Rahandusministeerium
[email protected] 26.02.2025 nr 4/34
Koopia:
Riigikogu rahanduskomisjon
[email protected]
Maksu- ja Tolliamet
[email protected]
[email protected]
Ettepanek avaldada maksuhalduri veebilehel
äriühingu poolt tasutud julgeolekumaksu
summa (2 protsenti ettevõtte kasumilt)
Lugupeetud Jürgen Ligi!
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) pöördub Rahandusministeeriumi poole ettepanekuga lisada maksukorralduse seadusesse põhimõte, et maksuhaldur avaldab oma veebilehel äriühingu poolt kvartali ja majandusaasta jooksul tasutud julgeolekumaksu summa (2 protsenti ettevõtte kasumilt). Järgnevalt selgitame lähemalt oma ettepanekut.
2026. aasta 1. jaanuaril jõustub julgeolekumaksu seadus, mille kohaselt maksustatakse residendist äriühingu majandusaasta kasum ja mitteresidendist äriühingu Eestis asuvale püsivale tegevuskohale omistatud kasum julgeolekumaksuga, mille määr on kaks protsenti. Viidatud seaduse kohaselt on residendist äriühing ja Eestis püsivat tegevuskohta omav mitteresidendist äriühing kohustatud tasuma iga kvartali kolmanda kuu 10. kuupäevaks Maksu- ja Tolliameti pangakontole julgeolekumaksu avansilise makse.
Kaubanduskoda teeb ettepaneku täiendada maksukorralduse seaduse §-i 27 uue lõikega, mille kohaselt avaldab maksuhaldur oma veebilehel äriühingu kvartali ja ka majandusaasta jooksul tasutud julgeolekumaksu summa (2 protsenti ettevõtte kasumilt). Kuna julgeolekumaksu seadus näeb ette, et äriühing on kohustatud esitama maksuhaldurile deklaratsiooni majandusaastal teenitud julgeolekumaksuga maksustatava kasumi kohta ning tasuma nimetatud kasumilt julgeolekumaksu hiljemalt järgmise majandusaasta üheksanda kalendrikuu 10. kuupäevaks, siis tuleks maksuhalduril lisaks avansilistele maksetele avaldada ka julgeolekumaksu summa äriühingu kasumilt aasta kohta.
Ettepaneku eesmärk on näidata avalikkusele, kas ja kui palju on konkreetne äriühing tasunud julgeolekumaksu (2 protsenti ettevõtte kasumilt). Seeläbi võib paraneda ka äriühingute suhtumine julgeolekumaksu maksmisse, sest ettepaneku elluviimisel saab iga äriühing nii klientidele, äripartneritele kui ka ühiskonnale läbipaistvalt näidata, kui palju on äriühing tasunud julgeolekumaksu ja selle abil täiendavalt panustanud Eesti kaitsevõime arendamisse ja julgeolekuinvesteeringutesse.
Kaubanduskoja ettepaneku jõustamine ei suurenda äriühingute koormust ega kulusid, sest äriühingud ei pea esitama maksuhaldurile täiendavaid andmeid. Kuna julgeolekumaksu tasumine toimub avalikkusele kättesaadava majandusaasta aruandes sisalduva maksueelse kasumi alusel, siis ei kaasne tasutud julgeolekumaksu summa avalikustamisega ka ärisaladuse või muu konfidentsiaalse info avalikustamist.
Tasutud julgeolekumaksu summa avaldamine ei ole meie hinnangul ebamõistlikult koormav ka maksuhalduri jaoks. Täna avalikustab Maksu- ja Tolliamet igas kvartalis oma kodulehel kõikide juriidiliste isikute riigile tasutud maksude koondsumma, tööjõumaksude summa, käibe suuruse ja töötajate arvu.
Koda saatis eelpool kirjeldatud ettepaneku 2024. aasta septembris Riigikogu rahanduskomisjonile, kui Riigikogu menetles julgeolekumaksu seaduse eelnõud. Meile teadaolevalt arutati seda ettepanekut ka rahanduskomisjonis, kuid otsus jäi tegemata, sest eelnõuga oli vaja kiiresti edasi liikuda. Samas meile teadaolevalt ei olnud keegi selle ettepaneku vastu.
Loodame, et peate võimalikuks Kaubanduskoja ettepanekut arvesse võtta ning asute peagi välja töötama vastavat maksukorralduse seaduse muudatust, mis jõustuks 2026. aasta algusest.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Mait Palts
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor
Marko Udras
[email protected] 6040070