusega abiks koolitatavatele konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 mõistes, kui koolitatavad on ettevõtjate esindajad või töötajad.

(2) Vähese tähtsusega abi andmise lubatavust ettevõtjatele kontrollib toetuse saaja pärast nende registreerimist koolitusele, seminarile, õppetoale või õppereisile enne selle algust . Kui

ettevõtjal ei ole piisavalt vähese tähtsusega abi vaba jääki, siis ettevõtja esindajad või töötajad ei saa tegevuses osaleda.

(3) Vähese tähtsusega abi korral ei tohi toetuse suurus koos taotluse esitamise majandusaasta ja sellele vahetult eelnenud kahe majandusaasta jooksul taotlejale muudest vahenditest antud

vähese tähtsusega abiga ületada 200 000 eurot, maanteetranspordi valdkonnas rendi või tasu eest kaupu vedava ettevõtja puhul 100 000 eurot.

(4) Vähese tähtsusega abi ei anta Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel.

(5) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad,

kes on omavahel seotud Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 2 lõike 2 kohaselt.

(6) Toetuse andmisel võetakse arvesse Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artiklis 5 sätestatud eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristen Michal (allkirjastatud digitaalselt) kliimaminister Keit Kasemets

kantsler Lisa 1. Kohaliku omavalitsuse üksuse toetuse osakaal

Kliimaministri …. määruse nr … „Kliimamuutusega

seotud tegevuste, linnade elurikkuse suurendamise

ja kavade koostamise toetuse andmise tingimused

ja kord perioodil 2021–2027“

Lisa

Kohaliku omavalitsuse üksuse toetuse osakaal

Kohaliku omavalitsuse üksuse individuaalne toetusmäär1

Kohaliku omavalitsuse

üksus

Maksimaalne toetusmäär

Alutaguse vald 40%

Anija vald 60%

Antsla vald 69%

Elva vald 64%

Haapsalu linn 70%

Haljala vald 65%

Harku vald 43%

Hiiumaa vald 63%

Häädemeeste vald 67%

Jõelähtme vald 49%

Jõgeva vald 69%

Jõhvi vald 70%

Järva vald 64%

Kadrina vald 66%

Kambja vald 51%

Kanepi vald 65%

1 Toetuse määra arvutamise aluseks on võetud saldoandmike infosüsteemi 2021. aasta kohaliku omavalitsuse

üksuse põhitegevuse tuludest maksutulud, keskkonnatasud ja tasandusfondi eelarvetulude tasanduse osa ning elanike arv rahvastikuregistri 1. jaanuari 2021. a seisuga.

Kastre vald 56%

Kehtna vald 66%

Keila linn 58%

Kihnu vald 70%

Kiili vald 46%

Kohila vald 58%

Kohtla-Järve linn 70%

Kose vald 55%

Kuusalu vald 59%

Loksa linn 70%

Luunja vald 52%

Lääne-Harju vald 63%

Lääne-Nigula vald 64%

Lääneranna vald 70%

Lüganuse vald 70%

Maardu linn 69%

Muhu vald 65%

Mulgi vald 70%

Mustvee vald 70%

Märjamaa vald 69%

Narva linn 70%

Narva-Jõesuu linn 58%

Nõo vald 59%

Otepää vald 66%

Paide linn 69%

Peipsiääre vald 69%

Põhja-Pärnumaa vald 69%

Põhja-Sakala vald 66%

Põltsamaa vald 67%

Põlva vald 70%

Pärnu linn 69%

Raasiku vald 58%

Rae vald 40%

Rakvere linn 69%

Rakvere vald 64%

Rapla vald 66%

Ruhnu vald 65%

Rõuge vald 69%

Räpina vald 70%

Saarde vald 69%

Saaremaa vald 69%

Saku vald 43%

Saue vald 51%

Setomaa vald 70%

Sillamäe linn 70%

Tallinna linn 55%

Tapa vald 70%

Tartu linn 63%

Tartu vald 53%

Toila vald 63%

Tori vald 64%

Tõrva vald 67%

Türi vald 70%

Valga vald 70%

Viimsi vald 40%

Viljandi linn 70%

Viljandi vald 67%

Vinni vald 67%

Viru-Nigula vald 70%

Vormsi vald 52%

Võru linn 70%

Võru vald 66%

Väike-Maarja vald 66%

Kliimaministri määruse „Kliimamuutusega seotud tegevuste, linnade elurikkuse

suurendamise ja kavade koostamise toetuse andmise tingimused

ja kord perioodil 2021–2027“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Kliimaministri määrusega „Kliimamuutuse seotud tegevuste, linnade elurikkuse suurendamise ja kavade koostamise toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“ (edaspidi ka

TAT) reguleeritakse toetuse andmise tingimusi „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi

nr 4 „Kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“ raames kliimamuutusega seotud tegevusteks, linnade elurikkuse suurendamiseks ja kavade koostamiseks kohalikul

tasandil.

Määrus kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ § 41 lõikega 1.

Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi kliimaosakonna nõunik Maris Arro (e-post [email protected], tel 626 2986), elurikkuse kaitse osakonna nõunik

Kadri Möller (e-post [email protected], tel 626 2876) ja finantsosakonna struktuuritoetuste nõunik Eerika Purgel (e-post [email protected],

tel 626 0709), SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse jurist Jaanika Vilde ([email protected], tel 627 4117) ja elurikkuse ja kliima valdkonnajuht Kai Eisenberg (e-post [email protected], tel 627 4337). Riigiabi reeglite kohase vastavusanalüüsi ja

ekspertiisi tegi SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Määruse eelnõu õigusekspertiisi tegi Kliimaministeeriumi õigusosakonna jurist Rene Lauk (e-post

[email protected], tel 626 2948) ja keeletoimetaja oli õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb 23 paragrahvist, mis on liigendatud seitsmesse peatükki. Peatükid jagunevad järgmiselt: 1. Üldsätted

2. Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr 3. Nõuded taotlejale ja taotlusele

4. Toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine 5. Toetuse saaja õigused ja kohustused

6. Toetuse maksmine ja kasutamine

7. Finantskorrektsioonid ja vaided

Eelnõu 1. peatükis kirjeldatakse üldsätted. Paragrahvi 1 lõige 1 kirjeldab, millist poliitikaeesmärki aitab eelnõukohane määrus

saavutada. Oluline on kohalike omavalitsuste kliimasuutlikkuse ja elanike teadlikkuse suurendamine kliimamuutustega seotud riskidest ja võimalustest. Tegevusega suurendatakse

kohalikes omavalitsustes kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise

2

suutlikkust. Toetatakse linnade elurikkuse suurendamist, et aidata kaasa kliimamuutustega kohanemisele. Paragrahvi 1 lõige 2 sätestab, millise programmi alusel toetust eraldatakse ning millist

tulemust meede aitab saavutada. Toetust antakse Ühtekuuluvusfondist Eesti riigi eelarvestrateegia aastate 2023–2026 programmi keskkonnakaitse ja -kasutuse meetme

„Kliima-eesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus“ tegevuse „Kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine“ ning meetme „Eluslooduse kaitse ja kasutus“ tegevuse „Elurikkuse kaitse tagamine“ tulemuste saavutamiseks.

Lõike 3 kohaselt kajastatakse toetus perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide Vabariigi Valitsuse 03.07.2023 korraldusega nr 180 kinnitatud meetmete nimekirjas meetmes number 21.2.3.1 „Kliima-eesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus“, sekkumises nr 21.2.3.13 „KOV kliimameetmed ja muud kohanemise

meetmed“ (edaspidi kliimameetmete sekkumine) ning meetmes number 21.2.3.2 „Eluslooduse kaitse ja kasutus“, sekkumises number 21.2.3.22 „Elupaikade taastamine kliimamuutustega

kohanemise valmisoleku suurendamiseks“ (edaspidi eluslooduse kaitse sekkumine). Lõige 4 toob välja, millest projektide valikul lähtutakse.

Paragrahvi 2 lõiked 1 ja 2 sätestavad toetuse andmise eesmärgi ning lõiked 3 kuni 5 toetuse oodatavad tulemused.

Toetuse andmise eesmärk on aidata kaasa kohalikul tasandil suurendada suuremate elanike arvuga linnade elurikkust ning kliima- ja energiaeesmärkide mõtestamisele, seadmisele ja saavutamisele, kliimamuutuste leevendamisele ja nende mõjuga kohanemisele ning

vastupanuvõime suurendamisele ja katastroofiriski ennetamisele, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise.

Sekkumised põhinevad Läänemere strateegial, „Kliimamuutustega kohanemise arengukaval aastani 2030“ ja ELi elurikkuse strateegial aastani 2030: toome looduse oma ellu tagasi.

Kohaliku tasandi teadlikkuse suurendamist ja kliimamuutuste leevendamise ja nende mõjudega kohanemise tegevuste elluviimist toetab „Kliimamuutustega kohanemise

arengukava aastani 2030“, mille kohaselt on „Maakasutuse ja planeerimise“ prioriteetse valdkonna meede 2.1 „Teadlikkuse suurendamine kliimamuutuste mõjudest ja riskidest maakasutuses, linnakorralduses ja planeerimises, riskialade planeerimismetoodikate

arendamine ning õigusraamistiku korrastamine“ ja meede 2.2 „Üleujutusriskide maandamine ning rohealade ja linnahaljastu arendamine kliimariskide maandamiseks“.

ELi elurikkuse strateegia 2030 kohaselt on loodus väga tähtis liitlane kliimamuutustega võitlemise vastu. Linnade elurikkuse suurendamine aitab hoida kohalikku loodust, kindlustada oluliste reguleerivate ja kultuuriliste looduse hüvede kättesaadavuse, panustada

füüsilise ja vaimse tervise säilimisse, jahutada linnapiirkondi ja leevendada loodusõnnetuste mõju. Rohealad vähendavad õhu-, vee- ja mürasaastet; kaitsevad üleujutuste; põua ja

kuumalainete eest ning säilitavad seose inimeste ja looduse vahel. ELi elurikkuse strateegia alusel peavad rohestamiskava koostama linnad, kus on üle 20 000 elaniku. Triloogide faasis oleva ELi looduse taastamise määruse alusel tuleb linna ökosüsteeme taastada linnades,

väiksemates linnades ja eeslinnades kas kohaliku omavalitsuse üksuste piirides või linna ökosüsteemi aladel. Linnade elurikkuse suurendamise raames toetatakse linnade

rohestamiskavade koostamist ja nende ellu rakendamist pilootaladel. Sihtrühmaks on üle 10 000 elanikuga linnad kui asustusüksused. Rohelahenduste projektide eesmärk on suurendada linnaruumi elurikkust, muutes linnakeskkonda kliimamuutustele vastupanuvõimelisemaks ja

inimestele elamisväärseks. Tegevused hõlmavad elurikkust suurendavate elementide ja projekteerimistehnikate kasutamist linnaplaneerimises, liigirikaste alade loomist, looduslike

3

veekogude rajamist jne. Tegevus aitab kaasa ELi looduse taastamise määruse linnaökosüsteemide taastamise nõuete täitmisele:

• linna rohealade ega puuvõrade katvus kogu riigi linna ökosüsteemi alal ei vähene võrreldes määruse jõustumisajaga. Erandeid võib teha, kui linnakeskustes ja linnaklastrites ületab rohealade pindala 45% ja puuvõrade katvus 10%;

• linna rohealade katvus kogu riigi linna ökosüsteemialal suureneb, kuni saavutatakse rahuldav tase, mis määratakse riiklikus taastamiskavas.

Igal linna ökosüsteemi alal suureneb puuvõrade katvus, kuni saavutatakse rahuldav tase, mis määratakse riiklikus taastamiskavas.

Vaatamata senistele ELi ja rahvusvahelistele jõupingutustele jätkub elurikkuse vähenemine ja

ökosüsteemide seisundi halvenemine murettekitava kiirusega, kahjustades inimesi, majandust ja kliimat. Sellele viitavad nii valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli (IPCC) kui ka valitsustevahelise bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemiteenuste teaduspoliitika

platvormi (IBPES) aruanded. Terved ökosüsteemid hoiavad looduse ja inimeste elukeskkonna toimivana, tagavad erinevate looduse hüvede säilimise, sh toidutootmise jätkusuutlikkusega

seotud ökosüsteemide omaduste säilimise, veeregulatsiooni, süsiniku sidumise ja süsinikuvaru turvalise ladestamise, kaitse kliimamuutustest põhjustatud looduskatastroofide eest jpm. Elurikkuse kao pidurdumine ning ökosüsteemide seisundi paranemine on vajalik nii kohalikul

kui ka regionaalsel ja globaalsel tasandil pikaajalise ellujäämise, heaolu ja julgeoleku tagamiseks.

IPCC 2022. aasta aruanne rõhutas eelkõige, et maailmal ja Euroopal on elamisväärse tuleviku kindlustamiseks ees lühike ja kiiresti sulguv ajaaken, kuna äärmuslike ilmastiku- ja

kliimaolude sagenemine on toonud kaasa pöördumatuid tagajärgi ning looduslikud süsteemid ja inimühiskond on tõrjutud kaugemale oma võimest kohaneda. Kliimamuutuste mõju

leevendamiseks tuleb rakendada meetmeid kahjustunud ja halvas seisus ökosüsteemide taastamiseks, eelkõige taastades kahjustunud süsinikurohkeid ökosüsteeme, märgalasid ja vooluveekogusid, niiduökosüsteeme, metsa- ja põllumajandusökosüsteeme.

Euroopa Majanduspiirkonna Finantsmehhanismi 2014−2021 programmist „Kliimamuutuste

leevendamine ja nendega kohanemine“ on koostatud kliima- ja energiakavad Keila linnale, Võru maakonnale, Pärnu linnale, Narva linnale, Tartu maakonnale, Jõgeva maakonnale, Rakvere linnale, Lääne-Virumaale, Pärnumaale, Läänemaale. Need leiab siit:

https://kik.ee/et/toetatavad-tegevused/kohalike-omavalitsuste-kliima-ja-energiakavad. Kliima- ja energiakavade (edaspidi KEKK) koostamisel tuleb silmas pidada Eesti tuleviku

kliimastsenaariumeid aastani 21001 ja arvestada riiklike arengukavadega, sealhulgas „Kliimapoliitika põhialustega aastani 2050“ (KPP2050)2, „Riikliku energia- ja kliimakavaga aastani 2030“ (REKK2030)3 ja „Kliimamuutustega kohanemise arengukavaga aastani 2030“

(KOHAK2030)2 ning neis seatud eesmärkidega. Peamised riiklikud eesmärgid energia- ja kliimavaldkonnas on järgmised:

1

https://www.envir.ee/sites/default/files/kliimastsenaariumid_kaur_aruanne_ver19081

5.pdf. 2 https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/kliima/kliimapoliitika-pohialused-

aastani-2050-0 3 https://pilv.mkm.ee/s/VEvaKrL3Avopw5x. 2 https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/kliima/eesti-tegevused/kliimamuutustega- kohanemisehttps://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/kliima/eesti-tegevused/kliimamuutustega -

kohanemise-arengukavaarengukava.

4

• Eesti kasvuhoonegaaside heite vähendamine 80% aastaks 2050 (sh 70% aastaks 2030) võrreldes 1990. aastaga;

• jagatud kohustuse määrusega kaetud sektorites (transport, väikeenergeetika,

põllumajandus, jäätmemajandus, metsamajandus, tööstus) vähendada kasvuhoonegaaside heidet 13% aastaks 2030 võrreldes 2005. aastaga;

• Eesti riigi, regionaalse ja kohaliku tasandi valmiduse ja võime suurendamine

kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks;

• taastuvenergia osakaal energia summaarsest lõpptarbimisest peab aastal 2030

olema vähemalt 42%;

• Eesti elektritarve on aastaks 2030 kaetud 100% taastuvenergiaga;

• energia lõpptarbimine peab aastani 2030 püsima tasemel 32–33 TWh/a;

• primaarenergia tarbimise tõhusam kasutus – primaarenergia tarbimise

vähenemine kuni 14% (võrreldes viimaste aastate tipuga) aastaks 2030;

• enne 2000. aastat ehitatud hoonefondi terviklik rekonstrueerimine aastaks 20503;

• energiajulgeoleku tagamine, hoides imporditud energiast sõltuvuse määra

võimalikult madalal;

• elektrivõrkude riikidevahelise ühendatuse miinimumkriteeriumitele

vastamine;

• teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni kasutamine meetmetes majanduse konkurentsivõime hoidmiseks.

Toetatavad tegevused aitavad välja selgitada KOVi territooriumil kliimamuutuste kohanemise

ja leevendamisega seotud valdkonnad, vajalikud valdkondlikud toimingud ja arendused ehk teisisõnu teha kohaliku tasandi kliima- ja energiateemade analüüs ja audit. Põhjalikult kaalutakse kliimamuutuste mõjuga kaasnevaid võimalikke riske ja võimalusi, aidates seeläbi

KOVidel võtta vastu teadmistepõhiseid pikaajalisi strateegilisi otsuseid. See omakorda võimaldab KOVide haldusalas elavate inimeste elukvaliteeti ja elukeskkonda säilitada või

isegi parandada. Lisaks kaaluvad KOVid enda võimalusi aidata kaasa kliimamuutuste mõju leevendamisele. Kliimamuutustega kohanemine – kliimamuutustest põhjustatud riskide maandamine, et suurendada nii ühiskonna kui ka ökosüsteemide valmisolekut ja

vastupanuvõimet kliimamuutustele (näiteks tegevused invasiivsete võõrliikide leviku piiramiseks, päästesuutlikkuse suurendamine, üleujutusriskide maandamine jne).

Kliimamuutuste leevendamine – tegevused, mille eesmärk on vähendada kliimamuutuste kiirust ja mõju. Põhiliselt kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine ning CO2 sidumine looduslikult või tehnoloogiliselt (näiteks energiatõhusa hoonefondi, ettevõtluse ning

transpordi arendamine, fossiilkütuste kasutuse lõpetamine ja taastuvenergiaallikate potentsiaali kasutamine, süsinikurohkete ja süsinikku siduvate ökosüsteemide kaitse ja

taastamine, maakasutusest lähtuva heite vähendamine jne).

KOVid on väga erineva suuruse, asukoha ja kliimariskidega ning seetõttu on KEKKide

koostamine paindlik. Kliimamuutustega kohanemise ja leevendamise teemad võivad olla käsitletud eraldi iseseisva dokumendina – KEKKina – või integreeritud KOVi olemasolevatesse ja/või arendamisel olevatesse strateegilistesse dokumentidesse (sh

planeeringud). See tähendab, et iga KEKK käsitleb põhjalikumalt just konkreetse KOVi

piirkonnas ilmnevaid asjakohaseid aspekte, võttes arvesse allpool loetletud valdkondi:

• tervis, sotsiaalhoolekanne ja päästesuutlikkus;

• maakasutus ja planeerimine;

3 Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia

https://ec.europa.eu/energy/sites/ener/files/documents/ee_ltrs_2020.pdf.

5

• looduskeskkond;

• majandus, sh keskkonnahoidlikud riigihanked4 ja ringmajandus;

• biomajandus;

• kogukond, teadlikkus ja koostöö;

• taristu ja ehitised;

• energeetika ja varustuskindlus.

Lõigetes 6 ja 7 kirjeldatakse toetatavate tegevuste arvestamist Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalsete põhimõtetega ja

panustamist Riigikogu otsuse „Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ heakskiitmine“ (edaspidi Eesti 2035) aluspõhimõtete hoidmisesse. Tuuakse välja Eesti 2035 siht ja näitajad, millesse määruses kirjeldatud toetatavad tegevused panustavad.

Toetatavad tegevused peavad panustama Eesti 2035 sihti „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“. Elukeskkond on kvaliteetne ja seda planeeritakse

pärandit ja looduse elurikkust hoidvalt. Inimesed on ruumiteadlikud ning ruumiotsused parandavad nende ühistegevuse ja osaluse võimalusi. Nimetatud sihtide saavutamist (võrdseid võimalusi, soolist võrdõiguslikkust, ligipääsetavust, regionaalarengut ja keskkonna- ja

kliimaeesmärke) hinnatakse järgmiste „Eesti 2035“ näitajatega: „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, „Elukeskkonnaga rahulolu või pigem rahul olevate elanike

osatähtsus“, „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“, „Ligipääsetavuse näitaja“ ja „Keskkonnatrendide indeks“.

Võrdsed võimalused saavad arvestatud avaliku ruumi planeerimise abil ning toetatavad tegevused panustavad näitajasse „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“. Uuringute ja

analüüside tegemisel, elanikkonda puudutavate tegutsemisviiside väljatöötamisel ja nende tutvustamisel üldsusele arvestatakse kõigi sotsiaalsete rühmade (vanemaealised, puudega inimesed jne) olukorra ja vajadustega.

Soolise võrdõiguslikkuse teemal tehakse uuringuid ja analüüse, töötatakse välja elanikkonda puudutavad tegutsemisviisid ning muuhulgas hinnatakse kliimamuutustest tulenevat mõju

meestele ja naistele ning kohanemismeetmete kavandamisel arvestatakse nende mõjudega. Avalikkusele suunatud teavitustegevustes järgitakse reklaamiseaduse § 3 lõikes 4 sätestatud nõudeid.

Ligipääsetavus tagatakse info- ja elukeskkondades kõikidele inimestele erivajadustest hoolimata. Panust ligipääsetavuse tagamisele mõõdetakse „Ligipääsetavuse näitaja“ abil.

Regionaalarengu toetamiseks arvestatakse kohaliku omavalitsuste erisusi kliima- ja energiakavade tegevuste toetamisel, rakendades erinevat toetusmäära ja piirates toetuse saajate ringi, andes toetust üksnes linnalisse keskkonda, kus kliimamuutuste negatiivne mõju

või linnade rohestamise vajadus on kõige suurem. Kohalikul tasandil kliimamuutustega arvestamise eesmärgiks on parandada elukeskkonna kvaliteeti (näiteks eelistada rohe- ja

sinitaristut halli taristu asemel, vähendada kõvakattega pindade ulatust ja katvust, rakendada looduspõhiseid lahendusi erinevate linnaruumiga seotud vajaduste katmiseks ja maandada nende abil hoogsadudest tingitud üleujutuste riski ja vähendada kuuma ilmaga kaasnevat

soojussaarte efekti). Turvaline elukeskkond luuakse igaühe koostöös. Tööde elluviimine arvestab kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetega, sh looduse pakutavate hüvede väärtustamine;

igaühe loodushoiu põhimõtete juurutamine; elukeskkonna ressursitõhususe suurendamine; looduskeskkonna kvaliteedi parandamine ja elurikkuse säilitamine ning suurendamine, sh elupaikade taastamine ja liikide seisundi parandamine ja selleks vajalikud investeeringud.

Teemasse panustamist mõõdetakse näitajaga „Elukeskkonnaga rahulolu või pigem rahul olevate elanike osatähtsus“.

4 https://www.envir.ee/et/keskkonnahoidlikud-riigihanked.

6

Keskkond ja kliima on olulise tähtsusega, sest toetatavad tegevused panustavad kliimamuutustega kohanemise ja leevendamise lahendustesse ja suurendavad suuremate elanike arvuga linnade elurikkust.

Tegevused toetavad ka „Eesti 2035“ aluspõhimõtet, mille kohaselt on Eesti aastaks 2050 konkurentsivõimeline, teadmistepõhise ühiskonna ja majandusega kliimaneutraalne riik, kus

on tagatud kvaliteetne ja liigirikas elukeskkond ning valmisolek ja võime kliimamuutuste põhjustatud ebasoodsaid mõjusid vähendada ja positiivseid mõjusid parimal viisil ära kasutada. Projekt panustab Eesti 2035 näitajatesse „Keskkonnatrendide indeks“ ja

panustatakse „Säästva arengu riikliku strateegia“ näitajasse „Rohealad linnades“. Rohealad linnades (%) on sellest strateegiast tulenev näitaja. Protsent näitab, kui paljudel inimestel on

tiheasustusega aladel väga hea ligipääs avalikele rohealadele. Avalikud rohealad on rohumaad, metsad, märgalad ja muud rohealad (kalmistud, pargid, põõsastikud), mis ei ole eraomandis ja mille pindala on vähemalt 0,5 ha. Keskkonnatrendide indeks näitab

paranevate keskkonnatrendide osatähtsust Eesti säästva arengu keskkonnavaldkonna näitajates.

Avalikkuse teavitamisel projektist tagatakse ligipääs edastatavale informatsioonile nii füüsiliselt kui ka digitaalselt nelja peamise erivajadusega (liikumis-, nägemis-, kuulmis-, ja

intellektipuue) inimestele ja elanikele, kellel puudub juurdepääs internetile. Samuti tuleb tagada ligipääs projektiga kavandatud koolitustele, seminaridele ning muudele üritustele.

Koolituste ja seminaride korraldamisel soovitame võtta arvesse keskkonnahoidlike sündmuste korraldamise juhendit Keskkonnateadlikkus | Kliimaministeerium. Meede edendab piirkondade arengueelduste maksimaalset ärakasutamist, taastades või säilitades piirkondades

kaitstavaid elupaikasid ning veekogumeid. Investeeringute tegemisel arvestatakse kohalike kliima-ja energiakavadega, piirkondlike kaitsekorralduskavade ja tegevuskavadega. Samuti

aitavad tegevused kaasa muuhulgas biomajanduse arengule ning töökohtade tekkele ja loomisele maapiirkondades, edendades piirkondade kestlikku ja ühtlasemat arengut. Toetuse eraldamine ei lähe vastuollu ELi põhiõiguste harta nõuetega, sh on see kooskõlas

põhiõiguste harta jaotisega „Võrdsus“ (artiklid 20–26). Info näitajate kohta kantakse struktuuritoetuste registrisse (SFOSi).

Lõikes 8 seatakse kliimameetme sekkumises rakenduskava väljundnäitaja, millesse toetuse abil tehtud projekt peab panustama. Määruse alusel toetatavad projektid panustavad

rakenduskava sihttasemetesse tabelis 1 toodud andmete järgi.

Tabel 1. Kliimameetme sekkumise rakenduskava väljundnäitaja

Kuna näitajate arvestamisel anname EK-le aru unikaalsetest KOVidest erieesmärgi nr 4 „Kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime

Näitaja nimetus ja

mõõtühik

Alg-

tase

Aasta 2024 vahe-

sihttase

2029

sihttase

Selgitav teave

Kohalike omavalitsuste

arv, kus on toimunud

koolitused, seminarid ja

infopäevad ja/või kus on

rakendatud

kliimamuutustega

kohanemise ja

leevendamise meetmeid.

(KOVide arv)

0 Ei

kohaldu

0 10 Unikaalsete KOVide arv,

kus on toimunud koolitused,

seminarid ja infopäevad

ja/või rakendatud

kliimamuutustega

kohanemise ja -

leevendamise meetmeid.

Näitaja täitmist võib

aruandes raporteerida pärast

tegevuse toimumist.

7

edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“ järgi, siis siin võib tekkida vajadus kasutada andmete korjeks Sündmuste Infosüsteemi ehk SISi. Kuna taotlejaks võib olla ka riigiasutus, siis tõenäoliselt see vajadus tekib. Vajadus võib tekkida ka juhul, kui

taotlejaks on üks KOV, aga kasusaajateks ka teised KOVid. Unikaalsete andmete analüüsiks on sellisel juhul vaja kõik näitajasse panustavad KOVid ka SISis registreerida. Soovi korral

saavad KOVid kasutada SISi ka ise osalejate registreerimiseks üritustele vms. Lõikes 9 tuuakse välja, et eluslooduse kaitse sekkumises peab toetuse andmine panustama kas

rakenduskava väljundnäitajasse „Kliimamuutustega kohanemiseks rajatud uus või uuendatud roheline taristu“ või meetme nimekirja väljundnäitajasse „Linna rohestamise kava“.

Rakenduskava sekkumise valdkond on nr '079 Looduse ja elurikkuse kaitse, looduspärand ja loodusvarad, roheline ja sinine taristu. Näitaja kood on RCO26. Väljundnäitaja sisu ja

raporteerimise tingimused on detailselt kirjeldatud perioodi 2021–2027 näitajate metoodikas ning lühidalt toodud tabelis 2.

Tabel 2. Eluslooduse kaitse sekkumises rakenduskava väljundnäitaja

Meetmete nimekirja lisanduv väljundnäitaja meetmes number 21.2.3.2 „Eluslooduse kaitse ja kasutus“, sekkumises number 21.2.3.22 „Elupaikade taastamine kliimamuutustega

kohanemise valmisoleku suurendamiseks“ on „Linna rohestamise kava“.

Näitaja nimetus

ja mõõtühik

Alg-

tase

Aasta 2024

vahe-

sihttase

2029

sihttase

Selgitav teave

Kliima-

muutustega

kohanemiseks

rajatud uus või

uuendatud

roheline taristu

0 Ei

kohaldu

0 50 Toetuse abil rajatud

kliimamuutustega kohanemise

tõhustamiseks mõeldud rohetaristu

ala summaarne pindala, näiteks

üleujutuste leevendamiseks, sadevee

reguleerimiseks, kuumasaarte

leevendamiseks, linnaelustiku

vastupidavuse suurendamiseks,

pinnase erosiooni vältimiseks

rajatavad taimestikuga alad.

Rohelise taristu alla kuuluvad

erinevad looduslikud ja

poollooduslikud ökosüsteemid,

puud, haljasalad ja pargialad, hekid,

vihmapeenrad jm valdavalt

isetoimivad läbilaskva pinnaga ja

looduslikke liike sisaldavad või neid

toetavad alad. Indikaator hõlmab ka

nö sinialasid (sinist infrastruktuuri),

nt loodusliku ilmega veekogud ja

märgalad.

Indikaator mõõdab ehitatud rohelise

infrastruktuuriga teenindatavat ala

hektarites. Saavutustaset loetakse

jooksvalt vahearuannete põhjal

pärast tegevuste lõpetamist

konkreetsel alal, lisaks kui loetav

tegevus on lõpetatud ehk pärast

tegevuse lõpetamist lõpparuandest.

8

See väljundnäitaja on toodud tabelis 3 ning ei sisaldu hetkel kehtivas meetmete nimekirjas. Kliimaministeerium on esitanud ettepaneku meetmete nimekirja täiendada ning eelnõus esitatud näitajad tuleb lisada tagantjärele.

Tabel 3. Eluslooduse kaitse sekkumises meetme nimekirja väljundnäitaja

Lõikes 10 tuuakse välja, et toetuse andmisel on projekti spetsiifiliseks näitajaks projektis

toodud toetatav tegevus ja selle arv. Näiteks kohalik kliima- ja energiakava, linna rohestamiskava, infopäevade arv jne. Võimalikud näitajad annab valikusse rakendusüksus toetavate tegevuste loetelu järgi ette ning taotleja valib nendest asjakohase ning lisab juurde

sihttaseme.

Eelnõu paragrahvi 3 lõigetes 1 ja 2 ja lõike 3 punktides 1 kuni 3 ning lõikes 4 sätestatakse määruse rakendusasutus ja -üksus ning tuuakse välja mõned rakendusüksuse kohustused. Kinnitatud meetmete nimekirja järgi on rakendusasutus Kliimaministeerium ja rakendusüksus

Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Eelnõu 2. peatükis sätestatakse toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr. Eelnõu paragrahvis 4 sätestatakse tegevused, mida meetme raames toetatakse.

Lõikes 1 tuuakse välja, millele peab toetust saav projekt panustama. Lõigetes 2 ja 3 täpsustatakse toetuse andmise tingimusi kohalikul tasandil.

Lõike 4 punktides 1–3 tuuakse välja, milliseid tegevusi toetatakse. Toetatakse KOVi arengukava või rohestamiskava, maakonna arengustrateegia täiendamist kliima-ja energiaeesmärkidega, samuti eraldiseisva kohaliku kliima-ja energiakava või rohestamiskava

koostamist ning nimetatud dokumentide rakendamist ehk neis sisalduvate kliima-ja energia või linna rohestamisega seotud eesmärkidesse panustavate tegevuste elluviimist.

Lõigetes 5 ja 6 piiratakse toetuse saajate ringi, et suunata toetus suurema negatiivsema keskkonnaga tiheasustusalade piirkondadesse. „Riiklikus kliimamuutustega kohanemise arengukavas“ on kirjas, et nii otseselt kui ka kaudselt on kliimamuutustest mõjutatud eelkõige

just suuremad linnad, kuhu on koondunud suurem osa rahvastikust, majandustegevusest, varast, kapitalist ja kultuuriväärtustest. Tehnogeenne ja suure asustustiheduse ning keeruliste

linnakorralduslike seostega linnakeskkond ei suuda mõjusid piisavalt kiiresti puhverdada − uued rajatised sageli hoopis võimendavad riske. Võttes arvesse Eesti geograafilist asukohta ja hõredat asustust, on kliimamuutustega kaasnevad riskid reeglina väga piiratud, kohaliku

mõjualaga (konkreetsed linnatänavad ja kvartalid), kuid teisalt ei ole senine planeerimispraktika kliimamuutust arvesse võtnud. Peamised riskid, millega Eesti linnad

tulevikukliima prognooside kohaselt silmitsi seisavad, on tingitud juba sagenenud erakordsetest ilmastikunähtustest, st tormidest, üleujutustest ja kuumalainetest.

Näitaja nimetus ja

mõõtühik

Alg-

tase

Aasta 2024

vahe-

sihttase

2029

sihttase

Selgitav teave

Linna rohestamise

kava (arv)

0 Ei

kohaldu

0 10 Toetuse abil koostatud linna

rohestamise kava või kohaliku

omavalitsuse arengudokumenti

linna rohestamiskava eesmärkide

lisamine. Näitaja täitmist võib

aruandes raporteerida pärast

tegevuse toimumist. Saavutustaset

loetakse jooksvalt vahearuannete

põhjal pärast tegevuste lõpetamist,

lisaks kui loetav tegevus on

lõpetatud ehk pärast tegevuse

lõpetamist lõpparuandest.

9

Kuumalained on üks peamisi tulevikukliima riske, mis on Eestis viimase kümnendi suvedel juba avaldunud. Selle sajandi keskpaigast alates kasvab nende sagedus oluliselt. Kuumalained

võimenduvad linnades soojussaare efektina, mille suhtes on eriti tundlikud kroonilised haiged, väikelapsed ja eakam elanikkond, kelle seas suureneb haigestumise ja suremuse risk.

Soojussaare efekti tekkimine seostub eelkõige linnade maakasutuse ja ehituslike iseärasustega, kus tehismaterjalid neelavad suurema osa päikesekiirgusest, mille tõttu kuumenevad transpordirajatised (teed, parklad) ja hooned (iseäranis nende tõrvakatused), mis

omakorda kütavad üles õhu linnaruumis. Ka kuumalainete uuringud tõestavad, et soojussaare efekt puudutab kõiki tiheasustusalasid, mitte ainult suuremaid linnu. Kuumalainete negatiivset

mõju süvendab praegu Eestis jälgitav ja tulevikus kiirenev rahvastiku vananemine ja linnastumine. Haigestumise ja suremuse vältimiseks tuleb linnades soojussaare efekti mõjusid leevendama asuda juba praegu, piirates planeeringu- ja ehituslahendustega soojuse

akumuleerumist ning rakendades linnakeskkonnas jahutavaid mikrokliimameetmeid, säilitades ja laiendades rohealasid, haljastust ja veekogusid. Kliimariskidele eksponeerituse

kõrval sõltub linnade haavatavus ka keerukatest sotsiaalmajanduslikest protsessidest, linnade ruumilisest tihedusest, morfoloogiast, tehnilisest ja sotsiaalsest taristust, rohe- ja veealade osakaalust linnamaastikus, haldussuutlikkusest ja rakendatavatest kohanemismeetmetest.

Nimetatud tegurid mängivad kliimamuutuste kõrval äärmiselt olulist rolli, olles omavahel pidevalt muutuvates komplekssetes seostes. Nii nagu on eksponeeritus mõnes linnas suurem

kui teises, on ka igal linnal oma selgelt eristuv keskkonna, sotsiaalne ja majanduslik eripära, mis kliimamuutuste suhtes kas suurendab või vähendab linna tundlikkust. Aluseks on võetud Statistikaameti „Linnalise, väikelinnalise ja maalise asutuspiirkonna tüübi

ja klastrite määramise metoodika“ (https://www.stat.ee/sites/default/files/2022- 05/Asustuspiirkond_1.pdf).

Rakenduskavas on toodud, et ELi elurikkuse strateegia 2030 kohaselt on loodus väga tähtis liitlane kliimamuutustega võitlemise vastu. Linnade elurikkuse suurendamine aitab jahutada

linnapiirkondi ja leevendada loodusõnnetuste mõju. Rohealad vähendavad õhu-, vee- ja mürasaastet; kaitsevad üleujutuste; põua ja kuumalainete eest ning säilitavad seose inimeste ja

looduse vahel. Linnade elurikkuse suurendamise raames toetatakse linnade rohestamiskavade koostamist ja nende ellu rakendamist pilootaladel. Sihtrühmaks on üle 10 000 elanikuga linnad kui asustusüksused.

Lõigetes 7–10 täpsustatakse toetatavate kavade koostamiseks juhise kehtestamise asjaolusid

ning täpsustatakse toetavate tegevuste rakendamist. Lisaks selgitatakse, et toetust ei anta projektile, mille kõik tegevused on enne taotluse esitamist tehtud. Projekti raames võib teha enne ära eeltööd, nt projekteerimine jmt. Eelprojekt esitatakse koos taotlusega.

Lõikes 11 kirjeldatakse, kuidas toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määruses (EL) 2019/2088, mis käsitleb jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamist finantsteenuste sektoris (ELT L 317, 9.12.2019, lk 1), on sätestatud jätkusuutliku investeerimise põhimõte. Selle kohaselt on

investeering jätkusuutlik vaid juhul, kui see „ei kahjusta oluliselt“ (ingl k do no significant harm ehk DNSH) ühtegi kõnealuses määruses sätestatud keskkonna eesmärki. Perioodi 2021–

2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüsi tegi Rahandusministeeriumi tellimusel Hendrikson & Ko. Analüüs tõi välja, et rakenduskavas planeeritud meetmed on kooskõlas DNSH printsiibiga. Põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“ tuleb

tõlgendada taksonoomiamääruse (2020/852) artikli 17 tähenduses. Selles artiklis on määratletud, mida tähendab „oluline kahju“ taksonoomiamäärusega hõlmatud kuue

keskkonnaeesmärgi saavutamisele.

10

1. Tegevus kahjustab oluliselt kliimamuutuste leevendamist, kui see põhjustab olulist kasvuhoonegaaside heidet. Ei kahjusta. Määrusega antav toetus ei tekita eeldatavalt kahju hinnatavale eesmärgile, pigem

vastupidi – panustab heite vähendamisesse. Tegemist on otseselt kliimaeesmärkide saavutamiseks antava toetusega KOVidele ning KHG heite vähendamisesse panustavad

toetuse kaasabil rajatavad looduspõhised lahendused (rohekatused ja -seinad, rohe- ja sinialad jt), mis suurendavad süsiniku sidumist atmosfäärist. Toetatakse kohaliku omavalitsuse ja maakonna arengudokumentide arengustrateegia täiendamist kliima- ja energia ning linnade

rohestamise eesmärkidega ning kliima-, linnade rohestamis- ja energiakava koostamist ja rakendamist.

2. Tegevus kahjustab oluliselt kliimamuutustega kohanemist, kui see põhjustab praeguse kliima ja eeldatava tulevase kliima kahjuliku mõju suurenemist tegevusele endale või inimestele, loodusele või varadele.

Kavandatav tegevus ei kahjusta kliimamuutustega kohanemist. Määrusega antav toetus panustab otseselt kliimamuutustega kohanemisse. Tegemist on kliimaeesmärkide

saavutamiseks antava toetusega. Toetatakse kohaliku omavalitsuse arengudokumentide täiendamist kliima- ja energia ning linnade rohestamise eesmärkidega, maakonna arengustrateegia täiendamist kliima- ja energiaeesmärkidega ning kliima-, linnade rohestamis-

ja energiakava koostamist ja rakendamist. See aitab paremini valmis olla võimalikeks kliimamuutustega seotud ekstreemseteks

olukordadeks (nt üleujutused, põud jms). 3. Tegevus kahjustab oluliselt vee- ja mereressursside kestlikku kasutamist ja kaitset, kui see kahjustab veekogude, sealhulgas pinna- ja põhjavee head seisundit või head ökoloogilist

potentsiaali, või mereala head keskkonnaseisundit. Ei kahjusta. Tegemist on keskkonnaeesmärkide saavutamiseks antava toetusega. Sademevee

kogumise ja kasutamise lahenduste rajamisel ning sademevee kasutuse edendamisel on positiivne mõju veeressursside kestlikule kasutamisele. 4. Tegevus kahjustab oluliselt ringmajandust (sh jäätmetekke vältimist ja jäätmete

ringlussevõttu), kui see põhjustab olulist ebatõhusust materjalide kasutamisel või loodusvarade otsesel või kaudsel kasutamisel või suurendab oluliselt jäätmete teket,

põletamist või kõrvaldamist või kui jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib oluliselt ja pikaajaliselt kahjustada keskkonda. Ei kahjusta. Määrusega antav toetus ei ole otseselt seotud ringmajandusega. Kaudselt võib

ringmajandusega seotud olla keskkonnaeesmärkide elluviimiseks vajalike tegevuste elluviimine. Tegevuste elluviimisel käitutakse keskkonda säästvalt ning arvestatakse

ringmajanduse põhimõtetega. Tegemist on keskkonnaeesmärkide saavutamiseks antava toetusega. 5. Tegevus kahjustab oluliselt saastuse vältimist ja tõrjet, kui see suurendab märkimisväärselt

saasteainete heidet õhku, vette või pinnasesse. Ei kahjusta. Tegemist on keskkonnaeesmärkide saavutamiseks antava toetusega.

6. Tegevus kahjustab oluliselt elurikkuse ja ökosüsteemide kaitset ja taastamist, kui see kahjustab märkimisväärselt ökosüsteemide head seisundit ja vastupidavust või kahjustab elupaikade ja liikide, sealhulgas liidu tähtsusega liikide kaitsestaatust.

Ei kahjusta. Tegemist on keskkonnaeesmärkide saavutamiseks antava toetusega. Määrusega antav toetus panustab elurikkuse suurendamisele linnakeskkonnas, nt uute rohealade

loomisega. Eespool toodud analüüsi tulemusena kinnitatakse, et toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtetega. Kliimaministeerium tegi analüüsi ise ning võttis aluseks ka

perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava „ei kahjusta oluliselt“ analüüsi.

Lõikes 12 tuuakse välja, et toetatakse vaid taristuinvesteeringut, mille puhul on tagatud kliimakindlus. Tingimus kehtib taristule, mille kestvus on vähemalt viis aastat.

11

Paragrahvi 5 lõikes 1, lõike 2 punktides 1–12 ja lõikes 3 sätestatakse abikõlblikud ja abikõlbmatud kulud.

Lõikes 1 sätestatakse, et kulu on abikõlblik, kui see on kooskõlas ühendmääruse 5. peatükis ja käesolevas määruses sätestatud tingimustega ja taotluse rahuldamise otsusega.

Lõikes 2 loetletakse toetuse andmise eesmärki panustavaid abikõlblikke kulusid, mis on seotud konkreetsete tegevustega. Abikõlblik on samuti erinevate kliimateemaliste analüüside koostamise kulud, sh kliimakindluse analüüsi koostamine, kui seda tehes on jälgitud Euroopa

Komisjoni metoodikat kliimakindluse analüüsi tegemiseks. Kliimakindluse tagamine on protsess, mille eesmärk on vältida taristu vastuvõtlikkust võimalikele pikaajalistele

kliimamõjudele, tagades samas, et järgitakse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet ja et projekti tegevustest tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste tase on kooskõlas 2050. aastaks saavutatava kliimaneutraalsuse eesmärgiga. Kliimakindluse tagamiseks tehakse

kliimakindluse hindamine ning esitatakse vastav analüüs koos taotlusega. Taristu kliimakindluse tagamise hindamisel tuleb lähtuda Euroopa Komisjoni teatisest nr 2021/C

373/01 „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021–2027“[1](ELT C 373, 16.9.2021, lk. 1–92). Mobiilirakenduse ja veebilehe tegemise või täiustamise kulud on abikõlblikud, kui järgitakse ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28.02.2019 määruse nr 20

nõudeid ja tagatakse, et loodavad rakendused ja veebilehed on kasutatavad kõigile inimestele olenemata nende erivajadustest ning ka väiksemate internetikiiruste juures. Abikõlblikud on

linnades asustusüksusena ja ka alevites soojussaare efekti leevendamisega seotud kulud. See rakendub vaid linnadele ja alevitele, kuna soojusaare risk on seal kõrgem, kuna linnakeskkond muutub aina tihedamaks ning soojust akumuleerivaid pindu on rohkelt (asfalt- ja

bituumenpinnad). Toetust saab soojussaare maandamise tegevuseks vaid linna kui asustusüksuse piirides tegevuste elluviimiseks. Abikõlblikud on ka rohekatuste (green roofs5)

rajamise kulud ja seda nii olemasolevatele kui ka uutele ehitistele ja hoonetele sademevee sidumiseks ning ökosüsteemihüvede toetamiseks. Samuti roheseinte ehk rohefassaadide (green facade6) rajamise kulud. Abikõlblik tegevus on ka sadevee reguleerimise

looduspõhised lahendused (vihmapeenrad, kõvakattega pindade eemaldamine). Toetatakse vaid sadevee reguleerimise looduspõhised lahendused (nt vihmapeenrad, kõvakattega pindade

eemaldamine), mitte torud, mahutid ja taaskasutus. Lisaks on abikõlblikud elurikkuse suurendamiseks rajatud looduslähedaste lahenduste (nt rohe- ja sinialad) kulud. Looduslähedaste lahenduste rajamise toetust saab vaid tegevusteks linnalises piirkonnas.

Lõike 3 punktides 1–11 loetletakse kulud, mis ei ole abikõlblikud. Kombineeritud sademeveesüsteemide rajamisega ja üleujutusohu ennetamise ja leevendamise tegevustega

üleujutusohu riskipiirkonnas seotud kulud pole abikõlblikud, kuna nende jaoks töötatakse välja eraldi toetusmeetmed ning eesmärk on välistada kattuvus meetmete vahel.

Paragrahvi 6 lõigetes 1 ja 2 käsitletakse täpsemalt meetme raames toetatavate tegevuste abikõlblikkuse perioodi detaile.

Paragrahvi 7 lõigetes 1–4, lõike 5 punktides 1 ja 2 ning lõikes 6 sätestatakse määrusega antava taotlusvooru eelarve kehtestamise detailid, toetuse piirsumma ja osakaal.

5 Rohe- ehk haljaskatus (ka pinnas- või taimkatus) on hoone katus, mis on osaliselt või täielikult kaetud taimkattega. 6 Rohesein ehk haljassein on taimedega kaetud sein, kus taimed kasvavad seinale paigaldatud konstruktsioonidel väikestes

konteinerites või seina jalamile rajatud kasvualal.

12

Kliimameetme sekkumises toimub tegevuste toetamine meetmest „Kliima-eesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus“ number 21.2.3.1 ning rahastatud tegevuste detailne jagunemine on lisatud allpool tabelina 4.

Rahastatavad

tegevused

ELi

Ühtekuuluvu

sfondi

toetuse

eelarve

(euro)

ELi

toetuse

võimalik

maksima

alne

osakaal

Riiklik kaas-

finantseering

(euro)

Oma-

finantseering

(euro)

Kogu-

maksumus

(euro)

Kokku toetatavad

tegevused meetme

nimekirja alusel:

kombineeritud

sadeveesüsteemid, sh

lahkvoolsete

sademeveesüsteemide

rajamine; mitteheas

seisundis veekogumite

tervendamine;

KOVi kliimameetmed

ja muud kohanemise

meetmed;

meteoroloogilise,

hüdroloogilise ja

keskkonnaseire ning

nende tugisüsteemide

arendamine.

42 500 000 85% 2 500 000 5 000 000 50 000 000

Kombineeritud

sadeveesüsteemid, sh

lahkvoolsete

sademeveesüsteemide

rajamine

25 080 000,0 85% 0 4 425 882 29 505 882

Mitteheas seisundis

veekogumite

tervendamine

4 000 000,0 85% 705 882 0 4 705 882

KOVi kliimameetmed

ja muud kohanemise

meetmed

8 200 000,0 85% 872 942 574 118 9 647 060

Meteoroloogilise,

hüdroloogilise ja

keskkonnaseire ning

nende tugisüsteemide

arendamine

5 220 000,0 85% 921 176 0 6 141 176

Tabel 4. Kliimameetme sekkumise meetme nr 21.2.3.1 kogu eelarve

Eraldi toimub sekkumise „KOVi kliimameetmed ja muud kohanemise meetmed“ juures toetuse andmine käskkirja ja määruse kaudu (tabel 5). Maksimaalne avatud taotlusvooru Ühtekuuluvusfondi toetuse summa on 3 253 335,31 eurot, mida plaanitakse asuda jagama

poole toetuse summa ulatuses korraga.

Kogukulu (euro)

ELi maksimaalne

toetus (euro)

KOVide minimaalne

omafinantseering

(euro)

KOVidele määruse alusel antav

toetus: 3 827 453,30

3 253 335,31

574 117,99

13

Kogukulu (euro) ELi toetus (euro)

Riiklik

kaasfinantseering

(euro)

Käskkirja kaudu antav toetus: 5 819 605,52 4 946 664,69 872 940,83

Kokku: 9 647 058,82 8 200 000,00 1 447 058,82

Tabel 5. Kliimameetme sekkumise kogu eelarve

Eluslooduse kaitse sekkumises toetakse tegevusi meetmest „Eluslooduse kaitse ja kasutus“ number 21.2.3.2 ning rahastatud tegevuste detailne jagunemine on toodud tabelis 6.

Rahastatavad

tegevused

ELi

Ühtekuuluvus

fondi toetuse

eelarve (euro)

ELi

toetuse

maksimaa

lne

osakaal

Riiklik kaas-

finantseering

(euro)

Minimaalne

omafinantseering

(euro)

Kogu-

maksumus

(euro)

Kokku toetatavad

tegevused meetme

nimekirja alusel:

elupaikade taastamine

kliimamuutustega

kohanemise

valmisoleku

suurendamiseks;

rohestamiskavade

koostamine ja

elluviimine ehk linnade

elurikkuse

parendamine, sh

rohealade täiendav

rajamine

18 550 000 85% 1 091 176 2 182 353 21 823 529

Elupaikade taastamine

kliimamuutustega

kohanemise

valmisoleku

suurendamiseks

(sekkumine 21.2.3.21)

85%

Rohestamiskavade

koostamine ja

elluviimine ehk linnade

elurikkuse

parendamine, sh

rohealade täiendav

rajamine (sekkumine

21.2.3.22)

2 550 000 85% 341 176 108 824 3 000 000

Tabel 6. Eluslooduse kaitse sekkumise meetme nr 21.2.3.2 kogu eelarve

Eluslooduse kaitse sekkumises on võimalik avatud taotlusvooru kaudu anda maksimaalselt Ühtekuuluvusfondi toetust kokku summas 2 550 000 eurot, mida plaanitakse asuda jagama poole toetuse summa ulatuses korraga. Esialgu ei ole planeeritud kasutada riiklikku

kaasfinantseeringut. Taotlusvooru eelarve kinnitab kliimaminister käskkirjaga. Kui taotluse täielik rahuldamine ei ole taotlusvooru eelarve tõttu võimalik, võib ministeerium taotlusvooru

eelarvet rakendusüksuse ettepanekul suurendada.

Lõikes 5 sätestatakse toetuse määr ja osakaal. Toetuse määr on kuni 70%.

Toetuse osakaal on vastavalt määruse lisale 40–70 protsenti projekti abikõlblikest kuludest. Tegemist on maksimaalse toetuse osakaaluga, millele vastavalt tuleb taotlejal planeerida

14

minimaalne omafinantseeringu osakaal ja vahendid eelarves. Määruse lisas määratakse toetuse maksimaalne osakaal eraldi igale kohaliku omavalitsuse üksusele. Kohaliku omavalitsuse üksuste individuaalse toetuse määra leidmisel kasutatakse põhimõtet, mille

kohaselt kohaliku omavalitsuse üksuste jagamisel toetusmäära vahemikus 40–70% kasutatakse valemit, mille järgi jagatakse kohaliku omavalitsuse tulud Eesti keskmisega.

Aluseks on võetud regionaal- ja põllumajanduseministri 07.08.2023 kirjas nr 1.4- 2/1642-1 soovitatud toetusmäärade kasutamine KOVide lõikes. Määruse väljatöötamisel tehti analüüs ja võeti arvesse riigihalduse ministri 08.12.2020 määruse nr 49 „Kohaliku omavalitsuse

üksustele liginullenergiahoonete ehitamiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord“ alusel antavate toetuste osakaalud. Nende kujunemise detailid on toodud samas määruses ja

kohalduvad ka kehtestatavale määrusele. Regionaalne diferentseerimine tagab toetuse andmise vastavuses kohaliku omavalitsuse suutlikkusele ise projekti panustada. Kuna kliimaga seotud probleemid tuleb lahendada määruses toodud teemade osas eelkõige

kohalikul omavalitsusel, siis on ka KOV hallataval asutustele kohaldatud sama toetusmäära, sest toetavad tegevused on seotud kohalike omavalitsustega. Kui toetuse saajal tuleb

omafinantseeringust puudu, saab selle vahe katta kohalik omavalitsus. Kuna toetust on vähe, siis on oluline omafinantseering, kuid ka tehtud investeeringu kestlikkuse tagamine. Toetus suunatakse eelkõige kliimariski alusel linnadele, alevitele, kus

kumuleerub soojusssaare risk, üleujutusrisk, mis mõjutab ka suuremat arvu inimesi. Lõikes 6 on kirjas, et rahuldatakse ühes taotlusvoorus üks taotlus taotleja kohta.

Eelnõu 3. peatükis sätestatakse nõuded taotlejale ja taotlusele.

Paragrahvi 8 lõikes 1 punktides 1–4 sätestatakse nõuded taotlejale. Taotleja saab olla KOV, kohalike omavalitsuste liit või KOVi hallatav asutus. Lisaks võib toetust saada maakondlik

arendusorganisatsioon, mille all mõeldakse kohaliku omavalitsuse üksust või nende ühisasutust või omavalitsuste või omavalitsuste liidu asutatud mittetulundusühingut või sihtasutust, kellele maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste volikogud on kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduse § 61 lõike 2 või 3 alusel teinud ülesandeks maakonna arengu kavandamise.

Taotlejana on toodud ka riigiasutus, kuid riigiasutus saab toetust taotleda vaid sellisel juhul, kui tema tegevus on seotud määruse § 4 lõike 3 punktis 3 sätestatuga. Lõikes 2 tuuakse välja, et taotleja peab vastama ühendmääruse § 3 lõigetele 2 ja 4.

Paragrahvis 9 lõikes 1, lõike 2 punktides 1–15 ja lõikes 3 sätestatakse nõuded toetuse

taotlusele. Taotlus peab vastama määruse tingimustele, mis tagab, et toetust antakse eesmärgipärasteks

tegevusteks ning projekt on tulemuslik. Taotlus peab sisaldama paragrahvis kirjeldatud andmeid ja dokumente.

Taotleja peab arvestama projekti tegevuste elluviimisel kõiki asjakohaseid keskkonnaalaseid õigusakte. Struktuurivahendite kasutamiseks tuleb tutvuda ja kohaldumisel arvestada korraldusasutuse veebilehel7 toodud keskkonnanõuetega. Taotleja kinnitab, et toetatavad

tegevused on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021 määruse (EL) 2021/1060 artiklis 9 toodud põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“. Rakendusüksus lisab

E-toetuste keskkonda sellised kinnitused, mis kohalduvad kõikidele taotlejatele ühtemoodi, näiteks § 9 lõike 2 punkt 12.

7 https://www.rtk.ee/toetuste-taotlemine-ja-korraldamine/taotlejale-ja-toetuse-

saajale/keskkonnanouded.

15

Korrastatud taristule, mille eluiga on vähemalt viis aastat, tuleb tagada kliimakindlus. Kliimakindlus tagatakse üldiselt juba projekteerimise käigus ning üldjuhul projekteerija arvestab ka tuleviku kliimatrendidega ehitusprojekti koostamisel. Kliimakindluse tagamine on

protsess, mille eesmärk on vältida taristu vastuvõtlikkust võimalikele pikaajalistele kliimamõjudele, tagades samas, et järgitakse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet ja

et projektist tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste tase on kooskõlas 2050. aastaks seatud kliimaneutraalsuse eesmärgiga. Taotleja teeb taotlemisel kliimakindluse analüüsi, kui taotleb toetust taristuprojektile, järgmiselt:

1) hindab projekti/tegevuse kooskõla kliimamuutustega kohanemise eesmärkidega (globaalsed, ELi, riiklikud ja kohaliku tasandi kohanemise eesmärgid);

2) hindab, kuidas kliimamuutused mõjutavad projekti/tegevust ning kas on tagatud vastupanu kliimamuutuste mõjule (lühiajalises ja pikemas perspektiivis); 3) hindab, millised kliimamuutustega seotud eesmärgid ja tegevused tuleb lõimida

projekti/tegevusse (nt tegevused, mis suurendavad linnakeskkondade vastupanu kliimamuutustele ja vähendavad soojussaare efekti on säästlike sademeveelahenduste ning

rohe- ja sinitaristu edendamine, kliimateadlikkust suurendavad tegevused, hädaolukordadele reageerimise kavad jms); 4) hindab, milliseid kliimamuutuste mõjust tulenevate võimalike riskide mõju

projektile/tegevusele tuleks üksikasjalikumalt käsitleda (äärmuslikud ilmanähtused , nagu põuad, hoogsadudest tingitud üleujutused, tormid, aga ka aeglaselt kujunevad nähtused, nagu

merevee taseme tõus). Kui tegemist on vihma- ja reovee kogumise võrkudega, siis ei ole CO2 jalajälje hindamine

nõutud ja ei ole vaja esitada kliimaneutraalsuse hindamise dokumentatsiooni, aga vaja on esitada kliimamuutustele vastupanuvõime kontrollimise dokumentatsioon vastavalt EK

(Euroopa Komisjoni teatisest nr 2021/C 373/01 „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021–2027“(ELT C 373, 16.9.2021, lk. 1–92)) kliimakindluse tagamise juhendile.

Kliimakindluse tagamise hindamiseks on Euroopa Komisjon 2021. aastal kehtestanud teatise „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021–2027“8. Kliimakindluse

hindamine vastavalt komisjoni juhendile on kohustuslik Euroopa Liidu vahenditest rahastatavate taristuobjektide puhul programmiga sätestatud tingimuste kohaselt. Positiivne rahastamisotsus on võimalik langetada üksnes nende kliimakindluse hindamise kohustusega

taristuobjektide suhtes, mille puhul on kliimakindlus tagatud ning see on hinnatud ja dokumenteeritud vastavalt Euroopa Komisjoni juhendis antud suunistele.

Hinnavõrdluse tegemiseks kindlasummalise makse kehtestamiseks oleks vaja võrreldavad hinnapakkumused üksteisest sõltumatutelt pakkujatelt ning pakkumuse lähteülesande

kirjeldust koos küsitud pakkumuste infoga kirjalikult taasesitataval vormil. Taotleja peab olema teinud piisavaid pingutusi võrreldavate hinnapakkumiste saamiseks, millega tagada

konkurentsi ärakasutamine ning optimaalne hinna ja kvaliteedi suhe. Konkurentsivõimelist hinda saab tõendada võrreldavate pakkumistega. Ühe ettevõtte esitatud pakkumusega ei saa piirduda (sh juhtudel, kus pakkujad on näiteks pakkumiste esitamisest loobunud). Seejuures

on oluline, et pakkumuste võtmise protsess on selge ja läbipaistev, pakkumuste esitamiseks on antud piisavalt aega ning taotleja on selle dokumenteerinud, et tagada kontrolljälje olemasolu

(sh võimalike auditite raames). Projektiga seotud Eesti 2035 näitajad on toodud § 2 lõigetes 6 ja 7.

8 Komisjoni teatis 2021/C 373/01 „Taristu kliimakindluse tagamise tehniliste suunised aastateks 2021–2027“,

ELT C 373, 16.9.2021, lk. 1–92: https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52021XC0916(03)&from=EN.

16

Eelnõu 4. peatükis kirjeldatakse toetuse taotlemise ja menetlemise protsessi. Paragrahv 10 lõiked 1–10 kirjeldavad, kuidas taotlusvooru käivitatakse ning mis tingimustel

toimub taotluse esitamine ja menetlemine. Taotlusvooru avanemisel saab taotlusi esitada kuni vooru rahastamiseks ettenähtud rahaliste vahendite ammendumiseni. Toetuse taotlusi ei

järjestata pingeritta ning toetatavate projektide spetsiifikat arvestades puudub põhjendatud alus anda toetuse taotlustes kirjeldatud projektidele eristavaid hindepunkte. Taotlus tuleb esitada e-toetuse keskkonna kaudu ja arvestada määruses sätestatud tingimusi. Taotluse

vastuvõtmine toimub ühendmääruse §-s 5 sätestatud tingimustel. Taotluse menetlemisel võib rakendusüksus anda taotlejale puuduste kõrvaldamiseks

täienduste ja muudatuste tegemiseks kuni 14-päevase tähtaja. Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 60 päeva jooksul taotlusvooru avamisest arvates. Lõikes 10 tuuakse välja toetuse andmine vähese tähtsusega abina.

Teatud koolituste rahastamisel võib tegemist olla riigiabiga koolitustel osalejatele. Sel juhul saab toetust anda vähese tähtsuse abina koolitatavatele kui lõppkasusaajatele.

Paragrahvi 11 lõige 1, lõike 2 punktid 1–3 ja lõiked 3 ja 4 sätestavad valikukomisjoniga seonduvad tegevused. Projekti hindamiseks moodustab rakendusüksus valikukomisjoni, kuhu

kuulub vähemalt kaks rakendusasutuse ja kaks rakendusüksuse nimetatud liiget. Valikukomisjoni võib ministeeriumi nõusolekul kaasata rohkem eksperte.

Valikukomisjoni koosolekuid võib pidada veebi teel. Kõik valikukomisjoni liikmed allkirjastavad erapooletuse ja sõltumatuse deklaratsiooni. Valikukomisjoni tööd korraldab rakendusüksus, kutsudes vajaduse korral kokku koosoleku. Valikukomisjoni eksperte ei

avalikustata, et neid ei oleks võimalik taotlejatel mõjutada. Eksperte ei avalikustata ka tagantjärele, et tagada võimalus samade ekspertide kasutamiseks järgmistes sarnase

spetsiifikaga toetusskeemides. Paragrahvi 12 lõiked 1 ja 2 sätestavad taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise

korra. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavust kontrollib rakendusüksus. Taotleja või taotluse

mittevastavuse korral teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata.

Paragrahvi 13 lõike 1 punktid 1–5, lõige 2, lõike 3 punktid 1–8 ja lõiked 4 ja 5 sätestavad projektide valikukriteeriumid ja -metoodika ning taotluse rahuldamise protsessi kirjelduse.

Valikukomisjon hindab projekti kriteeriumide alusel, mis on vastavuses perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud vastavus- ja valikukriteeriumidega. Projekti kooskõla valdkondliku arengukavaga,

mõju rakenduskava erieesmärgi ja toetusmeetme eesmärkide saavutamisele kui valikukriteeriumi hindamisel lähtub rakendusüksus järgmisest:

1) projekt peab olema kooskõlas Läänemere strateegiaga, „Kliimamuutustega kohanemise arengukavaga aastani 2030“ ja ELi elurikkuse strateegiaga aastani 2030: toome looduse oma ellu tagasi. Projekt peab olema samuti kooskõlas „Kliimamuutustega kohanemise

arengukavaga aastani 2030“ ja peab panustama kliimapoliitika korraldamisse, omama mõju perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakenduskava erieesmärgile ja toetusmeetme eesmärkide saavutamisele (kooskõla kinnitatakse §-s 2 sätestatud näitajate kaudu). Valikukriteerium on täidetud, kui taotluse ja selle lisadokumentide alusel on võimalik asuda seisukohale, et projekt panustab määruses

nimetatud toetuse andmise eesmärkidesse, sh „Eesti 2035“ sihti „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“. Kui taotleja ja taotlus vastavad nõuetele, siis

on eespool toodud nõue täidetud ning toetuse taotleja saab projekti kooskõla „Kliimamuutustega kohanemise arengukavale aastani 2030“, mõju perioodi 2021–2027

17

Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskava eesmärgile ja toetusmeetme eesmärkide saavutamisele kinnitada (kooskõla kinnitatakse §-s 2 sätestatud näitajate kaudu).

Projekti elluviimisel peab toetuse saaja järgima asjakohaseid kohalduvaid keskkonnaalaseid õigusakte ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse

kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtet. Projekt ei tohi riivata Euroopa Liidu põhiõiguste hartas toodud põhiõiguseid. Vastavasisulist

asjaolu kontrollib rakendusüksus toetuse määruse § 9 lõike 2 punkti 10 alusel toetuse taotlusest. Taotleja on vastavasisulise kinnituse andmisega taotluses sellega seotud ning

rakendusüksusel on igal ajal, s.o ka pärast toetuse taotluse rahuldamist õigus vastava nõude täitmist kontrollida; 2) projekti põhjendatus. Projekt on põhjendatud juhul, kui toetuse taotluses kajastatud

tegevused vastavad toetuse määruse §-s 4 nimetatud toetatavatele tegevustele. Kriteeriumi raames hinnatakse, kas:

a) projekti eesmärgipüstitus on põhjendatud – on olemas probleem, kitsaskoht või kasutamata arenguvõimalus; b) projekti sekkumisloogika on arusaadav, mõjus – projektis ettenähtud tegevused

võimaldavad saavutada projekti eesmärgid ning planeeritud väljundid ja tulemused parimal moel. Nende sidusus eesmärkidega ning mõjusus on arusaadavad, võimalusel innovaatilisi

lahendusi soosivad; c) tegevuste ajakava on realistlik, arvestades mh tegevuste omavahelisi seoseid ja ajalist järgnevust;

3) tuuakse välja vajadus analüüsida projekti kuluefektiivsust. Kriteeriumi puhul hinnatakse, kas:

a) ettenähtud tegevused/lahendused on kuluefektiivne viis planeeritud väljundite/tulemuste saavutamiseks (projekti väljundi jaoks vajalike tegevuste ja eelarve suhe peab olema põhjendatud ja kavandavad tegevused otseselt suunatud projekti väljundite saavutamiseks);

b) planeeritud eelarve on realistlik (planeeritud tegevused, hind ja elluviimise aeg on tasakaalus) ja mõistlik – on selge, milliste arvutuste ja hinnangute alusel on eelarve kokku

pandud ning planeeritud kulud on vajalikud ja mõistlikud, ning taotleja on suuteline rahastama projektile järgnevaid püsikulusid. Oluline on saada info kindlasummalise makse kehtestamiseks eelarveprojekti alusel;

4) tuuakse välja vajadus analüüsida toetuse taotleja suutlikkust projekti ellu viia. Kontrollitakse, kas taotlejal on kogemus, õiguslik, organisatsioonilised või tehnilised eeldused

projekti elluviimiseks kavandatud viisil, tagades kestlikkuse ja jätkusuutlikkuse (sh taristuinvesteeringute või tootlike investeeringute puhul edasised tegevus- ja hoolduskulud); 5) taotlus peab olema kooskõlas Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja

sihtidega. Kriteeriumiga hinnatakse, kuidas lisaks projekti vahetutele eesmärkidele võetakse arvesse ja aidatakse kaasa Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega

seotud horisontaalsete põhimõtete eesmärkide saavutamisele ja panustatakse seeläbi riigi pikaajalise arengustrateegia näitajatesse, mis on sätestatud § 2 lõikes 5. Selgitus: selle kriteeriumiga hinnataksegi ainult panust nendesse horisontaalsetesse põhimõtetesse, millega

on puutumus ja mis on kirjeldatud § 2 lõikes 5. Taotluse rahuldamise otsuse põhipunktid on sätestatud ühendmääruses ja lisanduvad

eelnõukohases määruses. Taotlus rahuldatakse, kui see on esitatud määruses kehtestatud korras, vastab §-des 8 ja 9 kehtestatud nõuetele, toetust taotletakse §-s 4 nimetatud toetatavate tegevuste kulude katteks, §-s 6 nimetatud perioodil ning §-s 2 nimetatud eesmärkidel.

Rakendusüksus loeb nimetatud valikukriteeriumi täidetuks üksnes juhul, kui toetuse taotluses

kajastatud teabe põhjal on võimalik asuda seisukohale, et toetatav projekt vastab toetuse määruse §-s 2 sätestatud toetuse andmise eesmärkidele.

18

Paragrahvi 14 lõiked 1–3, lõike 4 punktid 1–6 ja lõige 5 sätestavad taotluse rahuldamata jätmise tingimused.

Taotlus jäetakse rahuldamata, kui taotleja või taotlus ei vasta esitatud nõuetele; toetust ei taotleta toetatavale tegevusele; tegevust ei planeerita ellu viia abikõlblikkuse perioodil;

rakendusüksusel tekib kahtlus toetuse eesmärgipärases kasutamises ja muudel juhtudel, kui taotluses väljendub teave, mis on vastuolus eelnõukohases määruses sätestatud toetuse andmise tingimustega. Seega jäetakse taotlus rahuldamata, kui see ei vasta nõuetele. Taotlus

jäetakse rahuldamata, kui eelarvelised vahendid ammenduvad. Rakendusüksus toimetab taotluse rahuldamata jätmise otsuse toetuse taotlejale pärast otsuse

tegemist e-toetuse keskkonna vahendusel. Paragrahvi 15 lõiked 1–3 sätestavad taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise tingimused.

Maksete saamise õigus tekib toetuse saajal pärast seda, kui ta on rakendusüksusele tõendanud kõrvaltingimuse saabumist või täitmist.

Paragrahvi 16 lõiked 1–3 ja lõike 4 punktid 1 ja 2 sätestavad taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja kehtetuks tunnistamise tingimused ja korra.

Taotluse rahuldamise otsust võib muuta ühendmääruse §-des 12 ja 13 sätestatud tingimustel ja korras. Kui muudatus on põhjendatud ja kooskõlas määrusega, võib taotluse rahuldamise

otsust muuta ka tagasiulatuvalt.

Eelnõu 5. peatükis kirjeldatakse toetuse saaja õiguseid ja kohustusi.

Paragrahvi 17 lõiked 1–7 sätestavad toetuse saaja õigused ja kohustused. Toetuse saajal on

õigus saada projekti elluviimiseks rakendusüksuselt nõustamist projekti koordineerima määratud projektikoordinaatorilt. Rakendusüksus tagab projektikoordinaatorile juriidilise ja rahalise toe.

Toetuse saaja kohustus on projekt taotluse alusel ellu viia, projekti tegevustega alustada kuue kuu jooksul abikõlblikkuse perioodi algusest arvates ning projekti tulemust taotluses

kirjeldatud viisil kasutada ja säilitada viis aastat pärast projektile lõppmakse tegemist. Paragrahvi 18 lõikes 1, lõike 2 punktides 1–5 ja lõikes 3 sätestatakse toetuse kasutamisega

seotud aruannete esitamise kord ja aruandes kajastatud teave. Rakendusüksus võib täpsustada taotluse rahuldamise otsuses lõpparuandes esitatavat teavet.

Eelnõu 6. peatükis kirjeldatakse toetuse maksmise ja kasutamise tingimusi.

Paragrahvi 19 lõigetes 1 ja 2, lõike 3 punktides 1–5, lõigetes 4–7 sätestatakse, et toetust makstakse kindlasummalise maksena ühendmääruse § 28 lõike 2 alusel. Maksetaotluse

menetlemine ja selle peatamine toimub ühendmääruses sätestatud korras. Lõike 4 kohaselt tuleb toetuse saajal, kui toetatakse kliima- ja energiakava või rohestamiskava koostamist, enne maksetaotluse esitamist esitada valminud kava

ülevaatamiseks rakendusasutusele. Valminud kava juhisele vastavust hindavad rakendusüksuse eksperdid, kaasates ka Kliimaministeeriumi eksperte. Toetuse saajale

esitatakse ettepanekud kava muutmiseks või täiendamiseks 20 tööpäeva jooksul kava ülevaatamiseks esitamisest.

Eelnõu 7. peatükis kirjeldatakse taotluse menetlemisega seotud finantskorrektsioone ja vaideid.

19

Paragrahv 20 sätestab, mille põhjal tehakse finantskorrektsiooni otsus ja toetus tagastatakse. See tehakse ÜSS_2021-2027 §-de 28–30 ja ühendmääruse §-de 34–38 põhjal.

Paragrahv 21 kirjeldab vaide esitamise protsessi. Vaie tuleb ÜSS_2021-2027 § 31 järgi esitada enne halduskohut rakendusüksusele ning see vaadatakse läbi haldusmenetluse

seaduses sätestatud korras. Sama paragrahvi kohaselt võib esitada vaide, mis on tehtud auditi aruande alusel.

Paragrahvi 22 lõigetes 1 ja 2 ning § 23 lõigetes 1–6 reguleeritakse riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmist.

4. Eelnõu vastavus ELi õigusele

Eelnõu aluseks on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakendamise seadus ja selle alusel antud õigusaktid, mis omakorda on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted

Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja

viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706).

5. Määruse mõjud

Määrusega reguleeritava meetme tulemused aitavad kasvatada teadlikkust elusloodusest ja

kliimast ning parandada eluslooduse ja kliimaga seotud tegevustest arusaamist ja kavandada ettevaatusabinõusid ekstreemsete ilmastikutingimustega seotud ohuolukordadeks ja

elutähtsate teenuste katkemiseks. Määruse koostamise hetkel teadaoleva informatsiooni põhjal hindame, et määruse eelarve vahenditega saavutatakse rakenduskavaga seatud näitajate sihttasemed.

Toetus on ühekordne tõuge nõuete täitmiseks ning seega ei mõjuta otseselt valitsussektori eelarvepositsiooni.

6. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja määruse rakendamise eeldatavad

tulud

Toetust antakse Ühtekuuluvusfondist (ÜF). Määruse rakendamisest ei oodata lisatulu riigieelarvelisse.

7. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

8. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu kooskõlastatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi, Riigikantselei, Euroopa Komisjoniga, perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitikate rakendamise seirekomisjoni liikmetega ning Riigi Tugiteenuste Keskuse ja Eesti Linnade ja Valdade Liiduga. Eelnõu saadetakse arvamuse avaldamiseks

keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD) juhtkomisjonile.

20

Kooskõlastustabel eelnevalt sekkumise 21.2.3.13 määruse kohta.

I Riigi Tugiteenuste Keskuse

seisukoht:

Kliimaministeeriumi tegevus:

1. Võrreldes mitteametlikul

kooskõlastusringil käinud eelnõuga on §-ist 5 lõige 4 kaduma läinud, mis sätestas kindlasummalise makse.

Palun lisada ENsse § 5 säte, et kulud on abikõlblikud kindlasummalise

maksena vastavalt ÜM § 20 lg 1 p 1.

Arvestatud. Lisatud lõige 4: (4) Projekti

kogumaksumusega kuni 200 000 eurot on kulud abikõlblikud kindlasummalise maksena vastavalt ÜM § 20 lg 1 p-le 1.

Kuigi § 5 reguleerib kulu abikõlblikkust, lisaks on maksmise tingimused reguleeritud

§-s 19.

2. Eelnõu § 14 lg 2 punkt 8 sõnastust

on muudetud ning lisatud "kindlasummaliste maksete etappide

suurused". Palun sõna "etappide" välja jätta, kuna määrusest ei selgu, et ühte kindlasummalist makset

soovitakse etappide kaupa maksta.

Arvestatud. Sõna välja võetud.

3. Eelnõu § 20 lõigetes 2-6 on mainitud

kuludokumentide esitamist. Kindlasummalise makse korral ei

esitata kuludokumente, vaid tulemust tõendavad dokumendid. Palun sõnastust viidatud lõigetes

parandada.

Arvestatud. Sõnastust täpsustatud.

4. Seletuskirjas lk 16 selgitatud, et "Kuludokumentide menetlemine ja

selle peatamine toimub ühendmääruses sätestatud korras." Kindlasummalise makse korral

kuludokumente ei esitata, vaid tulemuse saavutamist tõendavad

dokumendid. Palun sõnastust parandada.

Arvestatud. Sõnastust täpsustatud.

5. Seletuskirjas on riigiasutusest taotleja juures selgitatud, et

riigiasutus saab toetust taotleda vaid sellisel juhul, kui tema ja tema planeeritav tegevus on toodud

kliima- ja energiakavas. Palun nimetatud tingimus lisada ka

määruse eelnõu § 8 lg 1 p 4 juurde (nt viitega § 4 lg 2 p 3 tegevusele).

Arvestatud.

6. Võrreldes mitteametliku versiooniga on lisandunud taotlejatena

maakondlikud arendusorganisatsioonid. Kui

maakondlikud arendusoganisatsioonid saavad

Arvestatud, § 8 lg 1 p 3 sõnastust täpsustatud.

21

taotleda teatud tingimustel, siis kõik

toetuse taotlemise tingimused peavad olema sätestatud eelnõus.

7. Eelnõu § 4 lg 2 toob kokkuvõttes

välja, et toetust antakse tegevuste elluviimiseks, mis on toodud kohalikus arengudokumendis. Samas

lg 3 punktide 1 ja 2 kohaselt toetatakse tegevusi, milleks ise on

alles vastava arengudokumendi koostamine, kas kohaliku arengukava täiendamine või siis

energia- ja kliimakava koostamine. Seega ei ole lõige 2 ja 3 omavahel

loogilises seoses. Palume üle vaadata lg 2 sõnastus ning laiendada seda ka lg 3 punktides 1 ja 2 nimetatud

tegevustele.

Arvestatud, § 4 lg 2 sõnastust täpsustatud.

8. Eelnõu § 5 lg 2 nimetab ammendava loeteluna abikõlblikud kulud.

Punktides 7-12 on nimetatud ehitustehnilised lahendused, mille kulusid hüvitatakse. Samas § 4 lg 2

punkt 3 nimetab toetatava tegevusena arengudokumentides

kavandatud tegevuste rakendamise. Praegusel juhul on lubatud vaid abikõlblike kulude näol väga

konkreetseid tegevusi rahastada. Samas võib arengudokumentides olla

tegevusi, mida ei ole TAT-is nimetatud abikõlblike kuludena. Seega tuleks täpsustada

alternatiivselt seletuskirjas, et miks toetatakse vaid teatud tegevusi või

siis täiendada abikõlblike kulude loetelu selliselt, et välja ei jääks sellised tegevused, mis otseselt

aitavad kaasa kliimamuutuste leevendamisele, kuid mis praegu ei

ole abikõlblike kuludena nimetatud.

Arvestatud, § 4 lg 3 p 3 sõnastust täpsustatud.

9. § 5 lg 3 nimetab abikõlbmatud kulud. Ettepanek oleks loetelu lühendada selliselt, et viidatakse TAT-idele, mis

on praegu kehtestamisel ja millest lähtuvalt on vastav loetelu koostatud.

Kuna eesmärgiks on vältida erinevatest meetmetest samade tegevuste toetamist, siis eelnõud, mis

on veel kooskõlastamise faasis, võivad sisaldada ka selliseid kulusid,

mis kooskõlastamise käigus

Osaliselt arvestatud. Kuna me peame oluliseks selle määruse kaudu toetada alla 200 000-euroseid projekte, siis on oluline

mittetoetavad tegevused välja tuua. Lisatud viited KliMi teistele samalaadsetele

määrustele.

22

muutuvad või lisanduvad ning

seetõttu võib mõni tegevus jääda ekslikult välja.

10. Eelnõu § 9 lg 2 punkt 6 kohaselt

peab taotleja esitama kinnituse, et toetust saav tegevus on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega.

Samas on loetud abikõlblikuks kuluks ka § 5 lg 2 punktis 5 „ei

kahjusta oluliselt“ analüüsi kulud. Praeguses meetmes ei oleks proportsionaalne arengukava

täiendamiseks või kliima- ja energiakava koostamiseks taotlejalt

sellist analüüsi nõuda. Samuti võiks pigem üldse loobuda vastavast nõudest ning kehtestada TAT-is

üldised valiku-, vastavus- ja välistuskriteeriumid. Viia eelnõus

sisse vastavad parandused ning jätta välja eelnõu § 5 lg 2 punkt 5.

Arvestatud. Analüüsikulud välja võetud.

11. Täpsustada eelnõu § 9 lg 2 punkt 7 nõuet selliselt, et kliimakindluse

hinnangu puhul ei oleks viidatud nimeliselt konkreetsele juhendile,

vaid rakendub üldine RÜ kohustus kehtestada asjakohased juhendid. Täpsustada sõnastust järgmiselt:

„7) taristuinvesteeringute korral, mille eluiga on vähemalt viis aastat,

kliimakindluse tagamise analüüs“. Seletuskirja tuleks lisada näited, millised on taristu liigid selles

meetmes, mille kohta tuleks vastav hinnang esitada. See tingimus

kohalduks vaid nendele taristuinvesteeringutele, mis on toodud eelnõu § 4 lg 3 punktis 3.

Arvestatud. Sõnastust täpsustatud.

12. Eelnõus § 9 lg 2 punkt 8 kohaselt

peab taotleja esitama kinnituse, et projektis arvestatakse toetatavate

tegevuste elluviimisel keskkonnanõuetega. Ühissätete määruse artikkel 9 lõike 4 kohaselt

tegutsetakse fondide eesmärkide saavutamiseks täielikus kooskõlas

liidu keskkonnaalaste õigusaktidega. Ettepanek on asendada keskkonnanõuded keskkonnaalaste

õigusaktidega. Seletuskirjas võiks välja tuua olulisemad

Arvestatud. Sõnastust täpsustatud.

23

keskkonnaalased õigusaktid.

13. Eelnõu § 11 lg 5 sätestab, et rakendusüksus hindab taotluse

nõuetele vastavuse kontrollimise käigus „ei kahjusta oluliselt“

põhimõttele vastavust ja kliimakindluse hinnangu vastavust § 9 lõike 2 punktides 6 ja 7 nimetatud

suunistele, kaasates selleks vajaduse korral eksperte. Ettepanek on välja

jätta „ei kahjusta oluliselt“ analüüsile tehtav viide, kuna praegu ei küsita taotlejalt analüüsi läbi viimist.

Lisaks tuleks välja jätta viide suunistele, kuna punktis 7 ei peaks

nimetama uue praktika kohaselt vastavat juhendit. Praegusel juhul võiks olla nõue juba kaetud § 12 lg 1

õigusega kaasata eksperte.

Arvestatud. Lõige 5 välja jäetud.

14. Eelnõu § 14 lg 1 p 1 sätestab et projekt saab rahastust, kui projekt on

kooskõlas keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD) kliima tegevussuunaga ja panustab

kliimapoliitika korraldamisse. Eelnõu esitamise ajal ei ole KEVAD

arengukava kehtestatud, vaid valminud on 4.mustand (avalikustatud 04.08). Samuti on

toetuse saamise eelduseks ka eelnõu § 4 lg 3 p 3 kohaselt ka vastavus

kohaliku tasandi arengukavadele. Lisaks sätestab Ühissätete määrus artikkel 15 eeltingimused

erieesmärkide täitmiseks. Nimetatud määruse lisa IV viitab ka riiklikule

või piirkondlikule katastroofiriski juhtimise kavale, mis on koostatud riskihindamise alusel ja milles

võetakse nõuetekohaselt arvesse kliimamuutuste tõenäolist mõju ja

olemasolevaid kliimamuutustega kohanemise strateegiaid. Palume üle vaadata nimetatud

arengudokumendid ning täiendada viiteid.

Arvestatud.

15. Tavapäraselt peaks olema TAT-is välja toodud ka rakendusüksuse

õigused ja kohustused. See osa on praegu puudu, mis võimaldaks

Arvestatud. Rakendusüksuse õigused ja kohustused on §-s 3 ja üle määruse välja

toodud. Lisaks on ÜSS2021_2027 RÜ tegevused välja toodud.

24

kehtestada aluse taotlejale

täiendavate juhendite ja abimaterjalide koostamiseks.

16. Seletuskirjas on lk 7 selgitatud DNSH põhimõtet. Palun välja jätta

viide sotsiaalsetele eesmärkidele, kuna Ühissätete määruse tähenduses ei hõlma DNSH sotsiaalseid aspekte.

Arvestatud.

17. Riigiabi andmise alused on eelnõus

toodud, kuid ettepanek on seletuskirja täiendada ning käsitleda riigiabi vaatest ka olukordi kui

tehakse kulusid materiaalsesse varasse. Nt kui soovitakse toetuse

abil teha § 5 lg 2 p 9-10 loetletud kulutusi ehitistele, mida kasutavad ka teised isikud peale taotleja või kui

taotleja soovib teha kulutusi ehitistele, mille omanik ta ei ole,

kuid kasutab pikaajalise rendilepingu alusel jms.

Mittearvestatud. Mis puutub muudesse § 4

lõikes 3 loetletud tegevustesse, siis need on olemuselt avalikes huvides ning sisult üldise iseloomuga. KIKi hinnangul ei saa need anda

mingile ettevõtjale või ettevõtjate grupile eelist majandustegevuses. Seetõttu ei tule neid

lugeda riigiabiks ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 mõistes.

II. Rahandusministeerium

kooskõlastab märkustega

arvestamisel:

Kliimaministeeriumi tegevus:

1. Toetuse andmisel tuleb tagada, et

toetatud projektid ning tegevused on kooskõlas „Ühtekuuluvuspoliitika

fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027“ eesmärkide ning sealsete sekkumiste kirjeldustega.

Arvestatud, § 1 lõikes 1 on toodud, et toetust

antakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 (edaspidi

rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 4 „Kliimamuutustega kohanemise ja

katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse

ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“ raames kliimamuutusega ja elusloodusega seotud linnaliste tegevuste ja kavade koostamiseks

kohalikul tasandil.

2. Seletuskirja lisana (Lisa 2a) on esitatud tabelid, kus on eraldi

lehtedel „tegevuste list kõik koos“ ja „meetmed eraldi“. Palume selgitada,

millega on tegu ja mis põhjusel on lisatud antud eelnõu seletuskirja lisana, sh palume tabelites kasutada

meetmete ja sekkumiste kinnitatud nimesid ning eelnõude nimesid ja

eelnõudes olevaid toetatavaid tegevusi jne, et oleks võimalik tabelite sisust üheselt aru saada.

Arvestatud. Selguse huvides eemaldame lisatud tabeli. Tegevuste toetamise kattuvuse

vältimiseks on lisatud mittetoetavate tegevuste nimekirja § 5: määruse

„Üleujutusohu ennetamiseks ja leevendamiseks toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“ ja määruse

„Kliimamuutuse leevendamise ja sellega kohanemise tegevuste ja kavade koostamise

toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“ alusel toetatavad tegevused; määruse „Kombineeritud

sademeveesüsteemide, sealhulgas lahkvoolsete sademeveesüsteemide

25

rajamiseks toetuse andmise tingimused ja

kord perioodil 2021–2027“.

3. Palume seletuskirjas selgitada, kas ja mis ulatuses ja mis põhjusel antud

eelnõus toetatavad tegevused dubleerivad sama meetme teiste toetuse andmise tingimuste raames

toetatavaid tegevusi ning ka teiste kliimaministeeriumi meetmete

toetuse andmise tingimustega toetatavaid tegevusi (näiteks sademevee ja elurikkuse lahendused

jne).

Vastatud eelmises punktis.

III. Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

kooskõlastab märkustega

arvestamisel.

Kliimaministeeriumi tegevus:

1. Eelnõu § 4. Toetatavad tegevused Eelnõu § 4 lg 2 kohaselt antakse

toetust kliimamuutuste leevendamiseks ja mõjuga kohanemiseks avalikes huvides

tehtavate tegevuste elluviimiseks kohalikes omavalitsustes, mis lahendavad kohaliku tasandi

strateegilises arengudokumendis välja toodud probleemi või on selles

kirja pandud kliima- ja energia eesmärkide täitmiseks vajaliku tegevusena. Sama paragrahvi lõike 3

kohaselt on toetatavad tegevused: 1) kohaliku omavalitsuse

arengudokumentide või maakonna arengustrateegia täiendamine kliima- ja energia eesmärkidega; 2) kohaliku

omavalitsuse või maakonna kliima- ja energiakava koostamine; 3)

punktides 1 ja 2 nimetatud dokumentides kavandatud tegevuste rakendamine. Seletuskirjas on lõike 3

sisu selgitatud järgmiselt: „Lõikes 3 tuuakse välja, milliseid tegevusi

toetatakse. Toetatakse KOV-i arengukava või maakonna arengustrateegia täiendamist kliima-

ja energiaeesmärkidega, samuti eraldiseisva kohaliku kliima-ja

energiakava koostamist ning nimetatud dokumentide rakendamist ehk neis sisalduvate kliima-ja

energia eesmärkidesse panustavate

Arvestatud.

26

tegevuste elluviimist.“ Seletuskirjas

on seega viidatud kitsamalt KOV-i arengukavale, eelnõus kohaliku omavalitsuse arengudokumentide

üldisemalt. Palume ühtlustada eelnõu § 4 lg 3 punkti 1 ning seletuskirja

teksti, et oleks üheselt selge, milliste arengudokumentide täiendamiseks vajalikud tegevused on toetatavad.

Palume kaaluda, kas lõige 2 on määruses vajalik. Sisuliselt kordavad

lõige 2 ja lõige 3 sama sisu, kuid teevad seda erinevas sõnastuses ning jätavad seetõttu ebavajalikku

tõlgendusruumi. Lõige 2 on oma sisult sobivam paragrahvi 2 või

seletuskirja.

2. Eelnõu § 4. Toetatavad tegevused

Eelnõu § 4 lg 4 kohaselt saab § 5 lõike 2 punktides 8–12 nimetatud

kulude aluseks olevatele tegevustele toetust linnaline piirkond, kus asustustihedus on üle 200 elaniku

ruutkilomeetri kohta. 2 (4) Palume läbivalt vaadata üle ja ühtlustada

selle tingimuse sõnastus eelnõus ja seletuskirjas ning soovitame selguse huvides määruse lisana lisada

nimekiri asulatest, millistesse kavandatuna on paragrahvi 5 lõikes 2

punktides 8–12 nimetatud tegevused avatavas taotlusvoorus toetatavad. Praegusest sõnastusest saab välja

lugeda, et toetuse saajaks on linnaline piirkond, kus

asustustihedus on üle 200 elaniku ruutkilomeetri kohta. Paragrahv 8, mis reguleerib nõudeid taotlejale,

määratleb taotlejad, ehk hilisemad võimalikud toetuse saajad teisiti.

Lisaks tekitab segadust seletuskirjas lk 8 toodu, mis selgitab tegevuste abikõlblikkust järgmiselt:

„Abikõlblikud on linnades asustusüksusena ja ka alevites

soojussaare efekti leevendamisega seotud kulud. See rakendub vaid linnadele ja alevitele, kuna

soojusaare risk on seal kõrgem, kuna linnakeskkond muutub aina

tihedamaks ning soojust

Arvestatud.

27

akumuleerivaid pindu on rohkelt

(asfalt- ja bituumenpinnad). Toetust saab soojussaare maandamise tegevuseks vaid linna kui

asustusüksuse piirides tegevuste elluviimiseks.“.

3. Eelnõu § 5. Kulude abikõlblikkus Palume lõike 3 loetelust

(mitteabikõlblikud kulud) välja jätta punkti 7, mille kohaselt ei ole

abikõlblikud avaliku linnaruumi investeeringud, mida toetatakse meetmest „Suuremate

linnapiirkondade arendamine Ida- Viru linnapiirkondades“. Esiteks ei

ole viidatud meetme nimi korrektne. Teiseks, kui mõeldakse teoreetilisi toetatavaid tegevusi, siis ei ole

selline piirang põhjendatud, kuna välistaks Ida-Virumaa taotlejate

taotlema tulemist isegi siis, kui teisest meetmest sellistele tegevustele toetust taotleda ei

kavatseta. Samuti ei ole erinevalt kliimaministeeriumi temaatilistest

meetmetest piirkondlike strateegiate elluviimiseks loodud toetusmeetmetes toetatavate

tegevuste ring kitsalt määratletud. Kui säte on kavandatud

topeltfinantseerimise vältimiseks, siis samade kulude katmine ei ole sellest sättest olenemata lubatud ja peaks

kohalduma kõikidele meetmetele, ega ole Ida-Virumaa spetsiifiline.

Taotlusvoorud Ida-Viru linnapiirkondade tegevuskavade koostamiseks on hetkel avatud ning

tegevuskavasse nimetatavad projektid selguvad juba lähikuudel

Arvestatud.

4. Eelnõu § 5. Kulude abikõlblikkus Palume lõike 3 loetelus muuta punkti

9 ja jätta välja viide KOV hoonetele. Kuna kavandatud toetuse taotlejate ring on laiem kui vaid kohaliku

omavalitsuse üksused, ei ole põhjendatud sätestada lõike 3 loetelu

punktis 9 mitteabikõlbliku kuluna vaid KOVi hoonete energiatõhusustööd. Kuna

eeldatavasti on piirangu seadmine

Arvestatud.

28

seotud sooviga vältida dubleerimist

teiste olemasolevate meetmetega, juhime tähelepanu, et ka keskvalitsuse hoonete

energiatõhususe parandamiseks on olemas toetusmeetmed EL HKS

kauplemistulust ja Moderniseerimisfondist. Kui hoonete energiatõhusustööd tahetakse

välistada tervikuna (sh riigiasutuste jt taotlejate puhul), tuleks sõnastada

lõike 3 punkt 9 järgmiselt: „9) hoonete energiatõhusustööd;“.

5. Eelnõu § 7. Toetuse piirsumma ja osakaal Juhime tähelepanu, et § 7 lg

5 sätestab toetuse osakaalu vaid § 8 lõike 1 punktides 1 ja 2 toodud taotlejatele (hetkel eelnõus kohalik

omavalitsus ja omavalitsusliit ja kohaliku omavalitsuse asutus või

selle hallatav asutus), jättes toetusmäära sätestamata teistele võimalikele taotlejatele

(maakondlikud arendusorganisatsioonid,

riigiasutused). Lisaks sisaldab lõike 5 punkt 2 segadusttekitavat ja ebavajalikku kordust, mille eeldatav

sisu on juba sätestatud § 4 lõikes 4.

Arvestatud.

6. Eelnõu § 7. Toetuse piirsumma ja

osakaal Eelnõu § 7 lõike 6 kohaselt rahuldatakse taotlusvoorus üks

taotlus taotleja kohta. Näiteks Saare maakonna puhul täidab maakondliku arendusorganisatsiooni rolli

Saaremaa vald. Palun jälgige, et maksimaalselt rahuldatavate taotluste

arvu puhul ei tekiks olukorda, kus maakonnad, mille omavalitsusliidu või maakondliku

arendusorganisatsiooni rolli täidab omavalitsus, ei jääks toetuse

taotlemisel ebavõrdsesse positsiooni. Samuti on maakondi, kus maakondlik arendusorganisatsioon ja

omavalitsusliit on sama juriidiline isik. Ühtlasi juhime tähelepanu, et

valik lubada taotlust esitada ja toetust saada omavalitsuste hallatavatel asutustel võib kaasa tuua olukorra,

kus mõne suurema omavalitsuse

Mitte arvestatud, kuna oleme seadnud ühe

taotleja kohta ühe taotluse.

29

hallatavate asutuste poolt on

võimalik kasutada ära 3 (4) suur osa kavandatavast toetusmahust, mis töötaks vastu toetuse regionaalselt

ühtlasema jaotumise põhimõttele.

7. § 8. Nõuded taotlejale Palume üle vaadata võimalike taotlejate loetelu ja parandada vastuolud

seletuskirjaga. Kui omavalitsusliidu ja maakondliku

arendusorganisatsiooni taotlejana määratlemine kannab sama eesmärki, ehk toetust võimaldatakse taotleda

KOKS-i kohasel kohalike omavalitsuste ühise arendusülesande

täitjal, ei ole vajadust neid eraldi nimetada, vaid tuleks kasutada mõistet maakondlik

arendusorganisatsioon ja viidet KOKSile ning täiendada, et selle all

mõeldakse kohaliku omavalitsuse üksust või nende ühisasutust või omavalitsuste või omavalitsuste liidu

asutatud mittetulundusühingut või sihtasutust, kellele maakonna

kohaliku omavalitsuse üksuste volikogud on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 61

lõike 2 või 3 alusel teinud ülesandeks maakonna arengu kavandamise. See

väldiks ka võimalikku olukorda, kus tekiks erinevaid maakondliku arendusorganisatsiooni nimetuse

käsitlusi. Ühtlasi juhime tähelepanu eelmises märkuses toodule, mille

kohaselt ei ole arusaadav, milline on eelnõus toodud sõnastuses maakondliku arendusorganisatsiooni

toetusmäär ja miks see erineb omavalitsusliidu toetusmäärast.

Seletuskirjas ei ole võimaliku taotlejana maakondlikku arendusorganisatsiooni märgitud.

Samuti on seletuskirjas viidatud § 8 lõikele 3, mida eelnõu ei sisalda.

Seletuskiri täpsustab, et taotleja saab olla riigiasutus, kuid riigiasutus saab toetust taotleda vaid sellisel juhul,

kui tema ja tema planeeritav tegevus on toodud KEKK-is. Selline oluline

lisatingimus riigiasutusena

Arvestatud.

30

taotlemisel on asjakohane sätestada

ka määruses.

8. Seletuskirjast. Kui kavandatakse läbi

viia rohkem kui üks taotlusvoor, palume seletuskirja lisada eelnõu

koostamise ajal teadaolev informatsioon voorude kohta, et võimalikud taotlejad teaksid oma

tegevusi planeerida. Palume analüüsida, kas oodatavate tulemuste

vaates on valdkonnale oluline, et taotlejatel, kes alles alustavad toetuse toel KEKKide koostamist, oleks

võimalik ka investeeringuteks toetust taotleda, ehk kas on oodata

toetusvahendite kiiret ammendumist ja seetõttu oleks vajalik mingi osa vahendeid broneerida järgmistes

voorudes taotlejatele, kes enne KEKKide valmimist

investeeringuteks toetust taotleda ei saa?

Arvestatud. Teeme kaks taotlusvooru.

9. Seletuskirja osa, mis kirjeldab meetme mõju regionaalarengule selgitab, et regionaalarengu

toetamiseks arvestatakse kohaliku omavalitsuste erisusi kliima- ja

energiakavade tegevuste toetamisel, rakendades erinevat toetusmäära ja piirates toetuse saajate ringi, andes

toetust üksnes linnalisse keskkonda, kus kliimamuutuste negatiivne mõju

on kõige suurem. Juhime tähelepanu, et eelnõust ei selgu tasakaalustatud regionaalarengu toetamiseks kliima-

ja energiakavade tegevuste toetamisel erineva toetusmäära

rakendamine. Palume eelnõu ja seletuskiri vastavusse viia. Ühtlasi palume seletuskirjas põhjendada

erineva toetusmäära mitterakendamise valikut olukorras,

kus madalama tulukusega piirkondades taotlejate (eelkõige omavalitsustest ja nende allasutustest

taotlejad) puhul ei pruugi olukorras, kus erineva valdkonna

investeeringud konkureerivad KOV eelarves omavahel, olla kliimaeesmärkide saavutamisse

tehtavad kulutused prioriteetsed ja

Arvestatud.

31

taotlusvooru maht ammendub

tulukamate piirkondade taotlejate poolt esitatud taotluste rahastamisel lõppevate vahendite tõttu.