Uueturu tn 1 (varem Vanemuise tn 1) krundi ja lähiala (Kultuurikeskus Siuru) detailplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud arvamuste osas võetud seisukohad

Esitaja Esitatud arvamused Linna seisukohad 1. Eskil Olen, 02.01.2025

Ma ütlen teile ilus ja tahaks et te saaksite aru sellest et kas tartu keskpark võib säilida sellisena nagu ta praegu on ka tulevastele põlvkondadele sest kuidas te ei näe et tartus on palju muid lagedaid platse kuhu saaks selle ehitada näiteks sinna kus enam ei ole keskkatlamaja ja korstent sest ta sobiks sinna väga häs või tartu tammik kohta sest seal on piisavalt suur lage plats. Lihtsalt palun saage sellest et kas selle siuru raha ei võiks annetada või hoida mingi tähtsa asja jaoks nagu teatrid või tartu maarja kirik mis ei ole veel päris valmis sest riik ei panusta raha kirikutele. See et linnas parkide asukohtades oli kunagi mingi pritsimaja ja kaubahoov ei tähenda seda et tuleb ehitada midagi uut sinna. Keskpark on ainus suur park tartus kus on olnud mugav pidada üritusi nagu lastekaitsepäev, hansapäev ja tudengipäevad ja on otsustatud see tartu kaubamaja mänguväljak ka ära eemaldada sealt mis on eri rumal otsus. Kui vaadata tartus ringi siis siin on piisavalt kinosid, kuns muuseume, raamatukogusid ja hotelle või mis iganes muud näiteks ees rahva muuseum tundub selline täpselt sama kultuurikeskuse sisevaatena!

Mitte arvestada Planeeritud lahendus võimaldab ka edaspidi alal üritusi korraldada ning loob selleks kaasaegsed ja mitmekesised eeldused, seejuures on kavas rajada Siuru ja Emajõe vahele väljak, kuhu on võimalik vajadusel paigaldada lava ja istekohad jms. Olemasolev mänguväljak on planeeritud ümber tõsta Kaubamaja ja Vanemuise vahele Uueturu parki ning uus mänguväljak rajada kultuurikeskuse kõrvale, seega saab lähiala ühe mänguväljaku võrra rikkamaks. Vähemalt pool pargist (Uueturu tn 1 krunt) säilib ja muudetakse mitmekesisemaks, liigirikkamaks, põnevamaks. Kultuurikeskuse rajamisel muutub ala aastaringselt kasutatavaks avalikuks ruumiks hoones ja rikkaliku haljastuse ning laiade kasutamisvõimalustega avalikuks ruumiks hoone kõrval. Ettepanekus nimetatud asukoht - (hiljuti lammutatud korstnaga) Turu 18 ja Turu tn 20b krundid kuuluvad eraomandisse, alale on koostatud detailplaneering vastavalt üldplaneeringus toodud eesmärkidele ja tingimustele äri ja eluhoonete rajamiseks. Kultuurikeskus Siuru kavandatakse linnale kuuluvale maale. Kultuurikeskuse asukoha valik ja Uueturu tn 1 krundist poole ala hoonestamine on kokku lepitud Tartu linna üldplaneeringuga. Varasemad arvamused, ettepanekud, seisukohad on toodud üldplaneeringu menetluses: https://www.tartu.ee/et/planeerimine-info#tartu- uldplaneering-2040+ Linn on üldplaneeringu koostamisel koostöös erinevate spetsialistide ja kodanikega kaalunud erinevaid võimalikke viise kesklinna elavdamiseks ning tugeva linnasüdame arendamiseks koos rohealade elurikkuse suurendamisega.

Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde

Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)

Linn on oma ruumilise arengu üldisemate suundumuste määratlemisel lähtunud muu hulgas üleriigilises planeeringus Eesti 2030+ toodust, kus on rõhutatud linnade planeerimisel nende kompaktsuse säilitamise ja sisestruktuuride tihendamise vajadust. Samuti arvestab linn Tartumaa maakonnaplaneeringu põhimõtteid, kus rõhutatakse Tartu linnakeskuse regionaalset tähtsust. Üldplaneeringuga rõhutatakse kesklinna eelisarengu vajadust, selle tihendamist ja keskusfunktsioonide osakaalu ning kvaliteedi tõstmist. Rõhutatakse muu hulgas ka kesklinna tähtsust aktiivse kultuurielu toimumiskohana. Pargi osaline hoonestamine täidab sidusa linnaruumi tagamise eesmärki. Läbi hoonestamise ühendatakse n-ö uus ja vana kesklinn. Uue kultuurikeskuse idee toetab veelgi laiemalt kestliku linnaplaneerimise ideid. Hoone on just nimelt oluline kavandada kõige kesksemasse asukohta, toetades seeläbi Tartu ambitsiooni olla lühikeste vahemaade linn, millega kõik vajalikud teenused ja kultuurivaldkonnad on keskuses kättesaadavad. Pool pargialast jääb puhkealaks ning kujundatakse ümber koos keskuse projekteerimisega, saades pargile uue, kaasajas paremini toimiva lahenduse. Linna planeerides peab arvestama kõikide funktsioonide kavandamisega, mitte vaid puhkeala ja rohevõrgustiku toimimise küsimustega - leida tuleb tasakaal erinevate huvide ja väärtuste vahel. Säiliv pargiala tagab Kesklinna olulise funktsionaalse avaliku ruumi – jalakäijate peamise liikumissuuna koos aktiivse tänavaruumiga – rohelise vabaõhu puhkealana toimimise. Pargialale kavandatud hoonestuse funktsioon on suunatud elanikele kvaliteetsema avaliku teenuse tagamiseks ja täiendavate avalike hüvede loomiseks. Kuigi pargi mittehoonestamisega selle linnalooduskeskkond säiliks, siis kinnistu osaline hoonestamine toob endaga kaasa märkimisväärselt rohkem positiivseid mõjusid erinevates

Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde

Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)

valdkondades, aga lisaks ka pargi ja selle lähiümbruse ökoloogilise mitmekesisuse suurendamise. Linn selgitab, et kultuurikeskuse näol on tegemist olulise kultuurihoonega, kuhu kavandatakse kaasaegsed võimalused Tartu linnaraamatukogule ja Tartu kunstimuuseumile. Täiendavalt on hoonesse ette nähtud ruumid erinevateks üritusteks ja vaba aja tegevusteks. Selleks, et tagada parim kättesaadavus niivõrd olulisele asutusele ning tugevdada kesklinna tervikuna, on Uueturu tn 1 kinnistu parim võimalik koht kultuurikeskuse rajamiseks. Hoone täpsem asukoht, kuju ja arhitektuurne lahendus on leitud rahvusvahelise arhitektuurivõistlusega. Sealjuures kehtib planeeringus nõue, et vähemalt pool olemasoleva pargi alast peab säilima. Detailplaneeringuga antakse võimalus rajada Tartu südalinna kultuurikeskus Siuru, mis on oluline nii Tartu linnale kui kogu Lõuna-Eestile ning määratud riigikogu otsusega riiklikult tähtsate kultuuriehitiste pingereas esimesele kohale. Planeeringuga on kavandatud ka Vabaduse pst meeldivaks avaliku ruumi osaks ning tugevdatud sidusat linnaruumi Emajõe ja Küüni tn vahelisel alal. Ala on ka piisavalt suur, et tagada piisav avalik ruum hoone ümber ning rikastada väliruume erinevate tegevusvõimaluste või lihtsalt olemise kohtadega. Sealjuures on läbi mõeldud ka olulisemad liikumissuunad territooriumil.

2. Indrek Hirv, 02.01.2025

1. Haljasala Vanemuise ja Kaubamaja vahel ei sobi lastele mänguplatsiks, sest seal on väga tugev õhureostus ülespoole sõitvatest autodest. Mäletan ka mingeid mõõtmistulemusi - see on üks Tartu kõige saastunumaid koh . Eks ole, autod on just valgusfoori taga peatunud ja võtavad siis enne mäge hoo üles. Võib-olla aitaks natuke, kui tee ja mänguplatsi vahele hekk istutada? Arvan siiski, et las jääda niisama pargiks. Või siis osalt katselapiks nagu viimastel aastatel.

Esitatud e epanekud on edastatud projekteerijatele. 2.1. Linn on mõõtnud liiklusest pärinevat saastet (lämmas kdioksiidi, NO2) linna suurematel ristmikel. Vabaduse pst – Riia ristmik on üks kõige suurema liiklussaastega kohtadest. Aastatel 2020-2024 piirväärtuste ületamist seal siiski ei fikseeritud. h ps://tartu.ee/et/uurimused/valisohu-saasteaine-no2- moodistused-difusioontorudega-2024-i-ii-iii-ja-iv-kvartalis Arvestades, et Siuru kõrvale rajatakse uus mänguväljak, on inimestel edaspidi rohkem valikuid.

Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde

Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)

2. See ilus trepp, mis viib alla jõeveeni välja, peab olema altpoolt piiratud. Seda kohta ei saa võrrelda Delta-esise trepiga, mis lõpeb vees, sest seal on vool vaikne ja põhi madal, kuna Siuru all jõgi käänab ja on väga sügav. Vool on seal tugev ja pöörised viivad napsise supleja otse põhja. Ühesõnaga, seal on väga kerge ära uppuda. Nägin korra make , kus piiret ei olnud, võib-olla on selle juba mõeldud, usun, et on.

Kesklinn tervikuna on urbanistlik piirkond, kus erinevad funktsioonid ristuvad ja toimivad koos. Nii poleks kesklinnas võimalik selle intensiivse maakasutuse, liikumise ja sellega kaasnevate häiringute tõ u kavandada ilma kompromissideta väga paljusid tegevusi. Riia tänava poole vabakujulise heki rajamine on hea mõte ning seda kaalutakse. Täpne mänguväljaku ja haljastuse lahendus selgub projek s. Uueturu pargi tervikliku linnarohtla puhul ei ole tegu katselappide vaid püsilahendusega. 2.2. Projekteerimisel tagatakse ohutu lahendus, seejuures kaalutakse jõeäärsete piirete vajadust.

3. Mart Sonn, 07.01.2025

Olen keskpargi lõhkumise vastu. Vt 1. seisukohad

4. Friedrich Kaasik, 08.01.2025

Vabaduse pst jõe poolsel küljel ei ole loodud piisavalt parkimise ja peatumise koh ning puudu on bussipeatuse tasku.

Arvestada osaliselt Vabaduse puiestee ääres olevate parkimiskohtade asemel kavandatakse kohad Siuru parklasse. See võimaldab teha tänava kitsamaks ja ohutumaks jalakäijatele. Kuigi tänavatel parkimist vähendatakse, siis planeeringu elluviimisel parkimiskohtade arv piirkonnas kokkuvõttes suureneb ligikaudu 100 koha võrra. Bussitasku kavandatakse – korrigeerida planeeringut.

5. Siim Kaunissaare 14.01.2025

1. E epanek - Kultuurikeskuse all olev varjend ühendada Kaubamaja ja võimalusel ka Kaubahalli all oleva varjendiga (Lähiaadress: Uueturu tänav T1 või Küüni tänav T1; Tunnus päritoluregistris: 79507:026:0003 ja 79507:056:0006). Et oleks 2 väljapääsu tunnelid, et kui üks väljapääs tunnel on ära lõhutud, siis oleks ka varuväljapääs tunnel. 2. E epanek - Turuhoone poolsel Emajõe äärsel alal (astmes k, terrass) palun istekohad planeerida nii, et saaks ka päikest võ a! Planeeringu ruumiline illustratsioon - vaade jõelt on seal nii, et näoga ollakse küll Emajõe poole, aga samas on päikene kukla tagant. Et

Esitatud e epanekud on edastatud projekteerijatele. 5.1. Varjend projekteeritakse vastavalt nõuetele. Igal varjendil peab olema oma sissepääs ja varuväljapääs. 5.2. Astmed on kavandatud suunaga jõe poole, mi e päikese poole. Soovi korral on võimalik valida astmes k teisel pool jõge.

Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde

Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)

oleks võimalus ka neil, kes soovivad mõnusalt päikest võ a, saaksid olla näoga päikese poole! 3. E epanek - Kuna viimastel aastatel on mitmeid juhtumeid, kui autoga on sõidetud rahvarohketes kohtades rahva sekka ja nii on palju inimesi surma ja raskelt vigastada saanud. Siis e epanek, et kui meil Tartus on näiteks Laada- ja Hansapäevad või mõned teised üritused, mis toovad palju inimesi kokku, siis nendeks päevadeks kaitsta need alad. Paigutada (Lähiaadress: Vabaduse puiestee T1 ja Vabaduse pst 1c; Tunnus päritoluregistris: 79507:027:0002 ja 79507:058:0002) automaatne terrorismivastased hüdraulilised tõusvad pollarid kaitseks, et autod ei pääseks nendele aladele.

5.3. Erinevaid turvalisust tagavaid lahendusi rakendatakse projekteerimisel ja ürituste korraldamisel.

6. Enno Rennit, 16.01.2025

Mõningaid häirivaid mõ eid ja arvamisi unelmate kultuurikeskuse teemal. "Vabandan" e e, ega ei loodagi sisulisi vastuseid, sest nende formuleerimine kipub üle mõistuse käima, jääb formaadist välja. Hea see, et on koostatud rida eeluuringuid, koondatud varaseimaid teadmisi, täpsustatud, lisatud uusi. Väga hariv materjal. Huvitav, mitmed linnakodanikud nende materjalidega pisutki põhjalikumalt tutvunud on? Ühekordsest pealekaemisest vähe abi, eri kui pole ka varasemat kokkupuudet või kulturniku tausta. Selge ka see, et võimekaid arhitekte, raamatukoguhoidjaid ja museaale meite hulgas tegutseb, kinokultuuri edendajaid, sündmuste korraldajaid ka. Modernistliku, arenenud/aretatud heaoluühiskonna eeskujul, valdkondlikust vaatest tulenevalt on elementaarne unistada ja soovida. Kuid kes pole pime ega erapoolik, peaks aimama, et kenad "kõik on võimalik" lood elavad oma elu senise majandusmudeli lõppfaasis, ökotsiidi ajastul. Võiks teha ka ausa inventuuri, mis on olemas ja kasutuse, missuguses seisukorras. Lutsu keskraamatukogu kolme harukoguga, Ülikooli raamatukogu, Kirjandusmuuseumi raamatukogu, ERM-i

Linn on uue kultuurikeskuse vajaduses veendunud, on selleks reserveerinud maa linna üldplaneeringus, koostab detailplaneeringut ja on läbi viinud arhitektuurivõistluse. Uue hoone kavandamine lähtub vajadusest lahendada linnaraamatukogu ilmne ruumikitsikus, pakkudes kaasaegsele raamatukogule omaseid erinevaid teenuseid ning koondada kuns muuseum ühte hoonesse, luues sobiva suuruse ja

ngimustega näituseruumid, samu ehitada ruume väga erinevatele kultuuritegevustele, kokkuvõ es – eesmärk on luua kvaliteetne kultuuriruum vaba aja veetmiseks. Rõhutades eeltoodud suuremat eesmärki on leitud op maalne maht ning siinkohal ei esitata täpsemaid kalkulatsioone, ehitamise ja haldamise tasuvusuuringuid jms, kuna need on saadavad muudes avalikes materjalides. Planeeringu realiseerumisel saavad linnaraamatukogu ja kuns muuseum uue maja, mille ülalpidamise kulud on väiksemad kui praegustes ruumides. Lisanduvad sündmussaalid. Näiteks saab võimalikuks korraldada Siuru suures saalis ülikooliga seotud rahvusvaheline teaduskonverents, millel osalejad külastavad

Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde

Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)

raamatukogu, Kõrgema kuns kooli Pallas raamatukogu, Riigiarhiivi raamatukogu jne. Võib ju esitleda formaalset sta s kat, aga kui palju neid pikemalt külastatakse, intellektuaalsest huvist, tahtmisega teada saada, teistega jagada? Mitut meie väike kogukond suudab ülal pidada? Kas selleks on üldrahvalik huvi? Muidugi võib väita, et "pole

ngimusi", aga uus betoon tõstab kõik hei hops teisele tasemele. Kas ikka? Kiusu ka. Kui h projekteerijad/esitlejad/turundajad ise eelnimetatud kohtades käivad? Kuns muuseum väärib muidugi enamat, eri kui mõtelda kaasaja prak katele ja hõllandustele. Kogud niigi juba ruleerimisraja pikenduse kõhus, sinna nad kuulu järgi jäävadki. Omae e teema muidugi luhtunud arhitektuurivõistlus, samas õnnestus planeerida parkimispalee, mida miskipärast hallid ega valged kardinalid ehitada ei taha. Missuguse kännu taga tegu kinni on? OK. Heietada võiks, õigemini peaks pikalt, aga see eeldab ka ametlike/ametniku soovi, siirast ma mõtlen. Kõige karmim aspekt on muidugi rohepesu. Soovmõtlemine virtuaalses kuues. Visioneerimine pole pa , küll aga selle seletamine tegelikult teostava pähe - puisniit, linnaniit, metsik metsanurk, maasikavälu, jõelamm, kõrkjaväli... Muidugi ei suuda selgelt ar kuleerida, et sellega seoses saab raiutud (väga)heas vanuses ja seisukorras puistu, millele heidetakse e e elurikkuse puudumist. Pealegi - nõukaaegne pommiauk, joodikute pelgupaik või mis veel. Kindlas pole sellele alale võimalik midagi istutada, infrat disainida, kõik ju põhimõ eliselt vaene ja kole kõrghaljastus. Rikkuse loob kõrre-põõsakatus, kord kuivab, kord ve b, kord külmub. Hooldada pole vaja, elurikkus, osutab meile tasuta teenuseid. Nii lihtne, kisub lausa geniaalseks. Kolmandikule olemasolevast

tõenäoliselt ka kuns muuseumi jms. Siuru uudsus ja väärtus on muu hulgas selles, et raamatukogu, kuns muuseum, väär ilmikino, sündmussaalid jt teevad koostööd. Vt ka 1. seisukohad Vabaduse pst 6 krundil Tartu Linnavolikogu 28. juuni 2017. a. otsusega nr 478 kehtestatud Magistri ja Gildi tänava ning Vabaduse puiestee vahelise ala detailplaneeringuga määra krundile ehitusõigus parkimismaja rajamiseks. Planeering on tões realiseerimata, kuid võimalus selleks on olemas. Nõustume, et tegemist on keerulise alaga, kus tuleb leida tasakaal inimestele suunatud keskkonna ja looduskeskkonna vahel, rakendades keskkonnamõju leevendavaid meetmeid, kuid seda ei saa nimetada rohepesuks. Planeeritud on muuta säiliv pargiala mitmerindeliseks elurikkaks koosluseks. Arvamuses toodud kooslusi planeeritud ei ole. Täpne haljastuslahendus, sh taimeliigid selguvad projekteerimisel. Planeeritud on säilitada olemasolevad puud, mis ei jää planeeritud hoonete ja raja ste alale e e. Ülejäänud planeeringualal kasvavad puud, samu kehvas tervislikus seisukorras olevad puud on lubatud asendada või likvideerida.

Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde

Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)

mahuvad muidugi niidud ja salud, lisaks ak ivsed või medita ivsed tegevused tedest raukadeni. Braavo. Aga see pole veel kõik - teostus saab olema öko, sest teadupärast ehitussektor oma meetodite/materjalide/tehnoloogiatega üks väiksema saastetasemega inimtegevusi üldse. Kui siia lisada planeeringuala laiemalt, on lus ja lõbu energee ka/tehnika kasutamisel ohtralt. Mõõdikud olid võistlusel, tagajärgedel ei maksa mõõtagi. 0ENERGIA! Liiga keeruline ja üleüldse, keda huvitab? Segab arengut. Maksumus on vola ivne. Mõni pea teatas pühalikult, et peale 8kümne milli üle minu laiba. Vanasõna aga teab, sel silm peast kes vana meenutab. Hetkel 90 miljonit? Inflatsioon, laenuraha kallinemine, ootamatused ehitusturul, materjalide hinna tõus jne...Veel... Vabanduse leiab ala , põhjendatult. Seletaks juba e e! Kas maja maksumus või kogu planeeringuala koos kõrte ja metsikustega, laskuvast trepis kust Emajõkke rääkimata? Siililegi selge, et see pole veel kõik, sest üks linnakodanik suudab rohkem küsida kui sada spetsialis vastata. Kuskilt ent tuleb alustada. PS. ah jee veel 1 turgatus ergutuseks FASSAAD kuldsest esisusest saab hall argipäev

Planeeringus on märgitud likvideeritavaks 92 puud, uushaljastust on planeeritud 40 suurt puud, 33 konteineriga puud ning 50 väikest puud või põõsast. Säilitatavad ja likvideeritavad puud täpsustatakse projek ga. Projek s tuleb lahendada kõrghaljastuse asendusistutus planeeringualal või muul avalikul alal kesklinna piirkonnas. Nõustume, et park tõepoolest ei säili sellisena nagu ta on, st senine kõrghaljastus kui väärtus poole pargi osas tões kaob ja see on olnud valik erinevate väärtuste vahel. Vt 42. seisukohad. Siiski tehakse parim, et säiliva pargiala kvaliteet paraneks ja väheneks kõvaka ega alade ulatus Vabaduse pst ja Uueturu tn. Kultuurikeskuse ehitamisel kasutatakse hoone kandekonstruktsioonides, siseviimistluses ja fassaadika e materjalina suurtes kogustes puitu, mis on madalama süsinikujalajäljega kui enamik teisi ehitusmaterjale; kompaktne hoonemaht, kus välispiirete osakaal siseruumi kubatuuriga võrreldes on suhteliselt väike, aitab vähendada soojakadusid; hoone fassaadil kasutatakse passiivseid varjestavaid püstribisid, mis takistavad ruumide ülekuumenemist ning aitavad seega energiat kokku hoida; fassaadil ja siseviimistluses kasutatakse kvaliteetseid, pikaealisi ja ajatuid materjale, millega vähendame viimistlusmaterjalide väljavahetamise vajadust; tehnosüsteemides kasutatakse nu kaid lahendusi, mis aitavad igapäevases kasutuses tagada energiasäästu, mh loodud võimalus loomuliku ven latsiooni rakendamiseks soodsate ilmas ku ngimuste puhul; katustel kasutatakse suures ulatuses haljastatud pindasid, mis vähendab kuumasaare tekkimise riski ning imades ja salvestades sademeve , aitavad vähendada koormust linna sademeveekanalisatsioonile; hoone asukoht südalinnas ning maas kuarhitektuurne lahendus soodustavad külastajate saabumist keskkonnasõbralikke liikumisviise kasutades – jalgsi, jalgra aga, ühistranspordiga; kogu väliruumi kujunduses on printsiibiks võetud maksimaalselt säilitada

Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde

Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)

olemasolevat kõrghaljastust, et leevendada kuumasaare teket ja sellega kaasnevaid keskkonnamõjusid, sh osaliselt hoone jahutusvajadust suvisel perioodil; Vabaduse pst osas on vähendatud kõvaka e osakaalu, andes nii juurde ruumi kvaliteetsele tänavahaljastusele. Hoone jalajälg selgub põhiprojek staadiumis. Koos hoone ehitamisega rajatakse ka mänguväljak ja rekonstrueeritakse park, lisaks jõeäärne väljak ja astmes k kuni jõeni, samu Vabaduse puiestee ja Uueturu tänav. Planeeringuga ei määrata hoone fassaadi värvust.

7. Enno Rennit, 17.01.2025

reedet, Sirbi päev, mille lehekülgedelt võimalik lõigata terasemaid tähelepanekuid, teravaid mõ sklusigi endal hetkedel aega klahve klõbistada, tagasisidet ju oodatakse, koosolekud tulekul, "kas sissepääs saab olla väljapääs" pikaaegse koerte/kassidega kooselu jooksul ja linnuvaatlusi (küll väga kehvade alusteadmistega) tehes, ka maal vaadeldes inimaskelduste jälgi, võib järeldada, et mida mitmekesisem ning intensiivsem ühe võimeka liigi tegevus, seda enam on võimalusi ka putukatel, lindudel, loomadel, seda eri muidugi linnaruumis me lihtsalt väga hoolime ja keeruliselt oskuslikult disainime ja ennäe imet - hundid söönud, lambad terved, inimesed õnnelikud ehk loovad mi e kõigest päeval, vaid lausa ööpäevaringselt, sest loodud saab ruum

Vt 1. ja 6. seisukohad

8. Enno Rennit, 24.01.2025

avalikustamine ja arutelu ala teretulnud aga asukoht on Otsustatud sest nii palju juba panustatud ning ressurssi paigutatud mis vastab eesrindliku arengu Seadusele kusjuures ebakonstruk ivsed küsimised on nurjatud Puhas Püha Kultuur välistab need slaidid eksponeerivad tegelikkust läbipaistvates kliimakas des kust ja kuidas tulenevad materjalid ja energia ning kuhu "kaob" reo? lisaks füüsilis/bioloogilisele olekule saab/tuleb dubleerida virtuaalselt

Vt 1. ja 6. seisukohad

Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde

Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)

hetkedel võimalus on ja kõik see ju puhtalt Pilves või on siiski materjalimahukas riistvara (vajab väljavahetamist) kui ka vägagi suuri elektrikoguseid toimiseks vajav tarkvara? eremiit/emeriitkonservaatorina on mul mingid ebamäärased aimdused et kuskil tossavad korstnad ja maakoorde on kaevatud üüratud augud mis pole kindlas seotud e evalmistavasse osasse sissesõitmisega sinise Fordiga vaid innuva ivsest soovmõtlemisest tuleneva ringmajandusega meeleavaldus järjekordne näide tagurlikkusest kiri ilma kirjavahemärkideta puhas pahatahtlik väljamõeldis Palun siis vähemalt nii omaklahviliselt trükkidagi või pole põhjust/võimekust/aega/arukust?

9. Enno Rennit, 25.01.2025

Saan aru, et sellises väljenduses küsimised on krüp lised, kuid kui trafaretsest kaasaegsest kultuuriretoorikast loobuda, siiski piisavalt konkreetsed. Muideks, keel reedab meid iga päev, aga seegi väide enamusele mõ etu metafüüsika. E epanek tagamõ ena iseenesest lihtne - rääkida/kirjutada/visualiseerida/esitleda võimalikult terviklikult ja ausalt. Võtame näiteks tabeli, mis on eksper de soovitustele vastused. arvesse võetud - võetakse arvesse Kindlas seda jõudu mööda tehaksegi, aga reaalses ruumis olemasolevate tehniliste ngimuste ja tehnoloogiate pole paljusid unistusi võimalik teostada. Vastuolud on lahendamatud. Mi e mingi valemiga pole võimalik ehitada nn. suurprojekte ja samal ajal täita nn. roheeesmärke. Seda tulekski selgelt reflekteerida, mi e libiseda sujuvalt mööda lihtlausetega, et küll saab, ehk tulevad uued tehnilised lahendused, kõigega arvestatakse jne. Eelnevates kirjades olen küsimusi esitanud, suuliselt ka. Vastuseid leida ongi raske ja nende sisu võib osutuda ebameeldivaks,

Arvestada osaliselt Täiendada seletuskirjas peatükis 2.11. Leevendavad meetmed ja edasised soovitused planeeringulahenduse täiendamiseks / projekteerimiseks tabelit selgitustega, kuidas on soovitusi planeeringus arvestatud. Planeeringus on muu hulgas ka välja toodud puude likvideerimine, uusistutused (vt vastus 6) ja pinnakatete muudatused. Seletuskirja peatükis 2.9 on toodud: Pargi pindala vähenemist tuleb kompenseerida olemasolevate kõvaka ega alade vähendamisega piirkonnas, pargi kui ökosüsteemi toimimise olulise parandamise ning ka mitmesuguste rohelahenduste kasutamisega hoone projekteerimisel. Tuginedes geodee lise alusplaani andmetele on kogu planeeritud 44 803 m² suurusest maa-alast planeeringu elluviimise eelselt infiltreeruva pinnase osakaal (muru ja istutusalad) 16 853 m² ehk ligikaudu 37,6%. Planeeringu joonisel 4 kajastatud näitlikus lahenduses on infiltreeruva pinnase osakaal u 12 000 m² ehk ligikaudu 27%, sellele lisanduvad projekteerimisel leitavad lahendused nt katusehaljastus jm. Kokkuvõ es jääb infiltreeruva pinnase

Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde

Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)

seepärast parem tõrjuda. Võin teises sõnastuses (ilmselt soovitavalt pidulikus loomemajanduslikus) esitada uues . Kui väidate, et need on liialt üldised ja ebamäärased, siis see ei päde, samas oma meeleavaldusi pidades väga konkreetseteks. Muideks, tõlgendus on vaba, selle hulka kuulub et, võib vabalt olla ka vale. (no mis lause see siis nüüd on?) Saab ka peitu pugeda, mida minul plaanis ei ole. Kas seostame edasi?

osakaal planeeringu elluviimisel ligikaudu samasuguseks praeguse olukorraga.

10. Tanel Tein, 31.01.2025

Praegu on Siuru kavandatud pargi krundile. Plan seaduse paragraf 126 aga ütleb, et dp üheks ülesandeks on planeeringuala krun deks jaotamine ja krundile ehitusõiguse määramine. Seega vastuvõetud dp-s on tegemist kultuurikeskuse krundiga, kuhu on määratud ehitusõigus...., Aga kus on allesjääva pargi krunt? Lähtudes ÜP ja DP nõuetest , mille kohaselt tuleb vähemalt 50% planeeritavast alast säilitada pargina on... ETTEPANEK: detailplaneeringuga moodustada kaks eraldi krun , avaliku pargiala krunt ja kultuurikeskuse ( raamatukogu ja kuns muuseumi keskuse krunt). Eraldi pargiala üldkasutatava maa sihtotstarbega krundi moodustamine loob parema ja selgema õiguskindluse avaliku huvi- ( pargiala terviklik säilimine...50%)

Mi e arvestada Üldplaneeringuga on seatud eesmärgiks Uueturu tn 1 krundile kesklinna toimimist tugevalt kujundava dominandi - kultuurikeskuse ehitamine olemasolevale rohealale. Detailplaneeringu algatamisel krundi jagamist eesmärgiks ei seatud. Krundi piire ilma maaomaniku soovi ja selge linnaehitusliku kaalutluseta ei muudeta. Läbi arhitektuurivõistluse on krundile kujundatud nii ruumiliselt kui funktsionaalselt ühtselt toimiv terviklahendus. See tähendab, et nii hoone sissepääsud, ümbruse kujundus, juurde- ja läbipääsud ning haljastuslahendus toetavad hoone toimimist ja vastupidi. Kultuurikeskus korraldab sündmusi ka õuealal. Nii park kui hoone on avalikus kasutuses ehk sarnase teineteist toetava sihtotstarbega ning nende eraldamine oleks ebaloomulik ja ebafunktsionaalne. Linn on seisukohal, et hoone ja selle ümbrus toetavad teineteist vastas kku ning loovad terviku. Seega linn peab ainuvõimalikuks lahenduseks säilitada Uueturu tn 1 krunt. Krundi jagamine/mi ejagamine ei mõjuta kuidagi pargi 50% ulatuses säilimist, seega jääb e epaneku eesmärk arusaamatuks.

11. Tanel Tein, 31.01.2025

ETTEPANEK: Hoone kõrgus Vabaduse pst poolses mahus ( H1) tuleb planeerida vastavalt muinsuskaitse ngimustele 56,20 m, sest Uueturu tn 1

Mitte arvestada Erinevalt muinsuskaitse eritingimustest on Uueturu tn 1 kultuurikeskuse kõrguse kohta detailplaneeringuga tehtud ettepanek (seletuskiri lk 9) järgida Vabaduse puiestee äärsel osal

Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde

Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)

krundile ehitusõiguse määramisel on tuli lähtuda muinuskaitse eri ngimustest, kus absoluutne kõrgus oli 56,2 m. Teema: Kui läbivalt kirjutatakse et vastavalt MUK ngimustele siis nt kõrguse osas on arusaamatult põhjendamata miks on Vabaduse pst poolne hoone kõrgus äkki 1,96m MUK ngimustega määratust kõrgem, ome gi dp-s kirjeldatakse hoonet , et see on vastavalt võidutööle— kas siis võidutöö ei vastanud ka MUK ngimustele?

Riia tn 1 krundil asuva Tartu Kaubamaja kõrgust (abs kõrgus 58.14). Muinsuskaitse eritingimustes oli hoone kõrgus määratud Poe tn 10 maja järgi (geodeetilise mõõdistuse alusel abs kõrgus 56.38), kuid muinsuskaitsealal on ka mõnevõrra kõrgemaid maju. Vastavalt Tartu muinsuskaitseala kaitsekorrale on muinsuskaitseala kaitsevööndi eesmärk tagada muinsuskaitseala säilimine sobivas ja toetavas keskkonnas ning muinsuskaitseala vaadeldavus piki tänavaid, Emajõelt ja selle kaldalt. Uue ehitise püstitamisel välditakse järske üleminekuid hoonestuse mastaapsuses, võrreldes muinsuskaitsealaga. Piki tänavaid avanevaid vaateid sulgeda ei lubata. Kultuurikeskuse kõrguse tõstmine ei sulge vaateid muinsuskaitsealale piki tänavaid, Emajõelt ja selle kaldal asuvas vaatesektoris. Muinsuskaitseala äärmiste majade ja kultuurikeskuse vahele jääb rohkem kui 70 m laiune kõrgete puudega haljastatud ala. Lisanduv kõrgus on alla 2 m. Eelnevast tulenevalt ei saa pidada kavandatavat kõrgust järsuks üleminekuks võrreldes muinsuskaitseala hoonestusega. Tartu linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna muinsuskaitse komisjon on 13.12.2023 koosoleku protokolliga kõrguse muutmisele nõusoleku andnud. Detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimuste p 17 kohaselt peavad tehnoseadmed ja -võrgud asuma hoone(te) mahus. Tehnoseadmed on planeeritud hoone mahtu, kuid sisse- ja väljaviskekorstnad peavad ventilatsioonisüsteemi õigeks toimimiseks ulatuma katuse pinnast kõrgemale. Arvestades asjaolu, et korstnad paiknevad parapetist eemal ning ei ole nähtavad tänavatasandilt avalikust ruumist ega mõjuta muinsuskaitseala ja ehitismälestise vaadeldavust ja mahulist- tunnetatavat konteksti, on lubatud ehitada tehnoseadmete korstnad kuni 0,70 m kõrgemad hoone absoluutkõrgusest, kui need paiknevad parapetist eemal ja on kujundatud esteetiliselt, lähtuvalt hoone arhitektuurist.

Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde

Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)

Muinsuskaitseamet on detailplaneeringu kooskõlastanud.

12. Tanel Tein, 31.01.2025

ETTEPANEK Arvestades LV öeldut, et projekteerimine ja planeerimine käivad käsikäes, palun näidata planeeringus üksnes säilitatavad ja likvideeritavad puud, mi e näidata sellist vahepealset varian , kus on sees ka "võimalusel säilitatavaid puud." Täna on teada hoone paiknemine joonisel projek tasandil, mis määrab ära ehitusala ja kõik muu olulise, ehk peaks olema selge, millised puud jäävad mis mi e? Palun kaotada detailpleneeringus ngmärk "soovitavalt säiliv", sest täna peaks olema selge mis säilib, mis mi e.

Mi e arvestada Soov on säilitada võimalikult palju puid. Vaatamata asjaolule, et projekteerimine käib samaaegselt, ei ole siiski kõik detailid selged ja planeering peab jääma paindlikuks. Soovitavalt säilitatavate puude puhul on risk, et need planeeringus soovitust erinevalt siiski ver kaalplaneerimisel hävivad või nende kaitsevööndid ei sobi kokku väljaku, jalgtee või hoone projek ga. Seega ei oleks õige nende puude (12) likvideeritavaks määramine, kuna on võimalus, et need säilivad ja leppemärk on põhjendatud.

13. Tanel Tein, 31.01.2025

ETTEPANEK: Sätestada DP-s hoone suurimaks lubatud korruste arvuks 4 korrust nii nagu on ka üldplaneeringus.

Mitte arvestada Hoonete kõrguspiirang antakse üldplaneeringus korruselisusena. Detailplaneeringutes määratakse kõrgus absoluutkõrgusena ja see annab piisava selguse, kui kõrge on hoone. Detailplaneeringuga määratud absoluutkõrgus on üldplaneeringuga kooskõlas. Lubatud maksimumkõrguse piires võib hoone sees lisaks põhikorrustele võimalik kavandada osalisi vahekorruseid.

14. Tanel Tein, 31.01.2025

Üldjuhul peab planeeritavad teed ja tänavad jms ehitama enne või samal ajal planeeritava hoonega. ETTEPANEK: Sätestada ja näidata joonistel raja sed ja alad , mis tuleb rajada enne või samal ajal koos ehitatava kultuurikeskusega.

Arvestada osaliselt Täiendada seletuskirja tegevuskavaga, mis näitaks kavandatava hoone ja sellega seotud raja ste vahelisi seoseid. Vt ka vastus P 6.

15. Tanel Tein, 31.01.2025

DP vastuvõtmisel volikogus kinnitas abilinnapea Kiivet, et mänguväljak tõstetakse Uueturu parki ja seda koostöös Kaubamajaga. Nüüd aga selgub et lubadust on keeruline täita- suure osa pargist on hõivanud roheringi-elurikkuse projekt , mille kohaselt, nagu ar klist

Mitte arvestada Planeeringu seletuskirjas (lk 16) on sätestatud, et olemasolev Uueturu tn 1 krundil olev mänguväljak tõstetakse ümber Uueturu parki. Täpse mänguväljaku asukoha määramine Vanemuise tn 4 krundil ei ole selle detailplaneeringu ülesanne.

Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde

Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)

selgub aastani 2032 ei saa sellele alale midagi teha, sest lubadused koos projek rahadega on antud. ETTEPANEK DP-sse: Näidata täpselt see ala kuhu mänguväljak tõstetakse. Kuna mänguväljak jääb Siuru ehitusalale e e, siis tuleb see ümber tõsta ENNE Siuru ehituse algust.

Eesmärk on tõsta mänguväljak ümber moel, mis oleks kasutajatele kõige vähem katkestust tekitav, täpne aeg selgub projekteerimisel.

16. Tanel Tein, 31.01.2025

Planeerimisseaduse pargraf 131 - mh ütleb et tuleb kokku leppida ka dp-ga planeeritud raja ste ehitamise tähtaeg! ETTEPANEK: Sätestada nende raja ste ja avalikku ruumi muutvate raja ste valmimise tähtaeg.

Mitte arvestada PlanS § 131 räägib sellest, et planeeringu koostamise korraldaja võib planeeringust huvitatud isikule üle anda avalike raja ste väljaehitamise kohustuse. Planeeringust huvitatud isik on Tartu linn, kes on ka ise planeeringu koostamise korraldaja. § 131 ei kohaldu, kui ei anta haldusülesannet üle teisele isikule.

17. Vahur Kollom, 01.02.2025

Tartu linna arengukava 2025-2035 keskkonna ja linnaruumi puudutav peatükk toob välja visioonid, pikaajalised sihid, arenguvajadused ja tegevuse. Toon välja olulised punk d arengukavast: • Linnaruumi arengus arvestatakse tulevikutrendidega, sealhulgas rahvas ku- ja kliimaprognoosidega. • Tartu on kliimateadliku ja loodussõbraliku innovatsiooni teerajaja. • Tartu üks prioriteete on toetada elurikka ja kvaliteetse linnalooduse arengut. • Arenguvajadusena on välja toodud vajadus ennetada vastuolusid arendussurvest tulenevate huvide ning elurikka ja kvaliteetse elukeskkonna ja rohevõrgus ku säilitamise vahel avalikus ja eraruumis. • Tegevusena on märgitud uute kuumasaarte tekke väl mine ja olemasolevate leevendamine, sh asfaltka ega pindade tekkimise piiramine, haljastus. Samu haljasalade mitmekülgse kasutamise soodustamine, sh funktsioonide läbimõtlemine, pargikultuuri kasvatamine. Kultuurikeskuse Siuru ehitamiseks vajaliku Uueturu tn 1 krundi ja lähiala detailplaneering on vastuolus linna arengukavaga ega arvesta

Mi e arvestada Tartu linna arengukava lähtub kõikides strateegilistes eesmärkides ja nende saavutamiseks kavandatud tegevustes Tartu linna üldplaneeringus 2040 kokku lepitud linnaruumi planeerimise põhimõtetest. Üldplaneering on õiguslikult siduv arengudokument. Arengukava ei ole siduv õigusakt ega saa luua kellelegi ühtki õigust, kohustust ega ootust. Tegemist on strateegilise juh mise instrumendiga, mis on suuniseks linna kulude kavandamisel. Vaatamata sellele, et strateegilised arengudokumendid ei ole õigusak d ning ei anna kellelegi vahetult õigusi ega sea kohustusi, peaksid need olema omavahel kooskõlas. Arengukava peab vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele arvestama üldplaneeringut ja üldplaneeringuga on kultuurikeskuse kavandamine Uueturu tn 1 krundile kooskõlas. Tartu linna arengukava 2035 “Keskkond ja Linnaruum” valdkonna visioonis on välja toodud “Kompaktne linnaruum tagab kõigile tartlastele linnakeskkonna, mis on mugav, ligipääsetav ja nau ma kutsuv. Inimsõbralikus ja elurikkas linnas on harmooniliselt

Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde

Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)

piisavalt seal kirjeldatud visioone, pikajalisi sihte, arenguvajadusi ja tegevusi ning seda alljärgnevatel põhjustel: • Detailplaneering ei arvesta tulevikutrendide ja kliimaprognoosidega, sest 21. sajandil luuakse parke juurde ja ei kaotata ega vähendata parkide pindala. • Detailplaneering ei enneta vastuolusid arendussurvest tulenevate huvide ning elurikka ja kvaliteetse elukeskkonna ja rohevõrgus ku säilitamise vahel avalikus ja eraruumis. • Detailplaneering ei aita kaasa uute kuumasaarte tekke väl misele ja olemasolevate leevendamisele. Pargikultuuri kasvatamisele avaldab detailplaneering nega ivset mõju, sest pargist kaob 50 protsen . Sealhulgas kogu menetluse jooksul esitatud väide, et pargist jääb alles 50 protsen , on tartlaste jaoks olnud eksitav. Koheselt oleks pidanud selgitama, et 50 protsen pargist on L- kujuline. Lisaks ei anna detailplaneering täpset ülevaadet, milliseid puid säilitatakse ja milliseid mi e. Detailplaneeringuga tutvumiseks pidanuks tartlastele andma pikema tähtaja. Hetkel meenutab kogu protsess kiirmenetlust. Arvestades

põimunud loodus- ja tehiskeskkond. Linnaruumi arengus arvestatakse tulevikutrendidega, sealhulgas rahvas ku- ja kliimaprognoosidega”. Detailplaneeringu lahendus ei ole nende põhimõtetega vastuolus, samu toetab detailplaneering arengukava strateeglist eesmärki 9 “Tartu ehitatav keskkond on häs läbimõeldud, ligipääsetav ja turvaline”. E epaneku esitaja poolt välja toodud viited arengukava punk dele ei ole arengukava konteks s tõlgendatavad üldplaneeringus kokkulepitud ruumilistele arengutele vastanduvatena ning neid ei tohiks ka selliselt käsitleda. Detailplaneering arvestab nii kliima- kui rahvas kuprognoosidega - kultuurikeskust planeeritakse ja projekteeritakse kaasaegsetest normidest ja põhimõtetest lähtuvalt (kliimakindlus, kuumasaarte tekke väl mine, rohelahendused, energiatõhusus), samu on arvesse võetud teiste riikide prak kaid sarnaste hoonete kavandamisel. Tartu prioriteet on jätkuvalt elurikas ja kvaliteetne linnaloodus - neid põhimõ eid peetakse silmas ka Siuru juurde rajatava haljasala kavandamisel, mis tuleb tänasest lahendusest oluliselt liigirikkam (mitmerindeline elurikas haljastuskooslus). Detailplaneeringuga kavandatakse muu hulgas Vabaduse puiestee ja Uueturu tänava liigendamine haljastusega, seega ka kuumasaarte vähendamine. Nõustume, et kõrghaljastus on väärtus, praegu tõstetakse säiliva pargiala kvalitee . Kaalutud on erinevaid väärtusi, vt P 42. Küüni tänava äärsete pargipuude osas (L-kuju) on korduvalt selgitatud, et üks rida jääb alles, kus puude väljavahetamine toimub vajaduspõhiselt. Detailplaneeringus on nii seletuskirjas kui joonisel antud puude säilitamise ja likvideerimise osas täpne ülevaade. Detailplaneering oli avalikul väljapanekul kuu aega, eelnevalt oli võimalus avaldada 30 päeva jooksul planeeringu osas arvamusi,

Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde

Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)

aga detailplaneeringu mõju ja ehituse maksumust tulevikus, peab kaasamise jaoks olema pikem tähtaeg.

esitada küsimusi ja saada vastuseid. Eelnevalt toimus ka eskiislahenduse avalik väljapanek ja arutelud. Lisaks tavapärasele seadusekohasele planeeringumenetlusele on korraldatud erinevaid kultuurikeskuse kavandamisega seotud avalikke arutelusid, infotunde ja ideekorjeid, samu avaldatud palju ajalehear kleid. Kultuurikeskuse kavandamine oli teemaks ka Tartus suvel toimunud arvamusfes valil. Kaasamine on olnud palju ulatuslikum, kui detailplaneeringute või üldisemalt ruumimuutuste juures tavaks.

18. Anneli Palo, 02.02.2025

Praegune detailplaneering likvideerib kõige väärtuslikuma haljastuse ning seeläbi ka linnasüdames oleva maa-ala, kus saab korraldada erinevaid vabaõhuüritusi. Kavandatud Vabaduse puiestee lahendus suurendab kesklinna suunduvate autode voolu, tagamata piisavalt parkimiskoh , kasvab ummikute risk ning halveneb pääste ligipääs kesklinna piirkonnale.

Planeeritud lahendus võimaldab ka edaspidi alal üritusi korraldada ning loob selleks kaasaegsed ja mitmekesised eeldused, seejuures on kavas rajada Siuru ja Emajõe vahele väljak, kuhu on võimalik vajadusel paigaldada lava ja istekohad jms. Vabaduse puiestee osas kavandatud muudatused vähendavad kesklinna suunduvate autode voolu, sest loovad paremad jalgsi ja rattaga liikumise võimalused. Kuigi autode läbilaskvus tänaval võib mõnevõrra väheneda, siis liiklejate läbilaskvus tänaval tegelikult suureneb. Vabaduse puiesteed ei saa vaadata eraldiseisva projektina, vaid tuleb võtta osana linna terviklikust arengust. Lisaks Siurule ja Vabaduse puiesteele on kesklinnas kavandatud veel muutusi (jalgrattateede põhivõrgu väljaehitamine, tänavate inimkesksemaks muutmine), mis loob paremad võimalused ja katkematud ühendused jalgsi ja rattaga liikumiseks, lisaks luuakse palju võimalusi ka jalgrataste parkimiseks. Kesklinnas on head ühistranspordi ühendused. Tartu linnas tehtud ja kavandatud ümbersõidud võimaldavad nüüd ja tulevikus vältida kesklinna sõitmast neid, kellel siin sihtkohta ei ole. Kuigi tänaval parkimine väheneb, siis planeeringu elluviimisel parkimiskohtade arv piirkonnas kokkuvõttes suureneb ligikaudu 100 koha võrra. Siuru parklas ja ümbritsevates parklates on

Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde

Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)

Planeeritud säilitatavad puud Küüni tänava ääres kasvavad niigi kõige halvemates oludes: nende juured asuvad asfaldi all ning kui tekib kõvaka ega pinda juurde, hoone ehituse tõ u valguse ligipääs veelgi halveneb ning mikrokliima kuiveneb, surevad need puud ära. Vabaduse puiestee poole plaanitav haljastus hakkab kannatama samade tegurite tõ u - neile jäetakse kasvuks ülikitsas koridor ning ilmselt pole mõeldavgi rajada sinna alleed potentsiaalselt kõrgekasvulistest puudest. Kuhu kavatseb Tartu linn rajada hävitatavate puude kompenseerimiseks uue pargi või metsa? Kas võetakse arvesse, et tekkiva keskkonnakahju kompenseerimiseks peaks esialgu puid täis istutama umbes 6-7 kordselt suurema pindala kui praegune park?

piisavalt parkimiskohti, et teenindada kesklinna teenuste vajadusi. Dendroloogilise hinnangu järgi vajaks Küüni tänava ääres kasvav kaherealine pärnaallee väljavahetamist koos kasvupinnase parandamisega juba täna. Planeeringuga on kavandatud ühe rea likvideerimine, teise rea puud on planeeritud asendada siis, kui tekib vajadus (säiliv või vajadusel asendatav puu). Kõvakatet ei kavandata puudele lähemale kui see juba täna on. Maa-alune hoonestusala on planeeritud vähemalt 3 m, maa-pealne vähemalt 4,5 m kaugusele puust, võidutöökohane hoone välisseina kontuur on ca 12 m kaugusel. Vabaduse pst poole on planeeritud puud ja konteinerhaljastus. Haljastuse projekteerimisel ja rajamisel arvestatakse standardikohaseid nõudeid, sh tuleb haljastuse rajamisel kasutada tänavahaljastuseks sobivaid puu- ja põõsaliike. Istutusala vähim laius peab olema 3 m. Haljasribale, mis on kitsam kui 3 m, või kõvakattega alale võib istutada puu vaid siis, kui kasvupinnase mahtu suurendatakse kõvakatte alla rajatava tugipinnasega või teisel viisil. Täiendavad asendusistutuse asukohad, põhimõ ed ja proportsioonid otsustatakse eraldiseisvalt käesolevast detailplaneeringust. Kuna detailplaneering on konkreetse ala kohta koostatav lahendus, siis uue pargi loomist või metsa rajamist käesoleva detailplaneeringuga ei käsitleta. Rohealade asukohad on määratud üldplaneeringus. Kõrghaljastuse likvideerimisest tulenevad nega ivsed mõjud on hinnatud ja leevendavad meetmed välja toodud detailplaneeringu KSH koostajate poolt. Selle tulemusena säilitatakse jõeäärsel alal maksimaalses osas haljastus, sh kõrghaljastus ning alale ei kavandata täiendavaid mahukaid ehi si. Planeeringuala piires on leitud lahendus mille tulemusena

Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde

Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)

Kuidas kavatsetakse kanaldada kaldajärsakuist allatormavaid aina sagenevate hoogvihmade uputusi, mis praegu osaliselt jõuavad parki ja seal neelduvad, tulevikus aga võivad potentsiaalselt üle ujutada maa-alused korrused ja tungida ka hoone maapealsesse ossa, kõnelemata ümbritseva väljaku üleujutusest. Mõne- kuni mõnekümneruutmeetrised peenrad ja niidutükid ning üksikpuud asfaldis pole võrreldavad pargiga kui ökoloogilise tervikuga, kus on looduslähedase mullaelus kuga rohustu, puudel on vastavalt kasutatavatele ressurssidele ja konkurentsile-koostööle väljakujunenud eritasandiline juures k, kohas suudab moodustuda ja püsida puistule iseloomulik jahedam ning niiskem mikrokliima, samu pakub selline kooslus terviklikku elupaika nii mõnelegi linnupaarile ning putukatele. Tartu peaks kultuurikeskusele leidma muu asukoha koostöös kohalike e evõtjatega. Kaubanduspindade hulk kesklinnas on piisav, olemasolevatelgi on raskusi kasumis püsimisega, samu on hilju leitud võimalused

vähendatakse kõvaka e pindala Vabaduse puiestee sõiduradade, parkimisplatsi ja kõnnitee arvelt. Vastavalt AS-i Tartu Veevärk tehnilistele ngimustele nr 24-ARE-2- DT-8 on planeeringuala sademevee eesvooluks Emajõgi. Sademevett on planeeritud võimalikult suures mahus immutada haljastatud katustel ja pargialadel, ülejääv sademevesi suunatakse olemasolevate ja uute torustike kaudu Emajõkke. Ala tükeldamine on antud struktuuri ja koha puhul paratamatu. Kogu avalik ruum püütakse jagada kõvakatete ja haljaspinna vahel nii optimaalselt (ja võimalikult haljaspinna kasuks) kui võimalik. Ka väiksematest tükkidest moodustuv mosaiik pakub elupaiku, toimib astmekivina või pakub toitu. Nendes oludes ja nende võimaluste juures kavandatakse elu- ja liigirikkuse suurendamiseks parim lahendus. Roheala ökoloogiline kvaliteet ei sõltu mi e vaid kõrghaljastusest, vaid ka roh aimes ku ja erinevate keskkonna ngimuste mitmekesisusest. Nii peaksid kõrge ökoloogilise kvaliteediga rohealal olema esindatud erinevad taimekooslused ja liigiliselt mitmekesine taimes k, aga ka näiteks väikeveekogud ( igid, lombid) ja märgalalaigud, varjukamad ja valgemad kohad, intensiivsemalt hooldatud ja "metsikumad" alad. Ka säiliv pargiala saab moodustada ökoloogilise terviku, eri koos jõeäärse ala sidumisega, mille tagamiseks on oluline Vabaduse pst sõiduteeosa kitsendamine, haljastuse koosseisu muutmine nii rinde- kui ka liigirohkemaks, mis omakorda tõstab selle pargi potentsiaali toidu kui ka elupaiga näol erinevatele putuka ja linnuliikidele. Vt 1. ja 6. seisukohad Kaubandus-, toitlustus-, teenindusotstarve on lubatud vaid 15% ulatuses kultuurikeskuse brutopinnast, ülejäänud osas on hoonel

Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde

Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)

ehitada kesklinna piirkonda uued eksklusiivsed elamud, mis veelgi piirab avalikult kasutatavat ruumi. Praegustele kultuuriasutustele kuuluvate majade põhjalik remont ning mõõdukas laiendamine on igal juhul jätkusuutlikumad lahendused, kui pargi asemele järjekordse tšillimiskeskuse ehitamine, kus siis muuseas saab ka raamatut lugeda või näitust vaadata. Selline funktsioon on lahendatav ka juba olemasolevate ärihoonete erifunktsiooniliseks kujundamise baasil, korrastades kultuurikeskuste praegused hooned säilitamis- ja tööruumidele vastavaks.

avalik funktsioon. Lisaks on ka kogu ümbritsev ala avalikus kasutuses. Planeeringu realiseerumisel saavad linnaraamatukogu ja kunstimuuseum uue kaasaegse vajadustele vastava maja, mille ülalpidamise kulud on väiksemad kui praegustes ruumides. Lisanduvad sündmussaalid. Näiteks saab võimalikuks korraldada Siuru suures saalis mõni ülikooliga seotud rahvusvaheline teaduskonverents, millel osalejad külastavad tõenäoliselt ka kunstimuuseumi jms. Siuru uudsus ja väärtus on muu hulgas selles, et raamatukogu, kunstimuuseum, väärtfilmikino, sündmussaalid jt teevad koostööd.

19. Anneli Kannus, 03.02.2025

Planeeringus on mitmeid ilusaid pilte ehituse võimalikust lahendusest Emajõeni, kuid puudub ristlõige ning seletus jõeni astmes k väljaehitamiseks. Mõistan, et detailplaneering loob võimalused ja ehituse käigus asjad täpsustuvad, kuid teise poole kaldarinna se piirde ümberehituse tõ u (kus Ees 200 juh s tähelepanu esialgse piirde ebamõistlikult madalale lahendusele) on mõistlik praegu pakutud lahendust realistlikult kirjeldada. Mõistan, et kuna astmes k on võimalus, mi e kohustus, siis võite joonistest keelduda KUID sellisel juhul ei oleks toh nud seda pil ka kaasata detailplaneeringusse ehk tegemist on inimeste eksitamisega. Sama e epanek on puude osas. LV tundub olevat soov võimalikult palju puid sälitada, kuid täna esitatud joonistele lisatud puude olemasolu ei ole realistlik ehk lisada märkus mitme aasta pärast peale ehi se valmimist on puud sellised nagu joonistel näidatud. Kogu aeg on ju u olnud, et SIURU tuleb ilmselt väiksem kui praegu lubatud ehitusjooned. Miks siis ehitusalust pinda pigem kohe ei korrigeerita väiksemaks, nii et pargist säiliks ka päriselt vähemalt 50%?

Arvestada osaliselt Astmes kuga planeeringulahenduse illustreerimiseks on koostatud ristlõige, mis tuleb lisada planeeringu lisamaterjalide juurde. Puude liigid ja nõuded istikutele pannakse paika ehitusprojekti faasis. Erinevate puude liigid on erineva kasvukiirusega, suurt rolli mängib ka ettevalmistatud kasvupinnas. Uute istikute nõuded tulevad standardist EVS 939-2:2020 Puittaimed haljastuses. Tegu on illustreerivate vaadetega, kuhu ei ole kõrguseid peale märgitud. Detailplaneeringuga on määratud suurimaks lubatud ehitisealuseks pinnaks üldplaneeringuga lubatud 50% Uueturu tn 1 krundi pindalast ehk 10 666 m2 eesmärgiga tagada kõikide hooneosade mahtumine lubatud pinna sisse, sh ka hoone maa- alused ja kõrgemad eenduvad osad. Seejuures on tagatud 50% ulatuses pargiala säilimine Uueturu tn 1 krundil.

Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde

Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)

Endiselt on keeruline aru saada tänane mänguväljak - kuhu päriselt paigutub ?

Planeeringu seletuskirjas (lk 16) on sätestatud, et olemasolev Uueturu tn 1 krundil olev mänguväljak tõstetakse ümber Kaubamaja ja Vanemuise vahele Uueturu parki. Kultuurikeskuse kõrvale rajatakse uus mänguväljak, seega saab lähiala ühe mänguväljaku võrra rikkamaks.

20. Jaak Laineste, 03.02.2025

1. Liiklus Vabaduse pst/nn "Siuru väljakul" lahendada jalakäijatele sobivamalt. Näiteks lisada liigutatavad pollarid mõlemale poole väljakut, mis võimaldaks võ a ala kasutusele jalakäijate alana ak ivsel välihooajal (suvel), piirates pideva läbiva liikluse. Pollarite abil saaks avada liiklust vajaduse korral: opera ivsõidukid, bussid, öine liiklus. Sel juhul peaks eraldama piisava ümberpöörderaadiused sest Vabaduse pst lõik Uueturu ja Siuru väljaku vahel muutuks tupikteeks. 2. Vähendada hoone mahtu ja kui vaja ka programmi ning eelarvet, paigaldades see pargi asemel selle sisse (nii nagu see oli DP ülesandepüs tuses), säilitades suurte puude alleed Vabaduse pst ja Uueturu tn ääres. Hoone mahtu saab nihutada oluliselt Küüni tn suunas, kuni osaliselt tänava kohale eenduva lahenduseni välja.

20.1. E epanek on esitatud projekteerijale. Vabaduse pst aju seks sulgemiseks on võimalikud erinevad lahendused, mida ei sätestata detailplaneeringus. 20.2. Mi e arvestada Südalinna kultuurikeskuse ruumiprogramm ehk suurus on välja töötatud koos sinna kolivate asutuste (linnaraamatukogu ja kuns muuseum) ja eksper dega (sündmuskeskus jms). Hoone peab vastama vajadustele ja see seab mahule oma piirangud. Lahendus on op maalne. Hoone asukoht ja ehitusjooned vastavad muinsuskaitse eri ngimustele.

21. Mar n Aleksander Noorkõiv, 03.02.2025

Üldiselt tundub mulle plaan hea, aga ka suure Siuru toetajana olen väga kurb, et ei ole võimalik plaani veidi rohkem kohandada nii, et rohkem olemasolevaid vanu pargi puid saaks alles jääda (eri allee autovabaduse puiestee asukoha kõrval). Kui see vähegi on võimalik veel, siis ma arvan, et paljud tartlased hindaks seda kõrgelt. See allee on üks väheseid jahedaid koh kuumal suvepäeval kesklinnas (väljaspool konditsioneeritud ruume).

Hoone asukoht ja ehitusjooned on kujunenud muinsuskaitse eri ngimustest lähtuvalt ning markeerivad ajaloolisi ehitusjooni. Samu on oluline hoone sidumine Vabaduse puiestee ja jõega, et tekiks ühtne terviklik avalik linnaruum. Hoone asukoha valikul on arvestatud ka eesmärgiga säilitada pargiala võimalikult kompaktsena. Suured puud jäävad alles pargi Poe tänava poolses osas, sh pargi keskosas varjupakkuv puuderivi. Läheduses on jahedust pakkuvaid suurte puudega alasid veel – nt Barclay park, Toomemägi, Vabaduse puie s kja Ülejõe park.

22. Mi etulundus ühing Ees

1. Jä a planeering kinnitamata ning alatada sisuline asukohavalik Siuru rajamiseks Olemasoleva ligikaudu 80 aastase puistu raiumine (isegi kombinatsioonis kompensatsioonina kavandatava

22. Mi e arvestada 22.1. Vt 1. 6. ja 42. seisukohad

Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde

Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)

Roheline Liikumine, 03.02.2025

uushaljastusega) suurendab mitmeteks aastakümneteks ohtu planeeringualal liikujate tervisele kuumalainete korral. Kliimamuutused on kahjuks reaalsus ja Tartu linnavalitsusel on moraalselt vale teha teadlikku otsust, mis kliimamuutuste riske elanikkonnale suurendavad. Keh va üldplaneeringuga loodud võimalus Keskpark hoonestada ei ole kohustus ning pargiala sihtotstarvet on võimalik järgmise üldplaneeringuga muuta, arvestades üha kogunevat teavet kliimamuutuste tulevase ulatuse ja mõju kohta. Kliimamuutustega suureneb ka Ees s suviste kuumalainete tõenäosus. Arvukad uuringud on näidatud kõrghaljastuse võimet vähendada tervisele ohtlike nn kuumasaarte nega ivset mõju. Ka kliimakindla majanduse seaduseelnõu seletuskiri märgib haljastuse rolli kuumasaarte tekkimise vähendamisel. Euroopa Liidu looduse taastamise määruse (EL/2024/1991) vastuvõtmisega 2024.a. tekkis mh Ees l kohustus peatada linna rohealade ja linnapuude võras ku liituse vähenemine hiljemalt aastaks 2031 ning hakata seejärel linnapuude võras ku liitust suurendama. Vastavalt määrusele aitab taimka e suurendamine linnas hoida suvist temperatuuri madalal ja suurendab vastupanuvõimet kliimamuutustele. Tartus on paraku viimastel aastakümnetel üldplaneeringutega tehtud süstemaa liselt otsuseid rohealasid vähendada.

Kuumasaarte tekke ja mõjude kahandamiseks lahendused ja põhimõ ed on määratud planeeringuga. Detailplaneeringuga kavandatakse planeeringualale avalikult kasutatav kultuurikeskus (haljaskatusega), samu Vabaduse puiestee ja Uueturu tänava liigendamine haljastusega ning pargiala mitmekesisemaks muutmine, Vabaduse pst kitsamaks muutmine. Seega luuakse alal liikujatele täiendavad võimalused tervislikuks liikumiseks ja peatumiseks nii ruumis sees kui väljas ega suurendata ohtu tervisele kuumalainete korral. Nõustume, et detailplaneeringu realiseerumine toob kaasa kesklinnas asuva kõrghaljastusega pargi pindala vähenemise kuni poole võrra, pargipuude raiumine suurendab sellega kliimamuutuste mõju avaldumise riski Tartu kesklinnas. Osaliselt aitab pargi pindalalise osakaalu vähendamist kompenseerida läbimõeldud ja kvaliteetne linnahaljastus. Lisaks tuleb pargi pindala vähenemist kompenseerida olemasolevate kõvaka ega alade vähendamisega piirkonnas, pargi kui ökosüsteemi toimimise olulise parandamise ning ka mitmesuguste rohelahenduste kasutamisega hoone projekteerimisel. Esitaja poolt nimetatud määruses on sätestatud, et tuleb tagada linnade rohealadel ka edaspidi vajalike ökosüsteemiteenuste võimaldamine, tuleks nende kadu peatada, need taastada ja neid suurendada, muu hulgas rohelise taristu ja looduspõhiste lahenduste, näiteks haljaskatuste ja -seinte lõimimisega hoonete kavandamisse. Selline lõimimine võib aidata kaasa mi e ainult linnade rohealade, vaid ka – kui puud on hõlmatud – linnapuude võras ku liituse säilitamisele ja suurendamisele. Määruse alusel tuleb tagada, et linna rohealade ega puuvõrade katvus kogu riigi linnade ökosüsteemi alal ei ole 31. detsembriks 2030 võrreldes 2024. aastaga summaarselt vähenenud. Detailplaneeringuga kavandatakse hoone ajalooliselt hoonestatud alale, seejuures jäetakse sellest pool hoonestamata

Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde

Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)

2. Täiendada KSH aruannet hinnanguga kavandatava tegevuse sisulistele alterna ivele (kui seda ei soovita, siis kustutada aruandest alapeatükk 4.1) Alterna ivide hindamise peatükk 4.1 (lk 61-62) on piinlik. KeHJS §13 näeb e e reaalsete alterna ivide hindamise kohustuse. Antud KSH-s justkui hinnataksegi hetkeolukorda (0- alterna iv) ja plaanitava tegevuse (põhialterna iv) teostumise järgset olukorda. Hetkeolukorraks peetakse aga KSH-s situatsiooni, kus pool parki oleks nagu juba hoonestatud. Ehk sisuliselt võrreldakse pargi asemele hoone ehitamist (0-alterna iv) pargi asemele hoone ehitamisega (põhialterna iv). Sellise kübaratriki tulemus on geniaalne – mi e midagi ei muutu! Planeeringualal asub muuseas täna kõrghaljastusega park – kes ei usu, käigu vaatamas. Kui tellija on KSH koostajate tegevusvabadust piiranud väitega, et alterna ive pole, siis tuleb nii ausalt kirjutada ja piinlik peatükk tööst selle põhjendusega välja jä a. Kuni pargis pole lageraiega alustatud, eksisteerib ala alterna ivina võimalus puud säilitada.

ja pargialaks. Hoonestamine on alale juba varasemates üldplaneeringutes e e nähtud. Kokkuvõ es ehitatakse hoonestamiseks e enähtud alale haljaskatusega hoone, mille lõimimine koos ülejäänud ala haljastuse kvaliteedi parandamise ja kõvaka ega alade vähendamisega võib parandada pargiala väärtust ning ökosüsteemi toimimist. Haljaskatus aitab leevendada pinnakatmise mõjusid, puhverdada sademeve , suurendada rekrea ivset mõju ning parandada elurikkuse seisundit, pakkuda elupaika ja toitumiskohta mitmetele putukarühmadele Detailplaneeringu järgi jääb planeeringu elluviimise järgselt kogu alal taimes kuga kaetud ala umbes sama suureks tänasega võrreldes. 22.2. KSH aruandes hinna põhialterna ivi ehk detailplaneeringu eskiislahendusega kaasnevaid eeldatavaid mõjusid võrrelduna neid läbivalt kõikides peatükkides olemasoleva olukorraga ehk 0- alterna iviga. Tõepoolest 0-alterna ivi jätkumisega kaasnevaid mõjusid ei analüüsitud, kuna keh vast üldplaneeringust lähtuvalt on tegemist rohealaga, kus kuni 50% ulatuses võib kavandada ühiskondliku otstarbega hooneid. Seega on keh v üldplaneering juba arvestanud kultuurikeskuse rajamise vajaduse ja võimalikkusega. KSH aruande viidatud peatükis on selgelt välja toodud, et põhialterna ivist erinevaid terviklikke ruumilahendusi planeeringuga e e ei nähtud. KSH programmi kohaselt põhialterna ivi alam- ehk all-alterna ividena käsitletakse vajadusel tehnilisi lahendusi. Erinevaid liikluskorralduslike ja sellega seotud tehnilisi lahendusi analüüsi nii palju, kui KSH aruande koostamise ajaks väljatöötatud planeeringulahendus võimaldas. Olemasolevad haljasalad säilitatakse maksimaalses ulatuses ning rohealadele, nt jõeäärsele haljasalale ei kavandata täiendavaid mahukaid ehi si. Planeering arvestab nõudega mi e

Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde

Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)

kavandada jõeäärsel alal rohkem kõvaka ega alasid kui 1/3 ulatuses.

23. Mihkel Fegeli 03.02.2025,

Mina ei ole siiamaani kuulnud ega näinud ühtegi uurimust/aruannet, mis saab Tartu linna keskkonnast, kui park hävitatakse/hoonestatakse. Seepärast esitan järgnevalt küsimused.... Kui suur on saastatus olemasoleva pargi ümbruses PRAEGU? JA Kui suur saab olema (ennustatav) mürgine saastatus pargi hävitamise/hoonestamise järgselt hoone/ehi se ümbruses TULEVIKUS??? + ... kes vastutab, kui pargi hävitamise/hoonestamise järel tekib Tartu linna Tartlaste tervisele kahjulik/ohtlik keskkond ??? Kas pargi hoonestamise järel on Tartlaste tervis paremini kaitstud ja hoitud???

Planeeringu koostamise käigus on koostatud KSH aruanne, mis selgitab kavandatava tegevusega kaasneda võivaid keskkonnamõjusid. Sellest ei järeldu, et kavandatav tegevus toob kaasa ohtliku keskkonna. Aruanne on kä esaadav linna veebilehel. Linn on mõõtnud liiklusest pärinevat saastet (lämmas kdioksiidi, NO2) linna suurematel ristmikel. Vabaduse pst – Riia ristmik on üks kõige suurema liiklussaastega kohtadest. Aastatel 2020-2024 piirväärtuste ületamist seal siiski ei fikseeritud. h ps://tartu.ee/et/uurimused/valisohu-saasteaine-no2- moodistused-difusioontorudega-2024-i-ii-iii-ja-iv-kvartalis Planeeritud ei ole liikluskoormuse kasvu, vaid vastupidi - eesmärk on autoliikluse osakaalu vähendada ja luua paremad ngimused alterna ivseteks liikumisviisideks. Arvestades ka Vabaduse puiesteele ja Uueturu tänavale haljastuse lisamist, võib eeldada, et saastatus ei suurene. Detailplaneeringuga kavandatakse planeeringualale avalikult kasutatav kultuurikeskus, samu Vabaduse puiestee ja Uueturu tänava liigendamine haljastusega ning pargiala mitmekesisemaks muutmine. Seega luuakse alal liikujatele täiendavad võimalused tervislikuks liikumiseks ja peatumiseks nii ruumis sees kui väljas, mi e tervisele ohtlik ega kahjulik keskkond. Kesklinn tervikuna on urbanistlik piirkond, kus erinevad funktsioonid ristuvad ja toimivad koos. Nii poleks kesklinnas võimalik selle intensiivse maakasutuse, liikumise ja sellega kaasnevate häiringute tõ u kavandada ilma kompromissideta väga paljusid tegevusi. Terviseamet on detailplaneeringu kooskõlastanud. Vt 1. ja 6. seisukohad

Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde

Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)

MIS TAKISTAB TEIL TARTLASTE KÄEST KÜSIDA KUMBA TARTLASTE ENAMUS SOOVIB....PARK vsHOONESTUS ..v loeb Tartus vähemuse võim .. nagu Valgevenes ... kas nii MIKS TARTLASTED POLE SAANUD VÕIMALUST VALIDA PARK vsHOONESTUS VAHEL... MIKS????? Ma ei tea muud, kui et see hoonestuse kava on suur jama Pakkige see palun kokku Ärge tehke seda Kõike saab veel muuta kui puud/park alles on

Detailplaneeringu koostamisel lähtutakse planeerimisseadusest. Ruumiline planeerimine on kohaliku omavalitsuse pädevuses. Kaasamine toimub vastavalt PlanS-le, mis ei näe e e rahvahääletuse korraldamist ehitusõiguse määramisel, vaid menetluskorra, mille kohaselt maa omanikul on õigus teostada oma omandiõigust ja kõikidel isikutel on võimalus avaldada sellel kohta oma arvamus. Tartu Linnavolikogu on valitud rahva poolt hääletustulemuste alusel. Tartu Linnavolikogu kehtestas Tartu linna üldplaneeringu 07. oktoobri 2021. a otsusega nr 373. Üldplaneering on keh v ja siduv õigusakt. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Uueturu tn 1 krundile on üldplaneeringuga seatud eesmärgiks kesklinna toimimist tugevalt kujundava dominandi- kultuurikeskuse ehitamine.

24. Lenne Rähn-Kuusik, 03.02.2025

Olen arvamusel, et selle planeeringuga ei tohiks edasi liikuda. Kultuurikeskuse planeeritud kujul püs tamine hävitab pargis suurema osa puudest. Seetõ u ei täida see planeering enda seatud eesmärki luua kvaliteetne inimsõbralik avalik ruum. Terviklahenduse loomise asemel Emajõe-äärse rohealaga lõhutakse olemasolev kõrghaljastus ja moodustunud rohekoridorid. Puud on täna omavahel võradega ühendatud, asendusistutus ei taasta seda ega rohekoridore niipea. Ka on valetanud linnavalitsus, öeldes, et kõrghaljastuse kallale ei minda ja on lubatud, et suuri puid istutatakse võimalusel ümber. Leian, et on eksitatud avalikkust ja seetõ u ei saa seda planeeringut praegusel kujul ellu viia.

Mi e arvestada Vt 1. ja 6. seisukohad Linn ei nõustu arvamusega, et planeeritud ei ole inimsõbralik avalik ruum. Planeeringu lahenduse tulemusena seotakse Uueturu tn 1 krunt Emajõeäärse rohealaga läbi Vabaduse pst haljastusega liigendamise ja hoone avamisega jõele. Projekteerimisel kaalutakse võimalusi olemasolevate suurte puude ümberistutamiseks. Avalikkusele on planeeritavat tutvustatud ja selgitatud korduvalt. Lisaks tavapärasele seadusekohasele planeeringumenetlusele on korraldatud erinevaid kultuurikeskuse kavandamisega seotud avalikke arutelusid, infotunde ja ideekorjeid, samu avaldatud palju ajalehear kleid. Kultuurikeskuse kavandamine oli teemaks ka Tartus suvel toimunud arvamusfes valil. Kaasamine on olnud palju ulatuslikum, kui detailplaneeringute või üldisemalt ruumimuutuste juures tavaks.

Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde

Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)

25. Andrus Rehemaa, 03.02.2025

Soovin esitada oma e epanekud planeeringule: 1) Peatükis „2.3. Ehi se ehituslikud, arhitektuurilised ja kujunduslikud

ngimused“ on punk d „1. Planeeritud hoonete arhitektuurne ning kujunduslik lahendus peab järgima arhitektuurivõistluse võidutöö põhimõ eid. 4. Fassaadid peavad olema esinduslikud ning väl da tuleb pikkade üksluiste fassaadide teket.“ Toetan 4. punk , kuid leian, et 1. punk nõue jääb sellega praegusel juhul vastuollu. Kui vaadata visualiseeringuid, siis plaanitud hoonel on muuhulgas oma suuruse tõ u silmapaistvalt pikad fassaadid ja kujundusvõ ed neil on ühetaolised. Kui on juba loobutud sellise suure kvartali hoonestamisel linlikust iseseisvateks krun deks jagamisest (mis pool muret iseenesest lahendab, kui vaadata ajalooliselt väljakujunenud tänavaseinu), siis tuleb pikkade üksluisete fassaadide tekkimise väl miseks spetsiaalselt pühenduda. Paraku on Tartu kesklinnas pigem hoiatavad näited, kus tervet kvartalit hõlmav hoonestus selle ülesande täitmisega hakkama ei saa. Kui Tasku ja kaubamaja puhul on pigem põhjus äärelinliku kaubanduskeskuse sissepoole pööratud tüpoloogias, siis näiteks ülikooli Delta õppehoone on hoiatav näide sellest, kuidas hea funktsiooniga hoone õiges asukohas võib ikkagi tänava- ja ümbritseva linnaruumiga haakumises ebaõnnestuda. Kvartali kaubanduskeskuse hoone on tänavatasandil eelmiste kõrval pigem õnnestunum näide. (Kuigi ka seal on pealeehituse tegemisel senise hea kogemuse õppetunnist loobutud.) E epanek: täiendada 4. punk konkreetsete võtetega pikkade üksluiste fassaadide tekke väl miseks. Ja mainida nende võtete vajadusel rakendamist ka olemasoleva võidutöö järgi projekteerimisel. 2) Samas peatükis on punkt

Arvestada osaliselt 25.1 Täiendada seletuskirja ja sätestada, et avalikkusele avatud hoonena peab kultuurikeskus suhtlema ümbritseva keskkonnaga kõigist külgedest, nii et tänavatasandil oleks hoone perimeeter maksimaalselt avalik, visuaalselt avatud ja kutsuv. 25.2 Projekteerimisel tehakse koostööd Muinsuskaitseame ga. Koostatud on arheoloogiline eeluuring, mis on kinnitatud

Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde

Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)

„14. Ajaloolised kihid võimalusel säilitada, eksponeerida (soklid ja müürid).“ E epanek: Lisada sellesse punk vajadus valmis olla vastavalt säilinud ehi seosadele olemasolevat projek ja planeeringut kohandada. Arheoloogia osasse pikemalt lah kirjutada uusaegsete ehituskih de läbiuurimise, mõõdistamise ja igal võimalikul juhul säilitamise vajadus. 3) Peatükis „2.4. Liikluskorralduse põhimõ ed“ on kirjutatud: „Pargi alal on markeeritud ajalooline Kauba tänava asukoht, kuhu on kavandatud mängualad ja atraktsioonid erinevatele vanusegruppidele, seejuures arvestatakse vajadusega tagada jalakäijate liikumine.“ E epanek: Kirjeldada täpsemalt, et tagatakse jalakäijate läbiv liikumisvõimalus piki ajaloolist tänavasih Vabaduse puiestee ja Barclay platsi/Küüni tänava vahel. Kirjeldada lahendusi, mida on minimaalselt vaja teha, et ajalooline tänavaruum saaks loetavaks ja liikumisteena kasutatavaks.

Muinsuskaitseame poolt. Järgmiseks tellitakse arheoloogiliste kaevamiste tegevuskava. Detailplaneeringu seletuskirjas lk 21 on kirjeldatud muinsuskaitse eri ngimustes välja toodud arvestamiseks olevad arheoloogia alased nõuded. 25.3 Täpne jalakäijate liikumistee lahendus selgub projekteerimisel. Detailplaneeringu seletuskirjas lk 10 on kirjeldatud, et pargi alal on markeeritud ajalooline Kauba tänava asukoht, kuhu on kavandatud mängualad ja atraktsioonid erinevatele vanusegruppidele, seejuures arvestatakse vajadusega tagada jalakäijate liikumine. Esitatud e epanekud on edastatud ka projekteerijatele.

26. Kevin P, 03.02.2025

raha ei osta ajusid Teadmiseks võetud

27. Tanel Rander, 03.02.2025

Tere. Kuna projek eeldatav maksumus on liiga suur, tuleb paratamatult projek mahtu vähendada. Kui me ei soovi, et muudatused vähendaksid kultuurikeskuse kvalita ivset ja funktsionaalset külge, tuleb järeleandmisi teha eeskä Vabaduse pst ja jõeäärse ala ümberkujundamisel. Praegune projekt sekkub jõeäärsesse piirkonda ja ajaloolise Turuhoone ümbrusesse liiga agressiivselt, kujundades ümber (pean silmas jõekalda kujundamist terrassideks, jne) ikoonilise miljöö, mis moodustab Tartule omase nö postkaardivaate. See vaade on miski, mille poolest Tartu tuntud on, ja seetõ u tuleb seda väärtustada. Raha kokkuhoiu ja Tartule omase atmosfääri säilitamise huvides tuleks loobuda väljaspool Keskparki toimuvatest muudatustest.

Mi e arvestada Üldplaneering ja detailplaneering seavad eesmärgiks muu hulgas Vabaduse puiestee kujundamise planeeringuala ulatuses terviklahendusena koos Emajõe-äärse rohealaga, kujundades inimestele mugava avaliku linnaruumi, seejuures esindusüritusteks. Lisaks hoonele ja säilitatavale pargiosale on äärmiselt vajalik just jõega seotuse tekitamine ning Vabaduse puiestee kui barjääri ümberkujundamine. Linna jõega sidumine ja jõe inimesele lähemale toomine on väga oluline ja loob lisaväärtust. Kultuurikeskuse peasissepääsust kuni jõeni jalakäijatele mugava atrak ivse kaasaegse ala kujundamine loob tervikliku sidusa

Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde

Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)

Seoses kultuurikeskuse ehitusega Keskparki on tulnud ilmsiks, et eemaldada tuleb ootamatult suur hulk väärikaid puid. Kuna on teada, et parki ehitamisele on väga suur hulk inimesi juba aastaid vastu olnud, siis palun linnavalitsusel olla selle projek realiseerimisel tasakaalukam ja püüda mõelda võimalustele, kuidas säilitada võimalikult palju puid ja leida loovaid lahendusi, mis vastavalt linnaelanike meeleoludele, 21. sajandile, meie ühiskonna majanduslikule, sotsiaalsele ja psühholoogilisele olukorrale.

inimmõõtmelise linnaruumi ja ühendab vanalinna paremini Emajõega. Planeeritud on säilitada olemasolevad puud, mis ei jää planeeritud hoonete ja raja ste alale. Ülejäänud planeeringualal kasvavad puud, samu kehvas tervislikus seisukorras olevad puud on lubatud asendada või likvideerida. Planeeringuga antud lahenduses on olemasoleva haljastuse säilitamise ja likvideerimise vajadus ning uushaljastuse rajamine esitatud järgnevalt: likvideeritavaid puid on märgitud 92, lisaks likvideeritakse vastavalt vajadusele põõsas kke; 31 Küüni tänava äärset puud on märgitud säilitatavaks või vajadusel kohustuslikult asendatavaks; 19 puud on märgitud soovitatavalt säilivaks; uushaljastust on planeeritud 40 suurt puud, 33 konteineriga puud ning 50 väikest puud või põõsast. Säilitatavad ja likvideeritavad puud täpsustatakse projek ga.

28. Aivo Meelandi, 03.02.2025

Seda siurut ei tohi selle kohapeale tulla.Täies vale koht.see park sobib sinna,tehke see ainult korda.Oma siuru võite ehitada kesklinnast eemale.

Vt 1. seisukohad

29. Janis Kü s, 03.02.2025

Ei sobi kesklinna Vt 1. seisukohad

30. Knuth Helekivi, 03.02.2025

Keskpark vōiks ikka alles jääda. Ei ole vaja veel ühte ehi st kesklinna. Parke jääb niigi üha vähemaks

Vt 1. seisukohad

31. Janika Kaares, 03.02.2025

Jätke meie viimased pargid rahule. Nii väheks on jäänud roheala, kus lihtsalt olla või jalutada. Keskus on küll ilus, aga planeerige see mõne vana mahajäätud ehi se asemele.

Vt 1. seisukohad

32. Külli Soo, 03.02.2025

Ei soovi seda ehi st kesklinna. Liiga suur ehi s. Niigi on liigselt suuri ehi si antud piirkonnas / Kvartal, Kaubamaja, Kaubahall, Tasku /.

Vt 1. ja 27. seisukohad

Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde

Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)

Park ja jõeäärne peavad alles jääma olemasoleval kujul. Rohelust on kesklinnas vähe.

33. Kristjan Sillaste, 03.02.2025

Miks te sõidate inimestest ja nende arvamustest üle. Ükskõik kuhu kommentaariumisse ka ei vaataks, on inimesed selle vastu, et te tahate selle ehitada parki. Teid üldse ei huvita, mis inimesed sellest arvavad. Te olete roheluse ja inimeste vihkajad. Park peaks olema ikkagi koht, kus saab rahulikult istuda ja nau da rohelust ning ka linnulaulu. Selle asemel tahate teie selle ehitada parki ja hävitada roheluse ja puud. Suvel kui on ilmad kuumad ja korralik päike paistab. Siis pole enam puid, mis pakuksid varjualust, kuna te olete need maha raiunud ja selle asemele mingi monstrumi ehitanud. Mis ei sobi üldse parki. Kustkohast te leiate esiteks need inimesed, kes hakkaksid seda kohta külastama. Kohvikuid on iga nurga peal, kuhu ka ei astuks. Kvartalis on kohvikud, Kaubamajas on kohvikud, Tasku keskuses on kohvikud. Lisaks küüni tänav on kohvikuid täis, raekoja plats on kohvikuid täis. Enamus kohvikuid on juba praegu tühjad, kuna rahval pole raha, et kohvikutes käia. Kuskohast te leiate inimesed, kes külastaks antud kohvikuid, mis on sellesse monstrumisse planeeritud?? Ja ei saa öelda, et Tartus pole ruumi teatri ega kino jaoks. Tartus on juba tegutsemas mitu kino. 3 apollo kino, mis asuvad Eedenis, Lõunakeskuse ja Tasku keskuses. Lisaks on tegutsemas Tartu elektri teater, kus saab filme vaadata. Riiamäel seisab kino Ekraani hoone tühjalt hetkel. Ei saa öelda, et Tartus kinost puudus oleks. Teatrit saab nau da Vanemuises, sadamateatris, Tartu uues teatris, Karlova teatris, Tartu üliõpilas teatris. Ürituste koh , kus on ruumi piisavalt. Aga teid huvitab ainult betoon. Praegused asukohad kuns muuseumile ja raamatukogule on juba selle pärast head, et inimesed satuvad rohkem vanalinna ja raekoja platsile. Kui te kõik asutused ühtekokku panete, siis sureb raekoja plats niimoodi välja ja sinna inimesed väga enam ei satu vaatama arhitektuuri ja lihtsalt jalutama.

Vt 1. 6. ja 21. seisukohad Südalinna kultuurikeskuse ruumiprogramm ehk suurus on välja töötatud koos sinna kolivate asutuste (linnaraamatukogu ja kuns muuseum) ja eksper dega (sündmuskeskus jms). Südalinna kultuurikeskuse näol on tegemist olulise kultuurihoonega, kuhu kavandatakse kaasaegsed võimalused Tartu linnaraamatukogule ja Tartu kuns muuseumile. Täiendavalt on hoonesse e e nähtud ruumid erinevateks üritusteks ja vaba aja tegevusteks ning toetavate erinevate teenuste pakkumiseks (nt kohvik). Planeeritud kultuurikeskuses on vaid 15% ulatuses lubatud äripinda. Prognoositav keskuse külastuste arv on aastas 800 000. Kultuurikeskus saab olema avatud kõigile külastajatele, seal pakutavate teenuste tarbimine ei ole kohustuslik. Hoone peab vastama kõikide vajadustele ja see seab nii mahule kui ka kasutusele oma piirangud. Kokkuvõ es on eesmärk luua kvaliteetne ligipääsetav kultuuriruum. Kindlas säilib ka suuri puid, mis pakuvad endiselt varju.

Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde

Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)

Kui te leiaks hoonele muu asukoha, mis ei hõlmaks nii paljude puude maha raiumist ja roheluse kadumist kesklinnast, siis ei oleks selle ümber nii palju viha ja inimesed oleks selle hoonega nõus. Aga nii kaua, kuni te jätkate enda jonni ja tahate rohelust kesklinnast hävitada, nii kaua on inimesed ka selle vastu. Sest rohelust ja istumist puude all kesklinnas on vähe. Ja suvel nau mist puude varjus päikest eest. Võtke inimesi kuulda ja leidke antud hoonele teine asukoht, mis ei hõlma roheluse kadumist kesklinnast. Palun leidke selle asutusele teine asukoht ja teid ei vihata nii palju, kui teid vihatakse praegu.

34. Eleinika Viljat, 04.02.2025

Leian, et antud hoone ei rikasta vaid rikub linnapil . Park peaks jääma. Asukoh on teisigi või kogu antud maja sisu saab ka ERMi viia, mis on ääretult suur. Või sinna linnaossa ehitada vanale lennuväljale.

Vt 1. ja 42. seisukohad

35. Anne Padar, 04.02.2025

On arusaamatu, miks küsite üldse arvamust, kui see teile korda ei lähe. Esiteks tuleks arvestada, et autode vool kesklinnas ei aeglustuks, sest aeglaselt ksuv auto, mis ajaliselt linnas kauem seisab, kui läbisõitev auto, tekitab rohkem saasteaineid. Linnas on niigi h ummikud ja selle hoone ehitus ning sõiduteede kitsendamine ning sõidukiiruse alandamine ei too mingit lahendust ummikutele, vaid suurendab seda veelgi. Teiseks on kesklinnas 3 suuremat keskust (kaubamaja, kvartal, tasku) Tartu pole Manha an, et siia veel mingi kole betoonkast vajalik oleks. Vana kaubahall suri niigi välja, sest nii palju keskusi vaja ei ole.

Autode sõidukiiruse vähendamine kesklinnas on taotluslik eesmärk linnaruumi inimsõbralikumaks ja tervislikumaks muutmisel. Aeglaselt sõitev auto on kordades ohutum jalakäijale – nii kokkupõrke tõenäosus kui ka kokkupõrke korral tekkivad vigastused on väiksemad. Väiksem kiirus võimaldab hoida lühemaid pikivahesid, vähendab vajadust äkiliste kiirenduste ja pidurduste järele, mis omakorda muudab liikumise sujuvamaks. Madalam kiirus vähendab ka müra ja sujuvam liikumine aitab vähendada emissioone. Oluline on, et Tartu kesklinnas tunneksid inimesed end turvaliselt ja mugavalt. Aeglaselt sõitev auto on tänaval viibivale inimesele meeldivam ja turvalisem, võrreldes kiiremini sõitva autoga. Autode maksimaalne läbilaskvus ja kiiruste tõstmine tuleb kõigi teiste liikumisviiside ja keskkonna arvelt. Sõiduteede kitsendamise arvelt vabaneb ruum haljastusele. Tartu linna üldplaneeringus 2040+ on esmaseks prioriteediks seatud jalakäijate, jalgra aga liiklejate ja ühistranspordikasutajate liikumisvõimaluste parandamine.

Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde

Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)

Parem oleks säilitada park, võ a maha vanad ja haiged puud, istudada asemele uued puud, korrastada pargiteed, hooldada muru (see niitmata muruprojekt oli haiglaselt kole nagu linnal poleks raha muru niita) Linnapargist maha võ a võsa, sest joodikud käivad seal oma hädasid tegemas ja luua asemele hoopiski spordipark, laiendada lastele võimalusi ajaveetmiseks. Praegune mänguväljak on kevadest sügiseni lapsi nii täis, et lausa kitsas. See on kesklinna piirkonnas üks enim külastatavaid parke lastega, kui mi e ainus. Ei teagi kesklinnas muud mängimisala lastele. Samu peaks, mõtlema, et mida vähem on puid, seda saastunum on õhk, mingi muruke betoonklotsi katusel ei asenda puudest parki!

Planeeritud ei ole liikluskoormuse kasv, vaid vastupidi - eesmärk on autoliikluse osakaalu vähendada ja luua paremad ngimused alterna ivseteks liikumisviisideks. Planeeritud on kultuurikeskus, kus vaid 15% ulatuses on lubatud äripinda, seega ei ole asjakohane võrrelda seda kesklinna kaubanduskeskustega. Vt lisaks 33. seisukohad. Detailplaneeringuga viiakse ellu üldplaneeringut, mis näeb e e ühiskondliku otstarbega hoone. Spordiparki ei ole üldplaneeringuga antud alale kavandatud, aga kavandatav mänguväljak võimaldab erinevaid tegevusi erinevas vanuses lastele. Oleme nõus, et haljaskatus ei täida kõrghaljastuse funktsiooni, kuid see aitab leevendada pinnakatmise mõjusid, puhverdada sademeve , suurendada rekrea ivset mõju ning parandada elurikkuse seisundit, pakkuda elupaika ja toitumiskohta mitmetele putukarühmadele. Vt 1. ja 42. seisukohad

36. Angelika Asper, 04.02.2025

Teie park on ilus. Niisiis, miks see maha lõigata ja järjekordne inimloodud monstrum sinna asetada? Ma küsin, sest olen hämmingus, et heade mõtete linn sellise kivi otsa praegu koperdab. Usun, et Siuru kultuurikeskuse asemel võiks ehitada rulapargi Tartu Kesklinna, sest austan rulatajaid nende hulljulguses ja nooruslikus pealehakkamises. See toob mu südamesse sooja tunde, mida suu s vaid jäljendada minu kadunud Abikaasa, kes oskas jalgadega teha trikke, mis võisid siseelundkonna rappuma panna. Jaaa, see oli võimas. Sama võimas võiks olla Tartu tsentrum, kus vuravad ringi noored ja vanad ja kobedad ning ei ehitada ühtegi Apollo kino juurde, sest nad on juudud. See on minu kiri Teile, Tartu. Lugege mu huultelt ja las linnapää kaeb ka Minu kirja, et asjast so saada. P. S. Ma ei tea, mis see Arukülatee on, aga aru teil peas küll ei ole.

Vt 1. 35. ja 42. seisukohad

Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde

Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)

37. Märt Põder, 03.02.2025

Linnavõimul kahtlemata on õigus ehitada hooneid, mida minu kui linnakodaniku või ka enamiku linnakodanikest hinnangul pole hädas vaja, mida pole vaja sellisel kujul või sellises kohas vmt jne, kuid sellega ei tohi minu arvates kahjustada oluliselt elukeskkonda, sest selle säilimisele on linnaelanikel õigustatud ootus. Uueturu 1 plaanitava kultuurikeskuse rajamisega kaob Kesklinna piirkonnast keskmisest suuremate mõõtmetega terviklik ja universaalselt ligipääsetav loodusala -- ligipääsetavuse või käidavusega kultuurikeskuse rajamist pargi asemele ju paljuski õigustataksegi! Planeeringus puuduvad tõsiseltvõetavad meetmed loodusliku puhkeala kadumise korvamiseks, sj tervikliku ala asendamine väiksemate tuunitud taimes kuga lapikestega ei asenda päriselt funktsiooni, mis suurel ligipääsetaval alal on olnud linnaelanike jaoks (alates laatadest ja spordipidudest kuni Autovabaduse pst üritusteni, unustamata ka funktsiooni igapäevase loodusalana, kuhu astuda kõrvale hedast liiklusest ja inimsummast). Lisaks sellele ei paista detailplaneeringu ja keskkonnamõju tasakaalustavate meetmete seletustest, kuidas korvatakse puude mahavõtmine, sest asendamiseks on märgitud ainult väiksem osa puudest, kuid ülejäänud puude asendamine on jäetud lah seks või on need ilma põhjenduseta määratud likvideerimisele. Ka pole asendatavate puude puhul selgitatud, kuidas ja mis aja jooksul võiks need kasvada nii suureks, et võiks praeguste täiseas pargipuude pakutavat hüve reaalselt asendada ja kuidas korvatakse linnaelanikele kaotatud hüve puude kasvamise ajaks, mis eeldatavas võtab 2-3 inimpõlve. Minu e epanek on need puudused detailplaneeringus parandada ja leida viis kogu kaotatava pargiala ja kõigi eemaldatavate puude korvamiseks. Seejuures on juba praegu haljas- ja puhke- ning virgestusalade pindala Kesklinna elaniku kohta langenud 40m² piirile, mida rohealade planeerimisjuhend peab absoluutseks miinimumiks. Kui võ a lisaks arvesse alade paiknemist, ligipääsetavust

Vt 18. 22. ja 42. seisukohad Planeeritud puude liigid ja nõuded is kutele pannakse paika ehitusprojek faasis. Erinevate puude liigid on erineva kasvukiirusega, suurt rolli mängib ka e evalmistatud kasvupinnas. Uute is kute nõuded tulevad standardist EVS 939-2:2020 Pui aimed haljastuses. Rohe- ja puhkealasid on (aluseks üldplaneering) 43 m² kesklinna elaniku kohta (kuni 300 meetrit elukohast, ligikaudu 5 minu tee jalgsi), seejuures on arvestatud Uueturu tn 1 krundist poole suurusega.

Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde

Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)

(nt Toomemägi pole universaalselt ligipääsetav) ja tegelikku koormust Kesklinna rohealadele kaasates mi e-elanikud, on nende hulk ilmselt juba ammu allpool soovitatud miinimumi. Detailplaneeringus pole neid nega ivseid elukeskkonna muutusi ilmutatud kujul välja toodud ja pole toodud välja ka allesjääva tervikliku pargipinna pindala, mis paistab langevat alla 10 000m² piiri, mis tähendab Keskpargi välja langemist ülelinnalise puhkeala staatusest. Linna kõige käidavama kergliiklusmagistraali kõrval on Keskpargil aga fak liselt ülelinnaline tähendus ja tähtsus -- ka sellele funktsioonile ei näe planeering e e asendust ei vahetul planeeringualal ega linnakeskuses laiemalt, mida võib ilmselt lugeda tegemajätmiseks varasemas planeerimisfaasis, kus sarnaseid e epanekuid samu teh .

Planeeringuga määratud suurim lubatud ehi sealune pind Uueturu tn 1 krundil on 10 666 m² ning säilib pargialast vähemalt 10 667 m². Arvestades, et ala seotakse jõe-äärse puhkealaga, lisatakse haljastust Vabaduse puiesteele, parandatakse jalakäijate ja jalgra aga liikumise võimalusi ning kitsendatakse sõiduteed, muutub rohe- ja puhkeala pigem kvaliteetsemaks ülelinnaliseks puhkealaks võrreldes tänasega.

38. Aivar Georg, Riina Georg,Tiiu-Liia Knaps, Udo Knaps, 03.02.2025

Kuigi kultuurikeskus on vajalik, ei nõustu me selle asukohaga Tartu Keskpargis. Kultuurikeskusele on võimalik leida linnas sobivam asukoht, ka kesklinnas leidub teisi koh ja neid on pargi säilitamise pooldajate poolt korduvalt pakutud. Miks ei otsi KOV lahendust kultuurihoonele uue asukoha näol ja miks ikkagi ei väärtusta otsustajad Keskparki? Kas on mängus ärihuvid, et kuna ärihoonet parki mingi põhjandusega ei saaks lubada, hoitakse muud alterna ivsed kohad ärihoonetele, sest neis pole parki ees. Kas parki lõhkuda võib siis kultuurihoone? Keskkonnamõju strateegilne hindamine on kahetsusväärselt deklara ivne ja eksitavalt op mistlik. Vaatamata KSH järeldustele siiski vana kõrghaljastusega roheala vähendamine ja osaline uushaljastus ei paranda linnas elukeskkonna kvalitee . Ka samas mahus noored puud ei asendaks vana, pikka aega samal kohal kasvanud ja kujunenud haljastust... Kokkuvõ es oleme täielikult vastu detailplaneeringule kultuurihoone sobimatu asukoha pärast. Asukoht lõhuks pargi, raiudes sellest suure

Vt 1. ja 42. seisukohad Täiendavate teadlaste arvamuste järele ei ole vajadust, kuna planeeringu koostamisel on olnud kaasatud erinevad oma ala

ppspetsialis d ja eksperdid ning lahenduse väljatöötamisel tuginetud erinevatele uuringutele (leitavad kodulehel). Planeeritavast lahendusest tulenevad nega ivsed mõjud on hinnatud ja leevendavad meetmed välja toodud detailplaneeringu KSH koostajate poolt.

Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde

Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)

osa ja asendades mahuka hoonega. Kultuurihoonet ei saa rajada kauni ja erilise roheala kahjustamise hinnaga. Küsige palun ka teadlaste arvamust, KSH eksperdid töötlevad ja tõlgendavad vaid olemasolevaid andmeid. KSH eksperdid pole ise uuringuid ja eksper ise pädevad tegema (hädavajadusel tellivad uuringuid looduseksper delt, kuid pigem ei telligi). KSH lähtub tellija ideedest ja kallutatud, mis ei ole kahjuks erandlik olukord.

39. Janek Maat, MTÜ Päästame Tartu Keskpargi, 03.02.2025

1. Detailplaneeringusse lisada „ Lisa 6“ alla viide dokumendile, mis tõendab, et Tartu linn on kaalunud ja analüüsinud erinevaid asukoh suuremahulise ühiskondliku hoone (kultuurikeskuse) püs tamiseks ja Uueturu 1 krunt on osutunud analüüsi tulemusel parimaks valikuks. 2. Detailplaneeringusse lisada „ Lisa 6“ alla viide dokumendile, mis tõendab, et Tartu linn on kaalunud ja analüüsinud Uueturu 1 krundi sihtotstarve osakaalu ja analüüsi tulemusel parimaks ostunud osakaalud 50% haljasala maa, 50% kultuuriasutuse maa. 3. Detailplaneeringusse lisada rahvaküsitluse korraldamise nõue pargi arvelt suuremahulise hoone ehitamise kohta, toetudes kohaliku omavalitsuse korralduse seadusel §2 lg2 p2. 4. Detailplaneeringust ei nähtu, et Uueturu 1 krundile on koostatud hoone mahu- ja paigutuseanalüüs, selgitamaks välja parki sobiv hoone maht ning tagamaks pargi ja kõrghaljastuse maksimaalne säilumine ja et tagada Tartu linnapea Urmas Klaasi avalikkusele antud lubaduse täitmine, et planeeritav hoone sobitub mahult parki ja

Mi e arvestada 39.1, 2, 3. Asukohakaalutlused on tehtud üldplaneeringu koostamise käigus. Vt 1. ja 42. seisukohad Detailplaneeringu koostamisel lähtutakse planeerimisseadusest (PlanS). Kaasamine toimub vastavalt PlanS-le, mis ei näe e e rahvahääletuse korraldamist ehitusõiguse määramisel, vaid menetluskorra, mille kohaselt maa omanikul on õigus teostada oma omandiõigust ja kõikidel isikutel on võimalus avaldada sellel kohta oma arvamus. Ruumiline planeerimine on kohaliku omavalitsuse pädevuses. Tartu Linnavolikogu on valitud rahva poolt hääletustulemuste alusel. Tartu Linnavolikogu kehtestas Tartu linna üldplaneeringu 07. oktoobri 2021. a otsusega nr 373. Üldplaneering on keh v ja siduv õigusakt. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Uueturu tn 1 krundile on üldplaneeringuga seatud eesmärgiks kesklinna toimimist tugevalt kujundava dominandi- kultuurikeskuse ehitamine. 39.4. Südalinna kultuurikeskuse ruumiprogramm ehk suurus on väljatöötatud koos sinna kolivate asutuste (linnaraamatukogu ja kuns muuseum) ja eksper dega (sündmuskeskus jms). Hoone peab vastama nimetatud asutuste vajadustele ja see seab mahule

Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde

Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)

planeeritavat hoonet ei ehitata pargi asemele ja kõrghaljastust ei puututa. Tellida detailplaneeringu lisana Uueturu 1 krundile hoone mahu- ja paigutuseanalüüs. Ning seada hoone mahu- ja paigutuseanalüüsi tulemused arhitektuuri ja ehituslikeks

ngimusteks (sh. hoone suurimad lubatud ehitsealused pinnad).

5. Detailplaneeringu joonisel näidata maa-aluse osa välisseina kontuur arhitektuurivõistluse võidutöö baasil.

oma piirangud. Leitud on op maalne lahendus. Vt lisaks 33. seisukohad. Hoone täpsem kuju ja arhitektuurne lahendus on leitud rahvusvahelise arhitektuurivõistlusega, kus võidutöö väljavalimisel osalesid erinevate alade eksperdid ning mis kvalifitseerub soovitud analüüsiks. Žürii leidis, et võidutöö on teistest töödest selgelt eristuv ja terviklikult läbimõeldud arhitektuurilahendus. Hoone on väga tugeva linnaehitusliku kontseptsiooniga, viidates uue väljaku- ruumiga tundlikult siin paiknenud turuplatsile, hoides selle kaudu koha ajaloolist mälu. Lahendus arvestab uue kultuurikeskuse hoone kui laiema kultuurielu võimestaja ja linnaruumis uue sümbolhoone rolli kandmisega, luues Emajõe poole efektse peasissepääsu, mis koos avaliku väljakuga kulgeb katkematu jalakäijate ruumina üle Vabaduse puiestee kuni jõeni. Väliruumi kontseptsioon on põhjalik ja tasakaalustatud, täites kõiki olulisi eesmärke nii elurikkuse kui ka linnaruumi funktsionaalse kasutuse seisukohast. Hoone arvestab inimese mõõtmega ruumis, sulandudes igal küljel häs ümbritseva linnaruumiga ning ak veerides tänavaruumi mitmete sissepääsudega. Zürii kaalus kõiki asjaolusid, võistluse lähteülesande koostas linnavalitsus, tuginedes uuringutele (leitavad kodulehel). Võistlusülesanne tugines volikogus kinnitatud DP algatamisele, sh muinsuskaitse eri ngimustele, ja ÜP-le. Hoone asukoht ja ehitusjooned on määratud muinsuskaitse eri ngimustega, arvestades ajaloolist hoonete paigutust. Hoone asukoha valikul on arvetatud mh asjaoluga, et pargiala säiliks võimalikult kompaktsena. 39.5. Joonisel on näidatud maa-alune hoonestusala, mille sisse jääb projekteeritav maa-aluse osa kontuur, mille eraldi planeeringu joonisel väljatoomine ei ole põhjendatud, sest erinevalt maapealsest kontuurist ei ole sel ruumilist mõju.

Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde

Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)

6. Detailplaneeringu joonisel näidata kontuurjoonena hoone maa- aluste osade ehitamiseks vajaliku sulundseina ligikaudne asukoht arhitektuurivõistluse võidutöö baasil. Esitada tabelina tekkiva suletud või mõ eliselt suletud alade pindalad krundipõhiselt ja arvutada vastavad osakaalud krundi pindalast. 7. Detailplaneeringu juurde lisada Ees Kaitseväe, Kaitseliidu, Kaitseväe Akadeemia ja muude oluliste organisatsioonide kooskõlastatud graafiline materjal, 3d visauliseeringud ja animatsioon, mis näitab ja tõestab, et kitseneval Vabaduse puiesteel on võimalik läbi viia esinduslikke aastapäevaparaade ja muid üritusi. 8. Detailplaneeringus esitada krundipõhiselt haljastusprotsendid ja esitada võrdlustabelina „Olemasolev ja DP järgne“. 9. Detailplaneeringus esitada krundipõhiselt tabelina likvideeritavate ja istutavate puude arv. 10. Detailplaneeringus esitada likvideeritavate puude ja põõsaste kohta asendusistutuse arvutus. Vajaduse korral järgid asendusistutuse arvutuse puhul teiste omavalitsuste prak ka nt. Tallinn. 11. Detailplaneeringus mi e määrata kohustuslikku ehitusjoont, kuna see ei võimalda järgida keskkonnmõjude strateegilise hindamise e epanekuid ja soovitusi olemasoleva väärtusliku kompaktse haljastuse säilitamisel. Antud detailplaneeringu lahendus sunnib maha võtma suurel hulgal kõrghaljastust.

39.6. Sulundseina asukoht on projekteerimisel ja ehitamisel lahendatav ülesanne, mi e detailplaneeringus. 39.7. Detailplaneering on kooskõlastatud vastavalt planeerimisseadusele ja Vabariigi Valitsuse määrusele Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused . 39.8, 9, 10. Detailplaneeringus on määratud Uueturu tn 1 krundil suurim lubatud ehi sealune pind ja vajadus säilitada vähemalt 50% ulatuses pargiala, st et krundi haljastuse protsent on vähemalt 50. Haljastuse hulka loetakse üldplaneeringukohaselt ka jalgteed, mänguväljakud jms. Vabaduse pst 1c krundi osas on määratud ngimus, et kuni 1/3 ehituskeeluvööndi vähendamise alast (v-a kalda-äärne 5 m laiune ala) võib olla kaetud tehispindadega. Vabaduse pst 1a krundil, Uueturu tänav T1 ja Küüni tn T1 krundil (tee maal ega parkimisehi se maal) haljastus ngimusi ei määrata, kuid tänavad liigendatakse tänavahaljastusega, st võrreldes olemasoleva olukorraga lisandub haljastus. Planeeringus on toodud ka planeeritud lahenduse kohane ülevaade ja võrdlus olemasoleva olukorraga puude ja infiltreeruva pinnase osas. Projekteerimisel andmed täpsustuvad. Täiendavad asendusistutuse asukohad, põhimõ ed ja proportsioonid otsustatakse eraldiseisvalt käesolevast detailplaneeringust. 39.11. Kohustuslik ehitusjoon on määratud muinsuskaitse eri ngimustega, arvestades ajaloolist hoonete paigutust. Hoone asukoha valikul on arvestatud muuhulgas asjaoluga, et pargiala säiliks võimalikult kompaktsena.

Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde

Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)

12. Detailplaneeringus esitada parema informa ivsue saamiseks krundipõhiselt ehi sealused pinnad arhitektuurivõistluse võidutöö baasil. 13. Detailplaneeringus lisada „Ehitse ehituslikud, arhitektuurilised ja kujunduslikud ngimused „ alla nõue, et mi e planeerida Tartu Kuns muuseumi ruume -1. korrusele. See nõue tagab Tartu Kuns muuseumile väärika asukoha hoone maapealsetel korrustel, välistab kuns muuseumi uputuse riski suure vihmasaju ja halbade asjaolude kokku langemise korral ning tagab ka Tartu linnapea Urmas Klaasi avalikkusele antud lubaduse täitmise, et rahvusvahelistele nõutele vastavad näituseruumid saavad olema planeeritava kultuurikeskuse 1. korrusel. 14. Detailplaneeringus lisada „Ehi se ehituslikud, arhitektuurilised ja kujunduslikud ngimused „ alla nõue, et planeeritava kultuurikeskuse ehitamisel ei tohi kasutada agressorriikide ja sanktsioneeritud e evõtete ehitusmaterjale ja muid tooteid. Ehitusmaterjalide ja muude toodete päritolu peab olema tõendatud. 15. “Kesklinna pargi seisundi, elurikkuse ja ökoloogilise sidususe analüüsis“ on esile tõstetu Uueturu 1 ja lähiala olemasolevat olukorda, kus haljastus osakaal on 40% ja hoonestus ja kõvaka ega ala on kokku 60%. Detailplaneeringust selgub, et kogu alal haljastuse osakaal hoopiski vähenenb ja langeb 37.6% peale. Avalikkusele lubatud eesmärk on olnud, et olemasolev olukord muudetakse paremaks. Detailplaneeringus määrata kogu ala haljastuse osakaal 60% ja hoonestus ja kõvaka ega ala osakaaluks 40%. Juhime tähelepanu, et katusehaljastus ei lähe haljastuse osakaalu arvutuses arvesse, kuna see ei ole infiltreeruv pinnas.

39.12. Krun dele kavandatud ehitusõigus on planeeringu põhijoonisel kajastatud. 39.13. Vastavalt PlanS ei ole detailplaneeringu ülesanne hoone siselahenduste määramine. Kuns muuseumi asukoht hoones määratakse projekteerimisel koostöös Kuns muuseumiga. 39.14. Vastavalt PlanS ei ole detailplaneeringu ülesanne ehitusmaterjalide täpne välja toomine ega ka tootjate/edasimüüjate nimetamine. Sanktsioneeritud e evõ ed määrab vabariigi valitsus ja nendest lähtutakse ehitushanke korraldamisel. 39.15. Kogu planeeringuala puhul on tegemist alaga, mis hõlmab ka väljakujunenud taristut (sh Vabaduse pst ja Uueturu tn), mida ei likvideerita käesoleva planeeringuga. Eeltoodule tuginedes ei ole proportsioon 60% haljastus, 40% hoonestus ja kõvakate antud asukohas põhjendatud ega tulene ühestki õigusak st. Vastavalt üldplaneeringule on roheala peamiselt puhkamiseks ja virgestuseks mõeldud, avalikult kasutatav, loodusliku maa, pargi, parkmetsa või muu vastava maakasutuse juhtotstarbega maa-ala, kuhu on lubatud väiksemahuliste puhkeotstarbeliste ehitste püs tamine. Krundi haljastuse hulka loetakse ka mänguväljakud ja jalgtee ning muud välipuhkust võimaldavad raja sed. Detailplaneeringus on arvestatud üldplaneeringukohaseid nõudeid, tagatud on 50% ulatuses pargiala säilimine ja selle rekonstrueerimine Uueturu tn 1 krundil.

Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde

Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)

16. Detailplaneeringusse lisada rahvaküsitluse korraldamise nõue planeeritava hoone fassaadi värvilahenduse kohta, toetudes kohaliku omavalitsuse korralduse seadusel §2 lg2 p2. Linnaelanikud on väga tundlikud hallide, mustada ja muude tumedate värvitoonide suhtes. 17. Detailplaneeringust ei nähtu meetmeid, mis vähendaksid Uueturu ja Küüni tänavate ristumisalas esineva soojussaare mõju. 18. Detailplaneeringust ei nähtu meetmeid, mis looksid sidusa rohekoridori Uueturu pargi ja Emajõe äärse rohekoridoriga. 19. Lisada detailplaneeringusse evakuatsiooniskeemid varjendist, mis selgitaks välja hoone maapealsest osast sõltumatute väljapääsukohtade vajaduse. 20. Detailplaneeringus näha e e Uueturu tänava T1 hoonete suurima lubatud maa-aluse ehi sealuse pinnana 2000 m2, mis võimaldaks maa all rajada parkla 2 tasandil. 21. Detailplaneeringus näha e e Uueturu tänava T1 hoonete suurima lubatud maapealse ehi sealuse pinnana ~500 m2, mis võimaldaks panduse kohale ehitada katuse väl maks maa-aluste korruste üleujutuse riski suurte vihmasadude korral. 22. Kaaluda maa-aluste Uueturu tänava T1 ja Vabaduse puiestee 1a maa-aluste parklate ühendamisvõimaluse loomist.

Arvestades, et planeeringuala tänavatele lisatakse haljastust, sõiduteede ala väheneb ning säiliv pargiala muudetakse liigirikkamaks, võib eeldada, et olukord muutub paremaks. E epanekus viidatud töös on muu hulgas toodud, et haljaskatus aitab leevendada pinnakatmise mõjusid, puhverdada sademeve , suurendada rekrea ivset mõju ning parandada elurikkuse seisundit. Mida liigi- ja õiterohkem on haljaskatus, seda parem: haljaskatused saavad pakkuda elupaika ja toitumiskohta mitmetele putukarühmadele. 39.16. Planeeringuga ei määrata hoone fassaadi värvust. Projekteerimisel on kavas kasutada fassaadimaterjalina puitu, mis ajas võimalikult kaua kestab, selle värv aja jooksul muutub. Arhitektuurne lahendus on projekteerimise küsimus ja see luuakse ja valitakse vastava kvalifikatsiooniga eksper de poolt. 39.17, 18. Vabaduse pst muudetakse kitsamaks, tänavale kavandatakse kõrghaljastus, ka Uueturu tänavale kavandatakse haljastust, täpne lahendus selgub projekteerimisel. 39.19. See on projekteerimise küsimus - planeeringus ei saa sellist tehnilist detaili määrata. 39.20. Linna hinnangul on planeeritu piisav. Planeeringu elluviimisel parkimiskohtade arv piirkonnas kokkuvõ es suureneb ligikaudu 100 koha võrra. 39.21 Arvestada, täiendada seletuskirja ja sätestada Rambi peale on lubatud rajada katus (ehi sealuse pindalaga kuni 500m2) mis võib olla astmes k või tribüün koos katusega (kõrgus maapinnast ca 6m). 39.22. Ühendust pakutakse võimaliku turuhoone parkla aluse parklaga, kuid see ei ole võimalik, sest eeldaks tunnelkollektoriga ristumist, mis aga tuleb säilitada.

Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde

Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)

23. Detailplaneeringusse lisada „Müra-, vibratsiooni- ja muud keskkonna ngimused“ alla aju se ohutuspiirdeaia minimaalne kõrgus ja läbipaistvustegur, mis tagab langetatava kõrghaljastuse varjamise, et linna elanikkonna traumeerimine oleks välditud (sh. naaberhoonete kõrgematelt korrustelt).

39.23. Aju se ohutuspiirdeaia minimaalne kõrgus ja läbipaistvustegur ei ole detailplaneeringu küsimus.

40. Mar n Menert, 03.02.2025

Tartu linn on kasutanud südalinna kavandatava kultuurikeskuse (SÜKU) teemalises retoorikas väljendit „parki ehitamine”. Seda mõistame kui sobitamist pargi olemasoleva miljööga. Praegune võidutöö on tähenduslikult midagi muud – pigem pargi muutmine haljastuselemente sisaldavaks tehnogeenseks alaks. Käesoleva e epaneku lisas Joonisel 1 on toodud mõõtkavas 1:2500 võrdlus Tartus asuva Keskpargi ja Bonnis (linn Saksamaal) paikneva Hofgarten’i vahel (kaardiandmed: OpenStreetMap). Kaardil märkame Hofgarten’i servas ris kujulist hoonet, mis täidab raamatukogu ja kuns muuseumi funktsiooni – täpselt sedasama, mis ootused on Tartu linn seadnud SÜKU-le. Hofgarten’i kuns -raamatukoguhoone puhul on võimalik ausalt väita, et see on „ehitatud parki”, „asub pargis” või „sobitub pargiga”. Märkame geomeetrilist harmooniat, et hoone asub pargi keskteljel ja on pööratud vaatega pargi keskosa suunas. Samu on pargi serva oskuslikult projekteeritud mänguplats. SÜKU võistlustööde hulgas leidub samu töö, mis arvestab Keskpargi praeguse geomeetriaga – järgib pargi diagonaale ja Uueturu tänava poolset serva. Kirjeldatud lahenduse eelis on samu asjaolu, et park jääks päris pargiks edasi, sest peale Uueturu tänava kahe puuderivi jääksid ülejäänud pargi topeltalleed terviklikuks. Palun Tartu linnal jõuda selgusele järgmistes küsimustes: (1) Keskpargi ehituslikku ja muinsusväärtust ei määra vaid üks sajanditagune hoonestuse joon – park oma praeguses vormis on sama täh s arhitektuurne tervik. Täpselt sellise geomeetriaga, nagu see paistab lennukilt, pargis jalutades või piknikul viibides. Suurema osa pargi praegusest taristust täidavad heas seisundis vanad pärnad,

Mi e arvestada Olemasolev park ei ole geomeetriline tervik, vaid linnaarhitekt Ma euse kiiruga tehtud asendusplaan eesmärgiga säästa ala nõukogudeaegsetest koledatest hoonetest ja oodata õiget aega väärika objek rajamiseks. Puuduvad andmed, et pargi ehituseks oleks üldse projek gi tehtud, rääkimata arhitektuurse ansambli kavandamisest. Park kujunda kvartali piirjoonte puuridadega tähistusena ja nende vahele diagonaalsete käiguteede rajamisega. Pargil on kahtlemata oma lugu, kuid ajaveetmiskohana ega elurikkuse seisukohast ei ole praegune olukord hea ning vajab seetõ u niikuinii muutmist. Täpne läbikaevatav ala selgub projekteerimisel. Haljastuse rajamisel, säilitamisel või asendamisel tagatakse standardikohased nõuded kasvu ngimustele. Detailplaneeringus on näidatud maa-alune hoonestusala, mille piires on lubatud kaevata hoone jaoks sügavam auk. Samu võib kaevetöid teostada mujal, näiteks tehnovõrkude paigaldamiseks, kuid kaevetööde teostamisel, samu muul ehitustegevusel või ka kasutamisel tuleb tagada, et säilitamiseks määratud puud ei saa kahjustada. Planeeritud on säilitada puud, mis ei jää ehitusele e e. Linn on oma ruumilise, sh kesklinna arengu üldisemate suundumuste määratlemisel lähtunud muu hulgas üleriigilises planeeringus Ees 2030+ toodust, kus on rõhutatud linnade planeerimisel nende kompaktsuse säilitamise ja sisestruktuuride

hendamise vajadust. Samu arvestab linn Tartumaa maakonnaplaneeringu põhimõ eid, kus rõhutatakse Tartu linnakeskuse regionaalset tähtsust. Üldplaneeringuga

Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde

Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)

mis loovad täpselt õige pargimiljöö koos kahe avara piknikualaga. Kui ütleme, et lisame sellesse midagi, nt hoone, peaksime tagama, et olemasolev ansambel ei muutuks tundmatuseni. Eeskujulik toimiv näide on Hofgarten’i park. (2) Sõltumata valitud arhitektuursest lahendusest tuleb kodanikele edastada joonised, mis näitaksid läbikaevatava ala maksimaalset piiri – just selle järgi on võimalik järeldada, mitu pargis kasvavat puud jäävad püsivamalt kasvama peale ehituse lõppu, mi e ei kuiva ära juba järgmisel aastal. Lahendus, kus juurtele mõeldud ruumala vähendatakse ja hiljem kärbitakse võra, pole samu aus inimeste suhtes, kelle jaoks kõnealuse maa-ala sihtotstarve on park. (3) Vajame mõ emustri muutust linnaplaneerimises. Uute hoonete planeerimisel tuleb ka olemasolevate vanade tervete puudega arvestada kui linna täisväärtusliku osaga. Tänane prak ka on arhitek de seas paraku see, et puud saab ala eemaldada ja uutega asendada. See ei peegelda mi e kuidagi austust looduse vastu ega taoliste arhitek de arusaama inimese rollist looduse osana.

rõhutatakse kesklinna eelisarengut, selle hendamist ja keskusfunktsioonide osakaalu ning kvaliteedi tõstmist. Rõhutatakse muu hulgas ka kesklinna tähtsust ak ivse kultuurielu toimumiskohana. Tartu linna morfoloogia – linnaruumi kompaktne kuju – annab väga tugevaid eelised jätkusuutliku ning säästva arengu põhimõtetest lähtuva linnaruumi kujundamisele. Haljasala vähenemine, mida kompenseeritakse haljastuse kvaliteedile täiendava tähelepanu pööramisega ja tänavahaljastuse lisamisega, on vaid üks komponent mõjudespektri tervikpildis, mis ei saa olla ainukeseks aluseks strateegilise otsuse langetamisel. Selgitame, et linn on koostöös spetsialis de ja kodanikega kaalunud erinevaid võimalikke viise kesklinna elavdamiseks ning tugeva linnasüdame arendamiseks koos rohealade elurikkuse suurendamisega. Uueturu tn 1 kinnistule on üldplaneeringu järgi e e nähtud rajada kultuurikeskus. Kultuurikeskuse näol on tegemist olulise kultuurihoonega, kuhu kavandatakse kaasaegsed võimalused Tartu linnaraamatukogule ja Tartu kuns muuseumile. Täiendavalt on hoonesse e e nähtud ruumid erinevateks üritusteks ja vaba aja tegevusteks. Selleks, et tagada parim kä esaadavus niivõrd olulisele asutusele ning tugevdada kesklinna tervikuna, on Uueturu tn 1 kinnistu parim võimalik koht kultuurikeskuse rajamiseks. Linn on juba enne detailplaneeringu koostamist liigilt kõrgema üldplaneeringuga kaalunud alterna ivseid asukoh , kuid veendunult otsustanud, et Uueturu tn 1 krundile valitud asukoht on parim ja ainuvõimalik. Linn rõhutab, et valitud asukohta kavandatud hoone seob ajaloolist ja uut kesklinna nii ruumiliselt kui funktsionaalselt ühtselt toimivaks organismiks, asub jalakäigusuundade ristumisel ja on seega parim asukoht aastaringselt toimiva kultuurisündmuste ja kultuurile suunatud vaba aja veetmise asukohana. Detailplaneering on likvideeritava haljastuse kompensatsiooniks e e näinud meetmed elurikkama haljastuse kavandamiseks, muutnud Vabaduse pst meeldivaks

Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde

Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)

avaliku ruumi osaks ning tugevdanud sidusat linnaruumi Emajõe ja Küüni tn vahelisel alal. Toome täiendavalt esile, et juba kesklinna üldplaneeringu keskkonnamõju hindamise aruandes tunnustatakse üldplaneeringu peamist eesmärki, milleks on kesklinna elavana hoidmine, mis võimaldab linnaruumi jätkusuutlikku kasutust ja eeldab nii funktsionaalset kui ka hoonestuslikku hendamist. Tartu linnaplaneerimises võimalusel ala eelistatakse olemasoleva kõrghaljastuse säilitamist uuega asendamisele.

41. Vambola Tiik, 03.02.2025

Et paremini mõista alljärgnevat, pean vajalikuks formuleerida oma seisukoha “rohelise mô eviisi” asjus. Minu jaoks tähendab “roheline mõ eviis” mi e ilm ngimata faunat ja floorat, vaid täna tehtavaid jätkusuutlikke otsuseid, mille eest on tänulikud meie lapsed ja lapselapsed. Igasugune puude loendamine, mõistega “ elurikkus” manipuleerimine ja “rohelise religiooni” pealesurumine pole jätkusuutlik tulevikku suunatud tegevus, vaid marginaalide banaalne populism. Minu e epanekud SIURU detailplaneeringu asjus: 1. Kesklinna park tuleks täies ümber kujundada südalinna puhke- ja meelelahutusalaks. Laste tegevused, spordiga tegelemised ja kontserdid elik kõik need tegevused, mida imiteeri “Autovabaduse puiesteel”, võiksid üle kanduda endisesse Kesklinna parki. Kui kõik vajalik pakitud, tuleks lisada sinna sobiv haljastus, mi e aga vastupidi. Mõistan, et see võib esialgu vastuseisu tekitada, kuid uskuge, kümne aasta pärast on kõik juba häs ja 50 aasta pärast ollakse tänastele otsustajatele tänulikud. 2. SIURU jõepoolne konsool tuleks konstruktsiooniliselt muuta nii (kaotada vahepos d), et selle alla saaks paigaldada korraliku lava ja lae külge vajalikud fermid valgustuse ja helitehnika tarbeks.

Esitatud e epanekud on edastatud projekteerijatele 41.1. Planeeringu koostamisel on otsitud tasakaalu roheala kui ka linnaruumi funktsionaalse kasutuse seisukohast. Vähemalt pool pargist säilib ja rekonstrueeritakse koos hoone kavandamisega terviklikuks avalikuks ruumiks, mis seotakse jõeäärse puhkealaga, väljaku ja astmes kuga kuni jõeni. Pargialale on kavandatud jalgteed ja puhkealad, mängualad ja atraktsioonid erinevatele vanusegruppidele jm. Planeeritud lahendus võimaldab ka edaspidi alal üritusi korraldada ning loob selleks kaasaegsed ja mitmekesised eeldused, seejuures on kavas rajada Siuru ja Emajõe vahele väljak, kuhu on võimalik vajadusel paigaldada lava ja istekohad jms.  Projekteerimisel tehakse parim, et ala kvaliteet paraneks 41.2. Vastavalt PlanS ei ole detailplaneeringu ülesanne hoone konstruktsiooniliste lahenduste määramine. Detailplaneeringus ei määrata ehitusdetaile.

Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde

Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)

Seda selleks, et poleks vaja kontserditeks ehitada kogu lavaauku/katust, vaid see tekiks konsoolist endast. See suunaga jõe poole plats oleks parim seni nii populaarsete suvekontserdite korraldamise alaks, mida ei tohiks siis ka liigselt koormata haljastusega. Kaasnev võimalus võiks olla lava sama konsooli alla, aga suunaga juba piki Vabaduse puiesteed. Ülioluline on tekitada ehi sega võimalikult palju funktsioone ja lahendusi. 3. SIURU ehituseks tuleks kasutada sellesse linna sobivaid ja tänapäevaseid ehitusmaterjale. Taaskord tuleks jä a see tarbetu populism ja justkui pargipuude mahavõtmise kompenseerimine puitehitusmaterjalidega - miks ennast niimoodi pe a. Kui on otsused tehtud, siis tuleb nad parimal moel ka ellu viia ja “tare - tarekest“ kesklinna kindlas vaja pole!

41.3. Ehituseks kasutatakse tänapäevaseid materjale, fassaad tuleb puidust, tarekest ei tule.

42. MTÜ Roheline Pärnumaa ja Päästame Ees Metsad MTÜ, 03.02.2025

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Tartu linna kodulehel nimetatud: ehitusõiguse määramist Uueturu tn 1 krundile kultuurikeskuse Siuru rajamiseks ning kogu planeeringuala kvaliteetseks ja inimsõbralikuks avalikuks ruumiks muutmine. MTÜ-de Roheline Pärnumaa ja Päästame Ees Metsad hinnangul on tegemist eksitava väitega, kvaliteetse ja inimsõbraliku keskkonna määrab linnas ära just rohealade rohkus ja kvaliteet, mi e pargi lõhkumine ja enamuse pargist asendamine suurehi sega, tehiskeskonnaga. Ka planeeritav uushaljastuse osa ei asenda vana ökospsteemi ja selle teenuseid. MTÜ-d Roheline Pärnumaa ja on täielikult vastu tänapäeval sobimatule, ajast maha jäänud planeeringule, kus soovitakse Tartu Keskparki ehitada kultuurikeskust: h ps://tartu.ee/et/kultuurikeskuplaneering Kultuurikeskusele sobivaks kohaks on küll kesklinn, kuid arvestada tuleb samu sellega, et linna olemasolevaid rohealasid on vaja hoida. Leida tuleb alterna ivseid asukoh kultuurikeksuse rajamiseks, varasemalt on neist ju u olnud, kui kogu üle 5000 allkirja Keskpargi säilitamise kaitseks. Alterna ivid on olemas.

Mi e arvestada Ei saa väita, et kvaliteetne ja inimsõbralik linn tähendab vaid rohealasid. Linn on oma ruumilise, sh kesklinna arengu üldisemate suundumuste määratlemisel lähtunud muu hulgas üleriigilises planeeringus Ees 2030+ toodust, kus on rõhutatud linnade planeerimisel nende kompaktsuse säilitamise ja sisestruktuuride hendamise vajadust. Samu arvestab linn Tartumaa maakonnaplaneeringu põhimõ eid, kus rõhutatakse Tartu linnakeskuse regionaalset tähtsust. Üldplaneeringuga rõhutatakse kesklinna eelisarengut, selle hendamist ja keskusfunktsioonide osakaalu ning kvaliteedi tõstmist. Rõhutatakse muu hulgas ka kesklinna tähtsust ak ivse kultuurielu toimumiskohana. Tartu linna morfoloogia – linnaruumi kompaktne kuju – annab väga tugevaid eelised jätkusuutliku ning säästva arengu põhimõtetest lähtuva linnaruumi kujundamisele. Haljasalade vähenemine, mida kompenseeritakse linnahaljastuse kvaliteedile täiendava tähelepanu pööramisega, on vaid üks komponent mõjudespektri tervikpildis, mis ei saa olla ainukeseks aluseks strateegilise otsuse langetamisel. Ka Tartu

Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde

Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)

Tuletame meelde, et üle 5000 tartlase on veendunud, et Keskparki veel ühe Kaubamaja mõõdus hoone ehitamine on halb mõte. Heade mõtete linnale iseomast looduslähedast elukeskkonda tuleb hinnata ja väärindada — ning mi e mingil juhul vähendada. Tasuks mõelda kultuuri tähendusele ja kultuurikeskuse tähendusele, kas see saab olla kultuurikeskus, mis ehitatakse looduskultuuri hävitamise hinnaga. Fred Jüssi on öelnud (h ps://kultuur.pos mees.ee/8145739/fred- jussi-1935-2024-kuus-kaunist-motet-filmist-fred-jussi-olemise-ilu): «Ühe maa või rahva kultuuritaseme üle võib väga palju otsustada selle järgi, kuivõrd ta hoolib oma loodusväärtustest. Kui palju ta neile tähelepanu pöörab, kui uuritud need on, kui tuntud need on - ma mõtlen loodusväärtusi üldse - ja kui hoitud nad on. See on puhtalt kultuuri küsimus.» Kultuurikeskusele tuleb leida teine asukoht, sest Keskpark ja väärtuslik kõrghaljastus peab säilima! Väärtuslikule linna rohealale, mis säilitaks ja hoiaks ülikoolilinna südames tervislikku, saastevaba ja kliimamuutusi leevendavat elukeskkonda, selliseid väärtusi pakkuvasse parki ei tohi planeerida ehitust, mis hävitab suure hulga terveid, täiskasvanud puid, Tartu Pos mehe andmetel mi e paar puud, vaid lausa üle 90-100 puu. Pikka aega samal kohal kasvanud puudega Keskpargi looduse ökosüsteem pakub hulgaliselt linna tehiskeskkonda, saastet, kuumalaineid jne tasakaalustavaid hädavajalikke väärtusi, mida ei saa asendada. Palun tutvuge Tartu Ülikooli teaduri, maas kuükoloogi Anneli Palo seisukohaga: h ps://tartu.pos mees.ee/7692125/anneli-palo- metsaokoloogiast-tartus-selle-voimalikkusest-linnas, teadlane Anneli Palo: "Kas ülikoolilinnas rätsepal tões pole kuube ega kingsepal saabast, kuigi loodusteadusi õpetatakse siin ees keeles juba üle saja aasta? Koostamata on Euroopa Liiduga liitumisega kaasnenud arendusintensiivsust ohjeldav rohealade planeering (kohustus

maakonnaplaneering aastani 2030+ märgib, et ehkki ehitussurve on vähendanud sidusust Emajõe kallastel Tartu linnas, on barjäär ümbritsevate looduslike alade külluse tõ u tühine. Selgitame, et linn on koostöös spetsialis de ja kodanikega kaalunud erinevaid võimalikke viise kesklinna elavdamiseks ning tugeva linnasüdame arendamiseks koos rohealade elurikkuse suurendamisega. Uueturu tn 1 kinnistule on nii üldplaneeringu kui ka teiste linna arengudokumen de järgi e e nähtud rajada kultuurikeskus. Kultuurikeskuse näol on tegemist olulise kultuurihoonega, kuhu kavandatakse kaasaegsed võimalused Tartu linnaraamatukogule ja Tartu kuns muuseumile. Täiendavalt on hoonesse e e nähtud ruumid erinevateks üritusteks ja vaba aja tegevusteks. Selleks, et tagada parim kä esaadavus niivõrd olulisele asutusele ning tugevdada kesklinna tervikuna, on Uueturu tn 1 kinnistu parim võimalik koht kultuurikeskuse rajamiseks. Linn on juba enne detailplaneeringu koostamist liigilt kõrgema üldplaneeringuga kaalunud alterna ivseid asukoh , kuid veendunult otsustanud, et Uueturu tn 1 krundile valitud asukoht on parim ja ainuvõimalik. See on ka kohtus läbi vaieldud ja Tartu Halduskohtu 21. aprill 2023 otsusega nr 3-21-2678 jäi üldplaneering keskpargi osas keh ma. Linn rõhutab, et valitud asukohta kavandatud hoone seob ajaloolist ja uut kesklinna nii ruumiliselt kui funktsionaalselt ühtselt toimivaks organismiks, asub jalakäigusuundade ristumisel ja on seega parim asukoht aastaringselt toimiva kultuurisündmuste ja kultuurile suunatud vaba aja veetmise asukohana. Detailplaneering on likvideeritava haljastuse kompensatsiooniks e e näinud meetmed elurikkama haljastuse kavandamiseks, muutnud Vabaduse pst meeldivaks avaliku ruumi osaks ning tugevdanud sidusat linnaruumi Emajõe ja Küüni tn vahelisel alal. Toome täiendavalt esile, et juba kesklinna üldplaneeringu keskkonnamõju hindamise aruandes tunnustatakse üldplaneeringu peamist eesmärki, milleks on kesklinna elavana hoidmine, mis võimaldab linnaruumi

Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde

Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)

aastaks 2030) ja ilmselt peagi jõustuv akt kohustab linnu kõiki looduslikke alasid kaitsma ja üldist rohealade osakaalu suurendama. Tartul on võimalik jä a mõned klassikalised ärivead tegemata ning säilitada-kujundada atrak ivne roheline linnakeskus. Rohealad pakuvad elanikele selliseid ökoloogilisi teenuseid, mida ei tee linna e evõ ed, näiteks õhust saasteainete, tolmu ja vihmavee kinnipüüdmine, müra hajutamine, päikese- ja tuulevari, lisaks tasuta tervislik puhkus ja elamuslikkus.”

jätkusuutlikku kasutust ja eeldab nii funktsionaalset kui ka hoonestuslikku hendamist. Kuigi ka kõrghaljastus ja olemasolev park on väärtus, siis erinevate väärtuste kaalumise tulemusena on jõutud lahenduseni, mis säilitab pool olemasolevast pargist. Nõustume, et detailplaneeringu realiseerumine toob kaasa kesklinnas asuva kõrghaljastusega pargi pindala vähenemise kuni poole võrra ja pargipuude raiumine suurendab sellega kliimamuutuste mõju avaldumise riski Tartu kesklinnas. Osaliselt aitab pargi pindalalise osakaalu vähendamist kompenseerida läbimõeldud ja kvaliteetne linnahaljastus. Samas on oluline tagada linnakeskkonnas piisav haljasalade osakaal ehk pargi pindala vähenemist tuleb kompenseerida olemasolevate kõvaka ega alade vähendamisega piirkonnas, pargi kui ökosüsteemi toimimise olulise parandamise ning ka mitmesuguste rohelahenduste kasutamisega hoone projekteerimisel. Rohe- ja puhkealasid on üldplaneeringu järgi 43 m² (rohevõrgus ku planeerimisjuhendi järgi tuleks tagada 40 m²) kesklinna elaniku kohta (kuni 300 meetrit elukohast, ligikaudu 5 minu tee jalgsi), seejuures on arvestatud Uueturu tn 1 krundist poole suurusega.

43. TKM Grupp AS, 03.02.2025

TKM Kinnisvara Tartu OÜ (edaspidi Tartu Kaubamaja) teavitab, et on esitanud Tartu linnale 31.01.2025 e epanekud Uueturu tn 1 (krundi ja lähiala (Kultuurikeskus Siuru) detailplaneeringusse (edaspidi detailplaneering või DP). Tartu Kaubamaja teavitab, et kuni meie varem esitatud märkuste lahendamiseni ja jooniste valmimiseni ning kuni Tartu Kaubamaja ja Tartu linna vahel on sõlmitu eraldiseisev leping, mis reguleerib rambiga seotud projekteerimist, ehitamist ja hilisemat haldamist, jääb Tartu Kaubamaja enda seni esitatud vastuväidete juurde.

Vt seisukohad punk s 44.

44. TKM Kinnisvara

1. DP Seletuskirja leheküljel 11 asendada järgmine tekst: Uueturu tänavale on suures osas kavandatud jalakäijate ja ra urite ala, st

Arvestada osaliselt

Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde

Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)

Tartu OÜ, 31.01.2025

suurendatud on jalakäijate kasutuses olevat ruumi ja vähendatud sõidukite liikumist. Planeering võimaldab säilitada Tartu Kaubamaja teenindavad olemasolevad sisse- ja väljapääsud sõidukitele. Kultuurikeskuse teenindamiseks on planeeritud sõidukitele ramp. Ramp loob võimaluse ka kaubamajale soovi korral juurdepääsude kavandamiseks. Rambi täpne asukoht selgub projekteerimisel. Ristumine Vabaduse puiesteega on reguleeritud valgusfooriga. TKM KV sõnastuse e epanek: Uueturu tänavale on suures osas kavandatud jalakäijate ja ra urite ala, st suurendatud on jalakäijate kasutuses olevat ruumi ja vähendatud sõidukite liikumist. Kultuurikeskuse ja Tartu Kaubamaja, kuna detailplaneering toob kaasa Tartu Kaubamaja keh va detailplaneeringu liikluskorralduse muutmise vajaduse, teenindamiseks on planeeritud sõidukitele ühine ramp. Detailplaneeringuga nähakse e e nõue, millega tuleb edasise ehitusprojek koostamise käigus arvestada: Tartu Kaubamaja olemasolev -1 korrusele sissesõit tuleb asendada ning projekteerida ja ehitada Tartu Kaubamaja rambile -1 korruselt nii sisse- kui ka väljasõit detailplaneeringuga kavandatavalt Siuru rambilt. Tartu Kaubamaja 0 korrusel asuv kaubaveo sisse- ja väljasõit ning olemasolev 0 korruselt senine väljasõit sõidukitele säilitatakse. Uueturu tänav jääb avalikku kasutusse. Juhul kui Uueturu tänav (ja sellel asetsev ramp) antakse avalikust kasutusest üle erakasutusse, siis tuleb Riia tn 1 kinnistu kasuks seada servituut tagamaks tasuta ja tähtajatu sisse- ja väljapääsu Uueturu tänavalt Riia tn 1 hoonesse. Siuru rambi asukoht täpsustub projekteerimisel, seejuures tuleb arvestada ngimust, et rambi välise tarindi lähim kaugus Tartu Kaubamaja hoone Uueturu tänava poolsest välisseinast on vähemalt 7,6 meetrit. Rambi projekteerimisel tuleb arvestada, et sisse- ja väljasõidud Tartu Kaubamajja ning ristumised Siurusse liiklejatega oleksid ohutud ja mugavalt kasutatavad. Ramp ja sellega seonduv liikluskorraldus tuleb

Selgitame, et detailplaneering arvestab keh va Riia tn 1 krundi detailplaneeringu liikluskorraldusega, olemasolevate ngimuste ja väljaehitatud lahendustega, sh hoonesse sisse- ja väljapääsud. Samu on arvestatud kaubamaja olemasolevate teenindusjuurdepääsudega, sh kauba- ja prügiautode liikumisega ning joonisel on näidatud sisse- ja väljapääs parklasse ja laadimisalale. Lisaks märgime, et keh v detailplaneering ei hõlma täies ulatuses Uueturu tänav T1 krun ega määra sealset liikluskorraldust, seega ei ole õige väita, et uus planeering toob kaasa keh va planeeringuga määratud liikluskorralduse lahenduse muutmise vajaduse. Samu selgitame, et Tartu linna tänavad on üldjuhul avalikus kasutuses, nii ka Uueturu tänav. Uueturu tänav T1 krundi kasutamise sihtotstarbeks on määratud detailplaneeringuga tänava maa. Uueturu tänav jääb ka planeeringu kohaselt avalikku kasutusse. Rambi kasutamise ngimused jm projekteerimist, ehitust puudutavad korralduslikud küsimused on võimalik kokku leppida eraldi sõlmitavas lepingus ja need ei puuduta planeeringulahendust. 44.1. Arvestades, et kaubamaja soovib saada juurdepääsu läbi kavandatud rambi, täiendada seletuskirja järgmiselt: Uueturu tänavale on suures osas kavandatud jalakäijate ja ra urite ala, st suurendatud on jalakäijate kasutuses olevat ruumi ja vähendatud sõidukite liikumist. Kultuurikeskuse ja Tartu Kaubamaja teenindamiseks on planeeritud sõidukitele ühine ramp. Planeeringuga on kavandatud Kaubamaja -1 korrusele sisse- ja väljapääs läbi planeeritud rambi, mille väljaehitamise

ngimustes tuleb kokku leppida. Juhul kui väljaehitamise ngimustes kokkulepet ei saavutata, säilib -1 korrusele senine

sisse- ja väljapääs. Tartu Kaubamaja 0-korrusel asuv kaubaveo sisse- ja väljasõit ning olemasolev 0-korruselt senine väljasõit sõidukitele säilitatakse.

Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde

Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)

projekteerida vastavalt keh vatele nõuetele (EVS, Tee projekteerimise normid jne). Projekteerimisel tuleb arvestada vähemalt tasemega „hea“, „rahuldavat“ ja sellest madalamat taset väl da. Ristumine Vabaduse puiesteega on reguleeritud valgusfooriga. 2. DP Seletuskirja leheküljel 11 asuv skeem asendada skeemiga, millelt nähtub rambi lahendus, mis tagab m.h sisse- ja väljasõidud nii Tartu Kaubamajale kui ka Siurule ning rambi ja Vabaduse puiesteega ristumise põhimõ eline liiklusskeem. TKM KV e epanekud skeemi osas seoses Tartu Kaubamajaga on järgnevad:

3. Täpsustada DP Seletuskirja punk 2.6.1 lehekülgedel 16 ja 17 tehnovõrkudega seonduvat: Planeeringuala piirkond on varustatud hoonete toimimiseks vajalike tehnovõrkudega. Detailplaneeringus määratakse tehnovõrkude ja - raja ste näitlik asukoht, mida on lubatud projekteerimisel täpsustada

Kui kaubamaja saab ühenduse rambi kaudu mõlemale korrusele, siis praegustest sisse- ja väljapääsudest säilib kaubalaadimisala ja väljapääs parklast, suletakse sissepääs Uueturu tänavalt. Rambi asukoht täpsustub projekteerimisel, seejuures tuleb arvestada ngimust, et rambi välise tarindi lähim kaugus Tartu Kaubamaja hoone Uueturu tänava poolsest välisseinast on ca 7,6 meetrit. Rambi projekteerimisel tuleb tagada sisse- ja väljapääsude ning ristumiste ohutus. Ramp ja sellega seonduv liikluskorraldus tuleb projekteerida vastavalt keh vatele nõuetele (EVS, Tee projekteerimise normid jne). Ristumine Vabaduse puiesteega on reguleeritud valgusfooriga 44.2. Korrigeerida joonist, lisades rambi kaugus ja bussitasku. Maa-alust projektlahendust planeeringu joonisele ei kanta. Ka Siuru osas ei kajastata planeeringus maa-alust lahendust. Täpne liikluskorralduse lahendus selgub projekteerimise käigus, sh kaalutakse ohutussaare lisamist kaubamaja ja turuhoone vahelisel lõigul (Uueturu-Riia tn vahel). Nõustume, et liikluslahendus peab olema ohutu ja vastama keh vatele nõuetele. Teenindustasemeid planeeringuga ei sätestata. Vastavalt Tartu linna üldplaneeringule tuleb projekteerimisel lähtuda mh linnatänavate standardist. Kõik ehitusprojek d, sh liikluslahendused peavad vastama keh vatele õigusak dele ja normidele. 44.3. Arvestada ning asendada seletuskirjas sõna näitlik sõnaga võimalik. Täiendada seletuskirja järgmiselt: Tehnovõrgud võivad asuda Tartu Kaubamaja ja rambi vahelisel maa-alal vaid siis, kui neid on

Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde

Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)

ja muuta koostöös puudutatud tehnovõrkude valdajate ning maaomanikega. Projekteeritavate hoonete alale jäävad olemasolevad tehnovõrgud tuleb ümber tõsta, planeeringus on esitatud näitlik ümber tõstetavate tehnovõrkude asukoht Küüni tänaval, Uueturu tänaval ja Vabaduse puiesteel, mida tuleb projek ga täpsustada. Uueturu tänaval tuleb maa-aluse hoonestuse ning juurdepääsurambi projekteerimisel tagada piki Uueturu tänavat kulgevate tehnovõrkude, sh magistraalsademeveetoru toimimine ning vajadusel ümbertõstmine kas Uueturu tänava koridoris või naabertänavatele. Vastavalt Planeerimisseaduse (PLS) § 126 lg 1 p-le 4 on detailplaneeringu kohustuslikuks ülesandeks detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja raja ste toimimiseks vajalike ehi ste, sealhulgas tehnovõrkude ja -raja ste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine. Seega ei ole korrektne väita, et detailplaneeringus määratakse tehnovõrkude ja raja ste näitlik asukoht – määratakse võimalik asukoht. Täpsustada tehnovõrkude võimalikke asukoh seletuskirjas ja joonisel nii, et tehnovõrkude uued asukohad ja lahendus arvestaks sellega, et Tartu Kaubamaja, mille senise liikluskorralduse lahenduse muutmise vajadus on ngitud koostatavast detailplaneeringust, ühendatakse Siuru rambiga. Tehnovõrgud võivad asuda Tartu Kaubamaja ja rambi vahelisel maa-alal vaid siis, kui neid on võimalik sinna projekteerimisnormidest lähtuvalt nõuetekohaselt paigutada. 4. DP Seletuskirja leheküljel 26 asendada järgmine tekst (punkt 2.12): Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostavatele ehituslikele ja tehnilistele projek dele. Kultuurikeskuse hoone ehituse ajal peab olema tagatud Tartu Kaubamaja laadimisala toimimine ning Uueturu tänavalt parklasse sisse ja väljasõit.

võimalik sinna projekteerimisnormidest lähtuvalt nõuetekohaselt paigutada. Tehnovõrgud on planeeritud ja joonisel kajastatud. Tehnovõrkude toimimise ja ümbertõstmise vajadus ning võimalused on projekteerimisel tagatud ja DP seletuskirjas sätestatud: Uueturu tänaval tuleb maa-aluse hoonestuse ning juurdepääsurambi projekteerimisel tagada piki Uueturu tänavat kulgevate tehnovõrkude, sh magistraalsademeveetoru toimimine ning vajadusel ümbertõstmine kas Uueturu tänava koridoris või naabertänavatele. Tehnovõrkude täpne lahendus, sh ümbertõstmise vajadus selgub projekteerimisel. 44.4. Arvestada osaliselt ja selgitame, et nii planeeringust huvitatud isik kui planeeringu korraldaja on Tartu linn. Planeeritud rambi kaudu Kaubamaja sisse- ja väljapääsu väljaehitamise

ngimustes, sh rahastamises tuleb kokku leppida Kaubamaja ja Tartu linna vahel. Juhul kui väljaehitamise ngimustes kokkulepet ei saavutata, säilivad senised sisse- ja väljapääsud. Linn ei pea vajalikuks seada ehitusloa kõrval ngimuseks aju se liikluskorralduse projek koostamise nõuet, kuna

Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde

Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)

Riia tn 1 hoone ühendamine rambiga eeldab tehnovõrkude ümbertõstmist, mille osas linn ei võta endale kohustust kanda raja se ümbertõstmise kulusid. Ümbertõstmine toimub koostöös võrguvaldajaga Riia tn 1 igakordse omaniku kulul kui ei ole linnaga kokkulepitud teisi . Planeeritud ehitusõiguse realiseerib ja rahastab krundi omanik ja/või valdaja. Hoone(te) projek d tuleb kooskõlastada muinsuskaitseame ga. TKM KV sõnastuse e epanek: Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal ehitusprojek de koostamisele. Kultuurikeskuse hoone ehituse ajal peab olema tõrgeteta tagatud Tartu Kaubamaja laadimisala toimimine, Uueturu tänavalt Tartu Kaubamaja parklasse sisse- ja väljasõit, kaubalaadimine ning pääs hoonesse jalgsi. Ehituse ajal peab olema tagatud Riia tn 1 kinnistu omaniku eelnev teavitamine seoses liikluskorralduse muudatustega ja võimalike sulgemistega Uueturu tänaval. Ehituse ajaks tuleb koostada aju se liikluslahenduse projekt (määrates ära seal m.h ka aju sed liikluskorralduse lahendused, sh arvestades kõiki liiklejate liike), määrates selle koostamise nõude ka ehitusloa kõrval ngimusena. Aju se liikluskorralduse projekt tuleb eelnevalt kooskõlastada Riia tn 1 kinnistu omanikuga. Ehituse ajal peavad toimima kõik Tartu Kaubamaja teenindavad tehnovõrgud. Planeeringu koostamise korraldaja on kohustatud oma kulul projekteerima ja välja ehitama detailplaneeringukohased avalikuks kasutamiseks e e nähtud juurdepääsuraja sed (s.h rambi), haljastuse, välisvalgustuse ning tehnoraja sed, kui planeeringu koostamise korraldaja ja detailplaneeringust huvitatud isik ei ole kokku leppinud teisi . Tehnovõrkude projekteerimine ja ehitamine peab tagama ka nõuetekohased tehnovõrkudega ühendused Tartu Kaubamajale, mille senise liikluskorralduse lahenduse muutmise vajadus on ngitud käesolevast detailplaneeringust. Mistahes

detailplaneeringu seletuskirjas selle ngimuse e e nägemine on piisav. Seletuskirja lisada järgmine sõnastus: Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal ehitusprojek de koostamisele. Kultuurikeskuse hoone ehituse ajal peab olema tagatud Tartu Kaubamaja laadimisala toimimine, Uueturu tänavalt Tartu Kaubamaja parklasse sisse- ja väljasõit ning pääs hoonesse jalgsi. Ehituse ajal tuleb Riia tn 1 kinnistu omanikku teavitada eelnevalt seoses liikluskorralduse muudatustega ja võimalike sulgemistega Uueturu tänaval. Ehituse ajaks tuleb koostada aju se liikluslahenduse projekt (määrates ära seal mh ka aju sed liikluskorralduse lahendused, sh arvestades kõiki liiklejate liike). Aju se liikluskorralduse projek tuleb eelnevalt tutvustada Riia tn 1 kinnistu omanikule. Ehituse ajal peavad toimima kõik Tartu Kaubamaja teenindavad tehnovõrgud. Planeeringu koostamise korraldaja on kohustatud oma kulul projekteerima ja välja ehitama detailplaneeringukohased avalikud raja sed, mis on vajalikud planeeringu elluviimiseks. Rambi kaudu Tartu Kaubamaja jaoks vajaliku sisse- ja väljapääsu ümberehitamisega seotud kulude kandmises osaleb Kaubamaja. Kokkulepe rahastamises on sõlmitud enne planeeringu kehtestamist. Juhul kui väljaehitamise ngimustes kokkulepet ei saavutata, säilivad senised sisse- ja väljapääsud. Tehnovõrkude projekteerimine ja ehitamine peab tagama ka nõuetekohased tehnovõrkudega ühendused Tartu Kaubamajale. Tehnovõrkude projekteerimine, ühendamine ja/või ümbertõstmine toimub koostöös võrguvaldajatega ja kinnistute, kus tehnovõrgud asuvad või hakkavad asuva või mida tehnovõrgud teenindavad või hakkavad teenindama, omanikega. Hoone(te) projek d tuleb kooskõlastada muinsuskaitseame ga.

Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde

Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)

kokkulepped kolmandate isikutega, sh kaasrahastamise kokkulepped peavad olema kirjalikult sõlmitud enne detailplaneeringu kehtestamist. Tehnovõrkude projekteerimine, ühendamine ja/või ümbertõstmine toimub koostöös võrguvaldajatega ja kinnistute, kus tehnovõrgud asuvad või hakkavad asuva või mida tehnovõrgud teenindavad või hakkavad teenindama, omanikega. Kuni ei ole kokku lepitud teisi , viib detailplaneeringust huvitatud isik detailplaneeringu ellu ja kannab selleks vajalikud kulud. Hoone(te) projek d tuleb kooskõlastada muinsuskaitseame ga. 5. Täiendada DP Seletuskirja peatükki Liiklusprognoosid ja modelleerimised planeeringu elluviimisel (lk 12-15). Määrata ehitusprojek koostamise eel ngimuseks täiendavate liiklusuuringute läbiviimine, mis arvestab muuhulgas järgmist:

 Liiklusuuringute tegemisel lähtutakse EVS 843 (Linnatänavad) või uuemast standardist, s.h arvestades standardis toodut, et minimaalne teenindustase peab olema vähemalt C;

 Viia läbi täiendavad uuringud Vabaduse - Lai, Vabaduse – Uueturu ja Vabaduse – Turu - Riia ristmikel, mis lähtuvad olemasolevatest tegelikest liiklussageduste andmetest ja ristmike teenindustasemete võrdlusest tuleviku suhtes;

 Oluline on uuringute tegemisel ka eelmainitud ristmike pöördeid, et need oleksid standardile vastavad, ohutud ja toimivad.

44.5. Mi e arvestada Tartu linnale jääb täiendavate uuringute tegemise vajadus arusaamatuks, kuidas Siuru lahendust puudutavad nimetatud planeeringualast kaugele jäävate ja eraldi projek dega lahendatud ristmike uuringu tulemused. Loendus on 2022. a tehtud. Modelleerimist on võimalik teha enamas alles projekteerimise staadiumis.

 Planeeringuga on määratud liikluskorralduse põhimõ ed, teenindustasemeid planeeringuga ei kehtestata.

 Detailplaneeringuga lahendatakse konkreetse alaga seonduvat, seega ei puuduta nimetatud ristmikud planeeringulahendust. Iga tänavaprojek koostamisel järgitakse standardeid ja ohutust. Vabaduse-Lai ristmikule on projekteeritud uus lahendus (ehitusloa menetlus pooleli), Riia-Turu ristmiku lahendust veel ei ole teada ning see lahendatakse eraldi projek ga, sh on kõik vajalikud uuringud nende projek de koosseisus.

 Linna hinnangul on planeeritud lahenduse näol tegemist ohutu ja toimiva lahendusega, kuid linn töötab projekteerimisel lahendusega edasi ja sealjuure tehakse koostööd ka Kaubamajaga. Projekteerimisel lähtutakse linnatänavate standardist.

44.6. Fikseeritakse eraldi kokkuleppes enne planeeringu kehtestamist

Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde

Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)

6. Mänguväljakuga seotud sõnastus DP Seletuskirjas on TKM KV-le sobiv eeldusel, et selle osas sõlmime eraldiseisva lepingu.

45. Taavi Vanaveski, 04.02.2025

Lühidalt arvamus Siurust: Nii sotsiaalse tähtsusega projek puhul on linnaelanikke kaasamine olnud ebapiisav. Valitud on ka valed meetodid. Kaasatud on väga kitsas inimeste ring. Projek on tutvustatud valest küljest. Arusaamatuks jääb selle laiem funktsioon ja roll Tartus tervikuna. Kuidas Siuru laiemalt seostub hobitegevuste ja liiklussõlmedega. Vabandust väljenduse eest aga maja näeb välja nagu pele s. Seega ka nimi ei peegelda projek olemust ja väljanägemist. Sooviks vähem piinlike hooneid kesklinna. Ilmselt läheb projekt võimul olevale erakonnale maksma nende domineeriva positsiooni Tartus. Mõistlik oleks vaadata veelkord projekt üle ja teha vähemalt laiem küsitlus linnaelanike seas andes neile ka kogu kaasuv materjal ülevaatamiseks ja tagasisidestamiseks.

Mitte arvestada Kultuurikeskuse asukoht on kokku lepitud Tartu linna üldplaneeringuga, vt ka vastus 1. Kultuurikeskuse arhitektuurne lahendus on rahvusvahelise arhitektuurivõistluse tulemus, žürii protokollis on leitavad vastavad põhjendused. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Uueturu tn 1 krundile on üldplaneeringuga seatud eesmärgiks kesklinna toimimist tugevalt kujundava dominandi - kultuurikeskuse ehitamine. Detailplaneeringu koostamisel lähtutakse planeerimisseadusest (PlanS). Kaasamine toimub vastavalt PlanS-le, mis ei näe ette rahvahääletuse korraldamist ehitusõiguse määramisel, vaid menetluskorra, mille kohaselt maa omanikul on õigus teostada oma omandiõigust ja kõikidel isikutel on võimalus avaldada sellel kohta oma arvamus. Tartu Linnavolikogu on valitud rahva poolt hääletustulemuste alusel. Tartu Linnavolikogu kehtestas Tartu linna üldplaneeringu 07. oktoobri 2021. a otsusega nr 373. Üldplaneering on kehtiv ja siduv õigusakt. Kaasamine on olnud palju ulatuslikum, kui detailplaneeringute või üldisemalt ruumimuutuste juures tavaks. Lisaks tavapärasele planeeringumenetlusele on korraldatud erinevaid temaatilisi avalikke arutelusid, infotunde ja ideekorjeid, samuti avaldatud palju ajaleheartikleid. Kultuurikeskuse kavandamine oli teemaks ka Tartus suvel toimunud arvamusfestivalil.

46. Tiina Georg, 04.02.2025

Kultuurikeskusele tuleb leida teine asukoht, sest Keskpark ja väärtuslik kõrghaljastus peab säilima. Väärtuslikule linna rohealale, mis säilitaks ja hoiaks ülikoolilinna südames tervislikku, saastevaba ja kliimamuutusi leevendavat

Vt 1. ja 42. seisukohad

Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde

Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)

elukeskkonda, selliseid väärtusi pakkuvasse Keskparki ei tohi planeerida ehitust, mis hävitab suure hulga terveid, täiskasvanud puid, Tartu Postimehe andmetel mitte paar puud, vaid lausa üle 90- 100 puu. Probleem planeeringuga ei ole mitte kehv turundus, vaid probleem on suure hoone rajamine parki. Hoonele uue nime panek Siuru rühmituse järgi siin linnavalitsust ei aita ja on pigem Eesti kultuuri ja rahvast mõnitav. Umbes nagu tselluloosiarendajad oleksid tselluloositehasele nime pannud Eesti rahvuslinnu järgi. Tartu probleem ei ole see, et õhk on liiga vähe saastatud, rohealasid on liiga palju ja linn on liiga vähe täis ehitatud. Raamatukogu saab väga hästi kolida mis tahes alale, kus ei ole juba ees roheala. Tartu Linnavalitsus võiks hoiduda kunstlikult probleemide ja vastasseisude juurde tekitamisest. Kui Keskpark on linnavalitsuse arvates praegu koleda väljanägemisega, võib seda teha ilusamaks ja rohelisemaks nt läbimõelduma põõsarinde või õistaimede kaudu, mitte poole pargi asemele suurehitis rajada. Teie mentaliteet on minevikus - umbes seal, kus ülejäänud Euroopa linnad olid 1960ndatel. Selleks võib vaadata enne-ja-nüüd pilte teistest Euroopa linnadest. Ülejäänud Euroopas ja maailmas luuakse seniste betoneeritud- asfalteeritud alade ja tiheda täisehituse asemele rohelust. Vaadake näiteks Zürichi uue raudteejaama planeeringut või Notre Dame'i lähiümbruse planeeringut katedraali taastamise järel. Keskpargi näol ei ole tegemist pealegi transpordi sõlmpunktiga, kuhu oleks tunduvalt raskem puid-põõsaid mahutada, vaid olemasoleva pargiga.

46. Tartu linnavalitsus

Planeeringus on kavandatud krundi kasutamise otstarbed järgmiselt: 1. Uueturu tn 1 krundi kasutamise sihtotstarve on planeeringus 50% Kultuuriasutuse maa, millest kuni 15% kaubandus-, toitlustus- ja teenindusasutuste maa; 50% haljasala maa.

Täiendada seletuskirja ja joonist: 1. Uueturu tn 1 krundi osas määrata 50% ühiskondliku ehi se maa, so kultuuriasutuse, büroo- ja administra ivhoone maa, meelelahutushoone maa; Sealhulgas kuni 15% ärimaa, s-o

Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde

Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)

2. Vabaduse pst 1a krundi kasutamise sihtotstarve on tänava maa, linnaväljaku maa, parkimisehi se maa. Vabaduse pst 1a krundile on planeeringuga senisel parklaalal antud täiendav võimalus erinevate hooajaliste välitegevuste kavandamiseks, sh välimüügikioskite- ja le de paigaldamiseks. Kasutada Uueturu tn 1 kasutamise otstarvete loetelu koondnimetusena vastavalt õigusak dele ühiskondliku ehi se maa otstarvet ja lisada meelelahutuse hoone otstarve. Eemaldada Vabaduse pst 1a krundi otstarvetest linnaväljaku maa ning lisada kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone, et ühtlustada joonise ja seletuskirja teks ning tagada selgus, mis otstarbega hooned on lubatud.

kaubandus,- teenindus- ja toitlustushoone maa; 50% haljasala maa. 2. Vabaduse pst 1a krundi osas eemaldada linnaväljaku maa otstarve. Lubatud krundi kasutamise sihtotstarbed on tänava maa, parkimisehi se maa, kaubandus-, teenindus- ja toitlustushoone maa.

Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde

Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)

TARTU LINNAVALITSUS RUUMILOOME OSAKOND

______________________________________________________________________________________________________________________________________________________________

www.tartu.eeKüüni 1 51004 TARTU

tel 5304 6148 rg-kood 75006546 [email protected]

  Hea planeeringuala naaber ja planeeringumenetluses osaleja   Uueturu tn 1 (varem Vanemuise tn 1) krundi ja lähiala (Kultuurikeskus Siuru) detailplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud arvamuste osas võetud seisukohad  

26.02.2025 nr 9-3.2/DP-21-030

Edastame Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025 korraldusega nr 127 Uueturu tn 1 (varem Vanemuise tn 1) krundi ja lähiala (Kultuurikeskus Siuru) detailplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud arvamuste osas võetud seisukohad.   Tuletame meelde, et detailplaneeringu avalik arutelu toimub 6. märtsil 2025 kell 17.30 Tartu Linnaraamatukogu saalis (IV korrus).     Lugupidamisega     (allkirjastatud digitaalselt) Kertu Vuks Juhataja     Liis Randmets 736 1253 [email protected]  

.

Saatja: Maiken Koiksaar <[email protected]>

Saadetud: 26.02.2025 10:50

Teema: Uueturu tn 1 (varem Vanemuise tn 1) krundi ja lähiala (Kultuurikeskus Siuru)

detailplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud arvamuste osas võetud seisukohad

Manused: Ruumiloome_osakond_Kiri_20250226_DP-21-030.asice

TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada!

Saadame Teile digitaalselt allkirjastatud dokumendi.

Dokumendi väljaandja: Tartu Linnavalitsus\Ruumiloome osakond

Teema: Uueturu tn 1 (varem Vanemuise tn 1) krundi ja lähiala (Kultuurikeskus Siuru) detailplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud arvamuste osas võetud seisukohad.

Dokumendi liik: Kiri

Dokumendi number: DP-21-030.

Dokumendi kuupäev: 26.02.2025

(See attached file: Ruumiloome_osakond_Kiri_20250226_DP-21-030.asice)

Esitaja Esitatud arvamused Linna seisukohad 1. Eskil Olen, 02.01.2025

Ma ütlen teile ilus ja tahaks et te saaksite aru sellest et kas tartu keskpark võib säilida sellisena nagu ta praegu on ka tulevastele põlvkondadele sest kuidas te ei näe et tartus on palju muid lagedaid platse kuhu saaks selle ehitada näiteks sinna kus enam ei ole keskkatlamaja ja korstent sest ta sobiks sinna väga häs või tartu tammik kohta sest seal on piisavalt suur lage plats. Lihtsalt palun saage sellest et kas selle siuru raha ei võiks annetada või hoida mingi tähtsa asja jaoks nagu teatrid või tartu maarja kirik mis ei ole veel päris valmis sest riik ei panusta raha kirikutele. See et linnas parkide asukohtades oli kunagi mingi pritsimaja ja kaubahoov ei tähenda seda et tuleb ehitada midagi uut sinna. Keskpark on ainus suur park tartus kus on olnud mugav pidada üritusi nagu lastekaitsepäev, hansapäev ja tudengipäevad ja on otsustatud see tartu kaubamaja mänguväljak ka ära eemaldada sealt mis on eri rumal otsus. Kui vaadata tartus ringi siis siin on piisavalt kinosid, kuns muuseume, raamatukogusid ja hotelle või mis iganes muud näiteks ees rahva muuseum tundub selline täpselt sama kultuurikeskuse sisevaatena!

Mitte arvestada Planeeritud lahendus võimaldab ka edaspidi alal üritusi korraldada ning loob selleks kaasaegsed ja mitmekesised eeldused, seejuures on kavas rajada Siuru ja Emajõe vahele väljak, kuhu on võimalik vajadusel paigaldada lava ja istekohad jms. Olemasolev mänguväljak on planeeritud ümber tõsta Kaubamaja ja Vanemuise vahele Uueturu parki ning uus mänguväljak rajada kultuurikeskuse kõrvale, seega saab lähiala ühe mänguväljaku võrra rikkamaks. Vähemalt pool pargist (Uueturu tn 1 krunt) säilib ja muudetakse mitmekesisemaks, liigirikkamaks, põnevamaks. Kultuurikeskuse rajamisel muutub ala aastaringselt kasutatavaks avalikuks ruumiks hoones ja rikkaliku haljastuse ning laiade kasutamisvõimalustega avalikuks ruumiks hoone kõrval. Ettepanekus nimetatud asukoht - (hiljuti lammutatud korstnaga) Turu 18 ja Turu tn 20b krundid kuuluvad eraomandisse, alale on koostatud detailplaneering vastavalt üldplaneeringus toodud eesmärkidele ja tingimustele äri ja eluhoonete rajamiseks. Kultuurikeskus Siuru kavandatakse linnale kuuluvale maale. Kultuurikeskuse asukoha valik ja Uueturu tn 1 krundist poole ala hoonestamine on kokku lepitud Tartu linna üldplaneeringuga. Varasemad arvamused, ettepanekud, seisukohad on toodud üldplaneeringu menetluses: https://www.tartu.ee/et/planeerimine-info#tartu- uldplaneering-2040+ Linn on üldplaneeringu koostamisel koostöös erinevate spetsialistide ja kodanikega kaalunud erinevaid võimalikke viise kesklinna elavdamiseks ning tugeva linnasüdame arendamiseks koos rohealade elurikkuse suurendamisega.

Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde

Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)

Linn on oma ruumilise arengu üldisemate suundumuste määratlemisel lähtunud muu hulgas üleriigilises planeeringus Eesti 2030+ toodust, kus on rõhutatud linnade planeerimisel nende kompaktsuse säilitamise ja sisestruktuuride tihendamise vajadust. Samuti arvestab linn Tartumaa maakonnaplaneeringu põhimõtteid, kus rõhutatakse Tartu linnakeskuse regionaalset tähtsust. Üldplaneeringuga rõhutatakse kesklinna eelisarengu vajadust, selle tihendamist ja keskusfunktsioonide osakaalu ning kvaliteedi tõstmist. Rõhutatakse muu hulgas ka kesklinna tähtsust aktiivse kultuurielu toimumiskohana. Pargi osaline hoonestamine täidab sidusa linnaruumi tagamise eesmärki. Läbi hoonestamise ühendatakse n-ö uus ja vana kesklinn. Uue kultuurikeskuse idee toetab veelgi laiemalt kestliku linnaplaneerimise ideid. Hoone on just nimelt oluline kavandada kõige kesksemasse asukohta, toetades seeläbi Tartu ambitsiooni olla lühikeste vahemaade linn, millega kõik vajalikud teenused ja kultuurivaldkonnad on keskuses kättesaadavad. Pool pargialast jääb puhkealaks ning kujundatakse ümber koos keskuse projekteerimisega, saades pargile uue, kaasajas paremini toimiva lahenduse. Linna planeerides peab arvestama kõikide funktsioonide kavandamisega, mitte vaid puhkeala ja rohevõrgustiku toimimise küsimustega - leida tuleb tasakaal erinevate huvide ja väärtuste vahel. Säiliv pargiala tagab Kesklinna olulise funktsionaalse avaliku ruumi – jalakäijate peamise liikumissuuna koos aktiivse tänavaruumiga – rohelise vabaõhu puhkealana toimimise. Pargialale kavandatud hoonestuse funktsioon on suunatud elanikele kvaliteetsema avaliku teenuse tagamiseks ja täiendavate avalike hüvede loomiseks. Kuigi pargi mittehoonestamisega selle linnalooduskeskkond säiliks, siis kinnistu osaline hoonestamine toob endaga kaasa märkimisväärselt rohkem positiivseid mõjusid erinevates

Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde

Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)

valdkondades, aga lisaks ka pargi ja selle lähiümbruse ökoloogilise mitmekesisuse suurendamise. Linn selgitab, et kultuurikeskuse näol on tegemist olulise kultuurihoonega, kuhu kavandatakse kaasaegsed võimalused Tartu linnaraamatukogule ja Tartu kunstimuuseumile. Täiendavalt on hoonesse ette nähtud ruumid erinevateks üritusteks ja vaba aja tegevusteks. Selleks, et tagada parim kättesaadavus niivõrd olulisele asutusele ning tugevdada kesklinna tervikuna, on Uueturu tn 1 kinnistu parim võimalik koht kultuurikeskuse rajamiseks. Hoone täpsem asukoht, kuju ja arhitektuurne lahendus on leitud rahvusvahelise arhitektuurivõistlusega. Sealjuures kehtib planeeringus nõue, et vähemalt pool olemasoleva pargi alast peab säilima. Detailplaneeringuga antakse võimalus rajada Tartu südalinna kultuurikeskus Siuru, mis on oluline nii Tartu linnale kui kogu Lõuna-Eestile ning määratud riigikogu otsusega riiklikult tähtsate kultuuriehitiste pingereas esimesele kohale. Planeeringuga on kavandatud ka Vabaduse pst meeldivaks avaliku ruumi osaks ning tugevdatud sidusat linnaruumi Emajõe ja Küüni tn vahelisel alal. Ala on ka piisavalt suur, et tagada piisav avalik ruum hoone ümber ning rikastada väliruume erinevate tegevusvõimaluste või lihtsalt olemise kohtadega. Sealjuures on läbi mõeldud ka olulisemad liikumissuunad territooriumil.

2. Indrek Hirv, 02.01.2025

1. Haljasala Vanemuise ja Kaubamaja vahel ei sobi lastele mänguplatsiks, sest seal on väga tugev õhureostus ülespoole sõitvatest autodest. Mäletan ka mingeid mõõtmistulemusi - see on üks Tartu kõige saastunumaid koh . Eks ole, autod on just valgusfoori taga peatunud ja võtavad siis enne mäge hoo üles. Võib-olla aitaks natuke, kui tee ja mänguplatsi vahele hekk istutada? Arvan siiski, et las jääda niisama pargiks. Või siis osalt katselapiks nagu viimastel aastatel.

Esitatud e epanekud on edastatud projekteerijatele. 2.1. Linn on mõõtnud liiklusest pärinevat saastet (lämmas kdioksiidi, NO2) linna suurematel ristmikel. Vabaduse pst – Riia ristmik on üks kõige suurema liiklussaastega kohtadest. Aastatel 2020-2024 piirväärtuste ületamist seal siiski ei fikseeritud. h ps://tartu.ee/et/uurimused/valisohu-saasteaine-no2- moodistused-difusioontorudega-2024-i-ii-iii-ja-iv-kvartalis Arvestades, et Siuru kõrvale rajatakse uus mänguväljak, on inimestel edaspidi rohkem valikuid.

Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde

Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)

2. See ilus trepp, mis viib alla jõeveeni välja, peab olema altpoolt piiratud. Seda kohta ei saa võrrelda Delta-esise trepiga, mis lõpeb vees, sest seal on vool vaikne ja põhi madal, kuna Siuru all jõgi käänab ja on väga sügav. Vool on seal tugev ja pöörised viivad napsise supleja otse põhja. Ühesõnaga, seal on väga kerge ära uppuda. Nägin korra make , kus piiret ei olnud, võib-olla on selle juba mõeldud, usun, et on.

Kesklinn tervikuna on urbanistlik piirkond, kus erinevad funktsioonid ristuvad ja toimivad koos. Nii poleks kesklinnas võimalik selle intensiivse maakasutuse, liikumise ja sellega kaasnevate häiringute tõ u kavandada ilma kompromissideta väga paljusid tegevusi. Riia tänava poole vabakujulise heki rajamine on hea mõte ning seda kaalutakse. Täpne mänguväljaku ja haljastuse lahendus selgub projek s. Uueturu pargi tervikliku linnarohtla puhul ei ole tegu katselappide vaid püsilahendusega. 2.2. Projekteerimisel tagatakse ohutu lahendus, seejuures kaalutakse jõeäärsete piirete vajadust.

3. Mart Sonn, 07.01.2025

Olen keskpargi lõhkumise vastu. Vt 1. seisukohad

4. Friedrich Kaasik, 08.01.2025

Vabaduse pst jõe poolsel küljel ei ole loodud piisavalt parkimise ja peatumise koh ning puudu on bussipeatuse tasku.

Arvestada osaliselt Vabaduse puiestee ääres olevate parkimiskohtade asemel kavandatakse kohad Siuru parklasse. See võimaldab teha tänava kitsamaks ja ohutumaks jalakäijatele. Kuigi tänavatel parkimist vähendatakse, siis planeeringu elluviimisel parkimiskohtade arv piirkonnas kokkuvõttes suureneb ligikaudu 100 koha võrra. Bussitasku kavandatakse – korrigeerida planeeringut.

5. Siim Kaunissaare 14.01.2025

1. E epanek - Kultuurikeskuse all olev varjend ühendada Kaubamaja ja võimalusel ka Kaubahalli all oleva varjendiga (Lähiaadress: Uueturu tänav T1 või Küüni tänav T1; Tunnus päritoluregistris: 79507:026:0003 ja 79507:056:0006). Et oleks 2 väljapääsu tunnelid, et kui üks väljapääs tunnel on ära lõhutud, siis oleks ka varuväljapääs tunnel. 2. E epanek - Turuhoone poolsel Emajõe äärsel alal (astmes k, terrass) palun istekohad planeerida nii, et saaks ka päikest võ a! Planeeringu ruumiline illustratsioon - vaade jõelt on seal nii, et näoga ollakse küll Emajõe poole, aga samas on päikene kukla tagant. Et

Esitatud e epanekud on edastatud projekteerijatele. 5.1. Varjend projekteeritakse vastavalt nõuetele. Igal varjendil peab olema oma sissepääs ja varuväljapääs. 5.2. Astmed on kavandatud suunaga jõe poole, mi e päikese poole. Soovi korral on võimalik valida astmes k teisel pool jõge.

Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde

Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)

oleks võimalus ka neil, kes soovivad mõnusalt päikest võ a, saaksid olla näoga päikese poole! 3. E epanek - Kuna viimastel aastatel on mitmeid juhtumeid, kui autoga on sõidetud rahvarohketes kohtades rahva sekka ja nii on palju inimesi surma ja raskelt vigastada saanud. Siis e epanek, et kui meil Tartus on näiteks Laada- ja Hansapäevad või mõned teised üritused, mis toovad palju inimesi kokku, siis nendeks päevadeks kaitsta need alad. Paigutada (Lähiaadress: Vabaduse puiestee T1 ja Vabaduse pst 1c; Tunnus päritoluregistris: 79507:027:0002 ja 79507:058:0002) automaatne terrorismivastased hüdraulilised tõusvad pollarid kaitseks, et autod ei pääseks nendele aladele.

5.3. Erinevaid turvalisust tagavaid lahendusi rakendatakse projekteerimisel ja ürituste korraldamisel.

6. Enno Rennit, 16.01.2025

Mõningaid häirivaid mõ eid ja arvamisi unelmate kultuurikeskuse teemal. "Vabandan" e e, ega ei loodagi sisulisi vastuseid, sest nende formuleerimine kipub üle mõistuse käima, jääb formaadist välja. Hea see, et on koostatud rida eeluuringuid, koondatud varaseimaid teadmisi, täpsustatud, lisatud uusi. Väga hariv materjal. Huvitav, mitmed linnakodanikud nende materjalidega pisutki põhjalikumalt tutvunud on? Ühekordsest pealekaemisest vähe abi, eri kui pole ka varasemat kokkupuudet või kulturniku tausta. Selge ka see, et võimekaid arhitekte, raamatukoguhoidjaid ja museaale meite hulgas tegutseb, kinokultuuri edendajaid, sündmuste korraldajaid ka. Modernistliku, arenenud/aretatud heaoluühiskonna eeskujul, valdkondlikust vaatest tulenevalt on elementaarne unistada ja soovida. Kuid kes pole pime ega erapoolik, peaks aimama, et kenad "kõik on võimalik" lood elavad oma elu senise majandusmudeli lõppfaasis, ökotsiidi ajastul. Võiks teha ka ausa inventuuri, mis on olemas ja kasutuse, missuguses seisukorras. Lutsu keskraamatukogu kolme harukoguga, Ülikooli raamatukogu, Kirjandusmuuseumi raamatukogu, ERM-i

Linn on uue kultuurikeskuse vajaduses veendunud, on selleks reserveerinud maa linna üldplaneeringus, koostab detailplaneeringut ja on läbi viinud arhitektuurivõistluse. Uue hoone kavandamine lähtub vajadusest lahendada linnaraamatukogu ilmne ruumikitsikus, pakkudes kaasaegsele raamatukogule omaseid erinevaid teenuseid ning koondada kuns muuseum ühte hoonesse, luues sobiva suuruse ja

ngimustega näituseruumid, samu ehitada ruume väga erinevatele kultuuritegevustele, kokkuvõ es – eesmärk on luua kvaliteetne kultuuriruum vaba aja veetmiseks. Rõhutades eeltoodud suuremat eesmärki on leitud op maalne maht ning siinkohal ei esitata täpsemaid kalkulatsioone, ehitamise ja haldamise tasuvusuuringuid jms, kuna need on saadavad muudes avalikes materjalides. Planeeringu realiseerumisel saavad linnaraamatukogu ja kuns muuseum uue maja, mille ülalpidamise kulud on väiksemad kui praegustes ruumides. Lisanduvad sündmussaalid. Näiteks saab võimalikuks korraldada Siuru suures saalis ülikooliga seotud rahvusvaheline teaduskonverents, millel osalejad külastavad

Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde

Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)

raamatukogu, Kõrgema kuns kooli Pallas raamatukogu, Riigiarhiivi raamatukogu jne. Võib ju esitleda formaalset sta s kat, aga kui palju neid pikemalt külastatakse, intellektuaalsest huvist, tahtmisega teada saada, teistega jagada? Mitut meie väike kogukond suudab ülal pidada? Kas selleks on üldrahvalik huvi? Muidugi võib väita, et "pole

ngimusi", aga uus betoon tõstab kõik hei hops teisele tasemele. Kas ikka? Kiusu ka. Kui h projekteerijad/esitlejad/turundajad ise eelnimetatud kohtades käivad? Kuns muuseum väärib muidugi enamat, eri kui mõtelda kaasaja prak katele ja hõllandustele. Kogud niigi juba ruleerimisraja pikenduse kõhus, sinna nad kuulu järgi jäävadki. Omae e teema muidugi luhtunud arhitektuurivõistlus, samas õnnestus planeerida parkimispalee, mida miskipärast hallid ega valged kardinalid ehitada ei taha. Missuguse kännu taga tegu kinni on? OK. Heietada võiks, õigemini peaks pikalt, aga see eeldab ka ametlike/ametniku soovi, siirast ma mõtlen. Kõige karmim aspekt on muidugi rohepesu. Soovmõtlemine virtuaalses kuues. Visioneerimine pole pa , küll aga selle seletamine tegelikult teostava pähe - puisniit, linnaniit, metsik metsanurk, maasikavälu, jõelamm, kõrkjaväli... Muidugi ei suuda selgelt ar kuleerida, et sellega seoses saab raiutud (väga)heas vanuses ja seisukorras puistu, millele heidetakse e e elurikkuse puudumist. Pealegi - nõukaaegne pommiauk, joodikute pelgupaik või mis veel. Kindlas pole sellele alale võimalik midagi istutada, infrat disainida, kõik ju põhimõ eliselt vaene ja kole kõrghaljastus. Rikkuse loob kõrre-põõsakatus, kord kuivab, kord ve b, kord külmub. Hooldada pole vaja, elurikkus, osutab meile tasuta teenuseid. Nii lihtne, kisub lausa geniaalseks. Kolmandikule olemasolevast

tõenäoliselt ka kuns muuseumi jms. Siuru uudsus ja väärtus on muu hulgas selles, et raamatukogu, kuns muuseum, väär ilmikino, sündmussaalid jt teevad koostööd. Vt ka 1. seisukohad Vabaduse pst 6 krundil Tartu Linnavolikogu 28. juuni 2017. a. otsusega nr 478 kehtestatud Magistri ja Gildi tänava ning Vabaduse puiestee vahelise ala detailplaneeringuga määra krundile ehitusõigus parkimismaja rajamiseks. Planeering on tões realiseerimata, kuid võimalus selleks on olemas. Nõustume, et tegemist on keerulise alaga, kus tuleb leida tasakaal inimestele suunatud keskkonna ja looduskeskkonna vahel, rakendades keskkonnamõju leevendavaid meetmeid, kuid seda ei saa nimetada rohepesuks. Planeeritud on muuta säiliv pargiala mitmerindeliseks elurikkaks koosluseks. Arvamuses toodud kooslusi planeeritud ei ole. Täpne haljastuslahendus, sh taimeliigid selguvad projekteerimisel. Planeeritud on säilitada olemasolevad puud, mis ei jää planeeritud hoonete ja raja ste alale e e. Ülejäänud planeeringualal kasvavad puud, samu kehvas tervislikus seisukorras olevad puud on lubatud asendada või likvideerida.

Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde

Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)

mahuvad muidugi niidud ja salud, lisaks ak ivsed või medita ivsed tegevused tedest raukadeni. Braavo. Aga see pole veel kõik - teostus saab olema öko, sest teadupärast ehitussektor oma meetodite/materjalide/tehnoloogiatega üks väiksema saastetasemega inimtegevusi üldse. Kui siia lisada planeeringuala laiemalt, on lus ja lõbu energee ka/tehnika kasutamisel ohtralt. Mõõdikud olid võistlusel, tagajärgedel ei maksa mõõtagi. 0ENERGIA! Liiga keeruline ja üleüldse, keda huvitab? Segab arengut. Maksumus on vola ivne. Mõni pea teatas pühalikult, et peale 8kümne milli üle minu laiba. Vanasõna aga teab, sel silm peast kes vana meenutab. Hetkel 90 miljonit? Inflatsioon, laenuraha kallinemine, ootamatused ehitusturul, materjalide hinna tõus jne...Veel... Vabanduse leiab ala , põhjendatult. Seletaks juba e e! Kas maja maksumus või kogu planeeringuala koos kõrte ja metsikustega, laskuvast trepis kust Emajõkke rääkimata? Siililegi selge, et see pole veel kõik, sest üks linnakodanik suudab rohkem küsida kui sada spetsialis vastata. Kuskilt ent tuleb alustada. PS. ah jee veel 1 turgatus ergutuseks FASSAAD kuldsest esisusest saab hall argipäev

Planeeringus on märgitud likvideeritavaks 92 puud, uushaljastust on planeeritud 40 suurt puud, 33 konteineriga puud ning 50 väikest puud või põõsast. Säilitatavad ja likvideeritavad puud täpsustatakse projek ga. Projek s tuleb lahendada kõrghaljastuse asendusistutus planeeringualal või muul avalikul alal kesklinna piirkonnas. Nõustume, et park tõepoolest ei säili sellisena nagu ta on, st senine kõrghaljastus kui väärtus poole pargi osas tões kaob ja see on olnud valik erinevate väärtuste vahel. Vt 42. seisukohad. Siiski tehakse parim, et säiliva pargiala kvaliteet paraneks ja väheneks kõvaka ega alade ulatus Vabaduse pst ja Uueturu tn. Kultuurikeskuse ehitamisel kasutatakse hoone kandekonstruktsioonides, siseviimistluses ja fassaadika e materjalina suurtes kogustes puitu, mis on madalama süsinikujalajäljega kui enamik teisi ehitusmaterjale; kompaktne hoonemaht, kus välispiirete osakaal siseruumi kubatuuriga võrreldes on suhteliselt väike, aitab vähendada soojakadusid; hoone fassaadil kasutatakse passiivseid varjestavaid püstribisid, mis takistavad ruumide ülekuumenemist ning aitavad seega energiat kokku hoida; fassaadil ja siseviimistluses kasutatakse kvaliteetseid, pikaealisi ja ajatuid materjale, millega vähendame viimistlusmaterjalide väljavahetamise vajadust; tehnosüsteemides kasutatakse nu kaid lahendusi, mis aitavad igapäevases kasutuses tagada energiasäästu, mh loodud võimalus loomuliku ven latsiooni rakendamiseks soodsate ilmas ku ngimuste puhul; katustel kasutatakse suures ulatuses haljastatud pindasid, mis vähendab kuumasaare tekkimise riski ning imades ja salvestades sademeve , aitavad vähendada koormust linna sademeveekanalisatsioonile; hoone asukoht südalinnas ning maas kuarhitektuurne lahendus soodustavad külastajate saabumist keskkonnasõbralikke liikumisviise kasutades – jalgsi, jalgra aga, ühistranspordiga; kogu väliruumi kujunduses on printsiibiks võetud maksimaalselt säilitada

Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde

Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)

olemasolevat kõrghaljastust, et leevendada kuumasaare teket ja sellega kaasnevaid keskkonnamõjusid, sh osaliselt hoone jahutusvajadust suvisel perioodil; Vabaduse pst osas on vähendatud kõvaka e osakaalu, andes nii juurde ruumi kvaliteetsele tänavahaljastusele. Hoone jalajälg selgub põhiprojek staadiumis. Koos hoone ehitamisega rajatakse ka mänguväljak ja rekonstrueeritakse park, lisaks jõeäärne väljak ja astmes k kuni jõeni, samu Vabaduse puiestee ja Uueturu tänav. Planeeringuga ei määrata hoone fassaadi värvust.

7. Enno Rennit, 17.01.2025

reedet, Sirbi päev, mille lehekülgedelt võimalik lõigata terasemaid tähelepanekuid, teravaid mõ sklusigi endal hetkedel aega klahve klõbistada, tagasisidet ju oodatakse, koosolekud tulekul, "kas sissepääs saab olla väljapääs" pikaaegse koerte/kassidega kooselu jooksul ja linnuvaatlusi (küll väga kehvade alusteadmistega) tehes, ka maal vaadeldes inimaskelduste jälgi, võib järeldada, et mida mitmekesisem ning intensiivsem ühe võimeka liigi tegevus, seda enam on võimalusi ka putukatel, lindudel, loomadel, seda eri muidugi linnaruumis me lihtsalt väga hoolime ja keeruliselt oskuslikult disainime ja ennäe imet - hundid söönud, lambad terved, inimesed õnnelikud ehk loovad mi e kõigest päeval, vaid lausa ööpäevaringselt, sest loodud saab ruum

Vt 1. ja 6. seisukohad

8. Enno Rennit, 24.01.2025

avalikustamine ja arutelu ala teretulnud aga asukoht on Otsustatud sest nii palju juba panustatud ning ressurssi paigutatud mis vastab eesrindliku arengu Seadusele kusjuures ebakonstruk ivsed küsimised on nurjatud Puhas Püha Kultuur välistab need slaidid eksponeerivad tegelikkust läbipaistvates kliimakas des kust ja kuidas tulenevad materjalid ja energia ning kuhu "kaob" reo? lisaks füüsilis/bioloogilisele olekule saab/tuleb dubleerida virtuaalselt

Vt 1. ja 6. seisukohad

Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde

Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)

hetkedel võimalus on ja kõik see ju puhtalt Pilves või on siiski materjalimahukas riistvara (vajab väljavahetamist) kui ka vägagi suuri elektrikoguseid toimiseks vajav tarkvara? eremiit/emeriitkonservaatorina on mul mingid ebamäärased aimdused et kuskil tossavad korstnad ja maakoorde on kaevatud üüratud augud mis pole kindlas seotud e evalmistavasse osasse sissesõitmisega sinise Fordiga vaid innuva ivsest soovmõtlemisest tuleneva ringmajandusega meeleavaldus järjekordne näide tagurlikkusest kiri ilma kirjavahemärkideta puhas pahatahtlik väljamõeldis Palun siis vähemalt nii omaklahviliselt trükkidagi või pole põhjust/võimekust/aega/arukust?

9. Enno Rennit, 25.01.2025

Saan aru, et sellises väljenduses küsimised on krüp lised, kuid kui trafaretsest kaasaegsest kultuuriretoorikast loobuda, siiski piisavalt konkreetsed. Muideks, keel reedab meid iga päev, aga seegi väide enamusele mõ etu metafüüsika. E epanek tagamõ ena iseenesest lihtne - rääkida/kirjutada/visualiseerida/esitleda võimalikult terviklikult ja ausalt. Võtame näiteks tabeli, mis on eksper de soovitustele vastused. arvesse võetud - võetakse arvesse Kindlas seda jõudu mööda tehaksegi, aga reaalses ruumis olemasolevate tehniliste ngimuste ja tehnoloogiate pole paljusid unistusi võimalik teostada. Vastuolud on lahendamatud. Mi e mingi valemiga pole võimalik ehitada nn. suurprojekte ja samal ajal täita nn. roheeesmärke. Seda tulekski selgelt reflekteerida, mi e libiseda sujuvalt mööda lihtlausetega, et küll saab, ehk tulevad uued tehnilised lahendused, kõigega arvestatakse jne. Eelnevates kirjades olen küsimusi esitanud, suuliselt ka. Vastuseid leida ongi raske ja nende sisu võib osutuda ebameeldivaks,

Arvestada osaliselt Täiendada seletuskirjas peatükis 2.11. Leevendavad meetmed ja edasised soovitused planeeringulahenduse täiendamiseks / projekteerimiseks tabelit selgitustega, kuidas on soovitusi planeeringus arvestatud. Planeeringus on muu hulgas ka välja toodud puude likvideerimine, uusistutused (vt vastus 6) ja pinnakatete muudatused. Seletuskirja peatükis 2.9 on toodud: Pargi pindala vähenemist tuleb kompenseerida olemasolevate kõvaka ega alade vähendamisega piirkonnas, pargi kui ökosüsteemi toimimise olulise parandamise ning ka mitmesuguste rohelahenduste kasutamisega hoone projekteerimisel. Tuginedes geodee lise alusplaani andmetele on kogu planeeritud 44 803 m² suurusest maa-alast planeeringu elluviimise eelselt infiltreeruva pinnase osakaal (muru ja istutusalad) 16 853 m² ehk ligikaudu 37,6%. Planeeringu joonisel 4 kajastatud näitlikus lahenduses on infiltreeruva pinnase osakaal u 12 000 m² ehk ligikaudu 27%, sellele lisanduvad projekteerimisel leitavad lahendused nt katusehaljastus jm. Kokkuvõ es jääb infiltreeruva pinnase

Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde

Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)

seepärast parem tõrjuda. Võin teises sõnastuses (ilmselt soovitavalt pidulikus loomemajanduslikus) esitada uues . Kui väidate, et need on liialt üldised ja ebamäärased, siis see ei päde, samas oma meeleavaldusi pidades väga konkreetseteks. Muideks, tõlgendus on vaba, selle hulka kuulub et, võib vabalt olla ka vale. (no mis lause see siis nüüd on?) Saab ka peitu pugeda, mida minul plaanis ei ole. Kas seostame edasi?

osakaal planeeringu elluviimisel ligikaudu samasuguseks praeguse olukorraga.

10. Tanel Tein, 31.01.2025

Praegu on Siuru kavandatud pargi krundile. Plan seaduse paragraf 126 aga ütleb, et dp üheks ülesandeks on planeeringuala krun deks jaotamine ja krundile ehitusõiguse määramine. Seega vastuvõetud dp-s on tegemist kultuurikeskuse krundiga, kuhu on määratud ehitusõigus...., Aga kus on allesjääva pargi krunt? Lähtudes ÜP ja DP nõuetest , mille kohaselt tuleb vähemalt 50% planeeritavast alast säilitada pargina on... ETTEPANEK: detailplaneeringuga moodustada kaks eraldi krun , avaliku pargiala krunt ja kultuurikeskuse ( raamatukogu ja kuns muuseumi keskuse krunt). Eraldi pargiala üldkasutatava maa sihtotstarbega krundi moodustamine loob parema ja selgema õiguskindluse avaliku huvi- ( pargiala terviklik säilimine...50%)

Mi e arvestada Üldplaneeringuga on seatud eesmärgiks Uueturu tn 1 krundile kesklinna toimimist tugevalt kujundava dominandi - kultuurikeskuse ehitamine olemasolevale rohealale. Detailplaneeringu algatamisel krundi jagamist eesmärgiks ei seatud. Krundi piire ilma maaomaniku soovi ja selge linnaehitusliku kaalutluseta ei muudeta. Läbi arhitektuurivõistluse on krundile kujundatud nii ruumiliselt kui funktsionaalselt ühtselt toimiv terviklahendus. See tähendab, et nii hoone sissepääsud, ümbruse kujundus, juurde- ja läbipääsud ning haljastuslahendus toetavad hoone toimimist ja vastupidi. Kultuurikeskus korraldab sündmusi ka õuealal. Nii park kui hoone on avalikus kasutuses ehk sarnase teineteist toetava sihtotstarbega ning nende eraldamine oleks ebaloomulik ja ebafunktsionaalne. Linn on seisukohal, et hoone ja selle ümbrus toetavad teineteist vastas kku ning loovad terviku. Seega linn peab ainuvõimalikuks lahenduseks säilitada Uueturu tn 1 krunt. Krundi jagamine/mi ejagamine ei mõjuta kuidagi pargi 50% ulatuses säilimist, seega jääb e epaneku eesmärk arusaamatuks.

11. Tanel Tein, 31.01.2025

ETTEPANEK: Hoone kõrgus Vabaduse pst poolses mahus ( H1) tuleb planeerida vastavalt muinsuskaitse ngimustele 56,20 m, sest Uueturu tn 1

Mitte arvestada Erinevalt muinsuskaitse eritingimustest on Uueturu tn 1 kultuurikeskuse kõrguse kohta detailplaneeringuga tehtud ettepanek (seletuskiri lk 9) järgida Vabaduse puiestee äärsel osal

Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde

Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)

krundile ehitusõiguse määramisel on tuli lähtuda muinuskaitse eri ngimustest, kus absoluutne kõrgus oli 56,2 m. Teema: Kui läbivalt kirjutatakse et vastavalt MUK ngimustele siis nt kõrguse osas on arusaamatult põhjendamata miks on Vabaduse pst poolne hoone kõrgus äkki 1,96m MUK ngimustega määratust kõrgem, ome gi dp-s kirjeldatakse hoonet , et see on vastavalt võidutööle— kas siis võidutöö ei vastanud ka MUK ngimustele?

Riia tn 1 krundil asuva Tartu Kaubamaja kõrgust (abs kõrgus 58.14). Muinsuskaitse eritingimustes oli hoone kõrgus määratud Poe tn 10 maja järgi (geodeetilise mõõdistuse alusel abs kõrgus 56.38), kuid muinsuskaitsealal on ka mõnevõrra kõrgemaid maju. Vastavalt Tartu muinsuskaitseala kaitsekorrale on muinsuskaitseala kaitsevööndi eesmärk tagada muinsuskaitseala säilimine sobivas ja toetavas keskkonnas ning muinsuskaitseala vaadeldavus piki tänavaid, Emajõelt ja selle kaldalt. Uue ehitise püstitamisel välditakse järske üleminekuid hoonestuse mastaapsuses, võrreldes muinsuskaitsealaga. Piki tänavaid avanevaid vaateid sulgeda ei lubata. Kultuurikeskuse kõrguse tõstmine ei sulge vaateid muinsuskaitsealale piki tänavaid, Emajõelt ja selle kaldal asuvas vaatesektoris. Muinsuskaitseala äärmiste majade ja kultuurikeskuse vahele jääb rohkem kui 70 m laiune kõrgete puudega haljastatud ala. Lisanduv kõrgus on alla 2 m. Eelnevast tulenevalt ei saa pidada kavandatavat kõrgust järsuks üleminekuks võrreldes muinsuskaitseala hoonestusega. Tartu linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna muinsuskaitse komisjon on 13.12.2023 koosoleku protokolliga kõrguse muutmisele nõusoleku andnud. Detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimuste p 17 kohaselt peavad tehnoseadmed ja -võrgud asuma hoone(te) mahus. Tehnoseadmed on planeeritud hoone mahtu, kuid sisse- ja väljaviskekorstnad peavad ventilatsioonisüsteemi õigeks toimimiseks ulatuma katuse pinnast kõrgemale. Arvestades asjaolu, et korstnad paiknevad parapetist eemal ning ei ole nähtavad tänavatasandilt avalikust ruumist ega mõjuta muinsuskaitseala ja ehitismälestise vaadeldavust ja mahulist- tunnetatavat konteksti, on lubatud ehitada tehnoseadmete korstnad kuni 0,70 m kõrgemad hoone absoluutkõrgusest, kui need paiknevad parapetist eemal ja on kujundatud esteetiliselt, lähtuvalt hoone arhitektuurist.

Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde

Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)

Muinsuskaitseamet on detailplaneeringu kooskõlastanud.

12. Tanel Tein, 31.01.2025

ETTEPANEK Arvestades LV öeldut, et projekteerimine ja planeerimine käivad käsikäes, palun näidata planeeringus üksnes säilitatavad ja likvideeritavad puud, mi e näidata sellist vahepealset varian , kus on sees ka "võimalusel säilitatavaid puud." Täna on teada hoone paiknemine joonisel projek tasandil, mis määrab ära ehitusala ja kõik muu olulise, ehk peaks olema selge, millised puud jäävad mis mi e? Palun kaotada detailpleneeringus ngmärk "soovitavalt säiliv", sest täna peaks olema selge mis säilib, mis mi e.

Mi e arvestada Soov on säilitada võimalikult palju puid. Vaatamata asjaolule, et projekteerimine käib samaaegselt, ei ole siiski kõik detailid selged ja planeering peab jääma paindlikuks. Soovitavalt säilitatavate puude puhul on risk, et need planeeringus soovitust erinevalt siiski ver kaalplaneerimisel hävivad või nende kaitsevööndid ei sobi kokku väljaku, jalgtee või hoone projek ga. Seega ei oleks õige nende puude (12) likvideeritavaks määramine, kuna on võimalus, et need säilivad ja leppemärk on põhjendatud.

13. Tanel Tein, 31.01.2025

ETTEPANEK: Sätestada DP-s hoone suurimaks lubatud korruste arvuks 4 korrust nii nagu on ka üldplaneeringus.

Mitte arvestada Hoonete kõrguspiirang antakse üldplaneeringus korruselisusena. Detailplaneeringutes määratakse kõrgus absoluutkõrgusena ja see annab piisava selguse, kui kõrge on hoone. Detailplaneeringuga määratud absoluutkõrgus on üldplaneeringuga kooskõlas. Lubatud maksimumkõrguse piires võib hoone sees lisaks põhikorrustele võimalik kavandada osalisi vahekorruseid.

14. Tanel Tein, 31.01.2025

Üldjuhul peab planeeritavad teed ja tänavad jms ehitama enne või samal ajal planeeritava hoonega. ETTEPANEK: Sätestada ja näidata joonistel raja sed ja alad , mis tuleb rajada enne või samal ajal koos ehitatava kultuurikeskusega.

Arvestada osaliselt Täiendada seletuskirja tegevuskavaga, mis näitaks kavandatava hoone ja sellega seotud raja ste vahelisi seoseid. Vt ka vastus P 6.

15. Tanel Tein, 31.01.2025

DP vastuvõtmisel volikogus kinnitas abilinnapea Kiivet, et mänguväljak tõstetakse Uueturu parki ja seda koostöös Kaubamajaga. Nüüd aga selgub et lubadust on keeruline täita- suure osa pargist on hõivanud roheringi-elurikkuse projekt , mille kohaselt, nagu ar klist

Mitte arvestada Planeeringu seletuskirjas (lk 16) on sätestatud, et olemasolev Uueturu tn 1 krundil olev mänguväljak tõstetakse ümber Uueturu parki. Täpse mänguväljaku asukoha määramine Vanemuise tn 4 krundil ei ole selle detailplaneeringu ülesanne.

Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde

Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)

selgub aastani 2032 ei saa sellele alale midagi teha, sest lubadused koos projek rahadega on antud. ETTEPANEK DP-sse: Näidata täpselt see ala kuhu mänguväljak tõstetakse. Kuna mänguväljak jääb Siuru ehitusalale e e, siis tuleb see ümber tõsta ENNE Siuru ehituse algust.

Eesmärk on tõsta mänguväljak ümber moel, mis oleks kasutajatele kõige vähem katkestust tekitav, täpne aeg selgub projekteerimisel.

16. Tanel Tein, 31.01.2025

Planeerimisseaduse pargraf 131 - mh ütleb et tuleb kokku leppida ka dp-ga planeeritud raja ste ehitamise tähtaeg! ETTEPANEK: Sätestada nende raja ste ja avalikku ruumi muutvate raja ste valmimise tähtaeg.

Mitte arvestada PlanS § 131 räägib sellest, et planeeringu koostamise korraldaja võib planeeringust huvitatud isikule üle anda avalike raja ste väljaehitamise kohustuse. Planeeringust huvitatud isik on Tartu linn, kes on ka ise planeeringu koostamise korraldaja. § 131 ei kohaldu, kui ei anta haldusülesannet üle teisele isikule.

17. Vahur Kollom, 01.02.2025

Tartu linna arengukava 2025-2035 keskkonna ja linnaruumi puudutav peatükk toob välja visioonid, pikaajalised sihid, arenguvajadused ja tegevuse. Toon välja olulised punk d arengukavast: • Linnaruumi arengus arvestatakse tulevikutrendidega, sealhulgas rahvas ku- ja kliimaprognoosidega. • Tartu on kliimateadliku ja loodussõbraliku innovatsiooni teerajaja. • Tartu üks prioriteete on toetada elurikka ja kvaliteetse linnalooduse arengut. • Arenguvajadusena on välja toodud vajadus ennetada vastuolusid arendussurvest tulenevate huvide ning elurikka ja kvaliteetse elukeskkonna ja rohevõrgus ku säilitamise vahel avalikus ja eraruumis. • Tegevusena on märgitud uute kuumasaarte tekke väl mine ja olemasolevate leevendamine, sh asfaltka ega pindade tekkimise piiramine, haljastus. Samu haljasalade mitmekülgse kasutamise soodustamine, sh funktsioonide läbimõtlemine, pargikultuuri kasvatamine. Kultuurikeskuse Siuru ehitamiseks vajaliku Uueturu tn 1 krundi ja lähiala detailplaneering on vastuolus linna arengukavaga ega arvesta

Mi e arvestada Tartu linna arengukava lähtub kõikides strateegilistes eesmärkides ja nende saavutamiseks kavandatud tegevustes Tartu linna üldplaneeringus 2040 kokku lepitud linnaruumi planeerimise põhimõtetest. Üldplaneering on õiguslikult siduv arengudokument. Arengukava ei ole siduv õigusakt ega saa luua kellelegi ühtki õigust, kohustust ega ootust. Tegemist on strateegilise juh mise instrumendiga, mis on suuniseks linna kulude kavandamisel. Vaatamata sellele, et strateegilised arengudokumendid ei ole õigusak d ning ei anna kellelegi vahetult õigusi ega sea kohustusi, peaksid need olema omavahel kooskõlas. Arengukava peab vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele arvestama üldplaneeringut ja üldplaneeringuga on kultuurikeskuse kavandamine Uueturu tn 1 krundile kooskõlas. Tartu linna arengukava 2035 “Keskkond ja Linnaruum” valdkonna visioonis on välja toodud “Kompaktne linnaruum tagab kõigile tartlastele linnakeskkonna, mis on mugav, ligipääsetav ja nau ma kutsuv. Inimsõbralikus ja elurikkas linnas on harmooniliselt

Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde

Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)

piisavalt seal kirjeldatud visioone, pikajalisi sihte, arenguvajadusi ja tegevusi ning seda alljärgnevatel põhjustel: • Detailplaneering ei arvesta tulevikutrendide ja kliimaprognoosidega, sest 21. sajandil luuakse parke juurde ja ei kaotata ega vähendata parkide pindala. • Detailplaneering ei enneta vastuolusid arendussurvest tulenevate huvide ning elurikka ja kvaliteetse elukeskkonna ja rohevõrgus ku säilitamise vahel avalikus ja eraruumis. • Detailplaneering ei aita kaasa uute kuumasaarte tekke väl misele ja olemasolevate leevendamisele. Pargikultuuri kasvatamisele avaldab detailplaneering nega ivset mõju, sest pargist kaob 50 protsen . Sealhulgas kogu menetluse jooksul esitatud väide, et pargist jääb alles 50 protsen , on tartlaste jaoks olnud eksitav. Koheselt oleks pidanud selgitama, et 50 protsen pargist on L- kujuline. Lisaks ei anna detailplaneering täpset ülevaadet, milliseid puid säilitatakse ja milliseid mi e. Detailplaneeringuga tutvumiseks pidanuks tartlastele andma pikema tähtaja. Hetkel meenutab kogu protsess kiirmenetlust. Arvestades

põimunud loodus- ja tehiskeskkond. Linnaruumi arengus arvestatakse tulevikutrendidega, sealhulgas rahvas ku- ja kliimaprognoosidega”. Detailplaneeringu lahendus ei ole nende põhimõtetega vastuolus, samu toetab detailplaneering arengukava strateeglist eesmärki 9 “Tartu ehitatav keskkond on häs läbimõeldud, ligipääsetav ja turvaline”. E epaneku esitaja poolt välja toodud viited arengukava punk dele ei ole arengukava konteks s tõlgendatavad üldplaneeringus kokkulepitud ruumilistele arengutele vastanduvatena ning neid ei tohiks ka selliselt käsitleda. Detailplaneering arvestab nii kliima- kui rahvas kuprognoosidega - kultuurikeskust planeeritakse ja projekteeritakse kaasaegsetest normidest ja põhimõtetest lähtuvalt (kliimakindlus, kuumasaarte tekke väl mine, rohelahendused, energiatõhusus), samu on arvesse võetud teiste riikide prak kaid sarnaste hoonete kavandamisel. Tartu prioriteet on jätkuvalt elurikas ja kvaliteetne linnaloodus - neid põhimõ eid peetakse silmas ka Siuru juurde rajatava haljasala kavandamisel, mis tuleb tänasest lahendusest oluliselt liigirikkam (mitmerindeline elurikas haljastuskooslus). Detailplaneeringuga kavandatakse muu hulgas Vabaduse puiestee ja Uueturu tänava liigendamine haljastusega, seega ka kuumasaarte vähendamine. Nõustume, et kõrghaljastus on väärtus, praegu tõstetakse säiliva pargiala kvalitee . Kaalutud on erinevaid väärtusi, vt P 42. Küüni tänava äärsete pargipuude osas (L-kuju) on korduvalt selgitatud, et üks rida jääb alles, kus puude väljavahetamine toimub vajaduspõhiselt. Detailplaneeringus on nii seletuskirjas kui joonisel antud puude säilitamise ja likvideerimise osas täpne ülevaade. Detailplaneering oli avalikul väljapanekul kuu aega, eelnevalt oli võimalus avaldada 30 päeva jooksul planeeringu osas arvamusi,

Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde

Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)

aga detailplaneeringu mõju ja ehituse maksumust tulevikus, peab kaasamise jaoks olema pikem tähtaeg.

esitada küsimusi ja saada vastuseid. Eelnevalt toimus ka eskiislahenduse avalik väljapanek ja arutelud. Lisaks tavapärasele seadusekohasele planeeringumenetlusele on korraldatud erinevaid kultuurikeskuse kavandamisega seotud avalikke arutelusid, infotunde ja ideekorjeid, samu avaldatud palju ajalehear kleid. Kultuurikeskuse kavandamine oli teemaks ka Tartus suvel toimunud arvamusfes valil. Kaasamine on olnud palju ulatuslikum, kui detailplaneeringute või üldisemalt ruumimuutuste juures tavaks.

18. Anneli Palo, 02.02.2025

Praegune detailplaneering likvideerib kõige väärtuslikuma haljastuse ning seeläbi ka linnasüdames oleva maa-ala, kus saab korraldada erinevaid vabaõhuüritusi. Kavandatud Vabaduse puiestee lahendus suurendab kesklinna suunduvate autode voolu, tagamata piisavalt parkimiskoh , kasvab ummikute risk ning halveneb pääste ligipääs kesklinna piirkonnale.

Planeeritud lahendus võimaldab ka edaspidi alal üritusi korraldada ning loob selleks kaasaegsed ja mitmekesised eeldused, seejuures on kavas rajada Siuru ja Emajõe vahele väljak, kuhu on võimalik vajadusel paigaldada lava ja istekohad jms. Vabaduse puiestee osas kavandatud muudatused vähendavad kesklinna suunduvate autode voolu, sest loovad paremad jalgsi ja rattaga liikumise võimalused. Kuigi autode läbilaskvus tänaval võib mõnevõrra väheneda, siis liiklejate läbilaskvus tänaval tegelikult suureneb. Vabaduse puiesteed ei saa vaadata eraldiseisva projektina, vaid tuleb võtta osana linna terviklikust arengust. Lisaks Siurule ja Vabaduse puiesteele on kesklinnas kavandatud veel muutusi (jalgrattateede põhivõrgu väljaehitamine, tänavate inimkesksemaks muutmine), mis loob paremad võimalused ja katkematud ühendused jalgsi ja rattaga liikumiseks, lisaks luuakse palju võimalusi ka jalgrataste parkimiseks. Kesklinnas on head ühistranspordi ühendused. Tartu linnas tehtud ja kavandatud ümbersõidud võimaldavad nüüd ja tulevikus vältida kesklinna sõitmast neid, kellel siin sihtkohta ei ole. Kuigi tänaval parkimine väheneb, siis planeeringu elluviimisel parkimiskohtade arv piirkonnas kokkuvõttes suureneb ligikaudu 100 koha võrra. Siuru parklas ja ümbritsevates parklates on

Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde

Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)

Planeeritud säilitatavad puud Küüni tänava ääres kasvavad niigi kõige halvemates oludes: nende juured asuvad asfaldi all ning kui tekib kõvaka ega pinda juurde, hoone ehituse tõ u valguse ligipääs veelgi halveneb ning mikrokliima kuiveneb, surevad need puud ära. Vabaduse puiestee poole plaanitav haljastus hakkab kannatama samade tegurite tõ u - neile jäetakse kasvuks ülikitsas koridor ning ilmselt pole mõeldavgi rajada sinna alleed potentsiaalselt kõrgekasvulistest puudest. Kuhu kavatseb Tartu linn rajada hävitatavate puude kompenseerimiseks uue pargi või metsa? Kas võetakse arvesse, et tekkiva keskkonnakahju kompenseerimiseks peaks esialgu puid täis istutama umbes 6-7 kordselt suurema pindala kui praegune park?

piisavalt parkimiskohti, et teenindada kesklinna teenuste vajadusi. Dendroloogilise hinnangu järgi vajaks Küüni tänava ääres kasvav kaherealine pärnaallee väljavahetamist koos kasvupinnase parandamisega juba täna. Planeeringuga on kavandatud ühe rea likvideerimine, teise rea puud on planeeritud asendada siis, kui tekib vajadus (säiliv või vajadusel asendatav puu). Kõvakatet ei kavandata puudele lähemale kui see juba täna on. Maa-alune hoonestusala on planeeritud vähemalt 3 m, maa-pealne vähemalt 4,5 m kaugusele puust, võidutöökohane hoone välisseina kontuur on ca 12 m kaugusel. Vabaduse pst poole on planeeritud puud ja konteinerhaljastus. Haljastuse projekteerimisel ja rajamisel arvestatakse standardikohaseid nõudeid, sh tuleb haljastuse rajamisel kasutada tänavahaljastuseks sobivaid puu- ja põõsaliike. Istutusala vähim laius peab olema 3 m. Haljasribale, mis on kitsam kui 3 m, või kõvakattega alale võib istutada puu vaid siis, kui kasvupinnase mahtu suurendatakse kõvakatte alla rajatava tugipinnasega või teisel viisil. Täiendavad asendusistutuse asukohad, põhimõ ed ja proportsioonid otsustatakse eraldiseisvalt käesolevast detailplaneeringust. Kuna detailplaneering on konkreetse ala kohta koostatav lahendus, siis uue pargi loomist või metsa rajamist käesoleva detailplaneeringuga ei käsitleta. Rohealade asukohad on määratud üldplaneeringus. Kõrghaljastuse likvideerimisest tulenevad nega ivsed mõjud on hinnatud ja leevendavad meetmed välja toodud detailplaneeringu KSH koostajate poolt. Selle tulemusena säilitatakse jõeäärsel alal maksimaalses osas haljastus, sh kõrghaljastus ning alale ei kavandata täiendavaid mahukaid ehi si. Planeeringuala piires on leitud lahendus mille tulemusena

Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde

Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)

Kuidas kavatsetakse kanaldada kaldajärsakuist allatormavaid aina sagenevate hoogvihmade uputusi, mis praegu osaliselt jõuavad parki ja seal neelduvad, tulevikus aga võivad potentsiaalselt üle ujutada maa-alused korrused ja tungida ka hoone maapealsesse ossa, kõnelemata ümbritseva väljaku üleujutusest. Mõne- kuni mõnekümneruutmeetrised peenrad ja niidutükid ning üksikpuud asfaldis pole võrreldavad pargiga kui ökoloogilise tervikuga, kus on looduslähedase mullaelus kuga rohustu, puudel on vastavalt kasutatavatele ressurssidele ja konkurentsile-koostööle väljakujunenud eritasandiline juures k, kohas suudab moodustuda ja püsida puistule iseloomulik jahedam ning niiskem mikrokliima, samu pakub selline kooslus terviklikku elupaika nii mõnelegi linnupaarile ning putukatele. Tartu peaks kultuurikeskusele leidma muu asukoha koostöös kohalike e evõtjatega. Kaubanduspindade hulk kesklinnas on piisav, olemasolevatelgi on raskusi kasumis püsimisega, samu on hilju leitud võimalused

vähendatakse kõvaka e pindala Vabaduse puiestee sõiduradade, parkimisplatsi ja kõnnitee arvelt. Vastavalt AS-i Tartu Veevärk tehnilistele ngimustele nr 24-ARE-2- DT-8 on planeeringuala sademevee eesvooluks Emajõgi. Sademevett on planeeritud võimalikult suures mahus immutada haljastatud katustel ja pargialadel, ülejääv sademevesi suunatakse olemasolevate ja uute torustike kaudu Emajõkke. Ala tükeldamine on antud struktuuri ja koha puhul paratamatu. Kogu avalik ruum püütakse jagada kõvakatete ja haljaspinna vahel nii optimaalselt (ja võimalikult haljaspinna kasuks) kui võimalik. Ka väiksematest tükkidest moodustuv mosaiik pakub elupaiku, toimib astmekivina või pakub toitu. Nendes oludes ja nende võimaluste juures kavandatakse elu- ja liigirikkuse suurendamiseks parim lahendus. Roheala ökoloogiline kvaliteet ei sõltu mi e vaid kõrghaljastusest, vaid ka roh aimes ku ja erinevate keskkonna ngimuste mitmekesisusest. Nii peaksid kõrge ökoloogilise kvaliteediga rohealal olema esindatud erinevad taimekooslused ja liigiliselt mitmekesine taimes k, aga ka näiteks väikeveekogud ( igid, lombid) ja märgalalaigud, varjukamad ja valgemad kohad, intensiivsemalt hooldatud ja "metsikumad" alad. Ka säiliv pargiala saab moodustada ökoloogilise terviku, eri koos jõeäärse ala sidumisega, mille tagamiseks on oluline Vabaduse pst sõiduteeosa kitsendamine, haljastuse koosseisu muutmine nii rinde- kui ka liigirohkemaks, mis omakorda tõstab selle pargi potentsiaali toidu kui ka elupaiga näol erinevatele putuka ja linnuliikidele. Vt 1. ja 6. seisukohad Kaubandus-, toitlustus-, teenindusotstarve on lubatud vaid 15% ulatuses kultuurikeskuse brutopinnast, ülejäänud osas on hoonel

Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde

Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)

ehitada kesklinna piirkonda uued eksklusiivsed elamud, mis veelgi piirab avalikult kasutatavat ruumi. Praegustele kultuuriasutustele kuuluvate majade põhjalik remont ning mõõdukas laiendamine on igal juhul jätkusuutlikumad lahendused, kui pargi asemele järjekordse tšillimiskeskuse ehitamine, kus siis muuseas saab ka raamatut lugeda või näitust vaadata. Selline funktsioon on lahendatav ka juba olemasolevate ärihoonete erifunktsiooniliseks kujundamise baasil, korrastades kultuurikeskuste praegused hooned säilitamis- ja tööruumidele vastavaks.

avalik funktsioon. Lisaks on ka kogu ümbritsev ala avalikus kasutuses. Planeeringu realiseerumisel saavad linnaraamatukogu ja kunstimuuseum uue kaasaegse vajadustele vastava maja, mille ülalpidamise kulud on väiksemad kui praegustes ruumides. Lisanduvad sündmussaalid. Näiteks saab võimalikuks korraldada Siuru suures saalis mõni ülikooliga seotud rahvusvaheline teaduskonverents, millel osalejad külastavad tõenäoliselt ka kunstimuuseumi jms. Siuru uudsus ja väärtus on muu hulgas selles, et raamatukogu, kunstimuuseum, väärtfilmikino, sündmussaalid jt teevad koostööd.

19. Anneli Kannus, 03.02.2025

Planeeringus on mitmeid ilusaid pilte ehituse võimalikust lahendusest Emajõeni, kuid puudub ristlõige ning seletus jõeni astmes k väljaehitamiseks. Mõistan, et detailplaneering loob võimalused ja ehituse käigus asjad täpsustuvad, kuid teise poole kaldarinna se piirde ümberehituse tõ u (kus Ees 200 juh s tähelepanu esialgse piirde ebamõistlikult madalale lahendusele) on mõistlik praegu pakutud lahendust realistlikult kirjeldada. Mõistan, et kuna astmes k on võimalus, mi e kohustus, siis võite joonistest keelduda KUID sellisel juhul ei oleks toh nud seda pil ka kaasata detailplaneeringusse ehk tegemist on inimeste eksitamisega. Sama e epanek on puude osas. LV tundub olevat soov võimalikult palju puid sälitada, kuid täna esitatud joonistele lisatud puude olemasolu ei ole realistlik ehk lisada märkus mitme aasta pärast peale ehi se valmimist on puud sellised nagu joonistel näidatud. Kogu aeg on ju u olnud, et SIURU tuleb ilmselt väiksem kui praegu lubatud ehitusjooned. Miks siis ehitusalust pinda pigem kohe ei korrigeerita väiksemaks, nii et pargist säiliks ka päriselt vähemalt 50%?

Arvestada osaliselt Astmes kuga planeeringulahenduse illustreerimiseks on koostatud ristlõige, mis tuleb lisada planeeringu lisamaterjalide juurde. Puude liigid ja nõuded istikutele pannakse paika ehitusprojekti faasis. Erinevate puude liigid on erineva kasvukiirusega, suurt rolli mängib ka ettevalmistatud kasvupinnas. Uute istikute nõuded tulevad standardist EVS 939-2:2020 Puittaimed haljastuses. Tegu on illustreerivate vaadetega, kuhu ei ole kõrguseid peale märgitud. Detailplaneeringuga on määratud suurimaks lubatud ehitisealuseks pinnaks üldplaneeringuga lubatud 50% Uueturu tn 1 krundi pindalast ehk 10 666 m2 eesmärgiga tagada kõikide hooneosade mahtumine lubatud pinna sisse, sh ka hoone maa- alused ja kõrgemad eenduvad osad. Seejuures on tagatud 50% ulatuses pargiala säilimine Uueturu tn 1 krundil.

Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde

Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)

Endiselt on keeruline aru saada tänane mänguväljak - kuhu päriselt paigutub ?

Planeeringu seletuskirjas (lk 16) on sätestatud, et olemasolev Uueturu tn 1 krundil olev mänguväljak tõstetakse ümber Kaubamaja ja Vanemuise vahele Uueturu parki. Kultuurikeskuse kõrvale rajatakse uus mänguväljak, seega saab lähiala ühe mänguväljaku võrra rikkamaks.

20. Jaak Laineste, 03.02.2025

1. Liiklus Vabaduse pst/nn "Siuru väljakul" lahendada jalakäijatele sobivamalt. Näiteks lisada liigutatavad pollarid mõlemale poole väljakut, mis võimaldaks võ a ala kasutusele jalakäijate alana ak ivsel välihooajal (suvel), piirates pideva läbiva liikluse. Pollarite abil saaks avada liiklust vajaduse korral: opera ivsõidukid, bussid, öine liiklus. Sel juhul peaks eraldama piisava ümberpöörderaadiused sest Vabaduse pst lõik Uueturu ja Siuru väljaku vahel muutuks tupikteeks. 2. Vähendada hoone mahtu ja kui vaja ka programmi ning eelarvet, paigaldades see pargi asemel selle sisse (nii nagu see oli DP ülesandepüs tuses), säilitades suurte puude alleed Vabaduse pst ja Uueturu tn ääres. Hoone mahtu saab nihutada oluliselt Küüni tn suunas, kuni osaliselt tänava kohale eenduva lahenduseni välja.

20.1. E epanek on esitatud projekteerijale. Vabaduse pst aju seks sulgemiseks on võimalikud erinevad lahendused, mida ei sätestata detailplaneeringus. 20.2. Mi e arvestada Südalinna kultuurikeskuse ruumiprogramm ehk suurus on välja töötatud koos sinna kolivate asutuste (linnaraamatukogu ja kuns muuseum) ja eksper dega (sündmuskeskus jms). Hoone peab vastama vajadustele ja see seab mahule oma piirangud. Lahendus on op maalne. Hoone asukoht ja ehitusjooned vastavad muinsuskaitse eri ngimustele.

21. Mar n Aleksander Noorkõiv, 03.02.2025

Üldiselt tundub mulle plaan hea, aga ka suure Siuru toetajana olen väga kurb, et ei ole võimalik plaani veidi rohkem kohandada nii, et rohkem olemasolevaid vanu pargi puid saaks alles jääda (eri allee autovabaduse puiestee asukoha kõrval). Kui see vähegi on võimalik veel, siis ma arvan, et paljud tartlased hindaks seda kõrgelt. See allee on üks väheseid jahedaid koh kuumal suvepäeval kesklinnas (väljaspool konditsioneeritud ruume).

Hoone asukoht ja ehitusjooned on kujunenud muinsuskaitse eri ngimustest lähtuvalt ning markeerivad ajaloolisi ehitusjooni. Samu on oluline hoone sidumine Vabaduse puiestee ja jõega, et tekiks ühtne terviklik avalik linnaruum. Hoone asukoha valikul on arvestatud ka eesmärgiga säilitada pargiala võimalikult kompaktsena. Suured puud jäävad alles pargi Poe tänava poolses osas, sh pargi keskosas varjupakkuv puuderivi. Läheduses on jahedust pakkuvaid suurte puudega alasid veel – nt Barclay park, Toomemägi, Vabaduse puie s kja Ülejõe park.

22. Mi etulundus ühing Ees

1. Jä a planeering kinnitamata ning alatada sisuline asukohavalik Siuru rajamiseks Olemasoleva ligikaudu 80 aastase puistu raiumine (isegi kombinatsioonis kompensatsioonina kavandatava

22. Mi e arvestada 22.1. Vt 1. 6. ja 42. seisukohad

Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde

Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)

Roheline Liikumine, 03.02.2025

uushaljastusega) suurendab mitmeteks aastakümneteks ohtu planeeringualal liikujate tervisele kuumalainete korral. Kliimamuutused on kahjuks reaalsus ja Tartu linnavalitsusel on moraalselt vale teha teadlikku otsust, mis kliimamuutuste riske elanikkonnale suurendavad. Keh va üldplaneeringuga loodud võimalus Keskpark hoonestada ei ole kohustus ning pargiala sihtotstarvet on võimalik järgmise üldplaneeringuga muuta, arvestades üha kogunevat teavet kliimamuutuste tulevase ulatuse ja mõju kohta. Kliimamuutustega suureneb ka Ees s suviste kuumalainete tõenäosus. Arvukad uuringud on näidatud kõrghaljastuse võimet vähendada tervisele ohtlike nn kuumasaarte nega ivset mõju. Ka kliimakindla majanduse seaduseelnõu seletuskiri märgib haljastuse rolli kuumasaarte tekkimise vähendamisel. Euroopa Liidu looduse taastamise määruse (EL/2024/1991) vastuvõtmisega 2024.a. tekkis mh Ees l kohustus peatada linna rohealade ja linnapuude võras ku liituse vähenemine hiljemalt aastaks 2031 ning hakata seejärel linnapuude võras ku liitust suurendama. Vastavalt määrusele aitab taimka e suurendamine linnas hoida suvist temperatuuri madalal ja suurendab vastupanuvõimet kliimamuutustele. Tartus on paraku viimastel aastakümnetel üldplaneeringutega tehtud süstemaa liselt otsuseid rohealasid vähendada.

Kuumasaarte tekke ja mõjude kahandamiseks lahendused ja põhimõ ed on määratud planeeringuga. Detailplaneeringuga kavandatakse planeeringualale avalikult kasutatav kultuurikeskus (haljaskatusega), samu Vabaduse puiestee ja Uueturu tänava liigendamine haljastusega ning pargiala mitmekesisemaks muutmine, Vabaduse pst kitsamaks muutmine. Seega luuakse alal liikujatele täiendavad võimalused tervislikuks liikumiseks ja peatumiseks nii ruumis sees kui väljas ega suurendata ohtu tervisele kuumalainete korral. Nõustume, et detailplaneeringu realiseerumine toob kaasa kesklinnas asuva kõrghaljastusega pargi pindala vähenemise kuni poole võrra, pargipuude raiumine suurendab sellega kliimamuutuste mõju avaldumise riski Tartu kesklinnas. Osaliselt aitab pargi pindalalise osakaalu vähendamist kompenseerida läbimõeldud ja kvaliteetne linnahaljastus. Lisaks tuleb pargi pindala vähenemist kompenseerida olemasolevate kõvaka ega alade vähendamisega piirkonnas, pargi kui ökosüsteemi toimimise olulise parandamise ning ka mitmesuguste rohelahenduste kasutamisega hoone projekteerimisel. Esitaja poolt nimetatud määruses on sätestatud, et tuleb tagada linnade rohealadel ka edaspidi vajalike ökosüsteemiteenuste võimaldamine, tuleks nende kadu peatada, need taastada ja neid suurendada, muu hulgas rohelise taristu ja looduspõhiste lahenduste, näiteks haljaskatuste ja -seinte lõimimisega hoonete kavandamisse. Selline lõimimine võib aidata kaasa mi e ainult linnade rohealade, vaid ka – kui puud on hõlmatud – linnapuude võras ku liituse säilitamisele ja suurendamisele. Määruse alusel tuleb tagada, et linna rohealade ega puuvõrade katvus kogu riigi linnade ökosüsteemi alal ei ole 31. detsembriks 2030 võrreldes 2024. aastaga summaarselt vähenenud. Detailplaneeringuga kavandatakse hoone ajalooliselt hoonestatud alale, seejuures jäetakse sellest pool hoonestamata

Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde

Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)

2. Täiendada KSH aruannet hinnanguga kavandatava tegevuse sisulistele alterna ivele (kui seda ei soovita, siis kustutada aruandest alapeatükk 4.1) Alterna ivide hindamise peatükk 4.1 (lk 61-62) on piinlik. KeHJS §13 näeb e e reaalsete alterna ivide hindamise kohustuse. Antud KSH-s justkui hinnataksegi hetkeolukorda (0- alterna iv) ja plaanitava tegevuse (põhialterna iv) teostumise järgset olukorda. Hetkeolukorraks peetakse aga KSH-s situatsiooni, kus pool parki oleks nagu juba hoonestatud. Ehk sisuliselt võrreldakse pargi asemele hoone ehitamist (0-alterna iv) pargi asemele hoone ehitamisega (põhialterna iv). Sellise kübaratriki tulemus on geniaalne – mi e midagi ei muutu! Planeeringualal asub muuseas täna kõrghaljastusega park – kes ei usu, käigu vaatamas. Kui tellija on KSH koostajate tegevusvabadust piiranud väitega, et alterna ive pole, siis tuleb nii ausalt kirjutada ja piinlik peatükk tööst selle põhjendusega välja jä a. Kuni pargis pole lageraiega alustatud, eksisteerib ala alterna ivina võimalus puud säilitada.

ja pargialaks. Hoonestamine on alale juba varasemates üldplaneeringutes e e nähtud. Kokkuvõ es ehitatakse hoonestamiseks e enähtud alale haljaskatusega hoone, mille lõimimine koos ülejäänud ala haljastuse kvaliteedi parandamise ja kõvaka ega alade vähendamisega võib parandada pargiala väärtust ning ökosüsteemi toimimist. Haljaskatus aitab leevendada pinnakatmise mõjusid, puhverdada sademeve , suurendada rekrea ivset mõju ning parandada elurikkuse seisundit, pakkuda elupaika ja toitumiskohta mitmetele putukarühmadele Detailplaneeringu järgi jääb planeeringu elluviimise järgselt kogu alal taimes kuga kaetud ala umbes sama suureks tänasega võrreldes. 22.2. KSH aruandes hinna põhialterna ivi ehk detailplaneeringu eskiislahendusega kaasnevaid eeldatavaid mõjusid võrrelduna neid läbivalt kõikides peatükkides olemasoleva olukorraga ehk 0- alterna iviga. Tõepoolest 0-alterna ivi jätkumisega kaasnevaid mõjusid ei analüüsitud, kuna keh vast üldplaneeringust lähtuvalt on tegemist rohealaga, kus kuni 50% ulatuses võib kavandada ühiskondliku otstarbega hooneid. Seega on keh v üldplaneering juba arvestanud kultuurikeskuse rajamise vajaduse ja võimalikkusega. KSH aruande viidatud peatükis on selgelt välja toodud, et põhialterna ivist erinevaid terviklikke ruumilahendusi planeeringuga e e ei nähtud. KSH programmi kohaselt põhialterna ivi alam- ehk all-alterna ividena käsitletakse vajadusel tehnilisi lahendusi. Erinevaid liikluskorralduslike ja sellega seotud tehnilisi lahendusi analüüsi nii palju, kui KSH aruande koostamise ajaks väljatöötatud planeeringulahendus võimaldas. Olemasolevad haljasalad säilitatakse maksimaalses ulatuses ning rohealadele, nt jõeäärsele haljasalale ei kavandata täiendavaid mahukaid ehi si. Planeering arvestab nõudega mi e

Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde

Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)

kavandada jõeäärsel alal rohkem kõvaka ega alasid kui 1/3 ulatuses.

23. Mihkel Fegeli 03.02.2025,

Mina ei ole siiamaani kuulnud ega näinud ühtegi uurimust/aruannet, mis saab Tartu linna keskkonnast, kui park hävitatakse/hoonestatakse. Seepärast esitan järgnevalt küsimused.... Kui suur on saastatus olemasoleva pargi ümbruses PRAEGU? JA Kui suur saab olema (ennustatav) mürgine saastatus pargi hävitamise/hoonestamise järgselt hoone/ehi se ümbruses TULEVIKUS??? + ... kes vastutab, kui pargi hävitamise/hoonestamise järel tekib Tartu linna Tartlaste tervisele kahjulik/ohtlik keskkond ??? Kas pargi hoonestamise järel on Tartlaste tervis paremini kaitstud ja hoitud???

Planeeringu koostamise käigus on koostatud KSH aruanne, mis selgitab kavandatava tegevusega kaasneda võivaid keskkonnamõjusid. Sellest ei järeldu, et kavandatav tegevus toob kaasa ohtliku keskkonna. Aruanne on kä esaadav linna veebilehel. Linn on mõõtnud liiklusest pärinevat saastet (lämmas kdioksiidi, NO2) linna suurematel ristmikel. Vabaduse pst – Riia ristmik on üks kõige suurema liiklussaastega kohtadest. Aastatel 2020-2024 piirväärtuste ületamist seal siiski ei fikseeritud. h ps://tartu.ee/et/uurimused/valisohu-saasteaine-no2- moodistused-difusioontorudega-2024-i-ii-iii-ja-iv-kvartalis Planeeritud ei ole liikluskoormuse kasvu, vaid vastupidi - eesmärk on autoliikluse osakaalu vähendada ja luua paremad ngimused alterna ivseteks liikumisviisideks. Arvestades ka Vabaduse puiesteele ja Uueturu tänavale haljastuse lisamist, võib eeldada, et saastatus ei suurene. Detailplaneeringuga kavandatakse planeeringualale avalikult kasutatav kultuurikeskus, samu Vabaduse puiestee ja Uueturu tänava liigendamine haljastusega ning pargiala mitmekesisemaks muutmine. Seega luuakse alal liikujatele täiendavad võimalused tervislikuks liikumiseks ja peatumiseks nii ruumis sees kui väljas, mi e tervisele ohtlik ega kahjulik keskkond. Kesklinn tervikuna on urbanistlik piirkond, kus erinevad funktsioonid ristuvad ja toimivad koos. Nii poleks kesklinnas võimalik selle intensiivse maakasutuse, liikumise ja sellega kaasnevate häiringute tõ u kavandada ilma kompromissideta väga paljusid tegevusi. Terviseamet on detailplaneeringu kooskõlastanud. Vt 1. ja 6. seisukohad

Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde

Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)

MIS TAKISTAB TEIL TARTLASTE KÄEST KÜSIDA KUMBA TARTLASTE ENAMUS SOOVIB....PARK vsHOONESTUS ..v loeb Tartus vähemuse võim .. nagu Valgevenes ... kas nii MIKS TARTLASTED POLE SAANUD VÕIMALUST VALIDA PARK vsHOONESTUS VAHEL... MIKS????? Ma ei tea muud, kui et see hoonestuse kava on suur jama Pakkige see palun kokku Ärge tehke seda Kõike saab veel muuta kui puud/park alles on

Detailplaneeringu koostamisel lähtutakse planeerimisseadusest. Ruumiline planeerimine on kohaliku omavalitsuse pädevuses. Kaasamine toimub vastavalt PlanS-le, mis ei näe e e rahvahääletuse korraldamist ehitusõiguse määramisel, vaid menetluskorra, mille kohaselt maa omanikul on õigus teostada oma omandiõigust ja kõikidel isikutel on võimalus avaldada sellel kohta oma arvamus. Tartu Linnavolikogu on valitud rahva poolt hääletustulemuste alusel. Tartu Linnavolikogu kehtestas Tartu linna üldplaneeringu 07. oktoobri 2021. a otsusega nr 373. Üldplaneering on keh v ja siduv õigusakt. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Uueturu tn 1 krundile on üldplaneeringuga seatud eesmärgiks kesklinna toimimist tugevalt kujundava dominandi- kultuurikeskuse ehitamine.

24. Lenne Rähn-Kuusik, 03.02.2025

Olen arvamusel, et selle planeeringuga ei tohiks edasi liikuda. Kultuurikeskuse planeeritud kujul püs tamine hävitab pargis suurema osa puudest. Seetõ u ei täida see planeering enda seatud eesmärki luua kvaliteetne inimsõbralik avalik ruum. Terviklahenduse loomise asemel Emajõe-äärse rohealaga lõhutakse olemasolev kõrghaljastus ja moodustunud rohekoridorid. Puud on täna omavahel võradega ühendatud, asendusistutus ei taasta seda ega rohekoridore niipea. Ka on valetanud linnavalitsus, öeldes, et kõrghaljastuse kallale ei minda ja on lubatud, et suuri puid istutatakse võimalusel ümber. Leian, et on eksitatud avalikkust ja seetõ u ei saa seda planeeringut praegusel kujul ellu viia.

Mi e arvestada Vt 1. ja 6. seisukohad Linn ei nõustu arvamusega, et planeeritud ei ole inimsõbralik avalik ruum. Planeeringu lahenduse tulemusena seotakse Uueturu tn 1 krunt Emajõeäärse rohealaga läbi Vabaduse pst haljastusega liigendamise ja hoone avamisega jõele. Projekteerimisel kaalutakse võimalusi olemasolevate suurte puude ümberistutamiseks. Avalikkusele on planeeritavat tutvustatud ja selgitatud korduvalt. Lisaks tavapärasele seadusekohasele planeeringumenetlusele on korraldatud erinevaid kultuurikeskuse kavandamisega seotud avalikke arutelusid, infotunde ja ideekorjeid, samu avaldatud palju ajalehear kleid. Kultuurikeskuse kavandamine oli teemaks ka Tartus suvel toimunud arvamusfes valil. Kaasamine on olnud palju ulatuslikum, kui detailplaneeringute või üldisemalt ruumimuutuste juures tavaks.

Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde

Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)

25. Andrus Rehemaa, 03.02.2025

Soovin esitada oma e epanekud planeeringule: 1) Peatükis „2.3. Ehi se ehituslikud, arhitektuurilised ja kujunduslikud

ngimused“ on punk d „1. Planeeritud hoonete arhitektuurne ning kujunduslik lahendus peab järgima arhitektuurivõistluse võidutöö põhimõ eid. 4. Fassaadid peavad olema esinduslikud ning väl da tuleb pikkade üksluiste fassaadide teket.“ Toetan 4. punk , kuid leian, et 1. punk nõue jääb sellega praegusel juhul vastuollu. Kui vaadata visualiseeringuid, siis plaanitud hoonel on muuhulgas oma suuruse tõ u silmapaistvalt pikad fassaadid ja kujundusvõ ed neil on ühetaolised. Kui on juba loobutud sellise suure kvartali hoonestamisel linlikust iseseisvateks krun deks jagamisest (mis pool muret iseenesest lahendab, kui vaadata ajalooliselt väljakujunenud tänavaseinu), siis tuleb pikkade üksluisete fassaadide tekkimise väl miseks spetsiaalselt pühenduda. Paraku on Tartu kesklinnas pigem hoiatavad näited, kus tervet kvartalit hõlmav hoonestus selle ülesande täitmisega hakkama ei saa. Kui Tasku ja kaubamaja puhul on pigem põhjus äärelinliku kaubanduskeskuse sissepoole pööratud tüpoloogias, siis näiteks ülikooli Delta õppehoone on hoiatav näide sellest, kuidas hea funktsiooniga hoone õiges asukohas võib ikkagi tänava- ja ümbritseva linnaruumiga haakumises ebaõnnestuda. Kvartali kaubanduskeskuse hoone on tänavatasandil eelmiste kõrval pigem õnnestunum näide. (Kuigi ka seal on pealeehituse tegemisel senise hea kogemuse õppetunnist loobutud.) E epanek: täiendada 4. punk konkreetsete võtetega pikkade üksluiste fassaadide tekke väl miseks. Ja mainida nende võtete vajadusel rakendamist ka olemasoleva võidutöö järgi projekteerimisel. 2) Samas peatükis on punkt

Arvestada osaliselt 25.1 Täiendada seletuskirja ja sätestada, et avalikkusele avatud hoonena peab kultuurikeskus suhtlema ümbritseva keskkonnaga kõigist külgedest, nii et tänavatasandil oleks hoone perimeeter maksimaalselt avalik, visuaalselt avatud ja kutsuv. 25.2 Projekteerimisel tehakse koostööd Muinsuskaitseame ga. Koostatud on arheoloogiline eeluuring, mis on kinnitatud

Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde

Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)

„14. Ajaloolised kihid võimalusel säilitada, eksponeerida (soklid ja müürid).“ E epanek: Lisada sellesse punk vajadus valmis olla vastavalt säilinud ehi seosadele olemasolevat projek ja planeeringut kohandada. Arheoloogia osasse pikemalt lah kirjutada uusaegsete ehituskih de läbiuurimise, mõõdistamise ja igal võimalikul juhul säilitamise vajadus. 3) Peatükis „2.4. Liikluskorralduse põhimõ ed“ on kirjutatud: „Pargi alal on markeeritud ajalooline Kauba tänava asukoht, kuhu on kavandatud mängualad ja atraktsioonid erinevatele vanusegruppidele, seejuures arvestatakse vajadusega tagada jalakäijate liikumine.“ E epanek: Kirjeldada täpsemalt, et tagatakse jalakäijate läbiv liikumisvõimalus piki ajaloolist tänavasih Vabaduse puiestee ja Barclay platsi/Küüni tänava vahel. Kirjeldada lahendusi, mida on minimaalselt vaja teha, et ajalooline tänavaruum saaks loetavaks ja liikumisteena kasutatavaks.

Muinsuskaitseame poolt. Järgmiseks tellitakse arheoloogiliste kaevamiste tegevuskava. Detailplaneeringu seletuskirjas lk 21 on kirjeldatud muinsuskaitse eri ngimustes välja toodud arvestamiseks olevad arheoloogia alased nõuded. 25.3 Täpne jalakäijate liikumistee lahendus selgub projekteerimisel. Detailplaneeringu seletuskirjas lk 10 on kirjeldatud, et pargi alal on markeeritud ajalooline Kauba tänava asukoht, kuhu on kavandatud mängualad ja atraktsioonid erinevatele vanusegruppidele, seejuures arvestatakse vajadusega tagada jalakäijate liikumine. Esitatud e epanekud on edastatud ka projekteerijatele.

26. Kevin P, 03.02.2025

raha ei osta ajusid Teadmiseks võetud

27. Tanel Rander, 03.02.2025

Tere. Kuna projek eeldatav maksumus on liiga suur, tuleb paratamatult projek mahtu vähendada. Kui me ei soovi, et muudatused vähendaksid kultuurikeskuse kvalita ivset ja funktsionaalset külge, tuleb järeleandmisi teha eeskä Vabaduse pst ja jõeäärse ala ümberkujundamisel. Praegune projekt sekkub jõeäärsesse piirkonda ja ajaloolise Turuhoone ümbrusesse liiga agressiivselt, kujundades ümber (pean silmas jõekalda kujundamist terrassideks, jne) ikoonilise miljöö, mis moodustab Tartule omase nö postkaardivaate. See vaade on miski, mille poolest Tartu tuntud on, ja seetõ u tuleb seda väärtustada. Raha kokkuhoiu ja Tartule omase atmosfääri säilitamise huvides tuleks loobuda väljaspool Keskparki toimuvatest muudatustest.

Mi e arvestada Üldplaneering ja detailplaneering seavad eesmärgiks muu hulgas Vabaduse puiestee kujundamise planeeringuala ulatuses terviklahendusena koos Emajõe-äärse rohealaga, kujundades inimestele mugava avaliku linnaruumi, seejuures esindusüritusteks. Lisaks hoonele ja säilitatavale pargiosale on äärmiselt vajalik just jõega seotuse tekitamine ning Vabaduse puiestee kui barjääri ümberkujundamine. Linna jõega sidumine ja jõe inimesele lähemale toomine on väga oluline ja loob lisaväärtust. Kultuurikeskuse peasissepääsust kuni jõeni jalakäijatele mugava atrak ivse kaasaegse ala kujundamine loob tervikliku sidusa

Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde

Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)

Seoses kultuurikeskuse ehitusega Keskparki on tulnud ilmsiks, et eemaldada tuleb ootamatult suur hulk väärikaid puid. Kuna on teada, et parki ehitamisele on väga suur hulk inimesi juba aastaid vastu olnud, siis palun linnavalitsusel olla selle projek realiseerimisel tasakaalukam ja püüda mõelda võimalustele, kuidas säilitada võimalikult palju puid ja leida loovaid lahendusi, mis vastavalt linnaelanike meeleoludele, 21. sajandile, meie ühiskonna majanduslikule, sotsiaalsele ja psühholoogilisele olukorrale.

inimmõõtmelise linnaruumi ja ühendab vanalinna paremini Emajõega. Planeeritud on säilitada olemasolevad puud, mis ei jää planeeritud hoonete ja raja ste alale. Ülejäänud planeeringualal kasvavad puud, samu kehvas tervislikus seisukorras olevad puud on lubatud asendada või likvideerida. Planeeringuga antud lahenduses on olemasoleva haljastuse säilitamise ja likvideerimise vajadus ning uushaljastuse rajamine esitatud järgnevalt: likvideeritavaid puid on märgitud 92, lisaks likvideeritakse vastavalt vajadusele põõsas kke; 31 Küüni tänava äärset puud on märgitud säilitatavaks või vajadusel kohustuslikult asendatavaks; 19 puud on märgitud soovitatavalt säilivaks; uushaljastust on planeeritud 40 suurt puud, 33 konteineriga puud ning 50 väikest puud või põõsast. Säilitatavad ja likvideeritavad puud täpsustatakse projek ga.

28. Aivo Meelandi, 03.02.2025

Seda siurut ei tohi selle kohapeale tulla.Täies vale koht.see park sobib sinna,tehke see ainult korda.Oma siuru võite ehitada kesklinnast eemale.

Vt 1. seisukohad

29. Janis Kü s, 03.02.2025

Ei sobi kesklinna Vt 1. seisukohad

30. Knuth Helekivi, 03.02.2025

Keskpark vōiks ikka alles jääda. Ei ole vaja veel ühte ehi st kesklinna. Parke jääb niigi üha vähemaks

Vt 1. seisukohad

31. Janika Kaares, 03.02.2025

Jätke meie viimased pargid rahule. Nii väheks on jäänud roheala, kus lihtsalt olla või jalutada. Keskus on küll ilus, aga planeerige see mõne vana mahajäätud ehi se asemele.

Vt 1. seisukohad

32. Külli Soo, 03.02.2025

Ei soovi seda ehi st kesklinna. Liiga suur ehi s. Niigi on liigselt suuri ehi si antud piirkonnas / Kvartal, Kaubamaja, Kaubahall, Tasku /.

Vt 1. ja 27. seisukohad

Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde

Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)

Park ja jõeäärne peavad alles jääma olemasoleval kujul. Rohelust on kesklinnas vähe.

33. Kristjan Sillaste, 03.02.2025

Miks te sõidate inimestest ja nende arvamustest üle. Ükskõik kuhu kommentaariumisse ka ei vaataks, on inimesed selle vastu, et te tahate selle ehitada parki. Teid üldse ei huvita, mis inimesed sellest arvavad. Te olete roheluse ja inimeste vihkajad. Park peaks olema ikkagi koht, kus saab rahulikult istuda ja nau da rohelust ning ka linnulaulu. Selle asemel tahate teie selle ehitada parki ja hävitada roheluse ja puud. Suvel kui on ilmad kuumad ja korralik päike paistab. Siis pole enam puid, mis pakuksid varjualust, kuna te olete need maha raiunud ja selle asemele mingi monstrumi ehitanud. Mis ei sobi üldse parki. Kustkohast te leiate esiteks need inimesed, kes hakkaksid seda kohta külastama. Kohvikuid on iga nurga peal, kuhu ka ei astuks. Kvartalis on kohvikud, Kaubamajas on kohvikud, Tasku keskuses on kohvikud. Lisaks küüni tänav on kohvikuid täis, raekoja plats on kohvikuid täis. Enamus kohvikuid on juba praegu tühjad, kuna rahval pole raha, et kohvikutes käia. Kuskohast te leiate inimesed, kes külastaks antud kohvikuid, mis on sellesse monstrumisse planeeritud?? Ja ei saa öelda, et Tartus pole ruumi teatri ega kino jaoks. Tartus on juba tegutsemas mitu kino. 3 apollo kino, mis asuvad Eedenis, Lõunakeskuse ja Tasku keskuses. Lisaks on tegutsemas Tartu elektri teater, kus saab filme vaadata. Riiamäel seisab kino Ekraani hoone tühjalt hetkel. Ei saa öelda, et Tartus kinost puudus oleks. Teatrit saab nau da Vanemuises, sadamateatris, Tartu uues teatris, Karlova teatris, Tartu üliõpilas teatris. Ürituste koh , kus on ruumi piisavalt. Aga teid huvitab ainult betoon. Praegused asukohad kuns muuseumile ja raamatukogule on juba selle pärast head, et inimesed satuvad rohkem vanalinna ja raekoja platsile. Kui te kõik asutused ühtekokku panete, siis sureb raekoja plats niimoodi välja ja sinna inimesed väga enam ei satu vaatama arhitektuuri ja lihtsalt jalutama.

Vt 1. 6. ja 21. seisukohad Südalinna kultuurikeskuse ruumiprogramm ehk suurus on välja töötatud koos sinna kolivate asutuste (linnaraamatukogu ja kuns muuseum) ja eksper dega (sündmuskeskus jms). Südalinna kultuurikeskuse näol on tegemist olulise kultuurihoonega, kuhu kavandatakse kaasaegsed võimalused Tartu linnaraamatukogule ja Tartu kuns muuseumile. Täiendavalt on hoonesse e e nähtud ruumid erinevateks üritusteks ja vaba aja tegevusteks ning toetavate erinevate teenuste pakkumiseks (nt kohvik). Planeeritud kultuurikeskuses on vaid 15% ulatuses lubatud äripinda. Prognoositav keskuse külastuste arv on aastas 800 000. Kultuurikeskus saab olema avatud kõigile külastajatele, seal pakutavate teenuste tarbimine ei ole kohustuslik. Hoone peab vastama kõikide vajadustele ja see seab nii mahule kui ka kasutusele oma piirangud. Kokkuvõ es on eesmärk luua kvaliteetne ligipääsetav kultuuriruum. Kindlas säilib ka suuri puid, mis pakuvad endiselt varju.

Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde

Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)

Kui te leiaks hoonele muu asukoha, mis ei hõlmaks nii paljude puude maha raiumist ja roheluse kadumist kesklinnast, siis ei oleks selle ümber nii palju viha ja inimesed oleks selle hoonega nõus. Aga nii kaua, kuni te jätkate enda jonni ja tahate rohelust kesklinnast hävitada, nii kaua on inimesed ka selle vastu. Sest rohelust ja istumist puude all kesklinnas on vähe. Ja suvel nau mist puude varjus päikest eest. Võtke inimesi kuulda ja leidke antud hoonele teine asukoht, mis ei hõlma roheluse kadumist kesklinnast. Palun leidke selle asutusele teine asukoht ja teid ei vihata nii palju, kui teid vihatakse praegu.

34. Eleinika Viljat, 04.02.2025

Leian, et antud hoone ei rikasta vaid rikub linnapil . Park peaks jääma. Asukoh on teisigi või kogu antud maja sisu saab ka ERMi viia, mis on ääretult suur. Või sinna linnaossa ehitada vanale lennuväljale.

Vt 1. ja 42. seisukohad

35. Anne Padar, 04.02.2025

On arusaamatu, miks küsite üldse arvamust, kui see teile korda ei lähe. Esiteks tuleks arvestada, et autode vool kesklinnas ei aeglustuks, sest aeglaselt ksuv auto, mis ajaliselt linnas kauem seisab, kui läbisõitev auto, tekitab rohkem saasteaineid. Linnas on niigi h ummikud ja selle hoone ehitus ning sõiduteede kitsendamine ning sõidukiiruse alandamine ei too mingit lahendust ummikutele, vaid suurendab seda veelgi. Teiseks on kesklinnas 3 suuremat keskust (kaubamaja, kvartal, tasku) Tartu pole Manha an, et siia veel mingi kole betoonkast vajalik oleks. Vana kaubahall suri niigi välja, sest nii palju keskusi vaja ei ole.

Autode sõidukiiruse vähendamine kesklinnas on taotluslik eesmärk linnaruumi inimsõbralikumaks ja tervislikumaks muutmisel. Aeglaselt sõitev auto on kordades ohutum jalakäijale – nii kokkupõrke tõenäosus kui ka kokkupõrke korral tekkivad vigastused on väiksemad. Väiksem kiirus võimaldab hoida lühemaid pikivahesid, vähendab vajadust äkiliste kiirenduste ja pidurduste järele, mis omakorda muudab liikumise sujuvamaks. Madalam kiirus vähendab ka müra ja sujuvam liikumine aitab vähendada emissioone. Oluline on, et Tartu kesklinnas tunneksid inimesed end turvaliselt ja mugavalt. Aeglaselt sõitev auto on tänaval viibivale inimesele meeldivam ja turvalisem, võrreldes kiiremini sõitva autoga. Autode maksimaalne läbilaskvus ja kiiruste tõstmine tuleb kõigi teiste liikumisviiside ja keskkonna arvelt. Sõiduteede kitsendamise arvelt vabaneb ruum haljastusele. Tartu linna üldplaneeringus 2040+ on esmaseks prioriteediks seatud jalakäijate, jalgra aga liiklejate ja ühistranspordikasutajate liikumisvõimaluste parandamine.

Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde

Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)

Parem oleks säilitada park, võ a maha vanad ja haiged puud, istudada asemele uued puud, korrastada pargiteed, hooldada muru (see niitmata muruprojekt oli haiglaselt kole nagu linnal poleks raha muru niita) Linnapargist maha võ a võsa, sest joodikud käivad seal oma hädasid tegemas ja luua asemele hoopiski spordipark, laiendada lastele võimalusi ajaveetmiseks. Praegune mänguväljak on kevadest sügiseni lapsi nii täis, et lausa kitsas. See on kesklinna piirkonnas üks enim külastatavaid parke lastega, kui mi e ainus. Ei teagi kesklinnas muud mängimisala lastele. Samu peaks, mõtlema, et mida vähem on puid, seda saastunum on õhk, mingi muruke betoonklotsi katusel ei asenda puudest parki!

Planeeritud ei ole liikluskoormuse kasv, vaid vastupidi - eesmärk on autoliikluse osakaalu vähendada ja luua paremad ngimused alterna ivseteks liikumisviisideks. Planeeritud on kultuurikeskus, kus vaid 15% ulatuses on lubatud äripinda, seega ei ole asjakohane võrrelda seda kesklinna kaubanduskeskustega. Vt lisaks 33. seisukohad. Detailplaneeringuga viiakse ellu üldplaneeringut, mis näeb e e ühiskondliku otstarbega hoone. Spordiparki ei ole üldplaneeringuga antud alale kavandatud, aga kavandatav mänguväljak võimaldab erinevaid tegevusi erinevas vanuses lastele. Oleme nõus, et haljaskatus ei täida kõrghaljastuse funktsiooni, kuid see aitab leevendada pinnakatmise mõjusid, puhverdada sademeve , suurendada rekrea ivset mõju ning parandada elurikkuse seisundit, pakkuda elupaika ja toitumiskohta mitmetele putukarühmadele. Vt 1. ja 42. seisukohad

36. Angelika Asper, 04.02.2025

Teie park on ilus. Niisiis, miks see maha lõigata ja järjekordne inimloodud monstrum sinna asetada? Ma küsin, sest olen hämmingus, et heade mõtete linn sellise kivi otsa praegu koperdab. Usun, et Siuru kultuurikeskuse asemel võiks ehitada rulapargi Tartu Kesklinna, sest austan rulatajaid nende hulljulguses ja nooruslikus pealehakkamises. See toob mu südamesse sooja tunde, mida suu s vaid jäljendada minu kadunud Abikaasa, kes oskas jalgadega teha trikke, mis võisid siseelundkonna rappuma panna. Jaaa, see oli võimas. Sama võimas võiks olla Tartu tsentrum, kus vuravad ringi noored ja vanad ja kobedad ning ei ehitada ühtegi Apollo kino juurde, sest nad on juudud. See on minu kiri Teile, Tartu. Lugege mu huultelt ja las linnapää kaeb ka Minu kirja, et asjast so saada. P. S. Ma ei tea, mis see Arukülatee on, aga aru teil peas küll ei ole.

Vt 1. 35. ja 42. seisukohad

Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde

Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)

37. Märt Põder, 03.02.2025

Linnavõimul kahtlemata on õigus ehitada hooneid, mida minu kui linnakodaniku või ka enamiku linnakodanikest hinnangul pole hädas vaja, mida pole vaja sellisel kujul või sellises kohas vmt jne, kuid sellega ei tohi minu arvates kahjustada oluliselt elukeskkonda, sest selle säilimisele on linnaelanikel õigustatud ootus. Uueturu 1 plaanitava kultuurikeskuse rajamisega kaob Kesklinna piirkonnast keskmisest suuremate mõõtmetega terviklik ja universaalselt ligipääsetav loodusala -- ligipääsetavuse või käidavusega kultuurikeskuse rajamist pargi asemele ju paljuski õigustataksegi! Planeeringus puuduvad tõsiseltvõetavad meetmed loodusliku puhkeala kadumise korvamiseks, sj tervikliku ala asendamine väiksemate tuunitud taimes kuga lapikestega ei asenda päriselt funktsiooni, mis suurel ligipääsetaval alal on olnud linnaelanike jaoks (alates laatadest ja spordipidudest kuni Autovabaduse pst üritusteni, unustamata ka funktsiooni igapäevase loodusalana, kuhu astuda kõrvale hedast liiklusest ja inimsummast). Lisaks sellele ei paista detailplaneeringu ja keskkonnamõju tasakaalustavate meetmete seletustest, kuidas korvatakse puude mahavõtmine, sest asendamiseks on märgitud ainult väiksem osa puudest, kuid ülejäänud puude asendamine on jäetud lah seks või on need ilma põhjenduseta määratud likvideerimisele. Ka pole asendatavate puude puhul selgitatud, kuidas ja mis aja jooksul võiks need kasvada nii suureks, et võiks praeguste täiseas pargipuude pakutavat hüve reaalselt asendada ja kuidas korvatakse linnaelanikele kaotatud hüve puude kasvamise ajaks, mis eeldatavas võtab 2-3 inimpõlve. Minu e epanek on need puudused detailplaneeringus parandada ja leida viis kogu kaotatava pargiala ja kõigi eemaldatavate puude korvamiseks. Seejuures on juba praegu haljas- ja puhke- ning virgestusalade pindala Kesklinna elaniku kohta langenud 40m² piirile, mida rohealade planeerimisjuhend peab absoluutseks miinimumiks. Kui võ a lisaks arvesse alade paiknemist, ligipääsetavust

Vt 18. 22. ja 42. seisukohad Planeeritud puude liigid ja nõuded is kutele pannakse paika ehitusprojek faasis. Erinevate puude liigid on erineva kasvukiirusega, suurt rolli mängib ka e evalmistatud kasvupinnas. Uute is kute nõuded tulevad standardist EVS 939-2:2020 Pui aimed haljastuses. Rohe- ja puhkealasid on (aluseks üldplaneering) 43 m² kesklinna elaniku kohta (kuni 300 meetrit elukohast, ligikaudu 5 minu tee jalgsi), seejuures on arvestatud Uueturu tn 1 krundist poole suurusega.

Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde

Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)

(nt Toomemägi pole universaalselt ligipääsetav) ja tegelikku koormust Kesklinna rohealadele kaasates mi e-elanikud, on nende hulk ilmselt juba ammu allpool soovitatud miinimumi. Detailplaneeringus pole neid nega ivseid elukeskkonna muutusi ilmutatud kujul välja toodud ja pole toodud välja ka allesjääva tervikliku pargipinna pindala, mis paistab langevat alla 10 000m² piiri, mis tähendab Keskpargi välja langemist ülelinnalise puhkeala staatusest. Linna kõige käidavama kergliiklusmagistraali kõrval on Keskpargil aga fak liselt ülelinnaline tähendus ja tähtsus -- ka sellele funktsioonile ei näe planeering e e asendust ei vahetul planeeringualal ega linnakeskuses laiemalt, mida võib ilmselt lugeda tegemajätmiseks varasemas planeerimisfaasis, kus sarnaseid e epanekuid samu teh .

Planeeringuga määratud suurim lubatud ehi sealune pind Uueturu tn 1 krundil on 10 666 m² ning säilib pargialast vähemalt 10 667 m². Arvestades, et ala seotakse jõe-äärse puhkealaga, lisatakse haljastust Vabaduse puiesteele, parandatakse jalakäijate ja jalgra aga liikumise võimalusi ning kitsendatakse sõiduteed, muutub rohe- ja puhkeala pigem kvaliteetsemaks ülelinnaliseks puhkealaks võrreldes tänasega.

38. Aivar Georg, Riina Georg,Tiiu-Liia Knaps, Udo Knaps, 03.02.2025

Kuigi kultuurikeskus on vajalik, ei nõustu me selle asukohaga Tartu Keskpargis. Kultuurikeskusele on võimalik leida linnas sobivam asukoht, ka kesklinnas leidub teisi koh ja neid on pargi säilitamise pooldajate poolt korduvalt pakutud. Miks ei otsi KOV lahendust kultuurihoonele uue asukoha näol ja miks ikkagi ei väärtusta otsustajad Keskparki? Kas on mängus ärihuvid, et kuna ärihoonet parki mingi põhjandusega ei saaks lubada, hoitakse muud alterna ivsed kohad ärihoonetele, sest neis pole parki ees. Kas parki lõhkuda võib siis kultuurihoone? Keskkonnamõju strateegilne hindamine on kahetsusväärselt deklara ivne ja eksitavalt op mistlik. Vaatamata KSH järeldustele siiski vana kõrghaljastusega roheala vähendamine ja osaline uushaljastus ei paranda linnas elukeskkonna kvalitee . Ka samas mahus noored puud ei asendaks vana, pikka aega samal kohal kasvanud ja kujunenud haljastust... Kokkuvõ es oleme täielikult vastu detailplaneeringule kultuurihoone sobimatu asukoha pärast. Asukoht lõhuks pargi, raiudes sellest suure

Vt 1. ja 42. seisukohad Täiendavate teadlaste arvamuste järele ei ole vajadust, kuna planeeringu koostamisel on olnud kaasatud erinevad oma ala

ppspetsialis d ja eksperdid ning lahenduse väljatöötamisel tuginetud erinevatele uuringutele (leitavad kodulehel). Planeeritavast lahendusest tulenevad nega ivsed mõjud on hinnatud ja leevendavad meetmed välja toodud detailplaneeringu KSH koostajate poolt.

Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde

Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)

osa ja asendades mahuka hoonega. Kultuurihoonet ei saa rajada kauni ja erilise roheala kahjustamise hinnaga. Küsige palun ka teadlaste arvamust, KSH eksperdid töötlevad ja tõlgendavad vaid olemasolevaid andmeid. KSH eksperdid pole ise uuringuid ja eksper ise pädevad tegema (hädavajadusel tellivad uuringuid looduseksper delt, kuid pigem ei telligi). KSH lähtub tellija ideedest ja kallutatud, mis ei ole kahjuks erandlik olukord.

39. Janek Maat, MTÜ Päästame Tartu Keskpargi, 03.02.2025

1. Detailplaneeringusse lisada „ Lisa 6“ alla viide dokumendile, mis tõendab, et Tartu linn on kaalunud ja analüüsinud erinevaid asukoh suuremahulise ühiskondliku hoone (kultuurikeskuse) püs tamiseks ja Uueturu 1 krunt on osutunud analüüsi tulemusel parimaks valikuks. 2. Detailplaneeringusse lisada „ Lisa 6“ alla viide dokumendile, mis tõendab, et Tartu linn on kaalunud ja analüüsinud Uueturu 1 krundi sihtotstarve osakaalu ja analüüsi tulemusel parimaks ostunud osakaalud 50% haljasala maa, 50% kultuuriasutuse maa. 3. Detailplaneeringusse lisada rahvaküsitluse korraldamise nõue pargi arvelt suuremahulise hoone ehitamise kohta, toetudes kohaliku omavalitsuse korralduse seadusel §2 lg2 p2. 4. Detailplaneeringust ei nähtu, et Uueturu 1 krundile on koostatud hoone mahu- ja paigutuseanalüüs, selgitamaks välja parki sobiv hoone maht ning tagamaks pargi ja kõrghaljastuse maksimaalne säilumine ja et tagada Tartu linnapea Urmas Klaasi avalikkusele antud lubaduse täitmine, et planeeritav hoone sobitub mahult parki ja

Mi e arvestada 39.1, 2, 3. Asukohakaalutlused on tehtud üldplaneeringu koostamise käigus. Vt 1. ja 42. seisukohad Detailplaneeringu koostamisel lähtutakse planeerimisseadusest (PlanS). Kaasamine toimub vastavalt PlanS-le, mis ei näe e e rahvahääletuse korraldamist ehitusõiguse määramisel, vaid menetluskorra, mille kohaselt maa omanikul on õigus teostada oma omandiõigust ja kõikidel isikutel on võimalus avaldada sellel kohta oma arvamus. Ruumiline planeerimine on kohaliku omavalitsuse pädevuses. Tartu Linnavolikogu on valitud rahva poolt hääletustulemuste alusel. Tartu Linnavolikogu kehtestas Tartu linna üldplaneeringu 07. oktoobri 2021. a otsusega nr 373. Üldplaneering on keh v ja siduv õigusakt. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Uueturu tn 1 krundile on üldplaneeringuga seatud eesmärgiks kesklinna toimimist tugevalt kujundava dominandi- kultuurikeskuse ehitamine. 39.4. Südalinna kultuurikeskuse ruumiprogramm ehk suurus on väljatöötatud koos sinna kolivate asutuste (linnaraamatukogu ja kuns muuseum) ja eksper dega (sündmuskeskus jms). Hoone peab vastama nimetatud asutuste vajadustele ja see seab mahule

Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde

Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)

planeeritavat hoonet ei ehitata pargi asemele ja kõrghaljastust ei puututa. Tellida detailplaneeringu lisana Uueturu 1 krundile hoone mahu- ja paigutuseanalüüs. Ning seada hoone mahu- ja paigutuseanalüüsi tulemused arhitektuuri ja ehituslikeks

ngimusteks (sh. hoone suurimad lubatud ehitsealused pinnad).

5. Detailplaneeringu joonisel näidata maa-aluse osa välisseina kontuur arhitektuurivõistluse võidutöö baasil.

oma piirangud. Leitud on op maalne lahendus. Vt lisaks 33. seisukohad. Hoone täpsem kuju ja arhitektuurne lahendus on leitud rahvusvahelise arhitektuurivõistlusega, kus võidutöö väljavalimisel osalesid erinevate alade eksperdid ning mis kvalifitseerub soovitud analüüsiks. Žürii leidis, et võidutöö on teistest töödest selgelt eristuv ja terviklikult läbimõeldud arhitektuurilahendus. Hoone on väga tugeva linnaehitusliku kontseptsiooniga, viidates uue väljaku- ruumiga tundlikult siin paiknenud turuplatsile, hoides selle kaudu koha ajaloolist mälu. Lahendus arvestab uue kultuurikeskuse hoone kui laiema kultuurielu võimestaja ja linnaruumis uue sümbolhoone rolli kandmisega, luues Emajõe poole efektse peasissepääsu, mis koos avaliku väljakuga kulgeb katkematu jalakäijate ruumina üle Vabaduse puiestee kuni jõeni. Väliruumi kontseptsioon on põhjalik ja tasakaalustatud, täites kõiki olulisi eesmärke nii elurikkuse kui ka linnaruumi funktsionaalse kasutuse seisukohast. Hoone arvestab inimese mõõtmega ruumis, sulandudes igal küljel häs ümbritseva linnaruumiga ning ak veerides tänavaruumi mitmete sissepääsudega. Zürii kaalus kõiki asjaolusid, võistluse lähteülesande koostas linnavalitsus, tuginedes uuringutele (leitavad kodulehel). Võistlusülesanne tugines volikogus kinnitatud DP algatamisele, sh muinsuskaitse eri ngimustele, ja ÜP-le. Hoone asukoht ja ehitusjooned on määratud muinsuskaitse eri ngimustega, arvestades ajaloolist hoonete paigutust. Hoone asukoha valikul on arvetatud mh asjaoluga, et pargiala säiliks võimalikult kompaktsena. 39.5. Joonisel on näidatud maa-alune hoonestusala, mille sisse jääb projekteeritav maa-aluse osa kontuur, mille eraldi planeeringu joonisel väljatoomine ei ole põhjendatud, sest erinevalt maapealsest kontuurist ei ole sel ruumilist mõju.

Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde

Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)

6. Detailplaneeringu joonisel näidata kontuurjoonena hoone maa- aluste osade ehitamiseks vajaliku sulundseina ligikaudne asukoht arhitektuurivõistluse võidutöö baasil. Esitada tabelina tekkiva suletud või mõ eliselt suletud alade pindalad krundipõhiselt ja arvutada vastavad osakaalud krundi pindalast. 7. Detailplaneeringu juurde lisada Ees Kaitseväe, Kaitseliidu, Kaitseväe Akadeemia ja muude oluliste organisatsioonide kooskõlastatud graafiline materjal, 3d visauliseeringud ja animatsioon, mis näitab ja tõestab, et kitseneval Vabaduse puiesteel on võimalik läbi viia esinduslikke aastapäevaparaade ja muid üritusi. 8. Detailplaneeringus esitada krundipõhiselt haljastusprotsendid ja esitada võrdlustabelina „Olemasolev ja DP järgne“. 9. Detailplaneeringus esitada krundipõhiselt tabelina likvideeritavate ja istutavate puude arv. 10. Detailplaneeringus esitada likvideeritavate puude ja põõsaste kohta asendusistutuse arvutus. Vajaduse korral järgid asendusistutuse arvutuse puhul teiste omavalitsuste prak ka nt. Tallinn. 11. Detailplaneeringus mi e määrata kohustuslikku ehitusjoont, kuna see ei võimalda järgida keskkonnmõjude strateegilise hindamise e epanekuid ja soovitusi olemasoleva väärtusliku kompaktse haljastuse säilitamisel. Antud detailplaneeringu lahendus sunnib maha võtma suurel hulgal kõrghaljastust.

39.6. Sulundseina asukoht on projekteerimisel ja ehitamisel lahendatav ülesanne, mi e detailplaneeringus. 39.7. Detailplaneering on kooskõlastatud vastavalt planeerimisseadusele ja Vabariigi Valitsuse määrusele Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused . 39.8, 9, 10. Detailplaneeringus on määratud Uueturu tn 1 krundil suurim lubatud ehi sealune pind ja vajadus säilitada vähemalt 50% ulatuses pargiala, st et krundi haljastuse protsent on vähemalt 50. Haljastuse hulka loetakse üldplaneeringukohaselt ka jalgteed, mänguväljakud jms. Vabaduse pst 1c krundi osas on määratud ngimus, et kuni 1/3 ehituskeeluvööndi vähendamise alast (v-a kalda-äärne 5 m laiune ala) võib olla kaetud tehispindadega. Vabaduse pst 1a krundil, Uueturu tänav T1 ja Küüni tn T1 krundil (tee maal ega parkimisehi se maal) haljastus ngimusi ei määrata, kuid tänavad liigendatakse tänavahaljastusega, st võrreldes olemasoleva olukorraga lisandub haljastus. Planeeringus on toodud ka planeeritud lahenduse kohane ülevaade ja võrdlus olemasoleva olukorraga puude ja infiltreeruva pinnase osas. Projekteerimisel andmed täpsustuvad. Täiendavad asendusistutuse asukohad, põhimõ ed ja proportsioonid otsustatakse eraldiseisvalt käesolevast detailplaneeringust. 39.11. Kohustuslik ehitusjoon on määratud muinsuskaitse eri ngimustega, arvestades ajaloolist hoonete paigutust. Hoone asukoha valikul on arvestatud muuhulgas asjaoluga, et pargiala säiliks võimalikult kompaktsena.

Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde

Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)

12. Detailplaneeringus esitada parema informa ivsue saamiseks krundipõhiselt ehi sealused pinnad arhitektuurivõistluse võidutöö baasil. 13. Detailplaneeringus lisada „Ehitse ehituslikud, arhitektuurilised ja kujunduslikud ngimused „ alla nõue, et mi e planeerida Tartu Kuns muuseumi ruume -1. korrusele. See nõue tagab Tartu Kuns muuseumile väärika asukoha hoone maapealsetel korrustel, välistab kuns muuseumi uputuse riski suure vihmasaju ja halbade asjaolude kokku langemise korral ning tagab ka Tartu linnapea Urmas Klaasi avalikkusele antud lubaduse täitmise, et rahvusvahelistele nõutele vastavad näituseruumid saavad olema planeeritava kultuurikeskuse 1. korrusel. 14. Detailplaneeringus lisada „Ehi se ehituslikud, arhitektuurilised ja kujunduslikud ngimused „ alla nõue, et planeeritava kultuurikeskuse ehitamisel ei tohi kasutada agressorriikide ja sanktsioneeritud e evõtete ehitusmaterjale ja muid tooteid. Ehitusmaterjalide ja muude toodete päritolu peab olema tõendatud. 15. “Kesklinna pargi seisundi, elurikkuse ja ökoloogilise sidususe analüüsis“ on esile tõstetu Uueturu 1 ja lähiala olemasolevat olukorda, kus haljastus osakaal on 40% ja hoonestus ja kõvaka ega ala on kokku 60%. Detailplaneeringust selgub, et kogu alal haljastuse osakaal hoopiski vähenenb ja langeb 37.6% peale. Avalikkusele lubatud eesmärk on olnud, et olemasolev olukord muudetakse paremaks. Detailplaneeringus määrata kogu ala haljastuse osakaal 60% ja hoonestus ja kõvaka ega ala osakaaluks 40%. Juhime tähelepanu, et katusehaljastus ei lähe haljastuse osakaalu arvutuses arvesse, kuna see ei ole infiltreeruv pinnas.

39.12. Krun dele kavandatud ehitusõigus on planeeringu põhijoonisel kajastatud. 39.13. Vastavalt PlanS ei ole detailplaneeringu ülesanne hoone siselahenduste määramine. Kuns muuseumi asukoht hoones määratakse projekteerimisel koostöös Kuns muuseumiga. 39.14. Vastavalt PlanS ei ole detailplaneeringu ülesanne ehitusmaterjalide täpne välja toomine ega ka tootjate/edasimüüjate nimetamine. Sanktsioneeritud e evõ ed määrab vabariigi valitsus ja nendest lähtutakse ehitushanke korraldamisel. 39.15. Kogu planeeringuala puhul on tegemist alaga, mis hõlmab ka väljakujunenud taristut (sh Vabaduse pst ja Uueturu tn), mida ei likvideerita käesoleva planeeringuga. Eeltoodule tuginedes ei ole proportsioon 60% haljastus, 40% hoonestus ja kõvakate antud asukohas põhjendatud ega tulene ühestki õigusak st. Vastavalt üldplaneeringule on roheala peamiselt puhkamiseks ja virgestuseks mõeldud, avalikult kasutatav, loodusliku maa, pargi, parkmetsa või muu vastava maakasutuse juhtotstarbega maa-ala, kuhu on lubatud väiksemahuliste puhkeotstarbeliste ehitste püs tamine. Krundi haljastuse hulka loetakse ka mänguväljakud ja jalgtee ning muud välipuhkust võimaldavad raja sed. Detailplaneeringus on arvestatud üldplaneeringukohaseid nõudeid, tagatud on 50% ulatuses pargiala säilimine ja selle rekonstrueerimine Uueturu tn 1 krundil.

Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde

Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)

16. Detailplaneeringusse lisada rahvaküsitluse korraldamise nõue planeeritava hoone fassaadi värvilahenduse kohta, toetudes kohaliku omavalitsuse korralduse seadusel §2 lg2 p2. Linnaelanikud on väga tundlikud hallide, mustada ja muude tumedate värvitoonide suhtes. 17. Detailplaneeringust ei nähtu meetmeid, mis vähendaksid Uueturu ja Küüni tänavate ristumisalas esineva soojussaare mõju. 18. Detailplaneeringust ei nähtu meetmeid, mis looksid sidusa rohekoridori Uueturu pargi ja Emajõe äärse rohekoridoriga. 19. Lisada detailplaneeringusse evakuatsiooniskeemid varjendist, mis selgitaks välja hoone maapealsest osast sõltumatute väljapääsukohtade vajaduse. 20. Detailplaneeringus näha e e Uueturu tänava T1 hoonete suurima lubatud maa-aluse ehi sealuse pinnana 2000 m2, mis võimaldaks maa all rajada parkla 2 tasandil. 21. Detailplaneeringus näha e e Uueturu tänava T1 hoonete suurima lubatud maapealse ehi sealuse pinnana ~500 m2, mis võimaldaks panduse kohale ehitada katuse väl maks maa-aluste korruste üleujutuse riski suurte vihmasadude korral. 22. Kaaluda maa-aluste Uueturu tänava T1 ja Vabaduse puiestee 1a maa-aluste parklate ühendamisvõimaluse loomist.

Arvestades, et planeeringuala tänavatele lisatakse haljastust, sõiduteede ala väheneb ning säiliv pargiala muudetakse liigirikkamaks, võib eeldada, et olukord muutub paremaks. E epanekus viidatud töös on muu hulgas toodud, et haljaskatus aitab leevendada pinnakatmise mõjusid, puhverdada sademeve , suurendada rekrea ivset mõju ning parandada elurikkuse seisundit. Mida liigi- ja õiterohkem on haljaskatus, seda parem: haljaskatused saavad pakkuda elupaika ja toitumiskohta mitmetele putukarühmadele. 39.16. Planeeringuga ei määrata hoone fassaadi värvust. Projekteerimisel on kavas kasutada fassaadimaterjalina puitu, mis ajas võimalikult kaua kestab, selle värv aja jooksul muutub. Arhitektuurne lahendus on projekteerimise küsimus ja see luuakse ja valitakse vastava kvalifikatsiooniga eksper de poolt. 39.17, 18. Vabaduse pst muudetakse kitsamaks, tänavale kavandatakse kõrghaljastus, ka Uueturu tänavale kavandatakse haljastust, täpne lahendus selgub projekteerimisel. 39.19. See on projekteerimise küsimus - planeeringus ei saa sellist tehnilist detaili määrata. 39.20. Linna hinnangul on planeeritu piisav. Planeeringu elluviimisel parkimiskohtade arv piirkonnas kokkuvõ es suureneb ligikaudu 100 koha võrra. 39.21 Arvestada, täiendada seletuskirja ja sätestada Rambi peale on lubatud rajada katus (ehi sealuse pindalaga kuni 500m2) mis võib olla astmes k või tribüün koos katusega (kõrgus maapinnast ca 6m). 39.22. Ühendust pakutakse võimaliku turuhoone parkla aluse parklaga, kuid see ei ole võimalik, sest eeldaks tunnelkollektoriga ristumist, mis aga tuleb säilitada.

Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde

Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)

23. Detailplaneeringusse lisada „Müra-, vibratsiooni- ja muud keskkonna ngimused“ alla aju se ohutuspiirdeaia minimaalne kõrgus ja läbipaistvustegur, mis tagab langetatava kõrghaljastuse varjamise, et linna elanikkonna traumeerimine oleks välditud (sh. naaberhoonete kõrgematelt korrustelt).

39.23. Aju se ohutuspiirdeaia minimaalne kõrgus ja läbipaistvustegur ei ole detailplaneeringu küsimus.

40. Mar n Menert, 03.02.2025

Tartu linn on kasutanud südalinna kavandatava kultuurikeskuse (SÜKU) teemalises retoorikas väljendit „parki ehitamine”. Seda mõistame kui sobitamist pargi olemasoleva miljööga. Praegune võidutöö on tähenduslikult midagi muud – pigem pargi muutmine haljastuselemente sisaldavaks tehnogeenseks alaks. Käesoleva e epaneku lisas Joonisel 1 on toodud mõõtkavas 1:2500 võrdlus Tartus asuva Keskpargi ja Bonnis (linn Saksamaal) paikneva Hofgarten’i vahel (kaardiandmed: OpenStreetMap). Kaardil märkame Hofgarten’i servas ris kujulist hoonet, mis täidab raamatukogu ja kuns muuseumi funktsiooni – täpselt sedasama, mis ootused on Tartu linn seadnud SÜKU-le. Hofgarten’i kuns -raamatukoguhoone puhul on võimalik ausalt väita, et see on „ehitatud parki”, „asub pargis” või „sobitub pargiga”. Märkame geomeetrilist harmooniat, et hoone asub pargi keskteljel ja on pööratud vaatega pargi keskosa suunas. Samu on pargi serva oskuslikult projekteeritud mänguplats. SÜKU võistlustööde hulgas leidub samu töö, mis arvestab Keskpargi praeguse geomeetriaga – järgib pargi diagonaale ja Uueturu tänava poolset serva. Kirjeldatud lahenduse eelis on samu asjaolu, et park jääks päris pargiks edasi, sest peale Uueturu tänava kahe puuderivi jääksid ülejäänud pargi topeltalleed terviklikuks. Palun Tartu linnal jõuda selgusele järgmistes küsimustes: (1) Keskpargi ehituslikku ja muinsusväärtust ei määra vaid üks sajanditagune hoonestuse joon – park oma praeguses vormis on sama täh s arhitektuurne tervik. Täpselt sellise geomeetriaga, nagu see paistab lennukilt, pargis jalutades või piknikul viibides. Suurema osa pargi praegusest taristust täidavad heas seisundis vanad pärnad,

Mi e arvestada Olemasolev park ei ole geomeetriline tervik, vaid linnaarhitekt Ma euse kiiruga tehtud asendusplaan eesmärgiga säästa ala nõukogudeaegsetest koledatest hoonetest ja oodata õiget aega väärika objek rajamiseks. Puuduvad andmed, et pargi ehituseks oleks üldse projek gi tehtud, rääkimata arhitektuurse ansambli kavandamisest. Park kujunda kvartali piirjoonte puuridadega tähistusena ja nende vahele diagonaalsete käiguteede rajamisega. Pargil on kahtlemata oma lugu, kuid ajaveetmiskohana ega elurikkuse seisukohast ei ole praegune olukord hea ning vajab seetõ u niikuinii muutmist. Täpne läbikaevatav ala selgub projekteerimisel. Haljastuse rajamisel, säilitamisel või asendamisel tagatakse standardikohased nõuded kasvu ngimustele. Detailplaneeringus on näidatud maa-alune hoonestusala, mille piires on lubatud kaevata hoone jaoks sügavam auk. Samu võib kaevetöid teostada mujal, näiteks tehnovõrkude paigaldamiseks, kuid kaevetööde teostamisel, samu muul ehitustegevusel või ka kasutamisel tuleb tagada, et säilitamiseks määratud puud ei saa kahjustada. Planeeritud on säilitada puud, mis ei jää ehitusele e e. Linn on oma ruumilise, sh kesklinna arengu üldisemate suundumuste määratlemisel lähtunud muu hulgas üleriigilises planeeringus Ees 2030+ toodust, kus on rõhutatud linnade planeerimisel nende kompaktsuse säilitamise ja sisestruktuuride

hendamise vajadust. Samu arvestab linn Tartumaa maakonnaplaneeringu põhimõ eid, kus rõhutatakse Tartu linnakeskuse regionaalset tähtsust. Üldplaneeringuga

Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde

Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)

mis loovad täpselt õige pargimiljöö koos kahe avara piknikualaga. Kui ütleme, et lisame sellesse midagi, nt hoone, peaksime tagama, et olemasolev ansambel ei muutuks tundmatuseni. Eeskujulik toimiv näide on Hofgarten’i park. (2) Sõltumata valitud arhitektuursest lahendusest tuleb kodanikele edastada joonised, mis näitaksid läbikaevatava ala maksimaalset piiri – just selle järgi on võimalik järeldada, mitu pargis kasvavat puud jäävad püsivamalt kasvama peale ehituse lõppu, mi e ei kuiva ära juba järgmisel aastal. Lahendus, kus juurtele mõeldud ruumala vähendatakse ja hiljem kärbitakse võra, pole samu aus inimeste suhtes, kelle jaoks kõnealuse maa-ala sihtotstarve on park. (3) Vajame mõ emustri muutust linnaplaneerimises. Uute hoonete planeerimisel tuleb ka olemasolevate vanade tervete puudega arvestada kui linna täisväärtusliku osaga. Tänane prak ka on arhitek de seas paraku see, et puud saab ala eemaldada ja uutega asendada. See ei peegelda mi e kuidagi austust looduse vastu ega taoliste arhitek de arusaama inimese rollist looduse osana.

rõhutatakse kesklinna eelisarengut, selle hendamist ja keskusfunktsioonide osakaalu ning kvaliteedi tõstmist. Rõhutatakse muu hulgas ka kesklinna tähtsust ak ivse kultuurielu toimumiskohana. Tartu linna morfoloogia – linnaruumi kompaktne kuju – annab väga tugevaid eelised jätkusuutliku ning säästva arengu põhimõtetest lähtuva linnaruumi kujundamisele. Haljasala vähenemine, mida kompenseeritakse haljastuse kvaliteedile täiendava tähelepanu pööramisega ja tänavahaljastuse lisamisega, on vaid üks komponent mõjudespektri tervikpildis, mis ei saa olla ainukeseks aluseks strateegilise otsuse langetamisel. Selgitame, et linn on koostöös spetsialis de ja kodanikega kaalunud erinevaid võimalikke viise kesklinna elavdamiseks ning tugeva linnasüdame arendamiseks koos rohealade elurikkuse suurendamisega. Uueturu tn 1 kinnistule on üldplaneeringu järgi e e nähtud rajada kultuurikeskus. Kultuurikeskuse näol on tegemist olulise kultuurihoonega, kuhu kavandatakse kaasaegsed võimalused Tartu linnaraamatukogule ja Tartu kuns muuseumile. Täiendavalt on hoonesse e e nähtud ruumid erinevateks üritusteks ja vaba aja tegevusteks. Selleks, et tagada parim kä esaadavus niivõrd olulisele asutusele ning tugevdada kesklinna tervikuna, on Uueturu tn 1 kinnistu parim võimalik koht kultuurikeskuse rajamiseks. Linn on juba enne detailplaneeringu koostamist liigilt kõrgema üldplaneeringuga kaalunud alterna ivseid asukoh , kuid veendunult otsustanud, et Uueturu tn 1 krundile valitud asukoht on parim ja ainuvõimalik. Linn rõhutab, et valitud asukohta kavandatud hoone seob ajaloolist ja uut kesklinna nii ruumiliselt kui funktsionaalselt ühtselt toimivaks organismiks, asub jalakäigusuundade ristumisel ja on seega parim asukoht aastaringselt toimiva kultuurisündmuste ja kultuurile suunatud vaba aja veetmise asukohana. Detailplaneering on likvideeritava haljastuse kompensatsiooniks e e näinud meetmed elurikkama haljastuse kavandamiseks, muutnud Vabaduse pst meeldivaks

Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde

Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)

avaliku ruumi osaks ning tugevdanud sidusat linnaruumi Emajõe ja Küüni tn vahelisel alal. Toome täiendavalt esile, et juba kesklinna üldplaneeringu keskkonnamõju hindamise aruandes tunnustatakse üldplaneeringu peamist eesmärki, milleks on kesklinna elavana hoidmine, mis võimaldab linnaruumi jätkusuutlikku kasutust ja eeldab nii funktsionaalset kui ka hoonestuslikku hendamist. Tartu linnaplaneerimises võimalusel ala eelistatakse olemasoleva kõrghaljastuse säilitamist uuega asendamisele.

41. Vambola Tiik, 03.02.2025

Et paremini mõista alljärgnevat, pean vajalikuks formuleerida oma seisukoha “rohelise mô eviisi” asjus. Minu jaoks tähendab “roheline mõ eviis” mi e ilm ngimata faunat ja floorat, vaid täna tehtavaid jätkusuutlikke otsuseid, mille eest on tänulikud meie lapsed ja lapselapsed. Igasugune puude loendamine, mõistega “ elurikkus” manipuleerimine ja “rohelise religiooni” pealesurumine pole jätkusuutlik tulevikku suunatud tegevus, vaid marginaalide banaalne populism. Minu e epanekud SIURU detailplaneeringu asjus: 1. Kesklinna park tuleks täies ümber kujundada südalinna puhke- ja meelelahutusalaks. Laste tegevused, spordiga tegelemised ja kontserdid elik kõik need tegevused, mida imiteeri “Autovabaduse puiesteel”, võiksid üle kanduda endisesse Kesklinna parki. Kui kõik vajalik pakitud, tuleks lisada sinna sobiv haljastus, mi e aga vastupidi. Mõistan, et see võib esialgu vastuseisu tekitada, kuid uskuge, kümne aasta pärast on kõik juba häs ja 50 aasta pärast ollakse tänastele otsustajatele tänulikud. 2. SIURU jõepoolne konsool tuleks konstruktsiooniliselt muuta nii (kaotada vahepos d), et selle alla saaks paigaldada korraliku lava ja lae külge vajalikud fermid valgustuse ja helitehnika tarbeks.

Esitatud e epanekud on edastatud projekteerijatele 41.1. Planeeringu koostamisel on otsitud tasakaalu roheala kui ka linnaruumi funktsionaalse kasutuse seisukohast. Vähemalt pool pargist säilib ja rekonstrueeritakse koos hoone kavandamisega terviklikuks avalikuks ruumiks, mis seotakse jõeäärse puhkealaga, väljaku ja astmes kuga kuni jõeni. Pargialale on kavandatud jalgteed ja puhkealad, mängualad ja atraktsioonid erinevatele vanusegruppidele jm. Planeeritud lahendus võimaldab ka edaspidi alal üritusi korraldada ning loob selleks kaasaegsed ja mitmekesised eeldused, seejuures on kavas rajada Siuru ja Emajõe vahele väljak, kuhu on võimalik vajadusel paigaldada lava ja istekohad jms.  Projekteerimisel tehakse parim, et ala kvaliteet paraneks 41.2. Vastavalt PlanS ei ole detailplaneeringu ülesanne hoone konstruktsiooniliste lahenduste määramine. Detailplaneeringus ei määrata ehitusdetaile.

Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde

Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)

Seda selleks, et poleks vaja kontserditeks ehitada kogu lavaauku/katust, vaid see tekiks konsoolist endast. See suunaga jõe poole plats oleks parim seni nii populaarsete suvekontserdite korraldamise alaks, mida ei tohiks siis ka liigselt koormata haljastusega. Kaasnev võimalus võiks olla lava sama konsooli alla, aga suunaga juba piki Vabaduse puiesteed. Ülioluline on tekitada ehi sega võimalikult palju funktsioone ja lahendusi. 3. SIURU ehituseks tuleks kasutada sellesse linna sobivaid ja tänapäevaseid ehitusmaterjale. Taaskord tuleks jä a see tarbetu populism ja justkui pargipuude mahavõtmise kompenseerimine puitehitusmaterjalidega - miks ennast niimoodi pe a. Kui on otsused tehtud, siis tuleb nad parimal moel ka ellu viia ja “tare - tarekest“ kesklinna kindlas vaja pole!

41.3. Ehituseks kasutatakse tänapäevaseid materjale, fassaad tuleb puidust, tarekest ei tule.

42. MTÜ Roheline Pärnumaa ja Päästame Ees Metsad MTÜ, 03.02.2025

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Tartu linna kodulehel nimetatud: ehitusõiguse määramist Uueturu tn 1 krundile kultuurikeskuse Siuru rajamiseks ning kogu planeeringuala kvaliteetseks ja inimsõbralikuks avalikuks ruumiks muutmine. MTÜ-de Roheline Pärnumaa ja Päästame Ees Metsad hinnangul on tegemist eksitava väitega, kvaliteetse ja inimsõbraliku keskkonna määrab linnas ära just rohealade rohkus ja kvaliteet, mi e pargi lõhkumine ja enamuse pargist asendamine suurehi sega, tehiskeskonnaga. Ka planeeritav uushaljastuse osa ei asenda vana ökospsteemi ja selle teenuseid. MTÜ-d Roheline Pärnumaa ja on täielikult vastu tänapäeval sobimatule, ajast maha jäänud planeeringule, kus soovitakse Tartu Keskparki ehitada kultuurikeskust: h ps://tartu.ee/et/kultuurikeskuplaneering Kultuurikeskusele sobivaks kohaks on küll kesklinn, kuid arvestada tuleb samu sellega, et linna olemasolevaid rohealasid on vaja hoida. Leida tuleb alterna ivseid asukoh kultuurikeksuse rajamiseks, varasemalt on neist ju u olnud, kui kogu üle 5000 allkirja Keskpargi säilitamise kaitseks. Alterna ivid on olemas.

Mi e arvestada Ei saa väita, et kvaliteetne ja inimsõbralik linn tähendab vaid rohealasid. Linn on oma ruumilise, sh kesklinna arengu üldisemate suundumuste määratlemisel lähtunud muu hulgas üleriigilises planeeringus Ees 2030+ toodust, kus on rõhutatud linnade planeerimisel nende kompaktsuse säilitamise ja sisestruktuuride hendamise vajadust. Samu arvestab linn Tartumaa maakonnaplaneeringu põhimõ eid, kus rõhutatakse Tartu linnakeskuse regionaalset tähtsust. Üldplaneeringuga rõhutatakse kesklinna eelisarengut, selle hendamist ja keskusfunktsioonide osakaalu ning kvaliteedi tõstmist. Rõhutatakse muu hulgas ka kesklinna tähtsust ak ivse kultuurielu toimumiskohana. Tartu linna morfoloogia – linnaruumi kompaktne kuju – annab väga tugevaid eelised jätkusuutliku ning säästva arengu põhimõtetest lähtuva linnaruumi kujundamisele. Haljasalade vähenemine, mida kompenseeritakse linnahaljastuse kvaliteedile täiendava tähelepanu pööramisega, on vaid üks komponent mõjudespektri tervikpildis, mis ei saa olla ainukeseks aluseks strateegilise otsuse langetamisel. Ka Tartu

Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde

Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)

Tuletame meelde, et üle 5000 tartlase on veendunud, et Keskparki veel ühe Kaubamaja mõõdus hoone ehitamine on halb mõte. Heade mõtete linnale iseomast looduslähedast elukeskkonda tuleb hinnata ja väärindada — ning mi e mingil juhul vähendada. Tasuks mõelda kultuuri tähendusele ja kultuurikeskuse tähendusele, kas see saab olla kultuurikeskus, mis ehitatakse looduskultuuri hävitamise hinnaga. Fred Jüssi on öelnud (h ps://kultuur.pos mees.ee/8145739/fred- jussi-1935-2024-kuus-kaunist-motet-filmist-fred-jussi-olemise-ilu): «Ühe maa või rahva kultuuritaseme üle võib väga palju otsustada selle järgi, kuivõrd ta hoolib oma loodusväärtustest. Kui palju ta neile tähelepanu pöörab, kui uuritud need on, kui tuntud need on - ma mõtlen loodusväärtusi üldse - ja kui hoitud nad on. See on puhtalt kultuuri küsimus.» Kultuurikeskusele tuleb leida teine asukoht, sest Keskpark ja väärtuslik kõrghaljastus peab säilima! Väärtuslikule linna rohealale, mis säilitaks ja hoiaks ülikoolilinna südames tervislikku, saastevaba ja kliimamuutusi leevendavat elukeskkonda, selliseid väärtusi pakkuvasse parki ei tohi planeerida ehitust, mis hävitab suure hulga terveid, täiskasvanud puid, Tartu Pos mehe andmetel mi e paar puud, vaid lausa üle 90-100 puu. Pikka aega samal kohal kasvanud puudega Keskpargi looduse ökosüsteem pakub hulgaliselt linna tehiskeskkonda, saastet, kuumalaineid jne tasakaalustavaid hädavajalikke väärtusi, mida ei saa asendada. Palun tutvuge Tartu Ülikooli teaduri, maas kuükoloogi Anneli Palo seisukohaga: h ps://tartu.pos mees.ee/7692125/anneli-palo- metsaokoloogiast-tartus-selle-voimalikkusest-linnas, teadlane Anneli Palo: "Kas ülikoolilinnas rätsepal tões pole kuube ega kingsepal saabast, kuigi loodusteadusi õpetatakse siin ees keeles juba üle saja aasta? Koostamata on Euroopa Liiduga liitumisega kaasnenud arendusintensiivsust ohjeldav rohealade planeering (kohustus

maakonnaplaneering aastani 2030+ märgib, et ehkki ehitussurve on vähendanud sidusust Emajõe kallastel Tartu linnas, on barjäär ümbritsevate looduslike alade külluse tõ u tühine. Selgitame, et linn on koostöös spetsialis de ja kodanikega kaalunud erinevaid võimalikke viise kesklinna elavdamiseks ning tugeva linnasüdame arendamiseks koos rohealade elurikkuse suurendamisega. Uueturu tn 1 kinnistule on nii üldplaneeringu kui ka teiste linna arengudokumen de järgi e e nähtud rajada kultuurikeskus. Kultuurikeskuse näol on tegemist olulise kultuurihoonega, kuhu kavandatakse kaasaegsed võimalused Tartu linnaraamatukogule ja Tartu kuns muuseumile. Täiendavalt on hoonesse e e nähtud ruumid erinevateks üritusteks ja vaba aja tegevusteks. Selleks, et tagada parim kä esaadavus niivõrd olulisele asutusele ning tugevdada kesklinna tervikuna, on Uueturu tn 1 kinnistu parim võimalik koht kultuurikeskuse rajamiseks. Linn on juba enne detailplaneeringu koostamist liigilt kõrgema üldplaneeringuga kaalunud alterna ivseid asukoh , kuid veendunult otsustanud, et Uueturu tn 1 krundile valitud asukoht on parim ja ainuvõimalik. See on ka kohtus läbi vaieldud ja Tartu Halduskohtu 21. aprill 2023 otsusega nr 3-21-2678 jäi üldplaneering keskpargi osas keh ma. Linn rõhutab, et valitud asukohta kavandatud hoone seob ajaloolist ja uut kesklinna nii ruumiliselt kui funktsionaalselt ühtselt toimivaks organismiks, asub jalakäigusuundade ristumisel ja on seega parim asukoht aastaringselt toimiva kultuurisündmuste ja kultuurile suunatud vaba aja veetmise asukohana. Detailplaneering on likvideeritava haljastuse kompensatsiooniks e e näinud meetmed elurikkama haljastuse kavandamiseks, muutnud Vabaduse pst meeldivaks avaliku ruumi osaks ning tugevdanud sidusat linnaruumi Emajõe ja Küüni tn vahelisel alal. Toome täiendavalt esile, et juba kesklinna üldplaneeringu keskkonnamõju hindamise aruandes tunnustatakse üldplaneeringu peamist eesmärki, milleks on kesklinna elavana hoidmine, mis võimaldab linnaruumi

Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde

Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)

aastaks 2030) ja ilmselt peagi jõustuv akt kohustab linnu kõiki looduslikke alasid kaitsma ja üldist rohealade osakaalu suurendama. Tartul on võimalik jä a mõned klassikalised ärivead tegemata ning säilitada-kujundada atrak ivne roheline linnakeskus. Rohealad pakuvad elanikele selliseid ökoloogilisi teenuseid, mida ei tee linna e evõ ed, näiteks õhust saasteainete, tolmu ja vihmavee kinnipüüdmine, müra hajutamine, päikese- ja tuulevari, lisaks tasuta tervislik puhkus ja elamuslikkus.”

jätkusuutlikku kasutust ja eeldab nii funktsionaalset kui ka hoonestuslikku hendamist. Kuigi ka kõrghaljastus ja olemasolev park on väärtus, siis erinevate väärtuste kaalumise tulemusena on jõutud lahenduseni, mis säilitab pool olemasolevast pargist. Nõustume, et detailplaneeringu realiseerumine toob kaasa kesklinnas asuva kõrghaljastusega pargi pindala vähenemise kuni poole võrra ja pargipuude raiumine suurendab sellega kliimamuutuste mõju avaldumise riski Tartu kesklinnas. Osaliselt aitab pargi pindalalise osakaalu vähendamist kompenseerida läbimõeldud ja kvaliteetne linnahaljastus. Samas on oluline tagada linnakeskkonnas piisav haljasalade osakaal ehk pargi pindala vähenemist tuleb kompenseerida olemasolevate kõvaka ega alade vähendamisega piirkonnas, pargi kui ökosüsteemi toimimise olulise parandamise ning ka mitmesuguste rohelahenduste kasutamisega hoone projekteerimisel. Rohe- ja puhkealasid on üldplaneeringu järgi 43 m² (rohevõrgus ku planeerimisjuhendi järgi tuleks tagada 40 m²) kesklinna elaniku kohta (kuni 300 meetrit elukohast, ligikaudu 5 minu tee jalgsi), seejuures on arvestatud Uueturu tn 1 krundist poole suurusega.

43. TKM Grupp AS, 03.02.2025

TKM Kinnisvara Tartu OÜ (edaspidi Tartu Kaubamaja) teavitab, et on esitanud Tartu linnale 31.01.2025 e epanekud Uueturu tn 1 (krundi ja lähiala (Kultuurikeskus Siuru) detailplaneeringusse (edaspidi detailplaneering või DP). Tartu Kaubamaja teavitab, et kuni meie varem esitatud märkuste lahendamiseni ja jooniste valmimiseni ning kuni Tartu Kaubamaja ja Tartu linna vahel on sõlmitu eraldiseisev leping, mis reguleerib rambiga seotud projekteerimist, ehitamist ja hilisemat haldamist, jääb Tartu Kaubamaja enda seni esitatud vastuväidete juurde.

Vt seisukohad punk s 44.

44. TKM Kinnisvara

1. DP Seletuskirja leheküljel 11 asendada järgmine tekst: Uueturu tänavale on suures osas kavandatud jalakäijate ja ra urite ala, st

Arvestada osaliselt

Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde

Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)

Tartu OÜ, 31.01.2025

suurendatud on jalakäijate kasutuses olevat ruumi ja vähendatud sõidukite liikumist. Planeering võimaldab säilitada Tartu Kaubamaja teenindavad olemasolevad sisse- ja väljapääsud sõidukitele. Kultuurikeskuse teenindamiseks on planeeritud sõidukitele ramp. Ramp loob võimaluse ka kaubamajale soovi korral juurdepääsude kavandamiseks. Rambi täpne asukoht selgub projekteerimisel. Ristumine Vabaduse puiesteega on reguleeritud valgusfooriga. TKM KV sõnastuse e epanek: Uueturu tänavale on suures osas kavandatud jalakäijate ja ra urite ala, st suurendatud on jalakäijate kasutuses olevat ruumi ja vähendatud sõidukite liikumist. Kultuurikeskuse ja Tartu Kaubamaja, kuna detailplaneering toob kaasa Tartu Kaubamaja keh va detailplaneeringu liikluskorralduse muutmise vajaduse, teenindamiseks on planeeritud sõidukitele ühine ramp. Detailplaneeringuga nähakse e e nõue, millega tuleb edasise ehitusprojek koostamise käigus arvestada: Tartu Kaubamaja olemasolev -1 korrusele sissesõit tuleb asendada ning projekteerida ja ehitada Tartu Kaubamaja rambile -1 korruselt nii sisse- kui ka väljasõit detailplaneeringuga kavandatavalt Siuru rambilt. Tartu Kaubamaja 0 korrusel asuv kaubaveo sisse- ja väljasõit ning olemasolev 0 korruselt senine väljasõit sõidukitele säilitatakse. Uueturu tänav jääb avalikku kasutusse. Juhul kui Uueturu tänav (ja sellel asetsev ramp) antakse avalikust kasutusest üle erakasutusse, siis tuleb Riia tn 1 kinnistu kasuks seada servituut tagamaks tasuta ja tähtajatu sisse- ja väljapääsu Uueturu tänavalt Riia tn 1 hoonesse. Siuru rambi asukoht täpsustub projekteerimisel, seejuures tuleb arvestada ngimust, et rambi välise tarindi lähim kaugus Tartu Kaubamaja hoone Uueturu tänava poolsest välisseinast on vähemalt 7,6 meetrit. Rambi projekteerimisel tuleb arvestada, et sisse- ja väljasõidud Tartu Kaubamajja ning ristumised Siurusse liiklejatega oleksid ohutud ja mugavalt kasutatavad. Ramp ja sellega seonduv liikluskorraldus tuleb

Selgitame, et detailplaneering arvestab keh va Riia tn 1 krundi detailplaneeringu liikluskorraldusega, olemasolevate ngimuste ja väljaehitatud lahendustega, sh hoonesse sisse- ja väljapääsud. Samu on arvestatud kaubamaja olemasolevate teenindusjuurdepääsudega, sh kauba- ja prügiautode liikumisega ning joonisel on näidatud sisse- ja väljapääs parklasse ja laadimisalale. Lisaks märgime, et keh v detailplaneering ei hõlma täies ulatuses Uueturu tänav T1 krun ega määra sealset liikluskorraldust, seega ei ole õige väita, et uus planeering toob kaasa keh va planeeringuga määratud liikluskorralduse lahenduse muutmise vajaduse. Samu selgitame, et Tartu linna tänavad on üldjuhul avalikus kasutuses, nii ka Uueturu tänav. Uueturu tänav T1 krundi kasutamise sihtotstarbeks on määratud detailplaneeringuga tänava maa. Uueturu tänav jääb ka planeeringu kohaselt avalikku kasutusse. Rambi kasutamise ngimused jm projekteerimist, ehitust puudutavad korralduslikud küsimused on võimalik kokku leppida eraldi sõlmitavas lepingus ja need ei puuduta planeeringulahendust. 44.1. Arvestades, et kaubamaja soovib saada juurdepääsu läbi kavandatud rambi, täiendada seletuskirja järgmiselt: Uueturu tänavale on suures osas kavandatud jalakäijate ja ra urite ala, st suurendatud on jalakäijate kasutuses olevat ruumi ja vähendatud sõidukite liikumist. Kultuurikeskuse ja Tartu Kaubamaja teenindamiseks on planeeritud sõidukitele ühine ramp. Planeeringuga on kavandatud Kaubamaja -1 korrusele sisse- ja väljapääs läbi planeeritud rambi, mille väljaehitamise

ngimustes tuleb kokku leppida. Juhul kui väljaehitamise ngimustes kokkulepet ei saavutata, säilib -1 korrusele senine

sisse- ja väljapääs. Tartu Kaubamaja 0-korrusel asuv kaubaveo sisse- ja väljasõit ning olemasolev 0-korruselt senine väljasõit sõidukitele säilitatakse.

Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde

Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)

projekteerida vastavalt keh vatele nõuetele (EVS, Tee projekteerimise normid jne). Projekteerimisel tuleb arvestada vähemalt tasemega „hea“, „rahuldavat“ ja sellest madalamat taset väl da. Ristumine Vabaduse puiesteega on reguleeritud valgusfooriga. 2. DP Seletuskirja leheküljel 11 asuv skeem asendada skeemiga, millelt nähtub rambi lahendus, mis tagab m.h sisse- ja väljasõidud nii Tartu Kaubamajale kui ka Siurule ning rambi ja Vabaduse puiesteega ristumise põhimõ eline liiklusskeem. TKM KV e epanekud skeemi osas seoses Tartu Kaubamajaga on järgnevad:

3. Täpsustada DP Seletuskirja punk 2.6.1 lehekülgedel 16 ja 17 tehnovõrkudega seonduvat: Planeeringuala piirkond on varustatud hoonete toimimiseks vajalike tehnovõrkudega. Detailplaneeringus määratakse tehnovõrkude ja - raja ste näitlik asukoht, mida on lubatud projekteerimisel täpsustada

Kui kaubamaja saab ühenduse rambi kaudu mõlemale korrusele, siis praegustest sisse- ja väljapääsudest säilib kaubalaadimisala ja väljapääs parklast, suletakse sissepääs Uueturu tänavalt. Rambi asukoht täpsustub projekteerimisel, seejuures tuleb arvestada ngimust, et rambi välise tarindi lähim kaugus Tartu Kaubamaja hoone Uueturu tänava poolsest välisseinast on ca 7,6 meetrit. Rambi projekteerimisel tuleb tagada sisse- ja väljapääsude ning ristumiste ohutus. Ramp ja sellega seonduv liikluskorraldus tuleb projekteerida vastavalt keh vatele nõuetele (EVS, Tee projekteerimise normid jne). Ristumine Vabaduse puiesteega on reguleeritud valgusfooriga 44.2. Korrigeerida joonist, lisades rambi kaugus ja bussitasku. Maa-alust projektlahendust planeeringu joonisele ei kanta. Ka Siuru osas ei kajastata planeeringus maa-alust lahendust. Täpne liikluskorralduse lahendus selgub projekteerimise käigus, sh kaalutakse ohutussaare lisamist kaubamaja ja turuhoone vahelisel lõigul (Uueturu-Riia tn vahel). Nõustume, et liikluslahendus peab olema ohutu ja vastama keh vatele nõuetele. Teenindustasemeid planeeringuga ei sätestata. Vastavalt Tartu linna üldplaneeringule tuleb projekteerimisel lähtuda mh linnatänavate standardist. Kõik ehitusprojek d, sh liikluslahendused peavad vastama keh vatele õigusak dele ja normidele. 44.3. Arvestada ning asendada seletuskirjas sõna näitlik sõnaga võimalik. Täiendada seletuskirja järgmiselt: Tehnovõrgud võivad asuda Tartu Kaubamaja ja rambi vahelisel maa-alal vaid siis, kui neid on

Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde

Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)

ja muuta koostöös puudutatud tehnovõrkude valdajate ning maaomanikega. Projekteeritavate hoonete alale jäävad olemasolevad tehnovõrgud tuleb ümber tõsta, planeeringus on esitatud näitlik ümber tõstetavate tehnovõrkude asukoht Küüni tänaval, Uueturu tänaval ja Vabaduse puiesteel, mida tuleb projek ga täpsustada. Uueturu tänaval tuleb maa-aluse hoonestuse ning juurdepääsurambi projekteerimisel tagada piki Uueturu tänavat kulgevate tehnovõrkude, sh magistraalsademeveetoru toimimine ning vajadusel ümbertõstmine kas Uueturu tänava koridoris või naabertänavatele. Vastavalt Planeerimisseaduse (PLS) § 126 lg 1 p-le 4 on detailplaneeringu kohustuslikuks ülesandeks detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja raja ste toimimiseks vajalike ehi ste, sealhulgas tehnovõrkude ja -raja ste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine. Seega ei ole korrektne väita, et detailplaneeringus määratakse tehnovõrkude ja raja ste näitlik asukoht – määratakse võimalik asukoht. Täpsustada tehnovõrkude võimalikke asukoh seletuskirjas ja joonisel nii, et tehnovõrkude uued asukohad ja lahendus arvestaks sellega, et Tartu Kaubamaja, mille senise liikluskorralduse lahenduse muutmise vajadus on ngitud koostatavast detailplaneeringust, ühendatakse Siuru rambiga. Tehnovõrgud võivad asuda Tartu Kaubamaja ja rambi vahelisel maa-alal vaid siis, kui neid on võimalik sinna projekteerimisnormidest lähtuvalt nõuetekohaselt paigutada. 4. DP Seletuskirja leheküljel 26 asendada järgmine tekst (punkt 2.12): Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostavatele ehituslikele ja tehnilistele projek dele. Kultuurikeskuse hoone ehituse ajal peab olema tagatud Tartu Kaubamaja laadimisala toimimine ning Uueturu tänavalt parklasse sisse ja väljasõit.

võimalik sinna projekteerimisnormidest lähtuvalt nõuetekohaselt paigutada. Tehnovõrgud on planeeritud ja joonisel kajastatud. Tehnovõrkude toimimise ja ümbertõstmise vajadus ning võimalused on projekteerimisel tagatud ja DP seletuskirjas sätestatud: Uueturu tänaval tuleb maa-aluse hoonestuse ning juurdepääsurambi projekteerimisel tagada piki Uueturu tänavat kulgevate tehnovõrkude, sh magistraalsademeveetoru toimimine ning vajadusel ümbertõstmine kas Uueturu tänava koridoris või naabertänavatele. Tehnovõrkude täpne lahendus, sh ümbertõstmise vajadus selgub projekteerimisel. 44.4. Arvestada osaliselt ja selgitame, et nii planeeringust huvitatud isik kui planeeringu korraldaja on Tartu linn. Planeeritud rambi kaudu Kaubamaja sisse- ja väljapääsu väljaehitamise

ngimustes, sh rahastamises tuleb kokku leppida Kaubamaja ja Tartu linna vahel. Juhul kui väljaehitamise ngimustes kokkulepet ei saavutata, säilivad senised sisse- ja väljapääsud. Linn ei pea vajalikuks seada ehitusloa kõrval ngimuseks aju se liikluskorralduse projek koostamise nõuet, kuna

Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde

Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)

Riia tn 1 hoone ühendamine rambiga eeldab tehnovõrkude ümbertõstmist, mille osas linn ei võta endale kohustust kanda raja se ümbertõstmise kulusid. Ümbertõstmine toimub koostöös võrguvaldajaga Riia tn 1 igakordse omaniku kulul kui ei ole linnaga kokkulepitud teisi . Planeeritud ehitusõiguse realiseerib ja rahastab krundi omanik ja/või valdaja. Hoone(te) projek d tuleb kooskõlastada muinsuskaitseame ga. TKM KV sõnastuse e epanek: Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal ehitusprojek de koostamisele. Kultuurikeskuse hoone ehituse ajal peab olema tõrgeteta tagatud Tartu Kaubamaja laadimisala toimimine, Uueturu tänavalt Tartu Kaubamaja parklasse sisse- ja väljasõit, kaubalaadimine ning pääs hoonesse jalgsi. Ehituse ajal peab olema tagatud Riia tn 1 kinnistu omaniku eelnev teavitamine seoses liikluskorralduse muudatustega ja võimalike sulgemistega Uueturu tänaval. Ehituse ajaks tuleb koostada aju se liikluslahenduse projekt (määrates ära seal m.h ka aju sed liikluskorralduse lahendused, sh arvestades kõiki liiklejate liike), määrates selle koostamise nõude ka ehitusloa kõrval ngimusena. Aju se liikluskorralduse projekt tuleb eelnevalt kooskõlastada Riia tn 1 kinnistu omanikuga. Ehituse ajal peavad toimima kõik Tartu Kaubamaja teenindavad tehnovõrgud. Planeeringu koostamise korraldaja on kohustatud oma kulul projekteerima ja välja ehitama detailplaneeringukohased avalikuks kasutamiseks e e nähtud juurdepääsuraja sed (s.h rambi), haljastuse, välisvalgustuse ning tehnoraja sed, kui planeeringu koostamise korraldaja ja detailplaneeringust huvitatud isik ei ole kokku leppinud teisi . Tehnovõrkude projekteerimine ja ehitamine peab tagama ka nõuetekohased tehnovõrkudega ühendused Tartu Kaubamajale, mille senise liikluskorralduse lahenduse muutmise vajadus on ngitud käesolevast detailplaneeringust. Mistahes

detailplaneeringu seletuskirjas selle ngimuse e e nägemine on piisav. Seletuskirja lisada järgmine sõnastus: Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal ehitusprojek de koostamisele. Kultuurikeskuse hoone ehituse ajal peab olema tagatud Tartu Kaubamaja laadimisala toimimine, Uueturu tänavalt Tartu Kaubamaja parklasse sisse- ja väljasõit ning pääs hoonesse jalgsi. Ehituse ajal tuleb Riia tn 1 kinnistu omanikku teavitada eelnevalt seoses liikluskorralduse muudatustega ja võimalike sulgemistega Uueturu tänaval. Ehituse ajaks tuleb koostada aju se liikluslahenduse projekt (määrates ära seal mh ka aju sed liikluskorralduse lahendused, sh arvestades kõiki liiklejate liike). Aju se liikluskorralduse projek tuleb eelnevalt tutvustada Riia tn 1 kinnistu omanikule. Ehituse ajal peavad toimima kõik Tartu Kaubamaja teenindavad tehnovõrgud. Planeeringu koostamise korraldaja on kohustatud oma kulul projekteerima ja välja ehitama detailplaneeringukohased avalikud raja sed, mis on vajalikud planeeringu elluviimiseks. Rambi kaudu Tartu Kaubamaja jaoks vajaliku sisse- ja väljapääsu ümberehitamisega seotud kulude kandmises osaleb Kaubamaja. Kokkulepe rahastamises on sõlmitud enne planeeringu kehtestamist. Juhul kui väljaehitamise ngimustes kokkulepet ei saavutata, säilivad senised sisse- ja väljapääsud. Tehnovõrkude projekteerimine ja ehitamine peab tagama ka nõuetekohased tehnovõrkudega ühendused Tartu Kaubamajale. Tehnovõrkude projekteerimine, ühendamine ja/või ümbertõstmine toimub koostöös võrguvaldajatega ja kinnistute, kus tehnovõrgud asuvad või hakkavad asuva või mida tehnovõrgud teenindavad või hakkavad teenindama, omanikega. Hoone(te) projek d tuleb kooskõlastada muinsuskaitseame ga.

Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde

Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)

kokkulepped kolmandate isikutega, sh kaasrahastamise kokkulepped peavad olema kirjalikult sõlmitud enne detailplaneeringu kehtestamist. Tehnovõrkude projekteerimine, ühendamine ja/või ümbertõstmine toimub koostöös võrguvaldajatega ja kinnistute, kus tehnovõrgud asuvad või hakkavad asuva või mida tehnovõrgud teenindavad või hakkavad teenindama, omanikega. Kuni ei ole kokku lepitud teisi , viib detailplaneeringust huvitatud isik detailplaneeringu ellu ja kannab selleks vajalikud kulud. Hoone(te) projek d tuleb kooskõlastada muinsuskaitseame ga. 5. Täiendada DP Seletuskirja peatükki Liiklusprognoosid ja modelleerimised planeeringu elluviimisel (lk 12-15). Määrata ehitusprojek koostamise eel ngimuseks täiendavate liiklusuuringute läbiviimine, mis arvestab muuhulgas järgmist:

 Liiklusuuringute tegemisel lähtutakse EVS 843 (Linnatänavad) või uuemast standardist, s.h arvestades standardis toodut, et minimaalne teenindustase peab olema vähemalt C;

 Viia läbi täiendavad uuringud Vabaduse - Lai, Vabaduse – Uueturu ja Vabaduse – Turu - Riia ristmikel, mis lähtuvad olemasolevatest tegelikest liiklussageduste andmetest ja ristmike teenindustasemete võrdlusest tuleviku suhtes;

 Oluline on uuringute tegemisel ka eelmainitud ristmike pöördeid, et need oleksid standardile vastavad, ohutud ja toimivad.

44.5. Mi e arvestada Tartu linnale jääb täiendavate uuringute tegemise vajadus arusaamatuks, kuidas Siuru lahendust puudutavad nimetatud planeeringualast kaugele jäävate ja eraldi projek dega lahendatud ristmike uuringu tulemused. Loendus on 2022. a tehtud. Modelleerimist on võimalik teha enamas alles projekteerimise staadiumis.

 Planeeringuga on määratud liikluskorralduse põhimõ ed, teenindustasemeid planeeringuga ei kehtestata.

 Detailplaneeringuga lahendatakse konkreetse alaga seonduvat, seega ei puuduta nimetatud ristmikud planeeringulahendust. Iga tänavaprojek koostamisel järgitakse standardeid ja ohutust. Vabaduse-Lai ristmikule on projekteeritud uus lahendus (ehitusloa menetlus pooleli), Riia-Turu ristmiku lahendust veel ei ole teada ning see lahendatakse eraldi projek ga, sh on kõik vajalikud uuringud nende projek de koosseisus.

 Linna hinnangul on planeeritud lahenduse näol tegemist ohutu ja toimiva lahendusega, kuid linn töötab projekteerimisel lahendusega edasi ja sealjuure tehakse koostööd ka Kaubamajaga. Projekteerimisel lähtutakse linnatänavate standardist.

44.6. Fikseeritakse eraldi kokkuleppes enne planeeringu kehtestamist

Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde

Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)

6. Mänguväljakuga seotud sõnastus DP Seletuskirjas on TKM KV-le sobiv eeldusel, et selle osas sõlmime eraldiseisva lepingu.

45. Taavi Vanaveski, 04.02.2025

Lühidalt arvamus Siurust: Nii sotsiaalse tähtsusega projek puhul on linnaelanikke kaasamine olnud ebapiisav. Valitud on ka valed meetodid. Kaasatud on väga kitsas inimeste ring. Projek on tutvustatud valest küljest. Arusaamatuks jääb selle laiem funktsioon ja roll Tartus tervikuna. Kuidas Siuru laiemalt seostub hobitegevuste ja liiklussõlmedega. Vabandust väljenduse eest aga maja näeb välja nagu pele s. Seega ka nimi ei peegelda projek olemust ja väljanägemist. Sooviks vähem piinlike hooneid kesklinna. Ilmselt läheb projekt võimul olevale erakonnale maksma nende domineeriva positsiooni Tartus. Mõistlik oleks vaadata veelkord projekt üle ja teha vähemalt laiem küsitlus linnaelanike seas andes neile ka kogu kaasuv materjal ülevaatamiseks ja tagasisidestamiseks.

Mitte arvestada Kultuurikeskuse asukoht on kokku lepitud Tartu linna üldplaneeringuga, vt ka vastus 1. Kultuurikeskuse arhitektuurne lahendus on rahvusvahelise arhitektuurivõistluse tulemus, žürii protokollis on leitavad vastavad põhjendused. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Uueturu tn 1 krundile on üldplaneeringuga seatud eesmärgiks kesklinna toimimist tugevalt kujundava dominandi - kultuurikeskuse ehitamine. Detailplaneeringu koostamisel lähtutakse planeerimisseadusest (PlanS). Kaasamine toimub vastavalt PlanS-le, mis ei näe ette rahvahääletuse korraldamist ehitusõiguse määramisel, vaid menetluskorra, mille kohaselt maa omanikul on õigus teostada oma omandiõigust ja kõikidel isikutel on võimalus avaldada sellel kohta oma arvamus. Tartu Linnavolikogu on valitud rahva poolt hääletustulemuste alusel. Tartu Linnavolikogu kehtestas Tartu linna üldplaneeringu 07. oktoobri 2021. a otsusega nr 373. Üldplaneering on kehtiv ja siduv õigusakt. Kaasamine on olnud palju ulatuslikum, kui detailplaneeringute või üldisemalt ruumimuutuste juures tavaks. Lisaks tavapärasele planeeringumenetlusele on korraldatud erinevaid temaatilisi avalikke arutelusid, infotunde ja ideekorjeid, samuti avaldatud palju ajaleheartikleid. Kultuurikeskuse kavandamine oli teemaks ka Tartus suvel toimunud arvamusfestivalil.

46. Tiina Georg, 04.02.2025

Kultuurikeskusele tuleb leida teine asukoht, sest Keskpark ja väärtuslik kõrghaljastus peab säilima. Väärtuslikule linna rohealale, mis säilitaks ja hoiaks ülikoolilinna südames tervislikku, saastevaba ja kliimamuutusi leevendavat

Vt 1. ja 42. seisukohad

Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde

Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)

elukeskkonda, selliseid väärtusi pakkuvasse Keskparki ei tohi planeerida ehitust, mis hävitab suure hulga terveid, täiskasvanud puid, Tartu Postimehe andmetel mitte paar puud, vaid lausa üle 90- 100 puu. Probleem planeeringuga ei ole mitte kehv turundus, vaid probleem on suure hoone rajamine parki. Hoonele uue nime panek Siuru rühmituse järgi siin linnavalitsust ei aita ja on pigem Eesti kultuuri ja rahvast mõnitav. Umbes nagu tselluloosiarendajad oleksid tselluloositehasele nime pannud Eesti rahvuslinnu järgi. Tartu probleem ei ole see, et õhk on liiga vähe saastatud, rohealasid on liiga palju ja linn on liiga vähe täis ehitatud. Raamatukogu saab väga hästi kolida mis tahes alale, kus ei ole juba ees roheala. Tartu Linnavalitsus võiks hoiduda kunstlikult probleemide ja vastasseisude juurde tekitamisest. Kui Keskpark on linnavalitsuse arvates praegu koleda väljanägemisega, võib seda teha ilusamaks ja rohelisemaks nt läbimõelduma põõsarinde või õistaimede kaudu, mitte poole pargi asemele suurehitis rajada. Teie mentaliteet on minevikus - umbes seal, kus ülejäänud Euroopa linnad olid 1960ndatel. Selleks võib vaadata enne-ja-nüüd pilte teistest Euroopa linnadest. Ülejäänud Euroopas ja maailmas luuakse seniste betoneeritud- asfalteeritud alade ja tiheda täisehituse asemele rohelust. Vaadake näiteks Zürichi uue raudteejaama planeeringut või Notre Dame'i lähiümbruse planeeringut katedraali taastamise järel. Keskpargi näol ei ole tegemist pealegi transpordi sõlmpunktiga, kuhu oleks tunduvalt raskem puid-põõsaid mahutada, vaid olemasoleva pargiga.

46. Tartu linnavalitsus

Planeeringus on kavandatud krundi kasutamise otstarbed järgmiselt: 1. Uueturu tn 1 krundi kasutamise sihtotstarve on planeeringus 50% Kultuuriasutuse maa, millest kuni 15% kaubandus-, toitlustus- ja teenindusasutuste maa; 50% haljasala maa.

Täiendada seletuskirja ja joonist: 1. Uueturu tn 1 krundi osas määrata 50% ühiskondliku ehi se maa, so kultuuriasutuse, büroo- ja administra ivhoone maa, meelelahutushoone maa; Sealhulgas kuni 15% ärimaa, s-o

Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde

Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)

2. Vabaduse pst 1a krundi kasutamise sihtotstarve on tänava maa, linnaväljaku maa, parkimisehi se maa. Vabaduse pst 1a krundile on planeeringuga senisel parklaalal antud täiendav võimalus erinevate hooajaliste välitegevuste kavandamiseks, sh välimüügikioskite- ja le de paigaldamiseks. Kasutada Uueturu tn 1 kasutamise otstarvete loetelu koondnimetusena vastavalt õigusak dele ühiskondliku ehi se maa otstarvet ja lisada meelelahutuse hoone otstarve. Eemaldada Vabaduse pst 1a krundi otstarvetest linnaväljaku maa ning lisada kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone, et ühtlustada joonise ja seletuskirja teks ning tagada selgus, mis otstarbega hooned on lubatud.

kaubandus,- teenindus- ja toitlustushoone maa; 50% haljasala maa. 2. Vabaduse pst 1a krundi osas eemaldada linnaväljaku maa otstarve. Lubatud krundi kasutamise sihtotstarbed on tänava maa, parkimisehi se maa, kaubandus-, teenindus- ja toitlustushoone maa.

Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde

Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)

TARTU LINNAVALITSUS RUUMILOOME OSAKOND

______________________________________________________________________________________________________________________________________________________________

www.tartu.eeKüüni 1 51004 TARTU

tel 5304 6148 rg-kood 75006546 [email protected]

  Hea planeeringuala naaber ja planeeringumenetluses osaleja   Uueturu tn 1 (varem Vanemuise tn 1) krundi ja lähiala (Kultuurikeskus Siuru) detailplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud arvamuste osas võetud seisukohad  

26.02.2025 nr 9-3.2/DP-21-030

Edastame Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025 korraldusega nr 127 Uueturu tn 1 (varem Vanemuise tn 1) krundi ja lähiala (Kultuurikeskus Siuru) detailplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud arvamuste osas võetud seisukohad.   Tuletame meelde, et detailplaneeringu avalik arutelu toimub 6. märtsil 2025 kell 17.30 Tartu Linnaraamatukogu saalis (IV korrus).     Lugupidamisega     (allkirjastatud digitaalselt) Kertu Vuks Juhataja     Liis Randmets 736 1253 [email protected]  

.