Maa ja ruumiloome programmi kinnitamine 2025-2028

26.02.2025 käskkiri nr 17 Lisa

Maa ja ruumiloome programm 2025–2028

1. Programmi üldinfo

Tulemusvaldkond Elukeskkond, liikuvus ja merendus

Tulemusvaldkonna

eesmärk

Eestis on kõigi vajadusi arvestav elukeskkond,

liikuvuslahendused ning konkurentsivõimeline majandus.

Valdkonna

arengukava/

Eesti 2035, Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava

aastani 2030, Üleriigiline planeering (edaspidi ÜRP) 2030+

Programmi nimi Maa ja ruumiloome programm 2025―2028

Programmi eesmärk Kõikjal Eestis on kvaliteetne ja konkurentsivõimeline elu- ja

ettevõtluskeskkond ning kestlik maakasutus koos kvaliteetsete ja

kättesaadavate teenustega.

Programmi periood

4 aastat (2025–2028)

Peavastutaja

(ministeerium)

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM)

Kaasvastutajad (oma

valitsemisala

asutused)

Maa- ja Ruumiamet (edaspidi MaRu)

Kaasvastutaja

ministeerium

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (edaspidi ReM),

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi

PRIA)

2

Sisukord

1. Programmi üldinfo .......................................................................................................... 1

Sisukord ...................................................................................................................................... 2

2. Sissejuhatus ..................................................................................................................... 3

3. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava ......................................................... 5

4. Hetkeolukorra lühianalüüs .............................................................................................. 6

5. Olulised tegevused/sekkumised ............................................................................................. 9

6. Programmi tegevused ........................................................................................................... 11

6.1. Programmi tegevus – Ruumilise planeerimise poliitika kujundamine ja korraldamine

(MKM) ..................................................................................................................................... 11

6.2. Programmi tegevus – Maakasutuspoliitika kujundamine ja elluviimine (MKM) ............. 14

6.3. Programmi tegevus – Ruumiandmete hõive, analüüsid ja kättesaadavaks tegemine (MKM)

.................................................................................................................................................. 17

6.4. Programmi tegevus – Maaparanduse poliitika rakendamine (MKM) ............................... 19

6.5. Programmi tegevus – Põllumajandusmaa ja maaparanduse poliitika kujundamine

(ReM) ....................................................................................................................................... 21

7. Programmi juhtimiskorraldus ........................................................................................ 24

LISA 1. Programmi teenuste kirjeldus ..................................................................................... 25

LISA 2. Teenuste rahastamiskava ............................................................................................ 30

3

2. Sissejuhatus

Maa ja ruumiloome programm on üks kuuest tulemusvaldkonna „Elukeskkond, liikuvus ja

merendus“ eesmärkide saavutamiseks koostatud programmist. Tegemist on uue programmiga

(alates 2025. aastast), mis on koostatud programmide „Põllumajandus, toit ja maaelu 2024–

2027“ (maaparandus ja osaliselt maakasutus) ning „Regionaalpoliitika programm 2024–2027“

(ruumiline planeerimine, ruumiandmete tagamine ning maakasutus ja maatoimingud)

baasil1. Tegemist on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ja regionaal- ja

põllumajandusministeeriumi ühisprogrammiga.

Maa ja ruumiloome programm koosneb viiest programmi tegevusest. MKM vastutab nelja

programmi tegevuse eest: ruumilise planeerimise poliitika kujundamine ja korraldamine,

maakasutuspoliitika kujundamine ja elluviimine, ruumiandmete hõive, analüüsid ja

kättesaadavaks tegemine ning maaparanduse poliitika rakendamine. ReM vastutab programmi

tegevuse põllumajandusmaa ja maaparanduse poliitika kujundamine eest.

Programm aitab panustada ÜRO säästva arengu eesmärkidesse2 (horisontaalne valdkond) ning

panustab riigi strateegilistesse eesmärkidesse, sh otsesemad seosed on järgmiste strateegiatega:

● Eesti pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“3;

● Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2024–20274;

● Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“5;

● Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 20306;

● Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava aastateks 2023–2027;

● Ehituse pikk vaade 20357.

Programmi tegevus „ruumilise planeerimise poliitika kujundamine ja korraldamine“

panustab peamiselt „Eesti 2035“ strateegilise sihi „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline

ja kvaliteetne elukeskkond“ valdkonnas vajalike muutuste saavutamisse. Ruumiline

planeerimine on lisaks käesolevale tulemusvaldkonnale seotud ka kõigi teiste

tulemusvaldkondade ning riigi arengut suunavate arengukavadega, mille ruumiliseks

väljundiks on üleriigiline planeering. Planeeringu koostamine on ainus võimalus kaaluda

erinevate valdkondade ruumilisi vajadusi kindlas asukohas ja vastastikuses koosmõjus.

Erinevate valdkondade vajaduste terviklik ruumiline lahendamine näitab ka võimalusi

ruumilise lahenduse sünergiaks. Koostamisel olev üleriigiline planeering „Eesti 2050“ seab

omakorda sihid kõikide uute valdkondlike arengukavade ja riigi pikaajalise arengustrateegia

koostamiseks.

Programmi tegevus „maakasutuspoliitika kujundamine ja elluviimine“ aitab kaasa „Eesti

2035“ strateegilise sihi „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“

saavutamisele ning on seotud ruumilise planeerimise programmi tegevusega, sest maakasutust

korraldatakse ruumilise planeerimise ja maatoimingute koosmõjus. Maa on piiratud ressurss,

1 Strateegilised alusdokumendid | Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 2 Ülemaailmsed säästva arengu eesmärgid | Riigikantselei 3 Strateegia "Eesti 2035" | Eesti Vabariigi Valitsus 4 Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi täitmine | Eesti Vabariigi Valitsus 5 Üleriigiline planeering - Planeerimine.ee 6 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 | Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 7 Ehituse pikk vaade 2035 | Kliimaministeerium

4

mille väärtus ajas kasvab, seetõttu kasvavad ka konkurents maale ning nõudmised maa omandi

ja kasutusega seotud infole. Maa on vajalik erinevate valdkonnapoliitikatega seotud eesmärkide

elluviimiseks. Ühiskonnas muutuvatele vajadustele kiireks reageerimiseks on vaja järjest

paindlikumaid maakasutuse suunamise ja ümberkorraldamise võtteid. Maaressurssi, sh riigi

maareservi, on vaja hoida ja hallata heaperemehelikult, mh täites omanikukohustusi, suunates

seda käibesse ja väärtustades lähtuvalt planeeringujärgsest parimast kasutusest.

Programmi tegevus „ruumiandmete hõive, analüüsid ja kättesaadavaks tegemine“ on

tihedalt seotud tulemusvaldkonnaga „digiühiskond“, sest hõlmab asukohaga seotud andmete

kogumist, hoidmist, töötlemist ja jagamist ning ruumindmete taristu riiklikku koordineerimist.

Tegevus panustab “Eesti 2035” sihi “Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne

riik” saavutamisse läbi kvaliteetsete ruumiandmete kättesaadavuse tagamise. Ruumiandmed on

andmed, mis otseselt või kaudselt osutavad konkreetsele asukohale või geograafilisele alale,

sealhulgas andmekogudes hallatavad andmed, mis kirjeldavad ruumiobjektide asukohta,

omadusi ja kuju geograafilises ruumis. Teenuseid saab luua ja andmeid otsuste tegemiseks

kasutada, kui andmed on ajakohased ning kogutud ühtsel korrastatud viisil. Asjakohased,

usaldusväärsed ja kvaliteetsed e-teenustega kasutajasõbralikult kättesaadavad ruumiandmed on

seotud ühiskonna kõigi eluvaldkondadega ning toetavad Eesti keskkonna, julgeoleku,

turvalisuse, pärandi, kultuuri jm hoidmist ning riigi, selle erinevate piirkondade ja ettevõtete

konkurentsivõime parandamist.

Programmi tegevused „põllumajandusmaa ja maaparanduse poliitika kujundamine“ ja

„maaparanduse poliitika rakendamine“ panustavad „Eesti 2035“ strateegilise sihi „Eesti

majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ saavutamisse. Väärindades

põllumajandus- ja metsamaad ning tagades toiduga kindlustatuse ja kvaliteetse puidu

kättesaadavuse, aidatakse kaasa soodsa majanduskeskkonna loomisele ja põllu- ja

metsamajanduse tootlikkuse kasvule. Samuti mõjutab säästlik maakasutus „Eesti 2035“ sihi

„Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ saavutamist,

panustades säästlikku metsandust ergutavatesse tegevustesse, põllumajandusmaa säilimisse ja

selle hea seisundi tagamisse ning kestliku põllumajandus- ja metsandustaristu arendamisse ja

haldamisse. Põllumajandusmaa sihipärane kasutus ja maaparanduse valdkonna tegevused

panustavad „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ alaeesmärgi

„Tark ja kestlik põllumajandus, toidutootmine ja maaelu ning ohutu toit ja hoitud keskkond“

saavutamisse. Täpsemalt panustab valdkond arengukava tegevussuuna 4 „Kvaliteetsed sisendid

põllumajanduses“ eesmärgi „Põllumajandusmaa võimaldab mitmekesist

põllumajandustootmist“ eesmärgi täitmisesse. Selle eesmärgi kohaselt tuleb

põllumajanduslikus kasutuses hoida vähemalt üks miljon hektarit põllumajandusmaad. 62%

kasutuses olevate põllumajandusmaade viljelusväärtus sõltub veevarusid reguleerivatest

maaparandussüsteemide tehnilisest seisundist, sh riigi poolt korras hoitavate ühiseesvoolude

seisundist ja toimimisvõimest.

Programmis kavandatud eesmärkide saavutamine on seotud järgmiste välisvahendite meetmete

väljatöötamisega:

MKM valitsemisalas:

 Taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine

 RePowerEU projekt

 Euroopa Ühendamise Rahastu (CEF)

ReM valitsemisalas:

5

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027”

meetmetega:

 Perioodi 2023–2027 Natura 2000 erametsades elurikkuse soodustamise toetus

 Perioodi 2023–2027 erametsade kliimamuutustega kohanemise investeeringutoetus

 Perioodi 2023–2027 metsataimlate arendamise investeeringutoetus

 Perioodi 2023–2027 maaparandussüsteemi eesvoolu uuendamise ning

keskkonnakaitserajatise ehitamise ja uuendamise investeeringutoetus

 Perioodi 2023–2027 maaparandussüsteemi ajakohastamise, keskkonnakaitserajatise

ehitamise ja eratee arendamise investeeringutoetus

 Perioodi 2023–2027 riigi poolt korras hoitavate ühiseesvoolude uuendamiseks ja

seiretehnika soetamiseks investeeringutoetuse andmine

3. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava

Programmi eesmärk:

Kõikjal Eestis on kvaliteetne ja konkurentsivõimeline elu- ja ettevõtluskeskkond ning kestlik

maakasutus koos kvaliteetsete ja kättesaadavate teenustega.

Programmi mõõdikud:

Mõõdik Tegelik

(2023)

Sihttase

(2025)

Sihttas

e (2026

)

Sihttas

e (2027

)

Sihttase

(2028)

Sihttase

(2035)

Elukeskkonnaga

rahulolu Allikas: ReM

73,5% 74% 75% 75% 76% >73,5%

Elukeskkonnaga rahulolu mõõdik on oluline mitmes valdkonnas, sh on see ka

tulemusvaldkonna mõõdik „Elukeskkond, liikuvus ja merendus“ ning strateegia „Eesti 2035“

sihi „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ mõõdik.

Programmi rahastamiskava (tuhandetes eurodes), MKM valitsemisala

Programmi tegevus Eelarv

e

Eelarve prognoos

2024* 2025 2026 2027 2028

Kokku 0 -18 026 -16 928 -16 360 -16 360

Ruumilise planeerimise poliitika

kujundamine ja korraldamine

0 -2 465 -2 437 -2 399 -2 399

Maakasutuspoliitika kujundamine ja

elluviimine

0 -6 209 -5 690 -5 482 -5 482

Ruumiandmete hõive, analüüsid ja

kättesaadavaks tegemine

0 -6 972 -6 497 -6 225 -6 225

Maaparanduse poliitika rakendamine 0 -2 379 -2 304 -2 253 -2 253

Programmi rahastamiskava (tuhandetes eurodes), ReM valitsemisala

Programmi tegevus Eelarve Eelarve prognoos

2024* 2025 2026 2027 2028

Põllumajandusmaa kasutamise ja

maaparanduse poliitika kujundamine

0 -17 425 -15 714 -15 323 -15 325

* Kuna tegemist on uue programmiga, siis 2024. aasta eelarvet ei ole võimalik näidata.

6

Programmi teenuste hinnas sisaldub põhivara kulum. Teenuse hindades kajastatakse

amortisatsioonikulu selleks, et kanda investeering kuluks soetatava põhivara kasuliku eluea

jooksul. Põhivara kulum kajastatakse programmi ja tegevuse tasemel mitterahalistes kuludes.

Eelarve maksumus on ilma käibemaksuta.

Teenuste maksumus kujuneb teenuse osutamisega seotud otsestest kuludest (nt inimestele või

ettevõtetele suunatavad toetused või teenuskohtade ülalpidamine) ja kaudsetest kuludest

(teenust osutava asutuse personali- ja majanduskulud). Ka sisaldavad teenuste maksumused

tugiteenuste kulusid.

4. Hetkeolukorra lühianalüüs

2023. a uuringust „Elukeskkonnaga rahulolu hindamise metoodika täiendusvõimalused ja

andmete kasutamine säästva arengu suunamisel“ selgus, et Eesti elanike rahulolu oma

elukoha elukeskkonnaga 100-punkti skaalal on 73,5. Võrdluses 2020. aasta tulemustega on

Eesti inimeste rahulolu tõusnud. Ruumiloomes kasutatakse rahulolu hinnangut sisendina

planeerimistegevusele. Elukeskkonnaga rahuolu peegeldab erinevaid valdkondi nagu

looduskeskkonda, majanduskeskkonda, ehitatud keskkonda, kogukonda ja valitsemist.

Ühiskonna püsitatud ruumilise arengu eesmärke ja kvaliteetset elukeskkonda ei ole üheski

ühiskonnakorralduses võimalik saavutada ilma eri valdkondade panuseta. Praegu on

koostamisel üleriigiline planeering „Eesti 2050“8, millega määratakse kogu riigi ruumilise

arengu põhimõtted ja suundumused. Võrreldes kehtiva üleriigilise planeeringuga tuleb enam

tähelepanu pöörata kliimamuutustele ja julgeoleku olukorrale. Ruumi kvaliteet sõltub siiski

olulisel määral valdkondlikest otsustest, mis langetatakse sageli väljapool ruumilist

planeerimist. Silmas tuleb pidada, et pelgalt planeeringu koostamisega ei ole võimalik

lahendada kõiki eri valdkondades esinevaid probleeme ning eri valdkondadel peab olema

valmisolek rakendada planeeringu koostamisel ilmnevat teavet ka valdkondlike otsuste

tegemisel.

Planeerimissüsteemi ühiskonnas toimuvate muutustega kohanemiseks on arendamisel riiklik

planeeringute menetlemise infosüsteem ning koostamisel planeerimisseaduse muutmise

seaduse eelnõu. Eelnõu koostamisele eelnes ruumilise planeerimise rohelise raamatu9

koostamine, planeerimisseaduse järelhindamine10 ja väljatöötamiskavatsuse koostamine11.

Taastuvenergeetika kiiremaks arendamiseks vajalikke seaduse muudatusi on tehtud ka

väljaspool planeerimisseaduse üldist ülevaatamist.

Ruumilise planeerimise valdkonna probleemkohad ja võimalikud lahendused on kirjeldatud

2019. aastal valminud ruumilise planeerimise rohelises raamatus12 ning 2021. aastal

koostamisel olnud Vabariigi Valitsuse juures töötanud rohepoliitika ekspertrühma aruande

ruumiplaneerimist käsitlevas osas13. Parenduste elluviimine toimub ruumilise planeerimise

poliitika ja praktika suunamise kaudu ning vajalikke arendusprojekte ellu viies.

Avalikes huvides maade omandamist viiakse läbi planeeringute elluviimiseks ning MaRu

8 https://riigiplaneering.ee/uleriigiline-planeering/uleriigiline-planeering-eesti-2050/uleriigiline-planeering-2050 9 https://planeerimine.ee/prr/ 10 https://planeerimine.ee/planeerimisseaduse-moju-jarelhindamine/ 11 https://planeerimine.ee/aktid-ja-kohtulahendid/planeerimisseaduse-uuendamine/ 12 https://planeerimine.ee/prr/ 13 https://www.valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja-tegevused/rohepoliitika

7

omandab maid Rail Balticu ja Eesti Raudtee projektides. Maade omandamisel on töömaht

hüppeliselt kasvanud, sest ehitusprojektid on korraga valminud, samuti on läbiviidud

ehitushankeid ning ajaline surve maade omandamiseks on suurenenud. Töös on arvestatav hulk

keerukamaid menetlusi, seotult õigusküsimuste ja vaidlustega, peamiselt väärtuse määramise

osas, mis võivad jõuda sundvõõrandamiseni. Ettevalmistamisel on maade omandamised

rohetaristu projektide elluviimiseks. Omandamise protsessi on muutnud keerukamaks asjaolu,

et omandamistega on tulnud alustada enne ehitusprojektide valmimist, kui täpsed maavajadusel

ei ole veel teada.

Maakataster viidi 2022.–2024. aastal üle uuele maatoimingute platvormile. Katastri kui

riigi põhiregistri eesmärgiks on registreerida kinnisasja piirid ja ruumiline ulatus, väärtus,

looduslik seisund ja kasutamist kajastav informatsioon (sh kitsendused), Eesti haldus- ja

asustusüksuste ulatus ning tagada selle informatsiooni kvaliteet, säilitamine ning avalikkusele

kättesaadavus. Uuele maatoimingute platvormile üleminek tähendab, et seniselt maaüksuse

põhiselt katastrilt minnakse üle punktipõhisele, mis loob olulised eeldused andmete

täpsustamiseks.

Katastriandmete kvaliteedi parandamine on olnud pidev tegevus, mida oleks vajalik

maareformi lõppedes hoogustada. Maareformi käigus kanti maad katastrisse kiiresti ja

ebatäpsete kaardiandmete ning mõõdistusviiside alusel, seetõttu on katastriandmete kvaliteet

ebaühtlane. Vaid veidi üle poole katastrisse kantud maaüksustest (51%) ja alla poole

piiripunktide arvust (41%) on 2023. aasta lõpu seisuga nõuetekohases kvaliteedis ehk

registreeritud riiklikus ristkoordinaatsüsteemis L-EST. Katastriandmed on aluseks, ehitus- ja

planeerimisalasele tegevusele, maamaksu arvestusele jms, mistõttu ühiskonna ootus korrektsete

piiriandmete järele on tõusvas trendis. Mida enam tehakse ühiskonnas andmepõhiseid otsuseid,

seda kõrgemat kvaliteeti ka katastriandmetelt oodatakse. Üheks katastriandmete parandamise

meetmeks on Eesti Topograafia Andmekogu (edaspidi ETAK) ja katastriandmete automaatne

sidumine, mis muutus võimalikuks uuele maatoimingute platvormile üleminekul. Avaandmete

kasutusvõimaluste laienemisega tõuseb maaomanike teadlikkus enda kinnisasjade kohta

käivast informatsioonist, seetõttu on tõusvas trendis ka piiriandmete madalast kvaliteedist

tulenev piirivaidluste kasv. Ühiskonnal on ootus, et kataster tegeleks senisest enam

piiriandmete parandamismenetlustega, tegevust oleks võimalik aktiveerida omandireformi

reservfondi (ORF) vahendite kaasamisega. -2023. aasta veebruaris jõustusid

maakatastriseaduse ja tõestamisseaduse muudatused piiratud asjaõiguste ruumiandmete

kindlaks määramiseks. Seonduvalt lisandus 2024. aastal maatoimingute platvormile uue

teenusena piiratud asjaõiguse ruumiandmete infosüsteem (edaspidi PARI), mis võimaldab

piiratud asjaõiguse ja sundvalduse ruumiandmete ettevalmistamise enne notaritehingut.

Varasemalt sõlmitud piiratud asjaõiguse lepingute ja sundvalduste kandmiseks maakatastrisse

puuduvad vahendid. Vabariigi Valitsusele anti volitus riigi maareservi säilitamise

põhimõtete ja maa maareservi arvamise korra kehtestamiseks. Volitusnormist lähtuvalt

sisustatakse määruses kinnisasja reservi arvamise ja reservist välja arvamise kord ja säilitamise

põhimõtted. Kuni 2023. aastani on maareservi jäetud maad analüüsitud vajaduspõhiselt enne

müüki või kasutusse suunamist. 2023. aastal töötati välja analüüsi metoodika ja pilootprojektina

analüüsiti 1040 kinnisasja. Kogu analüüsi viimine uutele alustele vajab õigusliku regulatsiooni

muutmist, mis on töös ja infosüsteemi arendust, mis jääb väljakutseks,. Infotehnoloogiline

arendus aitaks lihtsustada riigivara haldamist, lõpetada riigivara ja reformimata maa

analüüsimine erinevates andmekogudes, vähendada andmete töötlemisel käsitööd ning tagada

riigi kinnisasjade kohta käivate andmete omavaheline võrreldavus.

Maareform on suures osas läbiviidud, maareformi toiminguid on vaja teha 2023. aasta lõpu

seisuga veel umbes 12 600 maaüksusel (ligikaudu 0,26% Eesti maismaa pindalast).

8

Hinnanguliselt 14% neist maaüksustest jäetakse riigi omandisse või antakse

munitsipaalomandisse, 21% erastatakse või seatakse maal asuva ehitise omaniku kasuks

hoonestusõigus ja ligi 1% maaüksustest tuleb tagastada õigustatud subjektidele või seada

korteriomandid. 50% reformimata maatükkidest moodustavad kinnisasjade vahele jäänud

iseseisva kasutusvõimaluseta maad (n-ö ribad), mis on tekkinud erinevate maareformi vigade

tõttu ja mis on otstarbekas liita mõne piirneva kinnisasjaga. Reformimata maaüksustest 14%

osas ei ole tulevane maaomanik teada. Menetluste arv ja liigid võivad muutuda seoses

menetluste käigus ilmnevate asjaoludega, sh võib maaüksuste arv kasvada maaüksuste

jagamisel. Paljudel juhtudel on maareformi tegevused peatunud õigustatud isikute tegevusetuse

(nt lõpule viimata pärimismenetlus) või õigusega kooskõlas mitteolevate soovide tõttu või

kohaliku omavalitsuse tegevusetuse tõttu maareformi eeltoimingute tegemisel. Maareformi

alaste teadmistega ametnike hulk MaRu-s ja kohalikes omavalitsustes väheneb, see vähendab

maareformi tempot ning suurendab MaRu koormust nõustamisel ja riigipoolsetes toimingutes.

ORF-i kasutamise esmane ja peamine eesmärk on maa- ja omandireformi läbiviimine, seega on

maareformi toimingute rahastus suures osas tulnud ORF-ist.

Maareformi käigus on jäetud ja jäetakse riigi omandisse maaüksusi, millel paikneb teadmata

seisundis ja ebaselge õigusliku taustaga ehitisi, prügiladestus, ebaseaduslik maakasutus,

või muu lahendamist vajav probleem. Sellised olukorrad vähendavad riigivara väärtust,

takistavad nende kinnisasjade käibesse suunamist ja võivad olla elanikele ohtlikuks, nende

lahendamine on ressursimahukas. Maareformi kiirema lõpuleviimise eesmärgil tuleb riigi

omandisse jätta maaüksusi, mis vajavad korrastamist. Lisaks on MaRu kohustus hallata

maareformi käigus sõlmitud kasutusvalduse ja hoonestusõiguse lepinguid, mille maht iga aasta

väheneb. Lisaks riigi omandis olevate maade korrashoiu kohustusele on riigil ka kohustus

maksta maamaksu, mille koormus kasvab seoses maamaksuseaduse muudatustega, Maa

väärtuse andmete ajakohastamiseks viis 2022. aastal Maa-amet läbi maa korralise hindamise

ning uued maksustamishinnad võeti kasutusele 01.01.2024 maa maksustamisel ja mitmete

riigiga seotud kasutuslepingute kasutustasude hindamisel. Seaduse muudatuse tulemusena

hakkavad korralised hindamised toimuma regulaarselt iga nelja aasta tagant, järgmine

hindamine on 2026. aastal. 2022. aasta hindamine viidi läbi projektina, mille kulud kaeti ORF-

ist. Korralise hindamise kvaliteetseks läbiviimiseks on vajalik, et see oleks rutiinprotsess ning

selleks on vajalik suurendada MaRu baaseelarvet 200 000 euro võrra aastas. Seda ei ole olnud

võimalik seni teha, mistõttu tuleb 2026. aasta hindamisel leppida kvaliteedi langusega (ei ole

võimalik kaasata erasektori kogemust, ei ole võimalik arendada metoodikat). Maamaksu

koormuse kasvades võib see tähendada vaidlustuste ja selgituste mahu kasvu.

Ruumiandmete tagamiseks hõivatakse topograafilisi andmeid, hallatakse geodeetilisi, aadressi-

ja kohanimeandmeid, analüüsitakse ja avalikustatakse ruumiandmeid.

Viimastel aastatel on tehtud rida arendustegevusi valmistamaks ette ruumiinfo digipööret,

mille eesmärk on kaasaegsete maa- ja ruumiandmete ja -teenuste tagamine kvaliteetse

elukeskkonna ja regionaalarengu toetamiseks. Valminud on kaks laiapõhjalist ärianalüüsi:

Geo3D ärianalüüs andmetootmise ja kuvamise üleviimiseks 2D-andmetelt 3D andmetele ning

aadresside ja kohanimede süsteemi (edaspidi AKS) ärianalüüs viimaks uuele kvalitatiivsele

tasemele asukoha- ja ligipääsu andmed. Jooksvalt täiendatakse ja arendatakse 3D prototüüpi,

katsetatakse tehisintellekti (Artifical Intelligence, AI) kasutamist andmehõives ja analüüsis,

arendatakse ja treenitakse andmehõive ja -analüüsi mudeleid. Ruumiinfo digipöörde

läbiviimise vajadus tuleneb kasvavast vajadusest reaalajas töödeldavate rikastatud ja

ristkasutatavate ruumiandmete järele, et tuvastada inimeste liikumismustreid, keskkonda

mõjutavaid tegevusi, ligipääsuvõimalusi ja teenuste kättesaadavust, hinnata ja ennetada

kliimamuutuste mõjusid (nt üleujutuste riski), muuta linnu järjest nutikamateks.

9

Euroopa Liidu (edaspidi EL) toetuse toel julgustatakse erametsaomanikke tegema metsa

hooldust ning tegelema metsakahjude ennetamise ja kahjustatud metsa taastamisega.

Tootlikumad, elujõulisemad ja mitmekesisemad metsad leevendavad kliimamuutusi ja

kohanevad muutustega ning paremast puidust saab valmistada enam pika elueaga puittooteid,

hoides puidus talletatud süsinik atmosfäärist eemal. Elurikkuse aspekti arvestatakse varasemast

enam. Parandatakse kvaliteetse ja erinevat liiki metsapuutaimede kättesaadavust. EL toetuse

toel kompenseeritakse erametsamaa valdajatele looduskaitseliste piirangute järgimisest

saamata jäänud tulu Natura 2000 alal. Samas tuleks tagada, et looduskaitseliste piirangute

järgmise kompensatsioon oleks õiglane.

Eesti kliimas tagatakse toidu tootmine korras maaparandussüsteemide kaudu, mis

suurendavad põllumuldade viljakust ja aitavad kohaneda kliimamuutustega, mille tulemusena

tagatakse põllumajandussaaduste saagikus ja põllumajandustootjate sissetulekud. Valdav osa

(62%) põllumajanduslikuks tootmiseks sobivast maast on mitukümmend aastat tagasi

kuivendatud, kuid maaparandussüsteemid vajavad pidevaid investeeringuid, et tagada

põllumajandustootmise tootmis-ja kliimakindlus ning keskkonnakaitselised eesmärgid. EL

maaparandustoetuste toel ergutatakse maaparandussüsteemide kaasajastamist ja

leevendusmeetmete rakendamist. Toetuste eesmärkide edukaks saavutamise eelduseks on

rakendusasutuste administreerimise võimekus.

Maaparanduse valdkonna õigusraamistik on välja kujundatud ja seda ajakohastatakse

lähtuvalt uuringute tulemusest (leevendusmeetmed kuivendusmõju vähendamiseks) või

muudest vajadustest (nt halduskoormuse vähendamine seoses tehnoloogia arenguga). Näiteks

järjest olulisemaks on muutunud ehitusprojektides keskkonnakaitselise osa sisukus sh

mõjuala kirjeldus kaitstavatele loodusobjektidele, samuti juhitakse kooskõlastamistel

keskkonna ja kliima teemadele enam tähelepanu. Järjepidevalt tõstetakse teadlikkust

maaparandussüsteemide ehitamise ja hoiu mõjust ning jätkatakse rakendusuuringutega.

Maaparandussüsteemide kogupinna suurenemine toimub täna rohkem kui 20 aasta vanuste

metsakuivenduse arvele võtmise tõttu. Lihtsustatud korras enne 01.07.2003 ehitatud

maaparandussüsteemi arvele võtmine on võimaldatud 2026. aastani. Arvele võtmine on

ootamatult kaasa toonud suurenenud töökasvu MaRu-le nii suuremahuliste kohapealsete

ülevaatuste kui ka keskkonnamõju eelhinnangute tegemise tõttu, sest sageli arvele võetavad

maaparandussüsteemid kattuvad kaitstavate loodusobjektidega. Huvi maaparandussüsteemi

arvele võtmise vastu on tekitanud erinevad EL algatused nagu looduse taastamise määrus,

raadamise määrus ja ka KHG heite vähendamise ja elurikkuse eesmärgil rakendavad meetmed

(nt uue maaparandussüsteemi ehitamisel metsamaal on vajalik maksta raadamistasu, see on

hoogustanud vanade kraavile arvele võtmise, et pääseda raadamistasust). Õigusaktide

uuendamisel ja kliimaeesmärkide rakendamise väljatöötamisel tuleks senisest täpsemalt

hinnata tegevuse mõjud kaasnevatele valdkondadele, et sellega ei kaasneks eelarveta ülesandeid

rakendajatele ja ohtu ei satuks maaparandustaotluste õigeaegne menetlus ja

maaparandusseaduses sätestatud tähtaegade kinnipidamine.

Maaparandusinfo kättesaadavus ja kasutajasõbralikuks tegemine eeldab pidevaid GIS

tarkavara- ja infosüsteemide arendusi, ennekõike automatiseeritud infovahetust erinevate

asutuste vahel (ETAK, keskkonnaregistri, metsaregistri jt asjakohaste andmekogude ja

maaparandussüsteemide registri vahel).

5. Olulised tegevused/sekkumised

MKM valitsemisalas:

10

 Jätkatakse üleriigilise planeeringu Eesti 2050 koostamist, et määrata kindlaks Eesti

ruumiline struktuur, ruumikasutus ning ajakohased ruumilise arengu põhimõtted,

suunised ja suundumused aastani 2050. Töötatakse välja viisid riiklike strateegiliste ja

ruumiliste arengueesmärkide tihedamaks sidumiseks nii strateegiate kui ka nende

elluviimise tasandil.

 Maa- ja Ruumiameti moodustamine. Ruumiloome valdkonna ümberkorraldamise

üheks eesmärgiks on moodustada amet, mis on asjatundlik partner nii Eesti inimestele,

kohalikele omavalitsustele, ettevõtjatele kui ka teistele riigiasutustele ja seda ka

rahvusvaheliselt. MaRu on maa- ja ruumivaldkonna kompetentsikeskus, kus on

valdkonna terviklik juhtimine ja kujundamine. Ühendamet alustas tööd 01.01.2025,

ametisse liideti eeskätt maa ja ruumiloomega tegelevate asutuste funktsioonid. Ametile

luuakse terviklik struktuur, identiteet ja organisatsioonikultuur ning kujundatakse

ümber teenused.

 Jätkatakse ruumiandmete 3D digipöördega, et viia andmehõive ja kaarditooted

vajalikul määral kolmemõõtmeliseks. See võimaldaks riiklikel registritel

(aadressiandmete süsteem, maakataster, ehitisregister, planeeringute andmekogu jm)

uutele 3D-mudelandmetele tuginedes paremini teenuseid osutada ning katta ühiskonna

kasvavaid vajadusi kvaliteetsete ja tegelikkust adekvaatselt kujutavate ruumiandmete

järele, sh võimaldada alusandmeid reaalaja digitaalkaksikutele.

 Ruumilise planeerimise valdkonna arenguks on oluline viia lõpuni planeerimisseaduse

muutmise protsess ja jätkata planeeringute menetlemise infosüsteemi arendamist. Jätkatakse võimaluste väljatöötamist planeeringumenetluste lihtsustamiseks ja

planeeringuandmete kättesaadavuse parendamiseks.

 Kehtestatakse riigi reservmaa säilitamise põhimõtted ja reservmaaks määramise

kord, mis on eelduseks tervikliku ülevaate loomisele erinevatest avalikest huvidest ja

vajadustest, säilitamist vajavatest maadest ja riigile mittevajalikest maadest, mida võib

müüa või välja pakkuda vahetusmaana. Ülevaate loomiseks on vajalik infosüsteemi

arendus.

 2025. aastal valmistatakse ette ja 2026. aastal viiakse läbi järgmine maade korraline

hindamine.

 Jätkatakse maakatastri andmete kvaliteedi parandamist ja katastri

kaasajastamist. Uutele digitaalsele katastrilahendustele üleminek loob eeldused

kiiremaks andmete parandamiseks.

ReM valitsemisalas:

 Jätkatakse koostöös kohaliku omavalitsuse üksustega üldplaneeringutes

keskmisest kõrgema mullaviljakusega põllumajandusmaade (väärtuslike

põllumajandusmaade) määramise ja nende kaitse- ja kasutustingimuste

seadmisega, tagatakse kõikides planeeringutes väärtuslike põllumajandusmaade kaitse-

ja kasutustingimustest kinnipidamine.

 Alustatakse ÜPP SK 2023–2027 maaparandustoetuste rakendamist, et

maaparandussüsteemid oleksid kaasajastatud ning aitaksid kohaneda kliimamuutustega

ja leevendada negatiivset keskkonnamõju looduskeskkonnale.

 Jätkatakse ÜPP SK 2023–2027 metsandustoetuste rakendamist, millega toetatakse

tulevikupuistu kasvamist elurikkuse aspekti arvestavalt ja looduskaitseliste piirangute

tõttu saamata jäänud tulu kompenseerimist metsaomanikele.

11

6. Programmi tegevused Programmis on viis tegevust. Programmi tegevuste põhjalikumal kirjeldamisel kasutatakse järgmisi

sümboleid:

Väljakutsed; Uuringud ja analüüsid; Projektid; IT-arendused; Koolitused; Pidevad

tegevused

6.1. Programmi tegevus – Ruumilise planeerimise poliitika kujundamine ja

korraldamine (MKM)

Programmi tegevuse eesmärk: Ruumiline planeerimine loob kõigil planeerimistasanditel

eeldused erinevaid arenguvajadusi tasakaalustava, kvaliteetse ja säästliku ruumikasutuse

tekkeks läbi andmepõhisuse ja avaliku protsessi.

Programmi tegevuse kirjeldus

Programmi tegevuse eesmärk saavutatakse kahe teenuse osutamise kaudu, milleks on ruumilise

planeerimise poliitika kujundamine MKMis ja selle rakendamine MaRus.

Programmi tegevuse mõõdikud

Väljakutsed

Ruumiplaneerimise volitused on piiratud ja ruumi kvaliteet sõltub oluliselt eri

valdkondade otsustest, mis langetatakse väljaspool ruumilist planeerimist. Näiteks

maksupoliitikast, transpordipoliitikast, keskkonnapoliitikast, regionaalpoliitikast, energeetikas

tehtavatest otsustest ja seatavatest eesmärkidest. Suures osas määrab tegeliku ruumilise arengu

üldine majandusareng, laiemad demograafilised suundumused, avaliku sektori ja erasektori

koostöövõime ning kohalike omavalitsuste tugevus.

Eesti ruumilises ja strateegilises planeerimises tuleb valdkondade üleselt teadvustada

teravnenud julgeoleku olukorra, kliimamuutuste, kahanemise ja (valg)linnastumise, sh

tasakaalustamata tihendamisega seotud probleemide lahendamise vajadust. Rahvastikuprotsessid ja -prognoosid näitavad rahvaarvu jätkuvat kahanemist suures osas

Eestis. Tagajärjeks on rahvastiku vananemine, väiksem maksutulu laekumine, piirkondlik

ebavõrdsus maksutulude laekumisel, ebavõrdne teenuste pakkumine, laialivalgumisest tingitud

suurem keskkonnakoormus ning suuremad teenuste osutamise ja taristu korrashoiuga seotud

kulud kohalikele omavalitsustele elaniku kohta.

Mõõdik

Tegelik

tase Sihttase

2023 2025 2026 2027 2028

2015. aastal jõustunud planeerimisseaduse

alusel kehtestatud üldplaneeringute arv (max

73) Allikas: MaRu

20 56 73 73 73

Keskses planeeringute andmekogus digitaalselt

kättesaadavate planeeringute osakaal Allikas: MaRu

15% 50% 75% 80% 85%

12

Viimastel aastatel on tõusnud esile suure mõjuga Eesti maa- ja ruumikasutusega seotud

teemad ― nt kliima- ja keskkonnaeesmärkide rakendamine ruumiloomes, planeerimis- ja

kvaliteetse ruumi põhimõtete juurutamine, asustusstruktuur ja pakutavad teenused, kahanemist

kohandav planeerimine, elamumajanduse väljakutsed, suurte strateegiliste objektide asukohad

jms. Jätkata tuleb uue Eesti keskse ruumilise arengu dokumendi – üleriigiline planeering „Eesti

2050“ koostamist. Eelmine, praegu kehtiv üleriigiline planeering „Eesti 2030+“, koostati

aastatel 2010–2012.

Kohalike omavalitsuste üldplaneeringute koostamine kaasaegsete ruumilise arengu

põhimõtete ja suundumuste määramiseks vajab jätkuvalt erinevate valitsusasutuste tihedat

koostööd kohalike omavalitsustega. Uusi tänapäevaseid üldplaneeringuid või osaplaneeringuid

koostab 2023. aasta seisuga 55 kohalikku omavalitsust, uued üldplaneeringud või omavalitsuse

osaplaneeringud on kehtestanud 20 kohalikku omavalitsust. Üldplaneeringute koostamine

kestab edasi ka pärast 2024. aastat. Seejuures tuleb tähelepanu pöörata maakonnaplaneeringus

määratud riigi huvide kajastamisele kohalike omavalitsuste üldplaneeringutes ja strateegiliste

probleemide lahendamisele ruumiplaneerimise lahendustega.

Vajalik on jätkata ruumilise planeerimise valdkonna digipöördega, et tõhustada ja

lihtsustada planeeringute koostamist ja planeeringuandmete kasutamist. See eeldab muuhulgas

ühtse andmemudeli väljatöötamist ja jõustamist nii riigi kui ka kohalike omavalitsuste

planeeringutes, mis on valdkonna arenguhüppes üheks suuremaks väljakutseks.

Taastuvenergeetika ja kliimaeesmärkide täitmiseks tuleb toetada kohalikke omavalitsusi

tuuleparkide planeerimisel ja julgustada kohalikke omavalitsusi kasutama riigi poolt pakutavat

meedet14 planeerimisel tekkivate raskuste ületamisel laskmata silmist elurikkuse valdkonna

eesmärke, maahõive hierarhiat ja maakasutuste muutusest tingitud süsinikubilansi muutust.

Tegevused teenuste kaupa

Ruumilise planeerimise poliitika kujundamine

Valmistatakse ette ja jõustatakse planeerimisseaduse muudatused, et muuta

planeerimissüsteemi lihtsamaks, selgemaks ja tõhusamaks ning hoogustada selle tulemusel

majanduse arenguks vajalike investeeringute Eestisse toomist.

Kaardistatakse kasutuses olevad üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbed ja

detailplaneeringu krundi kasutamise sihtotstarbed ning analüüsitakse ühtse süsteemi

loomist, sh arvestades katastriüksuse sihtotstarvete ja ehitise kasutamise otstarvetega.

Planeerimisseaduse muutmisega luuakse võimalus ühtse juht- ja sihtotstarvete loendi

kehtestamiseks ministri määrusega. Kokkulepitud süsteemi loomine on vajalik ka planeeringute

menetlemise infosüsteemi (PLANIS) arendamiseks.

Keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse raames kiirendatakse riigi eriplaneeringute

ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringute protsessi taastuvenergeetika projektide tõhusamaks

menetlemiseks.

Parendatakse ruumilise planeerimise protsessi lähtudes teenusdisaini põhimõtetest.

14 https://www.rtk.ee/meede-kohalike-omavalitsuste-voimestamine-roheliste-investeeringute-tegemisel

13

Töötatakse välja kestliku ruumilise planeerimise ja maakasutuse põhimõtted nii

linnalise kui hajali maalise asustuse tarbeks, et tagada tiheda asustusega alade tugevdamine ning

kestliku arengu ja nutika kahanemise põhimõtetega arvestamine ruumilises planeerimises.

Leitakse võimalusi kohalikes omavalitsustes planeeringuspetsialisti ja arhitekti

positsiooni tugevdamiseks. Samuti tegeletakse lahenduste otsimisega, et tagada pädevus

asutustes ja ametites, mis osalevad igapäevaselt planeeringumenetlustes, eriti enda valdkonna

vajadustele tuginedes kooskõlastuse andjana.

Kujundatakse planeerimispraktikat selliselt, et kaasamine planeeringute koostamisel

tagaks kõigile võimaluse oma seisukohtade esitamiseks ja seeläbi leitaks parimaid

ruumilahendusi konkreetses asukohas.

Viiakse ellu arendustegevusi ja muudatusi ruumilise planeerimise rohelises raamatus

välja toodud parendusvajaduste realiseerimiseks.

Osaletakse rahvusvahelistes võrgustikes riikliku planeerimispraktika edendamiseks ja

makroregionaalsete ruumiliste arenguvajaduste määratlemises, sh Eesti eesistumine Läänemere

ruumilise planeerimise koostöövõrgustikus VASAB (2024–2025).

Arendatakse ruumilise arengu seiremeetodeid: töötatakse välja maakasutusmuudatuste

seireraamistik, seotakse paremini elukeskkonnaga rahulolu mõõtmine ning ruumilise

planeerimise poliitika kujundamine ja rakendamine.

Kestliku ja kvaliteetse ruumi planeerimise tööriistakasti prototüübi arendamine ja

testimine, et välja töötada kestlikku ruumilist planeerimist toetavad mõõdikud ja praktilised

ruumilises planeerimises kasutatavad töövahendid.

Koostatakse ja viiakse ellu keskkonnamõjude strateegilise hindamise, Natura

mõjude hindamise ja asjakohaste mõjude hindamise koolitusprogramm (2024–2025) ja

ruumiloome koolitusprogramm (2024–2025).

Koostatakse üleriigiline planeering „Eesti 2050“ (2023–2026), sh viiakse lõpule selle

sisendiks olev üleriigilise planeeringu asustuse arengustsenaariumite koonduuring.

Jätkatakse Harju maakonna maavarade teemaplaneeringu (2022―2025) ja Rapla ja

Pärnu maakondade maavarade teemaplaneeringu (2023―2026) koostamisega.

Jätkatakse kehtivate maakonnaplaneeringute planeerimisseaduse kohase ülevaatamisega

(2024–2025).

Jätkatakse Tallinn―Narva maantee Haljala―Kukruse lõigu 2+2 riigi eriplaneeringu

(2022―2027), Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduse riigi eriplaneeringu

(2022―2026) ja Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu (2024–2026).

Valmistatakse ette EstLink 3 elektriühenduse rajamiseks vajalike riigi eriplaneeringute

algatamine.

Ruumilise planeerimise poliitika rakendamine

14

Juurutatakse planeeringute keskset andmekogu (PLANK), et planeeringud oleksid

kättesaadavad, sh digitakse tagantjärele varem kehtestatud planeeringud.

Arendatakse üleriigilist planeeringute menetluse infosüsteemi (PLANIS), et tagada

tõhusam, kaasavam ja läbipaistvam planeeringute menetlemine (2024–2028).

Viiakse läbi ruumilise planeerimise andmete uuring, mis on vajalik ehitise elukaarega

seotud andmemudeli rakendamiseks ning PLANIS arendamiseks (2024–2025).

Viiakse läbi kohalike omavalitsuste planeeringute (üld- ja detailplaneeringud,

kohaliku omavalitsuse eriplaneeringud) heakskiidu menetlus ja kontrollitakse nende

keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse õiguspärasust. Nõustatakse, juhendatakse ja

koolitatakse kohalike omavalitsuste planeerijaid15,16, koostöös ülikoolidega levitatakse ja

tutvustatakse valdkonna teadustöid.

Oodatavad tulemused

Ruumiplaneerimine läbi avaliku protsessi on eri arenguvajadusi tasakaalustav ning

ruumikasutus kvaliteetne ning säästlik. Ruumilise planeerimise seadusruum ja praktika

edendavad häid ruumiotsuseid, mis tagavad inimeste rahulolu elukeskkonnaga.

6.2. Programmi tegevus – Maakasutuspoliitika kujundamine ja elluviimine

(MKM)

Programmi tegevuse eesmärk: Maakasutuse otsused ja nende rakendamiseks tehtavad

maatoimingud viiakse ellu kooskõlas maakasutuspoliitika põhimõtetega.

Programmi tegevuse kirjeldus

Programmi tegevuse eesmärk saavutatakse seitsme teenuse osutamise kaudu, millest üks on

maakasutuspoliitika kujundamise teenus MKMis ja kuus teenust maakasutuspoliitika

rakendamise teenused MaRus. MaRu haldab riigimaid, viib läbi maatoimingud, tegeleb

avalikes huvides maade omandamisega, kinnisvara hindamise ja analüüsimisega, teostab

katastrimõõdistamist ja -kontrolli ja viib läbi maareformi.

Programmi tegevuse mõõdikud

Mõõdik

Tegelik

tase Sihttase

2023 2025 2026 2027 2028

15 https://planeerimine.ee/koolitused-infopaevad/ 16 https://planeerimine.ee/juhendid-ja-uuringud/

15

Osakaal MaRu haldamisel olevatest

maaüksustest, mille osas on maareservi

analüüs teostatud, %17 Allikas: MaRu

74,06% 74,51% 75,85% 76,06% 76,39%

Osakaal rendile antud MaRu hallatavatest

põllumajanduslikest maadest, %18 Allikas: MaRu

89,30% 90,01% 90,12% 90,16% 90,25%

Kinnisomandi piiriandmete kvaliteet,

%19 Allikas: MaRu

41,4% 41,6% 41,7% 41,8% 41,9%

Väljakutsed

Liikuda selle poole, et saaks koostada maa ja ruumiloome valdkonna tervikliku arengukava

ning sellest tulenevalt oleks võimalik ellu viia riiklikku kõiki valitsemisalasid katvat

maakasutuspoliitikat.

Maa-ameti maakasutuse ja maatoimingute valdkonna integreerimine MaRu tegevustesse.

MaRu ressursside vastavusse viimine tegevuste tegelike vajadustega, et tagada maareformi

ja sellega seotud tegevuste jätkuv rahastamine (keskendudes kriitiliste ja seadusest tulenevate

kohustuste täitmisele), võttes arvesse ka seda, et omandreformi reservfondi rahastus (ORF)

lõppeb 2025. aastaga.

Tervikliku ja detailse ülevaate loomine riigi maareservist, selle seisundist ja tulevikuvaatest.

Maareformi tegevuste lõpule viimine ja tööprotsesside ümberkorraldamine integreerides

need teiste maatoimingute protsessidega.

Maakatastriandmete kvaliteedi parandamine, täiendamine ja kolmemõõtmeliseks viimine

(enne 2024. aasta sõlmitud piiratud asjaõiguste ruumikujude digimine).

Tegevused teenuste kaupa

Maakasutuspoliitika kujundamine

Kujundatakse maakasutuspoliitika ja maakasutuse suundi üleriigilise planeeringu

koostamisel ning töötatakse välja riigi maakasutuspoliitika põhimõtted.

17 Analüüsitud kinnisasjade osakaal kogu MaRu haldamisel olevatest kinnisasjadest, (%). Arvestatakse

katastriüksuste arvu järgi - maareserevi analüüsi läbinud katastriüksuste osakaal (%) kõikide MaRu haldamisel

olevate kinnisasjade kogupindalast. Mõõdiku täitmise tempo sõltub maareservi analüüsi töövahendi arenduse

võimalusest. 18 Kasutusse antud põllumajandusliku maa osakaal kogu MaRu hallatavast põllumajandusmaast, % (ha).

Arvestatakse MaRu haldamisel olevate maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasjade põllumajandusliku maa

pindala järgi - kasutuslepinguga kinnisasjade haritava maa ja loodusliku rohumaa kõlvikute pindalade summa

osakaal (%) kogu kinnisasjade MaRu haldamisel olevate maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasjade haritava

maa ja loodusliku rohumaa kõlvikute pindalade summast. 19 Riiklikus ristkoordinaatsüsteeemis L-EST registreeritud piiripunktide osakaal (L-EST mõõdistatud piirimärgid

- piiri kindlakstegemise märkega piirimärgid) x 100%) / kõik piirimärgid kokku)

16

Vaadatakse üle ja vajadusel täiendatakse olemasolevat õigusregulatsiooni eesmärgiga

toetada riigi maakasutuspoliitika põhimõtete elluviimist, sh riigi ja kohaliku omavalitsuse

vaheliste maatoimingute muutmist lihtsamaks, kiiremaks ning läbipaistvamaks,

andmekvaliteedi parandamist jms.

Esindatakse riigi kui maaomaniku huve kõrgema taseme planeeringute menetlustes.

Riigimaade haldamine

Õigusaktis reguleeritakse üheselt ja selgelt riigi reservmaa sisu, eesmärgid ja

reservmaa kasutamise kord. Luuakse reservmaa analüüsi toetav infotehnoloogiline

keskkond, mis võimaldaks koondada andmed erinevatest andmekogudest ja parandaks oluliselt

ülevaadet riigi maareservis olevate maaüksuste vajalikkusest, kasutusvõimalusest, väärtusest,

korrashoiuvajadustest ja sellega seotud kuludest.

Riigivara portfellist tekib tervikvaade, riigimaaga seotud andmed on kergesti leitavad

ning nendele tuginedes lepitakse kokku riigimaa kasutamise suunad. Valmib maareservi

detailne analüüs, mida hoitakse ajakohasena.

Tagatakse MaRu hallatavate maade heaperemehelik valitsemine ja kuluefektiivne

korrashoid vastavalt kokkulepitud reeglitele. Hoitakse ülevaadet lammutamist vajavatest

objektidest, ebaseaduslikest riigimaa kasutusest, korrashoiukuludest jms.

Võõrandatakse ja antakse kasutamiseks riigimaid, sh selgitatakse välja avalik huvi.

Taastuvenergia (sh RePowerEU projekt) kasutuselevõtu kiirendamiseks viiakse läbi

riigimaaga seotud toimingud.

Maatoimingute läbiviimine

Riigimaadega tehtavaid toiminguid eesmärgistatakse, tagatakse efektiivsus ja otstarbekus.

Järgitakse põhimõtteid riigivara võõrandamisel ja kasutamiseks andmisel.

Esindatakse riigi kui maaomaniku huve detailplaneerimise, projekteerimise ja ehituse

menetlustes, servituutide seadmisel ning maakorraldustoimingutes ja tehingutes.

Kohaliku omavalitsuse üksuste ja riigi vahelised maatoiminguid muudetakse

lihtsamaks, kiiremaks ja läbipaistvamaks.

Avalikes huvides maade omandamine

Viiakse läbi riigi avaliku huviga taristuprojektide elluviimiseks kinnisasjade omandamise

menetlusi, sh Rail Balticu projektega seotud kinnisasjade omandamiseks.

Kinnisvara hindamine ja analüüsimine

Hallatakse kinnisvaratehingute andmebaasi, analüüsitakse kinnisvaraturgu ja

avalikustatakse tulemused.

Viiakse läbi 2026. aasta maa korraline hindamine. Vajadus on arendada edasi

automaatseid hindamismudeleid, kuna maa hindamise metoodikas on kasutamata võimalusi,

mis vajavad täiendavaid analüüse (näiteks tootmismaade ja taristute hindamine) ja

masinloetavate andmete arendusi (planeeringute andmed ja tehinguregistri arendused).

Korraldatakse kinnisasja erakorralise hindamisi ja läbiviimisi.

17

Katastrimõõdistamise ja -kontrolli teostamine

Korraldatakse katastri kontrollmõõdistamisi ning järelevalvet litsentseeritud maamõõtjate

tegevusele, millega tagatakse katastriandmete kvaliteet.

Maareform

Maareformi käigus kujundatakse ümber omandisuhted, sh viiakse läbi menetlusi

reformimata maal asuvate ehitiste omanike kasuks, maa riigi omandisse jätmiseks või

munitsipaalomandisse andmiseks.

Lahendatakse maareformi käigus tekkinud iseseisvat kasutusvõimalust mitteomavate

maatükkide omandiküsimusi.

Oodatavad tulemused

Riigi maakasutuspoliitika ja sellekohased dokumendid, sh õigusaktid, on ajakohased ning riigi

seisukohad maareformi, maatoimingute ja maakasutuse küsimustes on antud. Riigi reservmaa

sisu, eesmärgid ja reservmaa kasutamise kord on õigusaktis üheselt ja selgelt reguleeritud. Riigi

maareserv on hallatud ja hooldatud ning tagatud on parim kasutus. Maaüksuste omandisuhe on

seaduslikult ümberkujundatud. Maatoimingud on läbi viidud nõuetekohaselt.

Katastrimõõdistamise ja –kontrolli toimingud on tähtaegselt läbi viidud. Maade väärtuse kohta

on info olemas.

6.3. Programmi tegevus – Ruumiandmete hõive, analüüsid ja kättesaadavaks

tegemine (MKM)

Programmi tegevuse eesmärk: Kvaliteetsed ruumiandmed ja -teenused on igaühele

kättesaadavad ja toetavad tarkade otsuste tegemist.

Programmi tegevuse kirjeldus

Programmi tegevuse eesmärk saavutatakse kaheksa teenuse osutamise kaudu, mida osutab

MaRu, sh kinnisasja ruumilise ja õigusliku ulatuse haldamise (maakatastri andmete osas),

ruumiandmete analüüsimise ja avalikustamise ning topograafiliste ja muude andmete

hõivamise teenuste ning ehitisregistriga seotud teenuste kaudu. Valdkonna eesmärkide

saavutamiseks teostab MaRu ka aeromõõdistamise ja laserskanneerimise toiminguid ning

toodab baasruumiandmeid ja hoiab topograafia andmekogu ajakohasena, samuti haldab

geodeetilisi andmeid ja süsteeme.

Programmi tegevuse mõõdikud

Mõõdik

Tegelik

tase Sihttase

2023 2025 2026 2027 2028

Kuni 4.a vanuste topograafiliste

andmete osakaal, %

Allikas: MaRu 80 80 80 80 80

Ruumiandmete kättesaadavus

avaandmetena, %

Allikas: MaRu 45 55 59 62 65

18

Väljakutsed

Ruumiandmete tootmine ja ruumiandmeteenuste arendamine lähtub kasutajate

vajadustest ja toimub kaasaegselt. Asja- ja ajakohaste ruumiandmete oskuslik kasutamine

peab olema integreeritud igal tasandil otsustusprotsessidesse. Selleks on vajalik

ruumiandmeteenuste välja arendamine kasutajate vajadustest lähtuvalt, kasutajate pidev

koolitamine andmeid leidma ja kasutama ning kaasajastada ruumiandmete hõivamise süsteem,

sh rakendada kolmemõõtmelised andmed ja teenused ning tehisintellekti lahendused (kratid).

Ruumiandmed kui avaandmed on koostoimelised ja lihtsalt leitavad. Nii INSPIRE

direktiiviga nõutud, kui ka siseriiklike andmestike metaandmete koondamise koht on Eesti

geoportaali ruumiandmete kataloog, mis vahetab andmeid Eesti avaandmete teabeväravaga.

Selliselt on hästi leitavad nii riigiasutuste, kohalike omavalitsuste kui ka vabatahtlike

teabevaldajate ruumiandmed. Väljakutseks on, et kõik INSPIRE direktiiviga kaetud

ruumiandmete teabevaldajad on teadlikud direktiivi nõuetest ja arvestavad nendega andmete

hõivel, haldamisel, töötlemisel ning andmekogude arendamisel.

Kesksete riiklike ruumiandmerakenduste arendamine. Riiklikud aluskaardid ja

aadressiandmed lisatakse koosvõime raamistikku, et riiklike süsteemide arendajad kasutaks

alati ajakohast ning kvaliteetset kaardiinfot. E-riigi koodivaramus avaldatakse taaskasutuse

ning ühtse kasutajakogemuse eesmärgil kaardiakna kood. Väljakutseks on lisaks

kahemõõtmelistele kaarditeenustele luua ka kolmemõõtmelised kaarditeenused ja kaardiakna

teenused. Arvestades liikuvuse ja ligipääsetavuse nõudeid arendatakse huviobjektide (POI ―

point of interest) kogumist ja otsingusüsteemidega integreerimist, luuakse kaarditeenuste

juurde teekonnaarvutuse süsteem.

Paindliku analüütika platvormi aredamine., mis tagab keskse ligipääsu erinevatele

kaugseire ja ruumiandmetele ning mida saab riigisektoris kasutada targa tellija või lõppkasutaja

lahenduste väljaarendamiseks Platvorm.

Tegevused teenuste kaupa

Aeromõõdistamine ja laserskaneerimine

Teostatakse aeromõõdistamise ja laserskaneerimise toiminguid, et ruumiandmete

lähteandmeteks olevad ortofotod ja lidarandmed saaksid vastavalt plaanile uuendatud.

Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamiseks uuendatakse seadmeid.

Baasruumiandmete tootmine

Topograafia andmekogu andmed hoitakse ajakohastena, töötatakse välja AI meetodid

topograafia andmete tootmises ja koostatakse RePowerEU taastuvenergeetika arendamise

alusandmed.

Geodeetilise süsteemi haldamine

RePower raames uuendatakse ESTPOS võrku, hallatakse riikliku GNSS satelliitandmete

keskust ESTPOS ja tagatakse geodeetiliste andmete ajakohasus.

Kinnisasja ruumilise ja õigusliku ulatuse haldamine

19

Tagatakse kinnisasja piiri, ruumilise ulatuse, maa väärtuse, maa looduslikku seisundit ja

maa kasutamist kajastava informatsiooni kvaliteetne registreerimine maakatastris ja

avalikkusele kättesaadavus.

Maatoimingute platvormi väljaarendamine.

Ruumiandmete analüüsimine ja avalikustamine

Viiakse lõpuni ja juurutatakse Geo3D arendused. Ajakohastatakse 2D ja 3D tooteid ning

tehakse avaandme teenustena kättesaadavaks, sh API-d. Tagatakse 2D ja 3D ruumiandmete

omavaheline ühilduvus.

Tagatakse INSPIRE ruumiandmeteenuste asjakohasus ja direktiivi nõuetele vastavus.

Teostatakse ruumianalüüse toetuste maksmiseks, sh KIK, PRIA jt toetused.

Tagatakse ESTHubi kaugseire ja ruumiandmete kättesaadavus.

Aadressi- ja kohanimeandmete haldamine

Tagatakse aadresside, kohanime- ja huvipunktiandmete kvaliteet.

Tagatakse aadressiotsingu teenuse (In-ADS) töökindlus.

Juurutatakse ja arendatakse aadressi- ja kohanime infosüsteemi (AKS).

Eesti ehitatud keskkonna andmete haldamine

Ehitus- ja kinnisvarasektorit puudutavate otsuste langetamiseks ja analüüside

koostamiseks antakse usaldusväärset infot läbi riiklikult tagatud digitaalse keskkonna.

E-ehituse platvormi ja ehitisregistri ülalpidamine ning arendamine

Tagatakse tõhus, lihtne ja läbipaistev keskkond ehitise eluringiga seotud menetluste

tegemiseks ning erinevate sündmusteenustega sidumiseks.

Oodatavad tulemused

Kvaliteetsed ruumiandmed ja -teenused on kättesaadavad ja kasutuses nii avalikus kui

erasektoris tarkade otsuste toetamiseks. Kinnisomandi ulatust kirjeldavad andmed katastris on

kvaliteetsed ja avaandmetena kättesaadavad. Topograafilised andmed on valdavalt ajakohased

(mitte vanemad kui 4 aastat). Ruumiandmete hulk, mis on kättesaadavad avaandmetena,

kasvab.

6.4. Programmi tegevus – Maaparanduse poliitika rakendamine (MKM)

Programmi tegevuse eesmärk: Keskkonnasäästliku maaparandustegevusega tagatakse

põllumajandus- ja metsamaa sihtotstarbeline kasutamine.

Programmi tegevuse kirjeldus

Programmi tegevuse eesmärk saavutatakse kolme MaRu teenuse osutamisega, mis kõik aitavad

rakendada maaparanduspoliitikat. Maaparanduspoliitika kujundamine on ReM-i valitsemisalas

ning selgitatud vastava programmi tegevuse all. MaRu tegeleb maaparandussüsteemide

20

ehitamise loamenetlusega ja nende toimimise tagamisega, annab nõusolekuid ja kooskõlastusi

ning esitab seisukohti, sh korraldab maaparandussüsteemi ehitamise ja kasutamisega seotud

dokumentide, sh tõendusdokumentide taotlemist, samuti maaparandussüsteemide nõuetele

vastavuse kontrolli ja järelevalvet ning korraldab hoiutöid riigi poolt korras hoitavatel

eesvooludel.

Programmi tegevuse mõõdikud

Mõõdik Tegelik tase Sihttase

2023 2025 2026 2027 2028

Teostusjoonised on avalikult kättesaadavad

Allikas: MaRu 0% 20% 30% 40% 50%

Väljakutsed

PTA maaparanduse valdkonna tegevuste integreerimine MaRu tegevustesse.

Maaparandusalane info avalikult kättesaadavaks tegemine ja kaasaegsete

geoinfosüsteemide lahenduste arendamine valdkonnas.

Maaomanike ja maakasutajate vähene teadlikkus maaparandussüsteemide olemasolust ja

hoiutööde vajalikkusest, sh maaomanike koostöö olulisusest hoiutööde tegemisel.

Riigi poolt korras hoitavate ühiseesvoolude ökoloogilise ja tehnilise seisundi tagamine

muutuvates oludes (ilmastik, keskkonnapoliitika, piiratud ressursid).

Keskkonnahoidlike maaparandusvõtete osas vähene teadlikkus ja koolituste vähesus.

Maaparanduse valdkonna ametnike motivatsiooni hoidmine valdkonnas töötamisel ja

ametikoha atraktiivsuse tõstmine ja järelkasvu leidmine.

Lihtsustatud korras olemasolevate maaparandussüsteemide arvele võtmise taotluste

menetlemisega toimetulek, kuna nimetatud taotlusi on esitatud tavapärasest oluliselt enam.

Sagenev maaparandussüsteemide ehituslubade vaidlustamine. Tasakaalu leidmine

erinevate huvigruppide vahel maaparandustegevuse elluviimisel.

Tegevused

Planeeritakse ja viiakse ellu maaparanduse valdkonna IT-süsteemide arendusi ning

tänased maaparanduse valdkonna IT süsteemid ühtlustatakse loodavate MaRu

infosüsteemidega.

Viiakse lõpuni olemasolevate seni registrisse kandmata maaparandussüsteemide

lihtsustatud korras arvele võtmine.

Korraldatakse riigi poolt korras hoitavatel eesvooludel vajaduspõhiseid hoiutöid,

arvestades uuringute ja seire tulemustega ning teiste valdkondlike kavadega

(veemajanduskavad, üleujutusohjamise kava, kliima muutuste kohanemise kava ja

koelmualade programm jt).

21

Digitakse maaparandussüsteemide ehitusprojektiandmeid ning digitakse ja avalikustatakse

maaparandussüsteemide teostusjooniseid.

Maaomanikke teavitatakse maaparandussüsteemide olemasolust, nende hoiu vajadusest

ja ühishoiu korraldamise võimalusest.

Rakendatakse maaparandushoiukavasid ja veemajanduskavasid, üleujutuste ohjamise

kava, merestrateegia meetmeprogramme, sh osaletakse LIFE SIP WetEST projektis.

Panustatakse maaparandusseire metoodika väljatöötamisse ja alustatakse seirega, et

tuvastada kliimamuutuste mõju kuivendatud põllumajandusmaade mullaveerežiimile

vegetatsiooniperioodil ning keskkonnamõju kuivendatud maatulundusmaa, sh metsamaa

kasutusest.

Korraldatakse infopäevasid maaparandussüsteemi kasutajatele, projekteerijatele ja

omanikujärelevalve tegijatele.

Oodatavad tulemused

Maaparandusüsteemi ehitusotsused on põhjalikult ja piisavalt kaalutud ja maaparanduslikud

tegevused on nõuetekohaselt elluviidud ja vastavad jätkusuutlikule maaparandussüsteemide

korrastamisele. Maaparandussüsteemide omanikud on teadlikud. Maaparandussüsteemide

andmed on hõlpsasti kättesaadavad. Maaparanduse valdkonna teenused on uues asutuses

jätkuvalt toimivad ja lõimunud sarnaste valdkondadega.

6.5. Programmi tegevus – Põllumajandusmaa ja maaparanduse poliitika

kujundamine (ReM)

Programmi tegevuse eesmärk: Põllumajandusmaa ja maaparanduspoliitika valdkonna

eesmärk on tagada põllumajandus- ja metsamaa sihtotstarbeline ja jätkusuutlik kasutamine

maaparandussüsteemide toimimise, sh riigi poolt korras hoitavate eesvoolude korrashoiu

kaudu.

Programmi tegevuse kirjeldus

Tegevus hõlmab maaparanduspoliitika kujundamist, põllumajandusmaa kaitse- ja

kasutuspoliitikat, samuti Euroopa Liidu maaparanduse- ja metsandustoetuste andmist ja

korraldamist. Programmi tegevusega luuakse eeldused põllumajandusmaa kasutamiseks ja

säilitamiseks ning metsa kestlikuks majandamiseks, jätkusuutlikuks ja loodushoidlikuks

maaparandusalaseks ehitustegevuseks ning säästlikuks maaparandushoiuks. Sellega tagatakse

Eesti põllumajandus- ja metsandussektori konkurentsivõime ja majanduskasv ning

väljakujunenud maastiku, sh väärtusliku põllumajandusmaa ja selle mullastiku, säilimine.

Metsandustoetuste eesmärk on ergutada metsaomanikke oma metsi säästlikult majandama ja

tagada metsamaa sihtotstarbeline kasutus. Metsandustoetused panustavad metsamaa

sihipärasse kasutusse, kliimamuutuste leevendamisse ja nendega kohanemisse, säästvasse

energiasse ning elurikkuse kaitsesse. Põllumajandusmaa kaitse- ja kasutustingimuste eesmärk

on tagada eelkõige põllumajandusmaa säilimine ja selle pikaajaline põllumajanduslik

tootmisvõimekus.

22

Programmi tegevuse eesmärk saavutatakse nelja teenuse osutamise kaudu ReM-is ja PRIA-s.

Põllumajanduses mitmekesise tootmise võimaldamiseks, sh kestliku põllumajandusmaa

säilimiseks ja jätkusuutliku metsa majandamiseks kujundab ReM maaparanduse poliitikat, sh

toetusmeetmeid. Kestliku põllumajandusmaa säilimiseks kujundab ReM põllumajandusmaa

kasutamise ja kaitse poliitikat. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA)

kaudu toetatakse maaparandusega seotud taristu arendamist ja hoidu ning

keskkonnakaitserajatiste ehitamist ning metsataimala arendamist. Keskkonnainvesteeringute

Keskuse kaudu toetatakse metsandustoetuste andmist.

Programmi tegevuse mõõdikud

Mõõdik

Tegelik

tase Sihttase

2023 2025 2026 2027 2028

Maaparandussüsteemide pind (ha)20

Allikas: MaRu 1 392 143 1 397 300 1 400 000 1 400 000 1 390 000

Maaparandussüsteemidega

põllumajandusmaa osatähtsus

toetusalusest põllumajandusmaast

Allikas: METK

62% 62% 62% 62% 62%

Toetuse abil säästvalt majandatud

erametsamaade osakaal kogu

erametsamaast21

Allikas: PRIA

5,64% 5,64% 5,64% 5,64% 5,64%

Väljakutsed

Kuivendussüsteemide amortiseerumise tempo on kiirem, kui võimalused nende

kaasajastamiseks (investeeringute nappus).

Maaparandussüsteemide seisund ja selle mõju leevendamine, maaparandussüsteemide

ajakohastamine muutuvates oludes (ilmastik, põllumajandus-ja keskkonnapoliitika, piiratud

ressursid).

Puudub järjepidev seire ja ülevaade maaparandussüsteemide tehnilisest seisundist ja

põllumajandusmaa kuivendusseisundist ning kuivendatud maatulundusmaa keskkonnamõju

kohta.

Maaomanike ja maakasutajate vähene teadlikkus maaparandussüsteemide olemasolust ja

hoiutööde vajalikkusest, sh maaomanike koostöö olulisusest hoiutööde tegemisel.

Maaparandusalal aktiivselt tegutsevate ettevõtjate vähesus ja erialaste sh

keskkonnahoidlike maaparandusvõtete osas koolituste vähesus ja koolitajate huvi puudus.

Maaparanduse valdkonna järelkasvu leidmine.

20 Maaparandussüsteemide pind väheneb, sest taastatakse soid ja märgasid metsi, suurendatakse kaitstavate alade

pinda, samuti metsastamise sh istandikud ja maaparandussüsteemide amortiseerumise tõttu. 21 Andmed saadakse määratud toetuse andmete põhjal ehk 2023. tegelik tase on 2023. aastal taotletud toetuse

pind, mille kohta tehtud on toetuse otsused tehtud 2024. aastal.

23

Väärtusliku põllumajandusmaa kaitse- ja kasutustingimuste piisavus ja tagamine.

Metsaomanike suunamine, et nad oma metsi säästlikumalt majandaksid ja teeksid

elurikkusega arvestatavaid hooldusraieid.

Üleminek saamata jäänud tulu õiglasemale kompenseerimisele ÜPP SK sekkumisest

elurikkuse soodustamine Natura 2000 erametsades.

Tegevused

Maaparanduspoliitika kujundamine

Maaparandusõigusaktide ajakohastamine ja rakendamise koordineerimine:

maaparandusseaduse muutmine ja maaparandussüsteemi projekteerimisnormides keskkonda

käsitleva osa täpsustamine.

ÜPP SK 2023–2027 investeeringutoetuste rakendamine maaparandussüsteemide sh riigi

poolt korras hoitavate ühiseesvoolude korrashoiuks.

Uuringu, millega selgitatakse maaparandushoiutööde mõju ulatus vee-elustikule ja

kaitsealadele, korraldamine.

Maaparandusseire metoodika väljatöötamine ja seirega alustamine kliimamuutuste mõju

tuvastamiseks kuivendatud põllumajandusmaade mullaveerežiimile vegetatsiooniperioodil

ning kuivendatud maatulundusmaa, sh metsamaa kasutusest tuleneva keskkonnamõju

tuvastamiseks.

Põllumajandusmaa kasutamise ja kaitse poliitika kujundamine

Töötatakse välja õigusakt, mille rakendamisega toetatakse üldplaneeringutega määratud

väärtuslike põllumajandusmaade kaitse- ja kasutustingimuste elluviimist ja millega tagatakse

väärtuslike põllumajandusmaade tõhus kaitse.

Väärtuslike põllumajandusmaade kaitse- ja kasutustingimustega arvestatakse kõikide

planeeringute koostamisel ja elluviimisel.

Maakasutust käsitlevate otsustuste tegemisel ja asjakohaste dokumentide kooskõlastamise

menetlustes kaalutakse erinevate maakasutusviiside vajalikkuse ja konkureerivate huvide vahel

lähtudes eeldusest, et väärtuslik põllumajandusmaa ja selle mullastik on taastumatu

loodusressurss.

Koostöös teiste ministeeriumidega töötatakse välja kinnisasja omandamise kitsendused,

millega tagatakse põllumajandus- ja metsamaa omandamisel riigi julgeolekuga seotud

põhimõtete rakendamine ning millega välditakse kinnisasjade koondumine kui võimalik oht

jätkusuutlikule põllumajandus- ja regionaalarengule.

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika raames metsandustoetuste andmine

Erametsades looduskaitseseadusest tulenevate piirangute kompenseerimiseks antakse

perioodil 2023–2027 Natura 2000 erametsades elurikkuse soodustamise toetust ja metsade

kliimamuutustega kohanemiseks investeeringutoetust.

24

Oodatavad tulemused

Rakendatud maaparandustoetused on aidanud muuta maaparandussüsteemid jätkusuutlikmaks

ja keskkonnahoidlikumaks. Maaparanduse õigusaktid on ajakohastatud keskkonnakaitse,

kliimaeesmärkide, bürokraatia vähenemise ja kliendisõbralikkuse seisukohalt. Euroopa Liidu

metsandustoetused on rakendatud, suurenenud on metsade kestlik, metsa elurikkust arvestav ja

tulemuslik kasutamine. Kliimamuutustega kohanemise kontekstis muutuvad metsad

mitmeliigilisemaks, mis on vastupidavamad kliimamuutustele. Erametsaomanikele on

toetusega õiglasemalt hüvitatud looduskaitselistest piirangutest saamata jäänud tulu. Õiguslik

regulatsioon on väljatöötatud väärtusliku põllumajandusmaa kaitseks.

7. Programmi juhtimiskorraldus

Maa ja ruumiloome programm on kahe ministeeriumi valitsemisala ühisprogramm: programmi

peavastutaja on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) ning kaasvastutaja

regionaal- ja põllumajandusministeerium (ReM). Programmi panustavad veel MKMi

valitsemisalast Maa- ja Ruumiamet (MaRu) ning ReMi valitsemisalast Põllumajanduse

Registrite ja Informatsiooni amet (PRIA) ja Maaelu Teadmuskeskus (METK). Programm on

seotud Kliimaministeeriumi vastutusalas oleva ehitusvaldkonnaga, kuna MaRu-sse viidud

ehitisregistriga seotud teenused.

Programmi koostavad MKM ja ReM koos vastavalt oma valitsemisala vastutusvaldkondadele.

Programmi kinnitavad majandus- ja tööstusminister ning regionaal- ja põllumajandusminister

pärast riigieelarve seaduse vastuvõtmist vastavalt pädevusjaotusele ning see avalikustatakse

MKMi ja ReMi kodulehtedel22.

Programmi täiendatakse igal aastal ühe aasta võrra, st kooskõlas riigi eelarvestrateegia ning

riigi rahaliste võimalustega. Programmi tegevused toetavad erinevaid tulemusvaldkondi.

Programmis seatud eesmärkide saavutamise ja mõõdikute seiramise eest vastutavad MKM ja

ReM vastavalt ülal toodud jaotusele tegevuste lõikes. Iga lõppenud aasta kohta koostatakse

programmi tulemusaruanne, mis on sisendiks tulemusvaldkonna „Elukeskkond, liikuvus ja

merendus“ tulemusaruandesse. Tulemusaruanded avalikustatakse nii MKMi kui ka ReMi

kodulehtedel23.

Programmi tegevuste elluviimiseks vajalikud olulisemad arendusülesanded lisatakse

valitsemisalade asutuste tööplaanidesse, mille raames nende täitmist ka seiratakse.

22 Tegevuspõhine riigieelarve | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (mkm.ee)

Strateegilised alusdokumendid | Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (agri.ee) 23 Tegevuspõhine riigieelarve | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (mkm.ee)

LISA 1. Programmi teenuste kirjeldus

Teenuse nimetus Eesmärk Lühikirjeldus Vastutaja

asutus

Programmi tegevus 1: Ruumilise planeerimise poliitika kujundamine ja korraldamine (MKM)

Eesmärk: Ruumiline planeerimine loob kõigil planeerimistasanditel eeldused erinevaid arenguvajadusi tasakaalustava, kvaliteetse ja säästliku

ruumikasutuse tekkeks läbi avaliku protsessi

Ruumilise planeerimise

poliitika kujundamine

Ruumiline planeerimine loob kõigil

planeerimistasanditel eeldused

erinevaid arenguvajadusi

tasakaalustava, kvaliteetse ja säästliku

ruumikasutuse tekkeks läbi

andmepõhisuse ja avaliku protsessi.

Üleriigilise planeerimisalase tegevuse suunamine,

õigusloome, strateegiliste dokumentide ja juhendite

koostamine ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste

kujundamiseks, üleriigilise planeeringu, sh mereala

planeeringu, riigi eriplaneeringute ja maakonnaplaneeringute

koostamise korraldamine, ruumilise planeerimise ühtsete

infosüsteemide arendamise koordineerimine, nõustamine (sh

koolitamine ja õigusaktide tõlgendamine), rahvusvahelise

koostöö ja teadusasutustega koostöö edendamine

MKM

Ruumilise planeerimise

poliitika rakendamine

Ruumiline planeerimine loob kõigil

planeerimistasanditel eeldused

erinevaid arenguvajadusi

tasakaalustava, kvaliteetse ja säästliku

ruumikasutuse tekkeks läbi

andmepõhisuse ja avaliku protsessi.

Ruumilise planeerimise ühtsete infosüsteemide arendamine,

planeerimisseaduse alusel kohaliku omavalitsuse

planeeringutele heakskiidu andmine, nõustamine (sh

koolitamine)

MaRu

Programmi tegevus 2: Maakasutuspoliitika kujundamine ja elluviimine (MKM)

Eesmärk: Maakasutuse otsused ja nende rakendamiseks tehtavad maatoimingud viiakse ellu kooskõlas maakasutuspoliitika põhimõtetega.

Riigimaade haldamine Riigi maade, kasutuslepingute ja nõuete

haldamise ülesanded on täidetud

õiguspäraselt ja tõhusalt.

Riigi maareservi haldamine, hooldamine, analüüsimine ja

parima kasutuse tagamine. Maade võõrandamine

kasutusvaldajatele ja hoonestajatele. Riigimaa

kasutuslepingute haldamine, sh maareformi käigus sõlmitud

kasutusvalduse lepingute pikendamine. Maareformi käigus

sõlmitud maa järelmaksu lepingute haldamine ja

hüpoteegipidaja ülesannete täitmine. Riigimaa

enampakkumisel võõrandamine ja kasutamiseks andmine.

MaRu

26

Maakasutuspoliitika

kujundamine

Õigusraamistik riigi maapoliitika

kujundamiseks on loodud ja rakendatud

maakasutuspoliitika kavandamine ja elluviimine,

ministeeriumi valitsemisel oleva riigimaaga seotud

ülesannete täitmise koordineerimine ning seisukohtade

andmine, valdkonda reguleerivate õigusaktide eelnõude ja

juhendite ettevalmistamine, nõustamine ja õigusaktide

tõlgendamine.

MKM

Maatoimingute läbiviimine Riigi maaga seotud toimingud on tehtud

õiguspäraselt ja tõhusalt.

Riigi huvide kaitsmine detailplaneeringute menetluses ja

teede ning tehnovõrkude projekteerimisel. Maa kasutusõiguse

(servituut, isiklik kasutusõigus) seadustamine

juurdepääsuprobleemide lahendamiseks ning võrguühenduse

rajamiseks kodudele ja ettevõtetele. Maa võõrandamine

kohalikule omavalitsusele. Riigimaade arvestuse pidamine.

MaRu

Avalikes huvides maade

omandamine

Omandamise menetlused avaliku

huviga taristuprojektideks on tehtud

õiguspäraselt ja tõhusalt.

Riigi avaliku huviga taristuprojektide elluviimiseks

kinnisasjade omandamise menetluste läbiviimine, sealhulgas

kinnisasjade ostmine, vahetamine, maakorralduse läbiviimine

ja sundvõõrandamine. Lisaks maakorraldustoimingute

teostamine riigimaade korrastamise eesmärgil ja tehinguteks

ettevalmistamisel.

MaRu

Maareform Maareform on õiguspäraselt lõpetatud,

kõik maad kantud maakatastrisse ja

saanud omaniku.

Maareformi läbiviimisel riigi toimingute tegemine, sh maa

erastamine, riigi omandisse jätmine, munitsipaalomandisse

andmine, riigimaale ehitise omaniku kasuks hoonestusõiguse

seadmine ja iseseisva kasutusvõimaluseta reformimata maast

kinnisasjadele juurdelõigete tegemine. Maareformi-alane

nõustamine ja selgituste andmine.

MaRu

Kinnisvara hindamine ja

analüüsimine

Kinnisvara väärtuse ja

kinnisvaratehingute info on õigustatud

isikutele kättesaadav.

Maa korralise ja erakorralise hindamise läbi viimine ning

hindamisalane nõustamine. Kinnisvara tehingute andmebaasi

haldamine (andmete vastuvõtmine notaritelt ja

kättesaadavaks tegemine õigustatud isikutele).

Kinnisvaraturu analüüside koostamine ja publitseerimine.

MaRu

Katastrimõõdistamise

ja -kontrolli teostamine

Katastriandmete ja maamõõdu kvaliteet

on tagatud.

Katastrimõõdistamise ja -kontrolliga parandatakse

olemasolevate katastriandmete täpsus ja tagatakse järelevalve

litsentseeritud maamõõtjate tegevuse üle.

MaRu

Programmi tegevus 3: Ruumiandmete hõive, analüüsid ja kättesaadavaks tegemine (MKM)

Eesmärk: Kvaliteetsed ruumiandmed ja -teenused on igaühele kättesaadavad ja toetavad tarkade otsuste tegemist.

27

Topograafiliste andmete

hõivamine

Topograafilised alusandmed on tõhusalt

tagatud.

Eesti topograafia andmekogu tuumandmebaasi pidamine,

andmete ajakohastamine ja haldus, andmekvaliteedi tagamine

ning andmevahetuse korraldamine. Topograafilisi

alusandmeid kasutatakse kaartide tootmisel, teiste

andmekogude pidamisel, ruumianalüüside tegemisel,

planeeringute koostamisel, maa hindamisel, kitsenduste

ulatuse määramisel jm.

MaRu

Geodeetilise süsteemi

haldamine

Geodeetilised andmed ja

positsioneerimist tagavad võrgud on

tõhusalt tagatud.

Geodeetilise süsteemi haldamine, geodeetiliste andmete

kogumine ning kättesaadavaks tegemine, geodeetiliste

punktide andmekogu pidamine ja ESTPOS (riiklik globaalse

positsioneerimise (GNSS) satelliitandmete keskus)

haldamine.

MaRu

Kinnisasja ruumilise ja

õigusliku ulatuse haldamine

Kinnisasja piirid, ruumiline ulatus jm

info on katastris tõhusalt tagatud.

Kinnisasja ruumilise ja õigusliku ulatuse haldamine on

maakatastri kui riigi põhiregistri pidamine. See hõlmab kõiki

toiminguid, mis on seotud kinnisasja piiri ja ruumilise ulatuse,

maa looduslikku seisundit, maa väärtust ja maa kasutamist

kajastava informatsiooni registreerimisega katastris ning

katastriandmete kvaliteedi, säilimise ja avalikkusele

kättesaadavuse tagamisega.

MaRu

Ruumiandmete

analüüsimine ja

avalikustamine

Ruumiandmed ja -teenused on tõhusalt

tagatud.

Ruumiandmete analüüsimine ja avalikustamine hõlmab

ruumiandmete ja -teenuste kättesaadavaks tegemist, nendega

seotud toodete arendamist ning ruumiandmete analüüsimist.

MaRu

Aadressi- ja

kohanimeandmete

haldamine

Aadressi ja kohanimeandmed on

tõhusalt tagatud.

Aadressiandmete süsteemi haldamine ning koha-aadresside

määramise ja aadressiandmete töötlemise ühtne

korraldamine.

Riikliku kohanimeregistri haldamine.

MaRu

Aeromõõdistamine ja

laserskaneerimine

Aeropildistamise ja laserskaneerimise

andmed on tõhusalt tagatud.

Aeropildistamise ja -laserskaneerimise korraldamine ning

teostamine, aeropildistamise ja kõrgusandmete järeltöötlus,

ortofotokaartide ja kõrgusmudelite koostamine ning

ajakohastamine. Lennuvahendi ja andmehõive seadmete

haldamine.

MaRu

28

Eesti ehitatud keskkonna

andmete haldamine

Ehitussektorit puudutavate otsuste

langetamiseks vajalike andmete

hoidmine ja väärindamine.

Ehitus- ja kinnisvarasektorit puudutavate otsuste

langetamiseks ja analüüside koostamiseks usaldusväärse info

kogumine, säilitamine, töötlemine, väärindamine ja sobival

kujul kättesaadavaks tegemine läbi riiklikult tagatud

digitaalse keskkonna eraisikutele, ettevõtetele,

omavalitsustele, riigiametitele ja teistele osapooltele ning

selle keskkonna arendamine.

MaRu

E-ehituse platvormi ja

ehitisregistri ülalpidamine

ning arendamine

Ehitise eluringi menetluste ja tegevuste

tõhusamat ja läbipaistvamat läbiviimist

toetava riikliku digitaalse keskkonna

ülalpidamine ja arendamine.

Ehitise eluringiga seotud menetluste tegemiseks,

ehitussektori tootlikkust tõstvate tegevuste läbi viimiseks,

erinevate riiklike sündmusteenustega sidumiseks vajaliku

tõhusa, lihtsa ja läbipaistva riikliku keskkonna ülalpidamine

ja arendamine.

MaRu

Programmi tegevus 4: Maaparanduse poliitika rakendamine (MKM)

Eesmärk: Keskkonnasäästliku maaparandustegevusega tagatakse põllumajandus- ja metsamaa sihtotstarbeline kasutamine.

Maaparandussüsteemi

ehitamine

Tagada maa kasutatavus ja omaniku

teadlikkus maaparandussüsteemidest,

seotud riskidest ja kohustustest.

Projekteerimistingimuste, ehituslubade sh keskkonnamõju

eelhinnangud ja kasutuslubade andamine. Euroopa Liidu

ühise põllumajanduse poliitika maaparanduse abinõude

rakendamine, maaparandusalal tegutsevate ettevõtete registri

volitatud töötleja ülesannete täitmine.

MaRu

Maaparanduse

kooskõlastused

Keskkonnasäästliku maaparandusega

säilitada maatulundusmaa kasutatavus.

Maaparandussüsteemi toimimist mõjutavate tegevuste

ennetamiseks kooskõlastuste andmine. Teostusjooniste ja

muu maaparandusteabe väljastamine.

Maaparandusühistutega soetud toimingud.

MaRu

Maaparandussüsteemide

toimimise tagamine

Tagada maaparandussüsteemide

toimimine

Maaparanduse ehituse ja hoiu järelevalve teostamine, riigi

poolt korras hoitavate ühiseevoolude hoiu korraldamine,

maaparandusseire, maaparandussüsteemide registri volitatud

töötleja ülesannete täitmine.

MaRu

Programmi tegevus: Põllumajandusmaa ja maaparanduse poliitika kujundamine (ReM)

Eesmärk: Põllumajandus- ja metsamaa sihtotstarbeline ja jätkusuutlik kasutamine maaparandussüsteemide toimimise, sh riigi poolt korras hoitavate

eesvoolude korrashoiu kaudu on tagatud.

Põllumajandusmaa

kasutamise ja kaitse poliitika

kujundamine

Põllumajandusmaa kasutamise ja kaitse

poliitika on kujundatud

Põllumajandusmaa kasutamise ja kaitsepoliitika õigusaktide

ettevalmistamine ja tõlgendamine, seisukohtade kujundamine

ja abinõude kavandamine

ReM

29

Maaparanduse poliitika

kujundamine

Maaparanduse poliitika on kujundatud Maaparanduspoliitika kavandamine ning seisukohtade

andmine, valdkonda reguleerivate õigusaktide eelnõude ja

juhendite ettevalmistamine ja ajakohastamine, nõustamine ja

õigusaktide tõlgendamine ning valdkonnas vajalike abinõude

kavandamine, sh toetusega seotud ülesanded.

Maaparandusvaldkonnaga seotud registrite vastutava töötleja

ülesannete täitmine.

ReM

Maaparanduse toetuste

andmine

Keskkonnasäästliku

maaparandustegevusega tagatakse

põllumajandus- ja metsamaa

sihtotstarbeline kasutamine

Euroopa Liidu ühise põllumajanduse poliitika maaparanduse

abinõude rakendamine: maaparandustoetuste taotluste ja

maksetaotluste vastuvõtmine; taotluste ja maksetaotluste

nõuetekohasuse kontrollimine; taotluste hindamine ja

paremusjärjestuse moodustamine; toetuse vähendamine;

taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse

tegemine; taotluse rahuldamise otsuse muutmine või

kehtetuks tunnistamine; riikliku järelevalve teostamine;

otsuse või toimingu peale esitatud vaide lahendamine.

PRIA

Metsanduse toetuse andmine Metsatoetuste eesmärk on ergutada

metsaomanikke oma metsi säästlikult

majandama ja tagada metsamaa

sihtotstarbeline kasutus

Euroopa Liidu ühise põllumajanduse poliitika metsanduse

abinõude rakendamine metsandustoetuste taotluste ja

maksetaotluste vastuvõtmine; taotluste ja maksetaotluste

nõuetekohasuse kontrollimine; taotluste hindamine ja

paremusjärjestuse moodustamine; toetuse vähendamine;

taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse

tegemine; taotluse rahuldamise otsuse muutmine või

kehtetuks tunnistamine; riikliku järelevalve teostamine;

otsuse või toimingu peale esitatud vaide lahendamine.

Teenust viiakse ellu Keskkonnainvesteeringute keskuse

(KIK) kaudu.

PRIA

LISA 2. Teenuste rahastamiskava

Teenuste eelarved on indikatiivsed ja on kajastatud täiendava informatsiooni andmiseks.

MKM valitsemisala

Teenus_nimi 2025 2026 2027 2028

Ruumilise planeerimise poliitika kujundamine -1 860 954 -1 851 379 -1 826 884 -1 826 871

Ruumilise planeerimise poliitika rakendamine -604 294 -585 211 -572 489 -572 489

Kinnisvara hindamine ja analüüsimine -334 799 -282 542 -269 541 -269 541

Maareform -1 220 449 -1 059 846 -999 718 -999 718

Maatoimingute läbiviimine -769 098 -719 954 -692 327 -692 327

Maakasutuspoliitika kujundamine -268 425 -256 281 -250 670 -250 657

Riigimaade haldamine -2 641 964 -2 506 716 -2 459 589 -2 459 589

Avalikes huvides maade omandamine -331 697 -273 501 -242 624 -242 624

Katastrimõõdistamise ja -kontrolli teostamine -643 043 -591 651 -567 275 -567 275

Topograafiliste andmete hõivamine -1 449 574 -1 352 814 -1 286 185 -1 286 185

Kinnisasja ruumilise ja õigusliku ulatuse

haldamine

-1 858 720 -1 716 382 -1 644 878 -1 644 878

Geodeetilise süsteemi haldamine -377 368 -330 465 -314 214 -314 214

Ruumiandmete analüüsimine ja avalikustamine -1 197 681 -1 152 352 -1 116 600 -1 116 600

Aeromõõdistamine ja laserskaneerimine -603 676 -642 891 -628 265 -628 265

E-ehituse platvormi ja ehitisregistri ülalpidamine

ning arendamine

-401 866 -320 557 -316 316 -316 316

Aadressi- ja kohanimeandmete haldamine -394 494 -404 610 -391 609 -391 609

Eesti ehitatud keskkonna andmete haldamine -688 152 -577 105 -527 281 -527 281

Maaparandussüsteemide toimimise tagamine -903 096 -865 215 -839 961 -849 961

Maaparanduse kooskõlastused -403 200 -384 259 -371 632 -381 632

Maaparandussüsteemi ehitamine -1 073 200 -1 054 259 -1 041 632 -1 021 632

ReM valitsemisala

Teenus_nimi 2025 2026 2027 2028

Maaparanduse poliitika kujundamine -262 265 -216 177 -195 271 -195 701

Põllumajandusmaa kasutamise ja kaitse poliitika

kujundamine -1 029 565 -980 242 -973 994 -975 062

Maaparanduse toetuste andmine -7 775 873 -6 752 466 -6 268 774 -6 268 774

Metsanduse toetuse andmine -9 357 709 -980 242 -973 994 -975 062

KÄSKKIRI

26.02.2025 nr 17

Maa ja ruumiloome programmi kinnitamine

aastateks 2025–2028

Riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a

määrusega nr 117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse,

hindamise ja muutmise kord“ kinnitan maa ja ruumiloome programmi aastateks 2025 kuni 2028

(lisatud).

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister