Eesti seisukohad Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste nõukogu istungil 5. – 7. märtsil 2025 (siseküsimused)
Euroopa Liidu (edaspidi EL) justiits- ja siseküsimuste nõukogu (edaspidi JSK) siseministrite istung toimub 5. märtsil 2025. aastal Brüsselis. Eestit esindab kohtumisel Siseministeeriumi kantsler Tarmo Miilits.
5. märtsil toimuval siseküsimuste päeval keskendutakse järgmistele teemadele: i) Schengeni ala olukord ning tsükli prioriteetide rakendamine; ii) tagasisaatmiste tõhustamine; iii) riiki sisenemise ja riigist väljumise süsteemi määrus; iv) suuremahuliste IT-süsteemide koostalitlusvõime rakendamine; v) koostöö EL ja Ladina-Ameerika riikide vahel; vi) EL tegevuskava kriitilise taristu, sh merekaablite turvalisuse kohta; vii) rände välismõõde; viii) Süüria ja Ukraina olukorra mõju EL sisejulgeolekule; ning ix) võitlus organiseeritud kuritegevusega ja uimastikaubandusega.
Ülevaate on koostanud Siseministeeriumi EL ja välissuhete osakond, piirivalve- ja rändeosakond, sisejulgeolekuosakond, digi- ja teabehaldusosakond ning Eesti alalise esinduse EL juures erialadiplomaat Birgit Paal (
[email protected]).
Seletuskirja koostamise hetkeks ei ole EL Nõukogu eesistuja Poola esitanud kõiki arutelu alusdokumente. Esitatud olid ainuüksi Schengeni Nõukogu formaati kuuluvad arutelupaberid ning EL-i ja Ladina-Ameerika vaheliste suhete ülevaade.
1. Schengeni ala toimepidevus ja tagasisaatmiste tõhustamine
Päevakorrapunkti käsitlemise eesmärk: toimub siseministrite arutelu värske Schengeni baromeetri ning Schengeni tsükli prioriteetide üle, milles viimane keskendub tagasisaatmiste tõhustamisele.
Schengeni baromeetri näol on tegu juba üheksanda ülevaatega peamistest suundumustest Schengeni alal: Euroopa Komisjoni rände- ja siseküsimuste volinik Magnus Brunner tutvustab baromeetri põhilisi teese, mille järel on EL liikmesriikide siseministritel võimalik anda neile oma tagasiside. 2024. aastal on Schengeni ala katnud 40% kõigist rahvusvahelistest piiriületustest, võttes vastu üle 500 000 000 reisija. Arvestades nii mahukat inimeste liikumist üle ala piiride, on suuremahuliste piiriüleste infosüsteemide koostalitlusvõime endiselt esmaprioriteediks. Samuti tuleks kasutada kõiki võimalusi, mida juba praegu pakuvad Schengeni infosüsteem (SIS) ning viisa infosüsteem (VIS), kuna paljud teadaanded siiani ei peegelda kogu vajalikku kriitilist teavet. Eraldi tuleks pöörata tähelepanu piirihalduse harmoniseerimisele üle kõigi EL-i liikmesriikide, mille puhul on oluline roll Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametil (edaspidi Frontex), mis tegutseb lisaks EL-i liikmesriikidele ka kaheksasliiduvälises riigis. Piirihalduse arendamise toetamiseks oli 2024. aastal eraldatud 1 miljard € EL-i vahenditest.
2024. aastal toimus ebaseaduslike piiriületuste langus 38% võrra üle terve Schengeni ala. Samuti tasub endiselt panustada valmisolekusse ja võimekusse, kuna ebaseadusliku rände lähteriikides (nt Liibüa, Tuneesia, Mauritaania ning Senegal) on kasvanud väljarändesurve. Konfliktid Lähis-Idas ning ebastabiilsus Süürias on loonud viljaka pinna äärmusluse levikuks, mille tõttu on uueks murekohaks välisvõistlejate ja -terroristide võimalik naasmine Schengeni riikidesse. Kuna ülemaailmne julgeolekuolukord on muutunud varasemast keerukamaks, siis tuleks tugevdada Schengeni ala turvalisuse dimensiooni, mille alla kuuluks ka olukorraülevaade akuutsetest ohtudest Euroopas. Samuti tuleks oluliselt parandada piiriüleste operatiivinfo vahetust õiguskaitseasutuste vahel, kuna praegu kehtiv õigusraamistik ei ole piisavalt kasutatud liikmesriikide poolt praktilisel tasandil. Tulenevalt ka hiljutistest Venemaa poolt ellu viidud sabotaažiaktidest tuleks põhjalikumalt ja suurema tähelepanuga kaaluda sisenemis- ja elamislubasid Schengeni ala riikides, eriti arvestades, et Venemaa suure tõenäosusega jätkab EL-i riikide julgeolekunõrkuste otsimist ja ärakasutamist. Seetõttu on murettekitav Schengeni ala riikide erikoelised lähenemised Venemaa kodanike lubamisele Euroopasse. Lisaks tasub arvestada, et 86% kõrge ohutasemega organiseeritud kuritegevuse võrgustikest tegutsevad piiriüleselt ning kalduvad ära kasutama seaduslikke ettevõtlusstruktuure, k.a. ebaseaduslike sisserändajate smugeldamiseks, viisade väärkasutamiseks ja inimkaubanduse korraldamiseks.
Eesti põhisõnumid:
Eesti vaatest on oluline panustada Schengeni ala piirihalduse ja -taristu tugevdamisesse, mille tarvis peavad olema eraldatud piisavad vahendid EL-i eelarvest. Arvestades oluliselt muutunud julgeolekuolukorda, eriti Schengeni ala piiridel, tuleb seada ala turvalisus ja julgeolek prioriteediks ning arvestada liikmesriikide toetamisel ka vahetut lähedust ebademokraatlike režiimidega riikidele. Frontexi mandaadi tugevdamine ning alaliste esinduste paigutamine piiririikidesse, k.a. Eestisse, panustab oluliselt piirivalve parandamisesse ning aitab kiiremas korras reageerida võimalikele rände instrumentaliseerimise olukordadele. Samuti on Eesti vaatest oluline harmoniseerida ja oluliselt karmistada Schengeni ala riikide lähenemist Venemaa kodanike viibimis- ja elamislubade osas. Eesti toetab tegevusi, mis tugevdavad EL-i valmisolekut vaenulike kolmandate riikide õõnestustegevuse ja sabotaaži ärahoidmiseks, raskendavad nende operatsioonide elluviimist ning tõhustavad nende eest karistamise ja poliitilise omistamisega seotud aspekte. Peame vajalikuks EL-i strateegilise ja kõikehõlmava lähenemise väljatöötamist eelkõige Venemaa Föderatsiooni tegevusest tulenevate hübriidohtudega võitlemisel ning edasise eskalatsiooni pidurdamisel. Eesti peab seejuures oluliseks ühtlaselt range viisa- ja elamisloapoliitika rakendamist agressorriikide kodanike suhtes kogu EL-is.
Schengeni tsükli prioriteetide rakendamise arutelu keskendub ebaseaduslike sisserändajate tagasisaatmiste tõhustamisele. Schengeni nõukogu seadis tagasisaatmiste valdkonda Schengeni tsükli prioriteediks 2024-2025, samuti viidi 2024. aastal Schengeni temaatiline hindamine, mille raames formuleeriti soovitusi tagasisaatmiste õigusraamistiku parandamiseks ja tõhustamiseks. Euroopa Komisjon on sellest tõukuvalt algatanud tagasisaatmismääruse (EL) 2018/1860 hindamist ning teavitanud liikmesriike peatselt ilmuvast algatusest tagasisaatmiste õigusraamistiku uuendamiseks. Vaatamata nendele sammudele tasub EL Nõukogu eesistuja Poola arvates jätkuvalt keskenduda murekohtade lahendamisele, kuna tagasisaatmiste määr EL-is on jätkuvalt madal. Ebaseaduslike sisserändajate tagasisaatmisel on mitmeid raskusi, mis on leitavad paljudes liikmesriikides: keerulised siseriiklikud õiguspraktikad, raskused asutustevahelises koordineerimises, toimepidevate operatiivsete protseduuride olemasolu, inimressursside puudus ja ebatõhus võimekuste haldamine, korduvate asüülitaotluste esitamine eesmärgiga venitada menetlust ning raskused tagasisaadetavate lahkumisteekonna jälgimisel.
Selleks, et oluliselt vähendada vahet tagasisaatmisotsuste ja teostatud tagasisaatmiste vahel, on vajalik tegevuste läbimõeldud planeerimine ning piisav ressursside ja võimekuste lõimumine tagasisaatmisprotsessi. Paraku on temaatilise hindamise alusel puudub enamusel EL-i liikmesriikidest toimepidevusplaan tagasisaatmiste valdkonnas. Samuti takistab olukorra parendamist asjaolu, et kolmandad riigid – nii lähte- kui ka läbisõiduriigid – ei tee piisavat koostööd oma kodanike vastuvõtmisel, k.a. reisidokumentide väljastamisel ja isikusamasuse tuvastamisel. Kolmandaks kitsaskohaks on ebapiisav olemasolevate infosüsteemide (nt SIS) ja nende tehniliste võimaluste kasutamine, eriti juba väljasaadetud isikute tagasipöördumiskatse tuvastamisel. Viimane on vajalik selleks, et vähendada varjupaigamenetluses oleva isiku põgenemisriski ning edendada eri liikmesriikide tagasisaatmisotsuste vastastikust tunnustamist. SIS korrapärane kasutamine võimaldaks tagasipöördujaid tuvastada, kuid antud funktsioon ei ole liikmesriikide seas laialdaselt kasutatud. Lisaks, tuginedes temaatilistele hindamistele, nõrgestab tagasisaatmisi liikmesriikide üksteisest erinevad lähenemised vabatahtliku tagasipöördumise ja taaslõimumise osas. Sellest tulenevalt võivad ebaseaduslikud sisserändajad üritada liikuda riikidesse, kus on leebemad tingimused, mis omakorda loob Schengeni ala sisest rändevoogu.
Seetõttu on EL Nõukogu eesistuja Poola arvates vajalik märkimisväärne pühenduse süvendamine liikmesriikide poolt. Selle esimeseks sammuks võiks olla siseriiklike protsesside kriitiline hindamine, et tuvastada põhilisi kitsaskohti ning kindlustada ressursside mõistlikku kasutamist. Näiteks võiks keskenduda sisemiste protsesside tõhustamisele võttes laiemalt kasutusele digilahendusi, eriti andmesisestuse ja -võrdluse puhul. Samuti on heaks lahenduseks ühtsete tagasisaatmisotsuste vormingute lõimumine SIS-iga, mis oluliselt tõhustaks SIS teadete kvaliteeti ja usutavust. EL Nõukogu eesistuja Poola kutsub liikmesriikide siseministreid jagama nende jaoks prioriteetseid aspekte ja murekohti tagasisaatmiste tõhustamiseks.
Eesti põhisõnumid:
Eesti vaatest on tagasisaatmiste tõhustamine oluline prioriteet tagamaks Schengeni ala turvalisust ja toimepidevust ning EL-i rändepoliitika usaldusväärsust. Eesti toetab tagasisaatmise õigusraamistiku ajakohastamist, kuid peab oluliseks, et liikmesriikidele säilib piisav paindlikkus riigisiseste menetluste ja infosüsteemide kujundamisel. Uue tagasisaatmise infosüsteemi loomise asemel tuleks pigem kasutada paremini ära Schengeni infosüsteemi funktsionaalsust, mille kohaselt tuleb liikmesriikidel sisestada SIS hoiatusteade isiku kohta, kelle suhtes on tehtud tagasisaatmisotsus. See on juba praegu väga oluline meede liikmesriikide vahelise koostöö edendamisel isikute tagasisaatmisel. Lisaks tagasisaatmisotsuste vastastikusele tunnustamisele võiksid liikmesriigid Schengeni infosüsteemi kaudu vahetada teavet isikutest, kes peavad pöörduma teises liikmesriigis asuvasse välisesindusse reisidokumendi saamiseks. .
Sisemõõtmeliste tegevuste kõrval on Eesti jaoks oluline parandada koostööd kolmandate riikidega. Kuna oma kodanike tagasivõtmine on rahvusvahelisest õigusest tulenev kohustus, on oluline kasutada kõiki meetmeid, et kolmas riik teeks koostööd, sh isikute tuvastamisel ja reisidokumentide väljastamisel. Selleks toetame erinevate poliitikavaldkondade, sh kaubanduspoliitika kasutamist kolmandate riikide koostööle motiveerimisel, rakendades „rohkem rohkema eest“ (ingl. k. More-for-More) ja vastupidi põhimõtet.
Lähenemisel päevakorrapunktile lähtutakse Eesti seisukohtadest:
• Siseturvalisuse arengukava 2020–2030 (heaks kiidetud 03.06.2021. aasta Vabariigi Valitsuse istungil);
• Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid 2023-2025 (heaks kiidetud 22.06.2023. aasta Vabariigi Valitsuse istungil).
2. Rakendusotsuse heakskiitmine parandamist vajavate valdkondade määratlemise kohta tagasisaatmiste ja rände valdkondades
Päevakorrapunkti käsitlemise eesmärk: kiidetakse heaks EL Nõukogu rakendusotsust, mille raames tuuakse esile 18 parandamist vajavat valdkonda rände ja tagasisaatmiste dimensioonis.
Lisaks korralistele hindamistele on Euroopa Komisjonil õigus korraldada teemapõhiseid Schengeni õigustiku valdkonnaga kaetud hindamisi. Seda õigust kasutati mh 2024. aastal, mil Euroopa Komisjon esitas tagasisaatmisvaldkonna hindamise. Selle tulemusel koostati EL Nõukogu rakendusotsus, mis sisaldab hindamise käigus tuvastatud 18 horisontaalset soovitust ning parandamist vajavat valdkonda. Nendeks on:
1. Tagasisaatmiste tõhus rakendamine, mis kajastub riiklikes piirihalduse tegevuskavades ning edendab koostööd kõigi huvirühmade ja osapooltega.
2. Toimepidevusplaanide koostamine ja perioodiline uuendamine koos võimekuse arendamisega, mis tugineksid riskianalüüside tulemustele.
3. Kolmanda riigi kodanikule tagasisaatmisotsuste väljastamine ilma viivitamisteta.
4. Siseriiklike tagasisaatmisotsuste vaidlustamise protsessi hindamine ning vastavate meetmete rakendmaine, et muuta nii vaide esitamine kui ka tagasisaatmine tervikuna tõhusamaks.
5. Tagasisaatmisotsuste elluviimise kindlustamine viisil, mis on tõhus ja proportsionaalne ning mis võimaldaks kiirelt lahendada olukordi, mil rahvusvahelise kaitse taotlus esitatakse uuesti ilma uue / täiendatud infota ehk menetluse pikendamise eesmärgil.
6. Riiklike tagasisaatmissüsteemide (edasi-)arendamine, mis arvestaks Frontexi loodud mudelsüsteemi RECAMAS ning üldisi temaatilisi digiarenguid EL-is.
7. Parendada ning optimeerida kõigi võimalike tööriistade kasutamine (nt EL-i ülesed andmebaasid jne) ja motiveerimismeetmete rakendamine (nt vabatahtliku tagasipöördumise toetamine), et tõhustada kolmandate riikide kodanike tuvastamine, kelle osas on väljastatud tagasisaatmisotsus.
8. Kasutada kõiki tööriistu, et tõhustada tagasipöördumisnõustamist ja -abi.
9. Sobivate mehhanismide loomine eesmärgiga seirata tagasipöördumiskohustuse täitmist. Seeläbi sunnitakse isik EL-ist lahkuma juhul, kui vabatahtliku tagasipöördumise perioodi ei ole rakendatud või kui isik ei ole kindlaksmääratud perioodi jooksul seda täitnud.
10. Kolmanda riigi kodaniku tagasipöördumise registreerimine SIS-is ilma viivitamisteta ning vastava teate lisamine süsteemi (nt sisenemiskeeld).
11. Kõigi vajalike meetmete kasutamine, et esimesel võimalusel saata tagasi kolmanda riigi kodanik, kelle osas on väljastatud tagasisaatmisotsus või kes viibib liikmesriigi kinnipidamisasutuses.
12. Ohu ja sellega kaasneva info lisamine ja jagamine ebaseaduslikult EL-is viibiva kolmanda riigi kodaniku kohta, kui on tuvastatud oht riigi julgeolekule või avalikule korrale.
13. Kõigi võimaluste kasutamine näiteks vabatahtliku tagasipöördumise või riiki sisenemise keelamise kontekstis juhul, kui ebaseaduslikult EL-is viibiv kolmanda riigi kodanik kujutab endast ohtu riigi julgeolekule ja avalikule korrale.
14. Vajalikele andmetele ligipääsu tagamine, k.a. SIS-is, õiguskaitseasutustele jms kompetentsetele asutustele, kes tegelevad EL-is ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanikega ning langetavad otsuseid nende riiki sisenemise, riigis viibimise ja tagasisaatmiste kohta.
15. Kiire ja tõhusa infovahetuse tagamine liikmesriikide õiguskaitseasutuste vahel, et tagasisaatmisotsuste teated oleks sisestatud SIS-i võimalikult kiirelt, kui selline otsus langetatakse.
16. Isikusamasuse tuvastamise edendamiseks tuleb tagada, et kogu vajalik biomeetriline info on lisatud SIS-i tagasisaatmisotsuste teadetesse.
17. Juhul, kui see on vajalik, tuleb tagada Frontexi toe kasutamine, et suurendada tagasisaamtmiste tõhusust. Selleks tuleb viia sisse vastavad siseriiklikud muudatused, mis võimaldaks antud meetme rakendamist.
18. Frontexi toe kasutamine näiteks tagasisaatmismeeskondade näol, samal ajal kindlustades operatiivset lõimumist. Antud meede on eriti vajalik juhtudel, mil tagasisaatmiste elluviimine takerdub inimressursi puuduse taha ja / või on vaja korraga saata tagasi suurt kolmandate riikide kodanike arvu.
Soovituste täitmisest peavad liikmesriigid andam Euroopa Komisjonile aru tegevuskava koostamise ja selle hilisema perioodilise aruandluse kaudu. Paraku praktilisest vaatest tähendab see lahendus liikmesriikidele täiendavat halduskoormust, eriti olukorras, kus samal ajal on toimumas Schengeni korrapärane hindamine. Teatud kompromissina on Euroopa Komisjon lubanud ühtlustada temaatilise ja perioodilise hindamise aurandlust, mil kattuvate küsimuste / teemade puhul piisab ühes tegevuskavas teise hindamise tegevuskavale viitamisest.
Eesti põhisõnumid:
Eesti toetab rakendusotsuse vastuvõtmist, milles tehakse soovitused liikmesriikide tagasisaatmissüsteemide parendamiseks. Eesti täidab juba praegu enamiku tehtud soovitustest. Samas tuleb tõhustada meetmed, et senisest kiiremini menetleda korduvaid rahvusvahelise kaitse taotlusi ning vähendada kohtukaebemenetluste väärkasutusi. Neid kitsaskohti on kavas lahendada EL rände- ja varjupaigapaketti kuuluvate õigusaktide rakendamise kaudu. Samas peame oluliseks vältida temaatiliste hindamiste soovitustest tulenevat liigset halduskoormust. Selleks tuleks paremini ühtlustada Schengeni temaatilise ja perioodilise hindamise aruandlusprotsesse.
Lähenemisel päevakorrapunktile lähtutakse Eesti seisukohtadest:
• Siseturvalisuse arengukava 2020–2030 (heaks kiidetud 03.06.2021. aasta Vabariigi Valitsuse istungil);
• Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid 2023-2025 (heaks kiidetud 22.06.2023. aasta Vabariigi Valitsuse istungil).
3. Määrus riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi (EES) järkjärgulise töölerakendamise kohta
Päevakorrapunkti käsitlemise eesmärk: leppida kokku üldises lähenemises EES-i etapiviisilise rakendamise määruse osas.
Vastavalt eu-LISA 2023. aasta oktoobri JSK nõukogule esitatud uue infosüsteemide rakendamise ajakavale pidi infosüsteemide käivitamise ja koostalitlusvõime rakendamine toimuma nelja lainena: I laine 2024. aasta III-IV kvartal (EES-i käivitamine), II laine 2025. aasta I-II kvartal (ETIAS-e käivitamine, et tagada kiirem EL reisijainfo vahetus), III laine 2025. aasta II-III kvartal (ECRIS-TCN rakendamine liikmesriikide justiitskoostöö tõhustamiseks) ning IV laine 2026. aasta III-IV kvartal (koostalitlusvõime arhitektuuri tehnilise rakendamine). Kahjuks ei ole õnnestunud planeeritud ajakavas püsida seoses tsentraalsete ning osade liikmesriikide arenduste hilinemisega eelkõige EES osas. Selleks, et võimaldada liikmesriikidel etapiviisilist EES-i rakendamist on Euroopa Komisjon esitanud vastava määruse ettepaneku, millele EL Nõukogu eesistuja Poola soovib käesoleval JSK nõukogu istungil saada heakskiidu. Antud määrus täiendab olemasolevat EES-i määrust (EL) 2017/2226, seega kehtivat EES-i määrust ei muudeta, vaid lisatakse etapiviisilise rakendamise regulatsioon. Pärast üldise lähenemise kinnitamist alustatakse kiirkorras läbirääkimisi Euroopa Parlamendiga, et süsteemide rakendamise hilinemist võimalikult vähendada.
Eesti põhisõnumid:
Eesti toetab üldist lähenemist, kuna see võimaldab koostalitlusvõime rakendamisega edasi liikuda ning aitab vältida EES-i rakendamise edasist venimist õigusloome viivituste tõttu. Praktilisel tasandil ei ole aga Eesti jaoks etapiviisiline rakendamine vajalik, kuna kõik ettevalmistused EES-i käivitamiseks on tehtud ning Eesti rakendab süsteemi alates esimesest päevast täielikult. Seeläbi uus regulatsioon ei mõjuta Eestit oluliselt, kuid on vajalik teiste EL-i liikmesriikide toetamiseks EES-i võimalikult kiireks rakendamiseks.
Lähenemisel päevakorrapunktile lähtutakse Eesti seisukohtadest:
• Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid 2023-2025 (heaks kiidetud 22.06.2023. aasta Vabariigi Valitsuse istungil).
4. Koostalitlusvõime rakendamine
Päevakorrapunkti käsitlemise eesmärk: poliitiline arvamuste vahetus viimastest arengutest koostalitlusvõime rakendamisel.
Ajavahemikus 2017–2018 on Euroopa Parlament ja EL Nõukogu kiitnud heaks mitmed EL-i üleste suuremahuliste infosüsteemide määrused, mis on suunatud piiri- ja rändehalduse ning sisejulgeoleku parandamisele. Nende süsteemide sekka kuuluvad ajakohastatud Schengeni infosüsteem (SIS), viisainfosüsteem (VIS), varjupaigataotlejate sõrmejälgede infosüsteem (Eurodac), riiki sisenemise ja väljumise süsteem (EES), EL-i reisiinfo- ja lubade süsteem (ETIAS), ühiste uurimisrühmade koostööplatvorm ja Euroopa karistusregistrite andmete vahetamise süsteem (ECRIS-TCN). Süsteemide arendamiseks ja õigeaegseks kasutuselevõtuks eraldas Euroopa Komisjon liikmesriikidele sihtotstarbelist raha.
Vastavalt eu-LISA 2023. aasta oktoobri JSK nõukogule esitatud uue infosüsteemide rakendamise ajakavale pidi infosüsteemide käivitamise ja koostalitlusvõime rakendamine toimuma nelja lainena: I laine 2024. aasta III-IV kvartal (EES-i käivitamine), II laine 2025. aasta I-II kvartal (ETIAS-e käivitamine, et tagada kiirem EL reisijainfo vahetus), III laine 2025. aasta II-III kvartal (ECRIS-TCN rakendamine liikmesriikide justiitskoostöö tõhustamiseks) ning IV laine 2026. aasta III-IV kvartal (koostalitlusvõime arhitektuuri tehnilise rakendamine). Kahjuks ei ole õnnestunud planeeritud ajakavas püsida seoses tsentraalsete ning osade liikmesriikide arenduste hilinemisega eelkõige EES osas mis omakorda on mõjutanud järgnevate infosüsteemide juurutamise ajakava. Samuti tuli 2024 aasta lõpus Euroopa Komisjon välja ettepanekuga EES-i järkjärguliseks kasutuselevõtmiseks maandamaks EES rakendamisega seotud riske.
Seoses sellega ning eu-LISA Haldusnõukogu 2025. aasta veebruari erakorralisel kohtumisel esitati ettepaneku uuendada ajakava võttes arvesse alljärgnevat:
• EES-i kasutuselevõtt 2025. aasta oktoobris;
• Saavutada ECRIS-TCN tehniline valmisolek 2025. aasta neljandas kvartalis.
• Juurutada uuendatud EURODAC 2026. aasta juunis, mis on olulisim osa rändepaketi infosüsteemidest;
• ETIAS kasutuselevõtt on kavandatud alles 2026. aasta neljandas kvartalis vältimaks riske Eurodac kasutuselevõtu tähtajale.
Vahemikku 2027-2028 on kavandatud ülejäänud koostalitlusvõime arhitektuuri komponentide juurutamine ning konkreetsemad tähtajad täpsustatakse 2025. aasta sügisel.
Eesti põhisõnumid:
Eesti on EES-i rakendamisega graafikus ning toetame selle kasutusele võttu hiljemalt 2025. aasta oktoobris. Samuti leiame, et infosüsteemide juurutamisel tuleks tulevikus näha rohkem võimalusi paindlikuks lähenemiseks, mis võimaldab ajakava koostada realistlikumalt ning vältida ühe infosüsteemi hilinemisel automaatselt ka teiste hilinemist.
Lähenemisel päevakorrapunktile lähtutakse Eesti seisukohtadest:
• Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid 2023-2025 (heaks kiidetud 22.06.2023. aasta Vabariigi Valitsuse istungil).
5. EL-i ja Ladina-Ameerika vaheline sisejulgeolekualane koostöö
Päevakorrapunkti käsitlemise eesmärk: lõunaarutelu formaadis palutakse arutada võimalikke praktilisi meetmeid koostöö suurendamiseks, mille järel antakse siseministritele ülevaade senisest koostööst EL-i ja Ladina-Ameerika riikide vahel CLASI formaadis.
EL-i ja Ladina-Ameerika riikide vaheline koostöö võitluses raske ja organiseeritud kuritegevusega algas Hispaania EL Nõukogu eesistumise ajal eesmärgiga tugevada strateegilist partnerlust ja õiguskaitseasutuste koostööd. Alates 2017. aastast toimus see EL PACTO programmi raames, millest tulenevalt loodi 2022. aasta märtsis Ladina-Ameerika sisejulgeoleku komitee (CLASI). Viimane on võrreldav EL-i tasandil toimiva sisejulgeolekualase operatiivkoostöö alalise komiteega (COSI).
Pärast EL-CLASI ministrite ühisavaldusi 2022. ja 2023. aastatel toimus esimene sama formaadi kõrgete ametnike kohtumine 30. mail 2024, mille raames lepiti kokku koostöö protseduure ja praktikaid EL-i ja CLASI liikmesriikide vahel. Samuti loodi 18-kuune kohtumiste tsükkel, et kindlustada parem koostöö ja ühine lähenemine kõrge riskiga organiseeritud kuritegelike võrgustike osas, mis tegutsevad nii EL-is kui ka Ladina-Ameerikas. 6. märtsil 2025 toimuva JSK nõukogu raames toimub kohtumine CLASI liikmesriikide siseministritega, mille tulemusel loodetakse allkirjastada kolmas EL-CLASI ministrite ühisavaldus. Selle raames lepitakse kokku ühiste operatiivtegevuste prioriteetide teekaart perioodiks 2025-2026, mille elementideks on õiguskaitseasutuste koostöö arendamine, logistiliste sõlmede säilenõtkuse tugevdamine mõlemas piirkonnas, kinnipidamisasutuste võimekuste parandamine, võitlus finantskuritegevusega ning tulude ja varade võõrandamine.
Eesti põhisõnumid:
Eesti toetab koostöö süvendamist eesmärgiga võidelda organiseeritud kuritegevusega ja uimastikaubandusega. Tervitatav on ka kitsam fookus finantskuritegevusele ja kriminaalse tuluga soetatud varade võõrandamisele.
Lähenemisel päevakorrapunktile lähtutakse Eesti seisukohtadest:
• Siseturvalisuse arengukava 2020–2030 (heaks kiidetud 03.06.2021. aasta Vabariigi Valitsuse istungil);
• Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid 2023-2025 (heaks kiidetud 22.06.2023. aasta Vabariigi Valitsuse istungil).
6. EL tegevuskava veealuste merekaablite kaitsmise kohta
Päevakorrapunkti käsitlemise eesmärk: siseministritele antakse ülevaade EL tegevuskava kohta, mis puudutab kaablite turvalisuse tagamist.
EL-i tegevuskava kaablite turvalisuse tagamiseks keskendub eelkõige rikete ennetamisele, turvalisuse parandamisele, lõhkumiste varajasele tuvastamisele, kiirele reageerimisele intsidentide juhul ning pahatahtlike osapoolte heidutamisele. Tegevuskava raames pööratakse eriti suurt tähelepanu Läänemere regioonile, kus on hiljuti toimunud mitmeid sihilikke kahjustusi.
Euroopa Komisjoni vaatest peaks liikmesriigid olukorra parendamiseks ja riskide maandamiseks võtma ette mitmeid samme. Eelkõige peaks kõik liikmesriigid viivitamatult rakendama kriitilise taristu vastupidavuse direktiivi ja küberturvalisuse direktiivi. 2025. aasta lõpuks tuleb teostada veealuste merekaablite asukoha kaardistus, viia läbi koordineeritud riskihindamine, rakendada meetmeid Euroopa Komisjoni kaabliturvalisuse tööriistakastist ning luua prioriteetsete Euroopa huvidega kaabliprojektide nimekiri, millele võib taotleda toetust EL-i vahenditest. Samuti loob Euroopa Komisjon EL-i tasandil integreeritud veealuste kaablite jälgimismehhanismi, mis kasutab erinevate riikide ja EL agentuuride (nt EMSA, Frontex) andmeid. Lisaks alustatakse pilootprojektiga Läänemeres, et testida ühtse mereseire süsteemi toimimist ning arendatakse uute tehnoloogiate kasutamist (nt droonid, nutikad kaablid, veealused andurid) võimalike ohtude varajaseks avastamiseks.
Selleks, et vahejuhtumitele paremini reageerida, tugevdab EL kriisiolukorra juhtimist ja reageerimisvõimet, kaasates NATO ning teisi partnereid. Samuti luuakse EL-i kaablite remondi- ja hoolduslaevade reserv, et kiiresti reageerida kahjustustele, eriti Läänemeres. Lisaks tagatakse kriitiliste kaablivarude ja varuosade kättesaadavus, et vähendada parandusaegu (näiteks läbi sihistatud varude loomise). Heidutava mõju saavutamiseks suurendab EL rahvusvahelist diplomaatilist survet kaablivõrkude turvalisuse tagamiseks. Selleks rakendatakse sanktsioone ja muid meetmeid pahatahtlike osapoolte vastu, sealhulgas nn varilaevastiku (ingl k. shadow fleet) tegevuse piiramiseks. Lisaks parandatakse rahvusvahelist koostööd ning õiguskaitsevõimalusi allveekaablite kaitsmisel, sh ÜRO mereõiguse konventsiooni raames.
Eesti võtab esitatud ülevaate teadmiseks.
7. Rände välismõõde
Päevakorrapunkti käsitlemise eesmärk: ülevaade olukorrast rände välismõõtmes ning viimastest tegevustest ja arengutest. Siseministritel on võimalus avaldada arvamust rändega seotud aspektidest Süüria olukorra kontekstis.
Rände vaatest on oluliseks viimaste kuude arenguks valitsusrežiimi vahetus Süürias. See kätkeb nii arenguvõimalusi (sh majanduse stabiliseerumist, humanitaarkriisi leevenemist, põgenike tagasinaasmist koju) kui ka väljakutseid, eelkõige uue valitsuse piiratud vastuvõtmisvõimekuse ja administratiivressursi näol. Alates 8. detsembrist 2024 on Süüriasse või oma koduregiooni tagasi pöördunud umbes 1 000 000 põgenikku, kellest 292 000 naasid naaberriikidest (eelkõige Liibanonist, Türgist, Jordaaniast, Egiptusest ja Iraagist). Samas tasub mainida, et hetkel on vaid väike osa EL-is resideerutavtest Süüria põgenikest (umbes 1 000 000 isikut kokku) pöördunud tagasi koduriiki. Kuna olukord riigis ei ole hetkel stabiilne ega turvaline, siis eelistavad sõjapõgenikud pigem jääda varjupaika andnud riikidesse ja jälgida edasisi arenguid enne, kui otsustatakse lõplikult tagasi kolida. UNHR prognoosi kohaselt on 2025. aastal oodata ühtekokku umbes 1 500 000 Süüria põgeniku vabatahtlikku tagasipöördumist koduriiki, millele on UNCHR valmis pakkuma ka vastavat tuge. Üheks võimalikuks meetmeks, kuidas motiveerida naasmist koduriiki, on n.n. mine-ja-vaata külastused (ingl. k. go-and-see visits), mis võimaldavad reisida Süüriasse lühikeseks perioodiks kaotamata rahvusvahelise kaitse staatust EL-i liikmesriigis. Paraku vaid vähesed liikmesriigid pakuvad seda võimalust ning neil kõigil on erinevad tingimused ja nõuded tiheduste, visiidi pikkuse, rahalise toetuse jms osas.
Samuti on oluliselt kasvanud Süüria kodanikele väljastatavate tagasisaatmisotsuste arv: kui 2022. aastal oli neid keskmiselt 13 670, siis 2024. aasta ainuüksi esimesel poolaastal 12 975. Paraku enne režiimi vahetust ei olnud praktiliselt võimalik isikuid Süüriasse tagasi saata, mille tõttu vaid üksikuid tagasisaatmisotsuseid suudeti teostada. Nüüd, tulenevalt muutunud riigisisestest oludest, võib eeldada suuremat lõpuni viidud tagasisaatmiste arvu, eriti olukorras, kus tuvastatakse, et isik on ohuks EL-i liikmesriigi avalikule korrale ja julgeolekule.
Seetõttu soovib EL Nõukogu eesistuja Poola arutada EL-i ühtse raamistiku loomise võimalust, mis võimaldaks Süüria põgenikel külastada koduriiki olukorraga tutvumiseks, ning liikmesriikide pühendumuse suurendamist Süüria kodanike tagasisaatmisel, kui tegu on süüdimõistetud kurjategijate ja / või isik on ohuks riigi avalikule korrale ja / või julgeolekule.
Eesti põhisõnumid:
Eesti tervitab Süüria režiimivahetust ning loodab, et uus valitsus suudab luua demokraatlikel praktikatel ja laiapindsel ning võrdsel kaasamisel ehitatud ühiskonda, kus austatakse vähemuste õigusi. Eesti vaatest on oluline, et Süüria kodanikud saaksid otsustada oma tuleviku üle, mille tõttu toetab Eesti vabatahtlikel alustel põgenike tagasipöördumist koduriiki. Selleks, et riik, kuhu tagasi tulla, oleks võimeline tagama oma inimeste heaolu, toetab Eesti Süüria vastu suunatud sanktsioonide järkjärgulist leevendamist. Sellekohane 24. veebruaril 2025 toimunud EL välisasjade nõukogu istungil tehtud otsus aitab tuua riiki vajalikke investeeringuid majanduse elavdamiseks ja taristu ülesehitamiseks. Samas, kui Süüria uus valitsus ei täida sanktsioonide leevendamise tingimusi või pöörab reforme tagasi, peaks olema tagatud võimalus sanktsioonide taaskehtestamiseks. Lisaks peab EL võtma proaktiivset rolli regioonis, eriti Süürias, et maandada Venemaa mõju piirkonnas. Eesti on omalt poolt panustamas humanitaarabiga ning Eesti mittetulundusühingud on tegutsemas kohapeal hariduse ja elatise teenimist edendavate initsiatiividega. Selleks, et soodustada Süüria kodanikke koju tagasipöördumist, oleme avatud Euroopa tasandil nn tutvumiskülastusi (ingl. k. go-and-see) võimaldava raamistiku või suuniste väljatöötamiseks. Peame oluliseks, et kodumaale naasta soovivad Süüria põgenikud saaksid seda teha vabatahtlikult ja turvaliselt ning et tagasipöördumist ettevalmistav go-and-see visiit ei viiks isikule liikmesriigis antud kaitse tühistamiseni.
Lähenemisel päevakorrapunktile lähtutakse Eesti seisukohtadest:
• Siseturvalisuse arengukava 2020–2030 (heaks kiidetud 03.06.2021. aasta Vabariigi Valitsuse istungil);
• Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid 2023-2025 (heaks kiidetud 22.06.2023. aasta Vabariigi Valitsuse istungil);
• Eesti seisukohad EL-i välisasjade nõukogu istungil 16.12.2024 (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 12.12.2024. aasta istungil ja Riigikogu väliskomisjoni 12.12.2024. aasta istungil).
8. Süüria ja Ukraina olukordade mõju EL-i sisejulgeolekule
Päevakorrapunkti käsitlemise eesmärk: siseministritele antakse regulaarne ülevaade Süürias ja Ukrainas toimunud arengute mõjust EL-i sisejulgeolekule. Süüria olukorra kohta on planeeritud ka mõttevahetus edasistest sammudest riskide maandamisel.
EL liikmesriikide siseministritele antakse piiratud juurdepääsuga regulaarne ülevaade akuutsetest ohtudest EL-i sisejulgeolekule, keskendudes seekord Süüria režiimivahetuse ja Ukraina vastase agressioonisõjast tulenevatele ohtudele. Süüria puhul on peamised riskid seotud terroristlike jõudude (nt Da’esh / ISIS) tugevdamisega riigis ning nende võimaliku infiltreerimisega EL-i. Samuti on võimalik relvastatud pingete eskaleerumine erinevate jõudude vahel Süürias endis.
Süüria osas on Euroopa Ülemkogu võtnud vastu 19. detsembril 2024. aastal toimunud istungil järeldused, milles tõdetakse ajaloolist võimalust Süüria riigi ülesehitamiseks viisil, mis kaasab kogu Süüria ühiskonda. Samas on oluline jätkata terrorismivastast võitlust regioonis ning kindlustada keemiarelvade varude hävitamise. Sarnase sisuga teekaardi on võtnud vastu ka EL välisasjade nõukogu 27. jaanuaril 2025 toimunud istungil, milles rõhutatakse muuhulgas ka terrorismi, organiseeritud kuritegevuse ja vägivaldse äärmusluse vastaste võitluste olulisust. EL jätkab olukorra seiramist Süürias, kuna ebastabiilsus riigi juhtimises ja võimuvaakum võivad potentsiaalselt põhjustada Da’eshi võimalikku tugevnemist või uute terrorirühmituste moodustamist, vangide vabastamist Süüria vanglatest ja terroristlike välisvõistlejate (ingl. k. foreign terrorist fighters) liikumist, k.a. EL-i territooriumile, saalib ohustades terve Euroopa julgeolekut.
Eesti võtab esitatud ülevaate teadmiseks.
Eesti põhisõnumid:
Eesti samuti seirab olukorda Süürias, eriti terrorismivastase võitluse vaatest. Riigijuhtimise killustamine, võimuvaakum ja -võitlus võivad tekitada olukorra, kus erinevad terroristlikud rühmitused muutuvad tugevamaks ning seeläbi toimub äärmuslike ideede levik riigis. EL-i sisejulgeoleku vaatest on ohtlikud terroristide, äärmuslaste ning relvade imbumine EL-i ja Schengeni alasse laiemalt. Olukorras, kus tuhandeid kinnipeetavaid lastakse vabaks Süüria vangidest, on märkimisväärseks riskiks info puudumine vabastatavate isikute kohta. Seetõttu on Eesti vaatest oluline tagada kinnipidamisasutuste turvalisus ja toimepidevus, kui neis hoitakse tõendatud terroristlike välisvõistlejaid. Samuti on Eesti vaatest oluline tugevdada koostööd sama piirkonna naaberriikidega (nt Türgi), et saada võimalikult palju teavet Süürias toimuva kohta. EL-i liikmesriigid peaksid aktiivselt vahetama omavahel operatiivinfot – nii sõjalist kui ka luure -, et aegsasti reageerida ohtudele EL-i julgeolekule. Lisaks nõustub Eesti, et EL peaks võtma proaktiivse rolli regioonis, et vähendada Venemaa mõjuvõimu nii kitsalt Süürias kui ka regioonis laiemalt.
Lähenemisel päevakorrapunktile lähtutakse Eesti seisukohtadest:
• Siseturvalisuse arengukava 2020–2030 (heaks kiidetud 03.06.2021. aasta Vabariigi Valitsuse istungil);
• Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid 2023-2025 (heaks kiidetud 22.06.2023. aasta Vabariigi Valitsuse istungil);
• Eesti seisukohad EL-i välisasjade nõukogu istungil 16.12.2024 (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 12.12.2024. aasta istungil ja Riigikogu väliskomisjoni 12.12.2024. aasta istungil).
9. Võitlus organiseeritud kuritegevusega ning uimastikaubandusega
Päevakorrapunkti käsitlemise eesmärk: antakse regulaarne ülevaade viimastest arengutest ja tegevustest võitluses organiseeritud kuritegevusega ning uimastikaubandusega.
EL Nõukogu eesistuja Poola edastab ülevaate viimastest tegevustest, arengutest ning käivitatud initsiatiividest võitluses organiseeritud kuritegevusega ja uimastikaubandusega. Tegu on regulaarse ülevaatega EL-i liikmesriikide siseministritele eesmärgiga informeerida käimasolevatest tegevustest eri tasandil (nt EMPACT).
Eesti võtab esitatud ülevaate teadmiseks.