Kiri

ASEKANTSLERI KORRALDUS

Vanglate 2025. aasta eelarvete kasutamine Vabariigi Valitsuse 23.12.1996. a määrusega nr 319 „Justiitsministeeriumi põhimääruse kinnitamine“ kinnitatud Justiitsministeeriumi põhimääruse punkti 28 ning justiitsministri 04.08.2008. a määruse nr 41 „Vanglaametnikule või muule vanglatöötajale Justiitsministeeriumi ametniku poolt korralduste andmise ja vanglas teenistusülesannete täitmise kord“ § 2 lõike 1 alusel annan Tartu Vangla, Viru Vangla ja Tallinna Vangla direktorile, vanglate kriminaalhoolduse direktorile, vanglate ettevõtluskeskuse juhatajale, vanglateenistuse personaliosakonna juhatajale ja vanglateenistuse haldusosakonna juhatajale korralduse lähtuda vanglate 2025. aasta eelarve ja eelarve reservi kasutamisel järgmisest:

1) järgida käesoleva korralduse lisades sätestatud eelarvevahendite kasutamise reegleid ja 2) lähtuda käesoleva korralduse lisas 2 sätestatud ametikohtade arvestuslikest keskmistest

tasudest tööjõukulude eelarvete kasutamisel. (allkirjastatud digitaalselt) Rait Kuuse asekantsler Lisa 1 Eelarvevahendite kasutamise reeglid 2025. aastal Lisa 2 Ametikohtade arvestuslikud keskmised tasud tööjõukulude eelarvete eraldamiseks ja arvestamiseks 2025. aastal

26.02.2025 nr 2

LISA

KINNITATUD Asekantsleri 26.02.2025 korraldusega nr 2

Eelarvevahendite kasutamise reeglid 2025. aastal

Vanglateenistuse eelarvevahendeid kasutatakse vanglateenistuse strateegiliste eesmärkide saavutamiseks, mis tulenevad vanglateenistuse strateegiast, tegevuskavadest ja eelarve programmi tegevusest: Karistuste täideviimise korraldamine.

Vanglateenistuse kogueelarve vähenes võrreldes eelmise aasta baaseelarvega 10,8% (8,8 miljonit eurot), sealhulgas palgafond vähenes 5,3% (2,2 miljonit eurot), Riigi Kinnisvara AS-ga (edaspidi RKAS) seotud kinnistute ülalpidamiskulusid on vähendatud 14,8% (3,7 miljonit eurot) ja majandamiskulud vähenesid 12,3% (0,68 miljonit eurot). Eelarves lähtutakse kinnipeetavate arvust 1 700.

Vangla mõistet kasutatakse edaspidi vanglate koosseisu kuuluvate vahetult asekantslerile alluvate teenistujate ja struktuuriüksuste kohta, v.a kui on teisti välja toodud.

Palgafond eraldatakse vanglatele ametikohtadele kehtestatud pearahana (lisa 2), mille alusel teevad vanglad otsuse iga teenistuja tasu osas. Vangla ei saa palgaraha erinevate ametikohtade gruppide vahel ümber jagada, kuid võib teha väiksemaid muudatusi ühe ametnike grupi sees. Näiteks sotsiaaltöötajate palka ei saa korrigeerida valvurite arvelt ja vastupidi, kuid vangla saab eristada päevastes ja öistes vahetuses olevaid valvureid või määrata juhtidele erinevad tasud sõltuvalt nende üksuse suurusest, keerukusest jt. Konkreetsed otsused teeb vangla juhtkond lähtudes seejuures punktist 2.4.

Eelarve tekkepõhised limiidid sisaldavad maksukulusid ja ettemakseid, välja arvatud majandamiskulud, mis ei sisalda käibemaksu. Vanglate eelarveläbirääkimistel esitatud informatsioon kavandatavate kulude kohta omab eelarve ettevalmistamisel üksnes informatiivset tähendust. Sellest infost ei tule vanglale õigust kulusid teha ega Justiits- ja Digiministeeriumi kohustust kulusid eelarvesse arvestada. Vanglad on eelarve kasutamisel läbivalt säästlikud ning otsivad kulutõhusaid lahendusi.

Aasta jooksul jagab Justiits- ja Digiministeerium eelarvet ümber võrreldes algsete planeeringutega lähtuvalt täpsustunud kuluprognoosist ja tegelikest kuludest.

Eelarveaastal kasutamata jäänud summade hiljem kasutamiseks tuleb esitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotlus vanglateenistuse haldusosakonna eelarveteenistusele näidates ära planeeritud väljaminekud tulevikus.

1. Majandamiskulud

1.1. Majandamiskulude eelarve eraldatakse terveks aastaks kulukoha/ressursi põhiselt. Koostöös eelarveteenistusega on vanglal õigus määrata eelarve täpsem majandamiskulude eelarve kasutus, mis ei ole reguleeritud käskkirja või korraldusega, arvestades vangla tegevusi eesmärkide ellu viimisel ja õigusaktides sätestatud ülesandeid.

1.2. Käskkirjaga määratud eelarveartiklite muutmise vajadusest tuleb teavitada haldusosakonna eelarveteenistust kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja saada selleks eelnev kooskõlastus.

1.3. Majandamiskulude puhul on vangla jaoks tegemist prognoositavate kuludega. Kui eelarve täitmisel ilmneb, et vangla ei suuda prognoositavate kuluga täita seadusest tulenevaid ülesandeid, tuleb sellest kohe teavitada haldusosakonna eelarveteenistust.

1.4. Majanduskulude viimane soetustaotluste esitamise tähtaeg on 30.november.

2. Personalikulud

2.1. Personalikulude eelarve on jagatud kaheksaks eraldiseisvaks personalieelarve alagrupiks:

2.1.1. vanglaametnikud, v.a käesoleva loetelu punktides 2.1.6 kuni 2.1.8 nimetatud struktuurides asuvad ametnikud;

2.1.2. kriminaalhooldus; 2.1.3. sekkumistegevuste osakond; 2.1.4. vangla tugiteenuste töötajad; 2.1.5. vanglateenistuse haldusosakond (edaspidi haldusosakond); 2.1.6. sisekontroll; 2.1.7. vanglateenistuse personaliosakond (edaspidi personaliosakond); 2.1.8. vanglateenistuse IT ja andmehaldus.

2.2. Personalikulude eelarve eraldatakse eraldi igale personalieelarve alagrupile teenistuskohtade arvestusliku keskmise tasu (lisa 2) ja tegelikult täidetud kohtade prognoosi alusel.

2.3. Personalieelarvet võib kasutada üksnes sellesse alagruppi kuuluvate teenistujate töötasustamiseks, seejuures võib teenistuskohale arvestatud keskmist tasu ümber jagada ainult struktuuriüksuste juhtide teenistuskohtade vahel. Personaliosakonnas ja haldusosakonnas võib teenistuskohale lisa 2 tabel 9 alusel eraldatud ja arvestatud keskmist tasu ümber jagada vastava teenistuse teenistuskohtade vahel.

2.4. Personalikulude eelarvesse vahendite eraldamine teenistuskohtade arvestusliku keskmise tasu alusest erineval alusel lepitakse kokku personaliosakonna juhatajaga või tema poolt määratud isikuga ning vähemalt ametikoha, selle koormuse, teenistuja ja eraldatavate vahendite suuruse täpsusega.

2.5. Lisaks punkti 2.2 alusel kujunevale eelarvele eraldatakse vanglaametnike osas eelarvesse järgmised tasud koos tööandjamaksudega:

2.5.1. tööandjapension; 2.5.2. väljateenitud aastate tasu; 2.5.3. relvastatud üksuse liikmete tasu; 2.5.4. praktika juhendamine; 2.5.5. vanglavälise ametiabi andmise ja saatmise tasu; 2.5.6. valveaja eest makstav lisatasu.

2.6. Eraldatud personalieelarvet muudetakse eelarveaasta kestel lähtuvalt koosseisu täituvusest, eelarve tegelikust täitmisest ja kuluprognoosist.

2.7. Vangla võib personalikulude eelarvet kasutada järgmiselt:

2.7.1. määrata põhipalgad teenistujatele nii, et arvestuslike keskmiste tasude summa, mida on korrigeeritud koosseisu tegeliku täituvusega, ei ületaks kalendriaastas eeltoodud arvutuse alusel kujunevat summat;

2.7.2. vanglaametnike väljateenitud aastate tasude maksmiseks – vastavalt staaži täitumisele; 2.7.3. relvastatud üksuse liikmetele relvastatud üksuse tasude maksmiseks; 2.7.4. lisatasude maksmiseks eriülesannete täitmise eest:

2.7.4.1. uue töötaja, õpe töökohal ja praktika juhendamise tasu: 2.7.4.1.1. 200 eurot ühes kalendrikuus kinnitatud valvuri juhendaja profiilile vastavad

ametnikud. Uue valvurist teenistuja juhendamine kestab 2 kuud, kutseõppe praktika juhendamine 7 nädalat ja õpe töökohal juhendamine kogu juhendatava õppe perioodi.

2.7.4.1.2. 600 eurot ühes kalendrikuus aktiivse juhendamise perioodi eest korrektsiooni juhtumikorralduse õppekava praktika juhendamise eest kriminaalhooldusametnikule (praktika kestvus 2 nädalat);

2.7.4.1.3. 600 eurot ühes kalendrikuus aktiivse juhendamise perioodi eest korrektsiooni õppekava õiguskaitsemenetluse (kestvus 4 nädalat), juhtumikorralduse praktika (4 nädalat), lõpupraktika (3 nädalat) juhendamisperioodi eest inspektor- kontaktisikule, kes vastab kinnitatud juhendaja profiilile;

2.7.4.2. vanglavälise ametiabi andmise ja saatmise tasude ning valveaja tasude maksmiseks.

2.7.5. lisatasude maksmiseks täiendavate ühekordsete ülesannete eest, mida ei ole vanglas varem täidetud, mis ei ole igapäevased ja on antud Justiits- ja Digiministeeriumist või vanglateenistuse personaliosakonnast – eelnevalt kooskõlastatud summas.

2.8. Eelarves prognoositavad vabad vahendid (nt töövõimetuslehel viibivate ametnike arvelt või ametikoha vabanemisel tekkivad vabad vahendid) on eelarve kavandamisel arvesse võetud. Seetõttu ei ole vanglal võimalik neid suunata põhipalkadesse ega muude tasude, hüvitiste või kulude katmiseks.

2.9. Eelarves täiendavalt tekkivaid vabu vahendeid kasutatakse: 2.9.1. puhkusreservi kohustuse tasumiseks; 2.9.2. riigipühal töötamise tasustamiseks; 2.9.3. teenistujate ületunnitöö tasustamiseks; 2.9.4. personaliosakonna juhataja või tema poolt määratud isiku eelneval kooskõlastusel,

otstarbel ja mahus.

2.10. Eraldatud eelarvevahendeid tuleb kasutada säästlikult ja otstarbekalt ning kasutada arvestatud vahendeid vaid eesmärgil, mille tarbeks need on arvestatud.

2.11. Vanglal tuleb võimalusel korraldada töö nii, et lisaülesannete täitmise eest tasu maksmise kohustust ei teki ja ergutusi vangistusseaduse § 151 lg 2 p 2 - 4 alusel ei määrata. Lisatasu (sh lisatasu nõutavast tulemuslikuma töö eest ja preemiat) on lubatud maksta ja eelnimetatud ergutusi määrata p 2.7.5 ja p 2.9.4 alustel ja korras.

2.12. Vanglal tuleb võimalusel tööaeg planeerida ja töö korraldada nii, et ületunde ei teki.

2.13. Personalikulud on vangla jaoks arvestuslikud kulud (v.a juhifond ja erisoodustusega

maksustatavad üritused), st vangla koostöös personaliosakonnaga peab järgima kulutuste tegemisel täidetavat koosseisu, õigusakte ja eelarvereegleid ning tagama, et määratud tasud ei ületaks arvestuslikke kulusid samade teenistuskohtade vahel.

2.14. Juhifondi eraldamise kohta tehakse otsus jooksva eelarveaasta 1.maiks ja 1.oktoobriks.

Juhifondi on selle eraldamisel võimalik kasutada ainult jooksval eelarveaastal tekkepõhiselt

lisatasude maksmiseks. Juhifondi ei ole lubatud kasutada põhipalkade suurendamiseks ega puuduvate teenistujate asendamisega seotud lisatasude maksmiseks.

2.15. 2025. aastal on igal üksusel, osakonnal ja teenistusel võimalik kasutada meeskonnaürituste jaoks eraldatud eelarvet. Meeskonnaürituste eelarve aluseks on 35 eurot (sisaldab erisoodustusega seotud kulusid) eelarve koostamise ajal täidetud koosseisust ja seda ei korrigeerita aasta jooksul muutunud koosseisust tulenevalt. Meeskonnaüritused aitavad meekonnaliikmetel üksteist paremini tundma õppida, parandada omavahelist koostööd, tugevdada meeskonna sidusust ja kuuluvustunnet. Eelarvet võib kasutada ainult meeskondlikeks üritusteks ja koolitusteks.

3. Töötervishoid ja hüvitised

3.1. Tervise edendamise kulud: tervise- ja spordikulud

Erisoodustusena ei maksustata tervise edendamiseks tehtavaid kulutusi 100 euro ulatuses töötaja kohta kvartalis, kui tööandja on neid võimaldanud kõikidele töötajatele.

Vanglad võivad võimaldada kõikidele teenistujatele järgmisi tervist edendavaid tegevusi kuni 100 euro eest kvartalis (koos käibemaksuga) teenistuja kohta:

1) avaliku rahvaspordiürituse osavõtutasu; 2) sportimis- või liikumispaiga regulaarse kasutamisega otseselt seotud kulutused.

Kulusid võib teha vaid maksuvaba piirmäära ulatuses. Kulusid võib soetada ette ainult kvartali ulatuses. Selleks tuleb järgida kõiki nõudeid ja reegleid, et kulud ei kuuluks erisoodustusega maksustamisele. Vangla ei hüvita ekstreemspordialade praktiseerimisest tekkivaid spordikulutusi. Tervise edendamise kulusid ei maksta emapuhkuse, vanemapuhkuse ja lapsendajapuhkuse ajal.

3.2. Vanglaametnike spordikulud Vanglaametniku töö iseloomust tulenevalt on vajalik ettenähtud tasemel kehalise võimekuse olemasolu ja selle pidev säilitamine. Vanglaametnike puhul, kelle tööülesannete täitmiseks on vaja pidevalt tagada hea füüsilise vormi olemasolu, ei ole sportimisvõimaluste tagamine erisoodustus, vaid tavaline tööks vajalik kulutus.

Vanglaametnikel on kvartalis õigus tagasi taotleda spordikulude hüvitamist kuni summas 50 eurot. Vangla ei hüvita ekstreemspordialade praktiseerimisest tekkivaid spordikulutusi. Vanglaametnike spordikulusid ei hüvitata emapuhkuse, vanemapuhkuse ja lapsendajapuhkuse ajal.

3.3. Nägemisteravust korrigeerivate abivahendite hüvitamine (maksuvabalt hüvitamine)

Vangla kui tööandja hüvitab teenistujale 100 eurot kahe aasta jooksul (perioodi algus 01.02.2024), kuid mitte rohkem kui 70%, nägemisteravust korrigeerivate abivahendite (prillid või muud nägemisteravust korrigeerivad abivahendid, nt kuvariga tööks sobivad läätsed) maksumusest kui:

1) nägemisteravust korrigeerivate abivahendite hüvitamise kohustus tuleneb Vabariigi Valitsuse 15.11.2000 määrusest nr 362 „Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded" ja prillid või muud nägemisteravust korrigeerivad abivahendid on ette nähtud kuvariga töötamiseks ning töötervishoiuarsti, silmaarsti või optometristi tehtavas kontrollis on selgunud, et töötaja vajab kuvariga töötamiseks prille või muid nägemisteravust korrigeerivaid abivahendeid või

2) töötaja ei tööta kuvariga, kuid töötaja töö põhjustab silmadele koormust ning nägemisteravust korrigeerivate abivahendite vajaduse ja töökeskkonna vahel on selge seos (TTOS).

Kulude hüvitamisel tuleb järgida kõiki nõudeid ja reegleid, et kulud ei kuuluks erisoodustusega maksustamisele. Seejuures ei hüvitata kulusid emapuhkuse, vanemapuhkuse ja lapsendajapuhkuse ajal.

4. Tervisepäevade võimaldamine

Alates 1. veebruarist 2024 võimaldatakse kõikidele vanglateenistujatele 3 tervisepäeva aastas. Tervisepäev on tasustatud tööpäev ilma haiguslehte võtmata. Tervisepäeva eesmärk on toetada teenistujate heaolu ning anda võimalus vaimse ja füüsilise tervise toetamiseks töölt end vabaks võtta. Tervisepäev aegub kalendriaasta jooksul. Tervisepäeva ei hüvitata töösuhte lõppemisel rahas. Tegemist ei ole täiendava põhipuhkuse päevaga. Tervisepäeva ei saa kasutada puhkusele ega riigipühale vahetult eelneval ja järgneval päeval ega riigipühal. Tervisepäeva kasutamisest tuleb teavitada enda vahetut juhti enne vahetuse algust ning esitada riigitöötaja infoportaalis (RTIP) vastavasisuline avaldus tervisepäeva kasutamiseks. Vahetu juht võib keelduda tervisepäeva andmisest, kui meeskond on alamehitatud.

5. Tsentraalne reserv ja lisavahendite eraldamine

Lisaks määratud eelarvele eraldatakse vanglatele summad konkreetseteks Justiits- ja Digiministeeriumi korraldusel tehtavateks tegevusteks (tabel 1). Ministeeriumi korraldusel tehtud kulud fikseeritakse eelarveteenistuses ja määratakse nende eraldamine vanglatele. Juhul, kui eelarve eraldamise käskkirjas ei sisaldu eelarveeraldust Justiits- ja Digiministeeriumi või personaliosakonna korraldusel tehtud kulu katteks, tuleb sellest eelarveteenistust kohe teavitada. Vastupidisel juhul eeldatakse, et vangla on vastavad vahendid leidnud talle varem eraldatud eelarve sees.

Tabel 1 Vanglate reservi planeeritud kulud on jagatud vastutusvaldkondade järgi järgmiselt:

Personaliarendus YYJ60-47

 Tsentraalne koolitusplaan

 Juhtide arengupäevade ja arutelutubade, uuringute ja muude personalitegevuste läbiviimine

 Info ja PR teenused URJ60-452

 Vanglateenistuse aastapäeva üritus

Taasühiskonnastamise talitus

OKJ60-42: Kinnipeetavate kulud YYJ60-46: Sõltuvusravi asenduskaristusena OKJ60-50: Elektrooniline järelevalve OKJ60-52: Keeleõpe OKJ60-53: Sotsiaalprogrammid

Karistuse täideviimise talitus OKJ60-43

 Kaitsevarustus, relvastus jm

 Laskemoon ja narkotestid

 Turvasüsteemide arendus

Halduskulud YYJ60-45:

 Tunnustusmedalid ja -märgid

 Välissuhtlus

 Õigusnõustamine

6. Majandustegevusest laekuvad tulud

6.1. Jooksva aasta majandustegevusest laekuvaid tulusid kasutab vangla ja haldusosakond sama majandustegevuse kulude katteks.

6.2. Haldusosakonna eelneval kooskõlastusel võib majandustegevusest laekuvaid tulusid kasutada käesolevas korralduses toodust erineval otstarbel ja mahus.

6.3. Kui majandustegevusest laekuvad tulud on prognoositust suuremad ja vangla peab nende täiendavat kasutamist otstarbekaks, siis pöördub vangla ettepanekuga haldusosakonda.

6.4. Majandustegevusest laekuvad tulud jagunevad järgmiselt:

6.4.1. Personalisöökla;

6.4.2. Pikaajalised kokkusaamised;

6.4.3. Lühiajalised väljaviimised;

6.4.4. Kaubad ja teenused kolmandatele isikutele;

6.4.5. Vanglateenistuse ettevõtluskeskus

6.5. Vajadusel saab eelarveteenistus avada täiendavaid kulukohti, et eristada tulude ja kulude jälgimist.

LISA 2

KINNITATUD Asekantsleri 26.02.2025 korraldusega nr 2

Teenistuskohtade arvestuslikud keskmised tasud tööjõukulude eelarvete eraldamiseks ja arvestamiseks 2025. aastal

Tabelites toodud teenistuskohtade arvestuslik keskmine tasu vastab 1,0 koormusele.

Tabel 2 Personalieelarve alagrupp: kriminaalhoolduse ja sekkumistegevuste osakonna riigiametnikud ja töötajad

Kriminaalhooldus Arvestuslik keskmine tasu

Teenistuskoht Ida-Harju, Lääne-

Harju ja Viru kriminaalhooldus

Pärnu ja Tartu kriminaal-

hooldus

Arenduse osakond, sekkumistegevuste

osakond (Ida-Harju, Lääne-Harju, Viru

piirkond)

Sekkumistegevuste osakond (Pärnu,

Tartu piirkond)

Nooremametnik 1 670 1 520 - -

Kriminaalhooldusametnik 2 000 1 820 - -

Vanemkriminaalhooldusametnik 2 300 2 090 2 300 2 090

Vanemkriminaalhooldusametnik- metoodik

2 530 2 300 2 530 2 300

Ekspert - - 2 800 -

Osakonnajuhataja 3 000 3 000 3 000 3000

Arvestuslik keskmine tasu

Sekkumistegevuste osakond Tallinna Vangla

Tartu Vangla Viru Vangla

Peaspetsialist-metoodik 2 530 2 300 2 530

Psühholoog 2 700 2 411 2 700

Sotsiaaltöötaja 2 000 1 820 2 000

Tegevusjuhendaja 1 755 1 566 -

Kaplan 1 950 1 741 1 950

Vanemkaplan 2 145 1 915 2 145

Osakonnajuhataja 3 000 2 700 3 000

Välismaalaste koordinaator, hariduskorraldaja, huvijuht, huvijuht-raamatukoguhoidja, riigikeele õppe korraldaja, haridus- ja riigikeele õppe korraldaja

1 950 1 741 1 950

Tabel 3 Personalieelarve alagrupp: IT ja andmehalduse vanglaametnikud ja riigiametnikud

Arvestuslik keskmine tasu

Teenistuskoht ja tasu diferentseerimise alus Tallinna Vangla Tartu Vangla Viru Vangla

Peaspetsialist - 3 025 -

Andmeanalüütik - 3 630 -

Tabel 4 Personalieelarve alagrupp: vanglaametnikud ja üksustes paiknevad riigiametnikud (tasu diferentseerimine tööaja alusel)

Teenistuskoht ja tasu diferentseerimise alus Tallinna Vangla Tartu Vangla Viru Vangla

8h (päevane)

12h (öine)

8h (päevane)

12h (öine) 8h

(päevane) 12h (öine)

Valvur või saatja 1 855 2 040 1 712 1 832 1 900 2 040

Valvur (III üksus) - - - - 2 100 2 240

Valvur (II üksus) - - - - - 2 440

Vanemvalvur, vanemsaatja või vanemvalvur-instruktor

2 040 2 244 1 885 1 955 2 100 2 250

Vanemvalvur (III üksus) - - - - 2 310 2 450

Vanemvalvur (II üksus) - - - - - 2 690

Spetsialist (operaator) - 1 855 - 1 712 - 1 900

Spetsialist (pääsla ja kokkusaamiste üksus) 1 855

- - - 1 900

-

Peaspetsialist-korrapidaja - 2 657 - 2393 - 2 657

Inspektor-korrapidaja abi - 2 310 - 2081 - 2 310

Tabel 5 Personalieelarve alagrupp: vanglaametnikud

Teenistuskoht ja tasu diferentseerimise alus Tallinna Vangla Tartu Vangla Viru Vangla

Üksuse juht 3 300 3 000 3 300

Inspektor-üksuse juhi abi 2 145 2 035 2 145

Inspektor-kontaktisik 2 448 2 229 2 448

Inspektor-kontaktisik (III üksus alaealiste ja noorte sihtgrupp)

2 750

Inspektor-kontaktisik (II üksus) - - 2 815

Peaspetsialist vastuvõtuüksus 2 244 - -

Teabe- ja uurimisosakonna juhataja 3 300 3 000 3 300

Teabe- ja uurimisosakonna peaspetsialist

2 766 - 2 766

Teabe- ja uurimisosakonna spetsialist 2 539 2 475 2 539

Tabel 6 Personalieelarve alagrupp: sisekontroll

Teenistuskoht Tallinna Vangla Tartu Vangla Viru Vangla

Sisekontrolli valdkonna spetsialist 2 600 2 475 2 600

Sisekontrolli valdkonna peaspetsialist 2 894 2 894 2 894

Tabel 7 Personalieelarve alagrupp: tugiteenuste teenistujad

Teenistuskoht Tallinna Vangla Tartu Vangla Viru Vangla

Juhiabi 2 000 1 900 2 000

Jurist 2 600 2 475 2 600

Vanemjurist 2 894 2 894 2 894

Tabel 8 Personalieelarve alagrupp: vanglaametnikud ja üksustes töötavad riigiametnikud (alus eelarvestamisel)

Teenistuskoht ja tasu diferentseerimise alus Tallinna Vangla Tartu Vangla Viru Vangla

Valvur või saatja 1 972 1 777 2 040

Vanemvalvur või vanemsaatja 2 169 1 955 2 244

Valvur (II üksus) - - 2 440

Vanemvalvur (II üksus) - - 2 690

Valvur (III üksus) - - 2 240

Vanemvalvur (III üksus) - - 2 450

Peaspetsialist-korrapidaja 2 657 2 393 2 657

Inspektor-korrapidaja abi 2 310 2 081 2 310

Spetsialist 1 855 1 712 1 900

Tabel 9 Teenistuskohtade arvestuslikust keskmisest tasust erineval alusel kokku lepitud tasud tööjõukulude eelarve eraldamiseks ja arvestamiseks

Teenistuskoht või osakond

Tallinna Vangla Tartu Vangla Viru Vangla

Direktor + + +

Direktori asetäitja + +

Relvastatud üksuse ülem +

Relvastatud üksuse nõunik +

Kriminaalhoolduse direktor +

Vanglateenistuse personaliosakond +

Vanglateenistuse haldusosakond +

Vanglateenistuse ettevõtluskeskus +

Peakaplan +

Vanemkriminaalhooldusametnik (noored) Tartu või Pärnu kriminaalhooldusosakonnas

+

Kriminaalhooldusametnik (noored) Tartu või Pärnu kriminaalhooldusosakonnas

+