EL kvalifikatsioonimäärus

MINISTRI MÄÄRUS

18.11.2020 nr 47

Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis omandatud tervishoiutöötaja kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide loetelu ja kvalifikatsiooni vastavuse hindamise kord

Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 29 lõike 4 alusel.

1. peatükk Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala (1) Määrusega kehtestatakse Euroopa Liidu liikmesriigis ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis (edaspidi Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriik) või Šveitsis kvalifikatsiooni omandanud isiku tervishoiutöötajana registreerimise aluseks olevate kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide loetelu ja kvalifikatsiooni vastavuse hindamise kord. (2) Määrust kohaldatakse Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis kvalifikatsiooni omandanud isiku tervishoiutöötajate riiklikku registrisse kandmise taotluse menetlemisel (edaspidi registreerimismenetlus) Terviseametis. (3) Kvalifikatsioon käesoleva määruse tähenduses on dokumentaalselt tõendatud kõrg- või kutseharidus ning käesolevas määruses sätestatud juhtudel töökogemus, mida nõutakse arstina, eriarstina, hambaarstina, erihambaarstina, õena või ämmaemandana töötamiseks. (4) Põhjendatud kahtluse korral võib Terviseamet nõuda, et taotleja esitaks päritoluriigi pädeva asutuse poolt välja antud tõendi käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide autentsuse kohta. § 2. Kvalifikatsiooni vastavuse hindamine (1) Terviseamet võib küsida välisriigi pädevalt asutuselt kinnitust, et taotleja kvalifikatsiooni tõendav dokument on see, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta (ELT L 255, 30.09.2005, lk 22–142) V lisas, ja et taotleja kvalifikatsioon vastab samas direktiivis tervishoiutöötajatele kehtestatud miinimumnõuetele. (2) Kvalifikatsiooni vastavuse hindamisel kohaldatakse välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 17 lõigetes 3–5 sätestatut.

2

2. peatükk

Arsti ja eriarsti kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide loetelu § 3. Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis arsti kvalifikatsiooni omandamist tõendavad dokumendid, millele registreerimise menetlemisel kohaldatakse automaatset tunnustamist (1) Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis tõendab arsti kvalifikatsiooni Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/36/EÜ V lisa punktis 5.1.1 nimetatud dokument. (2) Arsti diplom, mille nimetus erineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/36/EÜ V lisa punktis 5.1.1 nimetatud kvalifikatsiooni tõendavast dokumendist, on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos pädeva organi tõendiga, mis kinnitab, et diplom on välja antud pärast Euroopa Liidu nõuetele vastava õppekava täitmist ning dokumendi välja andnud Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriik või Šveits käsitab seda käesolevas lõikes sätestatud kvalifikatsiooni tõendava dokumendiga samaväärsena. § 4. Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis arsti kvalifikatsiooni omandamist tõendavad dokumendid, millele registreerimise menetlemisel kohaldatakse tunnustamist omandatud õiguse alusel (1) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse registreerimismenetlusel isikule, kelle arsti kvalifikatsiooni tõendav diplom on välja antud pärast Euroopa Liidu nõuetele mittevastava õppekava täitmist. (2) Arsti diplom, mis on välja antud enne Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/36/EÜ V lisa punktis 5.1.1 nimetatud võrdluskuupäeva, on kvalifikatsiooni tõendav dokument koos asjaomase riigi pädeva asutuse väljastatud tõendiga, mis näitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolmel järjestikusel aastal arstina töötanud. (3) Saksa Demokraatlikus Vabariigis välja antud arsti diplom, mille omanik alustas õppekava läbimist enne 3. oktoobrit 1990. a, on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos järgmiste dokumentidega: 1) tõend Saksamaa Liitvabariigis arstina tegutsemise õiguse kohta; 2) tõend, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat arstina töötanud. (4) Nõukogude Sotsialistlikus Vabariigis enne 11. märtsi 1990. a välja antud arsti diplom või arsti diplom, mille omanik alustas õppekava läbimist enne nimetatud kuupäeva, on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos järgmiste dokumentidega: 1) tõend Leedu Vabariigis arstina tegutsemise õiguse kohta; 2) tõend, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat arstina töötanud. (5) Nõukogude Sotsialistlikus Vabariigis enne 21. augustit 1991. a välja antud arsti diplom või arsti diplom, mille omanik alustas õppekava läbimist enne nimetatud kuupäeva, on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos järgmiste dokumentidega: 1) tõend Läti Vabariigis arstina tegutsemise õiguse kohta; 2) tõend, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat arstina töötanud. (6) Jugoslaavia Sotsialistlikus Rahvavabariigis enne 25. juunit 1991. a välja antud arsti diplom või arsti diplom, mille omanik alustas õppekava läbimist enne nimetatud kuupäeva, on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos järgmiste dokumentidega: 1) tõend Sloveenia Vabariigis arstina tegutsemise õiguse kohta;

3

2) tõend, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat arstina töötanud. (7) Tšehhoslovakkia Sotsialistlikus Rahvavabariigis enne 1. jaanuari 1993. a välja antud arsti diplom või arsti diplom, mille omanik alustas õppekava läbimist enne nimetatud kuupäeva, on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos järgmiste dokumentidega: 1) tõend Slovakkia Vabariigis või Tšehhi Vabariigis arstina tegutsemise õiguse kohta; 2) tõend, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat arstina töötanud. (8) Jugoslaavia Sotsialistlikus Rahvavabariigis enne 25. juunit 1991. a välja antud arsti diplom või arsti diplom, mille omanik alustas õppekava läbimist enne nimetatud kuupäeva, on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos järgnevate dokumentidega: 1) tõend Horvaatia Vabariigis arstina tegutsemisõiguse kohta; 2) tõend, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat arstina töötanud. § 5. Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis eriarsti kvalifikatsiooni omandamist tõendavad dokumendid, millele registreerimise menetlemisel kohaldatakse automaatset tunnustamist (1) Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis tõendab eriarsti kvalifikatsiooni Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/36/EÜ V lisa punktis 5.1.2 nimetatud kvalifikatsiooni tõendav dokument. (2) Eriarsti diplom, mille nimetus erineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/36/EÜ V lisa punktis 5.1.2 nimetatud kvalifikatsiooni tõendavast dokumendist, on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos pädeva organi tõendiga, mis kinnitab, et diplom on välja antud pärast Euroopa Liidu nõuetele vastava õppekava täitmist ning dokumendi välja andnud Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriik või Šveits käsitab seda nimetatud direktiivi I lisa punktis 5.1.2 loetletud diplomiga samaväärsena. § 6. Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis eriarsti kvalifikatsiooni omandamist tõendavad dokumendid, millele registreerimise menetlemisel kohaldatakse tunnustamist omandatud õiguse alusel (1) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse registreerimismenetlusel isikule, kelle eriarsti kvalifikatsiooni tõendav diplom on välja antud pärast Euroopa Liidu nõuetele mittevastava õppekava täitmist. (2) Eriarsti diplom, mis on välja antud enne Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/36/EÜ V lisa punktis 5.1.2 nimetatud võrdluskuupäeva, on kvalifikatsiooni tõendav dokument koos asjaomase riigi pädeva asutuse väljastatud tõendiga, mis näitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolmel järjestikusel aastal eriarstina töötanud. (3) Enne Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/36/EÜ V lisa punktis 5.1.4 nimetatud võrdluskuupäeva arsti diplomi omandanud isikul on õigus töötada perearstina, kui ta on samas liikmesriigis alustanud tegevust perearstina enne nimetatud võrdluskuupäeva. Nimetatud isiku kvalifikatsiooni tõendab: 1) arsti diplom; 2) päritoluliikmesriigi pädeva asutuse poolt välja antud tõend, mis kinnitab isiku õigust töötada perearstina.

4

(4) Saksa Demokraatlikus Vabariigis välja antud eriarsti diplom, mille omanik alustas õppekava läbimist enne 3. aprilli 1992. a, on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos järgmiste dokumentidega: 1) tõend Saksamaa Liitvabariigis eriarstina tegutsemise õiguse kohta; 2) tõend, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud eriarstina. (5) Nõukogude Sotsialistlikus Vabariigis enne 11. märtsi 1990. a välja antud eriarsti diplom või eriarsti diplom, mille omanik alustas õppekava läbimist enne nimetatud kuupäeva, on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos järgmiste dokumentidega: 1) tõend Leedu Vabariigis eriarstina tegutsemise õiguse kohta; 2) tõend, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud eriarstina. (6) Nõukogude Sotsialistlikus Vabariigis enne 21. augustit 1991. a välja antud eriarsti diplom või eriarsti diplom, mille omanik alustas õppekava läbimist enne nimetatud kuupäeva, on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos järgmiste dokumentidega: 1) tõend Läti Vabariigis eriarstina tegutsemise õiguse kohta; 2) tõend, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud eriarstina. (7) Jugoslaavia Sotsialistlikus Rahvavabariigis enne 25. juunit 1991. a välja antud eriarsti diplom või eriarsti diplom, mille omanik alustas õppekava läbimist enne nimetatud kuupäeva, on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos järgmiste dokumentidega: 1) tõend Sloveenia Vabariigis eriarstina tegutsemise õiguse kohta; 2) tõend, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud eriarstina. (8) Tšehhoslovakkia Sotsialistlikus Rahvavabariigis enne 1. jaanuari 1993. a välja antud eriarsti diplom või eriarsti diplom, mille omanik alustas õppekava läbimist enne nimetatud kuupäeva, on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos järgmiste dokumentidega: 1) tõend Slovakkia Vabariigis või Tšehhi Vabariigis eriarstina tegutsemise õiguse kohta; 2) tõend, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud eriarstina. (9) Jugoslaavia Sotsialistlikus Rahvavabariigis enne 25. juunit 1991. a välja antud eriarsti diplom või eriarsti diplom, mille omanik alustas õppekava läbimist enne nimetatud kuupäeva, on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos järgmiste dokumentidega: 1) tõend Horvaatia Vabariigis eriarstina tegutsemise õiguse kohta; 2) tõend, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud eriarstina. (10) Itaalia Vabariigis välja antud eriarsti diplom, mille omanik alustas õppekava läbimist pärast 31. detsembrit 1983. a ja enne 1. jaanuari 1991. a, kuigi õpe ei vasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/36/EÜ artiklis 25 sätestatud koolituse nõuetele, juhul kui kvalifikatsiooni tõendavale dokumendile on lisatud Itaalia Vabariigi pädeva asutuse poolt välja antud tunnistus, mis tõendab, et dokumendi omanik on Itaalia Vabariigis tegutsenud samal arstierialal vähemalt seitse järjestikust aastat tunnistuse väljaandmisele eelnenud kümne aasta jooksul.

3. peatükk Hambaarsti ja erihambaarsti kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide loetelu

§ 7. Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis hambaarsti kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid, millele registreerimise menetlemisel kohaldatakse automaatset tunnustamist

5

(1) Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis tõendab hambaarsti kvalifikatsiooni Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/36/EÜ V lisa punktis 5.3.2 nimetatud kvalifikatsiooni tõendav dokument. (2) Hambaarsti diplom, mille nimetus erineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/36/EÜ V lisa punktis 5.3.2 nimetatud kvalifikatsiooni tõendavast dokumendist, on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos pädeva organi tõendiga, mis kinnitab, et diplom on välja antud pärast Euroopa Liidu nõuetele vastava õppekava täitmist ning dokumendi välja andnud Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriik või Šveits käsitab seda käesolevas lõikes sätestatud kvalifikatsiooni tõendava dokumendiga samaväärsena. § 8. Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis hambaarsti kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid, millele registreerimise menetlemisel kohaldatakse tunnustamist omandatud õiguse alusel (1) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse registreerimismenetlusel isikule, kelle hambaarsti kvalifikatsiooni tõendav diplom on välja antud pärast Euroopa Liidu nõuetele mittevastava õppekava täitmist. (2) Hambaarsti diplom, mis on välja antud enne Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/36/EÜ V lisa punktis 5.3.2 nimetatud võrdluskuupäeva, on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos asjaomase liikmesriigi pädeva asutuse poolt välja antud tõendiga, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolmel järjestikusel aastal töötanud hambaarstina. (3) Itaalia Vabariigis välja antud arsti diplom, mille omanik alustas õppekava läbimist enne 28. jaanuari 1980. a, on hambaarsti kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos järgmiste dokumentidega: 1) tõend Itaalia Vabariigis hambaarstina tegutsemise õiguse kohta; 2) tõend, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud Itaalia Vabariigis hambaarstina. (4) Itaalia Vabariigis arsti diplom, mis tõendab ülikoolis arstiõppe läbimist ajavahemikus 28. jaanuar 1980 kuni 31. detsember 1984, on hambaarsti kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos järgmiste dokumentidega: 1) tõend Itaalia Vabariigi pädeva asutuse poolt korraldatud hambaarsti sobivustesti sooritamise kohta; 2) tõend Itaalia Vabariigis hambaarstina tegutsemise õiguse kohta; 3) tõend, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud Itaalia Vabariigis hambaarstina. (5) Itaalia Vabariigis arsti diplom, mis tõendab ülikoolis arstiõppe läbimist pärast 31. detsembrit 1984. a ning isik on läbinud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/36/EÜ artikli 34 nõuetele vastava hambaarsti põhiõppega pädeva asutuse hinnangul võrdsustatud kolmeaastase õppe, mis algas enne 31. detsembrit 1994. a, on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos järgmiste dokumentidega: 1) tõend Itaalia Vabariigis hambaarstina tegutsemise õiguse kohta; 2) tõend, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud Itaalia Vabariigis hambaarstina. (6) Austria Vabariigis välja antud arsti diplom, mille omanik alustas õppekava läbimist enne 1. jaanuari 1994. a, on hambaarsti kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos järgmiste dokumentidega: 1) tõend Austria Vabariigis hambaarstina tegutsemise õiguse kohta;

6

2) tõend, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud Austria Vabariigis hambaarstina. (7) Hispaania Kuningriigis välja antud arsti diplom, mille omanik alustas õppekava läbimist enne 1. jaanuari 1986. a, on hambaarsti kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos järgmiste dokumentidega: 1) tõend Hispaania Kuningriigis hambaarstina tegutsemise õiguse kohta; 2) tõend, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud Hispaania Kuningriigis hambaarstina. (8) Saksa Demokraatlikus Vabariigis välja antud hambaarsti diplom, mille omanik alustas õppekava läbimist enne 3. oktoobrit 1990. a, on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos järgmiste dokumentidega: 1) tõend Saksamaa Liitvabariigis hambaarstina tegutsemise õiguse kohta; 2) tõend, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud hambaarstina. (9) Nõukogude Sotsialistlikus Vabariigis enne 11. märtsi 1990. a välja antud hambaarsti diplom või hambaarsti diplom, mille omanik alustas õppekava läbimist enne nimetatud kuupäeva, on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos järgmiste dokumentidega: 1) tõend Leedu Vabariigis hambaarstina tegutsemise õiguse kohta; 2) tõend, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud hambaarstina. (10) Nõukogude Sotsialistlikus Vabariigis enne 21. augustit 1991. a välja antud hambaarsti diplom või hambaarsti diplom, mille omanik alustas õppekava läbimist enne nimetatud kuupäeva, on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos järgmiste dokumentidega: 1) tõend Läti Vabariigis hambaarstina tegutsemise õiguse kohta; 2) tõend, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud hambaarstina. (11) Jugoslaavia Sotsialistlikus Rahvavabariigis enne 25. juunit 1991. a välja antud hambaarsti diplom või hambaarsti diplom, mille omanik alustas õppekava läbimist enne nimetatud kuupäeva, on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos järgmiste dokumentidega: 1) tõend Sloveenia Vabariigis hambaarstina tegutsemise õiguse kohta; 2) tõend, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud hambaarstina. (12) Tšehhoslovakkia Sotsialistlikus Rahvavabariigis, Slovakkia Vabariigis või Tšehhi Vabariigis enne 1. maid 2004. a välja antud arsti diplom või arsti diplom, mille omanik alustas õppekava läbimist enne nimetatud kuupäeva, on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos järgmiste dokumentidega: 1) tõend Slovakkia Vabariigis või Tšehhi Vabariigis hambaarstina tegutsemise õiguse kohta; 2) tõend, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud Slovakkia Vabariigis või Tšehhi Vabariigis hambaarstina. (13) Rumeenia Vabariigis välja antud arsti diplom, mille omanik alustas õppekava läbimist enne 1. oktoobrit 2003. a, on hambaarsti kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos järgmiste dokumentidega: 1) tõend Rumeenia Vabariigis hambaarstina tegutsemise õiguse kohta; 2) tõend, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud Rumeenia Vabariigis hambaarstina. (14) Jugoslaavia Sotsialistlikus Rahvavabariigis enne 25. juunit 1991. a välja antud hambaarsti diplom või hambaarsti diplom, mille omanik alustas õppekava läbimist enne nimetatud kuupäeva, on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos järgmiste dokumentidega:

7

1) tõend Horvaatia Vabariigis hambaarstina tegutsemise õiguse kohta; 2) tõend, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud hambaarstina. (15) Hambaarsti kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide registreerimise menetlemisel kohaldatakse automaatset tunnustamist, kui dokumendi omanik alustas õppekava läbimist 18. jaanuaril 2016. a või hiljem. (16) Hispaania Kuningriigis välja antud arsti diplom, mille omanik alustas arstiõppe läbimist ülikoolis pärast 1. jaanuari 1986. a ja enne 31. detsembrit 1997. a, juhul kui kvalifikatsiooni tõendavale dokumendile on lisatud Hispaania Kuningriigi pädeva asutuse poolt välja antud tunnistus, mis tõendab, et: 1) isik on edukalt lõpetanud vähemalt kolmeaastased õpingud, mis on Hispaania Kuningriigi pädeva asutuse poolt tunnistatud võrdväärseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/36 artiklis 34 sätestatud hambaarsti põhiõppega; 2) isik on Hispaania Kuningriigis tegutsenud peamiselt hambaarsti tegevusalal vähemalt kolmel järjestikusel aastal tunnistuse väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul; 3) isikul on luba tegutseda või ta tegutseb peamiselt hambaarsti tegevusalal Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/36 V lisa punktis 5.3.2 Hispaania Kuningriigi puhul loetletud kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide omanikega samadel tingimustel. (17) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2, lõike 4 punktis 1 ning lõigete 6, 7, 12 ja 13 punktis 2 nimetatud tõendit ei nõuta isikutelt, kes esitavad asjaomase liikmesriigi pädeva asutuse väljastatud tõendi, et on läbinud vähemalt kolme aasta pikkuse hambaarstiõppega võrdsustatud õppe. § 9. Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis erihambaarsti kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid, millele registreerimise menetlemisel kohaldatakse automaatset tunnustamist (1) Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis tõendab ortodondi kvalifikatsiooni Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/36/EÜ V lisa punktis 5.3.3 nimetatud dokument. (2) Erihambaarsti diplom, mille nimetus erineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/36/EÜ V lisa punktis 5.3.3 nimetatud dokumendist, on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos pädeva organi tõendiga, mis kinnitab, et diplom on välja antud pärast Euroopa Liidu nõuetele vastava õppekava täitmist ning dokumendi välja andnud Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriik või Šveits käsitab seda käesolevas lõikes nimetatud dokumendiga samaväärsena. § 10. Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis erihambaarsti kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid, millele registreerimise menetlemisel kohaldatakse tunnustamist omandatud õiguse alusel (1) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse registreerimismenetlusel isikule, kelle erihambaarsti kvalifikatsiooni tõendav diplom on välja antud pärast Euroopa Liidu nõuetele mittevastava õppekava täitmist. (2) Enne Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/36/EÜ I lisa punktis 5.3.3 nimetatud võrdluskuupäeva Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis välja antud erihambaarsti diplom on kvalifikatsiooni tõendav dokument koos asjaomase liikmesriigi pädeva asutuse välja antud tõendiga, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat erihambaarstina töötanud.

8

(3) Saksa Demokraatlikus Vabariigis välja antud erihambaarsti diplom, mille omanik alustas õppekava läbimist enne 3. oktoobrit 1990. a, on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos järgmiste dokumentidega: 1) tõend Saksamaa Liitvabariigis erihambaarstina tegutsemise õiguse kohta; 2) tõend, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud erihambaarstina. (4) Nõukogude Sotsialistlikus Vabariigis enne 11. märtsi 1990. a välja antud erihambaarsti diplom või hambaarsti diplom, mille omanik alustas õppekava läbimist enne nimetatud kuupäeva, on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos järgmiste dokumentidega: 1) tõend Leedu Vabariigis erihambaarstina tegutsemise õiguse kohta; 2) tõend, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud erihambaarstina. (5) Nõukogude Sotsialistlikus Vabariigis enne 21. augustit 1991. a välja antud erihambaarsti diplom või hambaarsti diplom, mille omanik alustas õppekava läbimist enne nimetatud kuupäeva, on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos järgmiste dokumentidega: 1) tõend Läti Vabariigis erihambaarstina tegutsemise õiguse kohta; 2) tõend, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud erihambaarstina. (6) Jugoslaavia Sotsialistlikus Rahvavabariigis enne 25. juunit 1991. a välja antud erihambaarsti diplom või erihambaarsti diplom, mille omanik alustas õppekava läbimist enne nimetatud kuupäeva, on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos järgmiste dokumentidega: 1) tõend Sloveenia Vabariigis erihambaarstina tegutsemise õiguse kohta; 2) tõend, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud erihambaarstina.

4. peatükk Üldõe kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide loetelu

§ 11. Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis välja antud üldõe kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid, mille registreerimise menetlemisel kohaldatakse automaatset tunnustamist (1) Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis tõendab üldõe kvalifikatsiooni Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/36/EÜ V lisa punktis 5.2.2 nimetatud dokument. (2) Üldõe diplom, mille nimetus erineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/36/EÜ V lisa punktis 5.2.2 nimetatud dokumendist, on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos pädeva organi tõendiga, mis kinnitab, et diplom on välja antud pärast Euroopa Liidu nõuetele vastava õppekava täitmist ning dokumendi välja andnud Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriik või Šveits käsitab seda käesolevas lõikes nimetatud dokumendiga samaväärsena. § 12. Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis välja antud üldõe kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid, millele registreerimise menetlemisel kohaldatakse tunnustamist omandatud õiguse alusel (1) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse registreerimismenetlusel isikule, kelle üldõe kvalifikatsiooni tõendav diplom on välja antud pärast Euroopa Liidu nõuetele mittevastava õppekava täitmist. (2) Enne Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/36/EÜ V lisa punktis 5.2.2 nimetatud võrdluskuupäeva Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis välja antud üldõe

9

diplom on kvalifikatsiooni tõendav dokument koos asjaomase riigi pädeva asutuse välja antud tõendiga, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud üldõena. (3) Saksa Demokraatlikus Vabariigis välja antud üldõe diplom, mille omanik alustas õppekava läbimist enne 3. oktoobrit 1990. a, on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos järgmiste dokumentidega: 1) tõend Saksamaa Liitvabariigis üldõena tegutsemise õiguse kohta; 2) tõend, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud üldõena. (4) Nõukogude Sotsialistlikus Vabariigis enne 11. märtsi 1990. a välja antud üldõe diplom või üldõe diplom, mille omanik alustas õppekava läbimist enne nimetatud kuupäeva, on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos järgmiste dokumentidega: 1) tõend Leedu Vabariigis üldõena tegutsemise õiguse kohta; 2) tõend, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud üldõena. (5) Nõukogude Sotsialistlikus Vabariigis enne 21. augustit 1991. a välja antud üldõe diplom või üldõe diplom, mille omanik alustas õppekava läbimist enne nimetatud kuupäeva, on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos järgmiste dokumentidega: 1) tõend Läti Vabariigis üldõena tegutsemise õiguse kohta; 2) tõend, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud üldõena. (6) Jugoslaavia Sotsialistlikus Rahvavabariigis enne 25. juunit 1991. a välja antud üldõe diplom või üldõe diplom, mille omanik alustas õppekava läbimist enne nimetatud kuupäeva, on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos järgmiste dokumentidega: 1) tõend Sloveenia Vabariigis üldõena tegutsemise õiguse kohta; 2) tõend, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud üldõena. (7) Tšehhoslovakkia Sotsialistlikus Rahvavabariigis enne 1. jaanuari 1993. a välja antud üldõe diplom või üldõe diplom, mille omanik alustas õppekava läbimist enne nimetatud kuupäeva, on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos järgmiste dokumentidega: 1) tõend Slovakkia Vabariigis või Tšehhi Vabariigis üldõena tegutsemise õiguse kohta; 2) tõend, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud üldõena. (8) Jugoslaavia Sotsialistlikus Rahvavabariigis enne 25. juunit 1991. a välja antud üldõe diplom või üldõe diplom, mille omanik alustas õppekava läbimist enne nimetatud kuupäeva, on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos järgmiste dokumentidega: 1) tõend Horvaatia Vabariigis üldõena tegutsemise õiguse kohta; 2) tõend, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud üldõena. (9) Poola Vabariigis välja antud üldõe kvalifikatsiooni tõendava dokumendina tunnustatakse dokumenti, mis on Poola Vabariigis välja antud üldõele, kes on enne 1. maid 2004. a läbinud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2005/36/EÜ sätestatud üldõdede koolitusele mittevastava koolituse, mida tõendab spetsiaalse kvalifikatsiooniprogrammi raames saadud bakalaureusediplom, ja mis tõendab, et üldõe teadmised ja pädevus on samaväärsed sama direktiivi V lisa punktis 5.2.2 Poola Vabariigi puhul loetletud kvalifikatsiooni omavate õdedega. (10) Käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud programm peab olema sätestatud: 1) 20. aprilli 2004. a õe ja ämmaemanda kutseala käsitleva seaduse ja mõningate teiste seaduste muutmise seaduse artiklis 11 (2004. a Poola Vabariigi Teataja nr 92, art 885; 2007. a

10

Poola Vabariigi Teataja nr 176, art 1237) ja tervishoiuministri 11. mai 2004. a määruses nende õdede ja ämmaemandate koolituse üksikasjalike tingimuste kohta, kellel on keskkooli lõputunnistus (lõpueksam – matura) ja kes on lõpetanud õe ja ämmaemanda kutseala õpetava meditsiinilütseumi või meditsiinikutsekooli (2004. a Poola Vabariigi Teataja nr 110, art 1170; 2010. a Poola Vabariigi Teataja nr 65, art 420), või 2) 15. juuli 2011. a õe ja ämmaemanda kutseala käsitleva seaduse artikli 52.3 punktis 2 (2011. a Poola Vabariigi Teataja nr 174, art 1039) ja tervishoiuministri 14. juuni 2012. a määruses nende õdede ja ämmaemandate kõrghariduse üksikasjalike tingimuste kohta, kellel on keskkooli lõputunnistus (lõpueksam – matura) ja kes on lõpetanud õe ja ämmaemanda kutseala õpetava meditsiinikeskkooli või meditsiinikõrgkooli (2012. a Poola Vabariigi Teataja, art 770). (11) Rumeenia Vabariigis välja antud üldõe kvalifikatsiooni tõendava dokumendina tunnustatakse järgmisi dokumente: 1) Certificat de competențe profesionale de asistent medical generalist, keskhariduse järel, saadud õppeasutusest școală postliceală, tunnistus õppe kohta, mis algas enne 1. jaanuari 2007. a; 2) Diplomă de absolvire de asistent medical generalist, lühiajaliste õpingutega kõrgharidusasutuses, tunnistus õppe kohta, mis algas enne 1. oktoobrit 2003. a; 3) Diplomă de licență de asistent medical generalist, pikaajaliste õpingutega kõrgharidusasutuses, tunnistus õppe kohta, mis algas enne 1. oktoobrit 2003. a. (12) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud dokumendiga peab olema kaasas Rumeenia Vabariigi pädeva asutuse poolt välja antud tunnistus, mis tõendab, et dokumendi omanik on Rumeenia Vabariigis üldõena tegutsenud vähemalt kolm järjestikust aastat tunnistuse väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul, sealhulgas kandnud täit vastutust patsientide õendusabi kavandamise, korraldamise ja teostamise eest.

5. peatükk Ämmaemanda kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide loetelu

§ 13. Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis välja antud ämmaemanda kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid, millele registreerimise menetlemisel kohaldatakse automaatset tunnustamist (1) Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis tõendab ämmaemanda kvalifikatsiooni Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/36/EÜ V lisa punktis 5.5.2 nimetatud dokument. (2) Ämmaemanda diplom, mille nimetus erineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/36/EÜ V lisa punktis 5.5.2 loetletud sama Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi diplomi nimetusest, on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos pädeva organi tõendiga, mis kinnitab, et diplom on välja antud pärast Euroopa Liidu nõuetele vastava õppekava täitmist ning dokumendi välja andnud Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriik või Šveits käsitab seda käesolevas lõikes nimetatud diplomiga samaväärsena. (3) Ämmaemanda kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide registreerimise menetlemisel kohaldatakse automaatset tunnustamist, kui dokumendi omanik alustas õppekava läbimist enne 18. jaanuari 2016. a ning õppe vastuvõtutingimuseks oli: 1) vähemalt kolmeaastase täiskoormusega ämmaemandaõppe puhul kümneaastane üldharidus või võrdväärne tase või 2) 18 kuu pikkuse täiskoormusega ämmaemanda erikoolituse puhul üldõe õppe lõpetamine, mida kinnitab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/36/EÜ V lisa punktis 5.5.2 nimetatud üldõe kvalifikatsiooni tõendav dokument.

11

§ 14. Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis välja antud ämmaemanda kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid, millele registreerimise menetlemisel kohaldatakse tunnustamist omandatud õiguse alusel (1) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse registreerimismenetlusel isikule, kelle ämmaemanda kvalifikatsiooni tõendav diplom on välja antud pärast Euroopa Liidu nõuetele mittevastava õppekava täitmist. (2) Enne Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/36/EÜ V lisa punktis 5.5.2 nimetatud võrdluskuupäeva Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis välja antud ämmaemanda diplom on kvalifikatsiooni tõendav dokument koos asjaomase liikmesriigi pädeva asutuse poolt välja antud tõendiga, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud ämmaemandana. (3) Saksa Demokraatlikus Vabariigis välja antud ämmaemanda diplom, mille omanik alustas õppekava läbimist enne 3. oktoobrit 1990. a, on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos järgmiste dokumentidega: 1) tõend Saksamaa Liitvabariigis ämmaemandana tegutsemise õiguse kohta; 2) tõend, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud ämmaemandana. (4) Nõukogude Sotsialistlikus Vabariigis enne 11. märtsi 1990. a välja antud ämmaemanda diplom või ämmaemanda diplom, mille omanik alustas õppekava läbimist enne nimetatud kuupäeva, on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos järgmiste dokumentidega: 1) tõend Leedu Vabariigis ämmaemandana tegutsemise õiguse kohta; 2) tõend, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud ämmaemandana. (5) Nõukogude Sotsialistlikus Vabariigis enne 21. augustit 1991. a välja antud ämmaemanda diplom või ämmaemanda diplom, mille omanik alustas õppekava läbimist enne nimetatud kuupäeva, on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos järgmiste dokumentidega: 1) tõend Läti Vabariigis ämmaemandana tegutsemise õiguse kohta; 2) tõend, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud ämmaemandana. (6) Jugoslaavia Sotsialistlikus Rahvavabariigis enne 25. juunit 1991. a välja antud ämmaemanda diplom või ämmaemanda diplom, mille omanik alustas õppekava läbimist enne nimetatud kuupäeva, on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos järgmiste dokumentidega: 1) tõend Sloveenia Vabariigis ämmaemandana tegutsemise õiguse kohta; 2) tõend, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud ämmaemandana. (7) Tšehhoslovakkia Sotsialistlikus Rahvavabariigis enne 1. jaanuari 1993. a välja antud ämmaemanda diplom või ämmaemanda diplom, mille omanik alustas õppekava läbimist enne nimetatud kuupäeva, on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos järgmiste dokumentidega: 1) tõend Slovakkia Vabariigis või Tšehhi Vabariigis ämmaemandana tegutsemise õiguse kohta; 2) tõend, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud ämmaemandana. (8) Rumeenia Vabariigis välja antud ämmaemanda diplom (asistent medical obstetrică- ginecologie), mille omanik alustas õppekava läbimist enne 1. jaanuari 2007. a, on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos päritoluliikmesriigi pädeva asutuse poolt välja

12

antud tõendiga, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud seitsme aasta jooksul vähemalt viis järjestikust aastat töötanud ämmaemandana. (9) Jugoslaavia Sotsialistlikus Rahvavabariigis enne 25. juunit 1991. a välja antud ämmaemanda diplom või ämmaemanda diplom, mille omanik alustas õppekava läbimist enne nimetatud kuupäeva, on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos järgmiste dokumentidega: 1) tõend Horvaatia Vabariigis ämmaemandana tegutsemise õiguse kohta; 2) tõend, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud ämmaemandana. (10) Poola Vabariigis välja antud ämmaemanda kvalifikatsiooni tõendava dokumendina tunnustatakse dokumenti, mis on Poola Vabariigis välja antud ämmaemandale, kes on enne 1. maid 2004. a läbinud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2005/36/EÜ sätestatud ämmaemandaõppe miinimumnõuetele koolituse, mida tõendab spetsiaalse kvalifikatsiooniprogrammi raames saadud bakalaureusediplom, ja mis tõendab, et ämmaemanda teadmised ja pädevus on samaväärsed seama direktiivi V lisa punktis 5.5.2 Poola Vabariigi puhul loetletud kvalifikatsiooni omavate ämmaemandatega. (11) Käesoleva paragrahvi lõikes 10 nimetatud programm peab olema sätestatud: 1) 20. aprilli 2004. a õe ja ämmaemanda kutseala seaduse ja mõningate teiste seaduste muutmise seaduse artiklis 11 (2004. a Poola Vabariigi Teataja nr 92, art 885; 2007. a Poola Vabariigi Teataja nr 176, art 1237) ja tervishoiuministri 11. mai 2004. a määruses nende õdede ja ämmaemandate koolituse üksikasjalike tingimuste kohta, kellel on keskkooli lõputunnistus (lõpueksam – matura) ja kes on lõpetanud õe ja ämmaemanda kutseala õpetava meditsiinilütseumi või meditsiinikutsekooli (2004. a Poola Vabariigi Teataja nr 110, art 1170; 2010. a Poola Vabariigi Teataja nr 65, art 420), või 2) 15. juuli 2011. a õe ja ämmaemanda kutseala käsitleva seaduse artikli 53.3 punktis 3 (2011. a Poola Vabariigi Teataja nr 174, art 1039) ja tervishoiuministri 14. juuni 2012. a määruses nende õdede ja ämmaemandate kõrghariduse üksikasjalike tingimuste kohta, kellel on keskkooli lõputunnistus (lõpueksam – matura) ja kes on lõpetanud õe ja ämmaemanda kutseala õpetava meditsiinikeskkooli või meditsiinikõrgkooli (2012. a Poola Vabariigi Teataja, art 770). (12) Kui isikule on Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis välja antud ämmaemanda diplom enne Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/36/EÜ V lisa punktis 5.5.2 nimetatud võrdluskuupäeva, kuid kelle kvalifikatsiooni tõendav dokument vastab sama direktiivi artiklis 40 sätestatud koolituse miinimumnõuetele ja millele on lisatud kutsepraktikat tõendav tunnistus, tuleb ämmaemanda kvalifikatsiooni tõendavatele dokumentidele lisada tõend, mis kinnitab, et isik on dokumendi väljaandmisele eelneva viie aasta jooksul vähemalt kaks järjestikust aastat töötanud ämmaemandana.

6. peatükk Rakendussäte

§ 15. Määruse kehtetuks tunnistamine Sotsiaalministri 30. aprilli 2004. a määrus nr 42 „Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis omandatud kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide loetelu ja kvalifikatsiooni vastavuse hindamise kord“ tunnistatakse kehtetuks. 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta (ELT L 255, 30.09.2005, lk 22–142); muudetud nõukogu direktiiviga 2006/100/EÜ, millega kohandatakse teatavaid direktiive isikute vaba liikumise valdkonnas seoses Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisega (ELT L 363, 20.12.2006, lk 141–237), nõukogu direktiiviga

13

2013/25/EL, millega kohandatakse teatavaid direktiive asutamisõiguse ja teenuste osutamise vabaduse valdkonnas seoses Horvaatia Vabariigi ühinemisega (ELT L 158, 10.06.2013, lk 368–375), ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2013/55/EL, millega muudetakse direktiivi 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta ning määrust (EL) nr 1024/2012 siseturu infosüsteemi kaudu tehtava halduskoostöö kohta (IMI määrus) (ELT L 354, 28.12.2013, lk 132–170). (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Sotsiaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Marika Priske Kantsler

Sotsiaalministri määruse „Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis omandatud tervishoiutöötaja kvalifikatsiooni tõendavate

dokumentide loetelu ja kvalifikatsiooni vastavuse hindamise kord“ seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määruse väljatöötamine on tingitud vajadusest viia Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis omandatud kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide loetelu ja kvalifikatsiooni vastavuse hindamise kord kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2005/36/EÜ (edaspidi direktiiv 2005/36/EÜ) kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta (ELT L 255, 30.09.2005, lk 22–142), mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2013/55/EL (ELT L 354, 28.12.2013, lk 132–170). Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 258 alusel on Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon) 25. jaanuaril 2019. a algatanud Eesti Vabariigi suhtes rikkumismenetluse nr 2018/2288 (edaspidi rikkumismenetlus) ja leidnud, et Eesti ei ole täitnud kõiki kohustusi, mis tulenevad direktiivist 2005/36/EÜ. Seega ei ole direktiiv 2005/36/EÜ komisjoni hinnangul nõuetekohaselt üle võetud. Komisjon leiab, et teatud kutsealade (eriarstid, erihambaarstid ja arhitektid) puhul rikub Eesti automaatse tunnustamise põhimõtet ja omandatud õigusi käsitlevaid direktiivi 2005/36/EÜ sätteid. Eesti nõustus komisjoni etteheitega, käesoleva määrusega kõrvaldatakse rikkumismenetluse raames esile tõstetud õiguslikud vastuolud. Erinevalt kehtivast korrast on määruses loobutud direktiivi 2005/36/EÜ V lisas nimetatud dokumentide loetelu taasesitamisest määruse lisadena ning edaspidi viidatakse vastavas sättes otse direktiivi 2005/36/EÜ V lisa vastavale punktile. Tulenevalt muudatuste rohkusest kehtestatakse kord uue terviktekstina. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Määruse on välja töötanud Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna peaspetsialist Vootele Veldre (tel: 626 9140, e-post: [email protected]). Määruse väljatöötamisse on olnud kaasatud Haridus- ja Teadusministeeriumi kõrghariduse osakonna nõunik Tiia Raudma (tel: 735 0307, e-post: [email protected]) ja õigusosakonna õigusnõunik Kadi Mölder (tel: 735 0234, e-post: [email protected]). Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus (tel: 626 9328; e-post: [email protected]). Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel: 626 9320; e-post: [email protected]). 1.3. Märkused Määrus on seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Määrusega tagatakse direktiivi 2005/36/EÜ nõuetekohane ülevõtmine. Määrusega tunnistatakse kehtetuks sotsiaalministri 30. aprilli 2004. a määrus nr 42 „Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis omandatud kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide loetelu ja kvalifikatsiooni vastavuse hindamise kord“ ja kehtestatakse uus kord.

☒ Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.

2

2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Paragrahv 1 sätestab määruse reguleerimisala.Määrus kehtestab Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis (edaspidi koos Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriik) või Šveitsis omandatud tervishoiutöötaja kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide loetelu ja kvalifikatsiooni vastavuse hindamise korra. Määrust kohaldatakse Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis kvalifikatsiooni omandanud isiku tervishoiutöötajate riiklikku registrisse kandmise taotluse menetlemisel Terviseametis. Kvalifikatsioon on määruse tähenduses dokumentaalselt tõendatud kõrg- või kutseharidus ning määruses sätestatud juhtudel töökogemus, mida nõutakse arstina, eriarstina, hambaarstina, erihambaarstina, õena või ämmaemandana töötamiseks. Paragrahv sätestab ka Terviseameti õiguse nõuda põhjendatud kahtluse korral, et taotleja esitaks päritoluriigi pädeva asutuse poolt välja antud tõendi kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide autentsuse kohta. Paragrahv on samasisuline kehtivas määruses sätestatuga. Paragrahv 2 sätestab Terviseameti õiguse küsida välisriigi pädevalt asutuselt kinnitust, et taotleja kvalifikatsiooni tõendav dokument on see, mis on nimetatud direktiivis. Samuti sätestab paragrahv, et kvalifikatsiooni vastavuse hindamisel kohaldatakse välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 17 lõigetes 3–5 sätestatut. Paragrahv on samasisuline kehtiva määruse §-s 11

sätestatuga. Paragrahv 3 sätestab Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis arsti kvalifikatsiooni omandamist tõendavad dokumendid, mille esitamise korral kohaldatakse registreerimise menetlemisel automaatset tunnustamist. Erinevalt kehtivast korrast on rakendusaktis loobutud direktiivi 2005/36/EÜ V lisa punktis 5.1.1 nimetatud dokumentide loetelu kordamisest määruse lisana. Kuna Eestil on kohustus viidatud direktiivi lisas kirjeldatud dokumentide loetelu üksüheselt kohaldada ja loetelu kordamine Eesti õigusaktis ei ole õigusselguse seisukohalt otstarbekas ega vajalik, loobutakse loetelu kordamisest määruse lisana. Seetõttu viitavad paragrahvi mõlemad lõiked otse direktiivi 2005/36/EÜ V lisa punktile 5.1.1, mis nimetab dokumendid, mille esitamisel tuleb arsti kvalifikatsiooni automaatselt tunnustada. Otseviide direktiivi lisale kaotab vajaduse rakendusakti muuta, kui direktiivis sisalduv loetelu peaks tulevikus täienema või muutuma. Loetelu kordamisel riigisiseses õigusaktis on oht, et kõiki muudatusi ei jõuta õigel ajal teha, mistõttu võivad uuendused jääda Eesti õigusaktiga õigel ajal üle võtmata. Paragrahv 4 sätestab Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis arsti kvalifikatsiooni omandamist tõendavad dokumendid, mille esitamise korral kohaldatakse registreerimise menetlemisel tunnustamist omandatud õiguse alusel. Paragrahvi lõiked 1 ja 2 sätestavad üldised alused omandatud õiguse alusel arsti kvalifikatsiooni tunnustamiseks, lõiked 3–8 sätestavad erandid, mis on nimetatud direktiivi 2005/36/EÜ artikli 23 lõigetes 2–6. Erinevalt kehtivast korrast ei nimetata paragrahvis direktiivi 2005/36/EÜ V lisa punktis 5.1.1 sisalduvaid võrdluskuupäevi, vaid rakendusaktis viidatakse neile kui direktiivi 2005/36/EÜ V lisa punktis 5.1.1 nimetatud võrdluskuupäevale. Paragrahv 5 sätestab Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis eriarsti kvalifikatsiooni omandamist tõendavad dokumendid, mille esitamise korral kohaldatakse registreerimise menetlemisel automaatset tunnustamist. Erinevalt kehtivast korrast on ka siin loobutud direktiivis loetletud dokumentide loetelu kordamisest määruse lisas ning paragrahvi mõlemad lõiked viitavad direktiivi 2005/36/EÜ V lisa punktile 5.1.2, mis nimetab dokumendid, mille esitamisel tuleb eriarsti kvalifikatsiooni automaatselt tunnustada. Paragrahv 6 sätestab Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis eriarsti kvalifikatsiooni omandamist tõendavad dokumendid, mille esitamise korral kohaldatakse registreerimise menetlemisel tunnustamist omandatud õiguse alusel. Paragrahvi lõiked 1 ja 2 sätestavad üldised alused omandatud õiguse alusel eriarsti kvalifikatsiooni tunnustamiseks, lõiked 3–10

3

sätestavad erandid, mis on nimetatud direktiivi 2005/36/EÜ artiklites 23, 25 ja 27 ning direktiivi V lisa punktis 5.1.4. Erinevalt kehtivast korrast ei nimetata paragrahvis direktiivi 2005/36/EÜ V lisa punktis 5.1.2 sisalduvaid võrdluskuupäevi, vaid rakendusaktis viidatakse neile kui direktiivi 2005/36/EÜ V lisa punktis 5.1.2 nimetatud võrdluskuupäevale. Kehtivas korras on direktiivi 2005/36/EÜ artikli 23 lõikega 1 vastuolus tingimus, mille kohaselt on määruses nimetatud riikides diplom kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks „koos päritolu- või lähteliikmesriigi pädeva asutuse poolt välja antud tunnistusega, mis tõendab, et dokumendi omanik on tegutsenud eriarstina perioodi jooksul, mis on kaks korda nii pikk kui tema päritolu- või lähteliikmesriigi erikoolituse ja Euroopa Liidu nõuetele vastav erialakoolituse kestuse vahe“. Direktiiv sätestab kohustuse tõendada, et vastava diplomi omanik on kõnealusel tegevusalal tegutsenud vähemalt kolmel järjestikusel aastal tunnistuse väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul. Vastuolust johtuvalt on paragrahv ümber sõnastatud ja selles sisalduvad sätted viidud direktiivi 2005/36/EÜ artikli 23 lõikega 1 kooskõlla. Paragrahv 7 sätestab Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis hambaarsti kvalifikatsiooni omandamist tõendavad dokumendid, mille esitamisel kohaldatakse registreerimise menetlemisel automaatset tunnustamist. Erinevalt kehtivast korrast on paragrahvis loobutud direktiivi 2005/36/EÜ V lisa punktis 5.3.2 nimetatud dokumentide loetelu kordamisest määruse lisana ning paragrahvi mõlemad lõiked viitavad seetõttu määruse lisa asemel otse direktiivi 2005/36/EÜ V lisa punktile 5.3.2. Paragrahv 8 sätestab Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis hambaarsti kvalifikatsiooni omandamist tõendavad dokumendid, mille esitamisel kohaldatakse registreerimise menetlemisel tunnustamist omandatud õiguse alusel. Paragrahvi lõiked 1 ja 2 sätestavad üldised alused omandatud õiguse alusel hambaarsti kvalifikatsiooni tunnustamiseks, lõiked 3–17 sätestavad erandid, mis on nimetatud direktiivi 2005/36/EÜ artiklites 23 ja 37. Erinevalt kehtivast korrast ei nimetata paragrahvis direktiivi 2005/36/EÜ V lisa punktis 5.3.2 sisalduvaid võrdluskuupäevi, vaid rakendusaktis viidatakse neile kui direktiivi 2005/36/EÜ V lisa punktis 5.3.2 nimetatud võrdluskuupäevale. Paragrahv 9 sätestab Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis erihambaarsti kvalifikatsiooni omandamist tõendavad dokumendid, mille esitamise korral kohaldatakse registreerimise menetlemisel automaatset tunnustamist. Erinevalt kehtivast korrast on paragrahvis loobutud direktiivi 2005/36/EÜ V lisa punktis 5.3.3 nimetatud dokumentide loetelu kordamisest määruse lisana ning paragrahvi mõlemad lõiked viitavad seetõttu määruse lisa asemel otse direktiivi 2005/36/EÜ V lisa punktile 5.3.3. Paragrahv 10 sätestab Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis erihambaarsti kvalifikatsiooni omandamist tõendavad dokumendid, mille esitamise korral kohaldatakse registreerimise menetlemisel tunnustamist omandatud õiguse alusel. Paragrahvi lõiked 1 ja 2 sätestavad üldised alused omandatud õiguse alusel erihambaarsti kvalifikatsiooni tunnustamiseks, lõiked 3–6 sätestavad erandid, mis on nimetatud direktiivi 2005/36/EÜ artikli 23 lõigetes 2 ja 4–6. Erinevalt kehtivast korrast ei nimetata paragrahvis direktiivi 2005/36/EÜ V lisa punktis 5.3.3 sisalduvaid võrdluskuupäevi, vaid rakendusaktis viidatakse neile kui direktiivi 2005/36/EÜ V lisa punktis 5.3.3 nimetatud võrdluskuupäevale. Kehtivas korras on direktiivi 2005/36/EÜ artikli 23 lõikega 1 vastuolus tingimus, mille kohaselt on määruses nimetatud riikides diplom kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks „koos päritolu- või lähteliikmesriigi pädeva asutuse poolt välja antud tunnistusega, mis tõendab, et dokumendi omanik on tegutsenud erihambaarstina perioodi jooksul, mis on kaks korda nii pikk kui tema päritolu- või lähteliikmesriigi erikoolituse ja Euroopa Liidu nõuetele vastav erialakoolituse kestuse vahe“. Direktiiv sätestab kohustuse tõendada, et vastava diplomi omanik on kõnealusel tegevusalal

4

tegutsenud vähemalt kolmel järjestikusel aastal tunnistuse väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul. Vastuolust johtuvalt on paragrahv ümber sõnastatud ja selles sisalduvad sätted viidud direktiivi 2005/36/EÜ artikli 23 lõikega 1 kooskõlla. Paragrahv 11 sätestab Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis üldõe kvalifikatsiooni omandamist tõendavad dokumendid, mille esitamise korral kohaldatakse registreerimise menetlemisel automaatset tunnustamist. Erinevalt kehtivast korrast on rakendusaktis loobutud direktiivi 2005/36/EÜ V lisa punktis 5.2.2 nimetatud dokumentide loetelu kordamisest määruse lisana ning seetõttu viitavad paragrahvi mõlemad lõiked otse direktiivi 2005/36/EÜ V lisa punktile 5.2.2. Paragrahv 12 sätestab Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis üldõe kvalifikatsiooni omandamist tõendavad dokumendid, mille esitamise korral kohaldatakse registreerimise menetlemisel tunnustamist omandatud õiguse alusel. Paragrahvi lõiked 1 ja 2 sätestavad üldised alused omandatud õiguse alusel üldõe kvalifikatsiooni tunnustamiseks, lõiked 3–12 sätestavad erandid, mis on nimetatud direktiivi 2005/36/EÜ artiklites 23, 33 ja 33a. Erinevalt kehtivast korrast ei nimetata paragrahvis direktiivi 2005/36/EÜ V lisa punktis 5.6.1 sisalduvaid võrdluskuupäevi, vaid rakendusaktis viidatakse neile kui direktiivi 2005/36/EÜ V lisa punktis 5.6.1 nimetatud võrdluskuupäevale. Paragrahv 13 sätestab Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis ämmaemanda kvalifikatsiooni omandamist tõendavad dokumendid, mille esitamise korral kohaldatakse registreerimise menetlemisel automaatset tunnustamist. Erinevalt kehtivast korrast on rakendusaktis loobutud direktiivi 2005/36/EÜ V lisa punktis 5.5.2 nimetatud dokumentide loetelu kordamisest määruse lisana ning seetõttu viitavad paragrahvi kõik lõiked otse direktiivi 2005/36/EÜ V lisa punktile 5.5.2. Paragrahv 14 sätestab Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis ämmaemanda kvalifikatsiooni omandamist tõendavad dokumendid, mille esitamise korral kohaldatakse registreerimise menetlemisel tunnustamist omandatud õiguse alusel. Paragrahvi lõiked 1 ja 2 sätestavad üldised alused omandatud õiguse alusel ämmaemanda kvalifikatsiooni tunnustamiseks, lõiked 3–12 sätestavad erandid, mis on nimetatud direktiivi 2005/36/EÜ artiklites 23 ja 43-43b. Erinevalt kehtivast korrast ei nimetata paragrahvis direktiivi 2005/36/EÜ V lisa punktis 5.5.2 sisalduvaid võrdluskuupäevi, vaid rakendusaktis viidatakse neile kui direktiivi 2005/36/EÜ V lisa punktis 5.5.2 nimetatud võrdluskuupäevale. Paragrahv 15 tunnistab kehtetuks sotsiaalministri 30. aprilli 2004. a määruse nr 42 „ Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis omandatud kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide loetelu ja kvalifikatsiooni vastavuse hindamise kord“. Muudatuste rohkusest tingitult kehtestatakse rakendusakt uue terviktekstina. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Määruse väljatöötamine on tingitud vajadusest viia Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis omandatud kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide loetelu ja kvalifikatsiooni vastavuse hindamise kord kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta (ELT L 255, 30.09.2005, lk 22–142); muudetud nõukogu direktiiviga 2006/100/EÜ, millega kohandatakse teatavaid direktiive isikute vaba liikumise valdkonnas seoses Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisega (ELT L 363, 20.12.2006, lk 141–237), nõukogu direktiiviga 2013/25/EL, millega kohandatakse teatavaid direktiive asutamisõiguse ja teenuste osutamise vabaduse valdkonnas seoses Horvaatia Vabariigi ühinemisega (ELT L 158, 10.06.2013, lk 368– 375), ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2013/55/EL, millega muudetakse direktiivi 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta ning määrust (EL) nr 1024/2012 siseturu

5

infosüsteemi kaudu tehtava halduskoostöö kohta (IMI määrus) (ELT L 354, 28.12.2013, lk 132– 170) – edaspidi direktiiv 2005/36/EÜ. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 258 alusel on Euroopa Komisjon 25. jaanuaril 2019. a algatanud Eesti Vabariigi suhtes rikkumismenetluse nr 2018/2288 ja leidnud, et Eesti ei ole täitnud kõiki kohustusi, mis tulenevad direktiivist 2005/36/EÜ. Seega ei ole direktiiv 2005/36/EÜ komisjoni hinnangul nõuetekohaselt üle võetud. Komisjon leiab, et teatud erialade (eriarstid, erihambaarstid ja arhitektid) puhul rikub Eesti automaatse tunnustamise põhimõtet ja omandatud õigusi käsitlevaid direktiivi 2005/36/EÜ sätteid. Eesti nõustus komisjoni etteheitega. Käesoleva määrusega kõrvaldatakse määrusest komisjoni näidatud õiguslikud vastuolud ja viiakse rakendusakt direktiiviga 2005/36/EÜ kooskõlla. 4. Määruse mõjud Määrusel on mõju välissuhetele ja riigiasutustele. Nagu kirjeldatud punktis 3, on määruse kehtestamine vajalik direktiivi 2005/36/EÜ täielikuks ülevõtmiseks. Määruse kehtestamine võimaldab Euroopa Komisjonil rikkumismenetluse lõpetada. Muudatuste tegemata jätmine võib kaasa tuua nõude Eesti Vabariigi vastu. Määrusel on vähene mõju riigiasutuste korraldusele. Määruse vastuvõtmine tagab, et Terviseameti praktika tervishoiutöötajate kvalifikatsioonide tunnustamisel on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.

Vaatamata sellele, et kehtivas määruses esineb puudusi ja tehnilisi vigu, eriti direktiivi erisätete

osas, pole need mõjutanud Eesti võimet direktiivi kohaselt käituda. Eestisse tuleb harva tervishoiutöötajaid, kes vajavad omandatud õiguse alusel tunnustamist, ja veelgi vähem neid, kelle suhtes kohaldatakse erisätteid. Kehtivas määruses lisadena sisalduvate dokumentide loetelu väljajätmine ja määruses lisadele viitamise asendamine otseviidetega direktiivile 2005/36/EÜ V lisale võib kahandada vajadust muuta Sotsiaalministeeriumil määrust olukorras, kus direktiivi V lisa muudetakse. Kehtiva rakendusakti asendamine uuega ei oma sotsiaalset ega demograafilist mõju, mõju riigi julgeolekule, majandusele, elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule ega kohaliku omavalitsuse korraldusele. Oluliste mõjude eeldatava puudumise tõttu ei ole vajadust koostada Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnikaeeskiri” § 65 lõike 2 kohast mõjude analüüsi aruannet. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne lisategevusi ega -kulutusi riigieelarve vahenditest. Samuti ei kaasne määruse rakendamisega eeldatavaid tulusid. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määrus esitati kooskõlastamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile ja arvamuse andmiseks Terviseametile. Haridus- ja Teadusministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta. Terviseamet muudatusettepanekuid ei esitanud.