Eelnõu kooskõlastamine

EELNÕU 05.02.2025

MINISTRI MÄÄRUS

Nr

Sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määruse nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ muutmine

Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 11 lõike 4 alusel. Sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määruses nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord” tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõike 1 punkt 5 ja määruse lisa 5 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 2 lõike 1 punkt 11 sõnastatakse järgmiselt: „11) „Hoiu-, rehabilitatsiooni- ja nõustamisteenuse ning muude sotsiaalteenuste osutamine suure hooldusvajadusega lastele ja nende peredele” (lisa 17);“; 3) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse punktiga 12 järgmises sõnastuses:

„12) „Vaimse tervise teenuse toetusfondi vahendite kasutus ja jääk” (lisa 18).”; 4) paragrahvi 3 lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kohaliku omavalitsuse üksus koostab S-veebis 15. veebruariks eelmise kalendriaasta andmete põhjal § 2 lõike 1 punktides 2–4, 6 ja 8–12 sätestatud vormide kohased statistilised aruanded ning esitab need S-veebi kaudu samaks tähtajaks Sotsiaalkindlustusametile. (2) Sotsiaalkindlustusamet tagab S-veebis lõike 1 kohaselt esitatavate aruannete kogumise, määrab nende esitajad aruannete kaupa, kogub ja vaatab üle aruandeid, koostab maakondade ja riigi koondaruanded teenuseliikide kaupa ning esitab need S-veebi kaudu 1. märtsiks Sotsiaalministeeriumile.“; 5) paragrahvi 3 lõiked 3–5 tunnistatakse kehtetuks; 6) paragrahvi 3 lõige 11 sõnastatakse järgmiselt: „(11) Sotsiaalkindlustusamet tagab H-veebis lõike 10 kohaselt esitatavate aruannete kogumise, määrab nende esitajad aruannete kaupa, kogub ja vaatab üle aruandeid, koostab maakondade ja riigi koondaruanded teenuseliikide kaupa ning esitab need H-veebi kaudu 15. märtsiks Sotsiaalministeeriumile.“;

7) paragrahvi 4 lõigetest 1 ja 2 jäetakse välja sõnad „Sotsiaalministeeriumi koduleheküljel“; 8) määruse lisad 2, 4, 6, 10–12 ja 15–17 asendatakse käesoleva määruse lisadega 1–9; 9) määrust täiendatakse lisaga 18, mis on esitatud käesoleva määruse lisas 10. (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler Lisa 1. Eluruumi tagamise teenus Lisa 2. Koduteenus Lisa 3. Lastekaitse kohaliku omavalitsuse üksuses Lisa 4. Võlanõustamisteenus Lisa 5. Asendushooldusteenuse osutamine perekodus ja asenduskodus ning järelhooldusteenuse osutamine samas asutuses Lisa 6. Erihoolekandeteenused Lisa 7. Varjupaigateenus Lisa 8. Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus Lisa 9. Hoiu-, rehabilitatsiooni- ja nõustamisteenuse ning muude sotsiaalteenuste osutamine suure hooldus- ja abivajadusega lastele ja nende peredele Lisa 10. Vaimse tervise teenuse toetusfondi vahendite kasutus ja jääk

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Haridus- ja Teadusministeerium

Meie 21.02.2025 nr 1.2-2/13-1

Eelnõu kooskõlastamine

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määruse nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ muutmise määruse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister Lisad: Eelnõu ja seletuskiri lisadega Lisaadressaadid: Sotsiaalkindlustusamet Statistikaamet Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet Eesti Linnade ja Valdade Liit Hoolekandeteenused AS

2 Mari Sarv [email protected]

Sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määrus nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete

koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord” Lisa 2

(muudetud sõnastuses)

ELURUUMI TAGAMISE TEENUS

1. Andmed elanike kohta (aruandeaasta lõpus)

Eluruumi tüüp Rea nr

Perede arv Elanike arv

kokku (k.a üheliikmeli-

sed)

nendest alla 18-aastaste

lastega

nendest ühe-

liikmelised kokku

nendest

pensioni- ealised

puudest või east tingitud

erivajadusega

A B 1 2 3 4 5 6

Kogukonnapõhine toetatud eluase (teenusmaja)

01

Sotsiaalmajutusüksused 02

Teised kohaliku omavalitsuse üksuse omandis olevad eluruu- mid

03

Kohaliku omavalitsuse üksuse omandis olevad eluruumid kokku (r01 + r02 + r03)

04

Eraelamispinnad 05

Kõik kokku (rida 04 + rida 05) 06

2. Andmed elanike liikumise kohta (aruandeaasta jooksul)

Elanike arv eelmise aruandeaasta lõpus

Aruandeaasta jooksul teenust saama tulnud ini- meste arv

Aruandeaasta jooksul teenust saamast lahku- nud inimeste arv

Elanike arv aruan- deaasta lõpus (v1 + v2 - v3)

Kokku sh eraelamispinnale

1 2 3 4 5

3. Kohaliku omavalitsuse üksuse omandis olevate eluruumide arv (aruandeaasta lõpus)

Eluruumi tüüp Rea nr

Eluruumide (tubade ja korterite) arv kokku (v2 + v3)

nendest eluruumidest

Voodikohad sotsiaalma- jutusüksus-

tes korterid

üksikud toad

kohandatud puudest või east tingitud erivajadu-

sega inimes- tele

vajavad kohan- damist puudest või east tingi- tud erivajadu- sega inimes-

tele

A B 1 2 3 4 5 6

Kogukonnapõhine toeta- tud eluase (teenusmaja)

01 X X

Sotsiaalmajutusüksused 02 X X X X X

Teised kohaliku omavalit- suse omandis olevad elu- ruumid

03 X

Kokku (rida 01 + rida 02 + rida 03)

04

4. Kohaliku omavalitsuse üksuse omandis olevate hõivatud eluruumide arv (aruandeaasta lõpus)

Eluruumi tüüp Rea nr

Hõivatud eluruu- mide (tubade ja

nendest Hõivatud voo- dikohtade arv korterid

üksikud toad

2

korterite) arv kokku (v2 + v3)

sotsiaalma- jutusüksustes

A B 1 2 3 4

Kogukonnapõhine toetatud eluase (tee- nusmaja)

01 X X

Sotsiaalmajutusüksused 02 X X X

Teised kohaliku omavalitsuse omandis olevad eluruumid

03 X

Kokku (rida 01 + rida 02 + rida 03) 04

5. Täiendav eluasemete vajadus (aruandeaasta lõpus)

Taotluste arv kokku nendest vajavad kohandatud eluruumi Eluaset

vajavate inimeste arv

1 2 3

6. Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul)

Eluasemetüüp Re a nr

Teenust saanud inimeste arv kokku

Kulutused teenusele

kokku, eurot (v3 + v6)

kulutuste rahastusallikad

kohalik omavalitsus

riik

välisva- hendid

muu

A B 1 2 3 4 5 6

Kohaliku omavalitsuse üksuse omandis olevad eluruumid

01 X

sh eluruumide kohandamine puudest või east tingitud erivajadusega inimestele

02 X

Eraelamispind 03 X

sh eluruumide kohandamine puudest või east tingitud erivajadusega inimestele

04

Kokku (rida 01 + rida 03) 05 X

Sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määrus nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“

Lisa 18

VAIMSE TERVISE TEENUSE TOETUSFONDI VAHENDITE KASUTUS JA JÄÄK 1. Kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest vaimse tervise teenuse rahastamine ja toetusfondi vahendite jääk

Rea nr

Eurot

A B 1

Eelnevate perioodide toetusfondist saadud rahaliste vahendite jääk 01

Aruandeaastal vaimse tervise teenuse rahastamiseks saadud toetusfondi vahendid 02

Kokku aruandeaastal vaimse tervise teenuse korraldamiseks vahendeid (r01 + r02) 03

Kokku aruandeaastal vaimse tervise teenuse osutamiseks kasutatud vahendeid (võrdub tabeli 2 ridade summaga, veerg 20) 04

Vahendite jääk aruandeaasta lõpus (r05 = r03 – r04) 05

2. Vaimse tervise teenuse saamine ja toetusfondi vahendite kasutus teenuse liigi järgi (aasta jooksul)

Teenuse liik Re a nr

Naised vanuserühmas

Naise d

kokku

Mehed vanuserühmas

Mehe d

kokku

Kokku mehed ja naised vanuserühmas

Teenus t

saanud isikud kokku

Teenusekordad e arv kokku

Kasutatu d

vahendei d kokku,

kulutused eurodes

0 – 6

7 – 1 2

13 – 17

18 – 64

65 +

0 – 6

7 – 1 2

13 – 17

18 – 64

65 +

0 – 6

7 – 1 2

13 – 17

18 – 64

65 +

A B 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 1 3

1 4

15 16 17 18 19 20

Psühholoogiline nõustamine 01

Vaimse tervise kriisinõustamine 02

Leinanõustamine 03

2

Hingehoidlik nõustamine hooldekodus 04

Hingehoidlik nõustamine laiemalt (v.a hooldekodus) 05

Perenõustamine 06

Pereteraapia 07

Muusikateraapia 08

Kunstiteraapia 09

Mänguteraapia 10

Kogemusnõustami ne (täpsusta vabaväljal kogemust, mille osas nõustatakse) 11

Muu vaimse tervise teenus (täpsusta vabaväljal, millist muud teenust osutati) 12

Kulutused ja korrad kokku 13 x x x x x x x x x x x x x x x x x x

Täpsustavad vabaväljad:

Kogemusnõustamine (täpsusta vabaväljal kogemust, mille osas nõustatakse)

Muu vaimse tervise teenus (täpsusta vabaväljal, millist muud teenust osutati)

Sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määrus nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord”

Lisa 4 (muudetud sõnastuses)

KODUTEENUS

1. Andmed koduteenuse saajate kohta (aruandeaasta jooksul)

Rea nr

Teenusesaajad kokku

aruandeaasta jooksul

neist

üksi elavad perede koosseisus

elavad

A B 1 2 3

Koduteenuse saajad kokku 01 sh kohaliku omavalitsuse üksuse poolt tagatavas eluruumis viibivad teenusesaajad

02

2. Koduteenuse saajad soo, vanuse ja osutatud teenuse mahu järgi (aruandeaasta jooksul)

Vanuserühm Osutatud teenuse maht

Rea nr

Mehed Naised Kokku

A B 1 2 3

18–64 01

65–74 02

75–84 03

85+ 04

Kokku (r01 +...+ r04) 05

Osutatud teenuse maht kokku (tundides)

06 X X

Keskmine teenusetundide arv kuus ühe teenusesaaja kohta (r06/r05/12)

07 X X

3. Koduteenust vahetult osutavate isikute arv (aruandeaasta lõpus)

Rea nr

Kokku aruandeaasta

lõpus

A B 1

Teenust osutavad isikud 01

neist erialase väljaõppe läbinud 02

4.Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul)

Osutatud teenuse maht

kokku, tundides

Kulutused teenusele

kokku, eurot (v3 +…+ v7)

Kulutuste rahastusallikad, eurot Keskmised

kulutused ühe teenusetunni kohta, eurot

(v2/v1)

isiku

omaosalus kohalik

omavalitsus riik välisvahendid muu

1 2 3 4 5 6 7 8

Sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määrus nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord”

Lisa 6 (muudetud sõnastuses)

1

LASTEKAITSE KOHALIKU OMAVALITSUSE ÜKSUSES

1. Lastekaitsealaste juhtumite menetlemine (aasta jooksul)

Rea nr

Tüdrukud Poisid Kokku

A B 1 2 3

Nende laste arv, kellega seotult lõpetati lastekaitsealane juhtum (aruandeaasta jooksul)

01

neist lapsed, kelle puhul lõpetati juhtum aruandeaastal seetõttu, et lapse abivajadus sai rahuldatud

02

Nende laste arv, kes eraldati perest (aasta jooksul) 03

Perest eraldatud lastest paigutati (aasta lõpuks)

eestkosteperre 04

hooldusperre 05

asenduskodusse või perekodusse 06

turvakodusse 07

naasid perekonda 08

muu 09

2. Lastekaitsetööd tegevad ametnikud kohaliku omavalitsuse üksuses (aasta lõpus)

Rea nr

Ametnike arv

A B 1

Lastekaitsetööd tegevad ametnikud kokku 01

täisajaga töötavad 02

osaajaga töötavad 03

Lastekaitsetööd tegevate ametnike täidetud koormus 04

Lastekaitsetööd tegevate ametnike ettenähtud koormus (täidetud + täitmata) 05

Lastekaitsetööd tegevate ametnike haridus ja erialane ettevalmistus:

sotsiaaltööalase kõrgharidusega 06

neist erialase ettevalmistusega (vastab LasteKS §-le 19) 07

muu kõrgharidusega 08

neist erialase ettevalmistusega (vastab LasteKS §-le 19) 09

muu haridusega 10

Sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määrus nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord”

Lisa 10 (muudetud sõnastuses)

VÕLANÕUSTAMISTEENUS

1. Võlgnevusprobleemidega kohaliku omavalitsuse üksusesse pöördunud isikud, osutatud teenuse tundide maht ja kulutused teenusele

(aruandeaasta jooksul)

Isikute arv kokku

Pöördunud isikutest Osutatud teenuse tundide maht

ja kulutused teenusele

saanud esmast võlanõustamist

sotsiaaltööspetsialisti poolt

saanud teenust kohaliku omavalitsuse üksuses

vastava täiendkoolituse läbinud või

kutsetunnistusega sotsiaaltööspetsialisti poolt

saanud teenust kohaliku

omavalitsuse üksuse palgal oleva võlanõustaja poolt

suunatud lepingulise

võlanõustaja poole

teenuse- tundide maht kokku

kulutused võla-

nõustamis- teenusele,

eurot

keskmised kulutused ühe tee-

nusetunni kohta, eurot

(v7/v6)

1 2 3 4 5 6 7 8

2. Teenust saanud isikud võlanõustamisteenust saama pöördumise põhjuste järgi (aruandeaasta jooksul)

Isikute arv

kokku (v1 ≤

v2+…+v 9)

neist teenust saama pöördumise kõikide põhjuste järgi

elu- aseme-

laen

üüri- ja kommu-

naal- maksete

võlg

laen pangalt või era- isikult

liising ja/või järel- maks

SMS- laen

trahv

elatise võlg- nevus

muud

võlad või kohus- tused

1 2 3 4 5 6 7 8 9

3. Teenust saanud isikud sotsiaalse seisundi järgi (aruandeaasta jooksul)

2

Isikute arv

kokku (v1 = v2

+...+ v11)

neist

töötav

ema- või vanema- puhkusel

olev

kodune õpilane

(üli- õpilane)

registree- ritud töötu

mitte- registreeritud

töötu

riiklikku pensioni saav isik

teised pöördu-

jad

vana- dus-

pensio- när

töövõi- metus- pensio- när või

töövõime toetust

saav isik

muu pensio-

när

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11

Sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määrus nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord”

Lisa 11 (muudetud sõnastuses)

ASENDUSHOOLDUSTEENUSE OSUTAMINE PEREKODUS JA ASENDUSKODUS NING JÄRELHOOLDUSTEENUSE OSUTAMINE SAMAS ASUTUSES 1. Asendus- ja järelhooldusteenust perekodus ja asenduskodus saavad isikud ning teenuse saamise aeg kuudes

Rea nr

Aasta lõpus teenust saanud isikud

Aasta jooksul teenust saanud isikud

Isikute teenuse saamise aeg kokku

(kuudes)

A B 1 2 3

Perekodus kokku 01

0–2-aastased 02

3–17-aastased 03

18 ja vanemad 04

Asenduskodus kokku 05

0–2-aastased 06

3–17-aastased 07

18 ja vanemad 08

Asendushooldusteenust saanud kokku (isikud üks

kord) 09

Järelhooldusel 10

Asendus- ja järelhooldusteenust saanud kokku (isikud üks

kord)

11

2. Asendus- ja järelhooldusteenuse rahastamine ja kulutused isiku kohta kuus

Rea nr

Aasta jooksul teenust saanud isikud

Isikute teenuse saamise

aeg kokku

(kuudes)

Kulutused ühe isiku

kohta keskmiselt

kuus (v9 / v2)

Kulutuste rahastusallikad Kulutused teenusele aruande-

aastal kokku

(v4 +…+ v8)

sh meditsiini-

ja hügieenik

ulud (konto 5522)

isiku omaos

alus

kohalik omava litsus

riik välis- vahe ndid

muu

A B 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10

Perekodus 01

Asenduskodus 02

Järelhooldusel 03

Asendus- ja järelhooldustee nus kokku

04

3. Perekodus ja asenduskodus asendus- ja järelhooldusteenust saavad isikud pereti ja neis last vahetult kasvatavad isikud (perevanemad ja kasvatajad) aasta lõpu seisuga

Rea nr

Asendushooldu steenust

saanud isikud (aasta lõpus)

Järelhooldusteenust saanud isikud (aasta lõpus)

Teenust pakkunud

pered (aasta lõpus)

Teenust pakkunud perevanemad/kasvata

jad (aasta lõpus)

A B 1 2 3 4

Perekodus kokku 01

1 perevanemaga peredes

02

2 perevanemaga peredes

03

2

3 perevanemaga peredes

04

Asenduskodus kokku 05

kuni 3 kasvatajaga peredes

06

4 või enama kasvatajaga peredes

07

Järelhooldusel muul viisil*

08 x

Kokku (üks kord) 09

* real 08 veergu 4 (teenust pakkunud perevanemad/kasvatajad) ei täideta, kui järelhooldusteenuse osutamisega ei ole otse seotud kasvatajaid/perevanemaid.

4. Perekodus ja asenduskodus asendus- ja/või järelhooldusteenust saavate isikutega tegelevad

põhitöötajad ja nende keskmine töötasu

Töötaja

Rea nr

Täidetud ametikohtade

arv (koormused aasta lõpus)

Täitmata ametikohtade

arv (koormused aasta lõpus)

Töötajate arv aasta

lõpus (isikute arv)

Keskmine töötajate arv oktoobris,

taandatud täistööajale

Brutotöötasu oktoobris

kokku, eurot

Keskmine brutotöötasu oktoobris,

eurot (v5 / v4)

A B 1 2 3 4 5 6

Kasvataja 01

Kasvataja abiline 02

Perevanem 03

Perevanema abiline 04

Kokku last vahetult kasvatavad isikud (summeerib read 01–04)

05

Sotsiaaltöötaja 06

Muud teenusesaajatega tegelevad põhitöötajad*

07

KOKKU/keskmine 08

* Nimeta muud teenusesaajatega tegelevad põhitöötajad:

Sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määrus nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord”

Lisa 12 (muudetud sõnastuses)

1

ERIHOOLEKANDETEENUSED

1. Riigieelarveväliselt rahastatavate erihoolekandeteenuste saajad soo, vanuse ja teenuse liigi järgi (aruandeaasta lõpu seisuga)

Sugu / teenuse liik Rea nr

Kokku eelmise aruan-

deaasta lõpul

Teenusesaajate arv vanuserühmade järgi Kokku aruan- deaasta lõpul (v2

+…+ v5)

18–24 25–64 65–79 80 ja vane-

mad

A B 1 2 3 4 5 6

Mehed 01

Naised 02

Kokku (01 + 02) 03

sh igapäevaelu toetamise teenus 04

igapäevaelu toetamise teenus autismi- spektriga täisealisele inimesele

05

igapäevaelu toetamise teenus suures mahus hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi vajavale raske, sügava, muu täpsustatud või täpsustamata intellektipuudega täi- sealisele inimesele

06

igapäevaelu toetamise teenus suures mahus järelevalvet ja kõrvalabi vajavale mõõduka intellektipuudega täisealisele inimesele

07

toetatud elamise teenus 08

kogukonnas elamise teenus 09

töötamise toetamise teenus 10

päeva- ja nädalahoiuteenus 11

ööpäevaringne erihooldusteenus (ei sisalda ridu 13 kuni 15)

12

ööpäevaringne erihooldusteenus ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega inime- sele

13

ööpäevaringne erihooldusteenus äär- musliku abi- ja toetusvajadusega inime- sele

14

ööpäevaringne erihooldusteenus au- tismispektriga täisealisele inimesele

15

Read 04–15 – kui teenusesaajale osutati mitut teenust, tuleb ta näidata kõigi vastavate teenuste ridadel.

2. Riigieelarveväliselt rahastatavate erihoolekandeteenuste saajad soo, vanuse ja teenuse liigi järgi (aruandeaasta jooksul)

Sugu / teenuse liik Rea nr

Kokku eel- mise aruan-

deaasta jook- sul

Teenusesaajate arv vanuserühmade järgi Kokku aruan- deaasta jook- sul (v2 +…+

v5) 18–24 25–64 65–79

80 ja vane- mad

A B 1 2 3 4 5 6

Mehed 01

2

Naised 02

Kokku (01 + 02) 03

sh igapäevaelu toetamise teenus 04

igapäevaelu toetamise teenus autis- mispektriga täisealisele inimesele

05

igapäevaelu toetamise teenus suures mahus hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi vajavale raske, sügava, muu täpsustatud või täpsustamata intellektipuudega täi- sealisele inimesele

06

igapäevaelu toetamise teenus suures mahus järelevalvet ja kõrvalabi vajavale mõõduka intellektipuudega täisealisele inimesele

07

toetatud elamise teenus 08

kogukonnas elamise teenus 09

töötamise toetamise teenus 10

päeva- ja nädalahoiuteenus 11

ööpäevaringne erihooldusteenus (ei sisalda ridu 13 kuni 15)

12

ööpäevaringne erihooldusteenus ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega ini- mesele

13

ööpäevaringne erihooldusteenus äär- musliku abi- ja toetusvajadusega inime- sele

14

ööpäevaringne erihooldusteenus au- tismispektriga täisealisele inimesele

15

Read 04–15 – kui teenusesaajale osutati mitut teenust, tuleb ta näidata kõigi vastavate teenuste ridadel.

3. Riigieelarvest ja riigieelarveväliselt rahastatavate erihoolekandeteenuste saajatega tegelevad põhitöötajad (töölepingu, töövõtulepingu, käsunduslepingu või muu võlaõigusliku lepingu alu- sel) ja nende keskmine töötasu

Töötaja/ amet

Rea nr

Täidetud ametikoh- tade arv (koormu-

sed) aasta lõpus

Täitmata ametikoh- tade arv (koormu-

sed) aasta lõpus

Töötajate arv

aasta lõpus (isikute arv)

Keskmine töötajate arv oktoobris, taandatud

täistööajale

Brutotöötasu oktoobris

kokku, eurot

Keskmine brutotöö- tasu ok- toobris,

eurot

(v5 / v4)

A B 1 2 3 4 5 6

Hooldustöötaja 01

Tegevusjuhendaja 02

Abihooldustöötaja 03

Õde 04

Sotsiaaltöötaja 05

Huvijuht 06

Muud teenusesaajatega tegelevad põhitöötajad* 07

Kokku (01 +…+ 07) / keskmine 08

* Nimeta muud teenusesaajatega tegelevad põhitöötajad:

3

4. Erihoolekandeteenuste osutamise kulud, v.a riigieelarve eraldised (aruandeaasta jooksul)

Teenuse liik Rea nr

Riigieelarvevälised kulutused

teenusele kokku (v1 = v2 + v3 + v4)

Kulutuste rahastusallikad, eurot

isiku omaosalus

kohalik omavalit-

sus

välisva- hendid

muu (v.a rii- gieelarvest rahastatav erihoole-

kande maksi- maalne mak-

sumus)

A B 1 2 3 4 5

Igapäevaelu toetamise teenus 01

Igapäevaelu toetamise teenus autismispektriga täisealisele inimesele

02

Igapäevaelu toetamise teenus suures mahus hooldust, järele- valvet ja kõrvalabi vajavale raske, sügava, muu täpsustatud või täpsustamata intellektipuu- dega täisealisele inimesele

03

Igapäevaelu toetamise teenus suures mahus järelevalvet ja kõr- valabi vajavale mõõduka intellek- tipuudega täisealisele inimesele

04

Toetatud elamise teenus 05

Kogukonnas elamise teenus 06

Töötamise toetamise teenus 07

Päeva- ja nädalahoiuteenus 08

Ööpäevaringne erihooldustee- nus (ei sisalda ridu 09 kuni 12)

09

Ööpäevaringne erihooldustee- nus ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega inimesele

10

Ööpäevaringne erihooldustee- nus äärmusliku abi- ja toetusva- jadusega inimesele

11

Ööpäevaringne erihooldustee- nus kohtumäärusega hoolekan- deasutusse paigutatud inimesele

12

Ööpäevaringne erihooldustee- nus autismispektriga täisealisele inimesele

13

Kokku (01 +…+ 12) 14

4.1. Erihoolekandeteenuste osutamise meditsiini- ja hügieenikulud (aruandeaasta jooksul)

Kululiik Rea nr

Kokku (olenemata rahasta- misallikast), eurot

A B 1

Meditsiini- ja hügieenikulud, konto 5522 01

Sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määrus nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord”

Lisa 15 (muudetud sõnastuses)

VARJUPAIGATEENUS

1. Varjupaigateenuse saajad soo ja vanuse järgi (aruandeaasta jooksul)

Pöördumise põhjus Rea

nr

Vanuserühmad

Kokku 18–24 25–49 50–64

65 ja vanemad

A B 1 2 3 4 5

1. Kodutud kokku 01

mehed 02

naised 03

2. Teised varjupaigateenuse saajad kokku 04

mehed 05

naised 06

3. Varjupaigateenuse saajad kokku 07

mehed 08

naised 09

2. Varjupaigateenuse saajad teenuse saamise kestuse järgi (aruandeaasta jooksul)

Rea nr

Isikud teenuse saamise kestuse järgi Kokku isikuid kuni 7

ööpäeva 8–30

ööpäeva 31–90

ööpäeva 91–180 ööpäeva

181–270 ööpäeva

üle 270 ööpäeva

A B 1 2 3 4 5 6 7

1. Kodutud 01

2. Teised varjupaigateenuse saajad 02

3. Varjupaigateenuse saajad kokku 03

3. Kohtade kasutamine

Kohtade arv (aruandeaasta

lõpus)

Teenust saanud inimeste

arv

Isikute teenuse saamise aeg

kokku, ööpäevades

Ühe isiku keskmine

teenuse saamise aeg (ööpäevade

arv) (v3 / v2)

1 2 3 4

4. Varjupaigateenuse saajatele osutatavad lisateenused

Teenuse liik Rea nr

Teenuse olemasolu asutuses (teenuse

olemasolu tähistage numbriga 1)

A B 1

Riiete ja esmatarbevahendite andmine 01

Valmistoidu pakkumine 02

Sotsiaalnõustamine 03

2

Psühholoogiline nõustamine 04

Resotsialiseerimisteenus 05

Meditsiiniline abi* 06

* meditsiinilise erialase haridusega isiku poolt osutatud teenus

5. Varjupaigateenuse osutamisega tegelevad töötajad (aruandeaasta lõpus)

Töötaja

Rea nr

Täidetud ametikohtade arv

Tegelik töötajate arv

A B 1 2

Juhataja 01

Sotsiaaltöötaja 02

Hooldustöötaja 03

Valvetöötaja 04

Õde 05

Muud 06

Kokku 07

Vabatahtlikud töötajad (aasta jooksul kokku) 08 X

6. Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul)

Teenuse saamise aeg

kokku (ööpäevad)

Kulutused teenusele

kokku, eurot

(v3 + v4 + v5 + v7)

Kulutuste rahastusallikad, eurot Keskmised

kulutused ühe ööpäeva kohta

(v2 / v1)

isiku omaosalus

kohalik omavalitsus

riik välisvahendid muu

1 2 3 4 5 6 7 8

Sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määrus nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord”

Lisa 16 (muudetud sõnastuses)

VÄLJASPOOL KODU OSUTATAV ÜLDHOOLDUSTEENUS 1. Teenusesaajad soo, vanuse ja dementsuse diagnoosi järgi (aruandeaasta lõpus)

Sugu Rea nr

Vanuserühmad Kokku 18–64 65–79 80–84 85+

A B 1 2 3 4 5

Mehed 01

Naised 02

Kokku 03

neist dementsuse diagnoosiga¹

04

¹ RHK 10 alampeatükk F00–F03

2. Teenusesaajate liikumine (aruandeaasta jooksul)

Eelmise aruande-

aasta lõpus

Saabujate arv saabumiskoha järgi Lahkujate arv lahkumise sihtkoha järgi Aruande-

aasta lõpus

Kokku (v3 +

v6 +...+ v10)

neist

Kokku (v12 +…+ v15 + v17 + v18)

neist

k o d u s t

sh

ö ö p ä e v a ri n

g s e lt ü

ld h o o ld

u s te

e n u s e lt t e is

e s t a s u tu

s e s t

ö ö p ä e v a ri n

g s e lt e

ri h

o o le

k a n d e te

e n u s e lt

s ta

ts io

n a a rs

e lt t

e rv

is h o iu

te e n u s e lt , v .a

õ e n d u s a b it e e n u s

õ e n d u s a b it e e n u s e lt

m u

ja lt ,

a n d m

e d p

u u d u v a d

ö ö p ä e v a ri n

g s e le

ü ld

h o o ld

u s te

e n u s e le

t e is

e a

s u tu

s s e

ö ö p ä e v a ri n

g s e le

e ri h

o o le

k a n d e te

e n u s e le

iseseisvalt

elama sh

s u rn

u d

m u

ja le

, a n d m

e d p

u u d u v a d

is ik

u te

a rv

is ik

u d , k e lle

le o

s u ta

ti e

e ln

e v a lt ü

h te

v õ i e n a m

a t to

e ta

v a t

s o ts

ia a lt e e n u s t

is ik

u d , k e lle

e lu

k o h t

p a ik

n e b t e e n u s e o s u ta

ja g a s

a m

a s K

O V

is

ü k s i

k o o s p

e re

g a

to e ta

v a t s o ts

ia a lt e e n u s t s a a m

a

is ik

u te

a rv

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 1 3

14 15 16 17 18 19

2

2a. Teenusesaajate jaotus hooldusteenuse eest tasumise alusel Isikute arv eelmise aruandeaasta lõpus Isikute arv aruandeaasta lõpus

Kokku (v2 + v3)

neist Kokku (v5 + v6)

neist

isikud, kelle hooldusteenuse

eest tasus kohalik omavalitsus

vähemalt osaliselt

isikud, kes tasusid oma

hooldus- teenuse eest

ise

isikud, kelle hooldusteenuse

eest tasus kohalik omavalitsus

vähemalt osaliselt

isikud, kes tasusid oma

hooldusteenuse eest ise

1 2 3 4 5 6

3. Teenusesaajad teenuse saamise kestuse järgi isiku kohta ja teenuse saamise aeg (aruandeaasta jooksul)

Teenust saanud isikute

arv kokku (üks kord)

(v2 +…+ v8)

Isikute arv vastavalt teenuse saamise kestusele (ööpäevades) Isikute

teenuse saamise

aeg kokku (ööpäeva-

des)

Ühe isiku teenuse saamise keskmine aeg (öö- päevad aastas) v9 / v1

Ühe isiku teenuse saamise

arvestuslik aeg (kuud

aastas) v10 / 30,4 kuni 30 31–90 91–150 151–210 211–270 271–330 üle 330

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11

3a. Intervallhooldust (ajutist ööpäevaringset hooldust) saanud isikud teenuse saamise kestuse järgi (aruandeaasta jooksul)

Teenusesaajate arv (üks kord)

Teenuse saamise kordade arv (v3 +…+ v6)

sh teenuse saamise kestuse järgi

kuni 30 ööpäeva 31–90 ööpäeva 91–150 ööpäeva 151 ja enam

ööpäeva

1 2 3 4 5 6

4. Teenusesaajatega tegelevad põhitöötajad (töölepingu, töövõtulepingu, käsunduslepingu või muu võlaõigusliku lepingu alusel) ja nende keskmine töötasu Andmed esitatakse kõigi kolme väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse põhitöötajate kohta (ööpäevaringe üldhooldusteenus, intervallhooldus ja päevahoiuteenus).

Töötaja Rea nr

Täidetud ametikohtade

arv (koormused aasta lõpus)

Täitmata ametikohtade

arv (koormused aasta lõpus)

Töötajate arv aasta

lõpus (isikute arv)

Keskmine töötajate arv oktoobris,

taandatud täistööajale

Brutotöötasu oktoobris

kokku, eurot

Keskmine brutotöötasu oktoobris,

eurot (v5 / v4)

A B 1 2 3 4 5 6

Hooldustöötaja 01

Abihooldustöötaja 02

Huvijuht 03

Tegevusjuhendaja 04

Sotsiaaltöötaja 05

Õde¹ 06

Muud teenusesaajatega tegelevad põhitöötajad*

07

Kokku (rida 01 + ...+07) / keskmine

08

3

¹ Õe kohta esitavad andmed ainult need teenuseosutajad, kellel pole tervisekassaga lepingut ehk kes rahastavad

õendusteenust teenusesaajatelt laekunud kohamaksumuse tasust.

* Nimeta muud teenusesaajatega tegelevad põhitöötajad:

5. Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul) Andmed esitatakse ööpäevaringse üldhooldusteenuse ja intervallhoolduse kohta.

Teenust saanud isikute

arv kokku

Isikute teenuse saamise

aeg kokku

(ööpäeva- des)

Kulutused ühe isiku

kohta keskmiselt ööpäevas, eurot (v9 /

v2)

Kulutuste rahastusallikad, eurot Kulutused

teenusele kokku,

eurot (v4 +…+ v8)

sh meditsiini- ja hügieenikulud,

konto 5522 isiku omaosalus

kohalik omavalitsus

riik välisvahendid muu

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10

PÄEVAHOIUTEENUS 6. Päevahoiuteenuse saajad vanuse ja dementsuse diagnoosi järgi (aruandeaasta jooksul)

Rea nr

Vanuserühmad Teenust saanud isikud kokku (üks kord)

(v1 +...+ v4) 18–64 65–79 80–84 85+

A B 1 2 3 4 5

Kokku 01

neist dementsuse diagnoosiga¹

02

¹ RHK 10 alampeatükk F00–F03

7. Päevahoiuteenuse saajad teenuse saamise kestuse järgi ja teenuse saamise aeg (aruandeaasta jooksul)

Teenust saanud

isikud kokku (üks kord)

(v2 +…+ v8)

Isikute arv vastavalt teenuse saamise kestusele (päevades) Isikute

teenuse saamise

aeg kokku (päevades)

Ühe isiku teenuse saamise

aeg (päevi aastas) (v9

/ v1)

kuni 30

31–90 91– 150

151– 210

211– 270

271– 330

331– 365

(366)

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10

8. Päevahoiuteenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul)

Isikute teenuse saamise

aeg kokku (päeva-

des)

Kulutused teenusele

kokku, eurot (v3 +…+ v7)

Kulutuste rahastusallikad, eurot Kulutused ühe isiku

kohta keskmiselt

päevas, eurot (v2 / v1)

isiku omaosalus

kohalik omavalitsus

riik välisvahendid muu

1 2 3 4 5 6 7 8

Sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määrus nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord”

Lisa 17 (muudetud sõnastuses)

HOIU-, REHABILITATSIOONI- JA NÕUSTAMISTEENUSE NING MUUDE SOTSIAALTEENUSTE OSUTAMINE SUURE HOOLDUS- JA ABIVAJADUSEGA LASTELE JA NENDE PEREDELE 1. Kulutused hoiu-, rehabilitatsiooni- ja nõustamisteenusele ning muudele sotsiaalteenustele suure hooldus- ja abivajadusega lastele ja nende peredele (aasta jooksul)

Rea nr

Teenuse- tunnid kokku

Kulutusi rahastas Kulutu- sed

kokku, eurot

Keskmi ne tunni hind (v6

/ v1)

isik kohalik oma-

valitsus

välis- vahendid

muud allikad

A B 1 2 3 4 5 6 7

Hoiuteenus 01

Rehabilitatsiooniteenus 02 x x

Nõustamisteenus 03 x x

Muud sotsiaalteenused 04 x x

Kokku 05 x x

2. Suure hooldus- ja abivajadusega laste arv, kellele osutati hoiu-, rehabilitatsiooni- ja nõustamisteenust ning muid sotsiaalteenuseid (aasta jooksul)

Rea nr

Kokku laste arv

neist

sügava puudega raske puudega muud

A B 1 2 3 4

Hoiuteenus 01

Rehabilitatsiooniteenus 02

Nõustamisteenus 03

Muud sotsiaalteenused 04

Nimetage muud teenused 05 Vabatekstiväli

Sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määruse nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“

muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrusega muudetakse sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määrust nr 7, millega on kehtestatud sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete vormid ja aruannete esitamise kord. Määruse muudatused jätkavad sotsiaalvaldkonnas olnud pikemaajalist suunda koondina vähendada esitatavate aruannete mahtu. Muudatused hõlmavad täpsustusi seoses aruannete kogumise ja üle vaatamise rollidega, väiksemaid sisulisi ja tehnilisi muudatusi kaheksas aruandevormis ning ühe aruandevormi ära jätmist ja ühe vormi lisandumist. Aruannete kogumise, üle vaatamise ja kinnitamise puhul sätestatakse Sotsiaalkindlustusametile selge vastutus, mis loob selguse rakendusasutuse rollist sotsiaalhoolekande statistika kogumisel ja avaldamisel. Muudatused kaheksas vormis on väiksemad kohandused, mis on tehnilised pisiparandused või vajalikud sotsiaalpoliitika kujundamise seisukohast ja sotsiaalhoolekande seaduses tehtud muudatustega kooskõlla viimiseks. Lisanduv vaimse tervise teenuse aruanne on seotud alates 2025. aastast riigieelarvest kohaliku omavalitsuse üksustele (edaspidi KOV) määratava uue toetusega psühhosotsiaalse ja psühholoogilise abi (edaspidi vaimse tervise teenus) korraldamiseks. Kehtetuks tunnistatav lapsehoiuteenuse aruanne on seotud teenuse üleminekuga haridusvaldkonna alla. 1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna nõunik Mari Sarv (e-post: [email protected]), analüüsi ja statistika osakonna juhtaja kohusetäitjana hoolekande- ja rahvatervisepoliitika analüüsijuht Marion Rummo (e-post: [email protected]) ning analüütikud Tiina Linno (e-post: [email protected]), Svetlana Karpovitš (e-post: [email protected]) ja Kadri Kallip (e-post: [email protected]). Statistiliste aruannete vormide muutmise ettepanekute tegemisel osalesid Sotsiaalministeeriumi vaimse tervise osakonna kogukonna teenuste koordinaator Kaidy Aljama ([email protected]), laste ja perede osakonna nõunik Britt Tammiste, hoolekande osakonna nõunikud Ketri Kupper (e-post: [email protected]), Tarmo Kurves (e-post: [email protected]), Elen Preimann (e-post: [email protected]) ja Liisa Päeske (e- post: [email protected]) ning hüvitiste ja pensionipoliitika osakonna majandusliku toimetuleku juht Kati Nõlvak (e-post: [email protected]) ja nõunik Kaie Pukk (e-post: [email protected]). Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusloome ja isikuandmete kaitse nõunik Alice Sündema (e-post: [email protected]). Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (e-post: [email protected]). 1.3. Märkused Määrus on seotud 01.01.2025 jõustunud sotsiaalhoolekande seaduse ja käibemaksuseaduse muutmise seadusega (vaimse tervise teenus) (RT I, 11.12.2024, 2), sotsiaalhoolekande

2

seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (erihoolekandeteenused ja elukoha aadressi muutmine) (RT I, 18.10.2024, 1), sotsiaalhoolekande seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seadusega (iseseisev õendusabi ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamisel) (RT I, 11.12.2024, 1) ning 01.09.2025 jõustuva alusharidusseadusega (RT I, 09.01.2025, 1). Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. Määrusega muudetakse sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määruse nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ redaktsiooni, mis on avaldatud Riigi Teatajas avaldamismärkega RT I, 28.03.2024, 7. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks aruanne „Lapsehoiuteenus”. Teenuse korraldus (alushariduse osana), sealhulgas edaspidine vajalik andmekorje ja selle korraldus, läheb üle Haridus- ja Teadusministeeriumi vastutusvaldkonda. Sotsiaalvaldkonna korraldada jääb endiselt suure hooldus- ja abivajadusega laste hoiuteenus, millega seotud aruandluskohustus on kaetud teise aruandega. Punktiga 2 nimetatakse ümber endine aruanne „Lapsehoiu-, rehabilitatsiooni- ja nõustamisteenuse ning muude sotsiaalteenuste osutamine suure hooldusvajadusega lastele ja nende peredele“ (lisa 17). Aruande uus nimetus on „Hoiu-, rehabilitatsiooni- ja nõustamisteenuse ning muude sotsiaalteenuste osutamine suure hooldus- ja abivajadusega lastele ja nende peredele“. Sõnastuse muudatused tulenevad 2025. aastal kehtima hakkava alushariduse ja lapsehoiu seaduse muutmise seadusest, kus teenuse nimetuses ja teenuse sihtrühma nimetuses on tehtud samad sõnastusmuudatused. Punktiga 3 lisatakse määruse § 2 lõikesse 1 punkt 12 „Vaimse tervise teenuse toetusfondi vahendite kasutus ja jääk“ (lisa 18). Sellega kehtestatakse KOV-idele uus aruandevorm, mis on tingitud 01.01.2025 jõustuva sotsiaalhoolekande seaduse § 156 lõigete 39 ja 310 täiendustest, mille kohaselt määratakse alates 2025. aastast riigieelarvest KOV-ile riigieelarve võimalustest lähtudes toetus psühhosotsiaalse ja psühholoogilise abi (edaspidi koos vaimse tervise teenus) korraldamiseks. Nimetatud vaimse tervise teenuse aruandega kogutakse KOV- idelt järgmisi andmeid vaimse tervise teenuse osutamise kohta: teenusele kulutatud vahendid, riigieelarvest jagatud toetusfondi vahendite jääk, isikute vanuserühma ja soo järgi vaimse tervise teenuseid saanud isikute arv ja teenuse saamise kordade arv teenuseliikide kaupa. Aruande kaudu kogutavad andmed võimaldavad Sotsiaalkindlustusametil ja Sotsiaalministeeriumil saada ülevaate vaimse tervise teenuse osutamisest ja arendamise vajadusest ning annavad aluse riigieelarveliste rahastusotsuste jätkamiseks. Punktiga 4 lisatakse määruse § 3 lõikesse 1 viide ka lisale 12, milleks on aruanne „Vaimse tervise teenuse toetusfondi vahendite kasutus ja jääk“, mille puhul hakkab KOV-i jaoks kehtima samasugune kord nagu teiste sotsiaalhoolekandealaste aruannete esitamisel. Andmed esitatakse Sotsiaalkindlustusametile üks kord aastas eelneva aasta kohta 15. veebruariks S- veebi kaudu. Esimest korda esitavad KOV-id aruande 2026. aastal 2025. aasta kohta. Täpne andmekoosseis on nähtav aruandevormis (määruse eelnõu lisas 10). Samuti tehakse parandus määruse § 3 lõikes 2, millega täpsustatakse Sotsiaalkindlustusameti rolli aruannete kogumisel. Sotsiaalkindlustusametil oli varem kehtinud sätte kohaselt nimetatud aruannete koondamise ja 1. märtsiks Sotsiaalministeeriumile esitamise kohustus. Täienduse kohaselt on Sotsiaalkindlustusametil jätkuvalt sama kohustus, kuid lisatud on S-veebis aruannete kogumise tagamise ülesanne, kohustus määrata aruannete esitajad aruannete kaupa ning aruannete kogumise juures ka aruannete ülevaatamise roll. Praktikas on

3

Sotsiaalkindlustusamet ka seni aruannete esitajatele avanud aruanded täitmiseks ja tuletanud meelde aruannete esitamist, kuid varem polnud see määruses sätestatud (aruannete esitajateks on KOV-id ja hoolekandeasutused lähtuvalt SHS § 11 määratlusest, kuid teenuseosutajad võivad aastati muutuda, mistõttu tuleb esitajad igal aastal uuesti kaardistada). Varem ei olnud ka määruses kindlaks määratud, kes tagab, et aruanded oleksid e-keskkonnas ette valmistatud ning kas aruannete koondamine on ainult tähtaegse aruande koondi tegemine või see eeldab ka loogilist kontrolli, mis on andmekvaliteedi tagamiseks vajalik ja seostub ka tehniliste kontrolltingimuste loomisega aruannete ettevalmistamisel (ehk eeltööde kaudu saab ka automaatselt osaliselt tagada, et andmete sisestamisel ei saa teha inimlikke vigu). Täpsustused on vajalikud, et Sotsiaalkindlustusametil oleks edaspidi õiguslik alus ja kohustus aruandeid tehniliselt ette valmistada, avada aruanded esitajatele täitmiseks tähtaegselt ja tagada andmete kvaliteet eeltööde ja andmete ülevaatamisega. Punktiga 5 tunnistatakse kehtetuks edaspidi ebavajalikud määruse § 3 lõiked 3–5. Need puudutasid aruande „Lapsehoiuteenus“ esitamise ja kogumise ülesandeid ning pole seoses käesoleva määruse punktiga 1 selle aruande kehtetuks tunnistamisega enam vajalikud. Punktiga 6 täiendatakse määruse § 3 lõiget 11, millega täpsustatakse sarnaselt eelnevate punktidega Sotsiaalkindlustusameti rolli aruannete kogumisel. Sotsiaalkindlustusametil oli varem kehtinud sätte kohaselt lõike 10 kohaselt esitatud aruannete koondamise ja 15. märtsiks Sotsiaalministeeriumile esitamise kohustus. Täienduse kohaselt on Sotsiaalkindlustusametil jätkuvalt samad kohustused, mis varem, kuid lisatud on kohustus tagada H-veebis aruannete kogumine, määrata nende esitajad aruannete kaupa ning aruannete kogumise juures ka kohustus need üle vaadata (need kohustused olid varem määruses sätestamata). Täpsustus on vajalik, et Sotsiaalkindlustusametil oleks edaspidi õiguslik alus ja kohustus aruandeid tehniliselt ette valmistada, avada aruanded esitajatele täitmiseks ja tagada andmete kvaliteet aruannete ülevaatamise kaudu ka lõike 10 kohaselt esitatavate aruannete puhul ehk määruse punktid 4 ja 6 taotlevad ühtset lähenemist Sotsiaalkindlustusameti rolli puhul aruannete kogumisel. Punktiga 7 sõnastatakse ümber määruse § 4 lõikeid 1 ja 2, millega jäetakse ära hoolekandestatistika keskkondade eest viide, et need kuuluvad Sotsiaalministeeriumi kodulehele, kuna tegemist on ebatäpsusega ja keskkondadel on omad eraldiseisvad veebilehed. Punktiga 8 muudetakse määruse lisasid ehk aruandevorme „Eluruumi tagamise teenus“, „Koduteenus“, „Lastekaitse kohaliku omavalitsuse üksuses“, „Võlanõustamisteenus“, „Hoiu-, rehabilitatsiooni- ja nõustamisteenuse ning muude sotsiaalteenuste osutamine suure hooldus- ja abivajadusega lastele ja nende peredele“, „Asendushooldusteenuse osutamine perekodus ja asenduskodus ning järelhooldusteenuse osutamine samas asutuses“, „Erihoolekandeteenused“, „Varjupaigateenus“ ja „Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus“. Neist kahe puhul (lisa 3 „Lastekaitse kohaliku omavalitsuse üksuses“ ja lisa 5 „Asendushooldusteenuse osutamine perekodus ja asenduskodus ning järelhooldusteenuse osutamine samas asutuses“) on tegemist ainult reanumbri ja päise valemi parandustega ehk aruandevormis ei muutu midagi sisulist ja tegemist on tehniliste vigade parandusega. Määruse lisa 1 „Eluruumi tagamise teenus“ aruandevormis muutub tabel 2 „Andmed elanike liikumise kohta“. Tabelist jäetakse välja andmete küsimine selle kohta, kust või millist teenust saamast inimesed tulid. Küsitakse vaid andmeid aruandeaasta jooksul teenust saama tulnud inimeste arvu kohta kokku. Loobutakse ka teenust saamast lahkunud inimeste lahkumise koha andmete küsimisest ehk kuhu või mis põhjusel mindi, v.a juhul, kui teenuse saamise järel mindi eraelamispinnale. Need andmed on vajalikud Rahandusministeeriumi loodud KOV-i teenuste

4

olukorrast ülevaate andva andmete ja mõõdikute töölaua (minuomavalitsus.ee) täiskasvanute sotsiaalhoolekande teenusetasemete indikaatori arvutamiseks. Määruse lisa 2 „Koduteenus“ aruandevormis tehakse muudatus tabelis 2 „Koduteenuse saajad soo, vanuse ja osutatud teenuse mahu järgi“. Tabelis koondatakse veerus A ridade 01 ja 02 vanuserühmad 18–49 ja 50–64 üheks vanuserühmaks 18–64, kuna praktika on näidanud, et regulaarselt on kasutatud eelkõige seda vanuserühma. Määruse lisa 4 „Võlanõustamisteenus“ aruandevormis tehakse mõned sisulised muudatused. Aruandevormist jäetakse välja tabel 4 „Teenust osutanud võlanõustajad ja nende erialane ettevalmistus“. 74 KOV-ist, kus oli korraldatud võlanõustamisteenus, suunati 2023. aastal 66 KOV-is inimesi lepingulise võlanõustaja juurde või osteti teenust sisse. Sellisel juhul, kui KOV ise teenust ei osuta, ei ole tal ka täpseid andmeid võlanõustajate arvu ja nende kutsetunnistuse või läbitud koolituste kohta. Lisaks saab sama teenuse pakkuja osutada teenust erinevatele KOV-idele, mistõttu kajastuvad samad võlanõustajad erinevate KOV-ide aruannetes topelt. Seega on koonduvad andmed suure tõenäosusega ebatäpsed, mistõttu ei ole nende kasutatavus põhjendatud, samal ajal kaasneb andmete esitamisega halduskoormus. Seetõttu lõpetatakse nende andmete pärimine aruandevormis. Andmed teenuse saamise ja selle kohta, kas teenust osutas erialase ettevalmistusega teenuseosutaja, kajastuvad jätkuvalt aruande tabelis 1 (mitut inimest KOV-is esmanõustas sotsiaalspetsialist, kellel puudus vajalik ettevalmistus, mitmele inimesele osutas teenust KOV-i sotsiaaltööspetsialist, kellel oli vastav ettevalmistus ja mitmele inimesele osutasid teenust võlanõustajad väljaspool KOV-i, kelle juurde nad olid suunatud). Määruse lisa 6 „Erihoolekandeteenused“ tabelitesse 1 „Riigieelarveväliselt rahastatavate erihoolekandeteenuste saajad soo, vanuse ja teenuse liigi järgi“, 2 „Riigieelarveväliselt rahastatavate erihoolekandeteenuste saajad soo, vanuse ja teenuse liigi järgi“ ja 4 „Erihoolekandeteenuste osutamise kulud, v.a riigieelarve eraldised“ lisatakse 01.01.2025 lisanduv uus päeva- ja nädalahoiuteenus. Samal ajal jääb üleminekuajaga kehtima ka diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise teenus, mille kohta jäetakse samadesse tabelitesse andmete märkimise võimalus. Tabelite 1 ja 2 veeru A pealkiri viiakse vastavusse tabeli 4 veeru A pealkirjaga „teenuse liik“. Tabelis 4.1 „Erihoolekandeteenuste osutamise meditsiini- ja hügieenikulud“ lõpetatakse sisseostetud õendusabiteenuse kogukulu ja sisseostetud õendusabiteenuse tundide mahu andmete kogumine, sest 01.01.2025 jõustub muudatus, mille alusel peab erihoolekandeteenuse osutamisel õendusabi osutamise eest tasu saamiseks olema õendusabi osutajal leping Tervisekassaga ja vastavad andmed koonduvad Tervisekassasse. Määruse lisas 7 „Varjupaigateenus“ tehakse muudatused tabelis 4 „Varjupaigateenuse saajatele osutatavad lisateenused“. Nimekirjast jäetakse välja isikukaitsevahendite (sh näomaskide) ja desinfitseerimisvahendite olemasolu ning andmed toidupakkide jagamise ja riiete pesemise võimaluste kohta, kuna need on eeldatavasti olemas kõikides teenust osutavates asutustes ning andmete kogumine nende teenuste olemasolu kohta ei ole mõistlik.

Määruse lisa 8 „Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus“ aruandevormi tehakse mõned sisulised muudatused ja tehniliste vigade parandused. Tabelis 1 „Teenusesaajad soo, vanuse ja dementsuse diagnoosi järgi“ ja tabelis 6 „Päevahoiuteenuse saajad vanuse ja dementsuse diagnoosi järgi“ ühtlustatakse vanuserühmad, et võimaldada üldhooldus- ja päevahoiuteenuse andmete omavahelist võrdlemist vanuse alusel. Uued vanuserühmad on järgmised: 18–64, 65–79, 80–84 ja 85+. Seetõttu koondatakse kõne all olevate tabelite veergude 1 ja 2 varasemad vanuserühmad 18–49 ja 50–64 üheks vanuserühmaks 18–64. Tabelis 1 ühendatakse lisaks veergude 3–5 vanuserühmad 65–69, 70–74 ja 75–79 üheks vanuserühmaks 65–79, kuna praktika on näidanud, et nii detailset jaotust ei ole vaja. Tabelis 6 tehakse muudatus ka rea 04 vanuserühmades: senise vanuserühma 80+ asemele tulevad

5

vanuserühmad 80–84 ja 85+. Tehniliste vigadena korrigeeritakse tabelites 3a ja 6 rea ja päise valemeid.

Määruse lisa 9 „Hoiu-, rehabilitatsiooni- ja nõustamisteenuse ning muude sotsiaalteenuste osutamine suure hooldus- ja abivajadusega lastele ja nende peredele“ (endise nimetusega „Lapsehoiu-, rehabilitatsiooni- ja nõustamisteenuse ning muude sotsiaalteenuste osutamine suure hooldusvajadusega lastele ja nende peredele“) aruandevormis muudetakse vastavalt 2025. aastal kehtima hakkavale SHS-i muudatusele teenuse nimetust ja teenuste sihtrühma nimetust (seotud ka 2025. aastal kehtima hakkava alushariduse seaduse muudatusega, mille kohaselt liigub tavaline ehk suurema hooldus- ja abivajaduseta laste lapsehoid haridusvaldkonda). Muudatuse kohaselt muudetakse aruande pealkirjas, aruande tabelite pealkirjades ja kummagi tabeli ühel real teenuse nimetus „lapsehoiuteenus“ nimetuseks „hoiuteenus“ ning teenuse sihtrühma nimetus „hooldusvajadusega lapsed ja nende pered“ nimetuseks „hooldus- ja abivajadusega lapsed ja nende pered“.

Punktiga 9 täiendatakse määrust lisaga 18 „Vaimse tervise teenuse toetusfondi vahendite kasutus ja jääk“, mis on käesoleva määruse lisa 10 ja mille sisuline kirjeldus on esitatud käesoleva seletuskirja punktide 1 ja 2 juures, mis kirjeldavad aruande kehtestamise sätteid ja avavad ka uue, kehtestatava aruande sisu. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Määruse muudatused omavad mõju aruandeid esitavatele asutustele, KOV-idele ja aruannete esitamisega seotud riigiasutustele: Sotsiaalministeeriumile, Sotsiaalkindlustusametile ja Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele. Aruandevormides tehtavate muudatuste eesmärk on kindlustada vajalike andmete olemasolu ja järjepidevus poliitikakujundamiseks ja rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks, sealhulgas koguda andmeid kooskõlas kehtestatud seadustega ning arvestada ühiskondlikke olulisi muutusi, mis mõjutavad ka poliitikakujundamist. Aruandevormide muudatuste puhul on jälgitud nullbürokraatia eesmärki vähendada aruandlusest ja andmete edastamisest tingitud halduskoormust. Kokku tehakse väikseid muudatusi kaheksas aruandevormis ning kaotatakse üks aruandevorm, mis vähendavad esitatavate aruannete mahtu, kuid kuna lisatakse üks aruandevorm, siis maht koondina märkimisväärselt neist muudatustest ei muutu. Määruse muudatustega täpsustatakse ka Sotsiaalkindlustusameti rolli aruannete kogumisel. Kuivõrd määruses esitatud juba kehtivate aruandevormide muudatused on väga väiksed ja näevad eelkõige ette aruande esitajate koormuse vähendamist, ei ole mõjusid nende aruandevormide puhul hinnatud ning välja on toodud vaid kokkuvõtlik mõju. Eraldi on hinnatud mõju uue kehtestatava aruandevormiga „Vaimse tervise teenuse toetusfondi vahendite kasutus ja jääk“ kaasnevalt ning Sotsiaalkindlustusameti aruannete kogumist täpsustavate muudatuste raames. Muudatuste rakendamisel võib eeldada mõju esinemist riigivalitsemisele, sealhulgas riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, mõju majandusele, sealhulgas andmeesitajate halduskoormusele, ja mõju infotehnoloogilistele arendustele. Mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati mõju nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Mõju riigivalitsemisele, sealhulgas riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

6

Mõju riigiasutuste korraldusele Aruannete muudatustel ja aruannete kogumist täpsustavatel muudatustel on mõju nendele riigiasutustele, kes korraldavad aruannete kogumist ja koondamist: Sotsiaalministeeriumile, Sotsiaalkindlustusametile ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele. Mõju Sotsiaalministeeriumile, Sotsiaalkindlustusametile ja Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele seisneb aruandevormide muudatuste tegemises S- ja H-veebi aruandluskeskkonnas, et aruannete täitjatel oleks võimalik muudatuste kohaseid vorme täita ja esitada. See eeldab Sotsiaalkindlustusametilt muudatuste tehnilist kirjeldamist ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuselt nende IT-arenduste hankepartnerile edastamist ja seejärel aruandevormide testimist S- ja H-veebis Sotsiaalkindlustusameti vastavate töötajate poolt. Kuivõrd määrus täpsustab Sotsiaalkindlustusameti kohustust tagada aruannete kogumine ja seni on määratlematuse tõttu Sotsiaalministeerium praktikas seda ülesannet ise täitnud, peab Sotsiaalministeerium sellega kaasnevalt andma Sotsiaalkindlustusametile üle vormide tehnilise kirjeldamise, juhendite koostamise ja nõustamise varasema praktika. Sotsiaalkindlustusamet peab leidma ressurssi aruandevormide tehniliseks kirjeldamiseks ja vajaduse korral nõustamiseks ning pärast arendusi nende S- ja H-veebis testimiseks, samuti aruandevormide täitmise juhiste ülevaatamiseks ja täiendamiseks. Kohustuste määramise ja aruannete koondamisega tegeles Sotsiaalkindlustusamet ka varem, kuid määruses tehtavad täpsustused toovad esile, et Sotsiaalkindlustusameti ülesandeks on ka aruannete esitamise ettevalmistustööd ja aruannete ülevaatamine nende kvaliteedi tagamiseks. Aruannete ülevaatamise rolli lisamine on osaliselt seotud ka aruandevormide ettevalmistusega, mille kaudu saab luua tehnilisi tingimusi, mis väldivad andmesisestaja inimlikke eksimusi, kuid andmete ülevaatamine hõlmab näiteks ka loogilisi eksimusi, mille puhul ei pruugi tehnilised tingimused alati olla rakendatavad (nt arvuliste näitajate formaadi või suuruse tingimusi saab küll seada, kuid alati ei saa erineva teenusemahuga asutuste puhul neid ühtselt rakendada). Edaspidi annab Sotsiaalministeerium vajaduse korral Sotsiaalkindlustusametile nõu, näiteks kui aruandevormide puhul on vaja tõlgendada sisulisi seadustest ja määrustest lähtuvaid põhimõtteid. Sotsiaalkindlustusamet nõustab aruannete esitajaid edaspidi lisaks tehniliste murede puhul ka sisulistes küsimustes, mis oli samuti praktikas varem aruannete täitjate jaoks ebaselgelt jaotunud. Praegu on Sotsiaalkindlustusametis olemas erinevate sotsiaalteenuste ekspertiis ja ka praegu nõustatakse KOV-e teenuste korralduse küsimustes, mistõttu ei ole asjakohane suunata aruannete esitajaid osades küsimustes Sotsiaalministeeriumi poole. Praktikas ei olnud aruannete esitajate jaoks ka selge, kes neid milles saab nõustada, mistõttu jõudsid nii Sotsiaalministeeriumi kui ka Sotsiaalkindlustusametini väga erinevad nõustamisvajadused, sh mõlemani nii sisulised kui tehnilised küsimused (nt kasutajate keskkonda loomine või aruandekohustuse edasiandmine). Osati on Sotsiaalkindlustusamet ka ise teenuste korraldaja (nt erihoolekandeteenus), mistõttu oleks kõikne andmekorje ka loomulik teenuse korraldamise osa. Sotsiaalministeeriumis on seni olnud neli analüütikut, kes täitsid neid ülesandeid muu töö kõrvalt, edaspidi saab kandva rolli Sotsiaalkindlustusamet. Sotsiaalministeeriumi neli analüütikut hindasid üleantava ülesande koormuseks kokku 0,5 kohta aastas, see jaotub aasta peale erineva intensiivsusega ning eeldab sotsiaalteenuste osutamise ja korraldamise pädevust, mistõttu on Sotsiaalkindlustusametil oma rolli täitmiseks eeldatavasti vaja kasutada erinevates osakondades olemasolevat ekspertiisi (nt laste heaolu, KOV-i nõustamine, erihoolekande korraldamine, andmete töötlemine, IT tehnilised kirjeldused jne ). Näiteks on Sotsiaalkindlustusameti laste heaolu osakond juba varem panustanud S- ja H-veebi andmete ülevaatamisse ja võrdlusse STAR-iga sarnaste andmete puhul, mis on aidanud kaasa nii STAR-i kvaliteedile ja vajalikele parandustele kui ka S- ja H-veebi aruannetes sisalduvate andmete korrektsusele. Kuna suures osas on S- ja H-veebi kaudu kogutavad andmed seotud KOV-ide poolt STAR-i sisestatavate andmetega ja seeläbi ka STAR-i tulevaste arendustega, on mõistlik, et veebidest päritavat haldab sama asutus, kes vastutab ka STAR-i arenduste ja andmekvaliteedi eest. Niisamuti on erihoolekandeteenuse

7

puhul Sotsiaalkindlustusameti hallatavas sotsiaalkaitse infosüsteemis andmed riigieelarvest teenuse osutamise kohta ning H-veebis kogutakse suuresti samadelt asutustelt andmeid riigieelarvevälise teenuse osutamise kohta. Pikemas perspektiivis võimaldaks erinevate infosüsteemide mõistlikum kasutuselevõtt optimeerida andmekorjet ja rakendada tõhusamalt nullbürokraatia põhimõtet. Eesmärgiks on, et andmeid päritaks võimaluse korral üks kord ning nii andmeesitajatele kui ka -kogujatele vähem ressurssi kulutavalt. Samal ajal arendatakse STAR-is, SKAIS-is või muus sotsiaalvaldkonna infosüsteemis ühtset sotsiaalteenuste andmete kättesaadavust, vältides dubleerivat andmekorjet. Kui andmekorje kui rakenduslik tegevus antakse üle Sotsiaalkindlustusametile, siis aruandevormide kehtestamise ja selleks vajaliku sisendi kogumine poliitikavaldkondadest jääb endiselt Sotsiaalministeeriumi kohustuseks (sotsiaalkaitseministri määruse „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ muutmine), mida täidetakse jätkuvalt koostöös andmeesitajate ja aruannete koondaja Sotsiaalkindlustusametiga. Muudatus, mille kohaselt edaspidi täpsustub Sotsiaalkindlustusameti roll H- ja S-veebis esitatavate aruannete tagamisel ja kogumisel (sh aruannete ülevaatamisel), toob kokkuvõttes kaasa mõju eelkõige Sotsiaalkindlustusametile. Lühemat aega mõjutab see ka Sotsiaalministeeriumit ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskust. Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse senine peamine koostööpartner aruannete ülesehitamisel ja aruannete IT-lise esitamise ettevalmistamisel on olnud Sotsiaalministeerium. Edasine partneri vahetus ei oma olulist mõju ning osapoolte kohanemine on eelduslikult kiire. Sotsiaalministeeriumi jaoks avaldub lühiajaline mõju seoses info ja varasema praktika üleandmisega Sotsiaalkindlustusametile. 2025. aasta jooksul on kavandatud, et Sotsiaalministeerium nõustab ja juhendab Sotsiaalkindlustusametit vajaduse korral vastavalt aruandluse protsessile: esmalt aruannete kogumisel ja aruannete esitajate nõustamisel, seejärel andmete ülevaatamisel ja viimaks uue perioodi aruandluse ettevalmistamisel (annab edasi IT-arenduste tellimise ja testimise senise praktika, sh eelnevate aastate sisenddokumendid IT-arenduste tellimiseks aruandevormide ülesehitamiseks). Eesmärk on, et 2025. aasta sügiseks on Sotsiaalministeerium andnud Sotsiaalkindlustusametile üle kõiki tegevusi puudutava kogemuse. Seega kaasneb muudatustega Sotsiaalministeeriumi jaoks lühiajaline juhendamise koormuse kasv, millega on 2025. aasta tööplaane tehes ka arvestatud. Pikemaajaline mõju on muudatustel Sotsiaalkindlustusameti jaoks, kes võtab 2025. aastal tegevused üle ja kohaneb rolliga. Eeldatavasti kaasneb muudatustega Sotsiaalkindlustusametile ülesannete kasv seoses aruandlusega, kuid seda saab leevendada, optimeerides andmekorjet, rakendades järk-järgult registripõhisele andmekasutusele üleminekut ja kasutades olemasolevate ametnike ekspertlust ehk sisuteadmisi sotsiaalvaldkonna teenuste korraldusest. Muudatustega ebasoovitavaid riske ei kaasne. Sotsiaalkindlustusametile sotsiaalvaldkonna statistika kogumisel vastutava rolli üleminekut saab lugeda oluliseks riski maandavaks teguriks – selliselt on paremini maandatud risk, et sotsiaalvaldkonna statistikavajaduste kaetus ei ole kooskõlas registrite arenduste prioriteetidega. Kuivõrd ka sotsiaalvaldkonna oluliste registrite STAR ja SKAIS arendused on Sotsiaalkindlustusameti vastutada, võimaldab see, kui mõlema tegevussuuna puhul on üks vastutaja, paindlikumalt ja paremini rakendada ka praktikas registripõhisele andmekorjele üleminekut. Kokkuvõttes on muudatuste mõju Sotsiaalministeeriumi ja Sotsiaalkindlustusameti töökorraldusele oluline ning valdkonna arengu seisukohast mõistlik ja positiivne. Mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele Muudatused aruandevormides „Eluruumi tagamise teenus“, „Koduteenus“, „Lastekaitse kohaliku omavalitsuse üksuses“ ja „Võlanõustamisteenus“ puudutavad kõiki KOV-e, kuivõrd kõik nad on nende aruannete esitajad. Niisamuti on aruannete „Asendushooldusteenuse osutamine perekodus ja asenduskodus ning järelhooldusteenuse osutamine samas asutuses“, „Erihoolekandeteenused“, „Varjupaigateenus“ ja „Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus“ muudatustest puudutatud need KOV-id, kellel on endal vastava teenuse osutamise asutus. Kuna nimetatud aruannete muudatused on väga väikesed, puudutavad kas tehnilisi parandusi

8

või väikseid kohandusi, mis ei mõjuta oluliselt aruande sisu või enamasti vähendavad esitatavate andmete mahtu (tabelite ärajätmine, vanuserühmade kokkutoomine), on nende aruannete muudatuste mõju hinnatud kokkuvõtvalt: muudatused aruannetes ei mõjuta andmete kogumise ega esitamise sagedust, mõjutatud on kõik teenuseid osutavad KOV-id, kuid kuna eelkõige väheneb esitatavate andmete maht ja ebasoovitavaid mõjusid aruandemuudatustega ei kaasne, on mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele väheoluline. Kaasuvalt väheneb ka esitatavate aruannete maht KOV-idele tulenevalt aruande „Lapsehoiuteenus“ kehtetuks tunnistamisega. Keskmiseks saab lugeda mõju KOV-idele uue aruandevormi „Vaimse tervise teenuse toetusfondi vahendite kasutus ja jääk“ kehtestamise kaudu. Sarnaselt on andmeid (üks kord aastas eelneva aasta kohta) varem esitanud ka need KOV-id, kes on osalenud vaimse tervise teenuse osutamist toetavas taotlusvoorus. Päritav andmekoosseis vormis on koostatud samaselt taotlusvooru nõuetega, sealhulgas arvestusega, et KOV-ide koormus andmete esitamisel ei suureneks ning samal ajal oleks tagatud minimaalne andmekoosseis, mis võimaldaks arendada teenuseid peamisi sihtrühmi silmas pidades ja toetada rahaliselt KOV-e vaimse tervise teenuse korraldamisel. Samas on see osadele KOV-idele uus ülesanne ja eeldab kohanemist. Alates taotlusvooru algusest (2021. aastal) on taotluse esitanud KOV-ide arv olnud kasvutrendis: 2021. aastal (september–detsember) 21 KOV-i, 2022. aastal 41 KOV- i ja 2023. aastal 48 KOV-i. Arvestades toetusfondi eelarve jaotuse põhimõtteid, on tagatud teenuse potentsiaalne rahastus kõigile 79 KOV-ile. Vaimse tervise teenuse aruande andmete maht on kokkuvõttes väike. Kahes tabelis kogutakse andmeid vaimse tervise teenuse osutamise kohta toetusfondi vahenditest: vahendite kasutamine teenuse liigi järgi ning teenusesaajad soo järgi ja viies vanuserühmas (lapsed 0–6, 7–12 ja 13–17; täisealised 18–64 ja 65+). Andmete esitamine on ka KOV-ide huvides, et riik toetaks neid sihtotstarbeliselt vaimse tervise teenuse korraldamisel ja seeläbi saaksid KOV-i elanikud paremini toetatud, mis on iga KOV-i oluline eesmärk. Kokkuvõtvalt ei mõjuta vaimse tervise teenuse aruande kehtestamine andmete kogumise ega esitamise sagedust. Mõjutatud on kõik KOV-id (eeldatavasti hakkavad vaimse tervise teenust osutama kõik 79 KOV-i). Eelkõige võib kaasneda vähesel määral esitatavate andmete mahu kasv neil KOV-idel, kes varem vaimse tervise teenust pole osutanud. Siiski on ka sel juhul lisanduv andmemaht väike ja kogu aruandlusest moodustab see väikse osa, mistõttu võib eeldada, et muudatusega kohanetakse kergelt. Ebasoovitavaid mõjusid eeldatavasti ei kaasne. Kokkuvõttes võib lugeda selle muudatuse mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele väikseks või kuni keskmiseks juhul, kui KOV-il ei ole eelnevat kogemust vaimse tervise teenuse korraldusega ega vastava andmekorjega. Mõju majandusele, sealhulgas andmeesitajate halduskoormusele Majanduslikke mõjusid saab hinnata aruandevormide „Asendushooldusteenuse osutamine perekodus ja asenduskodus ning järelhooldusteenuse osutamine samas asutuses“, „Erihoolekandeteenused“, „Varjupaigateenus“ ja „Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus“ aruannete muudatustega ja aruandevormi „Lapsehoiuteenus“ kehtetuks tunnistamisega kaasnevalt neid teenuseid osutavatele eraasutustele. Nimetatud aruannete muudatused on väga väikesed, puudutavad kas tehnilisi parandusi või väikseid kohandusi, mis ei mõjuta oluliselt aruande sisu ja enamasti vähendavad esitatavate andmete mahtu (tabelite ärajätmine, vanuserühmade kokkutoomine). Aruandevormi „Lapsehoiuteenuse“ kehtetuks tunnistamine vähendab aruande esitajatele andmete esitamise kohustust. Seetõttu on põhjendatud nende aruannete muudatuste mõju hinnata koos kokkuvõtvalt: muudatused aruannetes ei mõjuta andmete kogumise ega esitamise sagedust, mõjutatud on kõik nimetatud aruannete teenuseid osutavad asutused, kuid kuna esitatavate andmete maht väheneb ja ebasoovitavaid mõjusid aruandemuudatustega ei kaasne, on mõju asutustele kokkuvõttes väheoluline ja täpsemalt seda ei hinnata. Mõju infotehnoloogilistele arendustele

9

Aruandevorme täidavad andmeesitajad e-keskkondades (S-veeb ja H-veeb). Aruannete muudatuste või uute vormide loomise korral tuleb e-vorme ümber seada ja see eeldab e- keskkondade IT-arendust, mille korraldab Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (arendushankega) koos Sotsiaalkindlustusametiga. Vastavad e-arendused on regulaarses korras ette nähtud ja seega on mõju infotehnoloogilistele arendustele väheoluline. Muudatuste koondmõju riigiasutuste, ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele Koondina on muudatuste mõju andmeid esitavatele asutustele, KOV-idele ja infotehnoloogilistele arendustele väheoluline. Kuigi määruse muudatused jätkavad sotsiaalvaldkonnas olnud pikemaajalist suunda vähendada esitatavate aruannete mahtu ja selleks on tehtud väiksemaid aruannete vormide muudatusi ja jäätakse ka ära üks aruandevorm, mis läbi maht ja halduskoormus vähenevad, siis vajadus kehtestada uus väiksemahuline aruanne vaimse tervise teenuste osas, toob siiski juurde lisa mahtu. Seega koondina aruannete maht esitajatele jääb samaseks, kuid arvestusega et järgnevatel aastatel aruannete vähendamise trend jätkub ja taotletakse ühe enam registripõhise andmekorje võimaluste loomist. Muudatustega kaasneb ajutine halduskoormus rollide üleminekuga seeläbi, et Sotsiaalministeerium annab rakendusliku tegevuse üle Sotsiaalkindlustusametile, mis on nende asutuste rolle silmas pidades praktiline ja optimeerivate võimalustega ja ajutine. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamiseks tehtavad kulutused hõlmavad kulutusi aruannete elektrooniliseks (veebipõhiseks) kogumiseks, st aruande täitjatele aruandevormide veebikeskkonnas kättesaadavaks tegemine ja aruandevormides tabelitele tingimuste programmeerimine. Veebide arendamisega seotud kulud on eraldiseisvad ja neid ei ole siin arvestatud. Hinnanguliselt võivad muudatuste tegemise kulutused olla eelmise aasta kogemust arvestades kuni 9000 eurot. Kulutused kaetakse Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse eelarvest S- ja H-veebi arendusteks kavandatud summast. Määruse rakendamisega kaasneb ka kulutuste kasv Sotsiaalkindlustusametile, mis tuleneb aruannete ettevalmistamise, aruannete esitajate nõustamise ja andmete ülevaatamise rolli täpsustamisest. Kulutuste kasvu katteks annab Sotsiaalministeerium Sotsiaalkindlustusametile eelarvelisi vahendeid arvestusega aasta kohta 21 200 eurot alates määruse jõustumise hetkest. Määruse rakendamisega eeldatavaid tulusid otseselt ei teki, küll aga võib osade aruandeesitajate aruande täitmiseks kuluv aeg lüheneda. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ja Haridus- ja Teadusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Sotsiaalkindlustusametile, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Statistikaametile, Hoolekandeteenused AS-ile ja Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametile.