Perioodi 2021–2027 riikliku uuringute programmi rakendamise toetus

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Rahandusministeerium

Kliimaministeerium

Haridus- ja Teadusministeerium

Meie: (kuupäev digiallkirjas) nr 1.4- 3/161

Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Austatud minister

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks regionaal- ja

põllumajandusministri määruse „Perioodi 2021–2027 riikliku uuringute programmi

rakendamise toetus” eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Piret Hartman Regionaal- ja põllumajandusminister

Lisad:

1. Määruse eelnõu, M_2025_EMKVF_riikliku_uuringute_programmi

rakendamise_toetus.pdf

2. Määruse eelnõu seletuskiri, SK_2025_EMKVF_riikliku_uuringute_programmi

rakendamise_toetus.pdf

3. Lisa_Taotluse_hindamise_kriteeriumid.pdf

Annika Teino, [email protected], 625 6525

Regionaal- ja põllumajandusministri xx.xx.2024 määrus nr xx

„Perioodi 2021–2027 riikliku uuringute programmi rakendamise toetus“

Lisa

1

LISA KAVAND

Toetuse taotluse hindamise kriteeriumid

1. Meetmete „Kalapüügi uuringu toetus“, „Vesiviljeluse uuringu toetus“ ja „Vee-

elusressursside väärindamise uuringu toetus“ toetuse taotluse hindamise kriteeriumid,

nende osakaalud ja hindepunktid

Hindamiskriteerium Osakaal Hinne Hindamiskriteeriumi kirjeldus

1. Uuringu uudsus 25% 0 Esitatud kirjeldusest ei selgu uuringu uudsus.

Ebaselge on ka uuringu eesmärk ja

tegevuskavas on puudused.

1 Uuringu uudsus on kesine. Samuti esineb

puudusi kajastatud probleemi, kitsaskoha või

kasutamata arenguvõimaluse kirjelduses.

Uuringu eesmärgid on halvasti määratletud ja

tegevuskava nende saavutamiseks on ebaselge.

2 Uuringu uudsus on taotluses põhjendatud,

kajastatud on probleem, kitsaskoht või

kasutamata arenguvõimalus, kuid kirjelduses

esineb puudusi. Uuringu eesmärgid on küll

määratletud ja tegevuskava on samuti olemas,

kuid need ei ole piisavalt selged.

3 Uuringu uudsus on taotluses põhjendatud,

kajastatud on probleem, kitsaskoht või

kasutamata arenguvõimalus, kuid kirjelduses

esineb väheseid puudusi. Uuringu eesmärgid

on määratletud ja tegevuskava nende

saavutamiseks on olemas.

4 Uuringu uudsus on taotluses väga hästi

põhjendatud, kajastatud on probleem,

kitsaskoht või kasutamata arenguvõimalus.

Uuringu eesmärgid on konkreetselt

määratletud ja tegevuskava nende

saavutamiseks on selge.

2. Mõju sektorile ehk

uuringu otsene kasu

ettevõtjale

25% 0 Uue tootmismeetodi, toote või teenuse

kasutusele võtmise kirjeldus on puudulik ega

ole realistlik ehk ei ole selgelt arusaadav,

kuidas ettevõtjad seda tulemust kasutada

saavad. Riskianalüüs ja majandusanalüüs on

puudulik.

1 Uue tootmismeetodi, toote või teenuse

kasutusele võtmine on kirjeldatud, kuid liiga

üldiselt, ja väga väike osa sektorist saab seda

tulemust osaliselt kasutusele võtta.

Riskianalüüs ja majandusanalüüs on

puudulik.

Regionaal- ja põllumajandusministri xx.xx.2024 määrus nr xx

„Perioodi 2021–2027 riikliku uuringute programmi rakendamise toetus“

Lisa

2

2 Uue tootmismeetodi, toote või teenuse

kasutusele võtmine on kirjeldatud, kuid

tulemus on suunatud väiksele osale sektorist.

Lisatud riskianalüüs ja majandusanalüüs on

väheinformatiivsed.

3 Uue tootmismeetodi, toote või teenuse

kasutusele võtmine on kirjeldatud ja on

realistlik ning seda saab rakendada osa

sektorist. Lisatud on riskianalüüs, mis

arvestab ettevõtjate erinevate riskidega (sh on

esitatud ka riskide maandamise võimalused),

ning majandusanalüüs, kus on võrreldud

tegevuse potentsiaalseid kulusid ja tulusid.

4 Uue tootmismeetodi, toote või teenuse

kasutusele võtmine on väga selgelt kirjeldatud

ja on realistlik ning seda saab rakendada suur

osa sektorist. Lisatud on põhjalik riskianalüüs,

mis on sisuline ja arvestab ettevõtjate erinevate

riskidega (sh on esitatud ka riskide

maandamise võimalused), ning põhjalik

majandusanalüüs, kus on võrreldud tegevuse

potentsiaalseid kulusid ja tulusid.

3. Sektori kaasamine

uuringu elluviimisse

10% 1 Uuringu kavandamisse ja elluviimisse ei ole

sektorit kaasatud.

2 Sektori esindaja on kaasatud ühte etappi ehk

ainult uuringu kavandamisse või ainult

uuringu elluviimisse. Sektori esindaja roll ja

panus on tegevuskavas ja ajakavas kirjeldatud.

3 Uuringu kavandamisse ja elluviimisse on

kaasatud sektori esindaja ning tema roll ja

panus on tegevuskavas ja ajakavas selgelt

kirjeldatud.

4 Uuringu kavandamisse ja elluviimisse ning

valideerimisse on kaasatud sektori esindaja

ning tema roll ja panus on tegevuskavas ja

ajakavas selgelt kirjeldatud.

4. Uuringu eelarve

põhjendatus

15% 0 Uuringu eelarve on ebaselge ega ole

tegevustega seotud.

1 Uuringu eelarve ei ole piisavalt lahti

kirjutatud ja põhjendatud. Tegevused ei ole

kuludega selgelt seotud.

2 Uuringu eelarve on lahti kirjutatud, kuid

nõrgalt põhjendatud, ja tegevustega seotus

pole selge.

3 Uuringu eelarve on selge ja põhjendatud ning

tegevustega seotud, kuid vajab lisaselgitusi.

4 Uuringu eelarve on selge ja põhjendatud ning

tegevustega seotud.

Regionaal- ja põllumajandusministri xx.xx.2024 määrus nr xx

„Perioodi 2021–2027 riikliku uuringute programmi rakendamise toetus“

Lisa

3

5. Uuringu elluviijate

tase ja kogemused

15% 0 Uuringu elluviijatel ei ole võimekust ega

oskusi tagamaks uuringu eesmärkide

saavutamist ja uuringu tulemuse

jätkusuutlikkust. Uuringu elluviijatel puudub

kogemus valdkonnas. Uuringu elluviimiseks

komplekteeritud meeskond on puudulik või

meeskonna teadmised ja oskused on uuringu

elluviimiseks ebapiisavad ning tööülesannete

jaotus meeskonnas ei ole selge.

1 Uuringu elluviijatel on vähene võimekus ja

vähesed oskused tagamaks uuringu

eesmärkide elluviimist ning uuringu tulemuse

jätkusuutlikkust. Uuringu elluviijatel puudub

sama valdkonna uuringu elluviimise kogemus.

Uuringu elluviimiseks komplekteeritud

meeskond on puudulik või meeskonna

teadmised ja oskused on uuringu elluviimiseks

ebapiisavad ning tööülesannete jaotus

meeskonnas ei ole selge.

2 Uuringu elluviijatel ei ole piisavalt võimekust

tagamaks uuringu eesmärkide elluviimist ja

uuringu tulemuse jätkusuutlikkust. Uuringu

elluviijate kogemus sama valdkonna uuringu

elluviimisel on vähene. Uuringu elluviimiseks

komplekteeritud meeskonnaga võib uuringu

elluviimisel mõnes valdkonnas esineda riske,

võib olla vajalik lisakompetentside kaasamine.

Projektijuhil on varasem sarnane töökogemus.

Uuringu elluviimiseks komplekteeritud

meeskonna tööülesannete jaotus ei ole selge.

3 Uuringu elluviijad on võimekad, kuid neil ei

ole kõiki oskusi tagamaks uuringu eesmärkide

elluviimist ja uuringu tulemuse

jätkusuutlikkust. Uuringu elluviijad on viinud

ellu sama valdkonna uuringu. Projektijuhil on

varasem sarnane töökogemus. Uuringu

elluviimiseks komplekteeritud meeskond on

võimekas ja kompetentne ning selle koosseis ja

tööülesannete jaotus on selge.

4 Uuringu elluviijatel on oskused ja teadmised,

mis tagavad uuringu eesmärkide täieliku

elluviimise ning uuringu tulemuse

jätkusuutlikkuse. Uuringu elluviijad on samas

valdkonnas viinud ellu analoogse uuringu.

Projektijuhil on varasem sarnane töökogemus.

Uuringu elluviimiseks komplekteeritud

meeskond on võimekas ja kompetentne ning

selle koosseis ja tööülesannete jaotus on selge.

Regionaal- ja põllumajandusministri xx.xx.2024 määrus nr xx

„Perioodi 2021–2027 riikliku uuringute programmi rakendamise toetus“

Lisa

4

6. Kavandatavate

tegevuste kirjeldus ja

ajakava

10% 0 Tegevuskavas sisalduvad tegevused ei

võimalda eesmärke saavutada. Uuringut ei ole

võimalik tähtajaliselt ellu viia.

1 Tegevuskavas sisalduvad tegevused ei ole

piisavad uuringu eesmärkide saavutamiseks.

Osa tegevusi on üleliigsed, st ei ole vajalikud

uuringu eesmärkide saavutamiseks, või on

tegevusi puudu. Uuringu tähtajaline

elluviimine ei ole tõenäoline (ajakava ei ole

läbi mõeldud ja eesmärgipärane).

2 Tegevuskava sisaldab tegevusi mahus, mis ei

pruugi olla piisavad, tegevused on omavahel

vähesel määral seotud. Mitmete tegevuste

asjakohasus ja põhjendatus uuringu

eesmärkide saavutamise seisukohast on

kaheldav või on mitmeid tegevusi puudu.

Uuringu eesmärkide saavutamine ja uuringu

tähtajaline elluviimine on vähetõenäoline

(ajakava ei ole läbi mõeldud).

3 Tegevuskava sisaldab tegevusi piisavas mahus

ja tegevused on omavahel seotud. Osa

tegevuste asjakohasus ja põhjendatus uuringu

eesmärkide saavutamise seisukohast on

kaheldav või on tegevusi puudu. Uuringu

eesmärkide saavutamine ja uuringu tähtajaline

elluviimine on tõenäoline (ajakava on läbi

mõeldud ja eesmärgipärane).

4 Kõik tegevuskavas sisalduvad tegevused

moodustavad terviku, on vajalikud ja

põhjendatud ning tagavad uuringu eesmärkide

saavutamise. Uuringu tähtajaline elluviimine

on väga tõenäoline (ajakava on läbi mõeldud ja

eesmärgipärane).

2. Meetme „Keskkonnaalase uuringu toetus“ toetuse taotluse hindamise kriteeriumid,

nende osakaalud ja hindepunktid

Hindamiskriteerium Osakaal Hinne Hindamiskriteeriumi kirjeldus

1. Uuringu

põhjendatus ja

teostatavus

40% 0 Uuring ei ole seotud perioodi 2021–2027 riiklike

uuringute programmi või Eesti merestrateegia

meetmekavaga. Uuringu eesmärgid ning nende

saavutamise meetodid on ebarealistlikud ja

ebaselged. Arvestades taotleja võimekust ja

uuringu ettevalmistust ei ole uuringu eesmärgid

saavutatavad.

1 Uuringu seotus perioodi 2021–2027 riiklike

uuringute programmi või Eesti merestrateegia

meetmekava täitmisega on ebaselge. Uuringu

eesmärgid ning nende saavutamise meetodid on

Regionaal- ja põllumajandusministri xx.xx.2024 määrus nr xx

„Perioodi 2021–2027 riikliku uuringute programmi rakendamise toetus“

Lisa

5

suures osas ebarealistlikud ja ebaselged. Uuringu

eesmärgid on taotleja võimekust ja uuringu

ettevalmistust arvesse võttes tõenäoliselt raskesti

saavutatavad.

2 Uuringu seotus perioodi 2021–2027 riiklike

uuringute programmi või Eesti merestrateegia

meetmekava täitmisega on ebaselge. Uuringu

eesmärgid ning nende saavutamise meetodid on

kohati ebarealistlikud ja ebaselged. Uuringu

eesmärgid on taotleja võimekust ja uuringu

ettevalmistust arvesse võttes tõenäoliselt raskesti

saavutatavad.

3 Uuring on vajalik perioodi 2021–2027 riiklike

uuringute programmi või Eesti merestrateegia

meetmekava täitmiseks. Uuringu

eesmärgipüstitus ja eesmärkide saavutamise

meetodid on realistlikud, ent kohati jääb

ebaselgeks seotus perioodi 2021–2027 riiklike

uuringute programmi või Eesti merestrateegia

meetmekava. Uuringu eesmärgid on taotleja

võimekust ja uuringu ettevalmistust arvesse

võttes tõenäoliselt saavutatavad.

4 Uuring on vajalik perioodi 2021–2027 riiklike

uuringute programmi või Eesti merestrateegia

meetmekava täitmiseks. Uuringu

eesmärgipüstitus on põhjendatud, on olemas

selgelt määratletud probleem, kitsaskoht või

kasutamata arenguvõimalus. Tegevuskavas

esitatud meetodid on asjakohased ja

nüüdisaegsed. Tegevuskava on terviklikult läbi

mõeldud ja uuringu eesmärgid on reaalselt

saavutatavad.

2. Kavandatavate

tegevuste kirjeldus ja

ajakava

15% 0 Tegevuskavas sisalduvad tegevused ei võimalda

uuringu eesmärke saavutada. Uuringut ei ole

võimalik tähtajaliselt ellu viia.

1 Tegevuskavas sisalduvad tegevused ei ole

piisavad uuringu eesmärkide saavutamiseks. Osa

tegevusi on üleliigsed, st ei ole vajalikud uuringu

eesmärkide saavutamiseks, või on tegevusi

puudu. Uuringu tähtajaline elluviimine ei ole

tõenäoline (ajakava ei ole läbi mõeldud ega

eesmärgipärane).

2 Tegevuskava sisaldab tegevusi mahus, mis ei

pruugi olla piisavad, tegevused on omavahel

vähesel määral seotud. Mitmete tegevuste

asjakohasus ja põhjendatus uuringu eesmärkide

saavutamise seisukohast on kaheldav või on

mitmeid tegevusi puudu. Uuringu eesmärkide

Regionaal- ja põllumajandusministri xx.xx.2024 määrus nr xx

„Perioodi 2021–2027 riikliku uuringute programmi rakendamise toetus“

Lisa

6

saavutamine ja uuringu tähtajaline elluviimine

on vähetõenäoline (ajakava ei ole läbi mõeldud).

3 Tegevuskava sisaldab tegevusi piisavas mahus,

tegevused on omavahel seotud. Osa tegevuste

asjakohasus ja põhjendatus uuringu eesmärkide

saavutamise seisukohast on kaheldav või on

tegevusi puudu. Uuringu eesmärkide

saavutamine ja uuringu tähtajaline elluviimine

on tõenäoline (ajakava on läbi mõeldud ja

eesmärgipärane).

4 Kõik tegevuskavas sisalduvad tegevused

moodustavad terviku, on vajalikud ja

põhjendatud ning tagavad uuringu eesmärkide

saavutamise. Uuringu tähtajaline elluviimine on

väga tõenäoline (ajakava on läbi mõeldud ja

eesmärgipärane).

3. Uuringu eelarve

põhjendatus

10% 0 Uuringu eelarve on ebaselge ega ole tegevustega

seotud.

1 Uuringu eelarve ei ole piisavalt lahti kirjutatud ja

põhjendatud. Tegevused ei ole kulutustega

selgelt seotud.

2 Uuringu eelarve on lahti kirjutatud, kuid nõrgalt

põhjendatud ja tegevustega seotud.

3 Uuringu eelarve on selge ja põhjendatud ning

tegevustega seotud, kuid vajab lisaselgitusi.

4 Uuringu eelarve on selge ja põhjendatud ning

tegevustega seotud.

4. Uuringu

jätkusuutlikkus

20% 0 Pärast uuringu lõppu uuringust saadavat

lisaväärtust ei kasutata.

1 Pärast uuringu lõppu kasutatakse uuringust

saadavat lisaväärtust, kuid laiendavaid tegevusi

ei toimu.

2 Pärast uuringu lõppu jätkub osaline uuringust

saadava lisaväärtuse kasutamine ja laiendamine.

3 Pärast uuringu lõppu on tagatud uuringust

saadava lisaväärtuse kasutamine ja laiendamine.

4 Pärast uuringu lõppu on tagatud projekti

tegevuse jätkamine ning uuringust saadava

lisaväärtuse kasutamine ja laiendamine.

5. Uuringu

rakendamise

potentsiaalne mõju

keskkonnale

15% 0 Uuringu tulemuse kasutusele võtmisel ei ole

positiivset mõju keskkonnale.

1 Tegevuskavas on puudulikult kirjeldatud

keskkonnakaitse mõju ehk uuringu elluviimiseks

vajalikud tegevused on osaliselt seotud

keskkonnamõju ja bioloogilise

mitmekesisusega. Uuringul on vähene

keskkonnamõju.

Regionaal- ja põllumajandusministri xx.xx.2024 määrus nr xx

„Perioodi 2021–2027 riikliku uuringute programmi rakendamise toetus“

Lisa

7

2 Tegevuskavas on kirjeldatud keskkonnakaitse

mõju ehk uuringu elluviimiseks vajalikud

tegevused on osaliselt seotud keskkonnamõju ja

bioloogilise mitmekesisusega. Uuringul on

osaline keskkonnamõju ja see mõjutab

positiivselt bioloogilist mitmekesisust (nt

positiivne mõju kalavarudele).

3 Tegevuskavas on kirjeldatud keskkonnakaitse

mõju ehk uuringu elluviimisel on vajalikud

tegevused seotud positiivse keskkonnamõjuga ja

bioloogilise mitmekesisusega. Uuringul on

positiivne keskkonnamõju ja see mõjutab

positiivselt ka bioloogilist mitmekesisust (nt

positiivne mõju kalavarudele).

4 Tegevuskavas on selgelt kirjeldatud

keskkonnakaitse mõju ehk uuringu elluviimiseks

vajalikud tegevused on seotud keskkonnamõju ja

bioloogilise mitmekesisusega. Uuringul on suur

keskkonnamõju ja see mõjutab positiivselt ka

bioloogilist mitmekesisust (nt positiivne mõju

kalavarudele).

MÄÄRUS

xx. xx.2025 nr x

Perioodi 2021–2027 riikliku uuringute programmi

rakendamise toetus

Määrus kehtestatakse kalandusturu korraldamise seaduse § 42 lõike 1 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse „Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakenduskava

2021–2027“ meetmete „Kalapüügi uuringu toetus“, „Vesiviljeluse uuringu toetus“,

„Keskkonnaalase uuringu toetus“ ning „Vee-elusressursside väärindamise uuringu

toetus“ raames toetuse (edaspidi koos toetus) andmise ja kasutamise tingimused ning kord.

§ 2. Toetuse andmise eesmärk ja toetatav tegevus

(1) Toetuse andmise eesmärk on:

1) meetme „Kalapüügi uuringu toetus“ raames tugevdada majanduslikult ja sotsiaalselt

kestlikku ning keskkonnasäästlikku püügitegevust;

2) meetme „Vesiviljeluse uuringu toetus“ raames edendada keskkonnasäästlikku

vesiviljelustegevust, eelkõige tugevdada vesiviljelussektori konkurentsivõimet;

3) meetme „Vee-elusressursside väärindamise uuringu toetus“ raames edendada kalapüügi- ja

vesiviljelustoodete turustamist ja töötlemist;

4) meetme „Keskkonnaalase uuringu toetus“ raames aidata kaasa veekeskkonna elurikkuse ja

ökosüsteemide kaitsmisele ning taastamisele.

(2) Toetust antakse järgmiste tegevuste elluviimiseks, mis panustavad lõike 1 punktides 1–3

sätestatud eesmärkide saavutamisse ja mis on ette nähtud kalandusturu korraldamise seaduse

§ 2 lõike 4 alusel kehtestatud käskkirjas:

1) meetme „Kalapüügi uuringu toetus“ raames toetatakse uuringuid, mis tugevdavad

kalapüügisektori konkurentsivõimet, suurendavad keskkonnasäästlikku, ressursitõhusat ja

teadmistepõhist majandamist ning vähendavad kalapüügi mõju ökosüsteemidele ja

kaitsealustele liikidele;

2) meetme „Vesiviljeluse uuringu toetus“ raames toetatakse uuringuid, mis tugevdavad

vesiviljelussektori konkurentsivõimet ja suurendavad keskkonnasäästlikku, ressursitõhusat ja

teadmistepõhist majandamist ning parandavad seeläbi vesiviljelussektori majandustulemusi;

3) meetme „Vee-elusressursside väärindamise uuringu toetus“ raames toetatakse uuringuid, mis

tugevdavad kalandussektori konkurentsivõimet ja suurendavad keskkonnasäästlikku,

ressursitõhusat ja teadmistepõhist majandamist ning parandavad seeläbi kalandussektori

EELNÕU

19.02.2025

2

majandustulemusi.

(3) Toetust antakse meetme „Keskkonnaalase uuringu toetus“ raames selliste uuringute

elluviimiseks, mis parandavad teadmisi kalavarude olukorrast ning keskkonna- ja

kliimamuutuste mõjust kalavarudele, kui need uuringud panustavad lõike 1 punktis 4 sätestatud

eesmärkide saavutamisse ja on ette nähtud kalandusturu korraldamise seaduse § 2 lõike 4 või

veeseaduse § 72 lõike 9 alusel kehtestatud käskkirjas.

§ 3. Toetuse vorm ja määr ning abikõlblikud kulud

(1) Toetust antakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega

kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,

Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artikli 53 lõike 1 punktis e sätestatud

vormis.

(2) Toetuse maksimaalne määr on 100 protsenti abikõlblikest kuludest. Omafinantseeringu

minimaalne määr puudub.

(3) Kulud on abikõlblikud alates taotluse esitamisest kuni 30. juunini 2029.

(4) Abikõlblikud on sellised § 2 lõigetes 2 ja 3 sätestatud tegevuste elluviimiseks vajalikud

kulud, mis tehakse sihtotstarbeliselt, mõistlikult ja majanduslikult soodsaimal viisil ning

kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikliga 63 ning mis on

vajalikud toetuse eesmärgi saavutamiseks.

(5) Abikõlblikud on järgmised otsesed kulud, mis hüvitatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2021/1060 artikli 53 lõike 1 punkti a alusel:

1) töö või teenuse tellimise või vara soetamise kulu;

2) toetatavat tegevust ellu viiva töötaja või ametniku tööjõukulu, mis vastab asutusesisesele

palgajuhendile ja töö tasustamise juhendile ning on kooskõlas asutusesisese palgataseme või

töötasuga;

3) füüsilise isikuga sõlmitud töövõtu- või käsunduslepingu alusel makstav tasu ja sellelt tasult

arvestatud maksud;

4) Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2009. a määruses nr 110 „Töölähetuse kulude hüvitiste

maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord“

sätestatud tingimustel makstud töötaja või Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2012. a määruses

nr 112 „Ametniku teenistuslähetusse saatmise, lähetuskulude hüvitamise ning päevaraha

maksmise tingimused ja kord ning päevaraha määr“ sätestatud tingimustel makstud ametniku

lähetuskulu ning sellega kaasnev sõidu- ja majutuskulu;

5) töötaja või ametniku tööalase koolituse, sealhulgas seminaril või konverentsil osalemise

kulu;

6) regionaalministri 19. juuli 2023. a määruses nr 45 „Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021–2027 toetuse objekti tähistamise ning Euroopa Liidu

osalusele viitamise tingimused ja kord“ sätestatud toetuse objekti tähistamise ja Euroopa Liidu

osalusele viitamise kulu.

(6) Toetatava tegevuse elluviimise käigus tekkinud kaudne kulu hüvitatakse Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 53 lõike 1 punkti d ja artikli 54 punkti b

kohaselt ühtse määra alusel, mis on 15 protsenti lõike 5 punktides 2 ja 3 sätestatud abikõlblikust

3

otsesest tööjõukulust.

(7) Lõikes 6 sätestatud viisil ja ulatuses hüvitatakse järgmised kaudsed kulud:

1) toetatava tegevuse elluviimisega kaudselt seotud personalikulu, milleks on raamatupidamine,

sekretäri- ja personalitöö, haldustöötajate tegevus ning muu abistav töö;

2) kulu bürootarvetele;

3) sidekulu, sealhulgas interneti-, telefoni- ja postikulu;

4) kontoritehnika, varustuse ja mööbli soetamise, hoolduse ning paranduse kulu;

5) tark- ja riistvara soetamise ning hoolduse kulu;

6) transpordikulu, sealhulgas mootorsõiduki kasutusrendi kulu, kindlustus- ning kütuse- ja

hoolduskulu;

7) kommunaalkulu, sealhulgas kütte-, vee- ja elektrikulu ning ruumide koristamise ja

valveteenuse kulu;

8) tööruumide üürimise või rentimise kulu.

§ 4. Mitteabikõlblikud kulud

Abikõlblikud ei ole järgmised kulud:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 64 lõikes 1 nimetatud

kulud;

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1139 artiklis 13 nimetatud kulud samas

artiklis sätestatud tingimusel;

3) kulu, mis on tehtud enne Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (edaspidi

PRIA) taotluse esitamist;

4) tolli-, sisseveo- või muu maks, mida hüvitatakse, tasaarveldatakse või kustutakse muul moel

ning mis ei moodusta osa Eesti maksusüsteemist;

5) vara soetamise kulu, mille maksumus ilma käibemaksuta ületab 20 protsenti toetatava

tegevuse abikõlblikust kulust;

6) kulu, mille kohta on taotleja toetust saanud riigieelarvelisest või muudest Euroopa Liidu või

välisabi vahenditest või muud tagastamatut abi;

7) sularahamakse, lepingu sõlmimisega või kindlustamisega seotud kulu, intress, tagatismakse

ja finantsteenusega seotud muu kulu;

8) erisoodustuselt tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 tähenduses tasutav maks;

9) amortisatsioonikulu;

10) trahv, finantskaristus ning vaide- ja kohtumenetluse korral menetluskulud;

11) maa üürimise või rentimise kulu;

12) toetatava tegevuse elluviimise seisukohast põhjendamatu kulu.

§ 5. Taotleja ja talle esitatavad nõuded

(1) Toetust antakse täidesaatva riigivõimu asutusele või avalik-õiguslikust juriidilisest isikust

teadus- ja arendusasutusele teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse tähenduses (edaspidi

teadus- ja arendusasutus).

(2) Lõikes 1 nimetatud isikud (edaspidi koos taotleja) vastavad järgmistele nõuetele:

1) taotleja on riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest saadud ja

tagasimaksmisele kuulunud summa tähtajal tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise

ajatamise korral tasunud tagasimaksed ettenähtud summas;

2) taotleja ei ole saanud taotluses sisalduva sama kulu kohta toetust riigieelarvelistest või

muudest Euroopa Liidu või välisabi vahenditest ega muud tagastamatut riigiabi;

3) taotleja riikliku maksu võlg, sealhulgas maksuhalduri haldusaktiga kindlaks määratud

intress, on väiksem kui 100 eurot või tema riikliku maksu võla tasumine on ajatatud.

4

§ 6. Taotluse esitamine ja taotlusele esitatavad nõuded

(1) Taotluste vastuvõtu alustamisest teatab PRIA ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded

ja oma veebilehel arvestusega, et teate avaldamise ja taotluse esitamise tähtaja alguse vahele

jääks vähemalt 30 kalendripäeva. PRIA teatab iga § 2 lõigetes 2 ja 3 sätestatud toetatava

tegevuse kohta toetuse taotlemiseks eraldi tähtaja.

(2) Toetuse saamiseks esitab taotleja selleks ettenähtud tähtajal PRIA-le elektrooniliselt PRIA

e-teenuse keskkonna kaudu taotluse ning selles esitatud andmeid ja nõuetele vastavust

tõendavad dokumendid (edaspidi koos taotlus).

(3) Taotleja esitab taotluses järgmised asjakohased andmed ja dokumendid:

1) taotleja nimi ja registrikood ning taotleja esindaja nimi ja kontaktandmed;

2) toetatava tegevuse nimetus ja tegevuskava;

3) toetava tegevuse elluviimise aeg, sealhulgas algus- ja lõppkuupäev;

4) toetatava tegevuse kogumaksumus ja tegevuse eelarve, kus abikõlblikud kulud on koos

põhjendustega üksikasjalikult kirjeldatud;

5) kirjeldus selle kohta, milline on taotleja varasem kogemus sarnase tegevuse elluviimisel;

6) andmed füüsiliste isikute kohta, kes toetatavat tegevust vahetult ellu viivad, sealhulgas

andmed nende hariduse ja teadustöö tulemuslikkuse kohta ning varasema kogemuse kohta

sarnase tegevuse elluviimisel, ning tööülesannete kirjeldus ja jaotus nende vahel;

7) kui toetatava tegevuse elluviimisse kaasatakse ettevõtja, siis andmed ettevõtja kohta ja teave

selle kohta, kuidas ta panustab tegevuse elluviimisse;

8) Euroopa Liidu tulemusnäitaja ja riigisisene seirenäitaja.

(4) Lõike 3 punktis 2 nimetatud tegevuskavast peab nähtuma vähemalt järgmine:

1) selgitus, kuidas aitab toetatav tegevus kaasa § 2 lõikes 1 sätestatud eesmärkide

saavutamisele;

2) toetatava tegevuse üldteoreetiline taust ning seosed olemasolevate uuringute ja

teadustöödega;

3) rakendatavad metoodikad ja meetodid ning oodatavad tulemused, toetatava tegevuse

innovaatilisus, sealhulgas praktilise väärtuse kirjeldus, ning riski- ja majandusanalüüs;

4) toetatava tegevuse elluviimise etapid kuude ja aastate arvestuses.

(5) Lõike 3 punktis 8 nimetatud Euroopa Liidu tulemusnäitaja kohta märgib taotleja

võimaldatud innovatsiooni ehk uute toodete, teenuste, protsesside, ärimudelite või meetodite

arvu ja riigisisese tulemusnäitaja kohta märgib taotleja nende teadusartiklite arvu, mis tal seoses

toetatava tegevusega valmivad.

§ 7. Taotluse menetlemise tingimused ja kord

(1) PRIA kontrollib taotluses esitatud andmete õigsust ning taotleja, taotluse ja toetatava

tegevuse vastavust toetuse saamise nõuetele, lähtudes kalandusturu korraldamise seaduse

§-st 43 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1139 artikli 11 lõikest 6.

(2) PRIA hindab nõuetekohaseid taotlusi iga § 2 lõigetes 2 ja 3 sätestatud tegevuse kaupa lisas

„Toetuse taotluse hindamise kriteeriumid“ sätestatud hindamiskriteeriumite alusel.

(3) PRIA moodustab taotluste hindamiseks ja hindamiskriteeriumite miinimumnõudele

vastavuse kohta ettepaneku saamiseks hindamiskomisjoni ning kehtestab selle töökorra.

5

(4) Taotlus vastab hindamiskriteeriumite miinimumnõudele, kui see on iga hindamiskriteeriumi

eest saanud vähemalt ühe hindepunkti.

(5) Taotluse koondhinne on hindamiskriteeriumite eest antud hindepunktide kaalutud keskmine,

mille leidmiseks korrutatakse iga hindamiskriteeriumi eest antud hindepunkt vastava

hindamiskriteeriumi osakaaluga ja saadud tulemused liidetakse. Taotluse koondhinne

arvutatakse täpsusega kaks kohta pärast koma ilma ümardamata.

(6) Hindamistulemuste põhjal koostab PRIA igas taotlusvoorus taotluste paremusjärjestuse,

lugedes igas taotlusvoorus paremaks sellise taotluse, mis on saanud hindamiskriteeriumite

alusel suurima koondhinde. Võrdsete hindepunktidega taotluste puhul eelistatakse ajaliselt

varem esitatud taotlust.

§ 8. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine

(1) PRIA teeb taotluse rahuldamise otsuse kalandusturu korraldamise seaduse § 45 lõike 2

punktis 2 sätestatud alusel ja taotluse rahuldamata jätmise otsuse § 45 lõikes 6 sätestatud

alustel.

(2) PRIA teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse hiljemalt 60 tööpäeva

jooksul arvates taotluse esitamise tähtpäevast.

§ 9. Toetuse saaja kohustused

(1) Toetuse saaja täidab toetatava tegevuse elluviimise jooksul järgmisi kohustusi:

1) viib ellu toetatava tegevuse, sealhulgas esitab kõik tegevusega seotud kuludokumendid,

taotluse rahuldamise otsuses nimetatud tähtpäevaks;

2) täidab § 5 lõikes 2 sätestatud taotlejale esitatavaid nõudeid;

3) eristab selgelt oma raamatupidamises toetuse kasutamisega seotud kulud ning neid

kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest;

4) võimaldab teha auditit, teostada järelevalvet või teha muud toetuse saamisega seotud

kontrolli ning osutab selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldab viibida toetuse saaja

kinnisasjal, ehitises ja ruumis ning läbi vaadata dokumente ja vara kohapeal;

5) esitab auditi tegemiseks, järelevalve teostamiseks või muu kontrolli tegemiseks vajalikud

andmed ja dokumendid määratud tähtaja jooksul;

6) näitab, et tegemist on Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi toetuse abil

elluviidava tegevusega, kasutades selleks regionaalministri 19. juuli 2023. a määrusega nr 45

„Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021–2027 toetuse objekti

tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise tingimused ja kord“ ettenähtud sümboleid

ja teavitustegevusi;

7) järgib kalandusturu korraldamise seaduse § 52 lõikes 4 sätestatut ja tagab PRIA-le

riigihangete registris juurdepääsu hankele;

8) teavitab PRIA-t taotluses esitatud või toetatava tegevusega seotud andmete muutumisest või

tegevuse elluviimist takistavast asjaolust.

(2) Kui toetatav tegevus ei ole täielikult ellu viidud, esitab toetuse saaja iga üheksa kuu tagant

alates taotluse rahuldamise otsuse tegemisest PRIA-le vahearuande, milles sisalduvad

järgmised andmed:

1) ülevaade tehtud töödest ja hinnang toetatava tegevuse edenemise kohta;

2) elluviidud tegevused ja kavandatavad tegevused.

(3) Kui toetatav tegevus on ellu viidud, esitab toetuse saaja hiljemalt koos viimase

6

maksetaotlusega PRIA-le uuringu ja lõpparuande. Lõpparuandes sisalduvad järgmised andmed:

1) andmed toetatava tegevuse elluviimise ja tulemuste kohta;

2) toetuse saaja hinnang toetatava tegevuse tulemuslikkuse ja elluviimise kohta;

3) toetatava tegevuse tulemuste lühikokkuvõte inglise keeles.

(4) Toetuse saaja avalikustab lõikes 3 nimetatud uuringu ja lõpparuande oma veebilehel ning

PRIA avalikustab need Euroopa-, Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi veebilehel ühe kuu

jooksul arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest.

§ 10. Maksetaotluse esitamine ja nõuded maksetaotlusele

(1) Toetuse maksmiseks esitab toetuse saaja pärast toetatava tegevuse täielikku või osadena

elluviimist ja selle eest täielikult või osadena tasumist PRIA-le elektrooniliselt PRIA e-teenuse

keskkonna kaudu eelneva kvartali kulude kohta hiljemalt järgneva kuu 15. kuupäevaks

maksetaotluse, mis sisaldab järgmisi andmeid:

1) toetuse saaja nimi ja registrikood ning selle taotluse viitenumber, mille kohta maksetaotlus

esitatakse;

2) teave elluviidud toetatava tegevuse maksumuse ja selle osalise või täieliku tasumise kohta;

3) ajavahemik, mille kohta maksetaotlus esitatakse;

4) elluviidud tegevuse abikõlblike kulude summa;

5) taotletav kaudsete kulude summa;

6) teave toetatava tegevuse elluviimist tõendavate dokumentide kohta;

7) teave toetatava tegevuse kogumaksumuse muutumise kohta.

(2) Toetuse saaja esitab koos lõikes 1 nimetatud maksetaotlusega järgmised dokumendid:

1) selle isiku väljastatud arve-saateleht või arve, kellelt toetuse saaja tellis töö või teenuse või

soetas vara;

2) punktis 1 nimetatud dokumentides märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendav

maksekorraldus või selle väljatrükk või pangakonto väljavõte;

3) selle isiku väljastatud osutatud teenuse või tehtud töö üleandmist-vastuvõtmist tõendav

dokument, kellelt toetuse saaja tellis teenuse või töö või soetas vara;

4) esmakordsel makse taotlemisel tööjõukulude kohta tööleping või ametniku teenistusse

nimetamise käskkiri ja vajaduse korral selle muutmise leping või käskkiri;

5) esmakordsel makse taotlemisel füüsilise isikuga sõlmitud töövõtu- või käsundusleping ja

vajaduse korral selle muutmise leping;

6) palgaleht, millelt on näha töötaja või ametniku ja tema tööandja nimi, töötajale või

ametnikule arvestatud töötasu ning sellelt kinnipeetud maksud ja muud kinnipidamised ning

makstav netotöötasu;

7) dokument töötajale või ametnikule lisatasu või preemia määramise kohta;

8) tööajatabel, milles on esitatud toetatava tegevuse elluviimisega seotud töö kirjeldus ja tööaeg

tundides, või dokument, milles on esitatud toetatava tegevusega seotud töökoormuse osakaal ja

töökirjeldus, kui ametnik või töötaja täidab samas asutuses lisaks toetatava tegevuse

elluviimisele ka muid tööülesandeid;

9) käskkiri või muu dokument teenistussuhte lõpetamise kohta;

10) töötaja või ametniku lähetuskulusid tõendav dokument;

11) hankedokumendid, kui need ei ole kättesaadavad riigihangete registrist või kui neid ei ole

varem PRIA-le esitatud, ja hankija otsus pärast pakkumuste läbivaatamist.

§ 11. Toetuse maksmise tingimused ja kord

(1) PRIA kontrollib vastuvõetud maksetaotluses ja kulusid tõendavates dokumentides esitatud

andmete õigsust ning elluviidud toetatava tegevuse vastavust taotluse rahuldamise otsuses

7

sätestatud tingimustele, taotluses märgitud kavatsusele, Euroopa Liidu asjakohastele

õigusaktidele ning kalandusturu korraldamise seadusele ja selle alusel kehtestatud

õigusaktidele.

(2) Toetus makstakse välja üksnes abikõlblike kulude hüvitamiseks ja tingimusel, et toetuse

saaja on järginud toetatava tegevuse elluviimisel kõiki nõudeid.

(3) PRIA teeb toetuse maksmisest keeldumise otsuse, kui enne toetuse maksmist tehakse

kindlaks kalandusturu korraldamise seaduse § 45 lõikes 6 sätestatud taotluse rahuldamata

jätmise alused või kui toetuse saaja ei ole täitnud toetuse saaja kohustusi.

(4) PRIA teeb toetuse maksmise või toetuse maksmisest keeldumise otsuse 35 tööpäeva jooksul

arvates § 10 lõikes 2 nimetatud maksetaotluse ja nõuetekohaste dokumentide saamisest.

(5) PRIA teeb toetuse makse toetuse saaja arvelduskontole kümne tööpäeva jooksul arvates

toetuse maksmise otsuse tegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Hartman

Regionaal- ja põllumajandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Gorban

Kantsler

Lisa Toetuse taotluse hindamise kriteeriumid

SELETUSKIRI

Regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Perioodi 2021–2027 riikliku uuringute

programmi rakendamise toetus“ eelnõu juurde

1. Sissejuhatus

Regionaal- ja põllumajandusministri määrus „Perioodi 2021–2027 riikliku uuringute programmi

rakendamise toetus“ kehtestatakse 1. jaanuaril 2023. a jõustunud kalandusturu korraldamise

seaduse (edaspidi KTKS) § 42 lõike 1 alusel.

Käesoleva määrusega toetatavad uuringute teemad kaardistati Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi 2021–2027 riiklik uuringute programmiga. Kaardistamiseks saadeti sektori

esindajatele e-mailile küsimustik. Kokku saadeti küsimustik 2152 kalapüügiga tegelevale

ettevõtjale (rannapüük, traalpüük ja kaugpüük), 292 töötlejale ja 22 vesiviljelejale. Kuna vastajate

aktiivsus oli väike, otsustati andmekogumismeetodit kombineerida süvaintervjuude

läbiviimisega. Iga sektori puhul valiti välja fookusgrupp. Rannapüügi puhul valiti igast

maakonnast kolm ettevõtjat, kes olid 2023.a kõige enam kala lossinud. Sama põhimõttega valiti

ettevõtjad vesiviljeluse ja kalatöötlemise fookusgruppi ehk kes olid kõige enam kala

kasvatanud/müünud. Lisaks korraldati arutelusid teadus- ja arendusasutuste esindajatega.

Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 riiklik uuringute programmi

alusel kehtestab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga uuringu teemad, mida toetatakse

„Perioodi 2021–2027 riikliku uuringute programmi rakendamise toetus“ määrusega. Eeltoodud

käskkiri on peale kehtestamist leitav PRIA kodulehelt.

Määruse eesmärk on „Euroopa Merendus-, Kalandus-, ja Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021–

2027“ (edaspidi rakenduskava) riikliku programmi rakendamise elluviimine kalapüügi,

vesiviljeluse ja vee-elusressursside väärindamise ning keskkonna uuringute valdkonnas. Toetust

saavad taotleda täidesaatva riigivõimu asutused või avalik-õiguslikust juriidilisest isikust teadus-

ja arendusasutused teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse tähenduses (edaspidi teadus-

ja arendusasutus). Toetuse suurus on 100 protsenti abikõlblikest kuludest. Toetatava tegevuse

elluviimise käigus tekkinud kaudne kulu hüvitatakse 15 protsendi ulatuses abikõlblikest otsestest

personalikuludest. Meetme määruse alusel valmivate uuringute lõpparuanded avalikustab toetuse

saaja oma veebilehel ning on tasuta kasutamiseks kalandus sektorile ja ka laiemale avalikkusele.

Määruse koostamisel on arvestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1060,

millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,

Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavaid

finantsreegleid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706).

Määruse rakendamine aitab kaasa „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani

2030“ teise alaeesmärki ehk kestlikku kalandusse panustamist, mis tagab kalandusvaldkonna

konkurentsivõime ja kalavarude jätkusuutliku majandamise.

Määrus on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1139, millega

luuakse Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond ja muudetakse määrust

(EL) 2017/1004 (ELT L 247, 13.07.2021, lk 1–49).

Eelnõu valmistasid ette Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika osakonna

kalandusturu valdkonna nõunik Annika Teino (tel 625 6525, [email protected]) ja Regionaal-

ja Põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika osakonna nõunik Juhani Papp (625 6265,

KAVAND

19.02.2025

[email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

nõunik Karina Torop (tel 625 6520, [email protected]) ja eelnõu keeletoimetaja on sama

osakonna peaspetsialist Laura Ojava (tel 625 6523, [email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Määruse eelnõu koosneb 11 paragrahvist.

Eelnõu §-ga 1 sätestatakse „Perioodi 2021–2027 riikliku uuringute programmi rakendamise

toetus“ määruse reguleerimisala. Määrusega kehtestatakse rakenduskava meetmete „Kalapüügi

uuringu toetus“, „Vesiviljeluse uuringu toetus“ ja „Keskkonnaalase uuringu toetus“ ning „Vee-

elusressursside väärindamise uuringu toetus“ raames toetuse (edaspidi koos toetus) andmise ja

kasutamise tingimused ning kord.

Eelnõu §-ga 2 sätestatakse toetuse eesmärk ja toetatav tegevus.

Eelnõu §-ga 2 lõikes 1 on kajastatud toetuse andmise erieesmärgid meetmete põhiselt.

Eelnõu § 2 lõikes 2 loetletakse tegevused, mille elluviimiseks antakse toetust. Toetatavad

tegevused peavad olema sätestatud Regionaal- ja Põllumajandusministri käskkirjas nr 290

(10.12.24). Käskkiri on leitav Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi kodulehelt (link

käskkirjale: Perioodi 2021—2027 riiklike uuringute programm).

Kalapüügi uuringu toetuse eesmärk on viia ellu uuringuprogramme, et stimuleerida innovatsiooni

valdkonnas. Toetatakse uuringuid, mis tõstavad sektori konkurentsivõimet, suurendavad

keskkonnasäästliku, ressursitõhusat, teadmistepõhist majandamist ja vähendavad kalapüügi mõju

ökosüsteemidele ja kaitsealustele liikidele.

Vesiviljeluse uuringu toetuse eesmärk on viia ellu uuringuprogramme, et stimuleerida

innovatsiooni valdkonnas. Uuringuid, mille läbi tõsta sektori konkurentsivõimet ja suurendada

keskkonnasäästliku, ressursitõhusat, teadmistepõhist majandamist ning parandada seeläbi sektori

majandustulemusi.

Vee-elusressursside väärindamise uuringu toetuse eesmärk on ellu viia uuringuprogramme, et

stimuleerida innovatsiooni valdkonnas ja mille läbi tõsta sektori konkurentsivõimet ning

suurendada keskkonnasäästliku, ressursitõhusat, teadmistepõhist majandamist ja parandada

seeläbi sektori majandustulemusi.

Eelnõu § 2 lõikes 3 loetletakse samuti tegevused, mille elluviimist toetatakse. Toetatavad

tegevused peavad olema sätestatud Regionaal- ja Põllumajandusministri poolt 10.12.24

kinnitatud käskkirjas nr 290 (link käskkirjale: Perioodi 2021—2027 riiklike uuringute programm)

või Keskkonnaministri poolt 22.02.2023 kinnitatud käskkirjas nr 16-7/23/5 (link käskkirjale:

Eesti merestrateegia meetmekava uuendamine 2023).

Keskkonnaalase uuringu toetuse eesmärgiks on parandada teadmisi kalavarude olukorrast kui ka

keskkonna- ja kliimamuutuste mõjust kalavarude olukorrale.

Eelnõu §-ga 3 sätestatakse toetuse vorm, määr ja abikõlblikud kulud.

Eelnõu § 3 lõike 1 on toodud „Perioodi 2021–2027 riikliku uuringute programmi rakendamise

toetus“ toetuse vorm. Antud juhul kasutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr

2021/1060 artiklis 53 lõike 1 punktis e sätestatud vormi ehk toetatakse tegelikult tekkinud ja

tasutud rahastamiskõlblike kulusid.

Eelnõu § 3 lõike 2 kohaselt makstakse toetust 100 protsendi ulatuses tegelikult tekkinud ja

tasutud rahastamiskõlblike kulude hüvitamise alusel, millest Euroopa Liidu osa moodustab 70 %

toetuse määrast ja Eesti osa 30 %. Omafinantseeringu minimaalne määr puudub.

Eelnõu § 3 lõikega 3 sätestatakse, et kulud on abikõlblikud alates toetuse taotluse esitamisest

kuni 2029. aasta 30. juunini. Toetuse abikõlblik periood on toetuse taotluse rahuldamise otsuses

sätestatud ajavahemik. Selle ajavahemiku vältel peavad tegevused olema ellu viidud ja toetuse

saamiseks vajalikud dokumendid PRIA-le esitatud

Eelnõu § 3 lõike 4 ja 5 alusel sätestatakse meetme otsesed abikõlblikud kulud. Abikõlblikud on

üksnes need kulud, mis vastavad toetatavate tegevuste eelarvele ja on toetatavate tegevustega

otseselt seotud ning kooskõlas õigusaktidega. Toetatavate tegevuste kulud on põhjendatud, kui

need on seotud §-s 2 lõikes 2 ja 3 sätestatud toetatavate tegevuste elluviimisega ning kui tagatakse

rahaliste vahendite kõige ratsionaalsem ja säästlikum kasutamine. Taotluse raames soetatav vara

võib olla näiteks projekti elluviimiseks vajalik laboriseade. Tegevuse kulud on abikõlblikud, kui

need tehakse abikõlblikul perioodil. Abikõlblikkuse periood on toetuse taotluse rahuldamise

otsuses sätestatud ajavahemik.

Eelnõu § 3 lõikega 6 ja 7 sätestatakse toetatava tegevuse elluviimise käigus tekkinud kaudse

kulu hüvitamise kord. Kaudne kulu hüvitatakse ühtse määra alusel vastavalt Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 54 punktile b ehk hüvitatakse 15 protsenti otsestest

rahastamiskõlblikest personalikuludest ning mille puhul liikmesriik ei pea tegema arvutusi

kohaldatava määra kindlakstegemiseks. Kaudsete kulude hüvitamise korral toetuse

väljamaksmisel kulu tegelikku maksumust ja tasumist ei tõendata ega kontrollita. Kaudsed kulud

on kulud, mis ei ole otseselt seotud põhitegevusega, toetades samas sisulisi tegevusi, ja mida on

keeruline jagada põhitegevuste ja muude tegevuste vahel. Selliste kulude hulgas on kulud

bürootarvetele, sidekulud (sealhulgas interneti-, telefoni- ja postikulu), infotehnoloogia kulud

(sealhulgas tark ja riistvara, kontoritehnika ostmise ja rentimise ning serverite, võrkude ja

kontoritehnika hooldamise ning remondi kulud), transpordikulu (sealhulgas kulu mootorsõiduki

kasutusrendile, mootorsõiduki kasutusrendi esimene sissemakse, kindlustuskulu ning kütuse- ja

hoolduskulu), personalikulu (mis on kaudselt seotud toetatava tegevuse elluviimisega, sealhulgas

raamatupidamine, sekretäri- ja personalitöö, vara haldamine, infotehnoloogiline tugitegevus,

haldustöötajate tegevus ning muu abistav töö), kommunaalkulu (sealhulgas remondikulu),

ruumide koristamise kulu, tööruumi rentimise kulu ja valveteenus.

Eelnõu §-ga 4 sätestatakse mitteabikõlblikud kulud. Vara soetamise kulu 20 protsenti arvutatakse

§ 2 lõigedes 2-3 toodud abikõlblikust kulust ehk toetatava tegevuse kogumaksumusest.

Eelnõu §-ga 5 sätestatakse toetuse taotleja ja talle esitatavad nõuded.

Eelnõu §-s 5 lõikes 1 on toodud toetuse taotleja. Käesoleva meetme raames saab toetust taotleda

täidesaatva riigivõimu asutus ja teadus- ja arendusasutus. Vastavalt Vabariigi Valitsuse seadusele

on täidesaatva riigivõimu asutuseks valitsusasutused ja valitsusasutuste hallatavad riigiasutused.

Teadus- ja arendusasutus peab vastama Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 3 lg 1

esitatud nõuetele. Eeltoodud kitsendus taotleja osas tuleneb meetme toetusemäärast, mis on kuni

100%, millest Euroopa Liidu osa moodustab 70 % toetuse määrast ja Eesti osa 30 %. Kõrge

toetusemäär (kuni 100%), tuleneb sellest, et meetme määruse alusel toetatavad tegevused on

suunatud tasuta kasutamiseks sektorile ja laiemale avalikkusele. Omafinantseeringu minimaalne

määr puudub. Toetust ei anta täidesaatva riigivõimu asutustele või teadus- ja arendusasutuste

eraldiseisvate tegevuste elluviimiseks.

Eelnõu § 5 lõikega 2 on kehtestatud nõuded toetuse taotlejale.

Eelnõu § 5 lõike 2 punkti 1 kohaselt peab taotleja, kellele on varasema tegevuse raames

koostatud finantskorrektsiooni otsus, olema tasunud tagasimaksed ettenähtud tähtajal ja summas.

Eelnõu § 5 lõike 2 punkti 2 kohaselt peab taotleja esitama asjakohase teabe, kui sama kulu kohta

on toetust saadud riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu välisabi vahenditest ega muud

tagastamatut riigiabi.

Eelnõu § 5 lõike 2 punkti 3 kohaselt ei tohi taotleja maksuvõlg olla suurem, kui 100 eurot. Kui

taotlejal on maksuvõlg, siis ei ole õigustatud talle täiendavate avalike vahendite eraldamine.

Lisaks on maksevõimelisus ka üheks usaldusvääruse näitajaks.

Eelnõu §-ga 6 reguleeritakse taotluse esitamist ja taotlusele esitatavaid nõuded.

Eelnõu §-s 6 lõike 1 kohaselt korraldab PRIA iga § 2 lõikes 2 ja 3 nimetatud meetme kohta eraldi

taotlusvooru ja teavitab ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded taotluse esitamise tähtaja,

mis annab toetuse taotlejale võimaluse taotleda toetust arvestusega, et teate avaldamise ja taotluse

esitamise tähtaja alguse vahele jääks vähemalt 30 kalendripäeva. Ajaliselt pikem teavitusaeg

võimaldab taotlejal korrektselt taotlusi ette valmistada ja tegevusi põhjalikult läbi mõelda ning

esitada. Korrektne taotlus vähendab üldist halduskoormust ja kiirendab esitatud taotluste

menetlust.

Eelnõu §-s 6 lõike 2 kohaselt esitab taotleja toetuse taotluse PRIA e-teenuse keskkonna kaudu.

EMKVF-i toetuse taotlus loetakse nõuetekohaseks, kui asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides

ning käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele vastavad nii

taotleja, taotlus kui ka toetatav tegevus. EMKVF-i toetuse taotluse nõuetekohasust kontrollib

PRIA. EMKVF-i toetuse taotluse nõuetekohasust kontrollitakse esitatud taotluse ja muude

dokumentide ning nendes esitatud andmeid tõendavate dokumentide ja andmekogude alusel ning

vajadusel ka kohapealse kontrolli käigus.

Eelnõu §-s 6 lõigetes 3 ja 4 sätestatakse toetuse taotlusega esitatavad andmed ja dokumendid.

Eelnõu §-s 6 lõike 5 sätestatakse toetuse taotlusega esitatav teave tulemusnäitajate kohta.

Taotlejal tuleb sisestada teave Euroopa Liidu ühise tulemusnäitaja ja siseriikliku näitaja kohta.

Ühised tulemusnäitajad tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1139

lisast I. Taotleja edastab teabe võimaldatud innovatsiooni kohta ehk uute toodete, teenuste,

protsesside, ärimudelite või meetodite arvu. siseriikliku tulemusnäitaja prognoosib taotleja

sõltuvalt tegevusest. Siseriiklik tulemusnäitaja on teadusartiklite arv, mis toetatava tegevusega

seoses valmib.

Taotlemisel märgitakse tulemusnäitajate prognoos. Eeltoodud näitajate arvulised väärtused tuleb

sisestada võimalikult realistlikud, sest hilisemalt projekti elluviimisel oodatakse nende

saavutamist.

Eelnõu §-s 7 on sätestatud taotluse menetlemise tingimused ja kord.

Eelnõu § 7 lõikes 1 sätestatakse, et PRIA kontrollib toetuse taotluse vastavust kalandusturu

korraldamise seaduse § 43 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1139 artikli 11

lõikest 6 alusel. Toetuse taotlus loetakse nõuetekohaseks, kui asjakohastes EL-i õigusaktides ning

eelnõus ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele vastavad nii taotleja, taotlus

kui ka toetatav tegevus. Toetuse taotluse nõuetekohasust kontrollib PRIA. EMKVF-i toetuse

taotluse nõuetekohasust kontrollitakse esitatud taotluse ja muude dokumentide ning nendes

esitatud andmeid tõendavate dokumentide ja andmekogude alusel ning vajadusel kohapealse

kontrolli käigus. EMKVF-i toetuse taotluse nõuetekohasust on õigus kontrollida ka taotlejaga

seotud kolmanda isiku juures, kes valdab EMKVF-i toetuse saamisega seotud andmeid või

dokumente.

Eelnõu § 7 lõike 2 kohaselt hindab PRIA nõuetekohaseid taotlusi lisas toodud kriteeriumite

alusel.

Eelnõu § 7 lõike 3 kohaselt moodustab PRIA taotluste hindamiseks hindamiskomisjoni ja

kehtestab selle töökorra, kes hindab nõuetekohaseid taotlusi hindamiskriteeriumite alus, mis on

toodud lisas. Hindamine on vajalik selleks, et valida välja taotlused, mis kõige paremini vastavad

EMKVF-i riikliku uuringute programmi eesmärkidele.

Lisaks hindamiskomisjoni moodustamisele ja töökorrale võib PRIA korraldada

hindamiskomisjonile toetust taotlevate uuringute tutvustuse ning ühise arutelu. Uuringute

tutvustamine ja arutelu on vajalik selleks, et tagada projekti objektiivne ja õiglane hindamine.

Eelnõu § 7 lõike 4 kohaselt vastab taotlus hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele, kui igas

hindamiskriteeriumis on see saanud vähemalt ühe hindepunkti.

Eelnõu §7 lõige 5 selgitab taotluse koondhinde saamist.

Eelnõu § 7 lõike 6 kohaselt moodustab PRIA hindamistulemuste alusel paremusjärjestuse. Iga

taotlusvooru kohta koostatakse eraldi paremusjärjestus. Parimaks loetakse taotlused, mis on

saanud hindamiskriteeriumite alusel suurima koondhinde. Taotlusvooru koondhinne saadakse

hindepunkti korrutamisel osakaaluga ja nende tulemuste liitmise teel. Võrdsete hindepunktidega

taotluste korral eelistatakse ajaliselt varem esitatud taotlust.

Eelnõu §-s 8 on reguleeritud taotluse rahuldamist või mitterahuldamist.

Eelnõu § 8 lõike 1 kohaselt teeb taotluse rahuldamise otsuse PRIA. Rahuldamise otsus tehakse

kalandusturu korraldamise seaduse § 45 lõike 2 punkti 2 alusel ehk hindamistulemuste alusel

moodustatud taotluste paremusjärjestusse seatud parimad taotlused. Toetuse rahuldamise otsus

tehakse nende taotluste osas, mis mahuvad meetme eelarvesse. Taotluste osas, mis ei mahu

meetme eelarvesse, tehakse mitterahuldamise otsus. Taotluse rahuldamata jätmise otsuse teeb

PRIA kalandusturu korraldamise seaduse § 45 lõikes 6 esinevate asjaolude korral.

Eelnõu § 8 lõige 2 kehtestab taotluse rahuldamise või rahuldamata otsuse aja. Taotluse osas

tehakse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus 60 tööpäeva jooksul arvates taotluse

esitamisest. Eeltoodud otsuse koostab PRIA.

Eelnõu §-s 9 on reguleeritud toetuse saaja kohustused.

Eelnõu § 9 lõikega 1 sätestatakse toetuse saaja need kohustused, mida toetuse saaja peab täitma

tegevuse elluviimise ajal.

Eelnõu § 9 lõigetega 2-4 reguleeritakse toetatava tegevusega seotud uuringu ja lõpparuande ning

vahearuannete esitamist ning neile kehtestatud miinimumnõudeid. Toetuse saajal on kohustus iga

üheksa kuu tagant esitada PRIA-le vahearuanne, kus ta teavitab tehtud töödest, tegevuse

edenemisest ning elluviidud ja kavandatavatest tegevustest. See kohustus algab hetkest, mil

toetuse saaja asub ellu viima toetatavat tegevust. Toetuse tegevuse elluviimise aega hakatakse

arvestama taotluse rahuldamise otsuse kuupäevast. Lisaks vahearuandele esitab toetuse saaja

pärast tegevuse elluviimist, kuid hiljemalt koos viimase maksetaotlusega, lõpparuande ja uuringu.

Juhul kui toetuse saaja viib toetatava tegevuse ellu enne üheksa kuu möödumist, siis ei teki

toetuse saajal vahearuande esitamise kohustust ning ta esitab PRIA-le üksnes uuringu ja

lõpparuande.

Toetuse saajal on kohustus esitada PRIA-le aruandeid, sest varasem toetuste andmise praktika on

tõestanud, et pikemaajaliste projektide puhul on vajalik tagada regulaarne teabe vahetamine

taotleja ja PRIA vahel.

Eelnõu §-s 10 on maksetaotluse esitamine ja nõuded.

Eelnõu § 10 lõike 1 kohaselt esitab toetuse saaja tasutud kulude kohta PRIA-le e-teenuse

keskkonna kaudu maksetaotluse. Maksetaotlus esitatakse pärast eelnenud kvartali lõppu järgmise

kuu 15. kuupäevaks. Tulenevalt Rahandusministri 11. detsembri 2003 määruse nr 105 „Avaliku

sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend“ § 9 lõike 3 kohaselt tehakse aasta lõpu seisuga

esitatud saldoandmikes korrigeerimisi (sealhulgas auditeerimise käigus ilmnenud puuduste

likvideerimiseks) kuni järgmise aasta 31. märtsini, millest tulenevalt peavad kõik eelneva aasta

kuludokumentidega seotud kanded olema raamatupidamises tehtud hiljemalt järgmise aasta 31.

märtsiks. Eeltoodud põhjusel on oluline, et viimase kvartali maksetaotluse menetlemine ja toetuse

makse toetuse saaja arvelduskontole toimub hiljemalt 31.märtsiks.

Toetus makstakse välja kui makse tegemise aluseks olevad kulud on abikõlblikud. Kui toetuse

saaja maksetaotluses on puudusi, teavitab PRIA toetuse saajat puudustest. Enne makse tegemist

esitab toetuse saaja parandatud maksetaotluse või lisateabe esitatud maksetaotluse kohta.

Eelnõu § 10 lõikega 2 sätestatakse toetuse maksetaotlusega esitatavad dokumendid.

Eelnõu § 11 reguleerib toetuse maksmist.

Eelnõu §-s 11 lõikega 1 sätestatakse maksetaotluse kontrollimine. PRIA kontrollib vastuvõetud

maksetaotluses ja kulusid tõendavates dokumentides esitatud andmete õigsust ning ellu viidud

toetatava tegevuse vastavust toetuse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustele, taotluses toodud

kavatsusele, Euroopa Liidu asjakohastele õigusaktidele, kalandusturu korraldamise seadusele ja

selle alusel kehtestatud õigusaktidele.

Eelnõu § 11 lõike 2 kohaselt makstakse toetust üksnes abikõlblike kulude hüvitamiseks ning

tingimusel, et toetuse saaja on järginud toetatava tegevuse elluviimisel kõiki nõudeid

Eelnõu §11 lõike 3 kohaselt teeb PRIA maksmisest keeldumise otsuse, kui enne toetuse

maksmist tehakse kindlaks, et toetuse saaja ei ole täitnud toetuse saaja kohustusi

Eelnõu § 11 lõike 4 kohaselt teeb PRIA toetuse maksmise või maksmisest keeldumise otsuse 35

tööpäeva jooksul arvates § 10 lg 2 nimetatud nõuetekohase maksetaotluse ja dokumentide

saamisest.

Eelnõu § 11 lõike 5 kohaselt teeb PRIA toetuse makse toetuse saaja arvelduskontole kümne

tööpäeva jooksul peale toetuse maksmise otsuse tegemist.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1060 ning Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1139. Eelnõuga kehtestatavad toetuse põhimõtted

kooskõlastatakse Euroopa Komisjoni ja EMKVF-i seirekomisjoniga.

4. Määruse mõjud

Määrusega planeeritud tegevused omavad mõju kaudselt kõikidesse peamistesse Euroopa Liidu

poliitilistesse eesmärkidesse. Eesti erasektori TA kulutuste tase on 1% SKP-st, mis jääb tunduvalt

alla ELi keskmise (1,45%) ning Eesti on võtnud eesmärgiks jõuda 2,0 %-ni aastaks 2035. See

tähendab kvaliteetsete uute toodete ja teenuste väljatöötamist, aga ka olemasolevate

ajakohastamist. Teaduspotentsiaali kaasamine soodustab nii tootlikkuse tõstmist, lisandväärtuse

kasvu kui ka tehnoloogilistest arengutest tulenevatele võimaluste kasutuselevõttu. Meetme

fookuses tõsta kalapüügi, vesiviljeluse, keskkonnalase ning vee-elusressursside väärindamise

valdkonnas tegutsevate ettevõtjate teadmiste taset selleks, et suurendada ettevõtjate

majanduslikku ja keskkonnaalast jätkusuutlikkust.

Määrusel puudub oluline mõju riigi välissuhetele ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Küll aga

on määrusel teatav positiivne mõju majandusele, mõjutades läbi uuringute ja katseprojektide

konkurentsivõimet ja keskkonnasäästliku, ressursitõhusat ja teadmistel põhinevat kalanduse

arengut.

Määruse sihtrühm ja kasusaajad on kalapüügiga, vesiviljelusega ning kalapüügi- ja

vesiviljelustoodete töötlemisega seotud ettevõtjad ning laiem avalikkus. Oluliseks aspektiks on

siinkohal, et kõik sektori ülesed teadustulemused, uuringud ja katsed on avalikkusele tasuta

kättesaadavad.

Määruse jõustumisega panustatakse Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–

2027 (EMKVF) rakenduskava ja Eesti kalandus- ja vesiviljelussektori eesmärkide saavutamisse.

Merekeskkonna alased uuringud panustavad Merestrateegia meetmekava, Euroopa Liidu rohelise

kokkuleppe ja Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030.

Mõju riigiasutuste töökorraldusele on väike. Määruse rakendamisega kaasneb PRIA-le

mõningane lisakoormus toetuse taotluste menetlemise ja hindamisega ning hilisema toetuse

väljamaksmisega. PRIA on valitsusasutus, mis Euroopa Liidu makseagentuurina korraldab

toetuste andmist juba 20 aastat ja omab vastavat kompetentsi.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse

rakendamise eeldatavad tulud

Meedet rahastatakse Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond 2021–2027

rakenduskavas kirjeldatud tavapärase korra alusel, mil meetme eelarvest 70% kaetakse Euroopa

Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondist ning 30% Eesti Vabariigi eelarvest. Määruse

rakendamisega ei kaasne lisakulusid ega tulusid riigieelarvele.

Meetme kogu eelarve programmiperioodil kokku on 6 905 000 eurot. Meetme eelarve on jaotatud

neljaks osaks vastavalt prioriteedile ja erieesmärkidele.

Esimese prioriteedi (säästva kalanduse edendamine ning vee bioloogiliste ressursside taastamine

ja säilitamine) erieesmärki (majanduslikult ja sotsiaalselt kestliku ning keskkonnasäästliku

püügitegevuse tugevdamine) on ettenähtud eelarve summas 1 840 000 eurot ja sama prioriteedi

erieesmärki kuus (veekeskkonna elurikkuse ja ökosüsteemide kaitsmisele ja taastamisele kaasa

aitamine) on ettenähtud 2000 000 eurot.

Teise prioriteedi (säästva vesiviljelustegevuse ning kalandus- ja vesiviljelustoodete töötlemise ja

turustamise edendamine, aidates sellega kaasa toiduga kindlustatusele liidus) esimesse

erieesmärki (kestliku vesiviljelustegevuse edendamine, eriti vesiviljelustootmise

konkurentsivõime tugevdamine, tagades samal ajal, et tegevus on pikas perspektiivis

keskkonnakestlik) on ettenähtud eelarve summas 1 565 000 eurot ja sama prioriteedi erieesmärki

kaks (kalandus- ja vesiviljelustoodete turustamise, kvaliteedi ja lisaväärtuse ning nende toodete

töötlemise edendamine) on ettenähtud 1 500 000 eurot.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Määruse väljatöötamisel on konsulteeritud PRIA-ga ja konsulteeritud avalik-õiguslike teadus- ja

arendusasutustega.

Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 seirekomisjon kooskõlastas

toetatava tegevuse valimise metoodika (eelnõu paragrahv 2 lõigetes 2 ja 3 ning paragrahvid 5, 6,

7, 8) ajavahemikul 20. detsember 2024 kuni 10. jaanuar 2025. a.

Määruse eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks

Kliimaministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile ja Rahandusministeeriumile ning

arvamuse esitamiseks PRIA-le.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Gorban

Kantsler