Asendushoolduse peremajade rajamise ja rekonstrueerimise toetamine

e70

EELNÕU

MINISTRI MÄÄRUS

nr ….

Asendushoolduse peremajade rajamise ja rekonstrueerimise toetamine

Määrus kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel.

1. peatükk Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala (1) Määrusega reguleeritakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 4 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja (edaspidi meetmete nimekiri) meetme 21.4.1.2 „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ sekkumise „Laste heaolu suurendav sotsiaaltaristu“ elluviimiseks toetuse andmist. (2) Toetusega panustatakse: 1) ÜSS2021_2027 § 3 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027” (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 4 „Sotsiaalsem Eesti” erieesmärgi „Tõrjutud kogukondade, madala sissetulekuga leibkondade ja ebasoodsas olukorras olevate rühmade, sealhulgas erivajadustega inimeste sotsiaalmajandusliku kaasamise edendamine integreeritud meetmete, muu hulgas eluaseme- ja sotsiaalteenuste kaudu” meetme „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ raames rahastatava sekkumise „Laste heaolu suurendav sotsiaaltaristu” eesmärkide saavutamisse; 2) Eesti riigi eelarvestrateegia 2025.–2028. aasta heaolu tulemusvaldkonna laste ja perede

programmi meetme 1.2 „Laste ja perede heaolu ning vägivalla ohvrite õiguste tagamine

toimiva lastekaitse- ja ohvriabisüsteemi kaudu“ tegevuse 1.2.3 „Laste ja perede ning ohvriabi

valdkonna arendamine“ eesmärkide saavutamisse;

3) Heaolu arengukava 2023–2030 alaeesmärgi „Lapsed ja pered“ tegevussuuna „Asendushooldust vajavatele lastele asutuste asemel peres kasvamise võimaluste tagamine ja asendushoolduselt elluastuvate noorte vajaduspõhine toetamine“ saavutamisse. (3) Määruse alusel antav toetus ei ole riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

§ 2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus (1) Toetuse andmise eesmärk on asendushooldust vajavatele lastele peresarnaste, keskkonnasõbralike ja ökonoomsete elamistingimuste loomine ja olemasolevate elamistingimuste parandamine. (2) Toetuse andmise tulemusena on peresarnastes tingimustes asendushoolduse osakaal suurenenud ja rajatud või rekonstrueeritud on vähemalt kaheksa kuuekohalistest pere- või asenduskodudest koosnevat üksust, mis on avalikele teenustele ligipääsetavas asukohas, ning on lapse- ja keskkonnasõbralikud, ligipääsetavad, energiasäästlikud ja kuluefektiivsed. (3) Toetuse andmine panustab: 1) heaolu arengukava 2023–2030 alaeesmärgi 1 „Lapsed ja pered“ mõõdiku „Laste suhtelise vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse määr“ vähenemise saavutamisse; 2) meetmete nimekirja väljundnäitaja „Arendatud taristute arv“ saavutamisse. (4) Toetatavad tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ning panustavad Riigikogu 12. mai 2021. a otsuse „Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ heakskiitmine“ (edaspidi strateegia „Eesti 2035“) aluspõhimõtete hoidmisse ja sihi „Ühiskond“, alasihi „Hooliv ühiskond“ saavutamisse. (5) Lõikes 4 nimetatud aluspõhimõtete hoidmist ja sihi saavutamist, tasakaalustatud regionaalset arengut, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust ning keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel hinnatakse järgmiste strateegia „Eesti 2035“ mõõdikutega: 1) rahulolu kohaliku omavalitsuse (edaspidi KOV) teenustega; 2) hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik; 3) ligipääsetavuse näitaja; 4) elamute ja mitteelamute energiatarve. § 3. Rakendusüksus ja rakendusasutus (1) Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus). (2) Rakendusasutus on Sotsiaalministeerium (edaspidi rakendusasutus).

2. peatükk Toetatavad tegevused, kulud, abikõlblikkus ja toetuse määr

§ 4. Toetatavad tegevused (1) Projekti tegevused peavad panustama §-s 2 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamisse. (2) Toetatavad tegevused peavad vastama asendushooldusteenuse osutamiseks kehtestatud tervisekaitse nõuetele ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29. mai 2018. a määrusele nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“. (3) Toetust ei anta projektile, mille tegevused on tehtud enne abikõlblikkuse perioodi. (4) Toetatavad tegevused on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud

„ei kahjusta oluliselt” põhimõttega, mille kohaselt ei tekitata olulist kahju ühelegi artiklis 9 nimetatud keskkonnaeesmärgile. Taristuinvesteeringute puhul peab olema tagatud kliimakindlus. § 5. Kulude abikõlblikkus (1) Kulu on abikõlblik, kui see on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused” (edaspidi ühendmäärus) §-ga 15 või § 20 lõike 1 punkti 1 kohase kindlasummalise makse alustega ning käesolevas määruses sätestatud tingimuste ja taotluse rahuldamise otsusega. (2) Abikõlblikud on järgmised § 4 lõikes 1 sätestatud tegevuste elluviimiseks vajalike tööde tegemise kulud vastavalt §-s 7 sätestatud piirmääradele ja taotluse rahuldamise otsusele: 1) projektijuhtimine; 2) kinnisasja omandamine, mis moodustab kuni 10% abikõlblikest kuludest; 3) projekti ettevalmistamisega seotud uuringute, auditite ja analüüside ning maakorraldustoimingute ja keskkonnamõjude hindamise tegemine; 4) kliimakindluse tagamise hindamise aruande koostamine vastavalt ühendmääruse lisa 3 B- osas sätestatule; 5) detailplaneeringu koostamine, ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste tööde tegemine; 6) katastrimõõdistamine ja muud maakorraldustoimingud; 7) ehitusprojekti koostamine ja ekspertiis, sealhulgas litsentsitasud; 8) ligipääsetavuse ekspertiisi ja auditi koostamine, et tagada kogu ehituse ja ümbritseva taristu ligipääsetavus nägemis-, kuulmis-, liikumis- ja intellektipuudega inimestele; 9) omanikujärelevalve tegemise kulud; 10) ehitustööde ettevalmistustööd, sealhulgas lammutamine; 11) jäätmete taaskasutus ja ohutu kõrvaldamine selliste jäätmete puhul, mida ei ole võimalik taaskasutusse suunata (nt ohtlikud jäätmed); 12) ehitamine vastavalt ehitusprojektile; 13) autorijärelevalve; 14) ehitise toimimiseks vajalike kommunikatsioonide rajamine ja liitumise kulud; 15) ehitisse paigaldatava lapsesõbraliku ja nende arengut ja vanust arvestav sisustus, kohtkindlad seadmed ja tehnika; 16) taastuvenergiasüsteemid, automaatika ja targad juhtimisseadmed, sealhulgas andurid ja andmehõivesüsteemid ning nende paigaldamine; 17) krundi valgustuse, liikumisteede, parkimisala ja elektrisõidukite laadimispunkti rajamine; 18) krundi haljastuse rajamise ja kohtkindla väliinventari paigaldamise kulud; 19) Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrus nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ teavitustegevusega seotud kulud; 20) käibemaks, kui on võimalik näidata, et vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole projekti raames tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna õigust maha arvata või käibemaksu tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel ning raamatupidamises kajastatakse käibemaksu otsearvestuse meetodit. § 6. Projekti abikõlblikkuse periood (1) Projekti abikõlblikkuse periood peab jääma vahemikku määruse jõustumise kuupäevast kuni 2028. aasta 31. detsembrini. (2) Projekti elluviimine peab algama hiljemalt kolme kuu jooksul rakendusüksuse taotluse rahuldamise otsuse tegemise kuupäevast. § 7. Toetuse osakaal abikõlblikest kuludest

Toetuse osakaal on maksimaalselt 73,2% abikõlblike kulude maksumusest, mis jaguneb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja riikliku kaasfinantseeringu vahel vastavalt 70% ja 3,2%. Maksimaalne toetus taotluse kohta on 522 857,20 eurot. Toetuse saaja kohustuslik omafinantseering on minimaalselt 26,8% abikõlblikest kuludest.

3. peatükk Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele

§ 8. Nõuded taotlejale ja partnerile (1) Taotlejaks ja partneriks võib olla KOV või asendushooldusteenust pakkuv sihtasutus või mittetulundusühing, mille asutajaks on KOV, osaühing või aktsiaselts, mille osanikuks või aktsionäriks on KOV ning kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 2 punkti 9 tähenduses KOV valitseva mõju all oleva üksus. (2) Taotleja ja partner peavad vastama ühendmääruse § 3 lõigetes 2 ja 4 sätestatule. § 9. Taotleja ja partneri kohustused Taotleja ja partner on kohustatud täitma ühendmääruse § 2 lõikes 3 sätestatud nõudeid. § 10. Nõuded taotlusele (1) Ühendmääruse § 2 lõikes 1 nimetatud e-toetuse keskkonnas esitatav taotlus ja projekti kirjeldus peavad sisaldama lisaks ühendmääruse § 4 lõigetes 1–3 sätestatule järgmisi andmeid ja dokumente: 1) kirjeldus, kuidas projektiga rajatakse või rekonstrueeritakse piirkonna asendushooldusel kasvavatele lastele, avalikele teenustele (ühiskondlik transport, lasteaed, kool, tervishoiuteenus) ligipääsetavas asukohas, lapse- ja keskkonnasõbralikud, ligipääsetavad, energiasäästlikud ja kuluefektiivsed peremajad ning, kuidas projekt panustab meetmete nimekirja väljundnäitaja „Arendatud taristute arv“ saavutamisse; 2) kinnitus, et projektiga järgitakse asjakohaseid keskkonnaalaseid õigusakte ja „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtet; 3) projekti tulude ja kulude analüüs; 4) projekti riskianalüüs; 5) abikõlblike kulude suurus, mille aluseks on tõenduspõhiselt koostatud, säästlik, parima hinna ja kvaliteedi suhtega kulude eelarve; 6) teave taotluses nimetatud projekti kuludele mujalt toetuse taotlemise ja saamise kohta; 7) kinnitus, et projekti elluviimisel ei riivata Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhiõigusi ega puuetega inimeste õiguste konventsioonis sätestatud õigusi ja projekti ellu viimisel kaasatakse võimalusel lapsi neile arengu ja vanusele sobiliku lahenduse rajamisel; 8) partneri kaasamisel partneri rolli kirjeldus projekti elluviimisel ja sellekohane partneri kinnitus; 9) kui toetuse taotleja ei ole kinnisvara omanik, siis kinnisvara omaniku nõusolek, kokkulepe või luba ehitustegevuse teostamiseks, mis tagab toetuse saamisega võetavate kohustuste täitmise. (2) Toetuse taotleja võib ühes taotlusvoorus esitada ühe toetuse taotluse, üks taotlus võib sisaldada mitme objekti ehitust või rekonstrueerimist.

4. peatükk Taotlusvooru avamine

§ 11. Taotlusvooru avamise korraldus (1) Rakendusasutus esitab rakendusüksusele taotlusvooru ajakava ja eelarve.

(2) Taotlusvooru tähtajast ja taotlusvooru eelarvest teavitab rakendusüksus avalikkust ja sihtrühmi oma veebilehel vähemalt üks kuu enne taotlusvooru avamise päeva.

5. peatükk

Toetuse taotlemine ja taotluste menetlemine § 12. Taotluse esitamine ja menetlemine (1) Taotluse esitamine toimub jooksvalt alates taotlusvooru väljakuulutamisest kuni selle teates nimetatud tähtpäevani või taotlusvooru eelarve vabade vahendite lõppemiseni, kui see saabub enne taotlemise tähtpäeva, millest annab rakendusüksus teada oma veebilehel. (2) Taotluse esitab taotleja esindusõiguslik isik e-toetuse keskkonna kaudu, lähtudes e-toetuse keskkonna andmeväljadest. (3) Taotluse vastuvõtmisele kohaldatakse ühendmääruse §-s 5 sätestatut. (4) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 40 tööpäeva taotluste esitamise tähtpäevast arvates, mida võib pikendada kuni 20 tööpäeva ühendmääruse § 6 lõikes 2 nimetatud juhul. § 13. Taotleja, partneri, taotluse ja projekti nõuetele vastavaks tunnistamine (1) Taotluse nõuetele vastavuse tuvastamine toimub vastavalt ühendmääruse §-s 6 sätestatule ja käesolevale määrusele. (2) Rakendusüksus tunnistab taotleja ja partneri nõuetele vastavaks juhul, kui nad vastavad §- s 8 sätestatud nõuetele. (3) Rakendusüksus tunnistab taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud §-s 10 sätestatud nõuded. § 14. Projektide hindamine ning valikukriteeriumid ja -metoodika (1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlust hinnatakse vastavalt lisale 2 järgmiste valikukriteeriumide alusel: 1) projekt vastavus valdkondlikele arengukavadele, projekti mõju rakenduskava erieesmärkidele ning meetme eesmärkide ja tulemuste saavutamisele, projekti panus toetuse andmise eesmärkide ja tulemuste täitmisse, projekti mõju piirkonna sotsiaalhoolekandeteenuste osutamisele – maksimaalselt 8 punkti; 2) projekti põhjendatus; projekti eesmärgipüstitus, planeeritud tulemuste saavutamiseks kavandatud tegevuste tõhusus ja tegevuste ajakava realistlikkus – maksimaalselt 9 punkti; 3) projekti kuluefektiivsus; ettenähtud tegevuste ja lahenduste kuluefektiivsus, planeeritud eelarve realistlikkus ja mõistlikkus – maksimaalselt 6 punkti; 4) taotleja ja partneri võimekus projekti ellu viia; taotleja ja partneri kogemus, organisatsioonilised ja tehnilised eeldused projekt kavandatud viisil ellu viia, tagades kestlikkuse ja jätkusuutlikkuse, sealhulgas taristuinvesteeringute edasised tegevus- ja hoolduskulud – maksimaalselt 3 punkti; 5) projekti kooskõla strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega ning panus § 2 lõikes 4 ja 5 sätestatud horisontaalsete põhimõtete saavutamisse – maksimaalselt 3 punkti. (2) Projekti hinnang loetakse positiivseks, kui projekti koondhinne on vähemalt 20 ning see ei ole saanud: 1) lõike 1 punktis 1 nimetatud hindamiskriteeriumis koondhinnet, mis on väiksem kui 6; 2) lõike 1 punktis 2 nimetatud hindamiskriteeriumis koondhinnet, mis on väiksem kui 5; 3) lõike 1 punktides 3–5 nimetatud hindamiskriteeriumides koondhinnet, mis on väiksem kui 9.

(3) Igat projekti hindavad erapooletud, sõltumatud ja usaldusväärsed valdkonna eksperdid, kes vastavad ÜSS2021_2027 § 11 lõikes 2 sätestatud nõuetele. (4) Rakendusüksusel on õigus vajaduse korral kaasata projektide hindamisse täiendavaid eksperte, kooskõlastades eelnevalt eksperdi valiku rakendusasutusega. (5) Eksperdid peavad eelnevalt kinnitama oma sõltumatust ja erapooletust vastava projekti hindamisel ning menetluse käigus taotleja kohta saadud teabe mitteavaldamist. Kui ekspert on seotud projekti ettevalmistamisega või toetuse taotlejaga või projekti partneriga, kohustub ta viivitamata teavitama rakendusüksust huvide konfliktist ja taandama end taotlusvooru projektide hindamisest. Huvide konflikti korral valib rakendusüksus projekti hindama teise sama valdkonna eksperdi. § 15. Taotluse rahuldamise tingimused ja kord (1) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamise otsused vastavalt ühendmääruse § 8 lõikele 1. Rahuldamisele kuuluvad nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused, mis § 14 lõikes 1 nimetatud hindamiskriteeriumide alusel on saanud sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud positiivse hinnangu. (2) Taotlused kuuluvad rahuldamisele vastavalt nende esitamise järjekorrale. (3) Taotlused kuuluvad rahuldamisele kuni taotlusvooru toetuse eelarve lõppemiseni. (4) Kui taotluste rahaline maht on suurem kui rahastamise eelarve vabade vahendite jääk, tehakse vastavalt §-le 17 taotluse osalise rahuldamise otsus. (5) Kui vastavalt lisale 1 esitatakse toetuse taotlusi piirkonna toetuse eelarve osakaalule väiksemas mahus, antakse toetus teiste piirkondade projektidele, eelistades ajaliselt varem esitatud taotlust. (6) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse ühendmääruse § 8 lõikes 4 sätestatu. (7) Taotluse rahuldamise otsus tehakse taotlejale teatavaks e-toetuse keskkonna kaudu kuue tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. § 16. Taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord (1) Taotlus jäetakse rahuldamata ühendmääruse § 8 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel. (2) Menetluses olevate taotluste kohta, mille rahaline maht ületab meetme taotluste rahastamise eelarve vaba jäägi ja, mida ei ole võimalik vastavalt ühendmääruse § 9 lõikes 1 sätestatule osaliselt rahuldada, tehakse ühendmääruse § 8 lõike 2 punkti 5 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsus. (3) Taotluse rahuldamata jätmise kohta tehakse otsus, mis edastatakse taotlejale e-toetuse keskkonna kaudu kuue tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates. § 17. Taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine (1) Taotluse võib osaliselt rahuldada vastavalt ühendmääruse § 9 lõikes 1 sätestatule. (2) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha kõrvaltingimusega vastavalt ühendmääruse § 9 lõigetes 2 ja 3 sätestatule. (3) Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga vähendada taotletud toetuse summat või muuta projektis kavandatud tegevusi.

Kui taotleja ei ole rakendusüksuse ettepanekuga nõus, teeb rakendusüksus otsuse jätta taotlus rahuldamata. (4) Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksetele. Õigus toetusega seotud maksetele tekib toetuse saajal pärast rakendusüksuse poolt tingimuse saabumise või täitmise tuvastamist toetuse saaja esitatud teabe põhjal, välja arvatud juhul, kui rakendusüksusel on võimalik teavet tuvastada infosüsteemist või avalikust andmeallikast.

6. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

§ 18. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel ja rakendusasutusega kooskõlastatult ühendmääruse §- des 12 ja 13 sätestatud tingimustel ja korras. (2) Kui toetust on antud kindlasummaise maksena, siis on võimalik muuta üksnes projekti abikõlblikkuse perioodi. (3) Taotluse rahuldamise otsuses ühendmääruse § 12 lõike 2 punktides 1−3 nimetatud asjaolude muutmise korral kontrollitakse enne otsuse tegemist muudatuste asjakohasust, vajalikkust ja vastavust valikukriteeriumidele. (4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 20 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise avalduse saamist. (5) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud. § 19. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine (1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks vastavalt ühendmääruse §-s 14 või § 37 lõikes 7 sätestatule. (2) Toetuse saajal tuleb saadud toetus tagastada lõikes 1 nimetatud otsuse kohaselt.

7. peatükk Toetuse saaja, partneri ja rakendusüksuse õigused ja kohustused

§ 20. Toetuse saaja ning partneri õigused ja kohustused (1) Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt teavet ja selgitusi, mis on seotud määruses sätestatud nõuete ning toetuse saaja ja partneri kohustustega. (2) Toetuse saaja on kohustatud esitama kõik projektiga seotud muudatused rakendusüksusele. (3) Toetuse saaja on kohustatud esitama hiljemalt esimese väljamakse taotlemisel ühendmääruse lisa 3 B-osa kohase kliimakindluse tagamise hindamise tulemuse. (4) Toetuse saaja on kohustatud täitma teavitamisnõudeid vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatud nõuetele.

(5) Toetuse saaja on kohustatud tagama projektiga rajatavates või rekonstrueeritavates peremajades ligipääsetavuse, nii füüsilise keskkonna kui ka digitaalsete teenuste puhul. (6) Toetuse saaja ja partner on lisaks ühendmääruse §-des 10 ja 11 sätestatule kohustatud tagama: 1) projekti elluviimiseks vajalike õigusaktides ette nähtud lubade ja kooskõlastuste olemasolu; 2) projekti eesmärkide elluviimise ning saavutama taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tulemused ja projekti raames valmiva objekti eeldatava funktsionaalsuse kokkulepitud mahus, sealhulgas kandma võimalikud projekti kallinemisega seotud kulud; 3) rajatud ja rekonstrueeritud taristu eesmärgipärase kasutamise viie aasta jooksul projektile tehtud lõppmaksest arvates, välja arvatud juhul, kui tegevuste muudatused on rakendusasutusega kooskõlastatud; 4) riigihanke alusdokumentide rakendusüksusele eelnõustamiseks esitamise, välja arvatud kindlasummalise makse alusel abikõlblike kulude hüvitamise korral. § 21. Projekti riigihanke alusdokumentide eelnõustamiseks esitamise kord (1) Toetuse saaja ja partner esitavad § 20 lõike 6 punktis 4 nimetatud juhul rakendusüksusele riigihanke alusdokumentide eelnõu kümme tööpäeva enne riigihankemenetluse algatamist ja hankelepingu muudatuse eelnõu vähemalt viis tööpäeva enne hankelepingu muudatuse sõlmimise kavandatud tähtaega. (2) Rakendusüksus hindab käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaste dokumentide kavandite vastavust riigihangete seadusele ja taotluse rahuldamise otsusele ning annab eelhinnangu koos soovitustega. § 22. Rakendusüksuse õigused ja kohustused (1) Rakendusüksusel on õigus: 1) teha toetuse saaja ja partneri juures kuludokumentide ja projekti tegevuste elluviimise kontrolli; 2) tutvuda projekti ettevalmistamise ja tööde tegemise käigus koostatavate dokumentidega; 3) nõuda lisaandmete ja -dokumentide esitamist taotluses sisalduva projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta, mis tõendavad projekti nõuetekohast elluviimist ning toetuse saaja ja partneri kohustuste nõuetekohast täitmist; 4) lõpetada toetuse väljamaksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja või partner rikub ÜSS2021_2027-is või selle alusel antud määrustes sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust; 5) keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja või partneri majanduslik olukord on halvenenud selliselt, et toetuse kasutamine või projekti elluviimine on ohustatud; 6) teha muid ÜSS2021_2027-is ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud toiminguid. (2) Rakendusüksus täidab lisaks ÜSS2021_2027 § 8 lõikes 2 sätestatule järgmisi kohustusi: 1) teavitab toetuse saajat tema suhtes vastuvõetud otsusest; 2) kontrollib projekti elluviimist, sealhulgas kasutusloa või -teatise olemasolu; 3) koostab taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuse ja edastab selle rakendusasutusele teadmiseks; 4) teavitab rakendusasutust toetuse kasutamise takistustest; 5) teeb projektide üle järelkontrolli viie aasta jooksul pärast projekti lõppmakse tegemist, et veenduda projekti elluviimise tulemusena soetatud vara ja rajatud või rekonstrueeritud taristu sihtotstarbelises kasutamises.

8. peatükk Aruannete esitamine

§ 23. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine

(1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta vahearuande e-toetuse keskkonna kaudu kaks korda aastas 31. detsembri seisuga hiljemalt 15. jaanuaril ja 30. juuni seisuga hiljemalt 15. juulil, rakendusüksuse nõudmise või taotluse rahuldamise otsuses sätestatu korral tihedamini. (2) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu 30 kalendripäeva jooksul projekti määratud abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast arvates. (3) Projekti vahe- ja lõpparuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine teave: 1) andmed projekti edenemise kohta, sealhulgas tehtud tööd ja tegevused, tulemuste ja eesmärkide saavutamine, muu hulgas näitajate täitmine; 2) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele; 3) projekti lõpparuanne peab sisaldama andmeid projekti elluviimise ja tulemuste kohta, sealhulgas tehtud töid, teavet strateegia „Eesti 2035“ põhimõtete ja näitajate kohta, millega hinnatakse horisontaalsetesse põhimõtetesse panustamist, ja hinnangut projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele. (4) Rakendusüksus kinnitab aruande kümne tööpäeva jooksul selle rakendusüksuse e-toetuse keskkonnas esitamisest arvates. Rakendusüksusel on õigus nõuda aruande täiendamist.

9. peatükk Toetuse maksmise tingimused

§ 24. Toetuse maksmine (1) Projekt, mille kogumaksumus on üle 200 000 euro, makstakse toetuse saajale toetust vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1 punktis 2 sätestatule tegelike kulude alusel või ettemaksena § 30 lõike 1 punkti 3 alusel. (2) Projekti, mille kogumaksumus on kuni 200 000 eurot, makstakse toetuse saajale toetust ühendmääruse § 20 lõike 1 punkti 1 kohaselt kindlasummalise maksena vastavalt ühendmääruse § 28 lõikes 2 sätestatule ja taotluse rahuldamise otsuses määratule. (3) Toetuse maksete ja ettemaksete tegemisel lähtutakse ühendmääruse §-dest 24–26 ning käesolevas määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast. (4) Tegelike kulude alusel väljamaksete tegemisel arvestatakse abikõlblike kulude tõendamisel ainult raamatupidamise algdokumentide alusel ja pangaülekandega tasutud kuludega. (5) Makse ja ettemakse saamise aluseks nõutud dokumendid ja tõendid esitatakse rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu vähemalt üks kord kuus, kui kulud on tekkinud, ettemakse saamisel juhindutakse ettemakse kinnikandmiseks ühendmääruse § 30 lõigetest 4 ja 5. (6) Toetuse kindlasummalise väljamakse tegemiseks peavad makse aluseks olevad tegevused olema lõpetatud, tööde üleandmise-vastuvõtmise akt vormistatud. Kindlasummaline makse tehakse vastavalt taotluse rahuldamise otsuses määratud etappidele ning see võib põhineda muu hulgas tehtud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktile. Kui

kindlasummalise makse lõpptulemus jääb saavutamata, siis etappide eest juba makstud toetus nõutakse tagasi. (7) Tegelike kulude alusel toetuse maksmise eelduseks on: 1) projekti tegevuste elluviimine, abikõlblike kulude tekkimine ja vastavate kulude tasumine; 2) projekti tegevustest tingitud kulude tekkimist tõendavate kuludokumentide või nende koopiate esitamine rakendusüksusele. (8) Toetuse saaja on kohustatud esitama ettemakse korral rakendusüksusele vastavalt lepingus sätestatud tingimustele ja tähtaegadele ettemaksega seotud töö, kauba või teenuse üleandmist ja kulu tasumist tõendavad dokumendid 15 kalendripäeva jooksul lepingust tuleneva tähtaja möödumisest arvates § 25. Makse menetlemise peatamine Rakendusüksus võib toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide kasutamise tõendamise menetlemise osaliselt või täielikult peatada ühendmääruse §-s 33 sätestatud juhul.

10. peatükk Finantskorrektsioonid ja vaided

§ 26. Finantskorrektsioonide tegemine ja toetuse tagastamine

(1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus makstakse tagasi vastavalt ÜSS2021_2027 §-des 28–30 ja ühendmääruse §-des 34–38 sätestatule. (2) Ettemakse korral, kui toetuse saaja ei ole ettemakse kasutamist tõendanud vastavalt § 21 lõikes 4 sätestatud tähtajaks, on toetuse saaja kohustatud tõendamata ettemakse tagastama 15 kalendripäeva jooksul. Tagasimakse tähtaja ületamisel kohaldatakse finantskorrektsiooni ja nõutakse ettemakse tagasi või tasaarveldatakse väljamaksmisele kuuluva toetusega. § 27. Vaide esitamine Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021_2027 §-s 31 sätestatule. Rakendusüksus lahendab vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler Lisa 1 Toetuse eelarve jaotus piirkondade kaupa Lisa 2 Hindamisleht

Sotsiaalkaitseministri ….. määrus nr …. „Asendushoolduse peremajade rajamise

ja rekonstrueerimise toetamine“ Lisa 2

Hindamisleht

Taotluse nimi:

SFOS kood:

Hindamise kuupäev:

Hindamislehe tagastamise tähtpäev:

Hindamisleht Maksimum-

hinne Hinne

1. Projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele

8

1.1. Projekti panus meetme eesmärkide saavutamisse (hinnatakse projekti kooskõla määruse § 2 lõikes 1 nimetatud eesmärkidega)

5

(e-toetuse taotlusvormi „Sisu“ alajaotuse andmeväljad „Projekti eesmärk ja tulemused“)

Selgitus punkti 1.1 hinnangute kohta:

1.2 Projekti panus meetme väljundnäitaja saavutamisse (hinnatakse projekti panust väljundnäitaja saavutamisse vastavalt § 2 lõikele 2) 3

(e-toetuse taotlusvormi „Näitajad“)

Selgitus punkti 1.2 hinnangute kohta:

2. Projekti põhjendatus 8

2.1. Projekti vajaduse põhjendatus olukorra analüüsist lähtuvalt, mh projekti tegevuste selgus, teostatavus ja otstarbekus (hinnatakse, kuidas projekti tegevuste eesmärgipüstitus on põhjendatud, kas projekti elluviimiseks on olemas põhjendatud vajadus, kas on olemas probleem, kitsakoht või kasutamata arenguvõimalus; kuidas projektis ette nähtud tegevused võimaldavad täita püstitatud eesmärke ning saavutada planeeritud väljundeid ja tulemusi kooskõlas määruse §-ga 2; kui realistlik on tegevuste ajakava, arvestades mh tegevuste omavahelisi seoseid, ajalist järgnevust ja planeeritud eelarvet).

4

(e-toetuse taotlusvormi „Sisu“ alajaotuse andmeväli „Olemasolev olukord ja ülevaade projekti vajalikkusest“ ning „Tegevused“).

Selgitus punkti 2.1 hinnangute kohta:

2.2. Projekti riskianalüüs (hinnatakse, kuivõrd on analüüsitud väliseid ja sisemisi riske)

3

(e-toetuse taotlusvormi „Sisu“ alajaotuse andmeväli „Kaasnevad riskid ja nende maandamine“ ning projekti riskianalüüs)

Selgitus punkti 2.2 hinnangute kohta:

2.3. Projekti planeeritud innovaatilised lahendused (hinnatakse, kas projekti tegevustes on planeeritud uudseid lahendusi ligipääsetavuse, keskkonnahoiu, energiasäästu jm osas)

1

(e-toetuse taotlusvormi alajaotus „Tegevused“)

Selgitus punkti 2.3 hinnangute kohta:

3. Projekti kuluefektiivsus 6

3.1. Projekti üldine kuluefektiivsus (hinnatakse, kuivõrd kavandatud tegevused on kuluefektiivsed planeeritud väljundite ja tulemuste saavutamiseks) 3

(e-toetuse taotlusvormi "Sisu" alajaotuse andmeväljad „Projekti eesmärk ja tulemused“ ning „Näitajad“ ja „Eelarve“; projekti tulude ja kulude analüüs)

Selgitus punkti 3.1 hinnangute kohta:

3.2. Konkreetsete kavandatud kulutuste vajalikkus, põhjendatus ja mõistlikkus projekti rakendamise seisukohast (hinnatakse, kuivõrd planeeritud eelarve on realistlik ja mõistlik (sh arvestades planeeritud ajakava), on selgelt lahti kirjutatud, milliste arvutuste ja hinnangute alusel on eelarve kokku pandud, kas planeeritud kulud on vajalikud).

3

(e-toetuse taotlusvormi „Sisu“ alajaotuse andmeväljad „Olemasolev olukord ja ülevaade projekti vajalikkusest“ ning „Tegevused“ ja „Eelarve“, projekti tulude ja kulude analüüs)

Selgitus punkti 3.2 hinnangute kohta:

4. Taotleja ja partnerite suutlikkus projekti ellu viia 3

Taotleja ja partneri võimekus ja rollijaotus projekti elluviimisel (hinnatakse, kas taotlejal ja partneril(tel) (partneri olemasolu korral) on kvalifikatsioon, kogemus, õiguslik, organisatsioonilised või tehnilised eeldused projekti elluviimiseks kavandatud viisil tagades kestlikkuse ja jätkusuutlikkuse (sh taristuinvesteeringute edasised tegevus- ja hoolduskulud) 3

(e-toetuse taotlusvormi „Sisu“ alajaotuse andmeväli „Taotleja kogemused taotluses toodud tegevustega analoogsete tegevuste elluviimisel“ , „Tegevused“, „Eelarve“ ja „Projekti tulemuste jätkusuutlikkus“)

Selgitus punkti 4 hinnangute kohta:

5. Projekti kooskõla „Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega

3

(e-toetuse taotlusvormi „Sisu“ alajaotuse andmeväljas „Meetme tegevuse ülesed näitajad“)

5.1. Projekt panustab soolise võrdõiguslikkuse, võrdsete võimaluste ja ligipääsetavuse parandamisse

3

Selgitus punkti 5.1 hinnangute kohta:

5.2. Projekt panustab kestliku arengu, keskkonnakaitse ja kliimaneutraalsuse kasvu

3

Selgitus punkti 5.2 hinnangute kohta:

5.3. Projekt arvestab ja panustab piirkonna regionaalarengusse ja sotsiaalteenuste kättesaadavusse

3

Selgitus punkti 5.3 hinnangute kohta:

punktid kokku 28

Ettepanek[1]:

rahuldada taotlus osalises mahus

Ettepaneku põhjendus:

rahuldada taotlus taotletud mahus

[1] Lahter täidetakse juhul, kui taotlus on saanud määruse § 14 lõikes 5

sätestatud positiivse hinnangu

Sotsiaalkaitseministri ….. määrus nr …. „Asendushoolduse peremajade rajamise

ja rekonstrueerimise toetamine“ Lisa 1

Toetuse eelarve jaotus piirkondade kaupa

piirkond maakond

Rahvastiku jagunemine (0–17 a), 01.01.2024

Asendushooldusel olevate laste (0–

17 a) jagunemine 31.12.2023

Asendushooldusel asendus- ja perekodus olevate isikute jagunemine 31.12.2024

Arv

%, 0–1 7a jaotus

maakonniti

%, 0–17 a jaotus

piirkonniti

Arv

%, asendus- hooldusel

0–17 a jaotus

maakonniti

%, asendus- hooldusel

0–17 a jaotus

piirkonniti

Arv

%, asendus-

perekodus isikute jaotus

maakonniti

Toetuse eelarve

jagunemine asendus-

perekodus laste arvu

jaotuse järgi piirkonniti

Põhja-Eesti Harju maakond (v.a Tallinn) 46 421 17% 49% 205 9% 36%

62 8% 30%

Tallinn 84 795 32% 574 26% 159 22%

Virumaa Ida-Viru maakond 20 684 8%

12% 449 21%

26%

152 21% 30% Lääne-Viru

maakond 11 388 4% 122 6% 70

9%

Kesk-Eesti

Hiiu maakond 1 298 0%

20%

7 0%

20%

1 0%

20%

Järva maakond 5 668 2% 50 2% 14 2%

Jõgeva maakond 4 755 2% 41 2% 19 3%

Lääne maakond 3 849 1% 18 1% 6 1%

Pärnu maakond 17 044 6% 109 5% 33 4%

Rapla maakond 6 998 3% 101 5% 40 5%

Saare maakond 5 992 2% 37 2% 9 1%

Viljandi maakond 8 392 3% 71 3% 29 4%

Lõuna- Eesti

Tartu maakond 35 463 13%

19%

199 9%

18%

82 11%

20% Valga maakond 4 949 2% 83 4% 28 4%

Põlva maakond 4 189 2% 44 2% 20 3%

Võru maakond 5 994 2% 61 3% 15 2%

Üldkokkuvõte EESTI 267 879 100% 100% 2171 100% 100%

739 100% 100%

Sotsiaalkaitseministri määruse „Asendushoolduse peremajade rajamise ja rekonstrueerimise toetamine“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määruse eelnõuga sätestatakse toetuse andmise tingimused eesmärgiga anda toetust kohalikule omavalitsusele (edaspidi KOV) asendushooldusteenuse osutamiseks vajalike peremajade rajamiseks või olemasolevate rekonstrueerimiseks. Toetavate projektide tulemusel suureneb peresarnastes tingimustes asendushoolduse osakaal läbi selle, et rajatud või rekonstrueeritud on vähemalt kaheksa kuuekohalistest pere- või asenduskodudest koosnevat üksust, mis on avalikele teenustele ligipääsetavas asukohas, ning on lapse- ja keskkonnasõbralikud, ligipääsetavad, energiasäästlikud ja kuluefektiivsed. Sotsiaalhoolekande seaduse (edaspidi SHS) § 455 kohaselt on asendushooldusteenus kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on pika- või lühiajaliselt lapse heaolu ja õiguste tagamine, lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine, lapsele turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine ning lapse ettevalmistamine võimetekohaseks toimetulekuks täisealisena. Alates 2009. aastast on Sotsiaalministeerium viinud läbi laste asendushoolduse deinstitutsionaliseerimise protsessi, mille käigus muuhulgas on ehitatud peremajasid, mis loovad asendushooldusel olevatele lastele võimalused kasvada peresarnastes tingimustes. Tulenevalt eelarve võimalustest ei ole asendushoolduse deinstitutsionaliseerimise protsessi läbiviidud kõikides omavalitsustes, mistõttu on täna olukord, kus Eestis on jätkuvalt mõned asendus- ja perekodud, mis paiknevad suuremates elamuüksustes, mis ei arvesta laste vajadustega ega ole elukeskkonnalt kvaliteetsed. Vähendamaks piirkondlike erisusi on vajalik tagada kõikidele asendushooldusel olevatele lastele lapse- ja peresõbralik kasvukeskkond, mida toetavad energiasäästlikud ja kvaliteetsed eluruumid. Toetuse andmise tingimuste määruse eelnõu (edaspidi TAT) raames jätkatakse peremajade rajamist asendushoolduse deinstitutsionaliseerimiseks ja olemasolevate hoonete kaasajastamiseks. Määruse eelnõuga rahastatavate projektide eelarve on 3 571 428,96 eurot, sealhulgas Euroopa Regionaalarengu Fondi (edaspidi ERF) toetus 2 500 000,00 eurot (70%), millele lisandub riiklik kaasfinantseering 114 286,00 eurot (3,2%) ja toetuse saajate omafinantseering 957 142,86 eurot (26,8%).

Lisaks toetatakse meetmest 21.4.1.2 ööpäevaringsete teenuste osutamiseks suure abivajaduse ja

kompleksprobleemidega lastele peresarnaste üksuste rajamist (sotsiaalkaitseministri käskkirja „Peremajade rajamine ja olemasolevate ruumide kohandamine ööpäevaringsete teenuste osutamiseks suure abivajaduse ja kompleksprobleemidega lastele“ eelnõu EISis kooskõlastusringil kuni 17.02.2025, mille eelarve on 6 000 000 eurot, sealhulgas ERF toetus 4 200 000 eurot (70%) ja riiklik kaasfinantseering 1 800 000 eurot (30%)). 1.2. Määruse eelnõu ettevalmistaja Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi välisvahendite osakonna nõunik Tiia Taevere (tel 5919 2604, tiia.taevere@sm.ee), laste ja perede osakonna nõunik Elmet Puhm (teenistussuhe lõppes 22.11.2024), lastekaitsepoliitika juht Helen Jõks (helen.joks@sm.ee), nõunik (laste ööpäevaringsed riigi teenused) Toomas Jõgeva (toomas.jogeva@sm.ee). Juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Piret Eelmets (tel 626 9128, piret.eelmets@sm.ee). Eelnõu toimetatakse keeleliselt pärast eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamist.

2

1.3. Märkused Perioodil 2021–2027 on Euroopa Regionaalarengu Fondi vahendite kasutamisel Eestis aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706) (edaspidi ühissätete määrus), artikli 21 alusel koostatud ning Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud ja Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“ (edaspidi rakenduskava). Käesoleva määruse eelnõuga kehtestatakse toetuse andmine meetmest 21.4.1.2 „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimused. Määruse eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. Määruse eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määrus kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2 alusel. Määrusega viiakse ellu rakenduskava poliitikaeesmärgi „Sotsiaalsem Eesti” erieesmärgi „Tõrjutud kogukondade, madala sissetulekuga leibkondade ja ebasoodsas olukorras olevate rühmade, sealhulgas erivajadustega inimeste sotsiaalmajandusliku kaasamise edendamine integreeritud meetmete, muu hulgas eluaseme- ja sotsiaalteenuste kaudu” meetme „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ sekkumise „Laste heaolu suurendav sotsiaaltaristu“ eesmärgid. Määrusega panustatakse „Heaolu arengukava 2023–2030“ alaeesmärgi „Lapsed ja pered“ tegevussuunda „Asendushooldust vajavatele lastele asutuste asemel peres kasvamise võimaluste tagamine ja asendushoolduselt elluastuvate noorte vajaduspõhine toetamine“, toetades KOV-e asendushooldusteenuse osutamiseks vajalike peremajade rajamisel või olemasolevate rekonstrueerimisel. Meetme sekkumine aitab saavutada riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ sihi „Ühiskond, inimene“ alamsihi „Hooliv ühiskond“ eesmärke ning panustab neisse sihtidesse, arvestades ja edendades ühtlasi järgmisi horisontaalseid põhimõtteid: tasakaalustatud regionaalne areng, kliima ja keskkonnahoid, sooline võrdõiguslikkus, võrdsete võimaluste ja ligipääsetavuse tagamine. Hooliv ühiskond on tähelepanelik ja abivalmis, siin on igaühel võimalus eneseteostuseks terve elukaare ulatuses ning tagatud on selleks vajalik tugivõrk. Planeeritud perepõhised üksused loovad eeldused asendushooldusel olevatele lastele paremad tingimused kasvamiseks. Perest eraldatud laste arv vähenes 2016–2021. aastatel 353-lt lapselt 255-e lapseni (osakaal langes 0,14%-lt 0,1%-ini), 2022. aastast eraldatud laste arv taas hakkas veidi tõusma ja 2023. aastal oli perest eraldatud lapsi 345 (osakaal 0,13%). Perest eraldatud lastest osad naasevad oma perre, kuid teised vajavad pikemaajalist hoolt ehk asendushooldust sh kõikidele neile lastele ei ole pakkuda kohe perepõhist hooldust ja nad paigutatakse asendushooldusele perekodusse või asenduskodusse. Asendushooldusteenusel asendus- ja perekodus on laste ja noorte arv aasta- aastalt tasapisi kahanenud, kui 2016. aastal ja enne seda oli asutustes üle 1000 lapse, siis järgnevatel aastatel langes asutustes laste arv iga-aastaselt jõudes 2023. aasta lõpuks 725 lapse ja nooreni (sh 0–17-aastaseid 682 ja 18-19–aastaseid 43). Enam on asendus- ja perekodus lapsi Harju maakonnast, sh Tallinnast (210 last) ja Ida-Viru maakonnas (145 last). 2024. aasta lõpu

3

andmete kohaselt on asendus- ja perekodus laste arv pöördunud tõusule, Sotsiaalteenuste ja - toetuste registri 11.02.2025 väljavõtu kohaselt oli teenustel lapsi 739 (0–19-aastased). Asendushooldusteenus on kohaliku omavalitsuse poolt korraldatav laste hoolekande teenus. Teenuse osutamisel tuleb lähtuda deinstitutsionaliseerimise põhimõtetest, st liikuda teenuse osutamisel asutusepõhiselt hoolduselt võimalikult perepõhisele hooldusele. Selle üheks osaks on Eestis olnud varasemalt suurte asenduskodude reorganiseerimine, peremajade ehitamine (Euroopa Regionaalarengufondi ning Eesti-Šveitsi Koostööprogrammi kaasabil) ning üle andmine kohalikele omavalitsustele. Teenuse osutamise tingimusi on varasemalt parandatud nt Haapsalus, Tartus, Narvas, Tilsis, Valgas, Kuressaares, Paides, Narva-Jõesuus, Juurus jm. Ainult üksikutes piirkondades on säilinud asendushooldusteenuse osutamine suurtes hoonetes, kus osutatakse teenust korraga rohkem kui kahele asendushoolduse perele (nt Sillamäe ja Haiba). Asendushoolduse osutamise eelistatud viisiks võiks olla teenuse osutamine kogukonnas hajali, et võimaldada lastele võimalikult tavapärast peresarnast kasvukeskkonda. Seetõttu on oluline pakkuda kohalikele omavalitsustele võimalust olemasolevate teenusekohtade ümberkujundamiseks, kui need ei taga peresarnase teenuse osutamise eesmärke. Lisaks on Sotsiaalministeeriumi poole pöördunud kohalikke omavalitsusi, kes on väljendanud vajadust asendushooldusteenuse osutamiseks kasutatavate hoonete kehvast seisukorrast tulenevalt majade renoveerimiseks või rekonstrueerimiseks. Kuna toetuse eelarve võimaldab rahastada eeldatavasti 5–10 üksust (oleneb sellest, palju on uusehituste ja rekonstrueeritavate objektide omavaheline osakaal), siis on toetus jagatud neljaks piirkonnaks (vt lisa 1). Toetuse jaotuse osakaal tuleneb asendushooldusel olevate laste arvust, mis on piirkonniti küllaltki varieeruv. Kui Eestis keskmiselt on asendushooldusel 0,75% lastest, siis mõnes piirkonnas on see oluliselt kõrgem: Ida-Virumaal 1,98% (Eesti kõrgeim), Valgamaal 1,54%, Raplamaal 1,36% Lääne-Virumaal 1,04%. Võrdluseks on madalam vastav näitaja aga Hiiumaal 0,31%, Läänemaal 0,39% või ka Harjumaal 0,41% ja Tallinnas 0,63%. Kuivõrd disproportsioon on olnud aastate lõikes püsiv, siis on põhjust eeldada, et erinevused lähiaastatel ei muutu ja iseloomustavadki piirkondlikku erisust ka teenuse vajaduses. Toetuse eelarve jaotuse aluseks on, et teenusekohtade arv vastab täna suures osas teenusekohtade vajadusele, st kohtade vajadus Ida-Virumaal on proportsionaalselt suurem kui Harjumaal (sh Tallinnas). Seetõttu on ka toetuse eelarve jaotuse aluseks võetud asendus- ja perekodus viibivate laste arvud neljas piirkonnas ja toetuse eelarve jaotatud vastavates proportsioonides. Määruse eelnõu koosneb kümnest peatükist ja 27 paragrahvist.

1. peatükk „Üldsätted“ Paragrahviga 1 kehtestatakse määruse reguleerimisala, sh kooskõla rakenduskavaga, eesmärgid ja seosed strateegia „Eesti 2035“ sihtidega.

Asendushooldusteenuse osutamiseks uute peremajade rajamise- ja olemasolevate rekonstrueerimisega jätkatakse laste asendushoolduse deinstitutsionaliseerimise protsessi, et tagada asendushooldusel olevatele lastele paremad elamistingimused ja teenuse regionaalne kättesaadavus. Kuigi deinstitusionaliseerimise peamiseks suunaks on lastele peres kasvamise võimaldamine asutusepõhise hoolduse asemel, ei ole võimalik kõiki lapsi kohe kasuperedesse erinevatel põhjuste suunata (nt hooldusperede nappus, laste suured erivajadused vms) ning suur osa asendushooldusel viibivatest lastest kasvab jätkuvalt asutustes (33% asendushooldusel lastest kasvab pere- ja asenduskodus ning perepõhisel hooldusel s.o hooldus- ja eestkosteperedes kasvas 2023. aasta lõpu seisuga 67% s.o ligi 1500 last).

Teenusekohtade rajamise puhul arvestatakse eelkõige vajadusega tagada asendus- ja perekodudes kasvavatele lastele peresarnastes tingimustes üleskasvamise võimaldamine. Kohtade loomine piirkonda, kus asendushoolduse kohti napib, toetab lapse õigust säilitada sotsiaalne võrgustik ja side vanemate ning kodukohaga ka siis, kui laps enam oma bioloogilises

4

perekonnas elada ei saa. Seetõttu on peremajade rajamise osas huvi ja vajadust üles näidanud piirkonnad, kus asendushooldust vajavaid lapsi on palju ning neid tuleb kodukohas kohtade puuduse tõttu suunata asendushooldusele teistesse Eesti piirkondadesse (nt Ida-Virumaa). Teiseks peremajade rajamise põhjuseks võib olla vajadus toime tulla suure abivajaduse ja kompleksprobleemidega lastega, kelle puhul ei pruugi senine infrastruktuur tagada lastele vajalikku keskkonda. Sellised lapsed võivad vajada rahulikumat ja personaalsemat teraapilist keskkonda, mida suured hoonekompleksid või ka külapõhine perekodude mudel ei võimalda.

Samuti on varasematel rahastusperioodidel rajatud peremajade puhul ilmnenud mitmeid puudusi, mille tõttu ei vasta need enam laste vajadustele või ei ole tagatud teenuse osutamise tõhusus. Üheks põhjuseks võib pidada teistsuguseid energiatõhususe nõudeid, mistõttu ei ole varasemalt ehitatud peremajad piisavalt energiasäästlikud või vajavad muul põhjusel intensiivse kasutuse tõttu olulisel määral rekonstrueerimistöid. Ühelt poolt paisutavad hoonete kõrged ülalpidamiskulud teenuse eest makstavat hinda, kuid teisalt ei võimalda need ka loodusressursside säästlikku kasutamist. Samuti on juba olemasolevatel hoonetel ilmnenud puudusi, mis võivad ohustada laste tervist (nt soojapidavuse probleemid, katusekonstruktsioonide probleemid jm).

Peremajade rajamisega panustatakse „Eesti 2035“ peasihti „Ühiskond” ning alasihti „Hooliv ühiskond“, samuti toetatakse tasakaalustatud regionaalset arengut, võrdseid võimalusi ja ligipääsetavuse tagamist. Sihtide saavutamist hinnatakse järgmiste „Eesti 2035” tegevuskava mõõdikutega: püsiva suhtelise vaesuse määr, hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik ning ligipääsetavuse näitaja.

Strateegia „Eesti 2035“ seab sihiks, et elukeskkonna kujundamisel arvestatakse kõigi inimeste vajadustega ning otsustes järgitakse läbivalt kvaliteetse ruumi põhialuseid ja kaasava disaini põhimõtteid, et tagada igaühele nii vaimse, füüsilise kui ka digiruumi ligipääsetavus ja mugavus. Selliselt on arvestatud puuetega inimeste õiguste konventsiooni (edaspidi PIK) artiklis 19 „Iseseisev elu ja kogukonda kaasamine“ ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 26 „Puuetega inimeste integreerimine“ sätestatud põhimõtetega (seos lisaga 1, III jaotis „Võrdsus“) tooduga. Eesmärk on kasutada uuenduslikke tehnoloogiaid ja looduslähedasi lahendusi ning, et elukeskkond on kvaliteetne ja seda planeeritakse pärandit ja looduse elurikkust hoidvalt. Strateegia sõnastab, et väärtusliku elukeskkonna lahutamatu osa on nii isiklik kui ka avalik ruum. Kaasajastatud ja rajatud taristud peavad asuma avalikele teenustele (ühiskondlik transport, lasteaed, kool, tervishoiuteenus) ligipääsetavas asukohas, maksimaalselt kuuekohalistes peresarnastes üksustes ja asendushooldusel kasvavatele lastele lapse-, keskkonnasõbralikud, ligipääsetavad, energiasäästlikud ning kuluefektiivsed. Uute hoonete rajamisel toetatakse projekte, mis tagavad võimalikult perelähedase elukeskkonna kogukonnas hajali. See tähendab, et teenuse osutamiseks ei rajata enam asendushoolduse külasid. Riigiabi analüüs Määruse raames antav toetus ei ole riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses. Otsustamaks, kas tegemist on riigiabiga, on analüüsitud, kas abi vastab kõigile neljale järgmisele tingimusele: - abi antakse riigi, linna või valla vahenditest; - abimeetmel on valikuline iseloom, see tähendab, et see on suunatud teatud ettevõtjale, ettevõtjate grupile või mingite kindlate kaupade tootmiseks; - abimeede annab eelise abi saajale; - abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1 kohaselt on KOVi ülesanne muuhulgas korraldada vallas või linnas sotsiaalteenuste osutamist.

5

Käesoleval juhul antakse toetust KOV-ile, kui SHS § 455 kohaselt kohustatud isikule, asendushooldusteenuse (sotsiaalteenus) arendamiseks. Asendushooldusteenuse1 eesmärk on pika- või lühiajaliselt lapse heaolu ja õiguste tagamine, lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine, lapsele turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine ning lapse ettevalmistamine võimetekohaseks toimetulekuks täisealisena. Määrus võimaldab luua ruumid või rekonstrueerida olemasolevaid, et pakkuda asendushooldusteenust peresarnastes tingimustes pere- või asenduskodus. Peamine küsimus on selles, et kas sellise teenuse osutamine on majandustegevus ja asendushooldusteenuse osutajast juriidiline isik ettevõtja. Komisjoni riigiabi mõiste teatis, p 17: Aluslepingu artikli 107 lõiget 1 ei kohaldata (st riigiabi reegleid ei kohaldata), kui riik teostab avalikku võimu või kui avaliku sektori asutused toimivad riiklike ametiasutustena. Üksust võib lugeda avalikku võimu teostavaks juhul, kui asjaomane tegevusala on osa riigi olulistest funktsioonidest või on nende funktsioonidega seotud oma olemuse, eesmärgi ja seda reguleerivate eeskirjade poolest. Üldjuhul ei loeta majandustegevuseks tegevusalasid, mis on olemuslikult riikliku ametiasutuse eelisõiguste osa ja, milles riik osaleb. Euroopa Kohus on asjas nr C-343/95 (p-d 17 ja 25) öelnud, et asjaomase tegevuse analüüsimisel ei oma tähtsust, kas riik teostab avalikku võimu otse läbi riigiasutuse või eraõigusliku juriidilise isiku, millele on (eri- või ainuõiguse kaudu) omistatud avaliku ülesande täitmine. Asendushooldusteenust rahastatakse vaid avaliku sektori vahenditest SHS § 455 lg 11 ning arvestades, et sellise teenuse osutamine on pandud seadusega KOV-le, on tegemist olulise avaliku ülesandega ja seega ei ole tegemist majandustegevusega. Teenuse osutamine läbi KOV äriühingu või sihtasutuse või sisseostmine ei mõjuta ka ELTL artikkel 107 lõikes 1 silmas peetud liikmesriikide vahelist kaubandust (riigiabi olemasolu kohustuslik kriteerium), arvestades, et teenuse sihtrühma võib kuuluda üksnes Eestis elav laps. Seda saab järeldada tuginedes Komisjoni riigiabi mõiste teatise punktile 196: „komisjon on mitmel juhul leidnud, et teatavatel tegevustel on konkreetsete asjaolude tõttu üksnes kohalik mõju ja seetõttu ei mõjutanud need liikmesriikide vahelist kaubandust. Sellistel juhtudel kontrollis komisjon eelkõige, et abisaaja tarnis kaupu või teenuseid liikmesriigi piiratud piirkonda ja tõenäoliselt ei meelita ligi kliente teistest liikmesriikidest, ning et tal ei olnud võimalik ette näha, et meetmel on rohkem kui vähene mõju piiriülestele investeerimis- või asutamistingimustele.“ ning Euroopa Komisjoni arvamusele Eesti esitatud eelteatisele erihoolekandeasutuste reorganiseerimise kohta (SA.43968 (2015/PN) "Reorganisation of special welfare institutions", pre-notified on 12 December 2015), milles viidati just sellele teatise punktile riigiabi välistamise põhjendamisel. Paragrahv 2 sätestab toetuse andmise eesmärgi ja tulemused. SHS § 455 kohaselt on KOV-i kohustus tagada asendushooldusel olevatele lastele lapse- ja peresõbralik kasvukeskkond. Abimeetmega rajatakse vähemalt kaheksas kohalikus omavalituses kuuekohalistest pere- või asenduskodudest koosnevad üksused, avalikele teenustele ligipääsetavas asukohas, lapse-, keskkonnasõbralikud, ligipääsetavad, energiasäästlikud ja kuluefektiivsed peremajad. Meetme sekkumine panustab strateegia „Eesti 2035“ horisontaalsetesse põhimõtetesse järgmiselt:

1 https://sotsiaalkindlustusamet.ee/abivajav-laps-ja-taiskasvanu/asendushooldus-ja-kasuvanemlus#asutusepohine-

asendu

6

 tasakaalustatud regionaalse arengu mõõde on tagatud jagades toetuse nelja piirkonna vahel arvestades asendus-, perekodus olevate laste arvu piirkonnas;

 kliima ja keskkonnahoiu osas panustab meetme tegevus elamute ja mitteelamute energiatarbe vähenemisse, kuna planeeritud ja rekonstrueeritavad hooned peavad vastama rangematele kliimakindluse nõuetele, võimaldades rekonstrueerida olemasolevaid hooneid vastavalt vajadustele;

 hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdikusse panustab meetme tegevus, võimaldades asendushooldusel olevatele lastele nende põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamisega, lapsele turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomisega, mis loob eeldused lapsele ettevalmistuseks võimetekohaseks toimetulekuks täisealisena;

 ligipääsetavuse näitajasse panustab meetme tegevus ligipääsetavate elamispindade rajamisega.

Määruse panust seostuvatesse strateegia „Eesti 2035“ näitajatesse hinnatakse rakenduskava mõjude hindamise käigus. Ligipääsetavuse puhul kohalduvad Eestile ühissätete määruse artikli 9 horisontaalsed põhimõtted ja PIK artikli 9 punkt 1. Viimasest tuleb osalisriigi kohustus anda puudega inimestele võimalus iseseisvaks eluks ja täielikuks osalemiseks kõigis eluvaldkondades, tagada neile teistega võrdsetel alustel juurdepääs füüsilisele keskkonnale, transpordile, teabele ja suhtlusele, sealhulgas info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatele ja -süsteemidele, ning muudele avalikele ehitistele ja teenustele nii linna- kui ka maapiirkondades. Neid meetmeid, mille raames tehakse kindlaks ja kõrvaldatakse juurdepääsutakistused ja -piirangud, kohaldatakse muu hulgas hoonete, teede, transpordi- ja muude sise- ja välisrajatiste, sealhulgas koolide, eluasemete, meditsiiniasutuste ja töökohtade suhtes. Riigisiseselt reguleerib nõudeid avaliku kasutusega hoonetele ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29. mai 2018. a määrus nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“. Elukondlikule kinnisvarale nimetatud määruse ligipääsetavusega seonduvad põhimõtted küll ei laiene, kuid kõnealuse toetusmeetme raames on oluline, et toetuse saajad ja partnerid rakendaksid ligipääsetavusnõudeid. Lisaks on käesoleval ajal struktuurivahendite rakendamise perioodil 2021–2027 kõikide Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest rahastatavate tegevuste kavandamisel, elluviimisel, seires ja hindamisel kohustus järgida Euroopa Liidu põhiõiguste harta nõudeid, vältida diskrimineerimist (soo, vanuse, rahvuse, nahavärvuse, puude, seksuaalse sättumuse ja veendumuse alusel) ja tagada puudega inimestele juurdepääs. Toetuse andmisega panustatakse meetmete nimekirja väljundnäitajasse „Arendatud taristute arv“, sh kõik projektid peavad nimetatud väljundnäitajasse panustama. Sihttase on täidetud, kui teenuse osas on infrastruktuurilised arendused elluviidud, st vajalikud ruumid sihtgrupile kvaliteetse teenuse pakkumiseks on kohandatud ja loodud (sellekohane ehitusalane dokumentatsioon on esitatud). Määruse "Asendushoolduse peremajade rajamise ja rekonstrueerimise toetamine" alusel on rajatud või rekonstrueeritud kuuekohalistes üksustes, keskkonnasõbralik, ligipääsetav, energiasäästlik ja kuluefektiivne taristu. Näitajad raporteeritakse projektide aruannete alusel loendades unikaalseid taristuid. Paragrahv 3 nimetab meetme sekkumise rakendusasutuse (edaspidi RA) ja rakendusüksuse (edaspidi RÜ). Vastavalt ÜSS2021_2027 § 4 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud meetmete nimekirjale on meetme RÜ Riigi Tugiteenuste Keskus, kellel on taotluste menetlemise, väljamaksete tegemise ja järelevalve tegemise kogemus ja kompetentsus, ning meetme RA on Sotsiaalministeerium (välisvahendite osakond).

7

2. peatükk „Toetatavad tegevused, kulud, abikõlblikkus ja toetuse määr“. Paragrahvis 4 kehtestatakse toetatavad tegevused. Toetust antakse uute peresarnaste pere- või asenduskodude rajamiseks või olemasolevate rekonstrueerimiseks, et need vastaks tervisekaitse, ligipääsetavuse ja kliimakindluse nõuetele. Samuti sätestatakse, et toetatakse vaid neid projekte, mille tegevused on tehtud abikõlblikkuse perioodil. Paragrahv 5 sätestab kulude abikõlblikkuse. Tegelike kulude alusel toetuse makse saamiseks tuleb tõendada kulude põhjendatust, tekkimist ja maksmist. Kulu on põhjendatud, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus ette nähtud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks ning see tekib toetatavate tegevuste käigus. Kulu on sobiv, kui see soodustab projekti tulemuste saavutamist. Kulu on vajalik, kui projekti tulemust ei ole võimalik saavutada muu kuluga. Kulu on tõhus, kui selle maksumus kajastab parimat võimalikku suhet kasutatud vahendite ja saavutatud tulemuste vahel. Projekti, mille kogumaksumus on kuni 200 000 eurot, toetatakse kindlasummalise makse tingimustel. Kulude abikõlblikkust hinnatakse taotluses esitatud eelarve alusel. Kindlasummalise makse alusel toetuse saamise, sh väljamaksmise, tingimused määratakse taotluse rahuldamise otsuses. Toetuse taotleja on kohustatud tõendama iga tegevusega seotud eelarve mõistlikkust ja arvestuse aluseid, milleks võivad olla eelarvele lisatud pakkumused võimalikelt teenuse või kauba pakkujatelt, hinnapäringud või avalike hinnakirjade puhul viited veebilehtedele või kuvaprindid veebilehtedelt. Kulude abikõlblikuks lugemiseks peab projekteerijaks ja ehitajaks olema ettevõtja, kes on pädev vastavat teenust osutama. Ehitusseadustiku § 24 kohaselt võib ettevõtja ja pädev isik ehitusalal majandustegevuse korras pakkuda oma teenuseid ning tegutseda, kui ettevõtja vastutusel ja heaks tegutseva pädeva isiku kvalifikatsiooni tõendab haridusel ja töökogemusel põhinev kutseseaduse kohane kutse või muu õigusakti kohane pädevustunnistus. Taotleja peab arvestama, et määruses sätestatud kohustuste täitmiseks tuleb kulu abikõlblikuks arvamisel kontrollida teenuseosutaja pädevus- ja kutsenõuetele vastavust. Paragrahv 6 määrab rahastatavate projektide abikõlblikkuse perioodi, mis on määruse jõustumise kuupäevast kuni 31. detsembrini 2028. a. Projekti abikõlblikkuse periood peab jääma määruses märgitud abikõlblikkuse perioodi. Projekti tegevused peavad algama kolme kuu jooksul rakendusüksusele taotluse esitamise kuupäevast. Projekti elluviimine algab sõltuvalt sellest, mis on märgitud projekti esimeseks tegevuseks (nt detailplaneeringu koostamine, projekteerimise või projektijuhtimise hanke väljakuulutamine, kinnistu ost vms). Paragrahvis 7 on määratud toetuse maksimaalne suurus. Maksimaalne toetus taotluse kohta on 522 857,20 eurot, et tagada toetus vähemalt neljas piirkonnas ja arvestusega, et toetusega saab rajada vähemalt ühe kuuekohalise pere- või asenduskodu. 3. peatükk „Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele“ Paragrahv 8 sätestab, et toetuse taotlejaks ja partneriks võib olla kohalik omavalitsus (edaspidi KOV) või KOV hallatav, asendushooldusteenust pakkuv asutus, sealhulgas sihtasutus, mittetulundusühing või kohaliku omavalitsuse osalusega äriühing, kuivõrd vastavalt SHS § 455 kohaselt on asendushooldusteenus kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus.

8

Paragrahv 9 sätestab taotleja ja partneri kohustused. Paragrahvi 10 sätestab nõuded taotlusele. Lõikes 1 on sätestatud nimekiri dokumentidest, mis tuleb lisada lisaks ühendmääruse § 4 lõigetes 1 ja 2 sätestatule. Nõuetele vastava projektide väljaselgitamiseks tuleb toetuse taotlusele lisada: kavandatava pere- või asenduskodu asukoha kirjeldus, mis arvestab avalikele teenustele (ühiskondlik transport, lasteaed, kool, tervishoiuteenus) ligipääsetavust; kirjeldus, kuidas tagatakse kõigi nelja peamise puudeliigi (liikumis-, kuulmis-, nägemis- ja intellektipuue) suhtes ligipääsetavus; vastavus tervisekatise-, keskkonnanõuetele ja energiasäästu ning kuluefektiivsusele. Samuti tuleb selgitada, mil viisil panustab projekt deinstitutsionaliseerimise ja peresarnase asendushoolduse tagamise põhimõtetesse, st kuidas aitavad uued hooned kaasa asendushoolduse lapse- ja peresõbralikumaks osutamiseks ning, milline on KOV tervikvaade oma piirkonnas valdkonna arendamisele. Taotlusega koos tuleb esitada tulude ja kulude analüüs, kus analüüsitakse projekti finantstulemusi (projekti tulu ja kulu). Projekti arvestusperiood peab vastama vara kasulikule elueale. Projekti vara kindlaks määramisel tuleb lähtuda tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-st 66. Vara on isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum. Vara võib olla nii materiaalne kui ka immateriaalne (sh nt tarkvara). Projekti vara jääkväärtus on projekti arvestusperioodi ületavate projekti vara kasuliku eluea aastate väärtus. Jääkväärtuse saab leida: a) amortisatsioonijäägina, b) arvestusperioodile järgnevatel projekti vara kasuliku eluea aastatel oodatavate netorahavoogude diskonteeritud väärtusena või c) projekti vara turuväärtusena (müügiväärtusena) arvestusperioodi lõpus, arvestades ülesjäävaid netokohustusi. Rahavoogude meetodi kohaselt tuleb finantsanalüüsis kajastada projekti tulemusena reaalselt tekkinud sissetulekuid ja väljaminekuid. Sissetulekud ja väljaminekud tuleb arvesse võtta sel aastal, mil nad tekivad. Amortisatsiooni, reserve ja muid samaliigilisi raamatupidamislikke näitajaid finantsanalüüs ei hõlma. Projekti taotluse juurde tuleb taotlejal esitada punkti 4 kohaselt ka projekti riskianalüüs, mille raames tuleb hinnata projektiga kaasnevaid riske, mis on seotud planeerimis- ja projekteerimisfaasi, ehitusfaasi kui ka edasise opereerimise faasiga. Riskianalüüsi eesmärk on välja selgitada, ennetada ja vältida pere või asenduskodu rajamisega seotud riske kuni hoone valmimiseni ning hõlbustada seeläbi KOV-il projektiga seotud otsuste vastuvõtmist. Taotlejal tuleb esitatava analüüsi käigus hinnata planeerimis- ja projekteerimisfaasis ja ehitusfaasis esineda võivaid riske kahes etapis (riskide täpsemaks liigitamiseks): ► planeerimisfaas, mis kestab alates projekti elluviimisest kuni eeldavata ehitamise alguseni, sh hõlmab ka projekteerimist (tuua välja ajaperiood); ► ehitusfaas, mis keskendub riskidele hoone ehitamise algusest kuni kasutusele võtmiseni (tuua välja ajaperiood). Projekti sisulised faasid ei pea alati olema ajaliselt ranges järgnevuses, vaid võivad toimuda ka osaliselt paralleelselt.

Levinud projektijuhtimise metoodikate kohaselt vaadeldakse projekti riske tüüpiliselt kolmes peamises mõjukategoorias, milleks on aeg, eelarve ja projekti tulemite kvaliteet. Ajafaktori raames vaadatakse asjaolusid, mis mõjutavad projekti tulemite planeeritud tähtajaks valmimist. Projekti eelarve on ehitusprojektide puhul sageli tähelepanu all. Seetõttu tuleb analüüsi juures eraldi välja tuua, kuidas saavutatakse projekti sisu ja eesmärk, kui projekti maksumus ületab eelarvet. Lisaks projekti elutsükli kategooriatele (planeerimine, projekteerimine, ehitus) tuleb vaadelda ka projekti üldisi riske, kuhu kuuluvad riskid ei ole seotud ühegi projekti etapiga, vaid võivad avalduda kõigis etappides (nt hangetega seotud riskid, personaliriskid jms). Projekti riskianalüüsi juures tuleb vaadelda vähemalt järgmisi riske:

 planeerimisfaasi riskid – kinnistu detailplaneering jmt;

9

 projekteerimisfaasi riskid – projekti koostamine, projekti tehnilised riskid;

 ehitusfaasi riskid – ehitusressursid, ehitusprotsessi riskid, keskkonnariskid;

 üldised riskid – finantsriskid, personaliriskid, projektijuhtimine, hankeriskid, avalik arvamus, poliitilised riskid, korruptsioon ja turvalisused.

Lisaks tuleb projekti riskianalüüsi käigus hinnata eraldiseisvalt ka projekti majandusliku tasuvusega seotud riske ehk ka kõiki teisi riske, mis võivad KOV-ile opereerimisfaasis avalduda. Sellega seoses tuleb KOV-il põhjalikumalt kaardistada, hinnata ja maandada opereerimisfaasis esineda võivad riskid. Risk on mingi sündmus, mis võib, kuid ei pruugi aset leida. Tõenäosus kujutab ette selle sündmuse toimumise võimalust. Igat riski hinnatakse selle esinemise tõenäosuse ja mõju põhjal ning riskiskoor arvutatakse nende korrutamise teel. Riski tõenäosus peab olema suurem kui null, kuid väiksem kui 100%. Riski koondhinne ehk riskiskoor arvutatakse vastavalt kokkulepitud korrale, nt riski tõenäosuse ja mõju korrutisena. Riskide hindamisel kasutakse paarisarvulist skaalat. Iga riski koondhinde alusel on võimalik kindlaks määrata vastava riski olulisus ehk riski aste. Riski astme kindlaksmääramisel on soovitatav juhinduda alljärgnevast riskimaatriksist.

Joonis 1. Riskimaatriks (joonis on illustreeriva tähendusega). Riskide hindamise võtmeküsimused on:

 Mis on riski põhjus?

 Milline on info usaldusväärsus?

 Millised on riski tagajärjed (halvim stsenaarium)?

 Millised on olemasolevad kontrollimeetmed?

 Millised on alternatiivsed lisanduvad kontrollimeetmed?

 Millised on sisemised ja välised kohustused?

 Kas on vajadust riske täiendavalt uurida?

 Millises ulatuses ja kui palju ressurssi see vajaks?

10

Riski mõju all mõistame kahju või tagajärge, mida konkreetse riski avaldumine või realiseerumine kaasa tuua võib. Riski tõenäosuse all mõistame konkreetse riski avaldumise võimalikkust või sagedust. Teisisõnu näitab tõenäosus riski ilmnemise või esinemise tõenäosust ja mõju tagajärge, mis riski realiseerumisega kaasneb. Kui riskide hindamise tulemusel (lähtudes eeltoodud maatriksist) selgub, et risk on: a) väljunud riskivalmiduse alast (roheline ala), tuleb üle vaadata olemasolevate kontrollimeetmete adekvaatsus ja tõhusus ning vajaduse korral rakendada täiendavaid kontrollimeetmeid; b) ületanud riskitaluvuse piiri (liikus kollaselt alalt punasele alale), tuleb kohe üle vaadata olemasolevate kontrollimeetmete adekvaatsus ja tõhusus ning rakendada täiendavaid kontrollimeetmeid. Oluline ei ole riskide hindamisel absoluutväärtus, vaid see, kas risk hinnatakse aktsepteeritavaks või mitte. Kui riskide hindamise tulemusi (riskiskoore) võrrelda riskivalmidusega, saab kindlaks määrata, kas konkreetse riski haldamiseks on vaja astuda täiendavaid samme või mitte. Riskide tuvastamiseks ja hindamiseks tuleb projekti juurde esitada asjakohane riskide hindamise leht, mille juurde on välja toodud riski esinemise korral rakendatavad leevendusmeetmed:

Riskid Mõju Tõenäosus Riskiskoor Leevendusmeetmed

Toetuse taotleja kohustus esitada koos taotlusega iga tegevusega seotud kindlasummalise makse eelarve mõistlikkust tõendav alusmaterjal, milleks võivad olla toetuse taotlemisel esitatud tegevuste eelarvele lisatud pakkumused võimalikelt teenuse või kauba pakkujatelt, hinnapäringud või avalike hinnakirjade puhul viited veebilehtedele või kuvaprindid veebilehtedelt. Tegemist on eelkõige, kuid mitte üksnes lihtsustatud kulude alusel toetuse taotlemisel, projekti kulude arvestamise aluseks olevate allikatega. Lõike 2 kohaselt võib taotleja esitada ühe toetuse taotluse, üks taotlus võib sisaldada mitme objekti ehitust või rekonstrueerimist. 4. peatükk „Taotlusvooru avamine“ Paragrahv 11 sätestab taotlusvooru avamise, nähes ette eelarve ja ajakava kinnitamise ning sellest teavitamise. 5. peatükk „Taotluste menetlemine” Paragrahv 12 ja 13 sätestavad taotlemise esitamise viisi, taotluse menetlemise tähtaja, taotluste menetleja. Taotluste menetlejaks on RÜ, kellel on asjakohaste tegevuste elluviimiseks vajalik pädevus, kogemus ja väljatöötatud protseduurid. Taotluse menetlemine koosneb taotluse vastuvõtmisest, taotleja, partneri ning taotluse nõuetele vastavuse kontrollist, nõuetele vastavaks tunnistatud taotluste valikukriteeriumide alusel hindamisest ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest. Kui vastavuse kontrollimisel selgub, et taotluses esitatud teave ei ole siiski piisav või mõni nõue ei ole täidetud, antakse taotlejale võimalus puuduse kõrvaldamiseks, sh lisateabe esitamiseks, ja määratakse selleks maksimaalselt 20-tööpäevane tähtaeg (lõige 3). Nõude täitmiseks täiendava tähtaja andmine sõltub nõude olemusest ja võimalusest seda mõistliku täiendava tähtaja jooksul täita. Kui taotleja kõrvaldab puuduse ettenähtud tähtaja jooksul, loetakse nõue täidetuks. Paragrahv 14 sätestab projektide hindamise ning valikukriteeriumid ja -metoodika.

11

Projektide hindamiseks kaasab RÜ RA-ga kooskõlastatult eksperdid. Eksperdid peavad olema erapooletud. Projektide vastavust valdkondlikele arengukavadele ja mõju rakenduskava erieesmärkidele, meetme eesmärkidele ja tulemuste saavutamisele ning projekti põhjendatusele (sh hinnang eesmärgipüstitusele, sekkumisloogikale, planeeritud ajakavale) peavad hindama eksperdid, kes omavad ettevalmistust ja kogemust sotsiaalteenuste planeerimisel. Projekti kuluefektiivsust peavad hindama eksperdid, kes omavad ettevalmistust finantsvõimekuse ja riskide hindamiseks. Taotleja projekti elluviimise võimekust saavad hinnata RÜ koordinaatorid, kellel on kogemus vastavate projektide menetlemisel. Projekti kooskõla hindamisse strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega ning panust regionaalsele arengule, soolisele võrdõiguslikkusele, võrdsetele võimalustele, ligipääsetavusele, keskkonna- ja kliimaeesmärkide toetamisele saab kaasata regionaalarengu, keskkonna, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise eksperte. Projekti kooskõla hindamisel valdkondlike arengukavadega, projekti mõju hindamisel rakenduskava erieesmärkide ja toetusmeetme eesmärkide saavutamisele lähtutakse alljärgnevast: 1) projekt peab panustama Vabariigi Valitsuse kinnitatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027” poliitikaeesmärgi „Sotsiaalsem Eesti” erieesmärgi „Tõrjutud kogukondade, madala sissetulekuga leibkondade ja ebasoodsas olukorras olevate rühmade, sealhulgas erivajadustega inimeste sotsiaalmajandusliku kaasamise edendamine integreeritud meetmete, muu hulgas eluaseme- ja sotsiaalteenuste kaudu” meetmest „Iseseisvat toimetulekut toetavate ja kvaliteetsete sotsiaalteenuste ning hooldusvõimaluste tagamine“ rahastatava sekkumise „Laste heaolu suurendav sotsiaaltaristu” eesmärkide saavutamisse; 2) projekt peab vastama Vabariigi Valitsuse 23. veebruaril 2023. a kinnitatud heaolu arengukava 2023–2030 eesmärkidele; 3) projekt peab panustama meetme väljundnäitaja saavutamisse. Projekti põhjendatuse hindamisel hinnatakse projekti eesmärgipüstitust, valitud lahenduste realistlikkust ja saavutatavust koosmõjus. Projekti kuluefektiivsuse hindamisel hinnatakse ettenähtude tegevuste piisavust tulemuste saavutamiseks, planeeritud eelarve realistlikkust ja optimaalsust. Toetuse taotleja ja partneri suutlikkuse hindamisel projekti ellu viia hinnatakse taotleja ja partneri kvalifikatsiooni, kogemusi, õiguslikke, organisatsioonilisi ja tehnilisi eeldusi projekt kavandatud viisil ellu viia, tagades kestlikkuse ja jätkusuutlikkuse (sh taristuinvesteeringute tegevus- ja hoolduskulude katmise võimekuse). Projekti kooskõla hindamisel strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega hinnatakse järgmist: 1) kuidas projekt panustab soolise võrdõiguslikkuse, võrdsete võimaluste ja ligipääsetavuse

parandamisse; 2) kuidas projekt panustab kestlikku arengusse, keskkonnakaitsesse ja kliimaneutraalsusesse; 3) kuidas projekt panustab piirkonna regionaalarengusse ja sotsiaalteenuste kättesaadavusse.

Hindamine toimub vastavalt lisa 2 hindamislehele. Paragrahv 15 sätestab taotluse rahuldamise tingimused ja korra. Kui vastavalt lisale 1 esitatakse toetuse taotlusi piirkonna toetuse eelarve osakaalule väiksemas mahus, antakse toetus teiste piirkondade projektidele, eelistades ajaliselt varem esitatud taotlust. Paragrahvides 16–17 sätestatakse taotluste rahuldamise või rahuldamata jätmise kord.

6. peatükk „Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine”

12

Taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks esitab toetuse saaja kirjaliku avalduse koos selgitavate materjalidega RÜ-le. RÜ kooskõlastab muudatuse RA-ga, kaasates vajaduse korral eksperte, kes hindavad projekti muudatuse võimalikku mõju projektide hindamise vastavusele. Tegemist võib olla olukorraga, kus RÜ peab tunnistama taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks ja nõudma toetuse tagasi või olukorraga kus osaliselt tuleb taotluse rahuldamise otsus tunnistada kehtetuks ja vähendada selles osas toetus. Taotluse rahuldamise otsuse muutmisega ei või muuta kindlasummalise makse alusel hüvitatava tegevuse kohta kinnitatud tulemusi ega nende tulemuste saavutamise tõendamise aluseid. 7. peatükk „Toetuse saaja, partneri ja rakendusüksuse õigused ja kohustused” Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 65 on sätestatud toetatud tegevuste kestvuse nõue. Ühendmääruse § 4 lõike 1 punktis 11 sätestatu kohaselt peab taotlus sisaldama tegevuste kestuse nõude täitmise tagamiseks vajalikke abinõusid, sealhulgas peab olema määratud selle kohustuse täitmise kulude suurus ning katmise allikad. Käesoleva määruse § 23 lõike 2 punktis 6 on sätestatud RÜ kohustus teha projektide üle järelkontrolli viie aasta jooksul pärast projekti lõppmakse tegemist, et veenduda projekti elluviimise tulemusena soetatud vara ja rajatud või rekonstrueeritud taristu sihtotstarbelises kasutamises. Et vähendada võimalikke rikkumisi riigihangete korraldamisel, on toetuse saaja ja partner, välja arvatud ühendmääruse § 20 lõike 1 punkti 1 alusel kindlasummalise makse alusel toetuse saamisel, kohustatud esitama RÜ-le eelhindamiseks riigihanke alusdokumendid.

8. peatükk „Aruannete esitamine” Peatükis sätestatakse vahearuannete ja lõpparuande esitamise kohustus ja tähtajad ning aruannetes puuduste esinemise korral nende menetlemise kord. Korrapäraselt esitatud aruanded aitavad jälgida projektide edenemist ja tulemuste täitmist ning võimaldavad vajaduse korral juhtida tähelepanu vajakajäämistele ja teha tegevuste elluviimises õigeaegseid muudatusi. 9. peatükk „Toetuse maksmise tingimused” Toetust makstakse toetuse saajale tegelike kulude alusel, välja arvatud juhul, kui projekti kogumaksumus on kuni 200 000 eurot. Sellisel juhul toetatakse projekti lihtsustatud kulude arvestuse alusel ja toetus makstakse välja taotluse rahastamise otsuses märgitud kindlasummalise makse tingimuste alusel pärast tööde tegemist. Kindlasummaline makse võib kujundada etappideks - see võib põhineda näiteks tehtud tööde ajakavale ja tõendatakse töölõigu üleandmise- vastuvõtmise aktiga. Kui kindlasummalise makse lõpptulemus jääb saavutamata, siis etappide eest juba makstud toetus nõutakse tagasi. Tegelike kulude alusel väljamaksete tõhusamaks rakendamiseks esitatakse kulud hüvitamisele, kui need on tekkinud, ning makse ja ettemakse saamise aluseks nõutud dokumendid ja tõendid tuleb rakendusüksusele esitada e-toetuse keskkonna kaudu vähemalt üks kord kuus. 10. peatükk „Finantskorrektsioonid ja vaided” Viidatakse finantskorrektsiooni otsuste ja tagasimaksete tegemise reeglistikule. IV Määruse mõjud Meetme sekkumisele rakenduvad alljärgnevad horisontaalsed põhimõtted.

Meetme tegevused arvestavad ühissätete määruse artiklis 9 sätestatuga, sh vastavusega Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklile 26 „Puuetega inimeste integreerimine“ ja artiklile 37

13

„Keskkonnakaitse“. Meetme sekkumise raames rajatakse ligipääsetavad pere- või asenduskodud asendushooldusteenusel olevatel lastele, et asutuste asemel tagada neile peresarnases keskkonnas kasvamise võimalused ja asendushoolduselt elluastuvate noorte vajaduspõhine toetamine. Rajatavad ja rekonstrueeritavad hooned peavad vastama kliimakindluse nõuetele,

Taristu rajamine arvestab PIK artikli 19 „Iseseisev elu ja kogukonda kaasamine“ põhimõttega hinnates kättesaadavust avalikele teenustele. DNSH („ei kahjusta oluliselt“ ingl do no significant harm) hindamise tulemusel saab väita, et meetme sekkumine vastab „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele, st meede ei põhjusta olulist kahju keskkonna- ja kliimaeesmärkidele. Selleks, et tegevus vastaks „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele, ei tohi toetatav meede kahjustada järgmisi keskkonnaeesmärke: 1) kliimamuutuste leevendamine – toetuse andmise eesmärk on rajada pere- või asenduskodud, mis vastavad liginullenergiahoonete nõuetele ja seeläbi panustavad elamufondi CO2 vähendamisse; 2) kliimamuutustega kohanemine – planeeritavate hoonete tehnosüsteemid peavad vastavalt tervisekaitsenõuetele tagama sisekliima, mis võimaldab paremini kohaneda ekstreemsemate välitemperatuuri kõikumistega; 3) vee- ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse – meetmest toetatavad tegevused ei tekita olulist kahju kestlikule veekasutusele; 4) ringmajandus, sh jäätmetekke vältimine ja jäätmete ringlussevõtt – pere- või asenduskodude rajamisel ja kasutamisel tekib jäätmeid, mille käitlemise korral tuleb lähtuda kehtivast jäätmeseadusest ja KOV-i jäätmehoolduseeskirjast, mis täpsustab piirkondlikult jäätmekäitluse tingimusi. Lähtuvalt lepingulisest suhtest ehitustööde tegijaga saab üldiselt jäätmevaldajaks ehitaja, kelle tegevuse käigus jäätmed tekivad ja kellel on tulenevalt jäätmeseadusest kohustus käidelda tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või anda need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. KOV-ides on loodud jäätmejaamad, kus on olemas võimalused ohtlike jäätmete ning liigiti kogutud ehitus- ja lammutusjäätmete üleandmiseks ja edasisse käitlusesse suunamiseks. Samuti võib piirkondades olla ehitus- ja lammutusjäätmete käitlejaid, kes tegelevad jäätmete ringlussevõtu ja taaskasutusega. KOV-ide eeskiri kohustab üldiselt ehitusobjektidel tekkivaid jäätmeid omadustest lähtuvalt liigiti kohapeal koguma ja käitlema. Seeläbi on võimalik tekkivaid jäätmeid ka ringlusse ja taaskasutusse suunata. Ehitusjäätmeid üleandev isik peab olema veendunud, et vastuvõtjal on keskkonnaluba ja et jäätmed antakse üle jäätmekäitlejale, kellel on võimekus jäätmeid ringlusse suunata või taaskasutada; 5) saastuse vältimine ja tõrje – ehitustööde käigus võib tekkida mõningaid keskkonnahäiringuid, nagu müra või tolmu levik, mille mõju on ajutine ja lokaalne. Selle vähendamiseks rakendab ehitaja vastavaid meetmeid, mis on osa tavapärasest praktikast. Materjalide kvaliteedi ja keskkonnaohutuse seisukohalt ei tohi kasutada asbesti sisaldavaid materjale, mille kasutamise piirangud on reguleeritud REACH-määruse kaudu ning millest tulenevalt Eestis turule lastavad materjalid ei sisalda asbesti. Ehitustoodetele esitatavad nõuded tulenevad ehitusseadustikust, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 305/2011 ja toote nõuetele vastavuse seadusest ning selle alusel kehtestatud õigusaktist. Ehitamise asjatundlikkuse põhimõtte kohaselt tuleb tagada kõigi kohalduvate nõuetega arvestamine ja nõuetekohase tulemuse saavutamine. Ehitusmaterjalide tootjatel on kohustus järgida tooteohutusele kehtestatud õigusakte, mille kaudu on arvestatud ka keskkonna- ja tervisemõjude vähendamisega. Ehitustööde tegija dokumenteerib ehitustööd ja ehitustööde käigus kasutatavad materjalid vastavalt ehitusseadustikule; 6) elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine – meede on suunatud avalikele teenustele (ühiskondlik transport, lasteaed, kool, tervishoiuteenus) ligipääsetavas asukohata rajatavate pere- või asenduskodude rajamiseks ega hõlma bioloogilise mitmekesisuse seisukohast tundlikele aladele ehitamist.

Kliimakindluse tagamine

14

Toetuse kaasabil rajatava taristu eeldatav kestus on vähemalt viis aastat, seega peab olema tagatud taristuinvesteeringute kliimakindlus, millest tulenevalt peab toetuse taotleja esitama RÜ-le kliimakindluse tagamise hindamise vastavalt ühendmääruse lisa 3 osale B. Ühendmääruse lisa 3 tugineb Euroopa Komisjoni välja antud teatisel nr 2021/C 373/012, millega kehtestatakse taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021–2027, et tagada kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise meetmete integreeritus toetatavates projektides. Taristu on näiteks hooned, võrgutaristu, jäätmete käitlemise süsteemid, muud materiaalsed varad. Taristu hõlmab nii uut taristut kui ka olemasoleva taristu uuendamist, ajakohastamist ja laiendamist.

Toetatakse tegevusi, mis ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artikli 17 tähenduses. Toetatavad tegevused järgivad keskkonnaalastes õigusaktides sätestatut ega tekita olulist kahju ühelegi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 artiklis 9 nimetatud keskkonnaeesmärgile ning on kooskõlas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määrusega nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“3. TAT raames ei toetata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi, artiklis 7 nimetatud tegevusi. Aastaks 2050 kliimaneutraalsuse saavutamise võimaluste uuringu4 peamine soovitus on kiirendada investeeringuid energiatõhususse nii hoonete, transpordi kui ka tööstuse osas, kuna need meetmed toovad kaasa nii kasvuhoonegaaside heite vähendamise kui ka rahalise säästu. Struktuurivahenditest rahastatud meetmete mõju uuringu5 tulemused näitavad, et suurimat energiasäästu on andnud ettevõtete ressursitõhususe tegevused, korterelamute renoveerimine ja kaugküttetorustike renoveerimine. Taristu kliimakindluse tagamise eesmärk on arvestada pere- ja asenduskodude rajamisel võimalike pikaajaliste kliimamõjudega. Kliimakindluse tagamise hindamise aluseks on Euroopa Komisjoni teatis „Taristu kliimakindluse tagamise tehniliste suunised aastateks 2021–2027”. Kliimakindluse tagamise peamisteks tegevusteks on kliimamuutuste leevendamine (hoonefondi CO2-jalajälje vähendamine) ja kliimamuutustega kohanemine (mis saavutatakse peamiselt ehitamisel kasutatavate tehniliste lahendustega, mis maandavad kliimariske). Ehitise energiakulu ja CO2-heite arvutused tehakse energiamärgiste alusel. Energiamärgise väljastavad vastavat kutsepädevust omavad isikud ehitisregistri kaudu. Kliimamuutustega kohanemine Eesti taristu ja energiasektori kliimamuutustega kohanemise strateegia“6 toob välja, et peamised hooneid mõjutavad riskid on kliimamuutuste tulemusel tormide sagenemine (tuul ja sademed), mereveetaseme tõus (rannikualade üleujutused) ja temperatuuritõus (kuumalained). Üleujutused

2 Euroopa Liidu C 373/2021 (europa.eu). 3 Hoone energiatõhususe miinimumnõuded–Riigi Teataja. 4 https://www.sei.org/publications/eesti-kliimaambitsiooni-tostmise-voimaluste-analuus/.Stockholmi

Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus. 2019, kättesaadav seisuga 19.01.2023. 5 https://rtk.ee/hindamine/2014-20-21 Tepsli OÜ, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus. 2021, kättesaadav

seisuga 19.01.2023. 6 https://www.sei.org/projects-and-tools/projects/eesti-taristu-ja-energiasektori-kliimamuutustega-kohanemiseriikliku-

strateegia-koostamine-enfra/ SA Säästva Eesti Instituut, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus, Eesti

Maaülikooli Tehnikainstituut ja Balti Keskkonnafoorum. 2015, kättesaadav seisuga 19.01.2023.

15

Üleujutusega seotud riskide hindamine7 prognoosib, et 21. sajandi lõpuks võib Eesti läänerannikul asenduda pikaajaline suhteline meretaseme languse trend sel sajandil kliimamuutuste tõttu tõusutrendiga, mis võib tähendada keskmise meretaseme tõusu Eesti rannikutel erinevate stsenaariumite korral kas 20–40 cm või kuni 40–60 cm. Siseveekogude puhul lubab kliimamuutuste suundumus eeldada, et jõgede lumesulaveest põhjustatud üleujutused pigem vähenevad, kuid kevadised lumesulaveest põhjustatud jõgede üleujutused võivad asenduda sügiseste suurtest vihmahoogudest põhjustatud üleujutustega. Üleujutusohupiirkonna kaardid on nähtaval Maa-ameti geoportaali üleujutuste kaardirakenduses8. Tormide sagenemine Tormide sagenemisega on peamiselt seotud suurenenud sademete koguse ja tuulekiiruse kasvust tingitud riskid. Sadeveesüsteemide projekteerimise ja tuulekoormusega arvestamise nõuded on sätestatud standardites:

 EVS 846 Hoone kanalisatsioon ja EVS 848 Väliskanalisatsioonivõrk;

 EVS-EN 1991-1-4:2005/A1:2010+A1:2010/NA:2010 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1–4: Üldkoormused. Tuulekoormus. Kliimamuutusi arvestavad lahendused jõuavad projektide tehnilistesse lahendustesse projekteerimisnormide muudatuste kaudu. Suurenenud sademete hulgast tingitud lokaalse üleujutuse mõjude vähendamine eeldab hoone ja piirkonna taseme samaaegset planeerimist. Ainult ühe kinnistu piires ei ole sageli võimalik sadevee ärajuhtimist korraldada. Teadusarendusprogramm LIFE IP BuildEST9 tegeleb kliimatingimuste kohanemise lahenduste väljatöötamisega. Projekti tulemused on aluseks projekteerimisstandardite ja eeskirjade muutmisel. Projekti tööplaani kohaselt peaksid uuendatud kliimakindluse tagamise lahendused jõudma õigusaktidesse aastal 2026. Kuumalainete sagenemine Aasta keskmine temperatuuri tõus võib positiivse mõjuna tuua kaasa mõningase kütmisvajaduse vähenemise talveperioodil, kuid negatiivse mõjuna võib suureneda suvine jahutamisvajadus. Suurem suvine temperatuuritõus esineb linnade nn soojussaarte piirkondades. Soojussaare risk on suurem tehnogeensete pindadega piirkondades (tumedad lamekatused, asfaltpinnad), sealhulgas eristuvad väiksemas roheluses asuvad korruselamute piirkonnad, kus soojussaare efekt on märkimisväärselt tugevam kui kõrghaljastusega eramajade piirkondades. Hoonete energiatõhususe miinimumnõuete10 alusel tuleb uue hoone püstitamisel või olemasoleva hoone rekonstrueerimisel tõendada vastavust suvise ruumitemperatuuri nõuetele. Eluhoonete suvise ruumitemperatuuri nõue loetakse täidetuks, kui ruumitemperatuur ei ületa piirtemperatuuri 27 °C rohkem kui 150 °Ch (kraadtundi) ajavahemikul 1. juunist 31. augustini. Ruumitemperatuuri tunnipõhised väärtused leitakse hoone dünaamilise simulatsiooni teel spetsiaalse arvutustarkvara abil. Pere- või asenduskodude projekteerimisel saab kuumalainetega toimetulemiseks kavandada päikesekaitseklaase (päikesekaitsetegur g-0,4, eluruumide akende klaaspakettide

7 Üleujutusohupiirkonna ja üleujutusohuga seotud riskipiirkonna kaardid | Keskkonnaministeerium (envir.ee),

kättesaadav seisuga 19.01.2023. 8 X-GIS 2.0 [yua] (maaamet.ee), kättesaadav seisuga 19.01.2023. 9 Teadusarendusprogramm LIFE IP BuildEST – hooandja hoonete renoveerimisele | Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium (mkm.ee), kättesaadav seisuga 19.01.2023. 10 https://www.riigiteataja.ee/akt/113122018014?leiaKehtiv, kättesaadav seisuga 19.01.2023.

16

päikeseläbivustegurit (g) ei ole soovitatav valida alla 0,4, et tagada piisav loomuliku valgus eluruumides), lõuna ja lääne suuna akende varjestust ja ventilatsiooni sissepuhkeõhu jahutamist (sissepuhkeõhu temperatuur 16 °C). Suvise ruumitemperatuuri arvutamise ja päikesekaitsemeetme kohta on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse kodulehel juhend11, mis aitab projekteerijat suvise ruumide ülekuumenemise analüüside koostamisel ja sobilike lahenduste valikul. Kompenseerimaks jahutussüsteemide elektrienergia kasutust tuleks koos jahutussüsteemiga paigaldada ka päikesepaneelid elektri tootmiseks. Kuna jahutust on vaja päikesepaistelistel päevadel, on võimalik kohapeal toodetud elektrit kasutada hoone jahutussüsteemides nii, et võrgust ostetava elektri kogus jahutussüsteemide lisamisega ei suurene. V Projektide valiku kooskõla valikukriteeriumidega Projekti tegevuste valikul lähtutakse rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud valikukriteeriumidest ja -metoodikast vastavalt ühendmääruse §-s 7 sätestatule: 1) projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele; 2) projekti põhjendatus; 3) projekti kuluefektiivsus; 4) elluviija (taotleja, sh partneri(te) kaasamisel partneri(te)) suutlikkus projekti ellu viia;

5) projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega.

VI Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse eelnõuga rahastatavate projektide eelarve on 3 571 428,96 eurot, sealhulgas Euroopa Regionaalarengu Fondi (edaspidi ERF) toetus 2 500 000,00 eurot (70%), millele lisandub riiklik kaasfinantseering 114 286,00 eurot (3,2%) ja toetuse saajate omafinantseering 957 142,86 eurot (26,8%). Toetuse andmise administreerimisega seotud kulutused kaetakse toetusperioodi tehnilise abi vahenditest. Määruse rakendamisega seotud eeldatav tulu on parem asendushooldusteenuste kättesaadavus, avalikele teenustele ligipääsetavus tänu heale asukohale ja peresarnases üksuses kasvamine tagab asendushoolduselt ellu astuvatele noortele parema vajaduspõhise ettevalmistuse ja toe. Olemasolevate peremajade rekonstrueerimisega tagatakse ligipääsetavad, energiasäästlikud, keskkonnasõbralikud, ja kuluefektiivsed pere- või asenduskodud. VII Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. VIII Määruse eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, e-posti teel Riigi Tugiteenuste Keskusele (korraldusasutus, rakendusüksus), Euroopa Komisjonile ja Ühtekuuluvuspoliitika seirekomisjonile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule. Esitatud kommentaarid ja nende vastused kajastatakse kooskõlastuse tabelis. Seletuskirja lisad:

11 Microsoft Word. Suvise ruumitemperatuuri kontrollarvutuse juhend_final.docx (kredex.ee). Suvise

ruumitemperatuuri kontrollarvutuse juhend. Tallinna Tehnikaülikool. 2018, kättesaadav seisuga 19.01.2023.

17

Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-leht – lisa 1 Riskide hindamise tabel – lisa 2

RISKIHINDAMINE MEEDE:

Riskitaseme määramise eesmärgiks on leida, millised asjaolud muudavad meetmed riskantsemateks. Hinnatakse 4 tegurit.

Erinevatele riskitunnustele antakse erinev arv punkte skaalal 0-3 sõltuvalt riskitunnuse otsesest seosest konkreetse riskiga.

Riskianalüüsi läbiviija võib lisada täiendavad riskifaktoreid, kui need on rakendamise käigus ilmnenud või neid ei ole eelnevalt välja toodud. Tabelis väljatoodud riske võib kohandada vastavalt hinnatavale meetmele, kui see on vajalik.

Korruptsioon ja huvide konflikt

Kas elluviijal/toetuse saajal on strateegia/tegvuskava (vm

dokument) korruptsiooni/pettuste/ebaseaduslike tegevuste

vältimiseks ja ebaseaduslikest tegevustest teavitamiseks

ja/või viiakse läbi vastavasisulisi koolitusi. Hinnata

teadaoleva info kohaselt. Käskkirja alusel antava toetuse

osas on võimalik infot küsida elluviijalt.

Kui tegemist on avatud taotlusvoorudega, siis saab anda

hinnangu lähtuvalt juriidilisest isikust. Või hinnata

kõrgema skooriga ja saata RÜ-le info, et selles

valdkonnas info puudub. Info puudumisel hinda skooriga

3 ja lisa kommentaar.

Juhul, kui asjaolu ei ole kirjeldatud, siis riskiskoori

määramisel selgitada, millisele teadaolevale infole

tugineti.

Riigiabi ja/või vähese tähtusega

abi esineminise kohaldumine

Kas toetuste abil mõjutatakse riigi majandust ja

konkurentsi lubamatul viisil, kuna tegemist võib olla

riigiabiga ja/või vähese tähtsusega abiga (VTA) või

grupierandiga hõlmatud riigiabiga.

Kui tegemist on avatud taotlusvoorudega, siis saab anda

hinnangu lähtuvalt juriidilisest isikust. Või hinnata

kõrgema skooriga ja saata RÜ-le info, et selles

valdkonnas info puudub. Info puudumisel hinda skooriga

3 ja lisa kommentaar

Pettuserisk - Topeltfinantserimine

Kas võib esineda topeltfianatseerimise võimalus -

sarnaste meetmete (nii EL kui ka siseriiklike fondide)

olemasolu võib kaasa tuua olukorra, et samale

tegevusele/objektile küsitakse toetust mitmest

finantsallikast.

Kui on sarnaseid meetmeid, siis see siia kirja panna. RÜ-

le on see oluline info selleks, et kavandada täiendavaid

maandamismeetmeid.

Kui kattuvaid meetmeid/tegevusi ei ole, siis ka kirjutada,

kuidas infot saadakse. Näiteks selgitus tagamaks

topeltfinantseerimise vältimist: toimub infovahetus teiste

rahastajatega regulaarselt….(kuidas)

RISKIVALDKOND

Kontrollikoht

Toetuse kasutamine ei ole

läbipaistev ja/või ei toimu

konkurentsi ära kasutades.

Kas elluviija/toetuse saaja on kohustatud läbi viima

riigihankeid.

Keskkonnamõjudega ei ole

arvestatud

Kas käskkirjas kirjeldatud kriteeriumid/ määruse

kriteeriumid (vastavus-, valiku- ja välistuskriteeriumid)

arvestavad "ei kahjusta oluliselt" põhimõtet (DNSH) ning

kas taristuinvesteeringutele on seatud nõue

kliimakindluse tagamiseks.

Hinnang „Madal“ – 0 kuni 5 punkti

Hinnang „Keskmine“ – 6 kuni 11 punkti

Hinnang „Kõrge“ – 12 kuni 15 punkti

21.4.1.2 „Lastele ja peredele suunatud

teenused on kvaliteetsed ja vastavad

perede vajadustele“

Sekkumine „Laste heaolu suurendav

sotsiaaltaristu"

Riskitaseme määramise eesmärgiks on leida, millised asjaolud muudavad meetmed riskantsemateks. Hinnatakse 4 tegurit.

Erinevatele riskitunnustele antakse erinev arv punkte skaalal 0-3 sõltuvalt riskitunnuse otsesest seosest konkreetse riskiga.

Riskianalüüsi läbiviija võib lisada täiendavad riskifaktoreid, kui need on rakendamise käigus ilmnenud või neid ei ole eelnevalt välja toodud. Tabelis väljatoodud riske võib kohandada vastavalt hinnatavale meetmele, kui see on vajalik.

0

Risk puudub

1

Madal risk

Toetuse saajal on

strateegia/tegevuskava (või muu

dokument), kus on põhimõtted kirjas ja

mida aktiivselt rakendatakse. Või TATi

koostaja/ toetuse saaja viib läbi

regulaarselt selleteemalisi koolitusi.

Jah, on strateegia/ tegevuskava (või muu

dokument), kuid see pole efektiivne -

toimuvad küll aeg-ajalt selleteemalised

koolitused, kuid need pole regulaarsed.

TATis (või TAT seletuskirjas) on

viidatud korruptsiooniseadusele või

muude tingimustega on risk maandatud.

Riigiabi/VTA/ grupierandiga hõlmatud

riigiabi määruse alusel ei kohaldu. RA-

l on olemas analüüs.

Võib esineda grupierandiga hõlmatud

riigiabi ja on järgitud grupierandi teatise

esitamisega seonduvad

protseduurireegleid, mis on sätestatud

konkurentsiseaduse §-s 34².

Hinnatavale meetmele sarnase sisuga

EL ja/või siseriiklikke toetusmeetmeid

ei rakendata.

Rakendatakse hinnatavale meetmele

sarnase sisuga EL ja siseriiklikke

toetusmeetmeid ja elluviija on riigiasutus

ja/või raamatupidamine toimub

tsentraalselt (RTK-s) ja on tagatud

asutusesisesed täiendavad kontrollid

kulude jaotamise osas.

HINNANG

Elluviijad/toetuse saajad on

riigiasutused/riigi hallatavad asutused

ja riigihangete läbiviijaks on eksperdid

või riigiasutus (allasutus), kellele on

antud vastav ülesanne.

Elluviijad/toetuse saajad on avalik-

õiguslikud juriidilised isikud, kelle

hangete läbiviimise eest vastutab vastav

riigiasutus, kellel on antud ülesanne

riigihangete läbiviimiseks

Meetme DNSH analüüsis on

tuvastatud, et oluline negatiivne

keskkonnamõju puudub (meede ei

mõjuta keskkonnaseisundit, nn pehme

meede). Projekti tasandil ei ole vaja

DNSH hindamist läbi viia. Pole

tegemist taristuinvesteeringuga.

Meetme DNSH analüüsis on tuvastatud,

et eelduslikult oluline negatiivne

keskkonnamõju puudub, kuid on toodud

välja soovitused keskkonnamõjude

ennetamiseks, mis on nõudena

kehtestatud käskkirjas/määruses,

välistamaks toetavate projektide vastuolu

DNSH põhimõttele. Vajalik ei ole

projekti põhiselt DNSH hindamise läbi

viimine. Pole tegemist

taristuinvesteeringuga.

KOONDHINNANG 6

Riskianalüüsi läbiviija võib lisada täiendavad riskifaktoreid, kui need on rakendamise käigus ilmnenud või neid ei ole eelnevalt välja toodud. Tabelis väljatoodud riske võib kohandada vastavalt hinnatavale meetmele, kui see on vajalik.

2

Keskmine risk

3

Kõrge risk

Mitteametlikud põhimõtted

eksisteerivad, aga need ei ole kirjas

asutusesisestes dokumentides või

teadaolevalt on esinenud juhtumeid

viimase 2 aasta jooksul.

Selliseid põhimõtteid strateegias (või

muus dokumendis) ei ole kirjeldatud või

TAT koostajal puudub sellekohane info.

TATis (või TAT seletuskirjas) ei ole

viidatud korruptsiooniseadusele või ei ole

selgelt välja toodud tingimusi, millega

saab vältida huvide konflikti ja

korruptsiooni.

3

Võib esineda riigiabi või VTA ja

määruses (seletuskirjas) on selged

juhised, kuidas ja millal seda hinnatakse

ning on hinnatud ergutava mõju aspekti.

Võib esineda riigiabi või VTA või

grupierandina antav abi, kuid määruses

või seletuskirjas puuduvad juhised nende

hindamiseks (puudub analüüs või

puuduvad selged viited esinemise kohta)

ning puuduvad hinnangud ergutava mõju

aspekti osas

3

Rakendatakse hinnatavale meetmele

sarnase sisuga EL ja/või siseriiklikke

toetusmeetmeid, kuid kasutatakse ühtset

infosüsteemi ja rahastust on lihtne

kontrollida esiatatud kuludokumendi

loetelu alusel (ei kasutata

kindlasummalist makset ega

ühikuhindasid).

Rakendatakse hinnatavale meetmele

sarnase sisuga EL ja/või siseriiklikke

toetusmeetmeid ja ei kasutata ühtset

infosüsteemi, mistõttu ei saa toetuse

kasutamist lihtsalt kontrollida või ühtse

infosüsteemi kasutamisel ei ole võimalik

kontrollida dokumendipõhiselt

(kasutatakse kindlasummalist makset või

ühikuhindasid)

3

HINNANG

Max.

SKOOR

Elluviijad/toetuse saajad on avalik-

õiguslikud juriidilised isikud, kes viivad

hankeid läbi iseseisvalt.

Või

Juriidilised isikud, kellel puudub

riigihanke läbiviimise kohustus, kuid on

õigusaktiga kehtestatud kohustus

ostu/teenuse riigihangete registris

avaldamine

Elluviijad/toetuse saajad on juriidilised

isikud, kellel puudub riigihanke

läbiviimise kohustus

3

Meetme DNSH analüüsis on tuvastatud,

et esinevad keskkonnariskid, mille

maandamiseks või ennetamiseks on ette

nähtud leevendusmeetmed. Vajalik on

on läbi viia projekti tasandil hindamine.

Meetme tegevus hõlmab ühte objekti või

samaliigilisi tegevusi. Tegemist ei ole

taristuinvesteeringuga, mille puhul on

nõutav kliimakindluse tagamise

hindamine.

Meetme DNSH analüüsis on tuvastatud,

et esinevad olulised keskkonnariskid,

mille maandamiseks on ette nähtud

leevendusmeetmed. Meetmest toetatavad

tegevused on erinevad ning on risk, et

meetme hinnang ei ole piisavalt detailne

välistamaks DNSH põhimõtetega

vastuolu. Vajalik on projekti tasandil

DNSH hindamine. Tegemist on

taristuinvesteeringuga, mille puhul on

nõutav kliimakindluse tagamise

hindamine.

3

Kokku skoor 15

keskmine risk

Korruptsiooni ennetamiseks ja selle vältimiseks peavad toetuse

saajad kõik projektiga seotud tegevused ellu viima vastavalt

Riigihangete seadusele ja toetuse saaja on kohustatud esitama

riigihangetega seotud dokumendid eelkooskõlastamisele RÜ-le. RÜ-l

on kogemus dokumentide kontrollimiseks. Toetuse saajal on kohustus

tagada loodud taristul teenuse eesmärgipärane ostaumine ja hoone

kasutus vähemalt 5 aastat projekti lõppmaksest.

1

Riigiabi analüüs on määruse eelnõu seletuskirjas (1. peatükk). 0

Toetuse taotlejal on kohustus esitada teave taotluses nimetatud

projekti kulude mujalt rahastuse taotlemise ja saamise kohta ja RÜ-l

on kohustus hinnata taotluse vastavust nõuetele.

1

Hinnatud

SKOOR

Selgitus riski hindamisel.

Rakendamisel juba toimivad maandamistegevused ja -meetmed, mis

riskiskoori mõjutavad.

Toetuse taotlejaks ja partneriks võib olla kohalik omavalitsus või

KOV hallatav, asendushooldusteenust pakkuv asutus, sealhulgas

sihtasutus, mittetulundusühing või kohaliku omavalitsuse osalusega

äriühing, nende tegevused on läbipaistvalt regureelitud avalike

õigusaktidega. Konkurentsiga arvestamine tagatakse riigihangete

korraldamisega tegevuste läbiviimiseks.

2

Määruse eelnõus on nõue arvestada keskkonnamõjudega ja kõiki

taotlusi hinnatakse vastavalt. 2

6

Sotsiaalkaitseministri määruse

„Asendushoolduse peremajade

rajamise ja rekonstrueerimise

toetamine“ seletuskirja

Lisa 2

Toetuse saaja on kohustatud järgima

kehtivaid õigusakte, sh käituma eetiliselt

ning kasutama parimaid praktikaid. RÜ

kontroll on piisavalt põhjalik igas etapis

tuvastamaks tegevusi, mis ei ole lubatud.

Ettepanekud riski maandamiseks ja

kontrollifookuse suunamisel

(täida, kui hinnatud skoor on 2 või 3)

Määruse §-dega 20 ja 21on sätestatud

kohustus riigihangetega seotud dokumentide

esitamine eelhindamiseks RÜ-le.

Vastavalt määruse § 4 lg 4 on sätestatud

kliimakindluse tagamise nõue.

Seletuskirja osas IV on antud selgitused

kliimakindluse tagamise kohta.