Arvamus

Tallinna 2, Kuressaare, Saaremaa vald, 93819 Saare maakond / telefon 452 5002 /

[email protected] / www.saaremaavald.ee

Külli Siim

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

Suur-Ameerika 1

10122, Tallinn

[email protected]

Teie 30.01.2025 nr 13-3/373-1

Meie 21.02.2025 nr 5-2/624-2

Arvamus

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on edastanud Saaremaa vallale arvamuse

avaldamiseks Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu trassikoridori asukoha

alternatiivid ja uuringute lähteseisukohad.

Tutvunud trassikoridori asukoha alternatiividega kaardirakenduses

https://www.riigiplaneering.ee/riigi-eriplaneeringud/eesti-lati-neljas-

elektriuhendus/kaardirakendus toome välja järgmised tähelepanekud.

1. Uued trassikoridori alternatiivid lähevad üle ka mõnest siseveekogust, millel on

looduskaitseseaduse (LKS) kohaselt kalda ehituskeeluvöönd. Kalda ehituskeeluvööndis on uute

hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. LKS § 38 lg 4 p 8 alusel ei rakendu ehituskeeld

maakaabelliinile. Ehituskeeld ei laiene ka LKS § 38 lg 5 alusel kehtestatud detailplaneeringuga,

kehtestatud üldplaneeringuga või kehtestatud tuuleparki kavandava kohaliku omavalitsuse

eriplaneeringuga kavandatud tehnovõrgule ja -rajatisele. Seega kuna tegemist on riigi

eriplaneeringuga, kas siis siseveekogude kallaste ehituskeeluvööndisse kavandatakse vaid

maakaabelliine või on vajalik mingil hetkel ja planeeringuga ehituskeeluvööndit vähendada?

2. Mõnes piirkonnas läbib liinikoridor koostatava üldplaneeringuga määratud väärtuslikku

metsa (nt Nõmpa, Paiküla, Varkja, Lõmala-Koimla jne). Liinikoridori rajamine läbi väärtusliku

metsa ei taga meie hinnangul väärtusliku metsa säilimist.

3. Orissaare piirkonnas Maasi külas Karjalasma metskond 53 (55001:007:0355) on määratud

uues üldplaneeringus kõrgendatud avaliku huviga alaks. Ühe alternatiivina on seal plaanis

olemasolevat liinikoridori laiendada 80 meetrini. Kuna tegemist on kohalike elanike jaoks

väärtusliku puhkealaga, kus on terviserajad, siis võib trassikoridori laiendamine vähendada ala

väärtuslikkust ja kasutatavust.

4. Teeme ettepaneku vältida väärtuslikele maastikele trassikoridoride kavandamist. Koostatava

Saaremaa valla üldplaneeringu seletuskirjas on toodud: „Uued elektri- ja sideliinid paigutada

maastiku väärtuse säilitamiseks maa alla või varjatud kohtadesse, vältides sealjuures liinide

rajamist väärtuslikele maastikele või vaadete ette“ ja „Olemasolevad elektri- ja sideliinid viia

võimalusel maastiku väärtuse suurendamiseks maa alla või varjatud kohtadesse.“

5. Kehtivas Laimjala valla üldplaneeringus on toodud tingimused: „Teede ja liinide rajamisel

kasutada eelkõige olemasolevat teedevõrku, trasse ja sihte ning arvestada vajadusega tagada

juurdepääs naaberkinnistutele.“ Ja „Tehnovõrkude (elekter, side) väljaarendamine toimub

arendaja ja võrguvaldaja vahelisel kokkuleppel. Elamumaadel on lubatud vaid maa-alused

tehnovõrgud.“

6. Lisaks on Laimjala valla üldplaneeringus toodud, et (endises) Laimjala vallas määratud

väärtuslikud maastikud on kõik kõrge esteetilise ja puhkeväärtusega alad. Nende maastike

2

väärtust tõstavad teedelt avanevad ilusad vaated ja maastiku hooldatud ilme. Üldplaneering on

määranud säilitatavaks ilusa teelõigu, mida trass Mustla küla juures lõikab. Üldised tingimused

väärtuslike maastike säilitamiseks on järgmised: Teede ja liinirajatiste asukohavalikul eelistada

olemasolevaid trasse/koridore – teid, pinnasteid, elektriliine; õhuliinidele eelistada maakaableid.

7. Toome välja, et Veere-Paiküla alajaama kavandatud uue üldplaneeringu kohasest

miljööväärtuslikust Veere külast 600 m kaugusele. Küla on kompaktse asustusega, mida

ümbritsevad lagedad põllumaad. Sama trassikoridor möödub miljööväärtuslikust Ardla külast

450m kauguselt. Trass kulgeb Kapra küla tiheda hoonestusega alast 100 m kauguselt lagedatel

põldudel. Mägi-Kurdla küla vahetusse naabrusesse kavandatud alajaam ja kahe liiniga trass

kulgeb tiheda asustusega nelja küla keskelt läbi (Mustla-Mägi-Kurdla Paju-Kurdla Laimjala).

Meie hinnangul trassi kavandamine tiheda asustuse naabrusesse pärsib küla arengut, ehitusõiguse

saamist ja rikub visuaalselt vaadet.

8. Võimalusel võiks trassikoridoride asukohtades vältida rohevõrgustiku asukohti, väärtuslikke

metsi ja KAH-alasid, kuna nende alade väärtus seisneb peamiselt metsas ja ka maastikupildis.

Rohevõrgustikku trassikoridoride planeerimisel tuleb kindlasti hinnata rohevõrgustiku toimivust.

Lugupidamisega

(digitaalselt allkirjastatud)

Kätlin Kallas

planeeringuteenistuse juhataja

452 5044, [email protected]