| Dokumendiregister | Politsei- ja Piirivalveamet |
| Viit | 1.2-4/22-1 |
| Registreeritud | 20.02.2025 |
| Sünkroonitud | 26.02.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1.2 Õigusteenindus ja õigusloome |
| Sari | 1.2-4 Kooskõlastused ja arvamused teiste valitsusasutuste poolt algatatud õigusaktidele |
| Toimik | 1.2-4/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Siseministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Siseministeerium |
| Vastutaja | Riin Valgmäe (arendusosakond, identiteedi ja staatuste büroo, õigusliku staatuse grupp) |
| Originaal | Ava uues aknas |
1
EELNÕU
03.02.2025
SISEMINISTER
MÄÄRUS 2025. a nr
Siseministri määruste muutmine seoses
välismaalaste seaduse muutmise ja sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse
(rändemenetluste tõhustamine) eelnõuga
Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu kodaniku seaduse § 52 lõike 1, politsei ja piirivalve
seaduse § 252 lõike 2 ning välismaalaste seaduse § 101 lõike 1 punktide 1–4 ja 9, § 102 lõike
1, § 110 lõike 1, § 110 lõike 12, § 111 lõike 1, § 224 lõike 1 punkti 1, § 228 lõike 1, § 250 lõike
2 punktide 4 ja 5 ning § 2971 lõike 4 alusel.
§ 1. Siseministri 8. veebruari 2019. aasta määruse nr 6 „Broneeringuinfo andmekogu
põhimäärus“ muutmine
Siseministri 8. veebruari 2019. aasta määruse nr 6 „Broneeringuinfo andmekogu põhimäärus“
§ 6 lõike 2 punktid 1–3, 5 ja 9–12 tunnistatakse kehtetuks.
§ 2. Siseministri 18. detsembri 2015. aasta määruse nr 81 „Elamislubade ja töölubade
registri põhimäärus“ muutmine
Siseministri 18. detsembri 2015. aasta määruses nr 81 „Elamislubade ja töölubade registri
põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:
1) määruse pealkirjas ja § 1 tekstis asendatakse sõnad „elamislubade ja töölubade register“
sõnadega „elamislubade ja elamisõiguste andmekogu“;
2) paragrahvi 2 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Andmekogu pidamise eesmärgi ja Euroopa Liidu õigusaktis, välislepingus, seaduses või
määruses sätestatud ülesande täitmiseks töödeldakse andmeid:
1) elamisloa või tööloa ja selle pikendamise või kehtetuks tunnistamise kohta;
2) tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise kohta;
3) pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise kohta;
4) elamisloa andmete välisriigi reisidokumenti kandmise kohta;
5) Eestist eemalviibimise registreerimise kohta;
6) Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikme tähtajalise elamisõiguse ja selle pikendamise
kohta;
7) Euroopa Liidu kodaniku või tema perekonnaliikme alalise elamisõiguse registreerimise ja
elamisõiguse kohta;
8) punktides 1-7 nimetatud menetluses antud haldusakti ja sooritatud toimingu kohta;
9) kohanemisprogrammiga seotud toimingu kohta.“;
3) paragrahvi 9 lõike 1 punkti 13, lõike 2 punkti 10 ja § 19 lõike 1 punkti 10 täiendatakse pärast
sõnu „e-posti aadress“ sõnadega „, sotsiaalmeedia kontod“;
2
4) paragrahvi 9 lõike 1 punktis 22, lõike 3 punktis 3 ja § 19 lõike 2 punktis 3 asendatakse sõna
„karistatuse“ sõnaga „karistamise“;
5) paragrahvi 9 lõike 1 punkt 23 sõnastatakse järgmiselt:
„23) andmed väliriigi relvajõududes, sealhulgas kohustuslikus ajateenistuses,
kaadrisõjaväelasena teenimise või välisriigi relvajõudude reservi kuulumise kohta, andmed
väljaspool Eestit sõjaväelises operatsioonis osalemise kohta ning andmed luure- või
julgeolekuteenistuses töötamise või sellega seoste kohta ning andmed riiklikus või
mitteriiklikus relvastatud organisatsioonis või üksuses töötamise kohta;“;
6) paragrahvi 9 lõiget 1 täiendatakse punktiga 231 järgmises sõnastuses:
„231) andmed kuritegelikku ühendusse, terroristlikku ühendusse või äärmusrühmitusse
kuulumise kohta, andmed terroristliku organisatsiooni või äärmusrühmituse kontrolli all oleval
alal viibimise kohta, andmed tulirelva või lõhkematerjaliga kokku puutumise kohta ning
inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toime panemise kohta;“;
7) paragrahvi 9 lõike 1 punkti 28 ja lõike 2 punkti 19 täiendatakse pärast sõna „teave“ sõnadega
„, mida taotleja peab oluliseks esitada“;
8) paragrahvi 9 lõike 3 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt:
„4) andmed väliriigi relvajõududes, sealhulgas kohustuslikus ajateenistuses,
kaadrisõjaväelasena teenimise või välisriigi relvajõudude reservi kuulumise kohta, andmed
väljaspool Eestit sõjaväelises operatsioonis osalemise kohta ning andmed luure- või
julgeolekuteenistuses töötamise või sellega seoste kohta ning andmed riiklikus või
mitteriiklikus relvastatud organisatsioonis või üksuses töötamise kohta;“;
9) paragrahvi 9 lõiget 3 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses:
„41) andmed kuritegelikku ühendusse, terroristlikku ühendusse või äärmusrühmitusse
kuulumise kohta, andmed terroristliku organisatsiooni või äärmusrühmituse kontrolli all oleval
alal viibimise kohta, andmed tulirelva või lõhkematerjaliga kokku puutumise kohta ning
inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toime panemise kohta;“;
10) paragrahvi 10 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt:
„Tähtajalise elamisloa või selle pikendamise taotlemise korral kriminaalmenetluses
osalemiseks, kantakse andmekogusse järgmised andmed:“;
11) paragrahvi 16 punkt 91 tunnistatakse kehtetuks;
12) paragrahvi 16 täiendatakse punktiga 12 järgmises sõnastuses:
„12) märge spordialaliidu nõusoleku kohta välismaalase Eestis töötamiseks sportlasena,
treenerina, spordikohtunikuna või sporditöötajana, kui välismaalase tööandja ei ole spordialaliit
3
ja tähtajalise elamisloa töötamiseks taotlemisel kohaldatakse välismaalaste seaduse § 181 lõike
1 punktis 7 sätestatud erandit.“;
13) määrust täiendatakse §-ga 181 järgmises sõnastuses:
„§ 181. Enne tähtajalise elamisloa taotlemist elektrooniliselt esitatud andmete ja tõendite
andmekogusse kandmine
Välismaalase kohta, kes on esitanud tähtajalise elamisloa taotlemiseks nõutud andmed ja
tõendid välismaalaste seaduse § 2121 kohaselt, kantakse andmekogusse tähtajalise elamisloa
taotleja kohta sätestatud andmed, välja arvatud sõrmejäljekujutised ja allkirjanäidis.“;
14) paragrahvi 19 lõike 2 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt:
„4) andmed väliriigi relvajõududes, sealhulgas kohustuslikus ajateenistuses,
kaadrisõjaväelasena teenimise või välisriigi relvajõudude reservi kuulumise kohta, andmed
väljaspool Eestit sõjaväelises operatsioonis osalemise kohta ning andmed luure- või
julgeolekuteenistuses töötamise või sellega seoste kohta ning andmed riiklikus või
mitteriiklikus relvastatud organisatsioonis või üksuses töötamise kohta;“;
15) paragrahvi 19 lõiget 2 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:
„5) andmed kuritegelikku ühendusse, terroristlikku ühendusse või äärmusrühmitusse kuulumise
kohta, andmed terroristliku organisatsiooni või äärmusrühmituse kontrolli all oleval alal
viibimise kohta, andmed tulirelva või lõhkematerjaliga kokku puutumise kohta ning
inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toime panemise kohta.“;
16) paragrahvi 27 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõna „edaspidi“ sõnadega
„käesolevas jaos“;
17) määrust täiendatakse §-ga 271 järgmises sõnastuses:
„§ 271. Enne perekonnaliikme tähtajalise elamisõiguse taotlemist elektrooniliselt esitatud
andmete ja tõendite andmekogusse kandmine
Perekonnaliikme kohta, kes on esitanud tähtajalise elamisloa taotlemiseks nõutud andmed ja
tõendid Euroopa Liidu kodaniku seaduse § 231 kohaselt, kantakse andmekogusse
perekonnaliikme tähtajalise elamisõiguse taotleja kohta sätestatud andmed, välja arvatud
sõrmejäljekujutised ja allkirjanäidis.“;
18) paragrahvi 28 lõike 1 punktist 2 jäetakse välja sõnad „Euroopa Liidu kodaniku“;
19) paragrahvi 34 punktis 2 asendatakse sõnad „isiku kriminaalkorras karistatuse“ sõnadega
„või muu dokument isiku kriminaalkorras karistamise“;
20) paragrahvi 34 punkti 4 ja 5 täiendatakse enne sõna „perekonnaliikme“ sõnadega „Euroopa
Liidu kodaniku“;
21) paragrahvi 40 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;
4
22) paragrahvi 40 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Välismaalaste seaduse § 2121 kohaselt esitatud tähtajalise elamisloa taotlemiseks või
Euroopa Liidu kodaniku seaduse § 231 kohaselt esitatud Euroopa Liidu kodaniku
perekonnaliikme tähtajalise elamisõiguse taotlemiseks nõutud andmeid ja tõendeid säilitatakse
kuus kuud andmete andmekogusse kandmisest arvates.“.
§ 3. Siseministri 18. detsembri 2015. aasta määruse nr 80 „Euroopa Liidu kodaniku ja
tema perekonnaliikme elamisõiguse taotlemise, andmise ning selle pikendamise ja
lõpetamise kord“ muutmine
Siseministri 18. detsembri 2015. aasta määruses nr 80 „Euroopa Liidu kodaniku ja tema
perekonnaliikme elamisõiguse taotlemise, andmise ning selle pikendamise ja lõpetamise kord“
tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 8 lõike 1 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „täidetud“ sõnadega „loetavalt
ja üheselt mõistetavalt“;
2) paragrahvi 10 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Taotluse allkirjastamisega kinnitab taotleja, et ta ei ole esitanud taotluses valeandmeid ega
lisanud taotlusele võltsitud dokumente.“;
3) paragrahvi 11 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Taotluse allkirjastamisega kinnitab taotleja, et taotlusele lisatud koopia vastab
originaaldokumendile, see ei sisalda valeandmeid ja seda ei ole võltsitud.“;
4) paragrahvi 29 lõike 2 esimene lause sõnastatakse järgmiselt:
„Taotluse läbivaatamise tähtaja pikendamise korral ei tohi kogu menetlusaeg kokku ületada viit
kuud.“.
§ 4. Siseministri 16. jaanuari 2024. aasta määruse nr 2 „Iduettevõtte või kasvuettevõtte
määratlusele vastavuse hindamise tingimused ja kord ning selleks esitatavate andmete ja
tõendite loetelu ning nende esitamise nõuded“ muutmine
Siseministri 16. jaanuari 2024. aasta määruses nr 2 „Iduettevõtte või kasvuettevõtte
määratlusele vastavuse hindamise tingimused ja kord ning selleks esitatavate andmete ja
tõendite loetelu ning nende esitamise nõuded“ paragrahvi 3 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kui ettevõte taotleb välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimist
kasvuettevõttes, hindab haldusorgan enne lühiajalise Eestis töötamise registreerimist, kas
äriühing või välismaa äriühingu filiaal (edaspidi äriühing) vastab kasvuettevõtte määratlusele.“.
§ 5. Siseministri 22. märtsi 2023. aasta määruse nr 6 „Migratsioonijärelevalve andmekogu
põhimäärus“ muutmine
Siseministri 22. märtsi 2023. aasta määruses nr 6 „Migratsioonijärelevalve andmekogu
põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:
5
1) paragrahvi 6 lõiget 1 täiendatakse punktiga 91 järgmises sõnastuses:
„91) foto või näokujutis;“;
2) paragrahvi 11 lõiget 1 täiendatakse punktidega 21–23 järgmises sõnastuses:
„21) automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu – välismaalase
biomeetrilised andmed;
22) karistusregister – välismaalase ja välismaalase kutsuja või muu isiku, kelle juurde
välismaalane tuleb, karistusandmed;
23) majandustegevuse register – tegevusloa ja majandustegevuse teatise andmed;“;
3) paragrahvi 11 lõike 1 punktis 7 asendatakse sõnad „ja otsimise andmestiku“ sõnadega
„, otsimise ja jälitusmenetluse andmestiku“.
§ 6. Siseministri 18. detsembri 2015. aasta määruse nr 82 „Pikaajalise viisa andmise,
viibimisaja vormistamise ja viibimisaja pikendamise kord ja tähtajad ning piisavate
rahaliste vahendite määr“ muutmine
Siseministri 18. detsembri 2015. aasta määruses nr 82 „Pikaajalise viisa andmise, viibimisaja
vormistamise ja viibimisaja pikendamise kord ja tähtajad ning piisavate rahaliste vahendite
määr“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 lõikes 2 asendatakse sõnad „eesti, inglise või vene keeles ja suurtähtedega“
sõnadega „eesti või inglise keeles“;
2) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Määruses sätestatud nõuetele vastav taotlus võetakse menetlusse selle esitamise päeval.
Posti teel või elektrooniliselt esitatud taotlus võetakse menetlusse hiljemalt selle saabumise
päevale järgneval tööpäeval.“;
3) paragrahvi 3 lõikes 1 asendatakse sõnad „eesti, inglise, vene või menetleja poolt
aktsepteeritud“ sõnadega „eesti või inglise“;
4) paragrahvi 5 lõike 1 punkt 8 sõnastatakse järgmiselt:
„8) Eestis viibimise ajal piisavate rahaliste vahendite olemasolu tõendavad dokumendid,
sealhulgas tõend taotleja sissetulekute kohta taotluse esitamisele vahetult eelnenud kolme kuue
kuu jooksul, millest nähtub vähemalt sissetuleku suurus, regulaarsus ja allikad;“;
5) paragrahvi 5 lõiget 1 täiendatakse punktidega 9 ja 10 järgmises sõnastuses:
„9) reisipileti broneering Eestisse või muu transpordivahendi kasutamist tõendav dokument;
10) dokument taotleja välisriigis kriminaalkorras karistamise kohta.“;
6) paragrahvi 5 lõike 3 punktis 1 asendatakse sõnad „lühiajaline töötamine“ sõnadega
„lühiajaline Eestis töötamine“;
6
7) paragrahvi 5 lõiget 3 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:
„3) välismaalase Eestis sündinud alaealine laps, kes viibib Eestis seaduslikult välismaalaste
seaduse § 43 lõike 33 alusel ning taotleb Politsei- ja Piirivalveametis pikaajalist viisat Eestis
viibimise jätkamiseks.“;
8) paragrahvi 5 täiendatakse lõigetega 31–33 järgmises sõnastuses:
„(31) Lõike 1 punktis 9 nimetatud dokumenti ei pea esitama välismaalane, kes taotleb pikaajalist
viisat välismaalaste seaduse §-s 911 sätestatud korras.
(32) Lõike 1 punktis 10 nimetatud dokument kehtib viisa taotluse esitamiseks kuus kuud
dokumendi välja andmise päevast arvates.
(33) Lõike 1 punktis 10 nimetatud dokumenti ei pea esitama:
1) alla 14-aastane taotleja või;
2) kui dokument on esitatud varasemalt pikaajalise viisa taotlemisel ja dokumendis kajastatud
asjaolud ei ole pärast pikaajalise viisa taotluse esitamist muutunud.“;
9) paragrahvi 6 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „või puuet“;
10) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:
„(41) Kui pikaajalise viisa taotluse esitab taotleja esindaja, lisatakse taotlusele esindusõigust
tõendav dokument.“;
11) paragrahvi 6 lõikes 5 ja § 11 lõikes 2 asendatakse sõna „konsulaarametnik“ sõnaga
„haldusorgan“ vastavas käändes;
12) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 62 järgmises sõnastuses:
„(62) Kui välismaalane taotleb pikaajalist viisat välismaalaste seaduse § 911 lõike 13 alusel, lisab
ta taotlusele omakäelise kirjaliku selgituse, miks tal ei ole võimalik esitada pikaajalise viisa
taotlust Eesti välisesindusele ning selgituse asjaolusid tõendavad dokumendid.“;
13) paragrahvi 6 lõige 7 sõnastatakse järgmiselt:
„(7) Välismaalaste seaduse § 624 lõike 1 alusel viisat taotlev välismaalane esitab iduettevõtte
määratlusele vastavuse hindamise ekspertkomisjoni arvamuse või vastavad andmed, sealhulgas
ekspertkomisjonile esitatud taotluse numbri.“;
14) paragrahvi 6 lõige 8 tunnistatakse kehtetuks;
15) paragrahvi 6 lõike 11 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;
16) paragrahvi 6 täiendatakse lõigetega 13–16 järgmises sõnastuses:
„(13) Kui taotleja töötab või on töötanud välisriigi luure- või julgeolekuteenistuses või muus
jõustruktuuris või on seotud või on olnud seotud välisriigi luure- või julgeolekuteenistusega või
muu jõustruktuuriga või on põhjendatud alus seda arvata, esitatakse:
7
1) töö- ja teenistuskäiku tõendav dokument;
2) auastet tõendav dokument, kui taotlejal on auaste;
3) dokument, mis tõendab taotleja reservi arvamist või erru minemist, kui taotleja on reservi
arvatud või erru läinud.
(14) Kui taotleja on välisriigi relvajõudude tegevteenistuses või lepingulises teenistuses või on
teeninud kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes ja sealt reservi arvatud või erru läinud,
esitatakse:
1) töö- ja teenistuskäiku tõendav dokument;
2) auastet tõendav dokument, kui taotlejal on auaste;
3) dokument, mis tõendab taotleja reservi arvamist või erru minemist, kui taotleja on reservi
arvatud või erru läinud.
(15) „Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni
relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil”
artikli 2 punktis 3 märgitud, täpsustatud ja Eesti aktsepteeritud nimekirja kuuluv taotleja, kes
on teeninud välisriigi relvajõududes ja sealt erru läinud, esitab lisaks määruses sätestatud
dokumentidele töö- ja teenistuskäiku tõendava dokumendi.
(16) Lõigetes 13–15 nimetud dokumente ei pea esitama:
1) taotleja, kes on NATO liikmesriigi kodanik;
2) kui dokumendid on esitatud varasemalt pikaajalise viisa taotlemisel ja dokumentides
kajastatud asjaolud ei ole pärast pikaajalise viisa taotluse esitamist muutunud.“;
17) paragrahvi 7 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „koopiad“ sõnadega „ja reisidokument
esitatakse isiklikult viibimisaja pikendamise otsuse kättesaamisel“;
18) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Kui viibimisaja pikendamise otsuse kättesaamisel selgub, et reisidokument ei vasta
elektrooniliselt esitatud reisidokumendi koopiale ja § 3 lõigetes 2–4 sätestatud nõuetele,
tühistatakse viisaotsus ja keeldutakse viisakleebise väljaandmisest.“;
19) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Kui viibimisaja pikendamise taotluse esitab taotleja esindaja, lisatakse taotlusele
esindusõigust tõendav dokument.“;
20) paragrahvi 8 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks;
21) paragrahvi 81 lõikes 2 asendatakse sõnad „taotlust ei esita taotleja isiklikult“ sõnadega
„taotluse esitab taotleja esindaja“;
22) paragrahvi 9 lõiget 1 täiendatakse punktiga 101 järgmises sõnastuses:
„101) andmed taotleja õppimise, töötamise ja muude oluliste asjaolude kohta;“;
23) paragrahvi 9 lõike 1 punkti 11 täiendatakse pärast sõnu „taotleja e-posti aadress“ sõnadega
„, sotsiaalmeedia kontod“;
8
24) paragrahvi 9 lõike 1 punkt 13 tunnistatakse kehtetuks;
25) paragrahvi 9 lõike 1 punkt 14 sõnastatakse järgmiselt:
„14) andmed selle kohta, et taotleja on Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna või
Šveitsi Konföderatsiooni kodaniku või vaba liikumise õigust omava Ühendkuningriigi
kodaniku perekonnaliige ja kui on, esitatakse sugulusside, taotleja perekonnaliikme eesnimi või
-nimed, perekonnanimi või -nimed, kodakondsus, sünniaeg ja reisidokumendi või
isikutunnistuse number;“;
26) paragrahvi 9 lõiget 1 täiendatakse punktiga 231–234 järgmises sõnastuses:
„231) andmed taotleja välisriigis kriminaalkorras karistamise kohta;
232) andmed selle kohta, kas taotlejal on lähedasi sugulasi või perekonnaliikmeid;
233) andmed selle kohta, kas taotleja teenib või on teeninud välisriigi relvajõududes
kohustuslikus ajateenistuses, kaadrisõjaväelasena või kuulub välisriigi relvajõudude reservi,
osaleb või on osalenud sõjaväelises operatsioonis väljaspool Eestit või töötab või on töötanud
luure- või julgeolekuteenistuses või teinud nendega koostööd või olnud seotud muul viisil või
töötab või on töötanud riiklikus või mitteriiklikus relvastatud organisatsioonis või üksuses;
234) andmed selle kohta, kas taotleja kuulub või on kuulunud kuritegelikku ühendusse,
terroristlikku ühendusse või äärmusrühmitusse või omab või on omanud kontakti nendesse
kuuluvate või kuulunud isikutega, viibib või on viibinud terroristliku organisatsiooni või
äärmusrühmituse kontrolli all oleval alal, puutub või on puutunud kokku tulirelva või
lõhkematerjaliga või oskab neid käsitleda või on pannud toime inimsusevastase kuriteo või
sõjakuriteo veendumuste alusel;“;
27) paragrahvi 9 täiendatakse lõigetega 3–7 järgmises sõnastuses:
„(3) Kui välismaalasel, kes taotleb pikaajalist viisat, on lähedasi sugulasi ja perekonnaliikmeid,
esitab ta lisaks määruses sätestatud andmetele oma lähedaste sugulaste ja perekonnaliikmete
kohta järgmised andmed:
1) suhe taotlejaga;
2) abikaasa puhul välisriigis sõlmitud abielu aeg ja koht ning registreeritud elukaaslase puhul
välisriigis kooselu registreerimise aeg ja koht;
3) eesnimi või -nimed;
4) perekonnanimi või -nimed;
5) sugu;
6) Eesti isikukood või sünniaeg;
7) kodakondsus või kodakondsused;
8) sünnikoht riigi täpsusega;
9) kontaktandmed, sealhulgas kontaktaadress (tänav või talu, maja- ja korterinumber, küla või
alev või linn, vald, maakond, riik, sihtnumber), e-posti aadress ja telefoninumber.
(4) Kui taotleja teenib või on teeninud välisriigi relvajõududes, sealhulgas kohustuslikus
ajateenistuses, kaadrisõjaväelasena või kuulub välisriigi relvajõudude reservi või kes töötab või
on töötanud luure- või julgeolekuteenistuses või teinud nendega koostööd või olnud seotud
muul viisil või kes osaleb või on osalenud sõjaväelistes operatsioonides väljaspool Eestit või
kes töötab või on töötanud mitteriiklikus relvastatud organisatsioonis või üksuses, esitab lisaks
määruses sätestatud andmetele järgmised andmed:
9
1) õppimine sõjaväelistes erikoolides ja -kursustel, sealhulgas kooli või kursuse nimetus ja
auaste;
2) kuulumine relvajõudude reservi, sealhulgas riik ja põhjus;
3) osavõtt sõjaväelistest operatsioonidest teiste riikide territooriumil, sealhulgas riik, osalemise
aeg, üksuse nimetus ja selle number, missiooni nimetus või selgitus, teenistuskoht,
teenistusülesanded;
4) teenistus- või töökäigu kirjeldus, sealhulgas asutuse, organisatsiooni või üksuse nimetus,
aadress, teenistus- või ametikoht, teenistusülesanded, asutuse tegevusvaldkond, teenistuse või
töötamise periood, sõjaväepileti number ja väljaandmise aeg.
(5) Lõike 1 punktis 101 nimetatud andmete esitamist ei nõuta:
1) kui andmed on esitatud varasemalt lühiajalise töötamise registreerimise taotlemisel ja need
ei ole pärast eelmise lühiajalise töötamise registreerimise taotluse esitamist muutunud;
2) kui andmed on esitatud varasemalt pikaajalise viisa taotlemisel ja need ei ole pärast eelmise
pikaajalise viisa taotluse esitamist muutunud.
(6) Lõikes 4 nimetud andmeid ei pea esitama taotleja, kes on NATO liikmesriigi kodanik.
(7) Taotleja esitab pikaajalise viisa taotlemisel lõigetes 3 ja 4 nimetatud andmed, kui need on
pärast eelmise pikaajalise viisa taotluse esitamist muutunud.“;
28) paragrahvi 10 punkti 4 täiendatakse pärast sõna „isanimi“ sõnadega „, kui see on kantud
taotleja reisidokumenti“;
29) paragrahvi 101 lõiget 1 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:
„21) kodakondsus või kodakondsused;“;
30) paragrahvi 101 lõike 1 punktis 3 asendatakse sõna „isikukood“ sõnaga „sünniaeg“;
31) paragrahvi 102 lõikes 1 asendatakse sõnad „kümme tööpäeva“ sõnadega „30 päeva“;
32) paragrahvi 11 lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks;
33) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Haldusorgan võib lõikes 2 sätestatud taotluse läbivaatamise tähtaega mõjuval põhjusel
pikendada kuni 30 päeva võrra. Taotluse läbivaatamise tähtaja pikendamisest, selle põhjusest
ja uuest tähtajast teavitab haldusorgan taotlejat viivitamata kirjalikult taotluses näidatud e-posti
aadressil või postiaadressil.“;
34) paragrahvi 15 lõikes 7 asendatakse arv „0,75“ arvuga „0,60“.
§ 7. Siseministri 12. jaanuari 2017. aasta määruse nr 7 „Tähtajalise elamisloa ja selle
pikendamise ning pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemise kord ning
legaalse sissetuleku määrad“ muutmine
Siseministri 12. jaanuari 2017. aasta määruses nr 7 „Tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise
ning pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemise kord ning legaalse sissetuleku
määrad“ tehakse järgmised muudatused:
10
1) määruse preambulis asendatakse tekstiosa „§ 224 lõike 1 punktide 1, 2, 7 ja 8“ tekstiosaga
„§ 224 lõike 1 punktide 1, 2 ja 7–9“;
2) paragrahvi 3 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Tähtajalise elamisloa ja tähtajalise elamisloa pikendamise taotlus peavad olema täidetud
loetavalt ja üheselt mõistetavalt eesti või inglise keeles ning suurtähtedega. Pikaajalise elaniku
elamisloa ja pikaajalise elaniku elamisloa taastamise taotlus peab olema täidetud loetavalt ja
üheselt mõistetavalt suurtähtedega eesti keeles.“;
3) paragrahvi 3 lõiget 7 täiendatakse pärast sõna „leping“ sõnadega „või ta on ravikindlustuse
seaduse kohaselt kohustusliku ravikindlustusega kindlustatud isik“;
4) paragrahvi 5 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Kui tähtajalise elamisloa menetlus on algatatud välismaalaste seaduse § 2103 alusel, annab
välismaalane oma allkirjanäidise tähtajalise elamisloa menetluse käigus.“;
5) paragrahvi 8 lõikes 3 asendatakse sõna „isikul“ sõnaga „välismaalasel“;
6) paragrahvi 8 lõike 5 esimest lausest jäetakse välja sõna „andmise“ ja täiendatakse lauset
pärast sõna „isikusamasust“ sõnaga „tähtajalise“;
7) paragrahvi 9 lõiget 1 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:
„6) dokument taotleja legaalse sissetuleku kohta taotluse esitamisele vahetult eelnenud kuue
kuu jooksul, millest nähtub vähemalt sissetuleku suurus, regulaarsus ja allikad.“;
8) paragrahvi 9 lõike 2 punkti 4 täiendatakse pärast sõnu „perekonnanimi või -nimed“ sõnaga
„, kodakondsus“;
9) paragrahvi 11 lõiget 1 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:
„6) dokument taotleja legaalse sissetuleku kohta taotluse esitamisele vahetult eelnenud kuue
kuu jooksul, millest nähtub vähemalt sissetuleku suurus, regulaarsus ja allikad.“;
10) paragrahvi 12 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:
„5) dokument taotleja legaalse sissetuleku kohta taotluse esitamisele vahetult eelnenud kuue
kuu jooksul, millest nähtub vähemalt sissetuleku suurus, regulaarsus ja allikad.“;
11) paragrahvi 13 lõiget 1 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:
„21) dokument taotleja legaalse sissetuleku kohta taotluse esitamisele vahetult eelnenud kuue
kuu jooksul, millest nähtub vähemalt sissetuleku suurus, regulaarsus ja allikad;“;
12) paragrahvi 14 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast tekstiosa „punkti 4“
tekstiosaga „või § 1762“;
11
13) paragrahvi 14 lõiget 1 täiendatakse punktidega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:
„3) dokument taotleja legaalse sissetuleku kohta taotluse esitamisele vahetult eelnenud kuue
kuu jooksul, millest nähtub vähemalt sissetuleku suurus, regulaarsus ja allikad;
4) välismaalaste seaduse §-s 8 sätestatud tegevust tõendav dokument.“;
14) paragrahvi 14 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „ning Eesti Töötukassa loa töökoha täitmiseks
välismaalasega“;
15) paragrahvi 14 lõiked 21 ja 22 tunnistatakse kehtetuks;
16) paragrahvi 14 lõike 3 punkt 11, lõige 4 ja lõike 7 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;
17) paragrahvi 14 lõikes 9, § 16 lõikes 3 ja § 35 lõikes 3 asendatakse sõnad „eksperdikomisjoni
arvamuse või vastavad andmed, sealhulgas eksperdikomisjoni“ sõnadega „ekspertkomisjoni
arvamuse või vastavad andmed, sealhulgas ekspertkomisjonile esitatud“;
18) paragrahvi 14 lõige 101 sõnastatakse järgmiselt:
„(101) Tööandja, kes soovib tööle võtta välismaalaste seaduse § 181 lõike 2 punkti 6 alusel
tähtajalist elamisluba töötamiseks taotlevat välismaalast, esitab kasvuettevõtte määratlusele
vastavuse hindamise ekspertkomisjoni arvamuse või vastavad andmed, sealhulgas
ekspertkomisjonile esitatud taotluse numbri.“;
19) paragrahvi 14 lõike 11 punktis 1 asendatakse sõnad „kaks aastat“ tekstiosaga „12 kuud“;
20) paragrahvi 14 lõige 11 tunnistatakse kehtetuks;
21) paragrahvi 14 lõige 12 sõnastatakse järgmiselt:
„(12) Välismaalane, kes taotleb tähtajalist elamisluba töötamiseks välismaalaste seaduse
§ 1901 alusel, või tema tööandja esitab lisaks lõike 1 punktides 1, 2 ja 5 nimetatud
dokumentidele välismaalaste seaduse §-s 1903 sätestatud kõrgemat kutsekvalifikatsiooni
tõendavad dokumendid.“;
22) paragrahvi 14 lõikes 13 asendatakse sõna „üheaastase“ sõnaga „kuuekuulise“ ja sõnad
„üheks aastaks“ sõnadega „kuueks kuuks“;
23) paragrahvi 14 lõige 15 tunnistatakse kehtetuks;
24) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 16 järgmises sõnastuses:
„(16) Kui tähtajalist elamisluba taotletakse töötamiseks sportlasena, treenerina,
spordikohtunikuna või sporditöötajana välismaalaste seaduse § 181 lõike 1 punkti 7 kohaselt,
esitatakse lisaks lõikes 3 nimetatud kutsele spordialaliidu nõusolek, kui välismaalase tööandja
ei ole spordialaliit.“;
25) paragrahvi 15 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõna „Töötukassale“
sõnadega „Politsei- ja Piirivalveameti elektroonilise kanali kaudu“;
12
26) paragrahvi 16 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:
„5) dokument taotleja legaalse sissetuleku kohta taotluse esitamisele vahetult eelnenud kuue
kuu jooksul, millest nähtub vähemalt sissetuleku suurus, regulaarsus ja allikad.“;
27) paragrahvi 17 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:
„4) dokument taotleja legaalse sissetuleku kohta taotluse esitamisele vahetult eelnenud kuue
kuu jooksul, millest nähtub vähemalt sissetuleku suurus, regulaarsus ja allikad.“;
28) paragrahvi 19 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:
„4) dokument taotleja legaalse sissetuleku kohta taotluse esitamisele vahetult eelnenud kuue
kuu jooksul, millest nähtub vähemalt sissetuleku suurus, regulaarsus ja allikad.“;
29) paragrahvi 20 lõiget 1 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:
„3) dokument taotleja legaalse sissetuleku kohta taotluse esitamisele vahetult eelnenud kuue
kuu jooksul, millest nähtub vähemalt sissetuleku suurus, regulaarsus ja allikad.“;
30) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Kui isikul, kes asus Eestisse elama enne 1990. aasta 1. juulit ja kes ei ole pärast nimetatud
kuupäeva lahkunud elama mõnda teise riiki, puudub legaalne sissetulek, peab ta tõendama muid
elatusvahendeid või esitama kirjaliku kinnituse elatusvahendite puudumise kohta.“;
31) paragrahvi 20 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
32) paragrahvi 20 lõike 4 esimene lause sõnastatakse järgmiselt:
„Kui tähtajalise elamisloa menetlus on algatatud välismaalaste seaduse § 2103 alusel, esitab
välismaalane tähtajalise elamisloa andmise aluseks olevaid asjaolusid tõendavad dokumendid
ja andmed tähtajalise elamisloa menetluse käigus.“;
33) paragrahvi 21 pealkirja täiendatakse enne sõna „elamisloa“ sõnaga „Tähtajalise“;
34) määrust täiendatakse §-ga 221 järgmises sõnastuses:
„§ 221. Tähtajalise elamisloa taotlemise korral kriminaalkorras karistamise kohta
esitatavad lisadokumendid
(1) Vähemalt 14-aastane taotleja esitab tähtajalise elamisloa taotlemise korral dokumendi
taotleja välisriigis kriminaalkorras karistamise kohta.
(2) Lõikes 1 nimetatud dokument kehtib elamisloa taotluse esitamiseks kuus kuud dokumendi
välja andmise päevast arvates.
(3) Lõikes 1 nimetatud dokumenti ei pea esitama, kui taotleja on selle esitanud varasemalt
pikaajalise viisa või elamisloa taotlemisel ja dokumendis kajastatud asjaolud ei ole pärast
pikaajalise viisa või elamisloa taotluse esitamist muutunud.“;
13
35) paragrahvi 23 lõike 1 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Taotleja, kes töötab või on töötanud välisriigi luure- või julgeolekuteenistuses või muus
jõustruktuuris või on seotud või on olnud seotud välisriigi luure- või julgeolekuteenistusega või
muu jõustruktuuriga või on põhjendatud alus seda arvata, esitab lisaks määruses sätestatud
tähtajalise elamisloa taotlemisel nõutud dokumentidele järgmised dokumendid:“;
36) paragrahvi 23 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Lõikes 1 nimetud dokumente ei pea esitama:
1) taotleja, kes on NATO liikmesriigi kodanik;
2) kui dokumendid on esitatud varasemalt pikaajalise viisa või elamisloa taotlemisel ja
dokumentides kajastatud asjaolud ei ole pärast pikaajalise viisa või eelmise elamisloa taotluse
esitamist muutunud.“;
37) paragrahvi 24 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Lõigetes 1–3 nimetud dokumente ei pea esitama:
1) taotleja, kes on NATO liikmesriigi kodanik;
2) kui dokumendid on esitatud varasemalt pikaajalise viisa või elamisloa taotlemisel ja
dokumentides kajastatud asjaolud ei ole pärast pikaajalise viisa või eelmise elamisloa taotluse
esitamist muutunud.“;
38) paragrahvis 26 asendatakse sõna „kahe“ sõnaga „kolme“;
39) paragrahvi 26 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõigetega 2–4
järgmises sõnastuses:
„(2) Taotlus vaadatakse läbi ja otsus tähtajalise elamisloa andmise või selle andmisest
keeldumise kohta tehakse 30 päeva jooksul taotluse esitamise või § 2 lõikes 3 nimetatud
puuduste kõrvaldamise päevast arvates, kui välismaalane omab Euroopa Liidu liikmesriigi EL
sinist kaarti ja taotleb Eesti EL sinist kaarti.
(3) Kui tähtajalist elamisluba taotleb lõikes 2 nimetatud välismaalase perekonnaliige, kellel on
Euroopa Liidu liikmesriigi EL sinise kaardi valdaja perekonnaliikme elamisluba, siis
vaadatakse perekonnaliikme taotlus läbi ja tehakse otsus tähtajalise elamisloa andmise või selle
andmisest keeldumise kohta lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul.
(4) Politsei- ja Piirivalveamet võib lõigetes 1–3 sätestatud tähtaega mõjuval põhjusel
pikendada. Taotluse läbivaatamise tähtaja pikendamisest, selle põhjusest ja uuest tähtajast
teavitab Politsei- ja Piirivalveamet taotlejat viivitamata kirjalikult taotluses näidatud
postiaadressil või e-posti aadressil.“;
40) paragrahvis 27 asendatakse sõnad „kahe kuu jooksul elamisloa andmise menetluse
algatamise“ sõnadega „kolme kuu jooksul elamisloa andmise menetluse algatamise päevast või
§ 2 lõikes 3 sätestatud puuduste kõrvaldamise“;
41) paragrahvi 29 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:
14
„4) dokument taotleja legaalse sissetuleku kohta taotluse esitamisele vahetult eelnenud kuue
kuu jooksul, millest nähtub vähemalt sissetuleku suurus, regulaarsus ja allikad.“;
42) paragrahvi 30 lõike 1 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „elamiseks“ sõnaga „tähtajalise“;
43) paragrahvi 31 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:
„4) dokument taotleja legaalse sissetuleku kohta taotluse esitamisele vahetult eelnenud kuue
kuu jooksul, millest nähtub vähemalt sissetuleku suurus, regulaarsus ja allikad.“;
44) paragrahvi 32 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:
„4) dokument taotleja legaalse sissetuleku kohta taotluse esitamisele vahetult eelnenud kuue
kuu jooksul, millest nähtub vähemalt sissetuleku suurus, regulaarsus ja allikad.“;
45) paragrahvi 33 lõiget 1 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:
„3) dokument taotleja legaalse sissetuleku kohta taotluse esitamisele vahetult eelnenud kuue
kuu jooksul, millest nähtub vähemalt sissetuleku suurus, regulaarsus ja allikad.“;
46) paragrahvi 34 lõiget 1 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:
„3) dokument taotleja legaalse sissetuleku kohta taotluse esitamisele vahetult eelnenud kuue
kuu jooksul, millest nähtub vähemalt sissetuleku suurus, regulaarsus ja allikad.“;
47) paragrahvi 34 lõike 3 punktis 1 asendatakse sõna „taotleja“ sõnaga „välismaalase“;
48) paragrahvi 34 lõike 3 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks;
49) paragrahvi 34 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;
50) paragrahvi 34 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Tähtajalise elamisloa töötamiseks pikendamise taotlemise korral välismaalaste seaduse
§ 181 lõike 1 punktis 12 sätestatud erisuse kohaldamiseks esitab tööandja iduettevõtte
määratlusele vastavuse hindamise ekspertkomisjoni arvamuse või vastavad andmed, sealhulgas
ekspertkomisjonile esitatud taotluse numbri.“;
51) paragrahvi 34 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:
„(8) Tähtajalise elamisloa töötamiseks pikendamise taotlemise korral välismaalaste seaduse
§ 181 lõike 2 punktis 6 sätestatud erisuse kohaldamiseks esitab tööandja kasvuettevõtte
määratlusele vastavuse hindamise ekspertkomisjoni arvamuse või vastavad andmed, sealhulgas
ekspertkomisjonile esitatud taotluse numbri.“;
52) paragrahvi 35 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:
„5) dokument taotleja legaalse sissetuleku kohta taotluse esitamisele vahetult eelnenud kuue
kuu jooksul, millest nähtub vähemalt sissetuleku suurus, regulaarsus ja allikad.“;
15
53) paragrahvi 36 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:
„4) dokument taotleja legaalse sissetuleku kohta taotluse esitamisele vahetult eelnenud kuue
kuu jooksul, millest nähtub vähemalt sissetuleku suurus, regulaarsus ja allikad.“;
54) paragrahvi 39 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:
„3) dokument taotleja legaalse sissetuleku kohta taotluse esitamisele vahetult eelnenud kuue
kuu jooksul, millest nähtub vähemalt sissetuleku suurus, regulaarsus ja allikad.“;
55) paragrahvi 40 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:
„3) dokument taotleja legaalse sissetuleku kohta taotluse esitamisele vahetult eelnenud kuue
kuu jooksul, millest nähtub vähemalt sissetuleku suurus, regulaarsus ja allikad.“;
56) paragrahvi 40 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises
sõnastuses:
„(2) Kui isikul, kes asus Eestisse elama enne 1990. aasta 1. juulit ja kes ei ole pärast nimetatud
kuupäeva asunud elama teise riiki, puudub legaalne sissetulek, peab ta tõendama muid
elatusvahendeid või esitama kirjaliku kinnituse elatusvahendite puudumise kohta.“;
57) paragrahvi 42 lõike 1 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Taotleja, kes töötab või on töötanud välisriigi luure- või julgeolekuteenistuses või muus
jõustruktuuris või on seotud või on olnud seotud välisriigi luure- või julgeolekuteenistusega või
muu jõustruktuuriga või on põhjendatud alus seda arvata, esitab lisaks määruses sätestatud
dokumentidele, kui need asjaolud on pärast elamisloa taotluse või eelmise elamisloa
pikendamise taotluse esitamist muutunud, järgmised dokumendid:“;
58) paragrahvi 44 lõiget 3 ja § 47 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „esitamise“ sõnadega „või
§ 2 lõikes 3 sätestatud puuduste kõrvaldamise“;
59) paragrahvi 46 lõiget 1 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:
„3) dokument taotleja legaalse sissetuleku kohta taotluse esitamisele vahetult eelnenud kuue
kuu jooksul, millest nähtub vähemalt sissetuleku suurus, regulaarsus ja allikad.“;
60) paragrahvi 48 lõikes 2 asendatakse sõna „teade“ sõnaga „otsus“;
61) paragrahvi 49 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõna „esitatakse“ sõnadega
„taotleja kohta“;
62) paragrahvi 49 lõike 1 punkti 4 täiendatakse pärast sõna „isanimi“ sõnadega „, kui see on
kantud taotleja reisidokumenti“;
63) paragrahvi 49 lõike 1 punkti 12, § 50 lõike 1 punkti 7 ja § 51 lõike 1 punkti 7 täiendatakse
pärast sõnu „e-posti aadress“ sõnadega „, sotsiaalmeedia kontod“;
16
64) paragrahvi 49 lõike 1 punktid 22 ja 221 sõnastatakse järgmiselt:
„22) andmed selle kohta, kas taotleja teenib või on teeninud välisriigi relvajõududes
kohustuslikus ajateenistuses, kaadrisõjaväelasena või kuulub välisriigi relvajõudude reservi,
osaleb või on osalenud sõjaväelises operatsioonis väljaspool Eestit või töötab või on töötanud
luure- või julgeolekuteenistuses või teinud nendega koostööd või olnud seotud muul viisil või
töötab või on töötanud riiklikus või mitteriiklikus relvastatud organisatsioonis või üksuses;
221) andmed selle kohta, kas taotleja kuulub või on kuulunud kuritegelikku ühendusse,
terroristlikku ühendusse või äärmusrühmitusse või omab või on omanud kontakti nendesse
kuuluvate või kuulunud isikutega, viibib või on viibinud terroristliku organisatsiooni või
äärmusrühmituse kontrolli all oleval alal, puutub või on puutunud kokku tulirelva või
lõhkematerjaliga või oskab neid käsitleda või on pannud toime inimsusevastase kuriteo või
sõjakuriteo veendumuste alusel;“;
65) paragrahvi 49 lõike 1 punkti 25, § 50 lõike 1 punkti 17 ja § 51 lõike 1 punkti 19 täiendatakse
pärast sõna „teave“ sõnadega „, mida taotleja peab oluliseks esitada“;
66) paragrahvi 49 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Kui Politsei- ja Piirivalveamet on algatanud tähtajalise elamisloa menetluse välismaalaste
seaduse § 2103 alusel, esitab välismaalane lõike 1 punktides 1–12 ja 16–26 nimetatud andmed
elamisloa menetluse käigus.“;
67) paragrahvi 49 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Lõike 1 punktis 19 nimetatud andmete esitamist ei nõuta, kui andmed on esitatud
varasemalt lühiajalise Eestis töötamise registreerimise, pikaajalise viisa või elamisloa
taotlemisel ja need ei ole pärast eelmise lühiajalise Eestis töötamise registreerimise, pikaajalise
viisa või elamisloa taotluse esitamist muutunud.“;
68) paragrahvi 50 lõike 1 punktid 14 ja 141 sõnastatakse järgmiselt:
„14) andmed selle kohta, kas taotleja pärast elamisloa taotluse või eelmise elamisloa
pikendamise taotluse esitamist teenib või on teeninud välisriigi relvajõududes kohustuslikus
ajateenistuses, kaadrisõjaväelasena või kuulub välisriigi relvajõudude reservi, osaleb või on
osalenud sõjaväelises operatsioonis väljaspool Eestit või töötab või on töötanud luure- või
julgeolekuteenistuses või teinud nendega koostööd või olnud seotud muul viisil või töötab või
on töötanud riiklikus või mitteriiklikus relvastatud organisatsioonis või üksuses;
141) andmed selle kohta, kas taotleja pärast elamisloa taotluse või eelmise elamisloa
pikendamise taotluse esitamist kuulub või on kuulunud kuritegelikku ühendusse, terroristlikku
ühendusse või äärmusrühmitusse või omab või on omanud kontakti nendesse kuuluvate või
kuulunud isikutega, viibib või on viibinud terroristliku organisatsiooni või äärmusrühmituse
kontrolli all oleval alal, puutub või on puutunud kokku tulirelva või lõhkematerjaliga või oskab
neid käsitleda või on pannud toime inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo veendumuste
alusel;“;
69) paragrahvi 51 lõike 1 punktid 16 ja 161 sõnastatakse järgmiselt:
„16) andmed selle kohta, kas taotleja pärast elamisloa taotluse või eelmise elamisloa
pikendamise taotluse esitamist taotleja teenib või on teeninud välisriigi relvajõududes
17
kohustuslikus ajateenistuses, kaadrisõjaväelasena või kuulub välisriigi relvajõudude reservi,
osaleb või on osalenud sõjaväelises operatsioonis väljaspool Eestit või töötab või on töötanud
luure- või julgeolekuteenistuses või teinud nendega koostööd või olnud seotud muul viisil või
töötab või on töötanud riiklikus või mitteriiklikus relvastatud organisatsioonis või üksuses;
161) andmed selle kohta, kas taotleja pärast elamisloa taotluse või eelmise elamisloa
pikendamise taotluse esitamist kuulub või on kuulunud kuritegelikku ühendusse, terroristlikku
ühendusse või äärmusrühmitusse või omab või on omanud kontakti nendesse kuuluvate või
kuulunud isikute kohta, viibib või on viibinud terroristliku organisatsiooni või äärmusrühmituse
kontrolli all oleval alal, puutub või on puutunud kokku tulirelva või lõhkematerjaliga või oskab
neid käsitleda või on pannud toime inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo veendumuste
alusel;“;
70) paragrahvi 52 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Taotleja, kes teenib või on teeninud välisriigi relvajõududes, sealhulgas kohustuslikus
ajateenistuses, kaadrisõjaväelasena või kuulub välisriigi relvajõudude reservi või kes töötab või
on töötanud luure- või julgeolekuteenistuses või teinud nendega koostööd või olnud seotud
muul viisil või kes osaleb või on osalenud sõjaväelistes operatsioonides väljaspool Eestit või
kes töötab või on töötanud mitteriiklikus relvastatud organisatsioonis või üksuses, esitab
tähtajalise elamisloa, selle pikendamise, pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise
taotlemisel lisaks määruses sätestatud andmetele järgmised andmed:
1) õppimine sõjaväelistes erikoolides ja -kursustel, sealhulgas kooli või kursuse nimetus ja
auaste;
2) kuulumine relvajõudude reservi, sealhulgas riik ja põhjus;
3) osavõtt sõjaväelistest operatsioonidest teiste riikide territooriumil, sealhulgas riik, osalemise
aeg, üksuse nimetus ja selle number, missiooni nimetus või selgitus, teenistuskoht,
teenistusülesanded;
4) teenistus- või töökäigu kirjeldus, sealhulgas asutuse, organisatsiooni või üksuse nimetus,
aadress, teenistus- või ametikoht, teenistusülesanded, asutuse tegevusvaldkond, teenistuse või
töötamise periood, sõjaväepileti number ja väljaandmise aeg.“;
71) paragrahvi 52 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Taotleja esitab tähtajalise elamisloa, tähtajalise elamisloa pikendamise, pikaajalise elaniku
elamisloa ja selle taastamise taotlemisel lõigetes 1 ja 3 nimetatud andmed, kui need on pärast
eelmise pikaajalise viisa või elamisloa või selle pikendamise taotluse esitamist muutunud.“
§ 8. Siseministri 4. detsembri 2015. aasta määruse nr 69 „Viisa andmise otsustamisel
kooskõlastuse andmise kord ja tähtajad ning viisa andmise kooskõlastamiseks ja Euroopa
Liidu ühtses viisainfosüsteemis andmete töötlemiseks pädevad asutused“ muutmine
Siseministri 4. detsembri 2015. aasta määruses nr 69 „Viisa andmise otsustamisel kooskõlastuse
andmise kord ja tähtajad ning viisa andmise kooskõlastamiseks ja Euroopa Liidu ühtses
viisainfosüsteemis andmete töötlemiseks pädevad asutused“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 3 lõikes 3 asendatakse sõnad „kolme tööpäeva jooksul selle kooskõlastamiseks
esitamise päevast arvates“ sõnadega „viie tööpäeva jooksul selle kooskõlastamise päevale
järgnevast päevast arvates“;
2) paragrahvi 3 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:
18
„(4) Erandina võib Siseministeeriumi valitsemisala asutus üks kord pikendada lõikes 3
sätestatud tähtaega:
1) lühiajalise viisa puhul kuni kolme tööpäeva võrra, välja arvatud viisaeeskirjas sätestatud
juhtudel;
2) pikaajalise viisa puhul kuni viie tööpäeva võrra.“.
§ 9. Siseministri 10. detsembri 2015. aasta määruse nr 71 „Viisaregistri põhimäärus“
muutmine
Siseministri 10. detsembri 2015. aasta määruses nr 71 „Viisaregistri põhimäärus“ tehakse
järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Andmekogu pidamise eesmärgi ja Euroopa Liidu õigusaktis, välislepingus, seaduses või
määruses sätestatud ülesande täitmiseks töödeldakse:
1) viisataotluse ja viibimisaja pikendamise taotluse andmeid;
2) viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise ja viisa tühistamise või kehtetuks tunnistamise
andmeid;
3) kooskõlastamise andmeid;
4) punktides 1–3 nimetatud menetluses antud haldusakti ja sooritatud toimingu andmeid.“;
2) paragrahvi 3 tekst sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Andmekogu vastutav töötleja avaliku teabe seaduse tähenduses on Politsei- ja
Piirivalveamet.
(2) Andmekogu isikuandmete kaasvastutavad töötlejad Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste
andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete
kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) tähenduses on välismaalaste seaduses
sätestatud pädevuse piires:
1) Politsei- ja Piirivalveamet;
2) Kaitsepolitseiamet;
3) Välisministeerium.
(3) Paragrahvi 9 lõigete 21–4 ning §-de 10, 101 ja 12 alusel andmekogusse kantud andmete
vastutav töötleja on Politsei- ja Piirivalveamet.
(4) Välisesinduses esitatud viisa taotluse kohta § 9 alusel andmekogusse kantud andmete
vastutav töötleja on Välisministeerium.
(5) Paragrahvide 11 ja 13 alusel andmekogusse kantud andmete vastutavad töötlejad vastavalt
välismaalaste seaduses sätestatud pädevusele on Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet
või Välisministeerium.
(6) Andmekogu volitatud töötleja on Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus
(edaspidi volitatud töötleja).“;
19
3) paragrahvi 4 pealkirja täiendatakse pärast sõna „vastutava“ sõnaga „, kaasvastutava“;
4) paragrahvi 4 lõike 1 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt:
(1) Politsei- ja Piirivalveamet:“;
5) paragrahvi 4 lõike 1 punktist 3 jäetakse välja sõnad „otsustab ja“;
6) paragrahvi 4 lõike 1 punktid 4 ja 6 tunnistatakse kehtetuks;
7) paragrahvi 4 lõiget 1 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:
„8) peab arvestust andmete andmekogusse kandmise aja, andmekogu andmete väljastamise aja,
andmekoosseisu, andmeandjate ja andmesaajate üle.“;
8) paragrahvi 4 lõike 2 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Kaasvastutavad töötlejad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679
tähenduses:“;
9) paragrahvi 4 lõike 2 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;
10) paragrahvi 4 lõike 2 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt:
„6) teevad Politsei- ja Piirivalveametile ettepanekuid andmekogu arendamiseks;“;
11) paragrahvi 4 lõiget 2 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:
„7) tagavad andmesubjekti isikuandmetega seotud rikkumisest teavitamise.“;
12) paragrahvi 4 lõike 3 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Volitatud töötleja:“;
13) paragrahvi 4 lõike 3 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „järgi“ sõnadega „ning andmekogu
andmete kustutamise ja arhiveerimise tehnilise võimekuse“;
14) paragrahvi 4 lõike 3 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:
„3) tagab andmekogu küberturvalisuse, sealhulgas andmekogu andmete käideldavuse,
terviklikkuse ja konfidentsiaalsuse, õigusaktides sätestatud nõuete järgi;“;
15) paragrahvi 4 lõike 3 punkt 5 sõnastatakse järgmiselt:
„5) arendab andmekogu Politsei- ja Piirivalveametilt saadud ettepanekute järgi ja teeb ise
ettepanekuid andmekogu arendamiseks;“;
16) paragrahvi 4 lõiget 3 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:
„7) tagab teenuseintsidentide käsitlemise.“;
20
17) paragrahvi 9 lõike 1 punktist 11 jäetakse välja sõnad „ja asutus“;
18) paragrahvi 9 lõike 1 punkti 15 täiendatakse pärast sõna „omast“ sõnadega „,telefoninumber
ning e-posti aadress“;
19) paragrahvi 9 lõike 2 punktid 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks;
20) paragrahvi 9 lõike 2 punkti 6 täiendatakse pärast sõna „asjakohane“ sõnadega „ja viisa
number, kui see on teada“;
21) paragrahvi 9 lõike 2 punkti 9 tunnistatakse kehtetuks;
22) paragrahvi 9 lõike 2 punktis 11 asendatakse sõna „Eesti“ sõnadega „Schengeni ala“ vastavas
käändes;
23) paragrahvi 9 lõiget 2 täiendatakse punktiga 17 järgmises sõnastuses:
„17) taotluse täitnud isiku ees- ja perekonnanimi, telefoninumber, aadress ja e-posti aadress,
kui taotlust ei täitnud taotleja.“;
24) paragrahvi 9 lõike 21 punkti 12 täiendatakse pärast sõnu „taotleja e-posti aadress ja
telefoninumber“ sõnadega „, sotsiaalmeedia kontod“;
25) paragrahvi 9 lõiget 21 täiendatakse punktidega 141–144 järgmises sõnastuses:
„141) andmed taotleja kriminaalkorras karistamise kohta;
142) andmed selle kohta, kas taotlejal on lähedasi sugulasi või perekonnaliikmeid;
143) andmed väliriigi relvajõududes, sealhulgas kohustuslikus ajateenistuses,
kaadrisõjaväelasena teenimise või välisriigi relvajõudude reservi kuulumise kohta, andmed
väljaspool Eestit sõjaväelises operatsioonis osalemise kohta ning andmed luure- või
julgeolekuteenistuses töötamise või sellega seoste kohta ning andmed riiklikus või
mitteriiklikus relvastatud organisatsioonis või üksuses töötamise kohta;
144) andmed kuritegelikku ühendusse, terroristlikku ühendusse või äärmusrühmitusse
kuulumise kohta, andmed terroristliku organisatsiooni või äärmusrühmituse kontrolli all oleval
alal viibimise kohta, andmed tulirelva või lõhkematerjaliga kokku puutumise kohta ning
inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toime panemise kohta.“;
26) paragrahvi 9 lõiget 21 täiendatakse punktiga 151 järgmises sõnastuses:
„151) volitatud esindaja andmed, sealhulgas eesnimi või -nimed, perekonnanimi või -nimed,
kodakondsus või kodakondsused, sünniaeg, e-posti aadress, telefoninumber, kontaktaadress,
sealhulgas tänav või talu, maja- ja korterinumber, küla või alev või linn, vald, maakond, riik,
sihtnumber, isikut tõendava dokumendi liik ja number ning selle väljaandnud riik;
27) paragrahvi 9 lõike 3 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõna „kodanikust“ sõnadega
„või vaba liikumise õigust omava Ühendkuningriigi kodanikust“;
28) paragrahvi 9 lõike 3 punkti 6 täiendatakse pärast sõna „Konföderatsiooni“ sõnadega „või
vaba liikumise õigust omava Ühendkuningriigi“;
21
29) paragrahvi 9 lõiget 4 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses:
„41) andmed taotluse kooskõlastamise kohta;“;
30) paragrahvi 9 lõike 4 punkti 5 täiendatakse pärast sõna „kordsus“ sõnadega „, territoriaalne
kehtivus, viisakleebisele kantavad märked“;
31) paragrahvi 9 lõiget 4 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:
„8) andmed menetluses muude tähtsust omavate asjaolude ja kogutud dokumentide kohta.“;
32) paragrahvi 9 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses:
„(6) Pikaajalise viisa taotlemisel kantakse andmekogusse taotleja lähedase sugulase ja
perekonnaliikme kohta lisaks käesolevas määruses sätestatud andmetele järgmised andmed:
1) suhe taotlejaga;
2) abikaasa puhul välisriigis sõlmitud abielu aeg ja koht ning registreeritud elukaaslase puhul
välisriigis kooselu registreerimise aeg ja koht;
3) eesnimi või -nimed;
4) perekonnanimi või -nimed;
5) sugu;
6) Eesti isikukood või selle puudumisel sünniaeg;
7) kodakondsus või kodakondsused;
8) sünnikoht riigi täpsusega;
9) kontaktandmed, sealhulgas kontaktaadress (tänav või talu, maja- ja korterinumber, küla või
alev või linn, vald, maakond, riik, sihtnumber), e-posti aadress ja telefoninumber.
(7) Pikaajalise viisa taotleja kohta, kes teenib või on teeninud välisriigi relvajõududes,
sealhulgas kaadrisõjaväelasena, luure- või julgeolekuteenistuses, või kes osaleb või on osalenud
sõjaväelistes operatsioonides väljaspool Eestit, kantakse lisaks käesolevas määruses sätestatud
andmetele andmekogusse järgmised andmed:
1) andmed õppimise kohta sõjaväelistes erikoolides ja -kursustel, sealhulgas kooli või kursuse
nimetus, eriala, kooli aadress ja õppimise aeg;
2) andmed sõjaväelistest operatsioonidest osavõtmise kohta teiste riikide territooriumil,
sealhulgas selle riigi nimi, ametikoht, osalemise aeg ja ülesanne;
3) teenistus- või töökäigu kirjeldus, sealhulgas asutuse nimi, aadress, sõjaväeosa number,
ameti- või töökoht, ülesanne, tegevussuund, väeliik, teenistuse või töötamise periood.“;
33) paragrahvi 101 lõiget 1 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:
„21) kodakondsus või kodakondsused;“;
34) paragrahvi 101 lõike 1 punktis 3 asendatakse sõna „isikukood“ sõnaga „sünniaeg“;
35) paragrahv 12 tunnistatakse kehtetuks;
36) paragrahvi 14 täiendatakse punktidega 3–19 järgmises sõnastuses:
„3) automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteem – välismaalase biomeetrilised andmed;
22
4) eeltäidetud viisataotluse andmekogu – viisa taotlemisel nõutavad andmed;
5) Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste andmekogu – Eestis
ebaseadusliku viibimise ja Eestist lahkuma kohustamise menetlusega seotud andmed;
6) elamislubade ja töölubade register – välismaalase Eestis elamise ja töötamise menetlusega
seotud andmed;
7) infosüsteem POLIS – süüteomenetluse, ennetava tegevuse, otsimise ja jälitusmenetluse
andmestiku andmed;
8) Interpoli andmebaasid – isikuandmed ning varastatud või kaotatud reisidokumendi andmed;
9) isikut tõendavate dokumentide andmekogu – isiku tuvastamise ja isikusamasuse
kontrollimisega seotud andmed ning isikut tõendava dokumendi menetlusega seotud andmed;
10) karistusregister – välismaalase või muu taotlusega seotud isiku karistusandmed;
11) piirikontrolli andmekogu – välismaalase piiriületusega seotud andmed;
12) Schengeni infosüsteemi riiklik register – loovutamise või väljaandmise eesmärgil
tagaotsitava isiku andmed, välismaalase suhtes kohaldatud sissesõidukeelu andmed,
lahkumisettekirjutuse või kohtulahendiga pandud lahkumiskohustuse andmed, kadunud isiku
või sellise isiku andmed, kes on vaja tema enda turvalisuse huvides või kaitseks ohu eest
ajutiselt paigutada turvalisse paika, tagaotsitava tunnistaja ja süüdistatava või süüdimõistetu
andmed, andmed isiku, dokumendiplangi ja isikut tõendava dokumendi kohta varjatud,
küsitlus- või erikontrolli teostamiseks ning varastatud, ebaseaduslikult omastatud või kaotatud
dokumendiplangi ja kehtetuks tunnistatud isikut tõendava dokumendi andmed, mis on kantud
Schengeni infosüsteemi riiklikusse registrisse arestimise, konfiskeerimise või
kriminaalmenetluses asitõendi tagamiseks;
13) rahvastikuregister – taotleja elamisõiguse kontrolli ja seadusjärgse esindaja ning taotleja
Eestis või muus Schengeni konventsiooni liikmesriigis elava külastatava isiku ja taotleja
Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni
kodanikust perekonnaliikme isikuandmed, elu- ja viibimiskoha andmed,
perekonnaseisuandmed, surmaandmed ning vanemate, abikaasa või registreeritud elukaaslase
ja lapse andmed;
14) riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem – automaatkalkulaatori andmed ning
välismaalase isikliku toimikuga ning sellega seotud riiki sisenemise ja riigist lahkumise
andmestikuga või andmestikega ning sisenemiskeeluandmestikuga seotud andmed;
15) riiklik rahvusvahelise kaitse andmise register – taotleja, külastatava eraisiku, külastatava
juriidilise isiku esindaja, Euroopa Liidu kodanikust pereliikme rahvusvahelise kaitse või ajutise
kaitse menetlusega seotud andmed;
16) sissesõidukeeldude riiklik register – välismaalase suhtes kohaldatud sissesõidukeelu
andmed;
17) Euroopa Liidu ühtne viisainfosüsteem (edaspidi VIS) – lühiajalise viisa menetlusega seotud
andmed;
18) välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu – välismaalase
lühiajalise Eestis töötamise menetlusega seotud andmed;
19) äriregister – tööandjaga seotud andmed.“;
37) paragrahv 15, § 16 punkt 2 ja § 17 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
38) paragrahvi 20 lõikes 2 asendatakse sõnad „vastutava töötleja ning Kaitsepolitseiameti ning
Välisministeeriumi“ sõnadega „kaasvastutava töötleja“;
39) paragrahvi 20 lõike 6 esimesest lausest jäetakse välja sõnad „kolmandatele isikutele“;
40) paragrahvi 20 lõige 7 sõnastatakse järgmiselt:
23
„(7) Infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu andmetele juurdepääs võimaldatakse tehniliste
võimaluste piires mahus, mis ei takista kaasvastutavale töötlejale pandud ülesannete täitmist.“;
41) paragrahvi 20 lõikes 8 asendatakse sõnad „Euroopa Liidu ühtsesse viisainfosüsteemi
(edaspidi VIS)“ sõnaga „VIS-i“;
42) määrust täiendatakse §-ga 201 järgmises sõnastuses:
„§ 201. Juurdepääs VIS-i andmetele õiguskaitse eesmärgil
(1) VIS-i andmetele juurdepääsutaotlus esitatakse Politsei- ja Piirivalveametile.
(2) VIS-i andmeid võib töödelda üksnes kriminaalmenetluse seadustiku § 12619 lõikes 2
nimetatud kuriteo ennetamiseks, tõkestamiseks, avastamiseks ja menetlemiseks, sellise
kuriteoga seotud kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks ning korrarikkumise
kõrvaldamiseks.
(3) Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, Rahapesu Andmebüroo, Välisluureamet,
Maksu- ja Tolliamet ning Keskkonnaamet võivad lõikes 2 sätestatud eesmärgil taotleda ja saada
VIS-i andmeid.“;
43) paragrahvi 21 lõigetes 1 ja 2 asendatakse sõnad „vastutav töötleja, Kaitsepolitseiamet või
Välisministeerium“ sõnadega „kaasvastutav töötleja“;
44) paragrahvi 21 lõike 1 punktis 2 asendatakse sõnad „seaduses sätestatud“ sõnaga „õiguslik“;
45) paragrahvi 26 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Andmekogu likvideeritakse seaduse alusel.“
§ 10. Siseministri 18. detsembri 2023. aasta määruse nr 27 „Välismaalase lühiajalise Eestis
töötamise registreerimise andmekogu põhimäärus“ muutmine
Siseministri 18. detsembri 2023. aasta määruses nr 27 „Välismaalase lühiajalise Eestis
töötamise registreerimise andmekogu põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 7 täiendatakse punktiga 71 järgmises sõnastuses:
„71) andmed õppimise, töötamise ja muude oluliste asjaolude kohta;“;
2) paragrahvi 7 punkti 11 täiendatakse pärast sõna „alus“ sõnadega „, sealhulgas andmed teise
Euroopa Liidu või Schengeni konventsiooni liikmesriigi kehtiva viisa või elamisloa omamise
kohta, sealhulgas viisa või elamisloa liik ja kehtivusaeg ning väljaandja riik“;
3) paragrahvi 10 punkti 15 täiendatakse pärast sõna „iduettevõtte“ sõnadega „või
kasvuettevõtte“;
4) paragrahvi 10 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:
24
„21) märge spordialaliidu nõusoleku kohta välismaalase Eestisse tööle asumiseks sportlasena,
treenerina, spordikohtunikuna või sporditöötajana, kui välismaalase tööandja ei ole spordialaliit
ja välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimisel taotletakse välismaalaste seaduse
§ 107 lõike 12 punktis 4 sätestatud erandi kohaldamist.“
5) paragrahvi 12 punktis 5 asendatakse sõnad „otsimise andmestiku andmed“ sõnadega
„süüteomenetluse, ennetava tegevuse, otsimise ja jälitusmenetluse andmestiku andmed“;
6) paragrahvi 12 punkti 16 täiendatakse pärast sõnu „turvalisse paika,“ sõnadega „tagaotsitava
tunnistaja ja süüdistatava või süüdimõistetu andmed, andmed isiku, dokumendiplangi ja isikut
tõendava dokumendi kohta varjatud, küsitlus- või erikontrolli teostamiseks“.
§ 11. Siseministri 4. detsembri 2015. aasta määruse nr 67 „Välismaalase lühiajalise Eestis
töötamise registreerimise kord“ muutmine
Siseministri 4. detsembri 2015. aasta määruses nr 67 „Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise
registreerimise kord“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 pealkirjas ja lõikes 1, § 6 lõigete 3 ja 4 sissejuhatavas lauseosas ning lõikes 12,
§ 7 lõikes 6, 7 ja 8, § 8 lõike 21 sissejuhatavas lauseosas ning lõike 5 punktides 8, 9 ja 10
asendatakse sõnad „lühiajaline töötamine“ sõnadega „lühiajaline Eestis töötamine“ vastavas
käändes;
2) paragrahvi 1 lõiked 4–5 tunnistatakse kehtetuks;
3) paragrahvi 2 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Taotlus peab olema täidetud loetavalt ja üheselt mõistetavalt eesti või inglise keeles“;
4) paragrahvi 5 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:
„5) välismaalaste seaduse §-s 8 sätestatud tegevust tõendav dokument.“;
5) paragrahvi 6 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
6) paragrahvi 6 lõike 3 punktis 1 asendatakse sõna „töölepinguseaduse“ sõnadega „töölepingu
seaduse“;
7) paragrahvi 6 lõikes 8 asendatakse sõnad „eksperdikomisjoni arvamuse või vastavad andmed,
sealhulgas eksperdikomisjoni“ sõnadega „ekspertkomisjoni arvamuse või vastavad andmed,
sealhulgas ekspertkomisjonile esitatud“;
8) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 91 järgmises sõnastuses:
„(91) Lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotlemisel töötamiseks kasvuettevõttes
välismaalaste seaduse § 1063 tähenduses, esitab tööandja kasvuettevõtte määratlusele vastavuse
hindamise ekspertkomisjoni arvamuse või vastavad andmed, sealhulgas ekspertkomisjonile
esitatud taotluse numbri.“;
25
9) paragrahvi 6 lõike 10 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõna „sisalduvad“ sõnaga
„vähemalt“;
10) paragrahvi 6 lõige 11 tunnistatakse kehtetuks;
11) paragrahvi 6 lõige 13 sõnastatakse järgmiselt:
„(13) Lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotlemisel töötamiseks kasvuettevõttes
välismaalaste seaduse § 1063 tähenduses esitatakse tööandja kasvuettevõtte määratlusele
vastavuse hindamise ekspertkomisjoni arvamus või vastavad andmed, sealhulgas
ekspertkomisjonile esitatud taotluse number.“;
12) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 14 järgmises sõnastuses:
„(14) Lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotlemisel välismaalaste seaduse § 106 lõike
1 alusel töötamiseks sportlasena, treenerina, spordikohtunikuna või sporditöötajana esitatakse
spordialaliidu nõusolek välismaalase Eestisse tööle asumise kohta, kui välismaalase tööandja
ei ole spordialaliit.“;
13) paragrahvi 7 lõiked 2 ja 21 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Kui tööandja või tema volitatud isik on esitanud Politsei- ja Piirivalveametile välismaalase
lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotluse, on välismaalaste seaduse § 106 lõikes 14,
13 ja 17 nimetatud juhul välismaalase Eestis töötamine seaduslik kuni taotluse suhtes otsuse
tegemiseni.
(21) Kui välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimist taotletakse välismaalaste
seaduse § 106 lõike 10 alusel on välismaalase Eestis töötamine seaduslik kuni taotluse suhtes
otsuse tegemiseni järgmistel tingimustel:
1) tööandja või tema esindusõigusega isik on esitanud määruses sätestatud korras Politsei- ja
Piirivalveametile välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotluse;
2) välismaalane on viimase viie aasta jooksul töötanud Eestis hooajatöötajana ja
3) välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimist ei ole kehtetuks tunnistatud
välismaalaste seaduse §-s 109 sätestatu kohaselt.“;
14) paragrahvi 7 lõiget 8 täiendatakse pärast sõna „välismaalast“ sõnaga „kirjalikult“;
15) paragrahvi 8 lõike 4 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõnad „kellele taotletakse
lühiajalise Eestis töötamise registreerimist“ sõnadega „kelle lühiajalise Eestis töötamise
registreerimist taotletakse“;
16) paragrahvi 8 lõiget 4 täiendatakse punktiga 61 järgmises sõnastuses:
„61) andmed õppimise, töötamise ja muude oluliste asjaolude kohta;“;
17) paragrahvi 8 lõiget 4 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:
„8) andmed teise Euroopa Liidu või Schengeni konventsiooni liikmesriigi kehtiva viisa või
elamisloa omamise kohta, sealhulgas viisa või elamisloa liik ja kehtivusaeg ning väljaandja
riik.“;
26
18) paragrahvi 8 lõike 5 punkt 11 tunnistatakse kehtetuks;
19) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:
„(7) Lõike 4 punktis 61 nimetatud andmete esitamist ei nõuta, kui andmed on esitatud
varasemalt välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise, pikaajalise viisa või
elamisloa taotlemisel ja need ei ole pärast eelmise välismaalase lühiajalise Eestis töötamise
registreerimise, pikaajalise viisa või elamisloa taotluse esitamist muutunud.“
§ 12. Määruse jõustumine
(1) Määruse § 2 punktid 2–4, 7, 12 ja 19, § 3, § 6 punktid 1, 3–5, 7–8, 12, 15–16, 22–27 ja 29–
34, § 7 punktid 7–13, 15–16, 24, 26–30, 34, 36–38, 40–41, 43–46, 49, 52–56, 59, 63, 65, 67 ja
71, § 8, § 9 punktid 1–28, 30, 32–35, 37–40 ja 43–45, § 10 punktid 1–2 ja 4 ning § 11 punktid
2, 4–5, 12–13 ja 16–19 jõustuvad 1. jaanuaril 2026. aastal.
(2) Määruse § 9 punkt 42 jõustub kuupäeval, mille Euroopa Komisjon määrab Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1240 artikli 88 lõike 1 alusel vastu võetud otsuses
Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteemi kasutusele võtmiseks.
(3) Määruse § 2 punktid 1, 13, 17 ja 22 jõustuvad 1. jaanuaril 2028. aastal.
(4) Määruse § 7 punktid 14, 20 ja 25 jõustuvad 1. jaanuaril 2029. aastal.
(allkirjastatud digitaalselt)
Lauri Läänemets
siseminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Tarmo Miilits
kantsler
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / info@siseministeerium.ee / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
Haridus- ja Teadusministeerium
Justiits- ja Digiministeerium
Kultuuriministeerium
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Rahandusministeerium
Sotsiaalministeerium
Välisministeerium
19.02.2025 nr 1-6/3111-1
Eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja
arvamuse avaldamiseks
Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks „Siseministri määruste muutmine seoses
välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse
(rändemenetluste tõhustamine) määruse eelnõu.
Kooskõlastuskirju ja arvamusi ootame hiljemalt 7. märtsiks 2025.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Lauri Läänemets
siseminister
Arvamuse avaldamiseks:
Andmekaitse Inspektsioon
Eesti Ametiühingute Keskliit
Eesti Aiandusliit
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
Eesti Laevaomanike Liit
Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon
SA Eesti Teadusagentuur
Eesti Tööandjate Keskliit
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus
Eesti Töötukassa
Kaitsepolitseiamet
Politsei- ja Piirivalveamet
Siseministeeriumi infotehnoloogia ja arenduskeskus
Tallinna Ülikool
Tartu Ülikool
Tallina Tehnikaülikool
1
Siseministri määruse „Siseministri määruste muutmine seoses
välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seaduse (rändemenetluste tõhustamine)
eelnõuga“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõu on välja töötatud seoses välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seaduse eelnõuga1 (edaspidi VMS-i muutmise eelnõu), mis on Riigikogu
menetluses ja mille kaks peamist eesmärki on:
1) vähendada nii välismaalase ja tema Eestisse kutsuja halduskoormust kui ka riigi
menetluskoormust ning soodustada e-teenuste kasutamist ja paberivaba asjaajamist, et
seeläbi tõhustada välismaalase Eestis viibimise, elamise ja töötamise menetlust;
2) korrastada ja ajakohastada välismaalase Eestis viibimise, elamise ja töötamise
regulatsiooni, arvestades praktikas ilmnenud kitsaskohti ja pidevalt muutuvat
väliskeskkonda, et seeläbi tugevdada rändekontrolli võimekust ja ennetada riigisiseseid
julgeolekuohte.
Eelnõuga viiakse siseministri määrused kooskõlla seadusega, samuti ajakohastatud
menetluspraktika ja muutunud julgeolekuolukorra vajadustega ning tagatakse viisa, elamisloa
ja välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise (edaspidi LTR) taotluste sujuv
menetlemine haldusorganis.
Eelnõuga tehakse järgmised olulisemad muudatused:
1) LTR taotlemisel on tööandjal kohustus esitada välismaalase elulooandmed ja Eestis
töötamist tõendav dokument2;
2) pikaajalise viisa taotlemisel on välismaalasel kohustus esitada: pangakonto väljavõte,
reisipileti broneering Eestisse, dokument välisriigis karistatuse kohta ja sotsiaalmeedia
kontode andmed ning sarnaselt elamisloa taotlemisel esitatavatele andmetele ka elulooandmed,
pereliikmete ja lähedaste sugulaste andmed ning ajateenistuses, relvajõududes,
kaadrisõjaväelasena või luure- või julgeolekuteenistuses teenimise ja töötamise andmed;
3) tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise taotlemisel on välismaalasel kohustus esitada
sarnaselt pikaajalise viisa taotlemisel esitatavatele dokumentide ja andmetele ka pangakonto
väljavõte, dokument välisriigis karistatuse kohta ja sotsiaalmeedia kontode andmed;
4) töötamise eesmärgil tähtajalise elamisloa taotlemisel tuleb sarnaselt LTR taotlemisele
välismaalasel esitada Eestis töötamist tõendav dokument.
Enamus muudatuste puhul ei ole tegemist menetluste uuendustega, vaid õiguskord viiakse
kooskõlla praktikaga. Muudatused, mis puudutavad sotsiaalmeedia kontode andmete ja
välisriigis karistatuse kohta dokumendi esitamist võimaldavad haldusorganil hinnata taotlejaga
seonduvaid asjaolusid tervikuna ja põhjalikumalt veenduda, et Eesti saabuvad välismaalased ei
kujuta ohtu riigi julgeolekule või avalikule korrale.
1 Eelnõude infosüsteemi toimiku nr 24-0222. 2 Selliseks dokumendiks võib näiteks olla tööleping, tööandja kinnitus siduva tööpakkumise osa, võlaõiguslik
leping jne.
2
Lisaks eeltoodule ajakohastatakse eelnõuga pikaajalise viisa taotluse ning tähtajalise elamisloa
taotluse menetlustähtaegasid. Samuti alandatakse kaugtöö tegemise eesmärgil viisa taotlejate
piisavate rahaliste vahendite määra viies selle teiste EL liikmesriikidega sarnasemale tasemele
ning sätestatakse, et kasvuettevõte võib olla lisaks Eestis registreeritud äriühingule ka välismaa
äriühingu Eestis registreeritud filiaal, kui ta vastab VMS-i tingimustele.
Eelnõuga muudetakse järgmisi siseministri määruseid:
1) 8. veebruari 2019. aasta määrus nr 6 „Broneeringuinfo andmekogu põhimäärus“ (edaspidi
määrus nr 6);
2) 18. detsembri 2015. aasta määrus nr 81 „Elamislubade ja töölubade registri põhimäärus“
(edaspidi määrus nr 81);
3) 18. detsembri 2015. aasta määruses nr 80 „Euroopa Liidu kodaniku ja tema perekonnaliikme
elamisõiguse taotlemise, andmise ning selle pikendamise ja lõpetamise kord“ (edaspidi määrus
nr 80);
4) 16. jaanuari 2024. aasta määrus nr 2 „Iduettevõtte või kasvuettevõtte määratlusele vastavuse
hindamise tingimused ja kord ning selleks esitatavate andmete ja tõendite loetelu ning nende
esitamise nõuded“ (edaspidi määrus nr 2);
5) 22. märtsi 2023. aasta määrus nr 6 „Migratsioonijärelevalve andmekogu põhimäärus“
(edaspidi määrus nr 6);
6)18. detsembri 2015. aasta määrus nr 82 „Pikaajalise viisa andmise, viibimisaja vormistamise
ja viibimisaja pikendamise kord ja tähtajad ning piisavate rahaliste vahendite määr“ (edaspidi
määrus nr 82);
7) 12. jaanuari 2017. aasta määrus nr 7 „Tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise ning
pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemise kord ning legaalse sissetuleku
määrad“ (edaspidi määrus nr 7);
8) 4. detsembri 2015. aasta määrus nr 69 „ Viisa andmise otsustamisel kooskõlastuse andmise
kord ja tähtajad ning viisa andmise kooskõlastamiseks ja Euroopa Liidu ühtses
viisainfosüsteemis andmete töötlemiseks pädevad asutused“ (edaspidi määrus nr 69);
9) 10. detsembri 2015. aasta määrus nr 71 „Viisaregistri põhimäärus“ (edaspidi määrus nr 71);
10) 18. detsembri 2023. aasta määrus nr 27 „Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise
registreerimise andmekogu põhimäärus“ (edaspidi määrus nr 27);
11) 4. detsembri 2015. aasta määrus nr 67 „Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise
registreerimise kord“ (edaspidi määrus nr 67).
1.2. Ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi nõunikud Eva Lillemäe
(Eva.Lillemae@siseministeerium.ee) ja Killu Christine Paal (Killu.Paal@siseministeerium.ee).
Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusnõunik Maret
Saanküll (Maret.Saankyll@siseministeerium.ee).
Eelnõu ja seletuskiri on keeleliselt toimetamata.
1.3. Märkused
Eelnõuga muudetakse:
1) määrust nr 6 avaldamismärkega RT I, 31.05.2022, 6;
2) määrust nr 81 avaldamismärkega RT I, 28.12.2023, 9;
3) määrust nr 80 avaldamismärkega RT I, 10.10.2017, 12;
4) määrust nr 2 avaldamismärkega RT I, 19.01.2024, 1;
3
5) määrust nr 6 avaldamismärkega RT I, 29.11.2024, 8;
6) määrust nr 82 avaldamismärkega RT I, 28.12.2023, 16;
7) määrust nr 7 avaldamismärkega RT I, 28.12.2023, 19;
8) määrus nr 69 avaldamismärkega RT I, 14.01.2017, 9;
9) määrust nr 71 avaldamismärkega RT I, 25.10.2023, 4;
10) määrust nr 27 avaldamismärkega RT I, 28.12.2023, 2;
11) määrust nr 67 avaldamismärkega RT I, 09.12.2022, 3.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kaheteistkümnest paragrahvist.
Eelnõu §-ga 1 tunnistatakse kehtetuks määruse nr 6 § 6 lõike 2 punktid 1–3, 5 ja 9–12. Määruse
nr 6 § 6 lõige sätestab loetelu andmekogudest, mis annavad andmeid broneeringuinfo
andmekogule. Kuna kehtiv regulatsioon sisaldab ka selliseid andmekogusid, millega ei ole
liideseid välja arendatud ega ole ka plaani seda teha, tuleb määrus viia praktikaga kooskõlla ja
kehtetuks tunnistada andmekogusid sisaldavad punktid, millega broneeringuinfo andmekogul
andmevahetust ei toimu. Nendeks andmekogudeks on:
1) Eesti kodakondsuse saanud, taastanud või kaotanud isikute andmekogu (§ 6 lg 2 p 1);
2) Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste andmekogu (§ 6 lg 2 p 2);
3) elamislubade ja töölubade register (§ 6 lg 2 p 3);
4) isikut tõendavate dokumentide andmekogu (§ 6 lg 2 p 5);
5) sissesõidukeeldude riiklik register (§ 6 lg 2 p 9);
6) viisainfosüsteem (§ 6 lg 2 p 10);
7) viisaregister (§ 6 lg 2 p 11);
8) välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu (§ 6 lg 2 p 12).
Eelnõu §-ga 2 muudetakse määrust nr 81.
Eelnõu § 2 punktiga 1 asendatakse määruse nr 81 pealkirjas ja § 1 tekstis sõnad „elamislubade
ja töölubade register“ sõnadega „elamislubade ja elamisõiguste andmekogu“. Muudatus on
seotud VMS-i muudatusega, millega muudetakse elamislubade ja töölubade registri nimi
elamislubade ja elamisõiguste andmekoguks. Kuna VMS-is andmekogu nimi muutub, tuleb see
ka määruses nr 81 viia seadusega kooskõlla. Muudatus jõustub koos seaduse muudatusega
1. jaanuaril 2028.
Eelnõu § 2 punktiga 2 muudetakse määruse nr 81 § 2 lõige 2, mis sätestab andmed, mida
andmekogus töödeldakse andmekogu pidamise eesmärgi täitmiseks. Muudatus on seotud
VMS-i muudatusega, millega täpsustatakse registri pidamise eesmärki seaduses ja tuuakse
registri andmekoosseisud põhimäärusest seaduse tasemele. Muudatusega viiakse määrus nr 81
kooskõlla seadusega.
Eelnõu § 2 punktidega 3–9 muudetakse määruse nr 81 § 9 lõikeid 1–3. Määruse nr 81 § 9
sätestab tähtajalise elamisloa taotlemisel ja selle pikendamisel elamislubade ja töölubade
registrisse kantavad andmed. Määruse nr 81 § 9 lõige 1 sätestab andmed, mis kantakse
elamislubade ja töölubade registrisse tähtajalise elamisloa taotleja kohta. Lõige 2 sätestab
andmed, mis kantakse elamislubade ja töölubade registrisse tähtajalise elamisloa pikendamise
taotleja kohta ja lõige 3 andmed, mis kantakse elamislubade ja töölubade registrisse tähtajalise
elamisloa pikendamise taotleja kohta juhul, kui need on pärast elamisloa taotluse või eelmise
elamisloa pikendamise taotluse esitamist muutunud. Punktidega 14 ja 15 muudetakse määruse
4
nr 81 § 19 lõiget 2, mis sätestab loetelu pikaajalise elaniku elamisloa ja elamisloa taastamise
taotleja kohta elamislubade ja töölubade registrisse kantavatest andmetest tingimusel, et need
andmed on pärast elamisloa taotluse või eelmise elamisloa pikendamise taotluse esitamist
muutunud.
Punktiga 3 täiendatakse määruse nr 81 § 9 lõike 1 punkti 13, lõike 2 punkti 10 ja § 19 lõike 1
punkti 10, millega võimaldatakse andmekogusse kanda tähtajalise elamisloa, selle pikendamise
ja pikaajalise elaniku elamisloa taotleja kohta kontaktandmetena sotsiaalmeedia kontod.
Muudatus on seotud eelnõu § 7 punktis 63 esitatud muudatusega, mille kohaselt esitatakse
tähtajalise elamisloa, selle pikendamise ja pikaajalise elaniku elamisloa taotlemisel edaspidi ka
taotleja sotsiaalmeedia kontode andmed. Kuna elamisloa taotlemisel esitatavate
kontaktandmete loetelu täiendatakse, on vaja vastav muudatus teha ka elamislubade ja
töölubade registri sätetes, et oleks võimalik täiendavad andmed kanda andmekogusse.
Punktiga 4 muudetakse määruse nr 81 § 9 lõike 1 punkti 22, lõike 3 punkti 3 ja § 19 lõike 2
punkti 3. Muudatusega asendatakse loetletud punktides sõna „karistatuse“ sõnaga
„karistamise“. Muudatus on seotud VMS-i muudatusega, mille kohaselt kantakse elamislubade
ja töölubade registrisse edaspidi andmed välismaalase kriminaalkorras karistamise kohta ja
eelnõu § 7 punktis 34 esitatud muudatusega, millega sätestatakse tähtajalise elamisloa
taotlemise korral kriminaalkorras karistamise kohta esitatavad lisadokumendid. Kuna
tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise ning pikaajalise elaniku elamisloa taotlusele lisatakse
andmed välismaalase kriminaalkorras karistamise kohta, siis ei hõlma see üksnes karistatuse
kohta andmete esitamist. Seega täpsustatakse määruse nr 81 sõnastust ning edaspidi kantakse
elamislubade ja töölubade registrisse andmed taotleja karistamise kohta. Tegemist on tehnilise
muudatusega.
Punktidega 5, 8 ja 14 täpsustatakse määruse nr 81 § 9 lõike 1 punkti 23, lõike 3 punkti 4 ja § 19
lõike 2 punkti 4 sõnastust, mille kohaselt kantakse edaspidi elamislubade ja töölubade
registrisse tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise taotlemise korral ning pikaajalise elaniku
elamisloa ja selle taastamise taotlemise korral taotleja kohta andmed väliriigi relvajõududes,
sealhulgas kohustuslikus ajateenistuses, kaadrisõjaväelasena teenimise või välisriigi
relvajõudude reservi kuulumise kohta, andmed väljaspool Eestit sõjaväelises operatsioonis
osalemise kohta ning andmed luure- või julgeolekuteenistuses töötamise või sellega seoste
kohta ning andmed riiklikus või mitteriiklikus relvastatud organisatsioonis või üksuses
töötamise kohta. Muudatus on vajalik, et viia elamislubade ja töölubade registrisse kantavate
andmete koosseis kooskõlla määruse nr 7 § 49 lõike 1 punktis 22, § 50 lõike 1 punktis 14 ja
§ 50 lõike 1 punktis 16 sätestatuga. Määruse muudatusega ei kaasne uute andmete küsimist
elamisloamenetluses, vaid täpsustatakse sätte sõnastust, et see oleks kooskõlas praktikas
küsitavate andmetega.
Punktidega 6, 9 ja 15 täiendatakse määruse nr 81 § 9 lõiget 1 punktiga 231, lõiget 3 punktiga 41
ja § 19 lõiget 2 punktiga 5. Muudatuse kohaselt kantakse edaspidi elamislubade ja töölubade
registrisse tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise taotlemise korral ning pikaajalise elaniku
elamisloa ja selle taastamise taotlemise korral andmed taotleja kuritegelikku ühendusse,
terroristlikku ühendusse või äärmusrühmitusse kuulumise kohta, andmed terroristliku
organisatsiooni või äärmusrühmituse kontrolli all oleval alal viibimise kohta, andmed tulirelva
või lõhkematerjaliga kokku puutumise kohta ning inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo
toime panemise kohta. Muudatus on vajalik, et viia elamislubade ja töölubade registrisse
kantavate andmete koosseis kooskõlla määruse nr 8 § 49 lõike 1 punktis 221, § 50 lõike 1
punktis 141 ja § 50 lõike 1 punktis 161 sätestatuga. Määruse muudatusega ei kaasne uute
5
andmete küsimist elamisloamenetluses, vaid täpsustatakse sätte sõnastust, et see oleks
kooskõlas praktikas küsitavate andmetega.
Eelnõu § 2 punktiga 7 täiendatakse määruse nr 81 § 9 lõiget 1 punkti 28 ja lõike 2 punkti 19.
Mõlemal juhul on tegemist sellise täiendava teabe esitamisega taotleja poolt, mida õigusaktid
ette ei näe, kuid mida taotleja ise peab vajalikuks esitada. Tegemist on sõnastuse
täpsustamisega.
Eelnõu § 2 punktiga 10 täpsustatakse määruse nr 81 § 10 sissejuhatavat lauseosa. Kehtiv
regulatsioon sätestab loetelu andmetest, mis kantakse elamislubade ja töölubade registrisse
välismaalase kohta, kellele taotletakse tähtajalist elamisluba või selle pikendamist
kriminaalmenetluses osalemiseks. Tegelikult sisaldab kehtiv andmekoosseis ka andmeid
kriminaalasja ja prokuröri kinnituse kohta. Muudatus on tehniline ja tehakse õigusselguse
eesmärgil.
Eelnõu § 2 punktiga 11 tunnistatakse kehtetuks määruse nr 81 § 16 punkt 91, mille kohaselt
kantakse tähtajalise elamisloa töötamiseks või selle pikendamise taotlemise korral elamislubade
ja töölubade registrisse märge selle kohta, et tööandja tegutseb iduettevõttena. Muudatus on
seotud eelnõu § 7 punktis 16 esitatud muudatusega, mille kohaselt jäetakse tööandja kutses
esitatavate andmete loetelust välja märge selle kohta, et tööandja tegutseb iduettevõttena. Kuna
töötamise eesmärgil tähtajalise elamisloa taotlemisel esitatavate andmete loetelu korrastatakse,
on vaja vastav muudatus teha ka elamislubade ja töölubade registri sättes.
Eelnõu § 2 punktiga 12 täiendatakse määruse nr 81 § 16 punktiga 12, mille kohaselt kantakse
tähtajalise elamisloa või selle pikendamise töötamiseks taotlemise korral elamislubade ja
töölubade registrisse märge spordialaliidu nõusoleku kohta välismaalase Eestis
töötamiseks sportlasena, treenerina, spordikohtunikuna või sporditöötajana, kui välismaalase
tööandja ei ole spordialaliit ja tähtajalise elamisloa töötamiseks taotlemisel või selle
pikendamisel kohaldatakse VMS-i § 181 lõike 1 punktis 7 sätestatud erandit. Muudatuse puhul
ei ole tegemist elamisloamenetluse uuendusega, vaid õiguskord viiakse kooskõlla praktikas
toimuvaga. Muudatus on seotud eelnõu § 7 punktis 24 esitatud muudatusega, mis näeb ette, et
sportlasena, treenerina, spordikohtunikuna või sporditöötajana tähtajalise elamisloa
töötamiseks taotlemisel tuleb esitada ka spordialaliidu nõusolek, kui välismaalase tööandja ei
ole spordialaliit. Kuna nõusoleku esitamise kohta tehakse eraldi märge andmekogus, on vaja
vastav muudatus teha ka elamislubade ja töölubade registri sättes.
Eelnõu § 2 punktiga 13 täiendatakse määrust nr 81 §-ga 181. Uus säte reguleerib enne
tähtajalise elamisloa taotlemist elektrooniliselt esitatud andmete ja tõendite andmekogusse
kandmist. Välismaalase kohta, kes on esitanud tähtajalise elamisloa taotlemiseks nõutud
andmed ja tõendid VMS-i § 2121 kohaselt, kantakse andmekogusse tähtajalise elamisloa
taotleja kohta sätestatud andmed, välja arvatud sõrmejäljekujutised ja allkirjanäidis. Muudatus
on seotud VMS-i muutmise eelnõuga, millega täiendati VMS-i tähtajalise elamisloa
taotlemiseks nõutud andmete ja tõendite elektroonilise esitamise regulatsiooniga. Kuna
tähtajalise elamisloa taotlemiseks nõutud andmed ning tõendid asuvad elamislubade ja
töölubade registris, on vaja vastavalt täiendada ka andmekogu põhimäärust.
Eelnõu § 2 punktiga 16 täpsustatakse määruse nr 81 § 27 sissejuhatavat lauseosa ja
täiendatakse seda pärast sõna „edaspidi“ sõnadega „käesolevas jaos“. Täpsustamine on vajalik,
kuna määruse eelnevates ja järgnevates struktuuriosades ei ole kasutusel § 27 sissejuhatavas
6
lauseosas antud lühend, vaid kasutatakse väljendit Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliige.
Muudatus on tehniline ja tehakse õigusselguse eesmärgil.
Eelnõu § 2 punktiga 17 täiendatakse määrust nr 81 §-ga 271. Uus säte reguleerib enne Euroopa
Liidu kodaniku perekonnaliikme tähtajalise elamisõiguse taotlemist elektrooniliselt esitatud
andmete ja tõendite andmekogusse kandmist. Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikme kohta,
kes on esitanud tähtajalise elamisloa taotlemiseks nõutud tõendid ja andmed Euroopa Liidu
kodaniku seaduse § 231 kohaselt, kantakse andmekogusse perekonnaliikme tähtajalise
elamisõiguse taotleja kohta sätestatud andmed, välja arvatud sõrmejäljekujutised ja
allkirjanäidis. Muudatus on seotud VMS-i muutmise eelnõuga, millega täiendati Euroopa Liidu
kodaniku seadust Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikme tähtajalise elamisõiguse
taotlemiseks nõutud andmete ja tõendite elektroonilise esitamise regulatsiooniga. Kuna
Euroopa Liidu kodaniku tähtajalise elamisõiguse taotlemiseks nõutud andmed ning tõendid
asuvad elamislubade ja töölubade registris, on vaja vastavalt täiendada ka andmekogu
põhimäärust.
Eelnõu § 2 punktiga 18 jäetakse määruse nr 81 § 28 lõike 1 punktist 2 välja sõnad „Euroopa
Liidu kodaniku“. Täpsustamine on vajalik, kuna Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikme
lühend antakse § 27 sissejuhatavas lauseosas. Muudatus on tehniline ja tehakse õigusselguse
eesmärgil.
Eelnõu § 2 punktiga 19 täpsustatakse määruse nr 81 § 34 punkti 2 sõnastust ja asendatakse
sõnad „isiku kriminaalkorras karistatuse“ sõnadega „või muu dokument isiku kriminaalkorras
karistamise“. Kehtiva § 34 punkti 2 kohaselt on andmete andmekogusse kandmise
alusdokumendiks jõustunud kohtuotsus isiku kriminaalkorras karistatuse kohta. Muudatus on
seotud VMS-i muutmise eelnõuga, mille kohaselt kantakse elamislubade ja töölubade
registrisse edaspidi andmed välismaalase kriminaalkorras karistamise kohta. Muudatusega
viiakse määruse nr 81 sõnastus kooskõlla seadusega.
Eelnõu § 2 punktiga 20 täpsustatakse määruse nr 81 § 34 punkte 4 ja 5 täiendatakse enne sõna
„perekonnaliikme“ sõnadega „Euroopa Liidu kodaniku“. Täpsustamine on vajalik, kuna § 27
sissejuhatavas lauseosas antud Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikme lühend antakse üksnes
määruse nr 81 3. peatüki 2. jao kohta, § 34 asub aga 4. peatükis. Muudatus on tehniline ja
tehakse õigusselguse eesmärgil.
Eelnõu § 2 punktiga 21 tunnistatakse kehtetuks määruse nr 81 § 40 lõige 1 ja punktiga 22
täiendatakse § 40 lõikega 3. Määruse nr 81 § 40 reguleerib andmekogu andmete säilitamist.
Muudatused on seotud VMS-i muutmise eelnõuga, millega kehtestati elamislubade ja töölubade
registri andmetele tähtajatu säilitusaeg ja täiendati VMS-i tähtajalise elamisloa taotlemiseks
nõutud andmete ja tõendite elektroonilise esitamise regulatsiooniga ning Euroopa Liidu
kodaniku seadust Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikme tähtajalise elamisõiguse
taotlemiseks nõutud andmete ja tõendite elektroonilise esitamise regulatsiooniga. Punktiga 21
tunnistatakse kehtetuks elamislubade ja töölubade registri andmete säilitamise regulatsioon,
sest see asub edaspidi välismaalaste seaduse § 228 lõikes 44. Punkti 22 muudatusega
sätestatakse, et VMS-i § 2121 kohaselt esitatud tähtajalise elamisloa taotlemiseks või Euroopa
Liidu kodaniku seaduse § 231 kohaselt esitatud Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikme
tähtajalise elamisõiguse taotlemiseks nõutud andmeid ja tõendeid säilitatakse kuus kuud
andmete andmekogusse kandmisest arvates. Muudatusega viiakse määrus nr 81 kooskõlla
seadusega.
7
Eelnõu §-ga 3 muudetakse määrust nr 80.
Eelnõu § 3 punktiga 1 täiendatakse määruse nr 80 § 8 lõikes 1 esimest lauset peale sõna
„täidetud“ sõnadega „loetavalt ja üheselt mõistetavalt“. Muudatus on tehniline ja tehakse teiste
VMS-i alusel antud rakendusaktidega sõnastuse ühtlustamise ning õigusselguse eesmärgil.
Eelnõu § 3 punktiga 2 muudetakse määruse nr 80 § 10 lõike 1 sõnastust. Kehtiva sõnastuse
kohaselt allkirjastab Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikme tähtajalise elamisõiguse taotleja
ning Euroopa Liidu kodaniku ja tema perekonnaliikme alalise elamisõiguse taotleja taotluse iga
lehekülje, millega kinnitab, et ta ei ole esitanud taotluses valeandmeid ega lisanud taotlusele
võltsitud dokumente. Praktikas ei ole taotluse iga lehekülje allkirjastamise nõue mõistlik, piisab
kui taotleja kinnitab ühe korra, et taotluses ei ole valeandmeid esitatud. Samuti muudab iga
lehekülje allkirjastamine taotlusprotsessi taotleja jaoks aeganõudvamaks ja bürokraatlikumaks.
Elamisloa- ja lühiajalise Eestis töötamise registreerimise menetluses on juba liigutud
lahenduseni, et taotleja kinnitab taotluse allkirjastamisega valeandmete ja võltsingute
puudumist taotluses ja sellele lisatud dokumentidel. Muudatusega sätestatakse ka elamisõiguse
menetluses, et taotluse allkirjastamisega kinnitab taotleja, et ta ei ole esitanud taotluses
valeandmeid ega lisanud taotlusele võltsitud dokumente. Seega ei ole edaspidi vajalik enam iga
taotluse lehekülje allkirjastamine. Muudatus on tehniline ja tehakse VMS-i alusel antud
rakendusaktide sõnastuse ühtlustamise ning õigusselguse eesmärgil.
Eelnõu § 3 punktiga 3 muudetakse määruse nr 80 § 11 lõike 3 sõnastust. Kehtiv regulatsioon
sätestab, et kui taotlusele lisatakse dokumendi koopia, kinnitab taotleja oma allkirjaga koopia
igal andmetega leheküljel, et koopia vastab originaaldokumendile. Allkirjale lisatakse taotleja
nimi ja allkirja andmise kuupäev. Praktikas ei ole lisadokumendi iga lehekülje allkirjastamise
nõue mõistlik, piisab kui taotleja kinnitab ühe korra, et esitatud dokument vastab
originaaldokumendile. Samuti muudab iga lehekülje allkirjastamine taotlusprotsessi taotleja
jaoks aeganõudvamaks ja bürokraatlikumaks. Elamisloa- ja lühiajalise Eestis töötamise
registreerimise menetluses on juba liigutud lahenduseni, et taotleja kinnitab taotluse
allkirjastamisega lisadokumendi vastavust originaaldokumendile. Eelnõuga kavandatava
sõnastuse kohaselt kinnitab välismaalane ka elamisõiguse taotlemisel taotluse
allkirjastamisega, et taotlusele lisatud koopia vastab originaaldokumendile, see ei sisalda
valeandmeid ja seda ei ole võltsitud. Muudatus on tehniline ja tehakse teiste VMS-i alusel antud
rakendusaktide sõnastuse ühtlustamise ning õigusselguse eesmärgil.
Eelnõu § 3 punktiga 4 täpsustatakse määruse nr 80 § 29 lõike 2 esimest lauset. Määruse nr 80
§ 29 lõike 1 kohaselt võib PPA §-s 28 sätestatud 3-kuulist taotluse läbivaatamise
menetlustähtaega pikendada, kui taotluses esitatud andmete, sellele lisatud dokumentide
õigsuse ja taotleja seaduses sätestatud tingimustele vastavuse kontrollimine kestab taotluse
läbivaatamiseks sätestatud tähtajast kauem. Sama paragrahvi lõike 2 esimese lause kohaselt ei
tohi taotluse läbivaatamise tähtaja igakordsel pikendamisel uus tähtaeg ületada esialgset
määruses sätestatud tähtaega. Seega võimaldab kehtiv määrus tähtaega igakordselt pikendada
maksimaalselt kolme kuuni sätestamata kogu menetluse maksimaalset tähtaeg. Direktiivi
2004/38/EÜ artikli 10 lõike 1 kohaselt tuleb Euroopa Liidu kodanike pereliikmete elamisõigust
tõendav dokument anda välja hiljemalt kuue kuu jooksul alates taotluse esitamise kuupäevast.
Siseministri 18. detsembri 2015. aasta määruse nr 77 „Isikutunnistuse, elamisloakaardi,
digitaalse isikutunnistuse, Eesti kodaniku passi, meremehe teenistusraamatu, välismaalase
passi, ajutise reisidokumendi, pagulase reisidokumendi või meresõidutunnistuse väljaandmise
taotlemisel esitatavate tõendite ja andmete loetelu, väljastamise kord ning väljaandmise
tähtajad“ § 34 lõike 1 kohaselt trükitakse elamisloakaart 30 päeva jooksul taotluse menetlusse
8
võtmisest. Eelnevast lähtuvalt on direktiivis sätestatud tähtajast tulenevalt vaja, et PPA teeks
otsuse elamisõiguse suhtes maksimaalselt viie kuu jooksul taotluse esitamise päevast arvates.
Muudatusega viiakse elamisõiguse tähtaja sätted kooskõlla direktiiviga täpsustades, et taotluse
läbivaatamise menetlustähtaja pikendamisel ei tohi kogu menetlusaeg kokku ületada viit kuud.
Eelnõu §-ga 4 muudetakse määruse nr 2 § 3 lõiget 1. Muudatus on seotud välismaalaste seaduse
muutmise seaduse (Euroopa Liidu sinine kaart) eelnõuga3, millega muu hulgas täpsustati VMS-
is kasvuettevõtte määratlust. Enne muudatuse jõustumist võis kasvuettevõte VMS-i tähenduses
olla üksnes VMS-i § 1063 lõike 1 tingimustele vastav Eestis registreeritud äriühing. Muudatuse
tulemusel võib kasvuettevõte olla ka välismaa äriühingu Eestis registreeritud filiaal.
Kõnesoleva eelnõuga viiakse määrus nr 2 kooskõlla kehtiva seadusega. Ühtlasi muudetakse
sätet õigusselguse eesmärgil. Haldusorgan hindab äriühingu või välismaa äriühingu Eestis
registreeritud filiaali vastavust kasvuettevõtte määratlusele lühiajalise Eestis töötamise
registreerimise menetluses. Kui välismaalane taotleb viisat töötamiseks kasvuettevõttes, peab
tema lühiajaline Eestis töötamine olema eelnevalt registreeritud PPA juures.
Eelnõu §-ga 5 muudetakse määrust nr 6.
Eelnõu § 5 punktiga 1 täiendatakse määruse nr 6 § 6 lõiget 1 punktiga 91, millega lisatakse
migratsioonijärelevalve andmekogu andmete loetellu välismaalase foto või näokujutis.
Muudatus on seotud VMS-i § 2971 lõike 6 muutmisega, mille kohaselt kantakse
migratsioonijärelevalve andmekogusse välismaalase biomeetrilised andmed või andmed
biomeetriliste andmete võtmise võimatuse kohta. VMS-i § 272 lõike 2 kohaselt on VMS-i
tähenduses biomeetrilised andmed näokujutis, sõrmejäljekujutised, allkiri või allkirjakujutis ja
silmaiirisekujutised. Kuna tehniliselt on praegu võimalik migratsioonijärelevalve andmekogus
töödelda vaid fotot ja näokujutist, siis määruse nr 6 täiendus puudutab üksnes välismaalase foto
või näokujutise kandmist andmekogusse.
Eelnõu § 5 punktiga 2 täiendatakse määruse nr 6 § 11 lõiget 1 punktidega 21–23, millega
lisatakse migratsioonijärelevalve andmekogu põhimäärusesse andmeandjana automaatse
biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu, karistusregister ja majandustegevuse
register. Kõigi nimetatud andmekogude andmevahetus migratsioonijärelevalve andmekoguga
on automaatne. Automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogust saadakse
välismaalase biomeetrilisi andmeid tema isiku tuvastamise või isikusamasuse kontrollimise
eesmärgil. Karistusregistrist kontrollitakse riskiprofiili põhiselt välismaalase ja välismaalase
kutsuja või muu isiku, kelle juurde välismaalane tuleb, kehtivaid karistusandmeid.
Majandustegevuse registrist saadakse tegevusloa ja majandustegevuse teatise andmeid.
Täpsemalt teostatakse päringuid saamaks infot tööandja tegevuslubade ja tegevusteadete
olemasolu kohta, juhul kui on tegemist valdkonnaga, kus toimetamiseks on vaja eraldi
tegevusluba (näiteks toitlustamine, transport, ehitus) või vaja esitada majandustegevusteade
(näiteks renditööjõu vahendamine). Lisaks kontrollitakse, kas tegevusluba või tegevusteade on
kehtiv. Automaatsed päringud liidestatud andmekogudesse ja infosüsteemidesse aitavad
tuvastada, kas välismaalased ja nende tööandjad täidavad VMS-is sätestatud Eestis viibimise,
elamise ja töötamise nõudeid.
Eelnõu § 5 punktiga 3 täiendatakse määruse nr 6 § 11 lõike 1 punkti 7 selliselt, et hõlmatud
oleks ka jälitusmenetluse andmestik. Muudatus tehakse sõnastuse ühtlustamise eesmärgil, et
3 349 SE.
9
kõigi PPA andmekogude automaatne andmevahetus oleks ühetaoliste päringute puhul
ühetaoliselt sõnastatud.
Eelnõu §-ga 6 muudetakse määrust nr 82.
Eelnõu § 6 punktiga 1 jäetakse määruse nr 82 § 2 lõikest 2 välja sõnad „ja suurtähtedega“ ning
kaotatakse võimalus esitada taotlus vene keeles. Kehtiva regulatsiooni kohaselt peab taotlus
olema täidetud eesti, inglise või vene keeles ning suurtähtedega. Muudatusega sätestatakse, et
taotlus peab olema täidetud loetavalt ja üheselt mõistetavalt eesti või inglise keeles. Muudatus
tehakse mõistete ühtlustamise ja õigusselguse eesmärgil. Suurtähtedega taotluse täitmise nõue
oli enne viisa elektroonilise eeltaotluskeskkonna lahenduse kasutuselevõtmist vajalik, kuna
taotleja täitis ankeedi käsitsi ning seega oli haldusorgani jaoks oluline, et esitatud andmed
oleksid võimalikult hästi loetavad. Muudatus tehakse, kuna praktikas tuleb taotlejal viisa
taotlemiseks täita elektroonilises eeltaotluskeskkonnas taotlusankeet. Elektrooniliselt täidetud
ankeedi puhul ei ole suurtähtedega täitmise nõue enam vajalik, kuna ka väiketähes täidetud
ankeet on haldusorganile hõlpsalt loetav. Lisaks on muudatus seotud VMS-i muutmise
eelnõuga, millega jäetakse VMS-i § 29 lõikest 4 välja taotluse esitamise võimalus vene keeles.
Muudatusega viiakse määrus nr 82 kooskõlla seadusega.
Eelnõu § 6 punktiga 2 täiendatakse määruse nr 82 § 2 lõikega 11, millega sätestatakse, et
määruses sätestatud nõuetele vastav taotlus võetakse menetlusse selle esitamise päeval. Posti
teel või elektrooniliselt esitatud taotlus võetakse menetlusse hiljemalt selle saabumise päevale
järgneval tööpäeval. Kehtiv kord ei täpsusta taotluse menetlusse võtmise tähtaega, mistõttu
puudub õigusselgus haldusmenetluse algustähtaja osas. Muudatus tehakse, et oleks nii taotlejale
kui haldusorganile üheselt mõistetav, millisest päevast alates võetakse taotlus menetlusse ja
hakkab kulgema menetlusaeg.
Eelnõu § 6 punktiga 3 asendatakse määruse nr 82 § 3 lõikes 1 sõnad „eesti, inglise, vene või
menetleja poolt aktsepteeritud“ sõnadega „eesti või inglise.“ Muudatus on seotud VMS-i § 29
lõike 4 muutmisega, mille kohaselt võib isik esitada VMS-is sätestatud taotluse ja sellele lisatud
tõendid reeglina eesti või inglise keeles. Muudatusega viiakse määrus nr 82 kooskõlla
seadusega.
Eelnõu § 6 punktiga 4 täpsustatakse määruse nr 82 § 5 lõike 1 punkti 8 sõnastust. Määruse
nr 82 § 5 lõige 1 sätestab, millised dokumendid esitatakse pikaajalise viisa taotlemisel. Punkti 8
kohaselt tuleb esitada Eestis viibimise ajal piisavate rahaliste vahendite olemasolu tõendavad
dokumendid. Praktikas küsitakse välisesindustes taotlejatelt üldjuhul sissetuleku tõendamiseks
pangakonto väljavõtet viimase kolme kuu kohta. Nende dokumentide põhjal on haldusorganil
võimalik hinnata taotleja rahaliste vahendite olukorda. Muudatusega viiakse määruse sõnastus
kooskõlla praktikaga ning täpsustatakse õigusselguse eesmärgil, et esitada tuleb Eestis
viibimise ajal piisavate rahaliste vahendite olemasolu tõendavad dokumendid, sealhulgas tõend
taotleja sissetulekute kohta taotluse esitamisele vahetult eelnenud kolme kuu jooksul, millest
nähtub vähemalt sissetuleku suurus, regulaarsus ja allikad. Muudatus tehakse õigusselguse
eesmärgil.
Eelnõu § 6 punktiga 5 täiendatakse määruse nr 82 § 5 lõiget 1 punktidega 9 ja 10, mille
kohaselt tuleb edaspidi pikaajalise viisa taotlemisel esitada reisipileti broneering Eestisse või
muu transpordivahendi kasutamist tõendav dokument ning dokument taotleja kriminaalkorras
karistamise kohta. Kehtiva õiguse kohaselt ei pea taotleja pikaajalise viisa taotlemisel esitama
reisipileti broneeringut Eestisse. Praktikas küsitakse välisesindustes pikaajalise viisa
10
taotlemisel taotlejalt reisipileti broneeringut Eestisse, mis aitab hinnata tegelikku reisi
sihtkohta. Muudatustega viiakse õiguskord kooskõlla praktikaga. Kuna teatud juhtudel võib
taotleja Eestisse reisimisel kasutada ka näiteks autot, siis alternatiivina võib taotleja reisipileti
broneeringu asemel esitada tõendid selle kohta, et ta kavandab reisimiseks Eestisse kasutada
autot või muud transpordivahendit. Reisipileti broneeringu esitamise kohustus on taotlejatel ka
lühiajalise viisa taotlemisel. Kui lühiajalise viisa taotlemisel peab taotleja esitama nii Eestisse
reisimise kui Eestist tagasipöördumise tõendid, siis pikaajalise viisa puhul on mõistlik küsida
ainult reisipileti broneeringut Eestisse. Võttes arvesse pikaajalise viisa kehtivuse perioodi,
selgub praktikas täpne tagasisõidu kuupäev sageli hiljem. Samuti ei ole mõistlik Eestisse sõidu
piletit küsida taotlejatelt, kes juba viibivad Eestis. Vastav erisus kehtestatakse eelnõu § 6
punktiga 8.
Taotleja välisriigis kriminaalkorras karistamise kohta dokumendi esitamine on vajalik, et
haldusorganil oleks võimalik hinnata taotlejaga seonduvaid asjaolusid tervikuna. VMS-i § 13
lõike 1 kohaselt on rändemenetluse eesmärk tagada, et välismaalase Eesti saabumine ja siin
viibimine oleks kookõlas avalike huvidega ning vastaks avaliku korra ja riigi julgeoleku kaitse
vajadusele. Tulenevalt muutunud julgeolekuolukorrast on haldusorganil vajalik põhjalikumalt
veenduda, et Eesti saabuvad välismaalased ei kujutaks ohtu riigi julgeolekule või avalikule
korrale. VMS-i § 65 lõike 2 punkti 6 kohaselt keeldutakse välismaalasele pikaajalise viisa
andmisest, kui välismaalane võib kujutada ohtu avalikule korrale, riigi julgeolekule,
rahvusvahelistele suhetele või rahva tervisele. Seega on riigil oluline teada, kas pikaajalise viisa
taotleja on varasemalt kriminaalkorras karistatud, mis võimaldab teha järeldusi tema üldise
õiguskuulekuse ja avaliku korra reeglitest kinnipidamise kohta. Reeglina puuduvad Eesti riigil
andmed välismaalase varasema tausta või karistamise kohta. Selleks, et haldusorganil oleks
võimalik veenduda välismaalase usaldusväärsuses, on otstarbekas, et välismaalane vastavad
andmed esitab. Riikidevaheline päringute tegemine eeldab andmetöötluseks välismaalase
nõusolekut ja on ilmselgelt aeganõudvam ning koormavam. Muudatuse eesmärgiks on
võimaldada välismaalasel esitada vajalikud tõendid, et haldusorgan saaks veenduda
välismaalase taustas ja seadusekuulekuses.
Eelnõu § 6 punktiga 6 asendatakse määruse nr 82 § 5 lõike 3 punktis 1 sõnad „lühiajaline
töötamine“ sõnadega „lühiajaline Eestis töötamine“. Tegemist on termini täpsustamisega.
Muudatus on tehniline.
Eelnõu § 6 punktiga 7 täiendatakse määruse nr 82 § 5 lõiget 3 punktiga 3, millega sätestatakse,
et pikaajalise viisa taotlemisel ei pea esitama tervisekindlustuslepingut, reisi eesmärki
tõendavat dokumenti ja piisavate rahaliste vahendite olemasolu tõendavat dokumenti
välismaalase Eestis sündinud alaealine laps, kes viibib Eestis seaduslikult VMS-i § 43 lõike 33
alusel ning taotleb pikaajalist viisat PPA-s Eestis viibimise jätkamiseks. Muudatus on seotud
VMS-i § 911 lõike 12 muutmisega, millega sätestatakse, et PPA-s võib taotleda pikaajalist viisat
Eestis viibivale alaealisele lapsele, kes on Eestis sündinud, kui tema vanem viibis lapse sünni
ajal Eestis seaduslikult. Arvestades, et muudatuse eesmärk on vältida olukorda, kui alaealine
laps viibib pärast sündi Eestis ilma seadusliku aluseta ning pikaajalise viisa taotleja on
vastsündinud laps, ei ole mõistlik nõuda, et pikaajalise viisa taotlusele oleks lisatud eraldi veel
reisi eesmärki tõendavad dokumendid, piisavate rahaliste vahendite olemasolu tõendavad
dokumendid ning kehtiv tervisekindlustusleping.
Eelnõu § 6 punktiga 8 täiendatakse määruse nr 82 § 5 lõigetega 31–33, milles on sätestatud
erisused pikaajalise viisa taotlemisel reisipileti broneeringu või muu transpordivahendi
kasutamist tõendava dokumendi ning kriminaalkorras karistamise kohta tõendi esitamisest.
11
Lõike 31 kohaselt ei pea reisipileti broneeringut Eestisse või muu transpordivahendi kasutamist
tõendavat dokumenti esitama välismaalane, kes taotleb pikaajalist viisat VMS-i § 911 sätestatud
korras. VMS-i § 911 kohaselt võib PPA-s pikaajalist viisat taotleda välismaalaane, kes viibib
Eestis. Eelnõu § 6 punkti 5 muudatusega sätestatakse, et välismaalane peab edaspidi pikaajalise
viisa taotlemisel esitama reisipileti broneeringu Eestisse või muu transpordivahendi kasutamist
tõendava dokumendi. Kuna PPA-s saavad VMS kohaselt pikaajalist viisat taotleda need
välismaalased, kes juba viibivad Eestis, ei ole Eestisse reisimiseks reisipileti broneeringu
esitamine vajalik.
Lõike 32 ja 33 muudatused on seotud eelnõu § 6 punktis 5 kavandatava muudatusega, mille
kohaselt tuleb edaspidi pikaajalise viisa taotlemisel esitada dokument taotleja välisriigis
kriminaalkorras karistamise kohta.
Lõikega 32 sätestatakse, et pikaajalise viisa taotlemisel esitatav dokument taotleja välisriigis
kriminaalkorras karistamise kohta peab olema välja antud pikaajalise viisa taotluse esitamisele
vahetult eelnenud kuue kuu jooksul. Muudatus on vajalik, et oleks õigusselgus, kui pika
perioodi jooksul saab taotleja tõendit kasutada. Kuna ajas võivad asjaolud välismaalase
karistatuse kohta muutuda, on oluline, et haldusorganile esitatakse võimalikult ajakohased
andmed ja tõendid.
Lõike 33 kohaselt ei pea dokumenti välisriigis kriminaalkorras karistamise kohta esitama alla
14-aastane taotleja või taotleja, kes on dokumendi esitanud varasemalt pikaajalise viisa
taotlemisel ja karistamise andmed ei ole pärast eelmist taotlemist muutunud. Vanuse piirang
tuleneb Eesti karistusõigusest, mille kohaselt on süüvõimeline vähemalt 14-aastane isik4.
Muudatuste jõustumisel peavad dokumendi välisriigis kriminaalkorras karistamise kohta
esitama pikaajalise viisa taotlemisel kõik vähemalt 14-aastased taotlejad. Lisaks kehtestatakse
erisus, mille kohaselt ei pea tõendit välisriigis kriminaalkorras karistamise kohta esitama, kui
välismaalane on selle juba esitanud varasemalt pikaajalise viisa menetluses ning taotleja
karistamise andmed ei ole muutunud. VMS-i § 60 kohaselt antakse pikaajaline viisa kuni 12
kuulise kehtivusega ja kogu viibimisaeg pikaajalise viisa alusel ei tohi ületada 548 päeva 730
päeva jooksul, kui välisleping ei sätesta teisiti. Antava viisa kehtivusaja otsustab haldusorgan
lähtuvalt taotluse asjaoludest. Praktikas on juhtumeid, kui esmane pikaajaline viisa antakse
näiteks kuueks kuuks ning enne viisa kehtivusaja lõppu taotleb välismaalane uue pikaajalise
viisa oma Eestis viibimise jätkamiseks. Sellistel puhkudel, kui taotleja on juba varasema
viisataotluse raames esitanud haldusorganile tõendi välisriigis kriminaalkorras karistamise
kohta ning asjaolud ei ole pärast seda muutnud, ei ole mõistlik taotlejalt nõuda uue tõendi
esitamist. Kuna kriminaalkorras karistamise tõend on kehtiv kuus kuud alates selle välja
andmisest, võib taotlejal vastasel juhul olla vajalik uue tõendi saamine päritoluriigist, mis on
keeruline, kui taotleja ise viibib Eestis. Samuti, kui taotleja juba viibib Eestis pikaajalise viisa
alusel ning on pärast eelmise viisa saamist kriminaalkorras karistatud, on eelduslikult vastavad
andmed olemas Eesti karistusregistris ning haldusorganil on neid andmeid võimalik kontrollida
riiklikest andmekogudest.
Eelnõu § 6 punktiga 9 jäetakse määruse nr 82 § 6 lõikest 2 välja sõnad „või puuet“. Kehtiva
sätte kohaselt esitab VMS-i § 621 lõike 2, § 622 lõike 3, 624 lõike 3 või 625 lõike 5 alusel
pikaajalist viisat taotlev täisealine laps sugulussuhet tõendava dokumendi ja terviseseisundit
4 KarS § 33.
12
või puuet tõendava dokumendi. Sätet täpsustatakse õigusselguse eesmärgil, sest terviseseisundit
tõendav dokument hõlmab ka puuet tõendava dokumendi.
Eelnõu § 6 punktiga 10 täiendatakse määruse nr 82 § 6 lõikega 41, mille kohaselt tuleb
taotlusele lisada esindusõigust tõendav dokument, kui pikaajalise viisa taotluse esitab taotleja
esindaja. VMS-i § 90 lõike 3 kohaselt võib välismaalane esitada pikaajalise viisa taotluse
esindaja kaudu, kui teda on varasema viisa või viibimisaja pikendamise menetluses
daktüloskopeeritud ja sõrmejäljed võimaldavad isiku tuvastada ning vastavad kehtestatud
nõuetele. VMS-i § 23 lõike 3 kohaselt, kui menetlustoimingut sooritatakse esindaja kaudu, on
esindaja kohustatud esindusõigust tõendama. Õigusselguse huvides sätestatakse määruses nr
82, millise dokumendi alusel haldusorgan esindaja esindusõiguse tuvastab.
Eelnõu § 6 punktiga 11 asendatakse määruse nr 82 § 6 lõikes 5 ja § 11 lõikes 2 sõna
„konsulaarametnik“ sõnaga „haldusorgan“. Määruse § 6 lõike 5 muudatuse puhul on tegemist
tehnilise muudatusega, et viia määruse sõnastus kooskõlla VMS-i § 89 lõikes 2 sätestatuga.
Muudatusega täpsustatakse, et ka PPA võib pikaajalise viisa taotlemise menetluses nõuda
seadusliku esindaja notariaalset nõusolekut nii nagu seda kehtiv seadus võimaldab.
Määruse nr 82 § 11 lõikes 2 sätestatakse, et pikaajalise viisa andmise või selle andmisest
keeldumise peab haldusorgan otsustama 30 päeva jooksul, kui välisleping ei sätesta teisti.
Kehtiva regulatsiooni kohaselt otsustab PPA pikaajalise viisa andmise või sellest keeldumise
Eestis 10 tööpäeva jooksul taotluse menetlusse võtmisest arvates. Samas välisesinduses
taotlemise korral tuleb konsulaarametnikul teha otsus pikaajalise viisa taotluse kohta 30
kalendripäeva jooksul. Eelnõuga ühtlustatakse PPA ja konsulaarametnike pikaajalise viisa
taotluse läbivaatamise tähtajad. Edaspidi peab PPA pikaajalise viisa taotluse kohta tegema
otsuse samuti kuni 30 päeva jooksul. Sarnaselt konsulaarametnikele on ka PPA ülesanne
pikaajalise viisa menetluse käigus välja selgitada ning hinnata, kas on täidetud VMS-is
sätestatud pikaajalise viisa andmise tingimused ning ei esine pikaajalise viisa andmisest
keeldumise aluseid. Tulenevalt muutunud julgeolekuolukorrast on haldusorganil vaja
põhjalikumalt hinnata nii taotleja tausta kui ka tema poolt esitatud andmete usaldusväärsust
ning veenduda, et Eesti saabuvad välismaalased ei kujutaks ohtu riigi julgeolekule või avalikule
korrale. Selleks teostatakse menetluse käigus erinevaid toiminguid, hinnatakse põhjalikult
esitatud andmeid ja dokumente ning esitatakse välismaalasele vajadusel ka täiendavaid
järelpärimisi. Eelnõuga suureneb mõnevõrra pikaajalise viisa taotlemisel esitatavate andmete
ja dokumentide hulk, mille abil on võimalik hinnata taotlejaga seonduvaid asjaolusid tervikuna.
Muudatus annab PPA-le piisava aja asjaolude hindamiseks, võimaldab tõhusamalt ennetada
väärkasutust ning aitab kaasa turvalisuse, avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamisele. Muudatus
ei välista, et pikaajalise viisa taotluse osas tehakse otsus lühema aja jooksul kui 30 päeva. Ka
praegu on pikaajaliste viisade keskmine menetlustähtaeg lühem, kui seaduses sätestatud
maksimaalne aeg. Seejuures ei oma muudatus välismaalasele olulist negatiivset mõju, kuna
pikaajalise viisa taotluse menetluse ajal on välismaalase Eestis viibimine VMS § 623 kohaselt
seaduslik tema taotluse läbivaatamise ajal. Seega, isegi kui haldusorganil on tarvis asjaolude
hindamiseks ja taotluse läbivaatamiseks senisest rohkem aega ning menetluse kestel
välismaalase seaduslik viibimisalus Eestis lõppeb, on tema riigis viibimine seaduslik kuni
otsuse tegemiseni.
Eelnõu § 6 punktiga 12 täiendatakse määruse nr 82 § 6 lõikega 62, millega sätestatakse, et kui
välismaalane taotleb pikaajalist viisat VMS-i § 911 lõike 13 alusel, lisab ta taotlusele omakäelise
kirjaliku selgituse, miks tal ei ole võimalik esitada pikaajalise viisa taotlust Eesti välisesindusele
ning selgituse asjaolusid tõendavad dokumendid. VMS-i § 911 lõike 13 kohaselt võib PPA-s
13
pikaajalist viisat taotleda ebaseaduslikult riigis viibiv välismaalane, kellel puudub mõjuval
põhjusel võimalus esitada pikaajalise viisa taotlus Eesti välisesindusele, välja arvatud juhul, kui
tema lahkumiskohustus kuulub sundtäitmisele. VMS-i § 911 täiendati lõikega 13 VMS-i
muutmise eelnõuga. Seega viiakse muudatusega määrus nr 82 kooskõlla seadusega.
Eelnõu § 6 punktiga 13 muudetakse määruse nr 82 § 6 lõiget 7. Muudatus tehakse mõistete
ühtlustamise ja õigusselguse eesmärgil. Kehtiva sätte kohaselt peab VMS-i § 624 lõike 1 alusel5
viisat taotlev välismaalane esitama iduettevõtte määratlusele vastavuse hindamise
eksperdikomisjoni arvamuse või vastavad andmed, sealhulgas eksperdikomisjoni taotluse
numbri. Määruses võetakse kasutusele sõna „eksperdikomisjon“ asemel sõna
„ekspertkomisjon“6. Samuti täpsustatakse, et VMS-i § 624 lõike 1 alusel viisat taotlev
välismaalane peab viisa taotlusele lisama ekspertkomisjonile esitatud taotluse numbri.
Kehtivast sõnastusest saab välja lugeda, et välismaalane peab viisa taotlemisel esitama
ekspertkomisjoni esitatud taotluse numbri. Tegelikult ekspertkomisjon taotlust ei esita, taotlus
esitatakse ekspertkomisjonile ja kui see on esitatud, saab taotlus automaatselt numbri. Selleks
ajaks, kui välismaalane hakkab taotlema viisat, on tal olemas ekspertkomisjoni arvamus ja ta
lisab viisa taotlusele numbri, mille saab tema poolt ekspertkomisjonile esitatud taotlus.
Eelnõu § 6 punktidega 14 ja 15 tunnistatakse kehtetuks määruse nr 82 § 6 lõige 8 ja lõike 11
punkt 4. Määruse nr 82 § 6 lõike 8 kohaselt võib iduettevõtte määratlusele vastavuse
ekspertkomisjoni arvamuse asemel välismaalane esitada tõendi VMS-i § 101 lõike 3 punkti 5
alusel valdkonna eest vastutava ministri määruse lisas loetletud programmis osalemise kohta.
Muudatus on vajalik, et viia määrus nr 82 kooskõlla teiste VMS-i alusel antud
rakendusaktidega. VMS-i § 101 lõike 3 punkti 5 alusel andis siseminister 16. jaanuaril 2024
määruse nr 2 „Iduettevõtte või kasvuettevõtte määratlusele vastavuse hindamise tingimused ja
kord ning selleks esitatavate andmete ja tõendite loetelu ning nende esitamise nõuded“, mis
jõustus 1. märtsil 2024. Uue määruse lisana ei ole kehtestatud loetelu programmidest, milles
osalemiseks võib haldusorgan anda iduettevõtlusega tegelevale välismaalasele viisa või
pikendada viisaga määratud viibimisaega ilma eksperdikomisjoni arvamuseta. Seega tuleb
vastava võimalusega säte kehtetuks tunnistada.
Kehtiva määruse nr 82 § 6 lõike 11 punkt 4 sätestab, et VMS-i § 625 lõike 1 alusel7 viisa
taotlemisel kaugtöö tegemiseks esitatakse taotleja õpingute- ja tööalase elukäigu kirjeldus.
Eelnõu § 4 punkti 22 muudatustega tuleb edaspidi kõikidel taotlejatel esitada viisa taotlemisel
andmed õppimise, töötamise ja muude oluliste asjaolude kohta. Seega puudub vajadus selle
erisuse sätestamiseks kaugtöö viisa taotlemise puhul.
Eelnõu § 6 punktiga 16 täiendatakse määruse nr 82 § 6 lõigetega 13–16, milles on loetletud
täiendavad dokumendid, mis välismaalasel tuleb pikaajalise viisa taotlemisel esitada. Samuti
sätestatakse erisused vastavate dokumentide esitamise nõudest. VMS-i § 13 lõike 1 kohaselt on
rändemenetluse eesmärk tagada, et välismaalase Eesti saabumine ja siin viibimine oleks
kookõlas avalike huvidega ning vastaks avaliku korra ja riigi julgeoleku kaitse vajadusele.
VMS-i § 65 lõike 2 punkti 6 kohaselt keeldutakse pikaajalise viisa andmisest, kui välismaalane
5 VMS-i § 624 lõike 1 kohaselt võib viisa iduettevõtlusega tegelemiseks anda, kui välismaalase Eestis viibimine
on seotud iduettevõtte loomise või selle arendamisega Eestis. Iduettevõtlusega tegelemiseks võib välismaalasele
anda lühiajalise või pikaajalise viisa. 6 Sama termin võeti kasutusele siseministri 16. jaanuari 2024 määruses nr 2 „Iduettevõtte või kasvuettevõtte
määratlusele vastavuse hindamise tingimused ja kord ning selleks esitatavate andmete ja tõendite loetelu ning
nende esitamise nõuded“. 7 Sama.
14
võib kujutada ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule. Tulenevalt muutunud
julgeolekuolukorrast on haldusorganil vajalik põhjalikumalt hinnata nii taotleja tausta kui ka
tema poolt esitatud andmete usaldusväärsust ning veenduda, et Eesti saabuvad välismaalased
ei kujutaks ohtu riigi julgeolekule või avalikule korrale. Muuhulgas on haldusorganile riskide
hindamisel oluline omada teavet välismaalase varasema tegevuse kohta välisriigi luure- või
julgeolekuteenistustes või välisriigi relvajõududes. Seetõttu on haldusorganil vajalik vastavate
ohtude hindamiseks lõigetes 13–15 nimetatud dokumentide esitamine. Muudatusega
ühtlustatakse ka pikaajalise viisa ja elamisloa taotluses esitatavate dokumentide loetelu.
Lõigetes 13–15 nimetatud dokumendid esitab välismaalane juba praegu ka tähtajalise elamisloa
taotlemisel. Üldjuhul saabuvad välismaalased, kes soovivad Eestisse pikaajaliselt jääda, siia
esmalt viisa alusel, et riigis viibides elamisluba taotleda. Oluline on Eestisse pikemaajaliselt
elama asuda sooviva välismaalase taust välja selgitada võimalikult varases menetluses.
Lõikega 13 sätestatakse, et kui taotleja töötab või on töötanud välisriigi luure- või
julgeolekuteenistuses või muus jõustruktuuris või on seotud või on olnud seotud välisriigi
luure- või julgeolekuteenistusega või muu jõustruktuuriga või on põhjendatud alus seda arvata,
esitatakse:
1) töö- ja teenistuskäiku tõendav dokument;
2) auastet tõendav dokument, kui taotlejal on auaste;
3) dokument, mis tõendab taotleja reservi arvamist või erru minemist, kui taotleja on reservi
arvatud või erru läinud.
Lõikega 14 sätestatakse, et kui taotleja on välisriigi relvajõudude tegevteenistuses või
lepingulises teenistuses või on teeninud kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes ja sealt
reservi arvatud või erru läinud, esitatakse:
1) töö- ja teenistuskäiku tõendav dokument;
2) auastet tõendav dokument, kui taotlejal on auaste;
3) dokument, mis tõendab taotleja reservi arvamist või erru minemist, kui taotleja on reservi
arvatud või erru läinud.
Lõikega 15 sätestatakse, et Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene
Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi
territooriumil” artikli 2 punktis 3 märgitud, täpsustatud ja Eesti aktsepteeritud nimekirja kuuluv
taotleja, kes on teeninud välisriigi relvajõududes ja sealt erru läinud, esitab lisaks määruses
sätestatud dokumentidele töö- ja teenistuskäiku tõendava dokumendi.
Lõikega 16 sätestatakse, et lõigetes 13–15 nimetatud dokumente ei pea esitama taotleja, kes on
NATO liikmesriigi kodanik. Samuti ei pea välismaalane lõigetes 13–15 nimetatud dokumente
esitama, kui need on juba esitatud varasema pikaajalise viisa taotlemise menetlemise käigus.
Seda põhjusel, et kui vastavad dokumendid on välismaalane haldusorganile juba esitanud
varasema menetluse raames ning asjaoludes muutusi ei ole, siis on ebamõistlik nõuda samade
dokumentide uuesti esitamist.
Lõigete 13–16 muudatused on seotud VMS-i muutmise eelnõuga, millega täpsustatakse ja
ühtlustatakse VMS-is sätestatud erinevatel alustel esitatavaid taotluste andmeid ning tuuakse
registri andmekoosseisud põhimäärusest seaduse tasemele. Muudatusega viiakse määrus nr 82
kooskõlla seadusega.
Eelnõu § 6 punktiga 17 täiendatakse määruse nr 82 § 7 lõiget 3 pärast sõna „koopiad“ sõnadega
„ja reisidokument esitatakse isiklikult viibimisaja pikendamise otsuse kättesaamisel“. VMS-i
15
§ 93 lõike 3 kohaselt võib välismaalane esitada viibimisaja pikendamise taotluse
elektrooniliselt, kui ta on varasema viisa või viibimisaja menetluses daktüloskopeeritud,
sõrmejäljed võimaldavad isiku tuvastada ja vastavad kehtestatud nõuetele. Kui üldjuhul on
nõutav, et taotleja esitaks viibimisaja pikendamise taotlemisel reisidokumendi, siis
elektroonilise taotluse esitamise puhul on vajalik sätestada erand vastavast nõudest. Taotleja
võib elektroonilise taotluse esitamise korral esitada reisidokumendi koopia. Küll tuleb
originaaldokument esitada haldusorganile otsuse kättesaamisel, et haldusorganil oleks võimalik
veenduda dokumendi ehtsuses. Ühtlasi on dokument vajalik viisakleebise väljastamiseks,
kuivõrd viibimisaja pikendamise otsus vormistatakse viisakleebisena, mis paigaldatakse
reisidokumenti. Kehtiva määruse nr 82 § 5 lõikes 4 on sarnane erisus kehtestatud juba
pikaajalise viisa taotluse elektroonilise esitamise korral.
Eelnõu § 6 punktiga 18 täiendatakse määruse nr 82 § 7 lõikega 4, mille kohaselt juhul, kui
viibimisaja pikendamise otsuse kättesaamisel selgub, et reisidokument ei vasta elektrooniliselt
esitatud reisidokumendi koopiale ja § 3 lõigetes 2–4 sätestatud nõuetele, tühistatakse viisaotsus
ja keeldutakse viisakleebise väljaandmisest. Sarnaselt viisa taotlemisele kehtestatakse ka
viibimisaja pikendamise menetluse puhul, et otsus tuleb tühistada ja viisakleebise
väljaandmisest keelduda, kui otsuse väljastamisel selgub, et reisidokument ei vasta
elektrooniliselt esitatud reisidokumendi koopiale. Tegemist on tehnilise muudatusega
õigusselguse tagamiseks, kuivõrd kehtiva VMS-i § 65 lõike 2 kohaselt tuleb viisa andmisest
keelduda või viisa tühistada, kui välismaalase reisidokument ei ole kehtiv, seda on võltsitud või
selles sisalduvad kanded on võltsitud. Samuti tuleb viisa andmisest keelduda või viisa tühistada,
kui on alus kahelda esitatud dokumentide ehtsuses või nende sisu õiguses.
Eelnõu § 6 punktiga 19 täiendatakse määruse nr 82 § 8 lõikega 21. Uue lõikega sätestatakse,
et kui viibimisaja pikendamise taotluse esitab taotleja esindaja, lisatakse taotlusele tema
esindusõigust tõendav dokument. VMS-i § 93 lõike 3 kohaselt võib välismaalane esitada
viibimisaja pikendamise taotluse esindaja kaudu, kui teda on varasema viisa või viibimisaja
pikendamise menetluses daktüloskopeeritud, sõrmejäljed võimaldavad isiku tuvastada ja
vastavad kehtestatud nõuetele. VMS-i § 23 kohaselt, kui menetlustoimingut sooritatakse
esindaja kaudu, on esindaja kohustatud esindusõigust tõendama. Tegemist on tehnilise
muudatusega. Õigusselguse huvides sätestatakse, millise dokumendiga saab esindusõigust
tõendada.
Eelnõu § 6 punktiga 20 tunnistatakse kehtetuks määruse nr 82 § 8 lõige 7. Määruse nr 82 § 8
lõike 7 kohaselt võib ekspertkomisoni arvamuse andmete asemel välismaalane esitada tõendi
VMS-i § 101 lõike 3 punkti 5 alusel valdkonna eest vastutava ministri määruse lisas loetletud
programmis osalemise kohta. Muudatuse põhjendus on toodud eelnõu § 6 punkti 14 selgituses.
Eelnõu § 6 punktiga 21 asendatakse määruse nr 82 § 81 lõikes 2 sõnad „taotlust ei esita taotleja
isiklikult“ sõnadega „taotluse esitab taotleja esindaja“. Muudatus tehakse õigusselguse
eesmärgil, et oleks üheselt selge, et kui taotluse esitab välismaalase esindaja, tuleb esitada
esindusõigust tõendav dokument.
Eelnõu § 6 punktidega 22 ja 26 täiendatakse määruse nr 82 § 9 lõiget 1 punktidega 101 (punkt
22) ja 231–234 (punkt 26). Määruse nr 82 § 9 lõige 1 sätestab andmed, mis tuleb esitada
pikaajalise viisa taotlemisel.
Uue punkti 101 kohaselt tuleb pikaajalise viisa taotlemisel esitada andmed taotleja õppimise,
töötamise ja muude oluliste asjaolude kohta. VMS-i § 13 lõike 1 kohaselt on rändemenetluse
16
eesmärk tagada, et välismaalase Eesti saabumine ja siin viibimine oleks kookõlas avalike
huvidega ning vastaks avaliku korra ja riigi julgeoleku kaitse vajadusele. VMS-i § 65 lõike 2
punkti 6 kohaselt keeldutakse pikaajalise viisa andmisest, kui välismaalane võib kujutada ohtu
avalikule korrale, riigi julgeolekule, rahvusvahelistele suhetele või rahva tervisele. VMS-i § 65
lõike 2 punkti 7 kohaselt keeldutakse viisa andmisest, kui on põhjendatud alus kahelda
välismaalase esitatud täiendavate dokumentide ehtsuses või nende sisu õigsuses, tema avalduste
usaldusväärsuses või tema kavatsuses lahkuda Eestist enne pikaajalise viisa kehtivusaja lõppu.
Tulenevalt muutunud julgeolekuolukorrast on haldusorganil vaja põhjalikumalt hinnata nii
taotleja tausta kui ka tema poolt esitatud andmete usaldusväärsust ning veenduda, et Eestisse
saabuvad välismaalased ei kujutaks ohtu riigi julgeolekule või avalikule korrale. Taotleja
elulooandmed võimaldavad haldusorganil välja selgitada menetluses tähtsust omavaid
asjaolusid ning hinnata taotlejaga seonduvaid asjaolusid tervikuna. Muudatusega ühtlustatakse
ka pikaajalise viisa ja elamisloa taotluses esitatavaid andmeid. Kehtiva korra kohaselt peab
taotleja esitama oma elulooandmed tähtajalise elamisloa taotlemisel. Pikaajalise viisa
taotlemisel tuleb praegu esitada üksnes andmed oma viimase tööandja või õppeasutuse kohta.
Üldjuhul saabuvad välismaalased, kes soovivad Eestisse pikaajaliselt jääda, siia esmalt viisa
alusel, et riigis viibides elamisluba taotleda. Seetõttu on oluline Eestisse pikemaajaliselt elama
asuda sooviva välismaalase taust ja asjaolud välja selgitada võimalikult varases menetluses.
Seega tuleb muudatuse järgselt taotlejal esitada oma elulooandmed juba pikaajalise viisa
taotlemisel.
Uue punkti 231 kohaselt tuleb esitada andmed ka taotleja välisriigis kriminaalkorras karistamise
kohta. Muudatus on seotud eelnõu § 6 punktiga 5, mille kohaselt tuleb edaspidi pikaajalise viisa
taotlemisel esitada tõend välisriigis kriminaalkorras karistamise kohta. Muudatuse põhjendused
on esitatud eelnõu § 6 punktis 5. Muudatusega ühtlustatakse ka pikaajalise viisa ja elamisloa
taotluses esitatavaid andmeid. Kehtiva korra kohaselt peab välismaalane esitama andmed
kriminaalkorras karistamise kohta elamisloa taotlemisel. Üldjuhul saabuvad välismaalased, kes
soovivad Eestisse pikaajaliselt jääda, siia esmalt viisa alusel, et riigis viibides elamisluba
taotleda. Seetõttu on oluline Eestisse pikemaajaliselt elama asuda sooviva välismaalase taust ja
asjaolud välja selgitada võimalikult varases menetluses. Seetõttu tuleb muudatuse järgselt
taotlejal esitada oma elulooandmed juba pikaajalise viisa taotlemisel.
Punkti 232 kohaselt peab edaspidi pikaajalise viisa taotlemisel esitama andmed selle kohta, kas
taotlejal on lähedasi sugulasi või perekonnaliikmeid. VMS-i § 13 lõike 1 kohaselt on
rändemenetluse eesmärk tagada, et välismaalase Eesti saabumine ja siin viibimine oleks
kookõlas avalike huvidega ning vastaks avaliku korra ja riigi julgeoleku kaitse vajadusele.
VMS-i § 65 lõike 2 punkti 6 kohaselt keeldutakse pikaajalise viisa andmisest, kui välismaalane
võib kujutada ohtu avalikule korrale, riigi julgeolekule, rahvusvahelistele suhetele või rahva
tervisele. VMS-i § 65 lõike 2 punkti 7 kohaselt keeldutakse viisa andmisest, kui on põhjendatud
alus kahelda välismaalase esitatud täiendavate dokumentide ehtsuses või nende sisu õigsuses,
tema avalduste usaldusväärsuses või tema kavatsuses lahkuda Eestist enne pikaajalise viisa
kehtivusaja lõppu. Tulenevalt muutunud julgeolekuolukorrast on haldusorganil vaja
põhjalikumalt hinnata nii taotleja tausta kui ka tema poolt esitatud andmete usaldusväärsust
ning veenduda, et Eestisse saabuvad välismaalased ei kujutaks ohtu riigi julgeolekule või
avalikule korrale. Andmed taotleja lähedaste sugulaste ja perekonnaliikmete kohta
võimaldavad haldusorganil välja selgitada menetluses tähtsust omavaid asjaolusid ning hinnata
taotlejaga seonduvaid asjaolusid tervikuna. Muudatusega ühtlustatakse ka pikaajalise viisa ja
elamisloa taotluses esitatavaid andmeid. Kehtiva korra kohaselt peab taotleja esitama oma
perekonnaliikmete andmed tähtajalise elamisloa taotlemisel. Üldjuhul saabuvad välismaalased,
kes soovivad Eestisse pikaajaliselt jääda, siia esmalt viisa alusel, et riigis viibides elamisluba
17
taotleda. Seetõttu on oluline Eestisse pikemaajaliselt elama asuda sooviva välismaalase taust ja
temaga seonduvad asjaolud välja selgitada võimalikult varases menetluses. Seetõttu tuleb
muudatuse järgselt taotlejal esitada oma lähedaste sugulaste ja perekonnaliikmete andmed juba
pikaajalise viisa taotlemisel. Sarnaselt elamisloa menetlusele tuleb andmed lähedaste sugulaste
ja perekonnaliikmete kohta esitada vähemalt järgmiste nii elus kui surnud olevate lähedaste
sugulaste ja perekonnaliikmete kohta: vanemad, alaealised lapsed, täisealised lapsed, kes ei ole
terviseseisundi või puude tõttu suutelised iseseisvalt toime tulema, abikaasa või registreeritud
elukaaslane.
Punktide 233–234 kohaselt peab välismaalane edaspidi pikaajalise viisa taotlemisel esitama:
1) andmed selle kohta, kas taotleja teenib või on teeninud välisriigi relvajõududes kohustuslikus
ajateenistuses, kaadrisõjaväelasena või kuulub välisriigi relvajõudude reservi, osaleb või on
osalenud sõjaväelises operatsioonis väljaspool Eestit või töötab või on töötanud luure- või
julgeolekuteenistuses või teinud nendega koostööd või olnud seotud muul viisil või töötab või
on töötanud riiklikus või mitteriiklikus relvastatud organisatsioonis või üksuses;
2) andmed selle kohta, kas taotleja kuulub või on kuulunud kuritegelikku ühendusse,
terroristlikku ühendusse või äärmusrühmitusse või omab või on omanud kontakti nendesse
kuuluvate või kuulunud isikutega, viibib või on viibinud terroristliku organisatsiooni või
äärmusrühmituse kontrolli all oleval alal, puutub või on puutunud kokku tulirelva või
lõhkematerjaliga või oskab neid käsitleda või on pannud toime inimsusevastase kuriteo või
sõjakuriteo veendumuste alusel;
Muudatused on seotud eelnõu § 6 punktiga 16, milles on esitatud ka muudatuse põhjendused.
Muudatusega ühtlustatakse muu hulgas pikaajalise viisa ja elamisloa taotluses esitatavaid
andmeid. Punktides 233–234 nimetatud andmed peab taotleja esitama ka tähtajalise elamisloa
taotlemisel.
Muudatused on seotud VMS-i muutmise eelnõuga, millega täpsustatakse ja ühtlustatakse VMS-
is sätestatud erinevatel alustel esitatavaid taotluste andmeid ning tuuakse registri
andmekoosseisud põhimäärusest seaduse tasemele. Muudatusega viiakse määrus nr 82
kooskõlla seadusega.
Eelnõu § 6 punktiga 23 täiendatakse määruse nr 82 § 9 lõike 1 punkti 11 pärast sõnu „taotleja
e-posti aadress“ sõnadega „, sotsiaalmeedia kontod“. Määruse nr 82 § 9 lõige 1 sätestab loetelu
andmetest, mis tuleb esitada pikaajalise viisa taotlemisel. Loetelu kontaktandmete punkti
täiendatakse taotleja sotsiaalmeedia kontode andmetega. Sotsiaalmeedia konto andmed
võimaldavad haldusorganil välja selgitada menetluses tähtsust omavaid asjaolusid. VMS-i § 13
lõike 1 kohaselt on rändemenetluse eesmärk tagada, et välismaalase Eestisse saabumine ja siin
viibimine oleks kookõlas avalike huvidega ning vastaks avaliku korra ja riigi julgeoleku kaitse
vajadusele. Tulenevalt muutunud julgeolekuolukorrast on haldusorganil vajalik põhjalikumalt
hinnata nii taotleja tausta kui ka tema poolt esitatud andmete usaldusväärsust ning veenduda, et
Eestisse saabuvad välismaalased ei kujutaks ohtu riigi julgeolekule või avalikule korrale.
Muudatusega ühtlustatakse ka pikaajalise viisa ja elamisloa taotlemisel esitatavaid andmeid.
Sotsiaalmeediakonto andmed peab taotleja eelnõu § 7 punkti 63 kohaselt edaspidi esitama ka
tähtajalise elamisloa taotlemisel. Üldjuhul saabuvad välismaalased, kes soovivad Eestisse
pikaajaliselt jääda, siia esmalt viisa alusel, et riigis viibides elamisluba taotleda. Oluline on
Eestisse pikemaajaliselt elama asuda sooviva välismaalase taust ja asjaolud välja selgitada
võimalikult varases menetluses.
18
Eelnõu § 6 punktiga 24 tunnistatakse kehtetuks määruse nr 82 § 9 lõike 1 punkt 13. Määruse
nr 82 § 9 lõike 1 punkti 13 kohaselt tuleb pikaajalise viisa taotlemise korral muu hulgas esitada
andmed taotleja elukohariigis või asukohariigis asuva viimase tööandja või õppeasutuse kohta,
sealhulgas nimi, telefoninumber, aadress ja ametikoht. Eelnõu § 6 punkti 22 muudatuste
kohaselt tuleb edaspidi kõikidel taotlejatel esitada viisa taotlemisel andmed õppimise, töötamise
ja muude oluliste asjaolude kohta. Seega on varasema tööandja või õppeasutuse andmete
esitamine edaspidi kaetud elulooandmete esitamisega.
Eelnõu § 6 punktiga 25 muudetakse määruse § 82 § 9 lõiget 1 punkti 14. Suurbritannia ja
Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest
väljaastumise lepingu8 (edaspidi väljaastumisleping) kohaselt on vaba liikumise õigus
samaväärselt liidu kodanikele ka lepinguga kaetud Ühendkuningriigi kodanikel ja nende
perekonnaliikmetel. Selleks, et tuvastada, kas taotlejal on Ühendkuningriigi kodaniku
perekonnaliikmena õigus taotleda viisat sarnaselt EL kodanike perekonnaliikmetele Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/38/EÜ9 alusel, muudeti Euroopa Parlamendi ja Nõukogu
määrusega (EL) 2023/266710 lühiajalise viisa taotlusankeeti. Muudatuse tulemusena küsitakse
lühiajalise viisa taotlemisel lisaks Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna või Šveitsi
Konföderatsiooni kodanikust perekonnaliikme isikuandmetele ja perekondlikule suhtele ka
seda, kas viisataotlejal on perekondlikke suhteid Ühendkuningriigi kodanikuga, kes on
soodustatud isik väljaastumislepingu alusel. Kõnesoleva määruse muudatusega nähakse ette, et
samad andmed tuleb esitada ka pikaajalise viisa taotlemisel. Muudatusega ühtlustatakse
pikaajalise viisa taotlemisel esitatavate andmete loetelu lühiajalise viisa taotlemisel esitatavate
andmetega. Muudatus on tehniline ning tehakse õigusselguse eesmärgil, kuna juba kehtiva
Euroopa Liidu kodaniku seaduse (edaspidi ELKS) kohaselt kohaldatakse ELKS-i
Ühendkuningriigi kodanikele, kellel oli elamisõigus või kes omandas elamisõiguse Eestis 2021.
aasta 31. märtsi seisuga. Samuti kohaldatakse ELKS-i nende Ühendkuningriigi kodanike
perekonnaliikmetele.
Eelnõu § 6 punktiga 27 täiendatakse määruse nr 82 § 9 lõigetega 3–7. Muudatused on seotud
eelnõu § 6 punktidega 22 ja 26 ning eelnõu § 11 punktiga 16. Muudatusega sätestatakse
täiendavad andmed, mis välismaalasel tuleb pikaajalise viisa taotlemisel esitada, kui tal on
lähedasi sugulasi või perekonnaliikmeid (lõige 3) või kui välismaalane on teeninud välisriigi
relvajõududes või töötanud välisriigi luure- või julgeolekuteenistustes (lõige 4). Samuti
sätestatakse erisused, millisel juhul ei ole eelloetletud andmete (lõige 6 ja 7) või elulooandmete
(lõige 5) esitamine nõutud.
Lõikega 3 sätestatakse, et kui välismaalasel, kes taotleb pikaajalist viisat, on lähedasi sugulasi
ja perekonnaliikmeid, esitab ta lisaks määruses sätestatud andmetele oma lähedaste sugulaste
ja perekonnaliikmete kohta järgmised andmed:
1) suhe taotlejaga;
8 Nõukogu leping 2019/C 384 I/ET. 9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/38/EÜ, 29. aprill 2004, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja
nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil ning millega muudetakse määrust
(EMÜ) nr 1612/68 ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 64/221/EMÜ, 68/360/EMÜ, 72/194/EMÜ, 73/148/EMÜ,
75/34/EMÜ, 75/35/EMÜ, 90/364/EMÜ, 90/365/EMÜ ja 93/96/EMÜEMPs kohaldatav tekst. 10 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2023/2667, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruseid (EÜ) nr 767/2008, (EÜ) nr 810/2009 ja (EL) 2017/2226, nõukogu määruseid (EÜ) nr 693/2003 ja (EÜ)
nr 694/2003 ning Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni seoses viisamenetluse digitaliseerimisega (ELT
L, 7.12.2023, lk 1-43).
19
2) abikaasa puhul välisriigis sõlmitud abielu aeg ja koht ning registreeritud elukaaslase puhul
välisriigis kooselu registreerimise aeg ja koht;
3) eesnimi või -nimed;
4) perekonnanimi või -nimed;
5) sugu;
6) Eesti isikukood või sünniaeg;
7) kodakondsus või kodakondsused;
8) sünnikoht riigi täpsusega;
9) kontaktandmed, sealhulgas kontaktaadress (tänav või talu, maja- ja korterinumber, küla või
alev või linn, vald, maakond, riik, sihtnumber), e-posti aadress ja telefoninumber.
Muudatus on seotud eelnõu § 6 punktiga 26, milles on esitatud muudatuse põhjendused.
Lõikega 4 sätestatakse, et kui taotleja teenib või on teeninud välisriigi relvajõududes, sealhulgas
kohustuslikus ajateenistuses, kaadrisõjaväelasena või kuulub välisriigi relvajõudude reservi või
kes töötab või on töötanud luure- või julgeolekuteenistuses või teinud nendega koostööd või
olnud seotud muul viisil või kes osaleb või on osalenud sõjaväelistes operatsioonides väljaspool
Eestit või kes töötab või on töötanud mitteriiklikus relvastatud organisatsioonis või üksuses,
esitab lisaks määruses sätestatud andmetele järgmised andmed:
1) õppimine sõjaväelistes erikoolides ja -kursustel, sealhulgas kooli või kursuse nimetus ja
auaste;
2) kuulumine relvajõudude reservi, sealhulgas riik ja põhjus;
3) osavõtt sõjaväelistest operatsioonidest teiste riikide territooriumil, sealhulgas riik, osalemise
aeg, üksuse nimetus ja selle number, missiooni nimetus või selgitus, teenistuskoht,
teenistusülesanded;
4) teenistus- või töökäigu kirjeldus, sealhulgas asutuse, organisatsiooni või üksuse nimetus,
aadress, teenistus- või ametikoht, teenistusülesanded, asutuse tegevusvaldkond, teenistuse või
töötamise periood, sõjaväepileti number ja väljaandmise aeg.
Muudatus on seotud eelnõu § 6 punktiga 26, milles on esitatud muudatuse põhjendused.
Muudatused on seotud VMS-i muutmise eelnõuga, millega täpsustatakse ja ühtlustatakse VMS-
is sätestatud erinevatel alustel esitatavaid taotluste andmeid ning tuuakse andmekogude
andmekoosseisud põhimäärusest seaduse tasemele. Muudatusega viiakse määrus nr 82
kooskõlla seadusega.
Lõikes 5 sätestatakse, et elulooandmete esitamist ei nõuta, kui andmed on esitatud varasemalt
välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise või pikaajalise viisa taotlemisel ja need
ei ole pärast eelmise välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise või pikaajalise
viisa taotluse esitamist muutunud. Muudatus on seotud eelnõu § 6 punktiga 22 ja eelnõu § 11
punktiga 16, millega sätestatakse tööandjale kohustus esitada välismaalase elulooandmed
lühiajalise Eestis töötamise registreerimise menetluses ning välismaalasele kohustus esitada
need andmed pikaajalise viisa taotlemisel. Kui välismaalane taotleb pikaajalist viisat
lühiajaliseks töötamiseks, peab tema töötamine olema eelnevalt PPA juures registreeritud.
Kuivõrd välismaalase peab lühiajalise Eestis töötamise registreerimise menetluse raames juba
oma eluloolised andmed haldusorganile esitama, ei ole mõistlik nõuda, et ta neid andmeid
uuesti haldusorganile pikaajalise viisa taotlemisel esitaks. Samuti ei ole mõistlik nõuda
elulooandmete uuesti esitamist, kui taotleja on need juba varasema pikaajalise viisa taotlemise
menetlemisel esitanud. VMS § 60 kohaselt antakse pikaajaline viisa kuni 12-kuulise
kehtivusega ning kogu viibimisaeg pikaajalise viisa alusel ei tohi ületada 548 päeva 730 päeva
jooksul, kui välisleping ei sätesta teisiti. Antava viisa kehtivusaja otsustab haldusorgan lähtuvalt
taotluse asjaoludest. Praktikas on juhtumeid, kus välismaalane järjestikku pikendab oma
20
viibimisaega Eestis pikaajalise viisa alusel. Samas ei pruugi välismaalase eluloolised andmed
olla muutunud. Sellistel puhkudel, kui taotleja on juba esitanud haldusorganile elulooandmed
ning need ei ole pärast seda muutnud, ei ole mõistlik taotlejalt nõuda nende uuesti esitamist.
Lõikes 6 sätestatakse erisus, et välisriigi relvajõududes teenimise ja luure või
julgeolekuteenistuses töötamise andmeid ei pea esitama taotleja, kes on NATO liikmesriigi
kodanik.
Lõikes 7 sätestatakse, et pereliikmete ja lähedaste sugulaste ning välisriigi relvajõududes
teenimise ja luure- või julgeolekuteenistuses töötamise andmete esitamist ei nõuta, kui andmed
on esitatud varasemalt pikaajalise viisa taotlemisel ja need ei ole pärast eelmise pikaajalise viisa
taotluse esitamist muutunud. Muudatus on seotud eelnõu § 6 punktiga 26. Kui vastavad andmed
on välismaalane haldusorganile juba esitanud varasema menetluse raames ning andmetes
muutusi ei ole, siis on ebamõistlik nõude samade andmete uuesti esitamist.
Eelnõu § 6 punktiga 28 täiendatakse määruse nr 82 § 10 punkti 4 pärast sõna „isanimi“
sõnadega „, kui see on kantud taotleja reisidokumenti“. Pikaajalise viisa menetluses on oluline
isik tuvastada. Teatud kultuuriruumides on isanimi osa isiku nimest. Selliste riikide kodanike
puhul on isanimi märgitud ka isiku reisidokumenti. Kuivõrd haldusorgani jaoks on oluline just
selliste riikide kodanike isanimi, siis on mõistlik sätestada, et isanime esitamine on vajalik
üksnes siis, kui see on kantud taotleja reisidokumenti. Juhul, kui isanimi ei ole reisidokumenti
kantud, ei ole taotleja isa nime esitamine tarvilik.
Eelnõu § 6 punktiga 29 täiendatakse määruse nr 82 § 101 lõiget 1 punktiga 21. Kehtiv määruse
nr 82 § 101 lõige 1 sätestab loetelu andmetest, mida välismaalane peab haldusorganile esitama,
kui ta taotleb tähtajalise elamisloa kehtivuse lõppemisest tuleneva Eestis viibimise õiguse
vormistamist. Seda loetelu täiendatakse välismaalase kodakondsuse andmetega. VMS-i § 911
kohaselt võib tähtajalise elamisloa kehtivusaja lõppemisest tuleneva viibimisõiguse Eestis
vormistada pikaajalise viisana. VMS § 98 sätestab, et viisa andmine vormistatakse viisakleebise
kandmisega välismaalase reisidokumenti. Seega arvestades eeltoodut ning viisaeeskirja11
artiklis 27 sätestatut, mis näeb ette viisakleebise masinloetav ala täidetakse nagu see on ette
nähtud Rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsiooni (ICAO) dokumendi 930312 2. osas,
tuleb ka tähtajalise elamisloa kehtivuse lõppemisest tuleneva Eestis viibimise õiguse
vormistamisel kodakondsuse andmed taotlejalt koguda ning viisakleebisele kanda. Eelnevast
tulenevalt on vaja kodakondsuse andmed taotlejalt koguda. Kuivõrd kodakondsuse andmed
võivad olla pärast elamisloa taotluse esitamist muutunud ning need on vaja enne viisakleebisele
kandmist üle kontrollida.
Eelnõu § 6 punktiga 30 asendatakse määruse nr 82 § 101 lõike 1 punktis 3 sõna „isikukood“
sõnaga „sünniaeg“. Kehtiv määruse nr 82 § 101 lõige 1 sätestab loetelu andmetest, mida
välismaalane peab haldusorganile esitama, kui ta taotleb tähtajalise elamisloa kehtivuse
lõppemisest tuleneva Eestis viibimise õiguse vormistamist. Kehtiva korra kohaselt peab
välismaalane esitama oma isikukoodi, kuid mitte sünniaja. Arvestades eelnõu § 6 punktis 29
toodud põhjendusi, tuleb viisakleebisele kanda isiku sünniaeg, kuid mitte isikukood. Kuigi
isikukoodist on võimalik tuletada välismaalase sünniaeg, nõuaks see tehnilisi arendusi
viisaregistris. Eelnevast tulenevalt ei küsita välismaalaselt muudatuste järgselt enam tema
isikukoodi, vaid üksnes sünniaega.
11 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 810/2009, millega kehtestatakse
ühenduse viisaeeskiri (viisaeeskiri). – ELT L 243, 15.09.2009, lk 1–58. 12 Rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsiooni (ICAO) dokument 9303.
21
Eelnõu § 6 punktiga 31 asendatakse määruse nr 82 § 102 lõikes 1 sõnad „kümme tööpäeva“
sõnadega „30 päeva“. Muudatus on seotud eelnõu § 6 punktiga 11, millega ühtlustatakse PPA-
s ja välisesinduses pikaajalise viisa taotluse läbivaatamise tähtajad. Kuna muudatuse järgselt on
pikaajalise viisa menetlustähtaeg nii välisesinduses kui ka PPA-s taotlemisel 30 päeva, siis tuleb
PPA-s taotlemisel edaspidi esitada pikaajalise viisa taotlus hiljemalt 30 päeva enne viibimisaja
lõppemist. Seeläbi on tagatud, et otsus pikaajalise viisa andmise või selle andmisest keeldumise
kohta tehakse välismaalase seadusliku viibimisaja jooksul.
Eelnõu § 6 punktiga 32 tunnistatakse kehtetuks määruse nr 82 § 11 lõiked 3 ja 4. Muudus on
seotud eelnõu § 6 punktiga 11, millega ühtlustatakse PPA-s ja välisesinduses pikaajalise viisa
taotluse läbivaatamise tähtajad. Kuna muudatuse järgselt on pikaajalise viisa menetlustähtaeg
nii välisesinduses kui ka PPA-s taotlemisel 30 päeva, siis ei ole lõigetes 3 ja 4 sätestatud
erisused pikaajalise viisa menetlustähtaja osas enam vajalikud.
Eelnõu § 6 punktiga 33 täiendatakse määruse nr 82 § 11 lõikega 5, milles sätestatakse et
haldusorgan võib taotluse läbivaatamise tähtaega mõjuval põhjusel pikendada kuni 30 päeva
võrra. Muudatus tehakse õigusselguse huvides. Ka kehtiva VMS § 34 kohaselt võib
haldusorgan menetlustähtaega pikendada, kui menetluses tähtsust omavate asjaolude
väljaselgitamine või tõendite kogumine ei ole võimalik sätestatud menetlustähtaja jooksul.
Praktikas on juhtumeid, kui välismaalase taotlusega seonduvad asjaolud vajavad täiendavat
läbivaatamist. Taotleja huvides on, et haldusorganil oleks vajaduse korral võimalik
menetlusaega pikendada asjaolude selgitamiseks. Seda seetõttu, et kahtluste esinemise korral
võib haldusorgan viisa andmisest keelduda. Nagu Tallinna Ringkonnakohus on 01.09.2022
kohtuotsuses nr 3-21-190313 sedastanud, ei ole viisamenetluse puhul tegemist menetlusega, kus
kõrvaldamata kahtlusi tuleks igal juhul tõlgendada taotleja kasuks. Kui haldusorganil on tarvilik
täiendavalt asjaolusid selgitada esinevate kahtluste kõrvaldamiseks, on taotleja huvides seda
võimaldada. Määruses täpsustatakse täiendavalt, et taotluse läbivaatamise tähtaja
pikendamisest, selle põhjusest ja uuest tähtajast tuleb haldusorganil teavitada taotlejat
viivitamata kirjalikult.
Eelnõu § 6 punktiga 34 asendatakse määruse nr 82 § 15 lõikes 7 arv „0,75“ arvuga „0,60“.
Määruse nr 82 § 15 sätestab piisavate rahaliste vahendite määra. Lõike 7 esimese lause kohaselt
on juhul, kui välismaalane taotleb või omab viisat kaugtöö tegemiseks asukohast sõltumatu
töötajana (edaspidi diginomaad), piisavate rahaliste vahendite määr 0,75-kordne
sotsiaalhoolekande seaduse § 131 lõike 3 alusel kehtestatud toimetulekupiir iga Eestis viibitava
päeva kohta. Muudatusega alandatakse piisavate rahaliste vahendite määra ja uueks määraks
kehtestatakse 0,60-kordne toimetulekupiir iga Eestis viibitava päeva kohta. Kehtiva määruse
kohaselt nõutava sissetuleku määra puhul on Eestis diginomaadidelt nõutav sissetuleku määr
EL liikmesriikidest kõige kõrgem.
Tabel 1. Diginomaadi igakuise sissetuleku nõuded EL liimesriikides
(allikas: VisaGuide.World)
Hispaania 2140 eurot Malta 2700 eurot
Rumeenia 3300 eurot Hispaania 2160 eurot
Tsehhi 2500 eurot Läti 3432 eurot
Horvaatia 2539 eurot Ungari 2000 eurot
Portugal 3040 eurot Kreeka 2500 eurot
13 TLRKo, 01.09.2022, 3-21-1903, p 13.
22
Itaalia 2500 eurot Eesti 4500 eurot
Ka hinnataset arvestades on Eestis diginomaadidelt nõutav sissetuleku määr oluliselt kõrgem
kui teistel riikidel. Lätiga võrreldes on see Eestis suurusjärgus 15% suurem, ülejäänud riikide
keskmisest aga 50-60% kõrgem.
Tabel 2. Diginomaadi sissetuleku nõue korrigeerituna palga ja hinnatasemega (allikas:
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium)
Kehtiv sissetuleku nõue on saanud oluliseks takistuseks diginomaadide Eestisse tulekukul.
Hinnanguliselt on diginomaadide seniseks panuseks Eestis majandusse 12–19 miljonit eurot
ning nad on oluliseks panustajaks Eesti turismisektori lisandväärtuse kasvus ja teenuste
ekspordis. Arvestades kaugtöö tegijate panust Eesti majandusse, on mõistlik viia nende igakuise
sissetuleku nõue teiste EL liikmesriikidega sarnasemale tasemele. Samas, kuna tegemist on
isikutega, kellel puudub Eestiga otsene side (kutsuja näol) ning võttes arvesse, et neile
väljastatav viisa võimaldab Eestis viibida pikemaajaliselt kuni aasta, on võimaliku
väärkasutamise ennetamiseks mõistlik jätta nõutava sissetuleku määr selliseks, et see oleks
jätkuvalt pigem kõrge võrreldes teiste EL liikmesriikidega.
Eelnõu §-ga 7 muudetakse määrust nr 7.
Eelnõu § 7 punktiga 1 asendatakse määruse preambulis asendatakse tekstiosa „ punktide 1, 2,
7 ja 8“ tekstiosaga „§ 224 lõike 1 punktide 1, 2 ja 7–9“. Muudatus on seotud VMS-i muutmise
eelnõuga, millega lisatakse VMS-i § 224 lõikesse 1 volitusnorm, mis võimaldab reguleerida
töötukassa loa taotlemise korda ja tähtaega ning taotluses esitatavate andmete ja taotlusele
lisatavate tõendite loetelu valdkonna eest vastutava ministri määrusega. Muudatusega viiakse
määruse nr 7 preambul kooskõlla seadusega.
Eelnõu § 7 punktiga 2 täiendatakse määruse nr 7 § 3 lõige 1 sõnastust ning täpsustatakse, et
kõnesoleva määruse alusel esitatud elamisloa taotlus peab olema täidetud loetavalt ja üheselt
mõistetavalt. Muudatus on tehniline ja tehakse teiste VMS-i alusel antud rakendusaktidega
sõnastuse ühtlustamise ning õigusselguse eesmärgil. Analoogne sõnastus on näiteks juba
kasutusel kehtiva määruse nr 82 § 2 lõikes 2 ja määruse nr 64 § 2 lõikes 1.
Eelnõu § 7 punktiga 3 täiendatakse määruse nr 7 § 3 lõiget 7 pärast sõna „leping“ sõnadega
„või ta on ravikindlustuse seaduse kohaselt kohustusliku ravikindlustusega kindlustatud isik“.
Kehtiva määruse nr 7 § 3 lõike 7 kohaselt kinnitab taotleja taotluse allkirjastamisega, et tal on
VMS-i §-s 120 sätestatud nõuetele vastav ravikulukindlustuse leping. Muudatusega
23
täpsustatakse, et isik võib olla ka ravikindlustuse seaduse kohaselt kohustusliku
ravikindlustusega kindlustatud isik. Seda näiteks juhul, kui ta juba töötab Eestis. Topelt
ravikulude kindlustust välismaalaselt ei nõuta. Määruse muudatuse puhul ei ole tegemist
elamisloamenetluse uuendusega, vaid määrus viiakse kooskõlla VMS-i § 120 lõikega 9 ja
praktikas toimuvaga.
Eelnõu § 7 punktiga 4 muudetakse määruse nr 7 § 5 lõige 4. Määruse nr 7 § 5 lõike 4 kohaselt
annab välismaalane oma allkirjanäidise tähtajalise elamisloa andmise menetluse käigus, kui
PPA algatab elamisloa menetluse VMS-i §-s 2103 alusel ja kui taotluse esitamine ei ole
haldusorgani poolt nõutud. Muudatus on seotud VMS-i muutmise eelnõuga, millega lisatakse
VMS-i § 213 lõige 13, mille kohaselt algatab PPA VMS-i § 2103 alusel tähtajalise elamisloa
menetluse ilma välismaalase tähtajalise elamisloa taotluseta. Muudatusega viiakse määrus nr 7
kooskõlla seadusega ja reguleeritakse allkirjanäidise andmine juhul, kui isik ei ole tähtajalise
elamisloa taotlust esitanud. Sellisel juhul annab välismaalane oma allkirjanäidise tähtajalise
elamisloa menetluse käigus.
Eelnõu § 7 punktiga 5 asendatakse määruse nr 7 § 8 lõikes 3 sõna „isikul“ sõnaga
„välismaalasel“. VMS-i § 215 kohaselt esitab välismaalane reeglina tähtajalise elamisloa
taotluse Eesti välisesindusele. VMS-i § 216 kohaselt võib välismaalane teatud juhtudel esitada
tähtajalise elamisloa taotluse PPA-le14. Kehtiva määruse nr 7 § 8 lõike 3 kohaselt, kui
välismaalane esitab tähtajalise elamisloa taotluse PPA-le VMS-i § 216 lõike 1 punktis 2
nimetatud juhul, peab ta lisama taotlusele põhjendused, miks tal ei ole võimalik esitada
tähtajalise elamisloa taotlust Eesti välisesindusele ning asjaolusid tõendavate dokumentide
koopiad. Kuna Eesti tähtajalist elamisluba saab taotleda üksnes välismaalane, siis on õigem
kasutada sättes sõna „isik“ asemel sõna „välismaalane“. Muudatus on tehniline ja tehakse
õigusselguse eesmärgil.
Eelnõu § 7 punktiga 6 jäetakse määruse nr 7 § 8 lõike 5 esimest lausest välja sõna „andmise“
ja täiendatakse lauset pärast sõna „isikusamasust“ sõnaga „tähtajalise“. Kehtiva määruse nr 7
§ 8 lõike 5 kohaselt, kui tähtajalise elamisloa andmise menetlus on algatatud VMS-i § 2103
alusel, tuvastatakse välismaalase isik või kontrollitakse tema isikusamasust elamisloa
menetluse käigus ning võetakse biomeetrilised andmed, kui see on nõutud, haldusorganis.
Muudatus on tehniline ja sellega täpsustatakse sätte sõnastust. Sõna „andmise“ jäetakse välja
põhjusel, et sätte sõnastusest ei tekiks välismaalasel ootust, et elamisloamenetluse, mis on
algatatud VMS-i § 2103 alusel, ainus tulem saabki olla elamisloa andmine. Tegelikult on ka
selle elamisloa menetluse tulemusel võimalik jõuda elamisloa andmisest keeldumise otsuseni.
Sätte täiendamine sõnaga „tähtajalise“ tehakse ühtlustamise eesmärgil, et oleks üheselt
arusaadav, et tegemist on tähtajalise elamisloa menetluse käigus tehtud toimingutega.
Eelnõu § 7 punktidega 7, 9–11, 13, 26–29, 39, 41, 43–46, 52–55 ja 59 täiendatakse määruse
nr 7 § 9 lõiget 1 punktiga 6, § 11 lõiget 1 punktiga 6, § 12 lõiget 1 punktiga 5, § 13 lõiget 1
punktiga 21, § 14 lõiget 1 punktidega 3 ja 4, § 16 lõiget 1 punktiga 5, § 17 punktiga 4, § 19
punktiga 4, § 20 lõiget 1 punktiga 3, § 29 lõiget 1 punktiga 4, § 31 lõiget 1 punktiga 4, § 32
lõiget 1 punktiga 4, § 33 lõiget 1 punktiga 3, § 34 lõiget 1 punktiga 3, § 35 lõiget 1 punktiga 5,
§ 36 lõiget 1 punktiga 4, § 39 punktiga 3, § 40 punktiga 3 ning § 46 lõiget 1 punktiga 3. Määruse
nr 7 § 9 lõige 1 sätestab loetelu dokumentidest, mis tuleb esitada tähtajalise elamisloa taotlemise
14 VMS-i § 216 lõike 1 kohaselt võib PPA-st tähtajalist elamisluba taotleda:
1) välismaalane, kellel on Eestis viibimiseks seaduslik alus;
2) ebaseaduslikult riigis viibiv välismaalane, kellel puudub mõjuval põhjusel võimalus esitada tähtajalise
elamisloa taotlus Eesti välisesindusele, välja arvatud juhul, kui tema lahkumiskohustus kuulub sundtäitmisele.
24
korral elama asumiseks alaliselt Eestis elava abikaasa või registreeritud elukaaslase juurde, § 11
lõige 1 sätestab loetelu dokumentidest, mis tuleb esitada tähtajalise elamisloa taotlemise korral
vanema või vanavanema elama asumiseks täisealise lapse või lapselapse juurde, § 12 lõige 1
sätestab loetelu dokumentidest, mis tuleb esitada tähtajalise elamisloa taotlemise korral
eestkostetava elama asumiseks eestkostja juurde, § 13 lõige 1 sätestab loetelu dokumentidest,
mis tuleb esitada tähtajalise elamisloa taotlemise korral õppimiseks, § 14 lõige 1 sätestab loetelu
dokumentidest, mis tuleb esitada tähtajalise elamisloa taotlemise korral töötamiseks, § 16 lõige
1 sätestab loetelu dokumentidest, mis tuleb esitada tähtajalise elamisloa taotlemise korral
ettevõtluseks, § 17 sätestab loetelu dokumentidest, mis tuleb esitada suurinvestoril tähtajalise
elamisloa taotlemise korral ettevõtluseks, § 19 sätestab loetelu dokumentidest, mis tuleb esitada
tähtajalise elamisloa taotlemise korral välislepingu alusel, § 20 lõige 1 sätestab loetelu
dokumentidest, mis tuleb esitada tähtajalise elamisloa taotlemise korral püsivalt Eestisse elama
asumiseks, § 29 lõige 1 sätestab loetelu dokumentidest, mis tuleb esitada tähtajalise elamisloa
pikendamise taotlemise korral, kui tähtajaline elamisluba on antud elama asumiseks alaliselt
Eestis elava abikaasa või registreeritud elukaaslase juurde, § 31 lõige 1 sätestab loetelu
dokumentidest, mis tuleb esitada tähtajalise elamisloa pikendamise taotlemise korral, kui
tähtajaline elamisluba on antud vanema või vanavanema elama asumiseks alaliselt Eestis elava
täisealise lapse või lapselapse juurde, § 32 lõige 1 sätestab loetelu dokumentidest, mis tuleb
esitada tähtajalise elamisloa pikendamise taotlemise korral, kui tähtajaline elamisluba on antud
eestkostetava elama asumiseks alaliselt Eestis elava eestkostja juurde, § 33 lõige 1 sätestab
loetelu dokumentidest, mis tuleb esitada tähtajalise elamisloa pikendamise taotlemise korral,
kui tähtajaline elamisluba on antud õppimiseks, § 34 lõige 1 sätestab loetelu dokumentidest,
mis tuleb esitada tähtajalise elamisloa pikendamise taotlemise korral, kui tähtajaline elamisluba
on antud töötamiseks, § 35 lõige 1 sätestab loetelu dokumentidest, mis tuleb esitada tähtajalise
elamisloa pikendamise taotlemise korral, kui tähtajaline elamisluba on antud ettevõtluseks, §
36 lõige 1 sätestab loetelu dokumentidest, mis tuleb esitada tähtajalise elamisloa pikendamise
taotlemise korral, kui tähtajaline elamisluba on antud ettevõtluseks suurinvestorile, § 39
sätestab loetelu dokumentidest, mis tuleb esitada tähtajalise elamisloa pikendamise taotlemise
korral, kui tähtajaline elamisluba on antud välislepingu alusel, § 40 sätestab loetelu
dokumentidest, mis tuleb esitada tähtajalise elamisloa pikendamise taotlemise korral, kui
tähtajaline elamisluba on antud püsivalt Eestis elamiseks ja § 46 lõige 1 sätestab loetelu
dokumentidest, mis tuleb esitada pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemise
korral.
Esitamisele kuuluvate dokumentide loetelu täiendatakse kõigis nimetatud sätetes dokumendiga
taotleja legaalse sissetuleku kohta taotluse esitamisele vahetult eelnenud kuue kuu jooksul,
millest nähtub vähemalt sissetuleku suurus, regulaarsus ja allikad. Praktikas küsib PPA
tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise taotlejatelt üldjuhul sissetuleku tõendamiseks
pangakonto väljavõtet viimase kuue kohta. Vastava dokumendi põhjal on haldusorganil
võimalik hinnata taotleja rahaliste vahendite olukorda. Samuti kontrollida, kas taotleja elab
püsivalt Eestis. Muudatusega viiakse määruse sõnastus kooskõlla praktikaga ning muudatus
tehakse õigusselguse eesmärgil.
Lisaks täiendatakse eelnõu § 7 punktiga 13 määruse nr 7 § 14 lõiget 1 punktiga 4, mille
kohaselt tuleb tähtajalise elamisloa taotlemise korral töötamiseks esitada VMS-i tähenduses
välismaalase Eestis töötamist tõendav dokument. Selliseks dokumendiks võib näiteks olla
tööleping, tööandja kinnitus siduva tööpakkumise osa, võlaõiguslik leping. Eeltoodud määruse
muudatuse puhul ei ole tegemist elamisloa menetluse uuendusega, vaid õiguskord viiakse
kooskõlla praktikas toimuvaga. Ka seda dokumenti küsitakse praegu praktikas töötamise
eesmärgil tähtajalise elamisloa taotlejalt. Muudatuse tulemusena on taotlejal edaspidi olemas
25
teadmine, et vastav dokument tuleb taotlemisel esitada. Muudatus tehakse õigusselguse
eesmärgil.
Eelnõu § 7 punktiga 8 täiendatakse määruse nr 7 § 9 lõike 2 punkti 4 pärast sõnu
„perekonnanimi või -nimed“ sõnaga „kodakondsus“. Määruse nr 7 § 9 lõige 2 sätestab loetelu
andmetest, mis peavad nähtuma abikaasa kutselt, kelle juurde elama asumiseks elamisluba
taotletakse. Punkti 4 kohaselt peavad kutselt nähtuma andmed kutsuja välisriigis sõlmitud
varasemate abielude kohta, sealhulgas endise abikaasa või registreeritud elukaaslase eesnimi
või -nimed ja perekonnanimi või -nimed, Eesti isikukood või sünniaeg ja abielu või
registreeritud kooselu kestus. Muudatusega täiendatakse seda loetelu selliselt, et esitada tuleb
andmed ka kutsuja endise abikaasa või registreeritud elukaaslase kodakondsuse kohta.
Muudatus on vajalik, et haldusorganil oleks võimalik hinnata taotlejaga seonduvaid asjaolusid
tervikuna.
Eelnõu § 7 punktiga 12 täiendatakse määruse nr 7 § 14 lõike 1 sissejuhatavat osa pärast
tekstiosa „punkti 4“ tekstiosaga „või § 1762“. Muudatus on seotud eelnõu § 7 punktide 13 ja 15
muudatusega, millega tunnistatakse kehtetuks määruse nr 7 § 14 lõige 22 ja mille kohaselt esitab
välismaalane, kes taotleb elamisluba lühiajaliseks töötamiseks VMS-i § 1762 alusel PPA-le
töölepingu. Eelnõu § 7 punktiga 13 täiendatakse määruse nr 7 § 14 lõikes 1 sätestatud loetelu
dokumentidest, mis tuleb esitada, kui välismaalane taotleb elamisluba töötamiseks VMS-i
§ 118 lõike 4 alusel. Muudatustega ühtlustatakse määruse nr 7 teksti ja viiakse tähtajalise
elamisloa töötamiseks taotlemisel nõutavad dokumendid kokku ühte sättesse. Muudatus
tehakse õigusselguse eesmärgil.
Eelnõu § 7 punktiga 14 jäetakse määruse nr 7 § 14 lõikest 2 välja sõnad „ning Eesti Töötukassa
loa töökoha täitmiseks välismaalasega“. Kehtiva sätte kohaselt esitab tööandja, kes soovib
välismaalast tööle võtta, PPA-le kirjaliku kutse välismaalase tööle võtmise kohta tähtajalise
elamisloa töötamiseks saamiseks ning Eesti Töötukassa (edaspidi Töötukassa) loa töökoha
täitmiseks välismaalasega. Muudatus on seotud VMS-i muutmise eelnõuga, millega
täiendatakse VMS-i § 177 lõigetega 6 ja 7 ning millega sätestatakse PPA ja töötukassa
andmevahetuse õiguslikud alused. Muudatusega viiakse määrus nr 7 kooskõlla seadusega.
Muudatuse tulemusena ei pea tööandja enam PPA-le eraldi töötukassa luba edastama, vaid PPA
saab vajalikud andmed tänu ETR-i ja töötukassa andmekogu andmevahetusele. Muudatus
vähendab tööandjate halduskoormust ja riigiasutuste töökoormust ning muudab taotlemise
kõikide jaoks lihtsamaks ja mugavamaks. Muudatus on planeeritud jõustuma 1. jaanuaril 2029,
kui on valminud ETR-i ning töötukassa andmekogude andmevahetuslahendused.
Eelnõu § 7 punktiga 15 tunnistatakse kehtetuks määruse nr 7 § 14 lõiked 21 ja 22. Määruse nr
7 § 14 lõike 21 kohaselt ei pea Eesti Töötukassa luba esitama, kui välismaalane taotleb tähtajalist
elamisluba lühiajaliseks töötamiseks VMS-i § 1762 alusel. Määruse nr 7 § 14 lõike 22 kohaselt
esitab välismaalane, kes taotleb elamisluba lühiajaliseks töötamiseks VMS-i § 1762 alusel15
PPA-le töölepingu. Eelnõu § 7 punkti 13 muudatustega tuleb edaspidi kõikidel töötamise
15 VMS-i § 1762 lõike 1 kohaselt võib tähtajalise elamisloa lühiajaliseks töötamiseks kuni kaheks aastaks anda
välismaalasele, kui:
1) ajutise viibimisalusega välismaalane on vahetult enne elamisloa taotlemist töötanud Eestis lühiajalise töötamise
registreerimise alusel vähemalt üheksa kuud;
2) töötamine jätkub lühiajalise töötamise registreerinud tööandja juures, kes on enne tähtajalise elamisloa
taotlemist registreerinud ajutise viibimisalusega välismaalase lühiajalise töötamise;
3) tööandja on usaldusväärne;
4) tööandja on maksnud välismaalasele registreeritud lühiajalise töötamise perioodi jooksul käesoleva seaduse §-
s 107 sätestatud nõuetele vastavat töötasu.
26
eesmärgil tähtajalise elamisloa taotlejatel esitada VMS-i tähenduses välismaalase Eestis
töötamist tõendav dokument, milleks võib olla ka tööleping. Seega puudub vajadus selle erisuse
sätestamiseks juhtudeks, kui välismaalane taotleb tähtajalist elamisluba lühiajaliseks Eestis
töötamiseks VMS § 1762 alusel.
Eelnõu § 7 punktiga 16 tunnistatakse kehtetuks määruse nr 7 § 14 lõike 3 punkt 11, lõige 4 ja
lõike 7 punkt 3 ning punktiga 49 tunnistatakse kehtetuks määruse nr 7 § 34 lõige 4. Määruse
nr 7 § 14 lõike 3 punkti 11 kohaselt teeb tööandja kutsel välismaalase tööle võtmise kohta
märke, et tööandja tegutseb iduettevõttena.
Määruse nr 7 § 14 lõike 7 punkti 3 kohaselt kinnitab tööandja, kes soovib tööle võtta tähtajalist
elamisluba töötamiseks taotlevat sportlast, treenerit, spordikohtunikku või sporditöötajat VMS-
i § 177 ning § 178 lõigete 1 ja 2 kohaldamata jätmiseks kutse allkirjastamisega spordialaliidu
nõusolekut välismaalase Eestisse tööle asumise kohta.
Määruse muudatuste puhul ei ole tegemist elamisloamenetluse uuendusega, vaid õiguskord
viiakse kooskõlla praktikas toimuvaga. Kehtiv regulatsioon sätestab, et töötamise eesmärgil
tähtajalise elamisloa või selle pikendamise taotlemisel esitab tööandja kutses andmed töötamise
kohta, sealhulgas elamisluba töötamiseks taotlemise alus. Muudatusega viiakse määrus
kooskõlla praktikaga. Praktikas puudub vajadus teha tööandja kutses eraldi märget selle kohta,
et tööandja tegutseb iduettevõttena. PPA-le piisab, kui tööandja kutsel on märgitud elamisloa
taotlemise alus töötamine iduettevõttes. Sellest koos ekspertkomisjonile esitatud taotluse
numbriga piisab, et tuvastada ja kontrollida, kas tegemist on tööandjaga, kes tegutseb
iduettevõttena. Muudatus, millega tunnistatakse kehtetuks määruse nr 7 § 14 lõike 7 punkt 3,
on seotud eelnõu § 7 punktis 23 esitatud muudatusega. Muudatused tehakse õigusselguse
eesmärgil.
Määruse nr 7 § 14 lõike 4 kohaselt kinnitab tööandja, kes soovib tööle võtta VMS-i § 1761 alusel
tähtajalist elamisluba töötamiseks taotlevat välismaalast, kutse allkirjastamisega, et tal on
deposiidis vahendeid vähemalt kümne protsendi ulatuses välismaalase töötasufondist. Määruse
nr 7 § 34 lõike 4 kohaselt esitab tööandja sama kinnituse ka tähtajalise elamisloa töötamiseks
pikendamise kutses. Muudatus on seotud VMS-i muutmise eelnõuga, millega tunnistatakse
kehtetuks VMS-i § 106 lõikes 81 ja 9 ning § 1761 lõikes 21 ja 3 sätestatud deposiidi või garantii
nõue. Muudatusega viiakse määrus nr 7 kooskõlla seadusega.
Eelnõu § 7 punktiga 17 asendatakse määruse nr 7 § 14 lõikes 9, § 16 lõikes 3 ja § 35 lõikes 3
sõnad „eksperdikomisjoni arvamuse või vastavad andmed, sealhulgas eksperdikomisjoni“
sõnadega „ekspertkomisjoni arvamuse või vastavad andmed, sealhulgas ekspertkomisjonile
esitatud“. Muudatus on tehniline ja tehakse õigusselguse eesmärgil. Määruses võetakse
kasutusele sõna „eksperdikomisjon“ asemel sõna „ekspertkomisjon“16. Samuti täpsustatakse, et
tähtajalist elamisluba ettevõtluseks või töötamiseks iduettevõttes taotlev välismaalane peab
tähtajalise elamisloa taotlusele lisama ekspertkomisjonile esitatud taotluse numbri. Kehtivast
sõnastusest saab välja lugeda, et välismaalane peab tähtajalise elamisloa taotlemisel esitama
ekspertkomisjoni esitatud taotluse numbri. Tegelikult ekspertkomisjon taotlust ei esita, taotlus
esitatakse ekspertkomisjonile ja kui see on esitatud, saab taotlus automaatselt numbri. Selleks
ajaks, kui välismaalane hakkab taotlema tähtajalist elamisluba, on tal olemas ekspertkomisjoni
16 Sama termin võeti kasutusele siseministri 16. jaanuari 2024 määruses nr 2 „Iduettevõtte või kasvuettevõtte
määratlusele vastavuse hindamise tingimused ja kord ning selleks esitatavate andmete ja tõendite loetelu ning
nende esitamise nõuded“.
27
arvamus ja ta lisab tähtajalise elamisloa taotlusele numbri, mille saab tema poolt
ekspertkomisjonile esitatud taotlus.
Eelnõu § 7 punktiga 18 muudetakse määruse nr 7 § 14 lõiget 101. Sätte kohaselt võib PPA
nõuda äriühingult, kes soovib võtta tööle tähtajalist elamisluba töötamiseks kasvuettevõttes
taotleva välismaalase, kirjalikku selgitust selle kohta, kuidas äriühing vastab VMS-i
§ 1063 lõikes 117 sätestatud kasvuettevõtte määratlusele. Muudatusega viiakse määrus nr 7
kooskõlla 1. märtsil 2024 jõustunud määrusega nr 2, millega sätestati, et ettevõtte vastamist
VMS-i § 1063 lõikes 1 sätestatud tingimustele hindab sarnaselt iduettevõttele ekspertkomisjon.
Enne selle määruse jõustumist hindas ettevõtte vastamist kasvuettevõttele ettenähtud
tingimustele PPA. Eeltoodust tulenevalt on vaja muuta ka määrust nr 7.
Eelnõu § 7 punktidega 19–21 ja 22 asendatakse määruse nr 7 § 14 lõike 11 punktis 1 sõnad
„kaks aastat“ tekstiosaga „12 kuud“, lõige 12 muudetakse ja lõikes 13 asendatakse sõna
„üheaastase“ sõnaga „kuuekuulise“ ning sõnad „üheks aastaks“ sõnadega „kuueks kuuks“.
Muudatus on seotud välismaalaste seaduse muutmise seaduse (Euroopa Liidu sinine kaart)
eelnõuga18, millega võeti Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri
2021. aasta direktiiv (EL) 2021/1883, mis käsitleb kolmandate riikide kodanike kõrget
kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil riiki sisenemist ja seal elamise tingimusi ja millega
tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2009/50/EÜ19.
Määruse nr 7 § 14 lõike 11 punkti 1 kohaselt ei pea tööandja PPA-le esitama Eesti Töötukassa
luba töökoha täitmiseks välismaalasega, kui ta soovib tööle võtta EL sinist kaarti taotleva
välismaalase, kes on elanud Eestis EL sinise kaardi alusel vähemalt kaks aastat järjest ja kellel
on kehtiv EL sinine kaart. Kuna direktiivi uues sõnastuses on kaheaastase töötamise nõue
asendatud 12-kuulise töötamise nõudega, on vaja vastav muudatus teha ka rakendusaktis.
Punktiga 20 tunnistatakse kehtetuks määruse nr 7 § 14 lõige 11, sest määruses nr 7 ei ole vaja
eraldi sätestada tööandja kohustust selle kohta, millal tööandja ei pea PPA-le esitada Eesti
Töötukassa luba. Tulevikus saab PPA Eesti Töötukassa loa andmed neilt tööandjatelt, kelle
puhul on see nõutav, PPA ja töötukassa andmekogude andmevahetuse tulemusena. Muudatus
on seotud eelnõu § 7 punktiga 25. Muudatus jõustub 1. jaanuaril 2029. Muudatusega viiakse
määrus nr 7 kooskõlla seadusega.
Määruse nr 7 § 14 lõike 12 kohaselt esitab välismaalane, kes taotleb tähtajalist elamisluba
töötamiseks VMS-i § 1901 alusel20, või tema tööandja esitab lisaks käesoleva paragrahvi
lõikes 1 nimetatud dokumentidele pädeva asutuse hinnangu või otsuse või andmed välismaalase
kõrgema kutsekvalifikatsiooni tunnustamise kohta või dokumendid või andmed, mis tõendavad
välismaalase vähemalt viieaastast erialase töö kogemust. Kuna direktiivi uues sõnastuses
17 VMS-i § 1063 lõike 1 kohaselt on kasvuettevõte käesoleva seaduse tähenduses tegevust kasvatav Eestis
registreeritud äriühing või välismaa äriühingu Eesti äriregistrisse kantud filiaal, mille eesmärk on sellise suure
globaalse kasvupotentsiaaliga, tehnoloogial põhineva, innovaatilise ja korratava ärimudeli edasiarendamine, mis
aitab oluliselt kaasa Eesti ettevõtluskeskkonna arengule ning mis vastab järgmistele tingimustele:
1) on tegutsenud vähemalt kümme aastat;
2) Eestis töötab vähemalt 50 töötajat;
3) on maksnud Eestis viimasel aastal tööjõumakse vähemalt üks miljon eurot ja
4) tööjõumaksude kumulatiivne kasv viimase kolme aasta jooksul on 20 protsenti. 18 349 SE. 19 ELT L 382, 28.10.2021, lk 1–38. 20 VMS-i § 1901 kohaselt on Euroopa Liidu sinine kaart elamisluba töötamiseks, mis antakse välismaalasele Eestis
elamiseks ja töötamiseks kõrget kvalifikatsiooni nõudval ameti- või töökohal.
28
täpsustati kvalifikatsiooninõudeid, millele EL sinist kaarti taotlev välismaalane peab vastama,
on vaja vastav muudatus teha ka rakendusaktis.
Määruse nr 7 § 14 lõike 13 kohaselt kinnitab tööandja, kes soovib tööle võtta EL sinist kaarti
taotlevat välismaalast, kutse allkirjastamisega, et on sõlminud välismaalasega vähemalt
üheaastase kehtivusajaga töölepingu või teinud tööpakkumise, millega väljendab tahet olla
sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud ja kohustub välismaalase vähemalt üheks aastaks tööle
võtma sõlmitud lepingus või tehtud tööpakkumises kindlaks määratud kõrgemat
kvalifikatsiooni nõudvale töökohale. Kuna direktiivi uues sõnastuses on üheaastase
kehtivusajaga töölepingu või tööpakkumise nõue asendatud kuuekuulise töölepingu või
tööpakkumise nõudega, on vaja vastav muudatus teha ka rakendusaktis.
Eelnõu § 7 punktiga 23 tunnistatakse kehtetuks määruse nr 7 § 14 lõige 15. Määruse nr 7 § 14
lõige 15 sätestab täiendavad andmed, mis tuleb esitada vastuvõtval perekonnal, kes soovib tööle
võtta lapsehoidja-koduabilist, kirjalikule kutsele lisatud lepingus. Muudatus on seotud VMS-i
muutmise eelnõuga, millega tunnistatakse kehtetuks VMS-i § 181421mis sätestab lapsehoidja-
koduabilisena Eestis tegutsemise erisused. Muudatusega viiakse määrus nr 7 kooskõlla
seadusega.
Eelnõu § 7 punktiga 24 täiendatakse määruse nr 7 § 14 lõikega 16, mille kohaselt tähtajalise
elamisloa taotlemise korral töötamiseks sportlasena, treenerina, spordikohtunikuna või
sporditöötajana tuleb esitada lisaks sama paragrahvi lõikes 3 nimetatud kutsele spordialaliidu
nõusolek, kui välismaalase tööandja ei ole spordialaliit. Muudatus on vajalik selleks, et viia
tänane praktika ja määrus kooskõlla VMS-i § 181 lõike 1 punktis 7 sätestatuga. VMS-i § 181
lõike 1 punkt 7 näeb ette Eesti Töötukassa loa ja palgakriteeriumi nõuetest erandi kohaldamise
võimaluse, kui tegemist on erialase tegevusega sportlasena, treenerina, spordikohtunikuna või
sporditöötajana spordialaliidu kutsel. Praktikas esineb olukordi, kus tööandja kutse esitab PPA-
le spordiklubi mitte spordialaliit. Seega on sellistel juhtudel, kus tööandja kutse esitab
spordiklubi mitte spordialaliit, esitatud lisaks spordiklubi kutsele ka spordialaliidu nõusolek.
Määruse muudatuse puhul ei ole tegemist elamisloamenetluse uuendusega, vaid õiguskord
viiakse kooskõlla praktikas toimuvaga.
Eelnõu § 7 punktiga 25 täiendatakse määruse nr 7 § 15 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa pärast
sõna „Töötukassale“ sõnadega „PPA elektroonilise kanali kaudu“. Määruse nr 7 § 15 lõike 1
kohaselt esitab Eesti Töötukassa loa taotlemisel tööandja Eesti Töötukassale kirjaliku taotluse,
mis sisaldab sättes loeteletud andmeid. Muudatus on seotud VMS-i muutmise eelnõuga, millega
täiendatakse VMS-i § 177 lõigetega 6 ja 7 ning milles reguleeritakse PPA ja töötukassa
andmekogude andmevahetust. Praegu täidab tööandja, kes soovib võtta välismaalase tööle,
töötukassa loa taotluse Wordi failis ja edastab selle töötukassale digiallkirjastatult e-posti teel.
Pärast seda, kui töötukassa on andnud loa töökoha täitmiseks välismaalasega, saadab tööandja
selle loa omakorda PPA-le digiallkirjastatult e-posti teel, lisades tööandja kutse. Muudatuse
tulemusena esitab tööandja edaspidi töötukassa loa taotluse töötukassale PPA elektroonilise
kanali kaudu. See tähendab ühtlasi, et tööandja ei pea töötukassa luba enam ise eraldi hiljem
PPA-le edastama, vaid PPA saab vajalikud andmed tänu ETR-i ja töötukassa andmekogu
andmevahetusele. Muudatus jõustub 1. jaanuaril 2029. Muudatusega viiakse määrus nr 7
kooskõlla seadusega.
21 VMS-i § 1814 sätestab lapsehoidja-koduabilisena Eestis tegutsemise erisused.
29
Eelnõu § 7 punktiga 30 täiendatakse määruse nr 7 § 20 lõikega 11. Muudatus on seotud
Määruse nr 7 § 20 lõike 1 täiendamisega, millega lisatakse tähtajalise elamisloa taotlemisel
püsivalt Eestisse elama asumiseks lisadokumendina legaalse sissetuleku suurust tõendava
dokumendi esitamise kohustus. Kuna nimetatud alusel saavad tähtajalist elamisluba taotleda ka
Eesti taasiseseisvumise ajal juba Eestis elanud isiku, tehakse nende isikute osas erand ja
sätestatakse, et kui isikul, kes asus Eestisse elama enne 1990. aasta 1. juulit ja kes ei ole pärast
nimetatud kuupäeva lahkunud elama mõnda teise riiki, puudub legaalne sissetulek, peab ta
tõendama muid elatusvahendeid või esitama kirjaliku kinnituse elatusvahendite puudumise
kohta.
Eelnõu § 7 punktiga 31 tunnistatakse kehtetuks määruse nr 7 § 20 lõige 3 ja punktiga 32
muudetakse sama paragrahvi lõike 4 esimest lauset. Määruse nr 7 § 20 lõike 3 kohaselt esitab
VMS-i §-s 2103 nimetatud juhul välismaalane PPA nõudmisel tähtajalise elamisloa taotluse.
Lõike 4 esimese lause kohaselt esitab VMS-i §-s 2103 nimetatud juhul välismaalane
dokumendid ja andmed, mis tõendavad elamisloa andmise aluseks olevaid asjaolusid.
Muudatused on seotud VMS-i muutmise eelnõuga, millega lisatakse VMS-i § 213 lõige 13,
mille kohaselt algatab PPA VMS-i § 2103 alusel tähtajalise elamisloa menetluse ilma
välismaalase tähtajalise elamisloa taotluseta. Seega tunnistatakse määruse nr 7 § 20 lõige 3
kehtetuks, kuna seadus välistab tähtajalise elamisloa taotluse esitamise ja lõike 4 esimese
lausega reguleeritakse, et kui tähtajalise elamisloa menetlus on algatatud VMS-i § 2103 alusel,
esitab välismaalane tähtajalise elamisloa andmise aluseks olevaid asjaolusid tõendavad
dokumendid ja andmed tähtajalise elamisloa menetluse käigus. Muudatusega viiakse määrus
nr 7 kooskõlla seadusega.
Eelnõu § 7 punktiga 33 täiendatakse määruse nr 7 § 21 pealkirja enne sõna „elamisloa“ sõnaga
„Tähtajalise“. Muudatus on tehniline ja see tehakse õigusselguse eesmärgil.
Eelnõu § 7 punktiga 34 täiendatakse määrust nr 7 uue §-ga 221, millega reguleeritakse
tähtajalise elamisloa taotlemise korral kriminaalkorras karistamise kohta esitatavad
lisadokumendid.
Lõikega 1 sätestatakse, et vähemalt 14-aastane taotleja esitab tähtajalise elamisloa taotlemise
korral dokumendi taotleja välisriigis kriminaalkorras karistatuse kohta. Dokumendi välisriigis
kriminaalkorras karistamise kohta peavad esitama kõik vähemalt 14-aastased tähtajalise
elamisloa taotlejad ja tõend hõlmab infot ka selle kohta, et isikut ei ole välisriigis
kriminaalkorras karistatud. Vanuse piirang tuleneb Eesti karistusõigusest, mille kohaselt on
süüvõimeline vähemalt 14-aastane isik22. Esitada tuleb dokument, mis on välja antud
välismaalase päritoluriigi poolt, sõltuvalt sellest, millisest riigist välismaalane Eestisse saabub.
Kriminaalkorras karistamise või karistamise puudumist tõendava dokumendi esitamine on
vajalik, et haldusorganil oleks võimalik hinnata taotlejaga seonduvaid asjaolusid tervikuna.
VMS-i § 13 lõike 1 kohaselt on rändemenetluse eesmärk tagada, et välismaalase Eesti
saabumine ja siin viibimine oleks kookõlas avalike huvidega ning vastaks avaliku korra ja riigi
julgeoleku kaitse vajadusele. Tulenevalt muutunud julgeolekuolukorrast on haldusorganil
vajalik põhjalikumalt ennetavalt veenduda, et Eesti saabuvad välismaalased, ei kujutaks ohtu
riigi julgeolekule või avalikule korrale. VMS-i § 124 lõike 1 punkti 5 kohaselt võib tähtajalise
elamisloa andmisest keelduda, kui välismaalast on karistatud süüteo eest. Sama paragrahvi
lõike 2 punkti 9 kohaselt keeldutakse tähtajalise elamisloa andmisest, kui välismaalast on
kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest. VMS-i § 125 lõike 1 kohaselt
22 KarS § 33.
30
võib erandina anda tähtajalise elamisloa, kui välismaalase suhtes ei esine muid VMS-i §-s 124
nimetatud ohu tõttu avalikule korrale ja riigi julgeolekule elamisloa andmisest keeldumise
aluseid ja
- välismaalane on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vangistus kestusega
üle ühe aasta, ja tema karistatus ei ole kustunud;
- välismaalast on karistatud Eestis riigivastase tahtliku kuriteo eest ja tema karistatus ei
ole kustunud;
- välismaalast on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest.
Seega on riigil oluline teada, kas tähtajalise elamisloa taotleja on varasemalt kriminaalkorras
karitatud, mis võimaldab teha järeldusi tema üldise õiguskuulekuse ja avaliku korra reeglitest
kinnipidamise kohta. Tähtajaline elamisluba annab välismaalasele võimaluse end edaspidi
pikemalt Eestiga siduda ja seetõttu on oluline tema taust välja selgitada võimalikult varases
menetluses, kui välismaalane soovib Eestisse tulla. Reeglina puuduvad Eesti riigil andmed
välismaalase varasema tausta või karistamise kohta. Selleks, et haldusorganil oleks võimalik
veenduda välismaalase usaldusväärsuses, on otstarbekas, et välismaalane vastavad andmed
esitab. Riikidevaheline päringute tegemine eeldab andmetöötluseks välismaalase nõusolekut ja
on ilmselgelt aeganõudvam ning koormavam. Muudatuse eesmärgiks on võimaldada
välismaalasel esitada vajalikud tõendid, et haldusorgan saaks veenduda välismaalase taustas ja
seadusekuulekuses. Kui välismaalane viibib juba Eestis on andmed tema kriminaalkorras
karistamise kohta olemas Eesti karistusregistris.
Lõike 2 kohaselt kehtib dokument elamisloa taotluse esitamiseks kuus kuud selle väljaandmise
päevast arvates. Sarnaselt eelnõu § 6 punktis 8 esitatud muudatusega on see muudatus vajalik,
et oleks õigusselgus, kui pika perioodi jooksul saab taotleja tõendit kasutada. Kuna ajas võivad
asjaolud välismaalase karistatuse kohta muutuda, on oluline, et haldusorganile esitatakse
võimalikult ajakohastatud andmed ja tõendid.
Lõikes 3 sätestatakse, et dokumenti ei pea esitama, kui taotleja on selle esitanud varasemalt
pikaajalise viisa või elamisloa taotlemisel ja dokumendis kajastatud asjaolud ei ole pärast
pikaajalise viisa või elamisloa taotluse esitamist muutunud. VMS § 60 kohaselt antakse
pikaajaline viisa kuni 12 kuulise kehtivusega ning kogu viibimisaeg pikaajalise viisa alusel ei
tohi ületada 548 päeva 730 päeva jooksul, kui välisleping ei sätesta teisiti. VMS § 119 lõike 1
sätestab, et tähtajaline elamisluba antakse kehtivusajaga kuni viis aastat. Antava viisa või
elamisloa kehtivusaja otsustab haldusorgan lähtuvalt taotluse asjaoludest. Praktikas on
juhtumeid, kus esmane pikaajaline viisa antakse näiteks kuueks kuuks ning enne viisa
kehtivusaja lõppu taotleb välismaalane elamisloa. Sellistel puhkudel, kui taotleja on juba
varasema taotluse raames esitanud haldusorganile tõendi välisriigis kriminaalkorras karistamise
kohta ning asjaolud ei ole pärast seda muutnud, ei ole mõistlik taotlejalt nõuda uue tõendi
esitamist. Kuna kriminaalkorras karistamise tõend on kehtiv kuus kuud alates selle välja
andmisest, võib taotlejal vastasel juhul olla vajalik uue tõendi saamine päritoluriigist, mis on
keeruline, kui taotleja ise viibib Eestis. Samuti, kui taotleja juba viibib või elab Eestis
pikaajalise viisa või elamisloa alusel ning on pärast viisa või eelmise elamisloa andmist
kriminaalkorras karistatud, on eelduslikult vastava andmed olemas Eesti karistusregistris ning
seega on haldusorganil neid andmeid võimalik kontrollida riiklikest andmekogudest.
Eelnõu § 7 punktiga 35 muudetakse määruse nr 7 § 23 lõike 1 sissejuhatav lauseosa ja
sätestatakse loetelu lisadokumentidest, mis tuleb esitada tähtajalise elamisloa taotlejal, kes
töötab või on töötanud välisriigi luure- või julgeolekuteenistuses või muus jõustruktuuris või
on seotud või on olnud seotud välisriigi luure- või julgeolekuteenistusega või muu
31
jõustruktuuriga või on põhjendatud alus seda arvata. Punktiga 57 muudetakse määruse nr 7
§ 42 lõike 1 sissejuhatav lauseosa, millega täpsustatakse sarnaselt § 23 lõike 1 muutmisele
sõnastust ja sätestatakse, millised lisadokumendid tuleb esitada tähtajalise elamisloa
pikendamise taotlejal, kes töötab või on töötanud välisriigi luure- või julgeolekuteenistuses või
muus jõustruktuuris või on seotud või on olnud seotud välisriigi luure- või
julgeolekuteenistusega või muu jõustruktuuriga või on põhjendatud alus seda arvata.
Muudatused on seotud VMS-i muutmise eelnõuga, millega täpsustatakse ja ühtlustatakse VMS-
is sätestatud erinevatel alustel esitatavaid taotluste andmeid ning tuuakse registri
andmekoosseisud põhimäärusest seaduse tasemele. Muudatusega viiakse määrus nr 7 kooskõlla
seadusega.
Eelnõu § 7 punktidega 36 ja 37 muudetakse määruse nr 7 § 23 lõike 2 ja § 24 lõike 4 sõnastusi
ning nähakse ette, et välisriigi luure- või julgeolekuteenistuses või muus jõustruktuuris
töötamisega seotud lisadokumente ning välisriigi relvajõududes teenimisega seotud
lisadokumente ei pea lisaks NATO liikmesriigi kodanikule esitama ka see välismaalane, kes on
need lisadokumendid juba esitatud varasema pikaajalise viisa või eelmise elamisloa taotluse
menetlemise käigus. Seda põhjusel, et kui vastavad dokumendid on välismaalane
haldusorganile juba esitanud varasema menetluse raames ning asjaoludes muutusi ei ole, siis
on ebamõistlik nõuda samade dokumentide uuesti esitamist.
Eelnõu § 7 punktiga 38 asendatakse määruse nr 7 §-s 26 sõna „kahe“ sõnaga „kolme“. Kehtiva
sätte kohaselt vaadatakse taotlus läbi ja otsus tähtajalise elamisloa andmise või selle andmisest
keeldumise kohta tehakse kahe kuu jooksul taotluse esitamise või määruse nr 7 § 2 lõikes 3
nimetatud puuduste kõrvaldamise päevast arvates. Kõnesoleva määrusega pikendatakse
taotluse läbivaatamise aega ühe kuu võrra ja edaspidi vaadatakse taotlus läbi ning otsus
tähtajalise elamisloa andmise või selle andmisest keeldumise kohta tehakse kolme kuu jooksul.
Muudatus on vajalik selleks, et võimaldada PPA-l läbi viia põhjalik tähtajalise elamisloa
taotluse menetlus.
Tähtajalise elamisloa menetlus on haldusmenetlus ja sellele kohalduvad haldusmenetluse
seaduse (edaspidi HMS) sätted. HMS-i kohaselt on haldusorgan kohustatud menetluse
läbiviimisel rakendama uurimisprintsiipi ning välja selgitama menetletavas asjas olulise
tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. PPA ülesanne
on tähtajalise elamisloa menetluse käigus välja selgitada ning hinnata, kas on täidetud VMS-is
sätestatud elamisloa andmise tingimused ning ei esine tähtajalise elamisloa andmisest
keeldumise aluseid. Samuti on tulenevalt muutunud julgeolekuolukorrast haldusorganil vajalik
põhjalikumalt hinnata nii taotleja tausta kui ka tema poolt esitatud andmete usaldusväärsust
ning veenduda, et Eesti saabuvad välismaalased ei kujutaks ohtu riigi julgeolekule või avalikule
korrale. Selleks teostab PPA menetluse käigus erinevaid toiminguid ning esitab välismaalasele
vajadusel ka täiendavaid järelpärimisi. Muudatus annab haldusorganile piisava aja asjaolude
hindamiseks, võimaldab tõhusamalt ennetada väärkasutust ning aitab kaasa turvalisuse, avaliku
korra ja riigi julgeoleku tagamisele. Menetlustähtaja pikendamisel kahelt kuult kuni kolmele
kuule on PPA-l võimalik läbi viia menetlusi põhjalikult ilma, et oleks vaja kulutada ressurssi
menetlustähtaja pikendamisele ja sellest teavitamisele. Samuti tagab muudatus õigusselguse.
Muudatus ei välista, et tähtajalise elamisloa taotluse suhtes tehakse otsus lühema tähtaja jooksul
kui kolm kuud.
Eelnõu § 7 punktiga 39 loetakse määruse nr 7 § 26 senine tekst lõikeks 1 ja paragrahvi
täiendatakse lõigetega 2–4. Lisatavate lõigetega viiakse määrus kooskõlla Euroopa Parlamendi
32
ja nõukogu direktiiviga (EL) 2021/188323 ning täpsustatakse taotluse läbivaatamise tähtaega,
kui välismaalane omab teise Euroopa Liidu liikmesriigi sinist kaarti ja taotleb Eesti sinist kaarti
või elamisloa taotluse esitab Euroopa Liidu liikmesriigi sinise kaardi valdaja perekonnaliige.
Kui teises liikmesriigis Euroopa Liidu sinist kaarti omav välismaalane ning tema pereliige,
taotlevad üheaegselt Eestis Euroopa Liidu sinist kaarti ja tähtajalist elamisluba abikaasa või
lähedase sugulase juurde, vaadatakse perekonnaliikme tähtajalise elamisloa taotlus läbi ja
tehakse otsus samaaegselt Euroopa Liidu sinise kaardi valdajaga. EL liikmesriigis sinise kaardi
valdaja pereliikmena elanud pereliige peab saama teises liikmesriigis sinise kaardi valdaja
perekonnaliikme elamisloa 30 päeva jooksul kui teine liikmesriik on andnud EL sinise kaardi
perekonnaliikme kutsujale (art 22 lg 5). Kui ühes liikmesriigis sinist kaardi omav välismaalane
ja tema pereliige asuvad elama teise liikmesriiki, siis peavad nad mõlemad saama tähtajaise
elamisloa 30 päeva jooksul (art 21 lg 9 ja art 22 lg 5). Kui välismaalasel on EL sinine kaart ja
ta kutsub pereliikme kolmandast riigist enda juurde elama, siis kohaldub taotluse
läbivaatamisele ja otsuse tegemisele tavapärane 90 päevane tähtaeg (art 17).
Lõike 2 kohaselt vaadatakse taotlus läbi ja otsus tähtajalise elamisloa andmise või selle
andmisest keeldumise kohta tehakse 30 päeva jooksul taotluse esitamise või § 2 lõikes 3
nimetatud puuduste kõrvaldamise päevast arvates, kui välismaalane omab Euroopa Liidu
liikmesriigi EL sinist kaarti ja taotleb Eesti EL sinist kaarti.
Lõike 3 kohaselt, kui tähtajalist elamisluba taotleb lõikes 2 nimetatud välismaalase
perekonnaliige, kellel on Euroopa Liidu liikmesriigi EL sinise kaardi valdaja perekonnaliikme
elamisluba, siis vaadatakse perekonnaliikme taotlus läbi ja tehakse otsus tähtajalise elamisloa
andmise või selle andmisest keeldumise kohta lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul.
Lõike 4 kohaselt võib PPA lõigetes 1–3 sätestatud tähtaega mõjuval põhjusel pikendada.
Taotluse läbivaatamise tähtaja pikendamisest, selle põhjusest ja uuest tähtajast teavitab PPA
taotlejat viivitamata kirjalikult taotluses näidatud postiaadressil või e-posti aadressil.
Eelnõu § 7 punktiga 40 asendatakse määruse nr 7 §-s 27 sõnad „kahe kuu jooksul elamisloa
andmise menetluse algatamise“ sõnadega „kolme kuu jooksul elamisloa andmise menetluse
algatamise päevast või § 2 lõikes 3 sätestatud puuduste kõrvaldamise. Muudatus on seotud
eelnõu § 7 punktiga 38, millega ajakohastatakse tähtajalise elamisloa läbivaatamise tähtaega
kolme kuuni. Lisaks täpsustatakse õigusselguse eesmärgil, et kui esitatakse puudustega taotlus,
hakkab ka tähtajalise elamisloa taotluse menetlusaeg kulgema sellest ajast, kui puudused on
kõrvaldatud.
Eelnõu § 7 punktiga 42 täiendatakse määruse nr 7 § 30 lõike 1 punkti 3 pärast sõna „elamiseks“
sõnaga „tähtajalise“. Muudatus on tehniline ja see tehakse õigusselguse eesmärgil.
Eelnõu § 7 punktiga 47 asendatakse määruse nr 7 § 34 lõike 3 punktis 1 sõna „taotleja“ sõnaga
„välismaalase“. Määruse nr 7 § 34 lõike 3 sissejuhatava lauseosa kohaselt esitab tööandja oma
kutses välismaalase töötamise jätkamise kohta andmed, mille loetelu järgneb punktidega. Seega
tuleb kehtiva regulatsiooni kohaselt esitada tööandja kutses tööandja kui taotleja nimi nii punkti
1 kui ka punkti 2 kohaselt. Punkti 1 kohaselt tuleb siiski esitada välismaalase andmed, kelle
töötamise jätkamist tööandja soovib, vastasel juhul välismaalase andmed kutsest ei selgugi.
Muudatus on tehniline ja see tehakse õigusselguse eesmärgil.
23 ELT L 382, 28.10.2021, lk 1–38.
33
Eelnõu § 7 punktiga 48 tunnistatakse kehtetuks määruse nr 7 § 34 lõike 3 punkt 7. Määruse nr
7 § 34 lõike 3 punkti 7 kohaselt teeb tööandja kutsel välismaalase töötamise jätkamise kohta
märke, et tööandja tegutseb iduettevõttena. Muudatuse põhjendus on toodud eelnõu § 7 punkti
16 selgituses.
Eelnõu § 7 punktiga 50 muudetakse määruse nr 7 § 34 lõige 6. Määruse nr 7 § 34 lõike 6
kohaselt esitab tööandja, kes soovib välismaalase jätkuvat töötamist VMS-i § 181 lõike 1
punkti 12 alusel, iduettevõtte määratlusele vastavuse hindamise eksperdikomisjoni arvamuse
või vastavad andmed, sealhulgas eksperdikomisjoni taotluse numbri. Muudatus tehakse
õigusselguse eesmärgil, kuna kehtiv sätte sõnastus on mitmeti tõlgendatav. VMS-i § 181 lõike
1 punkti 12 kohaselt võib tähtajalise elamisloa töötamiseks anda ilma Eesti Töötukassa loa
nõuet ja välismaalasele makstava töötasu suuruse nõuet täitmata töötamiseks iduettevõttes.
Seega ei sätesta VMS-i § 181 lõike 1 punkt 12 alust tähtajalise elamisloa andmiseks ega
pikendamiseks, vaid loetleb erandid, mille esinemisel võib tähtajalise elamisloa anda Eesti
töötukassa loa ja välismaalasele makstava töötasu suuruse nõuet täitmata. Lisaks sõnastatakse
ümber ekspertkomisjonile esitatud taotluse numbri esitamise nõue, mida täpsemalt on selgitatud
Eelnõu § 7 punkti 17 muudatuse juures.
Eelnõu § 7 punktiga 51 täiendatakse määruse nr 7 § 34 lõikega 8. Määruse nr 7 § 34 sätestab
tähtajalise elamisloa töötamiseks pikendamise taotlemise korral esitatavad dokumendid.
Analoogselt iduettevõttes töötamise pikendamisele kohaldatavatele eranditele (määruse nr 7
§ 34 lõiked 6 ja 7) sätestatakse kõnesoleva muudatusega erandid kasvuettevõttes töötamise
pikendamise korral. Lõike 8 kohaselt esitab tööandja tähtajalise elamisloa töötamiseks
pikendamise taotlemise korral VMS-i § 181 lõike 2 punktis 6 sätestatud erisuse kohaldamiseks
kasvuettevõtte määratlusele vastavuse hindamise ekspertkomisjoni arvamuse või vastavad
andmed, sealhulgas ekspertkomisjonile esitatud taotluse numbri.
Eelnõu § 7 punktiga 56 loetakse määruse nr 7 § 40 senine tekst lõikeks 1 ja paragrahvi
täiendatakse lõikega 2, milles sätestatakse, et kui isikul, kes asus Eestisse elama enne 1990.
aasta 1. juulit ja kes ei ole pärast nimetatud kuupäeva asunud elama teise riiki, puudub legaalne
sissetulek, peab ta tõendama muid elatusvahendeid või esitama kirjaliku kinnituse
elatusvahendite puudumise kohta. Muudatust on täpsemalt selgitatud eelnõu § 7 punkti 30
juures.
Eelnõu § 7 punktiga 58 täiendatakse määruse nr 7 § 44 lõiget 3 ja § 47 lõiget 3 pärast sõna
„esitamise“ sõnadega „või § 2 lõikes 3 sätestatud puuduste kõrvaldamise“. Määruse nr 7 § 44
lõike 3 kohaselt tehakse elamisloa pikendamise või pikendamisest keeldumise otsus kahe kuu
jooksul elamisloa pikendamise taotluse esitamise päevast arvates, kui elamisloa pikendamise
taotluse tähtaeg on ennistatud, tehakse elamisloa pikendamise või pikendamisest keeldumise
otsus kahe kuu jooksul elamisloa pikendamise taotluse esitamise päevast arvates. § 47 lõike 3
kohaselt vaadatakse pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlus läbi ja otsustatakse
pikaajalise elaniku elamisloa andmine, andmisest keeldumine, taastamine või taastamisest
keeldumine kahe kuu jooksul taotluse esitamise päevast arvates. Mõlemal juhul sätestab lõige
2, et kui taotluses esineb määruse nr 7 § 2 lõikes 3 nimetatud puudusi, tehakse elamisloa
andmise, andmisest keeldumise, taastamise või taastamisest keeldumise otsus kahe kuu jooksul
puuduste kõrvaldamise päevast arvates. Lõikes 3 sellist võimalust ette ei nähta, mis tähendab,
et taotlus elamisloa pikendamise taotlus tuleb läbi vaadata kahe kuu jooksul arvates taotluse
esitamisest ja sõltumata selles, kas taotlus on esitatud puudustega. Kuna taotluses esinev puudus
võib olla selline, mis välistab otsuse tegemise, siis on otstarbekas regulatsiooni ühtlustada ja
lisada ka kõnesolevatesse sätetesse ka sellisel juhul, kui taotluse esitamise tähtaeg ennistatakse,
34
et taotluse läbivaatamise tähtaeg hakkab kulgema taotluse esitamisest või puuduste
kõrvaldamisest. Muudatus tehakse õigusselguse eesmärgil.
Eelnõu § 7 punktiga 60 asendatakse määruse nr 7 § 48 lõikes 2 sõna „teade“ sõnaga „taotleja“.
Kehtiva sätte kohaselt saadetakse elamisloa kehtetuks tunnistamise kohta välismaalasele
viivitamata kirjalik teade. HMS-i § 43 lõike 1 kohaselt lõpeb haldusakti andmise menetlus
haldusakti teatavakstegemisega. HMS-i § 61 lõike1 kohaselt kehtib haldusakt adressaadile
teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates, kui haldusaktis ei ole ette nähtud hilisemat
kehtima hakkamist. Kuna elamisloa kehtetuks tunnistamine toob välismaalasele kaasa
ebasoodsad tagajärjed kuni selleni välja, et ta muutub ilma seadusliku aluseta viibivaks
välismaalaseks ja saadetakse riigist välja, on vaja selle haldusakti kehtima hakkamiseks see
välismaalasele ka teatavaks teha. Üksnes teade elamisloa kehtetuks tunnistamise kohta ei
võimalda välismaalasel tutvuda otsuse aluseks olevate faktiliste ja õiguslike asjaoludega,
kontrollida, kas haldusaktis esineb kaalutlusvigu jmt, mis võib olla haldusakti kehtetuks
tunnistamise aluseks. Muudatus tehakse õigusselguse eesmärgil.
Eelnõu § 7 punktidega 61-66 muudetakse määruse nr 7 § 49, mis sätestab loetelu tähtajalise
elamisloa taotlemisel esitatavatest andmetest. Punktidega 67–68 muudetakse määruse nr 7
§ 50, mis sätestab loetelu tähtajalise elamisloa pikendamise taotlemisel esitatavatest andmetest.
Punktidega 69–70 muudetakse määruse nr 7 § 51, mis sätestab pikaajalise elaniku elamisloa
ja selle taastamise taotlemisel esitatavad andmed. Punktidega 71–72 muudetakse määruse nr
7 § 52, mis sätestab taotlemisel esitatavad lisaandmed.
Punktiga 61 täiendatakse määruse nr 7 § 49 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa pärast „sõna
„esitatakse“ sõnadega „taotleja kohta“. Määruse nr 7 § 49 lõige 1 sätestab loetelu andmetest,
mis esitatakse tähtajalise elamisloa taotluses. Osaliselt on loetelu punktides märgitud, et
andmed tuleb esitada taotleja kohta, osaliselt seadusliku esindaja või perekonnaliikme kohta,
kuid enamuses punktides sellist täpsustust ei ole. Muudatus tehakse õigusselguse eesmärgil, et
oleks üheselt arusaadav, kelle kohta tähtajalise elamisloa taotluses tuleb andmed esitada.
Punktiga 62 täiendatakse määruse nr 7 § 49 lõike 1 punkti 4 pärast sõna „isanimi“ sõnadega
„, kui see on kantud taotleja reisidokumenti“. Samamoodi nagu pikaajalise viisa menetluses, on
ka tähtajalise elamisloa menetluses oluline isik tuvastada. Teatud kultuuriruumides on isanimi
osa isiku nimest. Selliste riikide kodanike puhul on isanimi märgitud ka isiku reisidokumenti.
Kuivõrd haldusorgani jaoks on oluline just selliste riikide kodanike isanimi, siis on mõistlik
sätestada, et isanime esitamine on vajalik üksnes siis, kui see on kantud taotleja reisidokumenti.
Juhul, kui isanimi ei ole reisidokumenti kantud, ei ole taotleja isanime esitamine tarvilik.
Punktiga 63 täiendatakse määruse nr 7 § 49 lõike 1 punkti 12, § 50 lõike 1 punkti 7 ja § 51
lõike 1 punkti 7 pärast sõnu „e-posti aadress“ sõnadega „, sotsiaalmeedia kontod“. Muudatusega
täiendatakse tähtajalise elamisloa, selle pikendamise ja pikaajalise elaniku elamisloa ning
pikaajalise elaniku elamisloa taastamise taotlemisel esitatavate kontaktandmete loetelu.
Kontaktandmete loetelu täiendatakse taotleja sotsiaalmeedia kontode andmetega.
Sotsiaalmeedia kontode lisamine võimaldab haldusorganil saada menetluses tähtsust omavate
asjaolude kohta andmeid. VMS-i § 13 lõike 1 kohaselt on rändemenetluse eesmärk tagada, et
välismaalase Eesti saabumine ja siin viibimine oleks kookõlas avalike huvidega ning vastaks
avaliku korra ja riigi julgeoleku kaitse vajadusele. Tulenevalt muutunud julgeolekuolukorrast
on haldusorganil vajalik põhjalikumalt hinnata nii taotleja tausta kui ka tema poole esitatud
andmete usaldusväärsust ning veenduda, et Eesti saabuvad välismaalased ei kujutaks ohtu riigi
julgeolekule või avalikule korrale.
35
Punktidega 64, 68 ja 69 muudetakse määruse nr 7 § 49 lõike 1 punkte 22 ja 221, § 50 lõike 1
punkte 14 ja 141 ning § 51 lõike 1 punkte 16 ja 161, milles sätestatakse andmete loetelu, mis
välismaalane peab esitama tähtajalise elamisloa, selle pikendamise ja pikaajalise elaniku
elamisloa või selle taastamise taotlemise korral. Esitamisele kuuluvate andmete loetelu
täpsustatakse kõigis nimetatud sätetes järgmiselt:
- andmed selle kohta, kas taotleja teenib või on teeninud välisriigi relvajõududes
kohustuslikus ajateenistuses, kaadrisõjaväelasena või kuulub välisriigi relvajõudude
reservi, osaleb või on osalenud sõjaväelises operatsioonis väljaspool Eestit või töötab
või on töötanud luure- või julgeolekuteenistuses või teinud nendega koostööd või olnud
seotud muul viisil või töötab või on töötanud riiklikus või mitteriiklikus relvastatud
organisatsioonis või üksuses;
- andmed selle kohta, kas taotleja kuulub või on kuulunud kuritegelikku ühendusse,
terroristlikku ühendusse või äärmusrühmitusse või omab või on omanud kontakti
nendesse kuuluvate või kuulunud isikutega, viibib või on viibinud terroristliku
organisatsiooni või äärmusrühmituse kontrolli all oleval alal, puutub või on puutunud
kokku tulirelva või lõhkematerjaliga või oskab neid käsitleda või on pannud toime
inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo veendumuste alusel.
Muudatus tehakse õigusselguse eesmärgil, et tähtajalise elamisloa või selle pikendamisel ja
pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemisel esitatavad andmed oleksid
kooskõlas VMS-is sätestatud elamisloa andmisest keeldumise alustega ning kehtiv õiguskord
ühtiks praktikas toimuvaga. Jätkuvalt kehtib andmete esitamisel minimaalsuse põhimõte ehk
tähtajalise elamisloa pikendamisel ja pikaajalise elaniku elamisloa taotlemisel tuleb esitada
üksnes andmed, mis ei ole PPA-le eelmisest elamisloa taotlemisest teada.
Punktiga 65 täiendatakse määruse nr 7 § 49 lõike 1 punkti 25, § 50 lõike 1 punkti 17 ja § 51
lõike 1 punkti 19 pärast sõna „teave“ sõnadega „, mida taotleja peab oluliseks esitada“. § 49
lõike 1 punkti 25 kohaselt esitatakse tähtajalise elamisloa taotluses muu taotlusega seotud
oluline teave. § 50 lõike 1 punkti 17 kohaselt esitatakse tähtajalise elamisloa pikendamise
taotlemisel muu taotlusega seotud oluline teave. § 51 lõike 1 punkti 19 kohaselt esitab
pikaajalise elaniku elamisloa ja pikaajalise elaniku elamisloa taastamise taotleja muu taotlusega
seotud olulise teabe. Muudatustega täpsustatakse, et taotleja esitab muu taotlusega seotud
olulise teabe mida ta ise peab vajalikuks esitada. Muudatused on seotud VMS-i muutmise
eelnõuga, millega täpsustatakse ja ühtlustatakse VMS-is sätestatud erinevatel alustel esitatavaid
taotluste andmeid ning tuuakse registri andmekoosseisud põhimäärusest seaduse tasemele.
Muudatusega viiakse määrus nr 7 kooskõlla seadusega.
Eelnõu § 7 punktiga 66 muudetakse määruse nr 7 § 49 lõiget 3. Määruse nr 7 § 49 lõike 3
kohaselt esitab välismaalane § 49 lõike 1 punktides 1–12 ja 16–26 nimetatud andmed elamisloa
andmise menetluse käigus, kui tähtajalise elamisloa menetluse on algatanud PPA VMS-i
§ 2103 alusel. Muudatus on seotud VMS-i muutmise eelnõuga, millega lisatakse VMS-i § 213
lõige 13, mille kohaselt algatab PPA VMS-i § 2103 alusel tähtajalise elamisloa menetluse ilma
välismaalase tähtajalise elamisloa taotluseta. Muudatusega viiakse määrus nr 7 kooskõlla
seadusega ja reguleeritakse tähtajalise elamisloa menetluseks vajalike välismaalase andmete
esitamine.
Eelnõu § 7 punktiga 67 täiendatakse määruse nr 7 § 49 lõikega 4. Määruse nr 7 § 49 lõike 4
kohaselt ei nõuta sarnaselt pikaajalise viisa taotluse menetlusele ka elamisloa menetluses
elulooandmete uuesti esitamist, kui andmed on esitatud varasemalt lühiajalise Eestis töötamise
36
registreerimise, pikaajalise viisa või elamisloa taotlemisel ja need ei ole pärast eelmise
lühiajalise Eestis töötamise registreerimise, pikaajalise viisa või elamisloa taotluse esitamist
muutunud. Sellistel puhkudel, kui taotleja on juba esitanud haldusorganile elulooandmed ning
asjaolud ei ole pärast seda muutnud, ei ole mõistlik taotlejalt nõuda nende uuesti esitamist.
Eelnõu § 7 punktiga 70 muudetakse määruse nr 7 § 52 lõiget 1, mis sätestab tähtajalise
elamisloa, selle pikendamise, pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemisel
lisaandmete esitamise kohustuse taotlejale, kes teenib või on teeninud välisriigi relvajõududes,
sealhulgas kaadrisõjaväelasena, luure- või julgeolekuteenistuses, või kes osaleb või on osalenud
sõjaväelistes operatsioonides väljaspool Eestit. Uus sõnastus viiakse kooskõlla VMS-is
sätestatud tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise alustega ja tähtajalise elamisloa, selle
pikendamise, pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemisel esitatavate andmete
loeteluga, millega on seotud ka kõnesoleva määruse § 7 punktides 64, 68 ja 69 kajastatud
muudatused. Vastavalt eelnõukohasele redaktsioonile esitab taotleja, kes teenib või on teeninud
välisriigi relvajõududes, sealhulgas kohustuslikus ajateenistuses, kaadrisõjaväelasena või
kuulub välisriigi relvajõudude reservi või kes töötab või on töötanud luure- või
julgeolekuteenistuses või teinud nendega koostööd või olnud seotud muul viisil või kes osaleb
või on osalenud sõjaväelistes operatsioonides väljaspool Eestit või kes töötab või on töötanud
mitteriiklikus relvastatud organisatsioonis või üksuses, tähtajalise elamisloa, selle pikendamise,
pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemisel lisaks määruses sätestatud
andmetele järgmised andmed:
1) õppimine sõjaväelistes erikoolides ja -kursustel, sealhulgas kooli või kursuse nimetus ja
auaste;
2) kuulumine relvajõudude reservi, sealhulgas riik ja põhjus;
3) osavõtt sõjaväelistest operatsioonidest teiste riikide territooriumil, sealhulgas riik, osalemise
aeg, üksuse nimetus ja selle number, missiooni nimetus või selgitus, teenistuskoht,
teenistusülesanded;
4) teenistus- või töökäigu kirjeldus, sealhulgas asutuse, organisatsiooni või üksuse nimetus,
aadress, teenistus- või ametikoht, teenistusülesanded, asutuse tegevusvaldkond, teenistuse või
töötamise periood, sõjaväepileti number ja väljaandmise aeg.
Eelnõu § 7 punktiga 71 muudetakse määruse nr 7 § 52 lõiget 4, mis täpsustab, et taotleja esitab
tähtajalise elamisloa, tähtajalise elamisloa pikendamise, pikaajalise elaniku elamisloa ja selle
taastamise taotlemisel määruse nr 7 paragrahvi 52 lõigetes 1 ja 3 nimetatud andmed, kui need
on pärast eelmise pikaajalise viisa või elamisloa taotluse või selle pikendamise taotluse
esitamist muutunud. Muudatus tehakse õigusselguse eesmärgil. Kui välismaalane on varasema
menetluse raames juba haldusorganile esitanud väliriigi relvajõududes teenimise või välisriigi
luure- või julgeolekuteenistuses töötamise andmed (§ 52 lõige 1) või lähedaste sugulaste või
pereliikmete andmed (§ 52 lõige 3) ning asjaoludes muutusi ei ole, siis on ebamõistlik nõude
samade andmete uuesti esitamist. Jätkuvalt kehtib andmete esitamisel minimaalsuse põhimõte
ehk elamisloa taotlemisel tuleb esitada üksnes andmed, mis ei ole PPA-le teada.
Eelnõu §-ga 8 muudetakse määrust nr 69.
Eelnõu § 8 punktiga 1 muudetakse määruse nr 69 § 3 lõiget 3, milles on sätestatud viisataotluse
kooskõlastamise tähtaeg. Kehtiva korra kohaselt peab kooskõlastav asutus kooskõlastama
viisataotluse kolme tööpäeva jooksul. Praktikas ei ole see tähtaeg piisav. Tulenevalt muutunud
julgeolekuolukorrast on kooskõlastaval asutusel vaja põhjalikumalt hinnata taotlusega
seonduvaid asjaolusid ning veenduda enne kooskõlastuse andmist, et taotleja ei kujuta ohtu riigi
julgeolekule või avalikule korrale. Muudatuse järgselt peab kooskõlastav asutus andma taotlust
37
läbivaatavale haldusorganile kooskõlastuse viie tööpäeva jooksul. Seejuures täpsustakse
õigusselguse eesmärgil, et tähtaega loetakse alates kooskõlastamiseks esitamise päevale
järgnevast päevast arvates. Tegemist ei ole sisulise muudatusega, kuna praktikas lähtutakse ka
praegu kooskõlastamise tähtaja arvestamisel samast põhimõttest. Kuna kehtiva regulatsiooni
sõnastus ei ole üheselt mõistetav, täpsustatakse sätte sõnastust. Muudatus on tehniline.
Eelnõu § 8 punktiga 2 muudetakse määruse nr 69 § 3 lõiget 4, milles on sätestatud
kooskõlastamise tähtaja pikendamise võimalus. Kehtiva korra kohaselt võib kooskõlastav
asustus erandjuhul pikendada kooskõlastamise tähtaega üks kord kuni seitsme kalendripäevani
taotluse kooskõlastamiseks esitamise päevast arvates. Seejuures on kooskõlastamise
pikendamisel sama tähtaeg nii lühiajalise kui pikaajalise viisa taotluse puhul. Praktikas ei ole
see tähtaeg piisav nendel juhtudel, kui asjaolude väljaselgitamine nõuab rohkemat aega.
Muudatuse järgselt võib kooskõlastav asutus erandjuhul pikendada lühiajalise viisa
kooskõlastamise tähtaega kuni kolme tööpäeva võrra. Seega on lühiajalise viisa
kooskõlastamise tähtaeg, kui seda pikendatakse, kokku kuni kaheksa tööpäeva, välja arvatud
viisaeeskirjas sätestatud juhtudel. Viisaeeskirja24 kohaselt on kooskõlastav asutus kohustatud
eelneva kooskõlastuse puhul tegema otsuse kooskõlastuse kohta seitsme kalendripäeva jooksul.
Pikaajalise viisa puhul võib kooskõlastav asutus pikendada kooskõlastamise tähtaega kuni viie
tööpäeva võrra. Seega on pikaajalise viisa kooskõlastamise tähtaeg, kui seda pikendatakse,
kokku kuni kümme tööpäeva. Erisus tuleneb viisataotluse läbivaatamise tähtajast.
Kooskõlastuse tähtaja puhul on oluline, et haldusorganile jääks piisav aeg kooskõlastuse
järgselt viisataotluse läbivaatamiseks. Viisaeeskirja artikli 23 lõike 1 kohaselt peab haldusorgan
otsuse lühiajalise viisa andmise kohta tegema 15 kalendripäeva jooksul. Pikaajalise viisa
taotluse suhtes peab konsulaarametnik tegema otsuse 30 päeva jooksul. Eelnõu § 6 punkti 11
muudatusega pikendatakse ka PPA menetlustähtaega pikaajalise viisa taotluse läbivaatamisel
30 päevani. Kuna lühiajalise viisa taotluse suhtes peab haldusorgan tegema otsuse lühema aja
jooksul, on kooskõlastamise tähtaja pikendamise võimalus lühiajalise viisa puhul lühem kui
pikaajalise viisa puhul.
Eelnõu §-ga 9 muudetakse määrust nr 71.
Eelnõu § 9 punktiga 1 muudetakse määruse nr 71 § 2 lõiget 2. Muudatusega täpsustatakse,
milliseid andmeid töödeldakse viisaregistri pidamise eesmärgi täitmiseks. Muudatusega
sätestatakse, et andmekogu pidamise eesmärgi ja Euroopa Liidu õigusaktis, välislepingus,
seaduses või määruses sätestatud ülesande täitmiseks töödeldakse viisaregistris:
1) viisataotluse ja viibimisaja pikendamise taotluse andmeid;
2) viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise ja viisa tühistamise või kehtetuks tunnistamise
andmeid;
3) kooskõlastamise andmeid;
4) punktides 1–3 nimetatud menetluses antud haldusakti ja sooritatud toimingu andmeid.
Muudatus on seotud VMS-i muutmise eelnõuga, millega täpsustatakse VMS-i § 102 lõike 3
sõnastust. Muudatusega viiakse määrus nr 71 kooskõlla seadusega.
Eelnõu § 9 punktiga 2 muudetakse määruse nr 71 § 3 tekst. Määruse nr 7 § 3 sätestab
viisaregistri vastutava ja volitatud töötleja. Kehtiva regulatsiooni kohaselt on viisaregistri
vastutav töötleja PPA ning volitatud töötlejad Kaitsepolitseiamet (edaspidi KAPO),
Välisministeerium (edaspidi VÄM) ning Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus
24 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 810/2009, 13. juuli 2009, millega kehtestatakse ühenduse
viisaeeskiri (viisaeeskiri)
38
(edaspidi SMIT). Pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 füüsiliste
isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi
95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119,
04.05.2016, lk 1–88) jõustumist ei lange viisaregistri vastutav töötleja avaliku teabe seaduse
tähenduses (edaspidi AvTS) ja vastutav töötleja isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses
enam kokku.
AvTS § 434 lõike 1 kohaselt on andmekogu vastutav töötleja (haldaja) riigi- või kohaliku
omavalitsuse asutus, muu avalik-õiguslik juriidiline isik või avalikke ülesandeid täitev
eraõiguslik isik, kes korraldab andmekogu kasutusele võtmist, teenuste ja andmete haldamist.
Andmekogu vastutav töötleja vastutab andmekogu haldamise seaduslikkuse ja andmekogu
arendamise eest.
Isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 4 punkti 7 kohaselt on vastutav töötleja füüsiline või
juriidiline isik, avaliku sektori asutus, amet või muu organ, kes üksi või koos teistega määrab
kindlaks isikuandmete töötlemise eesmärgid ja vahendid. Artikkel 26 lõike 1 kohaselt on
tegemist kaasvastutavate töötlejatega, kui kaks või enam vastutavat töötlejat määravad ühiselt
kindlaks isikuandmete töötlemise eesmärgid ja vahendid. Nad määravad kaasvastutava töötleja
vastutusvaldkonna käesoleva määruse kohaste kohustuste täitmisel – eelkõige mis puudutab
andmesubjekti õiguste kasutamist ja kaasvastutava töötleja kohustust esitada artiklites 13 ja 14
osutatud teavet – läbipaistval viisil kindlaks omavahelise kokkuleppega, välja arvatud juhul ja
sel määral mil vastutavate töötlejate vastavad vastutusvaldkonnad on kindlaks määratud
vastutavate töötlejate suhtes kohaldatava liidu või liikmesriigi õigusega.
Lõikes 1 sätestatakse, et andmekogu vastutav töötleja AvTS tähenduses on PPA.
Lõikes 2 sätestatakse, et viisaregistri isikuandmete kaasvastutavad töötlejad isikuandmete
kaitse üldmääruse tähenduses on VMS-is sätestatud pädevuse piires PPA, KAPO ja VÄM.
Muudatus on seotud VMS-i muutmise eelnõuga, millega muudetakse VMS-i § 102 lõike 8
sõnastust ja sätestatakse, et viisaregistri kaasvastutavad töötlejad on PPA, VÄM ja KAPO.
Muudatusega viiakse määrus nr 71 kooskõlla seadusega.
Lõiked 3–5 on seotud lõikega 2 ja nendega täpsustatakse, et § 9 lõigete 21–4 ning §-de 10, 101
ja 12 alusel andmekogusse kantud andmete vastutav töötleja isikuandmete kaitse üldmääruse
tähenduses on PPA (lõige 3). Välisesinduses esitatud viisa taotluse kohta § 9 alusel
andmekogusse kantud andmete vastutav töötleja isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses on
VÄM (lõige 4) ja § 11 ja 13 alusel andmekogusse kantud andmete vastutavad töötlejad
isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses vastavalt VMS-is sätestatud pädevusele on PPA,
KAPO või VÄM (lõige 5). Kui lõigetes 3–5 ei ole täpsustatud, kes kaasvastutavatest töötlejatest
konkreetsete andmete eest vastutab, siis nendele andmetele (näiteks määruse nr 71 § 9 lõiked 1
ja 2) kohaldub lõige 2 ja nende andmete töötlemise eest vastutavad kõik kaasvastutavad
töötlejad.
Lõikes 6 sätestatakse, et viisaregistri volitatud töötleja on SMIT.
Eelnõu § 9 punktidega 3–7 täiendatakse määruse nr 71 § 4 pealkirja lisades sõna
„kaasvastutav“, muudetakse § 4 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa täpsustades, et vastutavat
töötlejat käsitletakse AvTS tähenduses ning § 4 lõike 1 punktist 3 jäetakse välja sõnad „otsustab
ja“, § 4 lõike 1 punktid 4 ja 6 tunnistatakse kehtetuks, § 4 lõiget 1 täiendatakse punktiga 8.
39
Muudatused on seotud eelnõu § 9 punktis 2 esitatud muudatusega, millega täpsustatakse
viisaregistri vastutav, andmete kaasvastutav ja volitatud töötleja. Sellest tulenevalt vajab
täpsustamist § 4 pealkiri ja lõige 1. Lõikes 1 sätestatakse AvTS-i tähenduses viisaregistri
vastutava töötleja ehk PPA ülesanded. Punktiga 6 tunnistatakse kehtetuks § 4 lõike 1 punktid 4
ja 6. Punkti 4 kohaselt vastutab andmekogu vastutav töötleja andmete nõuetekohase
väljastamise eest ja punkti 6 kohaselt vastutab andmekogu vastutav töötleja isikuandmete
töötlemise nõuete täitmise eest. Mõlemad on viisaregistri kaasvastutava töötleja ülesanded ja
asuvad edaspidi sama paragrahvi lõike 2 punktis 3 ja 5. Punktiga 7 lisatakse PPA ülesandeks
arvestuse pidamine andmete andmekogusse kandmise aja, andmekogu andmete väljastamise
aja, andmekoosseisu, andmeandjate ja andmesaajate üle.
Eelnõu § 9 punktidega 8–11 muudetakse määruse nr 71 § 4 lõike 2 sissejuhatav lauseosa ja
sätestatakse, et viisaregistri kaasvastutavate töötlejate isikuandmete kaitse üldmääruse
tähenduses ülesanded, § 4 lõike 2 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks, § 4 lõike 2 punkti 6
muudatusega täpsustatakse, et kaasvastutavad töötlejad teevad ettepanekuid andmekogu
arendamiseks PPA-le ning lisatakse viisaregistri kaasvastutava töötleja ülesandeks tagada
andmesubjekti isikuandmetega seotud rikkumisest teavitamine. Muudatused on seotud eelnõu
§ 9 punktis 2 esitatud muudatusega, millega täpsustatakse viisaregistri vastutav, andmete
kaasvastutav ja volitatud töötleja. Kõnesolevate muudatustega täpsustatakse andmekogu
andmete kaasvastutava töötleja ülesanded.
Eelnõu § 9 punktidega 12–16 muudetakse määruse nr 71 § 4 lõike 3 sissejuhatav lauseosa,
milles sätestatakse volitatud töötleja (SMIT) ülesanded. Lõike 3 punkti 1 täiendatakse pärast
sõna „järgi“ sõnadega „ning andmekogu andmete kustutamise ja arhiveerimise tehnilise
võimekuse“. Muudatus on seotud VMS-i muutmise eelnõuga, millega täiendatakse VMS-i
§ 102 lõikega 91 ja sätestatakse viisaregistri andmete säilitusaeg. Muudatusega viiakse määrus
nr 71 kooskõlla seadusega. Muudatusega täpsustatakse, et viisaregistri volitatud töötleja
ülesanne on muu hulgas tagada andmete kustutamise ja arhiveerimise tehniline võimekus,
andmekogu küberturvalisus, sealhulgas andmekogu andmete käideldavus, terviklikkus ja
konfidentsiaalsus, õigusaktides sätestatud nõuete järgi. Määruse nr 71 § 4 lõike 3 punkti 5
muudatusega täpsustatakse, et volitatud töötleja ülesanne on ka andmekogu arendamine
vastutava töötleja ettepanekute järgi ja samuti võib volitatud töötleja teha ettepanekuid
viisaregistri arendamiseks. Samuti täiendatakse § 4 lõiget 3 punktiga 7, mille kohaselt on
viisaregistri volitatud töötleja ülesandeks teenuseintsidentide käsitlemise tagamine.
Muudatused on tehnilised ja tehakse VMS-i alusel antud rakendusaktide sõnastuse ühtlustamise
ning õigusselguse eesmärgil. Samasugused ülesanded on SMIT-ile kui vastutavale töötlejale
ette nähtud ka teistes kodakondsus ja migratsiooni valdkonna andmekogudes.
Eelnõu § 9 punktidega 17–23 muudetakse määruse nr 71 § 9 lõikeid 1 ja 2, milles on loetletud
andmed, mis kantakse andmekogusse lühiajalise viisa ja lennujaama transiitviisa taotlemisel.
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega (EL) 2023/266725 muudeti lühiajalise viisa
taotlusankeeti. Sellest tulenevalt on muutunud andmed, mis taotleja esitab lühiajalise viisa
taotlemisel ning ka taotleja esitatud andmed, mis kantakse andmekogusse.
Punktiga 17 jäetakse määruse nr 71 § 9 lõike 1 punktist 11 välja sõnad „ja asutus“. Muudetud
lühiajalise viisa taotlusankeedis ei küsita taotlejalt reisidokumendi väljaandnud asutuse
andmeid. Eelnevast lähtuvalt ei kanta neid andmeid enam ka andmekogusse.
25 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=OJ:L_202302667
40
Punktiga 18 täiendatakse määruse nr 71 § 9 lõike 1 punkti 15 pärast sõna „omast“ sõnadega
„,telefoninumber ning e-posti aadress“. Muudetud lühiajalise viisa taotlusankeedis küsitakse
taotlejalt, kes esitab taotluse seadusliku esindaja kaudu, lisaks muudele andmetele seadusliku
esindaja kohta ka tema telefoninumbrit ja e-posti aadressi. Eelnevast lähtuvalt kantakse need
andmed ka andmekogusse.
Punktiga 19 tunnistatakse kehtetuks määruse nr 71 § 9 lõike 2 punktid 4 ja 5. Muudetud
lühiajalise viisa taotlusankeedis ei pea taotleja märkima kavandatava viibimise või transiidi
kestust päevades, samuti ei pea ta esitama andmeid viisade kohta, mis on välja antud viimase
kolme aasta jooksul. Eelnevast lähtuvalt ei kanta neid andmeid enam ka andmekogusse.
Punktiga 20 täiendatakse määruse nr 71 § 9 lõike 2 punkti 6 pärast sõna „asjakohane“ sõnadega
„ja viisa number, kui see on teada“. Muudetud lühiajalise viisa taotlusankeedis peab taotleja
märkima lisaks varasema lühiajalise viisa taotlemisega seonduvalt sõrmejälgede hõivamise
kuupäevale ka viisa numbri, kui see on teada. Eelnevast lähtuvalt kantakse need andmed ka
andmekogusse.
Punktiga 21 tunnistatakse kehtetuks määruse nr 71 § 9 lõike 2 punkt 9. Muudetud lühiajalise
viisa taotlusankeedis ei pea taotleja märkima varasemaid viibimisi Eestis või teistes Schengeni
konventsioonide liikmesriikides. Eelnevast lähtuvalt ei kanta neid andmeid enam ka
andmekogusse.
Punktiga 22 muudetakse määruse nr 71 § 9 lõike 2 punkt 11 sõnastust, asendades sõna „Eesti“
sõnadega „Schengeni alal“ vastavas käändes. Muudetud lühiajalise viisa taotlusankeedis peab
taotleja märkima kavandatava Schengeni alale saabumise ja Schengeni alalt lahkumise
kuupäeva. Seega kantakse andmekogusse vastavad andmed mitte Eesti, vaid Schengeni ala
kohta, mistõttu on vaja muuta määruse sõnastust.
Punktiga 23 täiendatakse määruse nr 71 § 9 lõiget 2 punktiga 17. Muudetud lühiajalise viisa
taotlusankeedis peab märkima ka taotluse täitnud isiku andmed. Eelnevast lähtuvalt kantakse
need andmed ka andmekogusse.
Eelnõu § 9 punktidega 24 ja 25 muudetakse määruse nr 71 § 9 lõiget 21, milles on loetletud
andmed, mis kantakse andmekogusse pikaajalise viisa taotlemisel.
Punktiga 24 muudetakse määruse nr 71 § 9 lõike 21 punkti 12, võimaldades andmekogusse
kanda pikaajalise viisa taotleja kohta kontaktandmetena sotsiaalmeedia konto andmed.
Muudatus on seotud eelnõu § 6 punktis 23 esitatud muudatusega, mille kohaselt esitatakse
pikaajalise viisa taotlemisel edaspidi ka taotleja sotsiaalmeedia kontode andmed. Kuna
pikaajalise viisa taotlemisel esitatavate kontaktandmete loetelu täiendatakse, on vaja vastav
muudatus teha ka andmekogu regulatsioonis.
Punktiga 25 täiendatakse määruse nr 71 § 9 lõiget 21 punktidega 141–144. Muudatusega
täiendatakse pikaajalise viisa taotleja kohta viisaregistrisse kantavate andmete loetelu.
Muudatus on seotud eelnõu § 6 punkti 26 muudatusega, millega täiendatakse pikaajalise viisa
taotlemisel esitatavate kohustuslike andmete loetelu. Muudatuste järgselt on vaja pikaajalise
viisa taotlejal esitada andmed välisriigis kriminaalkorras karistamise kohta, andmed lähedaste
sugulaste või pereliikmete kohta, samuti andmed väliriigi relvajõududes, sealhulgas
kohustuslikus ajateenistuses, kaadrisõjaväelasena teenimise või välisriigi relvajõudude reservi
kuulumise või väljaspool Eestit sõjaväelises operatsioonis osalemise kohta, andmed luure- või
41
julgeolekuteenistuses töötamise või sellega seoste kohta ning andmed riiklikus või
mitteriiklikus relvastatud organisatsioonis või üksuses töötamise kohta, kuritegelikku
ühendusse, terroristlikku ühendusse või äärmusrühmitusse kuulumise kohta, andmed
terroristliku organisatsiooni või äärmusrühmituse kontrolli all oleval alal viibimise kohta,
andmed tulirelva või lõhkematerjaliga kokku puutumise kohta ning inimsusevastase kuriteo või
sõjakuriteo toime panemise kohta. Eelnimetatud taotleja esitatud andmed kantakse
andmekogusse, mistõttu tuleb teha vastav muudatus ka andmekogu sätetes.
Eelnõu § 9 punktiga 26 täiendatakse määruse nr 71 § 9 lõiget 21 punktiga 151, sätestades, et
andmekogusse kantakse volitatud esindaja andmed, kui pikaajalise viisa taotlus on esitatud
volitatud esindaja kaudu. Muudatus on seotud eelnõu § 6 punkti 10 muudatusega, mille
kohaselt, kui menetlustoimingut sooritatakse esindaja kaudu, on esindaja kohustatud
esindusõigust tõendama. Andmed volitatud esindaja kohta kantakse ka andmekogusse, mistõttu
on vajalik vastavalt andmekogu sätete muutmine.
Eelnõu § 9 punktidega 27 ja 28 täiendatakse määruse nr 71 § 9 lõike 3 sissejuhatavat lauseosa
pärast sõna „kodanikust“ sõnadega „või vaba liikumise õigust omava Ühendkuningriigi
kodanikust“. Samuti täiendatakse lõike 3 punkti 6 pärast sõna „Konföderatsiooni“ sõnadega
„või vaba liikumise õigust omava Ühendkuningriigi“. Muudatus on seotud eelnõu § 6 punktiga
25. Kuna muudatuste järgselt küsitakse pikaajalise viisa taotlemisel taotlejalt andmeid
pereliikme kohta, kes omab väljaastumislepingu alusel samaväärselt EL kodanikele vaba
liikumise õigust, kantakse vastavad andmed ka andmekogusse.
Eelnõu § 9 punktiga 29 täiendatakse määruse nr 71 § 9 lõiget 4 punktiga 41, mille kohaselt
kantakse viisaregistrisse andmed viisataotluse kooskõlastamise kohta. Tegemist on tehnilise
muudatusega õigusselguse huvides. VMS-i § 82 kohaselt on konsulaarametnik ning PPA
kohustatud viisa andmise kooskõlastama Siseministeeriumi valitsemisala asutusega. Andmed
selle kohta, kas Siseministeeriumi valitsemisala asutus viisa andmise kooskõlastas või mitte
kantakse viisaregistrisse. Muudatusega sätestatakse õigusselguse huvides, et vastavad andmed
andmekogusse kantakse.
Eelnõu § 9 punktiga 30 täiendatakse määruse nr 71 § 9 lõike 4 punkti 5 pärast sõna „kordsus“
sõnadega „, territoriaalne kehtivus, viisakleebisele kantavad märked“. Tegemist on tehnilise
muudatusega õigusselguse huvides. Viisaeeskirja artikkel 25 kohaselt võib erandkorras anda
taotlejale piiratud territoriaalse kehtivusega viisa. VIS määruse26 artikkel 10 lõike 1 punkti d)
kohaselt peab piiratud territoriaalse kehtivusega viisa väljastamise kohta kandma
taotlustoimikusse vastavad andmed. Viisa väljastamisel kantakse andmed viisa territoriaalse
kehtivuse kohta ka viisaregistrisse. Muudatusega sätestatakse õigusselguse huvides, et vastavad
andmed andmekogusse kantakse. Samuti kantakse andmekogusse viiskleebisele kantavad
märked. Tegemist ei ole sisulise muudatusega, kuna ka praegu kantakse andmekogusse märked,
mis haldusorgan kannab viisakleebisele. Viisaeeskirja VII lisa punktis 9 on loetletud
kohustuslikud kanded, mis tuleb kanda viisakleebise märkuste andmeväljale. Riigisiseste
märgete loetelu on kehtestatud siseministri 10.01.2017 määrusega nr 5 „Viisakleebise
andmeväljale „MÄRKUSED“ kantavate riigisiseste märgete loetelu“.
26 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 767/2008, mis käsitleb viisainfosüsteemi
(VIS) ja liikmesriikidevahelist teabevahetust lühiajaliste viisade kohta (VIS määrus). – ELT L 218, 13.08.2008,
lk 60–81.
42
Eelnõu § 9 punktiga 31 täiendatakse määruse nr 71 § 9 punktiga 8, mille kohaselt kantakse
andmekogusse andmed menetluses muude tähtsust omavate asjaolude ja kogutud dokumentide
kohta. Näiteks on haldusorganil võimalik taotleja reisidokumendi kehtivuse kontrollimiseks
kontrollida andmekogus reisidokumendi tunnustamise andmeid. Tegemist on tehnilise
muudatusega õigusselguse huvides.
Eelnõu § 9 punktiga 32 täiendatakse määruse nr 71 § 9 lõigetega 6 ja 7. Lõike 6 kohaselt
kantakse pikaajalise viisa taotleja lähedaste sugulase ja perekonnaliikmete kohta andmekogusse
järgmised andmed:
1) suhe taotlejaga;
2) abikaasa puhul välisriigis sõlmitud abielu aeg ja koht ning registreeritud elukaaslase puhul
välisriigis kooselu registreerimise aeg ja koht;
3) eesnimi või -nimed;
4) perekonnanimi või -nimed;
5) sugu;
6) Eesti isikukood või selle puudumisel sünniaeg;
7) kodakondsus või kodakondsused;
8) sünnikoht riigi täpsusega;
9) kontaktandmed, sealhulgas kontaktaadress (tänav või talu, maja- ja korterinumber, küla või
alev või linn, vald, maakond, riik, sihtnumber), e-posti aadress ja telefoninumber.
Muudatus on seotud eelnõu § 6 punkti 26 muudatusega, millega täiendatakse pikaajalise viisa
taotlemisel esitatavate kohustuslike andmete loetelu. Sellest tulenevalt on vaja pikaajalise viisa
taotleja lähedaste sugulaste ja perekonnaliikmete kohta esitatud andmed kajastada ka
viisaregistri põhimääruses.
Lõike 7 kohaselt kantakse pikaajalise viisa taotleja kohta, kes teenib või on teeninud välisriigi
relvajõududes, sealhulgas kaadrisõjaväelasena, luure- või julgeolekuteenistuses, või kes osaleb
või on osalenud sõjaväelistes operatsioonides väljaspool Eestit, lisaks viisaregistri
põhimääruses praegu sätestatud andmetele järgmised andmed:
1) andmed õppimise kohta sõjaväelistes erikoolides ja -kursustel, sealhulgas kooli või kursuse
nimetus, eriala, kooli aadress ja õppimise aeg;
2) andmed sõjaväelistest operatsioonidest osavõtmise kohta teiste riikide territooriumil,
sealhulgas selle riigi nimi, ametikoht, osalemise aeg ja ülesanne;
3) teenistus- või töökäigu kirjeldus, sealhulgas asutuse nimi, aadress, sõjaväeosa number,
ameti- või töökoht, ülesanne, tegevussuund, väeliik, teenistuse või töötamise periood.
Muudatus on seotud eelnõu § 6 punkti 26 muudatusega, millega täiendatakse pikaajalise viisa
taotlemisel esitatavate kohustuslike andmete loetelu. Sellest tulenevalt on vaja viisaregistrisse
kanda pikaajalise viisa taotleja kohta eelnimetatud andmed.
Eelnõu § 9 punktiga 33 täiendatakse määruse nr 71 § 101 lõiget 1 punktiga 21, mille kohaselt
kantakse tähtajalise elamisloa kehtivuse lõppemisest tuleneva Eestis viibimise õiguse
pikaajalise viisana vormistamisel taotleja kohta andmekogusse tema kodakondsus või
kodakondsused. Muudatus on seotud eelnõu § 6 punktiga 29, mille kohaselt tuleb välismaalasel
esitada viibimisõiguse vormistamiseks kodakondsuse andmed. Kuna tähtajalise elamisloa
kehtivuse lõppemisest tuleneva Eestis viibimise õiguse vormistamisel esitatavate andmete
loetelu täiendatakse, on vaja vastav muudatus teha ka viisaregistri sättes, et oleks võimalik
täiendavad andmed kanda andmekogusse.
43
Eelnõu § 9 punktiga 34 asendatakse määruse nr 71 § 101 lõike 1 punktis 3 sõna „isikukood“
sõnaga „sünniaeg“. Muudatus on seotud eelnõu § 6 punktiga 30, mille kohaselt tuleb
välismaalasel edaspidi tähtajalise elamisloa kehtivuse lõppemisest tuleneva Eestis viibimise
õiguse vormistamisel esitada isikukoodi asemel oma sünniaeg. Kuna esitatavate andmete
loetelu muudetakse, on vaja vastav muudatus teha ka viisaregistri põhimääruse vastavas sättes.
Eelnõu § 9 punktiga 35 tunnistatakse kehtetuks määruse nr 71 § 12, milles on sätestatud
piiripunktis erandina viisa andmise kohta andmekogusse kantavad andmed. Tegemist on
tehnilise muudatusega. Viisaeeskirja artikkel 35 lõike 1 kohaselt võib erandjuhtudel anda viisa
piiripunktis. Viidatud artikkel sätestab tingimused, mis peavad olema täidetud sellisel juhul
viisa väljastamiseks. Väljastatava viisa puhul ei ole samas tegemist eraldi viisa liigiga, vaid
jätkuvalt on tegemist lühiajalise viisaga. Nii nagu tavapärase lühiajalise viisa taotlemise puhul
peab taotleja ka erandkorras piiril viisa taotlemisel esitama andmed, mis on nõutavad lühiajalise
viisa taotlemisel. Eelnevast tulenevalt on piiripunktis erandina antava viisa andmed kaetud
määruse nr 71 §-ga 9, mistõttu puudub vajadus andmete eraldi loetlemiseks §-is 12.
Eelnõu § 9 punktiga 36 täiendatakse määruse nr 71 § 14 punktidega 3–19, millega sätestatakse
viisaregistri andmeandjad. Kehtiva regulatsiooni kohaselt on viisaregistri andmeandjateks:
1) viisataotluse, viibimisaja pikendamise taotluse või §-des 101 ja 13 nimetatud avalduse
esitanud välismaalane;
2) PPA, KAPO ja VÄM neile seadusega või seaduse alusel kehtestatud õigusaktiga pandud
ülesannete piires.
Sätet täiendatakse uute punktidega, millega lisatakse viisaregistri andmeandjad ja nendelt
saadavad järgmised andmed:
1) automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteem (edaspidi ABIS) – välismaalase
biomeetrilised andmed;
2) eeltäidetud viisataotluse andmekogu – viisa taotlemisel nõutavad andmed;
3) Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste andmekogu – Eestis
ebaseadusliku viibimise ja Eestist lahkuma kohustamise menetlusega seotud andmed;
4) elamislubade ja töölubade register – välismaalase Eestis elamise ja töötamise menetlusega
seotud andmed;
5) infosüsteem POLIS – süüteomenetluse, ennetava tegevuse, otsimise ja jälitusmenetluse
andmestiku andmed;
6) Interpoli andmebaasid – isikuandmed ning varastatud või kaotatud reisidokumendi andmed;
7) isikut tõendavate dokumentide andmekogu – isiku tuvastamise ja isikusamasuse
kontrollimisega seotud andmed ning isikut tõendava dokumendi menetlusega seotud andmed;
8) karistusregister – välismaalase või muu taotlusega seotud isiku karistusandmed;
9) piirikontrolli andmekogu – välismaalase piiriületusega seotud andmed;
10) Schengeni infosüsteemi riiklik register – loovutamise või väljaandmise eesmärgil
tagaotsitava isiku andmed, välismaalase suhtes kohaldatud sissesõidukeelu andmed,
lahkumisettekirjutuse või kohtulahendiga pandud lahkumiskohustuse andmed, kadunud isiku
või sellise isiku andmed, kes on vaja tema enda turvalisuse huvides või kaitseks ohu eest
ajutiselt paigutada turvalisse paika, tagaotsitava tunnistaja ja süüdistatava või süüdimõistetu
andmed, andmed isiku, dokumendiplangi ja isikut tõendava dokumendi kohta varjatud,
küsitlus- või erikontrolli teostamiseks ning varastatud, ebaseaduslikult omastatud või kaotatud
dokumendiplangi ja kehtetuks tunnistatud isikut tõendava dokumendi andmed, mis on kantud
Schengeni infosüsteemi riiklikusse registrisse arestimise, konfiskeerimise või
kriminaalmenetluses asitõendi tagamiseks;
44
11) rahvastikuregister – taotleja elamisõiguse kontrolli ja seadusjärgse esindaja ning taotleja
Eestis või muus Schengeni konventsiooni liikmesriigis elava külastatava isiku ja taotleja
Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni
kodanikust perekonnaliikme isikuandmed, elu- ja viibimiskoha andmed,
perekonnaseisuandmed, surmaandmed ning vanemate, abikaasa või registreeritud elukaaslase
ja lapse andmed;
12) riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem – automaatkalkulaatori andmed ning
välismaalase isikliku toimikuga ning sellega seotud riiki sisenemise ja riigist lahkumise
andmestikuga või andmestikega ning sisenemiskeeluandmestikuga seotud andmed;
13) riiklik rahvusvahelise kaitse andmise register – taotleja, külastatava eraisiku, külastatava
juriidilise isiku esindaja, Euroopa Liidu kodanikust pereliikme rahvusvahelise kaitse või ajutise
kaitse menetlusega seotud andmed;
14) sissesõidukeeldude riiklik register – välismaalase suhtes kohaldatud sissesõidukeelu
andmed;
15) Euroopa Liidu ühtne viisainfosüsteem (edaspidi VIS) – lühiajalise viisa menetlusega seotud
andmed;
16) välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu – välismaalase
lühiajalise Eestis töötamise menetlusega seotud andmed;
17) äriregister – tööandjaga seotud andmed.
Eelnõu § 9 punktiga 37 tunnistatakse kehtetuks määruse nr 71 § 15, mis reguleerib
andmekogudevahelist andmevahetust. Samuti tunnistatakse kehtetuks § 16 punkt 2 ning § 17
lõige 3. Kehtivas määruse nr 71 §-is 15 on reguleeritud andmekogudevaheline andmevahetus.
Kuna viisaregistrile andmeandjad reguleeritakse edaspidi viisaregistri põhimääruse §-s 14, ei
ole otstarbekas hoida määruses eraldi sätet, mis reguleerib üksnes biomeetriliste andmete
andmevahetust ABIS-ga. Andmevahetus ABIS-ga on edaspidi reguleeritud määruse nr 71 § 14
punktis 3. Samuti tunnistatakse kehtetuks määruse nr 71 § 17 lõige 3, mis sätestab PPA-le,
KAPO-le ja VÄM-ile kohustuse pidada digitaalselt või paberil arvestust andmete
andmekogusse kandmise aja, andmete koosseisu ja andmeandjate üle. Ka selle sätte puhul on
tegemist dubleerimisega, sest edaspidi asub vastav kohustus määruse nr 71 § 4 lõike 1 punktis
8. Määruse nr 71 § 16 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks, kuna see on kaetud juba punktiga 1.
Tegemist on tehnilise muudatusega.
Eelnõu § 9 punktiga 38 asendatakse määruse nr 71 § 20 lõikes 2 sõnad „vastutava töötleja ning
Kaitsepolitseiameti ning Välisministeeriumi“ sõnadega „kaasvastutava töötleja“. Muudatus on
seotud eelnõu § 8 punktis 2 esitatud muudatusega, millega täpsustatakse viisaregistri vastutav,
kaasvastutav ja volitatud töötleja. Muudatus on tehniline.
Eelnõu § 9 punktiga 39 jäetakse määruse nr 71 § 20 lõike 6 esimesest lausest välja sõnad
„kolmandatele isikutele“. Tegemist on sõnastusliku muudatusega, kuna vastav täpsustus ei ole
vajalik.
Eelnõu § 9 punktiga 40 muudetakse määruse nr 71 § 20 lõiget 7, milles sätestatakse, et
infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu andmetele juurdepääs võimaldatakse tehniliste
võimaluste piires mahus, mis ei takista kaasvastutavale töötlejale pandud ülesannete täitmist.
Tegemist on sõnastusliku muudatusega. Kuna PPA, KAPO ning VäM on kaasvastutavad
töötlejad, muudetakse vastavalt sätte sõnastust. Ühtlasi jäetakse sarnaselt eelnõu § 9 punktis 39
tehtud muudatusele välja ebavajalik viide kolmandatele isikutele.
45
Eelnõu § 9 punktiga 41 asendatakse määruse nr 71 § 20 lõikes 8 sõnad „Euroopa Liidu
ühtsesse viisainfosüsteemi (edaspidi VIS)“ sõnadega „VIS-i“. Tegemist on tehnilise
muudatusega. Kuna vastav lühend on eelnõu § 9 punkti 36 muudatusega edaspidi esitatud
määruse nr 71 § 14 punktis 17, siis tuleb § 20 lõikes kasutada juba eelnevalt määruses esitatud
lühendit.
Eelnõu § 9 punktiga 42 täiendatakse määrust nr 71 §-ga 201, mille on sätestatud VIS andmetele
juurdepääsu andmine õiguskaitse eesmärgil.
Lõikes 1 sätestatakse, et VIS-i andmetele juurdepääsutaotlus esitatakse Politsei- ja
Piirivalveametile.
Lõikes 2 nähakse ette, et VIS-i andmeid võib töödelda üksnes kriminaalmenetluse seadustiku
(edaspidi KrMS) VIS-i andmeid võib töödelda üksnes kriminaalmenetluse seadustiku § 12619
lõikes 2 nimetatud kuriteo ennetamiseks, tõkestamiseks, avastamiseks ja menetlemiseks, sellise
kuriteoga seotud kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks ning korrarikkumise
kõrvaldamiseks. KrMS § 12619 lõike 2 kohaselt on lubatud riiki sisenemise ja riigist lahkumise
süsteemi andmeid töödelda üksnes KrMS § 4896 lõike 1 punktides 1–21 ja 23–3227 nimetatud
kuriteo ennetamiseks, tõkestamiseks, avastamiseks ja menetlemiseks, sellise kuriteoga seotud
kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks ning korrarikkumise kõrvaldamiseks.
Lõikes 3 sätestatakse, et PPA, KAPO, Rahapesu Andmebüroo, Välisluureamet, Maksu- ja
Tolliamet ning Keskkonnaamet võivad määruse nr 71 § 20 lõikes 2 sätestatud eesmärgil
taotleda ja saada VIS-i andmeid.
VIS-i kantud andmetele võimaldatakse juurdepääs kooskõlas VIS määrusega. Muudatus
tehakse õigusselguse eesmärgil. Muudatuse tulemusena on tagatud õigusselgus, et VIS-i riiklik
keskne juurdepääsupunkt on PPA. Samuti on muudatuse tulemusena olemas ülevaade, millise
terroriakti või muu raske kuriteo tõkestamiseks, avastamiseks ja menetlemiseks või karistuse
täideviimiseks võib õiguskaitse eesmärgil VIS-i andmeid töödelda ning kes on selleks pädevad
asutused.
Eelnõu § 9 punktiga 43 asendatakse määruse nr 71 § 21 lõigetes 1 ja 2 sõnad „vastutav töötleja,
Kaitsepolitseiamet või Välisministeerium“ sõnadega „kaasvastutav töötleja“. Muudatus on
seotud eelnõu § 9 punktis 2 esitatud muudatusega, millega täpsustatakse viisaregistri vastutav,
kaasvastutav ja volitatud töötleja. Muudatus on tehniline.
27 KrMS § 4896 lõike 1 punktides 1–21 ja 23–32 loetletud kuriteod on: kuritegelikus ühenduses osalemine,
terrorism; inimkaubandus; lapse seksuaalne ärakasutamine ja lapsporno; narkootilise ja psühhotroopse ainega
ebaseaduslik kauplemine ning nende ebaseaduslik sisse- ja väljavedu; relva, laskemoona ja lõhkeainega
ebaseaduslik kauplemine ning nende ebaseaduslik sisse- ja väljavedu; korruptsioon; pettus, sealhulgas pettus
Euroopa ühenduste 26. juuli 1995. aasta Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni tähenduses;
rahapesu; raha võltsimine; arvutikuritegu; keskkonnavastane kuritegu, sealhulgas ohustatud looma- ja taimeliikide
ning taimesortidega ebaseaduslik kauplemine ning nende ebaseaduslik sisse- ja väljavedu; ebaseaduslikule
piiriületamisele ja ebaseaduslikule riigis viibimisele kaasaaitamine; tapmine, raske tervisekahjustuse tekitamine;
inimorganite ja -kudedega ebaseaduslik kauplemine; inimrööv, ebaseaduslik vabaduse võtmine ja pantvangi
võtmine; rassism ja ksenofoobia; organiseeritud või relvastatud vargus või röövimine; kultuuriväärtustega
ebaseaduslik kauplemine ning nende ebaseaduslik sisse- ja väljavedu; kelmus; väljapressimine; haldusdokumendi
võltsimine ja sellega kauplemine; maksevahendi võltsimine; hormoonpreparaatide ja kasvukiirendajatega
ebaseaduslik kauplemine ning nende ebaseaduslik sisse- ja väljavedu; tuumamaterjali ja radioaktiivse ainega
ebaseaduslik kauplemine ning nende ebaseaduslik sisse- ja väljavedu; varastatud sõidukitega kauplemine;
vägistamine; süütamine; Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule alluvad kuriteod; õhusõiduki või laeva
kaaperdamine; sabotaaž.
46
Eelnõu § 9 punktiga 44 asendatakse määruse nr 71 § 21 lõike 1 punktis 2 sõnad „seaduses
sätestatud“ sõnaga „õiguslik“. Tegemist on sõnastusliku muudatusega. Andmete väljastamiseks
andmekogust peab isikul olema õiguslik alus. Muudatus on tehniline.
Eelnõu § 9 punktiga 45 muudetakse määruse nr 71 § 26 tekst. Muudatuse kohaselt
likvideeritakse andmekogu seaduse alusel. Kuna andmekogu asutamiseks ettenähtud
volitusnorm asub VMS-is, otsustab andmekogu olemasolu üle seadusandja.
Eelnõu §-ga 10 muudetakse määrust nr 27.
Eelnõu § 10 punktiga 1 täiendatakse määruse nr 27 § 7 punktiga 71, mille kohaselt kantakse
välismaalase lühiajalise Eestis töötamise andmekogusse andmed välismaalase õppimise,
töötamise ja muude oluliste asjaolude kohta. Määruse muudatuse puhul ei ole tegemist LTR
menetluse uuendusega, vaid õiguskord viiakse kooskõlla praktikas toimuvaga. Muudatus on
seotud eelnõu § 11 punktis 16 esitatud muudatusega, mille kohaselt esitatakse välismaalase
kohta, kelle lühiajalise Eestis töötamise registreerimist taotletakse, edaspidi ka andmed
õppimise, töötamise ja muude oluliste asjaolude kohta. Kuna taotlemisel esitatavate andmete
loetelu täiendatakse, on vaja vastav muudatus teha ka LTR andmekogu sätetes, et oleks
võimalik täiendavad andmed kanda andmekogusse.
Eelnõu § 10 punktiga 2 täiendatakse määruse nr 27 § 7 punkti 11 pärast sõna „alus“ sõnadega
„, sealhulgas andmed teise Euroopa Liidu või Schengeni konventsiooni liikmesriigi kehtiva
viisa või elamisloa omamise kohta, sealhulgas viisa või elamisloa liik ja kehtivusaeg ning
väljaandja riik“. Muudatus on seotud eelnõu § 11 punktis 17 esitatud muudatusega, mille
kohaselt esitatakse välismaalase kohta, kelle lühiajalise Eestis töötamise registreerimist
taotletakse, edaspidi ka andmed teise Euroopa Liidu või Schengeni konventsiooni liikmesriigi
kehtiva viisa või elamisloa omamise kohta, sealhulgas viisa või elamisloa liik ja kehtivusaeg
ning väljaandja riik. Kuna taotlemisel esitatavate andmete loetelu täiendatakse, on vaja vastav
muudatus teha ka LTR andmekogu sätetes, et oleks võimalik täiendavad andmed kanda
andmekogusse.
Eelnõu § 10 punktiga 3 täiendatakse määruse nr 27 § 10 punkti 15 pärast sõna „iduettevõtte“
sõnadega „või kasvuettevõtte“. Määruse nr 27 § 10 punkti 15 kohaselt kantakse välismaalase
lühiajalise Eestis töötamise kohta iduettevõtte määratlusele vastavuse hindamise
ekspertkomisjonile esitatud taotluse number. Muudatuse tulemusel kantakse andmekogusse
kasvuettevõtte määratlusele vastavuse hindamise ekspertkomisjonile esitatud taotluse number.
Muudatusega viiakse määrus nr 27 kooskõlla 1. märtsil 2024 jõustunud määrusega nr 2, millega
sätestati, et ettevõtte vastamist VMS-i § 1063 lõikes 1 sätestatud tingimustele hindab sarnaselt
iduettevõttele ekspertkomisjon. Enne selle määruse jõustumist hindas ettevõtte vastamist
kasvuettevõttele ettenähtud tingimustele PPA. Eeltoodust tulenevalt on vaja täiendada
määruses nr 27 sätestatud andmekogusse kantavate andmete andmekoosseisu.
Eelnõu § 10 punktiga 4 täiendatakse määruse nr 27 § 10 punktiga 21, mille kohaselt kantakse
välismaalase lühiajalise Eestis töötamise andmekogusse märge spordialaliidu nõusoleku kohta
välismaalase Eestisse tööle asumiseks sportlasena, treenerina, spordikohtunikuna või
sporditöötajana, kui välismaalase tööandja ei ole spordialaliit ja LTR puhul taotletakse VMS-i
§ 107 lõike 12 punktis 4 sätestatud erandi kohaldamist. Määruse muudatuse puhul ei ole
tegemist LTR menetluse uuendusega, vaid õiguskord viiakse kooskõlla praktikas toimuvaga.
Muudatus on seotud eelnõu § 11 punktis 12 esitatud muudatusega, mis näeb ette sportlasena,
47
treenerina, spordikohtunikuna või sporditöötajana lühiajalise Eestis töötamise registreerimise
taotlemisel tuleb esitada ka spordialaliidu nõusolek, kui välismaalase tööandja ei ole
spordialaliit. Kuna nõusoleku esitamise kohta tehakse ka eraldi märge LTR andmekogus, on
vaja vastav muudatus teha ka andmekogu sättes.
Eelnõu § 10 punktidega 5 ja 6 täiendatakse määruse nr 27 § 12 punktide 5 ja 16 sõnastusi.
Muudatused tehakse sõnastuse ühtlustamise eesmärgil, et kõigi PPA andmekogude automaatne
andmevahetus oleks ühetaoliste päringute puhul ühetaoliselt sõnastatud.
Eelnõu §-ga 11 muudetakse määrust nr 67.
Eelnõu § 11 punktiga 1 asendatakse määruse nr 67 § 1 pealkirjas ja lõikes 1, § 6 lõike 3 ja 4
sissejuhatavas lauseosas ning lõikes 12, § 7 lõikes 6, 7 ja 8, § 8 lõike 21 sissejuhatavas lauseosas
ning lõike 5 punktis 8, 9 ja 10 sõnad „lühiajaline töötamine“ sõnadega „lühiajaline Eestis
töötamine“ vastavas käändes. Muudatus tehakse mõistete ühtlustamise ja õigusselguse
eesmärgil.
Eelnõu § 11 punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks määruse nr 67 § 1 lõiked 4–5. Määruse nr 67
§ 1 lõike 4 kohaselt esitab tööandja või tema volitatud isik VMS-i § 106 lõigetes 14, 13 ja 17
nimetatud juhul PPA-le enne välismaalase tööle asumist teate välismaalase lühiajalise Eestis
töötamise registreerimiseks. § 1 lõike 41 kohaselt võib VMS-i § 106 lõikes 10 sätestatud
tingimustel tööandja või tema volitatud isik esitada PPA-le enne välismaalase tööle asumist
teate välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimiseks, kui välismaalane on viimase
viie aasta jooksul töötanud Eestis hooajatöötajana ja tema lühiajalise Eestis töötamise
registreerimist ei ole kehtetuks tunnistatud vastavalt VMS-i §-le 109. § 1 lõike 5 kohaselt
kohaldatakse lõigetes 4 ja 41 nimetatud teate esitamisele määruses sätestatud taotluse esitamise
nõudeid. Muudatused on seotud VMS-i muutmise eelnõuga, millega muudetakse VMS-i § 1071
ning eelnõu § 11 punktis 14 toodud muudatusega. Muudatusega viiakse määrus nr 67 kooskõlla
seadusega.
Eelnõu § 11 punktiga 3 muudetakse määruse nr 67 § 2 lõiget 1. Kehtiva regulatsiooni kohaselt
peab taotlus olema täidetud eesti, inglise või vene keeles ning suurtähtedega. Muudatusega
sätestatakse, et taotlus peab olema täidetud loetavalt ja üheselt mõistetavalt eesti või inglise
keeles. Muudatus tehakse mõistete ühtlustamise ja õigusselguse eesmärgil. Muudatuse
tulemusena jääb sättest välja taotluse suurtähtedega täitmise nõue, mis oli enne
eeltaotluskeskkonna lahenduse kasutuselevõtmist vajalik, kuna tööandja täitis ankeedi käsitsi.
Selleks, et esitatud andmed oleksid võimalikult hästi loetavad, oli sätestatud suurtähtedega
täitmise nõue. Muudatus tehakse, kuna praktikas täidavad tööandjad LTR taotlusankeedi
elektroonilises eeltaotluskeskkonnas. Elektrooniliselt täidetud ankeedi puhul ei ole
suurtähtedega täitmise nõue enam vajalik, kuna ka väiketähes täidetud ankeet on haldusorganile
hõlpsalt loetav. Lisaks on muudatus seotud VMS-i muutmise eelnõuga, millega jäetakse VMS-
i § 29 lõikest 4 välja taotluse esitamise võimalus vene keeles. Muudatusega viiakse määrus nr
67 kooskõlla seadusega.
Eelnõu § 11 punktiga 4 täiendatakse määruse nr 67 § 5 punktiga 5. Määruse nr 67 § 5 sätestab
loetelu dokumentidest, mis tuleb esitada lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotlemisel.
Seda loetelu täiendatakse ning nähakse ette, et lühiajalise Eestis töötamise registreerimise
taotlemisel tuleb edaspidi esitada ka VMS-i §-s 8 sätestatud tegevust tõendav dokument.
Muudatuse puhul ei ole tegemist LTR menetluse uuendusega, vaid õiguskord viiakse kooskõlla
praktikas toimuvaga. VMS-i tähenduses välismaalase Eestis töötamist tõendav dokumendiks
48
võib näiteks olla tööleping, tööandja kinnitus siduva tööpakkumise osa, võlaõiguslik leping.
PPA küsib seda dokumenti LTR menetluses praktikas tööandjalt ka praegu. Muudatuse
tulemusena on tööandjal edaspidi olemas teadmine, et vastavad dokumendid tuleb taotlemisel
esitada. Muudatus tehakse õigusselguse eesmärgil.
Samuti on VMS-i §-s 8 sätestatud tegevust tõendav dokumendi esitamisega seotud muudatus
seotud hooajatöötajate direktiivi28 nõuetekohase rakendamisega. Hooajatöötajate direktiivi
artikkel 5 punkt a näeb ette, et liikmesriiki lubamise taotlusele tuleb lisada kehtiv tööleping või
siduv tööpakkumine, milles on täpsustatud töö koht ja liik, töötamise kestus, töötasu, töötunnid
nädalas või kuus, mis tahes tasustatud puhkuse pikkus, vajaduse korral muud asjakohased
töötingimused ning võimaluse korral tööle asumise kuupäev.
Eelnõu § 11 punktiga 5 tunnistatakse kehtetuks määruse nr 67 § 6 lõige 2. Määruse nr 67 § 6
lõike 2 kohaselt kinnitab taotleja lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotlemisel VMS-
i § 106 lõikes 7 sätestatud alusel töötamiseks renditöötajana taotluse allkirjastamisega, et tal on
deposiidis vahendeid vähemalt kümne protsendi ulatuses välismaalase töötasufondist.
Muudatus on seotud VMS-i muutmise eelnõuga, millega tunnistatakse kehtetuks VMS-i § 106
lõikes 81 ja 9 ning § 1761 lõikes 21 ja 3 sätestatud deposiidi või garantii nõue. Muudatusega
viiakse määrus nr 67 kooskõlla seadusega.
Eelnõu § 11 punktiga 6 asendatakse määruse nr 67 § 6 lõike 3 punktis 1 sõna
„ töölepinguseaduse“ sõnadega „töölepingu seaduse“. Muudatus on tehniline.
Eelnõu § 11 punktiga 7 asendatakse määruse nr 67 § 6 lõikes 8 sõnad „eksperdikomisjoni
arvamuse või vastavad andmed, sealhulgas eksperdikomisjoni“ sõnadega „ekspertkomisjoni
arvamuse või vastavad andmed, sealhulgas ekspertkomisjonile esitatud“. Kehtiva sätte kohaselt
esitab tööandja lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotlemisel VMS-i § 106
lõike 14 punkti 4 alusel töötamiseks iduettevõttes iduettevõtte määratlusele vastavuse
hindamise eksperdikomisjoni arvamuse või vastavad andmed, sealhulgas eksperdikomisjoni
taotluse numbri.
Muudatus tehakse mõistete ühtlustamise ja õigusselguse eesmärgil. Määruses nr 67 võetakse
kasutusele sõna „eksperdikomisjon“ asemel sõna „ekspertkomisjon“29. Samuti täpsustatakse, et
VMS-i § 106 lõike 14 punkti 4 alusel LTR-i taotlev tööandja peab taotlusele lisama
ekspertkomisjonile esitatud taotluse numbri. Kehtivast sõnastusest saab välja lugeda, et
tööandja peab esitama ekspertkomisjoni esitatud taotluse numbri. Tegelikult ekspertkomisjon
taotlust ei esita, taotlus esitatakse ekspertkomisjonile ja kui see on esitatud, saab taotlus
automaatselt numbri. Selleks ajaks, kui tööandja esitab LTR taotluse, on tal olemas
ekspertkomisjoni arvamus. Kuivõrd ekspertkomisjoni arvamus saab ekspertkomisjonile
esitatud taotluse numbri, esitab tööandja LTR taotlemisel numbri, mille saab
ekspertkomisjonile esitatud taotlus.
Eelnõu § 11 punktiga 8 täiendatakse määruse nr 67 § 6 lõikega 91. Määruse nr 67 § 6 sätestab
LTR taotlemise korral esitatavad dokumendid. Analoogselt LTR taotlemise korral töötamiseks
iduettevõttes kohaldatavatele eranditele (määruse nr 67 § 6 lõiked 8 ja 9) sätestatakse
28 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/36/EL kolmandate riikide kodanike
hooajatöötajatena riiki sisenemise ja seal viibimise tingimuste kohta. – ELT L 94, 28.03.2014, lk 375–390. 29 Sama termin võeti kasutusele siseministri 16. jaanuari 2024 määruses nr 2 „Iduettevõtte või kasvuettevõtte
määratlusele vastavuse hindamise tingimused ja kord ning selleks esitatavate andmete ja tõendite loetelu ning
nende esitamise nõuded“.
49
kõnesoleva muudatusega erandid LTR korral töötamiseks kasvuettevõttes. Lõike 91 kohaselt
esitab tööandja LTR taotlemise korral töötamiseks kasvuettevõttes VMS-i § 1063 tähenduses
erisuse kohaldamiseks kasvuettevõtte määratlusele vastavuse hindamise ekspertkomisjoni
arvamuse või vastavad andmed, sealhulgas ekspertkomisjonile esitatud taotluse numbri.
Eelnõu § 11 punktiga 9 täiendatakse määruse nr 67 § 6 lõike 10 sissejuhatavat lauseosa pärast
sõna „sisalduvad“ sõnaga „vähemalt“. Määruse nr 67 § 6 lõige 10 sätestab loetelu andmetest,
mida peab sisaldama LTR taotlemisel VMS-i § 106 lõike 15 alusel töötamiseks praktika korras
esitatav leping. Kehtiva sätte kohaselt ei tohiks leping sisaldada muid andmeid, kui säte ette
näeb. Siiski tuleb arvestada ka lepinguvabaduse põhimõttega, mis seisneb vabaduses valida,
milline leping, millise sisuga, kellega ja millises vormis sõlmitakse. Seega võib töötamiseks
praktika korras sõlmitav leping sisaldada lisaks määruse nr 67 § 6 lõikes 10 loetletud andmetele
sisaldada ka muid andmeid. Muudatus võimaldab esitada lepingu, mis sisaldab vajalikke
andmeid LTR registreerimiseks ja lisaks sellele võib leping sisalda muid andmeid, milles
lepingupooled on kokku leppinud. Muudatus tehakse õigusselguse eesmärgil.
Eelnõu § 11 punktiga 10 tunnistatakse kehtetuks määruse nr 67 § 6 lõige 11. Määruse nr 67
§ 6 lõike 11 kohaselt esitatakse lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotlemisel VMS-i
§ 1061 alusel tegutsemiseks lapsehoidja-koduabilisena leping, milles sisalduvad järgmised
andmed:
1) välismaalase õigused ja kohustused;
2) välismaalase tööülesanded;
3) välismaalase töötundide arv;
4) välismaalasele makstava tasu suurus.
Sätte kehtetuks tunnistamine on seotud VMS-i muutmise eelnõuga, millega tunnistatakse
kehtetuks VMS-i § 181430. Muudatusega viiakse määrus nr 67 kooskõlla seadusega.
Eelnõu § 11 punktiga 11 muudetakse määruse nr 67 § 6 lõiget 13. Kehtiva sätte kohaselt võib
PPA lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotlemisel VMS-i § 1063 alusel töötamiseks
kasvuettevõttes nõuda äriühingult kirjalikku selgitust selle kohta, kuidas äriühing vastab VMS-
i § 1063 lõikes 1 sätestatud määratlusele. Muudatusega viiakse määrus nr 67 kooskõlla 1. märtsil
2024 jõustunud määrusega nr 2, millega sätestati, et ettevõtte vastamist VMS-i § 1063 lõikes 1
sätestatud tingimustele hindab sarnaselt iduettevõttele ekspertkomisjon. Enne selle määruse
jõustumist hindas ettevõtte vastamist kasvuettevõttele ettenähtud tingimustele PPA. Eeltoodust
tulenevalt on vaja muuta ka määrust nr 67.
Eelnõu § 11 punktiga 12 täiendatakse määruse nr 67 § 6 lõikega 14, mille kohaselt esitatakse
lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotlemisel VMS-i § 106 lõike 1 alusel töötamiseks
sportlasena, treenerina, spordikohtunikuna või sporditöötajana spordialaliidu nõusolek
välismaalase Eestisse tööle asumise kohta, kui välismaalase tööandja ei ole spordialaliit.
Muudatus on vajalik selleks, et viia tänane menetluspraktika ja määrus kooskõlla VMS-i § 107
lõike 12 punktis 4 sätestatuga. VMS-i § 107 lõike 12 punkt 4 näeb ette palgakriteeriumi nõudest
erandi kohaldamise võimaluse, kui tegemist on erialase tegevusega sportlasena, treenerina,
spordikohtunikuna või sporditöötajana spordialaliidu kutsel. Praktikas on esinenud olukordi,
kus LTR taotluse on PPA-le esitanud mitte spordialaliit vaid spordiklubi. Seega on sellistel
juhtudel, kus LTR taotluse esitab spordiklubi mitte spordialaliit, vajalik esitada lisaks taotlusele
30 VMS-i § 1814 sätestab lapsehoidja-koduabilisena Eestis tegutsemise erisused.
50
ka spordialaliidu nõusolek. Määruse muudatuse puhul ei ole tegemist LTR menetluse
uuendusega, vaid õiguskord viiakse kooskõlla praktikas toimuvaga.
Eelnõu § 11 punktiga 13 muudetakse määruse nr 67 § 7 lõikeid 2 ja 21. Kehtiva määruse nr 67
§ 7 lõike 2 kohaselt loetakse VMS-i § 106 lõigetes 14, 13 ja 17 nimetatud juhul välismaalase
lühiajaline Eestis töötamine registreerituks alates samast kalendripäevast, kui tööandja või tema
volitatud isik esitab määruses sätestatud korras PPA-le teate välismaalase lühiajalise Eestis
töötamise registreerimiseks. Lõige 21 sätestab, et kui välismaalane on viimase viie aasta jooksul
töötanud Eestis hooajatöötajana, tema lühiajalise Eestis töötamise registreerimist ei ole
kehtetuks tunnistatud VMS-i §-s 109 sätestatu kohaselt ning lühiajalise töötamise
registreerimist taotletakse VMS-i § 106 lõike 10 alusel, loetakse välismaalase lühiajaline Eestis
töötamine registreerituks alates samast kalendripäevast, kui tööandja või tema volitatud isik on
esitanud määruses sätestatud korras PPA-le teate välismaalase lühiajalise Eestis töötamise
registreerimiseks.
Muudatusega täpsustatakse sätete sõnastust ja lõike 2 kohaselt on edaspidi VMS-i § 106
lõikes 14, 13 ja 17 nimetatud juhul välismaalase Eestis töötamine seaduslik kuni taotluse suhtes
otsuse tegemiseni, kui tööandja või tema volitatud isik on esitanud PPA-le välismaalase
lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotluse. Lõike 21 kohaselt on välismaalase Eestis
töötamine seaduslik kuni taotluse suhtes otsuse tegemiseni, kui välismaalase lühiajalise Eestis
töötamise registreerimist taotletakse VMS-i § 106 lõike 10 alusel, järgmistel tingimustel:
1) tööandja või tema esindusõigusega isik on esitanud määruses sätestatud korras PPA-le
välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotluse;
2) välismaalane on viimase viie aasta jooksul töötanud Eestis hooajatöötajana ja
3) välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimist ei ole kehtetuks tunnistatud VMS-i
§-s 109 sätestatu kohaselt.
Muudatused on seotud VMS-i muutmise eelnõuga, millega muudetakse VMS-i § 1071.
Muudatusega viiakse määrus nr 67 kooskõlla seadusega.
Eelnõu § 11 punktiga 14 täiendatakse määruse nr 67 § 7 lõiget 8 pärast sõna „välismaalast“
sõnaga „kirjalikult“. Muudatus on seotud hooajatöötajate direktiivi31 nõuetekohase
rakendamisega. Kehtiv määruse regulatsioon näeb ette, et kui lühiajaline Eestis töötamine
registreeritakse VMS-i § 106 lõike 10 alusel ehk hooajatöö eesmärgil, informeeritakse
välismaalast tema lühiajalise Eestis töötamisega seonduvatest õigustest ja kohustustest
täpsustamata, mil viisil informeerimine toimub. Hooajatöötaja direktiivi artikkel 11 sätestab, et
kui liikmesriigid väljastavad hooajatöötajatele hooajatöö eesmärgil loa, teavitavad nad
hooajatöötajaid kirjalikult nende käesoleva direktiivi kohastest õigustest ja kohustustest,
sealhulgas kaebuse esitamise menetlustest. Praktikas teavitab hooajatöötajaid kirjalikult nende
õigustest ja kohustustest. Vastav infoleht on toodud ka PPA kodulehel nii eesti keeles, inglise
keeles kui ka vene keeles. Selleks, et viia määrus kooskõlla hooajatöötajate direktiivi ja
praktikas toimuvaga, on vaja vastav täpsustus teha ka määruse sõnastuses.
Eelnõu § 11 punktiga 15 asendatakse määruse nr 67 § 8 lõike 4 sissejuhatavas lauseosas sõnad
„kellele taotletakse lühiajalise Eestis töötamise registreerimist“ sõnadega „kelle lühiajalise
Eestis töötamise registreerimist taotletakse“. Muudatus tehakse mõistete ühtlustamise ja
õigusselguse eesmärgil.
31 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/36/EL kolmandate riikide kodanike
hooajatöötajatena riiki sisenemise ja seal viibimise tingimuste kohta. – ELT L 94, 28.03.2014, lk 375–390.
51
Eelnõu § 11 punktidega 16 ja 17 täiendatakse määruse nr 67 § 8 lõiget 4 punktidega 61 ja 8.
Määruse nr 67 § 8 lõige 4 sätestab loetelu andmetest, mis tuleb esitada välismaalase kohta, kelle
lühiajalise Eestis töötamise registreerimist taotletakse.
Punktiga 16 täiendatakse määruse nr 67 § 8 lõiget 4 punktiga 61. Andmete loetelu täiendatakse
uue punktiga, mille kohaselt tuleb tööandjal edaspidi välismaalase lühiajalise Eestis töötamise
registreerimise taotlemisel esitada andmed välismaalase õppimise, töötamise ja muude oluliste
asjaolude kohta. Muudatuse puhul ei ole tegemist LTR menetluse uuendusega, vaid õiguskord
viiakse kooskõlla praktikas toimuvaga. PPA küsib seda dokumenti LTR menetluses praktikas
tööandjalt ka praegu. Muudatuse tulemusena on tööandjal edaspidi olemas teadmine, et
vastavad dokumendid tuleb taotlemisel esitada. Muudatus tehakse õigusselguse eesmärgil.
Punktiga 17 täiendatakse määruse nr 67 § 8 lõiget 4 punktiga 8. Andmete loetelu täiendatakse
uue punktiga, mille kohaselt tuleb edaspidi esitada andmed teise Euroopa Liidu või Schengeni
konventsiooni liikmesriigi kehtiva viisa või elamisloa omamise kohta, sealhulgas viisa või
elamisloa liik ja kehtivusaeg ning väljaandja riik. Muudatus on vajalik, kuna aitab nii tööandjal
kui ka PPA-l ennetavalt kindlaks teha, kas Eestisse tööle tulla soovival välismaalasel on juba
Eestisse saabumiseks ja siin ajutiseks viibimiseks seaduslik alus. VMS-i § 106 lõike 1 kohaselt
võib lühiajaliselt Eestis töötada välismaalane, kellel on seaduslik alus Eestis ajutiseks
viibimiseks ning kelle töötamine on enne tööle asumist registreeritud PPA. VMS-i § 286 lõige
1 sätestab, et tööandja on kohustatud kontrollima, et tema juures töötaval välismaalasel oleks
Eestis viibimiseks ja töötamiseks õiguslik alus. Seega on muudatuse tulemusel tööandjal
võimalik täita tööandja kohustusi ning PPA-l ennetavalt kontrollida ja veenduda, et Eestisse
tööle tulev välismaalane täidab VMS-i nõudeid.
Eelnõu § 11 punktiga 18 tunnistatakse kehtetuks määruse nr 67 § 8 lõike 5 punkt 11. Määruse
nr 67 § 8 lõike 5 punkti 11 kohaselt tuleb märkida lühiajalise Eestis töötamise taotluses, et
tööandja tegutseb iduettevõttena. Määruse muudatuste puhul ei ole tegemist LTR menetluse
uuendusega, vaid õiguskord viiakse kooskõlla praktikas toimuvaga. Kehtiv regulatsioon
sätestab, et taotlemisel esitab tööandja lühiajalise Eestis töötamise kohta lühiajalise töötamise
taotlemise aluse. Muudatusega viiakse määrus kooskõlla praktikaga. Praktikas puudub vajadus
teha taotluses eraldi märget selle kohta, et tööandja tegutseb iduettevõttena. PPA-le piisab, kui
taotlusel on märgitud elamisloa lühiajalise töötamise taotlemise aluse. Sellest koos
ekspertkomisjonile esitatud taotluse numbriga piisab, et tuvastada ja kontrollida, kas tegemist
on tööandjaga, kes tegutseb iduettevõttena.
Eelnõu § 11 punktiga 19 täiendatakse määruse nr 67 § 8 lõikega 7 ning nähakse ette erisus
välismaalase elulooandmete esitamisest. Tööandjalt ei nõuta välismaalase elulooandmete
esitamist, kui andmed on esitatud varasemalt välismaalase lühiajalise Eestis töötamise
registreerimise, pikaajalise viisa või elamisloa taotlemisel ja need ei ole pärast eelmise
välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise, pikaajalise viisa või elamisloa taotluse
esitamist muutunud. Kui tööandja või välismaalane on varasema menetluse raames juba PPA-
le esitanud välismaalase elulooandmed ning asjaoludes muutusi ei ole, siis on ebamõistlik
nõude samade andmete uuesti esitamist. Jätkuvalt kehtib andmete esitamisel minimaalsuse
põhimõte ehk taotlemisel tuleb esitada üksnes andmed, mis ei ole PPA-le teada.
Eelnõu § 12 sätestab määruse jõustumise.
Eelnõu § 1, § 2 punktid 5–6, 8–11, 14–16, 18, 20 ja 21, § 4, § 5, § 6 punktid 2, 6, 9–11, 13–
14, 17–21 ja 28, § 7 punktid 1–6, 17–19, 21–23, 31–33, 35, 39, 42, 47–48, 50–51, 57–58,
52
60–62, 54, 66, 68–69, 70, § 9 punktid 29, 31, 36 ja 41, § 10 punktid 3, 5–6 ning § 11 punktid
1, 3, 6–11, 14–15 jõustuvad üldises korras, sest nende jõustumine on seotud VMS-i
muutmise eelnõu üldises korras jõustuvate muudatustega või nende rakendamine ei eelda
ettevalmistus- ja üleminekuaega.
Eelnõu § 2 punktid 2–4, 7, 12 ja 19, § 3, § 6 punktid 1, 3–5, 7–8, 12, 15–16, 22–27 ja 29–
34, § 7 punktid 7–13, 15–16, 24, 26–30, 34, 36–38, 40–41, 43–46, 49, 52–56, 59, 63, 65,
67 ja 71, § 8, § 9 punktid 1–28, 30, 32–35, 37–40 ja 43–45, § 10 punktid 1–2 ja 4 ning § 11
punktid 2, 4–5, 12–13 ja 16–19 jõustuvad 2026. aasta 1. jaanuaril, sest nende
rakendamiseks on vaja arendada viisaregistrit, ETR-i ja LTR-i ning seetõttu on vaja ka
ettevalmistus- ja üleminekuaega.
Eelnõu § 9 punkt 42 jõustub kuupäeval, mille Euroopa Komisjon määrab Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1240 artikli 88 lõike 1 alusel vastu võetud
otsuses Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteemi kasutusele võtmiseks. Nimetatud kuupäeval
jõustub ka KrMS-i § 12619, millele määruse nr 71 uues §-s viidatakse. Jõustumist ei saa
siduda konkreetse kuupäevaga, sest Euroopa Komisjon ei ole veel ETIAS-e kasutusele
võtmise kuupäeva otsustanud. Komisjoni otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas ja
Siseministeerium korraldab Riigi Teataja teavitamise.
Eelnõu § 2 punktid 1, 13, 17 ja 22, millega muudetakse ETR-i nimetus elamislubade ja
elamisõiguste andmekoguks ning millega reguleeritakse paberivaba asjaajamist, jõustuvad
2028. aasta 1. jaanuaril, sest muudatus on seotud VMS-i muutmise eelnõuga, millega
muudetakse ETR-i nimetust 2028. aasta 1. jaanuarist ja muudatused eeldavad ETR-i
arendustöid.
Eelnõu § 7 punktid 14, 20 ja 25 jõustuvad 2029. aasta 1. jaanuaril, kui on planeeritud
valmima ETR-i ning töötukassa andmekogude andmevahetuslahendus.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Eelnõuga täpsustatakse siseriiklikku õigusesse
üle võetud Euroopa Liidu õigust:
1) hooajatöötajate direktiiv 2014/36/EL;
2) direktiiv (EL) 2021/1883;
3) direktiiv 2004/38/EÜ.
Eelnõu koostamisel on arvestatud ka viisaeeskirja, VIS määrusega ning isikuandmete
töötlemise põhimõtteid, mis on kooskõlas isikuandmete kaitse üldmäärusega.
4. Määruse mõjud
Eelnõuga viiakse siseministri määrused kooskõlla seadusega, samuti ajakohastatud
menetluspraktika ja muutunud julgeolekuolukorra vajadustega ning tagatakse viisa, elamisloa
ja LTR taotluste sujuv menetlemine haldusorganis.
Eelnõuga tehakse järgmised olulisemad muudatused:
LTR taotlemisel on tööandjal kohustus esitada välismaalase elulooandmed ja Eestis
töötamist tõendav dokument;
53
pikaajalise viisa taotlemisel on välismaalasel kohustus esitada: pangakonto väljavõte,
reisipileti broneering Eestisse, dokument välisriigis karistatuse kohta ja sotsiaalmeedia
kontode andmed ning sarnaselt elamisloa taotlemisel esitatavatele andmetele ka
elulooandmed, pereliikmete ja lähedaste sugulaste andmed ning ajateenistuses,
relvajõududes, kaadrisõjaväelasena või luure- või julgeolekuteenistuses teenimise ja
töötamise andmed;
tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise taotlemisel on välismaalasel kohustus esitada
sarnaselt pikaajalise viisa taotlemisel esitatavatele dokumentide ja andmetele ka
pangakonto väljavõte, dokument välisriigis karistatuse kohta ja sotsiaalmeedia kontode
andmed;
töötamise eesmärgil tähtajalise elamisloa taotlemisel tuleb sarnaselt LTR taotlemisele
välismaalasel esitada Eestis töötamist tõendav dokument;
ajakohastatakse pikaajalise viisa taotluse ning tähtajalise elamisloa taotluse
menetlustähtaegasid;
alandatakse kaugtöö tegemise eesmärgil viisa taotlejate piisavate rahaliste vahendite
määra viies selle teiste EL liikmesriikidega sarnasemale tasemele.
Enamus muudatuste puhul ei ole tegemist menetluste uuendustega, vaid õiguskord viiakse
kooskõlla praktikaga. Muudatused, mis puudutavad sotsiaalmeedia kontode andmete ja
välisriigis karistatuse kohta dokumendi esitamist võimaldavad haldusorganil hinnata taotlejaga
seonduvaid asjaolusid tervikuna ja põhjalikumalt veenduda, et Eesti saabuvad välismaalased ei
kujuta ohtu riigi julgeolekule või avalikule korrale.
4.1 Mõju riigiasutuste korraldusele
Sihtrühm: 1) PPA ametnikud, kes teevad viisa, lühiajalise Eestis töötamise registreerimise ning elamisloa
eel- ja järelkontrolli, s.o umbes 250 ametnikku;
2) konsulaarametnikud, kes viivad läbi viisamenetlusi ja võtavad vastu tähtajalise elamisloa
taotlusi, s.o umbes 40 konsulaarametnikku;
Aastal 2023 oli riigiametnikke Eestis 712032. Seega on PPA ametnike ja konsulaarametnike arv
võrreldes riigiametnike koguarvuga väike.
Mõju ulatus on väike. määruse kehtestamisega ei muutu märkimisväärselt haldusorganite
töökorraldus. Muudatuste tulemusena viiakse õiguskord kooskõlla praktikas toimuvaga ning
võimaldatakse haldusorganile piisavalt aega taotlusega seonduvate asjaolude hindamiseks.
Seega paraneb eelduslikult menetluste kvaliteet ja arusaadavus haldusvälistele isikutele, mis
avaldab positiivset mõju riigiasutuste töökorraldusele. Lisaks aitavad muudatused kaasa
turvalisuse, avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamisele, mistõttu on muudatustel samuti
positiivne mõju asutuste töökorraldusele.
Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna eelnõuga ei muudeta riigiasutuste põhiülesandeid ja
töökorraldusmuudatused on ühekordsed.
Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on keskmine. Muudatuste rakendamiseks on vaja teha
arendustöid, kuid muudatused ei mõjuta oluliselt asutuse senist töökorraldust. Võimalikke
riske, et muudatustest ei olda teadlikud ning need ei rakendu eesmärgipäraselt, aitab maandada
tõhus ja pidev teavitus- ja koolitustegevus.
32 Avaliku teenistuse aastaraamat 2023, lk 15.
54
Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatustega kaasneb sihtrühmale oluline positiivne mõju,
kuna õiguskord viiakse kooskõlla praktikaga ja muutunud julgeolekuolukorra vajadustega ning
seeläbi tagatakse viisa, elamisloa ja LTR taotluste sujuv menetlemine haldusorganis. See
omakorda aitab kaasa VMS-i tõhusamale rakendamisele ning lihtsustab PPA ja
konsulaarametnike tööd.
4.2 Mõju riigi julgeolekule ja siseturvalisusele
Sihtrühm: Eesti elanikud. 2025. aasta alguse seisuga elas Eestis 1 369 285 inimest.33
Mõju ulatus on keskmine. Muudatustega täiendatakse taotlejalt küsitavaid andmete ja
dokumentide hulka, et haldusorganil oleks võimalik hinnata taotlejaga seonduvaid asjaolusid
tervikuna. Samuti on haldusorganile antud vajadusel täiendavalt aega, et taotlusega seonduvaid
asjaolusid hinnata. Tulenevalt muutunud julgeolekuolukorrast on haldusorganil vajalik
põhjalikumalt hinnata nii taotleja tausta kui ka tema poolt esitatud andmete usaldusväärsust
ning veenduda, et Eesti saabuvad välismaalased ei kujutaks ohtu riigi julgeolekule või avalikule
korrale. Seeläbi aitab muudatus senisest tõhusamalt tagada avalikku korda, turvalisust ja
sisejulgeolekut, sealhulgas ennetada võimalikke ohte. Seeläbi mõjub muudatus positiivselt ka
elanike turvatundele ja elukeskkonna turvalisusele. Seega on muudatusel positiivne mõju Eesti
sisejulgeolekule, sealhulgas ka laiemalt Schengeni ala toimimisele ja liikmesriikide
sisejulgeoleku tagamisele.
Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna muudatused ei mõjuta Eesti elanike igapäevast
elukorraldust ega senist toimimist. Samuti on Eesti elanike kokkupuude muudatustega
ebaregulaarne ja juhuslik.
Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on keskmine. Võimalikku ebasoovitavat mõju, mis võib
tuleneda viisa, elamisloa või muu töötamise regulatsiooni väärkasutusest, aitavad vältida
VMS-s sätestatud tingimused ja kaalutlusõigus Eestis ajutiseks viibimiseks, elamiseks ja
töötamiseks viisa või elamisloa andmisel või sellest keeldumisel, samuti PPA tõhus
järelkontrollimenetlus. Nii eel- kui ka järelkontrolli menetluses on võimalik selgitada ja
maandada välismaalasega seotud võimalikke julgeolekuriske. Eesti elanikele on muudatused
pigem soodsad, kuna muudatusega suureneb tõenäosus, et Eestis tegutsevad õiguskuulekad
välismaalased. See omakorda suurendab riigi julgeolekut ja elanike turvatunnet.
Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatustel on Eesti elanikele oluline positiivne mõju, sest
need aitavad seista ebaseadusliku sisserände ning viisade ja elamislubade väärkasutuse vastu,
et tagada avalik kord ja ohjeldada kuritegevust. Muudatusel on seega ka positiivne mõju Eesti
siseturvalisusele ja julgeolekule, sealhulgas laiemalt Schengeni ala toimimisele ja liikmes-
riikide julgeoleku tagamisele.
4.3 Mõju majandusele
Sihtrühm: tööandjad, kes kasutavad välistööjõudu. Statistikaameti andmetel34 on 2024. aasta
seisuga majanduslikult aktiivseid ettevõtteid Eestis 153 378. Viimastel aastatel on VMS-i alusel
lühiajalise Eestis töötamise registreerimist taotlenud ca 9000 tööandjat ja välismaalased
taotlenud tähtajalist elamisluba töötamiseks ca 3500 juhul. Seega on tööandjaid, kes
33 Statistikaamet 2025, Rahvaarv Statistikaamet, 31.01.2025 seisuga – Eesti avaandmed. 34 Statistikaamet 2023. Majandusüksused 25.10.2023 seisuga. – Eesti avaandmed.
55
tõenäoliselt võtavad tööle välismaalasi, võrreldes kõigi Eesti majanduslikult aktiivsete
ettevõtetega vähe ja sihtrühm on väike.
LTR-i ja töötamiseks eesmärgil tähtajalise elamisloa taotluste statistika on tabelis 3. LTR on
2024. aastal võrreldes varasemate aastatega registreeritud vähem. Põhjus on eelkõige selles, et
Ukraina kodanikud on taotlenud rahvusvahelist ja ajutist kaitset ning Venemaa ja Valgevene
kodanikele on kehtestatud sanktsioonid.
Tabel 3. LTR-i taotlused ja töötamiseks esmakordse tähtajalise elamisloa andmise otsuste arv
aastatel 2019–2023 (allikas: PPA)
2023 2024 2025 (03.02)
LTR taotlused 9 939 6 737 571
Töötamise eesmärgil tähtajalise elamisloa taotlused 4 224 2984 323
Mõju ulatus on keskmine. Muudatuste tulemusena on LTR taotlemisel tööandjal edaspidi
kohustus esitada välismaalase elulooandmed ja Eestis töötamist tõendav dokument. Muudatuste
tulemusena viiakse õiguskord kooskõlla praktikas toimuvaga, mille tulemusena muutub LTR
taotlusprotsess tööandjale selgemaks ja arvusaadavamaks. Muudatused aitavad kaasa
õigusselgusele. Kuna muudatuste tulemusena on Eestisse tööandjal edaspidi olemas parem
teadlikkus, millised dokumendid ja andmed tuleb LTR taotlemisel esitada, siis on ka
taotlusprotsess läbipaistvam ning eelduslikult väheneb puudustega taotluste arv ning vajadus
küsida tööandjalt LTR menetluse käigus lisaandmeid või dokumente. Kuna taotlusprotsess
muutub selgemaks ja arusaadavaks, siis tööandjate halduskoormus väheneb. See omakorda
toetab Eesti majanduse arengut. Seega on mõju majandusele positiivne. Muudatuse juures tuleb
ka arvestada, et VMS § 13 kohaselt on välismaalase Eestisse saabumise, Eestis ajutise
viibimise, Eestis elamise ja Eestis töötamise menetluste eesmärk on tagada, et välismaalaste
Eestisse saabumine ja tema siin viibimine ja elamine oleks kooskõlas avalike huvidega ning
vastaks avaliku korra ja riigi julgeoleku kaitse vajadusele. Eestisse tööle saabuva välismaalase
kohta ei ole riigil sageli rohkem andmeid, kui tema taotluses esitatud andmed ja dokumendid.
Selleks, et haldusorganil oleks võimalik kontrollida taotleja tausta ning ennetada võimalikke
väärkasutusi ja ohte, on otstarbekas, et tööandjad vastavad andmed ja dokumendid LTR
taotlemisel esitab. Kuivõrd välismaalastele on jätkuvalt tagatud võimalus asuda Eestisse tööle
ja muudatused ei piira tööandjate võimalusi võtta välismaalasi tööle, ei esine sihtrühmale
negatiivset mõju.
Mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuna muudatused ei puuduta kõiki tööandjaid, vaid
üksnes neid, kes kasutavad välistööjõudu ja võtavad välismaalasi tööle VMS-i alusel.
Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Pigem on mõju sihtrühmale positiivne, sest
andmete edastamine riigile muutub selgemaks ja arusaadavaks. Võimalikke riske, mis võivad
kaasneda teadmatusest, aitavad maandada tõhus ja pidev infovahetus ning teavitustegevus.
Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatus avaldab Eesti majandusele olulist positiivset mõju:
riigile andmete edastamine muutub selgemaks ja arusaadavaks. Selle tulemusel vähenevad
tööandjate halduskoormus ja kulud. Muudatused ei piira tööandjate võimalusi võtta
välismaalasi tööle. Endiselt on välismaalastele tagatud võimalus Eestisse saabuda ning siin
viibida, elada ja töötada.
56
4.4 Sotsiaalne mõju
Sihtrühm: välismaalased, kes taotlevad Eestisse saabumiseks pikaajalist viisat või tähtajalist
elamisluba ning tööandjad, kes taotlevad LTR-i. 2024. aastal taotles pikaajalist viisat 6524
välismaalast, lühiajalise Eestis töötamise registreerimist taotleti 6737 välismaalasele ning
tähtajalist elamisluba taotles 7459 (vt tabel 3). 2025. aasta alguse seisuga elas Eestis 1 369 285
inimest.35 Võrreldes Eesti rahvaarvuga on sihtrühm väike.
Tabel 4. LTR, pikaajalise viisa ja elamisloa taotlused aastatel 2023–2025, seisuga 03.02.2025
(Allikas: PPA)
2023 2024 2025 (03.02)
LTR taotlused 9 939 6 737 571
Pikaajalise viisa taotlused 8 638 6 524 454
Tähtajalise elamisloa taotlused 9 228 7 459 677
Mõju ulatus on keskmine. Muudatuste tulemusena viiakse õiguskord kooskõlla praktikas
toimuvaga, mille tulemusena muutub viisa ja elamisloa taotlusprotsess taotlejatele selgemaks
ja arvusaadavamaks. Muudatused aitavad kaasa õigusselgusele. Kuna muudatuste tulemusena
on Eestisse saabuvatel välismaalastel edaspidi olemas parem teadlikkus, millised dokumendid
ja andmed tuleb taotlemisel esitada, siis on ka taotlusprotsess neile läbipaistvam ning
eelduslikult väheneb puudustega taotluste arv ning vajadus küsida taotlejalt menetluse käigus
lisaandmeid või dokumente. See omakorda kiirendab menetlusprotsessi. Samuti muutub
tööandja jaoks läbipaistvamaks LTR protsess, kuna juba taotluse esitamisel on tööandjal teada,
milliste andmete esitamine on vajalik. Samas suureneb muudatustega mõnevõrra taotlemisel
esitatavate andmete ja dokumentide hulk. Samuti pikendatakse tähtajalise elamisloa ning PPA-
s pikaajalise viisa taotlemise menetlustähtaega. Lisaks võib näiteks välisriigi kriminaalkorras
karistamise tõendi saamine ning nende legaliseerimine olla aeganõudev. See muudab
taotlusprotsessi taotleja jaoks ebamugavamaks ja aeganõudvamaks. Samas peab arvestama, et
VMS § 13 kohaselt on välismaalase Eestisse saabumise, Eestis ajutise viibimise, Eestis elamise
ja Eestis töötamise menetluste eesmärk on tagada, et välismaalaste Eestisse saabumine ja tema
siin viibimine ja elamine oleks kooskõlas avalike huvidega ning vastaks avaliku korra ja riigi
julgeoleku kaitse vajadusele. Tuleb arvestada, et Eestisse saabuva välismaalase kohta ei ole
sageli rohkem andmeid, kui tema taotluses esitatud andmed ja dokumendid. Selleks, et
haldusorganil oleks võimalik kontrollida taotleja tausta ning ennetada võimalikke väärkasutusi
ja ohte, on otstarbekas, et välismaalane vastavad andmed ja dokumendid esitab. Riikidevaheline
päringute tegemine eeldab andmetöötluseks välismaalase nõusolekut ja on ilmselgelt
aeganõudvam ning koormavam.
Samas ei ole põhjust eeldada, et muudatused omavad olulist mõju sisserändele. Üldjuhul
saabuvad välismaalased Eestisse viisa või viisavabaduse alusel ning taotlevad riigis viibides
kas pikaajalist viisat või elamisluba. Eelnõuga ei muudeta pikaajalise viisa menetlustähtaega
välisesinduse juures. Eestis pikaajalise viisa taotlemisel on taotleja riigis viibimine seaduslik
kuni otsuse tegemiseni, kui taotlus on esitatud VMS-is sätestatud tingimustel. Seega PPA juures
pikaajalise viisa taotlemisel menetlustähtaja pikendamine ei oma välismaalasele olulist
negatiivset mõju. Nende välismaalaste jaoks, kes saabuvad riiki viisavabaduse või lühiajalise
viisa alusel ning esitavad elamisloa taotluse, võib suureneda vajadus taotleda enne elamisloa
saamist pikaajaline viisa. Elamisloa taotluse esitamine, kui välismaalasel on ajutine
35 Statistikaamet 2025, Rahvaarv Statistikaamet, 31.01.2025 seisuga – Eesti avaandmed.
57
viibimisalus, ei anna talle riigis viibimiseks seaduslikku alust. Samas peab arvestama, et juba
kehtivate põhimõtete kohaselt peab välismaalane, kui tema Eestis viibimise eesmärk on
pikemaajalisem, taotlema riiki saabumiseks kas pikaajalist viisat või elamisluba.
Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna muudatused ei puuduta kõiki välismaalasi, vaid
üksnes neid, kes soovivad asuda Eestisse elama või juba viibivad Eestis. Samuti peavad
välismaalased ennast muudatustega kurssi viima ühekordselt, kui nad asuvad taotlema Eestis
viibimiseks, elamiseks või töötamiseks vastavat luba.
Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Pigem on mõju sihtrühmale positiivne, sest
välismaalase jaoks muutub viisa ja elamisloa taotlusprotsess selgemaks ja arvusaadavamaks.
Võimalikke riske, mis võivad kaasneda teadmatusest, aitavad maandada tõhus ja pidev
infovahetus ning teavitustegevus.
Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatused ei avalda olulist sotsiaalset mõju. Muudatustel
on sihtrühmale positiivne mõju, sest need aitavad kaasa tõhusamale rändemenetlusele ja loovad
selgust, millised dokumendid ja andmed peab taotleja esitama.
4.5 Mõju isikuandmete töötlemisele
Sihtrühm: välismaalased, kes taotlevad Eestisse saabumiseks pikaajalist viisat või tähtajalist
elamisluba ja tööandjad, kes taotlevad LTR-i. Sihtrühma suurust on kirjeldatud eelmistes mõju
valdkondades (vt seletuskirja punktid 4.3 ja 4.4). Võrreldes Eesti elanike koguarvuga on
sihtrühm väike.
Mõju ulatus on keskmine. Muudatuste tulemusena viiakse õiguskord kooskõlla praktikas
toimuvaga, mille tulemusena muutub taotlusprotsess taotlejatele selgemaks ja
arvusaadavamaks. Muudatused aitavad kaasa õigusselgusele. Muudatuste tulemusena
ajakohastatakse ka LTR andmekogu, viisaregistri ja ETR-i kantavate andmete loetelusid ja
andmekogude vahelisi andmevahetuse sätteid. Muudatused aitavad kaasa läbipaistvale
andmetöötlusele. Isikuandmeid töödeldakse jätkuvalt seaduses sätestatud alustel, st
isikuandmete töötlemine peab olema vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks
isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 6 lõike 1 punkt e tähenduses. Samuti ei muutu andmete
töötlemise laad, ulatus, kontekst ega eesmärk isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 35 lõike 1
tähenduses. Muudatuste tulemusena LTR andmekogu, viisaregistri ja ETR-i andmekoosseis
küll täieneb, kuid selliste isikuandmetega, mille töötlemiseks on pädeval haldusorganil kehtiva
õiguse alusel seadusest tulenev alus. Muudatused aitavad tõhusamalt korraldada haldusorgani
tööd avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamisel. LTR andmekogu, viisaregistri ja ETR-i
andmekoosseisu täiendamine on vajalik, et selgitada välja välismaalase või tema
perekonnaliikme võimalik kuritegelik või sõjaväeline taust, mis aitab hinnata, kas välismaalane
võib olla ohtlik avalikule korrale või riigi julgeolekule.
Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna muudatused ei puuduta kõiki välismaalasi, vaid
üksnes neid, kes soovivad taotleda viisat või asuda Eestisse elama või kes juba viibivad Eestis.
Samuti peavad välismaalased viima ennast muudatustega kurssi ühel korral, kui nad asuvad
taotlema või pikendama Eestis viibimiseks, elamiseks või töötamiseks antud luba.
Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Pigem on mõju sihtrühmale positiivne, sest
välismaalaste õigused on paremini kaitstud. Võimalikke riske, mis võivad kaasneda teadma-
tusest, aitavad maandada tõhus ja pidev infovahetus ning teavitustegevus.
58
Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatused ei avalda olulist sotsiaalset mõju. Muudatustel
on sihtrühmale positiivne mõju, sest need aitavad tagada välismaalaste õiguste tõhusa kaitse.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Muudatuste rakendamine toob kaasa:
1) infosüsteemide arendamise ja haldamise kulud ning
2) koolitus- ja teavitustegevuste kulud.
Muudatuste rakendamine eeldab infotehnoloogilisi arendustöid. Määruse rakendamiseks on
vaja arendada viisa, LTR ja elamisloa eel- ja järelkontrolli menetluse läbiviimiseks kasutatavaid
menetlusinfosüsteeme (edaspidi menetlusinfosüsteemid) ning viisa ja LTR e-
taotluskeskkondasid (edaspidi e-taotluskeskkonnad), muuta ametisiseseid juhendeid,
ajakohastada kodulehel olevat informatsiooni ja teha koolitusi.
Arendustööd realiseeritakse etapikaupa ning neid on plaanitud rahastada samuti etapikaupa
Siseministeeriumi valitsemisala olemasolevast eelarvest ja Euroopa Liidu
ühtekuuluvuspoliitika fondi meetme „Digiriik“ tegevustest. Otsest mõõdetavat tulu määruse
rakendamisega ei kaasne. Kuni 2026. aasta lõpuni on arendustöödeks katteallikad olemas.
Edasiste arendustööde teostamine sõltub Siseministeeriumi rahaliste vahendite ja
struktuurivahendite olemasolust. Siseministeerium valitsemisala teenuste osutamine ei ole
sellest takistatud.
6. Määruse jõustumine
Eelnõu § 1, § 2 punktid 5–6, 8–11, 14–16, 18, 20 ja 21, § 4, § 5, § 6 punktid 2, 6, 9–11, 13–
14, 17–21 ja 28, § 7 punktid 1–6, 17–19, 21–23, 31–33, 35, 39, 42, 47–48, 50–51, 57–58,
60–62, 54, 66, 68–69, 70, § 9 punktid 29, 31, 36 ja 41, § 10 punktid 3, 5–6 ning § 11 punktid
1, 3, 6–11, 14–15 jõustuvad üldises korras, sest nende jõustumine on seotud VMS-i
muutmise eelnõu üldises korras jõustuvate muudatustega või nende rakendamine ei eelda
ettevalmistus- ja üleminekuaega.
Eelnõu § 2 punktid 2–4, 7, 12 ja 19, § 3, § 6 punktid 1, 3–5, 7–8, 12, 15–16, 22–27 ja 29–
34, § 7 punktid 7–13, 15–16, 24, 26–30, 34, 36–38, 40–41, 43–46, 49, 52–56, 59, 63, 65,
67 ja 71, § 8, § 9 punktid 1–28, 30, 32–35, 37–40 ja 43–45, § 10 punktid 1–2 ja 4 ning § 11
punktid 2, 4–5, 12–13 ja 16–19 jõustuvad 2026. aasta 1. jaanuaril, sest nende
rakendamiseks on vaja arendada viisaregistrit, ETR-i ja LTR-i ning seetõttu on vaja ka
ettevalmistus- ja üleminekuaega.
Eelnõu § 9 punkt 42 jõustub kuupäeval, mille Euroopa Komisjon määrab Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1240 artikli 88 lõike 1 alusel vastu võetud
otsuses Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteemi kasutusele võtmiseks. Nimetatud kuupäeval
jõustub ka KrMS-i § 12619, millele määruse nr 71 uues §-s viidatakse. Jõustumist ei saa
siduda konkreetse kuupäevaga, sest Euroopa Komisjon ei ole veel ETIAS-e kasutusele
võtmise kuupäeva otsustanud. Komisjoni otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas ja
Siseministeerium korraldab Riigi Teataja teavitamise.
59
Eelnõu § 2 punktid 1, 13, 17 ja 22, millega muudetakse ETR-i nimetus elamislubade ja
elamisõiguste andmekoguks ning millega reguleeritakse paberivaba asjaajamist, jõustuvad
2028. aasta 1. jaanuaril, sest muudatus on seotud VMS-i muutmise eelnõuga, millega
muudetakse ETR-i nimetust 2028. aasta 1. jaanuarist ja muudatused eeldavad ETR-i
arendustöid.
Eelnõu § 7 punktid 14, 20 ja 25 jõustuvad 2029. aasta 1. jaanuaril, kui on planeeritud
valmima ETR-i ning töötukassa andmekogude andmevahetuslahendus.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile, Justiits- ja
Digiministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, MKM-le, Rahandusministeeriumile
Sotsiaalministeeriumile ja VÄM-le ning arvamuse avaldamiseks Andmekaitse Inspektsioonile,
Eesti Ametiühingute Keskliidule, Eesti Aiandusliidule, Eesti Infotehnoloogia ja
Telekommunikatsiooni Liidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Põllumajandus-
Kaubanduskojale, Eesti Laevaomanike Liidule, Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate
Assotsiatsioonile, Eesti Teadusagentuurile, Eesti Tööandjate Keskliidule, Ettevõtluse ja
Innovatsiooni Sihtasutusele, Eesti Töötukassale, KAPO-le, PPA-le, SMIT-ile, Tallinna
Ülikoolile, Tartu Ülikoolile ning TalTechile.