Käskkiri

KÄSKKIRI

21.02.2025 nr 25

Täienduskoolituse õppekava kinnitamine Täiskasvanute koolituse seaduse § 9 lõike 2, Sotsiaalkaitseministri 30.01.2019 määruse nr 2 „Sotsiaalkindlustusameti põhimäärus” § 10 lõike 1 punkti 17 ning Sotsiaalkindlustusameti peadirektori 21.12.2022 käskkirja nr 54 „Õppekorralduse aluste ja täienduskoolitusasutuse tegevuse kvaliteedi tagamise aluste kehtestamine” punkti 5.5 alusel, tulenevalt vajadusest õppekava uuendada 1. Kinnitan Sotsiaalkindlustusameti täienduskoolituse „Lastekaitsetöö õiguslikud alused”

õppekava vastavalt lisale. 2. Tunnistan kehtetuks 18.09.2023 kinnitatud Sotsiaalkindlustusameti täienduskoolituse

„Lastekaitsetöö õiguslikud alused” õppekava.

3. Käskkiri jõustub allakirjutamisest. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Maripuu peadirektor

2 (4)

KINNITATUD 21.02.2025 käskkirjaga nr 25

Lisa

Õppekava nimetus Lastekaitsetöö õiguslikud alused

Õppekavarühm Sotsiaaltöö ja nõustamine

Õppekava koostamise alus Lastekaitseseadus, Perekonnaseadus, Sotsiaalhoolekande seadus,

ÜRO Lapse õiguste konventsioon, Tsiviilkohtumenetluse seadustik,

Täitemenetluse seadustik, Haldusmenetluse seadus

Õppekeel Eesti

Õppe eesmärk

Koolituse läbinud osaleja mõistab lastekaitsetööd reguleerivaid

õiguslikke aluseid ning laste õiguste ja parima huvi tagamise

põhimõtteid erinevates lastega seotud menetlustes. Koostab

asjakohase, selge ja põhjendatud arvamuse kohtule.

Sihtgrupp Lastekaitsetöötajad, lastekaitsetöötaja ülesandeid täitvad

sotsiaaltöötajad ning lastekaitse valdkonnajuhid.

Õppe alustamise tingimused Osaleja töötab kohalikus omavalitsuses lastekaitsetöötajana või

täidab lastekaitsetöötaja ülesandeid

Õppe maht ja ülesehitus

(akadeemilistes tundides) Õppe kogumaht akadeemilistes tundides: 20

sh auditoorse töö maht akadeemilistes tundides: 14

sh praktilise töö maht akadeemilistes tundides: 2

sh iseseisva töö maht akadeemilistes tundides: 4

Õpiväljundid

Koolituse läbinu:

 mõistab laste õiguste ja parima huvi tagamise põhimõtteid

erinevates lastega seotud menetlustes (eelkõige haldus- ja

tsiviilkohtumenetlustes).

 analüüsib vanema ja lapse õigussuhte olemust ning lapse

perest eraldamise protsessi õiguslikke aluseid;

 mõistab kohaliku omavalitsuse kohustusi eestkostjana;

 oskab koostada arvamuse kohtule, pöörates rõhku lapse

huvisid ja õigusi arvestava põhjendatud seisukoha

kujundamisele;

 mõistab lapse huvide eest seismise olulisi põhimõtteid suulisel

ärakuulamisel kohtus.

Õppesisu Koolitusel läbitakse järgmised teemad:

 lapse õiguste ja parima huvi väljaselgitamise põhimõtted ja

protsess;

 lapse õiguslik staatus erinevates menetlustes, lapse

ärakuulamine tema vanust ja arengutaset arvestades;

 lapse ja vanema õigussuhte olemus;

 hooldusõiguse, otsustusõiguse ja suhtlusõigusega seotud

menetlused lastekaitse vaatest ning menetluste eripärad;

3 (4)

 lastekaitsetöötaja roll õiguslikes protsessides – ametniku

kohustused ja õigused, mida peab arvestama suhtluses lapse

vanematega ja spetsialistidega;

 hädaohus oleva lapse perekonnast eraldamisega seotud

toimingud;

 KOV eestkostjana, perekonnast eraldatud lapse kaitse;

 kohtuprotsess lastekaitse vaatest – kuidas kaitsta lapse huve

kohtus, suuline ja kirjalik eneseväljendus suhtluses kohtuga;

 lapse ärakuulamise tähtsus kohtumenetluses ning suulise

ärakuulamise mõju kogu menetlusele;

 kohtule dokumentide koostamine ja edastamine;

 perelepitus – kellele ja miks, lapse arvamuse ärakuulamine

perelepituse protsessis;

 koostööpõhimõtted rahvusvaheliste lastekaitse juhtumite,

saatjata alaealiste välismaalaste juhtumite ja lapseröövi korral.

Õppemeetodid Loeng, seminar, rollimäng, grupiarutelu, juhtumite arutelu (nt

minikaasuste grupitöö).

Õppekeskkonna kirjeldus Koolitus toimub õppetööks sobivate tingimustega koolitusruumis,

mis mahutab vähemalt 25 osalejat.

Ruumi suurus ja paigutus võimaldab osalejatel ja koolitajatel vabalt

liikuda ning vajadusel jaguneda gruppidesse (individuaal- ja

grupitööd, praktilised ülesanded).

Koolitusruumis on olemas esitlustehnika ning püsiv internetiühendus,

pabertahvel, märkmepaber ning kirjutusvahendid osalejatele.

Kontaktõppe korral on tagatud toitlustamine.

Osalejaid informeeritakse parkimiskorraldusest.

Iseseisev töö Minikaasuste lahendamine, kohtule arvamuse koostamine

Õppematerjalid Täiendavaid õppematerjale jagatakse elektrooniliselt.

ÜRO Laste õiguste konventsioon:

https://www.riigiteataja.ee/akt/24016

Õiguskantsler: Laste ja noorte õigustest ja kohustustest:

https://www.oiguskantsler.ee/et/laste-ja-noorte-%C3%B5igused-ja-

kohustused

ÜRO Laste õiguste konventsioon:

https://www.riigiteataja.ee/akt/24016

Õiguskantsler: Laste ja noorte õigustest ja kohustustest:

https://www.oiguskantsler.ee/et/laste-ja-noorte-%C3%B5igused-ja-

kohustused

Sotsiaalhoolekande seadus:

https://www.riigiteataja.ee/akt/131122024029

Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri põhimäärus (STAR):

https://www.riigiteataja.ee/akt/129012022010?leiaKehtiv

Tsiviilkohtumenetluse seadustik:

https://www.riigiteataja.ee/akt/131122024041?leiaKehtiv

Perekonnaseadus:

https://www.riigiteataja.ee/akt/106072023007

Riikliku perelepitusteenuse seadus:

4 (4)

https://www.riigiteataja.ee/akt/131032022015

Haldusmenetluse seadus:

https://www.riigiteataja.ee/akt/106072023031

Isikuandmete kaitse seadus:

https://www.riigiteataja.ee/akt/131122024044

Riigikohtu lahendid:

https://www.riigikohus.ee/et/lahendid

Riigikohtu lahendite märksõnastiku otsing:

https://www.riigikohus.ee/et/lahendid/marksonastik

Nõuded õpingute

lõpetamiseks, sh

hindamismeetodid ja

hindamiskriteeriumid

Osalemine auditoorses õppetöös (vähemalt 85 % ulatuses),

iseseisvate tööde tähtajaline esitamine. Kohtule arvamuse

koostamine grupitööna.

Hindamismeetodid (2 kodutööd):

1) minikaasuste lahendamine (individuaalne, 1. päeva järgselt);

2) arvamuse koostamine kohtule (grupitöö).

Hindamiskriteeriumid:

1) minikaasuste puhul on oluline loogiliste, õigusega kooskõlas

olevate vastuste andmine kaasuses esitatud konkreetsetele

küsimustele;

2) kohtule koostatava arvamuse puhul tuleb järgida üldiseid

menetlusdokumendile kehtestatud vorminõudeid. Arvamus

peab sisaldama kindlaid komponente (asjaolud,

lastekaitsetöötaja järeldused; lahenduse pakkumus kaasuse

osas).

Õppe läbimisel väljastatav

dokument (tunnistus või

tõend)

Tunnistus, kui õpingute lõpetamise nõuded on täidetud.

Koolitaja kompetentsust

tagava kvalifikatsiooni või

õpi- ja töökogemuse kirjeldus

Koolitajatena on kaasatud erinevad osapooled:

 Õiguskantsleri Kantselei laste ja noorte õiguste osakonna

esindajad;

 jurist/advokaat – laialdased juriidilised teadmised,

lastekaitsetöö praktika tundmine, kogemus lastekaitse

juhtumitega.

Õppekava kinnitamise aeg 2025