Käskkiri

KÄSKKIRI

21.02.2025 nr 26

Täienduskoolituse õppekava kinnitamine Täiskasvanute koolituse seaduse § 9 lõike 2, Sotsiaalkaitseministri 30.01.2019 määruse nr 2 „Sotsiaalkindlustusameti põhimäärus” § 10 lõike 1 punkti 17 ning Sotsiaalkindlustusameti peadirektori 21.12.2022 käskkirja nr 54 „Õppekorralduse aluste ja täienduskoolitusasutuse tegevuse kvaliteedi tagamise aluste kehtestamine” punkti 5.5 alusel 1. Kinnitan Sotsiaalkindlustusameti täienduskoolituse „Naistevastase vägivalla täienduskoolitus

ohvritega töötavatele spetsialistidele” õppekava vastavalt lisale.

2. Tunnistan kehtetuks 13.12.2023 kinnitatud Sotsiaalkindlustusameti täienduskoolituse „Naistevastase vägivalla täienduskoolitus ohvritega töötavatele spetsialistidele“ õppekava

3. Käskkiri jõustub allakirjutamisest. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Maripuu peadirektor

2 (10)

KINNITATUD 21.02.2025 käskkirjaga nr 26

Lisa

Õppekava nimetus Naistevastase vägivalla täienduskoolitus ohvritega töötavatele spetsialistidele

Õppekavarühm Sotsiaaltöö ja nõustamine

Õppekava koostamise alus Ohvriabi seaduse ja selle alusel kehtestatud sotsiaalkaitseministri 3.04.2023 määrus nr 20 „Ohvriabi osutava isiku erialase ettevalmistuse nõuded ja koolitused“

Õppekeel Eesti

Õppe eesmärk Koolituse tulemusel mõistab õppija naistevastast vägivalda ja selle seoseid soolise võrdõiguslikkusega ning rakendab neid teadmisi naiste tugikeskuse teenuse või teiste valdkondlike teenuste traumateadlikul osutamisel kokkupuutel naistevastase vägivalla ohvritega.

Sihtgrupp Naistevastase vägivalla ohvritega töötavad spetsialistid, tugispetsialistid ja/või siduserialade spetsialistid, sh naiste tugikeskuse teenust vahetult osutavad isikud

Õppe alustamise tingimused NTK-de töötajatel vähemalt keskharidus ja ohvriabi vahetult osutava isiku põhikoolituse e-kursuse läbimine. Valdkonna võrgustikupartneritel vähemalt keskharidus ja siduserialane töökogemus naistevastase vägivalla ohvritega töötades.

Õppe maht ja ülesehitus (akadeemilistes tundides)

Õppe kogumaht akadeemilistes tundides: 80

sh auditoorse töö maht akadeemilistes tundides:

48

sh e-õppe maht akadeemilistes tundides: 32

sh iseseisva töö maht akadeemilistes tundides: 0

Õpiväljundid Koolituse läbinu:

 mõistab naistevastase vägivalla olemust, mõju ja seoseid soolise võrdõiguslikkusega ning rakendab neid teadmisi oma töös ja naistevastase vägivalla ohvri toetamisel;

 toetab naistevastase vägivalla ohvrit traumateadlikult ning asjakohaseid enesehoiu ja psühholoogilise esmaabi võtteid rakendades;

 lähtub naistevastase vägivalla ohvrit toetades asjakohastest võrgustikutöö, sh MARAC mudeli põhimõtetest;

 mõistab kriminaal- ja tsiviilasjade põhilisi erinevusi ning toetab naistevastase vägivalla ohvrit erinevates menetlustes osalemisel;

 mõistab riigi ja naiste tugikeskuste rolli ja rahvusvahelisi kohustusi naistevastase vägivalla ennetamisel ja tõkestamisel.

MOODULID

1. MOODUL Naistevastane vägivald. Inimõigused. Lähisuhtevägivald: sissejuhatus. Maht 18 akadeemilist tundi (sh 10 akadeemilist tundi e-õpe, 8 akadeemilist tundi auditoorne töö) Eesmärk

3 (10)

Mooduli läbinu mõistab soolise võrdõiguslikkuse ja naistevastase vägivalla põhialuseid, naiste tugikeskuse teenuse rolli naistevastase vägivalla ohvri toetamisel ning omab terviklikku ülevaadet, kuidas toetada ohvrit lähisuhtevägivalla juhtumites. Lähisuhtevägivald: sissejuhatus (Lähisuhtevägivalla juhtumite lahendamise e-kursuse 1. moodul) Õppesisu

 mis on lähisuhtevägivald ja kes on ohver?

 miks esineb peredes lähisuhtevägivalda?

 toimepanija vägivaldse käitumise kujunemine;

 kuidas saavutatakse kontroll lähisuhetes?

 milline on lähisuhtevägivalla mõju?

 esmase riskihindamise läbiviimine kannatanuga;

 süsteemne lähenemine ja võrgustikutöö;

 lähisuhtevägivalda reguleerivad õigusaktid. Naistevastane vägivald. Inimõigused. Ülevaade naiste tugikeskuse teenusest.

 inimõigused

 mõisted:

 sooline võrdõiguslikkus;

 bioloogiline ja sotsiaalne sugu, soosüsteem, sooideoloogia, soonormid;

 naistevastane vägivald, sooline vägivald;

 sooline võrdõiguslikkus ja sooline ebavõrdsus. Palgalõhe, töö- ja pereelu ühildamine, traditsioonilised soorollid, naistevastast vägivalda toetavad müüdid, ühiskondlikud ootused meestele ja naistele;

 naistevastase vägivalla liigid (üldiselt):

 perevägivald/lähisuhtevägivald, sh paarisuhtevägivald;

 femitsiid, sh aukuriteod;

 seksuaalne vägivald;

 inimkaubandus, sh prostitutsioon;

 suguelundite moonutamine (FMG);

 sundabielud, sh lapsabielu;

 kübervägivald;

 ahistav jälitamine;

 vägivalla seos soosüsteemi ja soolise ebavõrdsusega;

 soolise võrdõiguslikkuse ja naistevastase vägivalla olukord Eestis ja maailmas;

 naistevastase vägivalla ohvreid abistavad organisatsioonid ja teenused Eestis;

 naiste tugikeskus teenus kui ohvriabiteenus, naiste tugikeskuse teenuse kirjeldus ja kvaliteedijuhis.

Õpiväljundid Mooduli läbinu:

 mõistab perevägivalla ja soopõhise vägivalla olemust ning mõju osapooltele; sh analüüsib perevägivalla riske ja vägivaldse käitumise tagamaid;

 mõistab ohvriabisüsteemi, seal pakutavaid teenuseid ning õiguslikke aluseid;

 on töös abistajana ohvrikeskne, sh analüüsib enda hoiakuid, rolli ja tegevusi perevägivalla juhtumite lahendamisel;

4 (10)

 mõistab võrgustikutöö põhimõtteid ja rakendab neid oma rollist lähtuvalt võrgustikutöös.

 mõistab naistevastase vägivalla olemust, põhjuseid, liike ja levimust Eestis ja mujal maailmas ning naistevastase vägivalla seoseid soolise võrdõiguslikkuse eesmärkide ja põhimõtetega;

 mõistab naiste tugikeskuse teenuse korraldamise aluseid, sh teenuse sisu.

2. MOODUL

Perevägivald, seksuaalne vägivald ja kübervägivald naistevastase vägivalla liikidena. Maht 16 akadeemilist tundi (auditoorne töö) Eesmärk Mooduli läbinu analüüsib perevägivalda, seksuaalset vägivalda ja kübervägivalda ning nende liike, eripärasid ja põhjuseid naistevastase vägivalla liikidena ning rakendab neid teadmisi oma töös naistevastase vägivalla ohvrite toetamisel. Õppesisu

 Perevägivald: - perevägivalla liigid (füüsiline, psühholoogiline,

emotsionaalne, seksuaalne, majanduslik vägivald) ja tüübid (ekspressiivne ja instrumentaalne);

- perevägivalla teoreetilised käsitlused (feministlik lähenemine, Johnsoni tüpoloogiline lähemine, Starki sundiv kontroll, võimu ja kontrolli ratas);

- perevägivalda toetavad hoiakud ja väärarusaamad, nende roll vägivalla õigustamisel ja kestmisel;

- vägivaldne mentaliteet, vägivaldsest suhtest lahkumist takistavad tegurid;

- riskihindamine, turvaplaan; - laste kaasatus perevägivalda (sh laps kui otsene ohver,

pealtnägija, manipuleerimise vahend teise vanema väärkohtlemisel); perevägivalla mõju lapsele; lapse õigused ja huvid.

 Seksuaalne vägivald: - vägistamiskultuur; - vägistamine jm tahtevastased sugulise iseloomuga teod ja nn

nõusolekuseadus; - seksuaalne ahistamine; - kohtinguvägivald; - sundrasedus; - seksuaalse vägivalla ohvrite abistamine Eestis.

 Kübervägivald: - küberkiusamine (cyberbullying); - tahtevastane seksting (non-consensual sexting); - doxing; - küberjälitamine; - identiteedivargus; - kättemaksuporno; - seksuaalne ärakasutamine ja inimkaubandus; - kübervägivalla ennetamine ja ohvri abistamise võimalused.

Õpiväljundid Mooduli lõpuks osaleja:

 mõistab perevägivalla, seksuaalvägivalla ja kübervägivalla kui naistevastase vägivalla liikide olemust, põhjuseid, alaliike ja mõju ohvrile;

5 (10)

 rakendab vastavalt vägivalla liigile oma teadmisi ja oskusi naistevastase vägivalla ohvrite toetamisel.

3. MOODUL Trauma. Kriisinõustamise põhimõtted. Maht 20 akadeemilist tundi (sh 12 akadeemilist tundi e-õpe, 8 akadeemilist tundi auditoorne töö) Eesmärk Mooduli läbinu mõistab trauma olemust, trauma mõju ohvrile ning psühholoogilise esmaabi osutamise põhimõtteid. Trauma (Lähisuhtevägivalla juhtumite lahendamise e-kursuse 3. moodul, 4 akadeemilist tundi) Õppesisu

 traumakogemuse kujunemine;

 trauma mõju: kannatanu reaktsioonid;

 trauma mõju: neurobioloogilised alused;

 traumateadlik kohtlemine;

 ohvrikeskne suhtlemine;

 laps ja trauma. Kriisinõustamise põhimõtted (Psühholoogilise esmaabi e-kursus, 6 akadeemilist tundi) Õppesisu

 Kriis ja kriisireaktsioonid - mis on kriis? - mis mõjutab kriisikogemust? - reaktsioonid kriisiolukorras; - kriisireaktsioonide tuvastamine; - šokireaktsioonid; - ohvri abistamine liiklusõnnetuse näitel; - psühholoogilise esmaabi roll kriisisündmusest

taastumisel.

 Psühholoogilise esmaabi sammud - mis on psühholoogiline esmaabi kriisireaktsioonis? - psühholoogilise esmaabi sammud – jälgi, kuula, aita; - korduma kippuvad küsimused psühholoogilise esmaabi

osutamisel kriisi sündmuskohal.

 Toetamine kriisisituatsioonis - psühholoogilise esmaabi võtted lähedase toetamisel

suitsiidijuhtumi näitel; - ootamatu kokkupuude kannatanuga; - suitsiidiriski hindamine; - toetava vestluse struktuur; - korduma kippuvad küsimused suitsiidijuhtumi korral.

 Enesehoid - enesehoiu põhimõtetest lähtuv abistamine; - enesehoiu sammud ja tehnikad; - igapäevane enesehoid; - stressi haldamine abistamisolukorras; - taastumine; - praktilised harjutused rahulikuks meeleseisundiks; - korduma kippuvad küsimused enesehoiu teemadel.

Õpiväljundid

6 (10)

Mooduli lõpuks osaleja:

 mõistab traumapõhise lähenemise olemust (sh vägivalla mõju) ja rakendamise võimalusi.

 mõistab kriisiolukorda ja märkab peamisi kriisireaktsioone;

 mõistab psühholoogilise esmaabi samme ja kriisisituatsioonis teadlikult psühholoogilist esmaabi kasutades enesehoiuks vajalike maandamistehnikate põhimõtteid;

 mõistab vastutustundliku abistamise põhimõtteid psühholoogilise esmaabi kontekstis.

4. MOODUL Ohvri toetamine tsiviil- ja kriminaalmenetluses Maht 8 akadeemilist tundi (auditoorne töö) Eesmärk Mooduli läbinu mõistab tsiviil- ja kriminaalmenetluse põhilisi erisusi ning toetab naiste tugikeskuse poole pöörduvat naistevastase vägivalla ohvrit erinevates menetlustes osalemisel vastavalt oma volitustele.

Õppesisu

 kriminaal- ja tsiviilasjade eristamine;

 ohvri toetamine kohtumenetluses ja lepingulise esindaja kasutamise võimalused, sh riigi õigusabi;

 tsiviilasjade menetlemine (hagi- ja hagita menetluse erinevused);

 ülevaade tüüpilisematest tsiviilõiguslikest küsimustest perevägivalla puhul: - lahutus; - lastega seotud küsimused (põlvnemine; hooldus- ja

suhtlusõigus, ülalpidamine); - lähenemiskeeld; - partneritevahelised varasuhted (majanduslik vägivald);

 naistevastase vägivalla kriminaalasjade kohtueelse ja kohtuliku menetluse eripärad;

 asjakohased kuriteokoosseisud karistusseadustikus;

 kannatanu õigused kriminaalmenetluses ning menetlejate ülesanded ohvri toetamisel menetluse eri etappidel;

 toimepanijale kohaldatavad tõkendid, lähenemis- ja viibimiskeeld;

 üldmenetlus ja lihtmenetlus (lühi- ja kokkuleppemenetlus);

 kriminaalmenetluse lõpetamise alused, sh oportuniteediprintsiip ja vahendusmenetlus;

 tõendusmaterjali kogumine perevägivalla kohta. Õpiväljundid Mooduli lõpuks osaleja:

 mõistab kriminaal- ja tsiviilasjade põhilisi erinevusi ning seda, milliseid naistevastase vägivallaga seotud õigusküsimusi ja kuidas kriminaal- ja tsiviilkohtumenetluses lahendatakse;

 juhendab naistevastase vägivalla ohvrit vägivalla kohta tõendusmaterjali kogumisel ning õigusabi taotlemisel ja saamisel;

 toetab naistevastase vägivalla ohvrit erinevates menetlustes osalemisel, sh selgitab ohvrile tema õigusi ja menetlustega seotud üldiseid küsimusi.

5. MOODUL Võrgustikutöö, juhtumikorraldus, MARAC võrgustikutöö mudel, enesehoid

7 (10)

Maht 18 akadeemilist tundi (sh 10 akadeemilist tundi e-õpe, 8 akadeemilist tundi auditoorne töö) Eesmärk Mooduli läbinu rakendab naistevastase vägivalla ohvri abistamisel asjakohaseid teadmisi läbi võrgustikutöö, rakendab MARAC võrgustikutöö ja juhtumikorralduse mudeli põhimõtteid kõrge riskiga lähisuhtevägivalla juhtumite lahendamiseks ning analüüsib, kuidas traumat kogenud inimestega suhelda ja neid toetada, seejuures ennast säästes. MARAC võrgustikutöö mudel (Lähisuhtevägivalla juhtumite lahendamise e-kursuse 2. moodul) Õppesisu

 MARAC mudel Eesti lähisuhtevägivalla kontekstis;

 mis on MARAC mudel?

 MARAC võrgustiku liikmed;

 kõrge riskiga lähisuhtevägivalla ohvri profiil;

 MARACi protsess - ohvri tuvastamine ja riskihindamine; - kannatanu kaasamine; - info kogumine; - MARAC koosolek; - tegevuste elluviimine; - jälgimine ja hindamine;

 lähisuhtevägivalla vääruskumused;

 MARAC spetsialisti hoiakud ja enesehoid;

 MARAC spetsialisti tööriistakast. Enesehoid (Lähisuhtevägivalla juhtumite lahendamise e-kursuse 4. moodul) Õppesisu

 abistaja haavatavus;

 mis on enesehoid?

 enesehoiuplaan;

 enesehoiu tööriistakast. Juhtumikorraldus ja võrgustikutöö Õppesisu

 naistevastase vägivalla ohvri abistamine läbi asjakohaste teadmiste integreerimise ja võrgustikutöö;

 rahvusvaheline õigusruum ja koostöö naistevastase vägivalla valdkonnas: CEDAW konventsioon, Istanbuli konventsioon, inimkaubandusevastane EN konventsioon, Pekingi platvorm. ÜRO, Euroopa Liidu, Euroopa Nõukogu tegevus naistevastase vägivalla ennetamisel ja tõkestamisel.

 naistevastase vägivalla juhtumi analüüs ja suuline esitlus grupitööna: - analüüsida juhtumis kirjeldatud naistevastase vägivalla

olemust, liike ja mõju ning seoseid soolise võrdõiguslikkusega, kasutades selleks korrektset erialast sõnavara;

- kirjeldada vähemalt kahte õiguspärast ja realistlikku võimalust, kuidas juhtumis kirjeldatud naistevastase vägivalla ohvrit naiste tugikeskuse teenuse raames traumateadlikult ja ennast hoides toetada, viidates seejuures asjakohastele õigusaktidele ning tuues välja rakendatavad enesehoiuvõtted;

8 (10)

- analüüsida, milliseid võrgustikuliikmeid ohvri toetamiseks kaasata.

Õpiväljundid Mooduli lõpuks osaleja

 teab võrgustikutöö ja juhtumikorralduse põhimõtteid

 mõistab MARAC võrgustikupõhist juhtumikorralduse mudelit

 rakendab koolitusel omandatut naistevastase vägivalla juhtumi lahendamisel ja ohvri abistamisel;

 kaasab teadlikult ja süsteemselt naistevastase vägivalla ohvri toetamiseks ja abistamiseks vajaduspõhiselt teisi osapooli (politsei, prokuratuur, lastekaitse, ohvriabi, meditsiini- ja haridusasutused, mitteformaalsed võrgustikud jne);

 mõistab riigi ja naiste tugikeskuste rolli ja rahvusvahelisi kohustusi naistevastase vägivalla ennetamisel ja tõkestamisel;

 kasutab enesehoiu põhimõtteid ja mõistab nende olulisust abistaja töös.

Õppemeetodid Olenevalt läbitavate moodulite valikutest loeng, küsimuste esitamine ja neile vastamine, diskussioon koolitusgrupis, grupiarutelu, grupitöö, grupitöö esitlus, mõttega lugemine, juhtumianalüüs, videoloeng, kuulamisharjutus, harjutus töölehtedel, eneseanalüüs, test, praktiline harjutusülesanne e-õppes.

Õppekeskkonna kirjeldus Koolitus toimub kontaktõppena: moodulid 1, 3 ja 5 eeldavad läbimiseks eelneva e-õppe läbimist. Koolitus toimub kuni viie nädala jooksul, arvestusega, et nädalas läbitakse mitte rohkem kui üks moodul. Kontaktõppe toimumise kuupäevad antakse igakordselt teada, kui täienduskoolituse toimumine välja kuulutatakse. Iga kontaktõppes toimuva mooduli läbimiseks on ette nähtud üks täispikk koolituspäev. Erandiks on 3. moodul, mille läbimiseks on ette nähtud kaks järjestikust koolituspäeva. Kontaktkoolitus toimub tööpäeviti, koolituspäevad algavad kõige varem kell 9.30 ja lõpevad hiljemalt kell 18, sisaldades ühte tunnist lõunapausi (lõuna ei ole koolituse korraldaja poolt organiseeritud) ning kahte 15 minutilist kohvipausi suupistetega (kohvipausid on koolituse korraldaja poolt organiseeritud). Kontaktõpe toimub Tallinna kesklinna piirkonnas, täpne koolituskoht selgub mõned nädalad enne koolituse algust. Koolitusruumile on tagatud ratastooliga juurdepääs. E-õppe läbimise koha ja aja saab koolitusel osaleja koolitusele eelnevalt ise valida. E-õppes läbitavat materjali ei pea läbima ühekorraga, vaid selle läbimist saab katkestada ja hiljem jätkata. E- õppes läbitavad moodulid on kättesaadavad 24/7 kogu koolituse toimumise ajal ja sellele eelnevalt. E-õppe läbimiseks on vajalik internetiühendusega arvuti kasutamise võimalus ning konto loomine Digiriigi Akadeemia keskkonnas (https://digiriigiakadeemia.ee/), mis eeldab ID-kaarti, Mobiil-ID või Smart-ID olemasolu. Koolitusgrupis on maksimaalselt 25 inimest.

Iseseisev töö Puudub

Õppematerjalid Rahvusvahelised konventsioonid ja tegevuskavad:

 Konventsioon naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta

9 (10)

 Euroopa Nõukogu naistevastase ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsioon (nn Istanbuli konventsioon)

 Inimkaubandusevastane Euroopa Nõukogu konventsioon

 Pekingi tegevuskava

 Laste õiguste konventsioon Siseriiklikud õigusaktid

 Soolise võrdõiguslikkuse seadus

 Ohvriabi seadus

 Tsiviilkohtumenetluse seadustik – I osa 1., 2., 6., 7. peatükk, III-V osa, VII-VIII osa, XI osa 49. peatüki 2. jagu, 55. peatükk, 56. peatüki 1.-3. jagu

 Lastekaitseseadus

 Perekonnaseadus

 Karistusseadustik – I osa (1. ja 2. peatükk) ja II osa asjakohased koosseisud

 Kriminaalmenetluse seadustik – 1.-10. peatükk Juhendmaterjalid jm sarnased dokumendid

 Naiste tugikeskuse teenuse kirjeldus (kättesaadav https://sotsiaalkindlustusamet.ee/naiste-tugikeskused)

 Naiste tugikeskuse teenuse kvaliteedijuhis (kättesaadav https://sotsiaalkindlustusamet.ee/naiste-tugikeskused)

 MARAC juhendmaterjal (https://www.palunabi.ee/sites/default/files/2023- 05/marac_juhendmaterjal_est_210x297_3mm_trykki_0.pdf);

 Juhendmaterjal „Kuidas koguda tõendusmaterjali kogetud lähisuhtevägivalla kohta? Abistavad juhtnöörid tõendite kogumiseks kriminaalmenetluses“ (https://sotsiaalkindlustusamet.ee/abivajav-laps-ja- taiskasvanu/abi-vagivalla- ohvrile/lahisuhtevagivald#toendusmaterjal)

Veebilehed

 https://www.palunabi.ee/

 https://abiksohvrile.just.ee/

 https://www.kriminaalpoliitika.ee/

Nõuded õpingute lõpetamiseks, sh hindamismeetodid ja hindamiskriteeriumid

Täies mahus õpingute lõpetamiseks on vajalik: 1. osaleda 100% ulatuses kõigis kontaktõppe moodulites; 2. sooritada mooduli alustamiseks määratud eeldusliku e-õppe

materjali lõpus olev test. Kõiki lõputeste saab sooritada kokku kolm korda. Lõputest loetakse sooritatuks, kui tulemus on vähemalt 85%.

Valikuliste moodulite läbimiseks on vajalik: 1. osaleda 100% ulatuses valitud mooduli kontaktõppes 2. sooritada mooduli alustamiseks määratud eeldusliku e-õppe

materjali lõpus olev test. Kõiki lõputeste saab sooritada kokku kolm korda. Lõputest loetakse sooritatuks, kui tulemus on vähemalt 85%.

10 (10)

Õppe läbimisel väljastatav dokument (tunnistus või tõend)

Kõik moodulid läbinud ja õpiväljundid omandanud koolitusel osalejatele väljastatakse tunnistus. Valitud moodulid läbinud ja õpiväljundid osaliselt omandanud koolitusel osalejatele väljastatakse tõend koolitusel osalemise kohta.

Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- ja töökogemuse kirjeldus

Kõrgharidus, töökogemus ohvrite abistamisel ja/või ohvrite abistamise, vägivalla ennetamise ning tagajärgedega tegelemise uurimisel ning koolitamise kogemus.

Õppekava kinnitamise aeg Veebruar 2025