Otsus

OTSUS Vaidlustusasja number 41-25/290072 Otsuse kuupäev 22.02.2025 Vaidlustuskomisjoni liige Angelika Timusk Vaidlustus BMGS JSC vaidlustus aktsiaseltsi Eesti Raudtee

riigihankes „CCS Liin 3 ja Liin 2 IT seadmed“ (viitenumber 290072)

Menetlusosalised

Vaidlustaja, BMGS JSC, esindaja Deniss Krivčenkovs Hankija, aktsiaselts Eesti Raudtee

RESOLUTSIOON RHS1 § 192 lg 3 p-i 7 alusel Jätta BMGS JSC vaidlustus läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kaebuse halduskohtule kümne päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1). JÕUSTUMINE Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 04.02.2025 alustas aktsiaselts Eesti Raudtee (edaspidi Hankija) lihthankega läbiviidavat riigihanget „CCS Liin 3 ja Liin 2 IT seadmed“ (viitenumber 290072) (edaspidi Riigihange). 2. 21.02.2025 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) BMGS JSC (edaspidi Vaidlustaja) vaidlustus Riigihankes. Vaidlustuses on ohtralt puudusi seoses vaidlustuse mittevastavusega RHS § 190 lg-le 1 (puudub Riigihankega seonduv ese, nõue ja alus, märge selle kohta, kas asja arutamist soovitakse istungil või kirjalikus menetluses, tasumata on riigilõiv). Isegi kui puudused vaidlustuses võivad osaliselt olla kõrvaldatavad, ei tagasta vaidlustuskomisjon antud juhul vaidlustust puuduste kõrvaldamiseks, kuna Vaidlustaja

1 Riigihangete seadus

2 (3)

eesmärk Riigihankes ei ole saavutatav. VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED 3. RHS § 192 lg 3 p-i 7 kohaselt jätab vaidlustuskomisjon vaidlustuse läbi vaatamata, kui vaidlustajal puudub vaidlustuse esitamise õigus. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Vaidlustajal puudub vaidlustuse esitamise õigus ja vaidlustus tuleb jätta RHS § 192 lg 3 p-i 7 alusel läbi vaatamata ka juhul, kui vaidlustusest on selge, et Vaidlustaja eesmärk ei ole vaidlustusmenetluses saavutatav. 4. Vaidlustusmenetlus lähtub vaidlustaja subjektiivsete õiguste kaitse põhimõttest (kohtupraktikas on korduvalt leidnud kinnitust, et isikute hankemenetluses osalemise ainus seaduslik eesmärk on majanduslik huvi sõlmida hankeleping). Seega on Riigihanke vaidlustusmenetluses kaitstav õigushüve RHS § 185 lg-st 1 tulenevalt õiguspärane hankelepingu sõlmimise võimalus ja vaidlustuse rahuldamine peab aitama kaasa Vaidlustaja õiguste kaitsele või rikutud õiguste taastamisele vaidlustatud Riigihankes. Vaidlustatav ei ole Hankija tegevus (riigihanke alusdokumendid ega otsused), mis seda eesmärki ei teeni. Antud juhul ei väida Vaidlustaja vaidlustuses, et ta sooviks osaleda Riigihankes (märkimisväärne on, et Vaidlustaja ei ole isegi registreerunud Riigihanke juurde riigihangete registris) või et Riigihankes esitatud konkreetsed riigihanke alusdokumentide tingimused rikuksid tema õigusi või kahjustaksid tema huve ning takistaksid tal mingil põhjusel Riigihankes osaleda. 5. Vaidlustuses esitatud põhjendustest nähtub, et Vaidlustaja on osalenud Hankija varasemas riigihankes „CCS süsteemide uuendamine Eesti Raudtee taristul“ (viitenumber 223986) (edaspidi hange 223986), milles pakkumuste esitamise tähtpäev saabus 24.08.2020 ja hankeleping sõlmiti juba 04/11/2020. Vaidlustuskomisjonile arusaadavalt väidab Vaidlustaja vaidlustuses, et Hankija ostis Riigihanke esemeks olevaid seadmeid juba hankega 223986, mistõttu Riigihanke ese ei saa olla õigustatud (Nüüd, kui näeme äsja väljakuulutatud seadmete hanget, mis oli juba eelmisel konkursil, on meil tõsine mure hankemenetluste hea usu ja läbipaistvuse, eelmise hanke tulemuste, võitja ettepaneku sisu ja praeguse hankekorralduse õigustatud põhjenduste pärast), ja soovib Riigihanke vaidlustamise kaudu sisulist hinnangut Hankija tegevuse (otsuste) õiguspärasusele hankes 223986 (Vaidlustaja taotlus: analüüsida uue hanke otstarbekust eelmise hanke tingimustele vastavuse osas ning anda meile selgitus, miks meie pakkumine ei osutunud valituks ning seejärel otsustati sama varustuse ostmiseks korraldada uus hange). 6. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Riigihankes esitatud vaidlustuse esemeks ei saa olla ühelgi juhul hanke 223986 tingimused või hankes 223986 tehtud Hankija otsused (nendele vaidlustuse esitamise õigus möödus hankelepingu sõlmimise hetkel (RHS § 189 lg 1)) ja Riigihankes esitatud vaidlustuse menetluses ei anna ega saa vaidlustuskomisjon anda hinnanguid hankes 223986 tehtud Hankija otsuste õiguspärasusele. Veelgi enam – otstarbekuse analüüsimine ei oleks võimalik isegi juhul, kui vaidlustuskomisjon saaks vaidlustuse menetlusse võtta (Riigikohus on otsuse 3-20-1198 p-is 12 sedastanud, et VAKO ja kohus võivad hankeasjas vaidlustuse ja kaebuse rahuldada vaid juhul, kui hankija on tegutsenud õigusvastaselt. VAKO ega kohus ei kontrolli hankija kui haldusorgani otsuste kohasust õigusväliste standardite järgi, sh otsuste otstarbekust [---]). Vaidlustajat huvitavat selgitust, miks Vaidlustaja pakkumus ei osutunud hankes 223986 valituks, tulnuks Vaidlustajal küsida Hankijalt hanke 223986 menetluses enne hankes 223986 hankelepingu sõlmimist (10 päeva jooksul Siemens Mobility Oy Eesti filiaali pakkumuse edukaks tunnistamise otsusest teadasaamisest), millisel ajahetkel oleks olnud Vaidlustaja huvi saada hankeleping hankes

3 (3)

223986 veel ka vaidlustuse esitamise kaudu kaitstav. Antud juhul see enam nii ei ole ja Vaidlustaja ei saa Riigihanke vaidlustamise kaudu ühelgi juhul saada hankelepingut hankes 223986 või seada muul moel kahtluse alla Hankija tegevuse õiguspärasust hankes 223986. 7. Juhul, kui Vaidlustaja eesmärk on takistada Riigihanke läbiviimist tervikuna, siis vaidlustuskomisjoni pädevuses on üksnes kohustada hankijat viima riigihanke alusdokumendid seal sisalduvate tingimuste osas vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetega (RHS § 197 lg 1 p 5), kuid vaidlustuskomisjon ei tunnista ühelgi juhul riigihanget kehtetuks ega keela riigihanke läbiviimist. Riigihanke kehtetuks tunnistamiseks ettekirjutuse tegemise põhimõtteline õigus on Rahandusministeeriumil RHS § 208 lg-st 1 tulenevalt juhul, kui hankija on rikkunud käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõudeid ja ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda riigihanget jätkata. 8. Tulenevalt sellest, et Vaidlustaja õigused hankes 223986 ei ole Riigihankes vaidlustuse esitamise kaudu enam kaitstavad ja Vaidlustaja eesmärk (analüüsida uue hanke otstarbekust eelmise hanke tingimustele vastavuse osas) ei ole Riigihanke vaidlustusmenetluses saavutatav, jätab vaidlustuskomisjon RHS § 192 lg 3 p-i 7 alusel vaidlustuse läbi vaatamata. Elektrooniliselt esitatud vaidlustuse tagastamine ei ole vajalik. (allkirjastatud digitaalselt) Angelika Timusk