IDA-VIRU MAAKONNA RAHVARAAMATUKOGUDE
2024. AASTA TEGEVUSE ARUANNE
Jõhvi 2025
Contents
1 Aasta lühikokkuvõte 4
1.1 Millised olid aruandeaasta tähtsündmused? 4
1.2 Millised olid tegevused teema-aastatel? 4
1.3 Millised olid uued märkimisväärsed tegevused ja teenused? 4
1.4 Kas aruandeaastaks seatud eesmärgid täideti? 5
1.5 Üle-eestilise rahulolu-uuringu rahuloluindeks 5
2 Juhtimine ja personal 6
2.1 Juhtimine 6
2.1.1 Muudatused raamatukoguvõrgus 6
2.1.2 Rahvaraamatukogu nõukogu 6
2.1.3 Rahvaraamatukogu arengukava 6
2.1.4 Raamatukogude projektid 7
2.2 Personal 9
2.2.1 Olulisemad muudatused personali korralduses 9
2.2.2 Erialahariduse ja kutse omandamine 9
2.2.3 Täienduskoolitused 9
3 Hoone ja ruum. Ligipääsetavus. Innovatsioon 11
3.1 Hoone ja ruum 11
3.2 Ligipääsetavus 11
3.2.1 Ligipääs raamatukogude ruumidele ja teenustele 11
3.2.2 Koduteenindus 12
3.2.3 Teenused teistele asutustele 12
3.3 Innovatsioon 13
3.3.1 Raamatukogude pakutavad/kasutatavad innovaatilised/infotehnoloogilised võimalused 13
3.3.2 Tähtsamad arendustegevused infotehnoloogia vallas 14
3.3.3 Iseteeninduslike teenuste kasutus 14
4 Kogude kujundamine 15
4.1 Komplekteerimise põhimõtted 15
4.2 Kogude kasutatavus ja seosed lugejate sihtrühmadega 15
4.3 Raamatukogu komplekteerimine (trükis, e-raamat, audioraamat): analüüs ja hinnang 15
4.4 Perioodika komplekteerimine: analüüs ja hinnang 16
4.5 Muude väljaannete komplekteerimine: analüüs ja hinnang 16
4.6 Esemete komplekteerimine: analüüs ja hinnang 16
4.7 Annetuste osakaal kogude juurdekasvust 17
4.8 Inventuurid ja mahakandmised 17
5 Lugejateenindus ja raamatukoguteenused 17
5.1 Lugejaküsitlused 17
5.2 Üleriigilise rahulolu-uuringu tulemused 17
5.3 Raamatukogu kasutamine ja teenused 18
5.3.1 Avalikule teabele ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse elektroonilistele teenustele juurdepääs 18
5.3.2 Muudatused ja uuendused teeninduskorralduses ning teenustes, sh e-teenustes 18
5.3.3 Lugejad 18
5.3.4 Külastused 18
5.3.5 Laenutused 19
5.3.6 MIRKO teenus 19
5.3.7 Ülevaade RVL teenusest 19
5.3.8 Infopäringud 19
5.3.9 Virtuaalüritused, -koolitused ja -näitused 20
5.3.10 Tasulised teenused 20
5.4 Laste- ja noorteteenindus 20
5.4.1 Laste- ja noortekirjanduse komplekteerimine 21
5.4.2 Laste ja noorte lugemisharjumuste kujundamine, arendamine ja üritused 22
5.5 Raamatukogu kui kogukonnakeskus 23
5.5.1 Koostööpartnerid 24
6 Raamatukogu turundus 26
6.1 Turunduskanalid 26
6.2 Väljaannete publitseerimine 26
7 Eesmärgid tulevaks aastaks 27
1 Aasta lühikokkuvõte
1.1 Millised olid aruandeaasta tähtsündmused?
Jõhvi Keskraamatukogu jaoks olulisim oli kogukonnamaja-raamatukogu arhitektuurikonkurss ja hoone projekteerimise algus. Raamatukogu poolt korraldatud sündmustest eesti kirjanduse päev – lipu heiskamine koos põhikooli õpilastega, meeskonnamäng, kohvikõhtu „Tammsaare, mu arm“, Jõhvi päevade raames ajaloomatkad Jõhvis vene keeles, pärimustantsude töötoad ja ühistantsimine Jõhvi jõululaadal, Viru Instituudi pärimusõhtu Krista Aruga. Need oli sündmused, mis leidsid kogukonnas laialdast kajastamist.
Toila Vallaraamatukogu tähtsündmused olid: käpikunäitus ja pärlitest ehete näitus, Nullteater ja MustJaam teatrietendused, mis kõik olid olulised sündmused Toila valla kultuurielus.
Eesti lipu 140. aastapäeva tähistamine Alutaguse Huvikeskuse Kurtna raamatukogus koos selleks puhuks loodud videoklippidega, mida jagati sotsiaalmeedias ja mis kutsusid lipupäevadel trikoloori heiskama.
Sillamäe Linnaraamatukogu olulisemad sündmused olid neli päeva kestnud etlejate konkurss „Kohtume raamatukogus!“, kus osales ligi sada last ja noort ning Ida-Virumaa ajalehe „Põhjarannik“ ajakirjanike poolt korraldatud Eesti keele meediaklubi, mis aitas tõsta lugejate meediapädevust ja eesti keele oskust.
Aprillis 2024 eksponeeriti Narva Keskraamatukogus Poola Suursaatkonna näitus "Emme ma ei taha sõda" (Poola-Ukraina arhiiviprojekt), Eesti iseseisvuse taastamise päeva puhul avati näitus "Eesti Riigipead 1918-2016", Põhjamaade nädala raames näitus "Ridade vahel" ning alustati Eesti Raamatu Aasta 2025 ürituste ettevalmistamisega näitusega "Pooltund kirjanikuga". Iga näituse juurde valmisid haridusprogrammid, töölehed ja ekskursioonid.
Kohtla-Järve Linnaraamatukogu olulisemad sündmused olid nukunäitus Heli Männi kollektsioonist „Rahvariided Eestis ja kogu maailmas“, teema- ja kirjandushommikud lastele, kirjanduslik sari „Kirjanik ja aeg“.
Narva-Jõesuu raamatukogude jaoks oli oluline Ljubov Valge „Ühemeheetendus”.
1.2 Millised olid tegevused teema-aastatel?
Tulenevalt regiooni rahvuslikust koosseisust on Ida-Virumaal iga aasta kultuuririkkuse aasta ja toimusid tavapärased üritused ja tegevused erinevatele rahvusgruppidele rõhuasetusega erinevate kultuuride lõimumisele ja segunemisele. Näiteks võib tuua Eesti kirjanduse päeval kohvikõhtu Igor Kotjuhiga "Underist Severjaninini, Kotjuhist rääkimata"vene keeles, Bulat Okudžava 100/Olga Einasto ja Elmet Neumann (kitarr), Mokša rahvuskultuuri päev, hõimupäev koos kogukondliku sündmusega „Sügise Maitsed“, ettekanne isurite kultuurist ja elu-olust, Eesti rahvuste päev ning hõimupäevad “Silda mööda kulgeb tee…” tähistamine Sillamäel, keelekohvikud, kunstiteemaliste loengute sari Kohtla-Järvel, Narvas ja Narva-Jõesuus jne.
1.3 Millised olid uued märkimisväärsed tegevused ja teenused?
Alutaguse Huvikeskuse Iisaku raamatukogu juurde paigutati nn õueraamatukogu ehk külmkapist ümberehitatud ja teemakohaseks kujundatud raamatukapp. Toimus tasuta raamatute laat, Iisaku raamatukogu kasutab internetiplatvormi Raamatuvahetus teenuseid, mille kaasabil leidsid taaskasutust sajad maha kantud teavikud.
Sillamäe Linnaraamatukogu arendas tegevusi erivajadusega laste ja täiskasvanutega. Püsikülastajad olid AS Hoolekandeteenuste Sillamäe Kodu ja AS Hoolekandeteenuste Sinimäe Kodu.
Narva Keskraamatukogu oli kaasatud partnerina Narva-Jõesuu Linnavalitsuse projektide „Olgina rahvamaja rekonstrueerimine ja arendamine kogukonnakeskuseks“ 3D printeri teenuse väljaarendamisse ning projekti „Tarkuse Rada“, mille tulemusel saab põhjalikult tutvuda väljapaistvate filosoofide, kirjanike ja kunstnike mõtetega.
Narva-Jõesuu raamatukogus alustati „Art” klubiga, mille raames saavad inimesed raamatukogudes esitleda oma hobikollektsioone.
1.4 Kas aruandeaastaks seatud eesmärgid täideti?
Eesmärgiks oli pakkuda heal tasemel mitmekülgset raamatukoguteenust, olla oluline osa kogukonna igapäevaelus, kõigile ja igaühele ligipääsetav avalik ruum. Veel parema tulemuse ning suurema hulga kogukonnaliikmete kaasamisele panevad piiri finantsvõimalused ja üsna sageli rahvaraamatukogude liiga väikesed või kehvas olukorras ruumid.
Sillamäe Linnaraamatukogu eesmärk oli säilitada raamatukoguteenuse tase linna elanike arvu pideva languse tingimustes. Vaatamata kasutajate arvu vähenemisele aruandeaastal kasvas raamatukogu külastuste arv.
1.5 Üle-eestilise rahulolu-uuringu rahuloluindeks
Rahuloluindeks Ida-Virumaa rahvaraamatukogudele oli 9,66. Külastajate rahulolu rahvaraamatukogudega oli üldiselt väga kõrge, erinevused maakondade vahel mahuvad aritmeetilise vea piiridesse.
2 Juhtimine ja personal
Maakonna nimi
1. Elanike arv
2.1 Registrikoodiga raamatukogude arv
2.2 Keskraamatukogude arv
2.3 Haruraamatukogude arv
2.4 Rändraamatukogude arv
2.Kokku (2.2+2.3+2.4)
3.Teeninduspunktide arv
2023
130 563
7
8
25
0
32
2
2024
128 659
7
6
24
0
31
1
2.1 Juhtimine
2.1.1 Muudatused raamatukoguvõrgus
2024.a lõpuks on kõikides Ida-Viru omavalitsustes keskraamatukogud ja nende haruraamatukogud, välja arvatud Alutaguse vald, kus Alutaguse Huvikeskus on katusorganisatsiooniks kaheksale rahvaraamatukogule kui struktuuriüksusele.
01.09.2024 asutati Lüganuse Valla Raamatukogu keskraamatukoguga Kiviõlis.
Narva-Jõesuu Linnaraamatukogu struktuuris likvideeriti Vaivara raamatukogu ja hoone renoveerimise tõttu on ajutiselt suletud Olgina raamatukogu.
Jõhvi Keskraamatukogu Tammiku haruraamatukogu 0,5 koormusega ametikoht koondati alates 2024.a. Raamatukogu on avatud üks kord nädalas 10-18 ja teenindamas käib Jõhvi Keskraamatukogu töötaja.
Alutaguse Huvikeskuse Kurtna raamatukogu-seltsimaja nimetus muudeti Kurtna seltsimajaks.
2.1.2 Rahvaraamatukogu nõukogu
Märkimisväärset mõju rahvaraamatukogude nõukogud tegevusele ei avaldanud.
2.1.3 Rahvaraamatukogu arengukava
Jõhvi Keskraamatukogu Arengukava 2023-2028 prioriteet on kogukonnahoone- raamatukogu ehitamine Jõhvi, mis peaks valmima 2027.aastal. Kogukonnahoone-raamatukogu ehitus on valla arengukavas olulisel kohal. Raamatukogu direktor osaleb kultuurikomisjonis ja on aktiivselt kaasatud uue hoone projekteerimise ja ehitamise protsessi. Toila Vallaraamatukogu arengueeldused on kajastatud Toila valla arengukava, Alutaguse valla raamatukogude eesmärgid Alutaguse valla arengukava. Sillamäe Linnaraamatukogul on kehtiv arengukava 2023-2028, mis on avaldatud https://www.riigiteataja.ee/akt/406102023027 . Lüganuse valla arengukava (2018 – 2028) strateegia kohaselt on vallas uuenduslikud ja tõhusalt korraldatud avalikud teenused. Visiooni ja eesmärkide realiseerimine on kavandatud läbi meetmete ning tegevuste, mille kohaselt on vajalik ellu viia arendustegevused, millest üks oli rahvamajade ja raamatukogude töö ühtne koordineerimine.
Narva Keskraamatukogul on kehtiv ja raamatukogu kodulehel avaldatud arengukava Narva Keskraamatukogu arengukava. Narva Keskraamatukogu arengukava täitmist analüüsitakse iga-aastaselt. Kohtla-Järve Keskraamatukogul arengukava ei ole ja raamatukogu ei ole kordagi nimetatud ka Kohtla-Järve linna arengukavas.
Põhieelarve
Seisuga 31.12.23 €
Seisuga 31.12.24 €
Muutus %
Eelarve kokku
3011
3071,18
-2
Tööjõukulu*
2198
2196,6
-0,5
Komplekteerimiskulu
331
343,47
4
sh KOV-lt
109
118,97
8,4
sh riigilt
224,49
221,21
-1,15
sh KuM-ilt
224,49
202,2
-11
Investeeringukulu**
0
0
0
sh KOV-ilt
0
0
0
sh riigilt
0
0
0
sh KuM-ilt
0
0
0
Infotehnoloogiakulu
34,37
64,43
47
Märkimisväärsed muudatused + 212,5% toimusid Narva Keskraamatukogu infotehnoloogia eelarvereas. Aruandeaastal suunati osaliselt Ameerika keskuse projekti raha IT-tehnika uuendamisele ja MakerLabi teenuste arendamisele. Soetati 5 uut sülearvuti ja 3D skanneri.
Kohtla-Järve Keskraamatukogu eelarve vähenes, töötajate töötasud ja linna poolt teavikute soetamiseks eraldatud vahendid tõusid. Suured muudatused eelarves tingis 2023.a eelarve oluline vähendamine linnavalitsuse poolt. Tööjõukulude vähenemise tingis 2023.a toimunud suur koondamine. Komplekteerimiskulude tõus on tänu 2024.a eraldatud teavikute soetamise eelarve suurendamisele. 2023.a eraldatud summa võimaldas tellida perioodikat vaid 2024.aasta I kvartaliks.
2.1.4 Raamatukogude projektid
Kas raamatukogud esitasid projektitaotlusi ja said projektidele rahastust? Kui jah, siis tabelis välja tuua kuni 10 olulisemat projekti.
Projekti nimi
Toetuse allikas
Projekti periood
Eraldatud summa
Projekti üldmaksumus
Staatus (lõpetatud, käimasolev vms)
Jõhvi KRK-s 15 käsitöötoa korraldamine
Kultuurkapital
III 2024
300
300
lõpetatud
Jõhvi KRK-s avalike ürituste sarja "Silmast silma" läbiviimine
Kultuurkapital
2024
1200
1200
lõpetatud
Jõhvi KRK-s Virumaa pärimustantsude õpitoad
Kultuuriministeerium
2024
1500
2313
lõpetatud
Sillamäe LRK-s Emakeelepäeva mälumäng noortele
Sillamäe
Linnavalitsus
Märts 2024
100
250
lõpetatud
Sillamäe LRK-s Eesti rahvuste päeva tähistamine
Kultuurkapitali
Ida-Virumaa ekspertgrupp
September 2024
200
550
lõpetatud
Sillamäe LRK-s
Noortekonkurss „Elav klassika“
Sillamäe
Linnavalitsus
November
2024
250
532
lõpetatud
Sillamäe LRK-s
Eesti kultuuririkkuse aasta
Sillamäe
Linnavalitsus
September
2024
100
380
lõpetatud
Sillamäe LRK-s
Laste ja noorte loovkonkurss „Kohtume raamatukogus!“
Kultuurkapitali
Ida-Virumaa ekspertgrupp
Nov.2024
300
954
lõpetatud
Lauamängude klubi Narva Keskraamatukogus
Narva linn
01.01.2024 – 31.12.2024
300,00
300,00
lõpetatud
Peretunnid Narva Keskraamatukogus
Narva linn
01.01.2024 – 31.12.2024
800,00
800,00
lõpetatud
Suvi, raamat, jäätis!
Põhjamaade Ministrite Nõukogu
01.06.2024 – 31.08.2024
700,00
700,00
lõpetatud
Kadunud linn. Narva kirikute ajaloost: kodulooprojekt
Eesti Kultuurkapital
01.07.2024 – 17.11.2024
750,00
900,00
lõpetatud.
Ülelinnaline kirjandusmäng Rick Riordani teose põhjal
USA saatkond
05.11.2024 – 05.12.2024
200,00
200,00
lõpetatud
USA Grant Award Number SEN10023GR0021
USA saatkond
01.10.2023 -30.09.2024
45028,25
45028,25
lõpetatud
2.2 Personal
Töötajate arv
Täidetud töökohtade arv (FTE)
128
124,5
2.2.1 Olulisemad muudatused personali korralduses
Jõhvi Keskraamatukogus koondati Tammiku haruraamatukogu juhataja ametikoht (0,5 koormust), sest lugejate, külastajate ja laenutuste arv on sedavõrd langenud, et eraldi ametikoha hoidmine ei olnud ratsionaalne. Raamatukogus töötab ühe päeva nädalas Jõhvi Keskraamatukogu raamatukoguhoidja.
Seoses Lüganuse valla raamatukogude töö ümberkorraldamisega koondati Maidla raamatukogust 0,5 ametikohta. Töötaja loobus talle pakutavast poole kohaga tööst. Lüganuse raamatukogus koondati 0,5 ametikohta ning Lüganuse raamatukogu 0,5 koormusega töötaja võttis üle Maidla raamatukogu 0,5 koormusega ametikoha.
Narva-Jõesuu raamatukogus koondati seoses raamatukogu sulgemisega Vaivaras sealsed ametikohad – raamatukoguhoidja ja koristaja.
2.2.2 Erialahariduse ja kutse omandamine
Üks Narva Keskraamatukogu töötaja jätkas Tartu Ülikoolis magistrikraadi omandamist psühholoogia erialal. Samuti lõpetas üks lasteosakonna raamatukoguhoidja 2024. aastal Tartu Ülikooli Narva Kolledži, saades bakalaureusekraadi noorsootöö erialal.
2.2.3 Täienduskoolitused
Koolitusteema
Koolituste arv
Juhtimine, sh projektijuhtimine
11
Raamatukogutöö kvantitatiivne ja kvalitatiivne hindamine, sh statistika ja uuringud
13
Meeskonnatöö ja koostööoskused
14
Isikuandmete kaitse ja autoriõigused
4
Kogude kujundamine ja haldamine
8
Teenuste pakkumine ja arendus
28
Klienditeenindus
12
Ligipääsetavuse tagamine ning erivajadustega või puuetega inimeste teenindus
1
Digi- ja meediapädevused
21
Koolituste ja ürituste korraldamine, sh koolitamine
15
Kultuur ja kirjandus
38
Muu (nimetada) Vt tekstist
28
Jõhvi Keskraamatukogu korraldas aasta jooksul neli maakondlikku seminari, mille raames toimusid koolitused: meediakirjaoskus raamatukogutöötajatele, keerulised kõnelused kliendiga raamatukogus, koostöös Lääne-Virumaa Keskraamatukoguga Virumaa rahvaraamatukogude tulevikutrendid koolitaja Jorma Sarvega ja koolitusreis Viljandi Linnaraamatukogusse. Kõik koolitused olid praktilised ja igapäevases töös kasutatavad. Keeruliste kõneluste koolitus oli väga nõrk, selle oleks võinud korraldamata jätta. Viljandi Linnaraamatukogu külastusel oli rõhk ürituste ja tegevuste korraldamisel, mis paljudes väiksemates rahvaraamatukogudes on suhteliselt nõrk.
Jõhvi Keskraamatukogus oli koolituste põhirõhk teenuste pakkumise ja klienditeeninduse, ürituste korraldamise ja turundamise arendamisel. Koolitustel osalesid raamatukogu töötajad kokku 450 tundi. Arengukavas on eesmärgiks seatud 40 tundi koolitust aastas iga töötaja kohta ja see eesmärk täideti.
Osaleti Aleksander Tõnissoni konverentsil (ajalugu), Viru Instituudi ajaloopäeval (toimus Jõhvi Keskraamatukogus), kriisikoolitusel, esmaabi koolitusel jm. Toila Vallaraamatukogu olulisemad koolitused olid: raamatukogude areng, valikud ja tulevikueesmärgid, tehisintellekti võimalused raamatukogus, kultuuripärand ja selle tutvustamine raamatukogus, elukesva õppe toetamine raamatukogus, avalik ruum raamatukogus.
Alutaguse Huvikeskuses toimus esmaabikoolitus viiele töötajale. Rapla Keskraamatukogu projekti „Uuenduslikud lahendused Läti Vabariigi raamatukogudest“ käigus külastati Ogre raamatukogu ning Madona raamatukogu. Õppereis andis kinnitust mõttele, et ka suure raamatute arvu juures leiab ruumi mõnusa ajaveetmise või tegevuskoha jaoks.
Narva Keskraamatukogus kasutati Tartu Ülikooli Narva Kolledži koolitusvõimalusi, nagu „Sotsiaalpedagoogiline sekkumine – teooria ja praktika“, „Töö agressiivse kliendiga – toimetuleku oskused“ ning „Töö psüühiliste erivajadustega kliendiga“.
Kohtla-Järve Keskraamatukogus toimus teabeseminaride sari „Minna ei taha, kuid jääda ei saa“, “Kohanemislood. Mida tähendab olla naispagulane?“, „Pöördeline sügis 1944 ja selle pärand“.
3 Hoone ja ruum. Ligipääsetavus. Innovatsioon
3.1 Hoone ja ruum
Jõhvi Keskraamatukogu praeguses hoones suuremaid töid ei plaanita. Ressurss on suunatud uue hoone ehitamisse. Uue maja ootuses tehti väiksemaid muudatusi, et töötajatel ja külastajatel oleks võimalikult meeldiv ja mugav keskkond.
2024. aastal Toila valla raamatukogudes remonttöid ei tehtud, kuid vajadus sanitaarremondi järele on nii Toilas kui ka Vokas. Ühelgi Toila valla raamatukogul pole „oma maja”.
Alutaguse Huvikeskuse Kuremäe kogukonnamajal, kus asub ka raamatukogu, vahetati katus ja aknad.
Lüganuse valla Maidla raamatukogus parandati katus, Kiviõli raamatukogu lastekirjanduse osakond vajab remonti, Lüganuse raamatukogu uut valgustuslahendust, Püssi raamatukogu küttesüsteemi vahetust.
Narva Keskraamatukogu ruumid asuvad kolmes erinevas hoones: Narva Keskraamatukogu pindala on 3367,5 m², Kreenholmi raamatukogu asenduspinna suurus on 48,68 m² ning Energia raamatukogu koos Narva Laste Loomemaja laste kirjanduse teeninduspunktiga hõlmab 141,4 m². Osa teavikuid viidi uuele asenduspinnale aadressil Kreenholmi 8a ning ajutisele teeninduspinnale aadressil Kreenholmi 25. Kreenholmi raamatukogu tööaeg kolimise käigus ei muutunud. Kolimise protsessi käigus optimeeriti kogu. Narva Keskraamatukogu peamaja ruumid vajavad endiselt täielikku remonti.
Kohtla-Järve Keskraamatukogu laenutusosakond vajab remonti. Tegelik vajadus on uus raamatukogu järele, kus oleksid koos laenutus- ja lastekirjanduse osakond ning lugemissaal. Hetkel asuvad nad kahes eraldi majas. Sompa haruraamatukogu vajab lisaks parematele ruumidele hädasti uut elektrisüsteemi.
3.2 Ligipääsetavus
3.2.1 Ligipääs raamatukogude ruumidele ja teenustele
Ligipääsetavuse aspektid
Mitmes raamatukogus?
Raamatukogu kodulehel on toodud vajalik info erivajadustega inimestele pakutavate võimaluste ning ruumide kohta
6
Raamatukogu kodulehel on info Pimedate raamatukogu ja selle võimaluste kohta
5
Raamatukokku on paigaldatud taktiilsed tähised
1
Raamatukogu pakub regulaarselt koduteenindust
23
Raamatukogusse pääseb mugavalt ilma kõrvalise abita ka ratastoolis, piiratud liikumisvõimega või lapsevankriga külastaja
14
Ratastoolis, piiratud liikumisvõimega või lapsevankriga külastajad pääsevad ilma kõrvaliseabita mugavalt kõikidesse raamatukogu ruumidesse
9
Raamatukogus on nõutele vastav invatualett
5
Raamatukogu juures on invaparkimiskohad või invatranspordile on muul viisil tagatud parkimisvõimalus
10
Kuuldeaparaadi kasutajal on raamatukogus võimalik kasutada silmusvõimendit
0
Raamatukogu lahtiolekuajad arvestavad ühistranspordigraafikutega
21
Raamatukogu on avatud vähemalt ühel nädalavahetuse päeval
13
Muu (nimetada) Kodukontor
1
3.2.2 Koduteenindus
Koduteeninduse teenused
Kordade arv
Kasutajate arv
Väljaannete laenutus
969
97
Kasutajakoolitus
76
69
Digipädevuste alane nõustamine
42
7
Muu (valla kodanike kaartide väljastamine)
6
5
Koduteeninduse vajalikkus on oluline liikumisraskustega ja eakatele lugejatele, kes on tänulikud, et lugemismaterjal tuuakse koju ja viiakse tagasi. Samas on üksikutel vanuritel võimalus raamatukogutöötajaga suhelda ja saada nõu erinevates valdkondades.
3.2.3 Teenused teistele asutustele
Teenused teistele asutustele
Kordade arv
Osavõtjate arv
Jõhvi Keskraamatukogu
Käsitöö- ja tehnoloogiaõpetjate suveakadeemia Jõhvi PK
1
24
Virumaa pärimustantsude õpituba
4
94
Nukitsa konkurss
25
499
Kirjanduse nädal. Muinasjutukuningas HC Andersen
9
166
Teadlaste öö. Katsed, mis alati ei õnnestu
6
125
Eesti lastekirjandusest vene emakeelega lastele
3
61
Toila Vallaraamakogu
Raamatukogutunnid koolidele
6
140
Raamatukogutunnid lasteaedadele
8
168
Alutaguse Huvikeskus
Koolid, lasteaiad, noortekeskused, hoolekeskus, muuseum, kogudus
50
709
Sillamäe Linnaraamatukogu
Vestlused ja meisterdamis-tunnid seenioride
19
207
Raamatutunnid Sinimäe ja Sillamäe hooldekodudele
47
796
Raamatutunnid lastekodule
8
52
Raamatutunnid põhikoolidele
131
2087
Raamatutunnid lasteaedadele
23
353
Otsimismäng linnalaagrile
1
26
Ekskursioonid raamatukokku gümnaasiumile, koolidele ning lasteaedadele
7
124
Lüganuse Valla Raamatukogu
Purtse päevakeskus
11
50
Kiviõli Tervisekeskuse hooldekodu
11
110
Narva Keskraamatukogu
Koolid
18
435
Lasteaiad
10
214
Narva-Jõesuu Noortekeskus
1
28
Narva-Jõesuu Huvikeskus
2
36
Narva-Jõesuu. Olginа Rahvamaja
8
168
Rahvuskultuuriseltsid
14
252
Kohvik „Valge kõrvits“
8
195
Eesti Raudtee
1
49
Narva Linna Arendus (Äkkeküla)
1
109
EENA Narva klubi (FAMA kaubakeskus)
1
80
OÜ Medical Pak
1
54
Narva-Jõesuu raamatukogud
Narva-Jõesuu Põhikool
12
20
Narva-Jõesuu lasteaed
6
15
Kõige tähtsamaks loetakse tööd laste ja noortega nii raamatukogus kui ka väljaspool seda. Eelnevast tulenevalt on põhitähelepanu koostööl koolide ja lasteaedadega, et tuua lapsed raamatute ja lugemise juurde. Üritused teistes asutustes hoiavad raamatukogu kogukonna fookuses.
3.3 Innovatsioon
3.3.1 Raamatukogude pakutavad/kasutatavad innovaatilised/infotehnoloogilised võimalused
Innovaatilised/infotehnoloogilised lahendused
Mitmes raamatukogus?
Raamatukogusüsteem URRAM
24
Raamatukogusüsteem RIKS
6
Raamatukogusüsteem Sierra
0
Raamatuid saab laenutada igal ajal laenutuskapi kaudu
4
Raamatuid saab tagastada igal ajal tagastuskasti, tagastusluugi või laenutuskapi kaudu
14
Raamatukogus on iseteeninduslahendused (laenutusautomaadid)
0
Raamatukogu pakub avatud raamatukogu teenust (24/7)
0
Raamatukogu pakub kasutajatele kaugtöökohta/individuaaltööruumi
9
Raamatukogu pakub kasutajatele rühmatööruumi
13
Raamatukogu pakub kasutajatele konverentsitehnikat
12
Raamatukogu pakub kasutajatele vähemalt ühte kaamera ja mikrofoniga arvutit (nt koosolekuteks)
4
Raamatukogus saab kasutada helistuudiot (nt muusika, taskuhäälingute loomiseks)
0
Raamatukogus saab kasutada videostuudiot (nt videote, vlogide loomiseks)
0
Raamatukogus on kasutusel RFID lahendus
0
Raamatukogus on vähemalt üks AIP arvuti
27
Raamatukogus saab kasutada WiFi ühendust
27
Raamatukogus saab kasutada printerit ja/või skännerit ja/või koopiamasinat
28
Raamatukogus saab värviliselt printida
18
Muud teenused (nimetada)
3.3.2 Tähtsamad arendustegevused infotehnoloogia vallas
Jõhvi Keskraamatukogu külastajate käsutuses olevate arvutite vanus ei ületa kolme aastat. Uuendatud on töötajate arvutid ja muu nende juurde kuuluv varustus. Töötajad kasutavad kontoritarkvara Office 365, olemas on Canva täisversioon.
Alutaguse Huvikeskuse raamatukogudes uuendatakse ja täiendatakse tarkvara pidevalt. Wifi andmesidele lisati tugijaamad kvaliteedi parandamiseks. Kurtna raamatukogus lisati internetiühendusele kiirust ja mugavust, samuti ühendati maja küttesüsteem WiFi lahendusega, mis muudab reguleerimise ja jälgimise oluliselt tõhusamaks.
3.3.3 Iseteeninduslike teenuste kasutus
Jõhvi Keskraamatukogus kasutati e-kataloogi 27,2 tuhat korda, raamatukapi kasutuse kohta statistikat ei peeta, kuid keskmiselt tellitakse teavikuid raamatukappi 5-7 korda päevas. Raamatukapi kasutamine võiks olla aktiivsem.
Toila Vallaraamatukogus oli külastusi 246, otsinguid 1522 ja pikendusi 13.
Iseteeninduslikud teenused on Narva Keskraamatukogus kättesaadavad raamatukogu kodulehe kaudu. Aruandeaastal RIKSWEB iseteeninduse laenutustähtaja pikendamisi oli 156. E - pikendamist raamatukogu kodulehe vormi kaudu saadeti raamatukokku 425 korda, mis näitas, et see teenus on nõutav ja mugav kasutajatele. Narva Keskraamatukogus laenutati läbi raamatukapi 218 korda, kokku telliti 261 raamatut.
4 Kogude kujundamine
4.1 Komplekteerimise põhimõtted
Jõhvi Keskraamatukogus on kehtiv „Ida-Virumaa rahvaraamatukogude komplekteerimispõhimõtted“, kinnitatud direktori käskkirjaga nr 5/1-3 19.06.2015. 2025.aastal on plaanis dokumenti uuendada seoses muutustega raamatukogu struktuuris.
Sillamäe Linnaraamatukogu komplekteerimispõhimõtted kinnitati 2021.aastal, Narva Keskraamatukogu komplekteerimispõhimõtted aastal 2015.
Toila Vallaraamatukogul ja Alutaguse Huvikeskuse raamatukogudel dokumenteeritud komplekteerimise põhimõtteid ei ole. Kogude komplekteerimisel lähtutakse lugejate poolsest nõudlusest ja rahalistest võimalustest, arvestatakse harukogude komplekteerimisega (püütakse vältida dubleerimist) ja Jõhvi Keskraamatukogu komplekteerimisosakonna soovitustega. Eelistatud on algupärane ilu- ja lastekirjandus.
Kohtla-Järve Keskraamatukogu komplekteerimispõhimõtete juhend on aastast 2015. Komplekteerimisel lähtutakse riigi toetuse kasutamise põhimõtetest ja arvestatakse lugejate huve.
4.2 Kogude kasutatavus ja seosed lugejate sihtrühmadega
Jõhvi Keskraamatukogus on ringlus 0,79, ilma Tammiku haruraamatukoguta 0,85. eesmärk on saavutada ringlus 1,0. Sillamäe Linnaraamatukogu ringlus oli 0,65. Lüganuse valla raamatukogude ringlus oli 0,43, mis on erakordselt madal. Narva Keskraamatukogu kogude ringlus oli 1,22. Kohtla-Järve Keskraamatukogu kogude kasutatus on 0,55, mis on märk kogude korrastamise vajadusest. Jõhvi Keskraamatukogu kui maakonna keskraamatukogu on mitmeid kordi soovitanud fondid tähelepanelikult üle vaadata, kuid seda ei ole tehtud.
Kogude arendamisel arvestatakse kõikide lugejate sihtrühmadega. Palju tähelepanu pööratakse laste-ja noortekirjanduse valikule.
4.3 Raamatukogu komplekteerimine (trükis, e-raamat, audioraamat): analüüs ja hinnang
Jõhvi Keskraamatukogu hankis aasta jooksul 2143 raamatut, nendest 1732 eesti keeles. Võõrkeeltes lisandus 411 teavikut, sealhulgas 357 vene keeles, millest 223 saabus annetustena. Inglise keeles osteti 57 raamatut. Inglisekeelsete raamatute ostmine kasvab aasta-aastalt, kuigi aeglaselt. Vene keeles osteti põhiliselt liigikirjandust erinevatest Euroopa Liidu riikidest. Maha kanti 2221 raamatut, sh 342 võõrkeeltes, nendest põhiliselt vene keeles. Ühe elaniku kohta hangiti 0,19 teavikut.
Toila valla raamatukogudesse hangiti 1055 uut trükist (neist annetusi 67), millest 850 ehk ~80,5% moodustab ilu- ja lastekirjandus. Ühe elaniku kohta hangiti 0,2 raamatut ühe teeninduspiirkonna elaniku kohta. 2023. aastal said Toila valla raamatukogud 1030 uut raamatut (neist annetusi 49).
Aasta jooksul suurenes Alutaguse Huvikeskuse fond 1572 teaviku võrra. Ühe elaniku kohta hangiti 0,35 teavikut.
Sillamäe Linnaraamatukogus hangiti ühe elaniku kohta 0,37 teavikut, sealjuures aasta jooksul lisandus 4506 teavikut.
Lüganuse valla raamatukogudesse hangiti 1555 teavikut, neist 229 annetusena.
Narva Keskraamatukogu komplekteerimisosakond sai juurde ja töötles 2024. aasta jooksul 9298 teaviku. Eesti keeles 3685 eksemplari ja võõrkeeltes 3943 eksemplari, nendest 3671 eksemplari vene keeles. 2024. aastal hangitud väljaannete arv elaniku kohta oli 0,17.
Aasta jooksul hangiti Kohtla-Järve Keskraamatukogusse 3927 eksemplari. (2023. a 3804 ) Eesti keeles 3326, võõrkeeltes 601, sellest vene keeles 521 ja teistes võõrkeeltes 80 eks.
Raamatute hinnad kasvavad iga aastaga. Mõned kirjastused pakuvad oma trükiseid märgatavalt soodsama hinnaga. Näiteks kirjastus Fantaasia, Ühinenud Ajakirjad, KPD. Eram Books (endine Bestkaup) teeb küll soodushindu, aga samas Rahva Raamatul on raamatukogudele kehtivad hulgihinnad paar kolm senti odavamad. Järelkomplekteerimise võimalus on pidevalt Eesti Hoiuraamatukogu, hulgimüügifirmade või kirjastuste pakkumiste kaudu.
4.4 Perioodika komplekteerimine: analüüs ja hinnang
Jõhvi Keskraamatukogusse tellitakse enamus Eestis ilmuvaid ajalehti ja ajakirju, üksikud veel olemas olevad venekeelsed ajakirjad. Seoses venekeelse perioodika osakaalu olulise vähenemisega saame rohkem tellida inglisekeelset perioodikat. Kokku oli tellitud 99 väljaannet.
Toila valla raamatukogudesse oli tellitud 30 nimetust ajakirju ja 14 nimetust ajalehti. Perioodika laenutused moodustasid 10,5% laenutuste koguarvust.
Alutaguse valla raamatukogudesse on tellitud kokku 74 nimetust ajakirju ja 25 ajalehti, Sillamäe Linnaraamatukokku vastavalt 22 ja 13. Ostetud on Postimehe digiväljaanne.
Lüganuse vallaraamatukogudesse on tellitud suuremad Eesti ilmuvad ja regiooni kohalikud ajalehed, lai valik ajakirju, DelfiPostimehe ja Õhtulehe digiväljaandeid.
Kohtla-Järve Keskraamatukogul tuli teha väheste finantsvõimaluste tõttu korrektiive ja mitmed väljaanded jäid harukogudele tellimata.
Olemas on ligipääs digiväljaannetele, kuid nende kasutamise aktiivsus on lähedane nullile. Raamatukogudes püütakse digiväljaandeid igati populariseerida, kuid seni ei ole tulemust.
4.5 Muude väljaannete komplekteerimine: analüüs ja hinnang
Sillamäe Linnaraamatukogusse komplekteeriti 7 eksemplari auviseid. Narva Keskraamatukogus osteti auviseid põhiliselt kunstiosakonna kogusse, kokku 51 eksemplari. Prioriteediks olid eesti autorite ja esitajate helisalvestised. Seoses eestikeelsele õppele üleminekuga soetasime ka juurde õppematerjale, arendavaid mänge ja mänguasju.
4.6 Esemete komplekteerimine: analüüs ja hinnang
Esemetest on Jõhvi Keskraamatukogu komplekteerinud eelkõige lastekirjanduse osakonna tarbeks hariduslikeks tegevuseks ja ürituste käigus kasutatavaid esemeid, sealhulgas lauamänge ja mänguasju.
4.7 Annetuste osakaal kogude juurdekasvust
Jõhvi Keskraamatukogule annetati 426 teavikut, neist üle poole venekeelsed teavikud. Annetused moodustasid ligi 19% aasta jooksuli juurde tulnud teavikutest.
Toila valla raamatukogude kogude juurdekasvust moodustasid 6,3% annetused, Alutaguse Huvikeskuse raamatukogudes oli annetuste ja muul teel saadud trükiste osakaal kogude juurdekasvust 224 eksemplari, mis moodustab 13,5%. Sillamäe Linnaraamatukogusse saadi annetustena 198 teavikut ehk 4% kogude juurdekasvust.
Läbi annetuste saabus Narva Keskraamatukokku 2024. aastal raamatukokku 808 teavikut. Seoses Narva Soldino kooli sulgemisega osa kogust annetati Narva Keskraamatukogule. Suurem osa koduloo annetusest pärinevad eraarhiividest.
Kohtla-Järve Keskraamatukogus oli annetuste osakaal oli 2024. aastal 8,25%.
4.8 Inventuurid ja mahakandmised
Jõhvi Keskraamatukogus kanti maha 2286 teavikut, sh 342 vene keels. Ilu-ja lastekirjandust kanti maha kokku 785.
Toila valla raamatukogudes kanti maha 526 teavikut, Alutaguse Huvikeskuse raamatukogudes 4448 teavikut, Sillamäe Linnaraamatukogus 2795 eksemplari, Lüganuse valla raamatukogudes 2683.
2024. aastal algas Narva Keskraamatukogu Kreenholmi raamatukogu kogu optimeerimine seoses kolimisega. Eemaldati kulunud eksemplarid ja sisu poolest vananenud teavikud. Kokku kanti maha 31470 teavikut. Narva Keskraamatukogu kogust kanti maha 3540 eksemplari, Energia raamatukogu kogust 2667 eksemplari ja Kreenholmi raamatukogu kogust 25263 eksemplari.
Kohtla-Järve Keskraamatukogus kustutati raamatud, mis olid kaotanud esteetilise vormi, sisult vananenud või ei olnud lugejad aastaid huvi tundnud. Süsteemis kustutati auviseid ja elektroonilisi teavikuid 277. Põhjuseks näiteks vananenud kandja videokasseti näol.
5 Lugejateenindus ja raamatukoguteenused
5.1 Lugejaküsitlused
2024. aasta kevadel viidi Jõhvi Keskraamatukogus läbi külastaja rahulolu- uuring. Küsitluses osalejate arv jäi oodatust väiksemast, kuid vastanud hindasid raamatukogu pakutavaid teenuseid ja üritusi kõrgelt. 98% hindas oma viimast külastust positiivseks. Kolmandik vastanutest oli osalenud raamatukogu poolt korraldatud üritustel.
5.2 Üleriigilise rahulolu-uuringu tulemused
Rahuloluküsitluse tulemus Idas-Virus oli 9,66. Eestis tervikuna oli rahuloluküsitluse indeks väga kõrge, erinevused jäid aritmeetilise vea piiresse.
Jõhvi Keskraamatukogu rahuloluindeks oli 9,8. Külastajate hinnangud olid väga positiivsed, paljud kiitsid raamatukoguhoidjate sõbralikkust ja pädevust, teeninduse kiirust ja sageli toimuvaid huvitavaid üritusi. Muudatuste osas oli kõige rohkem märgitud uue maja/suuremate ja kaasaegsemate ruumide vajadust. Mõnel korral kurdeti uue venekeelse kirjanduse vähesust.
Narva Keskraamatukogus osales küsitluses 537 inimest, mis on märkimisväärne osalus, arvestades, et küsitlus viidi läbi eesti keeles. Mõned inimesed, kellel oli raskusi eesti keeles lugemisega, valisid vastamisest loobumise. Vaatamata sellele, oli raamatukogu kasutajate rahuoluindeks oli 9,5.
5.3 Raamatukogu kasutamine ja teenused
Raamatukogudes on kättesaadavad väljatrükk, paljundamine, skaneerimine jne. Raamatukogu tasulise teenusena pakuti saali üürimist näiteks Jõhvi Keskraamatukogus ja Sillamäe Linnaraamatukogus.
Kasutajate nõustamine ja abistamine erinevates küsimustes toimub igapäevaselt.
Jätkuvalt juhendati inimesi erinevate veebiteenuste tegemisel: pangatehingutel, digiallkirjastamisel, CV-de koostamistel, piletite ostmisel jne.
Veebilehe ja e-kataloogi kaudu saab kasutada e-teenuseid: reserveerida teavikuid, pikendada laenutusi, teha otsingut raamatukogukataloogist jne.
5.3.1 Avalikule teabele ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse elektroonilistele teenustele juurdepääs
Jõhvi Keskraamatukogu AIP arvutid on ostetud kahe viimase aasta jooksul ning vastavad nõutavatele parameetritele. Arvuteid võiks olla rohkem, aga enamate töökohtade jaoks ei ole ruumi.
Sillamäe Linnaraamatukogus ei ole kasutajatele suunatud arvutipark keskmiselt vanem kui 5 aastat ning raamatukogus on olemas avalik WIFI võrk, koopiate tegemise ja skaneerimisvõimalus.
Lüganuse valla Lüganuse raamatukokku osteti 2 uut AIP arvutit.
Kohtla-Järve Keskraamatukogus on kõik AIP arvutid vananenud ja vajavad väljavahetamist.
5.3.2 Muudatused ja uuendused teeninduskorralduses ning teenustes, sh e-teenustes
Seoses Narva Keskraamatukogu Kreenholmi raamatukogu kolimisega ajutisele teeninduspinnale muutus teeninduskorraldus. Ühendati laenutusosakond ja lasteosakond. Alates juunikuust korraldati Kreenholmi raamatukogu üritusi Narva Rahvaste Maja saalis.
5.3.3 Lugejad
Lugejad 2023
Lugejad 2024
Muutus (+-)
25112
23861
-1251
5.3.4 Külastused
Külastused 2023
Külastused 2024
Muutus (+-)
323949
310395
-13554
5.3.5 Laenutused
Laenutused 2023
Laenutused 2024
Muutus (+-)
789299
770503
-18796
Laenutuste arv vähenes Jõhvi Keskraamatukogus 1,3%, mis on laenutuste koguarvu juures marginaalne. Tõenäoliselt on see tingitud uue venekeelse ilukirjanduse puudumisest. Eeldati, et laenutuste arv võib eelnimetatud põhjusel langeda kuni 10%, kuid seda ei ole juhtunud.
Alutaguse Huvikeskuse Kuremäe raamatukogu oli remondis, samas väheneb ka elanike hulk väiksemates teeninduspiirkondades. Sillamäe Linnaraamatukogus laenutuste arv suurenes, kuigi lugejate arv vähenes.
Narva Keskraamatukogu laenutuste arvu kasvu saab selgitada mitmete turunduskampaaniatega.
Narva-Jõesuu raamatukogudes vähenes nii külastuste kui ka laenutuste arv seoses Vaivara raamatukogu sulgemisega ja Olgina raamatukogu on alates 2024.a novembrist remondis ning külastajatele suletud.
5.3.6 MIRKO teenus
Jõhvi Keskraamatukogu osaleb MIRKO teenuses. Aasta jooksul liikus 409 teavikut.
Narva Keskraamatukogu osaleb üleriigilises MIRKO teenuses alates 2022. aastast. 2024. aastal teenuse kaudu teostati 218 laenutust ja 131 pikendust. Narva Keskraamatukogust laenutati rohkem eestikeelseid raamatuid nii eesti- kui ka tõlgitud ilukirjandust ning kaasaegset aimekirjandust.
5.3.7 Ülevaade RVL teenusest
RVL teenuse kasutamine oli Jõhvi Keskraamatukogus umbes poole väiksem aasta varasemat ajast.
Raamatukogu
RVL välja
RVL sisse
Jõhvi KRK
451
549
Toila Vallaraamatukogu
126
115
Alutaguse Huvikeskus
77
75
Lüganuse Valla Raamatukogu
51
136
Narva Keskraamatukogu
0
0
Kohtla-Järve Keskraamatukogu
121
20
5.3.8 Infopäringud
Päringud 2023
Päringud 2024
Muutus (+-)
14380
7230
-7196
Päringute arvu suur vähenemine on seotud päringu definitsiooni täpsustumisega.
Peamised teemad on seadused, kodulugu (näiteks sooviti leida vanu pilte Jõhvist, artikleid kohaliku lehe vanadest aastakäikudest), busside sõidugraafik, seoses koolitööde ja referaatidega, reisikirju ja andmematerjale riikide kohta. Jõhvis esitati palju küsimusi uue raamatukogu kohta. Tunti huvi selle asukoha ja arhitektuuri kohta. Lisandusid küsimused petturite ja petukirjade (petturluse) kohta. Küsitigi konkreetselt: kas see on pettus? On küsitud, kus miski asub, kus midagi toimub (ilmselt Ukraina põgenike tõttu). Inimesi on huvitanud, kus saab tõlkida juriidilisi dokumente vene keelest eesti keelde. Soovitud on nii notariaalselt tõestatud tõlget kui ilma tõestuseta tõlget.
5.3.9 Virtuaalüritused, -koolitused ja -näitused
Narva Keskraamatukogu virtuaalürituste hulka kuuluvad Teams’i kaudu korraldatud ettelugemised „Lugemisring“ erivajadustega inimestele Hoolekandeteenuste kodudest. Kohtumised toimusid reedeti terve aasta jooksul. Kokku viidi läbi 47 kohtumist, kuulajaid olid igal kohtumisel umbes 80. Kohtumiste teemad olid erinevad: tähtpäevade tähistamine, kirjandus, autorid, peategelased, loodus, etikett, tervislik eluviis, muinasjutud. Põhiliselt loeti positiivseid lasteraamatuid, sest keskustes elavad vaimu- ja liitpuudega inimesed.
YouTube saated lõid Narva Keskraamatukogu raamatuhoidjad ürituste kava põhjal. Kokku loodi 2024. aastal 19 videot, kus loeti ette katkendeid teostest. YouTube saated on järele vaadatavad. Kokku vaadati NKR YouTube kanali 26724 korda.
Kohtla-Järve Keskraamatukogus toimus kunstnik-kosmisti, Ukraina Rahvusliku Kunstnike Liidu liikme Larisa Zahhartšuk-Dementjeva virtuaalnäitus „Muutumine“ esitlus ja virtuaalne kohtumine kulturoloog Marina Loginovaga, samuti Tatjana Nadtotši raamatu „Хрустальный мост детствa“ esitlus. Läbiviija kulturoloog Marina Loginova
5.3.10 Tasulised teenused
Milliseid tasulisi teenuseid raamatukogud pakuvad? Valige loetelust sobivad
☒ Printimine, paljundamine
☒ Ruumirent
☒ Üritused
☐ Materjalikulu (nt 3D-printimine, laserlõikur jne)
☒ Muu (nimetada): kiletamine
5.4 Laste- ja noorteteenindus
Lug-d 2023
Lug-d 2024
Muutus (+-)
Külast-d 2023
Külast-d 2024
Muutus (+-)
Laenut 2023
Laenut 2024
Muutus (+/-)
8149
7704
-445
108321
102054
-6267
109332
102682
-6650
Jõhvi Keskraamatukogu lastekirjanduse osakonnas registreeriti 132 esmakordset lugejat. Lugejaid on ka väljastpoolt raamatukogu teeninduspiirkonda. Langenud on erivajadustega laste arv, sest kool on raamatukogust varasemast kaugemal. Eelkooliealisi lugejaid/külastajaid on 73.
Palju kasutamist leiab paari aasta eest sisse seatud mängutuba, kus käiakse nii pere- kui ka sõpruskonniti. Suuremad lapsed kasutavad mängutuba õppimiskohana.
Koolivaheaegadel toimuvad meisterdamise ja mängude päevad, igal laupäeval tädi Reeda jututuba, tähistatakse erinevaid tähtpäevi, osaletakse Jõhvi valla üritustel (Jõhvi päev, muuseumiöö, isadepäev, miklilaat jne).
01.01.2025. aasta seisuga oli rahvastikuregistri andmetel Narva linnas 8494 last. Võrreldes 01.01.2024. aasta andmetel laste arv vähenes 440 võrra (4,93%), mis mõjutas koos teiste teguritega raamatukogu lasteosakonna lugejate, külastuste ja laenutuste arvu.
Lasteosakonna sündmusi saavad kasutajad jälgida Narva Keskraamatukogu Lastekas veebilehel ja Facebookis. Üritused kajastati ERR-i „Aktuaalses kaameras“ ja Raadio 4-s.
Raamatukogude töötajad korraldavad väga aktiivselt üritusi/tegevusi põhikoolides ja lasteaedades.
Kohtla-Järve Keskraamatukokku osteti 471 eksemplari raamatuid, sealhulgas eesti keeles 433, võõrkeeltes 38, neist vene keeles 35.
Osadel juhtudel laenutavad laste asemel neile raamatuid ka lapsevanemad.
5.4.1 Laste- ja noortekirjanduse komplekteerimine
Jõhvi Keskraamatukogu lastekirjanduse osakonda saabus raamatuid 541, kustutati 256. Ostetakse suurema valikuga, eelistatult eesti autorite teoseid ja nende tõlkeid teistesse keeltesse. Venekeelseid raamatuid osteti 35, annetusena saadi 19, võõrkeelseid kokku 63. Lisandus lauamänge, tegelusraamatuid, raamatutegelastest mänguasju. Tõusnud on koomiksite ja ajakirjade laenutused (tellitud nimetusi 5). Ilmumise lõpetas „ Minu Maailm“.
Toila valla raamatukogudesse saabus laste- ja noortekirjandust 231 eksemplari, sellest 114 eksemplari (~50%) oli algupärane lastekirjandus. Laste- ja noortekirjandus moodustab ~22% kogu aasta jooksul saabunud teavikute arvust.
Narva Keskraamatukogu lastekirjanduse osakond sai 2024. aastal juurde 2441 väljaannet sh 1864 raamatut. Kõik muudatused raamatukogu e-keskkonnas RIKS tehakse nii komplekteerimisosakonna töötajate kui ka lastekirjanduse osakonna töötajate poolt, sh märksõnade lisamine, kohaviidete täpsustamine, mahakandmised jms. 2024. aastal soetati lastekirjanduse osakonda lai valik arendavaid õuemänge ja mänguasju, mis tulenes mitmest olulisest tegurist. Eelkõige käivitati kampaania, mille raames pakkusid raamatukoguhoidjad koju laenutatava raamatu juurde temaatilisi mänguasju, mis seostuvad raamatu tegelaste ja sisuga. Näiteks saavad lapsed laenutada Andrus Kivirähki raamatu „Leiutajateküla Lotte“ juurde pehme mänguasja Lotte või tema sõprade kujul.
Jätkuvalt laenutatakse enim klassivälist kirjandust, palju lugemisvara tuleb tellida RVL kaudu. Tekkinud on küsimus, kas tellida antud õppeaastal nõutavat juurde või kasutada RVL. Tagasi on tulnud aastaid unustuses olnud raamatud, pidevalt muutuvad õppekavad ja õpetajate “maitsed”. Kuna aastakümneid on kohustuslik lugemisvara propageerinud ühtesid ja samu raamatuid, siis peaks mõtlema selle peale, kas raamatukogud peavad sellega kaasa minema või minimeerida selliste raamatute kättesaadavust. Siis jõuaks ka uuem kirjandus õpilaste lugemislauale. Seoses üleminekuga eestikeelsele õppekavale kasutavad vene koolid palju eestikeelseid raamatuid ning eriti on oodatud eesti kirjanduse tõlked vene keelde (kasutamiseks paralleeltekstina ja lapsevanematele eesti keele õppimiseks). Lasteosakonnas on selliste raamatute koos laenutamine märgatavalt tõusnud.
Laste- ja noortekirjandus on üks komplekteerimise prioriteetidest.
5.4.2 Laste ja noorte lugemisharjumuste kujundamine, arendamine ja üritused
Jõhvi Keskraamatukogu töötas aktiivselt laste ja noortega. Mitmete üritustega kaasati maakonna põhikoolid, kus töötajad käisid üritusi läbi viimas.
Nukitsa konkursist võttis osa 522 õpilast mõlemast Jõhvi koolist ja Sipsiku lasteaiast. Perepäeval “Vahva rätsep” koostöös Kiikla näiteringiga osales 42 inimest. Osaleti oma lugemispesaga Jõhvi päeval, muuseumiööl, isadepäeval, mihklilaadal. Lapsed kasutavad meisterdamiseks põhiliselt annetatud taaskasutusmaterjale, õppides asju korduvalt kasutama, leidlikkust üles näitama. Käsitöötuba lastele neljapäeviti (23 korda 85 õpilasele). Lapsed ei suuda üht asja mitu päeva meisterdada ja tahavad kiiresti jõuda oma töödega valmis. Koolivaheaja meisterdamispäevi 14 korda 102 õpilasele. Käsitöötuba korraldati jõulude eel Jõhvi Kesklinna Kooli 1. klassidele. Ekskursioone (10) ja raamatutunde (31) viidi läbi 742 õpilasele. Teadlaste ööl korraldati tunnid “Katsed, mis kunagi ei õnnestu” koos raamatunäitusega (6 korda 125 õpilasele). Muuseumiööl korraldas lastekirjanduse osakond aardejahi “Saja aasta tagune seiklusmatk Jõhvis” koos Alutaguse noorkotkastega, mis leiti H. Viirese raamatust “Huntide reekviem”. Suvel tutvustati lastele programmis “Risti- rästi läbi Eestimaa” 11 korral erinevaid Eestimaa paiku, kuhu lastega reisida. Kõik paigad olid seotud konkreetse lasteraamatuga (H. Käit “Suur suveseiklus Sillamäel“, S. Laidla“Toometondu”). Alutaguse Huvikeskuse raamatukogudest Mäetaguse lasteaias oli emakeelepäeval raamatute ettelugemine, Iisaku raamatukogus ettelugemispäev ja osaleti maakondlikul ettelugemise võistlusel „Ida pool päikest ja lääne pool kuud“, Pagaril toimusid traditsioonilised perepäevad, koos küpsetamiste, mõistatuste lahendamiste ja erinevate mängude ning meisterdamistega. Sillamäe Linnaraamatukogus neli päeva kestnud etlejate konkursil „Kohtume raamatukogus!“ osales 138 last ja noort. Tähelepanu osutati puuetega inimestele: etlemiskonkursi „Kohtume raamatukogus!“ avas pime neiu, kes luges luuletusi ja mängis flööti; lasteürituste sari „Elu õppetunnid“ oli pühendatud puuetega inimestele, kes said kuulsaks, nende hulgas Eesti paraujuja Matz Topkin, Stephen Hawking, Helen Keller jt. Suveprogrammi „Nutikas laps“ käigus toimusid lõbusad katsed matemaatikas, lugemises, võõrkeeltes.Lüganuse Valla Raamatukogu Sonda, Püssi ja Kiviõli raamatukogudel on hea koostöö lasteaedaega. Toimuvad temaatilised lastehommikud lasteaialastele ja raamatukogutunnid algklassi õpilastele. Narva Keskraamatukogu lasteosakond jätkab koolide ja peredega koostööd, pakkudes inspireerivat ja õppimist soodustavat keskkonda. 2024. aastal loodi mitmekesine keskkond, kus lapsed said arendada oskusi, õppida ja veeta aega kasulikult. Lasteosakond korraldas aruandeperioodil 349 üritust lastele, 129 raamatukogutundi, 96 väljapanekut ja 5 näitust. Kohtla-Järve Keskraamatukogus tekitas lastes suurt huvi lugemiskoer. Raamatukogu lugemisnurgas on suur valik lastele kättesaadavaid entsüklopeediaid, loodusteaduse alaseid-, mängu ja heliraamatuid.
5.5 Raamatukogu kui kogukonnakeskus
Kohalikku pärandit jäädvustav, elukestvat õpet toetav ja vabaaja võimalusi pakkuv kultuurikeskkond.
Raamatukogus käiakse lisaks tavapärasele raamatute laenutamisele ka Internetis surfamas, suhtlemas, näitustel ja üritustel, IT-abi saamas, keelekohvikutes, saavad kokku harrastusklubid, viimasel aastal on kasvanud raamatukogu kasutamine kaugtööks.
Üritused/tegevused 2023
Üritused/tegevused 2024
Muutus (+-)
3828
3406
-422
Üritused/tegevused
Arv
Kirjandusega seotud näitused ja väljapanekud
764
Lugejate kohtumised kirjanike ja kirjandustegelastega
64
Lugejamängud ja -võistlused
33
Kodulooga seotud sündmused ja väljapanekud
58
Kunsti- või käsitöönäitused
93
Kontserdid või muusikasündmused
34
Info-, meedia- ja digipädevuste alane nõustamine ja juhendamine
1016
Üldharivad loengud ja töötoad
168
Muud (nimetada) Filmi-ja teatriõhtud, rohelaat, kirjandusloengud, näitused
76
Kord kuus toimus Jõhvi Keskraamatukogus reisijuttude õhtu, pensionäride sõpruskond käis lauamänge mängimas. Jõhvi päevade ajal korraldas raamatukogu Jõhvi ajalooretke vene emakeelega inimestele. Retkel käis kaks gruppi, aga soovijaid oli rohkemgi. Koostöös Ida-Virumaa Kutsehariduskeskusega anti IT-abi, mis oli eriti populaarne vanemaealiste seas. Traditsiooniks on saanud eesti kirjanduse päeva tähistamine lipu heiskamisega raamatukogule ja meeskonnamäng eesti kirjandusest Jõhvi põhikooli õpilastega. Teist aastat tegutses eesti keele kohvik vabatahtliku eestvedamisel. Eelmisest sügisest avati ka teine grupp. Kord kuus viib vallavalitsus raamatukogus läbi kokkusaamisi kogukonnaga. Kokku toimus täiskasvanutele 135 üritust/tegevust, kus osales üle 2500 inimese.
Filmiõhtu „Elu ja armastus” Toila Vallaraamatukogus – raamatukogutöötaja tegi enne filmi ülevaate romaani saamisloost.
Eesti rahvuste päeval, mis on pühendatud kõigile Eestimaal elavatele rahvustele, toimus Sillamäe Linnaraamatukogus kasutatud raamatute laat Viru puiesteel, Venemaalt põgenenud äsjane Sillamäe elanik mokšalanna Vera Savkina esitles oma digiraamatut "Minu Mokšania". -Väga polulaarne oli ajalehe "Põhjarannik" ajakirjanike Sirle Sommer-Kalda ja Erik Kalda juhitud meediaklubi.
Lüganuse valla raamatukogudes käis koos luule- ja muusikaklubi Nostalgia, Sonda raamatukogus toimusid igakuiselt ELKS (Eesti Looduskaitse Selts) Sonda osakonna loodusõhtuid. Sonda raamatukoguhoones asub ka emakeelepäeva algataja Meinhard Laksi muuseum, mis on väga olulisel kohal kohaliku pärandi jäädvustamisel.
Narva Keskraamatukogu kirjandusega seotud üritused: „Kirjanduslik neljapäev“ kohvikus „Valge kõrvits“ , Narva Keskraamatukogu „Kirjanduslik salong“ , aastaringselt toimus üritus koguperele „Peretund“. Lugejate kohtumised kirjanike ja kirjandustegelastega olid näiteks Ohio osariigis asuva Kenti ülikooli vene keele ja tõlketeaduse professor ning Ameerika kirjaliku ja suulise tõlke uuringute ühingu president Brian Baeriga; muusiku, helilooja ja kirjaniku Mikk Targoga.
Kohtla-Järve Keskraamatukogu olulisemad üritused olid A. Martõnovi kirjanduslik sari KRK lugemissaalis „Kirjanik ja aeg“, kirjanduslik sari Ahtme haruraamatukogus „Kohtume raamatukogus“ - loengud ja ettekanded erinevatest kultuuritegelastest, emakeelepäeva tähistamine lugemissaalis ja lastekirjanduse osakonnas koostöös Kohtla-Järve kooli Intellekt õpilaste ja lasteaia Mesimumm lastega. Osalesidlugejad, lapsevanemad ja linnapea. Traditsioonilised kevad- ja jõulukontsertid lugemissaalis, kus esinesid Kohtla-Järve Kunstide Kooli lapsed ja õpetajad.
Nii ühekordsed üritused kui ka regulaarsed tegevused hoiavad raamatukogu kogukonna kokkusaamise ja suhtlemise kohana. Raamatukogu on kujunenud kohaks, kus toimub väga mitmekülgne tegevus nii raamatukogu töötajate eestvedamisel kui ka kogukonnaliikmete initsiatiivi tulemusena.
Koolitused 2023
Koolitused 2024
Muutus (+-)
1494
1722
228
Jõhvi Keskraamatukogus vajasid koolitusi peamiselt vanemaealised ja põhiliselt vene emakeelega inimesed. Koolituste seas on levinumad nutitelefoni seadistamine, erinevate äppide installeerimine, internetiotsingute tegemine, e-posti kasutamine jms. Rühmakoolitused raamatukoguprogrammi Urram, e-teenuste kasutamise teemadel. Kolmel korral pakkusid raamatukogud tuge digiõppe tundidele, mis toimusid programmi Tark maaelu raames.
Narva Keskraamatukogu Ameerika Keskuses töötas vabatahtlikuna programmi English Teaching Assistant Award raames noor õpetaja Ameerika Ühendriikidest. Ta õpetas inglise keelt kõigile huvilistele. Koolitusrühmade kiire täitumine viitab koolituste kõrgele tasemele. Koolitused ja teenused on osutunud äärmiselt kasulikeks ja toetanud kohaliku kogukonna arengut, pakkudes inimestele teadmisi ja oskusi, mis aitavad neil paremini kohaneda digiajastu väljakutsetega ja tugevdada oma igapäevaelu. Narva Keskraamatukogu on oma teenustega tõestanud oma rolli hariduse ja kogukonna toetajana.
5.5.1 Koostööpartnerid
Milliste asutuste, organisatsioonide, isikutega on aruandeaastal koostööd tehtud: üldistav kokkuvõte. Hinnang koostööle.
Lääne-Virumaa Keskraamatukogu, Eesti Lastekirjanduse Keskus, Rahvusraamatukogu, ERÜ, Andras, Kultuuriministeerium, Eesti Rahvusraamatukogu, Tallinna Keskraamatukogu, Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing, Eesti Roerichi Ühing, ajakiri „Täheke“ Eesti Raudtee, Eesti Töötukassa, Integratsioon SA, Eesti Inimõiguste Keskus, Mondo MTÜ, Peaasjad MTÜ, Tallinna Ülikool; mäluasutused: Eesti Panga Muuseum, Eesti Meremuuseum, Tallinna Linnamuuseum, ajakiri „Eesti Naine“, Viru Instituut, Viljandi Linnaraamatukogu, Mihkli kirik, Jõhvi Muuseumi Selts, Jõhvi Vallavalitsus, Kiikla näitering, tantsurühm „Gevi“, Voka Avatud Noortekeskuse ja Toila valla Spordi- ja Kultuurikeskus, Alutaguse hoolekeskus, Kurtnal noortekeskus ja VR Koda, Kiiklas MTÜ Maadaam, AS Hoolekandeteenusete Sillamäe Kodu ja AS Hoolekandeteenusete Sinimäe Kodu; Integratsiooni SA Narva Eesti keele maja, Ukraina Kaasmaalaskond Sillamäe Vodograi, Henrich Hanseni Nimeline Narva Muinsuste SeltsNarva Kunstiresidentuur, Sillamäe Lastekeskus, keeltekool Likool, Narva Noortekeskus, Ida-Virumaa Koerasõprade Klubi „Lucky“, Narva teenekate õpetajate selts, Narva klubi „28 петель“, EENA Narva klubi, MTÜ Narva mälumänguklubi, EENA Narva Klubi, MindHub programming school for kids, MTÜ Laste õppekeskus Vikerkaar, Narva Muinsuskaitse Selts, MTÜ Narva Meediaklubi MTÜ, Sinimäe kool, Narva-Jõesuu kool, Narva-Jõesuu lasteaed, Sinimäe Kodu, kirjanikud, koduloolased, reisijuttude rääkijad jt.
Koostööl erinevate organisatsioonide ja eraisikutega on oluline roll raamatukogu ürituste ja tegevuste korraldamisel ja nende mitmekülgsuse tagamisel. Piiratud rahaliste võimalustega raamatukogudele on hea koostöö eriti oluline. Aktiivsel koostööl väga erinevate partneritega on oluline roll kogukonnatunde hoidmisel ja süvendamisel.
6 Raamatukogu turundus
6.1 Turunduskanalid
Millised olid aruandeaastal peamised kanalid raamatukoguteenuste tutvustamiseks? Valige sobivad
☒ Raamatukogu koduleht
☒ KOV-i koduleht
☒ Sotsiaalmeedia (nimetada kanalid, nt Facebook, Instagram, TikTok, Youtube jne)
☐ Raadio
☒ Televisioon
☒ Ajalehed, ajakirjad
☒ Välireklaam (nt plakatid, ekraanid)
☐ Muud (nimetada)
Jõhvi Keskraamatukogu turundab oma üritusi ja tegevusi valla ja maakonna ajalehtedes, raamatukogu infostendil, Facebookis ja kodulehel. Oluline kanal on info liikumine suust suhu. Üritusi on palju ja huvilised on harjunud reklaami jälgima.
Sillamäe Linnaraamatukogu töötajad esinesid kohalikus televisioonis, räägiti raamatukogus toimuvatest sündmustest ja pakutavatest teenustest. Anti ka mitmeid intervjuusid, kokku 16 korda.
Narva Keskraamatukogu kasutas YouTube'i platvormi, et jagada raamatute ülevaateid, lugemissoovitusi, lugemisväljakutseid või isegi lugude ette lugemist, et inspireerida inimesi lugema ja laenutama raamatuid raamatukogus. Aruandeaastal loodi 19 videot, mis jälgijad vaatasid 26724 korda. Raamatukogu tv-ekraanil jooksis Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse praktikantide poolt valminud lasteosakonna teenuseid tutvustav lühivideo ja raamatukogu teenuseid tutvustav multifilm.
6.2 Väljaannete publitseerimine
Ajakiri Raamatukogu 4/2024 kaks artiklit
L. Rand „Kaardistasime maaraamatukogude olukorda”
A. Õras „13. jaanuaril meenutati Pagari pargis taaslavastusega Vabadussõjas toimunud Pagari lahingu 105. aastapäeva“.
E. Raudar „Kurtna Seltsimaja ja kogukonna tegemistest esimesel poolaastal“, „Atsalama Maitsemeister 2024 on Reet Rebban“ ja „Kurtna Seltsimaja tegemistest aasta viimasel veerandil“.
R. Linnard „Kiiklas mängitakse nukkudega“.
H. Väljaotsa „Iisaku raamatukogul on nüüd õueraamatukogu“ Rand „Maaraamatukoguhoidjad uurisid Jõgeva kanti”
Rus. Postimees Narva Keskraamatukogu raamatukoguhoidja artiklid „Жителям Нарвы на заметку: 15 доступных возможностей изучать эстонский язык в библиотеке“, „Учительница из США в одиночку прошла пешком с севера на юг всю Эстонию: зачем?“
7 Eesmärgid tulevaks aastaks
Uued suunad arengus lähtuvalt raamatukogude ja/või KOV-ide arengukavadest, kavandatud muudatused, peamised eesmärgid.
Jätkatakse aktiivselt ürituste korraldamist. Tähelepanu keskmes on Eesti Raamatu Aasta ja paljud üritused sellega seotud.
Jõhvis nõuab palju tähelepanu kogukonnakeskuse-raamatukogu uue maja projekteerimisega seotu, et tulemus saaks võimalikult parim ja vastaks raamatukogu eesmärkidele ning vajadustele võimalikult pikka aega.
Algab uue kogukonnamaja-raamatukogu ehitus Voka alevikus.
Seoses Jõhvi ja Toila valdade ühinemisega seisab ees rahvaraamatukogude ühendamine ja ühise arengukava väljatöötamine.
Vastavalt Sillamäe linna arengukavale kolib haruraamatukogu vabanenud põhikooli hoonesse.
Narva on 2025. aastal soome-ugri kultuuripealinn, millega seoses planeeritakse rida üritusi.
Algab uue kogukonnamaja-raamatukogu ehitus Voka alevikus.
Narva Keskraamatukogu Kreenholmi raamatukogu kolimine uutesse ruumidesse ning raamatukogu tegevuse taaskäivitamine. Lisaks toimub Kreenholmi raamatukogu kogu korrastamine ja optimeerimine, et tagada ruumide parem kasutamine ja teenuste kvaliteet.
/allkirjastatud digitaalselt/
Eve Kottise Direktor Jõhvi Keskraamatukogu