Kliimaministeerium_vastus

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Rassi Külaselts

[email protected]

Teie 02.02.2025

Meie 20.02.2025 nr 5-9/25/530-2

Vastus taotlusele (riigimaa hoonestusõiguse

enampakkumised)

Austatud Rassi Külaseltsi esindajad

Olete pöördunud taotlusega tühistada Türi ja Põhja-Sakala alade hoonestusõiguse oksjonid ja mitte

sõlmida hoonestusõiguse lepinguid. Pöördumisest nähtub mure selle üle, milliseid tagajärgi toob

kaasa teie piirkonnas riigimaade enampakkumine ja eeskätt olete mures tuuleparkide mõju pärast

loodusele.

Selgitame vastuseks järgmist.

1. Soovime rõhutada, et tuuleparki ei saa rajada enne, kui on läbitud kohaliku

omavalitsuse korraldatav planeerimismenetlus. Riigimaade enampakkumine ei anna

õigust alustada järgmisel päeval tuulepargi ehitusega.

Kas ja millistel tingimustel saab alale tuuleparki rajada, selgitatakse välja planeerimismenetluses

ja selle käigus tehtavas keskkonnamõjude hindamises. Toote pöördumises välja, et teie soov on

leida kogukonnale säästlik, kriisikindel ning nii looduskeskkonna kui ka kohalike elanikega

arvestav taastuvenergia lahendus. Riigimaade enampakkumine ei võta teilt võimalust osaleda oma

kogukonna jaoks parima tuulepargi lahenduse väljatöötamises. Planeerimisprotsessi olulise osana

kaasatakse kohalikke elanikke aruteludesse, et leida kogukonnale sobivaim tuulepargi lahendus.

Planeeringu kehtestamise järel tuleb taotleda tuulepargile ehitusluba ja alles selle väljastamisel

võib alustada tuulepargi ehitustöödega.

Täpsemat infot tuuleparkide rajamisega seonduva kohta saab Keskkonnaportaalist1 ja

planeeringute veebilehelt2.

2. Lisaks üldplaneeringule saab tuuleenergiaks sobivaid alasid planeerida kohaliku

omavalitsuse eriplaneeringuga.

1 https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/taastuvenergia/taastuvenergia-kkk 2 https://planeerimine.ee/ruumiline-planeerimine-2/kov-planeeringud/ ja https://planeerimine.ee/kysimused/korduvad-kysimused/

Viitate, et Türi valla üldplaneeringus ei ole enampakkumisele pandud alasid märgitud

potentsiaalsete tuulepargi arendusaladena ja seetõttu on riigimaade enampakkumine õigusvastane.

Selgitame, et kuigi üldplaneeringus ei ole ala tuuleenergia alana määratud, võib tuulepargile sobiva

asukoha leida kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu menetluse käigus. Planeerimisseaduse § 95

lõike 1 kohaselt koostatakse kohaliku omavalitsuse eriplaneering olulise ruumilise mõjuga ehitise

püstitamiseks, kui olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoht ei ole üldplaneeringus määratud.

3. Keskkonnaagentuuri uuringud ja tehniline aruanne arvestasid kõiki teadaolevaid

kaitsealuseid objekte.

Toote pöördumises välja, et kohalikele elanikele teadaolevalt on Türi ja Türi–Põhja-Sakala

oksjonile suunatud aladel või nende lähiümbruses mitmed väike-konnakotka, must-toonekure ja

kalakotka elupaigad, mida (lähtuvalt ülaltoodust) oksjonitele suunatud alade määramise aluseks

olev uuring ei käsitle või käsitleb pinnapealselt.

Keskkonnaagentuur kinnitas, et riigimaade enampakkumise aluseks olnud Keskkonnaagentuuri

tehnilises aruandes arvestatud kõiki kaitsealuseid objekte, mis olid aruande koostamise hetkel (mai

2024) registreeritud Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) andmebaasis. Kui teil on teavet

elupaikade kohta, mida ei ole veel EELISes kajastatud, palume sellest teavitada Keskkonnaametit.

Leidudest teadaandmine on oluline, et teavet ajakohasena hoida ja täpsustada looduskaitselist

ülevaadet järgnevas planeerimismenetluses.

Keskkonnaagentuur on välja toonud, et enne tuulepargi arendamist aladel tuleb järgnevas

planeerimisfaasis arvesse võtta tehnilises aruandes välja toodud täiendavate uuringute vajaduse ja

leevendusmeetmetega. Türi alal tuleb täpsustada röövlindude pesitsust ning leevendada mõjusid

linnustikule. Lisaks eraldi tuleb analüüsida hukkumisriski väike-konnakotkastele ala põhjaosas

ning kaardistada suurte röövlindude toitumisalad kogu arendusalal ning sellega piirnevalt.

Arendustegevuse kavandamisel tuleb läbi viia täpsustavad uuringud elupaikadele toimiva mõju

täpsemaks hindamiseks ning kaardistada nii nende liikide liikumine kui ka toitumisalad

potentsiaalsel arendusalal ja sellega piirnevalt.

4. Taastuvenergia kasutuselevõtu üks olulisi eesmärke on elektritootmise mõjusid

keskkonnale vähendada.

Nagu ka oma pöördumises viitate, Eesti loodusvarasid ja loodusressursse tuleb kasutada

säästlikult. Keskkonnamõjudest rääkides peab arvestama, et energeetikasektor on Eestis olnud

suurim kasvuhoonegaaside heitkoguse allikas3 ja seda peamiselt seetõttu, et põlevkivielekter on

üks suurima süsiniku jalajäljega elektritootmisviise. Tuulepargid aitavad vahetada välja

vananevad põlevkivikatlad väiksema keskkonnajäljega tootmisseadmete vastu ja tagavad

taskukohasema elektri hinna. Eestis tekitab põlevkivi tootmine aastas umbes 10 korda rohkem

tuhka kui kõik Eesti inimesed kokku olmejäätmeid4. Tuuleenergiast elektri tootmine on ka

odavam, sest selle tootmine ei vaja kütust, näiteks nagu põlevkivielekter vajab pidevalt põlevkivi

kaevandamist.

Lisaks väiksemale keskkonnajalajäljele ja soodsamale hinnale on taastuvenergia oluline ka

seetõttu, et erinevalt põlevkivist on taastuvatest allikatest võimalik elektrit toota üle Eesti

hajutatult. Võrreldes elektritootmise koondamisega ühte piirkonda on hajutatud elektritootmisega

süsteemi märksa keerulisem halvata.

Viitate pöördumises Euroopa Liidu taastuvenergia direktiivile5. Direktiivis viidatakse, et

kasvuhoonegaaside heite vähendamisega saab taastuvenergia kaasa aidata ka selliste keskkonnaga

3 https://kliimaministeerium.ee/rohereform-kliima/kliimapoliitika/kasvuhoonegaaside-heitkogused 4 https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/taastuvenergia/taastuvenergia-kkk#Miksontuuleenergiatvaja? 5 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32023L2413

seotud probleemide lahendamisele nagu elurikkuse vähenemine ja vähendada saastet.

Taastuvenergia aitab saavutada eesmärke, mille eesmärk on ka kaitsta, taastada ja parandada

keskkonnaseisundit, peatades muu hulgas elurikkuse vähenemise ja pöörates selle suundumuse

ümber6. Direktiiv ei seo tuuleparkide rajamise võimalikkust üksnes tehis- ja ehitatud pindadega,

ka loodusmaastikele tuuleparkide rajamine on direktiivi kohaselt võimalik ja Eesti oludes, kus

tehis- ja ehitatud pindu on vähe, ka taastuvenergia eesmärkide saavutamiseks vajalik. Tuulepargi

rajamisel tuleb hinnata mõjusid, sh keskkonnamõjusid, tegeleda sellega, et mõjud oleksid

võimalikult väikesed, ja kui on vaja, mõjude leevendamiseks kasutusele võtta ka meetmed.

Teie pöördumise kontekstis on aga oluline, et kuigi riigimaade enampakkumise protsess

Türi-Põhja-Sakala riigimaa alal on lõppenud7, on teil võimalik tuulepargi sobiva lahenduse

leidmisel kaasa rääkida, kui planeeringumenetlus algatatakse. Riigimaa kasutamise õiguse

saamine ei vabasta ala planeeringukohustustest. Planeeringuprotsssi käigus kaasatakse

kogukond, et leida piirkonnale sobivaim lahendus, samuti tehakse planeerimismenetluses

keskkonnamõjude hinnang.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Rein Vaks

energeetikaosakonna juhataja

Koopia:Keskkonnaagentuur, Maa- ja Ruumiamet, Õiguskantsleri Kantselei, Riigimetsa

Majandamise Keskus

6 Refereerituna direktiivi põhjenduspunktist 2. 7 https://kliimaministeerium.ee/uudised/tuulealade-oksjonil-laekus-pakkumisi-17-arendusalale, https://rmk.ee/uudised/uudis/tuulealade-oksjonil-laekus-pakkumisi-17-arendusalale/

Sille Uusna-Rannap, 625 4443

[email protected]