Vastuskiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574

Tallinna Linnaplaneerimise Amet

[email protected]

Teie 07.02.2025 nr 3-2/315 – 1

Meie 21.02.2025 nr 9.3-1/25/829-3

Tööstuse tn 54 ja 54b kinnistute

detailplaneering

Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) 22.01.2025 kirjaga nr 3-2/167-1 Tööstuse tn 54 ja 54b kinnistute

detailplaneeringu. Kirjas nr 3-2/315-1, edastatud 07.02.2025, täpsustasite, et soovite detailplaneeringule

ameti arvamust, mitte kooskõlastust.

Planeeritav ala asub Põhja-Tallinnas, Tööstuse tänava ääres, raudtee ja Tööstuse tänava vahelisel alal.

Planeeritava maa-ala suurus on 0,9 ha. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on tootmis- ja ärimaa

sihtotstarbega Tööstuse tn 54 ning ärimaa sihtotstarbega Tööstuse tn 54b kinnistute liitmine ja ühe

elamu- ja ärimaa ning nelja transpordimaa sihtotstarbega krundi moodustamine ning hoonestatavale

krundile kehtiva detailplaneeringu järgse ehitusõiguse muutmine ühe kuni 7 maapealse ja 2 maa-aluse

korrusega äripindadega korterelamu ehitamiseks. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta

Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringuga määratud ala juhtotstarve kaubandus- ja

teenindusehitiste maast elamu- ja ärihoone maaks.

Täiendatud detailplaneeringu materjalid sisaldavad raudteeliikluse mürahinnangut (Kajaja Acoustics

OÜ, 17.04.2024, töö nr 23429). Mürahinnang koostati planeeritava hoone raudteepoolse fassaadile

mõjuvate müratasemete väljaselgitamiseks päeval ja öösel ning olemasolevas ja perspektiivses

olukorras. Liiklusmüra olukorra välja selgitamiseks käsitletaval alal teostati rongi- ja autoliiklusest

põhjustatud müratasemete arvutused. Töö lähteandmetena on kasutatud Tallinna linna aasta keskmise

ööpäevase liiklussageduse liiklusprognoose (AKÖL) 2022. aasta ja 2045. aasta kohta.

Täiendatud detailplaneeringu materjalides esitatud mürahinnangus (Kajaja Acoustics OÜ, 17.04.2024,

töö nr 23429) ei ole hinnatud Tööstuse tn poolset müraolukorda, mistõttu lähtub amet arvamuse andmisel

ka Akukon Eesti OÜ varasemalt, 11.09.2020, koostatud mürahinnangust nr 190877-1-C.

Kokkuvõttes selgub, et olemasolevas olukorras levivad hinnatud müratasemed detailplaneeringu maa-

alal päeval kuni 70 dB, öösel kuni 65 dB. Perspektiivses olukorras levivad müratasemed

detailplaneeringu maa-alal päeval kuni 70 dB, öösel kuni 65 dB. Olemasolevas olukorras ulatuvad

müratasemed hoonete fassaadideni päevasel ajal kuni 66 dB (teepoolsel küljel kuni 68 dB), öösel kuni

59 dB (teepoolsel küljel kuni 60 dB). Fassaadideni levivat perspektiivset olukorda on hinnatud vaid

raudteepoolsel alal, kuid terviklik hinnang puudub.

Müra normtasemed on toodud keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva

müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi

määrus nr 71) lisas 1. Mürahinnangutest lähtuvalt ning arvestades, et detailplaneeringu ala on

liigitatud kui III müra kategooria ala, ületavad nii olemasolevas kui ka perspektiivses olukorras

liiklusmüratasemed detailplaneeringu maa-alal III müra kategooria liiklusmüra piir- ja

sihtväärtusi päeval ja öösel. Müratasemete ületused jäävad Tööstuse tn poolsele kinnistu alale.

Amet juhib tähelepanu, et müra normtasemed on kehtestatud kategooriate maa-aladele ning

erandid on toodud müratundlike hoonete teepoolsele küljele. Hoone mitte teepoolsete külgedeni

levivad müratasemed viitavad samuti maa-alale kehtestatud müra normtasemete ületustele nii

päeval kui öösel.

2 / 2

Detailplaneeringu kõrval asub Miinisadama ala. Kuigi välisõhus leviva müra hulka ei kuulu

riigikaitselise tegevusega tekitatud müra (atmosfääriõhu kaitse seaduse § 55 lg 3 p 4), võiks

elukeskkonna rajamisel Miinisadama alalt tulenevate mõjudega (müra, vibratsioon) planeerimisel

arvestada. Planeeringus ei ole kirjeldatud ega hinnatud läheduses paikneva Hundipea sadama ning teiste

tootmisalade/tootmishoonete mõju planeeritavale alale. Lisaks tööstusmürale ja vibratsioonile võivad

planeeritavat ala mõjutada ka lähedal asuvatelt tööstusaladelt kostuvad lühiajalisemad mürasündmused,

mis võivad põhjustada maksimaalsete müratasemete ületusi. Ameti kogemuse põhjal on sarnastes

piirkondades kaebusi esinenud, mis on muuhulgas ka sellistest sündmustest põhjustatud. Amet juhib

tähelepanu, et maksimaalne müratase ei tohi ületada tööstusmüra korral vastava mürakategooriaga alal

müra liigile kehtestatud normtaset rohkem kui 10 dBA. Amet tuletab meelde, et esimese mürahinnangu

4. punktis väljatoodu kohaselt võib lähedal asuva Arsenali keskuse tehnoseadmetest halvimal juhul

levida müratasemeid, mis ületavad öist tehnoseadmetele kehtestatud normi. Arvestades ametile laekunud

pöördumisi tehnoseadmete müra kohta, tuleks ameti hinnangul põhjalikumalt hinnata tehnoseadmete

mõju planeeritavale alale.

Esitatud materjalides ei selgu, kuidas mõjutab perspektiivne pendelrong või trammitaristu

edasiarendamine planeeringualal müratasemeid ja vibratsioonitasemeid, kuna neid ei ole hinnatud. Veel

ei ole hinnatud millised müratasemed leviksid planeeringualal perspektiivse müratõkkeseinaga.

Veendumaks perspektiivse müraseina tõhususes planeeritaval alal tuleks seda enne hinnata. Planeeritav

ala ja planeeritav hoonestus asuvad raudteekaitsevööndis. Ameti hinnangul ei ole mõistlik eluhoonete ja

mänguväljakute rajamine raudtee kaitsevööndisse või selle vahetusse lähedusse, seoses raudteelt

lähtuvate kahjulike mõjudega.

Elamu ehitamine läheks antud olukorras vastuollu Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu

direktiivi müravähendamise poliitika põhimõtetega, mille eesmärk on vähendada keskkonnamüra all

kannatavate isikute arvu. Planeeringu elluviimine tähendaks varasemalt eluruumideta kinnistule uute

elanike toomist, kes asuvad elama mürarikkasse piirkonda. Amet lisab, et hoone heliisolatsiooniga

siseruumides müratasemete normide tagamine ei välista elanike soovi ruume akna avamisega

ventileerida. Ameti praktikast lähtudes toob see endaga kaasa välisõhus leviva kõrgema mürataseme

jõudmise tuppa, mis põhjustab inimestele olulist häiringut tema eluruumides.

Amet juhib tähelepanu, et Tallinn on oma elanike kaitseks koostanud uue välisõhus leviva

keskkonnamüra vähendamise tegevuskava aastateks 2025-2029. Tegevuskavas on välja toodud, et uute

müratundlike hoonete ehitamist välditakse tööstuspiirkondade ja sadamate vahetusse lähedusse.

Arvestades kõnealuse detailplaneeringu lähedust Miinisadamale ja Hundipea sadamale ning võimalikule

tulevasele rongi- ja trammiliiklusele ei tundu planeeringu elluviimine kõnealuses piirkonnas olema

kooskõlas linna enda seatud eesmärkidega.

Amet on varasemalt jätnud detailplaneeringu kooskõlastamata, kuna eluruumidega planeeritud hoone jäi

maa-alale, millel ameti hinnangul esinesid müra normtasemete ületused. Amet on ülaltoodut

arvestades jätkuvalt seisukohal, et planeeritav ala ja esitatud planeeringulahendus ei ole uute

müratundlike hoonete rajamiseks sobilik.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristiina Seiton

vaneminspektor

Põhja regionaalosakond

51966484

[email protected]