Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 21.02.2022. a, Tallinn

Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Irina Tsugart

Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 25231550373

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2

Kahtlustatava nimi (isikukood): xxxx xxxxxxxx

Kriminaalasja nr 25231550373 kohtueelses menetluses on xxxx xxxxxxxx esitatud kahtlustus

KarS § 121 lg 2 p 2 järgi (teise inimese, kellega ollakse lähisuhtes, tervise kahjustamine, samuti

valu tekitanud muu kehaline väärkohtlemine) kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis

seisnes selles, et tema 28.01.25.a ajavahemikul 02:00 kuni kella 03:00 aadressil xxxxxx, Tallinnas

tõukas kannatanut xxxxx xxxxx diivanile, istus kannatanu peale, lõi teda rusikatega korduvalt näo

piirkonda, tiris juustest diivanilt alla ja jätkas löömist jalgadega, tekitades kannatanule xxxxx

xxxxx valu ja nähtavaid tervisekahjustusi.

KrMS § 202 lg 1 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et

kohus kriminaalmenetluse lõpetaks, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles

kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama

kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda

kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.

Kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei

näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib

KrMS § 202 lg 1 ja 2 sätestatud alusel kriminaalasja lõpetada prokuratuur (KrMS § 202 lg 7). xxxx

xxxxxxxx teod kvalifitseeruvad KarS § 121 lg 2 p 2 järgi. KarS § 121 lg 2 p 2 sätestatud kuriteo

toimepanemise eest on ette nähtud rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. Tegemist on

teise astme kuritegudega (KarS § 4 lg 3).

Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada asjaoluga, et

lõpetamine ei ole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik kas üld- või eripreventiivsest

vajadusest.

Karistuse eripreventiivne eesmärk tähendab võimalust mõjutada süüdimõistetut moel, mis tagaks

edaspidi tema hoidumise süütegude toimepanemisest. Eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt

on avalik menetlushuvi olemas, kui kriminaalmenetluse lõpetamine ja teo toimepannud isiku

karistamisest loobumine võib tingida tema poolt uute kuritegude toimepanemise. Seda hinnatakse

lähtuvalt isiku varasemast karistatusest, menetluse aluseks oleva teo toimepanemise asjaoludest ja

teo iseloomust.

Üldpreventiivsest aspektist on avalik menetlushuvi olemas eelkõige siis, kui teo toimepanemise

viis, valdkond, tagajärjed või samaliigiliste kuritegude suur arv ja ühiskonnaohtlikkus on sellised,

et menetluse lõpetamine ja lisakohustuste määramine ei oleks kriminaalpoliitiliselt vastuvõetavad.

Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-85-04 p 16 järgi on oportuniteediprintsiibiga antud prokuröridele

kaalutlusõigus, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse

põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamine juhtudel, mil see oleks

teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mittemõõdukas. Avaliku menetlushuvi mõiste on mõeldud

tagama muuhulgas seda, et karistust kohaldatakse üksnes siis, kui muudest vahenditest ei piisa ja

just selle järele on tungiv vajadus.

Kannatanu xxxxx xxxxx väljendas 11.02.2025 toimunud telefonivestluses, et pärast 28.01.2025

juhtumit ta kahtlustatavaga ei suhtle. Nad elavad eraldi, ega kohtu. Kannatanu ei ole vihane xxxx

xxxxxxxx peale, kannatanu sõnul teeb kahtlustatav juhutöid, täidab temale kohaldatud karistust

varguste eest, mistõttu ei taha kannatanu, et xxxx xxxxxxxx läheks vangi. Kannatanu ei taotle

kahtlustatava karistamist kriminaalkorras, lähenemiskeeldu ei taotle, mingeid pretensioone

katlustatava suhtes tal ei ole.

Kahtlustatav xxxx xxxxxxxx tunnistas 21.02.2025 toimunud kohtumisel prokuratuuris, et ta

kahetseb väga toimepandut, on nõus ja valmis läbima nõustamist, et paremini kontrollida oma

emotsioone. See aitab vältida edaspidiste konfliktide tekkimist.

17.02.2025 laekunud kriminaalhooldusametniku iseloomustuse kohaselt on xxxx xxxxxxxx

12.06.2024võetud arvele Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonnas. Xxxx xxxxxxxx

on määratud läbima sotsiaalprogrammi „Õige Hetk“ algusega 20.02.2025.

Registreerimiskohustust on xxxx xxxxxxxx senise kriminaalhoolduse jooksul täitnud

nõuetekohaselt. Xxxx xxxxxxxx sooritab üldkasuliku töö tunde Pirita Linnaosa Valitsuses.

Koostatud ajakavasid on osaliselt täitnud nõuetekohaselt. Töökohal probleeme esinenud ei ole.

Kriminaalhoolduse jooksul on koostatud üks kirjalik hoiatus üldkasulikult töölt puudumise kohta.

Seisuga 31.01.2025 on xxxx xxxxxxxx sooritanud talle määratud 720 üldkasuliku töö tunnist 265

tundi ja sooritamata on 455 tundi.

Xxxx xxxxxxxx süü nimetatud kuriteo puhul ei ole suur. Tal on küll mitu kehtivat

kriminaalkaristust varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Tegemist on teiseliigiliste

kuritegudega, milles viimane varguse kuriteoepisood oli toime pandud kaks aastat tagasi.

Käesolevas kriminaalasjas on menetluses isikuvastane kuritegu KarS § 121 lg 2 p 2 järgi.

Isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest ei ole kahtlustatav varasemalt karistatud olnud.

Arvestades kriminaalhooldusametniku iseloomustust ja tagasisidet karistuse täitmise osas, peab

prokurör võimalikuks anda kahtlustatavale võimalus täita temale kohaldatud karistus ja määrata

antud asjas kohustusena nõustamisel osalemine. Oportuniteediprintsiibi rakendamine xxxx

xxxxxxxxi suhtes käesolevas kriminaalasjas on tulemuslikum, kui tema karistamine

kriminaalkorras. Prokuröri hinnangul on riik täitnud talle antud karistuslikke volitusi piisavalt, kui

isiku suhtes kohaldatakse KrMS § 202 lg 2 alusel määratud kohustusi ja antakse võimalus teha

oma tegudest järeldusi.

Xxxx xxxxxxxx on selgitatud, et kui tema ei täida talle määratud kohustusi, uuendab

prokurör KrMS § 202 lg 7 alusel kriminaalmenetluse.

Juhindudes KrMS §-dest 202 ja 206, abiprokurör m ä ä r a s:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 25231550373 menetlus.

2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: xxxx xxxxxxxx on kohustatud:

registreerima ennast hiljemalt 28.02.2025 Sotsiaalkindlustusameti vägivallast loobumise

tugiliini nõustamisele (P. Pinna 4, Tallinn/ Lubja 4, Tallinn; tel 5331 4308, 6606077; e-post

xxxxxxxxxxx) ja osalema nimetatud nõustamisel kriminaalmenetluse lõpetamisest alates 6

(kuue) kuu jooksul nõustaja poolt ette nähtud arv kordi ning järgima nõustaja poolt

etteantud tegevusplaani. Nõustaja võib nõustatava edasi xsuunata individuaalsele

nõustamisele või asjakohasesse sotsiaalprogrammi. Nõustamine lõpetatakse nõustaja või

individuaalse nõustaja või sotsiaalprogrammi läbiviija kinnituse alusel. Tähtajaks määrata:

21.07.2025.

xxxx xxxxxxxx kohustub teavitama prokuröri Irina Tsugart kirjalikult e-posti aadressil

[email protected] või telefonil 58627021 hiljemalt 28.02.2025 nõustajaga ühenduse

võtmisest.

3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite

tühistamine: puuduvad. KrMS § 217 alusel oli kinni peetud 31.01.2025.

4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: 2 DVD-plaati jätta

kriminaalasja juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel.

5. ABIS-i ja RSBR-i registritesse edastatud andmeid ei kustutata.

6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad.

7. Kui kannatanu on pöördunud tervishoiuteenuse osutaja poole, teavitatakse sellest asjaolust ning

kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest Tervisekassat, kellel on õigus kahtlustatavalt välja

nõuda kannatanu meditsiinilise abiga seotud kulud.

8. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia edastada:

kannatanule (xxxx xxxxx), Sotsiaalkindlustusametile. Kahtlustatavale antakse määruse koopia

allkirja vastu.

9. Kannatanul on õigus:

- tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates

kümne päeva jooksul Põhja Ringkonnaprokuratuuris aadressil Lubja 4, Tallinn (vastavalt KrMS §

206 lg 3);

- taotleda kümne päeva jooksul kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle

teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab;

- esitada kaebus Riigiprokuratuurile(Wismari 7, Tallinn 15188) põhistatud kriminaalmenetluse

lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul (vastavalt KrMS § 207 lg 3).

10. Toimingus osaleb tõlk, kes on KrMS § 161 lõike 6 kohaselt kohustatud tõlkima kõik

menetlustoimingusse puutuva täpselt ja täielikult ning hoidma saladuses talle tõlkimisel teatavaks

saanud andmeid. Teda on hoiatatud, et oma ülesannetest alusetu keeldumise ja teadvalt valesti

tõlkimise eest vastutab ta KarS §-de 318 ja 321 järgi.

Irina Tsugart

________________________________________________________________________