VV korralduse eelnõu kooskõlastamine

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Rahandusministeerium

Kaitseministeerium

Siseministeerium

26.02.2025 nr 2-2/755-1

Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu kooskõlastamine

Austatud ministrid

Esitan kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „Volitus ASi SmartCap moodustatud

lepingulises investeerimisfondis osalemiseks“ eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Lisad: 1) Vabariigi Valituse korralduse eelnõu;

2) seletuskiri korralduse eelnõu juurde.

Kadri Kala

+372 639 7609 [email protected]

1

19.02.2025

Vabariigi Valitsuse korralduse „Volitus ASi SmartCap moodustatud lepingulises

investeerimisfondis osalemiseks“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Seletuskiri on koostatud Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu juurde, millega volitatakse

majandus- ja tööstusministrit otsustama osalemine Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse

(edaspidi EIS) asutatud ASi SmartCap (edaspidi SmartCap) moodustatud lepingulises

investeerimisfondis, mille vahendid investeeritakse kaitsevaldkonda panustavate ettevõtete

omakapitali otse või erasektori fondide kaudu (edaspidi Kaitsefond).

Korralduse eelnõu ja seletuskirja koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

(edaspidi MKM) innovatsiooni ja tehnoloogia osakonna fookusvaldkonna juht Kadri Kala

(tel 5343 6001, e-post: [email protected]).

1.1.Sisukokkuvõte

Kaitsefondi esialgne maht oli 50 mln eurot. Selles summas volitas Vabariigi Valitsus

05.07.2024. a korraldusega nr 155 „Volitus ASi SmartCap moodustatud lepingulises

investeerimisfondis osalemiseks“ majandus- ja infotehnoloogiaministrit otsustama riigi

osalemine Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse asutatud ASi SmartCap moodustatud

lepingulises investeerimisfondis „Kaitsetööstuse fond“ 2024. aasta riigieelarve seaduses

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala finantseerimistehinguteks

eraldatud vahendite arvelt summas 50 000 000 eurot.

2025. aasta riigieelarve seaduse menetlemise käigus otsustati Kaitsefondi mahtu suurendada

50 mln-lt eurolt 100 mln-le eurole. Vastavad vahendid on ettenähtud MKMi 2025. aasta

eelarves.

Käesoleva korralduse eelnõuga annabki Vabariigi Valitsus volituse majandus- ja

tööstusministrile soetada täiendavalt 50 mln euro ulatuses Kaitsefondi osakuid 2025. aasta

riigieelarve seaduses MKM-i valitsemisala finantseerimistehingute arvelt.

2. Selgitus korralduse eelnõu juurde

2.1. Kaitsefondi tutvustus

Kaitsefond asutati 31.12.2024 riikliku fondivalitseja SmartCap juurde, sest kahese kasutusega

ja surmavaid tehnoloogiaid arendavatel ettevõtetel on keeruline oma tegevuse finantseerimiseks

turult kapitali kaasata, kuid vajadus ja potentsiaal Eesti kaitsetööstuse arendamiseks ning ka

oskusteave on Eestis olemas.

2

Eriti keeruline on ettevõtetel, kelle esimeseks ja sageli ainsaks kliendiks on riik, mida

julgeoleku ja kaitsetööstus sageli eeldab. Enamasti pole riik valmis ostma prototüüpe vaid

soovib toimivaid ja ennast tõestanud valmis lahendusi ning suuremaid koguseid pikaajalistes

hangetes, mis tekitab omakorda uutele alustavatele tootjatele kõrge turule sisenemise barjääri.

Kaitsefond investeerib otse innovaatilistesse tehnoloogiaettevõtetesse ja traditsioonilise

majanduse kasvuettevõtetesse, kes arendavad kaitse- või julgeolekuvaldkonnale vajalikku

tehnoloogiat või toodet. Kaitsefond investeerib ka riskikapitalifondidesse. Kaitsefond

investeerib koos erainvestoriga, seetõttu suureneb investeeringu saajate arv ja investeeringu

maksimaalne maht.

Eesti kaitsetööstuse konkurentsivõime suurendamiseks ja Eesti riigi julgeoleku tagamiseks on

Kaitsefondi loomine oluline samm ja ka sõnum investoritele – riigi poolt tehtav panus on

eeskujuks (signaalefekt) ja annab erainvestorile suurema kindluse investeerimisotsuste

langetamiseks.

Kaitsefondi eesmärk on arendada Eesti kaitsetööstust, panustada innovatsiooni ja

majanduskasvu investeerides sõjalise või kahese kasutusega tooteid ja tehnoloogiaid

arendavatesse või tootvasse ettevõttesse. Fond panustab ka riigikaitse uute võimete

arendamisse, sh riigile strateegiliselt oluliste uute tehnoloogiate arendamisse ja kasutuselevõttu

ning Eesti kapitalituru arendamisse läbi omakapitaliinvesteeringute kättesaadavuse

parandamise, erainvestorite võimendamise ja täiendava erakapitali kaasatõmbamise

kaitsetööstuse investeeringutesse.

Kaitsefondi kavandatav maht on 100 mln eurot, millele lisandub erainvestori panus.

3

2.2. Kaitsefondi tehniline lahendus

 SmartCap on EIS-i asutatud aktsiaselts, mis on Finantsinspektsiooni tegevusloa alusel

tegutsev väikefondivalitseja. SmartCapi peamine eesmärk on panustada Eesti

kapitalituru arengusse ja kõrvaldada turutõrkeid. Selleks tehakse

omakapitaliinvesteeringuid Eesti ettevõtetesse otse või Eesti fookusega era- ja

riskikapitalifondide kaudu, mis arendavad innovaatilisi rahvusvahelise

kasvupotentsiaaliga Eesti ettevõtteid ja toetavad seeläbi muutusi, mis aitavad Eesti

majandust ajakohastada. Vajadusel investeeritakse ka rahvusvahelistesse era- ja

riskikapitalifondidesse, mille investeerimisstrateegial on Eesti innovaatiliste

rahvusvahelise kasvupotentsiaaliga ettevõtete ökosüsteemile oluline väärtust lisav

komponent.

 Kaitsefond asutati lepingulise kinnise alternatiivfondina, milles MKM omandab

rahalise sissemakse eest Nasdaq CSD peetavas Eesti väärtpaberite keskregistris

registreeritud SmartCapi kaitsefondi osakuid.

 Erainvestorid ja täiendav kapital lisanduvad kaitsetööstuse ettevõtetesse investeeringute

tasandil ehk investeeringud kaitsetööstuse ettevõtetesse ning era- ja

riskikapitalifondidesse tehakse koos erainvestoritega.

Joonis 1. SmartCapi ja kaitsefondi indikatiivne struktuur ja SmartCapi juhtimismudel

 Investeerimisotsuseid teeb SmartCapi juhatus. Vastavalt investeerimisfondide

seadusele teeb lepingulise fondi varaga tehinguid oma nimel ja osakuomanike arvel

fondivalitseja (SmartCap) ning fondivalitsejat kui aktsiaseltsi esindab juhatus.

SmartCap on tegevusloaga väikefondivalitseja ja Finantsinspektsiooni järelevalve

4

subjekt, mille juhatus on läbinud Finantsinspektsiooni sobivusmenetluse (nn fit and

proper).

 Investeerimistegevuse korraldamisel lähtub fondivalitseja investeerimise protseduurist

jt sise-eeskirjadest ning juhatuse poolt investeerimise protseduuri alusel moodustatud

investeerimiskomitee suunistest ja otsustest. Kaitsefondi puhul on täiendavalt loodud

riigikaitse ja julgeoleku ekspertidest koosnev kogu.

 Investeerimiskomitee on investeerimise protseduuri alusel moodustatud ja tegutsev

nõuandev kogu, mis annab investeeringute juhtidele nõu nii uute kui ka

investeerimisportfellis olevate investeeringute osas ning võtab vastu investeeringuid

puudutavaid otsuseid.

 Kaitsefondi juurde on asutatud julgeoleku ja riigikaitse tehnoloogilist kompetentsi omav

ekspertidest koosnev nõuandev kogu, et valideerida SmartCapi kaitsefondi tehinguvoos

olevad ettevõtted ja nende tehnoloogilised lahendused, hinnata testimise ja täiendava

analüüsi vajadust, tehnoloogia kasutuselevõtu potentsiaali, strateegilist vajadust,

sobivust ja muid kaitsetööstuse ning riigi kui valideeriva potentsiaalse lõppkliendi jaoks

olulisi aspekte. Ekspertkogu moodustamiseks tehti koostööd Kaitseministeeriumi ja

Siseministeeriumiga ning nende valitsemisalas olevate asutustega.

3. Finantseerimistehingu mõju riigieelarvele

Riigi investeering SmartCapi kaitsefondi on tehing finantsvaraga1 läbi ettevõtluse toetamise ja

laenude riikliku tagamise seaduse alusel tegutseva SmartCapi, mille käigus omandab riik Eesti

Väärtpaberikeskus registreeritud SmartCapi kaitsefondi osakuid. Seega kvalifitseerub

investeering riigieelarve seaduse § 26 lõike 4 punkti 4 alusel finantseerimistehinguks ehk

tehinguks finantsvarade või -kohustustega, mille puhul kahekordse kirjendamise põhimõttest

tulenevalt tehakse mõlemad kirjed finantsvarades või -kohustustes ning mille tulemusena

eelarvepositsioon ei muutu.

Riigi selge tootlusootus on SmartCapi kaitsefondi investeeritava kapitali säilimine. Kuna

investeeringud tehakse turutingimustel ning samuti kaasatakse eraraha, on investeeringute

indikatiivne oodatav tootlus võrreldav sarnaste investeeringute ajaloolise tootlustega

rahvusvahelistel kapitaliturgudel (ligikaudu kaks korda kasvu algselt investeeritud kapitali

väärtusest fondi eluea jooksul)2, kuid keskmisest kõrgema riskitasemega investeerimisportfellis

geograafiliste, sektoriaalsete ja B2G ärimudeli riskide kontsentreerumise tõttu võib jääda

tootlus madalamaks.

4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu omab puutumust Euroopa Liidu õigusega riigiabi kontekstis. SmartCap tagab kooskõla

riigiabi reeglitega.

1 Finantsvara definitsioon: https://www.eestipank.ee/finantsvara 2 eFront Insight Euroopa 2012–2016 aastatel asutatud Euroopa riskikapitalifondide võrdlusgrupi tootlusnumber

(TVPI) on keskmiselt 1,96x, mis näitab algse investeeringu väärtuse kasvu kordajat.

5

Investeerimisfondi poolt tehtavate investeeringutega ei kaasne üldjuhul riigiabi, kuna

investeeringud plaanitakse teha samaaegselt ja samadel tingimustel koos erainvestoritega

(turutingimustel tehtav ehk nn pari passu tehing). Sellisel viisil tehtud investeeringud vastavad

turumajandusliku investori põhimõttele, kuivõrd tegu on samaväärse tehinguga vastavalt

Euroopa komisjoni teatise riigiabi mõiste kohta3 ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1

tähenduses osale 4.2.3.1, mistõttu ei ole tegu riigiabiga.

Kui mistahes põhjusel ei ole mõne konkreetse üksiku investeeringu puhul võimalik kaasata

piisavas mahus erakapitali, et investeering kvalifitseeruks pari passu tehinguks, on

investeerimisfondi investeeringutele võimalik rakendada riigiabi andmist lubavaid erandeid,

näiteks grupierandi määrusest (Komisjoni määrus nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja

108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks)

tulenevad asjakohased erandid. Erandite kasutamise puhul arvestatakse ühtlasi limiteerivate

tingimuste ja turutõrke eelhindamise olemasolu vajaduse nõuetega. Samuti võib vajadusel olla

võimalik kasutada muid Euroopa Komisjoni riigiabi erandeid. Vajaliku abikava

grupierandimääruse tähenduses, samuti vastava grupierandi teatise konkurentsiseaduse § 342

alusel või riigiabi teatise konkurentsiseaduse § 341 alusel esitab vajadusel riigiabi andja ehk

SmartCap. Samuti täidab SmartCap riigiabi andjana sellises olukorras muid riigiabiõiguses

sätestatud kohustusi ning kontrollib, kas tehing vastab kõikidele riigiabi reeglitele. Kui antakse

vähese tähtsusega abi, siis täidab SmartCap riigiabi andjana konkurentsiseaduse §-s 33

sätestatud tingimusi. Lisaks esitab SmartCap riigiabi andjana riigiabi andmisel antud abiga

seotud andmed riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrile vastavalt konkurentsiseaduse § 492

lõikele 3.

5. Korralduse rakendamiseks vajalikud kulutused ja korralduse rakendamise

eeldatavad tulud

Korralduse eelnõu rakendamiseks ehk SmartCapi kaudu tehtava investeeringu vahendid

suuruses 50 miljonit eurot on kokku lepitud 2025. aasta riigieelarve seaduses ja ette nähtud

MKM-i valitsemisala finantseerimistehingute arvelt. Nagu eelnevalt mainitud on riigi selge

tootlusootus SmartCapi kaitsefondi investeeritava kapitali säilimine, kuid pikas perspektiivis

on võimalus teenida tulu tehtud investeeringute väärtuse kasvult.

6. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks

Rahandusministeeriumile, Kaitseministeeriumile ja Siseministeeriumile.

7. Korralduse jõustumine

Korraldus jõustub üldises korras, st allakirjutamisest vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse § 30

lõikele 5.

3 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex%3A52016XC0719%2805%29

EELNÕU

19.02.2025

VABARIIGI VALITSUS

KORRALDUS

Volitus ASi SmartCap moodustatud lepingulises investeerimisfondis osalemiseks

Ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse § 52 lõike 1 alusel volitada majandus-

ja tööstusministrit otsustama riigi osalemine Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse asutatud

ASi SmartCap moodustatud lepingulises investeerimisfondis „Kaitsefond“ 2025. aasta

riigieelarve seaduses Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala

finantseerimistehinguteks eraldatud vahendite arvelt summas 50 000 000 eurot.

Kristen Michal

Peaminister

Keit Kasemets

Riigisekretär