EL kohtulahendite kokkuvõte

oopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium

Kohtuasjad, kus Eesti on esitanud seisukoha:

o C-577/23: komisjon vs. Eesti (liikmesriigi kohustuste rikkumine – ECN+

direktiiv)

Olulisemad EL Kohtu lahendid:

o T-354/22: Bindl (tühistamishagi – isikuandmete edastamine kolmandasse riiki) o C-578/23: Česká republika - Generální finanční ředitelství (eelotsus –

riigihanked) o C-394/23: Mousse (eelotsus – soopõhiste isikuandmete kogumine) o T-193/23: MegaFon vs. nõukogu (tühistamishagi – piiravad meetmed) o C-424/23: DYKA Plastics (eelotsus – riigihanked) o C-644/23: Stangalov (eelotsus – õigus uuele kohtulikule arutamisele) o C-677/23: Slovenská sporiteľňa (eelotsus – krediidi kulukuse aastamäär)

Euroopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium

2

Kohtuasjad, kus Eesti on esitanud seisukoha:

———————————————————————————————— C-577/23: komisjon vs. Eesti (liikmesriigi kohustuste

rikkumine – ECN+ direktiiv) ————————————————————————————————

Euroopa Kohtu otsus, 23. jaanuaril 2025

Euroopa Komisjon esitas 18.09.2023 Eesti vastu hagi Euroopa Kohtule, kuna Eesti ei olnud tähtajaks

üle võtnud direktiivi 2019/1 (mille eesmärk on anda liikmesriikide konkurentsiasutustele volitused,

et tulemuslikumalt tagada konkurentsinormide täitmine ja et tagada siseturu nõuetekohane toimimine,

nn ECN+ direktiiv). Direktiivi ülevõtmise tähtpäev oli 04.02.2021. Komisjon palus määrata Eestile

ELTL-i artikli 260 lõike 3 alusel põhisumma 600 eurot päevas kuni rikkumise lõppemise kuupäevani

või kohtuotsuse tegemise kuupäevani selliselt, et minimaalne põhisumma oleks igal juhul

168 000 eurot. Karistusmakseks palus komisjon määrata Eestile 5220 eurot päevas alates Euroopa

Kohtu rikkumist tuvastava otsuse tegemise päevast kuni rikkumise kõrvaldamiseni. Eesti tunnistas

rikkumist, kuid palus kohtul vähendada põhisumma ja karistusmakse suurust.

Euroopa Kohus tuvastas, et kuna Eesti ei olnud vastu võtnud õigusnorme, mis on vajalikud ECN+

direktiivi ülevõtmiseks ega ole neist komisjoni teavitanud, siis on ta rikkunud selle direktiivi

artiklist 34 tulenevaid kohustusi. Analüüsides põhisumma ja karistusmakse suurust, leidis kohus,

et kuna rikkumise raskuse hindamisel ei ole komisjon tõendanud, et käesoleval juhul tuvastatud

rikkumise tagajärjed era- ja avalikele huvidele on sama ulatusega nagu juhul, kui seda

direktiivi ei oleks üldse üle võetud, tuleb tõdeda, et see rikkumine on direktiiviga taotletavat

eesmärki arvestades ilmselgelt raske, kuid mitte nii raske, kui leiab komisjon. Mis puudutab

rikkumise kestust, siis menetluse lõppemise kuupäevaks ei olnud rikkumine veel lõppenud ning

selleks ajaks oli see kestnud juba 3 aastat ja 15 päeva. Seetõttu otsustas kohus määrata Eestile

põhisumma suurusega 400 000 eurot, et hoida tõhusalt ära selle rikkumisega sarnaste rikkumiste

kordumine.

Kuna Eesti jätkas oma kohustuste rikkumist menetluse lõpu kuupäeva seisuga, siis oli kohtu meelest

ka päevamääraga karistusmakse väljamõistmine sobiv rahaline meede tagamaks, et liikmesriik

lõpetaks tuvastatud rikkumise võimalikult kiiresti. Kuna ka karistusmakse väljamõistmisel tuleb

arvesse võtta rikkumise kestust, raskusastet ja liikmesriigi maksevõimet, siis otsustas kohus samadel

põhjustel nagu põhisumma määramisel vähendada komisjoni nõutud karistusmakset ja mõista Eestilt

komisjoni kasuks välja karistusmakse suurusega 3000 eurot päevas alates kohtuotsuse kuupäevast

kuni ajani, mil liikmesriik on selle rikkumise lõpetanud.

Kohtuotsus on kättesaadav siit.

Euroopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium

3

Olulisemad EL Kohtu lahendid:

———————————————————————————————— T-354/22: Bindl (tühistamishagi – isikuandmete

edastamine kolmandasse riiki) ————————————————————————————————

Üldkohtu otsus, 8. jaanuaril 2025

Hageja on Saksamaa kodanik, kes külastas mitmel korral Euroopa tuleviku konverentsi veebisaiti,

mille isikuandmete vastutav töötleja on Euroopa Komisjon. Muu hulgas registreerus hageja

30. märtsil 2022 veebisaidil kajastatud üritusele „GoGreen“, kasutades selleks oma Facebooki kontot.

Hageja märkas, et veebisaidile sisse logides aktiveeriti ühendus kolmandatest isikutest

teenusepakkujatega, nt USA ettevõtjaga Amazon Web Services. Hageja palus Üldkohtul tühistada

tema isikuandmete edastamine kolmandatesse riikidesse, kus ei ole nõuetekohasel tasemel

isikuandmete kaitset. Samuti leidis hageja, et komisjon on tekitanud sellega talle mittevaralist kahju.

Üldkohus leidis, et tühistamishagi on vastuvõetamatu, kuna vaidlusalused edastamised kujutavad

endast konkreetseid tegusid, mitte õigusakte. Üldkohus jättis rahuldamata ka nõude hüvitada kahju

seoses sellega, et komisjon kasutab veebisaidi sisulevivõrguna Amazon CloudFronti teenust. Ei olnud

tõendatud, et sel konkreetsel veebisaidi külastamisel edastati hageja isikuandmeid kolmandasse riiki.

Isikuandmed edastati Münchenis asuvasse serverisse. Samuti kasutati CloudFronti teenust lepingu

alusel Amazon.com-i tütarettevõtjaga, kes asub Luksemburgis, ning lepingu kohaselt pidid andmed

jääma Euroopasse. Ühe teise veebisaidi külastamisega seoses ei olnud mittevaralise kahju

väljamõistmine põhjendatud, kuna hageja kasutas tehnilist seadistamist, et muuta oma nähtavat

asukohta, luues sellega vajalikud tingimused USAs asuvate serveritega ühenduse tekitamiseks.

Üldkohus leidis siiski, et seoses hageja registreerumisega „GoGreen“ üritusele Facebooki kaudu

edastati tema isikuandmeid USAs asuvale ettevõtjale Meta Platforms. Andmete edastamise hetkel ei

olnud komisjon teinud otsust, mille kohaselt oleks USAs adekvaatne isikuandmete kaitse tase, samuti

ei olnud komisjon võtnud muid kaitsemeetmeid. Komisjon rikkus seega ELi õigust seoses ELi

institutsiooni poolt isikuandmete edastamisega kolmandasse riiki. Üldkohus otsustas, et

komisjon peab hagejale hüvitama mittevaralise kahju summas 400 eurot.

Kohtuotsus on kättesaadav siit.

———————————————————————————————— C-578/23: Česká republika - Generální finanční ředitelství

(eelotsus – riigihanked) ————————————————————————————————

Euroopa Kohtu otsus, 9. jaanuaril 2025

Tšehhi ministeerium sõlmis 1992. aastal IBM kontserniga lepingu Tšehhi maksuameti infosüsteemi

loomiseks. 2013. aastal asus ministeeriumi asemele Tšehhi maksuamet. 2016. aastal algatas ta

Euroopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium

4

väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse selle infosüsteemi hooldamiseks ja sõlmis

riigihankelepingu äriühinguga IBM Česká republika, kelle ainuosanik on IBM kontsern. Nimelt on

see äriühing selle süsteemi litsentsiõiguste omanik. Konkurentsiamet leidis, et Tšehhi maksuamet

oli väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust kasutades toime pannud rikkumise, kuna

selle menetluse kasutamiseks vajalikud tingimused ei olnud täidetud.

Tšehhi maksuamet väitis, et ei tema ega ministeerium ei ole põhjustanud IBM Česká republika

ainuõiguse olukorda. 1992. aastal oli IBM kontsern ainus ettevõtja, kes suutis nõutud teenuseid

osutada ja vastav leping oli kooskõlas tol ajal kehtinud riigisiseste õigusnormidega. Hiljem püüdis

maksuamet vabaneda sõltuvusest IBM Česká republikast, kuid äriühing teatas, et ei soovi oma varalisi

autoriõigusi sellele lähtekoodile üle anda. Kui väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust

ei oleks valitud, oleks see infosüsteem olnud kasutuskõlbmatu. Uue infosüsteemi pakkumiseks

hankemenetluse korraldamine ei oleks olnud rahaliselt mõistlik.

Eelotsusetaotluse esitanud kohtul tekkis küsimus, kas direktiivi 2004/18 (ehitustööde

riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra

kohta, asendatud direktiiviga 2014/24 riigihangete kohta) tuleb tõlgendada nii, et hindamaks, kas

hankija tegevus põhjustas selle sätte tähenduses ainuõiguse olukorra, tuleb arvesse võtta faktilisi ja

õiguslikke asjaolusid, mis on seotud esimest teenust puudutava lepingu sõlmimisega, mille

tagajärjeks on järgmised riigihanked.

Euroopa Kohus tuletas kõigepealt meelde, et väljakuulutamiseta läbirääkimistega menetlust võib

kasutada üksnes selles direktiivis ammendavalt nimetatud asjaoludel ja et see menetlus on

erandlik. Kõnealuses sättes on öeldud, et seda menetlust võib kasutada juhul, kui tehnilistel,

kunstilistel või ainuõiguse kaitsega seotud põhjustel saab lepingu sõlmida ainult ühe konkreetse

ettevõtjaga. See sisaldab kahte kumulatiivset tingimust: esiteks peavad olemas olema lepingu

esemega seotud tehnilised, kunstilised või ainuõiguste kaitsega seotud põhjused ja teiseks peab

esinema asjaolu, et nende põhjuste tõttu on lepingu sõlmimine konkreetse ettevõtjaga absoluutselt

hädavajalik. Lisaks peab Euroopa Kohtu sõnul hankija veel ka tõendama, et lepingu esemega seotud

tehnilised, kunstilised või ainuõiguste kaitsega seotud põhjused ei johtu temast.

Euroopa Kohus otsustas, et liikmesriigi kohus peab sellist johtuvust hinnates arvesse võtma mitte

ainult esimest teenust puudutava lepingu sõlmimisega seotud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid,

vaid ka kõiki neid asjaolusid, mis iseloomustavad ajavahemikku alates lepingu sõlmimise

kuupäevast kuni kuupäevani, mil hankija valib järgnevaks riigihankemenetluseks kasutatava

menetluse.

Kohtuotsus on kättesaadav siit.

Euroopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium

5

———————————————————————————————— C-394/23: Mousse (eelotsus – soopõhiste isikuandmete

kogumine) ————————————————————————————————

Euroopa Kohtu otsus, 9. jaanuaril 2025

SNCF Connect müüb oma veebisaidil rongipileteid. Kliendid on sellel veebisaidil sõidupileteid ostes

kohustatud märgistama lahtri „härra“ või „proua“. Kohtuasja kaebaja leiab, et selline andmete

kogumine rikub isikuandmete kaitse üldmääruses sätestatud seaduslikkuse põhimõtet ja võimalikult

väheste andmete kogumise põhimõtet. Seetõttu küsis Prantsusmaa kohus, kas transpordiettevõtja

klientide soopõhiste isikuandmete töötlemine on isikuandmete kaitse üldmääruse järgi lubatud, sest

see võib olla vajalik lepingu täitmiseks või seda tuleb pidada vajalikuks vastutava töötleja või

kolmanda isiku õigustatud huvi seisukohast.

Euroopa Kohus selgitas esiteks, et raudteeveoteenuse osutamine hõlmab üldjuhul kliendiga

suhtlemist, et saata talle pilet elektroonilisel teel, teavitada teda reisi puudutavatest muudatustest jne.

Selline suhtlemine võib nõuda teatavatest tavadest kinnipidamist ja hõlmata muu hulgas

viisakusvormelite kasutamist, et näidata asjaomase ettevõtja austust oma kliendi vastu ja säilitada

seeläbi selle ettevõtja maine. Siiski ei pea selline suhtlemine tingimata olema asjaomase kliendi soo

alusel isikustatud. Teenuse nõuetekohane pakkumine on võimalik ka siis, kui ettevõtja otsustab nende

klientide puhul, kes ei soovi oma soopõhise pöördumisvormeli eelistust märkida, või kõigi klientide

puhul kasutada üldiseid ja kõikehõlmavaid viisakusvormeleid. Seetõttu jõudis Euroopa Kohus

järeldusele, et transpordiettevõtja klientide soopõhist pöördumisvormelit puudutavate

isikuandmete töötlemine ei näi olevat lepingu nõuetekohaseks täitmiseks objektiivselt vältimatu

või väga oluline ning järelikult ei saa seda pidada lepingu täitmiseks vajalikuks.

Euroopa Kohus leidis teiseks, et veoettevõtja klientide soopõhise pöördumisvormeli eelistust

puudutavate isikuandmete töötlemist, mille eesmärk on kaubandussuhtluse isikustamine klientide

sooidentiteedi alusel, ei saa pidada vastutava töötleja või kolmanda isiku õigustatud huvide

seisukohast vajalikuks, kui (1) nende andmete kogumisel ei ole kliendile õigustatud huvist teada

antud või (2) selline töötlemine ei ole toimunud vastava õigustatud huvi elluviimiseks rangelt vajaliku

piires või (3) kõiki tähtsust omavaid asjaolusid arvestades võivad kliendi põhiõigused ja -vabadused

olla asjaomase õigustatud huvi suhtes kaalukamad, eelkõige juhul, kui arvestada sooidentiteedi alusel

diskrimineerimise ohtu.

Kohtuotsus on kättesaadav siit.

———————————————————————————————— T-193/23: MegaFon vs. nõukogu (tühistamishagi –

piiravad meetmed) ————————————————————————————————

Üldkohtu otsus, 15. jaanuaril 2025

Euroopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium

6

Hageja MegaFon OAO on Moskvas asuv aktsiaselts, kes on üks peamistest Venemaa

telekommunikatsiooni- ja mobiilsideoperaatoritest. Seoses Venemaa „sõjalise operatsiooniga“

Ukrainas kanti hageja 2023. aasta veebruaris nõukogu otsuse 2014/512/ÜVJP ja määruse nr 833/2014

loetellu nende isikute kohta, kellele kohaldatakse piiravaid meetmeid. 2023. aasta juulis ja 2024. aasta

jaanuaris vastu võetud muudatustega jäeti ta sellesse nimekirja. Ta vaidlustas enda esialgse loetellu

kandmise ja sinna jätmise Üldkohtus, väites, et rikutud on tema kaitseõiguseid ja õigust tõhusale

kohtulikule kaitsele ning et nõukogu on rikkunud põhjendamiskohustust ja proportsionaalsuse

põhimõtet ning teinud hindamisvea.

Üldkohus otsustas, et nõukogu ei ole rikkunud põhjendamiskohustust, kuna hagejal oli võimalik

mõista, et ta kanti vaidlusalustesse loeteludesse seetõttu, et teda peeti üksuseks, kes otseselt toetab

Venemaa sõjatööstuskompleksi Ukraina-vastases agressioonisõjas. Samuti otsustas Üldkohus, et

nõukogu ei ole rikkunud teavitamiskohustust ja kaebaja õigust olla ära kuulatud. Nimelt, mis

puudutab esmakordset loetellu kandmist, siis ei ole nõukogu kohustatud asjaomast isikut või üksust

eelnevalt teavitama põhjendustest, millele ta kavatseb tugineda tema nime loetellu kandmisel, ega

teda ära kuulama, kuna sellistel meetmetel peab olema üllatav mõju, et tagada nende tõhusus ja

vältida, et hageja võiks saada vahepeal ekspordilitsentse või sõlmida erandi kohaldamisalasse

kuuluvaid lepinguid. Kuna loetelusse jätmine tugines samadele põhjendustele kui need, millega

põhjendati esialgset loetelusse kandmist, siis ei pidanud nõukogu hagejat ka enne nende vastuvõtmist

ära kuulama.

Lisaks hindas Üldkohus, et nõukogu ei teinud hagejat loetelusse kandes hindamisviga, kuivõrd

nõukogu esitatud tõendid kujutavad endast selliste piisavalt konkreetsete, täpsete ja ühtelangevate

kaudsete tõendite kogumit, mis kinnitavad asjaolu, et hageja toetab otseselt Venemaa

sõjatööstuskompleksi. Nõukogu ei rikkunud ka proportsionaalsuse põhimõtet, kuna taotletavate

eesmärkide tähtsus on oma olemuselt selline, mis kaalub üles teatud ettevõtjatele tekkivad

negatiivsed tagajärjed, isegi kui need on märkimisväärsed.

Seega jättis Üldkohus kaebaja hagi tervikuna rahuldamata.

Kohtuotsus on kättesaadav siit.

———————————————————————————————— C-424/23: DYKA Plastics (eelotsus – riigihanked)

————————————————————————————————

Euroopa Kohtu otsus, 16. jaanuaril 2025

Fluvius on Belgia äriühing, kelle ülesanne on ehitada, hallata ja hooldada Flandria piirkonnas mitut

kommunaal- ja kanalisatsioonivõrku. Ta avaldas kanalisatsioonitorude paigaldamis- ja vahetustööde

tegemiseks hanketeate, milles nõudis, et reovee äravoolusüsteemides kasutataks keraamilisi torusid

ja vihmavee äravoolusüsteemides betoonist torusid. Muude materjalide kasutamine oli lubatud

üksnes erilistel tehnilistel asjaoludel. Äriühing DYKA, kes toodab ja turustab plastist

kanalisatsioonitorusid, vaidlustas selle hanketeate, väites, et tema kõrvalejätmine hankemenetlusest

rikub direktiivis 2014/24 (riigihangete kohta) sätestatud riigihangete põhimõtteid. Vaidlust

lahendaval kohtul tekkis küsimus, kas riigihangete direktiivi kohaselt võivad avaliku sektori hankijad

ehitustööde riigihanke tehnilises kirjelduses täpsustada, millistest materjalidest peavad

pakkujate pakutud tooted olema valmistatud.

Euroopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium

7

Kõigepealt selgitas Euroopa Kohus, et riigihangete direktiivis osutatud tehnilise kirjelduse

sõnastamise loetelu on ammendav ja seega peab avaliku sektori hankija sõnastama hankelepingu

eseme tehnilise kirjelduse ühel direktiivis nimetatud viisil, välja arvatud vastavates sätetes kindlaks

määratud erandite korral. Seejärel nentis ta, et kõige paremini aitab konkurentsile avatuse eesmärki

saavutada funktsionaalsete nõuete või kasutusomaduste kirjeldamisest lähtuv tehnilise kirjelduse

sõnastamine, mida tuleks kasutada võimalikult ulatuslikult.

Üldjuhul ei tohi tehnilises kirjelduses nimetada kindlat marki ega allikat või eri protsessi ega

kaubamärki, patenti, liiki, kindlat päritolu ega kindlat tootmisviisi, kuid erandkorras on see lubatud

siis, kui lepingu reguleerimiseset ei ole võimalik kirjeldada kasutusomaduste või funktsionaalsete

nõuete abil, või viidates teatud tehnilistele kirjeldustele või standarditele või nende kahe viitamisviisi

kombineerimise teel. Sel juhul tuleb lisada viitele märge „või samaväärne“. Veel on võimalik

kindlale margile jms viidata siis, kui see on hankelepingu eseme seisukohast põhjendatud. Sel

juhul ei ole vaja lisada märget „või samaväärne“. Euroopa Kohus selgitas, et seda, kas see on

hankelepingu eseme seisukohast põhjendatud, tuleb tõlgendada kitsalt, mistõttu hõlmab see üksnes

olukordi, kus selline nõue tuleneb vältimatult hankelepingu esemest. Selline on olukord Euroopa

Kohtu sõnul eelkõige siis, kui see nõue lähtub avaliku sektori hankija poolt taotletavast esteetilisest

lahendusest või vajadusest sobitada ehitis oma keskkonda või kui kasutusomaduste või

funktsionaalse nõude seisukohast on kindlast materjalist valmistatud toote kasutamine

vältimatu. Nimelt ei ole sellistes olukordades võimalik kasutada ühtegi alternatiivi, mis põhineks

teistsugusel lahendusel.

Kõnealuse olukorra kohta ütles Euroopa Kohus, et materjali, millest toode koosneb, ei saa

kvalifitseerida „kasutusomaduseks“ või „funktsionaalseks nõudeks“, vaid seda tuleks käsitada viitena

„liigile“ või „teatavale tootmisviisile“, mis võiks teatavaid ettevõtjaid või tooteid soosida või need

välistada. Kuna hankija ei ole lisanud märget „või samaväärne“, siis peab materjali kasutamise nõue

tulenema vältimatult hankelepingu esemest. Seega peab hankija tehnilises kirjelduses hoiduma

nõudmast teatava materjali kasutamist, kas vältides hankedokumentides niisuguse materjali

mainimist või viidates ühele või mitmele materjalile, lisades sinna märke „või samaväärne“.

Kohtuotsus on kättesaadav siit.

———————————————————————————————— C-644/23: Stangalov (eelotsus – õigus uuele kohtulikule

arutamisele) ————————————————————————————————

Euroopa Kohtu otsus, 16. jaanuaril 2025

IRi süüdistati selles, et ta osales grupiga organiseeritud kuritegelikus ühenduses, mille eesmärk oli

toime panna maksukuritegusid. IRile toimetati kätte neid süütegusid käsitlev esialgne süüdistusakt.

Kohtueelse menetluse raames kasutas IR enda volitatud advokaadi teenuseid ja esitas aadressi, millel

temaga ühendust võtta. Vaatamata katsetele kutsuda IR isiklikult kohtusse, ei olnud IRi asukohta

pärast kohtueelse menetluse lõppu võimalik kindlaks teha ei tema enda antud aadressil ega mujal. IRi

kaitseks määrati advokaat. Sel advokaadil ei õnnestunud siiski IRiga ühendust võtta ja ta loobus tema

kaitsmisest. Ka muudel hiljem määratud advokaatidel ei õnnestunud IRiga ühendust võtta.

Euroopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium

8

Bulgaaria kohus küsis Euroopa Kohtult, kas direktiiviga 2016/343 (süütuse presumptsiooni teatavad

aspektid ja õigus viibida kriminaalmenetluses kohtulikul arutelul) on vastuolus riigisisesed

õigusnormid, mille kohaselt ei ole isikul, kes põgeneb pärast tema suhtes kohtueelses

kriminaalmenetluses koostatud esialgse süüdistusakti saamist ja kes mõistetakse tagaseljaotsusega

süüdi, õigust uuele kohtulikule arutamisele siis, kui ta asukoht tehakse kindlaks ja ta vahistatakse

karistuse täitmisele pööramise eesmärgil.

Euroopa Kohus tuletas meelde, et kui isikut ei teavitatud õigel ajal kohtulikust arutamisest, on sellel

isikul alates tagaseljaotsusest teadasaamisest põhimõtteliselt õigus uuele kohtulikule arutamisele.

Seevastu ei ole isikul õigust uuele kohtulikule arutamisele, kui isik, keda oli süüdistusest ja

kohtuistungist ametlikult teavitatud, väldib kohtuistungi aja ja koha kohta käiva teabe ametlikku

vastuvõtmist. See on nii näiteks juhul, kui isik on esitanud pädevatele riigiasutustele tahtlikult vale

aadressi või kui ta ei asu enam aadressil, mille ta on esitanud. Selleks, et direktiivis 2016/343 ette

nähtud tingimused oleksid kõik täidetud, tuleb aga lisaks kontrollida, kas isikut on teavitatud kohtusse

mitteilmumise tagajärgedest või kas teda esindas kohtus volitatud advokaat. Käesoleval juhul

põgenes IR pärast esialgse süüdistusakti saamist ja näib, et IRi ei esindanud kohtus volitatud kaitsja.

Seetõttu peab eelotsusetaotluse esitanud kohus põhikohtuasjas analüüsima, kas IRi teavitati õigel ajal

kohtusse mitteilmumise tagajärgedest.

Eelnevast tulenevalt jõudis Euroopa Kohus järeldusele, et direktiiviga 2016/343 ei ole vastuolus

riigisisesed õigusnormid, mille kohaselt ei ole isikul, kes põgeneb pärast tema suhtes kohtueelses

kriminaalmenetluses koostatud esialgse süüdistusakti saamist ja kes mõistetakse neil

tingimustel tagaseljaotsusega süüdi, hiljem õigust uuele kohtulikule arutamisele. Seda isiku

õigust võib aga riigisiseses õiguses piirata üksnes tingimusel, kui isikut esindas tagaseljamenetluses

volitatud kaitsja või kui isikut teavitati sellest, et kui ta hoiab õigusemõistmisest kõrvale, võib

kohtulik arutamine toimuda tema kohalolekuta.

Kohtuotsus on kättesaadav siit.

———————————————————————————————— C-677/23: Slovenská sporiteľňa (eelotsus – krediidi

kulukuse aastamäär) ————————————————————————————————

Euroopa Kohtu otsus, 23. jaanuaril 2025

Kaks tarbijat kaebasid kohtusse panga Slovenská sporiteľňa. Nad palusid kohtul tuvastada

krediidilepingu teatavate tingimuste tühisus ning otsustada, et asjaomase krediidi pealt ei tule maksta

intressi ja tasusid. Lepingus ei olnud sõnaselgelt täpsustatud selle kestust, vaid märgitud oli

tasumisele kuuluvate igakuiste maksete arv ning esimese ja viimase kuumakse maksetähtpäev.

Leping nägi ette 17,93% krediidi kulukuse aastamäära. Hagejad kohustusid maksma asjaomase laenu

tagasi 108 kuumaksena igakuises summas 54,20 eurot. Esimene osamakse tuli tasuda

20. detsembriks 2014. Lepiti kokku, et viimane osamakse tasutakse 20. novembril 2023. Lepingu

rubriik „Krediidi kulukuse aastamäära arvutamise aluseks võetud eeldused“ oli sõnastatud järgmiselt:

„Krediit makstakse välja kohe ja kogu summa ulatuses; krediidisaaja täidab oma kohustused

krediidilepingus märgitud tingimustel ja tähtaegade jooksul; intress kehtib kuni laenusuhte kestuse

Euroopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium

9

lõpuni.“ Samuti oli lepingus märgitud: „Leping sõlmitakse kindlaksmääratud ajaks kuni kõigi

kohustuste täieliku täitmiseni.“ Hagejad leidsid, et lepingus ei olnud märgitud lepingu kestust ega

krediidi kulukuse aastamäära arvutamiseks kasutatud eeldusi.

Euroopa Kohus leidis esiteks, et direktiivi 2008/48 kohaselt ei pea krediidilepingus tingimata

sõnaselgelt ära märkima lepingu kestust, kui selle lepingu tingimused võimaldavad tarbijal selle

kestuse raskusteta ja kindlalt välja selgitada. Asjaolu, et tarbija teab lepingu lõppemise hetke, on

keskse tähtsusega selleks, et tarbija saaks lepingut nõuetekohaselt täita. Lepinguliste kohustuste

lõppemine tähistab lepingu lõppemist ja määrab seega kindlaks lepingu kestuse. Kõnealuse lepingu

kestus oli tihedalt seotud kõigi selle lepingu poolte kohustuste täieliku täitmisega.

Teiseks leidis Euroopa Kohus, et krediidi kulukuse aastamäära arvutamisel kasutatud eeldused

peavad olema krediidilepingus sõnaselgelt ära nimetatud ning ei piisa sellest, et tarbija saab

need lepingutingimusi analüüsides ise välja selgitada. See on vajalik selleks, et tarbija saaks

võrrelda erinevaid pakkumisi, ning et tarbijal oleks võimalik teada oma õigusi ja kohustusi. Samuti

peab see võimaldama tarbijal kontrollida, kas ettevõtja arvutas krediidi kulukuse aastamäära õigesti,

ja kui mitte, siis kasutada oma õigusi, eelkõige taganemisõigust. Kuna krediidi kulukuse aastamäära

arvutamisel kasutatud eelduste mainimine krediidilepingus on tarbija jaoks olulise tähtsusega, tuleb

riigisisestes õigusnormides ettenähtud karistust, mille kohaselt kaotab krediidiandja oma õiguse saada

intressi ja lisatasusid, pidada proportsionaalseks. Arvestades, et krediidi kulukuse aastamäära

arvutamiseks kasutatud eeldused võivad olla keerulised, on vaja need krediidilepingus selgelt,

kokkuvõtlikult ja sõnaselgelt ära märkida.

Kohtuotsus on kättesaadav siit.

Tegemist on mitteametliku kokkuvõttega EL õiguse büroo valitud kohtulahenditest. EL Kohtu otsuste ja kohtujuristi ettepanekute terviktekstidega saab tutvuda EL Kohtu koduleheküljel või EUR-Lex andmebaasis

(viited lisatud).

oopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium

Kohtuasjad, kus Eesti on esitanud seisukoha:

o C-577/23: komisjon vs. Eesti (liikmesriigi kohustuste rikkumine – ECN+

direktiiv)

Olulisemad EL Kohtu lahendid:

o T-354/22: Bindl (tühistamishagi – isikuandmete edastamine kolmandasse riiki) o C-578/23: Česká republika - Generální finanční ředitelství (eelotsus –

riigihanked) o C-394/23: Mousse (eelotsus – soopõhiste isikuandmete kogumine) o T-193/23: MegaFon vs. nõukogu (tühistamishagi – piiravad meetmed) o C-424/23: DYKA Plastics (eelotsus – riigihanked) o C-644/23: Stangalov (eelotsus – õigus uuele kohtulikule arutamisele) o C-677/23: Slovenská sporiteľňa (eelotsus – krediidi kulukuse aastamäär)

Euroopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium

2

Kohtuasjad, kus Eesti on esitanud seisukoha:

———————————————————————————————— C-577/23: komisjon vs. Eesti (liikmesriigi kohustuste

rikkumine – ECN+ direktiiv) ————————————————————————————————

Euroopa Kohtu otsus, 23. jaanuaril 2025

Euroopa Komisjon esitas 18.09.2023 Eesti vastu hagi Euroopa Kohtule, kuna Eesti ei olnud tähtajaks

üle võtnud direktiivi 2019/1 (mille eesmärk on anda liikmesriikide konkurentsiasutustele volitused,

et tulemuslikumalt tagada konkurentsinormide täitmine ja et tagada siseturu nõuetekohane toimimine,

nn ECN+ direktiiv). Direktiivi ülevõtmise tähtpäev oli 04.02.2021. Komisjon palus määrata Eestile

ELTL-i artikli 260 lõike 3 alusel põhisumma 600 eurot päevas kuni rikkumise lõppemise kuupäevani

või kohtuotsuse tegemise kuupäevani selliselt, et minimaalne põhisumma oleks igal juhul

168 000 eurot. Karistusmakseks palus komisjon määrata Eestile 5220 eurot päevas alates Euroopa

Kohtu rikkumist tuvastava otsuse tegemise päevast kuni rikkumise kõrvaldamiseni. Eesti tunnistas

rikkumist, kuid palus kohtul vähendada põhisumma ja karistusmakse suurust.

Euroopa Kohus tuvastas, et kuna Eesti ei olnud vastu võtnud õigusnorme, mis on vajalikud ECN+

direktiivi ülevõtmiseks ega ole neist komisjoni teavitanud, siis on ta rikkunud selle direktiivi

artiklist 34 tulenevaid kohustusi. Analüüsides põhisumma ja karistusmakse suurust, leidis kohus,

et kuna rikkumise raskuse hindamisel ei ole komisjon tõendanud, et käesoleval juhul tuvastatud

rikkumise tagajärjed era- ja avalikele huvidele on sama ulatusega nagu juhul, kui seda

direktiivi ei oleks üldse üle võetud, tuleb tõdeda, et see rikkumine on direktiiviga taotletavat

eesmärki arvestades ilmselgelt raske, kuid mitte nii raske, kui leiab komisjon. Mis puudutab

rikkumise kestust, siis menetluse lõppemise kuupäevaks ei olnud rikkumine veel lõppenud ning

selleks ajaks oli see kestnud juba 3 aastat ja 15 päeva. Seetõttu otsustas kohus määrata Eestile

põhisumma suurusega 400 000 eurot, et hoida tõhusalt ära selle rikkumisega sarnaste rikkumiste

kordumine.

Kuna Eesti jätkas oma kohustuste rikkumist menetluse lõpu kuupäeva seisuga, siis oli kohtu meelest

ka päevamääraga karistusmakse väljamõistmine sobiv rahaline meede tagamaks, et liikmesriik

lõpetaks tuvastatud rikkumise võimalikult kiiresti. Kuna ka karistusmakse väljamõistmisel tuleb

arvesse võtta rikkumise kestust, raskusastet ja liikmesriigi maksevõimet, siis otsustas kohus samadel

põhjustel nagu põhisumma määramisel vähendada komisjoni nõutud karistusmakset ja mõista Eestilt

komisjoni kasuks välja karistusmakse suurusega 3000 eurot päevas alates kohtuotsuse kuupäevast

kuni ajani, mil liikmesriik on selle rikkumise lõpetanud.

Kohtuotsus on kättesaadav siit.

Euroopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium

3

Olulisemad EL Kohtu lahendid:

———————————————————————————————— T-354/22: Bindl (tühistamishagi – isikuandmete

edastamine kolmandasse riiki) ————————————————————————————————

Üldkohtu otsus, 8. jaanuaril 2025

Hageja on Saksamaa kodanik, kes külastas mitmel korral Euroopa tuleviku konverentsi veebisaiti,

mille isikuandmete vastutav töötleja on Euroopa Komisjon. Muu hulgas registreerus hageja

30. märtsil 2022 veebisaidil kajastatud üritusele „GoGreen“, kasutades selleks oma Facebooki kontot.

Hageja märkas, et veebisaidile sisse logides aktiveeriti ühendus kolmandatest isikutest

teenusepakkujatega, nt USA ettevõtjaga Amazon Web Services. Hageja palus Üldkohtul tühistada

tema isikuandmete edastamine kolmandatesse riikidesse, kus ei ole nõuetekohasel tasemel

isikuandmete kaitset. Samuti leidis hageja, et komisjon on tekitanud sellega talle mittevaralist kahju.

Üldkohus leidis, et tühistamishagi on vastuvõetamatu, kuna vaidlusalused edastamised kujutavad

endast konkreetseid tegusid, mitte õigusakte. Üldkohus jättis rahuldamata ka nõude hüvitada kahju

seoses sellega, et komisjon kasutab veebisaidi sisulevivõrguna Amazon CloudFronti teenust. Ei olnud

tõendatud, et sel konkreetsel veebisaidi külastamisel edastati hageja isikuandmeid kolmandasse riiki.

Isikuandmed edastati Münchenis asuvasse serverisse. Samuti kasutati CloudFronti teenust lepingu

alusel Amazon.com-i tütarettevõtjaga, kes asub Luksemburgis, ning lepingu kohaselt pidid andmed

jääma Euroopasse. Ühe teise veebisaidi külastamisega seoses ei olnud mittevaralise kahju

väljamõistmine põhjendatud, kuna hageja kasutas tehnilist seadistamist, et muuta oma nähtavat

asukohta, luues sellega vajalikud tingimused USAs asuvate serveritega ühenduse tekitamiseks.

Üldkohus leidis siiski, et seoses hageja registreerumisega „GoGreen“ üritusele Facebooki kaudu

edastati tema isikuandmeid USAs asuvale ettevõtjale Meta Platforms. Andmete edastamise hetkel ei

olnud komisjon teinud otsust, mille kohaselt oleks USAs adekvaatne isikuandmete kaitse tase, samuti

ei olnud komisjon võtnud muid kaitsemeetmeid. Komisjon rikkus seega ELi õigust seoses ELi

institutsiooni poolt isikuandmete edastamisega kolmandasse riiki. Üldkohus otsustas, et

komisjon peab hagejale hüvitama mittevaralise kahju summas 400 eurot.

Kohtuotsus on kättesaadav siit.

———————————————————————————————— C-578/23: Česká republika - Generální finanční ředitelství

(eelotsus – riigihanked) ————————————————————————————————

Euroopa Kohtu otsus, 9. jaanuaril 2025

Tšehhi ministeerium sõlmis 1992. aastal IBM kontserniga lepingu Tšehhi maksuameti infosüsteemi

loomiseks. 2013. aastal asus ministeeriumi asemele Tšehhi maksuamet. 2016. aastal algatas ta

Euroopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium

4

väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse selle infosüsteemi hooldamiseks ja sõlmis

riigihankelepingu äriühinguga IBM Česká republika, kelle ainuosanik on IBM kontsern. Nimelt on

see äriühing selle süsteemi litsentsiõiguste omanik. Konkurentsiamet leidis, et Tšehhi maksuamet

oli väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust kasutades toime pannud rikkumise, kuna

selle menetluse kasutamiseks vajalikud tingimused ei olnud täidetud.

Tšehhi maksuamet väitis, et ei tema ega ministeerium ei ole põhjustanud IBM Česká republika

ainuõiguse olukorda. 1992. aastal oli IBM kontsern ainus ettevõtja, kes suutis nõutud teenuseid

osutada ja vastav leping oli kooskõlas tol ajal kehtinud riigisiseste õigusnormidega. Hiljem püüdis

maksuamet vabaneda sõltuvusest IBM Česká republikast, kuid äriühing teatas, et ei soovi oma varalisi

autoriõigusi sellele lähtekoodile üle anda. Kui väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust

ei oleks valitud, oleks see infosüsteem olnud kasutuskõlbmatu. Uue infosüsteemi pakkumiseks

hankemenetluse korraldamine ei oleks olnud rahaliselt mõistlik.

Eelotsusetaotluse esitanud kohtul tekkis küsimus, kas direktiivi 2004/18 (ehitustööde

riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra

kohta, asendatud direktiiviga 2014/24 riigihangete kohta) tuleb tõlgendada nii, et hindamaks, kas

hankija tegevus põhjustas selle sätte tähenduses ainuõiguse olukorra, tuleb arvesse võtta faktilisi ja

õiguslikke asjaolusid, mis on seotud esimest teenust puudutava lepingu sõlmimisega, mille

tagajärjeks on järgmised riigihanked.

Euroopa Kohus tuletas kõigepealt meelde, et väljakuulutamiseta läbirääkimistega menetlust võib

kasutada üksnes selles direktiivis ammendavalt nimetatud asjaoludel ja et see menetlus on

erandlik. Kõnealuses sättes on öeldud, et seda menetlust võib kasutada juhul, kui tehnilistel,

kunstilistel või ainuõiguse kaitsega seotud põhjustel saab lepingu sõlmida ainult ühe konkreetse

ettevõtjaga. See sisaldab kahte kumulatiivset tingimust: esiteks peavad olemas olema lepingu

esemega seotud tehnilised, kunstilised või ainuõiguste kaitsega seotud põhjused ja teiseks peab

esinema asjaolu, et nende põhjuste tõttu on lepingu sõlmimine konkreetse ettevõtjaga absoluutselt

hädavajalik. Lisaks peab Euroopa Kohtu sõnul hankija veel ka tõendama, et lepingu esemega seotud

tehnilised, kunstilised või ainuõiguste kaitsega seotud põhjused ei johtu temast.

Euroopa Kohus otsustas, et liikmesriigi kohus peab sellist johtuvust hinnates arvesse võtma mitte

ainult esimest teenust puudutava lepingu sõlmimisega seotud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid,

vaid ka kõiki neid asjaolusid, mis iseloomustavad ajavahemikku alates lepingu sõlmimise

kuupäevast kuni kuupäevani, mil hankija valib järgnevaks riigihankemenetluseks kasutatava

menetluse.

Kohtuotsus on kättesaadav siit.

Euroopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium

5

———————————————————————————————— C-394/23: Mousse (eelotsus – soopõhiste isikuandmete

kogumine) ————————————————————————————————

Euroopa Kohtu otsus, 9. jaanuaril 2025

SNCF Connect müüb oma veebisaidil rongipileteid. Kliendid on sellel veebisaidil sõidupileteid ostes

kohustatud märgistama lahtri „härra“ või „proua“. Kohtuasja kaebaja leiab, et selline andmete

kogumine rikub isikuandmete kaitse üldmääruses sätestatud seaduslikkuse põhimõtet ja võimalikult

väheste andmete kogumise põhimõtet. Seetõttu küsis Prantsusmaa kohus, kas transpordiettevõtja

klientide soopõhiste isikuandmete töötlemine on isikuandmete kaitse üldmääruse järgi lubatud, sest

see võib olla vajalik lepingu täitmiseks või seda tuleb pidada vajalikuks vastutava töötleja või

kolmanda isiku õigustatud huvi seisukohast.

Euroopa Kohus selgitas esiteks, et raudteeveoteenuse osutamine hõlmab üldjuhul kliendiga

suhtlemist, et saata talle pilet elektroonilisel teel, teavitada teda reisi puudutavatest muudatustest jne.

Selline suhtlemine võib nõuda teatavatest tavadest kinnipidamist ja hõlmata muu hulgas

viisakusvormelite kasutamist, et näidata asjaomase ettevõtja austust oma kliendi vastu ja säilitada

seeläbi selle ettevõtja maine. Siiski ei pea selline suhtlemine tingimata olema asjaomase kliendi soo

alusel isikustatud. Teenuse nõuetekohane pakkumine on võimalik ka siis, kui ettevõtja otsustab nende

klientide puhul, kes ei soovi oma soopõhise pöördumisvormeli eelistust märkida, või kõigi klientide

puhul kasutada üldiseid ja kõikehõlmavaid viisakusvormeleid. Seetõttu jõudis Euroopa Kohus

järeldusele, et transpordiettevõtja klientide soopõhist pöördumisvormelit puudutavate

isikuandmete töötlemine ei näi olevat lepingu nõuetekohaseks täitmiseks objektiivselt vältimatu

või väga oluline ning järelikult ei saa seda pidada lepingu täitmiseks vajalikuks.

Euroopa Kohus leidis teiseks, et veoettevõtja klientide soopõhise pöördumisvormeli eelistust

puudutavate isikuandmete töötlemist, mille eesmärk on kaubandussuhtluse isikustamine klientide

sooidentiteedi alusel, ei saa pidada vastutava töötleja või kolmanda isiku õigustatud huvide

seisukohast vajalikuks, kui (1) nende andmete kogumisel ei ole kliendile õigustatud huvist teada

antud või (2) selline töötlemine ei ole toimunud vastava õigustatud huvi elluviimiseks rangelt vajaliku

piires või (3) kõiki tähtsust omavaid asjaolusid arvestades võivad kliendi põhiõigused ja -vabadused

olla asjaomase õigustatud huvi suhtes kaalukamad, eelkõige juhul, kui arvestada sooidentiteedi alusel

diskrimineerimise ohtu.

Kohtuotsus on kättesaadav siit.

———————————————————————————————— T-193/23: MegaFon vs. nõukogu (tühistamishagi –

piiravad meetmed) ————————————————————————————————

Üldkohtu otsus, 15. jaanuaril 2025

Euroopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium

6

Hageja MegaFon OAO on Moskvas asuv aktsiaselts, kes on üks peamistest Venemaa

telekommunikatsiooni- ja mobiilsideoperaatoritest. Seoses Venemaa „sõjalise operatsiooniga“

Ukrainas kanti hageja 2023. aasta veebruaris nõukogu otsuse 2014/512/ÜVJP ja määruse nr 833/2014

loetellu nende isikute kohta, kellele kohaldatakse piiravaid meetmeid. 2023. aasta juulis ja 2024. aasta

jaanuaris vastu võetud muudatustega jäeti ta sellesse nimekirja. Ta vaidlustas enda esialgse loetellu

kandmise ja sinna jätmise Üldkohtus, väites, et rikutud on tema kaitseõiguseid ja õigust tõhusale

kohtulikule kaitsele ning et nõukogu on rikkunud põhjendamiskohustust ja proportsionaalsuse

põhimõtet ning teinud hindamisvea.

Üldkohus otsustas, et nõukogu ei ole rikkunud põhjendamiskohustust, kuna hagejal oli võimalik

mõista, et ta kanti vaidlusalustesse loeteludesse seetõttu, et teda peeti üksuseks, kes otseselt toetab

Venemaa sõjatööstuskompleksi Ukraina-vastases agressioonisõjas. Samuti otsustas Üldkohus, et

nõukogu ei ole rikkunud teavitamiskohustust ja kaebaja õigust olla ära kuulatud. Nimelt, mis

puudutab esmakordset loetellu kandmist, siis ei ole nõukogu kohustatud asjaomast isikut või üksust

eelnevalt teavitama põhjendustest, millele ta kavatseb tugineda tema nime loetellu kandmisel, ega

teda ära kuulama, kuna sellistel meetmetel peab olema üllatav mõju, et tagada nende tõhusus ja

vältida, et hageja võiks saada vahepeal ekspordilitsentse või sõlmida erandi kohaldamisalasse

kuuluvaid lepinguid. Kuna loetelusse jätmine tugines samadele põhjendustele kui need, millega

põhjendati esialgset loetelusse kandmist, siis ei pidanud nõukogu hagejat ka enne nende vastuvõtmist

ära kuulama.

Lisaks hindas Üldkohus, et nõukogu ei teinud hagejat loetelusse kandes hindamisviga, kuivõrd

nõukogu esitatud tõendid kujutavad endast selliste piisavalt konkreetsete, täpsete ja ühtelangevate

kaudsete tõendite kogumit, mis kinnitavad asjaolu, et hageja toetab otseselt Venemaa

sõjatööstuskompleksi. Nõukogu ei rikkunud ka proportsionaalsuse põhimõtet, kuna taotletavate

eesmärkide tähtsus on oma olemuselt selline, mis kaalub üles teatud ettevõtjatele tekkivad

negatiivsed tagajärjed, isegi kui need on märkimisväärsed.

Seega jättis Üldkohus kaebaja hagi tervikuna rahuldamata.

Kohtuotsus on kättesaadav siit.

———————————————————————————————— C-424/23: DYKA Plastics (eelotsus – riigihanked)

————————————————————————————————

Euroopa Kohtu otsus, 16. jaanuaril 2025

Fluvius on Belgia äriühing, kelle ülesanne on ehitada, hallata ja hooldada Flandria piirkonnas mitut

kommunaal- ja kanalisatsioonivõrku. Ta avaldas kanalisatsioonitorude paigaldamis- ja vahetustööde

tegemiseks hanketeate, milles nõudis, et reovee äravoolusüsteemides kasutataks keraamilisi torusid

ja vihmavee äravoolusüsteemides betoonist torusid. Muude materjalide kasutamine oli lubatud

üksnes erilistel tehnilistel asjaoludel. Äriühing DYKA, kes toodab ja turustab plastist

kanalisatsioonitorusid, vaidlustas selle hanketeate, väites, et tema kõrvalejätmine hankemenetlusest

rikub direktiivis 2014/24 (riigihangete kohta) sätestatud riigihangete põhimõtteid. Vaidlust

lahendaval kohtul tekkis küsimus, kas riigihangete direktiivi kohaselt võivad avaliku sektori hankijad

ehitustööde riigihanke tehnilises kirjelduses täpsustada, millistest materjalidest peavad

pakkujate pakutud tooted olema valmistatud.

Euroopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium

7

Kõigepealt selgitas Euroopa Kohus, et riigihangete direktiivis osutatud tehnilise kirjelduse

sõnastamise loetelu on ammendav ja seega peab avaliku sektori hankija sõnastama hankelepingu

eseme tehnilise kirjelduse ühel direktiivis nimetatud viisil, välja arvatud vastavates sätetes kindlaks

määratud erandite korral. Seejärel nentis ta, et kõige paremini aitab konkurentsile avatuse eesmärki

saavutada funktsionaalsete nõuete või kasutusomaduste kirjeldamisest lähtuv tehnilise kirjelduse

sõnastamine, mida tuleks kasutada võimalikult ulatuslikult.

Üldjuhul ei tohi tehnilises kirjelduses nimetada kindlat marki ega allikat või eri protsessi ega

kaubamärki, patenti, liiki, kindlat päritolu ega kindlat tootmisviisi, kuid erandkorras on see lubatud

siis, kui lepingu reguleerimiseset ei ole võimalik kirjeldada kasutusomaduste või funktsionaalsete

nõuete abil, või viidates teatud tehnilistele kirjeldustele või standarditele või nende kahe viitamisviisi

kombineerimise teel. Sel juhul tuleb lisada viitele märge „või samaväärne“. Veel on võimalik

kindlale margile jms viidata siis, kui see on hankelepingu eseme seisukohast põhjendatud. Sel

juhul ei ole vaja lisada märget „või samaväärne“. Euroopa Kohus selgitas, et seda, kas see on

hankelepingu eseme seisukohast põhjendatud, tuleb tõlgendada kitsalt, mistõttu hõlmab see üksnes

olukordi, kus selline nõue tuleneb vältimatult hankelepingu esemest. Selline on olukord Euroopa

Kohtu sõnul eelkõige siis, kui see nõue lähtub avaliku sektori hankija poolt taotletavast esteetilisest

lahendusest või vajadusest sobitada ehitis oma keskkonda või kui kasutusomaduste või

funktsionaalse nõude seisukohast on kindlast materjalist valmistatud toote kasutamine

vältimatu. Nimelt ei ole sellistes olukordades võimalik kasutada ühtegi alternatiivi, mis põhineks

teistsugusel lahendusel.

Kõnealuse olukorra kohta ütles Euroopa Kohus, et materjali, millest toode koosneb, ei saa

kvalifitseerida „kasutusomaduseks“ või „funktsionaalseks nõudeks“, vaid seda tuleks käsitada viitena

„liigile“ või „teatavale tootmisviisile“, mis võiks teatavaid ettevõtjaid või tooteid soosida või need

välistada. Kuna hankija ei ole lisanud märget „või samaväärne“, siis peab materjali kasutamise nõue

tulenema vältimatult hankelepingu esemest. Seega peab hankija tehnilises kirjelduses hoiduma

nõudmast teatava materjali kasutamist, kas vältides hankedokumentides niisuguse materjali

mainimist või viidates ühele või mitmele materjalile, lisades sinna märke „või samaväärne“.

Kohtuotsus on kättesaadav siit.

———————————————————————————————— C-644/23: Stangalov (eelotsus – õigus uuele kohtulikule

arutamisele) ————————————————————————————————

Euroopa Kohtu otsus, 16. jaanuaril 2025

IRi süüdistati selles, et ta osales grupiga organiseeritud kuritegelikus ühenduses, mille eesmärk oli

toime panna maksukuritegusid. IRile toimetati kätte neid süütegusid käsitlev esialgne süüdistusakt.

Kohtueelse menetluse raames kasutas IR enda volitatud advokaadi teenuseid ja esitas aadressi, millel

temaga ühendust võtta. Vaatamata katsetele kutsuda IR isiklikult kohtusse, ei olnud IRi asukohta

pärast kohtueelse menetluse lõppu võimalik kindlaks teha ei tema enda antud aadressil ega mujal. IRi

kaitseks määrati advokaat. Sel advokaadil ei õnnestunud siiski IRiga ühendust võtta ja ta loobus tema

kaitsmisest. Ka muudel hiljem määratud advokaatidel ei õnnestunud IRiga ühendust võtta.

Euroopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium

8

Bulgaaria kohus küsis Euroopa Kohtult, kas direktiiviga 2016/343 (süütuse presumptsiooni teatavad

aspektid ja õigus viibida kriminaalmenetluses kohtulikul arutelul) on vastuolus riigisisesed

õigusnormid, mille kohaselt ei ole isikul, kes põgeneb pärast tema suhtes kohtueelses

kriminaalmenetluses koostatud esialgse süüdistusakti saamist ja kes mõistetakse tagaseljaotsusega

süüdi, õigust uuele kohtulikule arutamisele siis, kui ta asukoht tehakse kindlaks ja ta vahistatakse

karistuse täitmisele pööramise eesmärgil.

Euroopa Kohus tuletas meelde, et kui isikut ei teavitatud õigel ajal kohtulikust arutamisest, on sellel

isikul alates tagaseljaotsusest teadasaamisest põhimõtteliselt õigus uuele kohtulikule arutamisele.

Seevastu ei ole isikul õigust uuele kohtulikule arutamisele, kui isik, keda oli süüdistusest ja

kohtuistungist ametlikult teavitatud, väldib kohtuistungi aja ja koha kohta käiva teabe ametlikku

vastuvõtmist. See on nii näiteks juhul, kui isik on esitanud pädevatele riigiasutustele tahtlikult vale

aadressi või kui ta ei asu enam aadressil, mille ta on esitanud. Selleks, et direktiivis 2016/343 ette

nähtud tingimused oleksid kõik täidetud, tuleb aga lisaks kontrollida, kas isikut on teavitatud kohtusse

mitteilmumise tagajärgedest või kas teda esindas kohtus volitatud advokaat. Käesoleval juhul

põgenes IR pärast esialgse süüdistusakti saamist ja näib, et IRi ei esindanud kohtus volitatud kaitsja.

Seetõttu peab eelotsusetaotluse esitanud kohus põhikohtuasjas analüüsima, kas IRi teavitati õigel ajal

kohtusse mitteilmumise tagajärgedest.

Eelnevast tulenevalt jõudis Euroopa Kohus järeldusele, et direktiiviga 2016/343 ei ole vastuolus

riigisisesed õigusnormid, mille kohaselt ei ole isikul, kes põgeneb pärast tema suhtes kohtueelses

kriminaalmenetluses koostatud esialgse süüdistusakti saamist ja kes mõistetakse neil

tingimustel tagaseljaotsusega süüdi, hiljem õigust uuele kohtulikule arutamisele. Seda isiku

õigust võib aga riigisiseses õiguses piirata üksnes tingimusel, kui isikut esindas tagaseljamenetluses

volitatud kaitsja või kui isikut teavitati sellest, et kui ta hoiab õigusemõistmisest kõrvale, võib

kohtulik arutamine toimuda tema kohalolekuta.

Kohtuotsus on kättesaadav siit.

———————————————————————————————— C-677/23: Slovenská sporiteľňa (eelotsus – krediidi

kulukuse aastamäär) ————————————————————————————————

Euroopa Kohtu otsus, 23. jaanuaril 2025

Kaks tarbijat kaebasid kohtusse panga Slovenská sporiteľňa. Nad palusid kohtul tuvastada

krediidilepingu teatavate tingimuste tühisus ning otsustada, et asjaomase krediidi pealt ei tule maksta

intressi ja tasusid. Lepingus ei olnud sõnaselgelt täpsustatud selle kestust, vaid märgitud oli

tasumisele kuuluvate igakuiste maksete arv ning esimese ja viimase kuumakse maksetähtpäev.

Leping nägi ette 17,93% krediidi kulukuse aastamäära. Hagejad kohustusid maksma asjaomase laenu

tagasi 108 kuumaksena igakuises summas 54,20 eurot. Esimene osamakse tuli tasuda

20. detsembriks 2014. Lepiti kokku, et viimane osamakse tasutakse 20. novembril 2023. Lepingu

rubriik „Krediidi kulukuse aastamäära arvutamise aluseks võetud eeldused“ oli sõnastatud järgmiselt:

„Krediit makstakse välja kohe ja kogu summa ulatuses; krediidisaaja täidab oma kohustused

krediidilepingus märgitud tingimustel ja tähtaegade jooksul; intress kehtib kuni laenusuhte kestuse

Euroopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium

9

lõpuni.“ Samuti oli lepingus märgitud: „Leping sõlmitakse kindlaksmääratud ajaks kuni kõigi

kohustuste täieliku täitmiseni.“ Hagejad leidsid, et lepingus ei olnud märgitud lepingu kestust ega

krediidi kulukuse aastamäära arvutamiseks kasutatud eeldusi.

Euroopa Kohus leidis esiteks, et direktiivi 2008/48 kohaselt ei pea krediidilepingus tingimata

sõnaselgelt ära märkima lepingu kestust, kui selle lepingu tingimused võimaldavad tarbijal selle

kestuse raskusteta ja kindlalt välja selgitada. Asjaolu, et tarbija teab lepingu lõppemise hetke, on

keskse tähtsusega selleks, et tarbija saaks lepingut nõuetekohaselt täita. Lepinguliste kohustuste

lõppemine tähistab lepingu lõppemist ja määrab seega kindlaks lepingu kestuse. Kõnealuse lepingu

kestus oli tihedalt seotud kõigi selle lepingu poolte kohustuste täieliku täitmisega.

Teiseks leidis Euroopa Kohus, et krediidi kulukuse aastamäära arvutamisel kasutatud eeldused

peavad olema krediidilepingus sõnaselgelt ära nimetatud ning ei piisa sellest, et tarbija saab

need lepingutingimusi analüüsides ise välja selgitada. See on vajalik selleks, et tarbija saaks

võrrelda erinevaid pakkumisi, ning et tarbijal oleks võimalik teada oma õigusi ja kohustusi. Samuti

peab see võimaldama tarbijal kontrollida, kas ettevõtja arvutas krediidi kulukuse aastamäära õigesti,

ja kui mitte, siis kasutada oma õigusi, eelkõige taganemisõigust. Kuna krediidi kulukuse aastamäära

arvutamisel kasutatud eelduste mainimine krediidilepingus on tarbija jaoks olulise tähtsusega, tuleb

riigisisestes õigusnormides ettenähtud karistust, mille kohaselt kaotab krediidiandja oma õiguse saada

intressi ja lisatasusid, pidada proportsionaalseks. Arvestades, et krediidi kulukuse aastamäära

arvutamiseks kasutatud eeldused võivad olla keerulised, on vaja need krediidilepingus selgelt,

kokkuvõtlikult ja sõnaselgelt ära märkida.

Kohtuotsus on kättesaadav siit.

Tegemist on mitteametliku kokkuvõttega EL õiguse büroo valitud kohtulahenditest. EL Kohtu otsuste ja kohtujuristi ettepanekute terviktekstidega saab tutvuda EL Kohtu koduleheküljel või EUR-Lex andmebaasis

(viited lisatud).