Dokumendiregister | Siseministeerium |
Viit | 1-9/1741-2 |
Registreeritud | 25.02.2025 |
Sünkroonitud | 26.02.2025 |
Liik | Väljaminev kiri |
Funktsioon | 1 Ministeeriumi töö korraldamine. Juhtimine. Planeerimine. Aruandlus |
Sari | 1-9 Juhtimisalased dokumendid (AV) |
Toimik | 1-9 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Riigikogu liige Kert Kingo |
Saabumis/saatmisviis | Riigikogu liige Kert Kingo |
Vastutaja | Ulvi Klaar (kantsleri juhtimisala, varade asekantsleri valdkond, rahvastiku toimingute osakond, perekonnaseisutoimingute talitus) |
Originaal | Ava uues aknas |
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
Riigikogu liige Kert Kingo
Teie: 18.02.2025
Meie: 25.02.2025 nr 1-9/1741-2
Vastus järelepärimisele
Lugupeetud Kert Kingo
Soovite teada, kas isikule võib uue eesnime anda transsoolisuse põhjusel, kuidas see on
õiguslikult reguleeritud ning millised on selles menetluses ametniku õigused.
Esmalt selgitan, et rahvastikuregistris sooandmete muutmisel eesnime muutmine ja isiku soovil
uue eesnime andmine on eri protsessid ning neil on erinevad tulemused.
Isiku sooandmete muutmine rahvastikuregistris on võimalik, kui isik seda taotleb ja esitab
arstliku ekspertiisikomisjoni otsuse soo muutmise kohta (PKTS § 491 lõige 1). Selles menetluses
märgitakse isiku sugu vastavalt otsuses märgitule ning isikule antakse uus isikukood. Selles
menetluses on ka võimalik isiku avalduse alusel anda talle uus eesnimi ja muuta muukeelset
perekonnanime, kui sugu kajastub vastavalt isiku rahvuslikule tavale perekonnanimes (NS § 15
lõige 1).
Isiku eesnime muutmine on võimalik, kui isik seda taotleb (NS § 19 lõige 1). Selles menetluses
hinnatakse, kas isiku soov muuta eesnime võib olla nimeseaduse mõttes mõjuv põhjus ning kas
uue eesnime andmine nimetatud põhjusel on võimalik. Isikule antakse uus eesnimi, kuid ei
muudeta muid isikuandmeid, sh ei muudeta sooandmeid ega anta uut isikukoodi.
NS § 19 lõikes 1 märgitakse, mis võib uue eesnime taotlemise põhjuseks olla, viimane selles
loetelus on muu mõjuv põhjus (NS § 19 lõige 1 punkt 9). Uue nime andmise otsusele märgitakse
õiguslik alus, kuid ei märgita avalduse esitaja põhjuseid. Haldusakti andmise faktilist alust ei
pea põhjenduses näitama, kui haldusakti adressaadi taotlus rahuldatakse ja kolmanda isiku
õigusi ega vabadusi ei piirata (haldusmenetluse seaduse § 56 lõige 4). Seega on võimalik välja
selgitada, mitu uue eesnime andmise otsust on tehtud NS 19 lõige 1 punkti 9 alusel. Kuna NS ei
nimeta transsoolisust uue eesnime andmisel eraldi alusena, siis sellel põhjusel tehtud otsuste üle
eraldi arvestust ei saa pidada. Seega ei ole teada, kui paljudel juhtudel anti uus eesnime perioodil
2020- 2025 trassoolisuse põhjusel.
NS § 19 lõike 1 punktis 9 märgitud muu mõjuv põhjus on määratlemata õigusmõiste, täitmaks
seadusandja eesmärki anda õiguse rakendajale volitus sisustada õigusnormi mõni eeldustest või
tagajärgedest konkreetse juhtumi eripära arvestades. Määratlemata õigusmõiste ülesanne on
2 (2)
tagada normi eesmärgipärane ja juhtumi asjaolusid arvestav rakendamine. Nimeseaduses ei ole
võimalik ammendavalt kirja panna kõiki põhjuseid, miks isikutel võib olla soov kanda uut
eesnime. Muul mõjuval põhjusel saab anda uue eesnime, kui nimeseaduses ei ole selleks otsest
keeldu või kui isiku soov ei ole otseses vastuolus nimeseaduse muude normidega või
eesmärkidega. Seega juhul kui avalduses on märgitud uue eesnime andmise põhjuseks
transsoolisus, saab ametnik teha otsuse nimeseaduse § 19 lõige 1 punkti 9 alusel. Ametnik ei tee
selles menetluses otsustust isiku soo kohta, vaid üksnes uue eesnime andmise põhjuse mõjuvuse
kohta. Ametnik ei vaja otsuse tegemiseks arstliku ekspertiisikomisjoni otsust soo muutmise
kohta, sest ametnik ei muuda selles menetluses isiku sooandmeid.
NS § 7 lõike 2 punkti 2 kohaselt ei või eesnimeks ilma mõjuva põhjuseta anda isiku soole
mittevastavat nime. Seega on seadusandja näinud ette, et isik võib kanda soole mittevastavat
nime, nimeseadus ei keela kanda soole mittevastavat nime. Ametnik, otsustades anda isikule
tema taotluse alusel rahvastikuregistrisse kantud soole mittevastava nime, jääb seaduses lubatud
võimaluste piiridesse.
Uue isikunime andmise avalduse saab esitada täisealine teovõimeline isik. Seega juhul, kui isik
soovib saada rahvastikuregistrisse kantud soole mittevastavat nime ning selgitab oma soovi
arusaadaval viisil, puudub ametnikul võimalus keelduda uue eesnime andmisest. Uue eesnime
taotlejal vastutab ise oma tegude eest ning peab mõistma riske, mis rahvastikuregistrisse kantud
soole mittevastava eesnime kandmine võib kaasa tuua. Märgime ka, et isikul on alati õigus
loobuda uuest isikunimest, soovides nime taastamist (NS § 16 lõige 5). Kolmandate isikute
õigusi ega kohustusi ei mõjuta isikule uue eesnime, sh soole mittevastava eesnime andmine.
Uue isikunime andmise menetluste dokumendid on avaliku teabe seaduse § 35 lõike 1 punkti
12 alusel tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks kui teave, mis sisaldab
isikuandmeid, kui sellisele teabele juurdepääsu võimaldamine kahjustaks oluliselt
andmesubjekti eraelu puutumatust. Sellest tulenevalt saame märkida, et viidatud toimikus on
tehtud otsus NS § 19 lõike 1 punkti 9 alusel, kuid ei saa avaldada muid andmeid.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Enel Pungas
rahvastiku toimingute osakonna juhataja
Ulvi Klaar 6125168
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|