Sisendi küsimine
| Dokumendiregister | Justiitsministeerium |
| Viit | 4-1/1856 |
| Registreeritud | 21.02.2025 |
| Sünkroonitud | 24.02.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 4 Finantstegevus |
| Sari | 4-1 Finantsplaneerimise, eelarve ja majandusarvestusega seotud kirjavahetus |
| Toimik | 4-1/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Vabaühenduste Liit |
| Saabumis/saatmisviis | Vabaühenduste Liit |
| Vastutaja | Kairi Sirkel (Justiits- ja Digiministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Üldosakond, Eelarve- ja strateegiatalitus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Failid
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Tere!
Pöördun Vabaühenduste Liidust, kus oleme asunud ministeeriumidest kodanikuühiskonna organisatsioonide riikliku rahastamise variraporti tarbeks infot koguma. Järgnevalt selgitan meie eesmärki täpsemini.
Taust
Ühtlustamaks riigieelarvest vabaühenduste rahastamise praktikaid, valmis 2013. aastal kodanikuühenduste rahastamise juhendmaterjal. Selles seisvate soovituste kasutuselevõttu ministeeriumides vaadeldi 2016. aastal avaldatud variraportis, milles käsitleti perioodi 2013.-2015. aastatel. Peamised järeldused olid: koostöö vabakonnaga toimus suhteliselt strateegiavabalt (ilma suure plaanita); erinevad toetuste liigid olid omavahel segamini ja põimunud (projekti- ja tegevustoetused ning teenuse rahastamine); hasartmängumaksunõukogu pädevus raha paigutamisel küsitav, mistõttu anti soovitus nõukogu oma tollasel kujul kaotada. Pärast 2016. aastat on mitmetes ministeeriumides vabaühenduste rahastamisele strateegilisemalt lähenema asutud, mh on sisse viidud strateegilise partnerluse mudel. Samuti puudub nüüdseks raha jaotamisel roll hasartmängumaksunõukogul.
Pöördumise põhjuse selgitus koos täpsustustega
Et vaadelda vahepealsel perioodil aset leidnud muudatusi vabaühenduste rahastamises ministeeriumide poolt ja võrrelda 2016. aastal avaldatud variraportis välja toodud ning hilisemaid praktikaid, koostame ja avaldame uue variraporti, keskendudes 2023. a seisule.
Kogume seepärast ministeeriumidest 2023. aasta rahastamisprotsesside kohta andmeid ning pöördume ka Justiits- ja digiministeeriumi poole. Täpsemini soovime saada vastuseid kirja juurde manusena lisatud failist leitavatele küsimustele (Vabaühenduste riikliku rahastamise protsessiga seotud küsimused ministeeriumidele). Samuti palume, et viitaksite avalikult kättesaadavatele dokumentidele, mille alusel vastused kujundasite.
Käsitleme variraportis 2023. aastal antud toetusi (ja rakendunud põhimõtteid), mistõttu on vajalik vaadelda ka just tol aastal kehtinud korda. Juhul, kui peale 2023. aastat on ministeeriumis aset leidnud hulgaliselt olulisi muudatusi vabaühenduste rahastamise protsessis, saame neid lisaks vaadelda. Küsimuste dokumendis on hiljem aset leidnud või planeerimisel muudatuste kirjeldamiseks iga valdkonna juures eraldi väli. Ka hilisemad ja/või planeerimisel muudatused leiavad raportis kajastust.
Ettevalmistuseks vajalike dokumentide nimekiri (peamiselt 2023. aastal kehtinud, kuid vajadusel välja tuua ka uuemad):
- Rahastamise tingimused ja kord
- Strateegilise partnerluse kord (kui on olemas)
- Toetuse taotlemise vorm
- Toetuse taotluste hindamise kord
- Toetuse taotluste hindamiskomisjoni moodustamine (kui on hindamise korrast eraldiseisev dokument)
- Toetuslepingu näidis
- Toetuse kasutamise aruandevormi näidis
- Lisaks erinevad viited ministeeriumi veebilehel või mujal avalikult kättesaadavais paigus olevale informatsioonile ning juhenditele (kui need eksisteerivad).
Jääme informatsiooni ootama ja oleme vajadusel valmis vastama täpsustavatele küsimustele.
Lugupidamisega
Maarja-Liisa Kapaun
huvikaitsespetsialist
56864114
Vabaühenduste riikliku rahastamise protsessiga seotud küsimused Justiits- ja digiministeeriumile
Viited dokumentidele
Justiitsministeeriumis 2023. aastal kehtinud dokumentide viited, mida on kasutatud vastuste kujundamisel:
1.
Tabel 1. Vastused küsimustele, mis puudutavad toetuste andmist avaliku huvi tagamiseks.
1. AVALIK HUVI
Rahastamine põhineb avalikul huvil ja on kooskõlas ministeeriumi strateegiliste eesmärkidega.
1.1. Kas rahastamise tingimustes on välja toodud, et toetatakse avalikes huvides tegutsevaid organisatsioone?
1.2. Kas rahastamise korras on viide, et otsused peavad olema kooskõlas avalike huvidega?
1.3. Kas korras või lepingus on viidatud, millisesse arengukavasse toetus panustab?
1.4. Kas veebilehelt on leitav, mis on rahastamise eesmärk?
1.5. Kas sisse on seatud strateegilise partnerluse ja/või pikaajaliste tegevustoetuste praktika, mis indikeerib, mil määral on ühenduste roll läbi mõeldud ja seostatud valdkonna eesmärkidega?
Siia vastuse lahtrisse on võimalik välja tuua hilisemad muudatused, mis ei puuduta 2023. aastat (2024+ ja planeerimisel), kuid on olulised avaliku huvi ja rahastamise ministeeriumi strateegiliste eesmärkidega seotuse osas välja tuua.
Tabel 2. Vastused küsimustele, mis puudutavad toetuse saajate tegevuse tulemuslikkust.
2. TULEMUSLIKKUS
Ühenduste riigieelarveline rahastamine on tulemuslik.
2.1. Kas rahastamise tingimused ja kriteeriumid toetavad rahastamise üldiste ja/või täpsustatud valdkondlike või programmipõhiste eesmärkide saavutamist?
2.2. Kas kriteeriumid võimaldavad hinnata ühenduste rahastamise tulemuslikkust?
2.3. Kas rahastamistingimustes on kokku lepitud toetuse tulemuslikkuse hindamiseks läbivad indikaatorid, ministeeriumil on nende mõõtmiseks/hindamiseks metoodika ja kord?
2.4. Kas rahastamise taotluse ja toetusraha kasutamise aruande vormid sisaldavad minimaalselt väljundindikaatoreid, võimalusel ka tulemusindikaatoreid?
2.5. Milline on tavapraktika toetusele kvalifitseeruvaile taotlejatele eraldatava toetussumma suuruse otsustamisel (pigem kõigile midagi või suurem summa kõige võimakamale)? Kas ja millistel puhkudel esineb kõrvalekaldeid tavapraktikast?
2.6. Kuidas on võimalik leida avalikku infot tegevustoetuste saajate tegevuse tulemuste kohta?
2.7. Kas raha jagamise ja kasutamise halduskulud on kulutõhusad?
2.8. Kas viimati lõppenud vooru(de) aruannete kohta on tehtud koondanalüüs, et hinnata meetmete/programmide tulemuslikkust?
2.9. Kas hindamise tulemustest on muudetud rahastamisprogramme/meetmeid?
Siia vastuse lahtrisse on võimalik välja tuua hilisemad muudatused, mis ei puuduta 2023. aastat (2024+ ja planeerimisel), kuid on olulised rahastamise tulemuslikkusega seoses välja tuua.
Tabel 3. Vastused küsimustele, mis puudutavad toetuste saajate kaasamist rahastusprotsessi kujundamisse.
3. KAASATUS
Rahastamisprotsessi väljatöötamisse kaasatakse seotud osapooled.
3.1. Kas olulisemate rahastamisprotsessi reguleerivate alusdokumentide ja rahastamise tingimuste väljatöötamisel konsulteeritakse ühendustega (sh varakult eesmärkide püstitamise etapis)?
3.2. Rahastamisprotsessi reguleerivate alusdokumentide ja tingimuste väljatöötamisel on kaasarääkimise võimalus on antud kõigile asjast huvitatud ühendustele?
3.3. Raha kasutamise järel küsitakse ühendustelt tagasisidet rahastamisprotsessi reguleerivate alusdokumentide; rahastamistingimuste, rahastamise protsessi; rahastaja töökultuuri kohta?
Siia vastuse lahtrisse on võimalik välja tuua hilisemad muudatused, mis ei puuduta 2023. aastat (2024+ ja planeerimisel), kuid on olulised rahastamisprotsessi uuendamisel/muutmisel seotud osapoolte kaasamisega seoses.
Tabel 4. Vastused küsimustele, mis puudutavad toetuste andmise ja kasutamise läbipaistvust.
4. LÄBIPAISTVUS
Toetuse andmine ja kasutamine on läbipaistev
4.1 Palun linkige ministeeriumi veebilehel olevale infole, mis kirjeldab rahastamise põhimõtteid, tingimusi, rahastamisprotsessi ja selle tulemusi.
4.2. Kas ministeeriumis kehtiv rahastamise kord on kooskõlas rahastamise juhendmaterjaliga?
4.3. Kas toetusi eraldatakse vabaühendustele avaliku konkursi alusel?
4.4. Kas kehtivate lepingute või otsuste alusel juba teada olevad toetuste saajad on nimeliselt välja toodud RES-is?
4.5. Kas ja kust on leitavad toetuse saajate tegevusaruanded?
4.6. Kas taotluste hindamise kord on avalik ja üheselt mõistetav (hindamiskomisjon, kriteeriumid), hindamiskomisjoni koosseis avalik?
4.7. Kas vabaühendused saavad tagasisidet toetuse andmise ja mitteandmise otsuste kohta?
Siia vastuse lahtrisse on võimalik välja tuua hilisemad muudatused, mis ei puuduta 2023. aastat (2024+ ja planeerimisel), kuid on olulised toetuste andmise ja kasutamise läbipaistvuse kontekstis.
Tabel 5. Vastused küsimustele, mis puudutavad vabaühenduste võrdset ligipääsu toetustele.
5. LIGIPÄÄSETAVUS
Ühendustele on tagatud võrdne ligipääs rahastamisele (õiglus).
5.1. Kas on kehtestatud selged rahastamise reeglid ja valikukriteeriumid, mida järgitakse?
5.2. Kas rahastamise korras on eristatud projektitoetus, tegevustoetus ja teenuse delegeerimine?
5.3. Kas erandid (nt nn katuseraha või sihtfinantseerimine) on korras selgitatud?
5.4. Kas toetuse andmise tingimused on Teie hinnangul objektiivsed ja potentsiaalseid taotlejaid mittediskrimineerivad? (Konkursi tingimused ei loo eeliseid konkreetsele ühendusele või ühenduste rühmale.)
5.5. Kas toetuse andmise tingimused on rahastamise eesmärgi ja otstarbe suhtes asjakohased ja põhjendatud. See tähendab, et rahastamise tingimused tulenevad rahastamise eesmärgist.
5.6. Kas kaasfinantseeringu nõuded on mõistlikud ja ei sea piiranguid ligipääsule?
Siia vastuse lahtrisse on võimalik välja tuua hilisemad muudatused, mis ei puuduta 2023. aastat (2024+ ja planeerimisel), kuid on olulised vabaühenduste võrdse ligipääsu tagamisel rahastamisele.
Tabel 6. Vastused küsimustele, mis puudutavad toetatud vabaühenduste võimekuse edendamist.
6. VÕIMEKUS
Rahastamine edendab ühenduste võimekust.
6.1. Kas ministeerium hindab valdkondlikult rahastatavate vabaühenduste vajadusi?
6.2. Kas rahastamine toetab Teie hinnangul ühenduse professionaalsust ja pädevust ning tegevuse jätkusuutlikkust?
6.3. Kas toetuse saaja võimekuse kasvu ministeeriumi poolse strateegilise partnerluse rahastamise tulemusena on võimalik hinnata?
6.4. Kas projekti- ja tegevustoetused võimaldavad katta ka organisatsiooni üldkulusid?
Siia vastuse lahtrisse on võimalik välja tuua hilisemad muudatused, mis ei puuduta 2023. aastat (2024+ ja planeerimisel), kuid on olulised rahastatavate ühenduste võimekuse edendamise kontekstis.
Viited dokumentidele
Justiitsministeeriumis 2023. aastal kehtinud dokumentide viited, mida on kasutatud vastuste kujundamisel:
1.
Tabel 1. Vastused küsimustele, mis puudutavad toetuste andmist avaliku huvi tagamiseks.
1. AVALIK HUVI
Rahastamine põhineb avalikul huvil ja on kooskõlas ministeeriumi strateegiliste eesmärkidega.
1.1. Kas rahastamise tingimustes on välja toodud, et toetatakse avalikes huvides tegutsevaid organisatsioone?
1.2. Kas rahastamise korras on viide, et otsused peavad olema kooskõlas avalike huvidega?
1.3. Kas korras või lepingus on viidatud, millisesse arengukavasse toetus panustab?
1.4. Kas veebilehelt on leitav, mis on rahastamise eesmärk?
1.5. Kas sisse on seatud strateegilise partnerluse ja/või pikaajaliste tegevustoetuste praktika, mis indikeerib, mil määral on ühenduste roll läbi mõeldud ja seostatud valdkonna eesmärkidega?
Siia vastuse lahtrisse on võimalik välja tuua hilisemad muudatused, mis ei puuduta 2023. aastat (2024+ ja planeerimisel), kuid on olulised avaliku huvi ja rahastamise ministeeriumi strateegiliste eesmärkidega seotuse osas välja tuua.
Tabel 2. Vastused küsimustele, mis puudutavad toetuse saajate tegevuse tulemuslikkust.
2. TULEMUSLIKKUS
Ühenduste riigieelarveline rahastamine on tulemuslik.
2.1. Kas rahastamise tingimused ja kriteeriumid toetavad rahastamise üldiste ja/või täpsustatud valdkondlike või programmipõhiste eesmärkide saavutamist?
2.2. Kas kriteeriumid võimaldavad hinnata ühenduste rahastamise tulemuslikkust?
2.3. Kas rahastamistingimustes on kokku lepitud toetuse tulemuslikkuse hindamiseks läbivad indikaatorid, ministeeriumil on nende mõõtmiseks/hindamiseks metoodika ja kord?
2.4. Kas rahastamise taotluse ja toetusraha kasutamise aruande vormid sisaldavad minimaalselt väljundindikaatoreid, võimalusel ka tulemusindikaatoreid?
2.5. Milline on tavapraktika toetusele kvalifitseeruvaile taotlejatele eraldatava toetussumma suuruse otsustamisel (pigem kõigile midagi või suurem summa kõige võimakamale)? Kas ja millistel puhkudel esineb kõrvalekaldeid tavapraktikast?
2.6. Kuidas on võimalik leida avalikku infot tegevustoetuste saajate tegevuse tulemuste kohta?
2.7. Kas raha jagamise ja kasutamise halduskulud on kulutõhusad?
2.8. Kas viimati lõppenud vooru(de) aruannete kohta on tehtud koondanalüüs, et hinnata meetmete/programmide tulemuslikkust?
2.9. Kas hindamise tulemustest on muudetud rahastamisprogramme/meetmeid?
Siia vastuse lahtrisse on võimalik välja tuua hilisemad muudatused, mis ei puuduta 2023. aastat (2024+ ja planeerimisel), kuid on olulised rahastamise tulemuslikkusega seoses välja tuua.
Tabel 3. Vastused küsimustele, mis puudutavad toetuste saajate kaasamist rahastusprotsessi kujundamisse.
3. KAASATUS
Rahastamisprotsessi väljatöötamisse kaasatakse seotud osapooled.
3.1. Kas olulisemate rahastamisprotsessi reguleerivate alusdokumentide ja rahastamise tingimuste väljatöötamisel konsulteeritakse ühendustega (sh varakult eesmärkide püstitamise etapis)?
3.2. Rahastamisprotsessi reguleerivate alusdokumentide ja tingimuste väljatöötamisel on kaasarääkimise võimalus on antud kõigile asjast huvitatud ühendustele?
3.3. Raha kasutamise järel küsitakse ühendustelt tagasisidet rahastamisprotsessi reguleerivate alusdokumentide; rahastamistingimuste, rahastamise protsessi; rahastaja töökultuuri kohta?
Siia vastuse lahtrisse on võimalik välja tuua hilisemad muudatused, mis ei puuduta 2023. aastat (2024+ ja planeerimisel), kuid on olulised rahastamisprotsessi uuendamisel/muutmisel seotud osapoolte kaasamisega seoses.
Tabel 4. Vastused küsimustele, mis puudutavad toetuste andmise ja kasutamise läbipaistvust.
4. LÄBIPAISTVUS
Toetuse andmine ja kasutamine on läbipaistev
4.1 Palun linkige ministeeriumi veebilehel olevale infole, mis kirjeldab rahastamise põhimõtteid, tingimusi, rahastamisprotsessi ja selle tulemusi.
4.2. Kas ministeeriumis kehtiv rahastamise kord on kooskõlas rahastamise juhendmaterjaliga?
4.3. Kas toetusi eraldatakse vabaühendustele avaliku konkursi alusel?
4.4. Kas kehtivate lepingute või otsuste alusel juba teada olevad toetuste saajad on nimeliselt välja toodud RES-is?
4.5. Kas ja kust on leitavad toetuse saajate tegevusaruanded?
4.6. Kas taotluste hindamise kord on avalik ja üheselt mõistetav (hindamiskomisjon, kriteeriumid), hindamiskomisjoni koosseis avalik?
4.7. Kas vabaühendused saavad tagasisidet toetuse andmise ja mitteandmise otsuste kohta?
Siia vastuse lahtrisse on võimalik välja tuua hilisemad muudatused, mis ei puuduta 2023. aastat (2024+ ja planeerimisel), kuid on olulised toetuste andmise ja kasutamise läbipaistvuse kontekstis.
Tabel 5. Vastused küsimustele, mis puudutavad vabaühenduste võrdset ligipääsu toetustele.
5. LIGIPÄÄSETAVUS
Ühendustele on tagatud võrdne ligipääs rahastamisele (õiglus).
5.1. Kas on kehtestatud selged rahastamise reeglid ja valikukriteeriumid, mida järgitakse?
5.2. Kas rahastamise korras on eristatud projektitoetus, tegevustoetus ja teenuse delegeerimine?
5.3. Kas erandid (nt nn katuseraha või sihtfinantseerimine) on korras selgitatud?
5.4. Kas toetuse andmise tingimused on Teie hinnangul objektiivsed ja potentsiaalseid taotlejaid mittediskrimineerivad? (Konkursi tingimused ei loo eeliseid konkreetsele ühendusele või ühenduste rühmale.)
5.5. Kas toetuse andmise tingimused on rahastamise eesmärgi ja otstarbe suhtes asjakohased ja põhjendatud. See tähendab, et rahastamise tingimused tulenevad rahastamise eesmärgist.
5.6. Kas kaasfinantseeringu nõuded on mõistlikud ja ei sea piiranguid ligipääsule?
Siia vastuse lahtrisse on võimalik välja tuua hilisemad muudatused, mis ei puuduta 2023. aastat (2024+ ja planeerimisel), kuid on olulised vabaühenduste võrdse ligipääsu tagamisel rahastamisele.
Tabel 6. Vastused küsimustele, mis puudutavad toetatud vabaühenduste võimekuse edendamist.
6. VÕIMEKUS
Rahastamine edendab ühenduste võimekust.
6.1. Kas ministeerium hindab valdkondlikult rahastatavate vabaühenduste vajadusi?
6.2. Kas rahastamine toetab Teie hinnangul ühenduse professionaalsust ja pädevust ning tegevuse jätkusuutlikkust?
6.3. Kas toetuse saaja võimekuse kasvu ministeeriumi poolse strateegilise partnerluse rahastamise tulemusena on võimalik hinnata?
6.4. Kas projekti- ja tegevustoetused võimaldavad katta ka organisatsiooni üldkulusid?
Siia vastuse lahtrisse on võimalik välja tuua hilisemad muudatused, mis ei puuduta 2023. aastat (2024+ ja planeerimisel), kuid on olulised rahastatavate ühenduste võimekuse edendamise kontekstis.
Vabaühenduste riikliku rahastamise protsessiga seotud küsimused Justiits- ja digiministeeriumile
Viited dokumentidele
Justiitsministeeriumis 2023. aastal kehtinud dokumentide viited, mida on kasutatud vastuste kujundamisel:
1.
Tabel 1. Vastused küsimustele, mis puudutavad toetuste andmist avaliku huvi tagamiseks.
1. AVALIK HUVI
Rahastamine põhineb avalikul huvil ja on kooskõlas ministeeriumi strateegiliste eesmärkidega.
1.1. Kas rahastamise tingimustes on välja toodud, et toetatakse avalikes huvides tegutsevaid organisatsioone?
1.2. Kas rahastamise korras on viide, et otsused peavad olema kooskõlas avalike huvidega?
1.3. Kas korras või lepingus on viidatud, millisesse arengukavasse toetus panustab?
1.4. Kas veebilehelt on leitav, mis on rahastamise eesmärk?
1.5. Kas sisse on seatud strateegilise partnerluse ja/või pikaajaliste tegevustoetuste praktika, mis indikeerib, mil määral on ühenduste roll läbi mõeldud ja seostatud valdkonna eesmärkidega?
Siia vastuse lahtrisse on võimalik välja tuua hilisemad muudatused, mis ei puuduta 2023. aastat (2024+ ja planeerimisel), kuid on olulised avaliku huvi ja rahastamise ministeeriumi strateegiliste eesmärkidega seotuse osas välja tuua.
Tabel 2. Vastused küsimustele, mis puudutavad toetuse saajate tegevuse tulemuslikkust.
2. TULEMUSLIKKUS
Ühenduste riigieelarveline rahastamine on tulemuslik.
2.1. Kas rahastamise tingimused ja kriteeriumid toetavad rahastamise üldiste ja/või täpsustatud valdkondlike või programmipõhiste eesmärkide saavutamist?
2.2. Kas kriteeriumid võimaldavad hinnata ühenduste rahastamise tulemuslikkust?
2.3. Kas rahastamistingimustes on kokku lepitud toetuse tulemuslikkuse hindamiseks läbivad indikaatorid, ministeeriumil on nende mõõtmiseks/hindamiseks metoodika ja kord?
2.4. Kas rahastamise taotluse ja toetusraha kasutamise aruande vormid sisaldavad minimaalselt väljundindikaatoreid, võimalusel ka tulemusindikaatoreid?
2.5. Milline on tavapraktika toetusele kvalifitseeruvaile taotlejatele eraldatava toetussumma suuruse otsustamisel (pigem kõigile midagi või suurem summa kõige võimakamale)? Kas ja millistel puhkudel esineb kõrvalekaldeid tavapraktikast?
2.6. Kuidas on võimalik leida avalikku infot tegevustoetuste saajate tegevuse tulemuste kohta?
2.7. Kas raha jagamise ja kasutamise halduskulud on kulutõhusad?
2.8. Kas viimati lõppenud vooru(de) aruannete kohta on tehtud koondanalüüs, et hinnata meetmete/programmide tulemuslikkust?
2.9. Kas hindamise tulemustest on muudetud rahastamisprogramme/meetmeid?
Siia vastuse lahtrisse on võimalik välja tuua hilisemad muudatused, mis ei puuduta 2023. aastat (2024+ ja planeerimisel), kuid on olulised rahastamise tulemuslikkusega seoses välja tuua.
Tabel 3. Vastused küsimustele, mis puudutavad toetuste saajate kaasamist rahastusprotsessi kujundamisse.
3. KAASATUS
Rahastamisprotsessi väljatöötamisse kaasatakse seotud osapooled.
3.1. Kas olulisemate rahastamisprotsessi reguleerivate alusdokumentide ja rahastamise tingimuste väljatöötamisel konsulteeritakse ühendustega (sh varakult eesmärkide püstitamise etapis)?
3.2. Rahastamisprotsessi reguleerivate alusdokumentide ja tingimuste väljatöötamisel on kaasarääkimise võimalus on antud kõigile asjast huvitatud ühendustele?
3.3. Raha kasutamise järel küsitakse ühendustelt tagasisidet rahastamisprotsessi reguleerivate alusdokumentide; rahastamistingimuste, rahastamise protsessi; rahastaja töökultuuri kohta?
Siia vastuse lahtrisse on võimalik välja tuua hilisemad muudatused, mis ei puuduta 2023. aastat (2024+ ja planeerimisel), kuid on olulised rahastamisprotsessi uuendamisel/muutmisel seotud osapoolte kaasamisega seoses.
Tabel 4. Vastused küsimustele, mis puudutavad toetuste andmise ja kasutamise läbipaistvust.
4. LÄBIPAISTVUS
Toetuse andmine ja kasutamine on läbipaistev
4.1 Palun linkige ministeeriumi veebilehel olevale infole, mis kirjeldab rahastamise põhimõtteid, tingimusi, rahastamisprotsessi ja selle tulemusi.
4.2. Kas ministeeriumis kehtiv rahastamise kord on kooskõlas rahastamise juhendmaterjaliga?
4.3. Kas toetusi eraldatakse vabaühendustele avaliku konkursi alusel?
4.4. Kas kehtivate lepingute või otsuste alusel juba teada olevad toetuste saajad on nimeliselt välja toodud RES-is?
4.5. Kas ja kust on leitavad toetuse saajate tegevusaruanded?
4.6. Kas taotluste hindamise kord on avalik ja üheselt mõistetav (hindamiskomisjon, kriteeriumid), hindamiskomisjoni koosseis avalik?
4.7. Kas vabaühendused saavad tagasisidet toetuse andmise ja mitteandmise otsuste kohta?
Siia vastuse lahtrisse on võimalik välja tuua hilisemad muudatused, mis ei puuduta 2023. aastat (2024+ ja planeerimisel), kuid on olulised toetuste andmise ja kasutamise läbipaistvuse kontekstis.
Tabel 5. Vastused küsimustele, mis puudutavad vabaühenduste võrdset ligipääsu toetustele.
5. LIGIPÄÄSETAVUS
Ühendustele on tagatud võrdne ligipääs rahastamisele (õiglus).
5.1. Kas on kehtestatud selged rahastamise reeglid ja valikukriteeriumid, mida järgitakse?
5.2. Kas rahastamise korras on eristatud projektitoetus, tegevustoetus ja teenuse delegeerimine?
5.3. Kas erandid (nt nn katuseraha või sihtfinantseerimine) on korras selgitatud?
5.4. Kas toetuse andmise tingimused on Teie hinnangul objektiivsed ja potentsiaalseid taotlejaid mittediskrimineerivad? (Konkursi tingimused ei loo eeliseid konkreetsele ühendusele või ühenduste rühmale.)
5.5. Kas toetuse andmise tingimused on rahastamise eesmärgi ja otstarbe suhtes asjakohased ja põhjendatud. See tähendab, et rahastamise tingimused tulenevad rahastamise eesmärgist.
5.6. Kas kaasfinantseeringu nõuded on mõistlikud ja ei sea piiranguid ligipääsule?
Siia vastuse lahtrisse on võimalik välja tuua hilisemad muudatused, mis ei puuduta 2023. aastat (2024+ ja planeerimisel), kuid on olulised vabaühenduste võrdse ligipääsu tagamisel rahastamisele.
Tabel 6. Vastused küsimustele, mis puudutavad toetatud vabaühenduste võimekuse edendamist.
6. VÕIMEKUS
Rahastamine edendab ühenduste võimekust.
6.1. Kas ministeerium hindab valdkondlikult rahastatavate vabaühenduste vajadusi?
6.2. Kas rahastamine toetab Teie hinnangul ühenduse professionaalsust ja pädevust ning tegevuse jätkusuutlikkust?
6.3. Kas toetuse saaja võimekuse kasvu ministeeriumi poolse strateegilise partnerluse rahastamise tulemusena on võimalik hinnata?
6.4. Kas projekti- ja tegevustoetused võimaldavad katta ka organisatsiooni üldkulusid?
Siia vastuse lahtrisse on võimalik välja tuua hilisemad muudatused, mis ei puuduta 2023. aastat (2024+ ja planeerimisel), kuid on olulised rahastatavate ühenduste võimekuse edendamise kontekstis.
Viited dokumentidele
Justiitsministeeriumis 2023. aastal kehtinud dokumentide viited, mida on kasutatud vastuste kujundamisel:
1.
Tabel 1. Vastused küsimustele, mis puudutavad toetuste andmist avaliku huvi tagamiseks.
1. AVALIK HUVI
Rahastamine põhineb avalikul huvil ja on kooskõlas ministeeriumi strateegiliste eesmärkidega.
1.1. Kas rahastamise tingimustes on välja toodud, et toetatakse avalikes huvides tegutsevaid organisatsioone?
1.2. Kas rahastamise korras on viide, et otsused peavad olema kooskõlas avalike huvidega?
1.3. Kas korras või lepingus on viidatud, millisesse arengukavasse toetus panustab?
1.4. Kas veebilehelt on leitav, mis on rahastamise eesmärk?
1.5. Kas sisse on seatud strateegilise partnerluse ja/või pikaajaliste tegevustoetuste praktika, mis indikeerib, mil määral on ühenduste roll läbi mõeldud ja seostatud valdkonna eesmärkidega?
Siia vastuse lahtrisse on võimalik välja tuua hilisemad muudatused, mis ei puuduta 2023. aastat (2024+ ja planeerimisel), kuid on olulised avaliku huvi ja rahastamise ministeeriumi strateegiliste eesmärkidega seotuse osas välja tuua.
Tabel 2. Vastused küsimustele, mis puudutavad toetuse saajate tegevuse tulemuslikkust.
2. TULEMUSLIKKUS
Ühenduste riigieelarveline rahastamine on tulemuslik.
2.1. Kas rahastamise tingimused ja kriteeriumid toetavad rahastamise üldiste ja/või täpsustatud valdkondlike või programmipõhiste eesmärkide saavutamist?
2.2. Kas kriteeriumid võimaldavad hinnata ühenduste rahastamise tulemuslikkust?
2.3. Kas rahastamistingimustes on kokku lepitud toetuse tulemuslikkuse hindamiseks läbivad indikaatorid, ministeeriumil on nende mõõtmiseks/hindamiseks metoodika ja kord?
2.4. Kas rahastamise taotluse ja toetusraha kasutamise aruande vormid sisaldavad minimaalselt väljundindikaatoreid, võimalusel ka tulemusindikaatoreid?
2.5. Milline on tavapraktika toetusele kvalifitseeruvaile taotlejatele eraldatava toetussumma suuruse otsustamisel (pigem kõigile midagi või suurem summa kõige võimakamale)? Kas ja millistel puhkudel esineb kõrvalekaldeid tavapraktikast?
2.6. Kuidas on võimalik leida avalikku infot tegevustoetuste saajate tegevuse tulemuste kohta?
2.7. Kas raha jagamise ja kasutamise halduskulud on kulutõhusad?
2.8. Kas viimati lõppenud vooru(de) aruannete kohta on tehtud koondanalüüs, et hinnata meetmete/programmide tulemuslikkust?
2.9. Kas hindamise tulemustest on muudetud rahastamisprogramme/meetmeid?
Siia vastuse lahtrisse on võimalik välja tuua hilisemad muudatused, mis ei puuduta 2023. aastat (2024+ ja planeerimisel), kuid on olulised rahastamise tulemuslikkusega seoses välja tuua.
Tabel 3. Vastused küsimustele, mis puudutavad toetuste saajate kaasamist rahastusprotsessi kujundamisse.
3. KAASATUS
Rahastamisprotsessi väljatöötamisse kaasatakse seotud osapooled.
3.1. Kas olulisemate rahastamisprotsessi reguleerivate alusdokumentide ja rahastamise tingimuste väljatöötamisel konsulteeritakse ühendustega (sh varakult eesmärkide püstitamise etapis)?
3.2. Rahastamisprotsessi reguleerivate alusdokumentide ja tingimuste väljatöötamisel on kaasarääkimise võimalus on antud kõigile asjast huvitatud ühendustele?
3.3. Raha kasutamise järel küsitakse ühendustelt tagasisidet rahastamisprotsessi reguleerivate alusdokumentide; rahastamistingimuste, rahastamise protsessi; rahastaja töökultuuri kohta?
Siia vastuse lahtrisse on võimalik välja tuua hilisemad muudatused, mis ei puuduta 2023. aastat (2024+ ja planeerimisel), kuid on olulised rahastamisprotsessi uuendamisel/muutmisel seotud osapoolte kaasamisega seoses.
Tabel 4. Vastused küsimustele, mis puudutavad toetuste andmise ja kasutamise läbipaistvust.
4. LÄBIPAISTVUS
Toetuse andmine ja kasutamine on läbipaistev
4.1 Palun linkige ministeeriumi veebilehel olevale infole, mis kirjeldab rahastamise põhimõtteid, tingimusi, rahastamisprotsessi ja selle tulemusi.
4.2. Kas ministeeriumis kehtiv rahastamise kord on kooskõlas rahastamise juhendmaterjaliga?
4.3. Kas toetusi eraldatakse vabaühendustele avaliku konkursi alusel?
4.4. Kas kehtivate lepingute või otsuste alusel juba teada olevad toetuste saajad on nimeliselt välja toodud RES-is?
4.5. Kas ja kust on leitavad toetuse saajate tegevusaruanded?
4.6. Kas taotluste hindamise kord on avalik ja üheselt mõistetav (hindamiskomisjon, kriteeriumid), hindamiskomisjoni koosseis avalik?
4.7. Kas vabaühendused saavad tagasisidet toetuse andmise ja mitteandmise otsuste kohta?
Siia vastuse lahtrisse on võimalik välja tuua hilisemad muudatused, mis ei puuduta 2023. aastat (2024+ ja planeerimisel), kuid on olulised toetuste andmise ja kasutamise läbipaistvuse kontekstis.
Tabel 5. Vastused küsimustele, mis puudutavad vabaühenduste võrdset ligipääsu toetustele.
5. LIGIPÄÄSETAVUS
Ühendustele on tagatud võrdne ligipääs rahastamisele (õiglus).
5.1. Kas on kehtestatud selged rahastamise reeglid ja valikukriteeriumid, mida järgitakse?
5.2. Kas rahastamise korras on eristatud projektitoetus, tegevustoetus ja teenuse delegeerimine?
5.3. Kas erandid (nt nn katuseraha või sihtfinantseerimine) on korras selgitatud?
5.4. Kas toetuse andmise tingimused on Teie hinnangul objektiivsed ja potentsiaalseid taotlejaid mittediskrimineerivad? (Konkursi tingimused ei loo eeliseid konkreetsele ühendusele või ühenduste rühmale.)
5.5. Kas toetuse andmise tingimused on rahastamise eesmärgi ja otstarbe suhtes asjakohased ja põhjendatud. See tähendab, et rahastamise tingimused tulenevad rahastamise eesmärgist.
5.6. Kas kaasfinantseeringu nõuded on mõistlikud ja ei sea piiranguid ligipääsule?
Siia vastuse lahtrisse on võimalik välja tuua hilisemad muudatused, mis ei puuduta 2023. aastat (2024+ ja planeerimisel), kuid on olulised vabaühenduste võrdse ligipääsu tagamisel rahastamisele.
Tabel 6. Vastused küsimustele, mis puudutavad toetatud vabaühenduste võimekuse edendamist.
6. VÕIMEKUS
Rahastamine edendab ühenduste võimekust.
6.1. Kas ministeerium hindab valdkondlikult rahastatavate vabaühenduste vajadusi?
6.2. Kas rahastamine toetab Teie hinnangul ühenduse professionaalsust ja pädevust ning tegevuse jätkusuutlikkust?
6.3. Kas toetuse saaja võimekuse kasvu ministeeriumi poolse strateegilise partnerluse rahastamise tulemusena on võimalik hinnata?
6.4. Kas projekti- ja tegevustoetused võimaldavad katta ka organisatsiooni üldkulusid?
Siia vastuse lahtrisse on võimalik välja tuua hilisemad muudatused, mis ei puuduta 2023. aastat (2024+ ja planeerimisel), kuid on olulised rahastatavate ühenduste võimekuse edendamise kontekstis.