| Dokumendiregister | Andmekaitse Inspektsioon |
| Viit | 2.3-8/25/614-1 |
| Registreeritud | 21.02.2025 |
| Sünkroonitud | 24.02.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 2.3 Õigusalane korraldamine |
| Sari | 2.3-8 Teiste asutuste juriidiline nõustamine |
| Toimik | 2.3-8/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Riigikantselei |
| Saabumis/saatmisviis | Riigikantselei |
| Vastutaja | Virve Lans (Andmekaitse Inspektsioon, Menetlusvaldkond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Tere!
Mul on mõned küsimused seoses avaliku sektori tellitud küsitlusuuringute anonümiseeritud toorandmete avalikuks kasutamiseks andmise kohta. Avaliku teabe seaduse kohaselt peaksid need andmed olema üldjuhul kõigile kättesaadavad. Kuid küsitlusuuringute puhul on veamäär sageli võrdlemisi suur, mistõttu on valejärelduste tegemise oht on andmete oskamatul töötlemisel päris kõrge. Tagajärjeks võib olla väärinfo tekkimine ja avalikkuse usalduse kahanemine uuringute osas.
Tean, et mitmed riigiasutused üritavad seda ohtu maandada seeläbi, et teevad oma tellitavate uuringute toorandmed kättesaadavaks vaid teadlastele. Kuid seadusest leian vastava erandi tegemise teadlastele vaid isikuandmete puhuks (IKS § 6 lg 1). Küsitlusuuringute andmed on aga enamasti anonümiseeritud ning isikuandmetena saab neid käsitelda vaid kaudse isiku tuvastamise riski alusel. Seega uuringi, kas anonümiseeritud andmebaasi vaid teadlastele kasutamiseks andmisele (ülaltoodud väärinfo vältimise põhjusel) esineb lisaks IKS § 6 lg 1-le seaduses veel mõni alus? Anonümiseeritud küsitlusuuringute andmetes esineb sageli teoreetiline võimalus, et isik on kaudselt tuvastatav (küsides nt elukohta ja mõnda taustatunnust), kuid seda riski on üsna raske hinnata. Seega kas anonümiseeritud andmete isikuandmeteks lugemisel isiku kaudse tuvastamise riski tõttu on mingid kindlad kriteeriumid või kuidas seda riski hinnata?
Tervitustega
Kristi Anniste
Nõunik | Valitsuse kommunikatsioonibüroo
Riigikantselei
Rahukohtu 3 | 15161 Tallinn