Vabariigi Valitsuse määruse edastamine Vabariigi Valitsuse istungile

1

EELNÕU

14.02.2025

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2011. aasta määruse nr 77

„Alarm- ja jälitussõidukite loetelu, nende tähistamise ja

liiklemise kord“ muutmine

Määrus kehtestatakse liiklusseaduse § 84 lõike 6 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2011. aasta määruses nr 77 „Alarm- ja jälitussõidukite loetelu,

nende tähistamise ja liiklemise kord“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõiget 1 täiendatakse punktidega 15 ja 16 järgmises sõnastuses:

„15) Kaitseministeeriumi sõiduk;

16) Keskkonnaameti sõiduk ja maastikusõiduk.“;

2) paragrahvi 1 lõike 3 punkti 7 täiendatakse pärast sõna „juhataja“ sõnadega „ja tema asetäitja

ning peastaabi ja luurekeskuse ülema“;

3) paragrahvi 1 lõiget 3 täiendatakse punktidega 9 ja 10 järgmises sõnastuses:

„9) Kaitseministeeriumi kantsleri auto;

10) Siseministeeriumi kantsleri auto.“;

4) paragrahvi 6 lõike 6 esimeses lauses ja lõikes 8 asendatakse sõnad „ning Maksu- ja

Tolliameti“ sõnadega „, Keskkonnaameti, Maksu- ja Tolliameti ning vangla“;

5) paragrahvi 9 punktis 8 asendatakse sõna „tumeroheline“ sõnaga „tumehall“;

6) paragrahvi 9 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses:

„9) Keskkonnaamet roheline valge“;

7) paragrahvi 10 lõikes 2 asendatakse sõna „spetsiaalhaagisega“ sõnaga „haagise“;

8) paragrahvi 10 lõike 3 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõna „Sõjaväepolitsei“

sõnaga „, Keskkonnaameti“;

9) paragrahvi 10 lõike 5 teine lause tunnistatakse kehtetuks;

10) paragrahvi 11 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Alarmsõidukile kantakse põhi- või kontrastvärviga selle kuuluvust näitav kirje.“;

11) paragrahvi 11 lõikes 3 asendatakse sõna „korrapidamisgrupi“ sõnadega „välijuhtide grupi“;

2

12) paragrahvi 11 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Päästetööl osaleva juriidilise isiku alarmsõiduki esiustele, külgustele või külgedele

kantakse tema nimetus. Päästeametiga sõlmitud tsiviilõigusliku lepingu alusel päästetööl

osaleva juriidilise isiku alarmsõiduki esiustele, külgustele või külgedele kantakse vabatahtliku

päästekomando nimetus ja kuuluvust näitav kirje „VABATAHTLIK PÄÄSTE“.“;

13) paragrahvi 12 tekst sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Politsei- ja Piirivalveameti ning kiirabi alarmsõiduki võib tähistada valgustpeegeldava

ruudustiku või kaldtriibustikuga, mille kõrgus võib olla järgmine:

1) esiosal ja külgedel – kuni pool sõiduki pealisehitusest;

2) tagaosal – sõiduki pealisehituse ülemise ääreni.

(2) Politsei- ja Piirivalveameti alarmsõiduki lõikes 1 nimetatud ruudustiku või triibustiku

värvikombinatsioon on järgmine:

1) esiosal ja külgedel – sinine ja valge või sinine ja kollane;

2) tagaosal – sinine ja kollane.

(3) Kiirabi alarmsõiduki lõikes 1 nimetatud ruudustiku või triibustiku värvikombinatsioon on

järgmine:

1) esiosal ja külgedel – roheline ja valge või roheline ja kollane;

2) tagaosal – roheline ja kollane.

(4) Päästeameti ja päästetööl osaleva juriidilise isiku alarmsõiduki allosa tähistatakse

valgustpeegeldava kaldtriibustikuga, mille kõrgus võib olla järgmine:

1) esiosal – sõiduki horisontaalse keskjooneni;

2) külgedel – alumise rea kõrgus sõiduki horisontaalse keskjooneni;

3) tagaosal – sõiduki pealisehituse ülemise ääreni.

(5) Lõikes 4 nimetatud triibustiku värv või värvikombinatsioon on järgmine:

1) esiosal – valge;

2) külgedel – kollane ja valge;

3) tagaosal – kollane.

(6) Päästeameti ja päästetööl osaleva juriidilise isiku põhivärviga värvitud haagise ja

erikonteineri võib tähistada lõigete 4 ja 5 kohaselt valgustpeegeldava kaldtriibustikuga.“;

14) määrust täiendatakse §-ga 121 järgmises sõnastuses:

„§ 121. Alarmsõiduki disainijuhend

(1) Politsei- ja Piirivalveameti alarmsõiduki kuuluvust näitava kirje ning valgustpeegeldava

ruudustiku ja kaldtriibustiku mõõtmed, kaldenurgad ning värvikombinatsiooni paigutuse ja

mustri nõuded kehtestab Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor disainijuhendis, arvestades

käesoleva jao nõudeid.

3

(2) Kiirabi alarmsõiduki kuuluvust näitava kirje ning valgustpeegeldava ruudustiku ja

kaldtriibustiku mõõtmed, kaldenurgad ning värvikombinatsiooni paigutuse nõuded kehtestab

Terviseameti peadirektor disainijuhendis, arvestades käesoleva jao nõudeid.

(3) Päästeameti ja päästetööl osaleva juriidilise isiku alarmsõiduki kuuluvust näitava kirje ja

valgustpeegeldava kaldtriibustiku mõõtmed, kaldenurgad ning värvikombinatsiooni paigutuse

ja mustri nõuded kehtestab Päästeameti peadirektor disainijuhendis, arvestades käesoleva jao

nõudeid.“.

§ 2. Määruse § 1 punkt 5 jõustub 1. juunil 2025. aastal.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristen Michal

peaminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Läänemets

siseminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Keit Kasemets

riigisekretär

1

Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2011. aasta

määruse nr 77 „Alarm- ja jälitussõidukite loetelu, nende tähistamise ja

liiklemise kord“ muutmine“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõu eesmärk on ajakohastada alarmsõidukite loetelu ja parandada nende märgatavust

liikluses. Selleks:

1) täiendatakse alarmsõidukite loetelu:

 Keskkonnaameti (edaspidi KeA) sõiduki ja maastikusõidukiga;

 Kaitseväe (edaspidi KV) juhataja asetäitja ning peastaabi ja luurekeskuse ülema autoga;

 Kaitseministeeriumi (edaspidi KaM) sõiduki ja kantsleri autoga;

 Siseministeeriumi (edaspidi SiM) kantsleri autoga;

2) kehtestatakse nõuded KeA alarmsõiduki värvimisele;

3) muudetakse vangla alarmsõiduki kontrastvärvi;

4) täpsustatakse nõudeid Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA), kiirabi, Päästeameti

(edaspidi PäA) ja päästetööl osaleva juriidilise isiku alarmsõiduki lisamärgistusele;

5) volitatakse PPA peadirektorit, Terviseameti peadirektorit ja PäA peadirektorit kehtestama

disainijuhendi, milles täpsustatakse nõudeid alarmsõiduki kuuluvust näitavale kirjele ja

lisamärgistusele.

Eelnõu avaldab olulist positiivset mõju siseturvalisusele, aidates vähendada alarmsõidu ohte.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud SiM-i:

 nõunik Indrek Link ([email protected]);

 nõunik Marko Põld ([email protected]);

 õigusnõunik Kristi Käsper ([email protected]);

 õigusnõunik Kadi Parmas ([email protected]) ja

 õigusnõunik Helen Ojamaa-Muru (teenistussuhe peatunud).

Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud SiM-i õigusosakonna õigusnõunik

Kristi Kool ([email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja, välja arvatud lisa, on keeleliselt toimetanud SiM-i õigusosakonna keele-

toimetaja Heike Olmre (tel 612 5241, [email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2011. aasta määrust nr 77 „Alarm- ja

jälitussõidukite loetelu, nende tähistamise ja liiklemise kord“ (edaspidi kehtiv määrus)

avaldamismärkega RT I, 08.02.2022, 10.

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga

ega Euroopa Liigu õiguse rakendamisega.

2

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist, millest teises sätestatakse jõustumisaeg.

Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse kehtiva määruse § 1 lõiget 1 punktidega 15 ja 16, et lisada

alarmsõidukite loetellu KaM-i sõiduk ning KeA sõiduk ja maastikusõiduk.

1) KaM-i sõiduk. Nagu Välisministeeriumil, kelle sõidukiga võib teha alarmsõitu rahvus-

vahelise visiidi delegatsiooni saatmiseks, on ka KaM-il vaja teha alarmsõite liitlaste ja

kõrgetasemeliste visiitide saatmiseks. Sõjaväepolitsei eskortimisvõimalused võivad olla

kohati piiratud, näiteks suurõppuse ajal, kus osaleb palju liitlasriike. Samuti ei ole harv, et

ühel visiidil liiguvad delegatsioonid eri suundades, näiteks ühed Tapale ja teised Ämarisse.

Seetõttu on vaja sõjaväepolitseil abi, kellel on alarmsõidu tegemise õigus. Sellest lähtudes

peab KaM vajalikuks laiendada oma valitsemisala väga piiratud alarmsõidukite ringi KaM-i

sõidukiga.

2) KeA sõiduk ja maastikusõiduk. KeA teeb riiklikku järelevalvet jahiseaduse, jäätme-

seaduse, kalapüügiseaduse, looduskaitseseaduse, loomakaitseseaduse ja metsaseaduse

nõuete täitmise üle. Nendes seadustes on KeA-le antud õigus kasutada korrakaitseseaduse

(edaspidi KorS) §-s 45 sätestatud riikliku järelevalve erimeedet sõiduk peatada.

Sõiduki peatamiseks peab KeA andma sõiduki juhile käe, saua, helkurketta või alarm-

sõiduki valgusseadme või valjuhääldiga sõiduki peatamise märguande (KorS-i § 45 lg 1).

Märguande võib anda, kui see on vajalik ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrju-

miseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks. Ükski KeA sõiduk ei ole hetkel alarmsõiduk.

Seega, kuigi sõiduki peatamise märguande võib anda alarmsõiduki valgusseadme või valju-

hääldiga, ei saa KeA seda võimalust praktikas kasutada.

Muudatus on tingitud praktilisest vajadusest. KeA-l võib töö iseloomu tõttu tekkida sõiduki

peatamise vajadus metsateel, maastikul, pinnaskatteta teel või väiksemal kohalikul teel.

Üldjuhul puudub seal võimalus eesliikuvast sõidukist ohutult mööduda, peatada oma sõiduk

ja anda seejärel käe, saua või helkurkettaga teisele sõidukile peatamismärguanne. Samuti ei

ole sellistes kohtades võimalik liikuda eesliikuva sõiduki kõrvale ja anda märguanne

liikuvast sõidukist.

KeA sõiduki ja maastikusõiduki lisamisega alarmsõidukite loetellu tekib KeA-l võimalus

peatada eesliikuv sõiduk ka alarmsõiduki eriseadmega – valgusseadme või valjuhääldiga –

ja kasutada kõiki meetmeid, mis on KeA-le seadusega lubatud.

Eelnõu § 1 punktidega 2 ja 3 täiendatakse kehtiva määruse § 1 lõiget 3, et lisada alarmsõiduki-

te loetellu KV juhatuse asetäitja ning peastaabi ja luurekeskuse ülema auto (p 7), KaM-i

kantsleri auto (p 9) ja SiM-i kantsleri auto (p 10).

1) KV juhatuse asetäitja ning peastaabi ja luurekeskuse ülema auto ning KaM-i kantsleri

auto lisatakse alarmsõidukite loetellu KaM-i ettepanekul1.

Lisaks kaitseministrile ja KV juhatajale puutuvad KaM-i kantsler ning KV juhataja ase-

täitja, peastaabi ülem ja luurekeskuse ülem kiireloomuliste ametiülesannete täitmisel sageli 1 KaM-i 14. veebruari 2023. aasta kiri nr 5-13/23/262 [asutusesiseseks kasutamiseks]. KV luurekeskuse ülema

auto lisandus hilisemast ettepanekust.

3

kokku riigisaladuse ja salastatud välisteabega, mida ei tohi töödelda tavapäraste side-

vahenditega ega kontrollimata keskkonnas. Otsustamiseks ja kriisijuhtimiseks on oluline

omada detailset olukorraülevaadet ning saada asjakohaseid hinnanguid, mis on sõjalises

riigikaitses üldjuhul riigisaladus või salastatud välisteave. Seega võib olla vaja teha alarm-

sõite. Lisaks on KaM-i kantsleril ning KV juhataja asetäitjal, peastaabi ülemal ja luure-

keskuse ülemal vaja kiireloomuliste ametiülesannete täitmisel teha alarmsõite selleks, et

vajadusel kiiresti koonduda juhtimispunkti või staapi ja tagada õigeaegne juhtimis-

korraldus.

2) SIM-i kantsleri auto. Nagu KaM-i kantsleril ning KV juhataja asetäitjal, peastaabi ülemal

ja luurekeskuse ülemal, võib SiM-i kantsleril tulla ette olukordi, kus on vaja juhtimise

korraldamiseks liikuda kiirelt staapi või ühest asukohast teise. Seda eelkõige sõjalise

riigikaitse eel ja sisejulgeolekusündmuse või -kriisi korral. SiM-i valitsemisala asutustel on

kandev roll erinevate hädaolukordade juhtimisel, näiteks põgenike massiline sisseränne,

massiline korratus ja terrorismist põhjustatud hädaolukord.

Eelnõu § 1 punktiga 4 5 täiendatakse kehtiva määruse § 6 lõikeid 6 ja 8, et võimaldada KeA

ja vangla alarmsõidukile paigaldada punane vilkur (lg 6) või punase filtriga märgutuli (lg 8).

1) Vangla alarmsõiduk. Vangistusseaduse § 71 lõikes 31 on sätestatud, et vanglateenistuse

ametnikul on teenistuskohustuse täitmisel õigus kinni pidada isik, kes oma tegevusega

vahetult ohustab karistuse täideviimist vanglas. Näiteks võib selline isik olla vanglast

põgenenud kinnipeetav, kes juhib sõidukit ise, või tema abistaja, kes juhib sõidukit, milles

kinnipeetav viibib. Mõlemal juhul ohustatakse vahetult karistuse täideviimist vanglas. Kui

see isik viibib sõidukis, on vanglateenistuse2 ametnikul vangistusseaduse § 71 lõike 32

kohaselt õigus sõiduk peatada KorS-i §-s 45 sätestatud korras. Sõiduki peatamise märgu-

anne antakse liiklusseaduse § 200 lõike 1 punkti 3 kohaselt ühel ajal töötava sinise ja punase

vilkuriga. Seetõttu on vajalik anda vanglale õigus paigaldada alarmsõidukile punane vilkur

või selle asendusena punase filtriga märgutuli.

2) KeA alarmsõiduk. KeA võib sõiduki KorS-i § 45 kohaselt peatada, kui ta teeb järelevalvet

jahiseaduse, jäätmeseaduse, kalapüügiseaduse, looduskaitseseaduse, loomakaitseseaduse

või metsaseaduse nõuete täitmise üle. Selleks annab KeA sõiduki peatamise märguande

liiklusseaduses kehtestatud korras (KorS-i § 45 lg 1). Selle § 200 lõike 1 punktis 3 on nähtud

ette, et ees sõitva sõiduki juhile antakse taga sõitvalt alarmsõidukilt peatamismärguanne

ühel ajal töötava sinise ja punase vilkuriga. Alarmsõidukile punase vilkuri või selle asendu-

sena punase filtriga märgutule paigaldamiseks peab seda võimaldama kehtivas määruses.

Eelnõu § 1 punktiga 5 asendatakse kehtiva määruse § 9 punktis 8 vangla alarmsõiduki tume-

roheline kontrastvärv tumehalliga. Põhivärv on ka edaspidi valge. Arvestades, et vanglateenis-

tuse muudel tähistel, sealhulgas vormiriietusel, kasutatakse tumehalli ning KeA alarmsõiduki

värvikombinatsiooniks kavandatakse roheline ja valge, võetakse vanglateenistuse alarmsõidu-

kil kontrastvärvina kasutusele tumehall.

Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse kehtiva määruse § 9 punktiga 9, et sätestada KeA alarm-

sõiduki põhi- ja kontrastvärv. KeA alarmsõiduki põhivärv on roheline ja kontrastvärv valge.

Kuna alarmsõidukeid kasutavad asutused, kellel on erinevad õigused ja kohustused, peab

2 Vanglateenistus hõlmab Justiitsministeeriumi vanglate osakonna ja vanglad. Kuivõrd vanglate osakonna ühele

eravärvides sõidukile ei ole vaja punaseid vilkureid või märgutulesid, kohaldatakse kehtivat määrust ainult vangla

alarmsõidukile.

4

alarmsõiduki värv võimaldama eristada, mis asutusele see kuulub. Samuti on sõiduki peata-

misel oluline, et selle juht saaks selgelt aru, et peatumist nõuab alarmsõiduk. Sellest aitavad aru

saada just alarmsõiduki värvid ning valgus- ja heliseadmed.

Eelnõu § 1 punktiga 7 asendatakse kehtiva määruse § 10 lõikes 2 „spetsiaalhaagis“ „haagise-

ga“. Muudatus on tehniline: täpsustatakse vaid terminikasutust.

Eelnõu § 1 punktiga 8 täiendatakse kehtiva määruse § 10 lõiget 3 KeA-ga. Muudatuse kohaselt

värvitakse KeA alarmsõidukil kontrastvärviga samad osad nagu sõjaväepolitsei, Maksu- ja

Tolliameti ning vangla alarmsõidukil.

Eelnõu § 1 punktiga 9 tunnistatakse kehtetuks kehtiva määruse § 10 lõike 5 teine lause, milles

on volitatud PäA peadirektorit käskkirjaga kinnitama PäA ja päästetööl osaleva juriidilise isiku

alarmsõidukile kantava kirje ja lisamärgistuse mõõtmed. Kuna §-s 10 on reguleeritud alarm-

sõiduki värvimist, mitte tähistamist, tõstetakse see volitusnorm eelnõuga lisatavasse § 121 (vt

§ 1 p 14 selgitust).

Eelnõu § 1 punktiga 10 üldistatakse kehtiva määruse § 11 lõike 1 nõuet alarmsõidukile selle

kuuluvust näitava kirje kandmise kohta, jättes välja kirje asukohtade loetelu. Muudatuse

vajadus tuleneb sellest, et kirje asukoht sõltub sõiduki tüübist ja mudelist. Kehtivas lõikes on

nähtud ette, et kolme külguksega alarmsõidukile kantakse kirje esiustele või tagauksele ja

külgedele. See välistab võimaluse kanda kirje samal ajal nii esi- kui ka teistele külgustele või

külgedele. Selleks, et olenevalt hangitava sõiduki tüübist ja mudelist ei tuleks kirje sobivasse

kohta paigutamiseks muuta kehtivat määrust, on otstarbekam sõnastada nõue üldisemalt ja

täpsustada seda disainijuhendis (vt § 1 p 14 selgitust).

Eelnõu § 1 punktiga 11 asendatakse kehtiva määruse § 11 lõikes 3 sõna „korrapidamisgrupp“

sõnadega „välijuhtide grupp“. 2022. aastal muudeti PäA pääste- ja demineerimistöö ning kriisi-

juhtimise valmisoleku tagajate ametinimetusi. Päästepiirkonna operatiivkorrapidaja on nüüd

välijuht. Analoogsed ametinimetused ja sama tasandi ametikohad on ka PPA-s ja Terviseameti

hallatavas kiirabibrigaadis. PäA ametinimetuste ühtlustamine peamiste koostööpartnerite oma-

dega tagab partneritele selgema arusaama PäA teenistujate rollidest. Muudatus on tehniline.

Eelnõu § 1 punktiga 12 täpsustatakse kehtiva määruse § 11 lõiget 4.

Kehtiva lõike kohaselt kantakse päästetööl osaleva juriidilise isiku alarmsõiduki esiustele, külg-

ustele või külgedele tema nimetus või vabatahtliku päästekomando nimetus ja kuuluvust näitav

kirje „VABATAHTLIK PÄÄSTE“. Seda on võimalik tõlgendada nii, et kirje peaks olema

kõikidel päästetööl osalevate juriidiliste isikute alarmsõidukitel, näiteks ka AS Eesti Energia

omal. Kirje on aga vajalik vaid alarmsõidukil, mida kasutab vabatahtlik päästekomando. Vaba-

tahtliku päästekomando tegevust korraldab päästetööl osalev juriidiline isik, kellega on PäA

sõlminud tsiviilõigusliku lepingu (päästeseaduse § 2 lg 5).

Seetõttu muudetakse kehtivat lõiget selliselt, et esimeses lauses reguleeritakse päästetööl

osaleva juriidilise isiku, näiteks AS Eesti Energia alarmsõiduki tähistust, ja teises lauses pääste-

komando alarmsõiduki tähistust. Muudatusega tagatakse õigusselgus, et praktikas ei tekiks aru-

saamatusi, mis alarmsõiduk tuleb tähistada kirjega „VABATAHTLIK PÄÄSTE“. Muudatus on

tehniline.

5

Eelnõu § 1 punktiga 13 muudetakse kehtiva määruse § 12, milles on reguleeritud alarmsõiduki

lisamärgistust. Eraldatakse eraldi lõigetesse nõuded PPA ja kiirabi alarmsõidukile ning PäA ja

päästetööl osaleva juriidilise isiku alarmsõidukile. Samuti võetakse termini ruudustikukujuline

või kaldtriipudega linthelkur-värviriba asemel kasutusele terminid valgustpeegeldav ruudustik

ja valgustpeegeldav kaldtriibustik. Terminimuudatus on tehniline: terminikasutust ühtlustatak-

se majandus- ja kommunikatsiooniministri 13. juuni 2011. aasta määruse nr 42 „Mootorsõiduki

ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ lisaga 1.

1) Lõikes 1 sätestatakse nõuded PPA ja kiirabi alarmsõiduki valgustpeegeldavale ruudustikule

ja kaldtriibustikule. Võrreldes kehtiva määrusega kaotatakse piirang, et see peab asetsema

alarmsõiduki allosas ja et selle laius peab olema kuni 400 millimeetrit. Edaspidi võib

valgustpeegeldav ruudustik või kaldtriibustik katta alarmsõiduki esiosal ja külgedel kuni

pool pealisehitusest ning tagaosal ulatuda pealisehituse ülemise ääreni. Täpsemad nõuded

kehtestatakse disainijuhendis (vt § 1 p 14 selgitust).

2) Lõikes 2 täpsustatakse, et PPA alarmsõiduki valgustpeegeldav ruudustik või kaldtriibustik

on:

 esiosal ja külgedel sinine ja valge või sinine ja kollane ning

 tagaosal sinine ja kollane.

3) Lõikes 3 täpsustatakse, et kiirabi alarmsõiduki valgustpeegeldav ruudustik või kaldtriibus-

tik on:

 esiosal ja külgedel roheline ja valge või roheline ja kollane ning

 tagaosal roheline ja kollane.

Võrreldes kehtiva määrusega kaob õigus kasutada PPA ja kiirabi alarmsõiduki tagaosal

sinist ja valget valgustpeegeldavat ruudustikku või kaldtriibustikku. Muudatus on vajalik,

kuna majandus- ja kommunikatsiooniministri 13. juuni 2011. aasta määruse nr 42 „Mootor-

sõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ lisa 1 koodi 223 „Helkur“

punkti 14 kohaselt ei tohi sõiduki tagaosale paigaldada valget tooni valgustpeegeldavat

erimärgistust. Praktikas sinist ja valget valgustpeegeldavat ruudustikku või kaldtriibustikku

kasutuses ka pole.

4) Lõikes 4 nähakse ette, mis PäA ja päästetööl osaleva juriidilise isiku alarmsõiduki osad

tähistatakse valgustpeegeldava kaldtriibustikuga. Esiosal võib see ulatuda alarmsõiduki

horisontaalse keskjooneni ja tagaosal ülemise ääreni. Külgedel võib valgustpeegeldava

kaldtriibustiku alumise rea kõrgus ulatuda alarmsõiduki horisontaalse keskjooneni. Ülemise

rea kõrgust reguleeritakse disainijuhendis (vt § 1 p 14 selgitust), kuna see oleneb konkreet-

sest sõidukist. Valgustpeegeldav kaldtriibustik aitab tagada liiklusohutust: alarmsõiduk

peab olema liiklejatele selgelt eristatav ja ei tohi peegeldada valgust viisil, mis teisi liiklejaid

pimestab. Võrreldes kehtiva määrusega sisulisi muudatusi ei tehta.

5) Lõikes 5 täpsustatakse, et PäA ja päästetööl osaleva juriidilise isiku alarmsõiduki valgust-

peegeldav kaldtriibustik on:

 esiosal valge;

 külgedel kollane ja valge ning

 tagaosal kollane.

Sisulisi muudatusi võrreldes kehtiva määrusega ei tehta. Tagatakse vaid parem õigusselgus.

6

6) Lõikes 6 nähakse ette, et PäA ja päästetööl osaleva juriidilise isiku põhivärviga värvitud

haagise ja erikonteineri võib tähistada lõigete 4 ja 5 kohaselt valgustpeegeldava kald-

triibustikuga. Muudatus tuleneb vajadusest parandada haagise ja erikonteineri märgatavust

liikluses. Näiteks võib päästesündmuse lahendamisel tekkida vajadus paigutada haagis või

erikonteiner sõiduteele ilma vedukautota. Samuti on võimalik olukord, kus päästesündmust

saadetakse lahendama autorong, mis koosneb alarmsõidukist ja haagisest. Haagis aga varjab

alarmsõiduki tagaosa ja see ei ole liiklejatele eristatav. Muudatusega suurendatakse liiklus-

ohutust ja kujundatakse PäA ühtset visuaalset kuvandit.

Eelnõu § 1 punktiga 14 täiendatakse kehtivat määrust §-ga 121, millega volitatakse PPA,

Terviseameti ja PäA peadirektorit kehtestama vastavalt PPA (lg 1), kiirabi (lg 2) ning PäA ja

päästetööl osaleva juriidilise isiku (lg 3) alarmsõiduki disainijuhendi. Disainijuhendis regulee-

ritakse alarmsõiduki kuuluvust näitava kirje ja valgustpeegeldava ruudustiku või kaldtriibustiku

mõõtmeid, kaldenurki ning värvikombinatsiooni paigutust ja mustrit.

Praegu kinnitab PäA peadirektor käskkirjaga vaid PäA ja päästetööl osaleva juriidilise isiku

alarmsõidukile kantava kirje ja lisamärgistuse mõõtmed. Praktilise vajaduse tõttu laiendatakse

volitusnormi nii, et PäA peadirektor kehtestab ka kaldenurgad ning värvikombinatsiooni

paigutuse ja mustri nõuded.

Sõidukid on erinevad: nii sõiduki keretüübist, mudelist kui ka tootjast sõltub, millised saavad

kuuluvust näitav kirje ja valgustpeegeldav ruudustik või kaldtriibustik täpselt olla. Näiteks võib

erineda, kui suur ruudustik või triibustik alarmsõidukile sobib. Et paindlikustada kuuluvust

näitava kirje ja valgustpeegeldava ruudustiku või kaldtriibustiku kasutust, on vaja anda

asutustele õigus reguleerida täpsemaid nõudeid ise. Samas tuleb disainijuhendi kehtestamise

eel huvipooli kaasata, veendumaks, et kavandatud nõuded sobivad.

Eelnõu §-s 2 nähakse ette, et eelnõu § 1 punkt 5 jõustub 1. juunil 2025. Vangla alarmsõiduki

kontrastvärvi muutmiseks antakse üleminekuaeg. Kui see muudatus jõustuks üldises korras,

muutuks vangla alarmsõiduk nõuetevastaseks enne, kui vangla on jõudnud selle kontrastvärvi

vahetada.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

4. Määruse mõjud

4.1. Mõju siseturvalisusele

Alarmsõiduki kasutamise eeldus on, et see on nõuetekohaselt värvitud ja tähistatud ning sellel

on vajalikud valgus- ja heliseadmed. Alarmsõitu tehes, sealhulgas sõiduki peatamisel, on

oluline, et liiklejad saavad selgelt aru, et tegemist on alarmsõidukiga. Liiklejad on harjunud, et

neid peatab erivärvides sõiduk, ja muul juhul võib tekkida arusaamatus, kes ja miks neid peatab.

7

Sihtrühm: Eesti elanikud. 2024. aasta alguse seisuga elas Eestis 1 374 687 inimest.3 Eelnõu

mõjutab otseselt neid, kes puutuvad liiklejatena kokku alarmsõidukitega. Täpset arvu on keeru-

line välja tuua, kuid eelduslikult puudutab eelnõu mingil määral valdavat osa elanikest. Siht-

rühm on seega suur.

Mõju ulatus on väike, kuna muudatused ei eelda, et elanikud muudaksid oma käitumist. Alarm-

sõidukid on liikluses ka praegu. Eelnõuga suureneb küll nende asutuste ja teenistujate ring, kes

võivad alarmsõidukit kasutada, kuid see ei tähenda automaatselt alarmsõitude arvu kasvu.

PPA, kiirabi, PäA ja päästetööl osaleva juriidilise isiku alarmsõidukil kasutatakse lisamärgistust

ka praegu. Selle eesmärk on teha alarmsõiduk liikluses hõlpsalt nähtavaks ja eristatavaks, kuid

alarmsõiduki taga sõites võib lisamärgistuselt peegelduv valgus teist sõidukijuhti pimestada.

Seetõttu on ohutuse tagamiseks oluline lisamärgistust täpsemalt reguleerida. Lisamärgistus

avaldab enim mõju pimedal ajal.

Eelnõuga antakse KeA-le õigus peatada sõiduk alarmsõiduki valgusseadme või valjuhääldiga.

Kuigi see on KeA-le märkimisväärne muudatus, ei tohiks see tekitada kohanemisraskusi teistele

sõidukijuhtidele, kuna ühelt poolt on KeA alarmsõiduk nõuetekohaselt värvitud ja teiselt poolt

on sõidukijuhid harjunud, et neid võib peatada, näiteks praegu politseinik liiklusjärelevalves.

Mõju avaldumise sagedus on keskmine. Võib eeldada, et liiklejad puutuvad peamiselt kokku

PPA, kiirabi, PäA ja päästetööl osaleva juriidilise isiku alarmsõiduki lisamärgistuse muudatuse-

ga. Kokkupuude nende alarmsõidukitega võib olla küll regulaarne, eriti tiheasustusalal, kuid

mitte igapäevane.

Kuna põhiline osa alarmsõitudest tehakse PPA, PäA ja kiirabibrigaadi väljakutsete teeninda-

miseks, sõltub ka mõju avaldumise sagedus eelkõige nende alarmsõidukitest. Kuigi eelnõuga

lisandub alarmsõiduki kasutajaid, teevad nad alarmsõite vähe ja seega see mõju avaldumise

sagedust märkimisväärselt ei suurenda.

KeA alarmsõiduki lisandumine avaldab mõju eelkõige nendele, kelle sõiduki soovib KeA

järelevalves peatada. Arvestades KeA süüteomenetluste arvu4, millele tavapäraselt eelneb

riiklik järelevalve, ja eeldades, et KeA-l pole kõikidel juhtudel vaja sõidukit peatada, on kokku-

puude KeA alarmsõidukitega ebaregulaarne ja harv.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Kui alarmsõidukijuhid pole piisavalt koolitatud

või neil ei ole alarmsõidu kogemust, võib suureneda liiklusõnnetuste risk. Seda maandab nõue,

et alarmsõidukit võib juhtida vaid teenistuja, kes on läbinud alarmsõidukijuhi koolituse, kus

antakse alarmsõiduks vajalikud oskused ja juhitakse tähelepanu selle ohtudele.

Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju siseturvalisusele on oluline, kuid positiivne.

4.2. Mõju riigiasutuste korraldusele

1) Sihtrühm: KaM-i valitsemisala. KaM-i ja KV teenistujate koguarvu ei ole võimalik

avaldada. Muudatus puudutab teenistujaid, kelle ülesanne on korraldada, et alarmsõidukid

3 Statistikaamet 2024. Rahvaarv. 4 KeA 2023. aasta järelevalve kokkuvõte kohaselt alustas KeA 991 väärteo- ja 17 kriminaalmenetlust. Avarsalu,

Olav 2024. 2023. aasta järelevalves [slaidid].

8

vastaksid neile kehtestatud nõuetele. Samuti mõnda üksikut teenistujat, kellel võib olla vaja

alarmsõidul osaleda. Sihtrühm on seega väike.

Mõju ulatus on keskmine, kuna kuigi töökorraldus muutub, ei kaasne kohanemisraskusi.

KV-s on juba kasutusel erinevad alarmsõidukid, samuti olid KaM-i kantsleri ja KV pea-

staabi ülema auto Vabariigi Valitsuse kunagise kriisikomisjoni ajal enne 2022. aastat alarm-

sõidukite loetelus. Eelnõu võimaldab KaM-i valitsemisalas saata senisest paremini ja

paindlikumalt liitlaste ja kõrgetasemelisi visiite, samuti koguneda riigikaitseks juhtimis-

punkti või staapi ja tagada õigeaegne juhtimiskorraldus.

KaM-i sõidukit ja kantsleri autot ning KV juhataja asetäitja ning peastaabi ja luurekeskuse

ülema autot, mis lisatakse eelnõuga alarmsõidukite loetellu, ei pea värvima, kuid neile tuleb

paigaldada alarmsõiduki eriseadmed ja registreerida need alarmsõidukitena liiklusregistris.

Alarmsõidukijuht peab liiklusseaduse § 841 lõike 1 kohaselt läbima mootorsõiduki

kategooriale vastava alarmsõidukijuhi koolituse. Iga viie aasta järel tuleb lõike 7 kohaselt

läbida ka täienduskoolitus. Samuti tuleb iga viie aasta tagant läbida tervisekontroll (liiklus-

seaduse § 101 lg 4 p 2).

Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna mõju on ebaregulaarne ja harv. KaM-i sõiduk ja

kantsleri auto ning KV juhataja asetäitja ning peastaabi ja luurekeskuse ülema auto on vaja

viia vastavusse alarmsõidukile kehtestatud nõuetele ühel korral, kui need alarmsõidukitena

kasutusele võetakse.

Võib eeldada, et uusi alarmsõidukeid kasutatakse kiireloomuliste ametiülesannete

täitmiseks. Tõenäoliselt esineb selliseid ülesandeid harva. Eelduslikult ei ole vaja neid ka

liitlaste või kõrgetasemeliste visiitide saatmiseks regulaarselt kasutada, kuna see on

jätkuvalt eelkõige sõjaväepolitsei ülesanne.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Alarmsõidukit võib juhtida vaid alarm-

sõidukijuhi koolituse läbinu, mistõttu negatiivne mõju puudub või on vähene. Koolitusel

saab alarmsõidukijuht alarmsõiduks vajalikud oskused ja ülevaate selle ohtudest.

Ebasoovitav mõju KaM-ile ja KV-le võib seisneda selles, et kuna KaM-i sõidukit ja

kantsleri autot ning KV juhataja asetäitja ning peastaabi ja luurekeskuse ülema autot ei

värvita alarmsõiduki värvidesse, ei pruugi olla teistele liiklejatele üheselt arusaadav, et need

on alarmsõidukid. Seda riski aitab maandada märgutulede paigaldus ja alarmsõidul

arvestamine, et eravärvides alarmsõiduk võib olla vähem märgatav kui näiteks politsei-

värvides alarmsõiduk.

Eelnõuga kaasnevad KAM-ile ja KV-le kulud (vt seletuskirja p 5.1), mis võivad avaldada

ebasoovitavat mõju nende eelarvele. Võttes arvesse kulude suurust ning KAM-i ja KV

eelarvet, on ebasoovitav mõju siiski väike.

Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on väheoluline, kuid soovitud ja positiivne.

2) Sihtrühm: KeA. 2024. aasta andmetel töötas KeA-s 570 inimest. Alarmsõidukeid hakkavad

kasutama kuus piirkondlikku bürood, kus töötab kokku 134 inimest, ja uurimisosakond, kus

töötab 145 inimest. Muudatus puudutab ka teenistujaid, kelle ülesanne on korraldada, et

alarmsõidukid vastaksid neile kehtestatud nõuetele. Sihtrühm on seega keskmine.

9

Mõju ulatus on keskmine, kuna kuigi KeA töökorraldus muutub, ei kaasne eeldatavalt

kohanemisraskusi. Eelnõu võimaldab KeA-l teha senisest paremini riiklikku järelevalvet,

sealhulgas kontrollida sõidukeid, mille juhid või kasutajad võivad olla toime pannud kesk-

konnasüüteo. Lisaks peab KeA sõidukid, mida ta soovib hakata kasutama alarmsõidukitena,

värvima põhi- ja kontrastvärviga, paigaldama neile alarmsõiduki eriseadmed ning registree-

rima need alarmsõidukitena liiklusregistris.

Mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuna mõju on regulaarne, aga mitte igapäevane.

KeA-l on sõidu- ja maastikuautosid5 kokku peaaegu 200. Nendest on plaanitud alarm-

sõidukiteks esialgu 15 ja tulevikus maksimaalselt 50 sõidukit. KeA sõidukite muutmine

alarmsõidukiteks on ühekordne. Hiljem tuleb seda teha sõiduki väljavahetamise korral.

Alarmsõidukeid kasutatakse küll igapäevaselt, kuid eriseadmeid teise sõiduki peatamiseks

ebaregulaarselt.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike, kuna negatiivne mõju puudub või on vähene.

Ebasoovitav mõju KeA-le võib seisneda selles, et uue värvikombinatsiooni tõttu ei pruugi

üldsus kohe aru saada, mis asutusele alarmsõiduk kuulub. Samas, kui sõiduki peatamisel

kasutatakse ühel ajal töötavat sinist ja punast vilkurit, saavad liiklejad selgelt aru, et tegemist

on alarmsõidukiga. Liiklejad on harjunud, et neid peatab erivärvides, märgutuledega alarm-

sõiduk.

Võib suureneda liiklusõnnetuste risk, kui alarmsõidukijuht pole piisavalt koolitatud või tal

puudub alarmsõidu kogemus. Seda maandab nõue, et alarmsõidukit võib juhtida vaid alarm-

sõidukijuhi koolituse läbinu. Koolitusel antakse alarmsõiduks vajalikud oskused ja juhi-

takse tähelepanu selle ohtudele.

Eelnõuga kaasnevad KeA-le kulud (vt seletuskirja p 5.2), mis võivad avaldada ebasoovita-

vat mõju KeA eelarvele. Võttes arvesse kulude suurust ja KeA eelarvet, on ebasoovitav

mõju siiski väike.

Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on oluline, kuid soovitud ja positiivne.

3) Sihtrühm: SiM. 2024. aasta seisuga on SiM-is ligi 200 teenistujat.6 Kuna eelnõuga lisandub

alarmsõidukite loetellu üksnes SiM-i kantsleri auto, puudutab see ühte teenistujat. Samuti

puudutab muudatus teenistujaid, kelle ülesanne on korraldada, et alarmsõidukid vastaksid

neile kehtestatud nõuetele. Sihtrühm on seega väike.

Mõju ulatus on väike, kuna kuigi SiM-i töökorraldus muutub, ei kaasne kohanemisraskusi.

Eelnõu võimaldab sisejulgeolekukriisi korral SiM-i kantsleril liikuda kiirelt staapi või ühest

asukohast teise ja tagada õigeaegne juhtimiskorraldus. SiM-is on juba alarmsõidukina

kasutusel siseturvalisuse teenistuse sõiduk. Alarmsõidukina lisandub üksnes SiM-i kantsleri

auto, mis oli alarmsõidukite loetelus ka enne 2022. aastat, kui SiM-i kantsler oli Vabariigi

Valitsuse kunagise kriisikomisjoni liige.

SiM-i kantsleri autole tuleb paigaldada alarmsõiduki eriseadmed ja alarmsõidukijuht peab

liiklusseaduse § 841 lõike 1 kohaselt läbima mootorsõiduki kategooriale vastava alarm-

sõidukijuhi koolituse.

5 Keskkonnaamet 2024. Keskkonnakaitseinspektor. 6 Siseministeerium 2024. Ministeeriumi tutvustus ja struktuur.

10

Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna mõju on ebaregulaarne ja harv. SiM-il on kolm

sõidukit, millest ühte kasutab peamiselt kantsler. SiM-i kantsleri autot kasutatakse

alarmsõiduks kiireloomuliste ametiülesannete täitmisel. Võib eeldada, et selliseid

ülesandeid esineb harva, mitte regulaarselt.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Alarmsõidukit võib juhtida vaid alarm-

sõidukijuhi koolituse läbinu, mistõttu negatiivne mõju puudub või on vähene. Koolitusel

saab alarmsõidukijuht alarmsõiduks vajalikud oskused ja ülevaate selle ohtudest.

Ebasoovitav mõju SiM-ile võib seisneda selles, et kuna kantsleri autot ei värvita alarm-

sõiduki värvidesse, ei pruugi olla teistele liiklejatele üheselt arusaadav, et see on alarm-

sõiduk. Seda riski aitab maandada märgutulede paigaldus ja alarmsõidul arvestamine, et

eravärvides alarmsõiduk võib olla vähem märgatav kui näiteks politseivärvides alarm-

sõiduk.

Eelnõuga kaasnevad SiM-ile kulud (vt seletuskirja p 5.3), mis võivad avaldada ebasoovita-

vat mõju SiM-i eelarvele. Võttes arvesse kulude ja SiM-i eelarve suurust, on ebasoovitav

mõju siiski väike.

Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on väheoluline, kuid soovitud ja positiivne.

4) Sihtrühm: PPA. PPA-s töötab 2024. aasta seisuga 4591 inimest7. Muudatus puudutab

teenistujaid, kelle ülesanne on korraldada, et alarmsõidukid vastaksid neile kehtestatud

nõuetele. Seega on sihtrühm väike.

Eelnõu avaldab mõju PPA alarmsõidukite tähistamise töökorraldusele. Lisamärgistuse

nõuete täpsustamise ja disainijuhendi kehtestamisega suurendatakse selgust, kuidas PPA

alarmsõiduk tähistatakse.

Mõju ulatus on väike, kuna PPA töökorraldus suuresti ei muutu ja puudub tarvidus kohane-

da. PPA alarmsõidukile võimaldab lisamärgistuse kanda ka kehtiv määrus: politseivärvides

alarmsõidukil kasutatakse praegu linthelkur-värviriba. PPA-le kaasneb ülesanne töötada

välja ja kinnitada disainijuhendis alarmsõiduki kuuluvust näitava kirje ning valgust-

peegeldava ruudustiku ja kaldtriibustiku mõõtmed, kaldenurgad ning värvikombinatsiooni

paigutus ja muster. See on ühekordne. Edaspidi tuleb disainijuhendit vaid vajaduse järgi

muuta.

Mõju avaldumise sagedus on väike. PPA-l on kokku 724 alarmsõidukit. Muudatus puudu-

tab eelkõige politseivärvides alarmsõidukeid. Neid on 334, millest patrullsõidukeid on

umbes 150. Kuigi alarmsõiduki tähistamine on regulaarne, tehakse seda 5–7 aasta tagant.

Üldjuhul tähistatakse uus alarmsõiduk liisingusõiduki väljavahetamisel.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Ebasoovitav mõju PPA-le võib seisneda

selles, et alarmsõiduki valgustpeegeldav ruudustik või kaldtriibustik ei võimalda üldsusel

aru saada, mis asutusele see kuulub. Samuti võib ebasoovitavat mõju avaldada alarmsõiduki

tähistamise nõuete liialt sage muutmine. PPA alarmsõiduki kuuluvust näitava kirje ning

7 Teenistujate arv taandatuna täistööajale.

11

valgustpeegeldava ruudustiku ja kaldtriibustiku kohta kehtestab PPA peadirektor disaini-

juhendi. Seega ei saa tekkida olukorda, kus PPA alarmsõiduk tähistatakse viisil, mida PPA

peadirektor ei ole heaks kiitnud.

Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on väheoluline, kuid soovitud ja positiivne.

5) Sihtrühm: kiirabibrigaadi pidajad. Terviseameti andmetel on neid Eestis kümme8.

Muudatus puudutab teenistujaid, kelle ülesanne on korraldada, et alarmsõidukid vastaksid

neile kehtestatud nõuetele. Seega on sihtrühm väike.

Eelnõu avaldab mõju kiirabi alarmsõidukite tähistamise töökorraldusele. Valgustpeegelda-

va ruudustiku ja kaldtriibustiku nõuete täpsustamise ja disainijuhendi kehtestamisega

suurendatakse selgust, et erinevate kiirabibrigaadi pidajate alarmsõidukid tähistatakse

ühetaoliselt.

Mõju ulatus on väike. Kiirabibrigaadi pidajate töökorraldus ei muutu ja puudub tarvidus

kohaneda. Kiirabi alarmsõidukitele võimaldab lisamärgistuse kanda ka kehtiv määrus. See

on võimalus, mitte kohustus. Seni on seda kasutatud peamiselt kiirabi välijuhi sõidukil.

Kaasneb ülesanne töötada välja ja kinnitada disainijuhend. See on ühekordne. Edaspidi

tuleb disainijuhendit vaid vajaduse järgi muuta. Disainijuhendit ei pea koostama kiirabi-

brigaadi pidajad eraldi, vaid Terviseamet, kes korraldab kiirabi osutamist.

Mõju avaldumise sagedus on väike. Kokku tegutseb 102 kolmeliikmelist kiirabibrigaadi9.

Muudatus puudutab kaudselt kõiki kiirabi alarmsõidukeid, kuid otseselt siiski neid, millel

on või millele kavandatakse kanda valgustpeegeldav ruudustik või kaldtriibustik. Enamikul

kiirabi alarmsõidukitel praegu lisamärgistust ei ole: see on peamiselt kiirabi välijuhi

sõidukitel. Alarmsõiduk tähistatakse üldjuhul selle soetamisel või uuega asendamisel.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Ebasoovitav mõju kiirabibrigaadi pidajatele

võib seisneda selles, et alarmsõiduki valgustpeegeldav ruudustik või kaldtriibustik ei

võimalda üldsusel aru saada, mis asutusele see kuulub. Samuti võib ebasoovitavat mõju

avaldada alarmsõiduki tähistamise nõuete liialt sage muutmine. Kiirabi alarmsõiduki

kuuluvust näitava kirje ning valgustpeegeldava ruudustiku ja kaldtriibustiku kohta

kehtestab Terviseameti peadirektor disainijuhendi. Seega ei saa tekkida olukorda, kus

kiirabibrigaadi pidajad tähistavad alarmsõiduki viisil, mida kiirabi osutamise korraldaja ei

ole heaks kiitnud.

Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on väheoluline, kuid soovitud ja positiivne.

6) Sihtrühm: PäA ja päästetööl osalevad juriidilised isikud. PäA-s töötab üle 2000 inimese,

kellest üle 1500 on kutselised päästjad. Päästevõrgustikku kuulub 2024. aasta märtsi lõpu

seisuga ligi 2700 vabatahtlikku päästjat.10 Otsesemalt avaldab eelnõu mõju neile, kes

tagavad alarmsõidukite nõuetele vastavust. Seega on sihtrühm väike.

Eelnõu avaldab mõju eelkõige alarmsõidukite ning nende haagiste ja erikonteinerite

kasutuselevõtul, kui need tähistatakse. Tänu disainijuhendi uuendamisele suureneb selgus,

kuidas kasutatakse valgustpeegeldavat kaldtriibustikku.

8 Terviseamet 2024. Kiirabi. 9 Terviseamet 2024. Kiirabi. 10 Päästeamet. Päästeameti aastaraamat 2024, lk 51.

12

Mõju ulatus on väike, kuna töökorraldus ei muutu ja puudub tarvidus kohaneda. PäA ja

päästetööl osaleva juriidilise isiku alarmsõiduki valgustpeegeldav kaldtriibustik sisuliselt ei

muutu: nõudeid vaid täpsustatakse. See parandab õigusselgust.

Mõju avaldumise sagedus on väike. PäA-l on 231 alarmsõidukit ja päästetööl osalevatel

juriidilistel isikutel 240. Täpsustatud nõudeid kohaldatakse juhul, kui võetakse kasutusele

uus PäA või päästetööl osaleva juriidilise isiku alarmsõiduk, haagis või erikonteiner. Seda

ei tehta väga tihti. Praegu kasutusel alarmsõidukite, haagiste ja erikonteinerite tähistust ei

muudeta. Seega avaldub mõju harva.

Ebasoovitava mõju kaasnemise riski eelnõu koostajad ette ei näe. PäA ja päästetööl osaleva

juriidilise isiku alarmsõiduki kuuluvust näitava kirje ja valgustpeegeldava kaldtriibustiku

mõõtmed, kaldenurgad ning värvikombinatsiooni paigutuse ja mustri nõuded kehtestab PäA

peadirektor disainijuhendis. Sellega tagatakse PäA ja päästetööl osalevate juriidiliste isikute

alarmsõidukite ühetaoline tähistus.

Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on väheoluline, kuid soovitud ja positiivne.

7) Sihtrühm: vanglad. Muudatus puudutab teenistujaid, kelle ülesanne on korraldada, et alarm-

sõidukid vastaksid neile kehtestatud nõuetele. Sihtrühm on seega väike.

Mõju ulatus on väike. Vanglate töökorraldus ei muutu ja puudub tarvidus kohaneda.

Mõju avaldumise sagedus on väike. Vanglatel on kokku kuus alarmsõidukit, mille värvi ja

tähistust on vaja pärast eelnõu jõustumist muuta, ning 20 alarmsõidukit, millele võib

paigutada punase vilkuri või punase filtriga märgutule. Mõju avaldub üks kord, kui vangla

alarmsõiduki kontrastvärvi vahetatakse. Punase vilkuri saab alarmsõidukile paigaldada, kui

selleks on vajadus. Tavapäraselt tähistatakse alarmsõidukit sõiduki väljavahetamisel.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Kontrastvärvi vahetuse järel võib esineda

juhtumeid, kus ei saada kohe aru, et alarmsõiduk kuulub vanglale. Ebasoovitavat mõju

vähendab see, et ka edaspidi on vangla alarmsõiduki kapotil, külgedel ja tagauksel selle

kuuluvust näitav kirje, mille järgi saab seda eristada teise asutuse alarmsõidukist. Lisaks

eristub vangla alarmsõiduk edaspidi veelgi enam, kuna ühegi teise alarmsõiduki põhi- ega

kontrastvärv ei ole tumehall. Vangla alarmsõidukit aitab teistest alarmsõidukitest eristada

ka vanglateenistuse sümbol.

Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on väheoluline, kuid soovitud ja positiivne.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse

rakendamise eeldatavad tulud

5.1. KaM-i valitsemisala

Pärast sõiduki lisamist alarmsõidukite loetellu on KAM-il ja KV-l vaja:

 paigaldada sõidukile alarmsõiduki eriseadmed;

 registreerida sõiduk alarmsõidukina ja

 võimaldada sõidukijuhil läbida alarmsõidukijuhi koolitus.

13

Alarmsõiduki eriseadmete hind sõltub märgutulede arvust ja asukohast ning sellest, mis heli-

seadmesüsteemi kasutatakse. Eriseadmete maksumuse suurusjärk on 1500 eurot alarmsõiduki

kohta. Alarmsõiduki vahetamise korral on võimalus eriseadmeid vajadusel taaskasutada.

Alarmsõiduki liiklusregistris registreerimine maksab 20 eurot.

Alarmsõidukijuhi koolitus on koolitatava kohta suurusjärgus 1500 eurot. Koolitus tuleb läbida

iga viie aasta tagant.

Kulud kaetakse KaM-i ja KV eelarvest.

5.2. KeA

Pärast sõiduki lisamist alarmsõidukite loetellu on KeA-l vaja:

 värvida ja tähistada sõiduk alarmsõidukile kehtestatud nõuete kohaselt;

 registreerida sõiduk alarmsõidukina ning

 võimaldada sõidukijuhil läbida alarmsõidukijuhi koolitus.

Alarmsõiduki värvidesse kiletamine maksab umbes 1000 eurot, vilkuripaneel umbes 2000 eurot

või selle asemel märgutuled umbes 1000 eurot ja heliseadmesüsteem koos juhtpuldiga umbes

500 eurot. Kulu alarmsõiduki kohta on seega umbes 2500–3500 eurot.11 Alarmsõiduki vaheta-

mise korral on võimalus eriseadmeid vajadusel taaskasutada.

Alarmsõiduki liiklusregistris registreerimine maksab 20 eurot.

Alarmsõidukijuhi koolitus on koolitatava kohta suurusjärgus 1500 eurot. Koolitus tuleb läbida

iga viie aasta tagant.

Kulud kaetakse KeA eelarvest.

5.3. SiM

Pärast sõiduki lisamist alarmsõidukite loetellu on SiM-il vaja:

 paigaldada sõidukile alarmsõiduki eriseadmed ja

 vajadusel võimaldada sõidukijuhil läbida alarmsõidukijuhi koolitus.

Alarmsõidukile märgutulede paigaldamine maksab umbes 1000 eurot ja heliseadmesüsteem

koos juhtpuldiga umbes 500 eurot. Kulu on kokku seega umbes 1500 eurot. Märgutulede

asemel võib luua ka valmiduse kasutada teisaldatavat sinist vilkurit, kuid tuleks arvestada, et

selle nähtavus on kehvem.

Alarmsõidukijuhi koolitus on suurusjärgus 1500 eurot koolitatava kohta. Koolitus tuleb läbida

iga viie aasta tagant.

Võimalikud kulud kaetakse SiM-i eelarvest.

11 Hinnad on ligikaudsed ja põhinevad PPA kuludel. Need võivad muutuda sõltuvalt hanke tulemustest või soetus-

lepingust.

14

5.4. PPA

PPA-l on vaja kehtestada disainijuhend. Kuigi eelnõuga muudetakse PPA alarmsõiduki lisa-

märgistuse nõudeid, ei kaasne otsest kulu, kuna lisamärgistust võib kasutada ka kehtiva määruse

kohaselt. Lisamärgistuse kulu võib kasvada, kui sellega soovitakse katta alarmsõidukil senisest

suurem osa.

Võimalikud kulud kaetakse PPA eelarvest.

5.5. Terviseamet ja kiirabibrigaadi pidajad

Terviseametil on vaja kehtestada disainijuhend. Kuigi eelnõuga muudetakse kiirabi alarm-

sõiduki lisamärgistuse nõudeid, ei kaasne otsest kulu, kuna lisamärgistust võib kasutada ka

kehtiva määruse kohaselt. Lisamärgistuse kulu võib kasvada, kui sellega soovitakse katta

alarmsõidukil senisest suurem osa. Muudatusega saab arvestada uute alarmsõidukite hangetes.

5.6. PäA ja päästetööl osalevad juriidilised isikud

PäA-l on vaja uuendada disainijuhendit. Kuigi eelnõuga muudetakse PäA ja päästetööl osaleva

juriidilise isiku alarmsõiduki valgustpeegeldava kaldtriibustiku nõudeid, ei kaasne otsest kulu,

kuna triibustikku võib kasutada ka kehtiva määruse kohaselt. Muudatusega saab arvestada uute

alarmsõidukite hangetes.

5.7. Vanglad

Punase vilkuri või punase filtriga märgutule lisamine ei too praegu kaasa kulusid, kuna eelnõu

võimaldab neid paigaldada, mitte ei kohusta. Liisitud alarmsõiduki vahetamisel tehakse uue

sõiduki soetamise üheks tingimuseks ka punase vilkuri või punase filtriga märgutule olemasolu.

Kontrastvärvi vahetuse kulud kaetakse vangla eelarvest.

Määruse rakendamisega ei kaasne rahalist tulu.

6. Määruse jõustumine

Eelnõu § 1 punkt 5 jõustub 1. juunil 2025, et anda vangla alarmsõiduki kontrastvärvi asenda-

miseks üleminekuaeg. Kuna teiste muudatuste elluviimiseks ei ole üleminekuaega vaja, jõustub

ülejäänud eelnõu üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS)12 kaudu kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile,

KaM-ile, Kliimaministeeriumile ja Sotsiaalministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks

PPA-le ja PäA-le.

Eelnõu kohta esitasid märkusi Justiitsministeerium ja Kliimaministeerium (vt seletuskirja lisa).

KaM andis teada, et tal märkusi ei ole, ning PPA ja PäA kooskõlastasid eelnõu samuti märkus-

teta. Kuna Sotsiaalministeerium eelnõu kohta märkusi ei esitanud, võib Vabariigi Valitsuse

12 Eelnõu toimiku number 24-1030.

15

13. jaanuari 2011. aasta määruse nr 10 „Vabariigi Valitsuse reglement“ § 7 lõike 4 kohaselt

lugeda, et ta on selle vaikimisi kooskõlastanud.

1

Vabariigi Valitsuse määruse

„Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2011. aasta

määruse nr 77 „Alarm- ja jälitussõidukite loetelu,

nende tähistamise ja liiklemise kord“ muutmine“

eelnõu seletuskiri

Lisa

Kooskõlastamise käigus esitatud märkuste ja ettepanekute kooskõlastustabel

Märkuse esitaja/ märkuse sisu Märkusega arvestamine /mittearvestamine

Justiitsministeerium: Kärt Voor (tel: 5868 0033; [email protected]), Kadri Margus ([email protected]).

Siseministeerium on esitanud Justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2011. aasta määruse nr 77

„Alarm- ja jälitussõidukite loetelu, nende tähistamise ja liiklemise kord“ muutmine. Justiitsministeerium kooskõlastab eelnõu ning

palub eelnõu ja seletuskirja täiendada.

Palume täiendada eelnõu järgmiste muudatustega:

1. 1) paragrahvi 6 lõike 6 esimeses lauses asendatakse sõnad „ning Maksu- ja

Tolliameti“ sõnadega „, Maksu- ja Tolliameti ning vangla“;

Arvestatud.

Määruse eelnõud on täiendatud vastavalt pakutud

sõnastusele.

2. 2) paragrahvi 6 lõikes 8 asendatakse sõnad „ning Maksu- ja Tolliameti“

sõnadega „, Maksu- ja Tolliameti ning vangla“;

Arvestatud.

Määruse eelnõud on täiendatud vastavalt pakutud

sõnastusele.

3. 3) paragrahvi 9 punktis 8 asendatakse sõna „tumeroheline“ sõnaga „tumehall“; Arvestatud.

Määruse eelnõud on täiendatud vastavalt pakutud

sõnastusele.

4. 4) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 62 järgmises sõnastuses:

„(62) Vangla alarmsõiduki kapotile, külgedele ning tagauksele või tagaseinale

kantakse vanglateenistuse sümbol.“.

Mittearvestatud.

Kehtiva määruse paragrahv 11 lõige 7 näeb ette, et:

„Alarmsõidukile võib kanda lisainformatsiooni, mis

2

on seotud asutuse tegevusega, sealhulgas

telefoninumber, asutuse aadress, veebiaadress,

pardanumber või nimetus ning kujutised, mis ei ole

käsitatavad reklaamina.“. Kujutise alla mahub ka

asutuse sümbol, kuivõrd see, mis võib kujutis olla, ei

ole määrusega täpsemalt piiritletud, välja arvatud

tingimusega, et see ei tohi olla reklaam.

Ettepaneku esitajalt on üle täpsustatud, kas tegemist

peaks olema kohustusliku sättega. Kuna ettepaneku

esitaja kohaselt pole kohustuslikkus vajalik, saab

alarmsõidukile sümboli lisamise lugeda kaetuks

lõikega 7.

5. Palume täiendada eelnõu seletuskirja järgmise selgitusega:

Punktidega 1 ja 2 võimaldatakse vangla alarmsõidukile paigaldada punane

vilkur või märgutuli. Vangistusseaduse § 71 lõiked 31 ja 32 sätestavad, et

vanglateenistuse ametnikul on teenistuskohustuse täitmisel õigus kinni pidada

isik, kes oma tegevusega vahetult ohustab karistuse täideviimist vanglas. Kui

see isik viibib sõidukis, on vanglateenistuse ametnikul õigus sõiduk peatada

korrakaitseseaduse §-s 45 sätestatud korras. Näiteks võib selliseks isikuks olla

sõidukit juhtiv vanglast põgenenud kinnipeetav või põgenenud kinnipeetavat

aitav isik, kes juhib sõidukit, milles kinnipeetav viibib. Mõlemal juhul

ohustavad isikud vahetult karistuse täideviimist vanglas. Korrakaitseseaduse §

45 lõige 1 näeb ette korrakaitseorgani ametiisiku õiguse peatada sõiduki- või

maastikusõidukijuht muu hulgas ka alarmsõiduki valgusseadmega.

Liiklusseaduse § 200 lõike 1 järgi võib ees sõitva sõiduki juhile anda peatumise

märguande nii taga sõitvast alarmsõidukist ühel ajal sinise ja punase töötava

vilkuriga kui ka tsiviilvärvides alarmsõidukist sisselülitatud sinise ja punase

vilkuriga või sisselülitatud sinise ja punase märgutulega, andes vajaduse korral

lisaks valjuhääldi kaudu korralduse sõiduki peatamiseks. Märgime, et

vanglateenistus hõlmab Justiitsministeeriumi vanglate osakonna ja vanglad.

Arvestatud.

Eelnõu seletuskirja on täiendatud ettepaneku esitaja

selgitustega, v.a punkt 4 osas, mida eelnõusse ei

lisata.

3

Kuivõrd vanglate osakonna ühele eravärvides sõidukile ei ole vaja punaseid

vilkureid, siis kohaldub määrus vanglate alarmsõidukitele.

Seega on ka vanglateenistuse ametnikul õiguslik alus peatada sõiduk, kasutades

selleks punast vilkurit või märgutuld. Määruse muudatusega luuakse õiguslik

alus punaste vilkurite ja märgutulede paigaldamiseks vangla sõidukitele.

Punktiga 3 muudetakse vangla alarmsõidukite kontrastvärv tumerohelisest

tumehalliks, põhivärv on ka edaspidi valge. Kuna keskkonnaameti

alarmsõidukite värvid on samuti roheline ja valge, samas vanglateenistuse

muus sümboolikas ja elementides (sh ka vormiriietuses) on kasutusel tumehall,

siis võetakse edaspidi vanglateenistuse alarmsõidukitel kontrastvärvina

kasutusele samuti tumehall.

Punktiga 4 täiendatakse määrust ja edaspidi saab peale vanglateenistuse kirje

tähistada vangla alarmsõidukit ka vanglateenistuse sümboliga. Kuivõrd

vanglateenistus hõlmab ka vanglaid, siis palume ka see muutmispunkt lisada.

Palume seletuskirja eelnõu mõju osa täiendada järgmiselt:

Vanglatel on kokku kuus alarmsõidukit, mis vajavad pärast muudatuse

jõustumist uue värvi ja sümboliga kujundust, ning 2025. aastast 20

alarmsõidukit, millele võib paigutada punase vilkuri või märgutule. Vanglate

töökorraldus ei muutu ja puudub tarvidus kohaneda. Mõju avaldub üks kord

sõidukitele teist värvi kleebiseid kandes või sõidukeid teise kontrastvärviga

värvides ja sümbolit lisades. Punase vilkuri saab sõidukitele paigaldada sellise

vajaduse tekkides. Tavapäraselt kantakse alarmsõidukitele tähistus sõidukite

väljavahetamisel. Võimalik ebasoovitav mõju seisneb selles, et värvivahetuse

järel võib esineda juhtumeid, kus ei saada kohe aru, millise asutuse

alarmsõidukiga on tegemist. Ebasoovitava mõju esinemist vähendab see, et ka

edaspidi on vanglate alarmsõiduki kapotil, külgedel ja tagauksel alarmsõiduki

kuuluvust näitav kirje, mille järgi on eristatavad erinevate asutuste

alarmsõidukid. Lisaks eristub edaspidi vangla sõiduk veelgi enam, kuna ühegi

teise alarmsõiduki põhi- ega kontrastvärv ei ole tumehall. Ka vanglateenistuse

4

sümboli lisamine sõidukitele aitab eristada vangla sõidukit teistest

alarmsõidukitest.

Muudatusega seotud kulud kaetakse vanglate eelarvest. Punaste vilkurite

lisamine sõidukitele ei too praegu kaasa kulusid, kuna säte lubab vilkureid

paigaldada, aga ei kohusta selleks. Vanglateenistuse liisitud alarmsõidukite

vahetamisel liisingu lõppedes tehakse uute sõidukite soetamise üheks

tingimuseks ka punase märgutule olemasolu.

Kliimaministeerium: Sven Nurk (tel: 625 6498; [email protected]).

6. Kliimaministeerium kooskõlastab Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2011. a

määruse nr 77 „Alarm- ja jälitussõidukite loetelu, nende tähistamise ja

liiklemise kord“ muutmise määruse järgmise märkusega arvestamisel.

Eelnõu punkt 10, millega täiendatakse määruse § 12 lõikega 4, sätestab

Päästeameti ja päästetööl osaleva juriidilise isiku alarmsõiduki alumise osa

valgustpeegeldava kaldtriibustiku värvikombinatsiooni nii, et esiosal on see

valge, külgedel kollane ja valge ning tagaosal kollane. Palume sarnaselt

sätestada ka Politsei- ja Piirivalveameti ning kiirabi alarmsõiduki

valgustpeegeldava ruudustiku või kaldtriibustiku värvikombinatsiooni

kasutamise. Oluline on ka siin selgelt sätestada, et alarmsõiduki lisamärgistusel

ei kasutata valget värvi valgustpeegeldavat materjali sõiduki tagaosas.

Vastavalt majandus-ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011. a. määruse nr 42

„Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ lisa 1

koodile 225 ei tohi olla eest nähtav mitte ükski punane tuli ja tagant mitte ükski

valge tuli, välja arvatud tagurdustuli ja alarm- ja jälitussõiduki vilkur ja

märgutuli.

Arvestatud.

Määruse eelnõu on muudetud. Politsei- ja

Piirivalveameti ning kiirabi alarmsõidukite osas ei

sätestata sõiduki tagaosal ruudustiku või

kaldtriibustiku kasutamisel valge valget värvi

valgustpeegeldava materjali kasutamise võimalust.

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Riigikantselei

24.02.2025 nr 1-6/3113-1

Vabariigi Valitsuse määruse edastamine

Vabariigi Valitsuse istungile

Edastame Vabariigi Valitsuse istungile Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 16.

juuni 2011. aasta määruse nr 77 „Alarm- ja jälitussõidukite loetelu, nende tähistamise ja

liiklemise kord“ muutmine“ eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Läänemets

siseminister

Lisa: 1) eelnõu 3 lehel;

2) seletuskiri 15 lehel;

3) kooskõlastustabel (seletuskirja lisa) 4 lehel.

Indrek Link [email protected]