2 / 3
4.1.2. järgima riigihanke korraldamisel riigihangete seaduses sätestatud nõudeid, kui toetuse
saaja on hankija riigihangete seaduse mõistes;
4.1.3. pidama toetuse kasutamise kohta arvestust ning säilitama toetuse taotlemise ja tegevuste
teostamisega seotud dokumentatsiooni vastavalt raamatupidamise seadusele või kui
toetus on vähese tähtsusega abi või riigiabi, siis säilitama dokumente kümme aastat
alates kuupäevast, mil abi anti;
4.1.4. tagastama toetuse kasutamata jäägi koos aruande esitamisega või esitama toetuse
andajale lepingu pikendamise avalduse koos põhjendusega;
4.1.5. tagastama kasutamata jäänud toetuse või lepingus sätestamata eesmärgil kasutatud
toetuse osa toetuse andjalt vastavasisulise kirjaliku nõude saamisel;
4.1.6. võimaldama toetuse andjal kontrollida toetuse kasutamist, toetuse kasutamise kohta
esitatud aruannete õigsust ning toetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude
paikapidavust;
4.1.7. teavitama viivitamata toetuse andjat kõigist asjaoludest, mis erinevad lepingus toodud
tingimustest ja andmetest ning kõigist asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada
toetuse saaja kohustuste täitmist või muudest probleemidest, mis esinevad lepingu
täitmisel.
4.2. Toetuse andja kohustub:
4.2.1. toetuse lepingus sätestatud kuupäeval üle kandma toetuse saaja arvelduskontole, v.a
lepingu punktis 2.4 toodud juhul.
5. Vastutus
5.1. Pooled täidavad oma kohustusi mõistlikult, hoolikalt ja heas usus arvestades tavasid ja praktikat.
5.2. Toetuse andjal on õigus nõuda toetuse saajalt viivist 0,05% tasumisele kuuluvast summast iga
toetuse tagastamisega viivitatud päeva eest.
5.3. Toetuse andja võib peatada toetuse väljamaksmise ja/või nõuda toetuse saajalt leppetrahvi 9%
toetuse summast ja/või lepingust taganeda ja/või nõuda antud toetus või toetuse jääk tagasi juhul,
kui toetuse saaja ei täida lepingulisi kohustusi sh:
5.3.1. toetust ei ole kasutatud ettenähtud korras ja tingimustel;
5.3.2. ilmneb, et toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks;
5.3.3. kulud, mille osas toetust saadi, kujunesid planeeritust väiksemaks;
5.3.4. toetusest tasutud kulud on tekkinud väljaspool toetuse kasutamise perioodi;
5.3.5. aruande või vahearuande kontrollimisel ilmneb, et esitatud kuludokumente on kasutatud
toetuse saajale eraldatud muu toetuse aruande või vahearuande kuludokumendina;
5.3.6. toetuse saaja on esitanud valeandmeid või varjanud andmeid;
5.3.7. aruanne või vahearuanne ei ole esitatud tähtaegselt;
5.3.8. toetuse andmine ei ole kooskõlas riigiabi reeglitega.
5.4. Lepingu rikkumine on vabandatav, kui kohustuse rikkumise põhjuseks on vääramatu jõud
võlaõigusseaduse § 103 tähenduses. Muu hulgas mõistavad pooled vääramatu jõu all õigusakti
(nt riigieelarve seaduse muutmise seaduse või riigi lisaeelarve seaduse) jõustumist, mis takistab
oluliselt lepingu täitmist või muudab selle võimatuks. Pool peab teist poolt vääramatu jõu
asjaolude ilmnemisest ja lõppemisest kohe teavitama. Kui vääramatu jõud kestab kauem kui
kolm kuud, on mõlemal poolel õigus lepingust taganeda.
6. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõppemine
6.1. Leping jõustub, kui pooled on selle allkirjastanud ja toetuse andja on toetuse saaja allkirjastatud
lepingu kätte saanud.
6.2. Lepingu sõlmimise ja toetuse eraldamise otsuse eelduseks on, et toetuse saajal puudub lepingu
vormistamise hetkel maksuvõlgnevus või tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud
intress, välja arvatud juhul, kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise
korral peab maksuvõlg olema tasutud ajakava kohaselt.
6.3. Kõik lepingu muudatused vormistatakse kirjalikult lepingu lisana ja need jõustuvad pärast seda
kui pooled on need allkirjastanud. Pool, kes soovib lepingut muuta, esitab teisele poolele
kirjalikult põhjendatud ettepaneku, millele teine pool on kohustatud vastama 30 kalendripäeva
jooksul. Muutmisettepanekust keeldumist tuleb kirjalikult põhjendada.