Väljaminev kiri

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303

Kliimaministeerium

Suur-Ameerika 1

15006, Tallinn

Teie: 05.11.2024 nr 1-4/24/5287

Meie: 26.11.2024 nr 5-5/2024-058

Kiri edastatud digitaalselt aadressil: [email protected]

Ettepanekud korraldatud jäätmeveo konkurentsiolukorra parandamiseks

jäätmereformi raames

Austatud taristuminister

5. novembril 2024 saatis Kliimaministeerium jäätmereformi eelnõu avalikule

kooskõlastusringile. Konkurentsiametil paluti esitada arvamus ja ettepanekud hiljemalt

29.11.2024. Täname võimaluse eest esitada oma arvamus. Alljärgnevalt esitab

Konkurentsiamet (edaspidi ka amet) oma ettepanekud koos põhjendustega.

I. Sissejuhatus

Konkurentsiamet alustas juba 2024. aasta algul korraldatud jäätmeveo konkurentsiolukorra

kaardistust ning analüüsi (edaspidi analüüs), eesmärgiga paremini mõista jäätmeveoturu

toimimist, tuvastada võimalikud konkurentsitõrked ning välja pakkuda meetmed, mis

soodustaksid konkurentsi ja võimaldaksid ühtlasi jäätmereformi tõhusalt ellu viia.

Analüüsis tugineti peamiselt jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja teiste seaduste muutmise

eelnõu väljatöötamiskavatsusele ning analüüsiti küsimusi seoses jäätmeveo ja -käitlushangete

lahutamisega, jäätmetasu kogumisega, klienditeenindusega ning sisetehingutega. Amet

avaldas analüüsi ja soovitused oma kodulehel 18. novembril 2024.

Kokkuvõtlikult näitas analüüs, et Eesti korraldatud jäätmeveoturg on kontsentreerumas ühe

ettevõtja kätte ning ettevõtjaid, kes hetkel korraldatud jäätmeveoga tegeleb, on jäänud

vähemaks. Eelnevat kinnitab ka jäätmeveohangetel osalevate ettevõtjate madal arv.

Jäätmesektoris valitsev tugev hinnasurve, kõrged äririskid ja ebakindlus mõjutavad

negatiivselt jäätmevedajate huvi riigihangetel osaleda. Kogu jäätmeturu üldine kasumlikkuse

langus viitab ka võimalikule hinnasurvele jäätmeveoturul, mille tulemusel ei pruugi ettevõtjad

alati hangetel tasakaalustatud pakkumusi teha.

2 (8)

Analüüsi jaoks andsid Konkurentsiametile teavet linna- ja vallavalitsused, jäätmevedajad ja

KOVide koostööorganisatsioonid. Saadud tagasisidest selgub, et turuosalised näevad mitmeid

kitsaskohti praeguses riigihanke korralduses ja nende hinnastamises. Näiteks toodi esile, et

hindamiskriteeriumid ei arvesta piisavalt liigiti kogumisega ning äririskide hindamiseks

vajalike andmete puudumise tõttu ei ole ettevõtjal võimalik teha tema tegelikele kuludele

vastavaid pakkumusi. See võib viia hankekonkurentsis sageli aga alapakkumuste tegemiseni,

mida tõenäoliselt hiljem hinnatõusu taotluste kaudu või lisateenuste kõrgete hindadega

kompenseerida soovitakse. Selline olukord pärsib turu arengut ja kahjustab konkurentsi, kuna

võimaldab suure turuosaga ettevõtjatel oma positsiooni kindlustada ja väiksemad tegijad

turult välja tõrjuda.

Analüüsi tulemused viitavad üheselt, et senine korraldatud jäätmeveo õiguslik regulatsioon

vajab muutmist, et vastata paremini turu vajadustele. Selleks tegi Konkurentsiamet

konkurentsiseaduse (KonkS) § 61 lõike 1 alusel turuosalistele mitmeid soovitusi turuolukorra

parandamiseks, et tagada paremini jäätmeveohangete läbipaistvus, aus konkurents ja õiglased

hinnad. Ameti osad soovitused puudutavad ka otseselt jäätmereformi. Seetõttu edastame oma

ettepanekud koos põhjendustega jäätmereformi kooskõlastusringi raames.

II. Jäätmeveo ja -käitlushangete lahutamine

Eelnõu ja eelnõu seletuskirja kohaselt tuleb jäätmekäitlus tellida edaspidi eraldi korraldatud

jäätmeveo tellimisest ning sõlmida eraldi ka hankelepingud. Muudatus on konkurentsi

seisukohast positiivne ja tervitatav. Ka Konkurentsiameti analüüs leidis, et praeguste

ühendatud hangete näol on tegemist turule sisenemise barjääriga.1 Kui ühe riigihanke raames

on kohustus pakkuda kahte või rohkemat eri teenust, mis nõuavad eri oskusteavet, varustust ja

tehnoloogiat, võib see turule sisenemise raskemaks muuta. Sellises olukorras võivad

väiksemad või spetsialiseerunud ettevõtjad, kellel puudub vastav võimekus osutada kõiki

nõutud teenuseid, jääda hankest kõrvale.

Eelnevast tulenevalt tegi ka Konkurentsiamet analüüsi raames soovituse jäätmereformi

raames lahutada jäätmeveo ja jäätmekäitluse hanked, et avada turgu võimalikult paljudele

ettevõtjatele ning soodustada konkurentsi mõlemas valdkonnas. Kui ettevõtjad saaksid

spetsialiseeruda ühele konkreetsele valdkonnale, suudaksid nad tõenäoliselt pakkuda parema

kvaliteediga teenuseid ja paremini oma ärifookust valida – jäätmevedajad võiksid arendada

nutikaid logistikalahendusi ja tõhusamaid kogumissüsteeme, samas kui jäätmekäitlusega

tegelevad ettevõtjad saaksid keskenduda uutele töötlemis- ja ringlussevõtutehnoloogiatele.

III. Jäätmehoolduse korraldamise kulude kogumine ja arved

Peame oluliseks avaldada arvamust eelnõu § 66 lõike 14 ja § 661 lõike 18 osas, mis käsitleb

halduslepinguga jäätmevaldajate üle arvestuse pidamise ja arvete esitamise kohustuse

delegeerimist korraldatud jäätmeveo teenuseosutajale. Konkurentsiameti hinnangul tekitab

arveldamise delegeerimine jäätmeveo teenuseosutajale konkurentsi seisukohast mitmeid

1 Analüüsi lk 18-19.

3 (8)

probleeme. Kuigi enamik põhjuseid on esitatud ka ameti analüüsis,2 toome need järgnevalt

selguse huvides uuesti välja.

Esiteks tähendab arvete esitamine teenuseosutaja kaudu konkurentide ees teatud

informatsioonilisi eeliseid. Arved sisaldavad väärtuslikke kvantitatiivseid andmeid, mille

konsolideerimine ja säilitamine on muutunud ajas üha olulisemaks, arvestades andmeanalüüsi

ja digilahenduste kiiret arengut. Andmed võimaldavad teha statistilisi analüüse, prognoosida

trende ning hinnata tarbijakäitumist, sealhulgas lisateenuste kasutust. Hanke võitnud ja turul

hetkel tegutsevad ettevõtjad võivad kasutada neid andmeid järgmisel hankel konkurentidest

parema pakkumuse tegemiseks, sest ettevõtjal, kes esitas arveid, on parem ülevaade

konkreetse jäätmeveopiirkonna eripärade kohta. Selline ettevõtja omab hankel informatsiooni

poolest pakkumuse tegemiseks paremat positsiooni kui ettevõtjad, kel ei ole juurdepääsu

jäätmeveopiirkondade andmetele. Olukorras, kus turg on tugevalt kontsentreerunud, tuleks

selliste informatsiooniliste eeliste andmist pigem piirata. Vastasel juhul on suurt turuosa

omaval ettevõtjal veelgi enam võimalik oma positsiooni turul kindlustada. Seetõttu tuleks

andmete haldamine usaldada neutraalsele poolele, et vähendada riigihangetel võimaliku

huvide konflikti ja informatsiooni asümmeetriat. Arvestades ka jäätmereformi peamist

eesmärki muuta süsteem läbipaistvamaks ning suurendada konkurentsi, ei täidaks

teenustasude ja jäätmehoolduskulude kogumise delegeerimine teenusosutajatele seda

eesmärki.

Teiseks peame vajalikuks rõhutada andmete olulisust ka jäätmestatistika ja järelevalve

tegemise kontekstis. Leiame, et andmehaldus läbi KOVide parandaks jäätmeturu läbipaistvust

ja vähendaks informatsiooni asümmeetriat omavalitsuse, jäätmevedaja ja -käitlejate ning

potentsiaalsete uute teenusepakkujate vahel. KOVid oleksid paremas positsioonis teenuste

kvaliteedi ning hinnataseme haldamisel ja jälgimisel, mis aitaks tõenäoliselt luua õiglasemad

ja konkurentsivõimelisemad tingimused turul. Kui andmed on täpsed ja kontrollitud, saavad

nii KOVid kui ka riigiasutused paremini hinnata eri ettevõtjate tegelikku panust ringlussevõttu

ja kestlikesse lahendustesse ning vältida koostööd ettevõtjatega, kes jäätmealaseid eesmärke

ei täida. Ka eelnõu koostajad on seletuskirja lk-l 15 välja toonud, et kui KOVi üksus peab ise

arvestust jäätmevaldajate üle, saab ta oma haldusterritooriumil efektiivsemalt jäätmehooldust

korraldada, sest tal on jäätmevaldajatest, nende kasutatavatest jäätmemahutitest, jäätmete

väljaveo sagedusest ning jäätmevoogudest detailne ülevaade. Seega arvete esitamise ülesande

delegeerimisega jäävad KOVid ilma vajalikust informatsioonist, et jäätmehooldust tõhusamalt

korraldada.

Täiendavalt tuleb ka hinnata, kas teenuseosutaja poolt arve esitamine võib tähendada hoopis

suuremat ressurssikulu kui see oleks arvete esitamisel KOVide kaudu. Seletuskirjas (lk 16,

26) on välja toodud, et arved sisaldavad erinevad kulukomponente nagu veokulu, käitluskulu,

jäätmehoolduskulud jne. Need kulud peaksid laekuma kohalikule omavalitsusele, kes teostab

vajalikud edasimaksed teenuseosutajatele. Kui aga arve koostab ja esitab jäätmevedaja, siis

KOV peab endiselt teostama summade jaotamise asjaomaste teenuseosutajate vahel ning

tegema vastavad kanded. See võib aga kaasa tuua hoopis KOVide halduskoormuse

suurenemise, näiteks täiendava ajakulu, et kontrollida ja kinnitada arvete õigsust.

Teenuseosutajate jaoks tähendab arvete esitamine aga täiendavat lisaülesannet, mis võib kaasa

2 Analüüsi lk 30-32.

4 (8)

tuua hoopis teenuse hinnatõusu riigihangetel. Ettevõtja peab tegema investeeringud arve

esitamise süsteemide loomisele ning tagama vastavad võimekused kogu hankeperioodi

jooksul. Selles osas on turul hetkel tegutsevatel ettevõtjal uute ettevõtjate ees kulueelis, sest

nad juba omavad vastavat võimekust.

On eluliselt usutav, et kui arve esitab teenusosutaja, siis on esimene kontaktisik jäätmevaldaja

jaoks ka tõenäoliselt teenusosutaja, mitte KOVid. See tähendab KOVide jaoks jällegi

võimalikku infosulgu teenuse osutamise ja selle kvaliteedi küsimustes.

Iga KOVi otsustusõigus ülesande delegeerimise küsimuses soosib ka veopiirkonniti erinevat

lähenemist, mis võib omakorda kaasa tuua piirkonniti hinnaerinevused. Ei tundu otstarbekana,

et üks ettevõtja, kes tegutseb mitmes erinevad veopiirkonnas, peab arvete esitamisel toimima

erinevalt, sest üks KOV otsustas ülesande delegeerida, teine aga mitte. Seega tuleb kriitiliselt

hinnata, kas jäätmevedaja kaasamine arveldamisse on otstarbekas või tekitab see pigem

juurde halduskoormust ja ebaselgust ülesannete ja vastutuse jaotuses.

Konkurentsiamet leiab, et oluliselt lihtsam ja selgem lahendus oleks see, kui KOV kogub

jäätmetasu ning tasub vastavad kulud teenuseosutajatele. Selliselt on KOVidel võimalik olla

teenuse osutamise osas infoväljas, vähendada tarbetut dubleerimist ning tagada piirkonniti

ühetaoline arveldamise protsess.

Seega teeb Konkurentsiamet ettepaneku eemaldada eelnõust § 66 lõige 14 ja 661 lõige 18,

mis käsitleb jäätmevaldajate üle arvestuse pidamise ja nendega arveldamise kohustuse

delegeerimist korraldatud jäätmeveo teenuseosutajale.

IV. Klienditeenindus

Seletuskirja lk 31 järgi võib korraldatud jäätmeveo korraldada selliselt, et see hõlmab

muuhulgas ka klienditeenindust ja arvete esitamist jäätmevaldajatele. See tähendab, et

klienditeenindus toimuks jätkuvalt üksnes jäätmevedajate kaudu.

Konkurentsiameti analüüs tõi välja, et jäätmeveoturul tegutsevate ettevõtjate finantskäitumine

on hetkel pigem ebastabiilne, peegeldades turuolukorra muutuseid, kus ettevõtjate turuosad on

muutumises ja ettevõtete prognoosid ei ole tõenäoliselt alati täitunud. Kogu jäätmeturu üldine

kasumlikkuse langus viitab aga võimalikule hinnasurvele jäätmeveoturul, mille tulemusel ei

pruugi ettevõtjad alati hangetel tasakaalustatud pakkumusi teha. See võib viia olukorrani, kus

lepingute täitmisel kasutatakse säästurežiimi, mis omakorda mõjutab teenuste kvaliteeti.

Oluliselt kontsentreerunud turul, kus puudub konkurents ja seega ka surve pakkuda

kvaliteetseid teenuseid mõistliku hinnaga, võib teenuste kvaliteet veelgi langeda.

Olukorras, kus teenuse kvaliteet on langenud ning on oht, et tulevikus võib see veelgi

langeda, võib tekkida vajadus tõhusamaks järelevalveks ettevõtja tegevuse üle, äärmisel juhul

lepingu ennetähtaegseks ülesütlemiseks. Selleks on aga vajalik, et jäätmevaldajate tagasiside

või ettepanekud jäätmeveoteenuse ja selle kvaliteedi kohta jõuaksid vajaliku adressaadini, kes

on pädev võtma meetmed hankelepingu täitmise tagamiseks.

Klienditeeninduse üleminekul KOVidele on oluline roll seoses andmete, eelkõige

kvalitatiivsete andmetega, nagu tarbijate tagasiside, kaebused ja muud turusignaalid. Selline

teave on KOVidele väärtuslik, sest see võimaldab neil tõhusalt jälgida hankevõitja

lepingutingimuste täitmist ning tagada teenuse kvaliteedi vastavus ootustele. Kui vajalik info

KOVideni ei jõua, siis ei ole võimalik korraldada ka järelevalve tegevusi.

5 (8)

Klienditeenindus läbi jäätmevedaja võib olla jätnud hankijad infosulgu, mis tähendab, et

vajalik teave ei pruugi jõuda hankijateni. Sellises süsteemis võivad jäätmevedajad jätta

tarbijate tagasiside menetlemata ning ei pruugi rakendada vajalikke parandusi teenuse

kvaliteedi tõstmiseks. Selle tulemusena võivad veopiirkondades esineda teenuse kvaliteedi

puudujäägid.

Konkurentsiamet leiab, et klienditeeninduse koordineerimine läbi KOVide võimaldaks

tagada kvaliteetsema ja läbipaistvama jäätmekorralduse. Sellest tulenevalt soovitame

lisada eelnõusse säte, mille kohaselt on jäätmevaldkonna klienditeeninduse

korraldamine KOVide või nende koostööorganisatsioonide kohustus.

Täiendavalt ning ka juhuks kui klienditeenindus ei anta üle KOVidele, soovitame tagada lihtsa

ja kasutajasõbraliku kaebuste esitamise süsteemi olemasolu, mis ei oleks jäätmevedajate

otsese kontrolli all ning võimaldaks kodanikel kiirelt ja mugavalt edastada oma muresid või

ettepanekuid jäätmeveoteenuse osutamise kohta hankijatele.

V. Sisetehing

Peame oluliseks avaldada arvamust ka eelnõu § 1 lõike 51 osas, mis käsitleb sisetehinguid.

Eelnõuga plaanitakse kaotada seni kehtinud JäätS § 1 lõikes 5 sisalduv sisetehingu piirang

jäätmeveo teenuste tellimisele ning täiendada JäätS-i § 1 lõikega 51, mille kohaselt lubatakse

riigihangete seaduse § 12 kohast sisetehingut saarte omavalitsustes ning teistes omavalitsustes

vaid juhul, kui esmalt on püütud leida jäätmevedaja riigihanke korras, kuid see pole

õnnestunud.

Esmalt juhime tähelepanu, et Konkurentsiamet on ka varasemalt teinud ettepanekuid

sisetehingute piirangu säilitamiseks jäätmevaldkonnas.3 Konkurentsiamet jääb oma

varasemate seisukohtade juurde, et riik ja kohalik omavalitsus ei peaks sekkuma ettevõtlusse

turgudel, kus eraettevõtjate vaheline konkurents on võimalik. Konkurentsi tagamise

seisukohast on mitmeid kaalukaid põhjuseid, miks sisetehinguid keeld peaks jäätmeseaduses

senisel kujul säilima ning need on esitatud ka ameti analüüsis.4 Järgnevalt esitame need

põhjused.

Esiteks näitas ameti analüüs, et Eesti jäätmeveoturg on tugevalt kontsentreerunud, mistõttu

tuleks turgu konkurentsile rohkem avada, mitte sellele juurdepääsu piirata. Vaadates ka

turuosaliste finantskäitumist, on alust arvata, et tulevikus võib turu kontsentreerumine veelgi

süveneda. Kontsentreerunud turgudel tuleb hinnata, kas ja millised konkurentsi soodustavaid

meetmeid on võimalik võtta, et tuua turule juurde rohkem ettevõtjaid ja seeläbi ka

innovatsiooni. Sisetehingute lubamine annaks jäätmevaldkonnas kohalikele omavalitsustele

õiguse sõlmida sisetehing kohaliku omavalitsuse poolt loodud äriühinguga. Seega ei tooks

sisetehingud turule juurde mitte konkurentsi, vaid piiraks selgelt teatud turuosaliste – antud

juhul eraettevõtjate - juurdepääsu turule.

Teiseks leiame, et saareliste omavalitsustes sisetehingu õigustamiseks puuduvad mõjuvad

3 Konkurentsiameti 22.05.2017 ettepanek sisetehingute piirangu säilitamiseks jäätmevaldkonnas nr 5-4/2017-

096-1. Kättesaadav: https://www.konkurentsiamet.ee/analuusid-ja-uuringud/konkurentsijarelevalve#item-7.

4 Analüüsi lk 33-34.

6 (8)

põhjused. Eelnõu seletuskirja lk-l 9 on viidatud konkurentsi puudumisele saareliste

omavalitsuste korraldatud jäätmeveo hangetel. Samas on märgitud, et hangetel siiski osaleb 1

kuni 2 pakkujat. Ameti analüüs näitas, et korraldatud jäätmeveo hangetel osalebki hetkel

keskmiselt 1-3 hankijat.5 Seega ei erine saarte omavalitsuste hangete pakkujate statistika

kuidagi turu tavapärasest normist ning hangetel konkurentsi puudumist sellisel viisil väita ei

ole võimalik. Kui ettevõtjad siiski on huvitatud riigihankel osalemast, puuduvad igasugused

objektiivsed õigustused selline turg konkurentsile sulgeda. Teise argumendina on eelnõus esile

toodud, et jäätmeveoteenuse hinnad saartel on mitmel juhul oluliselt kõrgemad kui teistes

omavalitsustes. Jääb ebaselgeks, milliste omavalitsuste andmed on hinnavõrdluse tegemiseks

kaasatud, millisel võrdlusperioodil on neid hindasid vaadeldud ja mida peetakse praegusel

juhul oluliselt kõrgemaks hinnaks. Kuigi tõsiasi, et jäätmeveohinnad võivad saarte

omavalitsustes olla kõrgemad kui mujal, ei pruugi teenuse tellimine sisetehingu kaudu

saavutada teenuse madalamat hinda. Vastupidi, turu- ja kohtupraktikas on mitmeid näited, kus

sisetehingute lubatavuse tingimustes määratud teenustasu ei pruugi olla tarbija jaoks madalam

teenustasust, mis kujuneb riigihanke käigus jäätmevedajate konkurentsi tingimustes.6

Tugevates konkurentsitingimustes tegutsevate ettevõtjate käitumine (sh hinna määramine)

põhineb reeglina võistlevatel turujõududel, kus on tagatud surve pakkuda kvaliteetsemaid

teenuseid võimalikult madala hinnaga. Kui jäätmeveo teenustasu määrab KOVi üksus või

tema osalusega äriühing, siis ei kujuneks teenuse hind enam konkurentsitingimustes. Seega

esineb sisetehingute puhul selge oht, et teenuse hinna määramiseks puudub vajalik

konkurentsisurve, mis tagaks õiglase hinna.

Eelnõu seletuskirjas on ka välja toodud, et saarelised omavalitsused justkui ei saa sisetehingut

rakendamata kõiki tingimusi tagada võrdselt teiste omavalitsustega. Juhime aga tähelepanu, et

jäätmeveopiirkonnad ongi oma omaduste ja dünaamika poolest erinevad ning iga kohalik

omavalitsus peab jäätmehoolduse korraldamisel arvesse võtma enda territooriumiga seotud

eripärasid. Saareliste omavalitsuste eripärad – näiteks piiratud ligipääsetavus, väiksem

rahvaarv ja võimalikud jäätmekäitluse logistikaprobleemid – võivadki nõuda kohandatud

lahendusi, mis lähtuvad piirkonna konkreetsetest vajadustest. Seega tõenäoliselt ei olegi

praktikas võimalik tagada saareliste tingimusi võrdselt teiste omavalitsustega ning sisetehing

selles osas kuidagi kaasa ei aita.

Kolmandaks leiame, et sisetehingu lubamine ka pärast hankemenetluse nurjumist kannab

mitmeid riske, mille realiseerumine tooks tõenäoliselt kaasa negatiivseid tagajärgi

konkurentsile ja teenuse hinnale. Ameti analüüsis saadud turuosaliste tagasiside näitas, et

praegune hankekorraldus pigem ei vasta turuosaliste vajadustele ja ootustele ning see mõjutab

otseselt jäätmevedajate huvi hangetel osaleda.7 Seega tuleks esmalt tegeleda probleemidega

hankekorralduse proportsionaalsuse ja asjakohasuse tagamisel, et olemasolevatel ja uutel

ettevõtjatel säiliks üldse huvi riigihankel pakkumusi teha. Selles kontekstis, kui

hankemenetluse on nurjunud, tuleks põhjalikult uurida hanke ebaõnnestumise põhjuseid,

5 Analüüsi lk 17. Joonis 7. Lepinguga sõlmitud hangetel keskmine pakkujate arv kõigi jäätmeveopiirkondade

lõikes perioodil 2016–2024.

6 Konkurentsiolukorra halvenemist ja kõrgema teenusehinna tekkimise ohtu sisetehingute rakendamisel annab

tunnistust JäätS § 66 lg 11 (kehtetu alates 07.01.2015) rakendamise praktika. Ka Riigikohus on oma 06.01.2015

lahendis 3-4-1-34-14 punktides 41 ja 43 osutanud ohule, et sisetehingute lubatavuse tingimustes kujuneb

teenustasu hind kõrgemaks kui see oleks kujunenud konkurentsitingimustes.

7 Analüüsi lk 25-26.

7 (8)

eelkõige kas hanketingimused olid proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. Oluline on

välistada kahtlus, et hankija on teadlikult suunanud hankemenetluse käiku viisil, mis

võimaldaks lubada sisetehingud. Selles küsimuses lasub selge huvide konflikt hankija ja

sisetehingu kaudu tegutseva munitsipaalettevõtja vahel. Teisalt, kui hankele pakkujaid ei tule,

on võimalik kahtlustada ka ettevõtjatevahelist kokkulepet, kooskõlastatud tegevust või

koostööd pakkumuse tegemata jätmiseks. Selliste juhtumite tõendamiseks võib olla samuti

vajalik fikseerida, et hanketingimused olid konkurentsile avatud.

Siinkohal näeme selget vajadust, sisetehingu tingimustes või ilma, hanke alusdokumentide

standardlahenduste järgi, mis oleksid kohustuslikud kõikidele omavalitsustele.

Standardlahendused tagaksid, et hankijad toimivad hankemenetluse korraldamisel ühetaoliselt

ning et ettevõtjaid kohaldaks jäätmeveopiirkonniti võrdselt. Lisaks välistaksid sellised

standardlahendused ka võimalikud kõrvalekalded seaduspärasest hankemenetlusest. Oleme ka

analüüsi raames soovitanud korraldatud jäätmeveo riigihanke näidistingimuste väljatöötamist

ja ajakohastamist.8 Kvaliteetsemate hangete tagamiseks võiksid sellised tingimused olla

hankijatele siduvad ning nende täitmise üle võiks olla tagatud tõhus järelevalve.

Sisetehingute puhul tuleks alati eelnevalt hinnata selle võimaliku mõju konkurentsile, et

avaliku teenuse osutajale ei antaks põhjendamatuid eeliseid. Kuigi peaaegu et alati viitavad

sellise mõjuanalüüsi tulemused, et sisetehing on konkurentsi kahjustav ning tekitab

märkimisväärse ohu teenuse hinnatõusuks.

Juhime tähelepanu Leedu 2015. aasta konkurentsinõukogu jäätmekäitlussüsteemi

konkurentsiolukorra uuringule, mille tulemused tõestasid konkurentsi ja läbipaistva

hinnakujunduse puudumist. Täpsemalt selgus uuringus, et sisetehingud, kus jäätmekäitluse

ainuõigused anti munitsipaalettevõtetele, viisid olukorrani, kus riigihankeid ei korraldatud

seitse aastat või isegi kauem. Lisaks esinesid märkimisväärsed hinnaerinevused (5-100%)

omavalitsuste vahel, kes korraldasid jäätmevaldaja valimiseks konkursi, ja nende vahel, kes

seda ei teinud.9 Seega on näha, et sisetehingud kahjustavad otseselt konkurentsi ja õiglast

hinnakujundust.

Kokkuvõtlikult leiab konkurentsiamet, et sisetehingu keeld peaks senisel kujul säilima

kõikides veopiirkondades, sealhulgas saarte territooriumil. Ka Riigikohus on rõhutanud, et

olukorras, kus avaliku ülesande täitmise korraldamine hõlmab valiku tegemist ettevõtjate

vahel, kes potentsiaalselt võiksid olla huvitatud klientidele teenuse osutamisest (jäätmevedu,

transport, võrguteenused jne), peaks see toimuma kohases menetluses, mis tagab ühetaolise

kohtlemise, avalikkuse ja läbipaistvuse ning proportsionaalsuse. Selline menetlus peab

võimaldama võrdsetel alustel osaleda kõigil põhjendatud nõuetele vastavatel isikutel.10

Riigihankemenetluse eesmärk on soodustada ettevõtlust ning konkurentsi. Seesuguses

majandussektoris, kus turgu on mõistlik rohkem avada ja lasta ettevõtjatel konkureerida, tohib

sisetehingute sõlmimist keelata.

8 Analüüsi lk 32 ja soovitus nr 1.

9 Kättesaadav: https://kt.gov.lt/en/news/sectorial-inquiry-into-waste-management-proves-lack-of-competition-

and-transparent-pricing (25.11.2024).

10 RKHKo 18.04.2024, 3-20-1313, p 20.

8 (8)

Konkurentsiamet on veendumusel, et sisetehingu lubamine jäätmehooldussektoris tooks

tõenäoliselt kaasa konkurentsiolukorra edasise halvenemise ja tarbija huvide kahjustamise

võimaliku hinnatõusu näol. JäätS § 1 lõikes 5 sätestatud piirangu kaotamisega võidakse

ühtlasi kaotada piirangud ka teiste teenuste, näiteks jäätmekäitlusteenuste, tellimisele.

Vaadates tuluolukorda ja riske, mis võivad sisetehingu tingimustes realiseeruda, ei ole

sisetehingu keelu kaotamine jäätmesektoris tervikuna ameti hinnangul põhjendatud.

Eelnevat arvestades teeb Konkurentsiamet ettepaneku jäätmeseaduses sätestatud

sisetehingu keeld säilitada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Lepikult

valdkonna juht

konkurentsi haldusmenetluse valdkond

Kristin Truus

6672457

[email protected]