Päästekeskuste päästekomandode valmisoleku tagamise kord

KÄSKKIRI Tallinn

30.01.2024 nr 1.1-3.1/27

Päästekeskuste päästekomandode

valmisoleku tagamise

kord

Siseministri 03.10.2014.a määruse nr 42 „Päästeameti põhimäärus“ § 10 lõike 1 punkt 10 ja

lõike 2 alusel:

1. Kinnitan päästekeskuste päästekomandode valmisoleku tagamise korra.

2. Tunnistan kehtetuks peadirektori 03.10.2023 käskkirja nr 1.1-3.1/224

„Päästekeskuste päästekomandode valmisoleku tagamise korra kinnitamine“.

3. Käesolev käskkiri jõustub alates 01.02.2024.

(allkirjastatud digitaalselt)

Margo Klaos

peadirektor

Koopiad: Päästekeskused Päästetöö osakond

Personali ja asjaajamise osakond Õigusosakond Kriisiosakond

Haldusosakond Arendusosakond

Häirekeskus Demineerimiskeskus

Kinnitatud peadirektori 30.01.2024. a

käskkirjaga nr 1.1-3.1/27 Lisa

Päästekeskuste päästekomandode valmisoleku tagamise kord

1. Üldsätted

1.1. Päästekeskuste päästekomandode (edaspidi nimetatud komando) valmisoleku tagamise

korra (edaspidi nimetatud kord) eesmärgiks on tagada komandode valmisolek päästetöö

tegemiseks.

1.2. Kord kehtestab nõuded, meetmed ja vastutuse komandode isikkoosseisu (edaspidi

nimetatud valvekoosseis) ja päästetehnika valmisoleku planeerimiseks ja tagamiseks.

2. Mõisted

2.1. Autovanem – autotehnika ja meeskonna eest vastutav isik.

2.2. Erakorraline ohuolukord - ettenägematutest asjaoludest tingitud olukord, kus päästetöö

valdkonna teenuste jätkusuutlikuks osutamiseks teeninduspiirkonnas tuleb teha muudatus i

valvekoosseisus või kaasata täiendavaid ressursse päästetehnika ning päästeteenistuja te

(edaspidi nimetatud teenistuja) ja/või ühises valveteenistuses olevate vabatahtlike päästjate

(edaspidi nimetatud ÜVT-lane) näol.

2.3. Erakorraline ületunnitöö - teenistusülesannete täitmine väljaspool tööaega, kui

teenistusülesanded tulenevad erakorralistest asjaoludest ja need tuleb täita viivitamata.

2.4. Komando valmisolek - komando valvekoosseisu suurus ja päästetehnika hulk, mis on

vajalik kiireks ja tõhusaks päästetöö tegemiseks.

2.5. Minimaalne valvekoosseis - madalaim valvekoosseisu suurus, millega on tagatud komando

valmisolek ning millest allapoole langedes katkeb osaliselt või täielikult päästetöö

valdkonna teenuste osutamine.

2.6. Standard valvekoosseis - tavapärane ja planeeritud valvekoosseisu suurus, mis tagab

tõrgeteta päästetöö valdkonna teenuste osutamise.

2.7. Valveaeg - aeg väljaspool tööaega, mille jooksul teenistuja peab teenistuslikest huvides t

tulenevalt olema asutusele kättesaadav teenistusülesannete täitmiseks ning mille eest

makstakse teenistujale lisatasu.

2.8. Valvevanem - komando valmisoleku korraldaja, kelleks on rühmapealik/meeskonnavanem

või vastava teenistuja puudumisel komandopealiku või välijuhi poolt valvevanema

ülesandeid täitma määratud teenistuja komando valvekoosseisust.

2 (10)

2.9. Välijuhi administratiivpiirkond – välijuhtide grupi poolt teenistuslikult hallatav piirkond,

mis piirneb päästekeskuse tegevuspiirkonnaga.

2.10. Välijuhi teeninduspiirkond - piirkond, mille ulatuses tagatakse välijuhtide grupi poolt

päästetöö juhtimisteenuse tegevusvõime 2.

3. Valvekoosseisu planeerimise ja tagamise nõuded

3.1. Komando valvekoosseisu planeerimise eest vastutab komandopealik.

3.2. Komando valvekoosseis planeeritakse ja tagatakse valvekoosseisu kriteeriumite (lisa 1)

alusel 6-kuulisele arvestusperioodile, arvestades alljärgnevate nõuetega:

3.2.1. põhiauto ja redel-/tõstukauto tagamiseks peab valvekoosseisu olema planeeritud

sõidukijuhi nõuetele vastav teenistuja või ÜVT-lane;

3.2.2. veepääste tegevusvõime 3 ja 4 tagamiseks peab valvekoosseisu olema planeeritud

veesõidukijuhi nõuetele vastav teenistuja;

3.2.3. eritehnika (paakauto, konteinerauto) mehitamiseks, kui teenistujate arv ei võimalda

valmisolekut planeerida normtundide piires või ÜVT-las(t)e kaasamine ei ole

võimalik, on lubatud rakendada valveaega;

3.2.4. komando valvekoosseisus (v.a Värska, Tõstamaa, Nõva, Kihnu, Ruhnu, Vormsi) tuleb

tagada vähemalt üks päästetöö juhi õigust omav teenistuja.

3.3. Kui komando valvekoosseisu standardkriteeriumit ei ole võimalik normtööaja ulatuses

tagada, siis planeeritakse koosseis minimaalse kriteeriumi alusel.

3.4. Minimaalse valvekoosseisu tagamiseks on lubatud rakendada alljärgnevaid meetmeid:

3.4.1. jooksva kalendrikuu tööajagraafiku muutmist kooskõlastatult teenistujaga, arvestades

kohustusliku puhkeaja tagamise nõuetega;

3.4.2. teise komando teenistuja(te) kaasamist valvekoosseisu, arvestades punktis 3.6

kirjeldatud tingimusi ja „Päästeameti päästekomandode töökorralduse juhend“ punkti

15.4 nõudeid;

3.4.3. komandopealiku kaasamist valvekoosseisu liikmena (ajavahemikul 8.00-17.00), kui

komandopealik vastab teenistusülesannete täitmiseks vajalikele nõuetele (sh füüsilise

ettevalmistuse ja tervisenõuded) ning tema töökorraldus ja -ülesanded seda

võimaldavad;

3.4.4. ÜVT-las(t)e kaasamist valvekoosseisu liikme(te)na, kui ÜVT-lane omab vajalikku

ettevalmistust ning vastab ülesannete täitmiseks vajalikele nõuetele (sh füüsilise

ettevalmistuse ja tervisenõuded, väljaõpe jne);

3.4.5. komando teenistuja(te) tööle kaasamist töövälisest ajast (töö- ja puhkeaja piirnormid

peavad olema järgitud);

3.4.6. teise komando päästemeeskonna kaasamist (koos põhiautoga) valvekoosse isu

tugevdamiseks, arvestades punktis 3.6 kirjeldatud tingimusi.

3.5. Minimaalse koosseisu tagamiseks kaasatavad valvekoosseisu liikmed peavad vastama

teenistusülesannete täitmiseks vajalikele nõuetele.

3 (10)

3.6. Komandode ja päästepiirkondade vahelist teenistujate või päästemeeskondade

ümberpaigutamist on lubatud planeerida kooskõlastatult päästepiirkonna juhatajaga,

millest teavitatakse asjassepuutuvaid allstruktuuriüksuste juhte (erakorraline ja

kiireloomuline ümberpaigutamine teostatakse p 4.6 alusel).

3.7. Komandode valvegraafikute planeerimine allapoole minimaalset koosseisu või muud

valveteenistuslikud ümberkorraldused (erakorralised meetmed, mis ei kajastu käesolevas

korras) tuleb taotluse alusel kooskõlastada päästetöö osakonna juhatajaga. Esitatud

taotluses tuleb kirjeldada lisameetmed, mis kompenseerivad muudatuste mõju komandode

valmisolekule.

4. Erakorraline valvekoosseisu tagamine

4.1. Komando valvekoosseisu nõuetekohase tagamise eest valve ajal vastutab valvevanem.

4.2. Valvegraafiku alusel tööle planeeritud valvevanema puudumisel teavitatakse viivitamatult

administratiivpiirkonna välijuhti ning käitutakse vastavalt saadud juhistele.

4.3. Päästetöö juhi õigust omava teenistuja puudumisel komando valvekoosseisus määratakse

komandopealiku või administratiivpiirkonna välijuhi poolt üks teenistuja valvekoosseisus t

valvevanema või autovanema ülesannetesse.

4.4. Ulatusliku ja/või pikemaajalise elektrikatkestuse korral kaasatakse päevniku ülesannetesse

teenistuja erakorralise väljakutsumisega töövälisest ajast, kui komando miinimumkoosse is

ei võimalda määrata päevnikku valvekoosseisu hulgast ja muud alternatiivsed võimalused

päevniku kaasamiseks puuduvad (sh ÜVT-lase kaasamine).

4.5. Komando eritehnika reageerimisel eraldi (muu päästeressursi kaasamiseta), kui see toob

kaasa valvekoosseisu vähenemise alla miinimumkriteeriumi, teavitatakse koheselt

administratiivpiirkonna välijuhti ning tehakse muudatused valmisoleku aruandes.

Vajadusel ja välijuhi otsusel taastatakse valvekoosseisu miinimum punktis 4.6 kirjeldatud

meetmetega.

4.6. Minimaalse valvekoosseisu tagamiseks kooskõlastab valvevanem vastavad tegevused

administratiivpiirkonna välijuhiga ning rakendab alljärgnevaid meetmeid:

4.6.1. teeb ettepaneku mõne teise komando valvekoosseisus oleva(te) teenistuja( te)

kaasamiseks, et täiendada alamehitatud valvekoosseisu;

4.6.2. teeb ettepaneku ajutiste muudatuste tegemiseks päästetehnika mehitamisel (lisa 2),

tagades komandos vähemalt ühe põhiauto reageerimisvalmiduse;

4.6.3. teeb ettepaneku mõne teise komando päästemeeskonna kaasamiseks (koos

põhiautoga), et tagada komando valmisolek;

4.6.4. teeb ettepaneku komandopealiku kaasamiseks valvekoosseisu (ajavahemikul 8.00-

17.00), kui komandopealik vastab teenistusülesannete täitmiseks vajalikele nõuetele

(sh füüsilise ettevalmistuse ja tervisenõuded) ning tema töökorraldus ja -ülesanded

seda võimaldavad;

4 (10)

4.6.5. teeb ettepaneku ÜVT-las(t)e kaasamiseks valvekoosseisu liikmena, kui ÜVT-lane

omab vajalikku ettevalmistust ning vastab ülesannete täitmiseks vajalikele nõuetele

(sh füüsilise ettevalmistuse ja tervisenõuded, väljaõpe jne);

4.6.6. kaasab teenistuja(d) tööle töövälisest ajast või valveaja rakendamisega.

4.7. Erakorralist komandode vahelist teenistuja(te) või päästemeeskondade ümberpaigutamis t

teostatakse administratiivpiirkonna välijuhi poolt kooskõlastatult päästekeskuse

operatiivjuhiga või tema otsusel.

4.8. Erakorralises ohuolukorras võib päästekeskuse operatiivjuhi taotlusel ja Päästeameti

vastutava ametniku otsusel suurendada valvekoosseise või mehitada täiendavat

päästetehnikat (sh määrata teenistujaid valveajale), et tõhustada reageerimisvõimekust või

tagada teenusvõimete jätkumine.

4.9. Erakorraliselt ja katkematu päästetöö jätkumiseks sündmuskohal on päästetöö juhil õigus

määrata teenistuja(d) erakorralisele ületunnitööle, järgides seadusega kehtestatud tööaja

piirnorme.

4.10. Erakorraliselt on valvekoosseisu lubatud jätta minimaalsest koosseisust allapoole,

vähendada päästemeeskondade arvu komandos või tagada valmisolek valveaja

rakendamisega päästekeskuse operatiivjuhi taotluse alusel ning Päästeameti vastutava

otsusel.

5. Päästetehnika planeerimine ja tagamine

5.1. Komando päästetehnika valmisoleku planeerimise eest vastutab komandopealik.

5.2. Pääste eritehnika reageerimisvalmidus planeeritakse piirkondliku printsiibi alusel, lähtudes

eritehnika teenuskatvuse planeeringu juhendiga kehtestatud reeglitest (lisa 3). Piirkondliku

teenuskatvuse printsiibi alusel tagatakse reageerimisvalmidus vähemalt minimaalse le

hulgale eritehnikale, arvestades naaberkomandode valmisoleku kriteeriumeid ja nende

teeninduspiirkondi.

5.3. Komando päästetehnika mehitamise korraldab valvevanem vastavalt lisas 2 esitatud

nõuetele. Eritehnika mehitamiseks vajaliku hulga autojuhtide olemasolul kinnitatakse see

valmisoleku aruandes staatusega „Arves“.

5.4. Päästetehnika mehitamisel tuleb esimese prioriteedina tagada põhiauto valmisolek ning

muu päästetehnika mehitamine (sh ümberistumisega) korraldatakse tähtsuse järjekorras

alljärgnevalt:

5.4.1. redel-/tõstukauto (sündmuskohal tagatakse redel-/tõstukauto meeskonna koosseisus

vähemalt 2 liiget, sh korvi operaator);

5.4.2. paakauto;

5.4.3. muu eritehnika (konteinerauto, tulekustutusauto jne).

5.5. Põhiauto rikke korral, mille tulemusena katkeb osaliselt või täielikult päästetöö valdkonna

teenuste osutamine, tuleb viivitamatult teavitada administratiivpiirkonna välijuhti ning

tagada sõiduki asendamise lähima reservpõhiautoga.

5 (10)

5.6. Reservpõhiautode kasutamise otsustab administratiivpiirkonna välijuht või päästekeskuse

operatiivjuht.

6. Valveaja rakendamise põhimõtted

6.1. Valvekoosseisu kinnitatud teenistujale, kes on valvegraafiku alusel väljaspool tööaega

kättesaadav erakorraliste teenistusülesannete täitmiseks, makstakse valveaja eest lisatasu

20 protsenti teenistuja tunnipalga määrast v.a. punktis 6.2. nimetatud komandodes.

6.2. Kihnu, Ruhnu ja Vormsi päästekomandodes makstakse valveaja rakendamisel lisatasu 10

protsenti teenistuja tunnipalga määrast.

6.3. Valveaja jooksul päästesündmusele kaasamise aja eest makstakse teenistujale 1,5-kordset

põhipalka.

6.4. Valveajale määratud isik peab omama vastavat ettevalmistust ja oskuspädevusi, et täita

talle püstitatud ülesandeid päästemeeskonna liikmena.

6.5. Valveajal olles tuleb tagada kuni 15 minutiline väljasõiduvalmidus (töölaevade

reageerimisaeg tagatakse teenusvõime põhiselt).

6.6. Valveaja kestus kalendrikuus ei tohi ületada päästeteenistuse seadusega sätestatud tundide

piirarvu.

7. Valmisoleku nõuete tagamise kontroll

7.1. Välijuht teostab igapäevaselt kontrolli komandode valmisoleku tagamise üle

administratiiv- ja teeninduspiirkonnas.

7.2. Päästepiirkonna juhataja jälgib igakuiselt päästepiirkonna komandode valmiso leku

planeerimist ja täitmist, ning vajadusel annab korralduse tööajagraafikute muutmiseks.

7.3. Päästekeskuse päästetöö büroo juhataja hindab aastaringselt komandode valmiso leku

nõuete täitmist ja valvekoosseisu täituvust regioonis, vajadusel teeb ettepanekuid

komando(de) valmisoleku muutmiseks.

7.4. Päästetöö osakonna juhataja korraldab üleriigilist kontrolli komandode valmiso leku

tagamise üle.

6 (10)

Lisa 1. Komando valvekoosseisu tagamise nõuded

Komando nimetus Komandode

arv

Minimaalne

valve-

koosseis

Standard

valve-

koosseis

LäPK (3): Kihnu, Vormsi, Ruhnu

3 1 1

LäPK (2): Nõva3, Tõstamaa3

LõPK (1): Värska3

3 1 (2) 2 (3)

LäPK (8): Kärdla, Käina, Aravete, Koeru, Häädemeeste, Kilingi-Nõmme, Kihelkonna, Järvakandi LõPK (5): Alatskivi, Mustla, Antsla, Mõniste, Vastseliina IPK (1): Narva-Jõesuu

14 3 3

LäPK (11): Paide, Türi, Lihula, Risti, Vändra, Pärnu- Jaagupi, Märjamaa, Kohila, Orissaare; Haapsalu; Rapla LõPK (11): Põltsamaa, Mustvee, Tabivere, Põlva, Räpina, Otepää, Suure-Jaani, Abja-Paluoja, Tõrva, Elva, Jõgeva IPK (5): Tapa, Kunda, V-Maarja, Kiviõli, Iisaku PPK (7): Paldiski, Pirita, Assaku, Loksa, Kehra, Muuga, Kose

34 3 4

LõPK (1): Valga1

1 4 4

LäPK (1): Kuressaare1 LõPK (3): Võru1, Annelinna1, Viljandi1 IPK (3): Kohtla-Järve, Sillamäe, Rakvere1 PPK (1): Keila1

8 4 5

PPK (1): Lasnamäe

1 5 5-6

PPK (1): Nõmme

1 6 8

LõPK (1) Tartu2 1 8 8

IPK (2): Narva, Jõhvi

2 7 9-10

LäPK (1): Pärnu2 PPK (2): Lilleküla2, Kesklinna2

3 8 9-11

1 minimaalne valvekoosseis on 4-liikmeline redel- /tõstukauto, nööripääste või varingupääste võimekuse tagamiseks

2 minimaalne valvekoosseis on 8-liikmeline keemiapääste võimekuse tagamiseks (Kohtla-Järve ja Sillamäe komandodes

tagatakse 8-liikmeline keemiapääste koosseis kahe komando meeskonna baasil) 3 standardkoosseis 3 ja minimaalne valvekoosseis 2 tagatakse kombineeritud tööaja rakendamise korral (päevane tööaeg +

valveaeg)

7 (10)

Lisa 2. Komando päästetehnika mehitamise üldnõuded

1. Eritehnika mehitamiseks tuleb kasutada vastavalt autojuhtide arvule valvekoosse isus

ümberistumist, mis loob täiendava võimekuse eriliigilise päästetehnika kaasamiseks

sündmusepõhiselt.

2. Kolmeliikmelise valvekoosseisu korral tuleb tagada ühe (1) põhiauto mehitamine

komandos kolmeliikmelise meeskonnaga ning muu päästetehnika reageerimine tagatakse

sündmusepõhiselt ja vajadusel ümberistumisega põhiautolt (autojuhtide olemasolul).

3. Neljaliikmelise valvekoosseisuga tuleb tagada ühe (1) põhiauto ja sõltuvalt komando

päästetehnika hulgast, kuni ühe (1) muu päästetehnika mehitamine.

4. Viie- ja kuueliikmelise valvekoosseisu korral tuleb vastavalt päästemeeskondade arvule

tagada vähemalt ühe (1) põhiauto ning sõltuvalt komando päästetehnika hulgast kuni kahe

(2) muu päästetehnika mehitamine komandos.

5. Seitsmeliikmelise valvekoosseisu korral tuleb tagada ühe (1) või kahe (2) põhiauto ning

sõltuvalt komando päästetehnika hulgast kuni kahe (2) muu päästetehnika mehitamine

komandos.

6. Kaheksaliikmelise valvekoosseisu korral tuleb üldjuhul tagada kahe (2) põhiauto ning

sõltuvalt komando päästetehnika hulgast, kuni kahe (2) muu päästetehnika mehitamine

komandos.

7. Üheksaliikmelise valvekoosseisu korral tuleb mehitada kahe (2) põhiauto ning sõltuva lt

komando päästetehnika hulgast kuni kahe (2) muu päästetehnika mehitamine komandos.

8. Kümne ja enama liikmega valvekoosseisu korral tuleb tagada vähemalt kahe (2) põhiauto

ja sõltuvalt komando päästetehnika hulgast kahe (2) muu päästetehnika mehitamine

komandos.

8 (10)

Lisa3. Pääste eritehnika teenuskatvuse planeeringu juhend

1. Üldinfo ja eesmärk

Teenuskatvuse planeeringu eesmärk on tagada komandodes lisaks põhiautode valmisolekule ka

eri- ja spetsiaaltehnika (nt konteiner- ja paakautod) reageerimisvalmidus.

Valmisoleku planeerimisel lähtutakse piirkondlikust printsiibist, ehk naaberkomandode

ressursid peavad tagama vajalikus koguses eritehnika reageerimise nende komandode

teeninduspiirkonnas.

Teenuskatvuse algoritm tugineb kalendripäevade jaotusele paaris- ja paarituteks kuupäevadeks,

mille alusel on konkreetses piirkonnas tagatud vähemalt minimaalne valmisolek eritehnika

reageerimiseks (miinimumist suurema arvu autojuhtide olemasolul tagatakse tehnika

väljasõiduvalmidus mõlemal kuupäeval).

Teenuskatvuse printsiibi järgimisel ei planeerita teenistujaid valvesse töövälisest ajast.

Erakorralise vajaduse korral eritehnika mehitamiseks käitutakse Päästekeskuste

päästekomandode valmisoleku tagamise korra punkti 4.8 alusel.

2. Päästetehnika mehitamiseks vajalike autojuhtide planeering

Jrk Päästekomando

X

Y

Valvepäev

paariskuupäev (2) paaritu kuupäev (1)

mõlemal kuup.-l (*)

Minimaalne arv

autojuhte

(eelmises veerus

kajastatud kuup.-l)

1 Abja-Paluoja 6443609,44 579972,72 1 2

2 Alatskivi 6499992,39 681974,87 1 2

3 Annelinna 6474234,30 662201,49 * 2

4 Antsla 6413039,35 651229,54 2 2

5 Aravete 6556037,74 599710,90 2 2

6 Assaku 6582141,53 548607,53 * 1

7 Elva 6457313.40 642048.50 1 2

8 Haapsalu 6532301,75 474188,29 2 2

9 Häädemeeste 6438170,70 529291,92 1 2

10 Iisaku 6555216,75 689774,31 1 2

11 Jõgeva 6514208,45 638016,18 1 2

12 Jõhvi 6585558,84 693748,21 * 3

13 Järvakandi 6516017,82 547128,73 1 2

14 Kehra 6577409,53 575911,99 2 2

15 Keila 6574694,52 524797,66 1 2

16 Kesklinna 6588838,46 543341,06 * 3

17 Kihelkonna 6470802,39 385300,86 1 2

18 Kihnu 6444370,97 500891,60 * 1

19 Kilingi-Nõmme 6445769,42 555952,83 2 2

20 Kiviõli 6583936.44 669461.91 1 2

9 (10)

21 Koeru 6537347,49 615553,56 2 2

22 Kohila 6558666,31 543355,70 2 2

23 Kohtla-Järve 6588208,25 685006,84 2 2

24 Kose 6559357,83 569347,27 2 2

25 Kunda 6598824,18 642916,35 1 2

26 Kuressaare 6458129,92 411711,42 2 2

27 Käina 6521769,75 429189,32 2 2

28 Kärdla 6540176,15 426397,69 1 2

29 Lasnamäe 6588833,00 548869,01 1 3

30 Lihula 6503797,51 489980,99 2 2

31 Lilleküla 6588460,46 540583,50 * 3

32 Loksa 6606830,93 596475,84 2 2

33 Mustla 6456485,84 609588,78 2 2

34 Mustvee 6527132,85 670144,49 2 2

35 Muuga 6594371,06 554803,66 * 1

36 Mõniste 6388501,73 656263,33 2 2

37 Märjamaa 6529928,27 524826,02 2 2

38 Narva 6589667,81 736352,00 * 3

49 Narva-Jõesuu 6598615,92 729208,85 * 1

40 Nõmme 6583471,39 538862,95 * 2

41 Nõva 6564727,61 482682,65 * 1

42 Orissaare 6491397,06 446818,25 1 2

43 Otepää 6437857,79 647356,63 2 2

44 Paide 6528392,27 590068,04 1 2

45 Paldiski 6579687,48 504336,72 * 1

46 Pirita 6592582,69 547685,75 * 1

47 Põltsamaa 6504292,03 614360,70 2 2

48 Põlva 6440120,18 682699,06 2 2

49 Pärnu 6470852.42 531118.41 * 3

50 Pärnu-Jaagupi 6496748,47 529297,12 1 2

51 Rakvere 6581405,78 633464,40 2 2

52 Rapla 6541047,68 545029,96 1 2

53 Risti 6540030,15 503769,70 1 2

54 Ruhnu 6406519.82 455187.66 * 1

55 Räpina 6444892,20 703806,03 1 2

56 Sillamäe 6590009.52 714360.84 1 2

57 Suure-Jaani 6488510,63 585285,23 2 2

58 Tabivere 6492632,11 651237,86 2 2

59 Tapa 6570777,41 611965,47 1 2

60 Tartu 6473667,69 659722,01 * 3

61 Tõrva 6430539,47 613705,50 2 2

62 Tõstamaa 6466031,40 499681,93 * 1

63 Türi 6520324.95 581105.96 2 2

64 Valga 6406636,62 622540,98 1 2

65 Vastseliina 6403526,66 694748,34 2 2

10 (10)

66 Viljandi 6470319.82 591823.24 1 2

67 Vormsi 6539260,58 456846,99 * 1

68 Võru 6415444,23 679447,61 1 2

69 Väike-Maarja 6554873,94 628067,13 1 2

70 Vändra 6501908,64 558064,85 2 2

71 Värska 6430058,98 714971,75 * 1

3. Piirkondliku teenuskatvuse kaart