Jõekalda, Jõekalda põld, Otsa, Otsa põld DP algatamiseks seisukohtade küsimine

Jõekalda põld (80801:001:0884), Jõekalda

(80801:001:0875), Otsa (80803:001:0694), Otsa põld

(80803:001:0695) kinnistute detailplaneeringu kava

keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang

KSH menetluse algatamise

vajaduse üle otsustaja: Tori Vallavalitsus

Arendaja: Rainert RL OÜ

Töö koostaja: Alkranel OÜ

Projektijuht: Elar Põldvere

2024 - 2025

2 Jõekalda põld (80801:001:0884), Jõekalda (80801:001:0875), Otsa (80803:001:0694), Otsa põld

(80803:001:0695) kinnistute DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024 - 2025.

Publitseerimise üldandmed:  Töö koostatud – 29.11.2024. a.

 Tööd ajakohastatud 24.01.2025. a, kohaliku omavalitsuse seisukohtade (21.01.25. a; e-

kiri, [email protected]) alusel (ptk 4.5.1., 4.5.2. ja 4.5.3).

 Koostajad (Alkranel OÜ) - Elar Põldvere ja Kätlin Pitman.

 Alkranel OÜ (www.alkranel.ee) – keskkonnaalased konsultatsioonid, aastast 1999.

3 Jõekalda põld (80801:001:0884), Jõekalda (80801:001:0875), Otsa (80803:001:0694), Otsa põld

(80803:001:0695) kinnistute DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024 - 2025.

Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4

1. Strateegilise planeerimisdokumendi kava ehk kavandatava tegevuse ja selle paikkonna

lühikirjeldus ............................................................................................................................... 5

2. Mõjutatava keskkonna ja olemasoleva olukorra lühikirjeldus ........................................... 7

2.1. Tegevuspaiga lühikirjeldus strateegiliste ja muude arengudokumentide järgselt ....... 8

2.2. Tegevuspaiga lühikirjeldus paikkonna muude ja käesolevas kontekstis asjakohaste

aspektide järgselt .................................................................................................................. 13

3. Natura 2000 alade eelhindamine ...................................................................................... 17

3.1. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ja Natura 2000 alad, mida võidakse

mõjutad ................................................................................................................................. 18

3.2. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura 2000 alal ................................. 20

3.3. Natura 2000 ala eelhindamise tulemused ja järeldus ................................................ 21

4. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja ettepanekud edaspidiseks ning KSH

vajalikkuse määramine............................................................................................................. 22

4.1. Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavale

tegevusele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või

eraldatavatest vahenditest ..................................................................................................... 22

4.2. Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi

planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit ......................................... 23

4.3. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste

integreerimisel teistesse valdkondadesse ............................................................................. 24

4.4. Strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud

planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisel ........................................................................................................................... 24

4.5. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid

(arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja

pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust) ............................. 24

4.5.1. Mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning

kliimale (sh oht keskkonnale) ........................................................................................... 24

4.5.2. Mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja eeldatavalt

mõjutatav elanikkond) ...................................................................................................... 26

4.5.3. Mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused,

kultuuripärand ja intensiivne maakasutus ........................................................................ 26

4.5.4. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale ............ 29

4.5.5. Piiriülene mõju ja katastroofid .......................................................................... 29

4.6. Eelhindamise kontroll-loetelu KMH tasandi ehk tegevuslubade võtmes ................. 30

4.7. KSH läbiviimise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised ........................... 31

Kokkuvõte ................................................................................................................................ 33

Kasutatud allikad ..................................................................................................................... 34

KSHEH LISAD:

KSHEH lisa 1. Tori valda potentsiaalselt planeeritavate elamumaade (Otsa, Otsa põld,

Jõekalda ja Jõekalda põld) mõjud rohevõrgustikukoridorile ning võimalikud

leevendusmeetmed (asutusesiseseks kasutamiseks / dokumendi juurde kuuluvad

digitaalsed vektorkaardikihid). OÜ Loodusekspert, 2024.

4 Jõekalda põld (80801:001:0884), Jõekalda (80801:001:0875), Otsa (80803:001:0694), Otsa põld

(80803:001:0695) kinnistute DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024 - 2025.

Sissejuhatus

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu (edaspidi ka EH) objekt on Pärnu

maakonnas, Tori vallas, Taali külas, Jõekalda põld (80801:001:0884), Jõekalda

(80801:001:0875), Otsa (80803:001:0694), Otsa põld (80803:001:0695) kinnistute

detailplaneeringu kava. DP kava eesmärk on elamutele ja nendega seotud ehitistele

ehitusõiguse määramine, koos senise krundistruktuuri ümberkujundamisega.

Tegevuse arendaja on Rainert RL OÜ ja eelhinnangu koostaja on Alkranel OÜ. DP kavaga

seotud maakasutuse visioone on loonud Ruumi Grupp OÜ. Eelhinnangu koostamisel on

lähtutud arendaja (Rainert RL OÜ) ja Ruumi Grupp OÜ poolt koostatud selgitavatest ning

illustratiivsetest materjalidest. Eelhinnangu teostamise raames valmis ka dokument Tori valda

potentsiaalselt planeeritavate elamumaade (Otsa, Otsa põld, Jõekalda ja Jõekalda põld) mõjud

rohevõrgustikukoridorile ning võimalikud leevendusmeetmed (asutusesiseseks kasutamiseks;

OÜ Loodusekspert, 2024; vt KSHEH lisa 1.

Koostatavat eelhinnangut saab eelkõige kohalik omavalitsus kasutada täiendava töövahendina

detailplaneeringuga seonduvates (detailplaneeringu algatamise üle otsustamine jm asjakohane)

ja sellele eeldatavalt järgnevates menetlusprotsessides. KSH algatamise vajalikkuse osas

otsustamine ning sellest teavitamine toimub keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 35 alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas

seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt (KeHJS § 33 lg 6), kui vastavad asutused (kavandatav

tõenäoliselt puudutab vastava asutuse huve või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt

kaasneva keskkonnamõju vastu) tuvastatakse.

Eelhinnangu koostamisel lähtutakse Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest ja

väljakujunenud õiguslikust praktikast ning aktuaalsetest suunistest. KeHJS § 22 kohaselt on

tegevus olulise keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt:

 ületada mõjuala keskkonnataluvust;

 põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;

 seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Töö koostamisel on lähtutud muuhulgas järgmistest juhenditest:

 „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine” (Riin

Kutsar, 2015; Keskkonnaministeeriumi poolt tellitud);

 „Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend” (Keskkonnaministeerium,

2017);

 „KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine” (Riin Kutsar ja

Keskkonnaministeerium, 2018);

 „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel

Eestis“ (Riin Kutsar jt 2019);

 „Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised

elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta“ (Euroopa

Komisjon 28.09.2021. a).

5 Jõekalda põld (80801:001:0884), Jõekalda (80801:001:0875), Otsa (80803:001:0694), Otsa põld

(80803:001:0695) kinnistute DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024 - 2025.

1. Strateegilise planeerimisdokumendi kava ehk

kavandatava tegevuse ja selle paikkonna lühikirjeldus

Käesoleva KSH EH objektid on Pärnu maakonnas, Tori vallas, Taali külas, Jõekalda põld

(80801:001:0884), Jõekalda (80801:001:0875), Otsa (80803:001:0694), Otsa põld

(80803:001:0695) kinnistute detailplaneeringu (DP) kava, vt ka joonist 1.1. Vastava nelja

kinnistu senise maakasutuse andmed (Maa-amet, 2024):

 Jõekalda põld (80801:001:0884) - 39034,0 m² (maatulundusmaa), millest haritav maa

38481,0 m², looduslik rohumaa 148,0 m², metsamaa 254,0 m² ja muu maa 151,0 m²;

 Jõekalda (80801:001:0875) - 9722,0 m² (elamumaa), millest haritav maa 2572,0 m²,

looduslik rohumaa 4667,0 m², metsamaa 2343,0 m² ja muu maa 140,0 m²;

 Otsa (80803:001:0694) - 15153,0 m² (maatulundusmaa), millest haritav maa 12218,0

m², looduslik rohumaa 35,0 m² ja metsamaa 2900,0 m²;

 Otsa põld (80803:001:0695) - 19717,0 m² (maatulundusmaa), millest haritav maa

17138,0 m², looduslik rohumaa 1041,0 m², metsamaa 462,0 m² ja muu maa 1076,0 m².

Joonis 1.1. DP kava objektide asukoht (märgitud sinise joone ja punase pinnaga) Tori vallas, Taali

külas. Alus: Maa-amet, 2024.

DP kava eesmärk on elamutele ja nendega seotud ehitistele (sh teed, puurkaevud (2 tk) ja

reovee (4 tk; biopuhasti ja imbväljak / kogumismahuti) käitluslahendused) ehitusõiguse

määramine, koos senise krundistruktuuri ümberkujundamisega (vt ka joonis 1.2). Ligipääs

võimalikele elamutele lahendataks senise teedevõrgustiku (pole määratud kohalikuks- või

erateeks) kaudu, mis on ühendatud avalikult kasutatava Ralli teega (8080070). Senistele teedele

seatakse teadaolevalt ka asjakohased servituudid. Võimaldatakse avalikku ligipääsu ka Pärnu

jõe kallasrajale, mille kulgemist jõe ääres ei piirata.

Hoonestusalade (ca 7700 m2) määramisel on mh arvestatud, et need jääksid naabruskonnas

olevast Taali rallikrossirajast kaugemale kui 180 m (juhindudes kohaliku omavalitsuse

suunistest, vt ka ptk 2.1). Samuti on arvestatud Pärnu jõe kalda eripäradega ja sellele

rakenduvatest piirangutest. Ehitusõiguslikud nüansid, arhitektuursed tingimused jm tegevusi

suunavad/piiritlevad tingimused täpsustuksid planeerimisprotsessis (menetluse algatamisel).

6 Jõekalda põld (80801:001:0884), Jõekalda (80801:001:0875), Otsa (80803:001:0694), Otsa põld

(80803:001:0695) kinnistute DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024 - 2025.

DP kava järgselt soovitakse planeeringuga asjakohaseid tingimusi määrata kokku neljale

katastripositsioonile (vt ka joonis 1.2):

 POS 1 (Otsa ja Otsa põld maaüksustel) - 2,23 ha, hoonestusala 1700 m2.

 POS 2 (Otsa maaüksusel) – 1,25 ha, hoonestusala 1400 m2.

 POS 3 (Jõekalda ja Jõekalda põld maaüksustel) - 2,20 ha, hoonestusala 2100 m2.

 POS 4 (Jõekalda ja Jõekalda põld maaüksustel) - 2,67 ha, hoonestusala 2500 m2.

Joonis 1.2. DP kava järgne maa-alade kasutuselevõtmise visioon (Ruumi Grupp OÜ, 2024).

7 Jõekalda põld (80801:001:0884), Jõekalda (80801:001:0875), Otsa (80803:001:0694), Otsa põld

(80803:001:0695) kinnistute DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024 - 2025.

2. Mõjutatava keskkonna ja olemasoleva olukorra

lühikirjeldus

Peatüki (edaspidi ptk) koostamisel on arvestatud esimeses peatükis, juhendmaterjalides ning

avalikult ja erialaselt kasutatavates andmebaasides sisalduvat teavet. Riiklike andmeallikatena

kasutatakse peamiselt EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem, Keskkonnaagentuur (05.11.2024.

a)) infosüsteemi ja Maa-ameti kaardirakendusi (2024).

Eelhinnangus käsitletav ala asub Tori vallas (Pärnumaal), Taali külas. Valla rahvaarv oli

01.10.2024. a seisuga 12 555 elanikku ja pindala 611,11 km² (Tori valla kodulehekülg). Vallas

on üks linn (Sindi), kolm alevikku (Are, Sauga, Tori) ja 41 küla (Taali külas oli 208 elanikku).

Käesolevas töös käsitletav kinnistud (vt ptk 1) asetsevad kahe lahustükina (nende vahel

maatulundusmaa) Taali külas. DP kava alaga seonduvad maaüksused piirnevad põhjast-kirdest

Pärnu jõega (Pärnu jõgi V3 (80901:001:0397)), idast-kagust elamu- ja maatulundusmaaga,

lõunast maatulundus, transpordi ja üldkasutatava maaga, edelast-läänest maatulundusmaaga

ning loodest elamumaaga (vt ka tabel 2.1 ja joonis 2.1). Ümbruskonna osas võib avalike

andmete alusel (Maa-amet, 2024; antud kaugused linnulennult) välja tuua veel järgnevat:

lõunas on naabriks (Rallikrossiraja kinnistu) ajalooline rallikrossirada ning ca 500 m kaugusel

kagusuunas on bussipeatus Henriku (mõlema suunaline).

Tabel 2.1. Kavandatava tegevuse (vt ptk 1) alaga piirnevad maismaa katastriüksused (Maa-amet, 2024).

Lähiaadress Katastri tunnus Maakasutuse sihtotstarve Pindala (m²)

Kõrgekalda 80803:001:0227 Maatulundusmaa 100% 42136,0

Lodja 80901:001:0975 Elamumaa 100% 23552,0

Lodjapõllu 80901:001:0976 Maatulundusmaa 100% 134606,0

Raja 80801:001:0831 Transpordimaa 100% 9622,0

Rallikrossiraja 80803:001:0270 Üldkasutatav maa 100% 92021,0

Jõesaare 80803:001:0693 Maatulundusmaa 100% 5958,0

Jõeveere 80803:001:0692 Maatulundusmaa 100% 3907,0

Merimaa 80803:001:0691 Maatulundusmaa 100% 3609,0

Jõe 80803:001:0689 Maatulundusmaa 100% 3607,0

Jõekivi 80803:001:0688 Maatulundusmaa 100% 4128,0

Meigomäe 80803:001:0687 Elamumaa 100% 15112,0

Joonis 2.1. DP kava ala (Jõekalda põld, Jõekalda, Otsa, Otsa põld) kinnistud ja piirnevad (vt ka tabel

2.1) ning ka ümbruskonna kinnistud. Alus: Maa-amet, 2024.

8 Jõekalda põld (80801:001:0884), Jõekalda (80801:001:0875), Otsa (80803:001:0694), Otsa põld

(80803:001:0695) kinnistute DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024 - 2025.

Alljärgnevalt on esitatud ülevaade peamistest (arvestades tegevuse iseloomu) ja

asjakohastest strateegilistest planeerimisdokumentidest või arengudokumentidest (ptk

2.1). Vastavale infole järgneb ka paikkonna muude ja käesoleval juhul asjakohaste

aspektide kirjelduste osa (ptk 2.2).

2.1. Tegevuspaiga lühikirjeldus strateegiliste ja muude

arengudokumentide järgselt

Pärnu maakonna planeering (2018) eesmärk on maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja

suundumuste määratlemine aastani 2030+. Planeeringu koostamisel on lähtutud üleriigilises

planeeringus Eesti 2030+ ja Pärnumaa arengustrateegias 2030+ seatud eesmärkidest.

Maakonnaplaneeringus on välja toodud maakonna olulisemad väärtused, mille hoidmiseks ja

kasutamiseks on seatud üldised põhimõtted ja tingimused.

Pärnu maakonna planeering järgib linnalise asustusega asulate tihendamise põhimõtet ja

välditakse uute arendusalade rajamist. Tingimused hajaasustatud piirkondade arendamiseks

(refereeritult):

 eelistada uute arendustegevuste koondumist keskustesse, tagamaks sellega keskuste

jätkusuutlikkust ja täiendavat arengut, sh teenuste ja töökohtade olemasolu;

 uue hoonestuse kavandamisel järgida väljakujunenud asustus- ja hoonestusstruktuuri;

 säilitada looduskeskkonda, väärtuslikke maastikke ja väärtuslikke põllumajandusmaid.

DP kava alal ei ole 2018. a maakonnaplaneeringu järgselt rohevõrgustikku, kuid asub

väärtuslikul maastikul (joonis 2.2), Tori (A3/VM 8 (valla ÜP-s), rahvusmaastik). A3 ala

moodustub läbi viljakate väljade voolava Pärnu jõe kallastel Tahkuselt kuni Taalini ja Navesti

jõe alamjooksul. Jõeäärsetelt teedelt ja sildadelt avanevad ilusad vaated põlistaludele ja

liivakivipaljanditega Pärnu jõele. Suurim looduslik väärtus on Pärnu jõgi ja jõekaldad, mis on

elupaikadeks ning liikumisteeks paljudele looma- ja linnuliikidele. Üldised kasutustingimused

väärtuslike maastike säilitamiseks, siin kohal asjakohased:

 hoonestuse planeerimisel järgida olemasolevat ajaloolist asustust, arvestades ajaloolise

teede- ja tänavate võrgu ning ehitustraditsioonidega;

 säilitada ajaloolist maakasutust (maastikumustrit), põllumajandusmaastiku avatust ja

vaateid väärtuslikele maastikuelementidele.

Joonis 2.2. Pärnu maakonna planeeringu (2018) looduskeskkonna kaardi väljavõte.

DP kava ala jääb väärtuslikule põllumajandusmaale (joonis 2.3), mille boniteet on võrdne või

suurem Pärnumaa põllumajandusmaa kaalutud keskmisest boniteedist (35; 2009. a valla ÜP

9 Jõekalda põld (80801:001:0884), Jõekalda (80801:001:0875), Otsa (80803:001:0694), Otsa põld

(80803:001:0695) kinnistute DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024 - 2025.

järgi oli lävend 48 (DP kava alast ida-kagu suunal)). Üldised soovitused väärtuslike

põllumajandusmaade säilitamiseks siin kohal asjakohased:

 hoida kasutuses põllumajandusmaana või avatud maastikuna;

 säilitada ja hoida korras maaparandussüsteemid ja nende eesvoolud avatud;

 põllumajandusmaa metsastamine saab toimuda ainult üldplaneeringu alusel;

 loobuda uute elamualade (va üksikelamute) kavandamisest väärtuslikule

põllumajandusmaale.

Joonis 2.3. Pärnu maakonna planeeringu (2018) asustuse suundumuste kaardi väljavõte (DP kava ala

violetne ovaal).

Pärnumaa Arenduskeskus SA valmis Pärnumaa Omavalitsuste Liidu (POL MTÜ) algatatud

arengustrateegia “Pärnumaa 2035+” (2022). Arengustrateegias väljendub omavalitsuste ja

nende kaudu kogu ühiskonna tahe tagada tulevikus maakonna parem konkurentsivõime nutika

ja targa töö ning kiire, tasakaalustatud ja kestliku arengu abil. Strateegias püütakse leida mh

viise rahvaarvu suurendamiseks ja hea elukeskkonna tagamiseks. Tegevused on jaotunud nelja

tuumvaldkonda:

 inimvara ja kogukonna elukorraldus – sidus maakond;

 teadmuspõhine majandus;

 turism ja maakonna turundus;

 tehniline taristu, liikuvus ja kliimamuutustega kohanemine.

Tori valla üldplaneering (2009) – tavapärastes ehk ilma maakasutuslike piiranguteta oludes

on ÜP-ga lubatud ilma detailplaneeringuta moodustada kuni kolm elamumaa krunti min

suurusega 0,5 ha (vajalik traditsioonilise ligipääsu olemasolu).

Tori valla ÜP järgset maakasutust suunava koondkaardi alusel jääb DP kava ala vahele

elamuehituseks reserveeritud ala (Kõrgekalda kinnistu (4,2 ha)). Taali krossiraja (vt joonis 2.4)

lähedusest tulenevalt on sätestatud, et elamumaade krundid tuleb soovituslikult kavandada

krossiraja lähimast punktist ca 180 m kaugusele. Rajale lähemale kavandavatel elamukruntide

puhul läbi viia müra mõõtmised ja/või modelleerimised ning vajadusel kasutada

müratõkkeelemente, kehtestatud normide tagamiseks elamute ja nende õuealadel.

10 Jõekalda põld (80801:001:0884), Jõekalda (80801:001:0875), Otsa (80803:001:0694), Otsa põld

(80803:001:0695) kinnistute DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024 - 2025.

DP kava ala jääb rohevõrgustiku aladele (K9) Tori valla ÜP kohaselt (tulenevalt enne 2018. a

kehtinud maakonnaplaneeringust). Kasutus- ja ehitustingimused rohevõrgustiku aladel,

tagamaks võrgustiku säilimist ja toimimist (siinkohal olulised):

 Kui asustuse laienemine rohelise võrgustiku koridoridele on vältimatult vajalik, tuleb

hinnata kavandatu mõju ja rakendada rohelise võrgustiku toimimist tagavaid abinõusid;

 Vältida võrgustiku koridoride läbi lõikamist. Paigutada aiad vahetult ümber õuemaa,

maaüksusi võib vajadusel (nt loomapidamine) piirata piirdega, mis võimaldab

väiksematel loomadel vabalt liikuda;

 Rohekoridoride alale ehitades peab jääma vähemalt 50-100 m laiune olemasoleva

haljastuse või planeeritava haljastusega koridori riba katkematuks;

 Võrgustiku koridorides metsasid majandada hooldus- ja valikraie printsiipide alusel.

Joonis 2.4. Taali krossirada (OÜ Alkranel, 01.11.2024).

Tori valla alla kuuluvaid alasid korrigeeriti haldusreformi (2017) raames. Omavalitsuse

piiri muutuse tõttu on hakatud (alates 2018. a) koostama uut Tori valla üldplaneeringut

(menetlus pooleli), mille tarbeks on koostatud ka mitmeid sisendanalüüse. Üheks

vastavaks dokumendiks oli töö „Tori valla rohevõrgustiku analüüs ning rohevõrgustiku

toimimise tagamiseks vajalike tingimuste määramine“ (Consultare OÜ, 2023), mis täpsustas

2018. a maakonnaplaneeringu rohevõrgustikku (alus mh töö „Rohevõrgustiku sobivus liikide

elupaigakasutusega“ (OÜ Rewild, 2017)), tuues taas DP kava alale kohaliku tasandi koridori

(K10-na; mh täiendavad konsultatsioonid KSHEH protsessis). Nimetatud dokumendist

tulenevad asjakohased soovitused:

 Kõik tegevused tuleb kavandada selliselt, et rohevõrgustik jääks toimima. Uue

ehitusõiguse saamiseks varem hoonestamata katastriüksusel minimaalne katastri suurus

2 ha ning õue-ala maksimaalne suurus 0,4 ha;

 Vältida ulatuslikku maade tarastamist;

 Jõgede kaldad rohevõrgustiku alal säilitada võimalikult looduslikuna.

Töö „Tori valla Sauga ja Pärnu jõgede lihkeohtlike jõelõikude kaardistamine, lihkeohtlikel

jõelõikudel ehituskeeluvööndi piiri määramine ning lihkeohu vältimise põhimõtete

väljatöötamine“ (IPT Projektijuhtimine OÜ, 2022) kohaselt ei ole DP kava ala lõigus

maalihkeohutu. Samas tuvastati KSHEH välitöödel maaparandussüsteemi drenaažide peatrassi

11 Jõekalda põld (80801:001:0884), Jõekalda (80801:001:0875), Otsa (80803:001:0694), Otsa põld

(80803:001:0695) kinnistute DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024 - 2025.

väljavoolu alal (Jõekalda põld (80801:001:0884) kinnistu loodenurga ääres, vt joonis 2.5)

lokaalne ehk minimaalne lihkeohtlik tsoon.

Joonis 2.5. Maaparandussüsteemi drenaažide peatrassi väljavoolu alal (Jõekalda põld

(80801:001:0884) kinnistu loodenurga ääres) lokaalne ehk minimaalne lihkeohtlik tsoon (OÜ Alkranel,

01.11.2024).

Lähtuvalt tööst „Kultuuriväärtuslikud objektid ja alad Tori vallas“ (RESTKLUBI OÜ,

2022) on looduslike pühapaikade inventeerimisel lokaliseeritud ohvrikohana (joonis 2.6)

Randivälja hiiemägi koos Silmaallikaga (põhiosa Lodja, 80901:001:0975; Jõekalda,

80801:001:0875), mille kohta on Muinsuskaitseameti looduslike pühapaikade

eksperdinõukogu teinud riigile ettepaneku (seisukoht on Muinsuskaitseametile soovituslik)

objekt mälestiseks tunnistada (mälestise määramise menetluskord vt MuKS § 16). Kohalikule

omavalitsusele tehti ettepanek menetluse ootel olevad objekti märkida üldplaneeringus

väärtuslike üksikobjektidana (mh mitte takistada avalikkuse juurdepääsu), soovitavalt

võimalikult vähene inimsekkumine.

Joonis 2.6. Väljavõte inventuurist (valge ja kollane viirutus - arheoloogiatundlik ala; roheline viirutus

- ajalooline looduslik pühapaik). RESTKLUBI OÜ, 2022.

12 Jõekalda põld (80801:001:0884), Jõekalda (80801:001:0875), Otsa (80803:001:0694), Otsa põld

(80803:001:0695) kinnistute DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024 - 2025.

Arheoloogiatundlikel aladel (joonis 2.6) tuleb suuremate kaevetööde kavandamisel (≥ 500 m2)

konsulteerida Muinsuskaitseametiga arheoloogiliste uuringute vajaduse üle otsustamisel. Sama

ala sisse jäävatel aladel planeeringute algatamisel on samuti vajalik kohalikul omavalitsusel

teha päring Muinsuskaitseametile (arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta).

Tori valla arengukava aastani 2030 ja eelarvestrateegia 2024-2027 (2024) – välja on mh

toodud valla pika- ja lühiajalise arengu eesmärgid ja nendega seotud tegevused. Arengukavas

käsitletavad teemad on järgnevad:

1. Kaasaegse, kvaliteetse ja turvalise elukeskkonna ning avaliku ruumi arendamine;

2. Kvaliteetsete ja kättesaadavate avalike teenuste arendamine;

3. Keskkonnahoidliku toimimise kujundamine;

4. Tugeva kogukondliku identiteedi ja kodanikuühiskonna edasiarendamine;

5. Tugeva ettevõtluse kujunemise toetamine;

6. Tugeva ja haldusvõimeka valla arendamine.

Arengukavast nähtub soov keskenduda tervikliku valla kujundamisele, katta suurema

asustustihedusega piirkonnad kõigi oluliste teenustega ja ühendada väiksema asutustihedusega

piirkonnad suuremate asulatega. Hajaasustuse piirkondades toetatakse reovee kohtkäitlust ja

joogivee kvaliteedi tõstmist ning keskkonnaseisundi üldist parandamist.

Tori valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2021-2032 (2021).

Valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise piirkondadeks on märgitud Sindi Vesi OÜ

teeninduspiirkondadena (toodu lähimad): Tori alevik ja Taali küla keskus. Tori vallas puudub

purgimissõlm. Lähim võimalus pürgimiseks on Pärnu linna reoveepuhasti purglas, DP kava

alast teid mööda ca 26-29 km (olenevalt marsruudi valikust).

Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 (2022) kirjeldab mh Pärnu jõge

(VEE1123500), mis on 145 km pikk (Keskkonnaportaal, 2024). Pärnu jõgi kuulub mh

keskkonnaministri 15.06.2004. a määruse nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse

kudemis- ja elupaikade nimistu“ regulatsiooni alla ja jõega seonduvaid looduskaitselisi nüansse

avatakse ka ptk 2.2 ja 3. DP kava tegevus jääb jõe veekogumisse nr 3 (Pärnu Käru jõest

suudmeni). Pärnu jõe hea seisund tagatud pärast 2027 (erandi eesmärgi peapõhjused - pBDE

kalas, TBT settes). Koormused (vaadeldaval lõigul) – põllu- ja metsamaa kuivendus,

põllumajandustegevus (mitmesuguste ainete vette leostumine), loomakasvatusehitistest

(laudad, sõnnikuhoidlad) võimalikud lekked pinnavette. Meetmed on kokkuvõtvalt järgnevad:

 Keskkonnahariduslikud ja ennetavad tegevused keskkonnapoliitika elluviimiseks;

 Silo-, mineraalväetiste- ja sõnnikuhoidlate, loomapidamishoonete ja -rajatiste, silo- ja

sõnnikuaunade veekaitsenõuetele vastavuse kontrollimine;

 Loomapidamisehitiste (loomapidamishooned, välipidamisalad, jms) ehitamine ja

ajakohastamine keskkonnariski vähendamiseks;

 Põllumajandusloomade välistingimustes pidamise ja karjatamise nõuete kontrollimine;

 ÜPP strateegiakava 2021-2027 toetusi taotlevate põllumajandusettevõtete

tingimuslikkuse kontrollimine;

 Tõhusate väetamistehnoloogiate kasutusele võtmine;

 Täiendavate pinna- ja põhjavett säästvate põllumajanduspraktikate rakendamine;

 Järelevalve tegemine põllumajandusliku tegevuse keskkonnanõuete täitmise üle;

 Taimekaitsevahendite kasutamise ja hoiustamise nõuete üle järelevalve teostamine;

 Taimekaitsevahendite kasutamise piiramine;

 Keskkonnahoidlike taimekaitsetehnoloogiate sh biotõrjavahendite kasutamine.

13 Jõekalda põld (80801:001:0884), Jõekalda (80801:001:0875), Otsa (80803:001:0694), Otsa põld

(80803:001:0695) kinnistute DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024 - 2025.

2.2. Tegevuspaiga lühikirjeldus paikkonna muude ja käesolevas

kontekstis asjakohaste aspektide järgselt

Käesolevas ptk-s antakse paikkonna kohta muud (sh teavet, mida juba ptk 2.1-s ei käsitletud)

ja käesoleva tegevuse kontekstis asjakohast teavet (võib täiendada ka ptk 2.1 esitatut).

Tori vald jääb Lääne-Eesti madaliku ida- ja kaguossa, Pärnu jõe alam-keskjooksu piirkonda

(Europolis OÜ, 2020). DP kava alal on aluspõhi Pärnu lademe liivakivi, aleuroliit, domeriit

(D2PR). Pinnakatteks on jääjärvelised setted, klibu, liiv, möll, saviliiv, liivsavi, savi. DP kava

ala on keskmiselt kaitstud (keskmine reostusohtlikkus) põhjaveega (Maa-amet, 1:400000

geoloogilised kaardid, 2024) tsoonis, kus tavapäraselt on moreenist pinnakatte paksus 10-20

meetrit ning savi või liivsavi paksus 2-5 meetrit. Tegemist ei ole radooniohtliku paikkonnaga

(Eesti Geoloogiateenistus, 2024). Kavandatava tegevusala muldkate (joonis 2.7) - peamised

kahkjad leetunud gleimullad (LPG) ja gleistunud kahkjad leetunud mullad (LPg).

Joonis 2.7. Kavandatava tegevuse piirkond ja seda ümbritseva ala mullad. Alus: Maa-amet, 2024.

Jõekalda põld, Jõekalda, Otsa, Otsa põld kinnistutel ja nende ümbruses (500 m) ei ole

suurõnnetuse ohuga ettevõtteid ega maardlaid (Maa-amet, 2024). Senise maakasutuse

tihendusplaanide (ptk 1 ja 2.1 baasil) korral rakendub piirkonda Keskkonnaministri

16.12.2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ lisa 1 alusel mürataseme normatiiv – müra piirväärtus (II

mürakategooria ala).

Maa-ameti (2024) alusel jääb kavandatava tegevuse ala maaparandusalale (vt joonis 2.8 ja 2.9),

maaparandussüsteem 6112350010240 „Lõusa“ (ehitise kasutuselevõtt 1971. a). Vastava

maaparandussüsteemi osas saab MaaParS § 2 põhjal välja tuua, et maaparandus on maa

kuivendamine ja niisutamine ning maa veerežiimi kahepoolne reguleerimine, samuti

agromelioratiivse, kultuurtehnilise ja muu maaparandushoiutöö tegemine maatulundusmaa

sihtotstarbega maa viljelusväärtuse suurendamiseks ja keskkonnakaitseks. Sama seaduse § 4 lg

2 ütleb, et reguleeriva võrgu osa võib paikneda ka muu sihtotstarbega maal, kui see on vajalik

maatulundusmaal paikneva reguleeriva võrgu või selle osa toimimiseks.

14 Jõekalda põld (80801:001:0884), Jõekalda (80801:001:0875), Otsa (80803:001:0694), Otsa põld

(80803:001:0695) kinnistute DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024 - 2025.

DP kava alal või selle vahetus läheduses ei ole kultuurimälestisi. Lähim kultuurimälestisi on

kalmistu „Poola kirikuase“ (kultuurimälestiste register nr. 11835), mis asub teisel pool Pärnu

jõge ca 170 m kaugusel edelas. DP kava alal ei ole pärandkultuuri objekte, st objektid (joonis

2.10) jäävad kirde suunda (liikudes idast põhja):

 ca 110 m kaugusel Randivälja Hiiemägi (objektist või või funktsioonist alles 50-90%),.

EELIS (https://eelis.ee/default.aspx?state=2;-

294849174;est;eelisand;;&comp=objresult=parandobj&obj_id=1648787320, 2024)

kande põhjal joonisel 2.10 asetus ekslik, korrektsem jõe äärne tsoon (vt ka ptk 2.1);

 ca 130 m kaugusel Randivälja Silmaallikas (objektist või või funktsioonist alles 50-

90%), vt ka ptk 2.1;

 ca 120 m kaugusel Lodjakoht (hävinud, objektist pole maastikul jälgi säilinud);

 ca 130 m kaugusel Oore meierei (objektist või või funktsioonist alles 50-90%);

 ca 200 m kaugusel Tölba rehielamu (objektist või funktsioonist alles 50-90%).

Joonis 2.8. Kavandatud tegevuse piirkond (punane pind sinise joonega) ja maaparandusehitised

(pruuniga tähistatud). Alus: Maa-amet, 2024.

Joonis 2.9. Kavandatud tegevuse võimalikud hoonestusalad (lillakas) ja maaparandusehitiste

reguleeriva võrgu paiknemine maaparandusalal ning POS 1 ja 2 võimalik konfliktkoht (pruunikas

kolmnurk); POS 3 ja 4 võimalik konfliktkoht (punane joon). Alus mh: Põllumajandus- ja Toiduamet

(2024) ning Maa-amet (2024).

15 Jõekalda põld (80801:001:0884), Jõekalda (80801:001:0875), Otsa (80803:001:0694), Otsa põld

(80803:001:0695) kinnistute DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024 - 2025.

Joonis 2.10. Pärandkultuuri objektid DP kava ala ümbruses. Alus: Maa-amet, 2024.

DP kava ala piirneb Pärnu jõe loodusalaga (RAH0000027; rahvusvaheline kood EE0040345;

vt ptk 3). Siseriikliku regulatsiooni tõttu on Natura 2000 alale loodud ka Pärnu jõe hoiuala

(KLO2000293), pindalaga 706,8 ha, millest veeosa 685,9 ha (Keskkonnaportaal, 2024). Kaitse

eesmärgid (Keskkonnaportaal, 2024; vt ka ptk 3):

 elupaigatüüp - jõed ja ojad (3260);

 liikide (elupaikade) kaitse - hink (Cobitis taenia), võldas (Cottus gobio), jõesilm

(Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar) ja paksukojalise jõekarp (Unio crassus).

EELIS (05.11.2024. a) põhjal jäävad DP kava alast välja vääriselupaigad ning kaitsealused

taime, seene ja sambliku liigid. DP kavaga ala äärse jõega on seotud II kaitsekategooria

nahkhiirte registrikanded, täpsemalt:

 suurvidevlane (Nyctalus noctula; toitumisala, mh osaliselt ka DP kava tsoonis);

 põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii; leiukoht);

 veelendlane (Myotis daubentonii; leiukoht);

 tiigilendlane (Myotis dasycneme; leiukoht);

 pargi-nahkhiir (Pipistrellus nathusii; leiukoht);

 hõbe-nahkhiir (Vespertilio murinus; leiukoht).

Ohud kokkuvõtlikult nahkhiirtele (mh Nahkhiirlaste (Vespertilionidae) kaitse tegevuskava

(Keskkonnaamet, 2017)) - elupaikade killustumine, varjepaikade kadumine ehitiste

renoveerimise tulemusel, varjepaigaks sobivate puude raie, toitumisveekogude reostumine,

pestitsiidide kasutamine, hukkumine teedel ning tuuleparkide rajamine rändeteedele. Suvine

häirimistundlikum aeg (raie kontekstis) on juuni ja juuli kuu, millele soovitav lisanda kuni osa

augustist. Periood asub enamjaolt üldise riigis rakendatava raierahu (15.04-31.07, mh lindude

osas) aja sees.

Käesoleva töö raames tehti rohevõrgustiku analüüs seonduvalt DP kavaga (vt ka KSHEH

lisa 1). Järgnevalt on toodud „Tori valda potentsiaalselt planeeritavate elamumaade (Otsa,

Otsa põld, Jõekalda ja Jõekalda põld) mõjud rohevõrgustikukoridorile ning võimalikud

leevendusmeetmed“ (OÜ Loodusekspert, 2024) töö põhised olulisemad aspektid.

Välitööde käigus 1.11.24 tuvastati enim ulukiradu Otsa kinnistu põhjapoolses osas. Osadel

kuuskedel ja mändidel nähti halljänese toitumisjälgi. Otsa kinnistu taimestunud kaldal esines

kolm kuklase pesa, kes kuuluvad III looduskaitse kategooriasse. Otsa-Põllu kinnistul ei

õnnestunud ulukite tegevusjälgi kindlaks teha. Jõekalda kinnistu ja Jõekalda põllu kinnistu

põhjapoolset osa läbis mööda kaldaastangut väikeulukirada. Jõekalda põllu kinnistu idapoolses

16 Jõekalda põld (80801:001:0884), Jõekalda (80801:001:0875), Otsa (80803:001:0694), Otsa põld

(80803:001:0695) kinnistute DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024 - 2025.

osas võis näha suurulukirada kulgemas ida-lääne suunal. Kuna arendusaladel esineb

suurulukitest eelkõige metskitsele sobivat toidubaasi, siis tuleb seda käsitleda metskitsele

sobiliku elupaigana.

Consultare OÜ (2023) analüüsis (KSHEH ptk 2.1) määratud kitsaimad rohekoridorid kuuluvad

sinivõrgustikku ning hõlmavad vooluveekogu (sh Pärnu jõgi) ning selle kallast kalda

ehituskeeluvööndi (25-50 m kummalgi kaldal) või piiranguvööndi (50-100 m) ulatuses.

Sinivõrgustiku ala läheb sujuvalt üle rohevõrgustiku koridoriks, kus Jõekalda kinnistu

kõrgemal kaldal fikseeriti väikeulukirada. Tiheda asustuse tõttu vastaskaldal võib eeldada, et

suurulukid (metskits) üle jõe vastaskaldale üldjuhul ei uju, sest vastaskaldal on edasipääs

suuresti takistatud individuaalelamute tõttu, mis tihedalt teineteise kõrval paiknevad ja

moodustavad ulukitele barjääri. Lähim ala, kus rohekoridor liitub vastaskaldaga, ehk kus jõgi

toimib efektiivse ulukite läbipääsuna (pole ees tarastatud eramaju) jääb Jõekalda kinnistust ca

640 m ülesvoolu. Seetõttu peaks ka kogu rohekoridor laienema ühtlaselt üle kogu jõe ning

olema minimaalselt 500-1000 m laiem, hõlmates enda alla üle maantee jääva põhjapoolse

metsatuka koos põllumaadega, mis aitaks ka leevendada krossirajalt tulevaid mürahäiringuid

metsloomadele.

Analüüsi lõpptulemuse alusel leiti, et DP kava alal saab arendustegevust ellu viia, kui jälgitakse

seatud tingimusi (refereeritakse KSHEH ptk 4.5.3). Kuivõrd uuringu käigus viidi läbi välitööd,

mis täiendasid Consultare OÜ (2023) analüüsi, siis võib vastavat OÜ Loodusekspert uuringut

kasutada ka valla ÜP edasisel koostamisel (nt kaalumaks ka rohevõrgustiku koridori täiendavat

laiendamist või jõe äärsete tarastustingimuste laiemat sätestamist, vt joonis 2.11). Kuivõrd

vastavad suunised väljuvad DP kavaga seonduvast fookusest, siis neid ei esitata eraldi ka ptk

4.5.3. Rohekoridori laiendusettepanek või tarastamissuuniste laiendamine väljaspoole DP kava

ala ei seondu aga vastava DP kava alaga kavandatava tegevuse lubatavusega (DP kava

võimaldavaid ja DP kava alale kohanduvaid meetmeid vt KSHEH ptk 4.5.3).

Joonis 2.11. OÜ Loodusekspert (2024) rohevõrgustiku analüüsi (vt KSHEH lisa 1) joonis 4 väljavõte -

valla koostatavasse ÜP-sse võib kaaluda rohekoridori laiendamist ja tarastamisest vaba ala põhimõtte

laiendamist ka väljapool DP kavaga seotud alasid. Viidatud ettepanekud ei seondu vastava DP kava

alaga kavandatava tegevuse lubatavusega (DP kava võimaldavaid ja DP kava alale kohanduvaid

meetmeid vt KSHEH ptk 4.5.3).

17 Jõekalda põld (80801:001:0884), Jõekalda (80801:001:0875), Otsa (80803:001:0694), Otsa põld

(80803:001:0695) kinnistute DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024 - 2025.

3. Natura 2000 alade eelhindamine

Käesolev ptk on jaotatud erinevateks alamosadeks lihtsustamaks info käsitlemist. Natura 2000

alade teemade analüüsil on lähtutud muuhulgas juhenddokumentidest „Juhised Natura

hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“ (R. Kutsar jt,

2019) ning „Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised

suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta“ (Euroopa

Komisjon, 28.09.2021. a). Samuti on järgitud dokumenti „Pärnu jõe loodusala

kaitsekorralduskava 2015-2024“ (Keskkonnaamet, 2015) ning muid asjakohaseid materjale.

Natura hindamise protsessi põhimõtteline skeem on toodud joonisel 3.1. Käesolevas

dokumendis keskendutakse eelhindamise tasandile.

Joonis 3.1. Natura 2000 ala mõjude kaalumise skeem. Allikas: Euroopa Komisjon, 2021.

18 Jõekalda põld (80801:001:0884), Jõekalda (80801:001:0875), Otsa (80803:001:0694), Otsa põld

(80803:001:0695) kinnistute DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024 - 2025.

3.1. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ja Natura 2000 alad,

mida võidakse mõjutad

Kavandatav tegevus – elamute rajamine (täpsem teave ptk 1) Natura 2000 ala kõrval. Tegevus

ei ole seotud Natura 2000 alade kaitse korraldamisega.

Paikkonnaga on seotud Natura 2000 ala – Pärnu jõe loodusala (EELIS kood RAH0000027;

rahvusvaheline kood EE0040345) pindala kokku 859,9 ha, millest veeosa 767,5 ha

(Keskkonnaportaal, 2024). Kaitse eesmärgiks:

 elupaigatüübid - jõed ja ojad (3260), lamminiidud (6450) ja puisniidud (*6530);

 liikide (elupaikade) kaitse - harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio),

jõesilm (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar) ja paksukojaline jõekarp (Unio

crassus).

Konkreetse tegevuse (vt ka ptk 1) mõjuala eeldusi näitab tabel 3.1 (esitatud mh asjakohase

kaitstava elupaigatüübi ohutegurit), st käsitletud tegevuse ümbruskonna (ca 100 m /

dokumenteeritud regulatiivses dokumentatsioonis elupaigaga laiem seos) lähimat elupaika.

Tabeli koostamise aluseks on seega elupaigatüüpide paiknemine lähtuvalt kavandatavast

tegevusest (tegevuste kontaktaladel või lähipiirkondades). Vastava tabeli sisendteabe

allikaks on mh EELIS (05.11.2024) „Pärnu jõe loodusala kaitsekorralduskava 2015-2024“

(Keskkonnaamet, 2015) ja Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 (2022) ning

hinnatav projektikavand ning selle juurde kuuluvad dokumendid (vt ptk 1).

19 Jõekalda põld (80801:001:0884), Jõekalda (80801:001:0875), Otsa (80803:001:0694), Otsa põld (80803:001:0695) kinnistute DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024 -

2025.

Tabel 3.1. Pärnu jõe loodusala ja kavandatava tegevuse alaga (DP kava alast kuni 100 m / dokumenteeritud regulatiivses dokumentatsioonis elupaigaga laiem

seos) seonduv elupaigatüüp ja liigid. Allikad mh EELIS (05.11.2024); Pärnu jõe loodusala kaitsekorralduskava 2015-2024 (Keskkonnaamet, 2015) ja Lääne-

Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 (2022).

NR Elupaigatüübi/liigi ja loodusala

taustandmed vm asjakohane

Ohutegurid/meetmed (asjakohasemad, käesoleva analüüsi kontekstis) Kaitse-eesmärgid (30 a)

1 Elupaigatüüp jõed ja ojad

(3260), Pärnu jõgi. Natura 2000

standardandmebaasi järgi on

elupaigatüüp esinduslik (B),

looduskaitseline seisund hea (B) ja

üldine looduskaitseline väärtus

kõrge (B).

Elupaigatüüpi arvatud jõgede veekvaliteet peab olema piisavalt hea, et seal

saaksid elada reostuse suhtes tundlikud liigid. Ohutegurid – paisud ja

väiksemad inimtekkelised voolutakistused Pärnu jões Oore-Virula, Vihtra,

Suurejõe, Rae ja Laupa veskikohtades, Oriküla all ning Vodja jõe alamjooksul.

Veemajanduskava järgsed koormused – põllumajandus, vt ptk 2.1. Meetmed –

paisudest kaladele läbipääsu tagamine üles- ja allavoolu. Paisuvarede ja muude

väiksemate inimtekkeliste voolutakistuste likvideerimine. Tulemuslikkuse seire

ning jõgede elupaikade ja liikide seisundi uuring. Veemajanduskava järgsed

meetmed – põllumajanduse valdkonda suunatud, vt ptk 2.1.

Elupaigatüübi looduskaitseline

seisund alal 129,6 km kogupikkusega

jõelõikude ulatuses vähemalt hea (B)

2 Võldase elupaik. Natura 2000

standardandmebaasi järgi on

võldas Pärnu jõe loodusalal

tavaline (C) ning üldhinnang alale

liigist lähtuvalt on hea (B).

Ohutegurid – samad elupaigatüübiga (vt käesoleva tabeli rida nr 1, asjakohane

veerg). Meetmed – samad elupaigatüübiga (vt käesoleva tabeli rida nr 1,

asjakohane veerg).

Elupaigatüübile määratud

eesmärkide täitmine tagab ka Natura

2000 ala seisundi hinnangu liigist

lähtuvalt vähemalt B.

3 Hingu elupaik. Natura 2000

standardandmebaasi järgi on hink

Pärnu jõe loodusalal tavaline (C)

ning üldhinnang alale liigist

lähtuvalt on hea (B).

Ohutegurid – samad elupaigatüübiga (vt käesoleva tabeli rida nr 1, asjakohane

veerg). Meetmed – samad elupaigatüübiga (vt käesoleva tabeli rida nr 1,

asjakohane veerg).

Elupaigatüübile määratud

eesmärkide (liigist tulenevalt min

113,5 km ulatuses) täitmine tagab ka

Natura 2000 ala seisundi hinnangu

liigist lähtuvalt vähemalt B.

4 Lõhe elupaik. Natura 2000 ala

seisundi üldhinnang alale liigist

lähtuvalt on vähemalt B.

Ohutegurid – samad elupaigatüübiga (vt käesoleva tabeli rida nr 1, asjakohane

veerg). Meetmed – samad elupaigatüübiga (vt käesoleva tabeli rida nr 1,

asjakohane veerg).

Elupaigatüübile määratud

eesmärkide (liigist tulenevalt min

118,7 km ulatuses) täitmine tagab ka

Natura 2000 ala seisundi hinnangu

liigist lähtuvalt vähemalt B.

5 Jõesilmu elupaik. Natura 2000 ala

seisundi üldhinnang alale liigist

lähtuvalt on vähemalt B.

Ohutegurid – samad elupaigatüübiga (vt käesoleva tabeli rida nr 1, asjakohane

veerg). Meetmed – samad elupaigatüübiga (vt käesoleva tabeli rida nr 1,

asjakohane veerg).

Elupaigatüübile määratud

eesmärkide täitmine tagab ka Natura

2000 ala seisundi hinnangu liigist

lähtuvalt vähemalt B.

20 Jõekalda põld (80801:001:0884), Jõekalda (80801:001:0875), Otsa (80803:001:0694), Otsa põld (80803:001:0695) kinnistute DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024 -

2025.

NR Elupaigatüübi/liigi ja loodusala

taustandmed vm asjakohane

Ohutegurid/meetmed (asjakohasemad, käesoleva analüüsi kontekstis) Kaitse-eesmärgid (30 a)

6 Paksukojalise jõekarbi elupaik.

Natura 2000 ala seisundi

üldhinnang alale liigist lähtuvalt

on A.

Ohutegurid – samad elupaigatüübiga (vt käesoleva tabeli rida nr 1, asjakohane

veerg). Meetmed – samad elupaigatüübiga (vt käesoleva tabeli rida nr 1,

asjakohane veerg).

Elupaigatüübile määratud

eesmärkide täitmine tagab ka Natura

2000 ala seisundi hinnangu liigist

lähtuvalt vähemalt A.

3.2. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura 2000 alal

Konkreetse tegevuse (vt ka ptk 1) mõjuala eeldusi näitas tabel 3.1 (ptk 3.1), kuhu oli esile toodud asjakohased Natura 2000 alade (loodusala)

elupaik ja liigid, mis seostusid enim ehk reaalselt käsiteltava tegevusega. Järgnevas tabelis 3.2 on välja toodud kokkuvõte võimalikest ohtudest

elupaigatüübile ja liikidele seoses kavandatava tegevusega, koos mõju/ohu määratlusega.

Tabel 3.2. Kokkuvõte võimalikest ohtudest loodusalale - asjakohased (vt tabel 3.1) elupaigatüübid ja liigid seoses kavandatava tegevusega, koos mõju/ohu

määratlusega.

Elupaigatüüp/liigid Mõju/oht Selgitus (juhindudes teadaolevatest ohuteguritest jm asjakohasest)

Elupaigatüüp jõed ja

ojad (3260), Pärnu

jõgi

Puudub Kavandatav tegevus, elamu alade arendus ei ole seotud paisudega ega ja põllumajandustegevusega (ei taime ega

loomakasvatusega). Maaparanduse eesvoole ümber ei korraldata. Elamute infrastruktuur (sh reoveekäitlus) teadaolevalt

korraldatud (DP kava ja sellele järgneda võivate etappide kontekstis) kehtivate riiklike normide kohaselt ehk puudub oht

lühi- või pikaajalisteks elupaiga kvaliteedi mõjutamisteks. Elupaiga soodsust ja elutingimusi ohustab veekeskkonna

kvaliteedi langus, mida aga ei ole ette näha (vt ptk 1 ja 3.1).

Hink, võldas, lõhe,

jõesilm ja

paksukojaline

jõekarp

Puudub Elupaik Pärnu jões (vt käesoleva tabeli rida „jõed ja ojad …“) on seotud liikidele avalduvate võimalikude mõjudega.

Kui elupaiga soodne seisund on tagatud, siis on tagatud ka liikide soodsa seisundi eesmärgid. Elupaiga soodsust ja

elutingimusi ohustab veekeskkonna kvaliteedi langus, mida aga ei ole ette näha. Seega ei ole ette näha ka liikide soodsa

seisundi hoidmist ohustavaid tegureid.

21 Jõekalda põld (80801:001:0884), Jõekalda (80801:001:0875), Otsa (80803:001:0694), Otsa põld

(80803:001:0695) kinnistute DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024 - 2025.

3.3. Natura 2000 ala eelhindamise tulemused ja järeldus

Peatükkide 3.1 ja 3.2 alusel ei fikseeritud negatiivseid ohtusid Natura 2000 ala (loodusala)

kaitse-eesmärkide täitmisele, mistõttu ei ole vajadust läbi viia Natura 2000 alade kohast

täis- ehk asjakohast hindamist. Seega järeldub, et objektiivsetel alustel mõju eeldusi

analüüsitud loodusala eesmärkidele ei ole.

Siiski toob töö koostaja siinkohal välja järgnevat - Natura 2000 aladega seotud kavade ja

projektide hindamise (Euroopa Komisjon, 2021) juhisest nähtub, et hinnangud tuleb üle

vaadata, kui kava või projekti selle edasise ettevalmistamise käigus (enne tegevuse

realiseerimist) muudetakse või täiendatakse. Nt senisega võrreldes suureneb projektiga

hõlmatava ala ulatus Natura 2000 ala väärtuste ja eesmärkide mõjutamise eelduste kontekstis.

22 Jõekalda põld (80801:001:0884), Jõekalda (80801:001:0875), Otsa (80803:001:0694), Otsa põld

(80803:001:0695) kinnistute DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024 - 2025.

4. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja

ettepanekud edaspidiseks ning KSH vajalikkuse

määramine

Peatükk on jaotatud erinevateks alamosadeks lihtsustamaks info käsitlemist. Alljärgnevad ptk-

d näitavad, kas ja millised faktorid võivad oluliseks kujuneda KSH algatamisel või mitte

algatamisel. Eelhinnangu koostamisel ehk planeerimisdokumendi kava mõjude kaalutlemisel

arvestatakse (alus: KeHJS § 33 lg 3-5 ning Kutsar, 2015/2018) järgnevaid aspekte:

1. missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavatele

tegevustele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või

eraldatavatest vahenditest;

2. missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi

planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit;

3. strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste

integreerimisel teistesse valdkondadesse;

4. strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud

planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisel;

5. strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid

(arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja

pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust);

5.1. mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning

kliimale (sh oht keskkonnale);

5.2. mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond);

5.3. mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused,

kultuuripärand ja intensiivne maakasutus;

5.4. mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale;

5.5. piiriülene mõju ja katastroofid.

Alljärgnevates peatükkides (3.1-3.5) on eelnevalt esitatud loetelu täpsemalt lahti kirjutatud. Ptk

3.6 sisaldab veel täiendavat kontroll-loetelu KMH tasandi ehk tegevuslubade võtmes. Ptk 3.7

võtab kokku KSH vajalikkuse lõpphinnangu (käesoleva töö põhjal) ja annab suuniseid lõpliku

KSH otsuse (algatada või mitte) eelnõu osas seisukohtade küsimiseks. Ptk-st 1-3 johtuvalt võib

siinkohal peamised fookusaspektid, milledele tähelepanu pööratakse, võtta kokku järgnevalt:

 Mitmekesise (mh rekreatiivsed tegevused paikkonnas) ning väärtusliku maastiku (sh

kultuuripärand) ja põllumajandusmaaga (sh maaparandus) arvestava maakasutuse

jätkuv võimaldamine.

 Rohevõrgustiku jätkuvat toimimist tagava maakasutuse võimaldamine.

4.1. Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse

kavandatavale tegevusele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja

elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest

Ptk 1 ja 2 alusel paikneb DP kava ala Pärnu maakonnas, Tori vallas, Taali külas Jõekalda põld,

Jõekalda, Otsa, Otsa põld kinnistutel. Piirkonnas on maakasutus mitmekülgne, sh

regeneratiivne ala DP kava ala naabruses, millega DP kavas on ka arvestatud. Olemas on

tegevusi võimaldav ja vastava tegevusmahu jaoks piisav teedevõrgustik. Senise maakasutuse

23 Jõekalda põld (80801:001:0884), Jõekalda (80801:001:0875), Otsa (80803:001:0694), Otsa põld

(80803:001:0695) kinnistute DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024 - 2025.

tihendusplaanide (ptk 1 ja 2.1 baasil) korral rakendub piirkonda Keskkonnaministri

16.12.2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ lisa 1 alusel mürataseme normatiiv – müra piirväärtus (II

mürakategooria ala) ning elamualadele määratud kaugusel ei ole ohtu vastavate tasemete

ületamisele (toetudes mh analoogiale „Roodevälja küla Paekarjääri kinnistu detailplaneeringu

– motospordikeskuse müra modelleerimine“ (Alkranel OÜ, 2015)). St ei ole tõenäoline, et

elamute juurde kavandamine paikkonda piiraks omakorda seniseid rekreatiivseid tegevusi

(krossirada). DP kava järgselt ei soovita arendada ka uut kompaktasustusala, mis omakorda

võiks hakata konkureerima oluliste tõmbekeskustega (mh kohaliku omavalitsuse poolsete

ressursside suunamise kontekstis) või nendes toimuva elamute arendusega.

Väärtusliku maastiku puhul on oluliseks maastike avatus/vaadeldavus suurematelt teedelt. DP

kavas (ptk 1) või seda analüüsinud rohevõrgustiku eksperthinnangus (KSHEH lisa 1) ei ole

hoonestust vm sellega seonduvat paigutatud viisil, mis läheks vastuollu väärtuslikku maastikku

üldiselt defineerivate asjaoludega. DP kava alal on ptk 2.1 ja 2.2 alusel kokkupuude

väärtustatava kultuuripärandiga, kuid ka see asjaolu ei ole edasise analüüsi (vt ptk 4.5.1 – 4.5.3)

baasil olulisi ebakõlasid põhjustav (siiski järgida vastavates ptk-s esitatud tingimusi).

Väärtuslike põllumajandusmaade ja rohevõrgustiku toimepüsivuse osas (vt ptk 4.5.1 – 4.5.3)

saab kohaldada sama ehk eelnevat järeldust, koos suunisega järgida vastavates ptk-s esitatud

tingimusi.

Eelnevaid asjaolusid koondavalt - DP kavaga kavandatava (ptk 1) ja paikkonna (ptk 1 ja 2 ning

3) kirjeldusi arvestades ei saa järeldada, et tegemist oleks arendusega, mis ei sobiks oma

iseloomult vastavasse piirkonda ning vajaks ebaproportsionaalseid vahendeid planeeritava

elluviimiseks (maaparandussüsteemide toime tagamise eeldused ka täidetavad) või

haldamiseks. Seega ei ole nt finantsvahendid, tegevuse korrektseks elluviimiseks, teadaolevalt

takistavaks teguriks, kuigi nende hankimise eeldused vastavasse asupaika arendustegevuse

elluviimiseks on riskantsemad kui kompaktse asustusega alade tsoonides. Kokkuvõtvalt ei

tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise vajadust.

4.2. Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument

teisi strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende

kehtestamise tasandit

DP kava maakasutuslikud eesmärgid järgivad maakonnaplaneeringu ja valla ÜP põhimõttelisi

arengusuundi, toetades hajaasustuspiirkonna ajakohase tervikliku arengu eelduseid.

Kavandatava tegevuse iseloomu (ptk 1) ja paiknemist arvestades ei takistata teiste

ümbruskonna kinnistute senist maakasutust ega looda eeldusi olulise negatiivse olustiku

tekkeks (arvestades ka ptk 4.1 esitatud analüüsi ning ptk 4.5.1 – 4.5.3 toodud

tingimusi/suuniseid).

Seega saab sedastada, et teadaolevalt puuduvad sellised strateegilised kavad (mh

arengudokumendid), mille elluviimist/järgimist kavandatav tegevus võiks eelkõige negatiivselt

mõjutada. DP kava loob selle edasisel võimalikul menetlusel (DP menetlusena) juriidiliselt

korrektsed seosed ka kõrgemate strateegiliste dokumentidega/arengudokumentidega (vt ptk

2.1; mh nende korraliseks üle vaatamiseks või tulevaseks ajakohastamiseks (asjakohane

sisend)) ning võimaldab menetleda tegevuse elluviimiseks vajalikke tegevuslubasid piisava

täpsusastmega.

24 Jõekalda põld (80801:001:0884), Jõekalda (80801:001:0875), Otsa (80803:001:0694), Otsa põld

(80803:001:0695) kinnistute DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024 - 2025.

4.3. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus

keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse

DP kava edasine menetlus (DP algatamise järgselt) on eelnevate alampeatükkide alusel

asjakohane vastavas kohas (mh johtuvalt ptk-is 4.1 kirjeldatust). DP menetlustasandi puhul

puuduvad olulised seosed keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse.

DP protsessi tasandit arvestades ei ole DP kava või sellele järgnev otseseks vahendiks nt riiklike

keskkonnakaalutluste muutmisel. Samas arvestaks planeerimise protsess (DP menetluse

algatamisel) riiklike normatiividega, mis tulenevad keskkonnakaalutlustest. DP edasise

menetluse käik võimaldab mh tulevikus vastavaid teisi kavasid või dokumente ajakohastada

teemakohase (tegevuse toimimine vastavas asupaigas) teabega (nt vastavate kavade korraliste

ülevaatuste perioodidel). See tähendab, et näiteks kõrgemates strateegilistes dokumentides on

võimalik lähtuda tulevaste otsuste tegemisel (sh keskkonnakaalutluste edasisel integreerimisel)

aktuaalsest teabest ja/või situatsioonist. Viimati nimetatud täpsustavat infot koondab vajadusel

ka käesoleva eelhinnangu ptk 4.5.

4.4. Strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või

veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu

keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel

Alampeatüki pealkirjast lähtuvalt – võimalik DP menetlus ei ole otseselt seotud jäätmekäitluse

või veekaitsega ega Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete üle võtmisega. Küll

aga peab arvestama ja ka arvestab (läbi õiguslikult paika pandud DP koostamisprotsessi)

edasine võimalik DP protsess (DP menetluse algatamisel) riiklike normatiividega (kujundatud

tulenevalt EL nõuetest), toetudes sh ptk 1 ja 2 ning Eesti riigi õigusaktide regulatsioonile ja

raamistikule.

4.5. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud

keskkonnaprobleemid (arvestades mõju suurust ja ruumilist

ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh

kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust)

Käesolev peatükk jaotub omakorda viieks alampeatükiks.

4.5.1. Mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning

kliimale (sh oht keskkonnale)

Piirkonnas on maakasutus mitmekülgne, sh regeneratiivne ala DP kava ala naabruses, millega

DP kavas on ka arvestatud. Olemas on tegevusi võimaldav ja vastava tegevusmahu jaoks piisav

teedevõrgustik. Senise maakasutuse tihendusplaanide (ptk 1 ja 2.1 baasil) korral muutuks küll

senine maastikuilme (täiendavad elamud, koos õuealadega), kuid muutus oleks siiski lokaalne

ja hajaasustusse sobivaid printsiipe järgiv.

Väärtusliku maastiku puhul on oluliseks maastike avatus/vaadeldavus suurematelt teedelt. DP

kavas (ptk 1) või seda analüüsinud rohevõrgustiku eksperthinnangus (KSHEH lisa 1) ei ole

hoonestust vm sellega seonduvat paigutatud viisil, mis läheks vastuollu väärtuslikku maastikku

üldiselt defineerivate asjaoludega. DP kava alal on ptk 2.1 ja 2.2 alusel kokkupuude

25 Jõekalda põld (80801:001:0884), Jõekalda (80801:001:0875), Otsa (80803:001:0694), Otsa põld

(80803:001:0695) kinnistute DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024 - 2025.

väärtustatava kultuuripärandiga, kuid ka see asjaolu ei ole edasise analüüsi (vt ptk 4.5.2 - 4.5.3)

baasil olulisi ebakõlasid põhjustav (siiski järgida vastavates ptk-s esitatud tingimusi).

Väärtuslike põllumajandusmaade (ptk 2.1. baasil lubatud kavandada üksikuid elamuid)

toimepüsivuse (sh väljaspool DP kava ala) osas (vt ptk 4.5.2 - 4.5.3) saab kohaldada sama ehk

eelnevat järeldust, koos suunisega järgida vastavates ptk-s esitatud tingimusi. Väärtusliku

põllumajandusmaa osas tuleb lisaks maaparanduslikele (ptk 4.5.3) nüanssidele silmas pidada

ka seniste maakasutamise praktikate jätkamist soodustavaid aspekte. St põllumaa harimist

otseselt ei välista elamumaa katastriüksuse moodustamine, kuid DP kava edasisel menetlemisel

(DP algatamise järgselt) on mõistlik kaalutleda põllumajandamise jätkumist tagavate siduvate

servituudide määramist. Pinnase ja sellest lähtuvat inimeste heaoluga seonduvat vt ptk 4.5.2.

Veestiku (sh põhjavee) kontekstis saab juba varem esitatut (sh ptk 1 – 3 ja 4.1) arvestavalt välja

tuua asjaolu, et puurkaevude kavandamisel (sh lõplike asupaikade valikul) tuleb jälgida, et ei

kahjustataks maaparandussüsteemide drenaažide, mis jäävad kasutusse ka teadaolevas

tulevikus (va otseselt elamute tõttu süsteemist väljaarvatavad), töökindlust. Sellise

elamuarenduse mahu puhul oleks eelistatud ühe ühise puurkaevu kavandamine (kuni nelja

elamu teenindamiseks), kui veetorustike asupaikade määramine/rajamine on võimalik ilma

maaparandussüsteemide terviklikku toimimist kahjustamata (täiendavad tingimused määrab

vajadusel Põllumajandus- ja Toiduamet).

Vastavas asupaigas teadaolev arendus (ptk 1) ei oma täiendavaid negatiivseid mõjusid

paikkonna õhule ja kliimale (mh pole põhjust eeldada soojussaarte tekke ohte). Nii

ehitustegevuse käigus kui ka nelja elamu valmimise järgselt ei teki jäätmeid, mille

reeglitepäraseks käitlemiseks ei oleks ressursse või toimivaid lahendusi, jäätmete kogumine ja

edasine käitlus korraldatakse vastavalt jäätmeseaduses ja valla jäätmehoolduseeskirjas toodud

nõuetele. DP kavas ettenähtud ehitised ja tehnilised lahendused vastavad kogutud andmete

alusel seadustest tulenevatele nõuetele, st ei ohustata keskkonda.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise

vajadust. Käsitletud ptk-s esitatu tõttu kaaluda samas edaspidi järgnevat

(tingimused/suunised, mida järgida edasistes tegevustes, tagamaks jätkuvate/tulevaste

protsesside efektiivsemat korraldust):

 Väärtusliku põllumajandusmaa (ptk 2.1. baasil lubatud kavandada üksikuid elamuid)

osas tuleb silmas pidada seniste maakasutamise praktikate jätkamist soodustavaid

aspekte. St põllumaa harimist otseselt ei välista elamumaa katastriüksuse

moodustamine, kuid DP kava edasisel menetlemisel (DP algatamise järgselt) on

mõistlik kaalutleda põllumajandamise jätkumist tagavate siduvate servituudide

määramist.

 DP dokumentatsiooni sätestada (DP algatamise järgselt), et puurkaevude kavandamisel

(sh lõplike asupaikade valikul) tuleb jälgida, et ei kahjustataks maaparandussüsteemide

drenaažide, mis jäävad kasutusse ka teadaolevas tulevikus (va otseselt elamute tõttu

süsteemist väljaarvatavad), töökindlust. Sellise elamuarenduse mahu puhul on

eelistatud ühe ühise puurkaevu kavandamine (kuni nelja elamu teenindamiseks), kui

veetorustike asupaikade määramine/rajamine on võimalik ilma

maaparandussüsteemide terviklikku toimimist kahjustamata (täiendavad tingimused

määrab vajadusel Põllumajandus- ja Toiduamet).

26 Jõekalda põld (80801:001:0884), Jõekalda (80801:001:0875), Otsa (80803:001:0694), Otsa põld

(80803:001:0695) kinnistute DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024 - 2025.

4.5.2. Mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja eeldatavalt

mõjutatav elanikkond)

Ptk 1, 2 ka 4.1 põhjal on DP kava ala näol tegemist Pärnu maakonnas, Tori vallas, Taali külas

(ca 200 elanikuga) olevate hajaasustuse maaüksustega. Ptk 2.1 ja 4.1 alusel ei ole tõenäoline,

et elamute juurde kavandamine paikkonda piiraks omakorda seniseid rekreatiivseid tegevusi

(krossirada) või ei sobituks muud moodi vastavasse piirkonda. Eelnevat tuleb muuhulgas

mõista nii, et elamualad on kavandatud krossirajast piisavalt kaugele, et välistatud on raja

kasutamisest tekkivad olulised negatiivsed mõjud (müratasemete osas, st ei ületata piirväärtusi,

rakenduvad ptk 2.2 alusel) elamutele, mistõttu ei ole asjakohane eeldada, et tulevased

elamualade kasutajad hakkaksid nõudma (põhjendatud argumentide toel) krossiraja kasutamise

piiramist/lõpetamist. DP kava järgselt ei soovita arendada ka uut kompaktasustusala, mis

omakorda võiks hakata konkureerima oluliste tõmbekeskustega (mh kohaliku omavalitsuse

poolsete ressursside suunamise kontekstis) või nendes toimuva elamute arendusega.

Ptk 2.2 nähtuva andmestiku põhjalt ei asu alal maardlaid, ohtlikke ettevõtteid ning pole ka

looduslikult radooniohtliku paikkonnaga (Eesti Geoloogiateenistus, 2024). Ptk 2.1 on

fikseeritud, et töö „Tori valla Sauga ja Pärnu jõgede lihkeohtlike jõelõikude kaardistamine,

lihkeohtlikel jõelõikudel ehituskeeluvööndi piiri määramine ning lihkeohu vältimise

põhimõtete väljatöötamine“ (IPT Projektijuhtimine OÜ, 2022) kohaselt ei ole DP kava ala

lõigus maalihkeohutu. Samas tuvastati KSHEH välitöödel maaparandussüsteemi drenaažide

peatrassi väljavoolu alal (Jõekalda põld (80801:001:0884) kinnistu loodenurga ääres, vt joonis

2.5) lokaalne ehk minimaalne lihkeohtlik tsoon. Seega tuleb inimeste tulevase heaolu

kindlustamiseks seada tingimus, kus Jõekalda põld (80801:001:0884) kinnistu loodenurga

ääres asuva kraavi nõlvadest (astang) peab tulevikus kavandatav ehitusala jääma vähemalt

12…15 m kaugusele (analoogia eesvoolude kaitsevöönditega, vt Maaeluministri 10.12.2018. a

määrus nr 64 Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord). Meede tagab

ka maaparandussüsteemide toime ohustatuse (nt äravoolu takistamine) minimaliseerimist.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise

vajadust. Käsitletud ptk-s esitatu tõttu kaaluda samas edaspidi järgnevat

(tingimus/suunis, mida järgida edasistes tegevustes, tagamaks jätkuvate/tulevaste

protsesside efektiivsemat korraldust):

 Inimeste tulevase heaolu kindlustamiseks seada tingimus (DP menetluse algatamisel

DP dokumentatsiooni), kus Jõekalda põld (80801:001:0884) kinnistu loodenurga ääres

asuva kraavi nõlvadest (astang) peab tulevikus kavandatav ehitusala jääma vähemalt

12…15 m kaugusele (analoogia eesvoolude kaitsevöönditega, vt Maaeluministri

10.12.2018. a määrus nr 64 Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise

kord), minimeerimaks lokaalseid ja minimaalseid maapinna lihketsoonide tekke ohte

(tagab ka maaparandussüsteemide toime ohustatuse (nt äravoolu takistamine)

minimaliseerimist).

4.5.3. Mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused, kultuuripärand

ja intensiivne maakasutus

DP kava alune ala seondub väärtusliku maastiku (sh kultuuripärand) ja põllumajandusmaaga

(sh maaparandus) ning rohevõrgustikuga. Vastavaid valdkondi/teemasid avatakse allpool

täpsemalt. Ala või selle ümbrusega seonduvaid looduskaitselisi aspekte kirjeldatakse ptk 3 ja

4.5.4.

27 Jõekalda põld (80801:001:0884), Jõekalda (80801:001:0875), Otsa (80803:001:0694), Otsa põld

(80803:001:0695) kinnistute DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024 - 2025.

Ptk 2.1 nähtub, et DP kava alale (ptk 1, POS 3 ja 4) jääb looduslike pühapaikade

inventeerimisel lokaliseeritud ohvrikoht (mh ptk 2.2 alusel pärandkultuuriobjektid) -

Randivälja hiiemägi koos Silmaallikaga (põhiosa Lodja, 80901:001:0975; Jõekalda,

80801:001:0875), mille kohta on Muinsuskaitseameti looduslike pühapaikade

eksperdinõukogu teinud riigile ettepaneku (seisukoht on Muinsuskaitseametile soovituslik)

objekt mälestiseks tunnistada (mälestise määramise menetluskord vt MuKS § 16). Kohalikule

omavalitsusele tehti ettepanek menetluse ootel olevad objekti märkida üldplaneeringus

väärtuslike üksikobjektidana (mh mitte takistada avalikkuse juurdepääsu), soovitavalt

võimalikult vähene inimsekkumine. KSHEH dokumentatsiooni koostamisel läbi viidud

kaardianalüüsi põhjal kattuvad hetkel DP kavas (ptk 1) või seda analüüsinud rohevõrgustiku

eksperthinnangus (KSHEH lisa 1) määratud hoonestusalad vastava ajaloolise pühapaigaga,

kuid samas mitte täielikult ning peale DP algatamist (vastava menetlusotsuse langetamist) on

võimalik (arvestades ka muid teadaolevaid kitsendavaid asjaolusid) hoonestusalasid (sh

potentsiaalsed õuealad) ümber paigutada nii, et võimaldatud on saavutada soovitud elamute

arv ning vajadusel vältida pühapaiga hõlmamist hoonestusaladesse ehk sh õuealadesse.

Lisaks jääb Pärnu jõe poolne DP kava ala arheoloogiatundlikel alade (ptk 2.1, joonis 2.6)

tsooni, kus tuleb suuremate kaevetööde kavandamisel (≥ 500 m2) konsulteerida

Muinsuskaitseametiga arheoloogiliste uuringute vajaduse üle otsustamisel. Sama ala sisse

jäävatel aladel planeeringute algatamisel on samuti vajalik kohalikul omavalitsusel teha päring

Muinsuskaitseametile (arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta). DP menetluse

algatamisel (vastava menetlusotsuse langetamist) juhinduda vastavatest tingimustest. Lisaks

tuleb rõhutada MuKS § 31 tulenevate nõuete järgimise esiletõstmise vajadust.

Väärtusliku põllumajandusmaa osas on suuniseid antud juba ka ptk 4.5.1. Käesolevas ptk-s

vaadeldakse maa väärtust toetava maaparandussüsteemi (vt ka ptk 2.2) eripärasid, sh laiemalt

kui vaid DP kava ala. DP kava (ptk 1) alusel asuksid POS 1 ja 2 hoonestusalad drenaažiga

varustatud alal, mis aitab kaasa Kõrgekalda (80803:001:0227, ÜP järgselt potentsiaalne

elamumaa) maatulundusmaa kasutamisele. Drenaažiga kogutud veed juhitakse ära Meigomäe

(80803:001:0687, elamumaa) maaüksuse kaudu. Edasise puhul (DP menetluse algatamisel DP

dokumentatsiooni) teha koostööd nimetatud maaüksuste (Kõrgekalda ja Meigomäe)

omanikega, kohaliku omavalitsuse ja Põllumajandus- ja Toiduametiga otsustamaks, kas vastav

drenaažisüsteem arvata maaparandussüsteemist välja või määrata käesoleva DP kava

arendamisest huvitatud isikule kohustus ümber ehitada (MaaParS § 46 lg 1) Kõrgekalda

(80803:001:0227) drenaažisüsteem, võimaldades süsteemi toimimist ka peale asjakohast

arendustegevust.

DP kava (ptk 1) alusel asuksid POS 3 ja 4 hoonestusalad drenaažiga varustatud alal, kuid mitte

selliselt, mis võiks ohustada mõne teise maaüksuse maakasutuse tingimusi. Samas läbib POS

3 ja 4 ala drenaažisüsteemi põhitrass, mis võimaldab tõsta maa väärtust vähemalt Lodjapõllu

(80901:001:0976) ja Koonu (80803:001:0019) katastriüksustel. Samuti on nimetatud süsteem

seotud ka eelnevalt nimetatud Kõrgekalda (80803:001:0227) keskosa ja lõunaosa

maaparandusega ning koondatud vee äravoolu võimaldamisega Pärnu jõkke. Kirjeldatud

süsteemi osas on teadaolevalt vaja minimaalselt tagada Lodjapõllu (80901:001:0976) ja Koonu

(80803:001:0019) katastriüksustelt vee ärajuhtimise võimaldamine, koos jätkuva äravooluga

Pärnu jõkke (Kõrgekalda (80803:001:0227) maaüksusel). Tõenäoliselt tuleb

maaparandussüsteemi jätkusuutlikuse tagamiseks rakendada servituudide seadmist (tagamaks

MaaParS § 51 lg 5 jälgimist; täiendavad tingimused määrab vajadusel Põllumajandus- ja

Toiduamet).

28 Jõekalda põld (80801:001:0884), Jõekalda (80801:001:0875), Otsa (80803:001:0694), Otsa põld

(80803:001:0695) kinnistute DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024 - 2025.

Rohevõrgustiku osas näitas KSHEH lisa 1 (vt ka ptk 2.2), et iga krundi fikseeritud pindala

jälgimise asemel (soovitas koostatava ÜP sisenduuring, vt ptk 2.1) on võimalik lähtuda ka

arendusala koondpindalast, vähemalt käesoleva arendusplaani puhul, juhul kui kokku on

tagatud minimaalselt 2 ha nõue kogu arendusala elamuühikute kohta (siinkohal 4 x 2 = 8 ha;

DP kava pind ca 8,35 ha). OÜ Loodusekspert uuringu (vt KSHEH lisa 1) põhjal võib sedastada

järgnevat (järgida vastava DP menetluse algatamise järgselt):

 Uuringust tulenes soovitus (mitte kohustus) kaaluda POS 1 ja 2 ning POS 3 ja 4

hoonestusalade kokku grupeerimist. Elamute koguarv oli sobiv, st lubatud on ikkagi

kokku kuni 4 elamut. Ettepanekuga hõlmatud hoonestusalad on edasise DP protsessi

puhul (DP menetluse algatamisel) vajadusel korrigeeritavad (va ühe elamu ja selle

juurde kuuluva osas, mitte ületada 2000 m2 nõuet), kuna POS 1 ja 2 ning POS 3 ja 4

vahele jääb ka vähemalt 100 m.

 Oluline on jätta min 100 m (Pärnu jõe keskteljest) tarastamata, et mitte tekitada barjääre

ulukite liikumisele jõe kaldavööndis.

Teadaolev kõrghaljastuse raie vajadus on DP kava alal minimaalne. DP menetluses (DP

algatamisel) sätestada aga tingimusena, et kõrghaljastuse raiet (arendustööde teostamiseks)

vältida perioodil 15.04 – 15.08 (raierahu, vähendamaks mõju eeldusi üldisele ökosüsteemile

(esmatasandil linnud), kattes ka piirkonna nahkhiirte tundlikku perioodi). Looduskaitseseaduse

§ 55 lg 61 p 1 ja 2 alusel on looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine

ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine ning tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade

üleskasvatamise ajal, keelatud. Tuleb arvestada, et kui avastatakse pesitsev lind väljaspool

pesitsusperioodi (pesitsusperiood 15.04 kuni 15. juulini), siis ei ole lubatud teda häirida.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise

vajadust. Käsitletud ptk-s esitatu tõttu kaaluda samas edaspidi järgnevat

(tingimused/suunised, mida järgida edasistes tegevustes, tagamaks jätkuvate/tulevaste

protsesside efektiivsemat korraldust):

 Peale DP algatamist (vastava menetlusotsuse langetamist) kaaluda (arvestades ka muid

teadaolevaid kitsendavaid asjaolusid) POS 3 ja 4 hoonestusalasid (sh potentsiaalsed

õuealad) ümber paigutada nii, et võimaldatud on saavutada soovitud elamute arv ning

vajadusel vältida pühapaiga (hiiega seonduv) hõlmamist hoonestusaladesse ehk sh

õuealadesse.

 DP kava ala Pärnu jõe poolne osa jääb arheoloogiatundlikel alade tsooni, kus tuleb

suuremate kaevetööde kavandamisel (≥ 500 m2) konsulteerida Muinsuskaitseametiga

arheoloogiliste uuringute vajaduse üle otsustamisel. Sama ala sisse jäävatel aladel

planeeringute algatamisel on samuti vajalik kohalikul omavalitsusel teha päring

Muinsuskaitseametile (arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta). DP

menetluse algatamisel (vastava menetlusotsuse langetamist) juhinduda vastavatest

tingimustest. Lisaks tuleb rõhutada MuKS § 31 tulenevate nõuete järgimise

esiletõstmise vajadust.

 Edasise puhul (DP menetluse algatamisel DP dokumentatsiooni) teha koostööd, POS 1

ja 2 hoonestusalade jms osas, maaüksuste (Kõrgekalda ja Meigomäe) omanikega,

kohaliku omavalitsuse ja Põllumajandus- ja Toiduametiga otsustamaks, kas vastav

drenaažisüsteem arvata maaparandussüsteemist välja või määrata käesoleva DP kava

arendamisest huvitatud isikule kohustus ümber ehitada (MaaParS § 46 lg 1) Kõrgekalda

(80803:001:0227) drenaažisüsteem, võimaldades süsteemi toimimist ka peale

asjakohast arendustegevust. POS 3 ja 4 arendamisel on teadaolevalt vaja minimaalselt

tagada Lodjapõllu (80901:001:0976) ja Koonu (80803:001:0019) katastriüksustelt vee

ärajuhtimise võimaldamine, koos jätkuva äravooluga Pärnu jõkke (Kõrgekalda

29 Jõekalda põld (80801:001:0884), Jõekalda (80801:001:0875), Otsa (80803:001:0694), Otsa põld

(80803:001:0695) kinnistute DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024 - 2025.

(80803:001:0227) maaüksusel). Tõenäoliselt tuleb maaparandussüsteemi

jätkusuutlikuse tagamiseks rakendada servituudide seadmist (tagamaks MaaParS § 51

lg 5 jälgimist; täiendavad tingimused määrab vajadusel Põllumajandus- ja Toiduamet).

 Rohevõrgustik – hoonestusalad, ühe elamu ja selle juurde kuuluva osas, mitte ületada

2000 m2 nõuet. Oluline on jätta min 100 m (Pärnu jõe keskteljest) tarastamata, et mitte

tekitada barjääre ulukite liikumisele jõe kaldavööndis.

 DP menetluses (DP algatamisel) sätestada (DP seletuskirja) tingimusena, et

kõrghaljastuse raiet (arendustööde teostamiseks) vältida perioodil 15.04 – 15.08

(raierahu, vähendamaks mõju eeldusi üldisele ökosüsteemile (esmatasandil linnud),

kattes ka piirkonna nahkhiirte tundlikku perioodi). Looduskaitseseaduse § 55 lg 61 p 1

ja 2 alusel on looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja

kahjustamine või pesade kõrvaldamine ning tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja

poegade üleskasvatamise ajal, keelatud. Tuleb arvestada, et kui avastatakse pesitsev

lind väljaspool pesitsusperioodi (pesitsusperiood 15.04 kuni 15. juulini), siis ei ole

lubatud teda häirida.

4.5.4. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale

Mõjusid Natura 2000 alale (DP kava naabruskonnas) on täpsemalt käsitletud ptk.-s 3

(negatiivsete mõjude eelduseid ei tuvastatud). Kavandatava tegevuse hoonestatavatele aladele

ei jää kaitstavaid liike ning Pärnu jõe hoiuala kaitse-eesmärgid kattuvad Natura 2000 ala

teemadega (mõju eeldusi ei tuvastatud). Jõe kaldad on seotud nahkhiirte elutegevusega, mida

on juba ka ptk 4.5.3 arvesse võetud. Spetsiifiliselt nahkhiirte tõttu määratakse ka järgneva

meede - nahkhiirte tõttu piirkonnas tuleb ehitustööde ajal jälgida, et nahkhiired ei ole

ehitatavasse hoonesse või ehitusmaterjalide vahele end sisse seadnud. Piiritlemata II kategooria

kaitsealuste liikide elupaikades rakendub isendi kaitse (LKS § 48 lg 4). Ehk, kui tööde käigus

avastatakse nahkhiir(i), siis ei ole lubatud neid häirida ja leiust teavitada Keskkonnaametit

riigiinfo telefonil 1247.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise

vajadust. Käsitletud ptk-s esitatu tõttu kaaluda samas edaspidi järgnevat

(tingimus/suunis, mida järgida edasistes tegevustes, tagamaks jätkuvate/tulevaste

protsesside efektiivsemat korraldust):

 Nahkhiirte tõttu piirkonnas tuleb ehitustööde ajal jälgida, et nahkhiired ei ole

ehitatavasse hoonesse või ehitusmaterjalide vahele end sisse seadnud. Piiritlemata II

kategooria kaitsealuste liikide elupaikades rakendub isendi kaitse (LKS § 48 lg 4). Ehk,

kui tööde käigus avastatakse nahkhiir(i), siis ei ole lubatud neid häirida ja leiust

teavitada Keskkonnaametit riigiinfo telefonil 1247.

4.5.5. Piiriülene mõju ja katastroofid

Kavandatava tegevusega ei kaasne täiendavaid ohtlikke olukordi (suurõnnetusi/katastroofe)

ega ka piiriüleseid mõjusid. Seega tegevus ei lisa täiendavaid ohtusid tavapärasesse keskkonda,

arvestades mh tegevuse mastaabiga. Kokkuvõtvalt ei ole ette näha negatiivsete (ebasoodsate)

mõjude avaldumist.

30 Jõekalda põld (80801:001:0884), Jõekalda (80801:001:0875), Otsa (80803:001:0694), Otsa põld

(80803:001:0695) kinnistute DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024 - 2025.

4.6. Eelhindamise kontroll-loetelu KMH tasandi ehk tegevuslubade

võtmes

Hinnangud on antud, arvestades nii otsese, kui ka kaudse mõju suurust ja ruumilist ulatust (nt

geograafiline või mõjutatavate (inimesed vm) hulk) ning võimalikkust, tugevust, kestvust,

sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ja koosmõju, samuti ka õnnetuste esinemise

võimalikkust (ka alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse

ületada). Tegevuse kava elluviimisega seotud olulised keskkonnaprobleemid ehk

ebasoodsad mõjud (koos muude mõjualas toimuvate ja/või planeeritavate tegevustega) ja

mõjude (ebasoodne olustik) tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise

täiendavad võimalused on seotud alljärgnevate teemadega:

 maa ja maakasutus.

 märgalad.

 jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad.

 veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale.

 muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale).

 maavarade kasutus.

 ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke.

 maastik (sh pinnavormid).

 looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad

loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad).

 elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused

(vastupanuvõime) - mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn.

 suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid.

Alljärgnevalt on eelnevalt esitatud loetelu teemad täpsemalt lahti kirjutatud.

Maa ja maakasutus – vastavaid teemasid on kajastatud ptk 4.1, 4.2, 4.5.1-4.5.4. Kogutud

teabe alusel puudub eeldus oluliseks ebasoodsaks mõjuks. Siiski järgida ptk 4.5.1 - 4.5.4 seatud

meetmeid/suuniseid, väheste mõjude eelduste minimeerimiseks/vältimiseks ning tagamaks

jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust.

Märgalad – ptk-des 1 ja 2 kogutud andmed näitavad, et märgalade kui sellistega (EELIS

registris) seosed puuduvad. Negatiivsete mõjude eeldus vastava teemavaldkonna osas puudub.

Jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad – kogutud teabe põhjal (sh ptk 1, 2, 3

ning 4.5.1 ja 4.5.2) oluliste negatiivsete mõjude eeldus vastava teemavaldkonna osas puudub.

Siiski järgida ptk 4.5.2 seatud meedet/suunist, väheste mõjude eelduste

minimeerimiseks/vältimiseks ning tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat

korraldust.

Veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale – veestikuga

seonduvat on käsitletud peamiselt ptk-s 1, 2, 3 ja 4.5.1, mh merekeskkonnaga seosed puuduvad.

Kogutud teabe põhjal puudub olulise negatiivse mõju eeldus veestiku osas. Siiski järgida ptk

3.5.1 seatud meedet/suunist, väheste mõjude eelduste minimeerimiseks/vältimiseks ning

tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust.

31 Jõekalda põld (80801:001:0884), Jõekalda (80801:001:0875), Otsa (80803:001:0694), Otsa põld

(80803:001:0695) kinnistute DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024 - 2025.

Muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale) – vastavaid teemasid on kajastatud

ptk 4.1, 4.5.1-4.5.3. Kogutud teabe alusel puudub eeldus oluliseks ebasoodsaks mõjuks. Siiski

järgida ptk 4.5.1 - 4.5.3 seatud meetmeid/suuniseid, väheste mõjude eelduste

minimeerimiseks/vältimiseks ning tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat

korraldust.

Maavarade kasutus – kavandatav ei asu maardlal ehk ei sea maavara potentsiaalsele

kasutusele võtmisele täiendavaid piiranguid. DP kava alal vajalikke materjale kasutatakse

teadaolevalt eesmärgipäraselt, põhjustamata mõjusid ressurssidele või teistele, kes neid

kasutada võiksid.

Ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke – kavandatav

tegevus ei mõjuta eelnevalt nimetatud teemavaldkondadega seotud aspekte negatiivselt

(tulenevalt mh ptk-st 1, 2 ja 3 ning 4.1, 4.2, 4.5.1 ja 4.5.2 teabest). Muuhulgas on juba arvesse

võetud või arvesse võetav jäätmeteke ning selle asjakohane korraldamine ja käitlemine

kehtivate normide alusel.

Maastik (sh pinnavormid) – kavandatav tegevus ei kutsu esile maastiku (sh pinnavormide)

olulist ebasoodsat mõjutamist, sh ka naabrusalade kontekstis (tuginedes mh ptk-le 4.1, 4.2 ja

4.5.1 – 4.5.3). Siiski järgida ptk 4.5.1 - 4.5.3 seatud meetmeid/suuniseid, väheste mõjude

eelduste minimeerimiseks/vältimiseks ning tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside

efektiivsemat korraldust.

Looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad

loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad) – kajastatud ptk-des 2.1, 2.2, 3, 4.5.4 ja

4.5.4. Kogutud teabe põhjal ebasoodsate negatiivsete mõjude eeldus kaitstavate

loodusobjektide ja Natura 2000 võrgustiku alade osas puudub. Siiski järgida ptk-ides 4.5.3 ja

4.5.4 seatud meetmeid/suuniseid (üldised suunised raietegevuseks ja säilitatava kõrghaljastuse

hoidmiseks / nahkhiirte (elunevad jõe tsoonis) häirimise ohu vähendamiseks), väheste mõjude

eelduste minimeerimiseks/vältimiseks ning tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside

efektiivsemat korraldust.

Elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused

(vastupanuvõime) - mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn – kajastatud ptk-

des 1-3, ning 4.1 – 4.5. Kogutud teabe põhjal ei esine olulisi negatiivseid mõjusid

elanikkonnale, mh müra, vibratsiooni, valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna kontekstis. Siiski

järgida ptk 4.5.1 kuni 4.5.4 seatud meetmeid/suuniseid, väheste mõjude eelduste

minimeerimiseks/vältimiseks ning tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat

korraldust.

Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid – käesolevat teemat on kajastatud ptk

3.5.5. Kavandatud tegevusel puudub vastavale teemavaldkonnale ebasoodsa mõju eeldus.

4.7. KSH läbiviimise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised

Lähtudes ptk 3.3 ja 4.1-4.6 esitatud informatsioonist, ei ole olulise negatiivse keskkonnamõju

avaldumist strateegilise dokumendi koostamise algatamisel, koostamisel ja rakendamisel ette

näha. Eeltoodu alusel asub Alkranel OÜ seisukohale, et kohalikul omavalitsusel ei ole

vajadust KSH protsessi algatada. Kavandatava tegevuse elluviimisel on võimalik rakendada

32 Jõekalda põld (80801:001:0884), Jõekalda (80801:001:0875), Otsa (80803:001:0694), Otsa põld

(80803:001:0695) kinnistute DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024 - 2025.

ptk-ides 4.5.1, 4.5.2, 4.5.3 ja 4.5.4 välja toodud tingimusi/suuniseid (eeskätt riskide ilmnemise

tõenäosuste maandamiseks) ning tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat

korraldust. Eraldi ja täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks.

KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub KeHJS § 35

alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt

(KeHJS § 33 lg 6). Asjaomase ametkonna või osapoolena, kellelt täiendavalt seisukohti

võiks (KSH vajalikkuse üle otsustamise kontekstis) küsida, tuvastas Alkranel OÜ oma

töös Keskkonnaameti, Muinsuskaisteameti ning Põllumajandus- ja Toituameti. Seisukohtade küsimise korraldamise (sh asutuste määratlemine) lõplik korraldamine on

siinkohal kohaliku omavalitsuse pädevuses (arvestades ka varasemat koostööd

ametkondadega, vastava DP kava menetlemise kontekstis). Laekuva tagasiside tulemusi saab

otsustaja kajastada vähemalt lõpliku otsuse teksti formuleerimisel, enne otsuse vastuvõtmist.

KSH algatamise või mittealgatamise otsustab kohalik omavalitsus kaalutluse alusel.

Käesolev dokument on otsustajatele vaid töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks

ehk kujundamiseks. Lõpetuseks – otsustusprotsessi (mh seisukohtade küsimine KSH-ga

seonduva otsuse eelnõule) täpsem suunamine ja korraldamine on kohaliku omavalitsuse

pädevuses. Otsustaja saab otsustada ka käesolevas töös esitatud tingimuste/suuniste

parameetrite ehk suuniste rakendamise sõnastuste üle, va juhtudel, kus õigusruum ei sätesta

teisiti (nt looduskaitselised aspektid, seonduvalt liikide ja nende elupaikade soodsuse

tagamisega).

33 Jõekalda põld (80801:001:0884), Jõekalda (80801:001:0875), Otsa (80803:001:0694), Otsa põld

(80803:001:0695) kinnistute DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024 - 2025.

Kokkuvõte

Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu objektiks oli Pärnu maakonnas,

Tori vallas, Taali külas, Jõekalda põld (80801:001:0884), Jõekalda (80801:001:0875), Otsa

(80803:001:0694), Otsa põld (80803:001:0695) kinnistute detailplaneeringu kava. DP kava

eesmärk on elamutele ja nendega seotud ehitistele ehitusõiguse määramine, koos senise

krundistruktuuri ümberkujundamisega.

Juhindudes DP kavast (ptk 1) ning selle ümbruskonna kohta koondatud andmetest (ptk 2) saab

kokku võtta mõjude eelduste ehk KSH vajaduse analüüsi (ptk 3.3 ja 4.7) tulemused järgnevalt.

Tulemused – lähtudes ptk 3.3 ja 4.1-4.7 esitatud informatsioonist, ei ole olulise negatiivse

keskkonnamõju avaldumist strateegilise dokumendi koostamise algatamisel, koostamisel ja

rakendamisel ette näha. Eeltoodu alusel asub Alkranel OÜ seisukohale, et kohalikul

omavalitsusel ei ole vajadust KSH protsessi algatada. Kavandatava tegevuse elluviimisel

on võimalik rakendada ptk-ides 4.5.1, 4.5.2, 4.5.3 ja 4.5.4 välja toodud tingimusi/suuniseid

(eeskätt riskide ilmnemise tõenäosuste maandamiseks) ning tagamaks jätkuvate/tulevaste

protsesside efektiivsemat korraldust. Eraldi ja täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta

siinkohal asjakohaseks.

KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub KeHJS § 35

alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt

(KeHJS § 33 lg 6). Asjaomase ametkonna või osapoolena, kellelt täiendavalt seisukohti

võiks (KSH vajalikkuse üle otsustamise kontekstis) küsida, tuvastas Alkranel OÜ oma

töös Keskkonnaameti, Muinsuskaisteameti ning Põllumajandus- ja Toituameti. Seisukohtade küsimise korraldamise (sh asutuste määratlemine) lõplik korraldamine on

siinkohal kohaliku omavalitsuse pädevuses (arvestades ka varasemat koostööd

ametkondadega, vastava DP kava menetlemise kontekstis). Laekuva tagasiside tulemusi saab

otsustaja kajastada vähemalt lõpliku otsuse teksti formuleerimisel, enne otsuse vastuvõtmist.

KSH algatamise või mittealgatamise otsustab kohalik omavalitsus kaalutluse alusel.

Käesolev dokument on otsustajatele vaid töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks

ehk kujundamiseks. Lõpetuseks – otsustusprotsessi (mh seisukohtade küsimine KSH-ga

seonduva otsuse eelnõule) täpsem suunamine ja korraldamine on kohaliku omavalitsuse

pädevuses. Otsustaja saab otsustada ka käesolevas töös esitatud tingimuste/suuniste

parameetrite ehk suuniste rakendamise sõnastuste üle, va juhtudel, kus õigusruum ei sätesta

teisiti (nt looduskaitselised aspektid, seonduvalt liikide ja nende elupaikade soodsuse

tagamisega).

34 Jõekalda põld (80801:001:0884), Jõekalda (80801:001:0875), Otsa (80803:001:0694), Otsa põld

(80803:001:0695) kinnistute DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024 - 2025.

Kasutatud allikad

Esitatud olulisim materjalide loetelu (arvestades ka varasemas dokumendis esitatud ehk juba

teostatud viitamisi nt õigusaktidele jms, mida siinkohal tingimata ei dubleerita):

 Arengustrateegia “Pärnumaa 2035+” Pärnumaa Arenduskeskuses ja Pärnumaa

Omavalitsuste Liit, 2022.

 Eelhindamine KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura

eelhindamine. Riin Kutsar, 2015.

 Eelhindamise KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine.

Riin Kutsar ja Keskkonnaministeerium, 2018.

 EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem), Keskkonnaagentuur (05.11.2024).

 Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri. Vabariigi Valitsus

Vastu võetud 05.08.2004 korraldus nr 615 (Avaldamismärge: RT III, 04.04.2017, 6).

 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus. Avaldamismärge:

RT I, 11.06.2024, 7.

 Keskkonnaportaal, https://register.keskkonnaportaal.ee/, 30.10.2024.

 Kultuuriväärtuslikud objektid ja alad Tori vallas. Inventuur. RESTKLUBI OÜ, 2022.

 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027. Kliimaministeerium, 2022.

 Maa-ameti kaardirakendused (www.maaamet.ee), 2024.

 Nahkhiirlaste (Vespertilionidae) kaitse tegevuskava. Keskkonnaamet ja

Keskkonnaagentuur, 2017.

 Põllumajandus- ja Toiduameti koduleht https://pta.agri.ee/pollumehele-ja-

maaomanikule/maaparandus-ja-kasutus/uhistud (viimati vaadatud 13.11.2024).

 Pärnu jõe loodusala kaitsekorralduskava 2015-2024. Keskkonnaamet, 2015.

 Pärnu maakonna planeering. Pärnu Maavalitsus, 2018.

 Pärnumaa väärtuslikud maastikud. Pärnu Maavalitsus, 2018.

 Tori valla arengukava aastani 2030. Tori vald, 2024.

 Tori valla kodulehekülg https://www.torivald.ee/uldinfo (18.10.2024).

 Tori valla rohevõrgustiku analüüs ning rohevõrgustiku toimimise tagamiseks vajalike

tingimuste määramine. Consultare OÜ, 2023.

 Tori valla Sauga ja Pärnu jõgede lihkeohtlike jõelõikude kaardistamine, lihkeohtlikel

jõelõikudel ehituskeeluvööndi piiri määramine ning lihkeohu vältimise põhimõtete

väljatöötamine. IPT Projektijuhtimine OÜ, 2022.

 Tori valla välisõhu mürakaart. OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2021.

 Tori valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2021-2032.

Europolis OÜ, 2020.

 Tori valla üldplaneering. Tori vald, 2009.

 Tori valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. OÜ

Alkranel, 2008 – 2009.

 Tori valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise

kavatsus (juuli 2020). Tori vald, 2020.

 Tori valla üldplaneeringu lähteseisukohad (juuli 2020). Tori vald, 2020.

TORI VALLAVOLIKOGU

OTSUS

EELNÕU

Tori märts 2025 nr

Jõekalda, Jõekalda põld, Otsa, Otsa põld kinnistute detailplaneeringu koostamise

algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

Tori Vallavalitsusele on esitatud taotluse Tori vallas Taali külas Jõekalda põld

(80801:001:0884), Jõekalda (80801:001:0875), Otsa (80803:001:0694), Otsa põld

(80803:001:0695) kinnistutele detailplaneeringu koostamise algatamiseks.

Detailplaneeringu eesmärk on elamutele ja nendega seotud ehitistele (sh teed, puurkaevud (2

tk) ja reovee (4 tk; biopuhasti ja imbväljak / kogumismahuti) käitluslahendused) ehitusõiguse

määramine, koos senise krundistruktuuri ümberkujundamisega. Ligipääs võimalikele elamutele

lahendataks senise teedevõrgustiku kaudu, mis on ühendatud avalikult kasutatava Ralli teega

(8080070). Planeeringuga soovitakse leida lahendus nelja krundi moodustamiseks.

Planeeritavad kinnistud asetsevad kahe lahustükina (nende vahel maatulundusmaa) Taali külas.

▪ Jõekalda põld (80801:001:0884) - 39034,0 m² (maatulundusmaa), millest haritav maa

38481,0 m², looduslik rohumaa 148,0 m², metsamaa 254,0 m² ja muu maa 151,0 m²;

▪ Jõekalda (80801:001:0875) - 9722,0 m² (elamumaa), millest haritav maa 2572,0 m²,

looduslik rohumaa 4667,0 m², metsamaa 2343,0 m² ja muu maa 140,0 m²;

▪ Otsa (80803:001:0694) - 15153,0 m² (maatulundusmaa), millest haritav maa 12218,0

m², looduslik rohumaa 35,0 m² ja metsamaa 2900,0 m²;

▪ Otsa põld (80803:001:0695) - 19717,0 m² (maatulundusmaa), millest haritav maa

17138,0 m², looduslik rohumaa 1041,0 m², metsamaa 462,0 m² ja muu maa 1076,0 m².

Planeeringuala piirneb põhjast-kirdest Pärnu jõega (Pärnu jõgi V3 (80901:001:0397)), idast-

kagust elamu- ja maatulundusmaaga, lõunast maatulundus-, transpordi- ja üldkasutatava

maaga, edelast-läänest maatulundusmaaga ning loodest elamumaaga. Lõunas on naabriks

(Rallikrossiraja kinnistu) ajalooline rallikrossirada.

Planeeringualaga piirnevad kinnistud: Kõrgekalda 80803:001:0227 maatulundusmaa 100%,

Lodja 80901:001:0975 elamumaa 100%, Lodjapõllu 80901:001:0976 maatulundusmaa 100%,

Raja 80801:001:0831 transpordimaa 100%, Rallikrossiraja 80803:001:0270 üldkasutatav maa

100%, Jõesaare 80803:001:0693 maatulundusmaa 100%, Jõeveere 80803:001:0692

maatulundusmaa 100%, Merimaa 80803:001:0691 maatulundusmaa 100%, Jõe

80803:001:0689 maatulundusmaa 100%, Jõekivi 80803:001:0688 maatulundusmaa 100%,

Meigomäe 80803:001:0687 elamumaa 100%.

Taali krossiraja lähedusest tulenevalt on sätestatud, et elamumaade krundid tuleb soovituslikult

kavandada krossiraja lähimast punktist ca 180 m kaugusele. Rajale lähemale kavandavatel

elamukruntide puhul läbi viia müra mõõtmised ja/või modelleerimised ning vajadusel kasutada

müratõkkeelemente, kehtestatud normide tagamiseks elamute ja nende õuealadel.

Planeeringuala jääb kehtiva Tori valla üldplaneeringu (2009) järgi rohevõrgustiku aladele (K9).

Üldplaneering määrab kasutus- ja ehitustingimused rohevõrgustiku aladel, tagamaks võrgustiku

säilimist ja toimimist (siinkohal olulised):

▪ Kui asustuse laienemine rohelise võrgustiku koridoridele on vältimatult vajalik, tuleb

hinnata kavandatu mõju ja rakendada rohelise võrgustiku toimimist tagavaid abinõusid;

▪ Vältida võrgustiku koridoride läbi lõikamist. Paigutada aiad vahetult ümber õuemaa,

maaüksusi võib vajadusel (nt loomapidamine) piirata piirdega, mis võimaldab

väiksematel loomadel vabalt liikuda;

▪ Rohekoridoride alale ehitades peab jääma vähemalt 50-100 m laiune olemasoleva

haljastuse või planeeritava haljastusega koridori riba katkematuks;

▪ Võrgustiku koridorides metsasid majandada hooldus- ja valikraie printsiipide alusel.

Rohevõrgustiku analüüs „Tori valla rohevõrgustiku analüüs ning rohevõrgustiku toimimise

tagamiseks vajalike tingimuste määramine“ annab täiendavad soovitused:

▪ Kõik tegevused tuleb kavandada selliselt, et rohevõrgustik jääks toimima. Uue

ehitusõiguse saamiseks varem hoonestamata katastriüksusel minimaalne katastri suurus

2 ha ning õueala maksimaalne suurus 0,4 ha;

▪ Vältida ulatuslikku maade tarastamist;

▪ Jõgede kaldad rohevõrgustiku alal säilitada võimalikult looduslikuna.

Pärnu maakonna planeeringu (2018) ja Tori valla kehtiva üldplaneeringu kohaselt asub

planeeritav ala väärtuslikul maastikul VM 8, mis moodustub läbi viljakate väljade voolava

Pärnu jõe kallastel Tahkuselt kuni Taalini ja Navesti jõe alamjooksul. Jõeäärsetelt teedelt ja

sildadelt avanevad ilusad vaated põlistaludele ja liivakivipaljanditega Pärnu jõele. Suurim

looduslik väärtus on Pärnu jõgi ja jõekaldad, mis on elupaikadeks ning liikumisteeks paljudele

looma- ja linnuliikidele. Üldised kasutustingimused väärtuslike maastike säilitamiseks, siin

kohal asjakohased:

▪ hoonestuse planeerimisel järgida olemasolevat ajaloolist asustust, arvestades ajaloolise

teede- ja tänavate võrgu ning ehitustraditsioonidega;

▪ säilitada ajaloolist maakasutust (maastikumustrit), põllumajandusmaastiku avatust ja

vaateid väärtuslikele maastikuelementidele.

Planeeritav ala jääb väärtuslikule põllumajandusmaale, mille boniteet on võrdne või suurem

Pärnumaa põllumajandusmaa kaalutud keskmisest boniteedist. Üldised soovitused väärtuslike

põllumajandusmaade säilitamiseks siin kohal asjakohased:

▪ hoida kasutuses põllumajandusmaana või avatud maastikuna;

▪ säilitada ja hoida korras maaparandussüsteemid ja nende eesvoolud avatud;

▪ põllumajandusmaa metsastamine saab toimuda ainult üldplaneeringu alusel;

▪ loobuda uute elamualade (va üksikelamute) kavandamisest väärtuslikule

põllumajandusmaale.

Lähtuvalt tööst „Kultuuriväärtuslikud objektid ja alad Tori vallas“ (RESTKLUBI OÜ, 2022) on

looduslike pühapaikade inventeerimisel lokaliseeritud ohvrikohana Randivälja hiiemägi koos

Silmaallikaga (põhiosa Lodja, 80901:001:0975; Jõekalda, 80801:001:0875), mille kohta on

Muinsuskaitseameti looduslike pühapaikade eksperdinõukogu teinud riigile ettepaneku

(seisukoht on Muinsuskaitseametile soovituslik) objekt mälestiseks tunnistada (mälestise

määramise menetluskord vt MuKS § 16). Kohalikule omavalitsusele on tehtud ettepanek

menetluse ootel olevad objekti märkida üldplaneeringus väärtuslike üksikobjektidana (mh mitte

takistada avalikkuse juurdepääsu), soovitavalt võimalikult vähene inimsekkumine.

Arheoloogiatundlikel aladel tuleb suuremate kaevetööde kavandamisel (≥ 500 m2)

konsulteerida Muinsuskaitseametiga arheoloogiliste uuringute vajaduse üle otsustamisel.

Detailplaneeringuga kavandatav on Tori valla üldplaneeringut (2009) muutev. Antud

piirkonnas elamuarenduse võimaldamine on kaalutletud lahendus, mis arvestab nii keskkonna

kui ka sotsiaalmajanduslike teguritega. Kuigi ala asub rohevõrgustiku koridoris ja väärtuslikul

maastikul, on seal juba olemasolevad talukohad ning kavandatud elamuarendus järgiks kõiki

keskkonnanõudeid ja planeerimisdokumentides seatud tingimusi.

Kavandatud elamuarendus ei põhjusta suurt asustustiheduse kasvu, vaid järgib piirkonnas

väljakujunenud asustusmustrit. Planeerimisprotsessis arvestatakse rohevõrgustiku koridori

jätkusuutlikkusega ning planeeritakse leevendusmeetmeid, et tagada looduslike ökosüsteemide

toimimine. Kavandatud hoonestus on planeeritud selliselt, et säilitada piirkonna looduslik ilme,

hoida avatust ja tagada vaated väärtuslikele maastikuelementidele. Planeeringus arvestatakse

reoveekäitluse, vihmavee äravoolu ja muude keskkonnanõuetega, et tagada vee- ja mullastiku

kaitse.

Planeeritava maa-ala kohta on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)

eelhinnang, kus on analüüsitud järgmisi võimalikke planeeringualaga seotud

keskkonnamõjusid: pinnas, maa- ja loodusvarade kasutamine, jäätmeteke, põhja- ja pinnavesi,

õhk, valgus, müra ja vibratsioon, soojus, kiirgus, lõhn. Koostaja: Alkranel OÜ, (reg nr

10607878).

Eelhindamise alusel ei kaasne kavandatava tegevusega olulisi keskkonnamõjusid. Kohalikul

omavalitsusel ei ole vajadust KSH protsessi algatada.

Järgnevalt on esitatud tingimused ja ettepanekud, mida silmas pidada detailplaneeringu

koostamise käigus, et vältida ja minimeerida võimalikke negatiivseid mõjusid.

▪ Väärtusliku põllumajandusmaa osas tuleb silmas pidada seniste maakasutamise

praktikate jätkamist soodustavaid aspekte. St põllumaa harimist otseselt ei välista

elamumaa katastriüksuse moodustamine, kuid DP kava edasisel menetlemisel (DP

algatamise järgselt) on mõistlik kaalutleda põllumajandamise jätkumist tagavate

siduvate servituutide määramist.

▪ DP dokumentatsiooni sätestada (DP algatamise järgselt), et puurkaevude kavandamisel

(sh lõplike asupaikade valikul) tuleb jälgida, et ei kahjustataks maaparandussüsteemide

drenaažide, mis jäävad kasutusse ka teadaolevas tulevikus (va otseselt elamute tõttu

süsteemist väljaarvatavad), töökindlust. Sellise elamuarenduse mahu puhul on eelistatud

ühe ühise puurkaevu kavandamine (kuni nelja elamu teenindamiseks), kui veetorustike

asupaikade määramine/rajamine on võimalik ilma maaparandussüsteemide terviklikku

toimimist kahjustamata.

▪ Inimeste tulevase heaolu kindlustamiseks seada tingimus (DP menetluse algatamisel DP

dokumentatsiooni), kus Jõekalda põld (80801:001:0884) kinnistu loodenurga ääres

asuva kraavi nõlvadest (astang) peab tulevikus kavandatav ehitusala jääma vähemalt

12…15 m kaugusele (analoogia eesvoolude kaitsevöönditega, vt Maaeluministri

10.12.2018. a määrus nr 64 Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise

kord), minimeerimaks lokaalseid ja minimaalseid maapinna lihketsoonide tekke ohte

(tagab ka maaparandussüsteemide toime ohustatuse (nt äravoolu takistamine)

minimaliseerimist).

▪ Uuringust tulenes soovitus (mitte kohustus) kaaluda POS 1 ja 2 ning POS 3 ja 4

hoonestusalade kokku grupeerimist. Elamute koguarv oli sobiv, st lubatud on ikkagi

kokku kuni 4 elamut. Ettepanekuga hõlmatud hoonestusalad on edasise DP protsessi

puhul (DP menetluse algatamisel) vajadusel korrigeeritavad (va ühe elamu ja selle

juurde kuuluva osas, mitte ületada 2000 m2 nõuet), kuna POS 1 ja 2 ning POS 3 ja 4

vahele jääb ka vähemalt 100 m.

▪ Oluline on jätta min 100 m (Pärnu jõe keskteljest) tarastamata, et mitte tekitada barjääre

ulukite liikumisele jõe kaldavööndis.

▪ Peale DP algatamist (vastava menetlusotsuse langetamist) kaaluda (arvestades ka muid

teadaolevaid kitsendavaid asjaolusid) POS 3 ja 4 hoonestusalasid (sh potentsiaalsed

õuealad) ümber paigutada nii, et võimaldatud on saavutada soovitud elamute arv ning

vajadusel vältida pühapaiga (hiiega seonduv) hõlmamist hoonestusaladesse ehk sh

õuealadesse.

▪ DP kava ala Pärnu jõe poolne osa jääb arheoloogiatundlikel alade tsooni, kus tuleb

suuremate kaevetööde kavandamisel (≥ 500 m2) konsulteerida Muinsuskaitseametiga

arheoloogiliste uuringute vajaduse üle otsustamisel. Sama ala sisse jäävatel aladel

planeeringute algatamisel on samuti vajalik kohalikul omavalitsusel teha päring

Muinsuskaitseametile (arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta). DP

menetluse algatamisel (vastava menetlusotsuse langetamist) juhinduda vastavatest

tingimustest. Lisaks tuleb rõhutada MuKS § 31 tulenevate nõuete järgimise

esiletõstmise vajadust.

▪ Edasise puhul (DP menetluse algatamisel DP dokumentatsiooni) teha koostööd, POS 1

ja 2 hoonestusalade jms osas, maaüksuste (Kõrgekalda ja Meigomäe) omanikega,

kohaliku omavalitsuse ning Maa- ja Ruumiametiga otsustamaks, kas vastav

drenaažisüsteem arvata maaparandussüsteemist välja või määrata käesoleva DP kava

arendamisest huvitatud isikule kohustus ümber ehitada (MaaParS § 46 lg 1) Kõrgekalda

(80803:001:0227) drenaažisüsteem, võimaldades süsteemi toimimist ka peale

asjakohast arendustegevust. POS 3 ja 4 arendamisel on teadaolevalt vaja minimaalselt

tagada Lodjapõllu (80901:001:0976) ja Koonu (80803:001:0019) katastriüksustelt vee

ärajuhtimise võimaldamine, koos jätkuva äravooluga Pärnu jõkke (Kõrgekalda

(80803:001:0227) maaüksusel). Tõenäoliselt tuleb maaparandussüsteemi

jätkusuutlikuse tagamiseks rakendada servituutide seadmist.

▪ Rohevõrgustik – hoonestusalad, ühe elamu ja selle juurde kuuluva osas, mitte ületada

2000 m2 nõuet. Oluline on jätta min 100 m (Pärnu jõe keskteljest) tarastamata, et mitte

tekitada barjääre ulukite liikumisele jõe kaldavööndis.

▪ DP menetluses (DP algatamisel) sätestada (DP seletuskirja) tingimusena, et

kõrghaljastuse raiet (arendustööde teostamiseks) vältida perioodil 15.04 – 15.08

(raierahu, vähendamaks mõju eeldusi üldisele ökosüsteemile (esmatasandil linnud),

kattes ka piirkonna nahkhiirte tundlikku perioodi). Looduskaitseseaduse § 55 lg 61 p 1

ja 2 alusel on looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja

kahjustamine või pesade kõrvaldamine ning tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja

poegade üleskasvatamise ajal, keelatud. Tuleb arvestada, et kui avastatakse pesitsev lind

väljaspool pesitsusperioodi (pesitsusperiood 15.04 kuni 15. juulini), siis ei ole lubatud

teda häirida.

▪ Nahkhiirte tõttu piirkonnas tuleb ehitustööde ajal jälgida, et nahkhiired ei ole

ehitatavasse hoonesse või ehitusmaterjalide vahele end sisse seadnud. Piiritlemata II

kategooria kaitsealuste liikide elupaikades rakendub isendi kaitse (LKS § 48 lg 4). Ehk,

kui tööde käigus avastatakse nahkhiir(i), siis ei ole lubatud neid häirida ja leiust teavitada

Keskkonnaametit riigiinfo telefonil 1247.

Detailplaneeringu koostamise algatamise ja KSH algatamata jätmise otsuse eelnõu kohta

küsitakse seisukohta Keskkonnaametilt, Muinsuskaitseametilt, Põllumajandus- ja Toiduametilt

ning Maa- ja Ruumiametilt.

Detailplaneeringu algatab Tori Vallavolikogu, koostamist korraldab Tori Vallavalitsus,

kehtestab Tori Vallavolikogu. Otsusega saab tutvuda Tori valla veebilehel www.torivald.ee

Tulenevalt planeerimisseaduse § 4 lg 4, § 127 lg 1 ja Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrusest

nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringu kooskõlastamise

alused“, tehakse planeeringu koostamisel koostööd valitsusasutustega, kelle valitsemisalas

olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb.

Tulenevalt planeerimisseaduse § 127 lg 2 ja 3, kaasatakse planeeringu koostamisse isikud, kelle

õigusi võib planeering puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse

kaasatud ning isikud, kelle huve planeering võib puudutada.

Lähtudes eeltoodust ning võttes aluseks planeerimisseaduse § 128 lõike 1, keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 2 punkti 4 ja § 35 lõiked 3 ja 5,

Tori Vallavolikogu 20.02.2020 määruse nr 106 „Maakorraldusliku, planeerimis- ja ehitusalase

tegevuse ning ehitusseadustikust tuleneva riikliku järelevalve korraldamine Tori vallas“ § 2

lõike 3 Tori Vallavolikogu

o t s u s t a b:

1. Algatada detailplaneeringu koostamine Tori vallas Taali külas Jõekalda, Jõekalda põld,

Otsa, Otsa põld kinnistutel.

2. Kinnitada planeeritava maa-ala asukohaskeem, mis on käesoleva otsuse lahutamatu lisa.

3. Jätta Jõekalda, Jõekalda põld, Otsa, Otsa põld kinnistute detailplaneeringu koostamiseks

keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamata, kuna koostatava detailplaneeringu

elluviimisega kaasnevad tegevused ei oma olulist keskkonnamõju.

4. Detailplaneering koostada vastavalt juhendmaterjalidele, millised on kättesaadavad

veebilehel http://planeerimine.ee/ ning Maa- ja Ruumiameti veebilehel

(https://maaruum.ee/ruumiloome-ehitus-ja-planeerimine/planeerimine/ruumiline-

planeerimine). Detailplaneeringu seletuskirja mahus esitada muuhulgas planeeringu

elluviimiseks vajalikud tegevused ja nende järjekord (PlanS § 3 lõige 5).

5. Enne detailplaneeringu koostamise alustamist tuleb detailplaneeringu koostamisest

huvitatud isikul sõlmida Tori Vallavalitsusega asjakohane leping detailplaneeringu

koostamiseks, sh planeeringu koostamise täpsustatud ajakava.

6. Tori Vallavalitsusel avaldada teade detailplaneeringu algatamisest ja keskkonnamõjude

hindamise algatamata jätmisest Ametlikes Teadaannetes, Tori valla veebilehel ja

ajalehes Pärnu Postimees.

7. Tori Vallavolikogu võib detailplaneeringu koostamise lõpetada, kui koostamise käigus

ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus, kinnisasja omanik

esitab taotluse detailplaneeringu koostamise lõpetamiseks; planeeringu koostamise

eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus.

8. Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades vaide

Tori Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses või kaebuse Tallinna Halduskohtu

Pärnu kohtumajale halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

9. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Jana Malõh

volikogu esimees

TORI VALLAVALITSUS

Pärnu mnt 12 Telefon 4451881 E-mail: [email protected]

Sindi linn Tori vald Registrikood 77000341

86705 PÄRNUMAA

Keskkonnaamet 20.02.2025 nr 6-2.1/512

Maa- ja Ruumiamet

Põllumajandus- ja Toiduamet

Päästeamet

Muinsuskaitseamet

Jõekalda, Jõekalda põld, Otsa, Otsa põld kinnistute detailplaneeringu

koostamine

Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 6

küsime Teie seisukohta keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) vajalikkuse üle

otsustamisel ning esitame Teile Tori vallas Taali külas Jõekalda, Jõekalda põld, Otsa,

Otsa põld kinnistute kinnistu detailplaneeringu KSH algatamata jätmise otsuse eelnõu

koos eelhinnanguga.

Vastavalt planeerimisseaduse § 81 esitame Jõekalda, Jõekalda põld, Otsa, Otsa põld

kinnistute detailplaneeringu lähteseisukohad ettepanekute küsimiseks.

Ootame Teie seisukohti ja ettepanekuid hiljemalt 24. märtsiks 2025.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Signe Rõngas

abivallavanem

Lisa: Jõekalda, Jõekalda põld, Otsa, Otsa põld kinnistute detailplaneeringu

koostamiseks lähteseisukohad, KSH eelhinnang, otsuse eelnõu

Piret Kallas

planeerimisspetsialist

5198 4663 [email protected]

LÄHTESEISUKOHAD

Taali külas Jõekalda, Jõekalda põld, Otsa, Otsa põld kinnistute detailplaneeringu koostamiseks.

ÜLDOSA

Detailplaneeringu eesmärk on elamutele ja nendega seotud ehitistele (sh teed, puurkaev(ud) ja

reovee (4 tk; biopuhasti ja imbväljak / kogumismahuti) käitluslahendused) ehitusõiguse

määramine, koos senise krundistruktuuri ümberkujundamisega. Ligipääs võimalikele elamutele

lahendataks senise teedevõrgustiku kaudu, mis on ühendatud avalikult kasutatava Ralli teega

(8080070). Planeeringuga soovitakse leida lahendus nelja krundi moodustamiseks.

OLEMASOLEV OLUKORD

ASUKOHT

Planeeritavad kinnistud asetsevad kahe lahustükina (nende vahel maatulundusmaa) Taali külas.

▪ Jõekalda põld (80801:001:0884) - 39034,0 m² (maatulundusmaa), millest haritav maa

38481,0 m², looduslik rohumaa 148,0 m², metsamaa 254,0 m² ja muu maa 151,0 m²;

▪ Jõekalda (80801:001:0875) - 9722,0 m² (elamumaa), millest haritav maa 2572,0 m²,

looduslik rohumaa 4667,0 m², metsamaa 2343,0 m² ja muu maa 140,0 m²;

▪ Otsa (80803:001:0694) - 15153,0 m² (maatulundusmaa), millest haritav maa 12218,0 m²,

looduslik rohumaa 35,0 m² ja metsamaa 2900,0 m²;

▪ Otsa põld (80803:001:0695) - 19717,0 m² (maatulundusmaa), millest haritav maa 17138,0

m², looduslik rohumaa 1041,0 m², metsamaa 462,0 m² ja muu maa 1076,0 m².

Planeeringuala piirneb põhjast-kirdest Pärnu jõega (Pärnu jõgi V3 (80901:001:0397)), idast-

kagust elamu- ja maatulundusmaaga, lõunast maatulundus-, transpordi- ja üldkasutatava maaga,

edelast-läänest maatulundusmaaga ning loodest elamumaaga. Lõunas on naabriks (Rallikrossiraja

kinnistu) ajalooline rallikrossirada.

Planeeringualaga piirnevad kinnistud: Kõrgekalda 80803:001:0227 maatulundusmaa 100%, Lodja

80901:001:0975 elamumaa 100%, Lodjapõllu 80901:001:0976 maatulundusmaa 100%, Raja

80801:001:0831 transpordimaa 100%, Rallikrossiraja 80803:001:0270 üldkasutatav maa 100%,

Jõesaare 80803:001:0693 maatulundusmaa 100%, Jõeveere 80803:001:0692 maatulundusmaa

100%, Merimaa 80803:001:0691 maatulundusmaa 100%, Jõe 80803:001:0689 maatulundusmaa

100%, Jõekivi 80803:001:0688 maatulundusmaa 100%, Meigomäe 80803:001:0687 elamumaa

100%.

LÄHTESEISUKOHAD PLANEERINGU KOOSTAMISEKS

KEHTIVAD PLANEERINGUD JA MUUD ALUSMATERJALID

Planeeringuala jääb kehtiva Tori valla üldplaneeringu (2009) järgi rohevõrgustiku aladele (K9).

Üldplaneering määrab kasutus- ja ehitustingimused rohevõrgustiku aladel, tagamaks võrgustiku

säilimist ja toimimist (siinkohal olulised):

▪ Kui asustuse laienemine rohelise võrgustiku koridoridele on vältimatult vajalik, tuleb

hinnata kavandatu mõju ja rakendada rohelise võrgustiku toimimist tagavaid abinõusid;

▪ Vältida võrgustiku koridoride läbi lõikamist. Paigutada aiad vahetult ümber õuemaa,

maaüksusi võib vajadusel (nt loomapidamine) piirata piirdega, mis võimaldab väiksematel

loomadel vabalt liikuda;

▪ Rohekoridoride alale ehitades peab jääma vähemalt 50-100 m laiune olemasoleva

haljastuse või planeeritava haljastusega koridori riba katkematuks;

▪ Võrgustiku koridorides metsasid majandada hooldus- ja valikraie printsiipide alusel.

Rohevõrgustiku analüüs „Tori valla rohevõrgustiku analüüs ning rohevõrgustiku toimimise

tagamiseks vajalike tingimuste määramine“ annab täiendavad soovitused:

▪ Kõik tegevused tuleb kavandada selliselt, et rohevõrgustik jääks toimima. Uue

ehitusõiguse saamiseks varem hoonestamata katastriüksusel minimaalne katastri suurus 2

ha ning õueala maksimaalne suurus 0,4 ha;

▪ Vältida ulatuslikku maade tarastamist;

▪ Jõgede kaldad rohevõrgustiku alal säilitada võimalikult looduslikuna.

Pärnu maakonna planeeringu (2018) ja Tori valla kehtiva üldplaneeringu kohaselt asub planeeritav

ala väärtuslikul maastikul VM 8, mis moodustub läbi viljakate väljade voolava Pärnu jõe kallastel

Tahkuselt kuni Taalini ja Navesti jõe alamjooksul. Jõeäärsetelt teedelt ja sildadelt avanevad ilusad

vaated põlistaludele ja liivakivipaljanditega Pärnu jõele. Suurim looduslik väärtus on Pärnu jõgi

ja jõekaldad, mis on elupaikadeks ning liikumisteeks paljudele looma- ja linnuliikidele. Üldised

kasutustingimused väärtuslike maastike säilitamiseks, siin kohal asjakohased:

▪ hoonestuse planeerimisel järgida olemasolevat ajaloolist asustust, arvestades ajaloolise

teede- ja tänavate võrgu ning ehitustraditsioonidega;

▪ säilitada ajaloolist maakasutust (maastikumustrit), põllumajandusmaastiku avatust ja

vaateid väärtuslikele maastikuelementidele.

Planeeritav ala jääb väärtuslikule põllumajandusmaale, mille boniteet on võrdne või suurem

Pärnumaa põllumajandusmaa kaalutud keskmisest boniteedist. Üldised soovitused väärtuslike

põllumajandusmaade säilitamiseks siin kohal asjakohased:

▪ hoida kasutuses põllumajandusmaana või avatud maastikuna;

▪ säilitada ja hoida korras maaparandussüsteemid ja nende eesvoolud avatud;

▪ põllumajandusmaa metsastamine saab toimuda ainult üldplaneeringu alusel;

▪ loobuda uute elamualade (va üksikelamute) kavandamisest väärtuslikule

põllumajandusmaale.

Lähtuvalt tööst „Kultuuriväärtuslikud objektid ja alad Tori vallas“ (RESTKLUBI OÜ, 2022) on

looduslike pühapaikade inventeerimisel lokaliseeritud ohvrikohana Randivälja hiiemägi koos

Silmaallikaga (põhiosa Lodja, 80901:001:0975; Jõekalda, 80801:001:0875), mille kohta on

Muinsuskaitseameti looduslike pühapaikade eksperdinõukogu teinud riigile ettepaneku (seisukoht

on Muinsuskaitseametile soovituslik) objekt mälestiseks tunnistada (mälestise määramise

menetluskord vt MuKS § 16). Kohalikule omavalitsusele on tehtud ettepanek menetluse ootel

olevad objekti märkida üldplaneeringus väärtuslike üksikobjektidana (mh mitte takistada

avalikkuse juurdepääsu), soovitavalt võimalikult vähene inimsekkumine. Arheoloogiatundlikel

aladel tuleb suuremate kaevetööde kavandamisel (≥ 500 m2) konsulteerida Muinsuskaitseametiga

arheoloogiliste uuringute vajaduse üle otsustamisel.

Detailplaneeringuga kavandatav on Tori valla üldplaneeringut (2009) muutev. Antud piirkonnas

elamuarenduse võimaldamine on kaalutletud lahendus, mis arvestab nii keskkonna kui ka

sotsiaalmajanduslike teguritega. Kuigi ala asub rohevõrgustiku koridoris ja väärtuslikul maastikul,

on seal juba olemasolevad talukohad ning kavandatud elamuarendus järgiks kõiki

keskkonnanõudeid ja planeerimisdokumentides seatud tingimusi.

Kavandatud elamuarendus ei põhjusta suurt asustustiheduse kasvu, vaid järgib piirkonnas

väljakujunenud asustusmustrit. Planeerimisprotsessis arvestatakse rohevõrgustiku koridori

jätkusuutlikkusega ning planeeritakse leevendusmeetmeid, et tagada looduslike ökosüsteemide

toimimine. Kavandatud hoonestus on planeeritud selliselt, et säilitada piirkonna looduslik ilme,

hoida avatust ja tagada vaated väärtuslikele maastikuelementidele. Planeeringus arvestatakse

reoveekäitluse, vihmavee äravoolu ja muude keskkonnanõuetega, et tagada vee- ja mullastiku

kaitse.

ERITINGIMUSED, UURINGUD, MÕÕDISTUSED

• Geodeetiline alusplaan 1:500

• KSH eelhinnang

KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE VAJADUS

Tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 2 p 3 tuleb

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta

eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punktis 1 või 3

sätestatud juhul.

Planeeritava maa-ala kohta on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)

eelhinnang, kus on analüüsitud järgmisi võimalikke planeeringualaga seotud keskkonnamõjusid:

pinnas, maa- ja loodusvarade kasutamine, jäätmeteke, põhja- ja pinnavesi, õhk, valgus, müra ja

vibratsioon, soojus, kiirgus, lõhn. Koostaja: Alkranel OÜ, (reg nr 10607878).

Eelhindamise alusel ei kaasne kavandatava tegevusega olulisi keskkonnamõjusid. Kohalikul

omavalitsusel ei ole vajadust KSH protsessi algatada.

Järgnevalt on esitatud tingimused ja ettepanekud, mida silmas pidada detailplaneeringu

koostamise käigus, et vältida ja minimeerida võimalikke negatiivseid mõjusid.

▪ Väärtusliku põllumajandusmaa osas tuleb silmas pidada seniste maakasutamise praktikate

jätkamist soodustavaid aspekte. St põllumaa harimist otseselt ei välista elamumaa

katastriüksuse moodustamine, kuid DP kava edasisel menetlemisel (DP algatamise

järgselt) on mõistlik kaalutleda põllumajandamise jätkumist tagavate siduvate servituutide

määramist.

▪ DP dokumentatsiooni sätestada (DP algatamise järgselt), et puurkaevude kavandamisel (sh

lõplike asupaikade valikul) tuleb jälgida, et ei kahjustataks maaparandussüsteemide

drenaažide, mis jäävad kasutusse ka teadaolevas tulevikus (va otseselt elamute tõttu

süsteemist väljaarvatavad), töökindlust. Sellise elamuarenduse mahu puhul on eelistatud

ühe ühise puurkaevu kavandamine (kuni nelja elamu teenindamiseks), kui veetorustike

asupaikade määramine/rajamine on võimalik ilma maaparandussüsteemide terviklikku

toimimist kahjustamata.

▪ Inimeste tulevase heaolu kindlustamiseks seada tingimus (DP menetluse algatamisel DP

dokumentatsiooni), kus Jõekalda põld (80801:001:0884) kinnistu loodenurga ääres asuva

kraavi nõlvadest (astang) peab tulevikus kavandatav ehitusala jääma vähemalt 12…15 m

kaugusele (analoogia eesvoolude kaitsevöönditega, vt Maaeluministri 10.12.2018. a

määrus nr 64 Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord),

minimeerimaks lokaalseid ja minimaalseid maapinna lihketsoonide tekke ohte (tagab ka

maaparandussüsteemide toime ohustatuse (nt äravoolu takistamine) minimaliseerimist).

▪ Uuringust tulenes soovitus (mitte kohustus) kaaluda POS 1 ja 2 ning POS 3 ja 4

hoonestusalade kokku grupeerimist. Elamute koguarv oli sobiv, st lubatud on ikkagi kokku

kuni 4 elamut. Ettepanekuga hõlmatud hoonestusalad on edasise DP protsessi puhul (DP

menetluse algatamisel) vajadusel korrigeeritavad (va ühe elamu ja selle juurde kuuluva

osas, mitte ületada 2000 m2 nõuet), kuna POS 1 ja 2 ning POS 3 ja 4 vahele jääb ka

vähemalt 100 m.

▪ Oluline on jätta min 100 m (Pärnu jõe keskteljest) tarastamata, et mitte tekitada barjääre

ulukite liikumisele jõe kaldavööndis.

▪ Peale DP algatamist (vastava menetlusotsuse langetamist) kaaluda (arvestades ka muid

teadaolevaid kitsendavaid asjaolusid) POS 3 ja 4 hoonestusalasid (sh potentsiaalsed

õuealad) ümber paigutada nii, et võimaldatud on saavutada soovitud elamute arv ning

vajadusel vältida pühapaiga (hiiega seonduv) hõlmamist hoonestusaladesse ehk sh

õuealadesse.

▪ DP kava ala Pärnu jõe poolne osa jääb arheoloogiatundlikel alade tsooni, kus tuleb

suuremate kaevetööde kavandamisel (≥ 500 m2) konsulteerida Muinsuskaitseametiga

arheoloogiliste uuringute vajaduse üle otsustamisel. Sama ala sisse jäävatel aladel

planeeringute algatamisel on samuti vajalik kohalikul omavalitsusel teha päring

Muinsuskaitseametile (arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta). DP menetluse

algatamisel (vastava menetlusotsuse langetamist) juhinduda vastavatest tingimustest.

Lisaks tuleb rõhutada MuKS § 31 tulenevate nõuete järgimise esiletõstmise vajadust.

▪ Edasise puhul (DP menetluse algatamisel DP dokumentatsiooni) teha koostööd, POS 1 ja

2 hoonestusalade jms osas, maaüksuste (Kõrgekalda ja Meigomäe) omanikega, kohaliku

omavalitsuse ning Maa- ja Ruumiametiga otsustamaks, kas vastav drenaažisüsteem arvata

maaparandussüsteemist välja või määrata käesoleva DP kava arendamisest huvitatud

isikule kohustus ümber ehitada (MaaParS § 46 lg 1) Kõrgekalda (80803:001:0227)

drenaažisüsteem, võimaldades süsteemi toimimist ka peale asjakohast arendustegevust.

POS 3 ja 4 arendamisel on teadaolevalt vaja minimaalselt tagada Lodjapõllu

(80901:001:0976) ja Koonu (80803:001:0019) katastriüksustelt vee ärajuhtimise

võimaldamine, koos jätkuva äravooluga Pärnu jõkke (Kõrgekalda (80803:001:0227)

maaüksusel). Tõenäoliselt tuleb maaparandussüsteemi jätkusuutlikuse tagamiseks

rakendada servituutide seadmist.

▪ Rohevõrgustik – hoonestusalad, ühe elamu ja selle juurde kuuluva osas, mitte ületada 2000

m2 nõuet. Oluline on jätta min 100 m (Pärnu jõe keskteljest) tarastamata, et mitte tekitada

barjääre ulukite liikumisele jõe kaldavööndis.

▪ DP menetluses (DP algatamisel) sätestada (DP seletuskirja) tingimusena, et kõrghaljastuse

raiet (arendustööde teostamiseks) vältida perioodil 15.04 – 15.08 (raierahu, vähendamaks

mõju eeldusi üldisele ökosüsteemile (esmatasandil linnud), kattes ka piirkonna nahkhiirte

tundlikku perioodi). Looduskaitseseaduse § 55 lg 61 p 1 ja 2 alusel on looduslikult

esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade

kõrvaldamine ning tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal,

keelatud. Tuleb arvestada, et kui avastatakse pesitsev lind väljaspool pesitsusperioodi

(pesitsusperiood 15.04 kuni 15. juulini), siis ei ole lubatud teda häirida.

▪ Nahkhiirte tõttu piirkonnas tuleb ehitustööde ajal jälgida, et nahkhiired ei ole ehitatavasse

hoonesse või ehitusmaterjalide vahele end sisse seadnud. Piiritlemata II kategooria

kaitsealuste liikide elupaikades rakendub isendi kaitse (LKS § 48 lg 4). Ehk, kui tööde

käigus avastatakse nahkhiir(i), siis ei ole lubatud neid häirida ja leiust teavitada

Keskkonnaametit riigiinfo telefonil 1247.

SEISUKOHAD PLANEERINGU LAHENDUSE OSAS

• Leida lahendus maksimaalselt nelja krundi moodustamiseks. Määrata tekkinud kruntidele

ehitusõigus elukondlike hoonete ehitamiseks.

• Hoonestusala suurus maksimaalselt 2000 m2.

• Hoonestusalad kavandada krossiraja lähimast punktist 180 m kaugusele.

• Jõekalda põld (80801:001:0884) kinnistu loodenurga ääres asuva kraavi nõlvadest (astang)

peab hoonestusala jääma vähemalt 12…15 m kaugusele. Vajadusel teha nõlva püsivuse

eesmärgil geotehniline hinnang.

• Hoonestusalade vahele peab jääma vähemalt 50-100 m laiune olemasoleva haljastuse või

planeeritava haljastusega koridori riba katkematuks.

▪ Jätta min 100 m (Pärnu jõe keskteljest) tarastamata, et mitte tekitada barjääre ulukite

liikumisele jõe kaldavööndis.

▪ Piirded rajada vahetult ümber õuemaa, maaüksusi võib vajadusel (nt loomapidamine)

piirata piirdega, mis võimaldab väiksematel loomadel vabalt liikuda. Piirdeid saab

kombineerida hekiga, eelistada kohalikke puuliike.

▪ Kavandada üks puurkaev kuni nelja elamu teenindamiseks kui veetorustike asupaikade

määramine/rajamine on võimalik ilma maaparandussüsteemide terviklikku toimimist

kahjustamata.

• Tagada maaparandussüsteemide toimimine naaberkinnistutel, selleks näha ette

maaparandussüsteemi rekonstrueerimine. Parima lahenduse leidmiseks tuleb planeeringu

koostajal teha koostööd Põllumajandus- ja Toiduametiga juba planeeringu koostamise

algstaadiumis.

• Kõrghaljastuse raiet (arendustööde teostamiseks) vältida perioodil 15.04 – 15.08 (raierahu,

vähendamaks mõju eeldusi üldisele ökosüsteemile (esmatasandil linnud), kattes ka

piirkonna nahkhiirte tundlikku perioodi). Looduskaitseseaduse § 55 lg 61 p 1 ja 2 alusel on

looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või

pesade kõrvaldamine ning tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise

ajal, keelatud. Tuleb arvestada, et kui avastatakse pesitsev lind väljaspool pesitsusperioodi

(pesitsusperiood 15.04 kuni 15. juulini), siis ei ole lubatud teda häirida.

▪ Nahkhiirte tõttu piirkonnas tuleb ehitustööde ajal jälgida, et nahkhiired ei ole ehitatavasse

hoonesse või ehitusmaterjalide vahele end sisse seadnud. Piiritlemata II kategooria

kaitsealuste liikide elupaikades rakendub isendi kaitse (LKS § 48 lg 4). Ehk, kui tööde

käigus avastatakse nahkhiir(i), siis ei ole lubatud neid häirida ja leiust teavitada

Keskkonnaametit riigiinfo telefonil 1247.

• Sademe- ja pinnavete ärajuhtimisel kasutada looduslähedasi, innovatiivseid lahendusi.

• Elektriga liitumiseks küsida Elektrilevi OÜ-lt tehnilised tingimused.

• Sidetrassiga liitumiseks küsida teenusepakkujalt tehnilised tingimused.

• Parkimine lahendada krundisiseselt. Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843

Linnatänavad.

• Planeeringu joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad

tehnovõrgud ja muu taristu.

• Planeeringus käsitleda ning näidata joonistel planeeringuala sademevee ärajuhtimise

lahendus.

• Planeeringus määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed ja trassid tuleb rajada enne

planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist.

• Planeeringuala tuleohutusnõuded kajastada vastavuses kehtivale seadusandlusele.

• Detailplaneeringu koostamisel hinnata selle elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid

majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid.

KOOSTAMISE PROTSESS

• Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Tori Vallavalitsus

• Detailplaneeringu algatab ja kehtestab Tori Vallavolikogu

• Detailplaneering komplekteerida kehtestamiseks ühes eksemplaris paberkandjal ja ühes

eksemplaris digitaalselt.

• Haldusleping enne kehtestamist.

• Detailplaneering peab kehtestamiseks esitamisel vastama riigihalduse ministri 17.10.2019

määrusele nr 50 “Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.

KOOSTÖÖ

• Päästeamet

• Põllumajandus- ja Toiduamet

• Keskkonnaamet

• Muinsuskaitseamet

KAASAMINE

• Elektrilevi OÜ

• Telia Eesti AS

• Maa- ja Ruumiamet

• Piirinaabrid: Kõrgekalda 80803:001:0227, Lodja 80901:001:0975, Lodjapõllu

80901:001:0976, Raja 80801:001:0831, Rallikrossiraja 80803:001:0270, Jõesaare

80803:001:0693, Jõeveere 80803:001:0692, Merimaa 80803:001:0691, Jõe

80803:001:0689, Jõekivi 80803:001:0688, Meigomäe 80803:001:0687

Seadusest tulenevad kooskõlastused tuleb saavutada enne detailplaneeringu vastuvõtmist. Tori

Vallavalitsusel on õigus kooskõlastuste vajadust ja lähteseisukohti täpsustada ja täiendada

detailplaneeringu menetlemisel.

Planeeringu koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi ning huve planeering võib puudutada ja

isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud.

AJAKAVA

• KSH vajalikkuse kohta asjaomastelt asutustelt seisukohtade küsimine, vajadusel

täiendamine. Detailplaneeringu lähteseisukohtadele seisukohtade küsimine, täiendamine:

kaks kuud

• Detailplaneeringu algatamine ja KSH mittealgatamine, sellest teatamine: üks kuu.

• Planeeringulahenduse sisuline koostamine ja lahendusvariantide avalik tutvustamine

(eskiislahendus): kolm kuud.

• Planeeringu kooskõlastamine ja arvamuse küsimine: kolm kuud.

• Planeeringu vastuvõtmine ja avalikust väljapanekust teatamine: kaks kuud.

• Planeeringu avalik väljapanek ja arutelu, heakskiitmine: kaks kuni kolm kuud.

• Planeeringu komplekteerimine, materjalide esitamine, planeeringu kehtestamine ja sellest

teatamine: kaks kuud.

• PlanS § 139 lõike 2 alusel tehakse detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise

otsus hiljemalt kolme aasta möödumisel detailplaneeringu algatamisest arvates.

Lähteseisukohad kehtivad kaks aastat detailplaneeringu algatamisest. Vajadusel täpsustab

vallavalitsus lähteseisukohti protsessi kestel.

Koostas:

Piret Kallas

planeerimisspetsialist