Pöördumine

Sotsiaalministeerium Meie: 20.02.2025 nr 15

[email protected]

Pöördumine seoses hooldajatoetuse maksmisega ja ravikindlustuse jätkamisega peale

hooldatava surma

Kehtiva Ravikindlustusseaduse alusel lõpetatakse kohaliku omavalitsuse poolt kindlustuskaitse

ehk ravikindlustus kuu aega peale kohaliku omavalitsuse poolt sotsiaalmaksu maksmise

kohustuse lõppemist. Reaalselt tähendab see seda, et peale surmatunnistuse väljastamist lõpeb

hooldaja tervisekindlustus 30 päeva pärast. Kui inimene pöördub peale hooldatava surma

Töötukassasse, siis tekib kindlustuskaitse alates 31.päevast.

Praegune süsteem, kus ravikindlustus lõpetatakse kuu pärast kohaliku omavalitsuse

sotsiaalmaksu tasumise kohustuse lõppu, ei arvesta inimese tegelikku elulist ja emotsionaalset

olukorda. Omastehooldajate töö on sageli täistööajaga ja nad loobuvad selleks töötamisest ja

muudest ühiskonnaelus osalemise võimalusest. Kui hooldatav sureb, kaotab omastehooldaja ka

sissetuleku ja sotsiaalsed garantiid. Ootamatu majanduslik ja sotsiaalne ebakindlus suurendab

juba niigi rasket leinaprotsessi.

Eesti Puuetega Inimeste Koda teeb ettepaneku, et olukorras, kus ametlikult hooldajaks

määratud hooldatav sureb, makstakse hooldajale hooldajatoetust ja tagatakse

ravikindlustus 3 kuud peale hooldatava surma (sarnaselt olukorraga, kus riik tagab sotsiaalsed

garantiid lapsevanemale olukorras, kus laps sünnib surnult või sureb 70 kalendripäeva jooksul

peale sündi. Sellisel juhul makstakse lapsevanemale vanemahüvitist 30 järjestikust kalendripäeva

lapse surmale järgnevast päevast).

Omastehooldajad on peale hooldatava surma emotsionaalselt kurnatud ja vajavad aega, et oma

lähedast leinata. Kindlustuskaitse ja hooldajatoetus aitaks omastehooldajatel keskenduda

leinaprotsessile ja vajadusel saada tuge spetsialistidelt.

Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629

[email protected] / www.epikoda.ee

Vanemahüvitise maksmine surnult sündinud lapse või 70 päeva jooksul peale sündi surnud lapse

vanematele on hea pretsedent, mis näitab, et riik on valmis arvestama inimeste erakorraliste

olukordadega. Omastehooldaja panus oma lähedase hooldamisse on sageli pikaajaline ja täielik,

mistõttu on mõistlik pakkuda ajutist tuge ka pärast hooldatava surma. Välisriikide praktikas saab

eeskujuks tuua näiteks Iirimaa, kus makstakse hooldatava surma korral hooldajatoetust edasi kuni

12 nädalat pärast hooldatava surma või Ühendkuningriikides kuni 8 nädalat peale hooldatava

surma.

Pikem periood, mil hooldaja saab hooldajatoetust ja säilitab ravikindlustuse, aitaks

omastehooldajatel tegeleda eelkõige leinamisega ja oma tervise toetamisega ning seejärel tasapisi

võimaluse korral naasta tööturule, ilma et see suurendaks psüühilisi ja füüsilisi terviseriske.

Ravikindlustuse olemasolu võimaldab hooldajal vajadusel saada arstiabi, mis on oluline, et

tagada tulevikus tervis ja töövõime. Hooldamise tagajärjel tekivad sageli pikaajalised

terviseprobleemid, mis võivad hoolduskoormuse langusel korral vallanduda. Hoolduskoormuse

uuringus (2022) toodi välja, et võrreldes kogu elanikkonnaga on hooldajate seas pisut kõrgem nii

pikaajaliste (krooniliste) haigustega inimeste osakaal (kogu elanikkonnas 50% ja hooldajate seas

57%) kui terviseprobleemide tõttu viimase 6 kuu jooksul tegevuspiiranguid kogenute osakaal

(kogu elanikkonnas 44% ja hooldajate seas 50%).

Pole otstarbekas, et omastehooldaja võtab ennast peale lähedase surma Töötukassas arvele,

kui ta pole veel valmis tööturule sisenema. Kui omastehooldajatele tagatakse teatud aja

jooksul rahaline ja sotsiaalne tugi, hoitakse kokku Töötukassa ressursse olukorras, kus

omastehooldaja ei ole tegelikult valmis tööturule minema (kokkuhoid halduskoormuselt

kui ka tööturuteenustelt inimestele, kes pole valmis tööturule naasma).

Leinaprotsessi kestus võib inimestel olla väga erinev ning spetsialistide abi saamine selle

ajal võib pikkade järjekordade tõttu võtta aega, mistõttu ravikindlustuse säilitamine

võimaldab omastehooldajatel saada tuge ilma katkestuseta, mis omakorda ennetab

tõsisemate terviseprobleemide tekkimist, mis on riigile kallimad ja keerulisemad

lahendada.

Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629

[email protected] / www.epikoda.ee

Ravikindlustuse jätkumine on oluline ka teiste terviseprobleemide kontekstis, mis

hooldskoormuse languse järgsel võivad välja lüüa, kuid mille osas pole võimalik kiirelt

eriasti abi saada, sest vastuvõtule pääsemine võib viibida pikkade järjekordade tõttu.

Kui omastehooldajal ei ole olnud võimalik hooldamise kõrvalt erialast tööd jätkata, siis

pikaajalise hooldamise järgselt võib kaotada ta oma erialaoskused ja uue väljundi leidmine ja

tööturule naasmine võib olla keeruline tööandjate vastuvõtlikkuse tõttu pikaaegset tööturult

eemalolijat tööle võtta.

Ravikindlustuse pikem säilitamine ilma bürokraatlike takistusteta ning hooldajatoetuse

jätkuv maksmine võimaldaks omastehooldajal rahulikult keskenduda lähedase

ärasaatmisele, leinaprotsessile ning vajadusel spetsialistide abi kasutamisele, mis eeldab

ravikindlustuse olemasolu, seetõttu teeme poliitikakujundajatele ettepaneku

analüüsimiseks ja lahenduste väljatöötamiseks, et tagada omastehooldajatele esmane

turvalisus läbi ravikindlustuse ja sissetuleku säilimise peale hooldatava lahkumist.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Maarja Krais-Leosk

Tegevjuht

Kristi Kähär

Toetuste ja teenuste nõunik

+372 5401 0462

[email protected]

Sotsiaalministeerium Meie: 20.02.2025 nr 15

[email protected]

Pöördumine seoses hooldajatoetuse maksmisega ja ravikindlustuse jätkamisega peale

hooldatava surma

Kehtiva Ravikindlustusseaduse alusel lõpetatakse kohaliku omavalitsuse poolt kindlustuskaitse

ehk ravikindlustus kuu aega peale kohaliku omavalitsuse poolt sotsiaalmaksu maksmise

kohustuse lõppemist. Reaalselt tähendab see seda, et peale surmatunnistuse väljastamist lõpeb

hooldaja tervisekindlustus 30 päeva pärast. Kui inimene pöördub peale hooldatava surma

Töötukassasse, siis tekib kindlustuskaitse alates 31.päevast.

Praegune süsteem, kus ravikindlustus lõpetatakse kuu pärast kohaliku omavalitsuse

sotsiaalmaksu tasumise kohustuse lõppu, ei arvesta inimese tegelikku elulist ja emotsionaalset

olukorda. Omastehooldajate töö on sageli täistööajaga ja nad loobuvad selleks töötamisest ja

muudest ühiskonnaelus osalemise võimalusest. Kui hooldatav sureb, kaotab omastehooldaja ka

sissetuleku ja sotsiaalsed garantiid. Ootamatu majanduslik ja sotsiaalne ebakindlus suurendab

juba niigi rasket leinaprotsessi.

Eesti Puuetega Inimeste Koda teeb ettepaneku, et olukorras, kus ametlikult hooldajaks

määratud hooldatav sureb, makstakse hooldajale hooldajatoetust ja tagatakse

ravikindlustus 3 kuud peale hooldatava surma (sarnaselt olukorraga, kus riik tagab sotsiaalsed

garantiid lapsevanemale olukorras, kus laps sünnib surnult või sureb 70 kalendripäeva jooksul

peale sündi. Sellisel juhul makstakse lapsevanemale vanemahüvitist 30 järjestikust kalendripäeva

lapse surmale järgnevast päevast).

Omastehooldajad on peale hooldatava surma emotsionaalselt kurnatud ja vajavad aega, et oma

lähedast leinata. Kindlustuskaitse ja hooldajatoetus aitaks omastehooldajatel keskenduda

leinaprotsessile ja vajadusel saada tuge spetsialistidelt.

Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629

[email protected] / www.epikoda.ee

Vanemahüvitise maksmine surnult sündinud lapse või 70 päeva jooksul peale sündi surnud lapse

vanematele on hea pretsedent, mis näitab, et riik on valmis arvestama inimeste erakorraliste

olukordadega. Omastehooldaja panus oma lähedase hooldamisse on sageli pikaajaline ja täielik,

mistõttu on mõistlik pakkuda ajutist tuge ka pärast hooldatava surma. Välisriikide praktikas saab

eeskujuks tuua näiteks Iirimaa, kus makstakse hooldatava surma korral hooldajatoetust edasi kuni

12 nädalat pärast hooldatava surma või Ühendkuningriikides kuni 8 nädalat peale hooldatava

surma.

Pikem periood, mil hooldaja saab hooldajatoetust ja säilitab ravikindlustuse, aitaks

omastehooldajatel tegeleda eelkõige leinamisega ja oma tervise toetamisega ning seejärel tasapisi

võimaluse korral naasta tööturule, ilma et see suurendaks psüühilisi ja füüsilisi terviseriske.

Ravikindlustuse olemasolu võimaldab hooldajal vajadusel saada arstiabi, mis on oluline, et

tagada tulevikus tervis ja töövõime. Hooldamise tagajärjel tekivad sageli pikaajalised

terviseprobleemid, mis võivad hoolduskoormuse langusel korral vallanduda. Hoolduskoormuse

uuringus (2022) toodi välja, et võrreldes kogu elanikkonnaga on hooldajate seas pisut kõrgem nii

pikaajaliste (krooniliste) haigustega inimeste osakaal (kogu elanikkonnas 50% ja hooldajate seas

57%) kui terviseprobleemide tõttu viimase 6 kuu jooksul tegevuspiiranguid kogenute osakaal

(kogu elanikkonnas 44% ja hooldajate seas 50%).

Pole otstarbekas, et omastehooldaja võtab ennast peale lähedase surma Töötukassas arvele,

kui ta pole veel valmis tööturule sisenema. Kui omastehooldajatele tagatakse teatud aja

jooksul rahaline ja sotsiaalne tugi, hoitakse kokku Töötukassa ressursse olukorras, kus

omastehooldaja ei ole tegelikult valmis tööturule minema (kokkuhoid halduskoormuselt

kui ka tööturuteenustelt inimestele, kes pole valmis tööturule naasma).

Leinaprotsessi kestus võib inimestel olla väga erinev ning spetsialistide abi saamine selle

ajal võib pikkade järjekordade tõttu võtta aega, mistõttu ravikindlustuse säilitamine

võimaldab omastehooldajatel saada tuge ilma katkestuseta, mis omakorda ennetab

tõsisemate terviseprobleemide tekkimist, mis on riigile kallimad ja keerulisemad

lahendada.

Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629

[email protected] / www.epikoda.ee

Ravikindlustuse jätkumine on oluline ka teiste terviseprobleemide kontekstis, mis

hooldskoormuse languse järgsel võivad välja lüüa, kuid mille osas pole võimalik kiirelt

eriasti abi saada, sest vastuvõtule pääsemine võib viibida pikkade järjekordade tõttu.

Kui omastehooldajal ei ole olnud võimalik hooldamise kõrvalt erialast tööd jätkata, siis

pikaajalise hooldamise järgselt võib kaotada ta oma erialaoskused ja uue väljundi leidmine ja

tööturule naasmine võib olla keeruline tööandjate vastuvõtlikkuse tõttu pikaaegset tööturult

eemalolijat tööle võtta.

Ravikindlustuse pikem säilitamine ilma bürokraatlike takistusteta ning hooldajatoetuse

jätkuv maksmine võimaldaks omastehooldajal rahulikult keskenduda lähedase

ärasaatmisele, leinaprotsessile ning vajadusel spetsialistide abi kasutamisele, mis eeldab

ravikindlustuse olemasolu, seetõttu teeme poliitikakujundajatele ettepaneku

analüüsimiseks ja lahenduste väljatöötamiseks, et tagada omastehooldajatele esmane

turvalisus läbi ravikindlustuse ja sissetuleku säilimise peale hooldatava lahkumist.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Maarja Krais-Leosk

Tegevjuht

Kristi Kähär

Toetuste ja teenuste nõunik

+372 5401 0462

[email protected]