Kiri

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Jõhvi Vallavalitsus

[email protected]

Kooli tn 2

41595, Jõhvi, Ida-Viru maakond

Teie 11.02.2025 nr 472958

Meie 21.02.2025 nr 7.1-2/25/2352-2

Kohtla metskond 65 kinnistu ehitusloa

eelnõu kooskõlastamine märkustega

Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Ida-Viru maakonna Jõhvi valla Linna küla

Kohtla metskond 65 kinnistu ehitusloa eelnõu (menetlus nr 472958).

Kinnistu (katastritunnus 25201:008:0071) asub riigitee nr 1 Tallinna-Narva tee km 167,493-

170,004 kaitsevööndis.

Ehitusluba antakse Kotinuka alajaama (seadmete vundamentide paigaldamiseks, platside ja teede

ehitamiseks, drenaaži paigaldamiseks ning piirdeaia paigaldamiseks; EHR kood 221477775),

juurdepääsutee ja juhtimishoone (EHR kood 121435939) ehitamiseks.

Ehitusloa aluseks on Agorek OÜ koostatud „Kotinuka 110 kV alajaam (eelprojekt). Töö nr 2024

2116“.

Oleme esitanud nõuded ristumiskoha ühendamiseks riigiteega km 168,74 kirjaga 18.12.2024 nr

7.1-1/24/20627-2. Ristumiskoht paikneb Kohtla metskond 102 kinnistul (katastritunnus

25201:008:0126).

Samuti oleme kõnealuse kirjaga informeerinud, et riigi põhimaantee nr 1 (E20) Tallinn-Narva km

162,5-172,5 Jõhvi-Toila teelõigu rekonstrueerimiseks on koostatud eelprojekt (Skepast ja Puhkim,

töö nr 2020-0055). Eelprojekti eesmärgiks on teedevõrgu asukoha täpsustamine ja teemaa

vajaduse määramine riigitee 1 Tallinn–Narva (E20) km 162,5–172,5 Jõhvi–Toila teelõigu

ümberehituseks 2+2 ristlõikega maanteeks vastavalt Ida-Viru maakonnaplaneeringu

teemaplaneeringule „E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu

trassikoridori määramine". Perspektiivis (kui eelprojekt realiseerub) muutub juurdepääs Kohtla

metskond 102 kinnistule, st juurdepääs hakkab toimuma eelprojekti mahus rajatavalt kogujateelt,

mitte enam otse riigi põhimaanteelt. Hetkel teada oleva info kohaselt ei ole enne 2035. aastat

projekti realiseerimist ette nähtud (vt lisa 1).

Arvestades eeltoodut ja lähtudes ehitusseadustiku § 70 lg 3 ja § 99 lg 3, kooskõlastame ehitusloa

eelnõu ja anname nõusoleku teekaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks

tingimusel, et eelnõud täiendatakse kõrvaltingimusega haldusaktile: ristumiskoht peab olema

välja ehitatud ja Transpordiametile üle antud enne kinnistule mistahes hoonele või rajatisele

kasutusloa andmist.

Ehitamisel tuleb arvestada järgnevate asjaoludega.

1. Materjalide veod korraldada rekonstrueeritava juurdepääsutee kaudu riigitee km 168,74.

2 (2)

2. Vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel näha ette vastavaid

leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist.

3. Transpordiamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui ehitusluba ei ole selleks ajaks

välja antud, siis palume meid kaasata uuesti ehitusloa või projekteerimistingimuste menetlusse.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa: - Lisa 1. ACAD-20200055_EP_TL-04-03_AP_AVALIK - Lisa 2. 20242116_EP_AR-3-00_Seletuskiri - Lisa 3. 20242116_EP_AR-4-01_Asendiplaan - Lisa 4. 20242116_EP_AR-4-00_Juurdepaasutee

Jana Prost

5792 4753, [email protected]

Reg. Nr. EP 10932302-0001

Lääne-Virumaa Jäneda 73 602

Tel: 56 477 439

e-mail: [email protected]

TÖÖ NR: 2024 2116

TELLIJA: EPCM CONSULTING OÜ

Tel: +372 5344 8736

e-mail: [email protected]

Aadress: Kiviõli tee 17, Erra alevik, Lüganuse vald

Ida-Virumaa, 43131

TÄITJA: AGOREK OÜ

KUUPÄEV: 7.01.2025

KOTINUKA 110 KV ALAJAAM (EELPROJEKT)

Aadress: Ida-Viru maakond

Jõhvi vald

Linna küla, Kohtla metskond 65

PROJEKT: TAAVI LEOLA

VASTUTAV SPETSIALIST:

VASTUTAV ARHITEKT:

VELLO LUTS

Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7,

kutsetunnistuse number 131606

TIINA RAHUPÕLD

ago oürek

KOTINUKA 110 KV ALAJAAM (EELPROJEKT)

Ida-Viru maakond Jõhvi vald Linna küla, Kohtla metskond 65

Agorek OÜ töö nr. 2024 2116 7.01.2025 a. Vastutav spetsialist: Vello Luts, diplomeeritud ehitusinsener, tase 7,

kutsetunnistus nr 131606

2 / 29

SISUKORD

1. TÖÖKIRJELDUS ............................................................................................ - 5 -

2. ÜLDOSA ......................................................................................................... - 6 -

2.1. Ehitusprojekti koostamise alused .............................................................. - 6 -

2.2. Ehitustööde tegemine ................................................................................ - 7 -

2.3. Ehitusmaterjalid ja tooted ......................................................................... - 7 -

2.4. Ehitusmaterjalide kaitse ja ladustamine .................................................... - 8 -

2.5. Proovid ja näited ....................................................................................... - 8 -

2.6. Projektlahenduste muutmine ..................................................................... - 8 -

2.7. Kaetud tööde aktid .................................................................................... - 8 -

3. JUURDEPÄÄSUTEE ...................................................................................... - 9 -

3.1. Ehitusgeoloogia ......................................................................................... - 9 -

3.2. Gaasitorustikuga ristumine ....................................................................... - 9 -

3.3. Tööd maaparandussüsteemi alal ............................................................. - 10 -

4. PROJEKTEERITAVAD RAJATISED ......................................................... - 11 -

4.1. Tehnilised andmed .................................................................................. - 11 -

4.2. Ehitusgeoloogia ....................................................................................... - 11 -

4.3. Vertikaalplaneerimine, teed, platsid........................................................ - 11 -

4.4. Drenaaž ................................................................................................... - 12 -

4.5. Juhtimishoone katuselt tuleva sadevee kogumine .................................. - 13 -

4.6. Reoveekanalisatsioon .............................................................................. - 13 -

4.7. Elektriseadmete vundamendid ................................................................ - 13 -

4.8. Portaalide vundamendid .......................................................................... - 14 -

4.9. Piirdeaed ................................................................................................. - 14 -

4.10. Kaablikanalisatsioon ............................................................................. - 15 -

5. Juhtimishoone ................................................................................................ - 16 -

5.1. TEHNILISED ANDMED ....................................................................... - 16 -

5.2. Arhitektuurne lahendus ........................................................................... - 16 -

5.3. Ehitise eluiga ........................................................................................... - 17 -

5.4. Arhitektuursed nõuded ............................................................................ - 17 -

5.4.1. Tehnoloogilised nõuded ................................................................... - 17 -

5.4.2. Energiatõhusus ja sisekliima ............................................................ - 17 -

5.4.3. Välisviimistlus ................................................................................. - 17 -

5.4.4. Nõuded välispiirete materjalidele .................................................... - 17 -

5.4.5. Kvaliteedinõuded ............................................................................. - 18 -

5.4.6. Hoone sisearhitektuur ...................................................................... - 18 -

5.5. Tööohutus ja tervishoid ........................................................................... - 18 -

5.6. Konstruktiivne lahendus ......................................................................... - 18 -

5.7. Normid ja standardid ............................................................................... - 18 -

5.8. Tehnilised põhinõuded ............................................................................ - 19 -

5.8.1. Projekteeritud kasutusiga ................................................................. - 19 -

5.8.2. Tagajärgede ja töökindlusklass ........................................................ - 19 -

5.8.3. Koormused ....................................................................................... - 19 -

5.8.4. Kandekonstruktsioonide tolerantsi- ja kvaliteediklassid ................. - 19 -

5.9. Hoone konstruktsioonid .......................................................................... - 20 -

KOTINUKA 110 KV ALAJAAM (EELPROJEKT)

Ida-Viru maakond Jõhvi vald Linna küla, Kohtla metskond 65

Agorek OÜ töö nr. 2024 2116 7.01.2025 a. Vastutav spetsialist: Vello Luts, diplomeeritud ehitusinsener, tase 7,

kutsetunnistus nr 131606

3 / 29

5.9.1. Vundament ....................................................................................... - 20 -

5.9.2. Põrand pinnasel ................................................................................ - 20 -

5.9.3. Vahelaed .......................................................................................... - 20 -

5.9.4. Välisseinad ....................................................................................... - 21 -

5.9.5. Vaheseinad ....................................................................................... - 21 -

5.9.6. Katus ................................................................................................ - 21 -

5.9.7. Trepid ............................................................................................... - 21 -

5.9.8. Hoone jäikuse tagamine ................................................................... - 21 -

5.10. Küte ja ventilatsioon ............................................................................. - 22 -

5.11. Üldosa ................................................................................................... - 22 -

5.12. Küte....................................................................................................... - 22 -

5.13. Jahutus .................................................................................................. - 22 -

5.14. Ventilatsioon ......................................................................................... - 22 -

5.15. Tulekaitsemeetmed ............................................................................... - 22 -

5.16. Veevarustus ja kanalisatsioon ............................................................... - 22 -

5.17. Üldosa ................................................................................................... - 22 -

5.18. Ehitustööd ............................................................................................. - 23 -

5.19. Veevarustus........................................................................................... - 23 -

5.20. Kanalisatsioon....................................................................................... - 23 -

5.21. Elekter ja nõrkvool ............................................................................... - 24 -

6. TULEKAITSEABINÕUD JA POTENTSIAALIÜHTLUSTUS ................... - 25 -

6.1. Normdokumentatsioon ............................................................................ - 25 -

6.2. Üldosa ..................................................................................................... - 25 -

6.3. Piksekaitse ja potentsiaaliühtlustus ......................................................... - 25 -

6.4. Tuletõkkesektsioonide moodustamine .................................................... - 25 -

6.5. Tuletundlikkus ........................................................................................ - 26 -

6.6. Suitsu eemaldamine ................................................................................ - 26 -

6.7. Pääs pööningule ja katusele .................................................................... - 26 -

6.8. Küte ja ventilatsioon ............................................................................... - 26 -

6.9. Evakuatsioon ........................................................................................... - 26 -

6.10. Meetmed tuleohutuse tagamiseks ......................................................... - 26 -

7. TERVISEKAITSE ......................................................................................... - 28 -

8. JÄÄTMED ..................................................................................................... - 28 -

9. Ehitamise dokumenteerimine ......................................................................... - 29 -

KOTINUKA 110 KV ALAJAAM (EELPROJEKT)

Ida-Viru maakond Jõhvi vald Linna küla, Kohtla metskond 65

Agorek OÜ töö nr. 2024 2116 7.01.2025 a. Vastutav spetsialist: Vello Luts, diplomeeritud ehitusinsener, tase 7,

kutsetunnistus nr 131606

4 / 29

JOONISED

00 Juurdepääsutee 01 Asendiplaan 03 Kaablikorruse plaan 04 Põhikorruse plaan 05 Lõige A - A 06 Vaated 07 VU-01 ja VU-02 08 SU-01 09 A-01 10 Piirdeaed 11 Kogumismahuti 12 Teede konstruktsioon 20 Vundamentide plaan 30 Trepp T-01 31 Trepp T-02 40 Kaablikaevu kaan 41 Kaablikaev KK-1 41 Kaablikaev KK-2 41 Kaablikaev KK-3 41 Kaablikaev KK-4 41 Kaablikaev KK-5 41 Kaablikaev KK-6 41 Kaablikaev KK-7 41 Kaablikaev KK-8 41 Kaablikaev KK-9 41 Kaablikaev KK-10 50 MV-2,5-1 51 MV-4,5-2-2,53 52 MV-5,0-3-2,0 53 Portaali vundament PV-1 54 Ankrugrupid

KOTINUKA 110 KV ALAJAAM (EELPROJEKT)

Ida-Viru maakond Jõhvi vald Linna küla, Kohtla metskond 65

Agorek OÜ töö nr. 2024 2116 7.01.2025 a. Vastutav spetsialist: Vello Luts, diplomeeritud ehitusinsener, tase 7,

kutsetunnistus nr 131606

5 / 29

SELETUSKIRI

1. TÖÖKIRJELDUS

Kotinuka 110 kV alajaama projekteerimise aluseks ja lähtematerjalideks on:

 Maa-ala plaan koos tehnovõrkudega, Geodeesia24 OÜ, töö nr 8832-24.

 Ehitusgeoloogiauuringu aruanne, OÜ REI Geotehnika, töö nr 5408-24.

 Põltsamaa vallavalitsuse poolt väljastatud projekteerimistingimused. 05.03.2024, korraldus nr 2314.

 Tellijapoolne lähteülesanne.

 Transpordiameti tehnilised tingimused „Riigitee 1 Tallinn-Narva tee ja Kotinuka alajaama juurdepääsutee ristumiskoha ehitamise nõuded“ nr 18.12.2024 nr 7.1- 1/24/20627-2.

 Elering AS tehnilised tingimused nr 12-9/2024/203 "Gaasitorustiku kaitsetsoon Kohtla metskond".

 Põllumajandus- ja toiduamet. „Maaparandussüsteemi maa-alale rajatava muu ehitise projekteerimistingimuste kooskõlastamine. 15.02.2024 nr 6.2-2/8250.

Projekteeritav alajaam Kahtla metskond 65 (25201:008:0071) katastriüksusel, juurdepääsutee läbib Kohtla metskond 102 (25201:008:0126) katastriüksust. Katastriüksuste kasutamiseks on sõlmitud isikliku kasutusõiguse lepingud.

Käesolev projekt on koostatud alajaama (seadmete vundamentide paigaldamiseks, platside ja teede ehitamiseks, drenaaži paigaldamiseks ning piirdeaia paigaldamiseks), juurdepääsutee ja juhtimishoone ehitamiseks. Ehitise omanik Elering AS Kadaka tee 42, 12915 Tallinn Tel: +372 71 51 222 E-post: [email protected] Registrikood: 11022625 Tellija EPCM Consulting OÜ Kiviõli tee 17, Erra alevik, Lüganuse vald Ida-Virumaa, Estonia, 43131 e-post: [email protected] Tel: +372 53 448 736 Registrikood: 12162434

KOTINUKA 110 KV ALAJAAM (EELPROJEKT)

Ida-Viru maakond Jõhvi vald Linna küla, Kohtla metskond 65

Agorek OÜ töö nr. 2024 2116 7.01.2025 a. Vastutav spetsialist: Vello Luts, diplomeeritud ehitusinsener, tase 7,

kutsetunnistus nr 131606

6 / 29

Projekt Agorek OÜ Lääne-Viru maakond, Tapa vald, Jäneda küla, Jäneda loss, 73602 Tel: +372 5647 7439 E-post: [email protected] Kontaktisik: Taavi Leola Registrikood: 14838818

2. ÜLDOSA

Käesoleva projekti joonised, seletuskiri, eelarve jm projektiga seotud dokumendid moodustavad ühtse terviku ning neid tuleb käsitleda koos. Kui need ei võimalda üheselt määratleda tööliigi ulatust/ ehituslikku teostatavust või nende vahel ilmnevad vastuolud, peab töövõtja enne tööde teostamist pöörduma kirjalikult projekteerija või tellija poole täiendava informatsiooni hankimiseks.

Ehitaja peab tajuma hoone terviklikkust ning teostama ehitustööd loogilises järjekorras, arvestades ilmastikuolusid, ehitusfüüsikalisi ja -tehnilisi nõudeid.

Ehitaja peab omama piisavat kvalifikatsiooni ning olema kursis kõikide ehitusel kasutatavate ehitusmaterjalide ja -konstruktsioonide paigaldus- ja käsitlusjuhenditega. Need tuleb hankida ehitusmaterjalide, -konstruktsioonide tootjatelt või tarnijatelt. Kasutatavatel materjalidel või nende pakenditel/saatedokumentidel peab olema märge, mille alusel on võimalik kontrollida toodete vastavust kehtivatele nõuetele/projektile.

Enne ehituse tööettevõtulepingu sõlmimist Tellijaga kohustub ehitaja esitama Tellijale kirjaliku nimekirja projektis esinevate vastuolude, vigade (kaasa arvatud tööde mahud), ebakõlade ja muudatusettepanekute kohta. Pärast ehituse töövõtulepingu allkirjastamist ehitaja poolt eeldatakse, et:

 ehitaja on piisavalt tutvunud projektiga;  kontrollinud projektis esitatud töömahtusid;  võrrelnud tabelites, skeemidel ja plaanidel esitatud dimensioone,

materjalide ja seadmete koguseid ning  tal ei ole selle teostatavuse/lahenduste õigsuse ning tööde mahtude suhtes

pretensioone. Hiljem avastatud erinevused ja ehitaja töövõtetest sõltuvad tegelikult vajalike materjalide

kogused ei anna õigust pretensioonide esitamiseks.

2.1. Ehitusprojekti koostamise alused Ehituse käigus tuleb kinni pidada Eesti Vabariigi territooriumil asjasse puutuvatest

seadusandlusest, määrustest, eeskirjadest ja selleks volitatud ametiisikute ettekirjutustest.

Töövõtja peab järgima kõiki materjalide tarnijate poolt toote kasutamiseks esitatud tingimusi.

KOTINUKA 110 KV ALAJAAM (EELPROJEKT)

Ida-Viru maakond Jõhvi vald Linna küla, Kohtla metskond 65

Agorek OÜ töö nr. 2024 2116 7.01.2025 a. Vastutav spetsialist: Vello Luts, diplomeeritud ehitusinsener, tase 7,

kutsetunnistus nr 131606

7 / 29

Käesoleva ehitusprojekti koostamise aluseks on järgmised kehtivad seadused ja nende alusel koostatud muud õigusaktid sh:

 Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määruse nr. 97 “Nõuded ehitusprojektile”;  Riigikogu poolt välja antud ”Ehitusseadustik”, vastu võetud 11.02.2015;  EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“;  EVS 835:2014 „Hoone veevärk“;  EVS 846:2013 „Hoone kanalisatsioon“;  EVS-EN 1991-1-1:2002/AC:2009 Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-1:

Üldkoormused Mahukaalud, omakaalud, hoonete kasuskoormused;  EVS-EN 1991-1-2:2004+NA:2007 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide

koormused. Osa 1-2: Üldkoormused. Tulekahjukoormus;  EVS-EN 1991-1-3:2006/AC:2009 Ehituskonstruktsioonide koormused Osa 1-3:

Üldkoormused. Lumekoormus;  EVS-EN 1991-1-4:2005/AC:2010 Ehituskonstruktsioonide koormused Osa 1-4:

Üldkoormused. Tuulekoormus;  EVS-EN 1992-1-1/NA:2007 Betoonkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1:

Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks.

2.2. Ehitustööde tegemine

Juhul, kui erilepetes ei ole nimeliselt teisiti määratud, kuuluvad töövõttu kõik töövõtulepingus määratletud tööd, nende tegemiseks vajalikud ehitusmaterjalid, tooted ja mehhanismid, kohustused ja õigused.

Juhul, kui erilepetes ei ole teisiti määratud, kuuluvad töövõttu ka need tööd ja kohustused, mida ei ole töövõtulepingus eriliselt mainitud, kuid mis on ehitustraditsioone silmas pidades vajalikud õnnestunud töötulemuse saavutamiseks.

Juhul, kui töödokumentatsioonis puudub selgitus montaaži või materjali kohta, tuleb juhinduda kehtivatest ehitusnormidest ja üldiselt kasutusel olevatest töömeetoditest.

Enne tööde alustamist peab töövõtja veenduma, et tööd saab teha vastavalt projekti dokumentidele.

Töövõtja peab esitama tellijale omapoolse garantiiaja antud objekti ehitustöödele üldiselt ning vajadusel üksikutele tööliikidele (niiskuskaitse tööd, …) ja seadmetele ning toodetele eraldi.

2.3. Ehitusmaterjalid ja tooted

Kõik ehitusmaterjalid ja tooted peavad olema varustatud saatelehe või valmistaja kaaskirjaga, mis tõestavad nende vastavust tellitud materjalidele. Tooted peavad olema markeeritud, terved ja kvaliteetsed ning vastama neile esitatud nõuetele.

Töövõtja võib tellija nõusolekul vahetada ehitusmaterjalide ja tooteid tingimustel, et nende kvaliteet ja tugevusomadused ei ole halvemad projektis ettekirjutatust. Kahtluse korral on töö töövõtjal õigus pöörduda projekteerija poole vastavate asenduste kooskõlastamiseks.

KOTINUKA 110 KV ALAJAAM (EELPROJEKT)

Ida-Viru maakond Jõhvi vald Linna küla, Kohtla metskond 65

Agorek OÜ töö nr. 2024 2116 7.01.2025 a. Vastutav spetsialist: Vello Luts, diplomeeritud ehitusinsener, tase 7,

kutsetunnistus nr 131606

8 / 29

2.4. Ehitusmaterjalide kaitse ja ladustamine

Ehitusplatsile toodud materjalid ja tooted ladustatakse ja kaitstakse valmistaja ettekirjutuste järgi, et vältida nende riknemist või muid kahjustusi.

2.5. Proovid ja näited

Eelneval kokkuleppel või vajaduse korral võib tellija või projekteerija tellija nõusolekul nõuda töövõtjalt proovitöö või näite esitamist.

2.6. Projektlahenduste muutmine

Töövõtjal on õigus teha projekti muudatusi seda ise finantseerides. Muudatus või korrektuur peab olema projekti koostanud projekteerija poolt alla kirjutatud ja esialgse projekti koostanud projekteerijaga kooskõlastatud.

2.7. Kaetud tööde aktid

Ehituse kaetud tööde aktid koostatakse kõikide oluliste ehitise üleandmise hetkeks kaetud olevate konstruktsiooniosade kohta. Kindlasti tuleb kaetud tööde aktid koostada järgmiste tarindite osade kohta:

 raudbetooni armeerimine;  aluste kandevõime kontroll jne.

KOTINUKA 110 KV ALAJAAM (EELPROJEKT)

Ida-Viru maakond Jõhvi vald Linna küla, Kohtla metskond 65

Agorek OÜ töö nr. 2024 2116 7.01.2025 a. Vastutav spetsialist: Vello Luts, diplomeeritud ehitusinsener, tase 7,

kutsetunnistus nr 131606

9 / 29

3. JUURDEPÄÄSUTEE

3.1. Ehitusgeoloogia Ehitusgeoloogilised tingimused tee projekteerimiseks on raskendatud halbade

filtratsiooniliste omadustega möllpinnaste (kihid 3 ja 5) ja kõrge pinnaseveetaseme esinemise tõttu. Tee projekteerimisel tuleb silmas pidada, et külmumissügavusel lasuv möll (kihid 3 ja 5) niiskel või märjal olekul kuulub külmakerkeohtlikkuse astme järgi V gruppi (väga külmaohtlik pinnas). Samuti kihid 3 ja 5 suure peenosise sisalduse (67...89%) tõttu mittedreenivad ning külmumisel võivad tekitada külmakerget. Vastavalt võimalustele võiks kaaluda tee projekteerimisel külmakerkelised kihid 3 ja 5 osaliselt eemaldada kuni külmumissügavuseni ning asendada tihendatud mittekülmaohtliku mineraalpinnasest padjaga, kuid see eeldab suurt mullatööde mahtu. Külmakerkeid saab vähendada ka hoides muldkeha kuivana – projekteerides kuivenduskraav ning rajades töötav dreenkiht. Tee rajamisel tuleb muld (kiht 1) eemaldada ning asendada tihendatud mineraalpinnasest padjaga. Kaevetöödel tuleb samuti vältida pinnase- ja sadevee pikemaajalist seismist süvendis. Uuritud uuringuala kuulub 2. niiskustingimuste paikkonda, (”Elastsete teekatendite projekteerimise juhend” 2001-52 (MA parandus 2006), tabel L1.T1).

Juurdepääsutee alumise kihi ehitamisel võib kooskõlastatult tellija ja järelvalvega kasutada olemasoleva tee väljakaevatud materjali.

Juurdepääsu teede kihid:

 Olemasolev mineraalne pinnas  Dreeniv (2,0 m/öp) aluskiht (liiv, kruus, paejäätmed, olemasoleva tee lammutus)

min. 300 mm  Tihendatud killustikalus 32/63 200 mm  Purustatud kruus või killustik 16/32 200 mm

Katendi kihid tuleb tihendada eraldi, tihenduskoefitsient ≥ 0.98, elastsusmooduli mõõdetud keskmine 130 MPa.

3.2. Gaasitorustikuga ristumine Väljastatud on Elering AS tehnilised tingimused nr 12-9/2024/203 "Gaasitorustiku

kaitsetsoon Kohtla metskond".

Teega ristumisel paikneb Eleringi omanduses olev D-kategooria maagaasi ülekandetorustik Jõhvi-Narva, mille projekteeritud töörõhk on 38 bar ja nominaalne läbimõõt DN 400 (siin ja edaspidi kui D-kategooria gaasitorustik).

Gaasitorustiku kaitsevööndi ulatus on 5 m mõõdetuna Gaasitorustiku teljest mõlemale poole (kooskõlas MTM nr 73 määrus § 13).

Olemasoleva Gaasitorustiku ohutuskuja on 25 meetrit. Ohutuskuja on Gaasitorustiku ja ehitise vahekaugus ohutuse tagamiseks ning on määratud vastavalt standardile EVS 884.

KOTINUKA 110 KV ALAJAAM (EELPROJEKT)

Ida-Viru maakond Jõhvi vald Linna küla, Kohtla metskond 65

Agorek OÜ töö nr. 2024 2116 7.01.2025 a. Vastutav spetsialist: Vello Luts, diplomeeritud ehitusinsener, tase 7,

kutsetunnistus nr 131606

10 / 29

1) Gaasitorustiku ristumise väljaehitamiseks tuleb koostada tööprojekt standardite EVS 884 ja EN 1594 põhinõuete alusel (edaspidi nimetatud: Tööprojekt) ja arvestades selles kirjas toodud tehnilisi tingimusi.

2) Tööprojekti koostajal peab olema pädevus D-kategooria gaasipaigaldise projekteerimiseks. Vajalik majandustegevuse registris registreering [gaasipaigaldise projekteerimine (gaasiööd)].

3) Kui tööd tellitakse Eleringi Gaasivõrgu hoolduse raamlepingu partnerilt võib Tööprojekti asendada tööde läbiviimise kavaga, mille gaasivõrgu käit peab kooskõlastama.

3.3. Tööd maaparandussüsteemi alal Planeeritava alajaama ja juhtimishoone projekteerimise ala paikneb Linnaküla/TTP-

495 Kose (MS 1106730010010/ehitis 001) maaparandusehitise ja selle eesvoolu maa-alal. Maaparandussüsteemi maa-alale ehitise kavandamisel, tuleb nii projekteerimisel, ehitamisel kui ka kasutamisel arvestada maaparandusseadusest tulenevate nõuetega. Maaparandussüsteem peab selle kasutamise kestel vastama maaparandussüsteemi nõuetele (maaparandusseadus (edaspidi MaaParS) § 47 lg 11).

Tööde käigus on planeeritud maaparandussüsteemi osaks olevate kraavide osaline ümberehitamine. Alajaama territooriumi läbiv kraav likvideeritakse ning ümber alajaama territooriumi rajatakse uued kraavid. Olemasolevad truubid tõstetakse ümber ning rajaakse uued.

Kuivenduskraavi juhitakse drenaažitorud ning vihmavee kogumismahuti ülevool. Kogu alajaama pind on kaetud killustikuga ning horisontaalne, seega enamus sadeveest

immutatakse pinnasesse samal kinnistul. Katuselt tulev vihmavesi kogutakse kokku ning kasutatakse olmeveevajaduste rahuldamiseks, reovesi kogutakse kogumismahutisse, mida tühjendatakse vastavalt vajadusele. Maaparandussüsteemi ümberehitamine ei suurenda kraavi valguvate sadevete hulka.

Kraavi täitmisel kasutada mineraalset materjali ning tihendada hoolikalt, vältimaks vundamendi vajumisi.

KOTINUKA 110 KV ALAJAAM (EELPROJEKT)

Ida-Viru maakond Jõhvi vald Linna küla, Kohtla metskond 65

Agorek OÜ töö nr. 2024 2116 7.01.2025 a. Vastutav spetsialist: Vello Luts, diplomeeritud ehitusinsener, tase 7,

kutsetunnistus nr 131606

11 / 29

4. PROJEKTEERITAVAD RAJATISED

4.1. Tehnilised andmed Ehitise nimetus: 110 kV ALAJAAM

Otstarve: 22249 Muu kohalik elektrijaotusvõrgu või sideliini rajatis

Tehnilised andmed:

Ehitisealune pind 3038,6 m2

Pikkus 72,4 m

Laius 42,0 m

Koordinaadid:

X y

6586159.363 698458.011

6586111.996 698512.770

6586144.518 698540.901

6586191.900 698486.122

4.2. Ehitusgeoloogia

Ehitusgeoloogilised tingimused mastide ja alajaama projekteerimiseks uuritud alal on raskendatud kuni 0,60 m paksuse väga koheva rohke liivaga mölli (kiht 4), kuni 1,00 m paksuse koheva liivaga mölli (kiht 5) ja kõrge pinnaseveetaseme esinemise tõttu. Madalvundamendile projekteerides tuleks taldmikud panna kesktihedale möllisele peenliivale (kiht 2) või kesktihedale rohke liivaga möllile (kiht 3). Muld (kiht 1) ehitusaluseks ei sobi ning tuleb eemaldada. Ehituse ajal tuleb vältida pinnase- ja sadevee pikemaajalist seismist vundamendisüvendis, sest möll (kihid 3...8) on tundlik igasugustele hüdrodünaamilistele mõjutustele. Ehitusaegseks veetaseme alandamiseks ja sadevee ärajuhtimiseks on soovitatav projekteerida drenaaž, juhtides vett kraavide kaudu Kose jõkke. Vundeerimistöid on soovitav teha kuivemal aastaajal, mil veetase on madalseisus. Mölline peenliiv (kiht 2) ja möll (kiht 3) on ISSMFE TC 8 järgi külmakerkelised pinnased (tabelid 4.1 ja 4.2). Ehitiste rajamisel külmumissügavusest kõrgemale tuleks ette näha meetmeid külmakerke ärahoidmiseks. Lähtudes Kohtla-Järve vaatlusjaama andmetest, keskmine külmumis-sügavus on 1,40 m, maksimaalne 2,20 m (Ehituskonstruktori käsiraamat 2. osa).

4.3. Vertikaalplaneerimine, teed, platsid

Kinnistu alajaama osa absoluutkõrgused jäävad vahemikku +38,93...+39,93. Alajaama seadmetega ala tasandatakse ühtlaselt kõrgusele +39,50. Projekteeritud hoone null 39,70.

Kogu katendiga kaetavalt pinnalt eemaldatakse huumusekiht ning veetakse ehitusobjektilt minema, ladustamiskoht lepitakse tellijaga kokku. Alajaamale rajatakse uus

KOTINUKA 110 KV ALAJAAM (EELPROJEKT)

Ida-Viru maakond Jõhvi vald Linna küla, Kohtla metskond 65

Agorek OÜ töö nr. 2024 2116 7.01.2025 a. Vastutav spetsialist: Vello Luts, diplomeeritud ehitusinsener, tase 7,

kutsetunnistus nr 131606

12 / 29

sissepääsutee. Sissepääsutee läbib Kohtla metskond 102 (25201:008:0126) katastriüksust, mahasõit Tallinn-Narva teelt lahendatakse eraldi projektiga (väljastatud Transpordiameti tehnilised tingimused „Riigitee 1 Tallinn-Narva tee ja Kotinuka alajaama juurdepääsutee ristumiskoha ehitamise nõuded“ nr 18.12.2024 nr 7.1-1/24/20627-2.

Ümber juhtimishoone rajatakse sillutiskividest plats, millele antakse kalle hoonest eemale ning perimeetrile paigaldatakse äärekivid.

Uute asfaltkattega teenindusteede ristprofiili kõrgused valitakse selliselt, et asfaltkattele ei jääks sademevesi. Asfaltbetooni koostis ja paigaldamine peavad olema kooskõlas Eesti Asfaldiliidu standardiga “Asfaldinormid AL ST 1-02” ja Maanteeameti peadirektori 13.dets. 2010.a. käskkirja nr 383 “Asfaldist katendikihtide ehitamise juhendiga”. Asfaldisegu retsept tuleb eelnevalt kooskõlastada tellijaga.

Asfaltkattega teede kihid:

 Olemasolev mineraalne pinnas  Dreeniv (2,0 m/öp) aluskiht (liiv, kruus, paejäätmed) min. 300 mm  Tihendatud killustikalus 0...16...32 100 mm  Tihendatud killustikalus 0...8...16 100 mm  Tihe asfaltbetoon AC12 surf 70 mm

Katendi kihid tuleb tihendada eraldi, tihenduskoefitsient ≥ 0.98, elastsusmooduli mõõdetud keskmine 170 MPa.

Teenindusplatsi kihid:

 Olemasolev mineraalne pinnas  Dreeniv (2,0m/öp) aluskiht (liiv, kruus, paejäätmed) vastavalt vajadusele  Tihendatud killustikalus fr. 16…32 100 mm  Tihendatud killustikkate fr. 8…16 100 mm

Katendi kihid tuleb tihendada eraldi, tihenduskoefitsient ≥ 0.98, elastsusmooduli mõõdetud keskmine 170 MPa.

Sillutiskividega kaetava platsi kihid:

 Olemasolev mineraalne pinnas  Dreeniv (2,0 m/öp) aluskiht (liiv, kruus, paejäätmed) vastavalt vajadusele  Tihendatud killustikalus fr. 0…16…32 100mm  Tihendatud killustikkate fr. 0…8…16 100mm  Tasanduskiht, sõelmed fr. 0…6  Betoonkivi paksusega 80 mm. Kasutada sama tüüpi kive olemasoleva platsiga.

Katendi kihid tuleb tihendada eraldi, tihenduskoefitsient ≥ 0.98, elastsusmooduli mõõdetud keskmine 130 MPa.

4.4. Drenaaž

Drenaažitrasside ristumiskohtadesse paigaldatakse PVC kaevud 400/315. Drenaažitrass rajatakse PVC augustatud täisringiga kangaga kaetud torust Ø 96.

Kanalisatsioonitrass rajada 100 mm liivalusele. Täidet ei teostata enne, kui kogu kiviprügi ja muud materjalid on kaevikust eemaldatud. Kaevikud täidetakse kohe, kuid mitte enne, kui

KOTINUKA 110 KV ALAJAAM (EELPROJEKT)

Ida-Viru maakond Jõhvi vald Linna küla, Kohtla metskond 65

Agorek OÜ töö nr. 2024 2116 7.01.2025 a. Vastutav spetsialist: Vello Luts, diplomeeritud ehitusinsener, tase 7,

kutsetunnistus nr 131606

13 / 29

järelvalvet tegev isik on paigaldatud torustiku ja tarindid üle vaadanud. Kui torustikud, rajatised ja tasanduskiht on paigaldatud, siis asetatakse algtäide torustiku ümber ja peale 200 mm paksuse kihina, tihendamine toimub käsitsi, kuivtihedusaste saavutatud peab olema vähemalt 95% maksimumtihendusest. Kaevikute algtäite tegemiseks kasutatakse liiva. Materjal peab olema homogeenne, puhas, ühtlane ja suurim osakeste fraktsioon võib olla 20 mm ning osakesi, mis on väiksemad kui 0,02 mm peab olema vähem kui 10%. Materjal ei tohi sisaldada orgaanilisi ja kahjulikke aineid ning savi või liivsavi (kas eraldi või kokku) rohkem kui 15% materjali kaalust. Tagasitäide tehakse kihiti selliselt, et see ei sega torustike joondumist, langu ja stabiilsust. Teise etapi täiteks või kasutada kohalikku täitepinnast, mis tihendatakse 200...300 mm kihtide kaupa.

4.5. Juhtimishoone katuselt tuleva sadevee kogumine

Juhtimishoone katuselt tulev sadevesi kogutakse kokku ning kasutatakse olmeveena. Juhtimishoone nurkadesse paigaldatakse sadeveelehtrid, mis juhitakse 400/315 vaatluskaevudesse. Vaatluskaevud ühendatakse omavahel 110 mm umbsete kanalisatsioonitorudega ning juhitakse 3 m3 kogumismahutisse. Kogumismahuti varustatakse ülevoolutoruga, mis juhitakse kuivenduskraavi. Mahutisse kogunenud vesi pumbatakse sukelpumba abil juhtimishoonesse, kus see filtreeritakse ning kasutatakse vastavalt vajadusele.

Kogumismahuti paigaldatakse min. 200 mm liivalusele. Kogumismahuti ankurdamise vajadus määratakse kaevetööde käigus kohapeal koos objektijuhi ja ehitusjärelevalvega. Tagasitäide teostatakse liivaga vältides suuremate kivide ja rahnude kontakti mahuti pinnaga, et vältida mahuti purunemist või deformatsioone. Tagasitäide tihendatakse 200…300 mm kihtide kaupa.

4.6. Reoveekanalisatsioon

Reovee kogumiseks paigaldatakse kogumismahuti mahutavusega 3 m3. Kogumismahuti paigaldatakse min. 200 mm liivalusele. Kogumismahuti ankurdamise vajadus määratakse kaevetööde käigus kohapeal koos objektijuhi ja ehitusjärelevalvega. Tagasitäide teostatakse liivaga vältides suuremate kivide ja rahnude kontakti mahuti pinnaga, et vältida mahuti purunemist või deformatsioone. Tagasitäide tihendatakse 200…300 mm kihtide kaupa.

4.7. Elektriseadmete vundamendid

Välise jaotla seadmetele, paigaldatakse raudbetoonist monteeritavad vundamendid. Vundamentide keskkonnaklass XC2; XF3, betoon tugevusklassiga C30/37. Sarrusterase tugevusklass A500HW. Sarruse minimaalne kaitsekiht vastavalt keskkonnaklassile. Elektriseadmete terasest tugikonstruktsioonide jalandite kinnitamiseks vundamentidele betoneeritakse vundamentidesse ankrupoldid gruppidena, mis monoliitsete kohapeal betoneeritavate tarindite nõutava täpsuse tagamiseks tuleb kokku keevitada ankrukorvideks ja paigaldada šablooni abil.

Elektriseadmete postide paigaldamiseks kasutatakse ankrupolte M20, tugevusklassiga 8.8. Iga polt komplekteeritakse 2 mutri (klass 8) ja 2 seibiga. Kõik poldid, mutrid ja seibid peavad olema kuumtsingitud (vähemalt 375g tsinki pinna 1m² kohta ehk paksus vähemalt 52μm).

KOTINUKA 110 KV ALAJAAM (EELPROJEKT)

Ida-Viru maakond Jõhvi vald Linna küla, Kohtla metskond 65

Agorek OÜ töö nr. 2024 2116 7.01.2025 a. Vastutav spetsialist: Vello Luts, diplomeeritud ehitusinsener, tase 7,

kutsetunnistus nr 131606

14 / 29

R/b vundamentide nähtavad (maapealsed) välisnurgad tuleb betoneerida faasiga ja posti tugipind vormida kaldega väljapoole, et tugipindadele ja ankrupoltide ümbrusse ei koguneks sademevesi. Sekundaarkaablid elektriseadmete ja kaablikanalite vahel paigaldatakse Ø110 ja Ø160 mm topeltseinaga kaablikaitsetorudesse, mille paigaldussügavus killustikkatendi pinnast toru peale on min. ~50 cm.

4.8. Portaalide vundamendid

Terasest portaalidele ehitatakse raudbetoonist seenvundamendid. Vundamentide keskkonnaklass XC2;XF3, betoon tugevusklassiga C30/37. Sarrusterase tugevusklass A500HW. Sarruse minimaalne kaitsekiht vastavalt keskkonnaklassile. Portaalide tugikonstruktsioonide jalandite kinnitamiseks vundamentidele betoneeritakse vundamentidesse ankrupoldid gruppidena, mis monoliitsete kohapeal betoneeritavate tarindite nõutava täpsuse tagamiseks tuleb kokku keevitada ankrukorvideks ja paigaldada šablooni abil. Portaalide postide paigaldamiseks kasutatakse ankrupolte M30, tugevusklassiga 8.8. Iga polt komplekteeritakse 3 mutri (klass 8) ja 2 seibiga. Kõik poldid, mutrid ja seibid peavad olema kuumtsingitud (vähemalt 375g tsinki pinna 1m² kohta ehk paksus vähemalt 52 μm). R/b vundamentide nähtavad (maapealsed) välisnurgad tuleb betoneerida faasiga ja posti tugipind vormida kaldega väljapoole, et tugipindadele ja ankrupoltide ümbrusse ei koguneks sademevesi.

4.9. Piirdeaed

Uus piirdeaed tuleb ehitada kuumtsingitud keevisvõrgust 0,5 mm kolme jäikusribiga 2050 (h)×2515(b) paneelidest, mis kinnitatakse kuumtsingitud kanttorudest 60×40 mm postidele väljastpoolt viie poltühendusega terasklambriga, mis tagavad aiaelementide piisava maandusühenduse. Postide otsad suletakse plastkorkidega. Aia reapostid betoneeritakse 50 cm sügavuselt monoliitsetesse silindrilistesse betoonvundamentidesse d 300, h 700 mm. Piirdetara alumise serva kõrgus lõplikult tihendatud maapinnast võib olla kuni 50 mm. Paneeli kinnitus postile nõutud 5 klambriga.

Sissepääsuväravad peavad olema vähemalt 6 m laiad. Jalgvärav peab olema vähemalt 1 m lai. Jalgvärav ehitatakse autovärava sisse. Väravad ja piirdetara tuleb varustada tabalukuaasadega. Tellija kasutab tabalukke loogaga 30×50 mm. Värava hinged ja kinnitused piirdetara külge tuleb ehitada nii, et väravat ei saaks hingedelt maha tõsta. Jalgväravat peab saama lukustada ja avada nii seest, kui ka väljastpoolt (kasutatav lukk peab seda võimaldama).

Värava konstruktsioon peab võimaldama väravat avades iga väravaosa avatud ja suletud asendis lukustamata fikseerida. Värava paneelid ei tohi olla väljastpoolt demonteeritavad s.t. montaažimutrid peavad asetsema seespool ning aiapaneelid peavad olema postidest väljaspool.

Piirdetarast väljapoole 1 m tuleb ehitada vasest maanduskontuur ~50 cm sügavusele planeeritavast katendist. Maanduskontuur tuleb ühendada alajaama maandusvõrguga vähemalt iga 50 m tagant, lisaks sellele tuleb ühendada kõik nurga- ja väravapostid ning ohuliinide all olevad postid.

Koigil piiretel peavad olema kolmnurksed elektriohu hoiatusmargid.

Täpne maanduslahendus antakse elektriprojektiga.

KOTINUKA 110 KV ALAJAAM (EELPROJEKT)

Ida-Viru maakond Jõhvi vald Linna küla, Kohtla metskond 65

Agorek OÜ töö nr. 2024 2116 7.01.2025 a. Vastutav spetsialist: Vello Luts, diplomeeritud ehitusinsener, tase 7,

kutsetunnistus nr 131606

15 / 29

4.10. Kaablikanalisatsioon

Ehitatavate välijaotla lahtrite ühendamiseks alajaama juhtimis-, abi- ja kontrollsüsteemiga ehitatakse r/b monteeritavatest detailidest kaablikaevudest ja kaablikaitsetorudest kaablikanalisatsioon juhtimishoonesse sisenevatele ning juhtimishoonest väljuvatele kaablitele. Kaablikaevude põhja valatakse ava sadevete väljajuhtimiseks ning kaevude alla paigaldatakse drenaaž liigvee ärajuhtimiseks.

Töövõttu kuulub ka olemasoleva sillutiskividest platsi alla kaablitorustike paigaldamine. Olemasolev kivisillutis võtta lahti ning hiljem paigaldada samad kivid tagasi.

KOTINUKA 110 KV ALAJAAM (EELPROJEKT)

Ida-Viru maakond Jõhvi vald Linna küla, Kohtla metskond 65

Agorek OÜ töö nr. 2024 2116 7.01.2025 a. Vastutav spetsialist: Vello Luts, diplomeeritud ehitusinsener, tase 7,

kutsetunnistus nr 131606

16 / 29

5. JUHTIMISHOONE

5.1. TEHNILISED ANDMED Ehitise nimetus: Alajaama juhtimishoone

Otstarve: 12512 Energeetikatööstuse hoone

Tehnilised andmed:

Tehniline näitaja

Kasutusiga 40 aastat

Ehitisealune pind 75,2 m2

Maapealse osa alune pind 75,2 m2

Kõrgus 8,2 m

Absoluutne kõrgus 47,9 m

Pikkus 10,9 m

Laius 6,9 m

Suletud netopind 122,7 m2

Köetav pind 122,7 m2

Maht 540,6 m3

Maapealse osa maht 540,6 m3

Maapealsete korruste arv 2

Tulepüsivusklass TP-1

Koordinaadid:

X y

6586175.757 698480.327

6586167.513 698473.197

6586163.016 698478.430

6586171.243 698485.546

5.2. Arhitektuurne lahendus

Projekteeritav hoone on planeeritud ehitada jaotla aiaga piiratud alale, kinnistu läänepoolsesse nurka piiri lähedale. Hoone harjajoon kulgeb orienteeruvalt kirde- loodesuunaliselt.

Hoone suhteline kõrgus ±0,00 on seotud absoluutkõrgusega +39,70.

Projekteeritud hoone on ristkülikulise põhiplaaniga, põhimõõtudega 10,9×6,9 m ja kõrgusega 8,2 m projekteeritud maapinnast. Hoone on kahekordne, millest põhikorruse

KOTINUKA 110 KV ALAJAAM (EELPROJEKT)

Ida-Viru maakond Jõhvi vald Linna küla, Kohtla metskond 65

Agorek OÜ töö nr. 2024 2116 7.01.2025 a. Vastutav spetsialist: Vello Luts, diplomeeritud ehitusinsener, tase 7,

kutsetunnistus nr 131606

17 / 29

ruumides paiknevad juhtimisseadmete ja WC ning soklikorrusel kaabliruum, milles paiknevad sisenevad ja väljuvad sekundaar- ja primaarkaablid. Lisaks on soklikorrusel ka ruumid omatarbetrafole, sideseadmetele ja inventarile.

5.3. Ehitise eluiga

Hoone kavandatav tööiga 40 aastat, tehnoseadmetel 20 aastat.

5.4. Arhitektuursed nõuded

5.4.1. Tehnoloogilised nõuded

Hoone juhtimisruumi põrand peab olema antistaatilise kattega.

Hoone välispiirded ja avatäited peavad olema ehitatud ja paigaldatud selliselt, et ruumidesse ei pääseks tolm, putukad ja närilised.

Hoones peab olema aastaringselt ühtlane temperatuuri- ja niiskusrežiim.

Evakuatsiooniteede ustele paigaldatakse evakuatsioonisuunale paanikapoomid

5.4.2. Energiatõhusus ja sisekliima

Energiatõhususe ja hea sisekliima saavutamiseks on kasutatud alljärgnevaid meetmeid:

Hoone välispiirded konstruktsioonide projekteerimisel on välditud külmasildade tekkimist;

Hoone avatäited on hea soojapidavusega.

Nõuded välispiirete soojajuhtivusele

Välispiirded 0,28 W/m²K

Põrand pinnasel 0,28 W/m²K

5.4.3. Välisviimistlus

Välisviimistluse värvitoonide valikul on lähtutud Elering AS brändi värvisüsteemi põhitoonidest.

Hoone välisseinad viimistlemata betoon.

Hoone katus profiilsest terasplekist, toon RR-35 (sinine). Karniisid ja viilud puitlaudisest, värvitud RAL 5001 (rohekassinine).

Hoone välisuksed ja akna raamid PMS 130 (kollane)

Vihmaveesüsteemi rennid, torud ning kinnitus RR-35 (sinine).

5.4.4. Nõuded välispiirete materjalidele

Vundamendi betoontarindi keskkonnaklass XC2;XF2

Betoonpõrandate keskkonnaklass XA2

Metalltarindite ja piirete keskkonnaklass C3

Kandekarkassi terase tugevusklass S355J2H

Betooni tugevusklass min. C25/30

KOTINUKA 110 KV ALAJAAM (EELPROJEKT)

Ida-Viru maakond Jõhvi vald Linna küla, Kohtla metskond 65

Agorek OÜ töö nr. 2024 2116 7.01.2025 a. Vastutav spetsialist: Vello Luts, diplomeeritud ehitusinsener, tase 7,

kutsetunnistus nr 131606

18 / 29

5.4.5. Kvaliteedinõuded

Käesoleva projekti mahus tuleb ehitustööde tegemisel juhinduda RYL 2.kvaliteediklassi nõuetest.

5.4.6. Hoone sisearhitektuur

Hoone on ette nähtud elektriseadmete kaitsmiseks ilmastikutingimuste eest ja seademete stabiilse ja tolmuvaba keskkonna tagamiseks. Ruumide gabariidid on valitud selliselt, et elektriseadmetele oleks tagatud vajalikud nõutavad kujad ja seadmeid oleks võimalik mugavalt hallata- hooldada.

Jahutusõli sisaldavad seadmed on väliskeskkonnast eraldatud avariimahutitega, et jahutusõli ei satuks võimaliku seadme rikke ja õli lekke korral väliskeskkonda.

Põhikorruse seinad krohvitakse, laed tasandatakse ja viimistletakse värviga. Värvi toon „helehall“ RAL 7035. Värvi klass määratakse vastavalt ruumiprogrammile.

Kaablikorruse kaabli-, trafo- ja inventariruumi sise- ja välisseinad seest pahteldatud ja kaetud heleda värviga. Vahelae paneelide vuugid täidetakse ja lagi värvitakse heleda värviga.

Põrandate viimistlus terashõõrdega betoonpind, kaetud märglihvimise käigus pinnakõvendiga. Lihvitud põrandad kaetakse tolmutõkkega. Juhtimisruumi ja WC ruumidesse paigaldatakse põrandaliistud.

Kõik viimistlusmaterjalid ja nende värvitoonid kooskõlastada järelevalvega enne paigaldust.

5.5. Tööohutus ja tervishoid

Tööohutuse tagamisel tuleb juhinduda Vabariigi Valitsuse määrusest nr 176/14.06.2007 “Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded” ja Elering AS vastavatest eeskirjadest ja nõuetest.

Töötajate töötervishoiu, tööohutuse ja keskkonnakaitse tagamisel tuleb juhinduda Vabariigi Valitsuse 8.detsembri 1999 a. Määrusest nr. 377 (RTI 1999,94, 838). Hoonesse riietusruume ettenähtud ei ole. Pesemisvõimalusena on hoone põhikorruse WC-s sooja veega varustatud valamu.

Kõik ehituses kasutatavad tooted ja materjalid peavad olema Tervisekaitseinspektsiooni kasutusohutuse nõuetele vastavad.

5.6. Konstruktiivne lahendus

5.7. Normid ja standardid

EVS-EN 1991-1-1:2002 Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-1: Üldkoormused. Mahukaalud, omakaalud, hoonete kasuskoormused.

EVS-EN 1991-1-3:2006 Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-3: Üldkoormused.

Lumekoormus.

EVS-EN 1991-1-4/A1:2010/NA:2010 Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-4: Tuulekoormus.

KOTINUKA 110 KV ALAJAAM (EELPROJEKT)

Ida-Viru maakond Jõhvi vald Linna küla, Kohtla metskond 65

Agorek OÜ töö nr. 2024 2116 7.01.2025 a. Vastutav spetsialist: Vello Luts, diplomeeritud ehitusinsener, tase 7,

kutsetunnistus nr 131606

19 / 29

EPN-ENV 7.1 Madalvundamentide projekteerimine

EVS-EN 206-1:2002 Osa 1.Betoon. Spetsifitseerimine, toimivus, tootmine ja vastavus.

EVS 1992-1-1:2003Raudbetoonkonstruktsioonid. Osa 1-1: Üldeeskirjad ja hoonekonstruktsioonide projekteerimiseeskirjad

EVS 1992-3:2003Raudbetoonkonstruktsioonid. Osa 3: Raudbetoonvundamendid

EVS 1993-1-1:2003 Teraskonstruktsioonid. Osa 1-1: Hoonete teraskonstruktsioonide projekteerimiseeskirjad

5.8. Tehnilised põhinõuded

5.8.1. Projekteeritud kasutusiga

Hoone konstruktsioonide projekteeritav kasutusiga, vastavalt kasutusklassile 40 aastat.

5.8.2. Tagajärgede ja töökindlusklass

Hoone konstruktsioonil tervikuna on tagajärgede klass CC2 ja töökindlusklass on RC2.

5.8.3. Koormused

Hoone konstruktsioonid projekteeritakse vastavalt Eesti Vabariigi standardite EVS-EN 1991-1-1:2002, EVS-EN 1991-1-3:2006, EVS-EN 1991-1-4:2010 koormustele.

Hoone konstruktsioonidele mõjuvad normatiivsed omakaalukoormused ja neile vastavad ülekoormustegurid on määratud Eesti Vabariigi standardi EVS-EN 1991-1-1:2002 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-1: Üldkoormused.

Omakaalukoormuse osavarutegur kandepiirseisundis üksikult arvestatuna on 1,35, koos muude koormustega 1,2 ning kasutuspiirseisundis 1,0.

Hoone konstruktsioonidele mõjuvad normatiivsed kasuskoormused ja neile vastavad ülekoormustegurid on määratud Eesti Vabariigi standardi EVS-EN 1991-1-1:2002 „Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-1: Üldkoormused. Mahukaalud, omakaalud, hoonete kasuskoormused.“ alusel. Kasuskoormuse osavarutegur kandepiirseisundis on 1,5 ja kasutuspiirseisundis 1,0.

Lumekoormus on määratud Eesti standardi EVS-EN 1991-1-3:2006+NA:2006 „Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-3: Üldkoormused. Lumekoormus“ põhjal. Normatiivne lumekoormuse väärtus on ehitusliku lumekoormuste kaardi järgi maapinnal: sk=1,25kN/m². Lumekoormuse osavarutegur kandepiirseisundis on 1,5 ja kasutuspiirseisundis 1,0.

Tuulekoormus on määratud EVS-EN 1991-1-4:2005 „Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-4: Tuulekoormus“ põhjal. Ala kus hoone asub kuulub maastikutüüpi II ja tuule põhiline baaskiiruse väärtus on vb,0=21m/s. Tippkiirusrõhk on qp(z)=0,62 kN/m². Tuulekoormuse osavarutegur kandepiirseisundis on 1,5 ja kasutuspiirseisundis 1,0.

5.8.4. Kandekonstruktsioonide tolerantsi- ja kvaliteediklassid

Hoone kandekonstruktsioonide ehitamisel tuleb juhinduda RYL nõuetest: TarindiRYL 2010, MaaRYL 2010. Kandekonstruktsioonid peavad kuuluma I kvaliteediklassi.

KOTINUKA 110 KV ALAJAAM (EELPROJEKT)

Ida-Viru maakond Jõhvi vald Linna küla, Kohtla metskond 65

Agorek OÜ töö nr. 2024 2116 7.01.2025 a. Vastutav spetsialist: Vello Luts, diplomeeritud ehitusinsener, tase 7,

kutsetunnistus nr 131606

20 / 29

Konstruktsiooni tolerantsiklass peab vastama I kvaliteediklassi nõuetele.

Betoonkivist konstruktsioonide ehitamisel juhinduda standardis EVS-EN 771-3:2011 esitatud tolerantside arvväärtustest.

Raudbetoonkonstruktsioonide tolerantside arvväärtused vastavalt standardile EVS-EN 13670:2010.

Betoonvalmistoodete tolerantside arvväärtused vastavalt standardile EVS-EN 13224:2011.

Teraskonstruktsioonide tolerantside arvväärtused vastavalt standardile EVS-EN 1090- 1:2009.

5.9. Hoone konstruktsioonid

5.9.1. Vundament

Hoone vundament rajatakse lintvundamendina ja kaitstakse külmakergete eest.

Vundamenditaldmike alt eemaldatakse olemasolul kasvupinnas. Kasvupinnase eemaldamisel vältida vundeerimissügavusel oleva kandva aluskihi vigastamist. Hoone koormused kantakse pinnasele raudbetoonist 900×400(h) lintvundamendiga. Soklisein eraldatakse pinnasest väljast vertikaalse võõphüdroisolatsiooniga.

5.9.2. Põrand pinnasel

Hoone alt eemaldatakse orgaaniline kasvupinnas. Hoone sokliseinte sisene alus täidetakse dreeniva täitematerjaliga (liiv, kruus, betooni purustusjäätmed (tera suurus <100mm)). Põranda alus ehitatakse 200mm tihendatud killustikust fr. 0…32. Aluse kõik täitekihid tihendatakse eraldi, koefitsendiga ≥0,95, elastsusmooduli mõõdetud keskmine 60MPa. Täitetööde käigus paigaldatakse põrandaplaadi alla täitepinnasesse kaablikaitsetorud. Sisenevad torud tuuakse sisse tõusuga hoone suunas, et vältida pinnavee sattumist hoonesse. Põrandaplaadi alla killustikalusele paigaldatakse soojustus EPS-120, 150mm. Soojustuse peale valatakse betoonist, tugevusklassiga C25/30 sarrusterasega A500HW armeeritud põrandaplaat. Plaat eraldatakse vertikaalselt läbivatest tarinditest spetsiaalse tihendiga. Betoonpõrand silutakse (terashõõre) ja põrandale lisatakse märgtöötluse käigus pinnakõvendit Neodur HE2 3,5…4,0kg/m². Pinnakõvendi paigaldustehnoloogia ja järelhooldusmaterjalid vastavalt tootjapoolsetele juhistele.

Põrandate potentsiaaliühtlustus saavutatakse sarrusvõrkude ühendamisega hoone maanduskontuuri ja kogu jaotla maanduspaigaldisega. Põrandate sarrusvardad ühendatakse keevituse teel ühtseks maandusvõrguks. Maanduskontuuriga ühendatakse kõik hoone terasest karkassielemendid ja vundamendi sarrus. Põrand pinnasel soojajuhtivus 0,22 W/m²K.

5.9.3. Vahelaed

Vahelagi valatakse monoliitbetoonist paksusega 250 mm. Vahelae tulepüsivus REI60, kõik kaablite läbiviigud vahelaest tihendatakse vastavalt. Hoone põhikorruse ja pööningu vaheline lagi monteeritakse r/b õõnespaneelidest. Vahelagi soojustatakse mineraalvillaga 200 mm.

Vahelagede tulepüsivus REI-60.

KOTINUKA 110 KV ALAJAAM (EELPROJEKT)

Ida-Viru maakond Jõhvi vald Linna küla, Kohtla metskond 65

Agorek OÜ töö nr. 2024 2116 7.01.2025 a. Vastutav spetsialist: Vello Luts, diplomeeritud ehitusinsener, tase 7,

kutsetunnistus nr 131606

21 / 29

Põhikorruse vahelae soojajuhtivus 0,19 W/m²K.

Kaablikorruse vahelae soojajuhtivusele nõudeid ei esitata.

5.9.4. Välisseinad

Hoone välisseinad ehitatakse monteeritavatest soojustatud betoonpaneelidest.

Välisseinte soojajuhtivus 0,25 W/m²K.

5.9.5. Vaheseinad

Hoone ruumide vaheseinad laotakse kergbetoonist plokkidest Bauroc 100…150mm. Tuletõkkesektsioonide vaheseinte läbiviigud tihendada samaväärse tulepüsivusega. Tuletõkke läbiviikude kohta koostatakse eraldi teostusjoonis läbiviikude asukohtade ja kasutatud materjalidega.

Tuletõkkesektsioonide vaheseinte tulepüsivus EI-60.

5.9.6. Katus

Hoone katus ehitatakse 30º kaldega puitsarikatest kandjatele. Sarikatele paigaldatakse aluskate. Aluskattele paigaldatakse piki sarikat puidust distantsliist 25×50mm, millele paigaldatakse puidust roov 25×100 mm, sammuga 400 mm. Roovile kinnitatakse katusekatteks trapetsprofiilplekk.

Katusele paigaldatakse vihmaveesüsteemid ja lumetõkked vastavalt arhitektuuriosa joonistele. Lumetõkete kinnitamiseks paigaldatakse vajadusel vastavalt tootjapoolsetele juhistele lisaroov. Profiilpleki ja muude tarvikute transpordil, ladustamisel, töötlemisel ja paigaldamisel järgida rangelt tootjapoolseid juhiseid.

Katuse karniisid kaetakse peensaetud laudadega ja värvitakse. Karniisilaudadele jäetakse tuulutusvahed min. 8 mm.

Hoone pööningule pääsuks paigaldatakse hoone otsaviilule luuk.

5.9.7. Trepid

Hoone põhikorrusele pääsuks paigaldatakse kuumtsingitud terasprofiilidest standardastmetega välistrepid. Trepi platvorm ja astmed terasest keevisrestist. Trepi piirded seadmete montaažiks-demontaažiks eemaldatavad.

Trepi platvormiosa peab vastu võtma elektriseadmete montaažil tekkivad koormused. Trepi detailide koostel jälgida, et tsinkimisprotsessi käigus saaks kõik teraspinnad kaetud.

Terase keskkonnaklass C3, teraskarkassi detailid puhastatakse roostest, pinna ettevalmistus Sa2,5 ja kaetakse peale detailide koostet kuumtsingiga kihipaksus >85μm.

5.9.8. Hoone jäikuse tagamine

Konstruktsiooni ruumiline stabiilsus tagatakse seinapaneelide, monoliitse vahelae ja õõnespaneelide vuukide ja välisperimeetri monolitiseerimisega.

KOTINUKA 110 KV ALAJAAM (EELPROJEKT)

Ida-Viru maakond Jõhvi vald Linna küla, Kohtla metskond 65

Agorek OÜ töö nr. 2024 2116 7.01.2025 a. Vastutav spetsialist: Vello Luts, diplomeeritud ehitusinsener, tase 7,

kutsetunnistus nr 131606

22 / 29

5.10. Küte ja ventilatsioon

5.11. Üldosa

Normdokumendid:

EVS 906:2018 „Mitteeluhoonete ventilatsioon. Üldnõuded ventilatsiooni- ja ruumiõhu konditsioneerimissüsteemidele“

EVS 844:2016 "Hoonete kütte projekteerimine"

Kütmine peab tagama automaatreguleerimisega (võimalusega seda käsitsi seadistada) hoone kõigis ruumides temperatuuri vahemikus +15°C kuni +25 °C. Iga ruumi temperatuuri peab saama eraldi seadistada. Ruumides, kus puuduvad automaatikaseadmed (nt. kelder), peab süsteemi minimaalne temperatuur olema seadistatav +5 °C.

- ruumide normaaltemperatuur +20 °C, varieerumise ulatus ±5 °C

- suhteline õhuniiskus 40...60 %.

5.12. Küte

Hoone ruumide kütmiseks paigaldatakse otsekütte elektrikonvektorid. Kütte reguleerimiseks näha ette ruumiregulaatorid. Küttesüsteemil peab välisukse lähedal olema "kodus/kodust ära" lüliti, temperatuuri langusega 5 C võrra.

5.13. Jahutus

Hoone juhtimisruumi paigaldatakse õhk- õhk tüüpi soojuspump

5.14. Ventilatsioon

Hoone ruumide ventileerimiseks ja niiskusrežiimi tagamiseks paigaldatakse hoonesse temperatuurianduri ja vahetatava tolmufiltriga varustatud sissepuhkeventilaatorid, õhu väljavool tagatakse vahetatavate tolmufiltriga varustatud siirdeõhuklappide kaudu.

Tolmufiltrite klass sundventilatsioonil EU3, loomuliku ventilatsiooni siirdeõhurestidel EU1.

5.15. Tulekaitsemeetmed

Tulekahjusignalisatsiooni rakendumisel katkestatakse automaatselt ventilaatorite toide, vältimaks välisõhu pealevoolu. Torustike tuletõkkesektsioonidest läbiviikudele paigaldatakse nõuetekohased tuletõkkeklapid.

5.16. Veevarustus ja kanalisatsioon

5.17. Üldosa

Normdokumendid:

EVS 921:2014 Veevarustuse välisvõrk

EVS 848:2013 Väliskanalisatsioonivõrk

EVS-EN 1610:2007 Dreenide ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine

KOTINUKA 110 KV ALAJAAM (EELPROJEKT)

Ida-Viru maakond Jõhvi vald Linna küla, Kohtla metskond 65

Agorek OÜ töö nr. 2024 2116 7.01.2025 a. Vastutav spetsialist: Vello Luts, diplomeeritud ehitusinsener, tase 7,

kutsetunnistus nr 131606

23 / 29

RIL77-2005 Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend

MaaRYL 2010 Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Pinnasetööd ja alustarindid

InfraRYL 2006 Infrastruktuuri ehitamise üldised kvaliteedinõuded, veevarustus

Tööinspektsiooni juhend Kaeva ohutult 2002

5.18. Ehitustööd

Mullatööde tegemisel tuleb juhinduda RYL-90 p.3.01, "Üldised kvaliteedinõuded" nõudeid ja üldkehtivaid põhimõtteid ning arusaamu kvaliteetsest tööst. Vajadusel tuleb kaevikud toestada. Kaevikute toestamine peab vastama tööohutusnõuetele. Toestamise tüüpi määrates peab arvestama ehitusplatsi pinnase kandevõimet, pinnasevee taset, kaevesügavust, aastaaega, paigaldamistööde kestvust, liiklust kaeviku vahetus läheduses, valli tõstetud väljakaevatud pinnase ja mehhanismide mõju. Töövõtja kindlustab kaevised määral, mis tagab ohutu tööde korraldamise.

Kaeviku põhja, täitepinnase peale või aluse peale tuleb rajada tasanduskiht. Tasanduskihi rajamisel tuleb lähtuda „RIL 77-2005. Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend“ nõuetest. Torustiku tasanduskiht tuleb üldjuhul valmistada liivast maksimaalse terasuurusega 2 mm, kihi paksus peab olema vähemalt 15 cm ning tihedustegur vähemalt 0,98. Tasanduskihi materjal ei tohi sisaldada kamakaid ja/või külmunud pinnase osasid.

Veetorustike paigaldamisel tuleb torustiku külge kinnitada asukoha määramiseks min 1,5 mm² ristlõikega isoleeritud vaskkaabel, pinnasesse jäävad kaablijätkud peavad olema veetihedad, isoleeritud kuumkahaneva kattega.

5.19. Veevarustus

Arvestuslik maksimaalne vooluhulk 0,1 m³/p

Hoone veevarustuse toide saadakse vihmavee mahutist mahutavusega 3 m3. Kogumismahutisse paigaldatakse hüdrofooriga sukelpump, mis hoiab süsteemis vajalikku rõhku. Veetorustik kogumismahutist, kuni hoone veemõõdusõlmeni ehitada plasttorust De25PE, PN10, paigaldussügavusega 1,8 m (toru pealt mõõtes) olemasolevast maapinnast, veetoru paigaldada vastavalt normidele 200 mm liivalusele ja varustada märklindi või vasest maanduskaabliga. Sisestuse läbiviik hoone tarinditest teostada hülsis.

Kaablikorruse inventariruumi ehitatakse vastavalt nõuetele veemõõdusõlm. Veemõõdusõlm on ette nähtud külma vee mõõtmiseks ja filtreerimiseks.

Hoonesisene veevarustus, alates veemõõdusõlmest, kätepesu ja WC toiteks, ehitatakse komposiittorust seinapealse kinnitusega.

Hoone WC-sse paigaldatakse keraamilised pott ja valamu. Valamu varustatakse kroomitud segistiga. Enne seadmete tarnet kooskõlastada seadmed ja furnituur järelevalvega.

5.20. Kanalisatsioon

Reovee kanalisatsiooni käitlemisel tuleb järgida Eesti vabariigi määrust „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed“.

KOTINUKA 110 KV ALAJAAM (EELPROJEKT)

Ida-Viru maakond Jõhvi vald Linna küla, Kohtla metskond 65

Agorek OÜ töö nr. 2024 2116 7.01.2025 a. Vastutav spetsialist: Vello Luts, diplomeeritud ehitusinsener, tase 7,

kutsetunnistus nr 131606

24 / 29

Arvestuslik maksimaalne vooluhulk 0,1 m³/p

Reovee kogumiseks paigaldatakse kogumismahuti mahutavusega 3 m3.

Kanalisatsioonitoru kogu välisvõrk ehitatakse välja PVC NAL muhvtorudest.

Kanalisatsioonisüsteem peab olema monteeritud laugete üleminekutega ja põlvedega. Hoonest kogumismahutini paigaldatakse PVC NAL SN8 110 toru, kaldega 1/1000. Kanalisatsioonitrassile paigaldatakse plastist kontrollkaev Ø400/315 sisestuse lähedusse. Kanalisatsioonitrass rajada 150 mm liivalusele ja tagasitäite esimene etapp teostada samuti liivaga ca 200 mm.

Hoonesisene kanalisatsioonitrass ehitada Ø50...110 mm Uponor HTP kanalisatsioonitorudest. Kanalisatsioonisüsteemile ehitada vaakumklapi näol õhutus. Süsteemi ehitusel arvestada hoone eripära ja kasutustihedusega.

5.21. Elekter ja nõrkvool

Hoone vajalikud valgustustugevused:

Elektriseadmetega ruumid ja juhtimisruum -300lx

Muud ruumid -200lx

Tualett -100lx

Evakuatsioonivalgustid - 10lx

Hoone kõik ruumid on elektriküttega. Vihmaveesüsteemid varustatakse samuti elektriküttega.

Hoonesse ehitatakse turvasüsteem ning tuletõrje- ja.

Hoone tehnoloogilised seadmed, elektrivarustus, turvasüsteem, side, tuletõrje- ja valvesignalisatsioon lahendatakse eraldi projektiga.

KOTINUKA 110 KV ALAJAAM (EELPROJEKT)

Ida-Viru maakond Jõhvi vald Linna küla, Kohtla metskond 65

Agorek OÜ töö nr. 2024 2116 7.01.2025 a. Vastutav spetsialist: Vello Luts, diplomeeritud ehitusinsener, tase 7,

kutsetunnistus nr 131606

25 / 29

6. TULEKAITSEABINÕUD JA POTENTSIAALIÜHTLUSTUS

6.1. Normdokumentatsioon Ehitise tuleohutusosa on projekteeritud vastavalt siseministri 30.03.2017. a määrusele

nr 17 “Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“.

Projekti koostamisel on lähtutud täiendavalt järgmistest aktidest ja standarditest: 1. Eesti Vabariigi standard EVS 812-4:2018, „Ehitiste Tuleohutus “ OSA 4: Tööstus- ja

laohoonete ning garaažide tuleohutus;

2. EVS 812-2:2014/AC:2018 Ehitise tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid;

3. Piksekaitse: EVS-EN 62305-1:2011/AC:2016 (osa 1, 2, 3, 4);

4. Tuletõrje veevarustus: EVS 812-6:2012, Ehitise tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus;

5. Suitsutõrje: EVS 919:2020 Suitsutõrje. Projekteerimine, seadmete paigaldamine ja korrashoid;

6. EVS-EN 1838:2013 Valgustehnika. Hädavalgustus;

7. EVS 871:2017 – Tuletõkke- ja evakuatsiooni avatäited ja sulused. Kasutamine.

8. EVS 812-7:2008 Ehitise tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatava põhinõude, tuleohutusnõude tagamine projekteerimise ja ehitamise käigus;

9. Automaatne tulekahjusignalisatsioon: Siseministri määrus nr 1, 07.01.2013 „Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitised, kus tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse , ning tulekahjuteate edastamise ja sellest loobumise kord“.

6.2. Üldosa Kasutusviisilt on tegemist VI kasutusviisiga (energeetikaettevõtte hoone) hoonega -

tööstus- ja tootmisehitised, milles reeglina viibivad ruume tundvad isikud. Pidevalt hoones inimesi ei viibi, maksimaalselt võib hoones töötada kuni 5 inimest. Ehitise kasutamise otstarve on 12512 Energeetikatööstuse hoone. Tegemist on kahekordse hoonega.

Hoone tulepüsivusklassiks on TP 1, kandekonstruktsioonide tulepüsivus R60. Ehitis kuulub 1 tuleohuklassi (tuleoht on vähese tõenäosusega. Hoones puudub põlevmaterjal, põlemiskoormus alla 300MJ/m²) ja II tulekaitsetasemesse.

Hoonesse paigaldatakse vastavalt nõuetele esmased tulekustutusvahendid ja autonoomne, valvesignalisatsiooniga ühildatud tulekahju-signalisatsioon.

Projekteeritava hoone ja olemasolevate ehitiste vaheline kuja kõikjal >8m.

6.3. Piksekaitse ja potentsiaaliühtlustus Vastavalt Siseministri määrusele nr 17/30.03.2017. “Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded.” hoonele piksekaitset vaja rajada pole. Hoones ei toimu tuleohtlik või tule- ja plahvatusohtlik tootmisprotsess ning ei säilitata tule- ja plahvatusohtlikku materjali. Hoone jääb välijaotlasse paigaldatava piksekaitsemasti kaitsetsooni.

6.4. Tuletõkkesektsioonide moodustamine Hoone on jaotatud tuletõkkesektsioonideks. Sektsioonide piirded tulepüsivusega EI-60,

sektsioonidevahelised avatäited EI-60. Eraldi tuletõkkesektsiooni moodustavad hoone korrused ja pööning. Kaablikorrusel moodustavad täiendavalt eraldi sektsioonid kõik ruumid, ruumidesse pääseb otse õue.

KOTINUKA 110 KV ALAJAAM (EELPROJEKT)

Ida-Viru maakond Jõhvi vald Linna küla, Kohtla metskond 65

Agorek OÜ töö nr. 2024 2116 7.01.2025 a. Vastutav spetsialist: Vello Luts, diplomeeritud ehitusinsener, tase 7,

kutsetunnistus nr 131606

26 / 29

6.5. Tuletundlikkus Välisseina välispind: D, d2 Sisepind, lagi: B-s1,d0 Põrand: A2FL-s1 Õhutuspilu välispind: D, d2 Õhutuspilu sisepind: D-s2, d2 Katusekate: BROOF(t2)

Kaablid: Eca

6.6. Suitsu eemaldamine Suitsueemaldamine juhtimisruumis toimub läbi avatava ukse. Ukse ülemine osa on

ruumi ülemises kolmandikus. Ukse paigutus katab ära nõutud mõjupiirkonna (10 m). Välisukse ruumi ülemisse kolmandikku jääva osa suurus on suurem, kui mistahes tuletõkkesektsiooni põranda pindalast 0,5%.

6.7. Pääs pööningule ja katusele Pääsuks pööningule paigaldatakse hoone otsaviilule luuk minimaalse valgusavaga

600×800mm.

Hoone katusel puuduvad teenindamist vajavad tarindid ja eraldi pääsu katusele ning turvavarustust vastavalt nõuetele rajada pole vaja.

6.8. Küte ja ventilatsioon Hoone kütmine toimub elektri otsekütte konvektorite süsteemiga ning soojuspumbaga.

Kütteseadmete paigaldus ja ohutuskujad vastavalt nõuetele ning tootjapoolsetele juhistele.

Tulekahjusignalisatsiooni rakendumisel katkestatakse automaatselt ventilaatorite toide, vältimaks välisõhu pealevoolu.

6.9. Evakuatsioon Evakuatsiooniteede pikkus on igast ruumipunktist <30 m. Evakuatsioon toimub hoone

välisuste kaudu, mis avanevad väljapoole ja otse õue ja pääs maapinnale on tagatud terastreppide kaudu. Kõik välisuksed on varustatud paanikapoomide ja nõuetele vastavate sulustega. Evakuatsioonipääsud varustatakse evakuatsioonivalgustiga.

6.10. Meetmed tuleohutuse tagamiseks Kinnistusisesed teed on vähemalt 3,5 m laiused ning kaetud ilmastikukindla katendiga,

mis tagab tuletõrjevahenditele kõikidele hoonetele piisava juurdepääsu. Kustutusvee minimaalne vooluhulk on 20 l/s, mis peab olema tagatud 2 tunni jooksul.

Vajalik tuletõrje veevõtukoha kubatuur 114 m3. Kustutusvesi saadakse ca 1700 m kaugusel olevast tuletõrje Toila tänaval asuvast hüdrandist.

Hoone mõlemale korrusele paigaldatakse vastavalt nõuetele lihtsasti ligipääsetavatesse kohtadesse, välisuste kõrvale 5 kg CO2 kustuti, kokku 2 kustutit. Maksimaalne põhja kõrgus maapinnast on 1,5 m. Juurdepääs tulekustutitele peab olema vaba. Tulekustutite asukohad peavad olema valitud nii, et nende asukoht oleks ruumi sisenemisel nähtav.

Kui tulekahju ka juhtub, siis seadmete kustutamisel veega on arvestatavad piirangud:

 Alajaama territooriumile ei tohi siseneda enne kui alajaama käidukorraldaja annab selleks loa ja määrab ohutu tsooni.

KOTINUKA 110 KV ALAJAAM (EELPROJEKT)

Ida-Viru maakond Jõhvi vald Linna küla, Kohtla metskond 65

Agorek OÜ töö nr. 2024 2116 7.01.2025 a. Vastutav spetsialist: Vello Luts, diplomeeritud ehitusinsener, tase 7,

kutsetunnistus nr 131606

27 / 29

 Alajaama omatarvet toidetakse akupangaga, seega hoonesse jääb alalis ja vahelduv madalpinge ka peale sisenevate liinide väljalülitamist, mistõttu ei tohiks kustutama hakata enne kui elekter on täielikult välja lülitunud, kuid väljastpoolt hoonet ei ole seda alati lihtne hinnata.

 Kui ka veega kustutama hakatakse, siis tekitatakse hoonele veekahjustusi lisaks teistele tuletõkke tsoonidele, mis olid tulest puutumata.

 Õli sisaldavaid seadmeid ei tohi veega kustutada. Trafodes oleva õli kustutamine peab toimuma vahuga.

 Hoone kustutamiseks piisab üldjuhul põhiautoga kaasas olevast kustutusainest.

KOTINUKA 110 KV ALAJAAM (EELPROJEKT)

Ida-Viru maakond Jõhvi vald Linna küla, Kohtla metskond 65

Agorek OÜ töö nr. 2024 2116 7.01.2025 a. Vastutav spetsialist: Vello Luts, diplomeeritud ehitusinsener, tase 7,

kutsetunnistus nr 131606

28 / 29

7. TERVISEKAITSE

Tööohutuse tagamisel tuleb juhinduda Töötervishoiu ja tööohutuse seadusest, Vabariigi Valitsuse määrustest nr 176/14.06.2007 “Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded” ja nr. 13/11.01.2000 „Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“

Ehitustööd toimuvad aktiga üle antaval töömaal, mis piiratakse aktis määratud gabariitides ajutiste piirete või tõketega. Vajaduse korral tuleb töömaale ettejäävad töös olevad kaabelliinid tellijaga kooskõlastatud projekti alusel ümber tõsta.

Töömaad läbivad kaabelliinid, mille ümbertõstmine ei ole võimalik, tuleb nende kahjustamise vältimiseks tähistada ohutuslintidega, samuti tähistada lubatud ülesõidukohad ja kaevetööd igal üksikjuhul kaablitele lähemal kui 2 m kooskõlastada alajaama käidukorraldajaga. Kogu töötamise ajal peab alajaama töömaa olema vajadusel piiratud alalise või ajutise piirdega. Kogu töömaal töötav personal k.a. ehitusmasinate ja transpordivahendite juhid peavad olema instrueeritud alajaama territooriumil töötamiseks, omama nõutavaid töökogemusi ja teadma võimalikke ohufaktoreid. Töökohal tuleb kanda töörõivastust ja kaitsekiivreid ning kasutada selleks välja antud individuaalseid kaitsevahendeid.

Kuna töö toimub osaliselt pingelähedase tsoonis töötavate elektriseadmete vahetus läheduses, tuleb lisaks üldehitustöödele kehtivatele töökaitse- eeskirjadele täita Elering AS poolt välja antud „Elektripaigaldiste käidu ohutusjuhendi” meetmeid ning kõiki tellija elektripersonali poolt antud operatiivjuhendeid.

Ajutised ja alalised piirded tähistatakse kolmnurksete elektriohutusmärgistega.

Töötajate töötervishoiu, tööohutuse tagamisel tuleb juhinduda Töötervishoiu ja tööohutuse seadusest ja sellega seotud õigusaktidest Kõik ehituses kasutatavad tooted ja materjalid peavad olema Tervisekaitseinspektsiooni kasutusohutuse nõuetele vastavad.

8. JÄÄTMED

Alajaam on mehitamata ja olmejäätmeid ei teki ning täiendavaid statsionaarseid konteinereid planeeritud pole.

Ehitustööde käigus tekkivad jäätmed sorteeritakse liikide kaupa. Ehitusealune orgaaniline

kasvupinnas ~500 m³ ladustatakse kinnistul ja kasutatakse hiljem vertikaalplaneerimiseks ja haljastuseks. Mineraalne väljakaevatav pinnas kasutatakse tagasitäiteks, üleliigse pinnase käitlemine lepitakse kokku tellijaga või ladustatakse selleks ettenähtud kohtades.

Ehitustööde käigus tekkivate jäätmete hinnanguline kogus:

 Puit ja puidupõhised materjalid ~ 2,0 m³  Mineraalsed ehitusjäätmed ~ 10,0 m³  Metall ~ 1,0 m³  Kiled ~1,5 m³  Kiletamata paber ja kartong ~0,5 m³  Olmeprügi ~ 20,0 m³

Taaskasutamiseks kõlbmatu materjal koguda liigiti ehitusplatsil asuva(te)sse konteineri(te)sse ja transportida jäätmekäitluskohta. Ehitusjäätmeid ei tohi anda vedamiseks,

KOTINUKA 110 KV ALAJAAM (EELPROJEKT)

Ida-Viru maakond Jõhvi vald Linna küla, Kohtla metskond 65

Agorek OÜ töö nr. 2024 2116 7.01.2025 a. Vastutav spetsialist: Vello Luts, diplomeeritud ehitusinsener, tase 7,

kutsetunnistus nr 131606

29 / 29

kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks üle isikutele või ettevõtetele kellel puudub vastav jäätmeluba või kes ei ole ehitusjäätmete vedajana registreeritud.

Juhul kui ehituse käigus tekivad ohtlikud jäätmed, tuleb need üle anda jäätmeluba või ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlejale.

Kõik kasutusse jäävad olemasolevad maaalused kommunikatsioonid, mis ehitusele ette jäävad, tuleb eelnevalt ümber tõsta. Ümbertõstmise käigus vigastatud kommunikatsioonid tuleb parandada või välja vahetada tööde käigus.

9. Ehitamise dokumenteerimine

Ehitamine tuleb dokumenteerida (vastavalt majandus- ja taristuministri määrusele nr 3/ 14.02.2020 „Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja üleandmisele esitatavad nõuded“).

Ehitusluba kehtib 5 aastat. Kui ehitamist on alustatud, on kehtivusaeg 7 aastat. Ehitamise alustamise päevaks loetakse esimene ehitusprojektile vastavate tööde tegemise päev. Esitada 3 päeva enne töödega alustamist "ehitamise alustamise teatis". Põhjendatud juhul võib ehitusloa kehtivuseks sätestada pikema tähtaja või muuta ehitusloa kehtivust (Ehitusseadustiku § 45 lg (1), (2), § 43 lg (1)).

Ehitise valmimisel taotleda kasutusluba ja kasutusteatis.

Koostas: Taavi Leola