Dokumendiregister | Konkurentsiamet |
Viit | 12-4/25-0032/033-3 |
Registreeritud | 21.02.2025 |
Sünkroonitud | 24.02.2025 |
Liik | Väljaminev kiri |
Funktsioon | 12 Maksejõuetuse teenistuse tegevus |
Sari | 12-4 Pankrotimenetluses avaliku uurimisega seotud dokumendid |
Toimik | 12-4/25-0032 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Harju Maakohus Tallinna kohtumaja |
Saabumis/saatmisviis | Harju Maakohus Tallinna kohtumaja |
Vastutaja | Merili Ruul (Konkurentsiamet, Maksejõuetuse teenistus) |
Originaal | Ava uues aknas |
Maksejõuetuse teenistus / Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected]
Harju Maakohus
Kohtunik Kai Härmand
Teie: 04.02.2025 nr 2-21-13256
Meie: 21.02.2025 nr 12-4/25-0032/033-3
Tsiviilasi nr: 2-21-13256
Võlgnik: OSAÜHING S.M. & SONS (pankrotis)
Maksejõuetuse teenistuse vastus kohtu ettepanekule pankrotimenetluse jätkamiseks
avaliku uurimisena
Kohtu menetluses on pankrotivõlgniku OSAÜHING S.M. & SONS (pankrotis)
pankrotimenetluse järelevalve asjas nr 2-21-13256, milles on ilmnenud raugemise situatsioon.
Kohus tegi 04.02.2025. a Maksejõuetuse teenistusele ettepaneku kaaluda pankrotimenetluse
läbiviimist avaliku uurimisena.
Maksejõuetuse teenistus nõustub pankrotihalduriga, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oli
pankrotivõlgniku juhatuse liikme rasked juhtimisvead, mis tõid kaasa äriühingu makseraskused
ja lõppkokkuvõttes äriühingu maksejõuetuks muutumise.
Vaatamata eeltoodule annab Maksejõuetuse teenistus kohtule teada, et ei esita antud
pankrotiasjas ettepanekut jätkata OSAÜHING S.M. & SONS (pankrotis) pankrotimenetlust
avaliku uurimisena ehk riikliku järelevalvena. Võlgniku juhatuse liikme tegevuse osas on
algatatud kriminaalmenetlus ning puudub põhjendatud kahtlus, et võlgniku maksejõuetusega
kaasneks oluline täiendav avalik huvi.
PankrS § 84 kohaselt teostab kohus järelevalvet pankrotimenetluse seaduslikkuse üle ja täidab
muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Vastavalt PankrS § 69 lg-le 1 teostab kohus järelevalvet
pankrotihalduri tegevuse üle. Kohus võib pankrotihaldurilt igal ajal nõuda teavet
pankrotimenetluse käigu ja tegevuse kohta. Kohus võib tutvuda halduri toimikuga ning saada
väljavõtteid halduri avatud võlgnikupõhise maksekonto kohta ja võlgniku arvelduskonto selle
perioodi kohta, millal halduril oli võlgniku arvelduskonto kasutamise õigus, st pankroti
väljakuulutamisest kuni tänaseni. Eeltoodule tuginedes juhib Maksejõuetuse teenistus
pankrotihalduri üle järelevalvet teostava kohtu tähelepanu pankrotihalduri poolt
ametiülesannete täitmisel halduri kohustuste võimalikele rikkumistele OSAÜHING S.M. &
SONS (pankrotis) pankrotiasjas.
Maksejõuetuse teenistus küsis pankrotihaldurilt tutvumiseks halduri poolt peetava
pankrotitoimiku. Maksejõuetuse teenistus tuvastas, et halduri toimik ei ole terviklik ja
süstemaatiliselt peetud, toimik ei vasta Justiitsministri 30.12.2009 nr 48 määrusele
„Pankrotihalduri toimikule ja pankrotimenetluses koostatavatele dokumentidele esitatavad
nõuded“. Halduri toimik ei kajasta terviklikult halduri poolt seadusega talle pandud avalike
ülesannete täitmise mahtu, mis tekitab omakorda põhjendatud kahtlusi halduri töötasu suuruse
osas.
2 (2)
Pankrotiasja materjalidest nähtub, et pankrotihaldur Raivo Piirla on tuvastanud, et
pankrotivõlgniku kontolt on tehtud väljamakseid (sh ka võlgniku lähikondsele) ca 1,6 miljoni
euro ulatuses. Eeltoodud maksetel puudub pankrotihalduri arvates igasugune majanduslik sisu
ja põhjendus.
Vaatamata eeltoodule ei asunud pankrotihaldur võlausaldajate nõuete rahuldamiseks tehinguid
tagasi võitma ega kahjunõudeid esitama. Maksejõuetuse teenistus möönab, et pankrotihaldur
esitas käesoleva pankrotiasja raames 13.07.2023. a Põhja Ringkonnaprokuratuuri
kuriteokaebuse ning hiljem ka kriminaalasja juurde tsiviilhagi, kuid kõik eeltoodu toimus
poolteist aastat peale võlgniku pankroti väljakuulutamist. Teisalt oleks pidanud haldur
arvestama asjaoluga, et karistusõigus ei domineeri õigussuhete reguleerimisel teiste
õigusharude üle, vaid kuulub kohaldamisele ainult karistusseadustikus kirjeldatud teo tunnuste
esinemisel, mistõttu kriminaalmenetlus ei saa olla abinõu, millega võlausaldajad saaksid
realiseerida oma tsiviilõiguslikke huve ja nõudeid. Nõuete rahuldamiseks on mõeldud
pankrotimenetlus, mille seadusliku läbiviimise eest vastutab pankrotihaldur kui ainus avalik-
õigusliku funktsiooni täitja. Mitte keegi teine ei saa halduri eest neid ülesandeid täita.
PankrS § 55 lg 3 kohaselt selgitab pankrotihaldur välja võlausaldajate nõuded, valitseb
pankrotivara, korraldab selle moodustamise ja müügi ning pankrotivara arvel võlausaldajate
nõuete rahuldamise. Vastavalt PankrS § 124 lg-le 1 peab haldur pärast pankrotimääruse
tegemist viivitamata võlgniku vara valduse üle võtma ja asuma pankrotivara valitsema. Haldur
on kohustatud nõudma pankrotivarasse tagasi võlgniku vara, mis on kolmanda isiku valduses,
kui seadusest ei tulene teisiti.
Eeltoodust tulenevalt on pankrotivaraga tegelemine pankrotimenetluse läbiviimise üks
fundamentaalseid alustalasid ning haldur on seaduse alusel ja kohaselt kohustatud selle
ülesandega tegelema, sh kohustatud tagasi nõudma võlgniku vara, mis on kolmanda isiku
valduses. Antud pankrotimenetluses seda arusaamatul põhjusel tehtud ei ole.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Merili Ruul
järelevalve ekspert
667 2702
Õigus allkirjastada tuleneb Maksejõuetuse teenistuse juhataja 06.05.2024 käskkirjast nr 12-5/2024/24-004-1,
millega on võimalik tutvuda https://maksejouetus.konkurentsiamet.ee/kontakt/kontaktid
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|