Arvamus Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu trassikoridori asukoha alternatiivide ja uuringute lähteseisukohtadele

Pikk 2 / 10123 Tallinn / +372 640 3050 / [email protected] / www.muinsuskaitseamet.ee / Registrikood

70000958

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teie: 30.01.2025 nr 13-3/373-1

[email protected] Meie: 21.02.2025 nr 5-10/329- 1

Arvamus Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu trassikoridori asukoha

alternatiivide ja uuringute lähteseisukohtadele.

Muinsuskaitseamet tutvus Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu trassikoridori

asukoha alternatiivide ja uuringute lähteseisukohtaga. Palume lähteülesandeid täiendada vastavalt

alltoodud märkustele:

1. Täiendada sotsiaalkultuurilise analüüsi lähteülesannet ja lisada analüüsi ka riikliku kaitse all

olev ehituspärand. Mälestised näitavad piirkonna kultuurmaastiku ajalist mitmekihilisust,

mistõttu tuleb planeerimisel lähtuda mälestisi säästvast põhimõttest ning arvestada nende kui

avaliku väärtusega (MuKS § 3 lg 7). Maastikus olulist mõju omavad muudatused tuleb

kavandada mälestiste ja nende kaitsevöönditest välja ning asukohtade valimisel tuleb

arvestada, et need ei vähendaks ehitismälestistele iseloomulikku maastikulist ilmet, nende

ruumilist kvaliteeti ega halvendaks nende kasutamist või kasutusse võtmist.

2. Täiendada saarte vahelise allveearheoloogilise uuringu lähteülesannet ning lisada:

Allveearheoloogiline uuring tuleb teha hoonestusloa etapis väljavalitud trassil. Selleks, et

allveearheoloogiline uuring saaks toimuda hoonestusloa menetluse raames ühel väljavalitud

trassil, tuleb muuta trassi nihutamisala meres vähemalt 900 meetrini, soovitavalt ühe

kilomeetrini, et mõlemale poole trassi jääks 300 meetrine puhver. Uute tegevuste puhul meres

tuleb arvestada seni avastamata või uurimata veealuse kultuuripärandiga (MuKS §

32). UNESCO 2001. aasta veealuse kultuuripärandi kaitse konventsiooniga liitumisel võttis

Eesti endale kohustuse rakendada meetmeid, mis on vajalikud veealuse kultuuripärandi

kaitseks ja säilitamiseks kasutades selleks parimaid olemasolevaid vahendeid. Konventsiooni

artikli 2 lõike 5 järgi loetakse esimeseks valikuks enne mistahes veealusele kultuuripärandile

2(3)

suunatud tegevuse lubamist või alustamist veealuse kultuuripärandi säilitamist oma algses

asukohas. Väiksema nihutamisala puhul ei ole tagatud võimaliku veealuse kultuuripärandi

säilitamine oma algses asukohas. Samuti võib trassikoridoris leiduda vrakke, mille

väljakaevamine ja teisaldamine ei ole võimalik (näiteks potentsiaalselt keskkonnaohtlikud

vms vrakid).

Laevavraki allveearheoloogiline väljakaevamine ja teisaldamine on põhjendatud juhul, kui

näiteks ehitustööde käigus madalas vees tuvastatakse liiva alla mattunud vrakk. Sellisel juhul

ei ole võimalik vrakki algses asukohas säilitada ja kaasnevad vraki allveearheoloogilised

kaevamised ja teisaldamine säilitusalale.

3. Täiendused dokumendile Eesti-Läti neljanda elektriühenduse maismaaosa arheoloogiliste

uuringute lähteülesannet:

Asendada läbivalt mõiste maastikuleire sõnaga maastikuseire või leire (vt Uuringu liigid,

uuringu tegemise ja sellega seotud kulu hüvitamise kord ning uuringuteatise vorminõuded ja

teatise esitamise kord–Riigi Teataja)

Eelistada tekstis läbivalt väljendit arheoloogilise väärtusega objekt.

Lk 2 teine lõik asendada täies mahus järgnevaga: Riikliku kaitse all olev arheoloogiapärand

on eriplaneeringu kaardile kantud ning trasside kavandamisel on nendega arvestatud. Siinko-

hal tuleb aga silmas pidada seda, et lisaks eelnimetatule on maastikul palju avastatud pärandit,

mida ei ole praeguseks jõutud kaitse alla võtta. Arheoloogiapärand on kaitse all suuresti 1998.

aasta avastuste seisuga. Teadaolevalt on arheoloogiaarhiivides aga infot enam kui 1500 uue

arheoloogilise paiga kohta ning neid lisandub tänu arheoloogide maastiku-uuringutele ja ho-

biotsijate tegevusele u 100–150 tk aastas.

Arheoloogiapärandi hävimise vältimiseks tegeleb Muinsuskaitseamet üle Eesti teadaolevate

ja võimalike arheoloogiliselt väärtuslikud alade kaardistamisega, kus võib kõige

tõenäolisemalt olla säilinud jälgi muinas- ja keskaegsetest asustusüksustest (sh elupaigad,

matmispaigad, tööpaigad jne). Info nn arheoloogiatundlike alade kaardikihtidega edastatakse

sisendina ka valdade üldplaneeringutesse. Lisaks on võimalik sama andmestikku kasutada

eriplaneeringute koostamisel.

Selleks, et tagada võimalikult vähene kahju seni avastatud ja avastamata mitte kaitsealusele

arheoloogiapärandile ja teisalt optimaalne lahendus elektriühenduse trassikoridoride

planeerimisel ja projekteerimisel, on eriplaneeringu koostamise ja ehituse raames vajalik läbi

3(3)

viia Eesti-Läti neljanda elektriühenduse maismaaosa arheoloogiline ekspertiis (etapp I uuring)

ning maastikuseire/leire (etapp II uuring).

Lk 3 esimene lõik korrigeerida: Uuringu eesmärk on tagada mitte kaitsealuse arheoloogiapä-

randi kaitse Eesti-Läti neljanda elektriühenduse rajatiste ja muude seonduvate ehitiste ehitus-

tööde läbiviimise piirkonnas. Nimetatud eesmärgi saavutamiseks on vajalik saada arheoloo-

gilise ekspertiisi arheoloogiliste uuringute tulemusel lisateavet seni kaardistatud ja kaardista-

mata potentsiaalse arheoloogiapärandi kohta ning koondada arheoloogiaekspertide soovitu-

sied arheoloogilise väärtusega objektidel teostatavate vajalike edasiste arheoloogiliste uurin-

gute täpsema kava koostamiseks.

Lk 4 esimene lõik korrigeerida: Kavandatud uute liinikoridoride rajamisega kaasnev mõju

võimalikule tuvastamata mitte kaitsealusele arheoloogiapärandile on arvestatav.

Lk 4 teine lõik täiendada: Muinsuskaitseameti kultuurimälestiste registris on käesoleva eripla-

neeringuga hõlmatud valdades 117 arvel olevat1 arheoloogiamälestist ja ajaloolist looduslikku

pühapaika. Suuresti on tegemist andmestikuga, mis kattub teistes arheoloogia andmebaasides

sisalduva infoga. Lisaks on kõigi eriplaneeringust hõlmatud valdade kohta valminud ka ar-

heoloogiatundlike alade kaardikiht, mille info on edastatud valdadele ja on kättesaadav ka

Muinsuskaitseametis. Esialgse liinikoridoride ning arheoloogiatundlike alade andmestiku

võrdluses on kõige ulatuslikum kattuvus Märjamaa vallas, aga üldisemalt mitte kaitsealuse

arheoloogiapärandi poolest laiemalt on rikkalikud alad Saaremaale kavandatava õhuliinikori-

dori T1 ja T2 alal ning Lääne-Eestis Lääneranna vallas õhuliinikoridori T1 ala.

Lk 5 ptk 4.3 korrigeerida etapi number. Kirjeldatakse maastikuseiret/leiret, mis on II etapi

uuring.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Katrin Koit

Muinsuskaitseameti ehituspärandi nõunik

[email protected]

5192 8032

1 Teadaolev ja riikliku kaitse kehtestamist ootav objekt.