Selgitustaotlus
| Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
| Viit | 12.1-1/1009-1 |
| Registreeritud | 25.02.2025 |
| Sünkroonitud | 26.02.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 12.1 RIIGIABIALANE TEGEVUS |
| Sari | 12.1-1 Riigiabialane kirjavahetus riigiasutuste, kohalike omavalitsuste, organisatsioonide ja kodanikega |
| Toimik | 12.1-1/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | SA Narva Linna Arendus |
| Saabumis/saatmisviis | SA Narva Linna Arendus |
| Vastutaja | Tarmo Porgand (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Halduspoliitika valdkond, Riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Failid
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Digiallkirjad
Digiallkirjad
Narvas,
/kuupäev digitaalallkirjas/
Pooled:
NLAÖA
Nimetus Narva Linna Arenduse ja Ökonoomika Amet
Registrikood 75029524
Asukoht Peetri pl. 3-5, Narva
Esindaja Anne Veevo
esindaja amet direktor
Sidevahendid tel. 35 99140
e-post: [email protected]
Sihtasutus
Nimi Sihtasutus Narva Linna Arendus .
Registrikood 90003812
asukoht: Peetri pl. 5, Narva
esindaja Sofja Homjakova
esindaja amet juhatuse liige
arveldusarve EE432200221049605368
sidevahendid tel. +372 56490179
e-post: [email protected]
1. Lepingu ese.
1.1. Lepingu eesmärgiks on Sihtasutuse Narva Linna Arendus 2025.a tegevuse toetamine läbi toetuse eraldamise Narva linna poolt Narva Linnavolikogu 19.12.2024.a määruse nr 25 alusel NLAÖA kaudu (edaspidi Toetus).
1.2. Sihtasutusel on õigus kasutada toetust vastavalt lepingus sätestatule järgmistel eesmärkidel:
1.2.1. Sihtasutuse juhatuse ja/või nõukogu liikmete ja töötajate töötasu maksmine;
1.2.2. Sihtasutuse juhatuse ja/või nõukogu liikmete ja töötajate koolitusega (kaasaarvatud õppereisiga) ja lähetustega seotud kulud;
1.2.3. ruumide rent, Sihtasutuse käsutuses olevate ruumide heakorrastamine ja kommunaalteenuste eest maksmine;
1.2.4. Sihtasutuse ruumide jooksev remont;
1.2.5. bürootehnika, mööbli ja inventari soetamine;
1.2.6. bürookulud;
1.2.7. sidekulud;
1.2.8. info-ja reklaami kulud (kuulutused, artiklid, reklaami disain ja vormistamine);
1.2.9. Sihtasutuse käsutuses olevate või käsutusse üleantavate territooriumide vormistamise, haldamise, heakorrastamise, arendamise ja juhtimisega seotud kulud ja vara soetamine;
1.2.10. Sihtasutuse juhtimise ja põhitegevusega seotud teenuste sisseost (nt. juriidilised konsultatsioonid, tõlkimisteenused, ürituste korraldamine, projektide koostamisega seotud konsultatsiooniteenused, raamatupidamis-ja auditeerimisteenused jms) ja kulud;
1.2.11. Sihtasutuse poolt realiseerivate arendusprojektide rahastamine.
1.3. Eelpool nimetamata jäänud eesmärkidega seotud kulud on abikõlblikud alles juhul, kui need on eelnevalt kooskõlastatud NLAÖA-ga.
1.4. Toetust ei tohi kasutada trahvide, viiviste ja kohtukulude tasumiseks. Käibemaks on abikõlblik kulu juhul kui on võimalik näidata, et vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole toetamise lepingu raames tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna õigust maha arvata või käibemaksu tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel.
2. Toetus.
2.1. Toetus eraldatakse summas 1 609 693 (üks miljon kuussada üheksa tuhat kuussada üheksakümmend kolm) eurot, millest:
• 423 131 eurot – toetus tegevuskuludeks SA Narva Linna Arendus (toetuse allikas põhieelarve);
• 40 000 eurot SA Narva Linna Arendus Äkkeküla spordiala arendamiseks (spordiväljaku asfaltkate), (toetuse allikas laen);
• 1 146 562 eurot SA Narva Linna Arendus – Äkkeküla olme- ja teenindushoone ehitamiseks, (toetuse allikas laen).
2.2. NLAÖA kannab Toetuse osade kaupa üle Sihtasutuse arveldusarvele vastavalt Narva Linnavalitsuse korraldusega kinnitatud graafikule.
2.3. Punktis 2.1. märgitud Toetuse summat võib muuta Narva Linnavolikogu määrusega.
2.4. Toetus kasutatakse ainult ülalmainitud eesmärkidele ja vastavuses Sihtasutuse tegutsemise eesmärkidega, millised on nimetatud Sihtasutuse põhikirjas.
3. Sihtasutuse kohustused.
3.1. Sihtasutus kohustub kasutama Toetust vastavalt Lepingus viidatud eesmärkidele. Lepingu punktis 1.2.11. viidatu täitmisel kohustub Sihtasutus täitma kõiki toetusmeetme tingimusi ja nõudeid.
3.2. Sihtasutus kohustub esitama Ametile vahearuanded ja lõpparuande antud Lepingu alusel eraldatud vahendite kasutamise kohta järgmiselt:
3.2.1. igakuised vahearuanded hiljemalt järgmise kuu 15. kuupäevaks.
3.2.2. perioodi 01.01.2025 – 31.12.2025 kohta lõpparuande hiljemalt 10.01.2026
3.3. Aruandele lisatakse:
3.3.1. Sihtasutuse tegevuse aruanne 6. kuu, 9. kuu ja 12. kuu eest.
3.3.2. Käesoleva lepingu punktides 1.2.1 ja 1.2.11 nimetatud kulusid tõendavate dokumentide koopiad, milledel on sihtasutuse allkirjaõigusliku esindaja originaalallkiri. Ülejäänud kuludokumendid esitatakse vaid NLAÖA nõudmisel.
3.4. Juhul, kui ilmneb, et Toetus oli kasutatud vastuolus Lepingus viidatud eesmärkidega (sh. juhul kui ei täideta arendusprojektide toetusmeetme tingimusi ja nõudeid), siis on Sihtasutus kohustatud tagastama eesmärkidega vastuolus kasutatud Toetuse summad.
3.5. Juhul, kui Toetuse osa jääb kasutamata, peab Sihtasutus maksma selle NLAÖA-le tagasinõutava otsuses märgitud summas ja tähtajaks.
3.6. Juhul, kui Sihtasutus ei esita Lepingu punktis 3.2 nimetatud tähtajaks aruande Toetuse kasutamisest, siis on Sihtasutus kohustatud tagastama Toetuse 5 tööpäeva jooksul vastava nõude kättesaamisest NLAÖA-lt.
3.7. Juhul, kui Sihtasutus viivitab Toetuse summa või selle osa tagastamist on Sihtasutus kohustatud tähtaegselt tagastamata Toetuse summast maksma viivised 0,1% päevas tähtaeglest tagastamata summast iga viivitatud päeva eest.
4. NLAÖA kohustused.
4.1. NLAÖA kohustub eraldama Sihtasutusele Toetus Lepingu punktis 2 nimetatud tingimustel.
5. Riigiabist teavitamine.
5.1. Vastavalt kehtivale regulatsioonile on riigiabi andmisest teavitamise kohustus riigabi andjal. Pooled on kokku leppinud, et juhul kui käesoleva lepingu alusel Sihtasutusele antav toetus on kas osaliselt või täielikult tõlgendatav vähese tähtsusega abina või riigiabina, peab Sihtasutus sellest viivitamatult NLAÖAd teavitama.
6. Lepingu jõustumine.
6.1. Leping jõustub selle allakirjutamisega lepinguosaliste esindajate poolt.
7. Lepingu muutmine, lõpetamine.
7.1. Lepingu tingimusi võib muuta Poolte kokkuleppel, välja arvatud juhul, kui Lepingu tingimuste muutmise vajadus tuleneb Eesti Vabariigi õigusaktidest.
7.2. Leping lõpetatakse lepingust tulenevate kohustuste täitmisega mõlemate poolte poolt.
7.3. Lepingust tulenevad kohtuvaidlused vaadatakse läbi Viru Maakohtu Narva kohtumajas.
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
____________________ ________________________
NLAÖA poolt Sihtasutuse poolt
Digiallkirjad
Sofja Homjakova SA Narva Linna Arendus Juhatuse liige Koopia: SA nõukogu Õiguslik analüüs Teema: kas SA Narva Linna Arendus on vähese tähtsusega riigiabi saja Komisjoni määruse (EL) 2023/2831 valguses Komisjoni määruse (EL) 2023/2831 kohaselt võib vähese tähtsusega abi saada ükskõik milline ettevõtja, olenemata selle õiguslikust vormist ja rahastamisviisist, tingimusel et tegemist on majandustegevusega tegeleva üksusega. Artikli 2 lõige 1 määratleb ettevõtja kui üksuse, mis tegeleb majandustegevusega, sõltumata õiguslikust vormist või omandistruktuurist. Komisjoni määruse (EL) 2023/2831 kohaselt võib vähese tähtsusega abi saada ükskõik milline ettevõtja, olenemata selle õiguslikust vormist ja rahastamisviisist, tingimusel et tegemist on majandustegevusega tegeleva üksusega. Artikli 1 lõige 1 kohaselt kohaldatakse käesolevat määrust mis tahes majandusvaldkonna ettevõtjatele antava abi suhtes. Seega vähese tähtsusega abi defineerimisel on väga oluline tuvastada eespool nimetatud mõiste „majandusvaldkonna ettevõtjate“ sisu. Määruse preambul (punkt 4) selgitab, et majandustegevusega tegelevaks ettevõtjaks loetakse igasugune füüsilisest või juriidilisest isikust üksus, sõltumata selle õiguslikust vormist ja rahastamisviisist, kui ta osaleb turul. See võib hõlmata nii eraõiguslikke kui ka avalik-õiguslikke üksusi, kui nad tegelevad kaupade või teenuste pakkumisega konkurentsitingimustes. Sellest lähtudes hõlmab majandustegevus tegevusi, mille raames pakutakse kaupu või teenuseid turul tasu eest. Kui tegevus toimub turul, kus eksisteerib konkurents või on võimalik konkurents, on tegemist majandustegevusega. Lähtudes sellest, kui isiku tegevus toimub ilma konkurentsi ja turuelementideta, näiteks sotsiaalteenused, mida osutatakse täielikult avaliku rahastamise toel, ei loeta seda majandustegevuseks.
Euroopa Kohus on otsustanud, et kui avalik-õiguslik üksus tegeleb majandustegevusega, siis seda üksust tuleb käsitada "ettevõtjana" riigiabi reeglite tähenduses (vt näiteks C- 222/04, Ministero dell'Economia e delle Finanze vs. Cassa di Risparmio di Firenze jt). Seega hõlmab mõiste "majandustegevus" kõiki tegevusi, mille eesmärk on kaupade või teenuste pakkumine turul, olenemata pakkuja õiguslikust vormist või rahastamisviisist. Sihtasutuse Narva Linna Arenduse (SA) staatust vähese tähtsusega abi saajana määruse (EL) 2023/2831 kontekstis saab analüüsida, tuginedes sihtasutuse põhikirjalistele eesmärkidele ja üldistele olemustele.
1. Sihtasutuse üldine olemus. Sihtasutus Narva Linna Arendus (registrikood 90003812) on asutatud 12. mail 2010. aastal Narva linna poolt. Sihtasutuse eesmärkideks on Narva linna piirkonna elukeskkonna kvaliteedi tõstmine ning soodsate tingimuste loomine ettevõtluse arenguks Narva linna haldusterritooriumil. Seda saavutatakse sihtasutuse omandis või kasutuses oleva kinnisvara ja maa-alade arendamise kaudu linnaelanike huvides. Sihtasutuste seaduse § 1 lg. 1 defineerib, et sihtasutus on eraõiguslik juriidiline isik, millel ei ole liikmeid ning mis on loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Sihtasutus on eraõiguslik juriidiline isik, mille eesmärk ei ole majandustegevuse kaudu tulu teenimine, vaid põhikirjaliste eesmärkide saavutamine. Siiski võib sihtasutus tegeleda majandustegevusega, kui see on vajalik tema põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.
2. Majandustegevuse mõiste Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MsÜS) § 3 lõike 1 kohaselt on majandustegevus iga iseseisvalt teostatav, tulu saamise eesmärgiga ja püsiv tegevus, mis ei ole seadusega keelatud. MsÜS § 3 lõige 1 ei kehtesta määrusest erisusi. Euroopa Liidu Kohtu praktika kohaselt loetakse üksust ettevõtjaks, kui ta tegeleb kaupade või teenuste pakkumisega turul (C-41/90 Höfner ja Elser). Sellest lähtuvalt on majandustegevuse põhikomponendid järgmised:
- Kaupade või teenuste müük turul, ehk tegevus peab toimuma turul, kus on konkurents või selle tekkimise võimalus.
- Tulu saamine, ehk tegevuse eesmärgiks peab olema rahaline kasu. - Püsiv tegevus, ehk tegevus ja selle eesmärgid peavad olema jätkusuutlikud ja
püsivad.
SA Narva Linna Arenduse puhul on tegevus suunatud avaliku infrastruktuuri arendamisele ja ei vasta turutingimustel tegutsemise kriteeriumidele.
3. SA Narva Linna Arendus tegevuse eesmärgid ja vara Sihtasutuse põhikirjas sätestatud põhimõtted ja eesmärgid (nt punktid 1.8.1–1.8.19) viitavad sellele, et sihtasutuse tegevus on suunatud Narva linna haldusfunktsioonide toetamisele, avalike teenuste pakkumisele ning infrastruktuuri arendamisele linnaelanike heaolu tõstmiseks. Need eesmärgid keskenduvad selgelt avalike huvide teenimisele, mitte turul konkurentsi kaudu kasumi teenimisele. Põhikirja punkt 1.8.20 täpsustab, et sihtasutus toimib täielikult avaliku rahastuse toel, kasutades selleks linna- ja riigieelarvest eraldatud vahendeid ning annetusi. Seega ei rahastata sihtasutuse tegevust turumajandusest saadava tuluga, vaid avalikest vahenditest, mis on suunatud selgete avalike eesmärkide täitmisele. Põhikirja punkt 2.1 kirjeldab sihtasutuse vara moodustumist, milleks on:
- Asutajate või kolmandate isikute tasutud tagastamatud annetused. - Sihtasutuse majandustegevusest saadud tulud. - Muud seadusega lubatud allikad.
Põhikirja punktid 2.3 ja 2.4 rõhutavad, et vara kasutamise ja käsutamise põhimõtted on selgelt suunatud sihtasutuse avalike eesmärkide täitmisele. Otsused vara haldamisel peavad olema motiveeritud, läbipaistvad ja kooskõlas sihtasutuse eesmärkidega. Samuti on välistatud vara kasutamine isiklikuks kasuks või selliste eesmärkide saavutamiseks, mis ei seondu sihtasutuse põhikirjaliste sihtidega. Põhikirjas määratletud eesmärgid, sealhulgas keskkonnakaitse, koostöö arendamine avaliku ja erasektori vahel, teadlikkuse tõstmine ning infrastruktuuri haldamine, kinnitavad, et sihtasutus on loodud avaliku kasu teenimiseks. Nendest eesmärkidest lähtudes ei ole sihtasutuse tegevus suunatud konkurentsitingimustes tulu teenimisele, vaid avalike huvide kaitsmisele ja arendamisele.
4. Sihtasutuse olemus määruse valguses Sihtasutus Narva Linna Arenduse (SA) staatust vähese tähtsusega abi saajana määruse (EL) 2023/2831 kontekstis tuleb hinnata sihtasutuse põhikirjaliste eesmärkide ja tegevuste alusel, kuna sihtasutuse tegevused ja rahastamisallikad viitavad sellele, et sihtasutus ei tegutse majandustegevuse raamistikus turutingimustel. SA on linna omanduses ja linna eelarvest rahastatud, tegutsedes kohaliku omavalitsuse eesmärkide saavutamiseks, mitte turukonkurentsis osalemiseks. Ehitustegevused ja infrastruktuuri arendamine (nt spordi- ja kultuurirajatised, terviserajad) on rahastatud linna ja riigi sihtotstarbeliste toetustega ning ei loo otsest konkurentsieelist
turul. Kuigi sihtasutus võib teenida teatud määral tulu (nt jõusaali kasutustasud, jalgrattarent), ei ole see põhikirjaline ega peamine tegevusala, vaid toetav või juhuslik tegevus avaliku teenuse osutamisel. Tulu on enamasti suunatud sihtasutuse põhitegevuse (avalike huvide) edendamiseks, mitte kasumi teenimiseks või jaotamiseks. Seega ei kvalifitseeru Sihtasutus Narva Linna Arendus vähese tähtsusega abi subjektiks, kuna sihtasutuse põhikirjalised eesmärgid ja tegevused ei ole suunatud majandustegevusele turutingimustel.
- Sihtasutuse põhikirjalised eesmärgid ja tegevused ei ole suunatud majandustegevusele turutingimustel Sihtasutuse põhikirja punktid (nt 1.8.1–1.8.19) näitavad, et sihtasutuse eesmärk on linna haldusfunktsioonide toetamine, avalike teenuste ja infrastruktuuri arendamine Narva linna elanike heaolu tõstmiseks. Põhikirja eesmärgid, nagu keskkonnakaitse, teadlikkuse tõstmine, koostöö arendamine avaliku ja erasektoriga ning infrastruktuuri haldamine, teenivad avalikke huve ja ei ole suunatud kasumi teenimisele.
- SA on linna omanduses ja linna eelarvest rahastatud, tegutsedes kohaliku
omavalitsuse eesmärkide saavutamiseks, mitte turukonkurentsis osalemiseks. Ehitustegevused ja infrastruktuuri arendamine (nt spordi- ja kultuurirajatised, terviserajad) on rahastatud linna ja riigi sihtotstarbeliste toetustega ning ei loo otsest konkurentsieelist turul.
- Kuigi sihtasutus võib teenida teatud määral tulu (nt jõusaali kasutustasud, jalgrattarent), ei ole see põhikirjaline ega peamine tegevusala, vaid toetav või juhuslik tegevus avaliku teenuse osutamisel. Tulu on enamasti suunatud sihtasutuse põhitegevuse (avalike huvide) edendamiseks, mitte kasumi teenimiseks või jaotamiseks.
- Linna rahastatud ehitusprojektid, näiteks tervise- ja spordirajatiste arendamine, ei konkureeri turul kaupade või teenuste pakkumisega, vaid on suunatud avalike teenuste pakkumisele ja linnakodanike elukvaliteedi parandamisele.
- Põhikirja punkt 1.8.20 selgitab, et sihtasutus tegutseb täielikult rahastuse (linna- ja riigieelarve vahendid, annetused) arvelt. See tähendab, et sihtasutuse tegevust ei rahastata turult saadava tuluga, vaid avalikest vahenditest, mis on sihtotstarbelised ja suunatud avalike eesmärkide saavutamisele.
Kuna sihtasutuse tegevus sõltub riigi või linna sihtotstarbelistest toetustest ja annetustest, puudub tal iseseisev motiveeritud majandustegevus turul konkurentsis osalemiseks.
- SA eesmärk ei ole ise turul osalemine ega tuluteenimine, vaid avaliku huvi teenimine rahastuse abil. Põhikirja punkt 1.8.20 rõhutab, et tegevused on otseselt seotud avalike ülesannete täitmisega ja rahastuse suunamisega Narva linna elanike hübanguks. Sihtasutus ei oma tegevuste kaudu turu struktuuri mõjutavat majandustegevust. Näiteks terviseradade arendamine, infrastruktuuri rajamine või ürituste korraldamine ei ole kommertstegevus, vaid avaliku teenuse osutamine, mille eesmärk on parandada elukvaliteeti.
- Toetused ja annetused on määratud täitma konkreetseid eesmärke, mis on avalikus huvis, mitte majandusliku kasu teenimiseks. Toetuste kasutamine sihtotstarbeliste projektide finantseerimiseks (nt spordirajatiste rajamine või keskkonnakaitselised tegevused) tähendab, et sihtasutus ei saa neid vahendeid vabalt kasutada majandustegevuseks või konkurentsieelise saavutamiseks turul.
Euroopa Kohus on ka määratlenud, et määruse mõttes üksuse tegevus ei ole majandustegevus, kui see on rahastatud avalikest vahenditest ja suunatud avalike huvide teenimisele (nt C-318/05 Komisjoni vs Saksamaa juhtum). Kokkuvõte Sihtasutus Narva Linna Arendus ei kvalifitseeru vähese tähtsusega abi subjektiks, kuna:
- Tema põhikirjaline eesmärk on avaliku teenuse osutamine, mitte kaupade või teenuste pakkumine turul.
- Linna rahastatud projektid on suunatud avalikele huvidele, mitte majandustegevusele konkurentsiturul.
- Sihtasutuse tulu on juhuslik ja suunatud sihtasutuse põhitegevuse toetamisele, mitte majandusliku kasu teenimisele.
Seetõttu ei saa SA Narva Linna Arendust käsitleda vähese tähtsusega abi saajana määruse (EL) 2023/2831 tähenduses. Andrei Matvejev vandeadvokaat
Rahandusministeerium
Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
[email protected]
21.02.2025.a nr 1-16/384
Selgitamistaotlus
Lugupeetud ministeeriumi esindajad,
Sihtasutus Narva Linna Arendus on Narva linna valitseva mõju all olev sihtasutus, mille peamised eesmärgid vastavalt põhikirjale on:
• algatada erinevaid tema omandis või käsutuses oleva vara, sh kinnisvara ja maa-alade arendamisele suunatud uuringu- ja arendusprojekte;
• valmistada ette vastavad programmid ja projektid;
• korraldada nimetatud programmide ja projektide teostamist;
• pakkuda ettevõtjatele tööstus- ja ärimaade ning tööstus- ja büroopindade renditeenust;
• algatada uuringu- ja arendusprojekte;
• võtta meetmeid keskkonnaprobleemide lahendamiseks;
• osutada konsultatsiooniteenuseid;
• korraldada seminare, konverentse, messe ning koolitusi (kuni 6-kuulise õppetsükliga);
• edendada ettevõtlusoskusi;
• hallata sihtasutuse omandis või käsutuses olevaid hooneid, maa-alasid ja ressursse, sealhulgas rentida ja müüa neid sihtasutuse eesmärkide kohaselt;
• arendada tehnilist infrastruktuuri sihtasutuse omandis või käsutuses olevatel maa-aladel ning lähiümbruses, sh ettevõtluse arenguks vajalikke ühendusteid, vee-, kanalisatsiooni-, soojus-, elektrivõrke, gaasitrasse ja tehnorajatisi;
• koguda, süstematiseerida ning levitada arenguga seotud teavet;
• osutada ettevõtlusalaste baasteadmiste omandamisele suunatud väljaõpet ja ettevõtlusoskuste testimise ning arendamise teenuseid;
• teha koostööd riiklike, omavalitsuslike ja teiste ettevõtlust toetavate ning arendavate struktuuridega;
• taotleda finants- ja muid vahendeid Eesti ja teiste riikide organisatsioonidelt, juriidilistelt ja füüsilistelt isikutelt ning Eesti Vabariigi valitsuselt;
• osaleda partneri või liikmena erinevates nii Eestis kui ka välismaal tegutsevates ühingutes ja organisatsioonides;
• arendada koostööd teiste analoogiliste institutsioonidega nii Eestis kui välismaal;
• täita muid ülesandeid, mis tulenevad sihtasutuse eesmärgist;
• korraldada vastavalt põhikirjale saadud vahendite kasutamist;
• koguda rahalisi vahendeid ning nende arvelt realiseerida põhikirjalisi eesmärke ja finantseerida programme.
Sihtasutuse poolt mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse esitatud andmete kohaselt moodustab sihtasutuse ettevõtlusest saadav tulu aastatel 2018-2023 keskmiselt 23,10% kogutulust. Ettevõtlustuluna käsitletakse sihtasutuse opereerimiseks üleantud linnavara (nt Kerese 20 ja Linnuse 2 hoonete ürileandmine). Ettevõtlusest saadud tulu suunatakse sihtasutuse eesmärkide täitmiseks ja tegevuskulude katmiseks.
Narva linn eraldab linna eelarvest rahalisi vahendeid konkreetsete sihtasutuse tegevuste katmiseks. 2025. aasta tegevuste finantseerimiseks pakutav leping on lisatud manusena (Lisa 1).
Lepingus on toodud ettepanek sihtasutusele, et selgitada, kas sihtasutusele eraldatav raha kvalifitseerub vähese tähtsusega riigiabina.
Varasemalt on seoses linna eelarvest eraldatavate summade vähese tähtsusega riigiabina kasutamisega sihtasutuse poolt tellitud vandeadvokaadilt õiguslik analüüs. Analüüs on lisatud manusena (Lisa 2).
Palume Teid kui vähese tähtsusega riigiabi küsimustes pädevat ja vastavat registrit pidama volitatud riigiasutust anda hinnang järgmistele küsimustele:
1. Kas Narva linna eelarvest eraldatavaid rahalisi vahendeid tuleb käsitleda vähese tähtsusega riigiabina?
2. Kas rahastamisel, mis võib olla või saada vähese tähtsusega riigiabina, on riigiabi määratlemise kohustus seatud abi andja või abi saaja ülesandeks?
3. Kas rahastamise määratlemine vähese tähtsusega riigiabina on halduskohustus ning kui see kohustus on seatud abi saajale, kas see kujutab endast abi saaja halduskohustuse täitmiseks volitamise juhtumit halduskoostöö seaduse mõttes?
Ootame Teie seisukohti ja täname ette vastuse eest.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Sofja Homjakova
SA Narva Linna Arendus
Juhatuse liige
Digiallkirjad
Digiallkirjad
Narvas,
/kuupäev digitaalallkirjas/
Pooled:
NLAÖA
Nimetus Narva Linna Arenduse ja Ökonoomika Amet
Registrikood 75029524
Asukoht Peetri pl. 3-5, Narva
Esindaja Anne Veevo
esindaja amet direktor
Sidevahendid tel. 35 99140
e-post: [email protected]
Sihtasutus
Nimi Sihtasutus Narva Linna Arendus .
Registrikood 90003812
asukoht: Peetri pl. 5, Narva
esindaja Sofja Homjakova
esindaja amet juhatuse liige
arveldusarve EE432200221049605368
sidevahendid tel. +372 56490179
e-post: [email protected]
1. Lepingu ese.
1.1. Lepingu eesmärgiks on Sihtasutuse Narva Linna Arendus 2025.a tegevuse toetamine läbi toetuse eraldamise Narva linna poolt Narva Linnavolikogu 19.12.2024.a määruse nr 25 alusel NLAÖA kaudu (edaspidi Toetus).
1.2. Sihtasutusel on õigus kasutada toetust vastavalt lepingus sätestatule järgmistel eesmärkidel:
1.2.1. Sihtasutuse juhatuse ja/või nõukogu liikmete ja töötajate töötasu maksmine;
1.2.2. Sihtasutuse juhatuse ja/või nõukogu liikmete ja töötajate koolitusega (kaasaarvatud õppereisiga) ja lähetustega seotud kulud;
1.2.3. ruumide rent, Sihtasutuse käsutuses olevate ruumide heakorrastamine ja kommunaalteenuste eest maksmine;
1.2.4. Sihtasutuse ruumide jooksev remont;
1.2.5. bürootehnika, mööbli ja inventari soetamine;
1.2.6. bürookulud;
1.2.7. sidekulud;
1.2.8. info-ja reklaami kulud (kuulutused, artiklid, reklaami disain ja vormistamine);
1.2.9. Sihtasutuse käsutuses olevate või käsutusse üleantavate territooriumide vormistamise, haldamise, heakorrastamise, arendamise ja juhtimisega seotud kulud ja vara soetamine;
1.2.10. Sihtasutuse juhtimise ja põhitegevusega seotud teenuste sisseost (nt. juriidilised konsultatsioonid, tõlkimisteenused, ürituste korraldamine, projektide koostamisega seotud konsultatsiooniteenused, raamatupidamis-ja auditeerimisteenused jms) ja kulud;
1.2.11. Sihtasutuse poolt realiseerivate arendusprojektide rahastamine.
1.3. Eelpool nimetamata jäänud eesmärkidega seotud kulud on abikõlblikud alles juhul, kui need on eelnevalt kooskõlastatud NLAÖA-ga.
1.4. Toetust ei tohi kasutada trahvide, viiviste ja kohtukulude tasumiseks. Käibemaks on abikõlblik kulu juhul kui on võimalik näidata, et vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole toetamise lepingu raames tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna õigust maha arvata või käibemaksu tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel.
2. Toetus.
2.1. Toetus eraldatakse summas 1 609 693 (üks miljon kuussada üheksa tuhat kuussada üheksakümmend kolm) eurot, millest:
• 423 131 eurot – toetus tegevuskuludeks SA Narva Linna Arendus (toetuse allikas põhieelarve);
• 40 000 eurot SA Narva Linna Arendus Äkkeküla spordiala arendamiseks (spordiväljaku asfaltkate), (toetuse allikas laen);
• 1 146 562 eurot SA Narva Linna Arendus – Äkkeküla olme- ja teenindushoone ehitamiseks, (toetuse allikas laen).
2.2. NLAÖA kannab Toetuse osade kaupa üle Sihtasutuse arveldusarvele vastavalt Narva Linnavalitsuse korraldusega kinnitatud graafikule.
2.3. Punktis 2.1. märgitud Toetuse summat võib muuta Narva Linnavolikogu määrusega.
2.4. Toetus kasutatakse ainult ülalmainitud eesmärkidele ja vastavuses Sihtasutuse tegutsemise eesmärkidega, millised on nimetatud Sihtasutuse põhikirjas.
3. Sihtasutuse kohustused.
3.1. Sihtasutus kohustub kasutama Toetust vastavalt Lepingus viidatud eesmärkidele. Lepingu punktis 1.2.11. viidatu täitmisel kohustub Sihtasutus täitma kõiki toetusmeetme tingimusi ja nõudeid.
3.2. Sihtasutus kohustub esitama Ametile vahearuanded ja lõpparuande antud Lepingu alusel eraldatud vahendite kasutamise kohta järgmiselt:
3.2.1. igakuised vahearuanded hiljemalt järgmise kuu 15. kuupäevaks.
3.2.2. perioodi 01.01.2025 – 31.12.2025 kohta lõpparuande hiljemalt 10.01.2026
3.3. Aruandele lisatakse:
3.3.1. Sihtasutuse tegevuse aruanne 6. kuu, 9. kuu ja 12. kuu eest.
3.3.2. Käesoleva lepingu punktides 1.2.1 ja 1.2.11 nimetatud kulusid tõendavate dokumentide koopiad, milledel on sihtasutuse allkirjaõigusliku esindaja originaalallkiri. Ülejäänud kuludokumendid esitatakse vaid NLAÖA nõudmisel.
3.4. Juhul, kui ilmneb, et Toetus oli kasutatud vastuolus Lepingus viidatud eesmärkidega (sh. juhul kui ei täideta arendusprojektide toetusmeetme tingimusi ja nõudeid), siis on Sihtasutus kohustatud tagastama eesmärkidega vastuolus kasutatud Toetuse summad.
3.5. Juhul, kui Toetuse osa jääb kasutamata, peab Sihtasutus maksma selle NLAÖA-le tagasinõutava otsuses märgitud summas ja tähtajaks.
3.6. Juhul, kui Sihtasutus ei esita Lepingu punktis 3.2 nimetatud tähtajaks aruande Toetuse kasutamisest, siis on Sihtasutus kohustatud tagastama Toetuse 5 tööpäeva jooksul vastava nõude kättesaamisest NLAÖA-lt.
3.7. Juhul, kui Sihtasutus viivitab Toetuse summa või selle osa tagastamist on Sihtasutus kohustatud tähtaegselt tagastamata Toetuse summast maksma viivised 0,1% päevas tähtaeglest tagastamata summast iga viivitatud päeva eest.
4. NLAÖA kohustused.
4.1. NLAÖA kohustub eraldama Sihtasutusele Toetus Lepingu punktis 2 nimetatud tingimustel.
5. Riigiabist teavitamine.
5.1. Vastavalt kehtivale regulatsioonile on riigiabi andmisest teavitamise kohustus riigabi andjal. Pooled on kokku leppinud, et juhul kui käesoleva lepingu alusel Sihtasutusele antav toetus on kas osaliselt või täielikult tõlgendatav vähese tähtsusega abina või riigiabina, peab Sihtasutus sellest viivitamatult NLAÖAd teavitama.
6. Lepingu jõustumine.
6.1. Leping jõustub selle allakirjutamisega lepinguosaliste esindajate poolt.
7. Lepingu muutmine, lõpetamine.
7.1. Lepingu tingimusi võib muuta Poolte kokkuleppel, välja arvatud juhul, kui Lepingu tingimuste muutmise vajadus tuleneb Eesti Vabariigi õigusaktidest.
7.2. Leping lõpetatakse lepingust tulenevate kohustuste täitmisega mõlemate poolte poolt.
7.3. Lepingust tulenevad kohtuvaidlused vaadatakse läbi Viru Maakohtu Narva kohtumajas.
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
____________________ ________________________
NLAÖA poolt Sihtasutuse poolt
Digiallkirjad
Sofja Homjakova SA Narva Linna Arendus Juhatuse liige Koopia: SA nõukogu Õiguslik analüüs Teema: kas SA Narva Linna Arendus on vähese tähtsusega riigiabi saja Komisjoni määruse (EL) 2023/2831 valguses Komisjoni määruse (EL) 2023/2831 kohaselt võib vähese tähtsusega abi saada ükskõik milline ettevõtja, olenemata selle õiguslikust vormist ja rahastamisviisist, tingimusel et tegemist on majandustegevusega tegeleva üksusega. Artikli 2 lõige 1 määratleb ettevõtja kui üksuse, mis tegeleb majandustegevusega, sõltumata õiguslikust vormist või omandistruktuurist. Komisjoni määruse (EL) 2023/2831 kohaselt võib vähese tähtsusega abi saada ükskõik milline ettevõtja, olenemata selle õiguslikust vormist ja rahastamisviisist, tingimusel et tegemist on majandustegevusega tegeleva üksusega. Artikli 1 lõige 1 kohaselt kohaldatakse käesolevat määrust mis tahes majandusvaldkonna ettevõtjatele antava abi suhtes. Seega vähese tähtsusega abi defineerimisel on väga oluline tuvastada eespool nimetatud mõiste „majandusvaldkonna ettevõtjate“ sisu. Määruse preambul (punkt 4) selgitab, et majandustegevusega tegelevaks ettevõtjaks loetakse igasugune füüsilisest või juriidilisest isikust üksus, sõltumata selle õiguslikust vormist ja rahastamisviisist, kui ta osaleb turul. See võib hõlmata nii eraõiguslikke kui ka avalik-õiguslikke üksusi, kui nad tegelevad kaupade või teenuste pakkumisega konkurentsitingimustes. Sellest lähtudes hõlmab majandustegevus tegevusi, mille raames pakutakse kaupu või teenuseid turul tasu eest. Kui tegevus toimub turul, kus eksisteerib konkurents või on võimalik konkurents, on tegemist majandustegevusega. Lähtudes sellest, kui isiku tegevus toimub ilma konkurentsi ja turuelementideta, näiteks sotsiaalteenused, mida osutatakse täielikult avaliku rahastamise toel, ei loeta seda majandustegevuseks.
Euroopa Kohus on otsustanud, et kui avalik-õiguslik üksus tegeleb majandustegevusega, siis seda üksust tuleb käsitada "ettevõtjana" riigiabi reeglite tähenduses (vt näiteks C- 222/04, Ministero dell'Economia e delle Finanze vs. Cassa di Risparmio di Firenze jt). Seega hõlmab mõiste "majandustegevus" kõiki tegevusi, mille eesmärk on kaupade või teenuste pakkumine turul, olenemata pakkuja õiguslikust vormist või rahastamisviisist. Sihtasutuse Narva Linna Arenduse (SA) staatust vähese tähtsusega abi saajana määruse (EL) 2023/2831 kontekstis saab analüüsida, tuginedes sihtasutuse põhikirjalistele eesmärkidele ja üldistele olemustele.
1. Sihtasutuse üldine olemus. Sihtasutus Narva Linna Arendus (registrikood 90003812) on asutatud 12. mail 2010. aastal Narva linna poolt. Sihtasutuse eesmärkideks on Narva linna piirkonna elukeskkonna kvaliteedi tõstmine ning soodsate tingimuste loomine ettevõtluse arenguks Narva linna haldusterritooriumil. Seda saavutatakse sihtasutuse omandis või kasutuses oleva kinnisvara ja maa-alade arendamise kaudu linnaelanike huvides. Sihtasutuste seaduse § 1 lg. 1 defineerib, et sihtasutus on eraõiguslik juriidiline isik, millel ei ole liikmeid ning mis on loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Sihtasutus on eraõiguslik juriidiline isik, mille eesmärk ei ole majandustegevuse kaudu tulu teenimine, vaid põhikirjaliste eesmärkide saavutamine. Siiski võib sihtasutus tegeleda majandustegevusega, kui see on vajalik tema põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.
2. Majandustegevuse mõiste Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MsÜS) § 3 lõike 1 kohaselt on majandustegevus iga iseseisvalt teostatav, tulu saamise eesmärgiga ja püsiv tegevus, mis ei ole seadusega keelatud. MsÜS § 3 lõige 1 ei kehtesta määrusest erisusi. Euroopa Liidu Kohtu praktika kohaselt loetakse üksust ettevõtjaks, kui ta tegeleb kaupade või teenuste pakkumisega turul (C-41/90 Höfner ja Elser). Sellest lähtuvalt on majandustegevuse põhikomponendid järgmised:
- Kaupade või teenuste müük turul, ehk tegevus peab toimuma turul, kus on konkurents või selle tekkimise võimalus.
- Tulu saamine, ehk tegevuse eesmärgiks peab olema rahaline kasu. - Püsiv tegevus, ehk tegevus ja selle eesmärgid peavad olema jätkusuutlikud ja
püsivad.
SA Narva Linna Arenduse puhul on tegevus suunatud avaliku infrastruktuuri arendamisele ja ei vasta turutingimustel tegutsemise kriteeriumidele.
3. SA Narva Linna Arendus tegevuse eesmärgid ja vara Sihtasutuse põhikirjas sätestatud põhimõtted ja eesmärgid (nt punktid 1.8.1–1.8.19) viitavad sellele, et sihtasutuse tegevus on suunatud Narva linna haldusfunktsioonide toetamisele, avalike teenuste pakkumisele ning infrastruktuuri arendamisele linnaelanike heaolu tõstmiseks. Need eesmärgid keskenduvad selgelt avalike huvide teenimisele, mitte turul konkurentsi kaudu kasumi teenimisele. Põhikirja punkt 1.8.20 täpsustab, et sihtasutus toimib täielikult avaliku rahastuse toel, kasutades selleks linna- ja riigieelarvest eraldatud vahendeid ning annetusi. Seega ei rahastata sihtasutuse tegevust turumajandusest saadava tuluga, vaid avalikest vahenditest, mis on suunatud selgete avalike eesmärkide täitmisele. Põhikirja punkt 2.1 kirjeldab sihtasutuse vara moodustumist, milleks on:
- Asutajate või kolmandate isikute tasutud tagastamatud annetused. - Sihtasutuse majandustegevusest saadud tulud. - Muud seadusega lubatud allikad.
Põhikirja punktid 2.3 ja 2.4 rõhutavad, et vara kasutamise ja käsutamise põhimõtted on selgelt suunatud sihtasutuse avalike eesmärkide täitmisele. Otsused vara haldamisel peavad olema motiveeritud, läbipaistvad ja kooskõlas sihtasutuse eesmärkidega. Samuti on välistatud vara kasutamine isiklikuks kasuks või selliste eesmärkide saavutamiseks, mis ei seondu sihtasutuse põhikirjaliste sihtidega. Põhikirjas määratletud eesmärgid, sealhulgas keskkonnakaitse, koostöö arendamine avaliku ja erasektori vahel, teadlikkuse tõstmine ning infrastruktuuri haldamine, kinnitavad, et sihtasutus on loodud avaliku kasu teenimiseks. Nendest eesmärkidest lähtudes ei ole sihtasutuse tegevus suunatud konkurentsitingimustes tulu teenimisele, vaid avalike huvide kaitsmisele ja arendamisele.
4. Sihtasutuse olemus määruse valguses Sihtasutus Narva Linna Arenduse (SA) staatust vähese tähtsusega abi saajana määruse (EL) 2023/2831 kontekstis tuleb hinnata sihtasutuse põhikirjaliste eesmärkide ja tegevuste alusel, kuna sihtasutuse tegevused ja rahastamisallikad viitavad sellele, et sihtasutus ei tegutse majandustegevuse raamistikus turutingimustel. SA on linna omanduses ja linna eelarvest rahastatud, tegutsedes kohaliku omavalitsuse eesmärkide saavutamiseks, mitte turukonkurentsis osalemiseks. Ehitustegevused ja infrastruktuuri arendamine (nt spordi- ja kultuurirajatised, terviserajad) on rahastatud linna ja riigi sihtotstarbeliste toetustega ning ei loo otsest konkurentsieelist
turul. Kuigi sihtasutus võib teenida teatud määral tulu (nt jõusaali kasutustasud, jalgrattarent), ei ole see põhikirjaline ega peamine tegevusala, vaid toetav või juhuslik tegevus avaliku teenuse osutamisel. Tulu on enamasti suunatud sihtasutuse põhitegevuse (avalike huvide) edendamiseks, mitte kasumi teenimiseks või jaotamiseks. Seega ei kvalifitseeru Sihtasutus Narva Linna Arendus vähese tähtsusega abi subjektiks, kuna sihtasutuse põhikirjalised eesmärgid ja tegevused ei ole suunatud majandustegevusele turutingimustel.
- Sihtasutuse põhikirjalised eesmärgid ja tegevused ei ole suunatud majandustegevusele turutingimustel Sihtasutuse põhikirja punktid (nt 1.8.1–1.8.19) näitavad, et sihtasutuse eesmärk on linna haldusfunktsioonide toetamine, avalike teenuste ja infrastruktuuri arendamine Narva linna elanike heaolu tõstmiseks. Põhikirja eesmärgid, nagu keskkonnakaitse, teadlikkuse tõstmine, koostöö arendamine avaliku ja erasektoriga ning infrastruktuuri haldamine, teenivad avalikke huve ja ei ole suunatud kasumi teenimisele.
- SA on linna omanduses ja linna eelarvest rahastatud, tegutsedes kohaliku
omavalitsuse eesmärkide saavutamiseks, mitte turukonkurentsis osalemiseks. Ehitustegevused ja infrastruktuuri arendamine (nt spordi- ja kultuurirajatised, terviserajad) on rahastatud linna ja riigi sihtotstarbeliste toetustega ning ei loo otsest konkurentsieelist turul.
- Kuigi sihtasutus võib teenida teatud määral tulu (nt jõusaali kasutustasud, jalgrattarent), ei ole see põhikirjaline ega peamine tegevusala, vaid toetav või juhuslik tegevus avaliku teenuse osutamisel. Tulu on enamasti suunatud sihtasutuse põhitegevuse (avalike huvide) edendamiseks, mitte kasumi teenimiseks või jaotamiseks.
- Linna rahastatud ehitusprojektid, näiteks tervise- ja spordirajatiste arendamine, ei konkureeri turul kaupade või teenuste pakkumisega, vaid on suunatud avalike teenuste pakkumisele ja linnakodanike elukvaliteedi parandamisele.
- Põhikirja punkt 1.8.20 selgitab, et sihtasutus tegutseb täielikult rahastuse (linna- ja riigieelarve vahendid, annetused) arvelt. See tähendab, et sihtasutuse tegevust ei rahastata turult saadava tuluga, vaid avalikest vahenditest, mis on sihtotstarbelised ja suunatud avalike eesmärkide saavutamisele.
Kuna sihtasutuse tegevus sõltub riigi või linna sihtotstarbelistest toetustest ja annetustest, puudub tal iseseisev motiveeritud majandustegevus turul konkurentsis osalemiseks.
- SA eesmärk ei ole ise turul osalemine ega tuluteenimine, vaid avaliku huvi teenimine rahastuse abil. Põhikirja punkt 1.8.20 rõhutab, et tegevused on otseselt seotud avalike ülesannete täitmisega ja rahastuse suunamisega Narva linna elanike hübanguks. Sihtasutus ei oma tegevuste kaudu turu struktuuri mõjutavat majandustegevust. Näiteks terviseradade arendamine, infrastruktuuri rajamine või ürituste korraldamine ei ole kommertstegevus, vaid avaliku teenuse osutamine, mille eesmärk on parandada elukvaliteeti.
- Toetused ja annetused on määratud täitma konkreetseid eesmärke, mis on avalikus huvis, mitte majandusliku kasu teenimiseks. Toetuste kasutamine sihtotstarbeliste projektide finantseerimiseks (nt spordirajatiste rajamine või keskkonnakaitselised tegevused) tähendab, et sihtasutus ei saa neid vahendeid vabalt kasutada majandustegevuseks või konkurentsieelise saavutamiseks turul.
Euroopa Kohus on ka määratlenud, et määruse mõttes üksuse tegevus ei ole majandustegevus, kui see on rahastatud avalikest vahenditest ja suunatud avalike huvide teenimisele (nt C-318/05 Komisjoni vs Saksamaa juhtum). Kokkuvõte Sihtasutus Narva Linna Arendus ei kvalifitseeru vähese tähtsusega abi subjektiks, kuna:
- Tema põhikirjaline eesmärk on avaliku teenuse osutamine, mitte kaupade või teenuste pakkumine turul.
- Linna rahastatud projektid on suunatud avalikele huvidele, mitte majandustegevusele konkurentsiturul.
- Sihtasutuse tulu on juhuslik ja suunatud sihtasutuse põhitegevuse toetamisele, mitte majandusliku kasu teenimisele.
Seetõttu ei saa SA Narva Linna Arendust käsitleda vähese tähtsusega abi saajana määruse (EL) 2023/2831 tähenduses. Andrei Matvejev vandeadvokaat
Rahandusministeerium
Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
[email protected]
21.02.2025.a nr 1-16/384
Selgitamistaotlus
Lugupeetud ministeeriumi esindajad,
Sihtasutus Narva Linna Arendus on Narva linna valitseva mõju all olev sihtasutus, mille peamised eesmärgid vastavalt põhikirjale on:
• algatada erinevaid tema omandis või käsutuses oleva vara, sh kinnisvara ja maa-alade arendamisele suunatud uuringu- ja arendusprojekte;
• valmistada ette vastavad programmid ja projektid;
• korraldada nimetatud programmide ja projektide teostamist;
• pakkuda ettevõtjatele tööstus- ja ärimaade ning tööstus- ja büroopindade renditeenust;
• algatada uuringu- ja arendusprojekte;
• võtta meetmeid keskkonnaprobleemide lahendamiseks;
• osutada konsultatsiooniteenuseid;
• korraldada seminare, konverentse, messe ning koolitusi (kuni 6-kuulise õppetsükliga);
• edendada ettevõtlusoskusi;
• hallata sihtasutuse omandis või käsutuses olevaid hooneid, maa-alasid ja ressursse, sealhulgas rentida ja müüa neid sihtasutuse eesmärkide kohaselt;
• arendada tehnilist infrastruktuuri sihtasutuse omandis või käsutuses olevatel maa-aladel ning lähiümbruses, sh ettevõtluse arenguks vajalikke ühendusteid, vee-, kanalisatsiooni-, soojus-, elektrivõrke, gaasitrasse ja tehnorajatisi;
• koguda, süstematiseerida ning levitada arenguga seotud teavet;
• osutada ettevõtlusalaste baasteadmiste omandamisele suunatud väljaõpet ja ettevõtlusoskuste testimise ning arendamise teenuseid;
• teha koostööd riiklike, omavalitsuslike ja teiste ettevõtlust toetavate ning arendavate struktuuridega;
• taotleda finants- ja muid vahendeid Eesti ja teiste riikide organisatsioonidelt, juriidilistelt ja füüsilistelt isikutelt ning Eesti Vabariigi valitsuselt;
• osaleda partneri või liikmena erinevates nii Eestis kui ka välismaal tegutsevates ühingutes ja organisatsioonides;
• arendada koostööd teiste analoogiliste institutsioonidega nii Eestis kui välismaal;
• täita muid ülesandeid, mis tulenevad sihtasutuse eesmärgist;
• korraldada vastavalt põhikirjale saadud vahendite kasutamist;
• koguda rahalisi vahendeid ning nende arvelt realiseerida põhikirjalisi eesmärke ja finantseerida programme.
Sihtasutuse poolt mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse esitatud andmete kohaselt moodustab sihtasutuse ettevõtlusest saadav tulu aastatel 2018-2023 keskmiselt 23,10% kogutulust. Ettevõtlustuluna käsitletakse sihtasutuse opereerimiseks üleantud linnavara (nt Kerese 20 ja Linnuse 2 hoonete ürileandmine). Ettevõtlusest saadud tulu suunatakse sihtasutuse eesmärkide täitmiseks ja tegevuskulude katmiseks.
Narva linn eraldab linna eelarvest rahalisi vahendeid konkreetsete sihtasutuse tegevuste katmiseks. 2025. aasta tegevuste finantseerimiseks pakutav leping on lisatud manusena (Lisa 1).
Lepingus on toodud ettepanek sihtasutusele, et selgitada, kas sihtasutusele eraldatav raha kvalifitseerub vähese tähtsusega riigiabina.
Varasemalt on seoses linna eelarvest eraldatavate summade vähese tähtsusega riigiabina kasutamisega sihtasutuse poolt tellitud vandeadvokaadilt õiguslik analüüs. Analüüs on lisatud manusena (Lisa 2).
Palume Teid kui vähese tähtsusega riigiabi küsimustes pädevat ja vastavat registrit pidama volitatud riigiasutust anda hinnang järgmistele küsimustele:
1. Kas Narva linna eelarvest eraldatavaid rahalisi vahendeid tuleb käsitleda vähese tähtsusega riigiabina?
2. Kas rahastamisel, mis võib olla või saada vähese tähtsusega riigiabina, on riigiabi määratlemise kohustus seatud abi andja või abi saaja ülesandeks?
3. Kas rahastamise määratlemine vähese tähtsusega riigiabina on halduskohustus ning kui see kohustus on seatud abi saajale, kas see kujutab endast abi saaja halduskohustuse täitmiseks volitamise juhtumit halduskoostöö seaduse mõttes?
Ootame Teie seisukohti ja täname ette vastuse eest.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Sofja Homjakova
SA Narva Linna Arendus
Juhatuse liige