6
21.06.2007 määruses nr 179 „Soetamisloa ja relvaloa taotleja tervisekontrolli kord, loa andmist
välistavate tervisehäirete loetelu ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“. Teenistusrelva omamine
kohustab kehtestama II grupi päästeteenistujatest põhjalikumaid tervisenõudeid. Relvaloa
väljastamiseks või pikendamiseks on tervisenõuetele vastavust võimalik tõendada ka teistel
viisidel, näiteks esitades relvaseaduse §-s 351 sätestatud kehtiva tervisetõendi.
II grupi nõuded katavad demineerimistööde juhtide ametialase tegevuse riskidest tulenevad
tervisenõuded - koormus silmadele, valmisolek sidevahendite kaudu kommunikeerimiseks, tööga
kaasnev psühho-emotsionaalne pinge, valmisolek valvetööks ja reageerimiseks erinevatel
ajahetkedel, valmisolek sündmuskoha (mh välistingimustes) lähedal tegevuste koordineerimiseks,
valmisolek füüsiliseks pingutuseks, sundasenditega kaasnev luulihaskonna koormus, bioloogiliste
ohuteguritega kokkupuude.
II grupi päästeteenistujate tervisenõuded ei kata teenistusrelva kandmiseks vajalikke
tervisenõudeid. II grupi päästeteenistujate tervisenõuete osas ei ole arvestatud teenistusrelva
kandmiseks vajalikke tervisenõudeid luu-lihaskonnale ja neuroloogilistele seisunditele esitatud
nõuete osas. Teenistusrelva kandmine ja kasutamine nõuab ka psühhiaatri otsust tervisekontrolli
läbiviimisel, mida II grupi päästeteenistujate puhul ei nõuta. Vaimse tervise seisundite ning
nägemisteravuse nõuded vastavad relva kandmiseks ja kasutamiseks vajalikele nõuetele.
Kuigi demineerimistöö juht ei puutu vahetult kokku demineerimistöö tegemisega ja tema
tervisenõuded sarnanevad päästetöö juhi tervisenõuetega, on tal vaja töö tegemiseks teenistusrelva.
Päästeseaduse § 261 lõike 1 kohaselt on Päästeameti teenistusrelvad tulirelvad ning lõigete 2 ja 3
kohaselt võib demineerija kutsega päästeametnik kanda teenistusülesande täitmise ajal tulirelva ja
kasutada seda hädakaitses. Relva kandmine võib olla vältimatult vajalik, et tagada riigi julgeolek,
riigikaitse, avalik kord, süüteo tõkestamine, avastamine või menetlemine või karistuse täideviimine
ja andmesubjekti kaitse või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse.
Kuna kogu maailmas on suurenenud nii terrorismioht kui ka pommiohu tõttu tehtud väljakutsete
arv ning demineerijad kasutavad ja transpordivad demineerimistööks lõhkematerjali, on leitud, et
kui anda demineerijatele tulirelvade kandmise ja kasutamise õigus, aitab see tagada nende ohutuse
võimaliku õigusvastase ründe korral. Kuna demineerimistöö ajal võib tekkida olukordi, kus
demineerija elu või tervis võib sattuda ohtu, peab riik tagama selliste olukordade lahendamiseks
nii füüsilised kui ka õiguslikud vahendid.
Demineerimistöö juht on ametnik, kellel on õigus kohaldada korrakaitseseaduses (edaspidi KorS)
sätestatud erimeetmeid. KorS-i §-des 44, 50 ja 51 (viibimiskeeld, valdusesse sisenemine, valduse
läbivaatus) sätestatud erimeetmed on eesmärgi saavutamiseks vältimatult vajalikud. KorS-i § 74
lõike 1 kohaselt on vahetu sund füüsilise isiku, looma või asja mõjutamine füüsilise jõu, erivahendi
või relvaga. Füüsiline jõud võib seisneda näiteks isiku kinnihoidmises, kõrvalelükkamises või
ärakandmises, looma tagasitõrjumises või ukse maha löömises. Kuigi füüsilise jõu kasutamine on
vahetu sunni esimene ehk vähim kahju tekitav aste, on oluline arvestada ka selle kohaldamise
proportsionaalsust. Füüsilise jõu kasutamine võib tulla kõne alla, kui isik siseneb demineerimistöö
alale ja seab sellega ohtu enda või kellegi teise elu või tervise ning ei täida korraldust sealt lahkuda.
Vahetu sunniga saab viia täide haldusakti, mis on mõeldud ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks
või korrarikkumise kõrvaldamiseks. Proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt on vahetu sund ultima
ratio haldussunnivahend, mida saab kasutada üksnes siis, kui muud võimalikud vahendid on oma
mõju ammendanud või neid ei ole võimalik kasutada. Kuna vahetu sund riivab tugevalt põhiõigusi,