Kiri

8-3764-1 26.02.2025 Väljaminev kiri.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

KAAREL LEHTSALU PNOEE-36207286018 2025-02-26 13:19:44

Jõhvi DM vastavuskontroll.pdf

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutus

[email protected]

Sepise tn 7

11415, Tallinn

Meie 26.02.2025 nr 8-3/764-1

Jõhvi digi- ja multimeedia inkubaatori

rajamise taotluse vastavuskontroll

Austatud Kadrin Randpuu

Edastan teile SA Ida-Viru Investeeringute Agentuur poolt ette valmistatud Jõhvi digi- ja multimeedia inkubatsioonikeskuse rajamise taotlus vastavuskontrolli läbiviimiseks. Vastavuskontrolli läbiviimisel palun arvestada üldise grupierandi määrusest tulenevate järgmiste nõuetega: 1. Kas tegemist on raskustes oleva ettevõtjaga ning ettevõtjalt on tagasi nõutud ebaseaduslikuks tunnistatud abi, mis oleks tagasi maksmata (GBER art 1 lg 4 punktid b, c)? Raskustes ettevõtja mõiste GBER art 2 p 18. 2. Kas taotleja ja taotlus vastavad GBER art 6 lg 2 (ergutava mõju) toodud tingimustele? Suurettevõtjale antaval sihtotstarbelisel üksikabil loetakse olevat ergutav mõju, kui on täidetud GBER art 6 lg 3 toodud kaks lisatingimust: - abi taotlus on esitatud enne projektiga seotud töö alustamist (art 6 lg 2) - abi läbipaistvus – suurettevõtjale antaval sihtotstarbelisel üksikabil loetakse olevat ergutav mõju, kui abisaaja dokumentatsioon kinnitab, et abi tulemusel kiireneb oluliselt projekti või tegevuse lõpuleviimine, ning abi andja on seda kontrollinud (GBER art 6 lg 3b). NB! Abi andja peab kontrollima ergutava mõju olemasolu- vaid nii loetakse, et see on ka olemas. 3. GBER art 56 kohalikule taristule antava abi tingimused: 1) Huvitatud kasutajad peavad taristule juurde pääsema avatud, läbipaistval ja mittediskrimineerival alusel. Taristu kasutamise tasu või müügihind peab vastama turuhindadele (GBER art 56 lg 3). 2) Mis tahes kontsessioon või muu volitus kolmandale isikule taristu käitamiseks antakse avatud läbipaistval ja mittediskrimineerival alusel, võttes täielikult arvesse kohaldatavaid hankereegleid (GBER art 56 lg 4). 3) Abikõlblikud kulud on materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtud investeeringute kulud (GBER art 56 lg 5). 4) Abi summa ei tohi ületada abikõlblike kulude ja investeeringu tegevuskasumi vahet. Tegevuskasum tuleb abikõlblikest kuludest maha arvata eelnevalt asjakohaste prognooside alusel või tagasinõudmise mehhanismi kaudu (GBER art 56 lg 6). 5) Tegemist ei tohi olla eriotstarbelise taristuga (GBER art 56 lg 7).

2 (2)

Millel lisaks palun teil hinnata järgmiseid aspekte:

- Toetavad tegevused peavad olema kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, mille

kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega

kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL)

2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43) artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis

9 sätestatud keskkonnaeesmärgile.

- „Ei kahjusta oluliselt” põhimõttega kooskõla tagamiseks tuleb punktis nimetatud

inkubatsioonikeskuste rajamisel hinnata „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele vastavust lähtuvalt

rakendusüksuse veebilehel avaldatud juhendist, mis põhineb Euroopa Komisjoni teatisel 2021/C

58/01 Tehnilised suunised põhimõtte „ei kahjusta oluliselt” kohaldamise kohta taaste- ja

vastupidavusrahastu puhul (ELT C 58, 18.02.2021, lk 1–30).

- Toetatavad tegevused on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. aasta määruse nr 55

„Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §

7 alusel seirekomisjoni kinnitatud valikukriteeriumite ja -metoodikaga.

Jõhvi digi- ja multimeedia inkubatsioonikeskuse rajamise taotlus on lisatud käesolevale kirjale.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaarel Lehtsalu

regionaalse arengu nõunik

Lisa: SA Ida-Viru Investeeringute Agentuur taotlus

Kaarel Lehtsalu

+372 715 3414 [email protected]

Taotlus_Jõhvi digi ja multimeedia inkubatsioonikeskuse rajamine_2.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

TEET KUUSMIK PNOEE-37203272256 2025-02-26 07:19:58

Copy of Jõhvi_digi_Kohvik_finantsanalüüs_final_2.xlsx

Digi- ja multimeedia inkubatsioonikeskus_kliimakindluse hindamine_24.05.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

LIISA KOMPUS PNOEE-49310200820 2024-05-24 13:29:29

Digi- ja multimeedia inkubatsioonikeskus_kliimakindluse hindamine_22.05.pdf

1

JÕHVI DIGI JA MULTIMEEDIA INKUBATSIOONIKESKUS

Kliimakindluse tagamine

Tellija: Sihtasutus Ida-Viru Investeeringute Agentuur Teostaja: Civitta Eesti AS Hindajad: Liisa Kompus, Diana Matejuk

Jaanuar 2024

2

3

SISUKORD

SISSEJUHATUS .................................................................................................................................... 4

1. KLIIMAKINDLUSE TAGAMISE PROTSESS ......................................................................................... 5

ASUKOHT, TEGEVUSE ISELOOM JA MAHT ......................................................................................... 5

2. KLIIMAMUUTUSTE LEEVENDAMINE (KLIIMANEUTRAALSUS) .......................................................... 8

2.1. KLIIMAMUUTUSTE LEEVENDAMINE ..................................................................................... 8

2.2. KAUDNE KASVUHOONEGAASIDE HEIDE ............................................................................... 9

3. KLIIMAMUUTUSTEGA KOHANEMINE (VASTUPANUVÕIME KLIIMAMUUTUSTELE) ......................... 11

3.1. KLIIMATUNDLIKKUSE ANALÜÜS ......................................................................................... 11

3.2. OHULE AVATUS ................................................................................................................... 12

3.3. KLIIMA SUHTES HAAVATUS ................................................................................................ 14

KOKKUVÕTE ..................................................................................................................................... 14

LISA 1. KLIIMAOHTUDE MÕJU HINDAMINE......................................................................................... 19

4

SISSEJUHATUS

Analüüsi eesmärgiks on hinnata Sihtasutuse Ida-Viru Investeeringute Agentuur (IVIA) poolt Ida-Virumaale Jõhvi valla Kotinuka külla digi ja multimeedia inkubatsioonikeskuse rajamise projekti kliimakindlust.

2021. aastal avaldas Euroopa Komisjon kliimakindluse tagamise kohta teatise „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021–2027“, milles esitatud juhise kohaselt katab kõnealune protsess kahte teemat – panus kliimaneutraalsusesse (kliimamuutuste leevendamine) ning panus vastupanuvõimesse kliimamuutuste vastu (kliimamuutustega kohanemine). Mõlema puhul koosneb hindamine kahest etapist: hindamine ja üksikasjalik analüüs. Antud kontekstis on „taristu“ lai mõiste, mis hõlmab nii hooneid, looduspõhiseid taristuid, võrgutaristuid kui ka muid materiaalseid varasid.

Jõhvi digi ja multimeedia inkubatsioonikeskus on kavas rajada Jõhvi äri- ja logistikapargi 2. etapi alale. Projektiga kavandatud taristule on Novarc Group AS poolt 2022.a koostatud eskiis1.

Jõhvi äri- ja logistikapargi 2. etapi arenduse keskkonnamõjusid on põhjalikult hinnatud 2019-2021. a Alkranel OÜ poolt läbiviidud keskkonnamõjude strateegilise hindamise raames, mille tulemused on esitatud aruandes „Jõhvi valla Kotinuka küla Jõhvi äri- ja logistikapargi II etapi maa-ala detailplaneeringu (DP) keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)“. 01.03.2022 korraldusega nr 278 kehtestas Jõhvi Vallavalitsus Jõhvi valla Kotinuka küla Jõhvi äri- ja logistikapargi II etapi maa-ala detailplaneeringu.2

Käesolevas aruandes on hinnatud Jõhvi digi ja multimeedia inkubatsioonikeskuse ehituse projekti mõju kliimamuutuste leevendamisele ning analüüsitud planeeritava taristu vastupanuvõimet kliimamuutustele.

1 Novarc Group AS, 2022. Jõhvi filmistuudio. Eskiis. 2 Jõhvi valla detailplaneeringute register, toimiku registri nr DP-165 LINK

5

1. KLIIMAKINDLUSE TAGAMISE PROTSESS

Projekti teostajaks on Ida-Viru Investeeringute Agentuur (IVIA). Tegemist on avaliku sektori arendusorganisatsiooniga, mille asutajad on Eesti Vabariigi Valitsus ning Kiviõli, Kohtla-Järve, Jõhvi ja Narva omavalitsused. IVIA peamine eesmärk on luua Ida-Virumaal ettevõtjate jaoks soosiv keskkond investeerimiseks ning seeläbi aidata kaasa maakonnas uute töökohtade loomisele.

Projekti raames rajatakse 6-korruseline büroohoone, kuhu on oodatud tegutsema Startup Inkubaator. Käesoleva projektiga luuakse Ida-Virumaal (tugi)taristu, kus arendatakse ja toetatakse audiovisuaalvaldkonna idufirmade arengut ja rahvusvahelist võrgustumist, moodustades klastri ettevõtetest, kes suudavad pakkuda lisaväärtust loovaid teenuseid ja tooteid konkurentsivõimeliselt nii rahvusvaheliselt kui ülevabariiklikult. Nendeks teenusteks ja toodeteks võivad olla näiteks muusika-, foto-, disaini-, video-, vektorgraafika-, 3D-, heli-, litsentsid, VFX, e-platvormid jms. Arendus toetab Euroopa roheleppe ja õiglase ülemineku eesmärke luues Ida-Virumaale eeldused väikese keskkonnamõjuga jätkusuutliku ja mitmekesise ettevõtluskeskkonna arenguks ning toetades majandust, tööturgu, inimesi ja keskkonda nendes piirkondades, mida ootavad ees olulised sotsiaalmajanduslikud väljakutsed seoses Euroopa Liidu 2030. a energia- ja kliimaeesmärkide ja 2050. a kliimaneutraalsuse saavutamisega.

ASUKOHT, TEGEVUSE ISELOOM JA MAHT

Projekteeritav digi ja multimeedia inkubatsioonikeskus hakkab asuma Jõhvi vallas Kotinuka külas vahetus läheduses Tallinn-Narva maanteest, moodustades osa Jõhvi äri- ja logistikapargist 2. etapist (vt joonised 1 ja 2). Projektiga kavandatud taristule on Novarc Group AS poolt 2022 koostatud eskiis3.

JOONIS 1 JÕHVI ÄRI- JA LOGISTIKAPARGI 2. ETAPI ASUKOHT4

Ida-Viru maakonna pindala on 2 972 km2 ning rahvaarv 2022. a seisuga ligi 132 700 inimest. Ida-Virumaa tööhõive on Eesti maakondade võrdluses üks madalamaid, moodustades 2022. a 20 kuni 64 aastaste elanike puhul 70%. Viimaste aastakümnete jooksul on maakonna rahvaarv pidevas languses ning Statistikaameti prognooside kohaselt võib eeldada sama trendi jätkumist. Selle põhjusteks on eelkõige

3 Novarc Group AS, 2022. Jõhvi filmistuudio. Eskiis. 4 Alkranel OÜ, 2019-2021, Jõhvi valla Kotinuka küla Jõhvi äri- ja logistikapargi II etapi maa-ala detailplaneeringu (DP) keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH): LINK

6

negatiivne loomulik iive ning rändesaldo. Vähenemise käigus muutub maakonna rahvastiku vanuseline koosseis, st vanusegruppide arvukus kasvab.5

Maakonna ettevõtluses valitseb ettevõtete arvu poolest, nagu ka mujal Eestis, jae- ja hulgikaubandus. Samas tuleneb Ida-Virumaa puhul valdav osa majanduslikust väärtusest põlevkivi kaevandamisest ja väärindamisest. Jõhvi linn on kujunenud regionaalseks kaubandus-, teenindus- ja administratiivkeskuseks.

Planeeritava taristu asukohas hetkel hooneid ei ole ja ala katab mets. Tulevikus on sinna planeeritud rajada äri- ja logistikapargi taristu, kuhu koonduvad ettevõtted, kelle tegevusaladeks on eelkõige logistika ja hulgimüük ning väikese keskkonnamõjuga tootmine ja äriteenindus. Umbes kilomeetri kaugusel loode suunas asub Kotinuka küla keskus ning lõunas üle Tallinn-Narva maantee Jõhvi linna eramutega hoonestatud ala (lähim elamu on üle maantee ca 100 m kaugusel) ja kaubandusettevõtted. 6

Kavandatud taristu idaküljel voolab Pühajõgi. Vastavalt Ida-Eesti veemajanduskavale 2022-2027 on antud veekogumi ökoloogiline seisund kesine, keemiline seisund hea ning koondseisund kesine. Jõe kaldal asuvad III kaitsekategooriasse kuuluvate taimeliikide leiukohad.

Digi ja multimeedia inkubatsioonikeskuse rajamiseks võetakse kasutusele üks Jõhvi äri- ja logistikapargi kruntidest (krunt 4) pindalaga 9 484 m2 (kasutusotstarve äri- ja tootmismaa). Projekteeritav taristu on vastavuses Jõhvi äri- ja logistikapargi 2 etapi detailplaneeringu tingimusega. Projekti raames rajatav hoone on kuuekorruseline. 1 477,6 m² kogupindalaga hoone mahutab eri funktsioonidega alasid:

• 1.korrusel nõupidamis- ja seminariruumid ja toitlustusala koos köögi ja abiruumidega;

• 2.korrusel Startup inkubaatori kontoripind (2- ja 4-kohalised kabinetid ning avatud kontor) koos

kööginurga ja nõupidamisruumiga;

• 3. korrusel IKT ettevõtete ja idufirmade üüripinnad koos kööginurga ja nõupidamisruumiga;

• 4. korrusel ettevõtluse tugistruktuuride bürooruumid;

• 5. korrusel bürooruumid ja 4 külaliskorterit;

• 6. korrusel asub katuseterrassiga puhkeala ja hoone tehnosüsteemide ruum.

Hoonete kompleksi juurde on kavandatud parkla, mis mahutab ligi 130 sõidukit. Kinnistul säilitatakse osaliselt kõrghaljastust (hoone ümbruses ja parkimisalal).

5 Statistikaamet, 2023: LINK 6 Alkranel OÜ, 2019-2021, Jõhvi valla Kotinuka küla Jõhvi äri- ja logistikapargi II etapi maa-ala detailplaneeringu (DP) keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH): LINK

7

JOONIS 2 JÕHVI ÄRI- JA LOGISTIKAPARGI KRUNTIDE JAOTUS (ÄRI- JA TOOTMISMAA KRUNDID MÄRGITUD LILLA VÄRVIGA, TRANSPORDIMAA KRUNDID HALLIGA JA ÜLDKASUTATAVA MAA ROHELISEGA, DIGI JA MULTIMEEDIA INKUBATSIOONIKESKUS PIIRITLETUD ORANŽIGA)7

7 Projekt363 OÜ, 2022, töö nr. 160403, Jõhvi äri- ja logistikapark II detailplaneering: LINK

8

2. KLIIMAMUUTUSTE LEEVENDAMINE (KLIIMANEUTRAALSUS)

Vastavalt Euroopa Komisjoni kliimakindluse tagamise teatisele „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021–2027“8 hõlmab kliimamuutuste leevendamine kasvuhoonegaaside heite vähendamist, energiatõhusust, energiasäästu ja taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu. See eeldab, et kavandatud tegevuse puhul on rakendatud meetmed kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks või sidumiseks, mis toetavad pikemas perspektiivis Euroopa Liidu heitkoguste vähendamise eesmärkide saavutamist. Teatise tabelis 2 on loetletud taristuobjektide kategooriad, mille puhul on CO2-jalajälje kvantitatiivne hindamine üldjuhul nõutud. Jõhvi digi ja multimeedia inkubatsioonikeskuse projektiga kavandatud tegevus ei kuulu loetletud kategooriate hulka ning seega ei ole vajalik kliimaneutraalsuse leevendamise osas 2. etapi üksikasjalikuma hindamise läbiviimine ning käesolevas analüüsis piirdutakse kaudse kasvuhoonegaaside heite (elektri- ja soojusenergia kasutusest tulenevalt) eelduslike kasvuhoonegaaside heitkoguste arvutustega.

2.1. KLIIMAMUUTUSTE LEEVENDAMINE

Projektiga kavandatud tegevus on kooskõlas Euroopa Liidu poolt 2019. aasta lõpus avaldatud Euroopa Roheleppe kasvustrateegia eesmärkidega jõuda läbi nüüdisaegse, ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandustegevuse 2050. aastaks kliimaneutraalsuseni. Õiglase ülemineku mehhanism on üks Euroopa Liidu vahend, mis toetab majandust, tööturgu, inimesi ja keskkonda nendes piirkondades, mida ootavad ees olulised sotsiaalmajanduslikud väljakutsed seoses Euroopa Liidu suunaga saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus. Eestis on selliseks piirkonnaks Ida-Virumaa, kuna regiooni sotsiaalmajanduslik keskkond on tänasel päeval paljuski sõltuvuses põlevkivitööstusest. Jõhvi digi ja multimeedia inkubatsioonikeskuse arendus loob eeldused uute töökohtade loomiseks ning piirkonna ettevõtlusmaastiku ümberkujundamiseks fossiilsetest maavaradest sõltumatuks.

Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2019-2030+ eesmärgiks on seatud, et aastaks 2030 on Ida-Virumaal mitmekesine, tugevatel ettevõtlikkushoiakutel tuginev ning suure lisandväärtuse loomist soodustav ettevõtluskeskkond. 9

Jõhvi valla arengukava aastateks 2023-2030 kohaselt on valla üldine eesmärk rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise inimest väärtustava keskkonna loomine, mis tugevdaks Jõhvit kui regionaalkeskust, oleks atraktiivne investeerijatele ning vastaks elanike ootustele ja vajadustele. Selleks on vaja10:

• parandada piirkonna mainet;

• tõsta elukeskkonna kvaliteeti;

• parandada ettevõtluskeskkonda ja atraktiivsust investoritele ning selle läbi töökohtade struktuuri ja kvaliteeti;

• tõsta elanikkonna ettevõtlikkust ja tööjõu kvaliteeti.

Jõhvi digi ja multimeedia inkubatsioonikeskuse rajamine toetab nii maakondlikul kui ka valla tasemel seatud eesmärki mitmekesistada piirkonna majandusmaastikku kahjustamata seejuures keskkonda ning vähendades töökohtade sõltuvust fossiilsete maavarade kasutusega soetud tegevusaladest.

8 Euroopa Komisjon, 2021. Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021 – 2027: LINK 9 Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2019-2030+: LINK 10 Jõhvi valla arengukava aastateks 2023-2030: LINK

9

2.2. KAUDNE KASVUHOONEGAASIDE HEIDE

Kliimamuutuste leevendamise hinnang sisaldab kasvuhoonegaaside (edaspidi KHG) kvantifitseerimist planeeritava projekti ühel tegevusaastal. Kasutatud metoodika põhimõtted on pärit Euroopa Investeerimispanga metoodikast11 ja Eesti-spetsiifiliste emissioonifaktorite allikaks on Eesti Keskkonnaministeeriumi KHG arvutusmudel12. Vastavalt Keskkonnaministeeriumi KHG arvutusmudelis toodud riigi tasandil kokkulepitud lähenemisele, on võrguelektri heitetegurite puhul arvestatud võrgu jääkseguga viimaste saadaolevate andmete kohaselt. KHG jalajälg hõlmab lisaks CO2-le ka teisi olulisi kasvuhoonegaase – CH4, N2O, HFC-s, PFC-s, SF6, NF3 ja on väljendatud süsinikdioksiidi ekvivalendina (CO2ekv).

Antud kontekstis hõlmas KHG heite arvutus kaudset heidet, mis tekib projekti käigus tarbitava sisse ostetava energia tootmisest. Kaudse heitena käsitleti kavandatud taristuobjekti poolt sisse ostetava võrguelektri ja soojusenergia mõju. Elektri- ja soojusenergia mõju arvutamisel on arvestatud ka kompleksi täituvusega. Projekti kohaselt installeeritakse digi- ja multimeedia inkubatsioonikeskuse territooriumile ka päikesepaneelid koguvõimsusega 15 kW. Võttes arvesse paneelide asukohta ja koguvõimsust, küündib eeldatav aastane tootlikkus u. 13 800 kWh-ni13. Kogu päikeseenergiast toodetud elektrienergia läheb kasutusele inkubaatorihoones, mistõttu on aastasest elektritarbest lahutatud maha päikepaneelide poolt toodetud elektri kogus (tabel 1). Metoodika kohaselt on taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri emissioonifaktor võrdne 0-ga.

Võrgust tarnitud elektrienergia KHG heite arvutuses kasutati Eesti võrguelektri jääksegu heiteteguri väärtust ning kaugkütte KHG heite arvutuses kombineeriti heitetegureid vastavalt soojusenergia pakkuja kasutatavatele energiaallikatele (vt tabel 1). Jõhvi keskkütte teenuse osutajaks Gren Viru, kes omakorda ostab VKG Energialt põlevkiviõli tootmise jääkgaasist toodetud soojusenergiat.

Absoluutne heide moodustub kõikidest projekti tegevustega seotud heitkogustest (vt täpsemalt tabelist 1, kus energiakasutuse kogused on korrutatud heiteteguriga) vastavalt etteantud metoodilistele juhistele.

Tulenevalt projekti iseloomust, ei ole vajadust „ilma projektita“ heite kvantifitseerimiseks, seega piirduti vaid absoluutse kasvuhoonegaaside heite leidmisega ühel tüüpilisel tegevusaastal („projektiga“ stsenaarium).

TABEL 1. PLANEERITAVA TEGEVUSE ABSOLUUTNE KASVUHOONEGAASIDE HEIDE

11 European Investment Bank, Project Carbon Footprint Methodologies, 2022: LINK 12 KHG jalajälje arvutusmudel 02.11.22: LINK 13 European Commission, Photovoltaic Geographical information system: LINK 14 Põhineb soojusenergia pakkuja (Gren Viru) poolt kasutatava energiaallika segul

Kategooria Ressurss Kogus aastas Ühik Heite- tegur

Ühik Heide kokku t CO2ekv/a

Heiteteguri viide

Kaugküte 18% põlevkivi generaatorgaas, 82%

põlevkivipoolkoksigaas14

59,1 MWh 0,320 t CO2ekv/

MWh 18.9

Kliimaministeeriumi KHG jalajälje

arvutusmudel 02.11.22, " Põlevkivi poolkoksigaas (VKG Petr I-III) (kWh), „Põlevkivi generaatorgaas (VKG) (kWh)“. Heitetegur on leitud vastavalt kütteväärtuste proportsioonidele

Võrgu- elekter

Eesti keskmine 105,4 MWh 0,637 t CO2ekv/

MWh 67,4

Kliimaministeeriumi KHG jalajälje arvutusmudel 02.11.22, „Tavaelekter“

Taastuv- elekter

Päikeseenergia 13,9 MWh 0,000 t CO2ekv/

MWh 0,0

Kliimaministeeriumi KHG jalajälje arvutusmudel 02.11.22, „Taastuvelekter“

KOKKU 86,3

10

Jõhvi digi- ja multimeedia inkubatsioonikeskuse rajamisel toimub kasvuhoonegaaside heide selleks kasutatavate masinate kütuste põletamisest. Ehitustöid teostab hanke raames määratav ettevõte, seega ei ole heide otseselt projekti elluviija kontrolli all. Võttes arvesse ehituse kestvust ning taristu eluiga üle 50 aasta, siis ei peeta ehitusaegset kasvuhoonegaaside heidet märkimisväärseks.

Taristu kasutusaegne heide on eelkõige seotud hoonete kompleksi energiatarbega. Rajatava digi- ja multimeedia inkubatsioonikeskus on planeeritud liginullenergiahoonena (A-energiaklass). Elektri tarbimine toimub võrgust ning hoone osana rajatavast päikesepargist. Ühtlasi on Jõhvi äri- ja logistikapargi arendajal kavas rajada päikesepark, mis võimaldab äripargis tegutsevatele ettevõtetele otseühendust taastuvenergia tootmisüksusega ning saavutada seeläbi veelgi kõrgema energiaklassi. Mõlemal juhul on vastavus kliimaeesmärkidega tagatud, kuna ka võrguelektri puhul on riiklikult seatud siht suurendada taastuvatest allikatest toodetava elektrienergia osakaalu.

Jõhvi digi- ja multimeedia inkubatsioonikeskuse projekteerimisel on kavandatud rida meetmeid tegevusega kaasneva kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamiseks. Projekteerimisel lähtutakse kaasaegsetest energiasäästu tehnoloogiatest. Hoone projekteerimise nõueteks on seatud kõrge energiatõhusus, roheenergiavarustuse tehnoloogiate rakendamine, kommunaal- ja energiaressursside kasutamise automatiseerimine ja nutikas reguleerimine. Taristu rajamise eesmärk on koondada vähese keskkonnamõjuga ettevõtteid (audiovisuaal valdkond), kelle tegevus on väikese süsinikujalajäljega.

Tulevikus vaates otsitakse täiendavalt võimalusi taastuvenergia kasutuse suurendamiseks. Selleks loob

võimalusi Jõhvi äri- ja logistikapargi arendaja poolt kavandatud päikesepargid. Tulevikus on võimalik

kaaluda täiendavate energia tootmis- ja salvestusüksuste rajamisest. Kuna taristuobjekt hakkab asuma

areneval tööstusalal, siis loob see eelduse koostööks (sh taastuvenergia tootmiseks) kõrvalasuvate

ettevõtetega.

Soojusvajaduse katmiseks on detailplaneeringuga nähtud ette võimalus liituda gaasitrassiga ning rajada maagaasil töötav küttekeha. Küll aga Jõhvi äri- ja logistikapargi arendaja plaani kohaselt liitub kompleks kohaliku keskkütte süsteemiga ning võimaldada pargis tegutsevatel ettevõtetel tarbida soojust keskküttevõrgust. Mõlemal juhul vastuolu Euroopa Liidu kliimaeesmärkidega pole, kuna kliimaneutraalsuse saavutamise eesmärgi saavutamiseks liigub soojuse tootmine ajapikku fossiilsetest kütustest sõltumatutele lahendustele.

Eeltoodu põhjal saab järeldada, et tegevusega ei kaasne olulist kasvuhoonegaaside heidet ning projekt

toetab Euroopa Liidu heitkoguste vähendamise eesmärkide saavutamist.

11

3. KLIIMAMUUTUSTEGA KOHANEMINE (VASTUPANUVÕIME KLIIMAMUUTUSTELE)

Kliimakindluse vastupanuvõime hindamise eesmärgiks on teha kindlaks olulised kliimariskid, mis võivad avalduda kavandatud taristu objektile ja/või selle asukohale. Kliimariskide hindamisel vaadeldav ajavahemik peaks vastama projekti rahastatava investeeringu kavandatud elueale. Siinkohal on võetud aluseks Euroopa standardites arvutusliku tööea mõiste – periood, mille jooksul konstruktsiooni kasutatakse tehes vajalikku hooldust, kuid mitte suuremaid remonditöid. Kehtivate normide alusel projekteeritavate hoonete arvutuslik tööiga on 50 aastat, st 2024. aastal planeeritav taristuprojekt peab vastu pidama kliimamõjuritele ja äärmuslikele ilmastikunähtustele kuni aastani 2074.

Kliimamuutustega kohanemise hindamise 1. etapp koosneb esmalt kliimatundlikkuse ja ohule avatuse analüüsist, ning seejärel neid kahte kombineerides kliima suhtes haavatavuse hindamisest. Võimalike märkimisväärsete kliimariskide tuvastamisel esimese analüüsi käigus liigutakse edasi 2. etapiga, ehk üksikasjaliku analüüsiga.

Kliimaohtudest tulenevate riskide hindamisel on abimaterjalina kasutatud ja täidetud kliimaohtude mõju hindamise tabel, kus on välja toodud erinevad kliimaohud mida projekti tegevuste lõikes hinnati skaalal: väike, keskmine või suur. Tabel on lisatud analüüsile eraldi failina.

3.1. KLIIMATUNDLIKKUSE ANALÜÜS

Kliimatundlikkuse analüüsi eesmärgiks on teha kindlaks, millised kliimaohud on konkreetset liiki projekti puhul olulised olenemata projekti asukohast. Planeeritava taristuobjekti peamisteks potentsiaalseteks kliimaohtudeks, mida järgnevalt analüüsitakse, on üleujutused (nii lähedalasuvate veekogude kui ka valingvihmade tõttu), sademed (sh lumi, jäävihm), tormid (sh tuul, äike), kuumus (sh temperatuuritõus, põud). Ekstreemsete ilmastikuolude (ekstreemsed sademed sh valingvihmad, lumi, jäävihm, tormid (sh lume- ja äikesetormid) tõttu suureneb oht elektrikatkestusteks. Täiendavalt on kliimaohtudest tulenevate riskide hindamisel täidetud kliimaohtude mõju hindamise tabel, mis on lisatud aruandele eraldi failina.

Jõhvi digi ja multimeedia inkubatsioonikeskus kasutab Jõhvi äri- ja logistika pargi infrastruktuuri, mis on valdavalt maa-alune ning seega tormide mõju eest hästi kaitstud. Ühtlasi arvestades asulalähedast asukohta, saab eeldada, et võimalikud elektri- ja veevarustuse katkestused kõrvaldatakse lühikese aja jooksul. Kõrgete objektide (sh puude) kukkumisest tulenevaid kahjustusi on võimalik vältida hoonet ümbritseva kõrghaljastuse teadliku planeerimisega. Kavandatud taristu asub vahetus läheduses riigimaanteele, seega ei ole häiringute esinemine transpordiühenduses tõenäoline.

Valingvihmad ei kujuta taristuobjektile ohtu, kuna projekteerimisel on arvestatud vajadusega rajada piisava mahuga sademevee kogumise ja ärajuhtimise süsteem, et ennetada rohkete sademetega kaasnevaid häireid. Projektiga kavandatud taristuobjekti lahenduse on töötatud välja kvalifitseeritud ettevõtte poolt ning arvestatud on seejuures ala pinnase iseloomuga ning vajadusega tagada materjalide ja konstruktsioonide vastupidavus ilmastikutingimustele. Lahendused tuginevad asjakohastel riiklikul tasemel tunnustatud standarditel, kvaliteedinõuetel ning juhendmaterjalidel.

Taristuobjekti projekteerimisel on ennetavalt võetud arvesse, et kuumus võib põhjustada teatud materjalide deformeerumist. Ühtlasi võib see muuta inimeste jaoks taristuobjekti kasutamise ebameeldivaks, kui kuumal ajal puudub seal jahutuse võimalus. Jõhvi digi- ja multimeedia inkubatsioonikeskuse projekteerimisel arvestati tootmishoone jahutuse vajadusega, et kuumalainete esinemisel säiliksid töökeskkonnas stabiilsed temperatuurid. Ühtlasi on hoone ümbruses plaanis säilitada looduslikku kattega, haljastatud alasid. Seega on rakendatud ennetavaid meetmeid kliimaohtu minimeerimiseks.

12

Kõiki eelnevalt nimetatud kliimamuutustest tulenevaid riske on kõige lihtsam ning mõistlikum maandada projekti väljatöötamise etapis, kuna lahenduseks on kohavalikul looduslike tingimuste arvestamine, piisava haljastuse säilitamine ning läbimõeldud materjalide valik ja hoone projekteerimine. Kavandatud taristuobjektide projekteerimisel on seda lähenemist rakendatud. Projekti kliimatundlikkuse analüüsi tulemused on koondavalt esitatud tabelis 2.

TABEL 2. KLIIMATUNDLIKKUSE ANALÜÜS

KLIIMAMUUTUJAD JA -OHUD

Kuumus (sh põud, temperatuuri tõus)

Sademed (sh lumi, jäävihm)

Tormid (sh tuul, äike)

Üleujutused (sh veekogudest,

valingvihmadest)

Kohapealsed varad ja protsessid

Väike Väike Väike Väike

Sisendid (vesi, energia) Väike Väike Väike Väike

Transpordiühendused Väike Väike Väike Väike

Suurim punktisumma nelja teema puhul

Väike Väike Väike Väike

3.2. OHULE AVATUS

Digi ja multimeedia inkubatsioonikeskus hakkab asuma Jõhvi äri- ja logistikapargi 2 etapi alal Jõhvi vallas Kotinuka külas vahetus läheduses Tallinn-Narva maanteele.

Keskkonnaagentuuri poolt koostatud 2022. aasta kokkuvõtte15 kohaselt on selle piirkonna aasta keskmiseks õhutemperatuuriks u 6 oC ja aasta keskmise õhutemperatuuri anomaalia u 1,7 oC, st on näha temperatuuritõusu trendi. Aastane sademete hulk selles piirkonnas on u 606 mm ning anomaalia 92%. Keskkonnaagentuuri kliimanormide16 kohaselt on antud piirkonnas 1991-2020 aasta keskmiseks tuulekiiruseks 3,7 m/s, kusjuures maksimaalne tuulekiirus samas ajavahemikus on selles piirkonnas 28,0 m/s (tuul, mille keskmine kiirus ületub 21 m/s või üle selle loetakse tormiks).

Tulevase kliima analüüsimisel on lähtutud Keskkonnaagentuuri poolt 2015. aastal koostatud dokumendist „Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100“. Aluseks on võetud globaalse kliimastsenaariumite RCP4.5 (mõõdukas, riikide poolt olulisi leevendavaid meetmeid eeldav stsenaarium) ja RCP8.5 (pessimistlik, nõrk riikidevaheline koostöö ja valdavalt süsinikul põhinev majandus) põhjal koostatud kliimaprojektsioonid. 17

Antud projektsiooni kohaselt muutub kliima võrreldes kontrollperioodiga (1971-2000. a) aastateks 2041- 2070 järgnevalt:

• Keskmine temperatuur tõuseb 2-2,6 oC võrra;

• Sademete hulk suureneb keskmiselt 10-14%;

• Sademete suurimat kasvu on oodata talvel (201-231%), kusjuures lumikate kahaneb märkimisväärselt;

• Keskmised tuulekiirused kasvavad talvel ja osaliselt ka kevadel tsüklonite arvu kasvuga – kasvu tõenäoline vahemik 3-18%.

• Lisaks keskmise temperatuuri tõusule on oodata sagenevaid põuaperioode ning kuumalaineid.

15 Keskkonnaagentuur, kliima aastakokkuvõtted: LINK 16 Keskkonnaagentuur, kliimanormid: LINK 17 Keskkonnaagentuur, 2015. Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100: LINK

13

Kuumalained võimenduvad eeskätt linnades ning tiheasustusaladel soojussaare efektina, kus suured tumedad pinnad (nt asfaltteed, parklad ja bituumenkatused) neelavad suurema osa päikesekiirgusest, mis omakorda kütavad linnaruumi õhku18. Kavandatud taristuobjekti ümbruses on tuvastatud kuumalainete ajal soojussaare efekti esinemist. Sellest tulenevalt hinnatakse tulevase kliima puhul kõnealuse piirkonna avatust kuumalainetest tulenevatele ohtudele keskmiseks. Projektiga on ettenähtud säilitada võimalikult palju olemasolevat haljastust, et ennetada alal liigset pinna kuumenemist. Ühtlasi saab tulevikus kaaluda tumeda kattega alade (sh teede, parkla, katuste) albeedo suurendamist läbi katmise. Viimastel aastatel on turule tulnud ettevõtteid, kes pakuvad asfalttee katmist täiendava kattekihiga, mis on heledat värvi ning kaitseb kuuma mõjude eest. Hetkel on aga nende lahenduste kasutus piiratud, kuna materjalide valikul tuleb lähtuda Eesti oludes kasutuseks sertifitseeritud materjalidest. Kavandatud taristuobjekti projekteerimisel arvestati hoone jahutuse vajadusega, et kuumalainete esinemisel säiliksid töökeskkonnas stabiilsed temperatuurid. Seega on haljastuse ja jahutussüsteemiga tagatud kuumalainete mõjude minimeerimine. Lisaks keskmise temperatuuri tõusule on oodata sagenevaid põuaperioode ning kuumalaineid, mis võivad avaldada negatiivset mõju kohalikele veeressurssidele. Kavandatav taristuobjekt olulisel määral vett ei kasuta ning ei põhjusta piirkonnas veetarbimise suurenemist. Vett tarbitakse ühisveevärgist, seega on ressursi kättesaadavuses häirete esinemise tõenäosus minimaalne.

Planeeritavast taristu idaosas on Pühajõgi, mille puhul on asjakohane hinnata üleujutuse ohtu. Pühajõgi kuulub Ida-Eesti vesikonna Viru alamvesikonda ning jõkke suubuvad Rausvere (Raudsvere) jõgi – 7,6 km, Vasavere (Voka) jõgi – 15,5 km ja Mägara oja (Aluoja, Härjaoja, Sepaoja) – 14 km; Kohtla-Järve ja Tammiku kraav19. Vooluhulk on kasvavas trendis: perioodil 1945-1962 oli jõe vooluhulgaks mõõdetud 1,7 m3/s, perioodiks 1978-2010 oli jõe vooluhulk kasvanud kuni 2,1 m3/s 20. Piirkonnas asuvate maa-aluste kaevanduste täitumine veega, kopratammide ja langenud puude poolt voolu tõkestamine ning rohked sademed on koosmõjus põhjuseks, miks Jõhvi kirdeosas on esinenud probleeme liigveega.21 Projekteeritud taristu ja jõe vahele jääb 100-meetrine puhver. Taristu hoonestusala on projekteeritud absoluutkõrgusele 46 m, samas kui Pühajõe kalda piiri kõrguseks on geoloogiliste mõõdistustega määratud 43,5 m. Eeltoodust lähtuvalt saab järeldada, et jõe veetaseme muutus kavandatud taristuobjekti ei ohusta. Sellest tulenevalt on kõnealuse piirkonna avatus üleujutusest tulenevate ohtudele väike nii praeguse kui tulevase kliima puhul.

Elektri- ja veevarustuse katkestused ei ole oluliseks riskiks, kuna projekteeritav taristu paikneb asulas, kus elektri- ja veevarustuse teenuse pakkuja on võimeline rikked kiiresti kõrvaldama. Viimaste aastate kogemuse põhjalt ei ole piirkonnas sellega probleeme esinenud.

Keskkonnaministeeriumi koostatud kliimaprojektsioonide22 kohaselt suurenevad perioodil 2041-2070 sademed eelkõige suvekuudel. Kuid kui arvestada ka sademede geograafilist jaotumist Eestis, selgub et vihmarohkemal suveperioodil toimub sademete suurenemine eelkõige mere kohal. RCP8.5 kliimastsenaariumi kohaselt kasvab sademete hulk kõige enam Kagu-Eestis, samas kui Kirde-Eestis prognoositakse mainitud perioodil sademete hulga ajas muutumatust (võrreldes kontrollperioodiga 1971- 2000 a.). Arvestades kõnealuse territooriumi asukohta, on planeeritava taristu asupaiga avatus sademetest tulenevatele ohtudele hinnatud väikeseks. Sademete hulga kasv (sh valingvihm) ei kujuta taristuprojektile ohtu, kuna projekteerimisel on arvestatud vajadusega rajada piisava mahuga sademevee ärajuhtimise süsteem, et ennetada rohkete sademetega kaasnevaid häireid. Looduspõhiste lahenduste kasutamine vee immutamiseks pinnasesse on tehniliselt raskendatud ning ebasoovitatud põhjavee kõrge taseme tõttu tõttu. Täiendavate vihmavee viibe tekitamiseks kasutatavate lahenduste (nt rohekatused) kasutamist ei peeta otstarbeliseks süsteemide täiendava koormuse tõttu katusekonstruktsioonidele – stuudiote katuslaed on kavandatud suurte riputuskoormusega arvestades. Samas säilib taristuobjekti asukoha

18 Maa-amet, 2023, Soojussaarte kaardirakenduse kirjeldus: LINK 19 Tuvi, E-L, Feršel, A-L, 2010. Hoiualadega jõed Virumaal 1 20 Vaht, R., 2014. The impact of oil shale mine water on hydrological pathways and regime in northeast Estonia. 21 Tallinna Ülikooli ETUI, 2012. Ida-Virumaa tehnilise infrastruktuuri teemaplaneering. Keskkonnamõjude strateegiline hindamine: LINK 22 Keskkonnaagentuur, 2015. Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100: LINK

14

ümbruses võrreldes linnamaastikega suhteliselt palju looduslikku kattega alasid. Lisaks nähakse ette hoonete esine sillutatud jalakäijate ala koos metsakooslusega rohesaartega dreeniva kattega (betoon- või looduskividest läbilaskva kattega). Sademevee kogumine ja käitlemine nähakse ette õli- ja liivapüüduritega varustatud restkaevude abil. Puhastatud sademevesi juhitakse vastavalt detailplaneeringule kinnistu lõunapiiril asuvasse kraavi, kust see liigub edasi Pühajõkke. See lahendus on tänaseks kasutusel Jõhvi äri- ja logistikapargi 1. etapi puhul ning seni ei ole süsteemi toimimises tõrkeid esinenud. Selle eeliseks on ühtlasi võimalus kasutada ära juba olemasolevat infrastruktuuri.

Kavandatava digi ja multimeedia inkubatsioonikeskuse tehnilise lahenduse välja töötamisel on arvestatud piirkonna looduslike tingimuste ning taristu kavandatud tööea jooksul avalduda võivate kliimamuutustega. Tulevase kliima puhul on üleujutuste, sademete, tormidele avatus kavandatava taristuprojekti puhul väike, kuumuse ohule keskmine (vt tabel 3).

TABEL 3. OHULE AVATUS

KLIIMAMUUTUJAD JA -OHUD

Kuumus (sh temperatuuri tõus,

põud)

Sademed (sh lumi, jäävihm)

Tormid (sh tuul, äike)

Üleujutus (sh veekogud,

valingvihmad)

Praegune kliima Väike Väike Väike Väike

Tulevane kliima Keskmine Väike Väike Väike

Suurim punktisumma: praegune + tulevane kliima

Keskmine Väike Väike Väike

3.3. KLIIMA SUHTES HAAVATUS

Kliima suhtes haavatavuse hindamise eesmärgiks on teha kindlaks võimalikud märkimisväärsed ohud ja nendega seotud riskid. Hindamise alusel tehakse otsus, kas minna edasi üksikasjaliku analüüsi etappi või mitte. Kliima suhtes haavatavuse analüüsi puhul lähtutakse kliimatundlikkuse ja ohule avatuse analüüsi tulemustest.

Võttes arvesse nii kliimatundlikkuse kui ka ohule avatuse analüüsi, selgub et „keskmine“ hinnang on antud vaid projekti avatusele temperatuuri tõusu suhtes tulevase kliima puhul. Teiste teemade osas on hinnang „väike“. Kõrgematest temperatuuridest tulenevate riskide maandamiseks rakendatakse projekti raames mitmeid abinõusid. Projekti raames arvestatakse hoone jahutuse vajadusega, sh integreerides jahutussüsteemi, mis aitavad säilitada kvaliteetset töökeskkonda ka soojemate ilmade korral. Projektiga on ettenähtud säilitada võimalikult palju olemasolevat haljastust, et ennetada alal liigset pinna kuumenemist. Ühtlasi saab põhiprojekti staadiumis kaaluda tumeda kattega alade (sh teede, parkla, katuste) albeedo suurendamist läbi heleda materjaliga katmise (kirjeldatud lk 12). Haljastuse ja jahutussüsteemide kasutamisega tagatakse kuumalainete mõjude minimeerimine.

Seega, võttes arvesse projekti spetsiifilisust ja rakendatavaid abinõusid riskide maandamiseks, jõuti analüüsi käigus järeldusele, et temperatuuri tõus omab planeeritava projekti tegevusele ebaolulist mõju. Kõnealuse projekti haavatavus on kuumusest tulenevate kliimaohtude suhtes „väike“ (tabel 4).

15

TABEL 4. KLIIMA SUHTES HAAVATAVUSE ANALÜÜS

KLIIMAMUUTUJAD JA -OHUD

Kuumus (sh temperatuuri tõus,

põud)

Sademed (sh lumi, jäävihm)

Tormid (sh tuul, äike)

Üleujutus (sh veekogud,

valingvihmad)

Kliima suhtes haavatavus Väike Väike Väike Väike

Kokkuvõtlikult jõuti analüüsis järeldusele, et planeeritava taristu haavatavus on kõikide teemade lõikes „väike“, millest tulenevalt puudub vajadus kliimariskide edasiseks hindamiseks ehk kliimamuutustega kohanemise üksikasjalikuks analüüsiks (2. etapp).

KOKKUVÕTE

Kliimakindluse hindamise dokumentatsioon põhineb Euroopa Komisjoni teatises „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021 – 2027“ toodud juhistel.

Kliimamuutuste leevendamise hindamisel jõuti järeldusele, et projektiga kavandatud Jõhvi digi ja multimeedia inkubatsioonikeskuse ei põhjusta olulist kasvuhoonegaaside heidet. Hinnanguliselt moodustab kaudne kasvuhoonegaaside heide, mis on seotud taristuobjektis tarbitud soojus- ja elektrienergia tootmisega, 86,3 CO2ekv aastas. Projekt toetab Euroopa Liidu heitkoguste vähendamise eesmärkide saavutamist, kuna panustab Ida-Virumaal uute töökohtade loomisesse ning seni sotsiaal- majanduslikult suuresti põlevkivitööstusest sõltuva piirkonna ettevõtlusmaastikku ümberkujundamisesse fossiilsetest maavaradest sõltumatuks. Üksikasjalikum kliimamuutuste leevendamise hindamine antud tegevuse puhul ei ole Euroopa Komisjoni suuniste alusel nõutud.

Hinnati kliimamuutustega kohanemist ehk analüüsiti kliimatundlikkust ning praegusele ja tulevasele ohule avatust – neid tulemusi kombineeriti kliima suhtes haavatavuse hindamiseks. Jõuti järeldusele, et kuna nii kliimatundlikkuse kui ohule avatuse hinnang pea kõikide teemade lõikes (v.a kuumus) on „väike“, ning täiendavalt on hinnatud ka temperatuuri tõusust tulenev kliima suhtes haavatavus, on kokkuvõttes taristu haavatavus kõikide teemade lõikes samuti „väike“ (vt tabel 5). Sellest tulenevalt puudub vajadus kliimariskide edasiseks hindamiseks.

Kuna nii kliimatundlikkuse, ohule avatuse kui kliima suhtes haavatuse hinnang pea kõikide teemade lõikes (v.a kuumus) on „väike“, siis pole vajalik enamik kliimaohtude puhul rakendada täiendavaid maandamismeetmeid lisaks täna taristu ehitusel kavandatule. Erandiks on kohanemine tulevaste potentsiaalsete kuumuse ohtudega, mille mõju hinnang ehitisele on „keskmine“. Selle kliimaohu maandamiseks on soovitatav tulevikus kaaluda järgmist kohanemismeedet:

• Tumeda kattega alade (sh teede, parkla, katuste) albeedo suurendamine läbi katmise täiendava kattekihiga, mis on heledat värvi ning kaitseb kuuma mõjude eest. Hetkel on nende lahenduste kasutus piiratud, kuna materjalide valikul tuleb lähtuda Eesti oludes kasutuseks sertifitseeritud materjalidest.

16

TABEL 5. KOONDTABEL KLIIMAOHTUDE MÕJUST PROJEKTILE KOOS MAANDAMISMEETMETEGA

KLIIMAOHT

KLIIMAOHU MÕJU PROJEKTILE TULEVIKUS

EHITUSPROJEKTI KAVANDATUD LEEVENDUSMEETMED

TULEVASED MAANDAMISMEETMED Ehitised, varad ja

protsessid Sisendid Väljundid

Juurdepääs ja

transpordi- ühendused

Kuumus, kuumalaine

Keskmine Väike Väike Väike

Projekteerimisel arvestati tootmishoone jahutuse vajadusega, et kuumalainete esinemisel säiliksid

töökeskkonnas stabiilsed temperatuurid. Projektiga on ettenähtud säilitada võimalikult palju

olemasolevat haljastust, et ennetada alal liigset pinna kuumenemist. Seega on haljastuse ja

jahutussüsteemiga tagatud kuumalainete mõjude minimeerimine.

Tulevikus saab kaaluda tumeda kattega alade (sh teede, parkla, katuste) albeedo

suurendamist läbi katmise täiendava kattekihiga, mis on heledat värvi ning kaitseb kuuma mõjude eest. Hetkel on

nende lahenduste kasutus piiratud, kuna materjalide valikul tuleb lähtuda Eesti

oludes kasutuseks sertifitseeritud materjalidest.

Metsa- ja maastikutulekahju

Väike Väike Väike Väike

Kavandatav projekt ei suurenda tuleriski, kuna rajatav hoone varustatakse vajalike

tuleohutussüsteemidega. Taristuobjekti kasutus ei näe ette suures mahus süttiva materjali

välitingimustes ladestamist.

Ei kohaldu

Põud ja veenappus Väike Väike Väike Väike Kuna taristut kasutatakse büroohoonena, siis on

veekasutuse puhul tegemist põhiliselt olmeveega. Veevarustus toimub kohalikust ühisveevärgist.

Ei kohaldu

Pakane, külmalaine Väike Väike Väike Väike

Tehnilise lahenduse välja töötamisel on arvestatud piirkonna looduslike tingimuste ning taristu kavandatud tööea jooksul avalduda võivate kliimamuutustega. Jõhvi digi ja multimeedia

inkubatsioonikeskus kasutab Jõhvi äri- ja logistika pargi infrastruktuuri, mis on valdavalt maa-alune

ning seega tormide mõju eest hästi kaitstud. Elektri- ja veevarustuse katkestused ei ole oluliseks riskiks,

kuna projekteeritav taristu paikneb asulas, kus elektri- ja veevarustuse teenuse pakkuja on

võimeline rikked kiiresti kõrvaldama.

Ei kohaldu

Jäide, külmumis- sulamistsüklid

Väike Väike Väike Väike Tehnilise lahenduse välja töötamisel on arvestatud

piirkonna looduslike tingimuste ning taristu Ei kohaldu

17

KLIIMAOHT

KLIIMAOHU MÕJU PROJEKTILE TULEVIKUS

EHITUSPROJEKTI KAVANDATUD LEEVENDUSMEETMED

TULEVASED MAANDAMISMEETMED Ehitised, varad ja

protsessid Sisendid Väljundid

Juurdepääs ja

transpordi- ühendused

kavandatud tööea jooksul avalduda võivate kliimamuutustega. Lahendused tuginevad asjakohastel riiklikul tasemel tunnustatud

standarditel ja juhendmaterjalidel. Kavandatud taristuobjekt saab olema osaks kaasaegsest äri- ja logistikapargist, kus on tagatud pargi kasutajatele ligipääs uutele kommunikatsiooniühendustele.

Arvestades asulalähedast asukohta, saab eeldada, et võimalikud ekstreemsete ilmastikunähtustega kaasnevad elektri- ja veevarustuse katkestused

likvideeritakse lühikese aja jooksul.

Tugev tuul, torm Väike Väike Väike Väike

Jõhvi digi ja multimeedia inkubatsioonikeskus kasutab Jõhvi äri- ja logistika pargi infrastruktuuri,

mis on valdavalt maa-alune ning seega tormide mõju eest hästi kaitstud. Elektri- ja veevarustuse

katkestused ei ole oluliseks riskiks, kuna projekteeritav taristu paikneb asulas, kus elektri- ja veevarustuse teenuse pakkuja on võimeline rikked kiiresti kõrvaldama. Taristuobjekti alal ja ümbruses

on plaanis haljastust teatud määral säilitada.

Ei kohaldu

Tugevad sademed Väike Väike Väike Väike

Hoone projekteerimisel on arvestatud võimaliku lumekoormuse ning lumetõrje vajadusega. Projekt

suurendab vett mitteläbilaskvate pindade ala sedavõrd kui on vaja taristu rajamiseks.

Valingvihmad ei kujuta taristuprojektile ohtu, kuna projekteerimisel on arvestatud vajadusega rajada piisava mahuga sademevee ärajuhtimise süsteem,

et ennetada rohkete sademetega kaasnevaid häireid.

Ei kohaldu

Maalihe Väike Väike Väike Väike Objekti asukoha valik (hoone ei asu looduslikul nõlval ega selle läheduses, pehme pinnasega

ranniku alal), väldib maalihete riski. Ei kohaldu

18

KLIIMAOHT

KLIIMAOHU MÕJU PROJEKTILE TULEVIKUS

EHITUSPROJEKTI KAVANDATUD LEEVENDUSMEETMED

TULEVASED MAANDAMISMEETMED Ehitised, varad ja

protsessid Sisendid Väljundid

Juurdepääs ja

transpordi- ühendused

Veetaseme tõus, sh hoovihmast tingitud üleujutus

Väike Väike Väike Väike

Projekt suurendab vett mitteläbilaskvate pindade ala sedavõrd kui on vaja taristu rajamiseks. Samas

ümbritseb taristuobjekti piisavalt looduslikku pinnakattega haljasalasid, mis tagab sulavee

ärajuhtimise ilma häiringuid tekitama. Taristu projekteerimisel on arvestatud vajadusega rajada piisava mahuga sademevee ärajuhtimise süsteem,

et ennetada rohkete sademetega kaasnevaid häireid.

Ei kohaldu

19

LISA 1. KLIIMAOHTUDE MÕJU HINDAMINE

Lisatud aruandele eraldi failina.

20

●

CIVITTA Estonia [email protected]

+372 646 448 8

www.civitta.ee

CIVITTA Latvia

[email protected] +371 277 055 85

www.civitta.lv

CIVITTA Lithuania [email protected] +370 685 266 80

www.civitta.lt

CIVITTA Finland

[email protected]

+358 505 261 694

www.civitta.fi

CIVITTA Denmark

[email protected]

+452 762 80 83 www.civitta.com

CIVITTA Poland

[email protected]

+48 690 001 286

www.civitta.pl

CIVITTA Romania

[email protected] +403 180 535 88

www.civitta.ro

CIVITTA Moldova

[email protected]

+373 797 550 99

www.civitta.md

CIVITTA Slovakia

[email protected]

+421 901 700 574

www.civitta.sk

CIVITTA Ukraine

[email protected]

+380 442 270 140

www.civitta.com.ua

CIVITTA Armenia

[email protected]

+374 10 546 434 www.civitta.am

CIVITTA Serbia

[email protected]

+381 11 2435 489

www.civitta.rs

CIVITTA North Macedonia

[email protected]

+389 71 391 957

www.civitta.com

CIVITTA Kosovo

[email protected]

+383 493 380 55 www.civitta.com

CIVITTA Belarus

[email protected]

+375 296 018 517

www.civitta.by

CIVITTA International [email protected]

+372 735 2802

www.civitta.com

CIVITTA Bulgaria

[email protected]

+359 884 076 576 www.civitta.bg

CIVITTA Sweden

[email protected]

www.civitta.com

CIVITTA Georgia

[email protected]

www.civitta.com

Jõhvi loometööstuse inkubaator_ei kahjusta oluliselt 02.01.pdf

1

Põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ vastavuse hindamise vorm

Projekti nimi: Jõhvi loometööstuse inkubaator stuudiokompleksiga

Hindamise aruande koostamise kuupäev: 02.01.2024

Hindajad: Diana Matejuk, Liisa Kompus

Hindaja ametikoht: Civitta Eesti AS jätkusuutlikkuse tiimi konsultant, Civitta Eesti AS jätkusuutlikkuse tiimi vanemkonsultant

1. osa

Palun märkige, milliste

järgmiste keskkonnaeesmärkide

puhul on vajalik projekti

põhjalik hindamine põhimõtte

„ei kahjusta oluliselt“

seisukohast

Jah Ei „Ei“ korral põhjendus

Kliimamuutuste leevendamine X Planeeritava taristuobjekti tegevuse kohta viidi läbi kliimakindluse hindamine. Kliimamuutuste

leevendamise hindamisel jõuti järeldusele, et projektiga kavandatud Jõhvi loometööstuse

inkubaator koos selle koosseisu kuuluva stuudiokompleksiga ei põhjusta olulist

kasvuhoonegaaside heidet. Projekt toetab Euroopa Liidu heitkoguste vähendamise eesmärkide

saavutamist, kuna panustab Ida-Virumaal uute töökohtade loomisesse ning seni

sotsiaalmajanduslikult suuresti põlevkivitööstusest sõltuva piirkonna ettevõtlusmaastikku

ümberkujundamisesse fossiilsetest maavaradest sõltumatuks. Üksikasjalikum kliimamuutuste

leevendamise hindamine antud tegevuse puhul ei ole Euroopa Komisjoni teatise „Taristu

kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021–2027“ suuniste alusel nõutud.

2

Kliimamuutustega kohanemine X Planeeritava taristuobjekti tegevuse kohta viidi läbi kliimakindluse hindamine, mis sisaldab ka

kliimamuutustega kohanemise mõju analüüsi. Seega ei ole vajalik projekti kliimamuutustega

kohanemise seisukohast täiendavalt põhjalikult hinnata.

Hinnati kliimamuutustega kohanemist ehk analüüsiti kliimatundlikkust ja praegusele ning

tulevasele ohule avatust – neid tulemusi kombineeriti kliima suhtes haavatavuse hindamiseks.

Võttes arvesse nii kliimatundlikkuse kui ka ohule avatuse analüüsi, selgub et „keskmine“ hinnang

on antud vaid projekti avatusele temperatuuri tõusu suhtes tulevase kliima puhul. Temperatuuri

tõusu aspekti hinnati edasi kliima suhtes haavatuse analüüsis. Võttes arvesse projekti

spetsiifilisust ja rakendatavaid abinõusid riskide maandamiseks, jõuti analüüsi käigus järeldusele,

et temperatuuri tõus omab planeeritava projekti tegevusele ebaolulist mõju. Kõnealuse projekti

haavatavus on kuumusest tulenevate kliimaohtude suhtes „väike“ Teiste teemade osas on

kliimatundlikkuse ja ohule avatuse hinnang „väike“.

Seega jõuti järeldusele, et planeeritava taristu haavatavus on kõikide teemade lõikes „väike“.

Projekti elluviimine ei põhjusta olulist mõju, mis vähendaks piirkonna vastupanuvõimet

kliimamuutustele ning projekt ise on kliimamuutustele vastupidav.

Vee ja mereressursside kestlik

kasutamine ja kaitse

X Projekti keskkonnamõjusid (sh mõju pinna- ja põhjaveele) on põhjalikult hinnatud 2019-2021. a

Alkranel OÜ poolt läbiviidud keskkonnamõjude strateegilise hindamise raames, mille tulemused

on esitatud aruandes „Jõhvi valla Kotinuka küla Jõhvi äri- ja logistikapargi II etapi maa-ala

detailplaneeringu (DP) keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)“.

Veekasutus on seostatav eelkõige projekteeritava taristu kasutusaegse tegevusega. Kuna taristu

kasutajad on meedia valdkonnas (filmi- ja videotööstusega seotud) tegutsevad ettevõtted, siis

on veekasutuse puhul tegemist põhiliselt olmeveega. Ettevõtlusinkubaatori projekteerimisel ja

sisustamisel pööratakse tähelepanu veeressursi kasutuse tõhususele. Näiteks on kavas

varustada joogivee kraanid liikumisanduritega, et veekulu vähendada. Veevarustus ja

kanalisatsioon lahendatakse ühisvõrgu baasil. Uute trasside ja torude kasutamine tähendab

minimaalset lekete tekke riski.

3

Sademevesi kogutakse hoonestatud alalt kokku, juhitakse läbi õli-liivapüüduri ning suunatakse

seejärel lähedal asuvasse Pühajõkke. Sademevee ärajuhtimine on korraldatud Jõhvi äri- ja

logistikapargis tegutsevatele ettevõtetele ühise süsteemina. Kuigi puuduvad alused arvata, et

taristu territooriumilt võib sademevette sattuda reostust, siiski on täiendava

ettevaatusabinõuna rakendatud sademevee puhastus õli-liivapüüduriga.

Projekti tegevused ei kahjusta veekogude, sealhulgas pinna- ja põhjavee head seisundit või head

ökoloogilist potentsiaali ega mereala head keskkonnaseisundit.

Ringmajandus, sealhulgas

jäätmetekke vältimine ja

jäätmete ringlussevõtt

X Tegevuse otsene ja esmane kaudne mõju sellele keskkonnaeesmärgile ei ole märkimisväärne.

Ehituses kasutatava materjali valikul või hoone hilisema kasutuse planeerimisel arvestatakse

ringmajanduse põhimõtetega - eelistatud on kohaliku päritoluga ning korduv- või

taaskasutatavad materjalid, tähelepanu pööratakse säästlikule ressursikasutusele, ettevõtete

vahelisele koostööle rohe- ja ringmajanduse põhimõtete edendamisel, vara kasutusaja

pikendamisele. Ehituses täitematerjalina kasutatakse võimalusel lähipiirkonnas vanade hoonete

lammutamisel tekkinud jäätmeid ning ruumide sisustamisel eelistatakse taaskasutatud

materjale.

Jõhvi loometööstuse inkubaatori ehituse järgselt kogutakse jäätmed nõuetekohaselt kokku ja

antakse üle jäätmekäitlusettevõttele. Taristu rajamisega seotud jäätmetekke ja -käitlusega

seoses mõjusid ei ole ette näha.

Taristu kasutusega ei kaasne jäätmete tekke suurenemist, kuna taristu rajamise eesmärk on

koondada vähese keskkonnamõjuga ettevõtteid (filmi- ja videotööstus). Seega kaasneb taristu

kasutusega põhiliselt segaolmejäätmete, paberi, papi, biolagunevate jäätmete ja pakendi

jäätmeliikide teke. Taristu kasutusajal tekkivad jäätmed kogutakse liigiti ning antakse üle selleks

luba omavale jäätmekäitlusettevõttele, lähtudes seejuures kohalikus omavalitsuses kehtestatud

korrast.

4

Kokkuvõttes ehitus ei põhjusta (jäätmetekke suurenemist, loodusvarade ebatõhusust ega

ringmajanduse seisukohast olulist keskkonnakahju.

Õhu-, vee- ja pinnasesaastuse

vältimine ja tõrje

X Projekti asukoha ja kasutatavate kommunikatsioonidega seotud keskkonnamõjusid (sh müra,

valgusreostus, heited atmosfääri ja transpordi intensiivsuse muutus) on põhjalikult hinnatud

2019-2021. a Alkranel OÜ poolt läbiviidud keskkonnamõjude strateegilise hindamise raames,

mille tulemused on esitatud aruandes „Jõhvi valla Kotinuka küla Jõhvi äri- ja logistikapargi II etapi

maa-ala detailplaneeringu (DP) keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)“.

Jõhvi loometööstuse inkubaatori ehitus ei suurenda märkimisväärselt saasteainete heidet õhku,

vette või pinnasesse. Taristu ehitusel tööde läbiviija jälgib, et ehitusega ei kaasneks häiringuid

ning vajadusel rakendab leevendusmeetmeid. Eelkõige võib tekkida vajadus kuival perioodil

teostada tolmutõrjet.

Taristu kasutusaegne mõju õhusaastele on seostatav soojusenergia tootmisega, milleks on

ettenähtud maagaasil toimiv küttekeha. Soojuse tootmisel maagaasist tekkivad mõjud on

hinnatud 2019-2021. a Alkranel OÜ poolt läbiviidud keskkonnamõjude strateegilise hindamise

raames, mis käsitles kõigi Jõhvi äri- ja logistikapargi kruntidele asuvate ettevõtete koosmõju.

Keskkonnamõjude strateegilise hinnangu raames teostati välisõhukvaliteedi tasemete

modelleerimine, võttes eelduseks, et iga taristu krundi omanik hakkab soojustarbe katmiseks

kasutama maagaasil töötavat küttekeha. Õhukvaliteedi taseme modelleerimisel lähtuti

kavandatava hoonete eeldatavast maksimaalsest mahust, leides selle alusel kütteenergia

vajaduse ning maksimaalse vajaliku põletusseadme võimsuse igale hoonestatavale kinnistule.

Selle põhjal sai igale hoonestatavale kinnistule prognoositud vajaliku võimsusega katlamaja ning

arvestatud maagaasi kasutamisest tekkivad õhuheitmed. Modelleerimise tulemuste põhjalt saab

järeldada, et tegevus ei põhjusta olulist ebasoodsat mõju ümbruskonna õhukvaliteedile. Hetkel

on käimas läbirääkimised taristu arendaja ja kohaliku keskkütte tarnija vahel, et võimaldada

rajatavas taristus kasutada ka keskkütet. Sel juhul kaob vajadus rajada ja kasutada eraldiseisvat

küttekeha.

5

Äri- ja logistikapargi 2. etapi arendamisega võib prognoosida piirkonnas transpordi intensiivsuse

muutust. Arvestades keskkonnamõjude strateegilise hindamise raames teostatud müra

modelleerimist ning asjaolu, et vaadeldav ala asub vahetus läheduses Tallinn-Narva maanteele,

saab järeldada, et liiklussageduse mõju on marginaalne.

Taristu kasutusaegse müra mõju leevendamiseks on projekti detailplaneeringus arvestatud, et

hoonestuse rajamisel planeeritakse ventilaatorid ehitise katusele või külgedele, mis jäävad

lähimatest elamutest võimalikult kaugele. Piirkonna müratase on valdavalt põhjustatud

maanteeliiklusest ning äri- ja logistikapargi hoonete mõju osakaal selles on väike.

Valgusreostuse mõju ennetamiseks on kavas kasutada madalat tootmis- ja äriterritooriumile

suunatud valgustust. Võttes arvesse, et lähim elamu asub 100 m kaugusel üle maantee, saab

järeldada et kavandatava tegevusega kaasnevad pikaajalised visuaalsed mõjud puuduvad.

Kokkuvõttes projekti tegevused ei suurenda märkimisväärselt saasteainete heidet õhku, vette

ega pinnasesse.

Elurikkuse ja ökosüsteemide

kaitse ja taastamine

X Projekti keskkonnamõjusid (sh mõju kaitsealade kaitse-eesmärkidel täitmisele ja kaitstavatele

loodusobjektidele ja liikidele ning Natura 2000 võrgustikule) on põhjalikult hinnatud 2019-2021.

a Alkranel OÜ poolt läbiviidud keskkonnamõjude strateegilise hindamise raames, mille

tulemused on esitatud aruandes „Jõhvi valla Kotinuka küla Jõhvi äri- ja logistikapargi II etapi maa-

ala detailplaneeringu (DP) keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)“.

Planeeritava taristu idaosas paikneb Pühajõgi, mille mõlemal kaldal on keskkonnamõjude

strateegilise hindamise raames teostatud taimestiku inventuur ja tuvastatud viis kolmanda

kaitsekategooria soontaimeliiki: laialehine neiuvaip (Epipactis helleborine), vööthuul-sõrmkäpp

(Dactylorhiza fuchsii), pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis), suur käopõll (Listera ovata) ja

rohekas käokeel (Platanthera chlorantha). Inventuuri raames järeldati, et jõe kaldavöönd on

võsastunud ning poolloodusliku rohumaa koosluse säilitamiseks on vajalik niitmine. Jõhvi äri- ja

6

logistikapargi arendaja on võtnud oma kohustuseks teostada perioodiliselt rohumaa niitmist.

Taristu planeeringu kohaselt ei ole Pühajõe piiranguvööndisse hoonestusala kavandatud.

Kokkuvõttes saab järeldada, et arvestades ka leevendavate meetmetega, ei kahjusta projekti

tegevus märkimisväärselt ökosüsteemide head seisundit ja vastupidavust ega elupaikade ja

liikide, sealhulgas liidu tähtsusega liikide kaitsestaatust.

Kui olete 1. osa küsimustele märkinud „jah“, palun andke põhjalik hinnang 2. osa küsimustele.

2. osa

Taotleja peab esitama põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimise põhjaliku hinnangu nende keskkonnaeesmärkide kohta, mille puhul see on

vajalik (1. osas on keskkonnaeesmärgi puhul vastuseks „Jah“). Palun vastake allpool esitatud küsimustele nende 1. osas kindlaks määratud

keskkonnaeesmärkide kohta, mis nõuavad põhjalikku hindamist. Keskkonnaeesmärgid, mille puhul oli 1.osas vastuseks „Ei“, ei ole vajalik uut

hindamist läbi viia. Selleks märkida lahtrisse „Ei“ tähistus X ja lisada põhjendusena, et „Põhjendus on esitatud 1.osas“ või muu sarnane viide.

Küsimused Ei Jah Sisuline põhjendus

Kliimamuutuste leevendamine:

Kas projekt toob eeldatavalt kaasa märkimisväärse

kasvuhoonegaaside heite?

X Põhjendus on esitatud 1. osas.

Kliimamuutustega kohanemine:

Kas projekt eeldatavalt põhjustab praeguse kliima ja

eeldatava tulevase kliima kahjuliku mõju suurenemist

projektile endale või inimestele, loodusele või varadele?

X Põhjendus on esitatud 1. osas.

7

Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse:

Kas projekt eeldatavalt kahjustab

a) veekogude, sealhulgas pinna- ja põhjavee head

seisundit või head ökoloogilist potentsiaali, või

b) mereala head keskkonnaseisundit?

X Põhjendus on esitatud 1. osas.

Üleminek ringmajandusele, sealhulgas jäätmetekke vältimine

ja jäätmete ringlussevõtt:

Kas projekt eeldatavalt

a) suurendab oluliselt jäätmete teket, põletamist

või kõrvaldamist, välja arvatud

ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete

põletamine, või

b) põhjustab olulist ebatõhusust mis tahes

loodusvarade otseses või kaudses kasutamises

nende olelusringi mis tahes etapis, mida ei ole

piisavate meetmetega minimeeritud, või

c) põhjustab ringmajanduse seisukohast olulist ja

pikaajalist keskkonnakahju?

X Põhjendus on esitatud 1. osas.

Saastuse vältimine ja tõrje:

Kas projekt eeldatavalt suurendab märkimisväärselt

saasteainete heidet õhku, vette või pinnasesse?

X Põhjendus on esitatud 1. osas.

Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine: X Põhjendus on esitatud 1. osas.

8

Kas projekt eeldatavalt

a) kahjustab märkimisväärselt ökosüsteemide head

seisundit ja vastupidavust või

b) kahjustab elupaikade ja liikide, sealhulgas liidu

tähtsusega liikide kaitsestaatust?

Hindamise järeldus ja kinnitus, kas taotletav tegevus vastab „ei kahjusta oluliselt“ nõuetele:

Tuginedes eeltoodule vastab käesolev projekt „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele.

Hindamise aruande koostaja allkiri: Allkirjastatud digitaalselt

Lisa 1. Kliimaohtude mõju hindamine_22.05.xlsx

Jõhvi inkubaator finantsanalüüs_25.02.2025.xlsx

Lisa 1_TTA Jõhvi digi- ja multimeedia inkubatsioonikeskus_25.02.2025.docx

TEOSTATAVUS-TASUVUSANALÜÜS

JÕHVI DIGI- JA MULTIMEEDIA INKUBATSIOONIKESKUS

SA Ida-Viru Investeeringute Agentuur

JÕHVI
2025
SISUKORD

KOKKUVÕTE 4
1. PROJEKTI TEOSTAMISE INSTITUTSIONAALNE VÕIMEKUS 6
1.1. Projekti elluviija 6
1.2. Probleemi kirjeldus 7
2. VÄLISKESKKONNA ANALÜÜS 9
2.1. Tegevuspiirkond 9
2.2. Ida-Virumaa eelised 11
2.3. Ärikinnisvara turg 12
2.3.1. Sihtrühmad ja nende vajadused 12
2.3.2. Pakkumine ärikinnisvara turul 12
3. JÕHVI DIGI- JA MULTIMEEDIA INKUBATSIOONIKESKUSE KONTSEPTSIOON 14
3.1. Üldkontseptsioon 14
3.2. Säästlikkus ja kestlikkus 14
3.3. Projekti eesmärk 15
3.4. Oodatavad tulemused 15
4. PROJEKTI OBJEKTI KIRJELDUS 16
4.1. Asukoht 16
4.2. Hoone ja ruumid 18
4.3. Juhtimine 19
5. TEENUSED 20
5.1. Teenuste kirjeldus ja maksumus 20
6. TURUNDUS 21
6.1. Sihtrühmad ja turunduskanalid 21
6.2. Turundusstrateegia ja eelarve 21
7. TEGEVUSKAVA 23
8. PROJEKTI TASUVUSANALÜÜS 24
8.1. Projekti finantsmudel 24
8.2. Investeeringud 25
8.3. Tasuvusanalüüs 26
8.4. Kasumianalüüs avaliku sektori eelarvele 28
8.5. Projekti finantsiline jätkusuutlikkus 29
9. SOTSIAALMAJANDUSLIK MÕJU 30
10. FINANTSEERIMINE 32
11. RISKIANALÜÜS 33
KASUTATUD ALLIKAD 35

KOKKUVÕTE

Põlevkivisektor on Eesti üks suurimatest kasvuhoonegaaside tekitajatest. Seetõttu viiakse Ida-Virumaal läbi olulisi ümberstruktureerimisi ja kärpeid järkjärgulisel üleminekul süsinikuvabale majandusele seoses Euroopas elluviidava kliimapoliitikaga, mis näeb ette kliimaneutraalsuse saavutamist 2050. aastaks.

Selleks et elanike heaolu, omavalitsuste ja riigi toimimine säiliks Ida-Virumaal kliimaneutraalsele majandusele üleminekul võimalikult kõrgel tasemel, viiakse alates 2021. aastast Euroopa Liidu toel ellu õiglase ülemineku tegevusi. See protsess hõlmab nii põlevkivisektori ümberkorraldamist kui ka kogu maakonna majanduse mitmekesistamist, sealhulgas innustades ettevõtjaid leidma ja realiseerima uusi ärivõimalusi.

Üheks suure perspektiiviga võimaluseks ergutada Ida-Virumaal süsinikuheitmete vaba majanduse arengut on laiendada avaliku sektori poolt loodava ettevõtlustaristu spektrit, mis stimuleeriks CO2 neutraalses audiovisuaalvaldkonnas tehnoloogia startup ettevõtete teket ja hüppelist kasvu regioonis. Kaasaegsete büroopindade pakkumist ühes loodava koosloomekeskkonna ja inkubatsiooniteenustega regioonis siiani veel pole.

Jõhvi digi- ja multimeedia inkubatsioonikeskuse projekti elluviimisega luuakse Ida-Virumaal eeldused audiovisuaalvaldkonnas:
• uute tehnoloogia startup ettevõtete tekkimiseks
• tänapäevaootustele vastavate toodete ja teenuste väljaarendamiseks
• uute töökohtade tekkimiseks Ida-Virumaal
• sektoris tegutsevate ja selles teenuseid/tooteid pakkuvate kohalike ettevõtete kompetentsi kasvuks ning selle pakkumiseks ka väljaspool Ida-Virumaad
• noortele atraktiivsete töökohtade tekkimiseks ning nende hõivamiseks Ida-Virumaal

ning kõrvaldatakse kitsaskoht startup ettevõtjate inkubatsiooniks sobiva taristu puudumises.

Inkubatsioonikeskuses pakutakse inkubatsiooni võimalusi audiovisuaalse valdkonna idufirmade tugimiseks ning lisaks on üüripinnad saadaval audiovisuaalsektorile teenuseid pakkuvatele ettevõtetele ning üüriruumid ettevõtluse arendus-, tugi- ja katusorganisatsioonidele, moodustades üheskoos ja kaasates partnervõrgustikku uusi huvi- ja tugigruppe kasvava ja areneva potentsiaaliga ettevõtluse ökosüsteemi arendamiseks.
Arvestades startup ettevõtlusele iseloomulikku hüppelist arengut ja kasvu ning kõrge lisandväärtusega töökohtade loomist, on tegemist sektoriga, millel on suur perspektiiv regiooni ettevõtluse mitmekesistamiseks ning majanduskeskkonna elavdamiseks.

Projekt ei ole kasumlik, mistõttu on see eraarendajatele ebaatraktiivne, kuid projektil on suur regionaalne sotsiaalmajanduslik mõju tänu teenuste ekspordile suunatud ettevõtete kaasamisele, kes loovad uusi töökohti nii IT kui audiovisuaalvaldkonnas, sealhulgas kõrgepalgalisi. Projekt annab sellega olulise panuse Ida-Virumaa majandus- ja ettevõtluskeskkonna mitmekesistamisesse. Projekti realiseerimise tulemusena on 14 aasta pärast peale Jõhvi inkubatsioonikeskuse käivitamist Ida-Virumaal avaliku sektori sekkumisel:
• saanud kasu ligikaudu 210 audiovisuaalvaldkonna ettevõtet;
◦ loodud 600-700 otsest ja kaudset töökohta audiovisuaalsektoris;

Selle tulemusel laekub 14 aasta jooksul täiendavaid maksulaekumisi ligikaudu 121 miljonit eurot.

Projekti investeeringu indikatiivne maksumus on 5 208 387 eurot. Projekti finantseeritakse õiglase ülemineku fondi meetmest „Ettevõtluse mitmekesistamise tugiteenused”.

1. PROJEKTI TEOSTAMISE INSTITUTSIONAALNE VÕIMEKUS

1.1. Projekti elluviija

Õiglase ülemineku fondi meetme „Ettevõtluse mitmekesistamise tugiteenused” eesmärkide elluviijateks on riigi ja avaliku sektori asutatud sihtasutused, kelle üldeesmärk on Ida-Virumaa ettevõtluskeskkonna arendamine ning kes tegutsevad Ida-Virumaal. Sellega tagatakse projektide elluviimine ning edukus läbi vajalike ressursside jagamise ja ühendamise.

Jõhvi digi- ja multimeedia inkubatsioonikeskuse taristuprojekti strateegiliseks elluviijaks on Sihtasutus Ida-Viru Investeeringute Agentuur (IVIA). IVIA on rajatava taristu omanik, kommunikatsioonide ja vara haldaja ning vastutab keskuse majandustegevuse eest.

Projekti elluviija põhiandmed on esitatud Tabelis 1.

Tabel 1. Partnerorganisatsioonide üldandmed

Andmed

Sihtasutus Ida-Viru Investeeringute Agentuur (IVIA)
Varasem ärinimi: Sihtasutus Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus

Registrikood

90003841

Registreerimiskuupäev

24.05.2010

Juriidiline aadress

Keskväljak 4, Jõhvi linn, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond, 41595

Käibemaksukohustuslase reg.number

EE101370875
Käibemaksukohustuslane alates

26.05.2010

Juhtorgan

Nõukogu

Esindusõigus

Teet Kuusmik, Juhatuse liige

Kontaktid

+372 5114685
[email protected]

Asutajad

Eesti Vabariik, Jõhvi vald, Kohtla-Järve linn, Narva linn, Kiviõli linn
Andmed: Äriregister (Sihtasutus Ida-Viru Investeeringute Agentuur)

IVIA on riigi ja 4 kohaliku omavalitsuse asutatud ettevõtluse arendusorganisatsioon põhieesmärgiga ettevõtluseks sobiva taristu ettevalmistamine ning arendamine investeeringute toomiseks maakonda. Riigi asutajaõigusi teostas IVIA-s alates asutamisest Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja alates 2023 teostab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.

Jõhvi digi- ja multimeedia inkubatsioonikeskuses on projekti elluviija poolt rakendatud järgmised vajalikud kompetentsid: rajamine, juhtimine, haldus, arendus, turundus (Tabel 2). Hoone ehitamine teostatakse ÕÜF meetmest „Ettevõtluse mitmekesistamise tugiteenused“. Eelprojekteerimist finantseeritakse riigieelarvelistest vahenditest. Hoone operaatoriks on IVIA, kes katab opereerimisega seotud kulud keskuse tegevustuludest.

Tabel 2. Elluviija kompetents alates 2010
Elluviija
Kompetents
Panus projektis
IVIA
• Uute mastaapsete arendusprojektide edukas ettevalmistamine ja elluviimine: planeerimine, rajamine ja arendamine.
• Taristute omanik
• Omandatud haldussuutlikkus
• Uute erainvesteeringute toomine regiooni
• (Välis)investoritele soft-landing teenuse osutamine
• Sihtkoha turundus
• Taristu omanik
• Inkubatsioonikeskuse taristu rajamine, haldamine, opereerimine ja turundamine

On oluline ära märkida, et projekti elluviimise ja jätkusuutlikkuse seisukohast on oluline, et projekti elluviija organisatsiooni asutajaringi kuuluvad riiki esindavad ja/või avaliku sektori asutused (KOV-id). Sihtasutuse vorm välistab võimaliku riski üleskerkimist, et organisatsiooni omanikuring võib vahetuda ning huvid muutuda.

1.2. Probleemi kirjeldus

Eesti on võtnud eesmärgiks, sarnaselt teiste Euroopa riikidega, saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050. Kliimaneutraalsusele üleminekul on osad piirkonnad selles protsessis teistest rohkem haavatavamad. Eesti kõige suurem keskkonnasaastaja põlevkivisektor on koondunud Ida-Virumaale ning üleminek kliimaneutraalsusele avaldab suurimat mõju just siin, kus seistakse silmitsi juba praegu esinevate väljakutsetega (madalad palgad, töötus, vähenev ja vananev elanikkond, jm).

Maakonna tasandil tähendab õiglane üleminek süsinikuheitmete rohke majanduse ümberkorraldamist majandus- ja ettevõtluskeskkonna mitmekesistamisel koos töötajate oskuste arendamise ja elukeskkonna parandamisega, mis tagab muuhulgas ka piirkondliku tööhõive ja sissetulekute säilimise. Maakonnas on vähe kaasaegseid, noortele atraktiivseid sobivaid töökohti ja ettevõtlusvõimalusi.

Õiglase ülemineku territoriaalse kava kohaselt on Ida-Virumaal kliimaneutraalsele majandusele ülemineku kontekstis esmatähtis nüüdisaegse töötleva tööstuse arendamine. Edukas majanduse ümberkujundamine seisneb selle mitmekesistamises, mille eesmärk on suurema lisandväärtusega konkurentsivõimeliste toodete ja teenuste väljatöötamine, mis omakorda loob töökohti, mille palgatase ületab keskmist. Mitmekesistamine ei toimu iseenesest. Seepärast on regiooni majanduse terviklikul üleminekul tähtis idufirmade, IKT ja muude abivaldkondade ökosüsteemi tekke jaoks spetsiaalse tugitaristu loomine.

Ida-Virumaa ettevõtluse tugisüsteemi analüüs näitab, et erinevad toetusmeetmed ettevõtlusega alustamiseks erinevate partnerite poolt pakutuna on regioonis põhiliselt olemas:
• Alustava ettevõtja nõustamine
• Alustava ettevõtja baaskoolitus
• Starditoetus
• Ettevõtjate mentorklubid
• Ettevõtjatele suunatud erinevad spetsiifilised toetused
• Tegutsevate ettevõtete nõustamine
• Kontaktreisid välisturgudele
• Soft-landing teenus (välis)investoritele

Ida-Viru maakonnas tegutseb kaks inkubaatorit:
• TalTech Virumaa Kolledži Põlevkivi Kompetentsikeskus (PKK) Kohtla-Järvel
• Narva Loomeinkubaator SA (OBJEKT)
PKK on spetsiifilise suunitlusega ja selle teenused ei sobi laiemale sihtgrupile. Sellest tulenevalt on ka seal tegutsevate inkubantide arv väike. Keskus OBJEKT tegutseb põhiliselt Narvas ning tema mõju on samuti vähene, keskusel pole ka tegelikku võimekust eestikeelse inkubatsiooniteenuse osutamiseks.
Eeltoodust tulenevalt on maakonnas selgelt väljendunud kitsaskohaks inkubatsiooniteenuse pakkumine laiematele sihtrühmadele ning erinevates keeltes. Puudu on ettevõtlusega alustamisel turu mahtu ja vajadusi arvestav inkubatsiooniteenus, sh tulemusliku startup ettevõtluse kogemuse olemasolu.

Digi- ja multimeedia inkubatsioonikeskuse loomise põhiliseks ajendiks on viimaste aastate põlevkivisektorist õiglase ülemineku kiire areng Ida-Virumaal, otsides lahendusi majandusstruktuuri muutusteks süsinikuneutraalsetest sektoritest, nagu seda pakub audiovisuaalvaldkond. Keskus loob soodsa pinnase startup ettevõtluse hüppeliseks arenguks Ida-Virumaal tervikuna ning loodetavasti saavutab sünergia nii piirkonna teiste ettevõtetega (eelkõige läbi brändingu, tootedisaini, e-platvormide jms lisandväärtuse pakkumise), kui ka Ida-Virumaal tegutsevate kõrg- ja kutseharidust pakkuvate asutuste (kolledžid, kõrgkoolide filiaalid ja kutsehariduskeskus) ning ka eraalgatustega (kood/Jõhvi).
2. VÄLISKESKKONNA ANALÜÜS

2.1. Tegevuspiirkond

Geograafiline asukoht

Ida-Virumaa on Eesti kõige kirdepoolsem maakond, mis asub Euroopa Liidu idapiiril. Ida-Virumaad läbib Tallinn-Narva maantee ja raudtee. Sillamäel tegutseb Euroopa Liidu idapoolseim sadam Silport. Ida-Virumaa tööstuslinnad asuvad maakonna põhjaosas läänest itta suunduvas koridoris Tallinn-Narva maantee ja raudtee vahetus läheduses. Maakonnakeskuseks on Jõhvi linn, mis asub Tallinnast 165 km kaugusel.

Elanikkond

Ida-Virumaa on üks linnastunumaid maakondi Eestis – umbes 80% elanikest elab linnades. Seisuga 31. detsember 2021 elas Ida-Virumaal 130 362 inimest, mis moodustas 9,49% Eesti rahvastikust (allikas: Statistikaamet). Rahvaarvult on Ida-Virumaa Harjumaa ja Tartumaa järel kolmandal kohal. Probleemiks on rahvastiku vähenemise ja selle vananemise pidev negatiivne dünaamika. Viimase 30 aasta jooksul on piirkonna rahvaarv vähenenud 40%, mis on riigis kõige märgatavam rahvastiku vähenemise tendents. See on omakorda kaasa toonud tööealise elanikkonna vähenemise ja ülalpeetavate osakaalu suurenemise. Seega eristub Ida-Virumaa teistest Eesti piirkondadest kõige kehvemate sotsiaalmajanduslike näitajate poolest (nt suhteline vaesus, ebavõrdsus tervise ja sotsiaalse kuuluvuse seisukohast).

Tööhõive

Alates 1990. aastatest on töötuse määr Ida-Virumaal olnud peaaegu alati kõrgem kui teistes Eesti maakondades. Kui Ida-Virumaa töötuse määr oli 31.01.2024 seisuga 14,0%, siis Eesti keskmine oli 8,3% (allikas: Eesti Töötukassa). Ka Ida-Virumaa palgatase on Eesti keskmisest oluliselt madalam. Nii oli Ida-Virumaa keskmine brutokuupalk 2023. aasta septembris statistikaameti andmetel 1462 eurot, mis oli 21,7% madalam riigi keskmisest (1868 eurot) ja 30% madalam Harjumaa tasemest (2090 eurot).

Majandus

Ida-Viru maakond annab olulise panuse riigi SKPsse ja eksporti. 2022. aasta andmete põhjal on Ida-Virumaa osatähtsus 7,3% Eesti SKPst ning 11,9% tööstus- ja ehitusvaldkonna SKPst. Ekspordimahu poolest oli Ida-Virumaa 2022. aastal Eestis kolmandal kohal, jäädes alla vaid Harju- ja Tartumaale, kusjuures maksebilanss oli Ida-Virumaal nendest kahest maakonnast parem (173 miljonit eurot perioodil jaanuar-oktoober 2022).

Ligikaudu sajandi jooksul on piirkonnas arendatud põlevkivisektorit, millest sai juba alates 1920. aastast Eesti majanduse strateegiliselt oluline sektor. Kuni käesoleva ajani on põlevkiviettevõtted olnud Ida-Virumaa majanduse selgroog, seda nii käibe kui ka mõju poolest. See sektor on piirkonna suurim tööandja. Kui 2021. aasta jaanuari seisuga töötas selles sektoris 4737 inimest (13% kõigist töötajatest), siis erinevatel hinnangutel sõltus põlevkivisektorist 6158-18 474 töökohta teistes sektorites ehk 20% kuni 42% kõigist Ida-Virumaa töötajatest.

Haridus ja täiendõpe

Ida-Viru maakonnas on esindatud neli Eesti kõrgkooli – TalTech Virumaa Kolledž ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli struktuuriüksus Kohtla-Järvel, Tartu Ülikooli Narva Kolledž ja Sisekaitseakadeemia õppekeskus Narvas.
Kutseharidust pakub Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus õppebaasidega Jõhvis, Sillamäel ja Narvas. Audiovisuaalse tehnika ja meedia õppekavarühma kutsehariduse lõpetanud inimeste arv Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses oli 2016/2017 – 33, 2017/2018 – 25 ja 2018/2019 – 241.
IT-alast täiendkoolitust pakub Jõhvis eraalgatuslik innovaatiline programmeerimiskool kood/Jõhvi.

Ettevõtluse tugimised regioonis

2020 avas Tehnopol Startup Inkubaator oma Narva esinduse. Narva ja Ida-Eestisse laienemine oli strateegiline samm. Narva HUB nõustab alustavaid ettevõtteid, mis tegutsevad eelkõige rohe-, tervise-, targa linna või ärilt ärile suunatud tehnoloogiate valdkonnas. Tehnopol Startup Inkubaator on osa Baltimaade suurima teadus- ja ärilinnaku Tehnopol terviklikust tugiteenusest. Teadus- ja ärilinnaku Tehnopol eesmärk on aidata kaasa maailmatasemel tehnoloogiaettevõtete tekkele ja kasvule Eestis ning toetada nende laienemist välisturgudele, pakkudes lahendusi ärikinnisvarast kuni vajaduspõhiste äriarendusteenusteni. Narva HUB keskendub pigem venekeelse kogukonna loomisele. Kevadel 2024.a alustas Tehnopol filmi- ja multimeedia startup programmi elluviimisega Ida-Virumaal.

EAS initsiatiivil loodud Startup Estonia on esindatud ka Ida-Virumaal – eesmärk on luua Eestile rohkem idufirmade edulugusid, arendades selleks nende ökosüsteemi. 2018. aasta lõpus alustati koostööd Rahandusministeeriumiga, et luua Ida-Virumaale toimiv ökosüsteem idufirmade tekkeks ning toetada siinseid ettevõtluse tugistruktuure, et luua idufirmadele hea kasvukeskkond. Selleks rahastab Startup Estonia erinevate iduettevõtluse ökosüsteemi loomiseks vajalikke algatusi.

Narvas tegutsev loomeinkubaator OBJEKT pakub büroopindasid ja korraldab projektipõhiseid üritusi ettevõtlusest huvitatutele ja ettevõtjatele.

Taristu

Maakonnas on välja arendatud ca 300 ha suurusel alal 5 kehtestatud detailplaneeringutega tööstus- ja äriparki Narvas, Kohtla-Järvel, Kiviõlis ja Jõhvis, kuhu on rajatud ettevõtluseks vajalik tehniline taristu – vee- ja kanalisatsioonitrassid, küttetrassid (keskküte või gaas), sõiduteed ja tänavavalgustus, sidevõrk ja valmisolek elektrivõrguga liitumisteks.

Tööstuspargid on spetsialiseerunud järgmiselt:
• Narva Tööstuspark– töötlev tööstus;
• Kohtla-Järve Tööstuspark– rohetehnoloogiad;
• Jõhvi Äripark - äriteenindusettevõtted (regionaalsed esindused), logistika ja väiketootmine
• Kiviõli Äripark– väiketootmine.

Tööstusparkidesse on viimase 13 aasta jooksul tehtud erainvesteeringuid kokku ca 110 miljonit eurot, seal tegutseb 18 investorit, kes on rajanud või just rajamas suur- ja väiketootmised, logistikakeskused või äriteenindused, luues kokku üle 1000 töökoha. Oma investeerimisprojekte tootmises valmistavad ette veel 22 ettevõtet, kelle panus Ida-Virumaale realiseeruks järgmise viie aasta jooksul.

2.2. Ida-Virumaa eelised

Tulenevalt eesmärgist mitmekesistada Ida-Virumaa majandus- ja ettevõtluskeskkonda ning saavutada põlevkivisektorist väljumine uute valdkondade arendamise ja kasvatamise läbi, on startupide võimestamiseks inkubatsioonikeskuse rajamine just Ida-Viru maakonnas argumenteeritud.

Digi- ja multimeedia inkubatsioonikeskuse asukohta regioonis toetavad ka järgmised tegurid:

Vajalike toetavate teenuste pakkujate ja toetava tugistruktuuri olemasolu ja kättesaadavus
• IVIA, IVEK, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Ida-Viru esindus
• Startup Estonia startup programmid ja tugi
• Tehnopol Startup
• Haridus-, turismi-, loomeklastrid võrgustikega

(Kõrg/kutse)haridusasutuste esindused ja filiaalid regioonis, mis toetavad audiovisuaalvaldkonna IT õpet
• Tartu Ülikooli Narva Kolledž (äri IT)
• TalTech Virumaa Kolledž (robootika)
• Programmeerimiskool Kood/Jõhvi (tehnoloogia IT)
• Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus (multimeedia, IT)

Tööstusettevõtete suur kontsentratsioon ja vajadus uute süsinikuneutraalsete tehnoloogiate järele

• Olemasolevad suur- ja väiketööstused, kes vajavad CO2 neutraalseid lahendusi uute ärimudelite loomiseks
• Ida-Virumaa tööstusparkides tegutsevad ettevõtted, kes arendavad edasi olemasolevaid tooteid, tehnoloogiaid

(Ettevõtlus)toetused õiglase ülemineku fondist
• Alates 2022. aastast rakendusid esimesed Ida-Virumaal õiglase ülemineku fondi toetusprogrammid juba tegutsevatele/piirkonda tulevatele ettevõtjatele. Toetuse kogusumma suunal „Mitmekesine ja nutikas ettevõtluse areng” on kuni 2029. aastani 273 miljonit eurot. Ka inkubatsioonikeskuse rajamist toetatakse sellest rahastust.
• Fondi toetused taseme/täiendõppeprogrammide ümberkujundamiseks, toetades uute sektorite arengut põlevkivisektorist väljumiseks

Logistiliselt soodne asukoht Jõhvis:

• Võimaldab olla Ida-Virumaa tööstus- ja äriparkide olemasolevatele ja tulevastele residentidele kui potentsiaalsetele klientidele vahetus läheduses
• Jõhvi asub logistiliselt soodsas asukohas – transpordi sõlmpunkt Tallinna, Tartu ja Narva kontekstis
• kontseptuaalselt on Jõhvi asukohana Tallinna, Tartu ja Pärnu kontekstis parim valik, kattes regiooni keskuste võrgustikus

2.3. Ärikinnisvara turg

2.3.1. Sihtrühmad ja nende vajadused

Jõhvi digi- ja multimeedia inkubatsioonikeskuse sihtrühmadeks ärikinnisvara arendamise seisukohast on:
• Tehnoloogia startupid, kes tulevad keskusesse üüripindadele tegutsema, saades osa kogukonnategevustest, koosloomekeskkonnast, võrgustamisest ja ökosüsteemist
• IKT ettevõtted, kes tulevad keskusesse üüripindadele tegutsema, pakkudes startupidele osalemist ühisprojektides, tootearenduses, meeskonnatöös.

Mikro- ja väikeettevõtete vajadust büroopinna järele iseloomustab paari töökohaga bürooruumide või töökoha kättesaadavus open office keskkonnas. Audiovisuaalvaldkonna ettevõtetes töötab keskmiselt 1,6 töötajat2. Valdkonna ettevõtjad ja startupid vajavad tegevuse esimestel aastatel reeglina pigem üüripindasid, et algusaasta(te)l keskenduda pigem oma toote arendamisele ja võimestamisele, kaasates investoreid. Oma esimestel tegutsemisaastatel vajavad ettevõtted lisatuge oma äri ja meeskonna, teenuste ja/või toodete arendamisel, turundamise korraldamisel, investeeringute kaasamisel jpm. Sel juhul on ettevõtete edenemisele soodsam, kui asutakse füüsilises keskkonnas, kus pakutakse ettevõtluse tugiteenuseid, kus tegutsevad ka teised valdkonnaettevõtted, kellega suure tõenäosusega tekivad toote- ja teenusearenduse ühisprojektid ning läbi ühiselt kasutatavate nõupidamis- ja puhkeruumide ning tehnilise ühistaristu hoitakse kokku ka kulusid. Sellist koosloome keskkonda pakuvad reeglina inkubatsiooni- ja loomekeskused, tänu kelle turundustegevustele on ettevõtetel võimalik teha lisakäivet ning hoida kokku ka turunduskulusid.
Seega erinevus traditsioonilise büroo üüripinna ja inkubatsioonikeskuses pakutava vahel on keskuses olemasolev toetav kogukond, tugiteenused ja sellest tulenev lisaväärtus alustavatele ettevõtetele.

2.3.2. Pakkumine ärikinnisvara turul

Teostatavus-tasuvusanalüüsi koostamisel lähtutakse bürooruumide üürituru ülevaates bürooruumide pakkumisest kinnisvaraportaalides www.kv.ee, www.city24.ee ja www.kinnisvara24.ee Jõhvi digi- ja multimeedia inkubatsioonikeskuse üüripindade esialgse hinnangulise maksumuse kujundamiseks.

Jõhvi

Jõhvis on peaaegu kogu ärikinnisvara üüriturg esindatud pikaajalises kasutuses olnud äripindadega. Teostatavus-tasuvusanalüüsi koostamise ajal pakkumised bürooruumide rendiks ärikinnisvara turul põhimõtteliselt puuduvad.
Aastal 2022 renoveeriti kesklinnas asuvas kaubanduskeskuses Tsentraal äripinnad ning loodi uus kontseptsioon „Büroohotell“, kus ettevõtetel on võimalik üürida büroopinda nii pika- kui lühiajaliselt. Üürnike kasutuses on ka ühisruumid (puhkeala, köök, nõupidamisruumid, kõneboksid). Samal ajal pakutakse üüripindasid edasi ka keskuse renoveerimata osas, kus pakutavad tingimused on lisamugavusteta ja madalama kvaliteediga.
Üürihindade tase renoveerimata osas: 5 eurot/m².
Üürihindade tase büroohotellis: 9,35-11,2 eurot/m².

Tallinn

Heas korras või uute kuni 1000 m² bürooruumide rendipakkumised on hinnavahemikus 4,50 kuni 19 eurot ruutmeeter. Bürooruumide otsingusse on lisatud pakkumised üle terve Tallinna, sõltumata linnaosast, sõltumata hoonete kasutusotstarbest. Hinnale lisanduvad kommunaalkulud. Turg on suur, valik on lai ja hinnatase mitmekülgne.

Bürooruumide rendipakkumised ja –hinnad inkubatsiooni- ja koostöötamise kontseptsiooniga keskustes

Tehnopol Startup Inkubaatoris Tallinnas, Tartu Teaduspargis, Lift99 Tallinn HUB-is, Spring HUB-is ja Tallinnas Workland-is pakutavate töökohtade üürihinnad jäävad vahemikku 110-225 eurot/kuus, fikseeritud lauakohtade hinnad on vahemikus 150-275 eurot/kuus. Bürooruume pakutakse alates 15 eurot/m² või al. 1900 eurot/kuus al. 6 töökohast ja al. 330 eurot/kuus al 1 töökohast kontoriruumis. Töökohta avatud büroos pakutakse päevahinnaga alates 15 eurot.

Võttes arvesse ärikinnisvara üüriturul pakutavast on Jõhvi inkubatsioonikeskuses pakutavate büroopindade hinnanguline maksumus ettevõtjatele 15 eurot/m²/kuus (sisaldavad kommunaalkulusid), töökoht avatud büroos 15 eurot/päevas (sisaldab kommunaalkulusid) ning büroopinnad ettevõtluse tugiorganisatsioonidele 7 eurot/m²/kuus (lisanduvad kommunaalkulud).

3. JÕHVI DIGI- JA MULTIMEEDIA INKUBATSIOONIKESKUSE KONTSEPTSIOON

3.1. Üldkontseptsioon

Käesoleva projektiga luuakse Ida-Virumaal nn ökosüsteem, kus kohtuvad regioonis olemasolevad teenused ja sektori arengut toetav (tugi)taristu, kus arendatakse ja toetatakse audiovisuaalvaldkonna idufirmade arengut ja rahvusvahelist võrgustumist, moodustades klastri ettevõtetest, kes suudavad pakkuda lisaväärtust loovaid teenuseid ja tooteid konkurentsivõimeliselt nii rahvusvaheliselt kui ülevabariiklikult. Nendeks teenusteks ja toodeteks võivad olla näiteks muusika-, foto-, disaini-, video-, vektorgraafika-, 3D-, heli-, litsentsid, VFX, e-platvormid jms.

IVIA rajab Jõhvi Äripargi territooriumile digi- ja multimeedia inkubatsioonikeskuse. Rajatav keskus on projekteeritud universaalse bürootaristuna, kus nii ettevõtted kui ettevõtlust toetavad tugistruktuurid saavad üürida kaasaegseid bürooruume koosloomekeskkonnana. Huvitatud kasutajatel on pakutavaid bürooruume võimalik üürida peale avanenud võimalustest teavitamist keskuse operaatori poolt avalikult. Üürihinnad on viidud vastavusse turuhindadega.

Jõhvi digi- ja multimeedia inkubatsioonikeskus on 5korruseline büroohoone, kus:
• 1.korrusel asub kohvikuala ning seminariruumid keskuse residentidele. Kohvik teenindab nii keskuse residente, külalisi, Jõhvi Äripargi residente kui linnakodanikke. Kohvik tegutseb ruumide üürilepingu alusel ning rentnik selgitatakse välja avaliku konkursi tulemusel. Seminariruumide kasutuse õigus sisaldub ruumide üürihinnas ning kasutuskord reguleeritakse vastavas broneerimiskeskkonnas;
• 2., 3. ja 4.korrusel on saadaval üüripinnad nii tehnoloogia ja audiovisuaal startupidele ja VKE-dele, ettevõtluse tugiorganisatsioonidele, kes pakuvad oma teenuseid edaspidi inkubatsioonikeskuses ja teistele ettevõtetele (IKT) nii avatud büroo, üksikute töökohtade või väiksemate bürooruumidena;
• 5.korrusel on IVIA bürooruumid ning üüritoad keskuse residentide partneritele (rahvusvaheliste) projektide läbiviimise ajal Ida-Virumaal;
• Katusekorrusel asuvad tehnoruumid ning rajatakse puhkeala ja väliterrass.

Mitme ettevõtluskeskkonna arendamise eesmärgil tegutseva organisatsiooni vahetu lähedus ning tihe omavaheline kontakt loob hea vastastikuse sünergia, vahendades kontakte ja vahetades infot mitmest erinevast valdkonnast. Selline vahetu info- ja kontaktivahetus aitab arendusorganisatsioonidel paremini mõista valdkonnaüleseid probleeme ning leida koos lahendusi kitsaskohtadele. Ida-Virumaa on majanduslikult ja strateegiliselt Eestis oluline regioon, mille arenguväljakutsetele vastamiseks teevad erinevad piirkonna ja riigi tasandi partnerid koostööd.

3.2. Säästlikkus ja kestlikkus

Jõhvi inkubatsioonikeskuse projekteerimisel ja ehitamisel arvestatakse kaasaegsete energiasäästlike tehnoloogiate rakendamise nõuetega, tagatakse kõikide siht- ja huvigruppide ligipääsetavus objektile, hinnatakse projekti kliimakindlust ning „ei kahjusta oluliselt“ keskkonnasäästlikkuse põhimõtetele vastavust.

Üldnõuded hoonele ja ruumidele:
• Hea ligipääsetavus nii ühistranspordiga, autoga, jalgrattaga kui jalgsi
• Kõrge energiatõhusus, keskkonnasäästlike energiavarustustehnoloogiate rakendamine (päikesepaneelide paigaldamine katusele, LED sise- ja välisvalgustus)
• Kommunaal- ja energiaressursside kasutamise automatiseerimine ja nutikas juhtimine
• Elektrooniline juurdepääsusüsteem ruumidesse sisenemiseks
• Hoone küttesüsteem lahendatakse tsentraalse keskkütte baasil

Suunad CO₂ jalajälje vähendamiseks ja rohelise jalajälje suurendamiseks:
• Prügimajanduse korraldamine jäätmete liigiti sorteerimiseks
• Taaskasutuse propageerimine
• Autoparklas varjulised rohesaared
• Kõrghaljastuse võimalikult maksimaalne säilitamine
• Elektriautode laadimispunktide loomine
• Jalgrattaparkla rajamine

3.3. Projekti eesmärk

Projekti üldeesmärk:

Luua audiovisuaalvaldkonna tehnoloogia startup ettevõtete arengu hüppeks inkubatsioonitaristu ja seal pakutavate teenuste rakendamise kaudu eeldused majandusstruktuuri muut(u)miseks, uute ettevõtete tekkimiseks Ida-Virumaal, pakkudes atraktiivseid uusi töökohti nii maakonna noortele kui põlevkivisektorist vabanevatele inimestele.

Projekti strateegilised eesmärgid:

1. Rajada hiljemalt august 2026.a Jõhvi digi- ja multimeedia inkubatsioonikeskus, mille maksimaalseks mahutavuseks on kuni 34 ettevõtet aasta jooksul;
2. Tagada taristu haldusvõimekus teenuste võimaldamiseks keskuse turundus- ja müügitegevuse toel

3.4. Oodatavad tulemused

Jõhvi digi- ja multimeedia inkubatsioonikeskuse projekti käivitamise ja elluviimisega luuakse Ida-Virumaal eeldused startup ettevõtluse arenguks:
• ettevõtluskeskkonna mitmekesistamises
• uute kiire kasvu ja arenguga ettevõtete tekkimises
• tänapäevaootustele vastavate toodete ja teenuste väljaarendamises
• uute kõrgelt tasustatud töökohtade tekkimises Ida-Virumaal, sh IT-sektoris, mis on just noortele atraktiivne
ning kõrvaldatakse kitsaskoht alustavate ettevõtjate inkubatsiooni ja selleks sobiva taristu puudumises:
1. 2026. aastaks on loodud Jõhvis ja Ida-Virumaal esimene kaasaegne startup inkubatsiooni- ja bürootaristu. Inkubaatori teenuseid kasutab 1 aasta peale inkubaatori käivitamist vähemalt:
a) 25 VKE-d (vastavalt taristu prognoositavale 73%-sele täituvusele) ja
b) 4 muud tüüpi kasusaajat (sh suurettevõtted jt juriidilised isikud);
2. 2039. aastaks on Jõhvi inkubatsioonikeskuse tegevuse tulemusel Ida-Virumaal:
• saanud avaliku sektori sekkumisel kasu ligikaudu 210 audiovisuaalvaldkonna tehnoloogiaettevõtet (sh uued ettevõtted);
◦ loodud 600-700 otsest ja kaudset töökohta audiovisuaalsektoris.

4. PROJEKTI OBJEKTI KIRJELDUS

4.1. Asukoht

Jõhvi digi- ja multimeedia inkubatsioonikeskus rajatakse Jõhvi Äripargi 2.etapi territooriumile (Joonis 1).

Joonis 1. Jõhvi Äripargi 2.etapp

Jõhvi Äripargi 2.etapi territooriumi detailplaneering koos keskkonnamõju strateegilise hindamisega on kehtestatud jaanuaris 2022. Kogu ala jaotatakse 13 krundiks. Krunt 4 hoonestatakse Jõhvi digi ja multimeedia inkubatsioonikeskuse asukohana, mis võimaldab nii büroohoone kui mahuka parkimisala rajamist.
Ühendus Tallinn-Narva maanteelt inkubatsioonikeskusega on võimalik Jordi teelt, mis on äripargi keskne juurdepääsutänav ja kulgeb Tallinn-Narva maanteega paralleelselt. Jõhvi linnaga on ühendus Jaama tänava pikenduselt tuleva ristmiku kaudu. Tulevikus ehitatakse see kahetasandiliseks. Planeeritav Tallinn-Narva neljarealine maantee võimaldab tulevikus ligipääsu äripargi alale selleks ette nähtud mahasõitude ja ristmike kaudu.

Põhiline juurdepääs sõiduauto või kergliiklusvahendiga linna poolt tulles on mööda Jaama tänavat. Ka juurdepääs maanteelt on väga hea, kui arvestada Tallinna ja Narva poolt saabujatega - nii suurematest linnadest kui regioonist.
Krundil puuduvad linnaehituslikud piirangud, kuid arvestama peab Pühajõe ehituskeeluvööndiga.

Joonis 2. Jõhvi Äripargi 2.etapi detailplaneeringu põhijoonis

Jõhvi Äripargi kaugus peamistest taristu sõlmpunktidest:
• Tallinna lennujaamast 170 km;
• Narva lennuväljalt 50 km;
• Tallinn- Narva maanteest – 0,6 km;
• Jõhvi vaksalist ja bussijaamast – 1,5 km.

Krundi kirjeldus vastavalt detailplaneeringule on toodud Tabelis 4.

Tabel 4. Jõhvi inkubatsioonikeskuse krundi andmed

Krunt 4
Krundi suurus:
9484 m²
Sihtotstarve:
tootmistegevus 50% /äritegevus 50%
Ehitiste maks kõrgus:
28 m
Hoonestusala suurus:
6000 m²
Hoonete arv
3
Andmed: Maa-ameti geoportaal

Krunt asub soodsalt ca 0,6 km kaugusel tiheda liiklusega Tallinn-Narva maanteest, kuid on siiski varjatud ümbritseva metsa ja piirnedes idas Pühajõe käänulise sängi ning kaldaäärse looduskeskkonnaga, mida planeeritakse maksimaalselt säilitada. Loodus- ja tehiskeskkonna sujuv ühendamine loob taristule miljööväärtuslikkust, millel on loometööd soodustav mõju.

4.2. Hoone ja ruumid

Jõhvi inkubatsioonikeskuse hoone asukoht, komplektsus ja tehniline eskiislahendus töötati välja kaasates valdkonna eksperte ja huvigruppe, et luua Ida-Virumaa moodsaim, efektiivseim ja inspireerivaim koosloomekeskkond startup sektori arenguks.

Jõhvi digi- ja multimeedia inkubatsioonikeskuses (kasuliku pinnaga 1712 m²) asuvad (Joonis 3):

◦ 1.korrusel seminariruumid (kokku ca 40 kohta) ja toitlustusala koos köögi ja abiruumidega. Kohviku teenust saavad kasutada kõik majaasukad, külalised, äripargi ettevõtted ja linnakodanikud.
◦ 2., 3. ja 4.korrusel üüripinnad nii tehnoloogia ja audiovisuaal startupidele ja VKE-dele, ettevõtluse tugiorganisatsioonidele ja teistele sidusettevõtetele (IKT) – 2-4kohalised kabinetid (keskmine pindala 8-14 m2) kuni 70 töökohaga ning töökohad avatud kontoris üldpindalaga 227 m2 – 60 töökohta. Igal korrusel on kööginurk, puhkeala, nõupidamisruumid;
◦ 5. korrusel IVIA bürooruumid. Võimalus välja üürida ka paar 3kohalist bürood, kui bürookorrustel kitsaks peaks minema. Samal korrusel asuvad ka 4 üürituba startup ettevõtete võrgustikettevõtjate majutuseks B&B kontseptsioonil.
◦ Katusekorrusel asub terrassiga puhkeala. Siin asub ka hoone tehnosüsteemide ruum.

Allikas: Jõhvi inkubatsioonikeskuse eskiisprojekt (Novarc Group AS) 2024
Joonis 3. Hoone eskiisjoonis läbilõige

Territooriumile rajatakse autode ja jalgrataste parkimiskohad ning elektrisõidukite laadimispunktid.

4.3. Juhtimine

IVIA on Jõhvi digi- ja multimeedia inkubatsioonikeskuse hoone omanik ning vastutab (kinnis)vara haldamise eest.

IVIA loob rentnikega üürisuhete korraldamiseks ning IVIA hoonete vara ja tehnosüsteemide haldamiseks haldusjuhi ametikoha, seadmete ja tehnosüsteemide tõrgeteta funktsioneerimise tagamiseks majandusjuhi ametikoha ning majasiseste ja -väliste teenuste ja toodete arendustegevuste, sh kestlikkuse ja rohepõhimõtete elluviimiseks arendusjuhi ametikoha. Need loodavad töökohad kaetakse IVIA omavahenditest.

Kohviku tegevuse juhtimiseks leitakse operaator-ettevõte avaliku konkursi korras selle valdkonna ettevõtete seast, kes hakkab inkubatsioonikeskuses teenust pakkuma üüritingimustel.

Inkubatsioonikeskuse toimimiseks vajalikud muud tugiteenused (näiteks raamatupidamine, juriidiline nõustamine) kaetakse IVIA tsentraalsel juhtimisel või ostetakse sisse vastavate teenuste pakkujatelt. Taristu kommunaalteenused ja tehnosüsteemide hooldus ostetakse sisse teenusepakkujatelt.

5. TEENUSED

5.1. Teenuste kirjeldus ja maksumus

Üüripindade pakkumise kontseptsioon inkubatsioonikeskuses põhineb turuhindadel. Teostatavus-tasuvusanalüüsi koostamise ajal on finantsanalüüsi koostamisel lähtutud turupakkumistest sarnaste teenuste/toodete pakkumisel.

Jõhvi digi- ja multimeedia inkubatsioonikeskuses pakutakse järgmisi teenuseid:
• Bürooruumide rentimine uues kaasaegses keskuses:
◦ Startupidele ja IKT ettevõtetele (VKE-d)
◦ ettevõtluse tugiorganisatsioonidele;
• Startup inkubatsiooniprogramm tehnoloogia idufirmadele audiovisuaalvaldkonnas

Bürooruumid koos ühisruumide (puhkeruum, avatud köök, kõneboksid, seminari- ja nõupidamisruum(id)) kasutamise võimalusega ettevõtetele (hind sisaldab kommunaalkulusid):

• kaasaegsed sisustatud 2-4kohalised bürooruumid 15,00 EUR/m²/kuus
• töökoht avatud büroos 15,00 EUR/päevas

Bürooruumid koos ühisruumide (puhkeruum, avatud köök, kõneboksid, seminari- ja nõupidamisruum(id)) kasutamise võimalusega ettevõtluse tugiorganisatsioonidele (hinnale lisanduvad kommunaalkulud) 7,00 EUR/m²/kuus

6. TURUNDUS

6.1. Sihtrühmad ja turunduskanalid

Inkubatsioonikeskuse sihtrühmaks on ärikinnisvara arendamise seisukohast:

• Tehnoloogia startupid, kes vajavad tegutsemiseks keskuses pakutavaid kontoriruume või töökohti
• IKT ettevõtted (VKE-d), kelle tegevus kattub ka audiovisuaalvaldkonnaga ning kes pakuvad teenuseid nii keskuse kui ka Jõhvi Äripargi residentidele. Koosloome idufirmade ja tööstusettevõtetega.

Sihtgruppideni jõudmiseks kasutatakse järgmisi kanaleid:

Tabel 5. Turunduskanalid
Sihtgrupp
Turunduskanal
Müügikanal
1. Tehnoloogia startupid
• Sotsiaalmeedia (FB, Instagram jm)
• Veebileht
• Demo/infopäevad
• Tehnopol
• Startup Estonia
2. IKT ettevõtted
• Sotsiaalmeedia (FB, Instagram jm)
• Demo/infopäevad
• Veebileht
• Turundusmaterjalid (video, trükk)
• Trüki- ja e-meedia väljaanded
• Regiooni kolledžid, kood/Jõhvi
• Ettevõtlusmessid

6.2. Turundusstrateegia ja eelarve

Jõhvi digi- ja multimeedia inkubatsioonikeskuse turunduse esimesed strateegilised sammud avalikkuse, sh turuosaliste ja võtmepartnerite teavitamiseks leiavad aset juba varases staadiumis. Selleks viiakse läbi:
• inkubatsioonikeskuse veebilehe valmistamine
• hoone ehitustegevuse algul pidulik nurgakivi panek
• hoone valmimisel pidulik avamine
• sündmuste kajastused meedias, sotsiaalmeedias (FB) ja IVIA kodulehel

Turundusstrateegia kavandamiseks ning selle efektiivseks teostamiseks, samuti avaliku üldise teadlikkuse ning tegevuse nähtavuse tõstmiseks on oluline teha ja arendada koostööd järgmiste võtmepartneritega:

• IKT ja audiovisuaalvaldkonnas kõrg/kutse/täiendõpet pakkuvad haridusasutused (TÜ Narva Kolledž, TalTech Virumaa Kolledž, Kood/Jõhvi, Ida-Virumaa KHK).
• Regionaalsed klastrid (haridus, turism, loomemajandus)
• Startup Estonia
• Tehnopol
• Ida-Virumaa KOV-id

Jõhvi digi- ja multimeedia inkubatsioonikeskuse kodumaistele turuosalistele viiakse läbi regulaarseid teavituskampaaniaid hoonekompleksis pakutavatest (võrgustiku)teenustest ja üritustest FB-s, kodulehel.

Laiema üldsuse teadlikkuse tõstmine ja teenuste parema nähtavuse tagamine

• Visuaalvirtuaalse brändi loomine – veebileht ja CVI
• Koostöövõrgustiku arendamine (ettevõtluse ja audiovisuaalse valdkonna tugi- ja katusorganisatsioonid, investorid, ettevõtjad, koolitus- ja haridusasutused, jt)
• Kommunikatsioon avalikkusele (sh rahvusvahelised ja regionaalsed meediakajastused)

Turundusstrateegia eesmärkide täitmiseks koostatakse iga-aastane turundusplaan sihtgruppidele suunatud turundustegevuste, ajakava, planeeritava eelarvega.

IVIA senine 14aastane kogemus turundustegevuste läbiviimisel investorite leidmiseks tööstusparkidesse on näidanud, et aastane turunduseelarve jääb vahemikku 30 000 -40 000 eurot.

7. TEGEVUSKAVA

Jõhvi digi ja multimeedia inkubatsioonikeskuse projekti võib jagada kahte põhilisse etappi. Esimene etapp hõlmab perioodi alates 2022. a kuni inkubatsioonikeskuse ja filmistuudiote käivitamiseni 2026.a. Teine etapp hõlmab tugiteenuste osutamist ja keskuse turundamist ning arendamist.

Esimese etapi põhitegevusteks on 2022-2026:
• Digi- ja multimeedia inkubatsioonikeskuse taristu projekteerimine
• Ehitusloa taotlemine
• ТТА ja meetme käskkirja kooskõlastamine
• Startup inkubatsiooni käivitamine
• Taristu ehituse riigihankeprotsessi läbiviimine
• Taristu ehitamine
• Inkubatsioonikeskuse turundus
• Hangete läbiviimine ja lepingute sõlmimine inkubatsioonikeskuse katmiseks kommunaal- ja tehnohooldussüsteemide teenustega
• Inkubatsioonikeskuse käivitamine

Teise etapi tegevusteks on alates 2026/2027:
• Startup inkubatsiooni osutamine
• Üüriruumide pakkumine
• Keskuse haldamine, majandamine ja turundamine

8. PROJEKTI TASUVUSANALÜÜS

8.1. Projekti finantsmudel

Projekti tasuvuse, majandusliku ja finantsilise jätkusuutlikkuse ja sotsiaalmajandusliku mõju hindamiseks koostati projekti finantsmudel. Mudel on koostatud 15-aastaseks perioodiks, millest esimene aasta on investeerimisetapp ja järgnevad 14 aastat tööetapp. Arvestusperiood on valitud juhendi alusel äriinfrastruktuuri projektide valdkonnas.
Projekti finantsmudel on esitatud Lisas 1 ja sisaldab:
• projekti elluviimise kulude prognoosi;
• projekti jooksvate tulude, kulude ja kasumi prognoosi;
• puhastulu analüüs;
• rahavoogude prognoosi;
• sotsiaalmajandusliku mõju prognoosi;
• investeeringute tasuvuse prognoosi avaliku sektori eelarvele.

Peamised sisendandmed, mida finantsmudeli koostamisel kasutati:

Tabel 6. Finantsmudeli sisendandmed
Andmed
Argumendid väärtuste valimiseks finantsmudelis
Tegevustulud

Üürihind
Põhineb 2 põhilise üüriobjekti kontseptsioonile (üürihind koos kommunaalkuludega ja üürihind, millele lisanduvad kommunaalkulud), hinnatase lähtub sarnaste objektide üürihinna turutaseme analüüsist:
• Bürooruumide üürimine ettevõtluse tugiorganisatsioonidele – 7 eurot m² + kommunaalkulud
Antud hinnapakett on suuremat pikaajalist püsivat üüripinda vajavatele, ettevõtluseks vajalikke teenuseid pakkuvatele ettevõtetele/organisatsioonidele, kelle kommunaalteenuste tarbimise maht võib olla suure kõikumisega. Rakendatakse büroohoonetes pikaajaliste üürilepingute korral.
Ettevõtluse tugiorganisatsioonid siin on pigem lähtudes inkubatsioonikeskuse kontseptsioonist – ruume üürivatel ettevõtetel oleksid ettevõtlust toetavad teenused ja võrgustik lihtsasti kättesaadav (hea ligipääsetavus infole ja teenustele).
Eritingimusi või eeliseid tugiorganisatsioonidele üüripindade pakkumisel ei kehtestata, kõigil on võrdne võimalus avaldada soovi inkubatsioonikeskuses kontoripindade üürimiseks. Info üüripindade pakkumise kohta saab kuulutada välja avalikult peale inkubatsioonikeskuse rahastamise otsust.
• Bürooruumide ja töökohtade üürimine ettevõtetele – 15 eurot/m² kuus ja 15 eurot töökoht/päevas (sisaldab kommunaalkulusid)
Antud hinnapakett lõpphinnaga klientidele – üüritakse ühte kontoriruumi (2-4 töökohta) või ühte töölauda avatud kontoris (lühi- või pikaajaliselt või ühekordselt), mistõttu pole kommunaalteenuste arvestamine võimalik. Nende klientide kommunaalteenuste puhul on võetud arvesse, et kulu on suvel madalam, talvel kõrgem, seetõttu arvestatakse, et teenuse pakett oleks aastaringselt sarnase hinnaga. Ka turunduslikult on oluline, et väikekliendil oleks täpne arusaam töökohaga seotud kuludest.
Sama ruumide üürile andmise loogikat kasutatakse ka teistes coworking mudeliga büroohoonetes.
Täituvusprotsent
Täituvuse prognoosimisel rakendatakse täituvuse kolmeastmelise kasvu mudelit

Tegevuskulud

Hoone kasutus- ja kommunaalkulud

Tuginedes Jõhvi Äripargi territooriumile rajatud äriobjektide ja Jõhvi linnas asuva kaubanduskeskuse opereerimise kogemusele.
Konkreetsed hinnad ja kommunaalkulude mahud on esitatud finantsanalüüsi lisades
Tööjõukulud
Põhineb IVIA töötajate Jõhvi digi ja multimeedia inkubatsioonikeskuse tegevuses osalemise plaanil ja nende tööjõukuludel.
Tööjõukulude suurus on esitatud finantsanalüüsi lisades.
Amortisatsioonikulud
Lähtudes Eestis üldtunnustatud amortisatsiooninormidest projektis soetatud varale.
Amortisatsioonikulude konkreetsed väärtused soetatud põhivara liikide lõikes on toodud finantsanalüüsi lisades
Investeerimiskulud
Hoone ehitusmaksumus on kujunenud läbiviidud projekteerimis-ehituse riigihanke tulemusel (riigihange viitenumbriga 287426). Vajaliku sisustuse hankimise kulud baseeruvad konsultatsioonidel seadmete ja mööbli tarnijatega. Investeerimiskulude konkreetsed suurused on esitatud finantsanalüüsi lisades.
Asendusinvesteeringud tehakse tehniliselt keerukamate seadmete asendamiseks prognoosiperioodi lõpus 10% ulatuses.
Inflatsioon
Prognoos on tehtud raskesti prognoositavat inflatsiooni mitte arvesse võttes, kuid eeldades, et inflatsiooni muutus mõjutab kõiki nii kulusid kui ka projekti tulusid.
Hinnad
Hinnad on eurodes. Prognoosid on koostatud püsihindades. Hinnad arvestatud ilma käibemaksuta.

Hoone ehitusega kaasnevad jooksvad kulud (nt ehituse ajal kasutatav elektrienergia) sisalduvad ehituslepingus ja neid rahastatakse 100% ÕÜF vahenditest. IVIA peamised kulud algavad 2026. aastal pärast hoone kasutuselevõttu.

8.2. Investeeringud

Esialgsete arvestuste kohaselt on projekti teostamiseks vajaliku investeeringu kogumaht 5 208 387 (ilma käibemaksuta).

Tabel 7. Projekti investeeringud

8.3. Tasuvusanalüüs

Jooksvad tulud

Jõhvi digi ja multimeedia inkubatsioonikeskus koos filmistuudiote kompleksiga hakkab saama tulu:
• ruumide rentimisest, (üle 80% kõikidest tegevustuludest)
• tulud üürnikega jagatavate kommunaalkuluarvete tasumisest

Jooksvad kulud

Jooksvate kulude struktuuris moodustab valdava osa vara amortisatsioon (üle 50% kõikidest tegevuskuludest).

Peamisteks tegevuskuludeks on (5% kõigist tegevuskuludest):
• kommunaalkulud;
• tööjõukulud;
• remondikulud;
• tehnohooldus;
• turunduskulud;
• hoolduskulud (hooned, territoorium).

Muud kulud, mille osa tegevuskulude struktuuris on alla 5%: valve, kindlustus, muud kulud.

Kasumlikkus

Puhastulu analüüs finantsmudelis näitab, et Jõhvi digi ja multimeedia inkubatsioonikeskuse diskonteeritud tulud 14aastase perioodi korral moodustavad 1 440 644 eurot/aastas, kulud (amortisatsioonita) 1 466 612 eurot/aastas, puhaskasum puudub.

Nende arvutuste põhjal ei ole projekt kasumlik ega tasu end ära, mistõttu ei ole see äriprojektina eraarendajate jaoks atraktiivne.

Tabel 8. Kasum

8.4. Kasumianalüüs avaliku sektori eelarvele

Ülaltoodud kasumlikkuse (puhastulu) analüüs näitab, et projekt ei too tulu, kui seda käsitleda äriprojektina. Kuid projektil on suur sotsiaalmajanduslik mõju nii lühikeses kui ka pikemas perspektiivis. See teeb projekti realiseerimise avaliku sektori jaoks majanduslikult kasulikuks.

Tasuvuse hindamiseks viidi avaliku sektori jaoks läbi majandusanalüüs, kus võrreldi avaliku sektori poolt projekti tehtud investeeringuid avaliku sektori tuludega, mis tekkisid projekti sotsiaalmajandusliku mõju hindamisest.

Analüüs viidi läbi investeeringute tulemuslikkuse üldtunnustatud hindamise meetodil diskonteeritud rahavoo alusel. Vastavalt metoodikale võrreldi projekti teostamisel tekkivaid lisatulusid ja –kulusid eeldusega, et projekt ei realiseeru.

Projekti lisatuluks on täiendav maksutulu Jõhvi digi ja multimeedia inkubatsioonikeskuses pakutavatest inkubatsiooniprogrammidest väljunud uute ettevõtete tegevusest.

Projekti lisakuluks on õiglase ülemineku fondi meetme „Ettevõtluse mitmekesistamise tugiteenused” rahastus.

Üksikasjalikumalt on andmed projektiga seotud avaliku sektori lisatulude ja -kulude arvestuste kohta esitatud lisas olevas finantsanalüüsis.

Projektis tuvastatud lisatulud ja -kulud diskonteeriti vastavalt 4% diskontomäärale.

Saadud diskonteeritud rahavoogu analüüsiti investeeringute absoluutse ja suhtelise tootluse kriteeriumide alusel.

Allpool on esitatud avaliku sektori poolt projekti tehtud investeeringute tasuvuse näitajad:

Tabel 9. Projekti tasuvusnäitajad

Analüüsi tulemused näitavad, et projekt on avalikule sektorile tulus ja kiire tasuvusajaga, kuna:

• raha ajaväärtust arvestades tasub investeering ära 5 aasta jooksul (DPP näitaja), mis on seda tüüpi ettevõtluse infrastruktuuri projekti puhul aktsepteeritav periood;
• projekti tulemusena on avaliku sektori nüüdispuhasväärtus (NPV) täiendavatest maksutuludest 73 miljonit eurot (raha väärtus 2025. aastal)
• diskonteeritud investeeringutasuvuse indeks (PI) on 15,6. See tähendab, et iga projekti investeeritud 1 euro pealt saab avalik sektor tuluna tagasi 15,6 eurot 2025. aasta raha väärtuses.
• IRR (42%) ületab hinnangulist diskontomäära (4%) 10,5 korda, mis tähendab projekti kõrget turvamarginaali.

8.5. Projekti finantsiline jätkusuutlikkus

Projekt on finantsiliselt jätkusuutlik, kuna igal arvestusperioodil on projektikulude täielik katmine tagatud järgmiste allikate kombinatsiooniga: fondi toetus, projektiteenuste müük, IVIA laen.

9. SOTSIAALMAJANDUSLIK MÕJU

Võttes arvesse, et startup ettevõtetes luuakse töökohti keskmiselt 2,3 korda rohkem ning keskmine palk on 1,8 korda kõrgem, siis toob startup ettevõtlusesse panustamine järgneval perioodil tagasi nii uute töökohtade, inimeste täiendava eneseteostusvõimaluse ning laekunud maksutulu näol.

Projekti positiivne sotsiaalmajanduslik mõju:

• Rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliste Startup ettevõtete kasvu tulemusel suureneb maksulaekumine nii kohalike omavalitsuste kui riigieelarvesse (22% tulumaks ja 33% sotsiaalmaks otseselt ja kaudselt lisandunud töökohtadelt ja 24% käibemaks müügitulult.
• Tekivad uut tüüpi töökohad, mis on atraktiivsed ka noortele
• Tõuseb piirkonna konkurentsivõime

Projekt annab olulise panuse Ida-Virumaa majanduskeskkonna mitmekesistamisesse ning omab suurt sotsiaalmajanduslikku mõju piirkonnale.

Kuna projekt ei ole erasektorile selle mittetasuvuse tõttu huvipakkuv, kuid selle mõju ettevõtluse arengule ja regiooni majandusele suur, on riigil võimalus turutõrke tingimustes sekkuda.

Projekti realiseerimise tulemusel saab Ida-Virumaal toetusmeetme sekkumisest Jõhvi digi- ja multimeedia inkubatsioonikeskuse 14 aastase tegevuse jooksul kasu (vt Tabel 10):
• indikatiivselt 210 audiovisuaalvaldkonna tehnoloogiaettevõtet (sh uued ettevõtted), kes loovad 600-700 otsest ja kaudset töökohta audiovisuaalvaldkonna või seda teenindavates sektorites.

Selle tulemusel laekub 14 aasta jooksul täiendavaid maksulaekumisi ca 121 miljonit eurot, sealhulgas:
• sotsiaalmaksu ca 45 mln eurot;
• tulumaksu ca 23 mln eurot;
◦ sh KOV-ide eelarvetesse ca 12 mln eurot;
• käibemaksu ligikaudu 41 mln eurot.

Allpool on loetletud nende mõjude võtmeindikaatorid:

Tabel 10. Sotsiaalmajandusliku mõju võtmeindikaatorid

10. FINANTSEERIMINE

Võttes arvesse, et projekt omab suurt sotsiaalmajanduslikku mõju Ida-Virumaale ning erasektori jaoks pole projekt tulus, rahastatakse projekti summas 5 208 387 eurot avaliku sektori vahendite arvelt õiglase ülemineku fondi meetme „Ettevõtluse mitmekesistamise tugitaristu” sekkumisest „Inkubatsioonikeskuste rajamine Narvas ja Jõhvis“, mis avatakse 2024. aastal.

11. RISKIANALÜÜS

Projekti läbiviimisel võivad esile kerkida järgmised peamised riskid:

Tabel 11. Projekti riskianalüüs
Risk
Riski realiseerumise tagajärjed
Tõenäosus/
Mõju
Riski ärahoidmise või selle tagajärgede vähendamise meetmed
Taristu rajamise riigihanke protsess ei ole läbiviidud korrektselt ja ei vasta riigihanke seaduse tingimustele
1.Riigihanke tulemused vaidlustatakse rahastaja poolt ning riigihanke tulemus tühistatakse
2. Uue riigihanke läbiviimise protsess lükkab edasi taristu valmimise tähtaja ca 3-4 kuuks, mis seab omakorda ohtu taristus partnerite poolt planeeritavad tegevused
Keskmine/
Suur
Taristu rajamise riigihanke protsessi läbiviimiseks ostab IVIA teenust kõrge kompetentsiga eksperdilt, kellel on pikaajalised kogemused riiklike hangete ettevalmistamises ja läbiviimises riigisektoris, kooskõlastatakse rakendusüksusega enne hanke väljakuulutamist
Hoone sisustamise hanke tulemus osutub kallimaks kui selleks eraldatud toetus
Tuleb teha kärpeid hoone sisutuse mahu arvelt, mis võib seada ohtu hoone kasutamismugavuse potentsiaalsetele VKEdele
Keskmine/Keskmine
1.Lahendada läbi koos ekspertidega nutikaimad ja soodsaimad lahendused juba projekteerimise käigus
2. Leida täiendavaid finantseerimisallikaid omavahenditest
Tõrked taristu ehitamisel
Planeeritud ehitusperiood võib pikeneda, mis seab ohtu taristu valmimise tähtaja
Keskmine/
Keskmine kuni suur
1.Ehitusjärelevalve teenuse sisse ostmine ehitusprotsessi juhtimiseks
2.Ehitusprojekti ekspertiisi teostamine
Inkubatsioonikeskuse vähesest täituvusest tingitud halduskoormuse oluline kasv
Inkubatsioonikeskuse tegevuskahjum kuni haldussuutmatuseni
Väike/
Suur
1.Turundusstrateegia ja -plaani ümberkorraldamine
2.Teenuste mitmekesistamine täiendavatele sihtgruppidele
3.Sihitud turundustegevuste läbiviimine sihtgruppidele
Energiahindade kasv, energiadefitsiit
Kompleksi kütte- ja elektrikulude hüppeline kasv või pikemad energiakatkestused
Keskmine/Keskmine
1.Balansserida küte kasutuses olevate ruumide ja kasutuseta ruumide vahel
2.Rakendada hoones energiasäästlikke süsteeme
Pandeemia, piiride sulgemine.

Välisettevõtted ei tule ja/või ei saa Ida-Virumaal tegutseda
Väike/Keskmine
Eesti sisese klientuuri suurendamine, turundusstrateegia ümbervaatamine

KASUTATUD ALLIKAD

Eesti Arhitektide Liit, 2022. Loomeinkubaatori kohaanalüüs Jõhvis

Eesti Konjunktuuriinstituut, 2021. Eesti Loomemajanduse olukorra uuring ja kaardistus. Film ja video.

Haridus- ja teadusministeerium. Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035

Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2023-2035 ja tegevuskava 2023-2029

Jõhvi Vallavalitsus, 2022. Jõhvi äri- ja logistikapark II detailplaneering

Jõhvi Vallavalitsus, 2022. Võrdlustabel Jõhvi ettevõtluse inkubatsioonikeskus-filmistuudio asukoha valikutest

Novarc Group AS, 2023. Jõhvi inkubaator. Eskiis.

Poliitikauuringute Keskus Praxis 2020. Ida-Virumaa majanduse ja tööturu kohandamine põlevkivitööstuse vähenemisega

Startup Estonia Database 2023.

Taotlus_Jõhvi digi ja multimeedia inkubatsioonikeskuse rajamine_2.docx

Taotlus
Sihtasutuselt Ida-Viru Investeeringute Agentuur EASi ja Kredexi ühendasutusele Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele Jõhvi Äripargimiseks raha eraldamise kohta

Taotleja nimi: Sihtasutus Ida-Viru Investeeringute Agentuur (IVIA)
Projekti nimetus: Jõhvi digi- ja multimeedia inkubatsioonikeskuse rajamine
Projekti üldmaksumus: 5 208 387 eurot
Omafinantseering: 0 eurot
Kaasfinantseering: 0 eurot
Projekti toimumise aeg : 01.01.2025 - 31.08.2026

Taotleja andmed
Juriidiline nimetus: Sihtasutus Ida-Viru Investeeringute Agentuur
Postiaadress: Ida-Viru maakond, Jõhvi vald, Jõhvi linn, Keskväljak 4, 41531
Taotleja suurus: suurettevõte
Kodulehekülje aadress: www.ivia.ee
Käibemaksukohustuslase number: EE101370875
Pangakonto andmed: SEB Pank
Pangakonto number (IBAN): EE391010220109173019
SWIFT kood: EEUHEE2X

Kontaktisikute andmed

1.Teet Kuusmik
2. Kersti Raja

Lisateave
Riigiabi reeglite rakendamine: Euroopa Komisjoni (EL) määruse nr 651/2014 artikkel GBERi artikli 56 lõige 5

Vastavust GBER artikli 6 lõige 3 punkt b) kinnitame alljärgnevaga Lisas 1 „digi- ja multimeedia inkubatsioonikeskuse rajamine“.

Projekti eesmärk, tegevused, tulemused
(lühike kirjeldus)

IVIA rajab Jõhvi Äripargi territooriumile digi- ja multimeedia inkubatsioonikeskuse, kus pakutakse inkubatsiooni võimalusi audiovisuaalse valdkonna idufirmade tugimiseks ning lisaks on üüripinnad saadaval audiovisuaalsektorile teenuseid pakkuvatele väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele ning üüriruumid ettevõtluse arendus-, tugi- ja katusorganisatsioonidele, arendades üheskoos kasvava ja areneva potentsiaaliga ettevõtluse ökosüsteemi Ida-Virumaal.

Jõhvi digi- ja multimeedia inkubatsioonikeskuse projekti elluviimisega kõrvaldatakse kitsaskoht startup ettevõtjate inkubatsiooniks sobiva taristu puudumises. Selleks ehitab IVIA hiljemalt 2026. aasta augustiks Jõhvi Äripargi territooriumile 1 951 m² pindalaga kaasaegsete büroopindadega keskuse.

Projekti üldeesmärk:

Luua audiovisuaalvaldkonna tehnoloogia startup ettevõtete arengu hüppeks inkubatsioonitaristu ja seal pakutavate teenuste rakendamise kaudu eeldused majandusstruktuuri muut(u)miseks, uute ettevõtete tekkimiseks Ida-Virumaal, pakkudes atraktiivseid uusi töökohti nii maakonna noortele kui põlevkivisektorist vabanevatele inimestele.

Projekti strateegilised eesmärgid:

1. Rajada hiljemalt 2026. a augustiks Jõhvi digi- ja multimeedia inkubatsioonikeskus;
2. Tagada taristu haldusvõimekus teenuste võimaldamiseks keskuse turundus- ja müügitegevuse toel

Tegevuse tulemused:

Jõhvi digi- ja multimeedia inkubatsioonikeskuse projekti käivitamise ja elluviimisega luuakse Ida-Virumaal eeldused startup ettevõtluse arenguks:
• ettevõtluskeskkonna mitmekesistamises
• uute kiire kasvu ja arenguga ettevõtete tekkimises
• tänapäevaootustele vastavate toodete ja teenuste väljaarendamises
• uute kõrgelt tasustatud töökohtade tekkimises Ida-Virumaal, sh IT-sektoris, mis on just noortele atraktiivne
ning kõrvaldatakse kitsaskoht alustavate ettevõtjate inkubatsiooni ja selleks sobiva taristu puudumises:
1. 2026. aastaks on loodud Jõhvis ja Ida-Virumaal esimene kaasaegne startup inkubatsiooni- ja bürootaristu;
2. 2039. aastaks on Jõhvi inkubatsioonikeskuse tegevuse tulemusel Ida-Virumaal:
• saanud avaliku sektori sekkumisel kasu ligikaudu 210 audiovisuaalvaldkonna tehnoloogiaettevõtet (sh uued ettevõtted);
◦ loodud 600-700 otsest ja kaudset töökohta audiovisuaalsektoris.

Projekti tulud

Projekti kulud

Oodatav mõju

Projekti positiivne sotsiaalmajanduslik mõju:

• Rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliste Startup ettevõtete kasvu tulemusel suureneb maksulaekumine nii kohalike omavalitsuste kui riigieelarvesse (22% tulumaks ja 33% sotsiaalmaks otseselt ja kaudselt lisandunud töökohtadelt ja 24% käibemaks müügitulult.
• Tekivad uut tüüpi töökohad, mis on atraktiivsed ka noortele
• Tõuseb piirkonna konkurentsivõime

Projekt annab olulise panuse Ida-Virumaa majanduskeskkonna mitmekesistamisesse ning omab suurt sotsiaalmajanduslikku mõju piirkonnale.

Projekti realiseerimise tulemusel saab Ida-Virumaal toetusmeetme sekkumisest Jõhvi digi- ja multimeedia inkubatsioonikeskuse 14 aastase tegevuse jooksul kasu:
• indikatiivselt 210 audiovisuaalvaldkonna tehnoloogiaettevõtet (sh uued ettevõtted), kes loovad 600-700 otsest ja kaudset töökohta audiovisuaalvaldkonna või seda teenindavates sektorites.

Selle tulemusel laekub 14 aasta jooksul täiendavaid maksulaekumisi ca 121 miljonit eurot, sealhulgas:
• sotsiaalmaksu ca 45 mln eurot;
• tulumaksu ca 23 mln eurot;
◦ sh KOV-ide eelarvetesse ca 12 mln eurot;
• käibemaksu ligikaudu 41 mln eurot.

Allpool on loetletud nende mõjude võtmeindikaatorid:

Taotleja kinnitus
Allkirjaga kinnitan järgnevat:
-kõik käesolevas taotluses esitatud andmed on õiged ning esitatud dokumendid on kehtivad ning vajadusel võimaldan neid kontrollida;
-taotleja ja tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud likvideerimismenetlust ega välja kuulutatud pankrotti ning tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust;
-taotleja ei ole raskustes olev ettevõtja Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 punkti 18 tähenduses;
- taotlejal puuduvad riiklikud ajatamata maksuvõlad, mis ületavad 100 €;
- taotlejal ei ole majandusaasta aruande esitamise võlga;
- taotlejal ei ole taotluse esitamise ajal tähtajaks täitmata kohustusi;
- taotlejal on taotluses kavandatud vahendid projekti kaasfinantseeringu tagamiseks;
- projekti omafinantseeringuna ei ole arvestatud teisi riigi, kohalike omavalitsuste või muude Euroopa Liidu institutsioonide või fondid poolt antud tagastamatuid toetusi;
• taotlejale ei ole esitatud seni täitmata korraldust Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu poolt riigiabi tagasimaksmiseks.

Allkirjaõigusliku isiku ees- ja perekonnanimi: Teet Kuusmik, juhatuse liige

Dokumendiregister	Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Viit	8-3/764-1
Registreeritud	26.02.2025
Sünkroonitud	27.02.2025
Liik	Väljaminev kiri
Funktsioon	8 Toetuste rakendamine
Sari	8-3 Ühtekuuluvuspoliitikafondide tegevuste väljatöötamise dokumendid (rakendusasutus)
Toimik	8-3/24-34
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat	Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus
Saabumis/saatmisviis	Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus
Vastutaja	Kaarel Lehtsalu (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Majanduse ja innovatsiooni valdkond, Ettevõtluskeskkonna ja tööstuse osakond)
Originaal	Ava uues aknas

Failid

Digiallkirjad

Digiallkirjad

Digiallkirjad