| Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Viit | 13-9/697-1 |
| Registreeritud | 21.02.2025 |
| Sünkroonitud | 24.02.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 13 Maa ja ruumiloome |
| Sari | 13-9 Riigimaa planeeringute kirjavahetus |
| Toimik | 13-9 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Maa- ja Ruumiamet |
| Saabumis/saatmisviis | Maa- ja Ruumiamet |
| Vastutaja | Külli Siim (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Planeeringute valdkond, Ruumilise planeerimise osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Mustamäe tee 51 / 10621 Tallinn / 665 0600 / [email protected] / www.maaruum.ee
Registrikood 70003098
Edastamine vastavalt kuuluvusele -
selgitustaotlus seoses tuuleenergeetika
mahtudega
Maa- ja Ruumiametile on saadetud 12.02.2025 selgitustaotlus (lisatud), milles soovitakse teada,
milline on Eesti tuuleenergia võimsuse vajadus ja millisel viisil soovitud võimsus saavutatakse.
Täiendavalt palutakse selgitust 26.11.2024 toimunud tuuleenergeetika ümarlaua Regionaal- ja
Põllumajandusministeeriumi ettekande kohta.
Seoses ministeeriumite ja ametiasutuste ümberkorraldusega on ruumilise planeerimise
rakenduslike ülesannete täitmise õigused ja kohustused antud alates 01.01.2025 Maa- ja
Ruumiametile (MaRu), kes on ühtlasi ka kohaliku omavalitsuse planeeringutele heakskiidu andja
(PlanS § 90, §121, § 138). Vastavalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM)
põhimääruse §-le 11 on maakasutuspoliitika kavandamine ja elluviimine, ruumilise planeerimise
korraldamine, maa- ja ruumivaldkonna ülesannete täitmine ning vastavate õigusaktide eelnõude
koostamine MKM-i vastutusalas. PlanS § 7 lõike 1 punkti 4 kohaselt annab MKM muuhulgas
juhiseid PlanS-i rakendamise kohta. Eelnevast tulenevalt on planeerimisvaldkonda reguleerivate
õigusaktide kohta selgituste andmine MKM-i pädevuses.
Esitatud pöördumine on märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise
esitamise seaduse (MSVS) § 2 lg 2 p 2 kohaselt selgitustaotlus. Sama seaduse § 3 näeb ette, et
riigiasutus annab tasuta selgitusi tema poolt väljatöötatud õigusaktide, nende eelnõude ja asutuse
tegevuse aluseks olevate õigusaktide ning asutuse pädevuse ja õigusloome tegevuse kohta.
Kuivõrd esitatud selgitustaotlus puudutab 26.11.2024 toimunud tuuleenergeetika ümarlaua
ettekannet, milles selgitati planeerimisseaduse muudatusi, siis edastame antud pöördumise
vastavalt kuuluvusele vastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile.
Palume vastuskiri saata teadmiseks ka Maa- ja Ruumiametile.
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium
Teie 12.02.2025
Meie 20.02.2025 nr 12-2/25/2439-2
2
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt) Kati Tamtik peadirektor
Lisa : MTÜ Looduse ja Inimeste eest pöördumine 12.02.2025 (e-kiri)
Teadmiseks: [email protected]
Anne Karjus 5504509 [email protected]
From: [email protected]
Sent: Wed, 12 Feb 2025 17:16:18 +0000
To: Kliimaministeerium info <[email protected]>; MA Üldpost <[email protected]>
Subject: Selgitustaotlus seoses tuuleenergeetika mahtudega
Tere,
Viimasel ajal on olnud mitmeid väljaütlemisi Eesti tuuleenergiavajaduse kohta. Numbrid ja mahud varieeruvad, kuid mitmel korral on jõutud numbrini 200 täiendavat tuugenit, mis teeb 7 MW tuugenite puhul võimsuseks 1400 MW.
Kas võib selle numbri võtta sihiks, mille poole püüeldakse? Kui ei, siis mis on Eesti eesmärk (tuugenite arv või võimsus) ja kuidas on plaan selleni jõuda?
Palume selgitust, millisel viisil näevad erinevad ametid võimalust soovitud sihini jõuda, arvestades, et hetkeseisuga on maismaal olevate planeeringute maht tugevalt üle 7000 MW (üle 1000 tuugeni).
Oleme teadlikud, et kõik planeeringud ei realiseeru, kuid arvestades planeerimisprotsessi käiku, selle järjepidevat lihtsustamist PlanS muutmise teel ning kõikvõimalike erandite ja leevendus- ning kompensatsioonimeetmete lubamist tuuleenergeetikas, on väga raske tuletada tõest realiseeruvat mahtu. Samuti tuleks arvesse võtta arendajate arvates neile tekkinud õigustatud ootust (nt Mulgi vald), mille puhul planeeringu mitte menetlemise puhul on pöördutud riigi poole sooviga, et riik algataks eriplaneeringu, või planeeringu algatamata jätmise korral kohtusse pöördumist (näiteks Raasiku või Vinni vald). Sisuliselt on KOV-idel väga keeruline nii planeeringu algatamisest loobuda kui ka planeeringu koostamist lõpetada (viimase puhul tuleb valida tõenäoline kohtutee kas arendaja või elanike vastu).
Eelnevast johtuvalt teeme ettepaneku kaardistada hetkeseis (planeeringutes olevad mahud) ja leppida kokku kindel soovitud võimsus.
Samuti palume selgitust 26.11.2024 toimunud Põllumajandus- ja Regionaalministeeriumi tuuleenergeetika ümarlaua kohtumisel esitatud materjalide kohta. Tegemist on järjekordse kiirendamismeetmega. Millist eesmärki kõnealune planeerimisprotsessi kiirendamine kannab, teades, et käimasolevate planeeringute puhul on tegemist niigi suure üleplaneerimisega?
Lugupidamisega,
Maarja Maranik
MTÜ Looduse ja Inimeste Eest
53442161