Arvamus Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu trassikoridori asukoha alternatiivide ja uuringute lähteseisukohtade kohta

Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee /

Registrikood 70008658

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

[email protected]

Teie 30.01.2025 nr 13-3/373-1

Meie 21.02.2025 nr 6-5/25/2015-2

Arvamus Eesti-Läti neljanda elektriühenduse

riigi eriplaneeringu trassikoridori asukoha

alternatiivide ja uuringute lähteseisukohtade

kohta

Esitasite arvamuse avaldamiseks Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu (REP)

trassikoridori asukoha alternatiivide ja uuringute lähteseisukohad.

Tutvunud esitatud materjalidega märgime järgmist:

I. Trassikoridorid:

Visandatud trassikoridoride alternatiivid Saaremaa idarannikult mandri rannikualajaamadesse

läbivad piirkonna kaitstavaid alasid, mõnele kaitstavale alale on alternatiivseid trassikoridore

kavandatud ka Saaremaa sisemaal, Raplamaal ning Järvamaal.

Kaitstavatest aladest on trassikoridorid kavandatud eelkõige hoiualadele, hoiualad on valdavalt

hõlmatud ka Natura 2000 alade võrgustikku. Hoiualadel on ala valitseja (s.o Keskkonnaamet)

nõusolekul ehitamine lubatud. Kuid nõusoleku andmisel tuleb lähtuda, et hoiualal on keelatud

nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala

moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade,

kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi (looduskaitseseaduse (LKS) § 32 lg 2).

Kaitsealadest on trassikoridorid kavandatud Türi maastikukaitseala ja Nehatu looduskaitseala

piiranguvöönditesse (vt järgnevad märkused seletuskirja juurde). Neis vööndites on

ehitustegevus ala valitseja (s.o Keskkonnaamet) nõusolekul lubatud, kuid ala valitseja ei saa

anda ehitamiseks nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või

kaitseala seisundit. Kusjuures ka Nehatu looduskaitseala kuulub Natura 2000 alade

võrgustikku.

Natura 2000 alade võrgustikuga kattuvad ka mõned kaitsealuse liigi püsielupaigad Rumba ja

Järvakandi vahelise olemasoleva liini koridori ääres.

Saaremaa idaranniku ja mandri rannikualajaamade vahelises osas on kõik alternatiivid

kavandatud kaitstavatele aladele, mis kuuluvad Natura 2000 võrgustikku. Paljudes lõikudes on

trassialternatiivid kavandatud ka alade kaitse-eesmärkide esinemisalale. Ehkki Keskkonnaamet

ei prognoosi käesoleval ajal ühe või teise alternatiivi keskkonnamõju või rakendatavust, on

vajalik rõhutada, et planeerimisseaduse § 2 lg 3 ning keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 45 lg 2 kohaselt võib strateegilise planeerimisdokumendi

2 (4)

kehtestada juhul, kui seda lubab Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekord ning strateegilise

planeerimisdokumendi kehtestaja on veendunud, et kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt

selle Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust ega kaitse eesmärki. Natura 2000 võrgustiku ala

terviklikkust või kaitse-eesmärki võib erandjuhul kahjustada alternatiivsete lahenduste

puudumisel avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel põhjustel ning juhul kui

rakendatakse hüvitusmeetmeid.

REP asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja mõjude hindamise, sh KSH, programmi (LS ja

programm) lk 22 kohaselt määratleti ühe aluskriteeriumina Natura 2000 linnu- ja loodusalad

maismaal, kuhu elektriühenduse ja nendega seotud rajatiste rajamist püütakse esmajärjekorras

vältida. Aluskriteeriumina määratleti ka Natura metsa-, soo- ja niiduelupaigatüübid, sh muud

esmatähtsad elupaigatüübid ning vääriselupaigad (VEP-id). LS ja programmi lisa 5 „Taimestiku

ja vääriselupaikade analüüsi lähteülesanne“ lk 2 kohaselt annab analüüs sisendi

trassialternatiivide võrdlemiseks võrdluskriteeriumi „Mõju taimestikule ja vääriselupaikadele”

jaoks ning seda saab kasutada täiendava sisendina ka võrdluskriteeriumi „Mõju

rohevõrgustikule“ osas. Kuna on selgunud, et maismaa Natura 2000 loodusalasid ei ole olnud

võimalik vältida, peab taimestiku ja vääriselupaikade analüüs andma ka sisulise panuse Natura

hindamisse (arvestades ka nn Natura hindamisega seotud ranget ettevaatusprintsiipi).

LS ja programmi alaptk-i 4.6.9 kohaselt: „Seni teostatud kavandatavate meretuuleparkide

KMH-de (nt Saare Wind Energy OÜ ja Liivi Offshore OÜ meretuulepargid) raames teostatud

kalastiku uuringute tulemuste põhjal võib öelda, et merekaabli rajamisel ei kaasne olulist

negatiivset mõju kalastikule. Olulisim kalastiku mõjutaja on merekaabli paigaldamisega

kaasnev heljumi levik, kuid ehitustöödele on võimalik seada ajalised piirangud, et välistada

tööde läbiviimist kalastikule olulisel perioodil (kudeajal). Vältimaks elektromagnetvälja

võimalikke olulisi ebasoodsaid mõjusid kalastikule tuleb kaablite rajamisel rakendada parimat

võimalikku tehnikat – kasutada kaableid, mille mõju on väikseim. Põhjalikum hinnang

võimalikust mõjust kalastikule antaks pärast trassialternatiivide visandamist ja alternatiivide

hindamisel, mille tulemusi kajastatakse mõju hindamise aruandes.“

Juhime tähelepanu, et läbiviidud keskkonnamõju hindamiste järelduste laiendamine kogu Eesti

rannikule võib olla eksitav. Meie hinnangul tuleb trassialternatiivide määratlemisel arvestada

kalade oluliste kudealadega, seejuures tuleb tähelepanu pöörata jõgede suudmealadele. Nt

merekaabli üheks trassialternatiiviks on pakutud Mägi-Kurdla alajaamast lähtuv liin. Hetkel on

liin planeeritud täpselt Kuke peakraavi suudmealale. Kuke peakraav on üks olulisemaid

poolsiirdekalade kudepaiku piirkonnas. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 16.06.2016 määruse nr 65

„Kalapüügieeskiri“ lisale 8 on Kuke peakraavi suudmealal kalapüük keelatud 1. märtsist

31. maini, ka muul ajal on jõgede suudmealad kalastikule olulised. Trassialternatiiv

perspektiivse Paatsalu alajaamani läbib Paatsalu lahte, kuhu suubuvad olulised veekogud

Paadrema jõgi ja Küti jõgi. Nii Paadrema jõgi kui ka Küti jõgi on mõlemad nimetatud Vabariigi

Valitsuse 16.06.2016 määruse nr 65 „Kalapüügieeskiri“ lisas 8.

II. Esialgsete trassialternatiivide kirjeldus (seletuskiri):

Seletuskirja lk 49 ning 52 on väidetud: „Muriste alajaama minekul on kaablikoridor visandatud

selliselt, et see kulgeks läbi Nehatu looduskaitseala, olemasoleva õhuliini kõrval, vältides

sihtkaitsevööndeid ja kaitsealuste liikide elupaiku.“ Juhime tähelepanu, et kaardirakenduses on

maakaabelliin ühe nurgaga kavandatud ka Nehatu looduskaitseala Nehatu sihtkaitsevööndis.

Seletuskirja lk 48 ning 51 on väidetud: „Paatsalu alajaama minekul on kaablikoridor visandatud

selliselt, et see ei kattuks Paadrema loodusalaga.“ Märgime, et kaardirakenduses on kaabelliin

näidatud Paadrema looduskaitseala Tamme sihtkaitsevööndisse.

Juhime ka tähelepanu, et seletuskirja joonis 38 „Mägi-Kurdla – Muriste trassikoridori

3 (4)

alternatiiv – maa- ja merekaabel.“ on sama, mis joonis 37 „Mägi-Kurdla - Paatsalu

trassikoridori alternatiiv – maa- ja merekaabel.“ Palume lisada seletuskirja Mägi-Kurdla –

Muriste peatükki (alaptk 2.3.2) õige joonis.

III. Uuringute lähteülesanded:

LS ja programmi lisa 7 „Eskiisprojekti lähteülesanne“ lk 9 p-s 3.8.8 on toodud, et eskiisprojektis

antakse üldised tehnilised lahendused tuvastatud oluliste mõjude vähendamiseks (näiteks

paigaldusaeg heljumi tekke vähendamiseks, lindude pesitsuse häirimise vältimine). P 3.8.9

kohaselt koostatakse eskiislahendus kaabelliinide paiknemiseks planeeringu liinikoridoris.

Siiski tuuakse geoloogia ja merepõhjasete ekspertarvamuse lähteülesande (LS ja programmi

lisa 8) lk 2 välja, et geoloogilised uuringud ei ole vajalikud trassi valikuks, kuid on olulised

otsustamaks, kuhu on keskkonna ohutusest lähtuvalt kõige otstarbekam veekaabelliin

merepõhja paigaldada. Samuti, milliseid meetmeid oleks vaja rakendada, et võimalikke

keskkonna reostuse ohte vältida või leevendada ning milliseid uuringuvajadusi võib olla

edaspidises projekteerimise etapis.

Palume täpsustada, kuidas otsustatakse kaabelliini paiknemine ja pakutakse üldised tehnilised

lahendused oluliste mõjude vältimiseks, kui uuringud viiakse läbi alles projekteerimise etapis.

Hetkel ei selgu, mille alusel konkreetsed suunised antakse, kui täpsemad uuringud on kavas

projekteerimise etapis. Olete ka oma vastuskirja (25.10.2024 kiri nr 14-5.1/930-431) p-s 7

selgitanud, et heljumi modelleeringud on vajalikud alles sobivaimasse asukohta kaabli

projekteerimiseks vajaliku info saamiseks ning ei mõjuta asukohavalikut. Tegevuse mõju

seisukohalt on valitud kaablitrassil oluline nii setete koostis kui ka heljumi levik: LS ja

programmi lk 63 on toodud: „Heljumi levikut modelleeritakse ning hinnang

mereveekvaliteedile antakse mõju hindamise aruandes väljavalitud trassialternatiivi kohta.

Heljumi leviku ulatuse hinnang on sisendiks ka mitmete teiste valdkondade (nt kalastik, hülged,

linnustik, merepõhjaelustik ja elupaigad, allveearheoloogia) mõju hinnangu andmisel. Sette

analüüside tulemuste alusel hinnatakse mh, kui suur osa setetesse akumuleerunud fosforist on

potentsiaalselt mobiilne ja mis on selle mõju Läänemere keskkonnaseisundile.“ LS ja

programmi lk 61 on ka toodud, et vajadusel antakse kohapõhiste täiendavate uuringute

vajadused projekteerimise etapile. Seega jääb ebaselgeks, kuidas antakse asukohapõhiseid

suuniseid.

LS ja programmi lisa 13 „Linnustiku uuringu lähteülesanne“ lk 7 on kirjas: „Metsamaastikus,

kus liinialuse taimestiku tõttu on leiutõenäosus oluliselt väiksem, tehakse üks otsing sügisel

oktoobris ja üks otsing kevadel aprillis või mai I dekaadil.“ Märgime, et kui metsasel maastikul

on hukkunuid raskem leida, siis ei ole loogiline, et seal piirdutakse vaid ühe otsinguga, sest nii

alahinnatakse hukkumisriski. Kas silmas on peetud ühte lisaotsingut, et andmed oleks

objektiivsemad? Kui tegu on siiski ainult ühe otsingukorraga, siis on vaja selgitada, miks ei ole

mõistlik metsamaastikul aega kulutada (nt otsimispingutus on suur, kuid tulu väike), vajadusel

saab viidata varasematele sarnastele uuringutele, kasvõi tuuleparkide järelseire metoodikatele,

kust on teada, et taimestikuga maastikul on laipade leidmise tõenäosus väike.

Palume elustiku ja muude keskkonnauuringute lähteülesannetes täpsustada, kas

eksperthinnangud koostatakse ja nendega saab tutvuda ka eraldiseisvalt või ainult

tervikülevaatena KSH aruandes.

IV. Märkused kaardirakenduses esitatud taustaandmete kohta:

Kaardirakenduses on kujutatud kaitsealuste liikide andmestik. Kujutatud andmestik tekitab

küsimärke, kuna see ei vasta täiel määral EELIS andmebaasis (seisuga 18.02.2025) kujutatud

1 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 28.10.2024 nr 6-5/24/3614-5 all.

4 (4)

andmestikule. Esineb olukordi, kus kaardirakenduses on kujutatud liikide leiukohti, mida

EELIS andmebaasis ei ole ning vastupidi. Leiame, et jooksvalt, aga kindlasti igasse

planeerimisetappi (nt kooskõlastamine, avalikustamine jne) jõudmisele eelnevalt, tuleb see

andmestik üle kontrollida, tagamaks et planeeringu koostamisel tuginetaks ajakohastele

alusandmetele.

Kaardirakenduses on kaitsealuse liigi kirje all kuvatud lisaks liigi elupaigale ka rangelt

kaitstavate liikide püsielupaigad (sh LKS § 50 lg 2 kohased ringikujulised püsielupaigad). LKS

§ 53 lg 1 kohaselt on I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine

massiteabevahendites keelatud ning sarnast sisu kannab ka avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 8,

mis kohustab teabevaldajat sellise teabe asutusesiseseks kasutamiseks tunnistama. Sellest

tulenevalt on Keskkonnaamet väljendanud seisukohta, et planeeringuprotsessis

avalikustatavates dokumentides ei tohiks kujutada ka I kaitsekategooria liikide ringikujulisi

püsielupaiku. Seda ka juhul, kui püsielupaiga moodustamise alust või kaitstava liigi nime pole

toodud.

Kuna kõik trassialternatiivid läbivad vähemalt rannikul ja meres Natura 2000 võrgustiku alasid,

siis oleks mõistlik kaardirakendusse lisada EÜ Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike

elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (loodusdirektiiv) I lisa

elupaigatüüpide kihid (kättesaadavad ja allalaetavad ka Keskkonnaportaali avalikust

kaardirakendusest), kuna need on olulised nii trassialternatiivide valikul kui ka hinnangute

andmisel.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Helen Manguse

juhataja

keskkonnakorralduse büroo

Irma Pakkonen 5683 1311 (keskkonnakorraldus)

[email protected]

Kai Ginter 5699 4373 (meri, vesi)

[email protected]

Märt Öövel 5306 8315 (looduskasutus)

[email protected]

Marko Mägi 5787 8730 (looduskasutus)

[email protected]

Meeli Kesküla 5345 4246 (looduskasutus)

[email protected]

Märt Kesküla 523 4410 (vee-elustik)

[email protected]