Tee ehitusloa andmine riigitee 15 Tallinna-Rapla-Türi tee km 26,2 Urge viadukti rajamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

1

Transpordiameti korralduse „Tee

ehitusloa andmine riigitee 15

Tallinna-Rapla-Türi tee km 26,2 Urge

viadukti rajamiseks ja

keskkonnamõju hindamise algatamata

jätmine“

lisa 1

TEE EHITUSLUBA

☐ avalikult kasutatav tee ☒ rajamiseks

☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☐ ümberehitamiseks

☒ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks

☐ osa asendamiseks samaväärsega

☐ lammutamiseks

Tee ehitusloa number 1.1-3/25/152

Tee ehitusloa andmise kuupäev 21.02.2025

Tee ehitusloa andja Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn

Ametniku nimi Kaie Kruusmaa

Ametniku ametinimetus Projekteerimise üksuse juhataja

Tee ehitusloa kõrvaltingimused

1. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine

riigitee 15 Tallinna-Rapla-Türi tee km 26,2 Urge viadukti rajamiseks ja keskkonnamõju

hindamise algatamata jätmine“ lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“.

2. Enne ehitustööde algust peab olema viadukti põhi- või tööprojektile koostatud ekspertiis,

mis kinnitab, et ehitist on võimalik vastavalt projektile ehitada.

3. Selgitada välja pärandkultuuriobjekti Urge koolimaja ase täpne asukoht ning hinnata

tegevuse mõju objektile. Võimalusel objekt säilitada ja vastavalt märgistada, kuid kui see

siiski pole võimalik, tuleb olukord dokumenteerida ja edastada info pärandkultuuri

registripidajale RMK-le.

4. Teostada veeseire puurkaevude kasutusel ja olemasolul Urge bensiinijaama ja Urgesauna

kinnistutel viadukti ehitustegevuse eelselt (kogudes fooniandmed) ning ehitustegevuse ajal

vähemalt kord kvartalis. Seireinfo täpsustada ehitusobjekti seirekavas.

5. Kui ehitusalal peaks olema tarvis teha veel täiendavaid raietöid, tuleks need teostada

Keskkonnaameti poolt määratud, RB põhitrassiga seotud objektidele, linnurahu perioodist.

See tähendab, et raietööd tuleb ajastada väljapool lindude pesitsusaega, mis on

kokkuleppeliselt 15. aprillist kuni 15. juulini.

6. Üksikpuude raieks tiheasutusalal tuleb taotleda Kohila vallavalitsusest vastav luba.

2

7. Ehitustegevuse käigus arvestada olemasolevate eluhoonetega ning leida ehitusobjektide

valgustuse ülesseadmisel optimaalsemad lahendused (asukoha, paigutuse, valgusvihu

suuna jm suhtes), vajadusel koos kinnistuomanikega.

8. Olemasolevate hoonete ja seal elavate inimeste kaitseks tuleb ehitusaegselt rakendada

müra leevendamismeetmeid, mh pidada kinni müra piirväärtustest ja seadusega ettenähtud

lubatud tööde teostamise kellaaegadest, planeerida mürarikkad tööd lühemasse perioodi

ning tööpäevasele ajale, vajadusel lähielanikke tegevustest teavitada.

9. Vibratsiooni põhjustavate tegevuste korral, nt vaiade rammimine BR1217 viadukti jaoks,

on soovituslik fikseerida lähimate eluhoonete olukord (nt fotodega) koostöös

kinnistuomanikega, et vältida olukordi, kus hoone saab tegevuse käigus kahjustada, kuid

puudub võrdlus eelnenud olukorraga.

10. Tagada kõigi inimeste ligipääs olemasolevatele kinnistutele ning piirata inimeste

liikumisvõimalusi võimalikult lühiajaliselt. Liikluspiirangutest anda teada võimalikult

varakult (nt liiklusmärkidega, edastada info valla kohalikku lehte jms).

11. Ehitustegevuse läbiviimisel juhinduda muinsuskaitseseadusest, mille alusel tuleb tööd

mistahes paigas peatada, kui avastatakse arheoloogiline kultuurkiht või maasse,

veekogusse või selle põhjasetetesse mattunud ajaloolised ehituskonstruktsioonid. Leiukoht

tuleb säilitada muutmata kujul ning viivitamata teavitada Muinsuskaitseametit.

12. Ehitamisel tuleb arvestada kemikaalide ja kütuste käitlemise nõuetega. Veenduda, et

ehitusel kasutatavatest masinatest ei lekiks kütust ega määrdeaineid – nii vähendatakse

pinnase reostumise ning seeläbi ka põhjavee reostumise oht.

13. Truupide ehitusel tuleb järgida tavapäraseid veekaitse nõuded, vältida tuleb pinnavee

reostust. Truupide paigaldamiseks taotleda veeluba või veekeskkonnariskiga tegevuse

registreering.

14. Töödel tuleb jälgida, et kasutatavate masinate puhastamine ja pesu ei toimuks veekogude

ääres. Olemasolevat veerežiimi ei tohi rikkuda. Tuleb jälgida piiranguvööndi tingimusi ja

et veekogusse satuks võimalikult vähe heljumit.

15. Nõrgalt kaitstud või kaitsmata põhjaveega alal tuleb vältida ladustusplatside ja tehnika

hoiuplatside rajamist. Kui selleks on vajadus, kasutada selleks olemasolevat kõvakattega

ala.

16. Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms

mõjul, tuleb koheselt eemaldada (kokku koguda) ning kahjustatud ala tuleb puhastada.

Vältida tuleb ka pinnase või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt lahkuvatelt veokitelt

ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada.

17. Tööde tegemisel tuleb kasutada tehniliselt korras masinad, mis vähendavad müra ja

vibratsiooni tekkimist. Müra ja vibratsioon elamutes ja välisõhus ei tohi ületada

normidekohast taset. Samuti tuleb ehitamisel lähtuda õigusaktides kehtestatud nõuetest

tööde teostamise lubatavate kellaaegade osas.

18. Kasutatav tehnika peab vastama majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011

määrusele nr 42 “Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele”.

19. Tolmu tekke vähendamiseks tuleb vältida püsivalt kuiva ilmaga tolmu tekitavaid tegevusi

või kasutada niisutamist ja teede puhastamist.

20. Võimalusel tuleb maksimaalselt ehitusmaterjale taaskasutada (nt muld, pinnas jms).

Kõlblikku kasvumulda tuleks kasutada nõlvade ja kraavide kindlustamisel ja haljastamisel,

3

kõlbmatut kasvumulda saab võimalusel kasutada rekultiveeritavate alade ja haljasalade

täiteks. Raiejäätmed ja kännud tuleb alalt kokku koguda ja eemaldada.

21. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale

korrale. Ehituse käigus tekkinud jäätmed tuleb üle anda jäätmekäitlusettevõttele, kellel on

tegevuseks vastav luba. Jäätmete ajutised kogumiskohad peavad olema sellised, kus on

välistatud jäätmete ja reostuse sattumine pinnasesse ning pinna- ja põhjavette.

22. Kõrgete mullete rajamisel tuleb rakendada meetmeid erosiooniohu vähendamiseks.

23. Asjakohane on rakendada ka kõiki teisi üldmeetmeid, mis on RB põhitrassi KMH käigus

piirkonna keskkonna- ja loodusväärtuste kaitseks välja töötatud.

24. Kui tööde teostamisel on vajalik põhjavett ümberjuhtida, tuleb tegevuseks taotleda vee

erikasutuse keskkonnaluba (veeseadus § 187 p 12).

1. Andmed tee kohta Tugimaantee nr 15 Tallinna-Rapla-Türi km 26,2 2. Andmed tee ehitusprojekti kohta

2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi Nobe OÜ

2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood 10647027

2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Sepise 7, Tallinn 11415

2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon +372 514 6565

2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post [email protected]

2.6 Tee ehitusprojekti nimetus Urge viadukt BR1217

2.7 Tee ehitusprojekti number P2407

(allkirjastatud digitaalselt)

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 15 Tallinna-Rapla-Türi tee km 26,2 Urge viadukti rajamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

1

Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel

1. KOOSKÕLASTUSED JA SEISUKOHAD

Jrk

nr

Kaasatud kooskõlastaja Kooskõlastuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud kooskõlastuse

osas

1 Keskkonnaamet

Alus: (KeHJS) § 11 lg 22

17.01.2025

nr

6-2/25/515-2

Esitasite Keskkonnaametile ehitusseadustik § 42 lg 7 alusel kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks

ehitusloa eelnõu ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS) § 11 lg 22 alusel

arvamuse avaldamiseks keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamata jätmise eelnõu koos lisadega.

Projekti eesmärk on Rail Baltica põhitrassi ehitusega seotud 3170011 Urge teed ületava Urge viadukti ehitus.

Projektiga on võimalik tutvuda digitaalselt: https://pilv.transpordiamet.ee/s/ZcaQQWENRPF7rn2

KeHJS § 11 lg 10 sätestab, et kui kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala,

kaitseala, hoiuala, püsielupaika või kaitstavat looduse üksikobjekti, kooskõlastab otsustaja kavandatava tegevuse

keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu nimetatud kaitstava loodusobjekti valitsejaga. Kuna

projektalal kaitstavaid loodusobjekte ei asu, annab Keskkonnaamet KMH algatamise vajalikkuse osas arvamuse.

Keskkonnaamet on seisukohal (Keskkonnaameti pädevusse jäävas osas), et lähtudes kavandatavast

tegevusest, teadaolevast informatsioonist ning KMH eelhinnangu tulemustest (eeldusel, et kavandatava

tegevuse elluviimisel järgitakse eelhinnangus kirjeldatud keskkonnanõudeid) ei kaasne ehitusloaga

kavandatud tegevusega eeldatavalt olulist keskkonnamõju (KeHJS § 22 ) ning KMH algatamine ei ole

vajalik.

Projektala ei asu kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ega kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis. Seega

Keskkonnaameti kui kaitseala valitseja kooskõlastust vaja ei ole.

Juhime tähelepanu järgnevatele asjaoludele, millega palume arvestada:

1. KMH eelhinnangu ptk-s 3.4.(Natura 2000 võrgustiku alad)“ on kirjutatud: Projektialal ja selle vahetus

läheduses ei asu Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid alasid. Urge liiklussõlmele lähim Natura 2000 ala on

Nabala-Tuhala loodusala (KLO1000634), mis asub ehitusalast enam kui 1 km kaugusel. Seega ei avalda

liikussõlme, sh Urge viadukti (BR1217), ehitus negatiivset mõju ühelegi Natura 2000 võrgustiku alale.

Nabala-Tuhala loodusala ei ole olemas. Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) koodiga KLO1000634 on

registreeritud Nabala-Tuhala looduskaitseala. Lähim Natura 2000 ala on Rahaaugu loodusala (EELIS kood

RAH0000338). Ehkki eelhinnangus on kirjutatud, et ehitus ei avalda negatiivset mõju ühelegi Natura 2000

võrgustiku alale, ei selgu, kas tegevuse mõjupiirkonda jääb mõni Natura ala või mitte ning kas oluline

ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile on välistatud.

2. Eelhinnangu ptk-s 3.5. (Kaitstavad loodusobjektid) on kirjutatud: Liiklussõlmest kirdesse jääb Nabala

karstiala (1479945809). Nabala karstiala (EELIS-e id 1479945809) ei ole kaitstav loodusobjekt, vaid Eesti

Ürglooduse Raamatusse kantud tähelepanuväärne eluta looduse objekt.

3. Eelhinnangust ei selgu kas ja/või millised kaitstavad loodusobjektid jäävad kavandatava tegevuse

mõjualasse ega kavandatava tegevuse mõju kaitstavad loodusobjektidele. Palume eelhinnangut parandada

ja täiendada.

4. Urge viadukt BR1217 (RBDTD-EE -DS1-DPS1_VER_BR1217) eelprojekti seletuskirja kohaselt paikneb

pinnasevesi 7,50 kuni 8,85 m sügavusel ja absoluutkõrgusel 52.65 m, kuid vihmaperioodil võib ulatuda

maapinnani. Maa-ameti kaardirakenduse kohaselt, paikneb seletuskirjas toodud kõrgustel esimene

aluspõhjaline, Siluri-Ordoviitsiumi, põhjaveekiht. Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et juhul, kui tööde

teostamisel on vajalik põhjavett ümberjuhtida, tuleb tegevuseks taotleda vee erikasutuse keskkonnaluba

(veeseadus § 187 p 12).

Otsus:

1. Lugeda, et seisukoha andja on nõus ehitusloa andmisega.

2. Korrigeerida ja täiendada KMH eelhinnangut arvestades

kirjas toodud tähelepanekuid nr 1 kuni 3 (k.a).

3. Lähtuvalt kirjas toodud tähelepanekust nr 4 lisada

ehitusloale kõrvaltingimus nr 24 „Kui tööde teostamisel on

vajalik põhjavett ümberjuhtida, tuleb tegevuseks taotleda

vee erikasutuse keskkonnaluba (veeseadus § 187 p 12).”

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 15 Tallinna-Rapla-Türi tee km 26,2 Urge viadukti rajamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

2

2 Muinsuskaitseamet

Alus: (KeHJS) § 11 lg 22

31.01.2025

nr

5-10/81-1

Pöördusite Muinsuskaitseameti poole Riigitee 15 Tallinna-Rapla-Türi tee km 26,2 Urge viadukti ehitusloa

menetlusse kaasamiseks ja KMH algatamata jätmise kohta seisukoha küsimiseks.

Viadukti ja liiklussõlme alal ei paikne riikliku kaitse alla võetud kultuurimälestisi. Muinsukaitseameti menetlusse

kaasamise põhjuseks on liiklussõlme asukoha osaline kattumine arheoloogiatundliku alaga – see tähendab, et

sellest piirkonnast on olemas andmed varasemate arheoloogiliste leidude ilmnemise kohta, kuid ala ei ole riikliku

kaitse alla veel jõutud võtta. Mittekaitstud pärandi hävimise vältimiseks ennetava meetodina kaasatakse sellistel

aladel ehitustegevust kavandades Muinsuskaitseamet ehitusalal arheoloogiliste uuringute vajaduse hindamiseks.

Muinsuskaitseameti arheoloogiakomisjonis arutati küsimust kogu liiklussõlme ehitustööde ala ulatuses. Kuna

arheoloogiatundlikud alad on reeglina kaardile kantud väikese üldistusastmega, siis käesoleval juhul leiti, et selline

kokkupuutekoht võimaliku pärandiga puudub kus oleks vaja enne ehitustöid läbi viia arheoloogilised uuringud.

Muinsuskaitseameti seisukoht seoses Urge liiklussõlmega:

1. Muinsuskaitseamet nõustub KMH algatamata jätmisega.

2. Muinsuskaitseamet ei soovi Urge liiklussõlme rajamisele täiendavaid tingimusi esitada ja seetõttu Urge

viadukti ehitusloa edasises menetluses ja hiljem kogu liiklussõlme ehitusloa menetluses ameti edasine

kaasamine ei ole vajalik.

Otsus:

1. Lugeda, et seisukoha andja on nõus ehitusloa andmisega.

2. Arvestada, et Muinsuskaitseamet ei soovi olla kaasatud

Urge viadukti ja liiklussõlme ehitusloa menetlustes.

3 Maa- ja Ruumiamet

(varasema Põllumajandus-

ja Toiduameti vastutusala)

Alus: (KeHJS) § 11 lg 22

06.02.2025

nr

6-3/25/487-4

Maa ja Ruumiamet (edaspidi MaRu) on läbi vaadanud Teie poolt 10.01.2025 esitatud kooskõlastuse taotluse nr 6-

3/25/487-2 Rail Baltica raudteetrassi ületava riigitee 15 (OR1220) Tallinn-Rapla‒Türi tee km 26,2 põhitrassi

ehitusega seotud 3170011 Urge teed ületava „Urge viadukti BR1217“ viadukti rajamise ehitusloaga ja KMH

algatamata jätmise otsuse eelnõuga, mille aluseks on Nobe OÜ (registrikood 10647027) eelprojekt Urge viadukt

BR 1217 V01, (RBDTD-EE-DS1-DPS1_VER_BR1217).

Projekti eesmärk on Rail Baltic põhitrassi raudteetaristu I etapi ehitusega seotud kohalikku teed ületava viadukti

ehitus. Antud töö on üks rajatistest Kohila sõlme piirkonda jäävatest teerajatistest, riigihanke 257709 koosseisus.

Tee ehitusloa menetluse esemeks olev riigitee 15 (OR1220) Tallinn-Rapla‒Türi tee km 26,2 asuv lõik ja Urge

maanteeviadukt BR1217, mis asub punktis 3+934,012 Kohila vallas Rapla maakonnas, Kohila projekti

prioriteetses lõigus 1. Projekt tugineb IDOM põhiprojektile RBDTDEEDS1DPS1. Projekt sisaldab olemasoleva

riigitee ümberehitust, tee katendi ning muldkeha ehitust (sh vete äravoolusüsteemid), uue viadukti ehitamist, et

tõsta liiklusohutuse taset ja sõidumugavust Rail Baltica raudteetrassi ületamisel. Ehitusseadustiku § 42 lg 7 ning

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 11 lg 10 alusel olete esitanud

kooskõlastamiseks ehitusloa ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu.

Keskkonnamõjude hindamine maantee viadukti BR1217 kohta on esitatud konkreetses aruandes nimega „URGE

TEE“. Kokku lepitud iseloomustuse kohaselt loetakse Urge tee ja Tallinn-Rapla-Türi riigimaantee nr 15 (OR1220)

Tallinn-Rapla‒Türi tee km 26,2 prioriteetseks ehitusobjektiks, millel puudub märkimisväärne keskkonnamõju,

kuna see ei asu looduslikult tundlikus piirkonnas. Urge liiklussõlme projektiala jääb osaliselt Kohila-Keskuse2

maaparandussüsteemi alale, kuid ei jää eesvoole ehitusalale. Viadukti ehitustegevuse elluviimisega ei halvene

eeldatavalt keskkonna vastupanuvõime. Kavandatud RB raudtee rajamisega seotud mõjusid on hinnatud RB

põhiprojekti KMH raames. Ehitustegevuse käigus maaparandussüsteemid rekonstrueeritakse – olemasolevad

kraavid puhastatakse või kaevatakse ümber. Truupide ehitusel tuleb järgida tavapäraseid veekaitse nõuded, vältida

tuleb pinnavee reostust ning maaparandussüsteemide toimimise halvendamist ehitustegevuse tõttu. Urge tee ja

Tallinn-Rapla-Türi riigimaantee nr 15 (OR1220) Tallinn-Rapla‒ Türi tee km 26,2 ja Urge viadukti (BR1217)

ehitusega, keskkonna vastupanuvõime oluliselt ei vähene. KMH eelhinnangus on öeldud, et kui tegevuse

kavandamisel tagatakse maaparandussüsteemide nõuetekohane toimimine, siis olulist negatiivset mõju

maaparandussüsteemile ei kaasne. Ohtlike ainete sattumist sademevette riigi tee ja viadukti ehitamisel eeldada ei

ole. Sademevee äravool objektilt on lahendatud viisil, mis ei kahjusta keskkonda ja maaparandussüsteeme.

Vastavalt majandus- ja tööstusministri 17.12.2024.a. määruse nr. 83, „Maa- ja Ruumiameti põhimäärus“ § 15 p.

7, Maa ja Ruumiamet on tutvunud Rail Baltica raudteetrassi ületava riigitee 15 (OR1220) Tallinn-Rapla‒Türi tee

km 26,2 põhitrassi ehitusega seotud 3170011 Urge teed ületava „Urge viadukti BR1217“ viadukti rajamise

Otsus:

1. Lugeda, et seisukoha andja on nõus ehitusloa andmisega.

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 15 Tallinna-Rapla-Türi tee km 26,2 Urge viadukti rajamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

3

ehitusloaga ja KMH algatamata jätmise otsuse eelnõuga ning on seisukohal, et keskkonnamõju hindamise

eelhinnang ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu on maaparanduse seisukohast

asjakohane ning piisav ja nõustub ehitusloa menetluses keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisega.

4 Kohila Vallavalitsus

Alus: (KeHJS) § 11 lg 22

Kohila Vallavalitsus pole tähtajaks seisukohta esitanud ega taotlenud tähtaja pikendamist. Põhjendus:

*Vt märkus.

Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et seisukoha andja ei

soovinud keskonnamõju hindamise algatamise jätmise osas

seisukohta esitada ega soovinud ehitusloa eelnõu osas arvamust

avaldada.

2. ARVAMUSED

2.1.Puudutatud asutused ja isikud

Jrk

nr

Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas

1 AS Connecto Eesti

14.01.2025

nr

4111-1.17/653

Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus (ELASA) sidevõrgu haldaja, AS Connecto Eesti, kooskõlastab ehitusloa eelnõu.

Otsus:

Lugeda, et arvamuse avaldaja on nõus ehitusloa andmisega.

2 Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Amet

20.01.2025

nr

16-12/25-00535-002

Edastasite Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA) 09.01.2025 kirja nr 8-1/21-024/513-1, millega

soovisite TTJA kooskõlastust riigitee 15 Tallinna-Rapla-Türi tee km 26,2 Urge viadukti ehitusloa eelnõule.

Projekti eesmärgiks on Rail Baltica põhitrassi ehitusega seotud Urge teed ületava Urge viadukti (BR1217) ehitus.

Maanteeviadukt BR1217 on üks rajatistest, mis kuulub Kohila liiklussõlme koosseisu.

TTJA kooskõlastab riigitee 15 Tallinna-Rapla-Türi tee km 26,2 Urge viadukti rajamise ehitusloa eelnõu.

Otsus:

Lugeda, et arvamuse avaldaja on nõus ehitusloa andmisega.

3 Kliimaministeerium Kliimaministeerium pole tähtajaks arvamust esitanud ega taotlenud tähtaja pikendamist. Põhjendus:

*Vt märkus.

Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et arvamuse avaldaja ei

soovinud ehitusloa eelnõu osas arvamust avaldada.

4 Rail Baltic Estonia OÜ Rail Baltic Estonia OÜ pole tähtajaks arvamust esitanud ega taotlenud tähtaja pikendamist. Põhjendus:

*Vt märkus.

Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et arvamuse avaldaja ei

soovinud ehitusloa eelnõu osas arvamust avaldada.

5 Maa- ja Ruumiamet

(varasema Maa-ameti

vastutusala)

Maa- ja Ruumiamet (varasema Maa-ameti vastutusala) pole tähtajaks arvamust esitanud ega taotlenud tähtaja

pikendamist. Põhjendus:

*Vt märkus.

Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et arvamuse avaldaja ei

soovinud ehitusloa eelnõu osas arvamust avaldada.

* Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul tee ehitusloa eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusloa

eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 42 lg 9).

1

RIIGITEE 15 TALLINN-RAPLA-TÜRI DPS1 Kohila

Urge liiklussõlme, sh Urge viadukti (BR1217)

RAJAMINE

Keskkonnamõju eelhinnang

Transpordiamet 2025

2

SISUKORD SISSEJUHATUS 4

1. Taust ja seadusandlikud aspektid 5

2. Olemasolev olukord ja kavandatav tegevus 7

2.1. Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus 7

2.2. Olemasoleva olukorra kirjeldus 10

2.3. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus 11

2.4. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning

lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega 13

2.4.1. Maakonnaplaneeringud 13

2.4.2. Üldplaneering 14

2.4.3. Detailplaneeringud Urge liiklussõlme piirkonnas 15

2.4.4. Arengudokumendid 16

2.5. Ressursside kasutamine 16

2.6. Energiakasutus 17

2.7. Valgustus 17

2.8. Tekkivad jäätmed ja nende käitlemine 18

2.9. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus 18

2.10. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht,

piiriülesed mõjud 19

3. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond 20

3.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad

tegevused 20

3.2. Alal esinevad maavarad, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime 20

3.3. Mõjutatav keskkond ja selle vastupanuvõime 21

3.4. Natura 2000 võrgustiku alad 21

3.5. Kaitstavad loodusobjektid 21

3.6. Põhjavesi ja pinnavesi 22

3.7. Märgalad ja üleujutusohuga alad 25

3.8. Pinnavormid ja pinnas 25

3.9. Metsad ja kõrghaljastus 26

3.10. Roheline võrgustik 26

3.11. Kultuurimälestised, miljöö- ja arheoloogilise väärtusega alad 27

3.12. Väärtuslikud maastikud 28

3.13. Väärtuslik põllumajandusmaa 28

3

3.14. Asustus 28

3.15. Mõju inimese tervisele ja heaolule ning elanikkonnale – müra, vibratsioon,

vee- ja õhu kvaliteet 29

4. Hinnang keskkonnamõju olulisusele 36

4.1. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimivate või mõjualas

planeeritavate tegevustega 37

4.2. Ebasoodsa mõju ennetamise ja vältimise meetmed 38

5. Kokkuvõte ja järeldused 41

4

SISSEJUHATUS

Käesoleva eelhinnangu eesmärgiks on teabe andmine otsustajale ehitusloa menetluses

tugimaantee 15 km 26,2 paikneva Urge liiklussõlme, sh Urge viadukti (BR1217),

rajamisega kaasneva võimaliku keskkonnamõju kohta. Liiklussõlm ja viadukt rajatakse

seoses kavandatava Rail Balticu (edaspidi RB) raudtee ehitusega. Urge liiklussõlm asub

Rapla maakonnas Kohila vallas Urge külas ning hõlmab joonisel 2 märgitud ala (sh teid,

rampe ja Urge viadukti (BR1217)).

Käesoleva eelhinnangu aluseks on põhiprojekti dokumentatsioon „Põhiprojekt. DPS1

Kohila. Urge tee (OR1215)”1 dokumendid, sh „Põhiprojekt. DPS1 Kohila. Tee viadukt

BR1217“, mis on koostatud projekti „Projekteerimis- ja projekteerimisjärelevalve

teenus uue trassi ehituseks lõigus Pärnust Raplani” raames. Käsitletava piirkonna ehitus-

ja kasutusaegseid keskkonnamõjusid on RB keskkonnamõjude hindamise (KMH)2

raames küll osaliselt hinnatud, kuid viidatud KMH ei käsitle Urge liiklussõlme, sh Urge

viadukti (BR1217), rajamisega seotud keskkonnamõjusid, kuna liiklussõlmega

hõlmatud teed ja rajatised ei ristu RB põhitrassiga.

Eelhinnangus käsitletakse projektiga kavandatavate tegevuste eeldatavalt negatiivset ja

positiivset mõju omavaid keskkonnaaspekte ning antakse soovitus keskkonnamõju

hindamise (KMH) algatamise või mitte algatamise ja negatiivsete mõjude vältimise

osas. Käesolev eelhinnang on otsustajale aluseks KMH algatamise või algatamata

jätmise üle otsustamisel.

1 RBDTD-EE-DS1-DPS1_IDO_OR1215-ZZ_0004_RP_RTI-TL_MD_00001 2https://www.railbaltica.org/wp-content/uploads/2023/06/Rail-Baltica-raudtee-Harju-ja-Rapla-

maakonna-piir-Hagudi-loigu-ehitusprojekti-KMH-aruanne.pdf

5

1. Taust ja seadusandlikud aspektid

Keskkonnamõju hindamise (KMH) vajadust reguleerib „Keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seadus“ (KeHJS)3. KeHJS § 3 lg 1 punkti 1 kohaselt tuleb

hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa

taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa

olulise keskkonnamõju.

KeHJS § 24 kohaselt on tegevus olulise keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt:

- ületada mõjuala keskkonnataluvust;

- põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;

- seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

KeHJS § 6 lõige 1 määratleb olulise keskkonnamõjuga tegevused. Kui kavandatav

tegevus ei kuulu lõikes 1 nimetatute hulka, siis on lõikes 2 antud valdkonnad, mille puhul

otsustaja peab andma eelhinnangu kavandatava tegevusega kaasneva olulise

keskkonnamõju kohta. Keskkonnamõju eelhinnang tuleb anda ja KMH vajalikkust

hinnata ka siis, kui § 6 lõike 1 punktides 1-341 nimetatud tegevust või käitist muudetakse

või ehitist laiendatakse (KeHJS § 6 lg 21).

KeHJS § 6 lg 4 kohaselt kehtestatakse § 6 lg 2 nimetatud tegevusvaldkondade

täpsustatud loetelu Vabariigi Valitsuse määrusega2. Tee ehitamiseks tegevusloa

andmine ei ole KeHJS § 6 lg 1 kohaselt olulise mõjuga tegevus, kuid Vabariigi Valitsuse

19.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 punkti 8

kohaselt kuulub tee rajamine või laiendamine (välja arvatud teerajatiste, mahasõitude,

ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade,

ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg- ja

jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine ning keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 13 nimetatud juhul)

tegevusvaldkondade hulka, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise

algatamise vajalikkust. Lisaks tuleb KMH eelhinnang anda muu määruses nimetamata

tegevuse puhul, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju (§ 16 punkt 1) ning

määruses nimetatud tegevuse või käitise muutmisel või ehitise laiendamisel, kui

tegevuse või käitise muutmine või ehitise laiendamine vastab määruses sätestatule (§ 16

punkt 2).

3 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87) 4 Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang,

täpsustatud loetelu (RT I, 08.05.2012, 11)

6

KeHJS § 61 sätestab eelhinnangus kajastatava teabe sisu, mille nõudeid on täpsustatud

keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“

(aluseks KeHJS § 61 lg 5). Eelhinnangu koostamisel lähtutakse Eesti Vabariigis

kehtivast seadusandlusest, väljakujunenud praktikast ning ajakohastest eelhindamise

juhendmaterjalist5.

5 Keskkonnaministeerium, 2017. Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend

https://envir.ee/media/1365/download

7

2. Olemasolev olukord ja kavandatav tegevus

2.1. Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus

Urge liiklussõlme eesmärk on tagada turvaline ja sujuv liikumine ning ühendus Urge tee

ja kõrvalmaantee Vaida-Urge tee vahel tugimaantee nr 15 alt. Eesmärgi saavutamiseks

on liiklussõlme keskseks rajatiseks eritasandiline Urge viadukt (BR1217). Liiklussõlme

koosseisu kuuluvad peale- ja mahasõidurambid. Liiklussõlm on romb-silmus tüüpi, koos

jaotusringidega kõrvalteel (Urge teel). Jaotusringi raadiuseks on 15,0 m, sõidutee laius

7,0 m sh 1,50 m täringukiviga kitsendus. Ringristmikud asuvad Urge tee PK 4+02 ja PK

6+85. Rampide raadiused on vahemikus 50-200 m, kõige väiksem on rambi 1

plaanikõvera raadius, mis on 50 m.

Tegevus pole küll otseselt seotud Rail Baltic raudtee ehitusega, kuna liiklussõlm ei ristu

põhitrassiga, kuid liiklussõlme ümberprojekteerimine ja lahenduse realiseerimine on

turvalise ja sujuva liikluse tagamiseks ettenähtud ja vajalik teostada RB põhitrassi tõttu

ja selle ehitusega samaaegselt.

Liiklussõlme rambiristmikud on kavandatud üherajaliste ringristmikena, kuna

eeldatavad tipptunni liiklussagedused prognoosaastal on ca 1000 a/h, siis rambiristmike

läbilaskvus on tagatud, sest üherajalise ringi läbilaskvus on ca 2000 a/h.

Projekteeritav riste asub Rapla maakonnas Kohila vallas Urge külas (vt Joonis 1 ja

Joonis 2).

Joonis 1. Projekteeritava teelõigu asukoht Maa-ameti kaardil.(Maa-amet, 2023)

8

Planeeritava tegevuse tõttu muutub Kohila piirkonna teedevõrk ja juurdepääs Kohila

alevikule, Tallinna poolt tulles, saab tulevikus toimuma Urge tee kaudu. Seetõttu saab

ehitustegevuse järgselt ja tee kasutusele võtmise järel Urge teest riigimaantee.

Joonis 2. Urge liiklussõlme, sh Urge viadukti (BR1217),) planeeritav asukoht ja sellega seotud maa-ala.

Urge liiklussõlme ehitustöödega hõlmatud ala on märgitud punasel taustal.

Urge viadukt

(BR1217)

Tugimaantee

nr 15

Urge tee

Vaida-Urge tee

9

Joonis 3. Urge liiklussõlme, sh Urge tee viadukti (BR1217), paiknemine Rail Baltic põhitrassi suhtes.

10

Joonis 4. Projekteeritava viadukti BR1217 pealtvaade.

Kavandatud Rail Balticu trassi koridor (maakonnaplaneeringu trassilõik 16A) läbib

Mälivere, Loone, Salutaguse, Urge ja Vilivere külasid. Kohila alevist möödub trassi

koridor ida poolt, kulgedes Kohila alevi ja Prillimäe aleviku vahelt läbi. Trassi koridori

laius on 350 m6.

RB Rapla maakonnaplaneeringu5 alusel lahendatakse raudtee ristumised avalikult

kasutatavate teedega eritasandilisena. Eritasandiliste ristete asukohtade määramisel on

lähtutud eelkõige põhimõttest tagada liikumisvõimalused ning piirkonna teedevõrgu

toimimine ja sidusus, samuti on arvestatud liiklussagedust ning asustuse paiknemist.

Juurdepääsuks majapidamistele ja kinnistutele ning teedevõrgu sidususe tagamiseks

projekteeritakse uued teed, mis seotakse olemasoleva teedevõrguga. Seetõttu on

kavandatud ka Urge liiklussõlm.

2.2. Olemasoleva olukorra kirjeldus

Tugimaantee nr 15 (OR1220) ja Urge tee (OR1215) ristuvad maantee nr 15 PK 262+29.

6 Rapla maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“. Kehtestatud

riigihalduse ministri 14.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/43; https://maakonnaplaneering.ee/120 .

11

Kavandatav Urge liiklussõlm jääb suures osas olemasolevate teede mõjualasse, kuid

jääb osaliselt ka põllu- ja metsamaadele ning liiklussõlm piirneb ka elamumaade ja

ärimaadega. Olemasolevatest teedest on tegevusest otseselt mõjutatud kohalik Urge tee

(3170011), Vaida-Urge tee kõrvalmaantee (11202) ning Tallinn-Rapla-Türi tee

tugimaantee (15). Nimetatud teed tagavad ühenduse käsitletaval ala Kohila alevi,

Prillimäe aleviku ning Urge küla vahel.

Seoses Rail Baltic põhitrassi ehitustöödega on piirkond juba praegu väga tugeva

ehitussurve all ning Urge liiklussõlmega hõlmatud maa-alal on käesoleva dokumendi

koostamise hetkeks teostatud osaliselt raadamistööd (metsateatiste alusel) ning osaliselt

on teostatud ka erinevat tüüpi pinnasetöid, mh rajatud kõvakattega ajutine

juurdepääsutee (vt joonis 5). Lisaks on käimas kogu Kohila piirkonna RB põhitrassi

põhiprojektiga ettenähtud ehitusala hõlmavad maaparandussüsteemi hooldustööd.

Joonis 5. Rajatud ajutine tee tugimaantee nr 15 sulgemise võimaldamiseks. Punase joonega tähistatud

RB raudtee.

2.3. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus

Urge liiklussõlm on kavandatud peamiseks Kohila alevi juurdepääsuks, mille kaudu

saab ühenduse ka kõrvalmaantee nr 11202 Vaida-Urge. Kõrvalmaantee nr 11220 Kernu-

Kohila ühendamiseks liiklussõlme tuleb rekonstrueerida Urge külas Urge tee ja Kohila

alevikus Härjaoja tee kokku 1,5 km pikkuselt. Nende kahe tee ristumisele kavandatud

ringristmikult saab ühenduse ka Rail Baltic Kohila jaam ja Kohila alevi Tööstuse tänav.

12

Liiklussõlm paikneb looduslikus reljeefi muutuse kohas (tugimaantee tõuseb Circle-K

tankla suunas) ja reljeefi on ära kasutatud nii palju kui võimalik.

Liiklussõlme idapoolse ringristmiku projekteerimisel on arvestatud Raua kinnistul

(31701:001:2271) suurema privaatsuse säilitamisega, seetõttu on ringristmikku

nihutatud tugimaanteele lähemale ja samuti ka põhja poole. Lisaks oli vajalik tagada

ringristmikult ühendus ka Kummirehvi töökoja kinnistutele (31701:002:0023), kuna

Loode tee elanikud ei soovinud juurdepääsu elamute poolelt Loode tee kaudu, ka

kummitöökoda ise soovis tänase juurdepääsu säilimist.

Liiklussõlme läänepoolse ringristmiku projekteerimisel on arvestatud nii olemasoleva

tanklaga kui ka sellega, et vältida äralõikeid Sääse tänav 2-6 elamumaa kinnistutest ja

vähendada äralõiget detailplaneeringuga Äri kinnistust, millele peale ja mahasõiduks

rajatakse kaks rampi, mis tagab sujuva liikluse erinevates suundades, koos

kergliiklusteedega.

Liiklusuuring kõigi Rail Balticu Pärnu-Rapla lõigu riigimaanteede ristete kohta on

koostatud 2020. aasta veebruaris. Selle kohaselt on aastaks 2043 prognoositud

liiklussagedus Urge liiklussõlmes 10 317 autot ööpäevas.

Planeeritava tegevuse tõttu muutub Kohila piirkonna teedevõrk ja juurdepääs Kohila

alevikule, Tallinna poolt tulles, saab tulevikus toimuma Urge tee kaudu. Seetõttu saab

ehitustegevuse järgselt ja tee kasutusele võtmise järel Urge teest riigimaantee.

Ehitustegevuse jaoks T15 maanteel suletakse maantee ajutiselt, kuid tagatakse liikluse

jätkumine ajutise tee kaudu (joonis 5).

Enne kaevetööde algust peab töövõtja kooskõlastama tegevuse kõikide tehnovõrkude

valdajatega ning hankima vajalikud load ja juhendid tööde teostamiseks tehnorajatiste

kaitsevööndis.

Töövõtja peab koostama ehitusaegse liikluskorralduse skeemi ning kooskõlastama selle

Transpordiameti ja Kohila Vallavalitsusega. Kuna projektlahendusega jääb

projekteeritav Urge viadukt (BR1217) olemasolevale maanteele, tuleb ehitamise ajaks

rajada ajutised ümbersõiduteed. Projekti koosseisu kuuluvad juurdepääsuteed ja

mahasõidud saab välja ehitada ilma teed liiklusele sulgemata, rakendades seejuures

sobilikke ehitusaegseid liiklusskeeme. Töövõtjal tuleb arvestada, et ehitusperioodi ajal

tuleb tagada pidev juurdepääs projektiala lõigul riigiteega ristuvatele teistele

kinnistutele, juurdepääsudele ja teedele.

13

Rajatiste (tee, mulle, kraavid, hooldusteed jms) alla jääv maa (kinnistuosad)

võõrandatakse ehitusprojekti krundijaotuskava järgi, kus mh määratakse võõrandatava

maa ulatus. Osaliselt on vajalikud maatükid juba ka võõrandatud.

Tööde teostamiseks väljaspool liiklussõlme ehituseks ettenähtud alast (nt kraavide

puhastamine, puude raie nähtavusala tagamiseks vms) tuleb tegevus enne ehitustööde

algust maaomanikega kooskõlastada. Kooskõlastuse puudumisel ei ole lubatud

ehitustöid erakinnistul teostada.

2.4. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning

lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega

2.4.1. Maakonnaplaneeringud

• Rapla maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha

määramine“

Riigihalduse minister kehtestas 14.02.2018 käskkirjaga nr 1.1.4/43 Rapla

maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine”.

Planeeringu eesmärk on luua alus uue rahvusvahelise ühenduse projekteerimiseks Balti

riikide ja Euroopa raudteevõrgu vahel, mille rööpmelaius (1435 mm) vastab Euroopa

standardile. Rail Balticu raudtee rajamisega kaasneb inimeste ja kaupade parem

liikumisvõimalus ning transpordist tingitud õhusaaste vähenemine. Planeeringuga on

leitud sobivaim asukoht elektrifitseeritud Rail Balticu raudtee trassi koridorile Rapla

maakonnas. Minister kehtestas lisaks 13.02.2018 Harju ja Pärnu maakonna osas

maakonnaplaneeringud raudtee trassi koridori asukoha määramiseks. Lätis ja Leedus on

Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoht samuti välja valitud.

Planeeritud trassikoridori pikkus Rapla maakonnas on 55 km ja see kulgeb läbi kolme

kohaliku omavalitsuse territooriumi: Kohila vald, Rapla vald ja Kehtna vald.

Trassikoridori laius hajaasustuses on 350 m, mis hõlmab raudtee rajamiseks vajaminevat

maad ja raudtee kaitsevööndit (kokku 66 m) ning nn trassi nihutamisruumi, mis võib

osutuda vajalikuks sellisel juhul, kui raudtee asukohta tuleb projekteerimise käigus

täpsustada. Raudtee rajamine on võimalik üksnes planeeritud trassikoridori sees.

Raudtee on kavandatud reisirongidele projektkiirusega kuni 249 km/h. Kaubarongide

projektkiirus on kuni 120 km/h. Reisirongi peatus on planeeritud Raplasse.

Planeeringuga on ette nähtud võimalus korraldada tulevikus Rail Balticu raudteel

kohalikku rongiliiklust Tallinn-Rapla-Pärnu-Riia suunal.

• Rapla maakonnaplaneering 2030+ ja keskkonnamõju strateegiline

hindamine

14

Riigihalduse ministri 13.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/80 kehtestati Rapla

maakonnaplaneering 2030+. Maakonnaplaneering algatati Vabariigi Valitsuse

18.07.2013 korraldusega nr 337.

Maakonnaplaneeringu peamised eesmärgid on:

1) toetada maakonna ruumilist arengut, mis tagab tasakaalustatud ruumilise

asustusstruktuuri ning elukvaliteedi olukorras, kus maakonna rahvaarv pikemas

perspektiivis kahaneb ja vananeb;

2) tasakaalustada riiklikke ja kohalikke huvisid, arvestades seejuures kohalike

arenguvajaduste ja -võimalustega.

Rapla maakonnaplaneering 2030+ arvestab Rapla maakonnaplaneeringuga „Rail Baltic

raudtee trassi koridori asukoha määramine“.

2.4.2. Üldplaneering

Kohila valla üldplaneering aastani 2015 kehtestati Kohila Vallavolikogu 20.07.2006

otsusega nr 86. Üldplaneeringus on seatud arengustrateegia põhisuunad järgmiseks 15

aastaks. Tehnilise infrastruktuuri valdkonna visioonid tulenevad Kohila valla

arengukavast.

Kohila Vallavolikogu 27. märts 2018 otsusega nr 11 algatati Kohila valla üldplaneeringu

koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine. Uue üldplaneeringu koostamise

eesmärgiks on uuendada ja kaasajastada Kohila Vallavolikogu 20.07.2006 otsusega nr

86 kehtestatud Kohila valla üldplaneeringut. Uus üldplaneering on vastu võetud Kohila

Vallavolikogu 29.09.2022. a otsusega nr 27. Kuni uue üldplaneeringu kehtestamiseni

kehtib 2006. aastal kehtestatud üldplaneering.

Kohila valla üldplaneeringu põhieesmärk on kogu valla territooriumi ruumilise arengu

põhimõtete ja suundumuste määratlemine ning eelduste loomine hea elukeskkonna

kujunemiseks.

Üldplaneeringuga luuakse eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja

kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning

esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi.

Kuna projekteeritud liiklussõlm on seotud Rail Balticu raudteetrassiga, siis ei ole see

vastuolus kehtiva Kohila valla üldplaneeringu põhimõtetega. Lähtuvalt kehtivatest

maakonnaplaneeringutest arvestatakse koostatavas üldplaneeringus Rail Balticu

raudteetrassi asukohaga.

15

Joonis 6. Väljavõte Kohila valla koostatavast üldplaneeringu maakasutuse jooniselt. Ehitusalal märgitud

sini-roheline katkendjoon tähistab perspektiivset kergliiklusteed.

2.4.3. Detailplaneeringud Urge liiklussõlme piirkonnas

Urge liiklussõlme rajamisega muutub osaliselt piirnevate maaüksuste maakasutus, sest

riste rajamiseks vajalik maa (kinnistuosad) võõrandatakse (või on juba võõrandatud)

ning selles osas muudetakse maa transpordimaaks.

Kehtestatud või koostamisel olevad detailplaneeringud Urge liiklussõlme

vahetusläheduses:

• Kõrgemäe kinnistu DP - uute elamumaade ja piirkonda teenidavate maade

moodustamine ja ehitusõiguse määramine. Menetluses;

• Metsa kinnistu. Maaüksuse planeerimine, krundijaotuse lahendamine,

ehitusõiguse määramine, heakorrastuse ja haljastuse lahendamine,

keskkonnakaitse abinõude kavandamine, juurdepääsude ja tehnovarustuse

lahendamine. Kehtiv;

• Kruusa kinnistu DP 003/09 kaubandus- ja laohoone ehitamiseks. Menetluses;

• Urge kinnistu DP 014/5 - äri-tootmismaade moodustamiseks. Menetluses;

• Äri kinnistu DP - kinnistule ärimaa sihtotstarbe ja ehitusõiguse määramine.

Kehtiv.

• Herilase, Nõlva ja Uustalu kinnistute DP - Maa-ala kruntideks jaotamine,

ehitusõiguse määramine, krundipiiride täpsustamine, heakorrastuse ja haljastuse

määramine, tehnovõrkude lahendmaine. Kehtiv;

16

Joonis 7. Kohila valla detailplaneeringuid kajastav kaart Urge tee viadukti lähialal. (Maa-amet,

november 2024)

Detailplaneeringute elluviimine käsitletavas piirkonnas ei ole välistatud, kuid võivad

vajada ülevaatamist seoses uute mahasõitude, ligipääsuteede jm rajamise tõttu. Mh võib

olla vajadus osaline maa sihtotstarbe muutmine kinnistutel, mis on võõrandatud või

võõrandamisel.

2.4.4. Arengudokumendid

• Kohila valla arengukava 2023 – 2035

Kavandatav tegevus on seotud järgmiste arenguliste eesmärkidega:

Elukeskkond: Kohila vallas hoitakse tasakaalu loodus- ja elukeskkonna arengu vahel.

Taristut rajatakse kooskõlas elanikkonna kasvuga, kuid loodushoidlikult. Avaliku ruumi

kujundamisel arvestatakse kogukonna vajadustega, ligipääsetavuse ja kestlikkusega.

• Raplamaa arengustrateegia 2035+

Dokumendis on strateegiline eesmärk 13: Maakonna hea ligipääsetavus ja aeg-

ruumiliste vahemaade vähenemine läbi heatasemelise transporditaristu ja kiirete

välisühenduste. Tegevussuund 13.1: kaasaegse ja piisava läbilaskevõimega

transporditaristu väljaarendamine.

2.5. Ressursside kasutamine

17

Tee, sh muldkeha ja teeviaduktide, ehitus on ressursimahukas tegevus, mis nõuab

kohalike loodusvarade kasutamist. Põhiprojektis on välja toodud arvutuslikud mahud

ettevalmistavate tööde, mullatööde, katendi ehituse, liikluskorraldusvahendite ning

maastikukujunduse tööde kohta.

Teede ja rajatiste ehituseks vajaminev materjal hangitakse üldjuhul karjääri(de)st.

Töövõtja lähtub materjali hankimisel läheduse põhimõttest, kuid lõplikud otsused,

millistest karjääridest kasutatav materjal kogutakse, sõltub eelkõige majanduslikest

kaalutlustest. Lisaks aga ka sobiva materjali reaalsest olemasolust piirkonnas.

Võimalusel taaskasutatakse objektil tekkinud materjale sama objekti piires.

Karjääride tegevuse keskkonnamõju on hinnatud enne karjääride kasutusele võtmist

ning töövõtjal tuleb tagada, et materjali hangitakse karjääridest, millel on kehtiv

kaevandamisluba.

Pärast liiklussõlme valmimist on vajalik teede ja rajatiste hooldamine. Hooldustöödega

tuleb tagada tee seisunditaseme vastavus antud tüüpi tee suhtest kehtestatud

seisunditaseme nõuetele7.

2.6. Energiakasutus

Ehitusaegselt kasutavad energiat (kütust) ehitusmasinad, hiljem kulub kütust masinatele,

mis tegelevad tee hooldustöödega. Nimetatud tegevused ei erine tavapärasest

ehitusaegsest energiakasutusest. Tööks kasutatavad seadmed ja masinad peavad olema

töökorras, et energiakasutus oleks minimaalne ning seadme töö võimalikult efektiivne.

Ehitusaegse energiakasutuse vähendamiseks on soovitav kasutada uusimat tehnikat ning

vältida masinate pikaaegset tühikäigul töötamist. Samuti tuleks vähendada täiendavat

valgustust vajavate objektide hulka ning vajadusel planeerida ehitusaegne valgustus

optimaalselt, kasutada mh LED-valgusteid.

Kasutusagselt kulub energiat teede hooldamisega seotud tegevustele vastavalt riiklikele

ja kohaliku omavalitsuse hooldusjuhenditele.

2.7. Valgustus

Ehitusaegselt tuleks ehitusobjektide valgustamist planeerida võimalikult optimaalselt,

sh kasutades võimalusel ära olemasolevat tänavavalgustust (nt paigutada ajutised

liiklusmärgid ja muu oluline liiklusinfo olemasolevate valgustite lähedusse), et vältida

täiendava valgustuse paigutamist ehitusalale.

7 Avalikult kasutatava tee seisundinõuded on määratud majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määrusega

nr 92 (RT I, 02.11.2018, 3).

18

Kasutusaegselt võib tehisvalgustusel olla pikaaegne negatiivne mõju peamiselt lähialal

asuvatele kinnistute elanikele, kui valgustus on suunatud kinnistutele ning kui need

töötavad kogu pimeda aja olenemata liiklustihedusest. Lähielamutes elavate elanike

kaitseks tuleks leida tänavavalgustuse jaoks optimaalne lahendus, mh kasutada

võimalusel säästlike valguslahendusi, mille valgusvihk on täpselt suunatud valgustamist

vajavale objektile, ning valgusvihu tugevus sõltuks mh sellest, kes ja kus parasjagu

liigub.

2.8. Tekkivad jäätmed ja nende käitlemine

Projekti elluviimisel tekib erinevaid ehitusjäätmeid. Mahult suurimaks ehitustegevuse

jäägiks on haljastus- ja ehitustöödeks sobimatu kasvupinnas. Lisaks aga tuleb tööde

käigus ümber ehitada ka torustikke ja kaableid, mistõttu tekib ka erinevaid

ehitusjäätmeid (nt betoonist kanalisatsioonikaevud, plastiktorud, reoveepumplaga

seotud elemendid jms). Võimalusel ja otstarbekusel tuleb jäätmeid koguda liigiti, et

nende taaskasutusse ja ringlusesse suunamine oleks maksimaalne.

Ehitustööde ettevalmistavas etapis eemaldatav kõlblik kasvumuld ladustatakse ja

kasutatakse osaliselt hiljem teede nõlvade kindlustamisel ning haljastamisel.

Haljastustöödeks kõlbmatut kasvumulda saab võimalusel kasutada rekultiveeritavate

alade ja haljasalade täiteks. Kokkulepped tuleb sõlmida arvestades maapõueseaduses

toodud nõudeid.

Liiklussõlme ehitusel üle jääva pinnase maht, lähtuvalt põhiprojektist, on ca 32 000 m³.

Orgaanikat sisaldavat ning muldkehasse mittesobivat pinnast võib kasutada

täitematerjalina müratõkkevalli ehitusel või planeerida see teemaa-alal

rekultiveeritavatele aladele, madalamatele aladele tee mulde kõrvale või külgkraavide

taha.

Objektil ülejääv ehituseks sobimatu pinnas tuleb töövõtjal utiliseerida vastavalt

jäätmeseaduses ja maapõueseaduses toodud nõuetele. Jäätmete ajutised kogumiskohad

peavad olema sellised, kus on välistatud jäätmete ja neist eralduvate saasteainete

sattumine pinnasesse ning pinna- ja põhjavette.

Jäätmete üleandmisel peab töövõtja veenduma, et jäätmed antakse üle vastavalt

keskkonnaluba omavale ettevõttele ning nende käitlemine oleks vastavuses Kohila valla

jäätmehoolduseeskirjaga.

2.9. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus

Kavandatava tegevuse eesmärk on tagada sujuv ja turvaline ligipääs Kohila alevile,

arvestades Rail Balticu planeeritavat raudteekoridori paiknemist, sh tagades ligipääs

Kohila jaamale. Teede ristumise eritasandiliseks viimine peaks võimalikke ohu- ja

avariiolukordade esinemist vähendama.

19

Võimalikke avariiolukordade riske ehitusperioodil saab vähendada korrektsete

töömeetoditega (sh korrektne tähistus, töökorras masinad jne), milleks töövõtja on mh

välja töötanud kvaliteedijuhtimissüsteemi osana kvaliteedijuhtimiskava ning hinnanud

tööga kaasnevaid riske.

2.10. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, piiriülesed

mõjud

Kavandatava tegevusega ei ole ette näha täiendavaid ohtlikke olukordi –

suurõnnetusi/katastroofe. Kavandatav tegevus ei toimu riigipiiri läheduses, seega

piiriülest mõju ei ole.

Eritasandiline lahendus välistab sõidukite ja rongide kokkupõrked ning võimalikud

suurõnnetused, seega väheneb viaduktide rajamisega risk võimalike suurõnnetuste

tekkeks.

20

3. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond

3.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad

tegevused

Urge liiklussõlm, sh Urge viadukt (BB1217), on planeeritud maa-aladele, kus paiknevad

(omandatud maade puhul paiknesid) majandatud metsad, rohumaad ja üksikud äri- ja

elamumaad. Projekteeritava liiklussõlmega seotud teed (nimekiri OR1215 põhiprojekti

dokumentatsioonis) asuvad transpordimaal ning külgnevad maatulundusmaade ja

elamumaadega.

Ehitus toimub peamiselt olemasoleva teemaa piires. Osaliselt on rajatised (tee, mulle,

kraavid, hooldusteed jms) projekteeritud maatulundusmaale. Liiklussõlme rajamisega

muutub osaliselt piirnevate maaüksuste maakasutus, sest liiklussõlme rajamiseks vajalik

maa (kinnistuosad) võõrandatakse ning selles osas muudetakse maatulundusmaa

transpordimaaks. Projekteeritud lahendus on vajalik, et võimaldada ohutut liiklemist

Vaida-Urge tee ning Urge tee vahel, mis ühendatakse omavahel viadukti BR1217 abil

tugimaantee nr 15 alt (st kõrvalteede ühendus saab toimuma tugimaantee alt).

Muutused maakasutuses on vältimatud ning selle mõjusid hinnati üldistatult RB

maakonnaplaneeringute KSH raames, millega määrati RB raudtee trassi koridori

asukoht. Juurdepääsuks majapidamistele ja kinnistutele ning teedevõrgu sidususe

tagamiseks projekteeritakse uued juurdepääsu- ja hooldusteed, mis seotakse

olemasoleva teedevõrguga.

Projekteerimisel ja ehitustöödel arvestatakse olemasolevate tehnovõrkudega, sh

võetakse vajalikud kooskõlastused tehnovõrkude valdajatelt.

Ehituse ajal tagatakse jalakäijate ja liiklusvahendite pidev juurdepääs teeäärsetele

maavaldustele. Ehitusaegne liikluskorralduse skeem kooskõlastatakse Transpordiameti

ja kohaliku omavalitsusega. Ehitusaegselt on maakasutuse muutuste mõju lühiajaline

ning eesmärgipärane, kuid pikaajaline, kõigi Kohila alevi lähipiirkonda rajatavate

viaduktide ja rajatiste kumulatiivne mõju, võib olla oluline.

Kõik olemasolevad torustikud kavandatava liiklussõlme alas likvideeritakse ning

rajatakse uued samaväärsed torustikud.

3.2. Alal esinevad maavarad, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime

Maa-ameti maardlate kaardirakenduse andmetel ei asu projektialal ja selle vahetus

läheduses maardlaid. Ehituseks vajalikke materjale tarbitakse eesmärgipäraselt,

põhjustamata mõjusid ressurssidele või teistele, kes neid tarbida võiksid. Seega

negatiivne mõju maavaradele, nende omadustele ja taastumisvõimele puudub.

21

3.3. Mõjutatav keskkond ja selle vastupanuvõime

Enamus kavandatava tegevusega kaasnevatest negatiivsetest mõjudest on seotud

ehitustegevusega ja jäävad projektiala piiridesse.

Urge liiklussõlm, sh Urge viadukt (BR1217), jääb suures osas maa-alale, mida juba

praegu mõjutab igapäevaselt tihe liiklus ning osaliselt ka käimasolevad Rail Baltica

ehitustööd. Tee ja rajatiste ehitusaegseid mõjusid kohalikele elanikele (eelkõige müra),

pinnasele, pinna- ja põhjaveele (reostusoht) on võimalik vältida või minimeerida

järgides meetmeid ebasoodsa mõju ära hoidmiseks.

Ehitusega seotud mõjude ulatus sõltub konkreetsest mõjuvaldkonnast. Enamus

kavandatava tegevusega kaasnevatest negatiivsetest mõjudest jäävad projektiala

piiridesse. Ehitustegevusega seotud mõjud (eelkõige müra) on ajutised ja paratamatud.

Ehitusega seotud müratase võib hinnanguliselt ulatuda 80-90 dB-ni.

Urge liiklussõlme projektiala jääb osaliselt Kohila-Keskuse2 maaparandussüsteemi

alale, kuid eesvoole ehitusalale ei jää. Viadukti ehitustegevuse elluviimisega ei halvene

eeldatavalt keskkonna vastupanuvõime. Kavandatud RB raudtee rajamisega seotud

mõjusid on hinnatud RB põhiprojekti KMH raames.

3.4. Natura 2000 võrgustiku alad

Projektialal ja selle vahetus läheduses ei asu Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid alasid.

Urge liiklussõlmele lähim Natura 2000 ala on Rahaaugu loodusala (RAH0000338), mis

asub ehitusalast enam kui 1,7 km kaugusel ning ei ulatu kavandatava tegevuse

mõjupiirkonda. Seega ei avalda liikussõlme, sh Urge viadukti (BR1217), ehitus oma

kauguse tõttu negatiivset mõju ühelegi Natura 2000 võrgustiku alale ja oluline mõju

Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärkidele on välistatud.

3.5. Kaitstavad loodusobjektid

Eesti looduse infosüsteemi8 andmetel ei asu projektialal kaitstavaid alasid ega

kaitsealuste liikide elupaiku/kasvukohti.

Liiklussõlmest kirdesse jääb Nabala karstiala, mis on Eesti Ürglooduse Raamatusse

kantud kui tähelepanuväärne eluta looduse objekt.

Lähimad registreeritud kaitsealuste liikide elupaigad piirnevad Keila jõega, mis jääb

Urge liiklussõlmest enam kui 1,6 km kaugusele läände. Keila jõe elupaikades on leitud

II kaitsekategooria liigid - suurvidevlane (Nyctalus noctula), pargi-nahkhiir (Pipistrellus

8 Keskkonnaportaal, seisuga november 2024.

22

nathusii) (KLO9114209), veelendlane (Myotis daubentonii) (KLO9107130) ja põhja-

nahkhiir (Eptesicus nilssonii) (KLO9107131).

Otsene mõju kaitstavatele loodusobjektidele avaldub läbi objekti hävimise või füüsilise

kahjustamise (nt üksikobjektide puhul), liikide elupaikade pindala vähenemise või

killustamise, alade kaitse-eesmärgiks olevate elupaigatüüpide/liikide elupaikade pindala

vähenemise või killustamise. Kaudne mõju avaldub läbi tingimuste (nt vee- või

valgusrežiim, häiringud) ebasoodsamaks muutumise. Olenevalt kaitstavate koosluste ja

liikide spetsiifikast ei pruugi tingimuste muutumise mõju olla alati negatiivne.

Sõltuvalt kaitstavate liikide elupaikade kaugusest kavandavast tegevusest, otsesed

mõjud puuduvad kaitstavatele loodusobjektidele puuduvad ning kaudsete mõjude

esinemine on vähetõenäoline, olulise keskkonnamõju tekkimine on välistatud.

3.6. Põhjavesi ja pinnavesi

Urge liiklussõlme ehitusalal on põhjavesi kaitsmata (joonis 8).

23

Joonis 8. Põhjavee kaitstus Urge liiklussõlme piirkonnas (Maa-amet, 2023).

Nõrgalt kaitstud või kaitsmata põhjaveega alal tuleb vältida ladustusplatside ja tehnika

hoiuplatside rajamist. Kuna peaaegu kogu Rail Balticu Rapla I ehitusala jääb nõrgalt

kaitstud või kaitsmata põhjaveega alale, on töövõtja nimetatud tegevuseks ette näinud

ala kinnistul 31701:001:2047.

Viaduktide ehitamisel võib olla vajalik kaevikusse tekkinud sademe- ja põhjavee

ümberjuhtimine kraavi, veekogusse või pinnasesse. Tegevuse jaoks on töövõtjale

väljastatud veeluba nr KL-521979, mis mh hõlmab ka Urge viaduktiga (BR1217) seotud

tegevusi.

Teede kuivendussüsteemide toimimiseks on oluline, et kuivenduskraavides vesi

voolaks, kuid kraavidest sette, loodusliku prahi ja taimestiku eemaldamise

keskkonnamõju on piirkonniti erinev. Mh ei ole konkreetse objektiga seotud kraavide

puhastamine tavapäraste meetoditega olulise negatiivse mõjuga, küll aga võib see

avalduda ja kumuleeruda kõigi Kohila piirkonna objektide ehitustegevuse käigus.

24

Ehitustegevuse käigus maaparandussüsteemid rekonstrueeritakse – olemasolevad

kraavid puhastatakse või kaevatakse ümber. Truupide ehitusel tuleb järgida tavapäraseid

veekaitse nõuded, vältida tuleb pinnavee reostust ning maaparandussüsteemide

toimimise halvendamist ehitustegevuse tõttu. Tegevusega on alustatud ning see on

kooskõlastatud Põllumajandus- ja Toiduametiga.

Joonis 9. Maaparandusüsteemid Urge liiklussõlme lähiala piirkonnas (Maa-amet, 2024). Urge tee riste

joonisel kajastab nii Urge liiklussõlmega kui Urge ja Härjaoja teedega seotud planeeritavate tegevuste

paiknemist.

Projektialal tuleb tagada pinna- ja põhjaveerežiimi säilimine.

Keskkonnaportaali andmetel asub lähim registreeritud puurkaev (PRK0010674),

Urgemäe bensiinijaama kinnistul (31701:002:0260), projektialast põhjas, Urge

viaduktist (BR1217) ligikaudu 200 m kaugusel (Joonis 9). Lisaks asub viadukti

võimalikus mõjualas, veidi enam kui 250 m kaugusel, ka Urgesauna kinnistu

(31701:002:0380) registreerimata puurkaev. Mõlema kaevu ümber kehtib 10 m

hooldusala, mis aga ei ulatu ehitustegevuse piiridesse. Urge bensiinijaama puurkaevu

vastaval kinnistul välitööde käigus näha ei olnud (06.09.24).

25

Joonis 10. Viadukti BR1217 lähimad teadaolevad puurkaevud.

Ehitamisel tuleb arvestada kemikaalide ja kütuste käitlemise nõuetega. Tehnika hoitakse

korras, et vähendada pinnase reostumise ning seeläbi ka põhjavee reostumise riski.

Meetmete rakendamisel ei ole ette näha olulist negatiivset mõju põhja- ja pinnavee

seisundile.

3.7. Märgalad ja üleujutusohuga alad

Projekti piirkonnas ei asu märgalasid ega üleujutusohuga alasid, seega kavandatava

tegevuse mõju neile puudub.

3.8. Pinnavormid ja pinnas

Urge liiklussõlme projektiala paikneb valdavalt tasasel maastikul. Sõlme kavandamisel

on lähtutud olemasolevast maapinna reljeefist. Kavandatav tegevus tundlikke

pinnavorme ei mõjuta.

Põhiprojekti koostamisel on arvestatud pinnaseuuringute tulemusi. Valdavalt on

esinevad pinnased liivased, läbilõikes muutliku kruusa sisaldusega. Projektipiirkonnas

on kvaternaarse kihi paksus umbes 5 m, mis koosneb järvesetetest ja peenliiva

26

ladestustest. Selle kihi all on aluspõhi (lubjakivi). Projektipiirkonnas on tegemist

kuivendatud gleimuldadega.

Ehitustööde ettevalmistavas etapis eemaldatakse kasvupinnas. Kasvupinnas

taaskasutatakse nõlvade kindlustamisel, haljastamisel või täitmisel. Haljastustöödeks

kõlbmatut kasvumulda saab võimalusel kasutada rekultiveeritavate alade ja haljasalade

täiteks. Orgaanikat sisaldavat ning muldkehasse mittesobivat pinnast võib kasutada

täitematerjalina.

Ehitus- ning hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis

välistavad kütte- ja määrdeainete sattumise pinnasesse.

3.9. Metsad ja kõrghaljastus

Ehitustööde ettevalmistavas etapis on eemaldatud enamuses projektialal kasvavatest

puudest ja võsat. Raadamine on käesoleva aruande koostamise ajaks suures osas juba

tehtud, kuna see on vajalik ka teiste Rail Baltic põhitrassi ehitustöödega seotud tegevuste

jaoks. Projektialal ja lähipiirkonnas ei ole looduskaitseliselt väärtuslikke metsaalasid,

mida ehitus mõjutaks. Metsad on mõjutatud olemasolevast teede- ja kuivendusvõrgust

ning põllumajandusmaastikust.

Raie on teostatud metsateatiste alusel. Maaparandussüsteemide hoolduseks ja

rajamiseks tehtavad raietööd on kooskõlastatud Põllumajandus- ja Toiduametiga.

Eeldatavalt üksikpuude raiet tiheasutusalal konkreetse objekti raames vajalik teostada

pole. Kui see vajadus aga ilmneb, tuleb taotleda Kohila vallas üksikpuude raieluba.

RB-ga seotud raietööde teostamisel on kinni peetud Keskkonnaameti poolt soovitatavast

raierahu perioodist (st RB põhitrassi ehitamisel ette nähtud raierahuperioodist), mis on

määratud 15. aprillist –15. juulini.

Põhiprojekti dokumentatsiooni (OR1215) järgi jääb olemasolevate, kuid liiklussõlme

tõttu ümberehitatavate, gaasitrasside kaevikute lähedale puid, mida saab ja tuleb

säilitada, sh rakendada nende kaitseks sobilikke meetmeid. Nendeks on mh ala

piiramine, juurestiku kaitseks piisava maa-ala tagamine, tüvekaitse jms. Tööprojekti

jaoks on vaja olemasolevad puud märgistada ning sobilikke kaitsemeetmeid täpsustada.

Tööde lõppemisel piirkonnas, sh teistel RB põhitrassi ehitusega seotud objektidel, tuleks

hinnata võimalust taimestiku taastamiseks, sh kohalikest liikidest kõrghaljastuse

taasistutamist, et vähendada täiendavalt mürareostust ning rikastada tehismaastikel

paiknevaid elu- ja toitumispaiku erinevatele liigirühmadele.

3.10. Roheline võrgustik

27

Rapla maakonnaplaneeringu alusel jääb projektiala rohevõrgustikust enam kui 1 km

kaugusele. Ka Kohila valla koostatava üldplaneeringuga pole ehitusalale ega selle

lähedusse rohevõrgustikku ega selle elemente planeeritud. Seega ei mõjuta liiklussõlme

ümberehitamine rohevõrgustiku toimimist.

3.11. Kultuurimälestised, miljöö- ja arheoloogilise väärtusega alad

Vastavalt Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakendusele ei ole projektialal ja selle

vahetus läheduses kultuurimälestisi ning Kohila valla üldplaneeringu kohaselt puuduvad

ka miljööväärtuslikud alad. Samas on Kohila valla koostatavas üldplaneeringus

märgitud Urge liiklussõlme läänepoolne osa arheotundlikuks alaks. RB

maakonnaplaneeringu KSH raames läbi viidud arheoloogiaväärtuste uuringuga ei leitud

tähelepanu vajavaid objekte Urge tee piirkonnas9.

Lähimad pärandkultuuriobjekt Urge liiklussõlme vahetus mõjualas on Urgesauna

rehielamu (Urgesauna kinnistul 31701:002:0380) ning Urge koolimaja ase (Rauanurga

kinnistul (31701:001:2272). Urgesauna kinnistu on eraomandis ning ehitustegevusega

objekti otseselt ei mõjutata. Urge koolimaja ase10 on tähistatud vaid kiviga ning seda,

kas ehitustegevus seda otseselt mõjutab või mitte, tuleb edasiste tööde käigus välja

selgitada. Kui objekti ei õnnestu säilitada, tuleb see dokumenteerida ja edastada

dokumenteeritud info pärandkultuuriregistri pidajale RMK-le.

9 Lang, V. 2014. Aruanne arheoloogilise eeluuringu kohta Rail Baltic raudteetrassi valikul. 10https://eelis.ee/default.aspx?state=2;294849174;est;eelisand;;&comp=objresult=parandobj&obj_id=73

8604990

28

Joonis 11. Pärandkultuuriobjektid Urge liiklussõlme võimalikus mõjualas. Väljavõte Geoportaalist 14.12.24.

Ehitustegevuse läbiviimisel juhindutakse muinsuskaitseseadusest, mille alusel tuleb

tööd mistahes paigas peatada, kui avastatakse arheoloogiline kultuurkiht või maasse,

veekogusse või selle põhjasetetesse mattunud ajaloolised ehituskonstruktsioonid.

Leiukoht tuleb säilitada muutmata kujul ning viivitamata teavitada

Muinsuskaitseametit.

3.12. Väärtuslikud maastikud

Koostatava Kohila üldplaneeringu alusel, ei asu projektiala väärtusliku maastikuna

määratletud alal, seega mõjud väärtuslikele maastikele puuduvad.

3.13. Väärtuslik põllumajandusmaa

Väärtuslik põllumajandusmaa määratletakse üldplaneeringuga, mis käesoleval ajal on

Kohila vallas menetluses. Koostatava üldplaneeringu kohaselt jääb ehitusala osaliselt

väärtusliku põllumajandusmaa alale.

3.14. Asustus

29

Urge külas elas 01.01.2023 seisuga 241 inimest ning Salutaguse külas 213 inimest11.

Kohila vallas kokku elab aga 7809 inimest12. Teelõigu ümberehitamine ei piira

maaüksustele ligipääsu. Kavandatav Rail Balticu raudtee avaldab piirkonna sotsiaalsele

keskkonnale mõju oma eraldava efekti tõttu. Raudtee ületamiseks on vaja välja ehitada

väikese maa-ala peale mitmed ülesõidud, millega tagatakse turvaline ligipääs

olemasolevatele kinnistutele ning teedele nii autodele kui kergliiklejatele.

Kavandatava RB raudtee ehitamisega ning sellega seotud Kohila liiklussõlme (sh Urge

liiklussõlme ja Salutaguse tee riste) ehitustöödega suureneb ehitusaegne liikluskoormus

piirkonnas märgatavalt, peamiselt ehitustranspordi tõttu. Urge liiklussõlme ega Urge

viadukti (BR1217) ehitus üksi ehitusaegselt olulist mõju asutusele ei avalda, küll aga

avaldab tegevus kindlasti kogu ehitusperioodil ebamugavust kogu piirkonda läbivatele

liiklejatele.

Käesoleva töö objektiks oleva viadukti ehitamine ei too kaasa selliseid mõjusid, mis

põhjustaksid muudatusi asustuses.

3.15. Mõju inimese tervisele ja heaolule ning elanikkonnale – müra, vibratsioon, vee- ja

õhu kvaliteet

Inimeste heaolu ja tervist võivad mõjutada liiklussõlme, sh Urge viadukti, ehitamisega

seotud müra, vibratsioon, välisõhu kvaliteet ja joogivee kvaliteet. Inimeste heaolu

võivad mõjutada ka visuaalsed muutused maastikus.

Müra ja vibratsioon

Ehituse käigus tekkiv müra peab vastama kehtestatud normtasemetele. Välisõhus levivat

müra reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus ja müra normtasemeid sama seaduse § 56

lg 4 alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva

müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”

(edaspidi määrus nr 71) ning selle lisa 1. Järgnevas tabelis (Tabel 2) on antud müra

normtasemed.

Vastavalt määruse nr 71 lisas 1 toodule rakendatakse ehitusmüra piirväärtusena

ajavahemikul 21.00–7.00 asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset.

Impulssmüra põhjustavat tööd (nt vaiade rammimine) võib teha tööpäevadel

ajavahemikul 7.00–19.00.

Müra normtasemed hoonetes on reguleeritud sotsiaalministri 04.03.2002. a määrusega

nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja

11 Kohila valla arengukava 2023-2035. 12 Kohila valla veebileht (vaadatud 09.09.24)

30

mürataseme mõõtmise meetodid“. Ehitustöödel tuleb tagada, et müratase hoonetes ei

ületaks normidekohast taset.

Juhul, kui viadukti rajamiseks kasutatakse vaiade rammimist või muud olulist

vibratsioonitaset põhjustavat ehitustehnoloogiat, siis tuleb ehitustöödel tagada, et

vibratsioonitase elamutes ei ületaks normidekohast taset. Eestis on vibratsiooni

normtasemed hoonetes reguleeritud sotsiaalministri 17. mai 2002. a määrusega nr 78

„Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni

mõõtmise meetodid“. Selleks, et hinnata vibratsiooni tõttu tekkivaid hoonete kahjustusi

tuleb fikseerida lähedalasuvate hoonete seisukord enne ehitustoode (rammimise) algust,

et hiljem (võimalike kaebuste korral) saaks tuvastada, kas rammimine on kahjustanud

hoonet.

Tabel 1. Müra normtasemed.13

¹ müratundliku hoone teepoolsel küljel;

² päeva- ja ööaeg on vastavalt 7.00–23.00 ja 23.00–7.00;

³ tehnoseadmete ning äri- ja kaubandustegevuse tekitatava müra piirväärtusena rakendatakse tööstusmüra

sihtväärtust;

13 Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme

mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ Lisa 1

31

⁴ ehitusmüra piirväärtusena rakendatakse kella 21.00–7.00 asjakohase mürakategooria tööstusmüra

normtaset;

⁵ impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset.

Impulssmüra põhjustavat tööd, näiteks lõhkamine, rammimine jne, võib teha tööpäevadel kella 7.00–

19.00.

Ehitusaegse müra puhul on tegu lühiajalise mõjuga, mis möödub pärast ehitustööde

lõppu. Ehitusaegne müra ja vibratsioon peavad vastama normidele, mistõttu ei saa mõju

pidada oluliseks.

Müra kaasneb ka tee, st liiklussõlme, kasutamisega. Teeregistri andmebaasi kohaselt oli

käsitletaval riigi tugimaanteel aastal 2023 liiklussagedus 7691 autot ööpäevas (a/ööp).

Prognoositav liiklussagedus aastal 2043 on 10 317 a/ööp, mis on peaaegu kahekordne

kasv.

Kohila ala (projektide OR1215 JA OR1225) liiklusmüra hinnangu14 müra

modelleerimise tulemusena tuvastati maantee läheduses asuvad kinnistud, mille

territooriumil või müratundliku hoone teepoolsel küljel on müra piirväärtused ületatud

ning on tarvilik rakendada müra leevendusmeetmeid. Leevendusmeetmena nähakse ette

müratõkkeekraanid, arvutamisel on lähtutud perspektiivsest liikluslahendusest ja

liiklussagedustest.

Urge teele on Rail Baltic ehitusprojektiga ettenähtud Urgesauna ja Sõeru kinnistute

kaitseks müratõkked LS1053 ja LS1054 (vt joonis 13). Urge tee äärde rajatakse

müraseinad Rail Balticu viaduktist Mesilase teeni tee paremal küljel, seal on täna küll

ainult Sõeru kinnistul olev elamu, kuid on kavandatud täiendavad elamud ning Urge

teest vasakule, Urgesauna kinnistu juurde. Müratõkked on kavandatud rajada

kinnitatuna tugiseintele, müratõkete täpsed pikkused ja parameetrid täpsustatakse

edasise projekteerimise käigus.

Eelnimetatud müratõkked ei jää aga käesolevas töös käsitletud Urge liiklussõlme alale

ehk olenemata liiklussageduse peaaegu kahekordsest kasvust, ei ole ette näha

müratasemete piirväärtuste ületamist ning seetõttu Urge liiklussõlme alale täiendavaid

müra leevendusmeetmeid planeeritud pole.

14 Põhiprojekt. DPS1 Kohila. Tugimaantee nr 15 kohila riste (OR1220). Liiklusmüra hinnang. Number:

RBDTD-EE-DS1-DPS1_IDO_OR1220-ZZ_0005_RP_NB-AK_MD_00001

32

Joonis 12. Perspektiivne päeva müra (väljavõte piirkonna mürauuringust). Planeeritavad müratõkked

märgitud helesinisega.

Joonis 13. Perspektiivne öine müra (väljavõte piirkonna mürauuringust).

33

Urge teele on Rail Baltic ehitusprojektiga ettenähtud Urgesauna ja Sõeru kinnistute

kaitseks müratõkked LS1053 ja LS1054 (vt joonis 13). Urge tee äärde rajatakse

müraseinad Rail Balticu viaduktist Mesilase teeni tee paremal küljel, seal on täna küll

ainult Sõeru kinnistul olev elamu, kuid on kavandatud täiendavad elamud ning Urge

teest vasakule, Urgesauna kinnistu juurde. Müratõkked on kavandatud rajada

kinnitatuna tugiseintele, müratõkete täpsed pikkused ja parameetrid täpsustatakse

edasise projekteerimise käigus.

Täpsemad müraandmed on leitavad raudteeprojekti käigus läbi viidud mürauuringust.15

Joonis 14. Müratõkete paiknemine Urge teel, mis väikses ulatuses jäävad ka Urge liiklussõlme

ehitusalale.

Liiklussõlme ehitusega seotud mõjude ulatus sõltub konkreetsest mõjuvaldkonnast.

Enamus kavandatava tegevusega kaasnevatest negatiivsetest mõjudest jäävad

projektiala piiridesse. Ehitustegevusega seotud mõjud (eelkõige müra) on ajutised ja

paratamatud. Ehitusega seotud müratase võib hinnanguliselt ulatuda 80-90 dBA-ni.

15 Projekteerimis- ja projekteerimisjärelvalve teenus uue trassi ehituseks lõigust Pärnust Raplani.

Põhiprojekt, DPS 1 Kohila, Kohila ala liiklusmüra hinnang

34

Joonis 15. Müratasemed16

Ehitusala puhul lähtutakse võimalikust ehitusmasinate mürast ja nende hajumisest

avatud maastikul. Lagedal alal vastab müra I kategooria ehk vaiksete alade päevasele

piirnormile 200-300 m kaugusel müraallikast (ekskavaatori, kopplaaduri, üksiku kalluri

ja buldooseri puhul, joonis 11). Projektialal paikneb ka elamuid (Joonis 10), nende puhul

on määruse nr 71 mõistes tegemist II kategooria alaga – elamu maa-alad (vt täpsemalt

Tabel 2).

Joogivee kvaliteet

Keskkonnaportaali andmetel asub Urge viadukti lähialal kaks puurkaevu – registreeritud

puurkaev (PRK0010674) Urge bensiinijaama kinnistul (31701:002:0260) ning

registreerimata puurkaev Urgesauna kinnistul. Puurkaevust PRK0010674 võetakse

olmevett 57 m sügavuselt Ordoviitsiumi põhjaveekihist. Puurkaevu hooldusala on 10 m,

kus on keelatud põhjavee seisundit ohustada võivad tegevused. Kavandatud tegevus jääb

väljapoole hooldusala.

Rail Baltic põhiprojekt näeb ette vajaduse Urge viadukti ehitusel seirata mõlemat kaevu

– üks kord enne ehitustegevuse algust ning edaspidi kaevu mõjutada võivate tööde

ehitustööde ajal minimaalselt kord kvartalis (näitajad heljum, naftasaadused). Töövõtjal

tuleb kaevude olemaolu välja selgitada ning vajadusel lisada need ehitusobjekti

keskkonnakorralduskava seirekavasse.

16 Keskkonnaamet. 2018. Keskkonnamüra – juhend.

Kättesaadav: https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/juhend_mura_avalik.pdf

35

Urge viadukti ehitusel teostatakse kaevetöid, mille tagajärjel võib sattuda viadukti

sammaste kaevikutesse (põhja)vesi, mis vajab ümberjuhtimist. Põhiprojektiga teostatud

uuringute taustal ei ole põhjust arvata, et tegevus võiks mõjutada lähialade põhjavee

taseme muutusi puurkaevudes. Tegevuseks on töövõtjale väljastatud veeluba nr KL-

521979.

Riste ehitus- ning hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis

välistavad kütte- ja määrdeainete sattumise vette (kraavidesse) ja pinnasesse. Töödel

tuleb jälgida, et kasutatavate masinate puhastamine ja pesu ei toimuks kraavide ääres.

Seda järgides, puudub kavandataval tegevusel mõju põhjavee (joogivee) kvaliteedile.

Välisõhu kvaliteet

Ehitamise käigus kasutatavate seadmete töötamine suurendab ajutiselt õhusaastet. Õhu

saastatus on ajutine ja minimaalne, kui kasutatav tehnika vastab määrusele

“Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“17. Välisõhu

kvaliteet halveneb ka liikluskoormuse kasvades, kuid selle mõju ei saa pidada

käsitletava objektiga seotult oluliseks.

Tolmu tekkimise vähendamiseks tuleb vältida väga kuiva ilmaga tolmu tekitavaid

tegevusi või kasutada niisutamist ning teede puhastamist. Projektiga kavandatavad

tegevused ei too kaasa pikaajalist pinnase või õhu saastatust. Ehitusaegsed mõjud tuleb

minimeerida korrektsete töömeetodite ja õigusaktidele vastava tehnika valikuga. Selleks

on töövõtjal välja töötatud kvaliteedijuhtimiskava, mis mh kirjeldab ka ehitusaegseid

meetmeid välisõhu kvaliteedi kaitseks, sh tolmu ja pori vähendamiseks.

Visuaalsed mõjud

Tee ümberehitamise tulemusena muutuvad piirkonna maastikupilt ja vaated. Olulisemat

visuaalset mõju avaldab kavandatav RB raudtee koos kõigi Kohila piirkonda rajatavate

viaduktidega. Need visuaalsed muutused on vältimatud. Raudtee ja sellega seotud

rajatiste rajamise mõjusid on hinnatud RB põhiprojekti KMH raames.

Ehitustööde lõppedes on oluline ümberkujundatud alade (taas)haljastamine. Vastavad

meetmed on põhiprojektis ette nähtud.

17 Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele (RT I, 20.05.2020, 6)

36

4. Hinnang keskkonnamõju olulisusele

Eeltoodud peatükkides on kirjeldatud keskkonnatingimusi ning hinnatud Urge

liiklussõlme, sh Urge viadukti (BR1217), ehitusprojekti elluviimisega kaasnevaid

võimalikke mõjusid.

Projektialal on tegemist olemasolevate avalikus kasutuses olevate teedega. Liiklussõlme

rajamisega muutub osaliselt piirnevate maaüksuste maakasutus, sest sõlme rajamiseks

vajalik maa (kinnistuosad) võõrandatakse - tegevus (osaliselt) juba ka ellu viidud.

Juurdepääsuks majapidamistele ja kinnistutele ning teedevõrgu sidususe tagamiseks

projekteeritakse uued juurdepääsu- ja hooldusteed, mis seotakse olemasoleva

teedevõrguga. Pärast liiklussõlme valmimist jätkub teede kasutamine sarnaselt

olemasolevale olukorrale. Prognoositavalt kasvab Urge tee kasutus 2043. aastaks

peaaegu kahekordselt. Liiklussõlme rajamine on vajalik, et võimaldada ohutult

liiklemine tugimaanteel nr 15, säilitades ühenduse nii Urge tee ja Vaida-Urge tee

kõrvalmaantee vahel.

Projektiala ei asu rohevõrgustiku alal, küll aga osaliselt Kohila valla koostava

üldplaneeringujärgsel väärtuslike (põllumajandus)maade alal.

Projektiala lähipiirkonnas pole kultuurimälestisi ega miljööväärtuslikke alasid, mida

tegevus võiks negatiivselt mõjutada. Küll aga võib tegevuse otsesesse mõjualasse jääda

pärandkultuuriobjekt Urge koolimaja ase (317:KOO:003), mille säilitamise võimalus

tuleb töövõtjal täiendavalt välja selgitada. Kui objekti säilitamine on võimalik, tuleb

tagada meetmed (nt nõuetekohane märgistamine), et objekti vahetusläheduses tegevust

ei toimuks.

Riigimaantee kasutamisega seotud liiklusmüra, vibratsioon ja õhusaaste on valdavalt

juba olemasolevad mõjud, kuid liiklussõlme rajamine muudab Urge tee ja tugimaantee

nr 15 äärsetel aladel elavate inimeste jaoks olukorda suuresti. Kinnistute kaitseks on

müra modelleerimise tulemusel planeeritud müratõkked müratundlikele alade kaitseks,

kus müra piirväärtused olid ületatud. Nimetatud mõjud suurenevad ka ajutiselt

ehitusperioodil, kuid neid on võimalik leevendada erinevate meetmetega.

Juhul, kui viadukti rajamiseks kasutatakse vaiade rammimist või muud olulist

vibratsioonitaset põhjustavat ehitustehnoloogiat, siis tuleb ehitustöödel tagada, et

vibratsioonitase elamutes ei ületaks normidekohast taset. Selleks, et hinnata vibratsiooni

tõttu tekkivaid võimalikke hoonete kahjustusi tuleb fikseerida hoonete seisukord enne

ehitustööde (rammimise) algust, et hiljem (võimalike kaebuste korral) saaks tuvastada,

kas rammimine on kahjustanud hoonet.

37

Kohila vallas toimuvate RB raudtee ja kogu tugimaantee nr 15 ümbruses planeeritavad

tegevused muudavad maastiku püsivalt ja oluliselt. Need muutused on vältimatud. Neid

mõjusid hinnati üldiselt RB Rapla maakonnaplaneeringu raames, millega määrati RB

raudtee trassi koridori asukoht.

Teede ümberehitus on ressursimahukas tegevus, mis nõuab kohalike loodusvarade

kasutamist. Teedeehituseks vajaminev materjal hangitakse üldjuhul karjääri(de)st, mille

avamise ja kasutamise keskkonnamõju on hinnatud. Kogu RB-ga seotud tegevuse mõju

maavaradele on käsitletud vastava lõigu KMH-s. Urge liiklussõlme rajamisel ei ole

kasutatavate ressursside maht erinev mõne teise sarnase ehitustegevuse osas.

Projektialal on põhjavesi kaitsmata. Sellistele aladele ladustusplatside ja tehnika

hoiuplatside rajamisel tuleb rakendada tõhusaid meetmeid põhjavee reostamise

vältimiseks. Lähialadel paiknevatele puurkaevudele ehitustegevus eeldatavalt mõju ei

avalda, kuid põhiprojekt on ette näinud vajaduse siiski kahe puurkaevu seireks –

Urgemäe bensiinijaama ja Urgesauna kinnistul. Töövõtjal tuleb kaevude olemasolu välja

selgitada ning lisada kaevude seire nende olemasolul ehitusobjekti keskkonnakava

seirekavasse. Kui ehitustegevuse (st nt vaiade rammimisel või pinnase lõhkamise)

käigus puurkaevus veetaseme või -kvaliteedi muutused esinevad, on töövõtja kohustus

leida sobiv lahendus negatiivse mõju leevendamiseks koostöös kaevuomanikega.

Olulist negatiivset mõju pinna- ja põhjavee seisundile ei avaldu, kui viadukti ehitamisel

järgitakse veekaitselisi meetmeid.

Kavandataval tegevusel ei ole piiriülest keskkonnamõju.

Käesoleva töö eesmärk ei ole kogu Kohila liiklussõlme raames rajatavate viaduktide

mõjude hindamine, kuid töö koostanud ekspert toob siiski välja, et kõigi planeeritud

viaduktide, teede ja RB raudtee ehitustöödega avaldub sealsele Kohila valla piirkonnale,

sh sealsele looduskeskkonnale, väga tugev ehitusaegne surve, mis võib olla oluline

autoliiklusturvalisuse tagamisel, kuid mitte otstarbekas looduskasutuse vaates (sh

arvestades väga suurt loodusressursside hulka, mis sealsete ehitustööde läbiviimiseks

kuluvad). Sh hinnates mõjusid üksikute objektide kaupa nii väiksel maa-alal, kus küll

väärtuslikke (looduskaitselisi)objekte on vähe, kuid kus töid viiakse läbi samaaegselt, ei

anna ülevaadet tegelikust keskkonnamõjust, mis kumulatiivselt nende tegevustega

keskkonnale avaldub.

4.1. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimivate või mõjualas

planeeritavate tegevustega

Urge liiklussõlmega on seotud järgmised projektid:

• Urge liiklussõlme maanteeviadukti BR1217 projekt (Köide 3_03_BR-TS);

• Raudtee projekt RW1000 (Köide 1_01_RW-TR);

38

• Urge tee (OR1215) projekt (Köide 2_02_RTI_TL);

• Raudtee hooldusteed (Köide 2_06_RTI_TL)

• Gaasivarustus (Köide 5_51_GAS-GV)

• Maaparandussüsteemid – Kohila piirkond (Köide 12_WDR-VK)

Ehitusaegne koosmõju eelnimetatud ja teiste, samas piirkonnas üheaegselt tehtavate,

töödega on tõenäoliselt suur ning hinnatud osaliselt kavandatud Rail Balticu raudtee RB

põhiprojekti KMH aruande raames. Seetõttu on asjakohane rakendada KMH raames

väljatöötatud keskkonna leevendusmeetmeid ka Urge liiklussõlme, sh Urge viadukti

(BR1217), ehitustööde ajal.

4.2. Ebasoodsa mõju ennetamise ja vältimise meetmed

Olulise keskkonnamõju vältimiseks tuleb Urge liiklussõlme, sh Urge viadukti

(BR1217), ehitamisel rakendada järgmisi tegevusi ning leevendusmeetmeid:

1. Selgitada välja pärandkultuuriobjekti Urge koolimaja ase täpne asukoht ning

hinnata tegevuse mõju objektile. Võimalusel objekt säilitada ja vastavalt

märgistada, kuid kui see siiski pole võimalik, tuleb olukord dokumenteerida ja

edastada info pärandkultuuri registripidajale RMK-le.

2. Teostada veeseire puurkaevude kasutusel ja olemasolul Urge bensiinijaama ja

Urgesauna kinnistutel viadukti ehitustegevuse eelselt (kogudes fooniandmed)

ning ehitustegevuse ajal vähemalt kord kvartalis. Seireinfo täpsustada

ehitusobjekti seirekavas.

3. Kui ehitusalal peaks olema tarvis teha veel täiendavaid raietöid, tuleks need

teostada Keskkonnaameti poolt määratud, RB põhitrassiga seotud objektidele,

linnurahu perioodist. See tähendab, et raietööd tuleb ajastada väljapool lindude

pesitsusaega, mis on kokkuleppeliselt 15. aprillist kuni 15. juulini.

4. Üksikpuude raieks tiheasutusalal tuleb taotleda Kohila vallavalitsusest vastav

luba.

5. Ehitustegevuse käigus arvestada olemasolevate eluhoonetega ning leida

ehitusobjektide valgustuse ülesseadmisel optimaalsemad lahendused (asukoha,

paigutuse, valgusvihu suuna jm suhtes), vajadusel koos kinnistuomanikega.

6. Olemasolevate hoonete ja seal elavate inimeste kaitseks tuleb ehitusaegselt

rakendada müra leevendamismeetmeid, mh pidada kinni müra piirväärtustest ja

seadusega ettenähtud lubatud tööde teostamise kellaaegadest, planeerida

mürarikkad tööd lühemasse perioodi ning tööpäevasele ajale, vajadusel

lähielanikke tegevustest teavitada.

7. Vibratsiooni põhjustavate tegevuste korral, nt vaiade rammimine BR1217

viadukti jaoks, on soovituslik fikseerida lähimate eluhoonete olukord (nt

fotodega) koostöös kinnistuomanikega, et vältida olukordi, kus hoone saab

tegevuse käigus kahjustada, kuid puudub võrdlus eelnenud olukorraga.

39

8. Tagada kõigi inimeste ligipääs olemasolevatele kinnistutele ning piirata inimeste

liikumisvõimalusi võimalikult lühiajaliselt. Liikluspiirangutest anda teada

võimalikult varakult (nt liiklusmärkidega, edastada info valla kohalikku lehte

jms).

9. Ehitustegevuse läbiviimisel juhinduda muinsuskaitseseadusest, mille alusel

tuleb tööd mistahes paigas peatada, kui avastatakse arheoloogiline kultuurkiht

või maasse, veekogusse või selle põhjasetetesse mattunud ajaloolised

ehituskonstruktsioonid. Leiukoht tuleb säilitada muutmata kujul ning viivitamata

teavitada Muinsuskaitseametit.

10. Ehitamisel tuleb arvestada kemikaalide ja kütuste käitlemise nõuetega.

Veenduda, et ehitusel kasutatavatest masinatest ei lekiks kütust ega

määrdeaineid – nii vähendatakse pinnase reostumise ning seeläbi ka põhjavee

reostumise oht.

11. Truupide ehitusel tuleb järgida tavapäraseid veekaitse nõuded, vältida tuleb

pinnavee reostust. Truupide paigaldamiseks taotleda veeluba või

veekeskkonnariskiga tegevuse registreering.

12. Töödel tuleb jälgida, et kasutatavate masinate puhastamine ja pesu ei toimuks

veekogude ääres. Olemasolevat veerežiimi ei tohi rikkuda. Tuleb jälgida

piiranguvööndi tingimusi ja et veekogusse satuks võimalikult vähe heljumit.

13. Nõrgalt kaitstud või kaitsmata põhjaveega alal tuleb vältida ladustusplatside ja

tehnika hoiuplatside rajamist. Kui selleks on vajadus, kasutada selleks

olemasolevat kõvakattega ala.

14. Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee,

autorataste vms mõjul, tuleb koheselt eemaldada (kokku koguda) ning

kahjustatud ala tuleb puhastada. Vältida tuleb ka pinnase või jäätmete

pudenemist teedele tööde alalt lahkuvatelt veokitelt ning mistahes sellisel moel

tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada.

15. Tööde tegemisel tuleb kasutada tehniliselt korras masinad, mis vähendavad müra

ja vibratsiooni tekkimist. Müra ja vibratsioon elamutes ja välisõhus ei tohi

ületada normidekohast taset. Samuti tuleb ehitamisel lähtuda õigusaktides

kehtestatud nõuetest tööde teostamise lubatavate kellaaegade osas.

16. Kasutatav tehnika peab vastama majandus- ja kommunikatsiooniministri

13.06.2011 määrusele nr 42 “Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning

nõuded varustusele”.

17. Tolmu tekke vähendamiseks tuleb vältida püsivalt kuiva ilmaga tolmu tekitavaid

tegevusi või kasutada niisutamist ja teede puhastamist.

18. Võimalusel tuleb maksimaalselt ehitusmaterjale taaskasutada (nt muld, pinnas

jms). Kõlblikku kasvumulda tuleks kasutada nõlvade ja kraavide kindlustamisel

ja haljastamisel, kõlbmatut kasvumulda saab võimalusel kasutada

rekultiveeritavate alade ja haljasalade täiteks. Raiejäätmed ja kännud tuleb alalt

kokku koguda ja eemaldada.

40

19. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt

kehtivale korrale. Ehituse käigus tekkinud jäätmed tuleb üle anda

jäätmekäitlusettevõttele, kellel on tegevuseks vastav luba. Jäätmete ajutised

kogumiskohad peavad olema sellised, kus on välistatud jäätmete ja reostuse

sattumine pinnasesse ning pinna- ja põhjavette.

20. Kõrgete mullete rajamisel tuleb rakendada meetmeid erosiooniohu

vähendamiseks.

21. Asjakohane on rakendada ka kõiki teisi üldmeetmeid, mis on RB põhitrassi

KMH käigus piirkonna keskkonna- ja loodusväärtuste kaitseks välja töötatud.

41

5. Kokkuvõte ja järeldused

Käesolev eelhinnang käsitleb Urge liiklussõlme, sh Urge viadukti (BR1217), mille

eesmärk on tagada Urge tee ja Vaida-Urge kõrvalmaantee ühendus tugimaantee nr 15

alt. Liiklussõlme rajamine on seotud Rail Balticu raudtee rajamisega. Rail Balticuga

seotud keskkonnamõju on üldistatult hinnatud RB maakonnaplaneeringute KSH raames

ning RB raudtee põhiprojekt KMH raames.

Keskkonnamõju eelhindamise seisukohalt on kõige olulisem välja tuua järgmist:

• Kavandatava tegevuse elluviimise tulemusena luuakse eritasandiline ülesõit

tugimaanteele nr 15 ning tagatakse ühendus Urge tee ja Vaida-Urge tee vahel

tugimaantee nr 15 alt. Kahetasandiline ristumine tagab sujuva liiklusvoo ja

vähendab õnnetusjuhtumite hulka.

• Liiklussõlme ehitus toimub peamiselt olemasoleva teemaa piires. Selle

rajamisega muutub piirnevate maaüksuste maakasutus, sest viadukti rajamiseks

vajalik maa (kinnistuosad) võõrandatakse.

• Pärast liiklussõlme valmimist jätkub tee kasutamine sarnaselt olemasolevale

olukorrale.

• Projektiala ei asu rohevõrgustiku alal.

• Ehitustegevuse ajal tuleb vältida loomade ja lindude tahtlikku häirimist, eriti

pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal – vt LKS § 55 lg 6 ja lg 61 p 1 ja 2.

Mh tuleb rakendada raietöödel, aga soovituslikult ka teiste mürarikaste tööde

teostamisel, lindude pesitsusrahu ajalist piirangut – 15. aprillist 15. juulini.

• Projektialal ja selle vahetus läheduses ei ole maardlaid, väärtuslikke maastikke,

kultuurimälestisi ja miljööväärtuslikke alasid, mida kavandatav tegevus võiks

mõjutada.

• Viadukti rajamise ettevalmistustööde ajal tuleb välja selgitada

pärandkultuuriobjekti Urge koolimaja ase täpne asukoht ning hinnata võimalust

selle säilitamiseks.

• Riigimaantee kasutamisega seotud liiklusmüra, vibratsioon ja õhusaaste on

valdavalt juba olemasolevad mõjud, mida liiklussõlme rajamine suurendab, kuid

Urge liiklussõlme raames täiendavaid müratõkkeid ette nähtud rajada pole.

Nimetatud mõjud suurenevad ajutiselt ka ehitusperioodil, kuid neid on võimalik

leevendada erinevate meetmetega.

• Liiklussõlme rajamisega kaasnevad visuaalsed muutused maastikus on

vältimatud. Neid mõjusid hinnati, suures üldsusastmes, RB

maakonnaplaneeringute KSH raames, millega määrati RB raudtee trassi koridori

asukoht.

• Projektialal on põhjavesi kaitsmata. Põhja- ja pinnavee kaitseks tuleb rakendada

ebasoodsat mõju ennetavaid meetmeid, sh teostada puurkaevude veeseiret

42

eeltoodud tingimustel Urgesauna ja Urge bensiinijaama kinnistutel asuvates

puurkaevudes.

• Kogu Kohila liiklussõlm koosmõjus kõigi planeeritud viaduktide, teede ja

raudteega avaldab piirkonnale, sh sealsele looduskeskkonnale, tugevat

ehitusaegset survet, mis võib olla oluline autoliikluse turvalisuse tagamisel, kuid

mitte otstarbekas looduskasutuse vaates (sh arvestades loodusressursside hulka,

mis sealsete viaduktide ehituseks kuluvad).

Kokkuvõtteks

Kui kavandatava tegevuse, st Urge liiklussõlme, sh Urge viadukti (BR1217) rajamisel

järgitakse üldiseid keskkonnanõudeid, sh käesolevas eelhinnangus esitatud meetmeid,

ning Töövõtja enda ehitusobjekti keskkonnakava raames välja töötatud meetmeid, ei

kaasne sellega eeldatavalt olulist negatiivset mõju keskkonnale, inimese tervisele ja

varale ning kultuuripärandile. Kuigi RB ehitusega otseselt ja kaudselt seotud

ehitustegevus toimub üheaegselt ja intensiivselt üsna väiksel maa-alal ning on väga

ressursimahukas, sh põhjustab ehitusaegselt tõenäoliselt sagedasi häiringuid (nt pori,

tolmu jm osas), on tegevus lühiajaline.

Eeltoodu põhjal on eelhinnangu koostaja seisukohal, et ei ole vajadust algatada KMH

menetlust. Käesolev eelhinnang on otsustajatele töövahendiks lõplike seisukohtade

kujundamisel. Enne KMH algatamise vajalikkuse või mittevajalikkuse üle otsustamist

tuleb vastava otsuse eelnõu ja eelhinnangu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt

– kohalikult omavalitsuselt, Keskkonnaametilt, Põllumajandus- ja Toiduametilt ning

Muinsuskaitseametilt.

KORRALDUS

21.02.2025 nr 1.1-3/25/152

Tee ehitusloa andmine riigitee 15 Tallinna-Rapla-

Türi tee km 26,2 Urge viadukti rajamiseks ja

keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

Transpordiamet algatas tee ehitusloa andmise menetluse 15 Tallinna-Rapla-Türi tee km 26,2 Urge

viadukti (BR1217) rajamiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 101 lõike 2 alusel.

1. ASJAOLUD

Tee ehitusloa menetluse esemeks olev riigitee 15 Tallinna-Rapla-Türi tee km 26,2 paikneb riigi

transpordimaa kinnisasjal (katastritunnus 31701:002:1520) Rapla maakonnas Kohila vallas Urge

külas.

Transpordiameti 18.02.2022 korraldusega nr 1.1-3/22/128 on antud projekteerimistingimused

riigitee Rail Balticut ületava Kohila liiklussõlme koos viaduktide ja rajatistega ehitusprojekti

koostamiseks, mis sisaldas muuhulgas ka Urge eritasandilist ristet.

Käesoleva menetluse käigus antakse ehitusluba vaid Urge viadukti (BR1217) rajatise osale. Urge

liiklussõlme teede osa ehitusloa menetlus viiakse läbi eraldiseisvalt.

Tee ehitustööd toimuvad vastavalt Nobe OÜ tööle nr P2407 „Urge viadukt BR1217“.

Projekti asendiplaani joonis ja seletuskiri on kuni 30.09.2027 nähtavad lingilt:

https://pilv.transpordiamet.ee/s/ZcaQQWENRPF7rn2

Projekti eesmärk on Rail Baltica põhitrassi ehitusega seotud 3170011 Urge teed ületava Urge

viadukti ehitus.

2. MENETLUSE KÄIK

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 9 kohaselt

on otsustaja tegevusloa andja, vastavalt EhS § 101 lõikele 2 annab riigitee ehitamiseks ehitusloa

Transpordiamet. Seega on Transpordiamet otsustajaks KeHJS tähenduses.

Transpordiamet otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse vastavalt EhS § 42

lõikele 2. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 alusel, kui kavandatav tegevus ei kuulu seaduse § 6 lõikes 1

nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas infrastruktuuri ehitamisel või

kasutamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 täpsustab Vabariigi Valitsuse

2

29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju

hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkt 8. Projektiga ehitatakse uus

viadukt.

Eelhinnangu tulemusena leiti, et riigitee 15 Tallinna-Rapla-Türi tee km 26,2 Urge viadukti

rajamise projekti puhul pole vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja kriteeriumitele alust eeldada

olulise keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik.

Lisas 3 toodud eelhinnangus lähtuti keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu

sisu täpsustatud nõuded“. Mõjude eelhindamisel võeti arvesse võimaliku mõju suurust, mõjuala

ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust ja võimalikke

koosmõjusid.

KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata

jätmise otsuse tegemisel lähtub Transpordiamet KeHJS § 61 kohasest keskkonnamõjude

eelhinnangust (lisa 3) ja asjaomaste asutuste seisukohtadest.

KeHJS § 23 lõigete 1 ja 2 ning § 11 lõike 22 alusel küsis Transpordiamet keskkonnamõju hindamise

algatamata jätmise kohta seisukoha asjaomastelt asutustelt: Keskkonnaamet, Muinsuskaitseamet,

Põllumajandus- ja Toiduamet, Kohila Vallavalitsus.

Transpordiamet kaasas pädeva asutusena ehitusloa menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega

piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 42 lõike 6 alusel.

Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle

õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkti 1 alusel.

Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või

isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42 lõike 7 punkti 2 alusel.

Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel,

mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Transpordiameti otsuseid ja selgitusi

märkustega arvestamise kohta.

Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta

kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse

ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud eelnõu kohta

arvamust avaldada (alus EhS § 42 lõige 9).

Transpordiamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa

andmisest keeldumise aluseid ega ehitusloa kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt

EhS § 45 lõikele 1.

3. ÕIGUSLIKUD ALUSED

Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, EhS § 101 lõike 2, majandus- ja

taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 1,

KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11 lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike

1¹ punkti 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral

tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8

3

ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva osas vastuväited, otsustab

Transpordiamet:

4. OTSUS

1. Anda tee ehitusluba riigitee riigitee 15 Tallinna-Rapla-Türi tee km 26,2 Urge viadukti

rajamiseks vastavalt korralduse lisale 1.

2. Jätta algatamata Urge viadukt BR1217 (töö nr P2407) ehitusprojektiga kavandatavate

tegevuste keskkonnamõju hindamine, sest KeHJS § 61 kohase korralduse lisas 3 oleva

eelhinnangu alusel kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne olulist keskkonnamõju.

Kui kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse korraldusega antavas tee ehitusloas

seatud kõrvaltingimusi ning üldiseid keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju

keskkonnale, kultuuripärandile ning inimese tervisele, heaolule ja varale.

3. Käimasolevasse menetlusse ei liideta teisi keskkonnamõju hindamise menetlusi ja puudub

vajadus viia läbi keskkonnauuringuid.

4. Täita kavandatava tegevuse elluviimisel kõiki korralduse lisas 1 oleva ehitusloa

kõrvaltingimustes esitatud keskkonnanõudeid.

5. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Verston Eesti OÜ

(11947047) ja Osaühing Järelpinge Inseneribüroo (10949691).

6. Teatada keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest ametlikus väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

7. Edastada tee ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise korraldus

koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada

Transpordiameti kodulehel.

5. KORRALDUSE LISADE LOETELU

Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad:

1. Urge viadukti ehitusluba;

2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel;

3. Keskkonnamõjude eelhinnang.

6. RAKENDUSSÄTTED

Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse

seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast,

millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule

halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse

teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaie Kruusmaa

juhataja

planeerimise osakonna projekteerimise üksus