MÄÄRUSE KAVAND
EELNÕU
Sotsiaalministri määrus „Nõuded sotsiaalteenuste osutamiseks kasutatavale elukeskkonnale“
Määrus kehtestatakse rahvatervishoiu seaduse § 21 lõike 4 alusel
1. peatükk
Üldsätted
1.jagu
Üldnõuded
§ 1. Määruse reguleerimisala
(1) Määruses kehtestatakse nõuded elukeskkonnale, terviseriskide ohjamisele ja riskitegurite vähendamisele järgmiste sotsiaalteenuste osutamisel:
1) väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus;
2) varjupaigateenus;
3) turvakoduteenus;
4) suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiu teenus;
5) asendushooldusteenus;
6) järelhooldusteenus;
7) igapäevaelu toetamise teenus;
8) töötamise toetamise teenus;
9) toetatud elamise teenus;
10) kogukonnas elamise teenus;
11) päeva- ja nädalahoiuteenus;
12) ööpäevaringne erihoolekandeteenus;
13) kinnise lasteasutuse teenus.
(2) Lisaks kehtestatakse nõuded ka järelhooldusteenuse raames tagatavale eluruumile.
§ 2. Määruses kasutatavad terminid
Määruses kasutatakse termineid sotsiaalhoolekande seaduse ja rahvatervishoiu seaduse tähenduses.
2. jagu
Füüsilise keskkonna üldnõuded
§ 3. Maa-ala
(1) Teenuse osutamise maa-ala peab olema heakorrastatud, ohutu, ligipääsetav ja turvaline.
(2) Õhusaaste- ja müratase ei tohi ületada elu- ning puhkealale kehtestatud piirväärtusi.
(3) Peamine teenuse osutamise ruumidele juurdepääsu tee on pimedal ajal valgustatud, välja arvatud ajal, mil teenust saavad isikud juurdepääsuteed ei kasuta.
(4) Maa-ala piiratakse haljastuse ja vajaduse korral piirdeaiaga. Haljastuses ei tohi kasutada mürgiseid taimi ning haljastus ei tohi takistada ruumide valgustatust.
(5) Lõikes 4 sätestatud nõuet ei kohaldata kolme ja enama korteriga elamut ning ühiselamut ümbritsevale alale.
(6) Juurdepääs teenuse osutamise maa-alal asuva kraavi, basseini või muu tehis- või loodusliku veekogu juurde peab olema ohutu ning vajadusel piiratud.
(7) Jäätmekonteiner või muud -mahutid peavad asuma kinnistu maa-alal võimalikult kaugel hoone akendest ja olema tihedalt suletava kaanega. Jäätmekonteinerite ja -mahutite kasutamine peab olema ohutu ning nendest ei tohi levida nakkusi ega kahjureid.
(8) Oma maa-ala ei ole nõutud järgmiste teenuste pakkumisel:
1) väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus;
2) turvakodu teenus, v.a laste turvakodu teenus;
3) varjupaigateenus;
4) suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiuteenus kuni kolmerühmalise lastehoiu puhul;
5) asendushooldusteenusele hooldusperes;
6) järelhooldusteenus;
7) igapäevaelu toetamise teenus;
8) töötamise toetamise teenus;
9) toetatud elamise teenus;
10) kogukonnas elamise teenus;
11) päeva- ja nädalahoiuteenus;
12) ööpäevaringne erihoolekandeteenus (va juhul, kui teenust osutatakse kohtumääruse alusel)?
§ 4. Hoone ja ruumid
(1) Teenuse osutamiseks kasutatavad või teenuse osutamisel kasutamiseks antavad hoone ja ruumid (edaspidi ruumid) peavad vastama ehitusseadustiku §-s 11 ja selle alusel kehtestatud ehitisele esitatavatele nõuetele ning käesoleva määrusega kehtestatud tervisekaitsenõuetele.
(2) Teenuse osutamiseks kasutatavad ruumid ja nende sisustus peavad olema teenust saavatele isikutele ligipääsetavad, ohutud ja vastama teenust saavate isikute vajadustele Teenust saavatele isikutele mõeldud ruumid peaksid eelistatult asuma hoone esimesel ja teisel korrusel. Korruse valikul tuleb arvestada teenust saavate isikute seisundiga. Elutuba, magamistuba ning köök ei tohi asuda keldri- ega soklikorrusel.. Teised ruumid võivad asuda keldri- ja soklikorrusel kui on tagatud piisav õhuvahetus, tehisvalgus ning radooni kaitse.
(3) Teenuse osutamiseks kasutatava hoone ehitamisel, ümberehitamisel ja renoveerimisel kasutatakse ehitus- ning viimistlusmaterjale vastavalt tootja poolt ettenähtud kasutusjuhendile.
(4) Põranda- ja trepipind ei tohi olla libe ega liikumist takistavate konarustega ning see peab olema kergesti puhastatav ja vajaduse korral desinfitseeritav. Vajadusel tuleb trepiastmete servadele kleepida libisemisvastane riba ja märgistada trepi esimene ja viimane aste arusaadavalt. Trepid peavad olema valgustatud ning varustatud trepikäsipuuga,
(5) Aknad ja nende kasutamine peab olema ohutu.
Läbipaistvad seinad, uksed, ukseklaasid ning põrandani ulatuvad klaasaknad ja -vaheseinad ning peegeluksed ja -pinnad ruumides peavad olema ohutud ja nähtavalt märgistatud ning ratastooli kõrguselt varustatud kaitsega või nähtavalt märgistatud.
(6) Ruumide uksed tehakse võimaluse korral lävepakkudeta või madalate lävepakkudega ja vajadusel automaatselt avanevate ustega, välja arvatud eraldusruumi uks. Lükanduksed varustatakse kaitsega, mis takistab ukse juhtteelt välja libisemist ning ülespoole avanevatele ustele pannakse alla langemist takistav seade.
(7) Elektripistikupesad kaetakse teenust saavate isikute ohutuse eesmärgil vajaduse korral kaitsega.
(8) Teenusesaajal peab olema võimalus kasutada hügieeniliselt ja ohutult tualetti.
(9) Ruumides võivad olla lemmikloomad üksnes teenuse osutaja ja teiste teenuse saajate nõusolekul. Lemmikloomad peavad olema nõuetekohaselt vaktsineeritud ning ei tohi põhjustada ohtu teenusesaajate elule ja tervisele.
(10) Erandjuhtudel ja Terviseameti kooskõlastusel võib lapse ja täiskasvanu kohta arvestatav pindala olla nõutust kuni 10% väiksem, kui see on Terviseameti hinnangul sobiv ning turvaline.
(11) Eelpool toodud nõuded kehtivad teenuse osutamise ruumidele, mis on teenuseosutaja omandis või kasutuses.
§ 5. Sisekliima
(1) Sotsiaalteenuse osutaja tagab teenuseosutamise ruumides küllaldase loomuliku ja vähemalt asjakohastele valgustuse standardite miinimumnõuetele vastava valgustuse, arvestades ruumi kasutusotstarvet.
(2) Kunstlik valgustus peab tagama normile vastava ühtlase ja hajutatud valgustatuse.
(3) Päikesepoolsed aknad varustatakse kardina või rulooga või kasutatakse akendel muid valgust, UV-kiirgust ja ülekuumenemist takistavaid ning privaatsust tagavaid kaasaegseid vahendeid ja materjale.
(4) Ruumide (v.a abiruumid) siseõhu koostis, siseõhu puhtus, sh kahjulike gaaside ja tolmu sisaldus siseõhus ning õhuvahetus vastab vähemalt Eesti standardis EVS-EN 16798 ja selle lisades eluruumidele esitatud miinimumnõuetele.
(5) Ruumide optimaalne suhteline õhuniiskus kütteperioodil on 40–60%, ajutiselt võib õhuniiskus olla 30-70%.
(6) Ruumi temperatuur peab olema vähemalt 18 °C. Siseõhu temperatuuri tõusmisel üle 27 kraadi võetakse tarvitusele meetmed temperatuuri alandamiseks.
(7) Ruumides peab olema loomulik või mehaaniline ventilatsioon, mis tagab tegevusteks vajaliku õhuvahetuse. Õhu liikumiskiirus peab olema väiksem kui 0,21 meetrit sekundis (m/s). Ruumides ei tohi olla tuuletõmbust.
§ 6. Üldhügieeni nõuded ja ruumide korrashoid
(1) Ruumid ja sisustus peavad olema puhtad. Puhastamisel kasutatakse kemikaaliseaduse nõuetele vastavaid aineid kasutusjuhendi kohaselt. Puhastamisel kasutatavad ained peavad olema müügipakendis. Nõuetekohaselt valmistatud töölahused peavad olema lekkekindlas märgistatud anumas.
(2) Puhastusvahendite kasutamisel tuleb vältida nakkuste levikut. Tualettruumi, siibrite ja teisaldatavate tualetitoolide puhastus- ja desinfitseerimisvahendid peavad olema asjakohaselt tähistatud ning neid tuleb hoida teistest puhastusvahenditest ja -ainetest eraldi.
(3) Puhastusvahendid, (välja arvatud käte pesemiseks mõeldud seep ja nõude pesemiseks kasutatavad vahendid) ning muud kemikaalid hoitakse lukustatud või turvakinnisega kapis või muus teenust saavatele isikutele kättesaamatus kohas;
(4) Teenusesaajal peab olema võimalus hügieeniliselt pesta käsi voolava sooja vee ja seebiga.
2. peatükk
Nõuded laste hoolekandeteenustele
1. jagu
Täiendavad nõuded suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiu teenusele
§ 7. Maa-ala
(1) Lapse tegevused veega peavad olema turvalised ning sõltuvalt lapse vanusest ja arengust vahetult jälgitud.
(2) Laste väljapääs teenuse osutamise alalt teenuseosutaja teadmata peab olema välistatud.
§ 8. Mänguväljak
(1) Atraktsioonid (mängumajad, ronimisvahendid, õuemööbel, kiiged, karussellid, liurajad, batuudid jt) on eakohased, turvaliste piiretega, ohutult kinnitatud ja teravate väljaulatuvate osadeta. Mänguväljaku ohutuse tagamiseks tuleb mänguväljaku hooldajal kontrollida atraktsioonide ohutust regulaarselt kord aastas ja vajadusel sagedamini ning kontrolli tulemused kirjalikult dokumenteerida.
(2) Kiikede, ronimisvahendite, karussellide ja liuradade alused on kukkumislööki vähendava pehmendava kattega nagu liiv, turvamatid jms.
(3) Liiv liivakastis ega atraktsioonide all ei tohi olla saastunud. Liiva tuleb vahetada regulaarselt iga 3 aasta tagant.
§ 9. Hoone ja ruumid ning ruumide sisustus
(1) Treppide olemasolu korral tuleb alla 3-aastase lapse ohutus tagada trepi turvapiiretega ja trepile juurdepääsu takistava kaitsega ning järelevalvega.
(2) Põrandapind peab olema temperatuuriga vähemalt 18 °C.
(3) Ruumis, välja arvatud abiruumid (köök, tualettruum, koridor, vannituba, garderoob, panipaik, ladu jt), peab olema põrandapindala vähemalt 8 m2.
(4) Lapsehoiuteenuse osutamise ruumides peab olema iga ruumis viibiva isiku kohta vähemalt 4 m2 mööbliga katmata vaba põrandapinda. Kui lapsehoiuteenuse osutamisel on mängimiseks ja magamiseks eraldi ruumid, siis peab iga ruumis viibiva isiku kohta magamisruumis olema vähemalt 2 m2 ning mänguruumis vähemalt 2,5 m2 vaba põrandapinda.
(5) Ruumis tuleb arvesse võtta järgmist:
1) tuulutamist võimaldavad aknad peavad olema laste ruumis viibimise ajal suletud, v.a tuulutamispilu;
2) aknad ei tohi olla laste endi poolt avatavad.
(6) Tualettruumis peab olema vähemalt üks laste tualetipott kaheksa lapse kohta ja üks lastele sobiv kätepesuvalamu kaheksa lapse kohta ning alusvanniga käsidušš. Tualetipotid peavad olema üksteisest vaheseinte ja ustega eraldatud. Lisaks peab olema üks valamu täiskasvanutele.
(7) Teenuse osutamise korral rohkem kui nelja tunni vältel võimaldab teenuse osutaja lapsele hügieenilise magamiskoha, mis vastab lapse eale ja vajadustele ning teenust saama õigustatud isiku ja teenuse osutaja vahelisele kokkuleppele. Igal lapsel on magamiseks vajalik isiklik voodipesu, mida vahetatakse vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kord nädalas.
§ 10. Riskianalüüs laste haigestumise ja vigastuste ennetamiseks
(1) Lastehoiu pidaja korraldab õpikeskkonna ohutuse hindamiseks ning laste haigestumise ja vigastuste ennetamiseks iga kahe aasta järel või ulatusliku rekonstrueerimise korral, riskianalüüsi koostamise, dokumenteerib riskianalüüsi tulemused ning esitab riskianalüüsi tulemused järelevalveametniku nõudmisel. Juhul kui riskianalüüs näitab keskmiseid või suuri ohte, korraldab nende ohtude kohese kõrvaldamise.
§ 11. Päevakava
(1) Lapsehoiuteenuse osutamise päevakava koostatakse lapsehoidja ja lapsehoiuteenusele õigustatud isiku vahelise kokkuleppe kohaselt, võttes arvesse lapse vanust, vajadusi, sh erivajadusi ja lapsehoiu kestust päevas. Päevakava koostamisel arvestatakse lastele soovitatud värskes õhus viibimise aega, nutiseadmete kasutamise piiranguid ja tervisliku toitumise soovitusi.
2. jagu
Täiendavad nõuded asendushooldusteenusele pere- ja asenduskodus
§ 12. Maa-ala
(1) Lapse tegevused veega peavad olema turvalised ning sõltuvalt lapse vanusest ja arengust vahetult jälgitud.
(2) Laste väljapääs teenuse osutamise alalt teenuseosutaja teadmata peab olema välistatud.
§ 13. Mänguväljak
(1) Atraktsioonid (mängumajad, ronimisvahendid, õuemööbel, kiiged, karussellid, liurajad, batuudid jt) on eakohased, turvaliste piiretega, ohutult kinnitatud ja teravate väljaulatuvate osadeta. Mänguväljaku ohutuse tagamiseks tuleb mänguväljaku hooldajal kontrollida atraktsioonide ohutust regulaarselt kord aastas ja vajadusel sagedamini ning kontrolli tulemused kirjalikult dokumenteerida.
(2) Kiikede, ronimisvahendite, karussellide ja liuradade alused on kukkumislööki vähendava pehmendava kattega nagu liiv, turvamatid jms.
(3) Liiv liivakastis ega atraktsioonide all ei tohi olla saastunud. Liiva tuleb vahetada regulaarselt iga 3 aasta tagant.
§ 14. Hoone ja ruumid ning ruumide sisustus.
(1) Pere- või asenduskodu perel peavad olema vähemalt alljärgnevad teenuse osutamise ruumid:
1) magamistuba, mille põrandapindala ühe lapse kohta on vähemalt 6 m2. Ruumi põrandapindala peab olema vähemalt 8 m2;
2) elutuba, põrandapindalaga vähemalt 15 m2. Kui pere- või asenduskodu peres on rohkem kui viis last, peab elutoa põrandapindala olema vähemalt 20 m2;
3) köök või kööginurk, põrandapindalaga vähemalt 6 m2. Kui pere- või asenduskodu peres on rohkem kui viis last, peab köögi või kööginurga põrandapindala olema vähemalt 10 m2;
4) kasvataja või perevanema tuba, põrandapindalaga vähemalt 8 m2;
5) valamuga tualettruum, põrandapindalaga vähemalt 2 m2, ja duširuum, põrandapindalaga vähemalt 4 m2. Kui duširuum ja tualettruum on ühendatud, peab ruumi põrandapindala olema vähemalt 6 m2. Kui pere- või asenduskodu peres on rohkem kui viis last, peab pere- või asenduskodu perel olema vähemalt kaks tualettruumi ja kaks duširuumi. Puudega lapsele teenuse osutamisel arvestatakse ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel kehtestatud nõuetega;
6) garderoob põrandapindalaga vähemalt 4 m2 või eraldi kapp üleriiete hoidmiseks.
(2) Ühes magamistoas ei tohi elada üle kahe lapse. 3-aastastel ja vanematel lastel peavad üldjuhul olema eraldi magamistoad tüdrukutele ja poistele. Sama pere lapsi võib majutada ühte tuppa kui nad seda soovivad.
(3) Igale teenusel viibivale lapsele peab olema tagatud omaette voodi või voodikoht naril, riidekapp või selle osa, öökapp, raamaturiiul või selle osa, laud ja tool.
(4) Köök või kööginurk peab olema varustatud toidu söömiseks ja tervisliku toidu valmistamiseks sobivate vahendite ja seadmetega
§ 15. Ruumide ja sisustuse korrashoid ning hügieeninõuded
(1) Tualettruumide puhastamiseks kasutatavad puhastusvahendid peavad olema markeeritud ja hoitud muust puhastusvahenditest ja -ainetest eraldi.
(2) Ruumide tuulutamisel lapse ruumis viibimise ajal ei tohi tuulutuspilu kaudu tekitada tuuletõmmet ega tuule puhumist otse lapsele.
(3) Lapsel peab olema ainult tema kasutatav voodipesu, kuivatusrätikud, kamm, hambahari, ihupesu, pealisrõivad, jalatsid ja muud isiklikuks tarbeks ettenähtud hügieenivahendid.
(4) Lapse voodipesu tuleb vahetada vastavalt vajadusele, kuid vähemalt kord nädalas ja kuivatusrätikuid vähemalt kaks korda nädalas.
(5) Lapse rõivad ja jalatsid peavad olema puhtad ja eakohased ning neid tuleb vahetada vastavalt vajadusele.
(6) Teenuseosutaja peab hoolitsema lapse kehapuhtuse eest ning korraldama lapse kätepesu enne sööki, pärast tualeti kasutamist, pärast õuest tulekut ning iga kord kui käed määrduvad.
(7) Teenuseosutaja võib kasvataja või perevanema juhendamisel ja järelevalve all õppekasvatuslikul eesmärgil rakendada oma ruumi korrastamisel 3-aastaseid ja vanemaid lapsi. Alla 18-aastaseid lapsi ei tohi rakendada valgustite puhastamisel, akende pesemisel ning tualettruumi puhastamisel.
§ 16. Riskianalüüs laste haigestumise ja vigastuste ennetamiseks
(1) Teenuseosutaja korraldab elukeskkonna ohutuse hindamiseks ning laste haigestumise ja vigastuste ennetamiseks iga kahe aasta järel või ulatusliku rekonstrueerimise korral, riskianalüüsi koostamise, dokumenteerib riskianalüüsi tulemused ning esitab riskianalüüsi tulemused järelevalveametniku nõudmisel. Juhul kui riskianalüüs näitab keskmiseid või suuri ohte, korraldab nende ohtude kohese kõrvaldamise.
3. jagu
Täiendavad nõuded asendushooldusteenusele hooldusperes
§ 17. Hoone ja ruumid ning ruumide sisustus.
(1) Pere- või asenduskodu perel peavad olema vähemalt alljärgnevad teenuse osutamise ruumid:
1) magamistuba, mille põrandapindala ühe lapse kohta on vähemalt 6 m2. Ruumi põrandapindala peab olema vähemalt 8 m2;
2) elutuba, põrandapindalaga vähemalt 15 m2. Kui pere- või asenduskodu peres on rohkem kui viis last, peab elutoa põrandapindala olema vähemalt 20 m2;
3) köök või kööginurk, põrandapindalaga vähemalt 6 m2. Kui pere- või asenduskodu peres on rohkem kui viis last, peab köögi või kööginurga põrandapindala olema vähemalt 10 m2;
4) kasvataja või perevanema tuba, põrandapindalaga vähemalt 8 m2;
5) valamuga tualettruum, põrandapindalaga vähemalt 2 m2, ja duširuum, põrandapindalaga vähemalt 4 m2. Kui duširuum ja tualettruum on ühendatud, peab ruumi põrandapindala olema vähemalt 6 m2. Kui pere- või asenduskodu peres on rohkem kui viis last, peab pere- või asenduskodu perel olema vähemalt kaks tualettruumi ja kaks duširuumi. Puudega lapsele teenuse osutamisel arvestatakse ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel kehtestatud nõuetega;
6) garderoob põrandapindalaga vähemalt 4 m2 või eraldi kapp üleriiete hoidmiseks.
(3) Ühes magamistoas ei tohi elada üle kahe lapse. 3-aastastel ja vanematel lastel peavad üldjuhul olema eraldi magamistoad tüdrukutele ja poistele. Sama pere lapsi võib majutada ühte tuppa kui nad seda soovivad.
(4) Igale teenusel viibivale lapsele peab olema tagatud omaette voodi või voodikoht naril, võimalus isiklike riiete ja tarbeesemete paigutamise võimalus viisil, mis tagab võimalusel vähemalt osade asjade paigutamise teiste pilkude eest varjatuna., öökapp, laud ja tool.
(5) Köök või kööginurk peab olema varustatud toidu söömiseks ja tervisliku toidu valmistamiseks ning säilitamiseks sobivate vahendite ja seadmetega
4. jagu
Täiendavad nõuded laste turvakoduteenusele
§ 18. Maa-ala
(1) Lapse tegevused veega peavad olema turvalised ning sõltuvalt lapse vanusest ja arengust vahetult jälgitud.
(2) Laste väljapääs teenuse osutamise alalt teenuseosutaja teadmata peab olema välistatud.
§ 19. Mänguväljak
(1) Atraktsioonid (mängumajad, ronimisvahendid, õuemööbel, kiiged, karussellid, liurajad, batuudid jt) on eakohased, turvaliste piiretega, ohutult kinnitatud ja teravate väljaulatuvate osadeta. Mänguväljaku ohutuse tagamiseks tuleb mänguväljaku hooldajal kontrollida atraktsioonide ohutust regulaarselt kord aastas ja vajadusel sagedamini ning kontrolli tulemused kirjalikult dokumenteerida.
(2) Kiikede, ronimisvahendite, karussellide ja liuradade alused on kukkumislööki vähendava pehmendava kattega nagu liiv, turvamatid jms.
(3) Liiv liivakastis ega atraktsioonide all ei tohi olla saastunud. Liiva tuleb vahetada regulaarselt iga 3 aasta tagant.
§ 20. Hoone ja ruumid ning ruumide sisustus
(1) Treppide olemasolu korral tuleb alla 3-aastase lapse ohutus tagada trepi turvapiiretega ja trepile juurdepääsu takistava kaitsega ning järelevalvega.
(2) Põrandapind peab olema temperatuuriga vähemalt 18 °C.
(3) Ruumis, välja arvatud abiruumid (köök, tualettruum, koridor, vannituba, garderoob, panipaik, ladu jt), peab olema põrandapindala vähemalt 8 m2.
(4) Teenuse osutamise ruumides peab olema iga ruumis viibiva isiku kohta vähemalt 4 m2 mööbliga katmata vaba põrandapinda. Kui teenuse osutamisel on mängimiseks ja magamiseks eraldi ruumid, siis peab iga ruumis viibiva isiku kohta magamisruumis olema vähemalt 2 m2 ning mänguruumis vähemalt 2,5 m2 vaba põrandapinda.
(5) Ruumis tuleb arvesse võtta järgmist:
1) tuulutamist võimaldavad aknad peavad olema laste ruumis viibimise ajal suletud, v.a tuulutamispilu;
2) aknad ei tohi olla väikelaste endi poolt avatavad.
(6) Teenuse osutamisel peab olema iga kaheksa lapse kohta üks individuaalne tualettruum või suur ühine tualettruum. Ühises tualettruumis peab olema vähemalt üks laste tualetipott kaheksa lapse kohta ja üks lastele sobiv kätepesuvalamu kaheksa lapse kohta. Ühises tualettruumis peavad tualetipotid olema üksteisest vaheseinte ja ustega eraldatud. Lisaks peab olema üks valamu täiskasvanutele. Samuti peab olemas olema üks duširuum viie lapse kohta.
(7) Teenuse osutaja tagab lapsele hügieenilise magamiskoha, mis vastab lapse eale ja vajadustele. Igal lapsel on magamiseks vajalik isiklik voodipesu, mida vahetatakse vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kord nädalas.
(8) Turvakodu magamisruumid peavad võimaldama privaatsust ja turvalisust. 3-aastastel ja vanematel lastel peavad üldjuhul olema eraldi magamistoad tüdrukutele ja poistele. Sama pere lapsi võib majutada ühte tuppa kui nad seda soovivad.
(9) Turvakodus peab olema ruum lapse privaatseks meditsiinitöötaja, psühholoogi või politsei esindajatega suhtlemiseks.
(10) Turvakodus peab olema tagatud võimalus vajadusel esmaabi andmiseks ja esialgseks kiireks arstlikuks läbivaatuseks ning kiirete analüüside andmiseks.
5. jagu
Täiendavad nõuded kinnise lasteasutuse teenusele
§ 21. Maa-ala
(1) Lapse tegevused veega peavad olema turvalised ning sõltuvalt lapse vanusest ja arengust vahetult jälgitud.
(2) Laste väljapääs teenuse osutamise alalt teenuseosutaja teadmata peab olema välistatud.
§ 22. Mänguväljak
(1) Atraktsioonid (mängumajad, ronimisvahendid, õuemööbel, kiiged, karussellid, liurajad, batuudid jt) on eakohased, turvaliste piiretega, ohutult kinnitatud ja teravate väljaulatuvate osadeta. Mänguväljaku ohutuse tagamiseks tuleb mänguväljaku hooldajal kontrollida atraktsioonide ohutust regulaarselt kord aastas ja vajadusel sagedamini ning kontrolli tulemused kirjalikult dokumenteerida.
(2) Kiikede, ronimisvahendite, karussellide ja liuradade alused on kukkumislööki vähendava pehmendava kattega nagu liiv, turvamatid jms.
(3) Liiv liivakastis ega atraktsioonide all ei tohi olla saastunud. Liiva tuleb vahetada regulaarselt iga 3 aasta tagant.
§ 23. Eraldusruum
(1) Kinnises lasteasutuses peab olema privaatne eraldusruum, mis on turvaline, ohutu, valgustatud, nõuetekohase temperatuuri ja lapse eale vastava sisustusega, mis ei võimalda tekitada vigastusi teenust saavale isikule.
(2) Eraldusruumi põrandapindala peab olema vähemalt 8 m2.
(3) Eraldusruumis peab olema seina või põranda külge kinnitatud voodi või muu põrandast kõrgemal asuv magamisase.
(4) Tagatud peab olema tualeti kasutamise võimalus.
3. peatükk
Nõuded täiskasvanute sotsiaalteenustele
1.jagu
Üldnõuded
§ 24. Maa-ala
(1) Majutusega teenuse saajal peab olema teenuse saamise ruumide läheduses värskes õhus viibimiseks õues ohutu ala, kus on istumiseks sobivad kohad, ning õues on võimalik teha tegevusi vastavalt teenust saavate isikute vajadustele.
§ 25. Hoone ja ruumid
(1) Hoolekandeasutuse hooned projekteeritakse eelistatult 1–2-korruselised.
(2) Hoolekandeasutuse ruumide viimistlus peab olema kooskõlas ruumide funktsiooniga ning sisustus peab võimaldama vähemalt samu tegevusi, mis koduses keskkonnas.
(3) Teenust saava isiku kasutuses olevates ruumides, sealhulgas koridorides ja treppidel, peab olema piisavalt liikumisruumi ja liikumist hõlbustavaid tugesid ning sisustus peab vastama teenust saavate isikute vajadustele.
(4) Teenuse osutajal peab olema võimalus vajaduse korral pesu pesemiseks, kuivatamiseks ja triikimiseks.
(5) Magamistoa ust võimaldatakse seestpoolt lukustada, kuid teenuseosutajale peab olema vajadusel võimaldatud juurdepääs tuppa.
§ 26. Sisustus
(1) Madratseid, tekke ja patju tuleb puhastada vastavalt vajadusele, kuid vähemalt kaks korda aastas. Madratsi- ja padjakatteid puhastatakse vastavalt vajadusele, kuid vähemalt üks kord kvartalis. Voodipesu ja käterätikuid tuleb vahetada vastavalt vajadusele, kuid vähemalt üks kord nädalas.
(2) Puhast ja määrdunud pesu hoitakse eraldi.
(3) Kui teenust pakutakse majutusega, peab teenust saaval isikul kasutamiseks olema köök, kööginurk või köök-elutuba. Köök peab olema teenust saava isiku vajaduste kohaselt sisustatud vahendite ja seadmetega, mis tagavad võimaluse tervisliku toidu ohutuks valmistamiseks, säilitamiseks ja söömiseks.
(4) Teenust saava isiku toas peab olema iga teenusesaaja jaoks kättesaadaval kohal hädaabinupp. Kättesaadav hädaabinupp peab olemas olema ka igas teenusesaajate poolt üldkasutatavas ruumis.
(5) Majutusega teenuse puhul peab teenuse kasutaja voodi olema tema jaoks sobiv ja ligipääsetav.
2. Jagu
Täiendavad nõuded kogukonnas elamise teenusele, päeva- ja nädalahoiuteenusele ja ööpäevaringsele erihooldusteenusele
§ 27. Ruumid ning ruumide sisustus
(1) Kogukonnas elamise teenuse, päeva- ja nädalahoiuteenuse ja ööpäevaringse erihooldusteenuse osutajatel peavad teenust saavate isikute kasutada olema vähemalt alljärgnevad teenuse osutamise ruumid:
1) magamistuba, mille põrandapindala on vähemalt 8 ruutmeetrit, arvestusega, et ühe teenust saava isiku kohta on ruumis vähemalt 6 ruutmeetrit põrandapindala;
2) elutuba või muu ruum vaba aja veetmiseks, arvestusega, et ühe teenust saava isiku kohta on ruumis vähemalt 2 ruutmeetrit põrandapindala;
3) köök või kööginurk, mille põrandapindala on piisavalt suur lähtuvalt erihoolekandeteenust saavate isikute vajadustest
4) valamuga tualettruum kuni kümne erihooldusteenust saava isiku,
5) duši või vanniga pesemisruum kuni kümne erihooldusteenust saava isiku kohta. Tualettruum ja pesemisruum võivad olla ühendatud;
6) vajadustele vastav ruum, eraldatud koht või kapp üleriiete hoidmiseks.
(2) Magamistoas võib elada kuni kaks erihoolekandeteenust saavat samast soost isikut. Äärmusliku abi- ja toetusvajadusega isikuid võib ühes magamistoas elada kuni neli. Erinevast soost teenust saavaid isikuid võib ühte magamistuppa elama panna üksnes mõlema isiku või tema eestkostja kirjaliku avalduse alusel.
(3) Magamistoas võimaldatakse erihoolekandeteenust saava isiku soovi korral privaatsuse tagamiseks kasutada voodite vahel liigendatavat vaheseina, kardinat või sirmi.
(4) Magamistoa suurus, sisustuse valik ja paigutus peab võimaldama teenuseosutajale vajaduse korral mõlemalt poolt juurdepääsu voodile ning kasutada ümberasetamise ja teisaldamise abivahendeid.
(5) Magamistoas tagatakse erihoolekandeteenust saavale isikule sobiv voodi koos voodivarustuse ja -pesuga, mööbel isiklike tarbeesemete paigutamiseks ning magamistoa muu sisustus lähtuvalt isiku soovist või teenuse eesmärgist.
(6) Magamistoas peab olema vähemalt üks ligipääsetav seinakontakt, isiku või eestkostja soovist või teenuse eesmärgist lähtuv kohtvalgustus ning valguse reguleerimist ja privaatsust võimaldavad aknakatted.
(7) Kogukonnas elamise teenuse, päeva- ja nädalahoiuteenuse ning ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamise ruumide puhastamiseks kasutatavaid seadmeid ja vahendeid hoitakse lukustatavas ruumis, kus on valamu või tingimused põrandapesuks vajalike korduvkasutusega vahendite pesemiseks ning tagatud pesu pesemise võimalus.
(8) Päeva- ja nädalahoiuteenuse osutajal ei pea olema käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 sätestatud nõuetele vastavat magamistuba, kui sama lõike punktis 2 nimetatud ruumis on ühe teenust saava isiku kohta vähemalt 8 ruutmeetrit põrandapinda.
(9) Kui päeva- ja nädalahoiuteenust saav isik vajab voodikohta, tagatakse talle sobiv voodi ja tema soovi korral voodite eraldamiseks vaheseina, kardina, sirmi või muu ruumi liigendamist võimaldava vahendi kasutamine, ning ruum ja selle sisustus peavad vastama käesoleva määruse § 6 lõigetes 3 ja 4 sätestatud nõuetele.
3. Jagu
Täiendavad nõuded toetatud elamise teenusele
§ 28. Hoone ja ruumid
(1) Toetatud elamise teenuse raames isiku kasutusse antavate eluruumide loetelu ja nõuded:
1) vähemalt üks magamistuba ühe teenust saava isiku kohta;
2) teenust saavate isikute soovi korral ning kirjalikul nõusolekul võib ühes magamistoas elada kaks teenust saavat isikut;
3) köök või kööginurk;
4) tualeti ja duši või vanni kasutamise võimalus.
4. Jagu
Täiendavad nõuded ööpäevaringsele erihoolekandeteenusele
§ 29. Hoone ja ruumid
(1) Kui iseseisvat õendusabi osutatakse ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja ruumides ja teenust saava isiku kasutuses ei ole privaatset ruumi, peab iseseisva õendusabiteenuse osutajal olema võimalus kasutada teenuse osutamiseks sobivat ruumi, kus on tagatud teenust saava isiku privaatsus.
(2) Ruumides peab olema lukustatav ravimikapp.
§ 30. Eraldusruum
(1) Ööpäevaringse erihooldusteenuse osutajal, kes osutab ööpäevaringset erihooldusteenust kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud või ebastabiilse remissiooniga isikule, peab olema privaatne eraldusruum, mis on turvaline, ohutu, valgustatud, eluruumile kehtestatud nõuete kohase temperatuuri ja sobiva sisustusega, mis ei võimalda tekitada vigastusi teenust saavale isikule. Ööpäevaringse erihooldusteenuse osutajal, kes osutab ööpäevaringset erihooldusteenust, sh äärmusliku abi- ja toetusvajadusega isikutele, peab nõuetele vastav eraldusruum olema tagatud vajaduse korral.
(2) Eraldusruumi põrandapindala peab olema vähemalt 8 ruutmeetrit.
(3) Eraldusruumis peab olema seina või põranda külge kinnitatud voodi või muu põrandast kõrgemal asuv magamisase.
(4) Eraldusruumis peab olema kättesaadav nõuetekohane joogivesi.
(5) Eraldutud isikul peab olema võimalus tualeti kasutamiseks.
6. Jagu
Täiendavad nõuded turvakoduteenusele
§ 31. Hoone ja ruumid
(1) Teenust saavate isikute kasutada peavad olema vähemalt alljärgnevad teenuse osutamise ruumid:
1) magamistuba, mille põrandapindala on vähemalt 8 ruutmeetrit, arvestusega, et ühe teenust saava isiku kohta on ruumis vähemalt 6 ruutmeetrit põrandapindala;
2) elutuba või muu ruum vaba aja veetmiseks, arvestusega, et ühe teenust saava isiku kohta on ruumis vähemalt 2 ruutmeetrit põrandapindala;
3) köök või kööginurk, mille põrandapindala on piisavalt suur lähtuvalt erihoolekandeteenust saavate isikute vajadustest ja mis on varustatud toidu söömiseks ja tervisliku toidu valmistamiseks ja säilitamiseks sobivate vahendite ja seadmetega;
4) valamuga tualettruum kuni kümne kogukonnas elamise teenust või ööpäevaringset erihooldusteenust saava isiku, välja arvatud uriini absorbeerivaid abivahendeid kasutava isiku kohta;
5) duši või vanniga pesemisruum kuni kümne kogukonnas elamise teenust või ööpäevaringset erihooldusteenust saava isiku kohta. Tualettruum ja pesemisruum võivad olla ühendatud;
6) ruum teenuse saaja privaatseks meditsiinitöötaja, psühholoogi või politsei esindajatega suhtlemiseks.
(2) Magamistoas peab olema vähemalt järgmine sisseseade: ühele voodikohale sobiva kõrgusega ohutu, puhas ja mugav voodi ning voodivarustus ja -pesu, tool, öökapp ning vähemalt üks kergesti ligipääsetav seinakontakt.
(3) Turvakodu magamisruumid peavad võimaldama privaatsust ja turvalisust.
(4) Turvakodus peab olema tagatud võimalus vajadusel esmaabi andmiseks ja esialgseks kiireks arstlikuks läbivaatuseks ning kiirete analüüside andmiseks.
7. Jagu
Täiendavad nõuded varjupaigateenusele
§ 32. Hoone ja ruumid
(1) Teenust saavate isikute kasutada peavad olema vähemalt alljärgnevad teenuse osutamise ruumid:
1) magamistuba, mille põrandapindala on vähemalt 8 ruutmeetrit, arvestusega, et ühe teenust saava isiku kohta on ruumis vähemalt 6 ruutmeetrit põrandapindala;
2) elutuba või muu ruum vaba aja veetmiseks, arvestusega, et ühe teenust saava isiku kohta on ruumis vähemalt 2 ruutmeetrit põrandapindala;
3) köök või kööginurk, mille põrandapindala on piisavalt suur lähtuvalt erihoolekandeteenust saavate isikute vajadustest ja mis on varustatud toidu söömiseks ja tervisliku toidu valmistamiseks ja säilitamiseks sobivate vahendite ja seadmetega;
4) valamuga tualettruum kuni kümne kogukonnas elamise teenust või ööpäevaringset erihooldusteenust saava isiku, välja arvatud uriini absorbeerivaid abivahendeid kasutava isiku kohta;
5) duši või vanniga pesemisruum kuni kümne kogukonnas elamise teenust või ööpäevaringset erihooldusteenust saava isiku kohta. Tualettruum ja pesemisruum võivad olla ühendatud;
(2) Magamistoas peab olema vähemalt järgmine sisseseade:
1) ühele voodikohale sobiva kõrgusega ohutu, puhas ja mugav voodi ning voodivarustus ja -pesu, tool, öökapp ning vähemalt üks kergesti ligipääsetav seinakontakt;
8. jagu
Täiendavad nõuded väljaspool kodu osutatavale üldhooldusteenusele
§ 33. Hoone ja ruumid
(1) Ruumide mõõtmed, sisustuse valik ja selle paigutus peab olema selline, et õendusabiteenuse osutajale võimaldada vajadusel juurdepääs voodile mõlemalt poolt.
(2) Hoolekandeasutuses on üldjuhul ühe- või kahekohalised magamistoad. Olulise kõrvalabi vajaduse ja sügava liitpuudega elanike magamistuba võib olla maksimaalselt neljakohaline. Igas magamistoas peab voodite vahel olema võimalik kasutada liigendatavat vaheseina, kardinat või sirmi.
(3) Magamistoa minimaalne pindala ühekohalise majutuse korral peab olema 8 m2, kahekohalise puhul vähemalt 12 m2 ja iga järgneva voodikoha kohta peab lisanduma vähemalt 6 m2.
(4) Hoolekandeasutuses nähakse ette vaba aja veetmise ruum pindalaga vähemalt 12 m2 iga kümne voodikoha kohta.
(5) Hoolekandeasutuse ruume peab iga päev koristama ja sundventilatsiooni puudumisel tuulutama.
(6) Koristusinventar peab olema markeeritud. Siibrite ja potitoolide koristusinventar hoitakse ja pestakse eraldi muust inventarist. Koristusinventar ja -vahendid peavad olema ühekordse kasutamisega või pestavad.
(7) Aknaid tuleb pesta mitte harvem kui kaks korda aastas, määrdumisel tihedamini.
(8) Kui iseseisvat õendusabi osutatakse ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja ruumides ja teenust saava isiku kasutuses ei ole privaatset ruumi, peab iseseisva õendusabiteenuse osutajal olema võimalus kasutada peale lõikes 3 nimetatud ruumide teenuse osutamiseks sobivat ruumi, kus on tagatud teenust saava isiku privaatsus.
§ 34. Hügieeniruumid
(1) Hügieeniruum on pesemis- ja tualettruum. Pesemisruum on duširuum, vannituba ja saun. Pesemiskoht on dušš või vann.
(2) Hoolekandeasutuses nähakse ette vähemalt:
1) üks pesemiskoht kümne voodikoha kohta;
2) üks valamu nelja voodikoha kohta;
3) kaks WC-potti kümne voodikoha kohta.
4) Kui hoones on avalikuks kasutamiseks määratud tualettruum või tualettruumid, siis peab vähemalt üks neist vastama puudega inimese erivajadusele. Kogu tualettruumi sisustus peab olema muust ruumist kontrastselt eristuv
(3) Hoolekandeasutuse pesemis- ja tualettruumide ning pesemiskoha seinad ning põrandad peavad olema kaetud niiskuskindla, kergesti puhastatava ja desinfitseeritava materjaliga.
(4) Tualettruumides peab olema käte pesemise ja kuivatamise võimalus.
§ 35. Magamistoa sisustus
(1) Hoolekandeasutuse magamis- ja elutubade mööbel peab olema kvaliteetne, kergesti puhastatav ning sobima elanike huvide ja eelistustega.
(2) Magamistoas peab olema vähemalt järgmine sisseseade:
1) ühele voodikohale sobiva kõrgusega ohutu, puhas ja mugav voodi või funktsionaalvoodi ning voodivarustus ja -pesu, tool, öökapp ning vähemalt üks kergesti ligipääsetav paarisseinakontakt;
2) aknakardinad või rulood;
3) peegel;
4) lae- ja kohtvalgusti;
5) riidekapp;
6) laud.
(3) Teenusesaaja toas peab olema teenusesaaja jaoks kättesaadaval kohal hädaabinupp. Kättesaadav hädaabinupp peab olemas olema ka igas teenusesaajate poolt üldkasutatavas ruumis.
§ 36. Ruumide korrashoid
(1) Hoolekandeasutuse ruume peab iga päev koristama ja sundventilatsiooni puudumisel tuulutama.
(2) Koristusinventar peab olema markeeritud. Siibrite ja potitoolide koristusinventar hoitakse ja pestakse eraldi muust inventarist. Koristusinventar ja -vahendid peavad olema ühekordse kasutamisega või pestavad.
(3) Aknaid tuleb pesta mitte harvem kui kaks korda aastas, määrdumisel tihedamini.
§ 37. Töötajate tervisekontroll, isikuhügieen
(1) Hoolekandeasutuse töötajal peab olema nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimise kohta kirjalik tervisetõend „Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse“ §-s 13 sätestatud nõuete kohaselt.
(2) Hoolekandeasutuse töötajad, kes vahetult teenindavad hoolekandeasutuse elanikke, peavad kandma tööriietust, mille olemasolu, pesemise, kasutamise, korrashoiu ja hoiustamise eest vastutab tööandja.
(3) Tööriietust tuleb vahetada vähemalt kord nädalas, määrdumisel tihedamini.
(4) Hoolekandeasutuse töötajate tänavariietust hoitakse eraldi tööriietusest
10. Jagu
Täiendavad nõuded järelhooldusteenuse ja eluruumi tagamise teenuse raames tagatavale eluruumile
§ 38. Hoone ja ruumid
(1) Ruumid peavad olema köetavad.
(2) Ruumide valikul peab lähtuma eluruumi tagamise teenust saava isiku(te) vajadustest.
(3) Olemas peavad olema vähemalt:
1) tuba, mille põrandapindala ühe teenuse saaja kohta on vähemalt 6 m2. Ruumi põrandapindala peab olema vähemalt 8 m2,
2) köök või kööginurk , põrandapindalaga vähemalt 6 m2 ning
3) valamuga tualettruum, põrandapindalaga vähemalt 2 m2, ja duširuum, põrandapindalaga vähemalt 4 m2. Kui duširuum ja tualettruum on ühendatud, peab ruumi põrandapindala olema vähemalt 6 m2
(4) Igale teenusel viibivale teenusesaajale peab olema tagatud omaette voodi või voodikoht naril, võimalus isiklike riiete ja tarbeesemete paigutamise võimalus viisil, mis tagab võimalusel vähemalt osade asjade paigutamise teiste pilkude eest varjatuna., öökapp, laud ja tool.
(5) Köök või kööginurk peab olema varustatud toidu söömiseks ja tervisliku toidu valmistamiseks sobivate vahendite ja seadmetega
4. peatükk
Rakendussätted
§39 Üleminekusätted
(1) §? Lõikeid X ei kohaldata enne määruse kehtima hakkamist loa saanud asutustele