Kiri
| Dokumendiregister | Transpordiamet |
| Viit | 1.1-6/25/3179-1 |
| Registreeritud | 26.02.2025 |
| Sünkroonitud | 27.02.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1.1 Üldjuhtimine |
| Sari | 1.1-6 Juhtimisalane kirjavahetus |
| Toimik | 1.1-6/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Kliimaministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Kliimaministeerium |
| Vastutaja | Janno Sammul (Users, Teehoiuteenistus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Failid
Sisukord
I Märkuste lähtekohad, taust ning üldhinnang 1
II Märkustes kasutatavad ehituserialased terminid ja määratlused 2
III Eesti ehitusvaldkonna tänased probleemid, rõhuasetusega ehitiste projekteerimisele 2
IV Üldised märkused riigihanke raames koostatud määrusekavandi ja seletuskirja kohta 4
V Detailsed märkused määrusekavandi teksti kohta 9
VI Detailsed märkused määrusekavandi seletuskirja teksti kohta 21
Lisa: Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu 2023. aasta ettepanekud määruse nr 97 "Nõuded ehitusprojektile" uuendamiseks 33
I Märkuste lähtekohad, taust ning üldhinnang
Kliimaministeerium edastas 29.01.2025 Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidule (EKEL) tutvumiseks riigihanke „Ehitusprojektile esitatavate nõuete õigusanalüüs“ tulemusena valminud määruse nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ uusversiooni kavandi ja selle seletuskirja. Kavandi ning seletuskirja autoriks on OÜ Advokaadibüroo Sorainen. Ministeeriumi kaaskirjas esitatud selgituse kohaselt on riigihanke tulemusena valminud kavand üheks sisendiks määruse nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ uuendamisel.
Varasemalt, 11.12.2024, edastas Kliimaministeerium EKELile tutvumiseks sama riigihanke raames, töö esimeses etapis valminud õigusanalüüsi. EKEL esitas Kliimaministeeriumile õigusanalüüsi kohta kommentaarid ja märkused 23.01.2025.
Aastal 2023 koostas EKELi töörühm omal algatusel ja Kliimaministreeriumi tellimuse alusel ettepaneku määruse nr 97 uuendamiseks. EKEL vormistas ettepaneku määrusekavandi vormis ning vastavalt pealkirjastatuna, kuid rõhutas, et tegemist ei ole valmis kavandiga vaid lähtekohaga edasiseks tööks. EKELi ettepaneku keskmeks oli, millise teabe peab esitama ehitise projektlahendi kohta ehitusloa taotlemisel ja millise teabe peab esitama kasutusloa taotlemisel. Ettepanek hõlmas küll ka nimetatud teabe vormistamise ja esitamise nõudeid, kuid üheseks prioriteediks oli sisuline teave. Tulemusena teaksid pädevad asutused, millist teavet nõuda ja hinnata ehitusloa ning kasutusloa taotluse menetlemisel ja ehitusprojektide ellu viijad ning ehitiste projekteerijad teaksid, milline teave esitada. EKEL tõi ka esile edasist arutelu, täpsustamist või lahendamist vajavad küsimused. Lõplikku täpsustamist vajavaks küsimuseks jäi, konkreetselt millist teavet ehitise kohta vajab pädev asutus ehitusloa/kasutusloa andmise kaalumisel. Lahendamist/välja töötamist vajavaks temaatikaks jäi infomudeli vormistamise reeglistik, kui infomudelit soovitakse kasutada ehitusloa taotlemisel või kasutusloa taotlemisel. EKEL nimetas kavandit tinglikult „ehituseriala asjatundjate käsikirjaks“ kuna keskenduti määruse sisu ehituserialasele korrektsusele ja professionaalsusele. EKELi töörühm pidas Kliimaministeeriumi esindajatega kavandi koostamise käigus mitmeid töökoosolekuid, mis andsid Kliimaministeeriumi esindajatele võimaluse konsulteerida ehituserialastes küsimustes ja pärida selgitusi ning põhjendusi. EKEL pakkus Kliimaministeeriumile ka võimalust vaadata kavand pärast selle valmimist koos läbi ning kuulata ehituseriala asjatundjate selgitusi kirja pandu kohta. Toonase kavandiga on võimalik tutvuda märkuste lisas.
Allolevate märkustega tutvumisel on oluline juurelda ehituserialaste mõistete, määratluste ning protsesside tegeliku sisu ja eesmärkide üle ning mitte keskenduda argipraktikas levinud uskumustele.
Näeme määrusekavandis ja seletuskirjas olulisi sisu ning kvaliteedi probleeme. EKEL koos koostööpartneriga kaalus riigihankel „Ehitusprojektile esitatavate nõuete õigusanalüüs“ osalemist, kuid kuna töö tegemiseks antud aeg oli mastaapselt alahinnatud võrreldes nõutud töö sisu ja hulgaga ning Kliimaministeeriumi poolt kehtestatud töötasu oli EKELi hinnangul orienteeruvalt kaks korda väiksem kui töö tegelik väärtus, siis EKEL loobus. Hankes osalenud ainsa pakkuja otsust tingimustega nõustuda ei ole põhjust kritiseerida, kuigi hanke tingimusena kehtestatud tähtaega näib olevat ületatud väga oluliselt. Vaadates riigihanke tulemusena valminud õigusanalüüsi, määrusekavandit ja seletuskirja, siis tuleb tõdeda, et eesmärgipärase tulemuse saavutamiseks tuleks määrusega nr 97 seotud probleemide lahendamist alustada taas algusest. EKEL on alati valmis tegema koostööd ning aitama nõu ja jõuga kaasa kvaliteetsete ehituserialaste õigusaktide saavutamisele.
II Märkustes kasutatavad ehituserialased terminid ja määratlused
Õigusaktides on kahetsusväärselt palju ehituserialaste mõistete väärat interpretatsiooni, see muudab üksteise mõistmise keerukaks. Esitame siinkohal määruse nr97 temaatikaga seotud põhimõistete selgitused. Käesolevates määrusekavandit ning seletuskirja puudutavates märkustes on mõisteid ja määratlusi kasutatud allolevas tähenduses.
Ehitusprojekt on alguse ja lõpuga plaanipärane tegevus ehitusega seotud eesmärgi saavutamiseks, ehitise algidee elluviimiseks tehtava uurimise, projekteerimise, ehitamise või muude tegevuste kogum, kõik etapid ja tegevused idee sünnist kuni ehitise kasutusele võtmiseni. Mõiste „ehitusprojekt“ ei ole samastatav väljendiga „ehitise elukaar“.
Ehitise projektlahend on ehitise arhitektuurilise ja insenerliku projekteerimise tulem, mis väljendub ehitise esteetilises ning tehnilises lahenduses ja kvaliteedinõuetes. Ehitise projektlahend on see, mida hakatakse või soovitakse hakata ehitama. Ehitise projektlahendit sobib interpreteerida ka kui ehitist intellektuaalses vormis.
Erijuhusena mõistetakse ehitise lammutamise puhul projektlahendina ehitise lammutamise ulatuse piiritlust ja ehitustehnoloogilisi juhiseid. Ehitise lammutamise puhul määratleb projektlahend, mida ja millises ulatuses tuleb lammutada ning kuidas tuleb lammutada. Ehitise lammutamise puhul on projektlahendi määratlus oluliselt erinev määratlusest juhul, kui tegemist on uue ehitise planeerimisega või olemasoleva ehitise rekonstrueerimisega.
Ehitise projekt ehk ehitise projektdokumentatsioon on materiaalne või elektrooniline väljund, mille vahendusel kirjeldatakse ehitise projektlahendit, esitatakse projektlahendi välja töötamise alusandmed ning projektlahendi välja töötamise asjaolud. Ehitise projekt annab vastuse küsimusele „mida plaanitakse ehitada?/mida tuleb ehitada?“ Ehitise projekt ei anna reeglina vastust küsimusele „kuidas ehitada?“ Ehitise projektil võib olla erinevaid materiaalseid ja elektroonilisi vorme. Pannes kaalukausile kaks mõistet – „ehitise projektlahend“ versus „ehitise projekt“ – tuleb teadvustada, et „ehitise projektlahend“ on kaugelt olulisem mõiste nii ehitisprojekti ellu viimise kui ka ehitusõiguse andmise üle otsustamise vaatenurgast.
Ehitise projektdokument on mis tahes vormis ja mistahes teabekandjale jäädvustatud teave ehitise projekteerimise töö tulemuste ja asjaolude kohta, mis on loodud või saadud ehitise projekteerija tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane kavandatud projektlahendi ning selle välja töötamise asjaolude kirjeldamiseks ja kirjeldatu eest vastutuse tõendamiseks. Ehitise üksikud projektdokumendid koos moodustavad ehitise projektdokumentatsiooni. Ehitise projektdokumentideks on näiteks teada-tuntud joonis, skeem, spetsifikatsioon, selgitused teksti vormis, aga ka ehitise infomudel. Sõna „dokument“ kasutatakse rõhutamaks teabe talletamise/edastamise kõnealuse meediumi ametlikkust, sisu usaldusväärsust ja vastutust sisu nõuetele vastavuse eest.
Ehitusloa taotlemisel esitatav projektdokumentatsioon on projektdokumentatsioon (so joonised, skeemid, seletuskirjad, infomudel jms), milles esitatakse ehitusloa taotlemisel nõutud teave kavandatava ehitise projektlahendi ja selle välja töötamise asjaolude kohta. See projektdokumentatsioon esitatakse ehitusloa andmist kaaluvale asutusele koos ehitusloa taotlusega.
Teksti kompaktsuse huvide kasutatakse märkustes ehitusloa ja ehitusteatise ning nendega seotud toimingute tähistamiseks „ehitusluba“. Sama moodi kasutatakse kasutusloa ja kasutusteatise ning nendega seotud toimingute tähistamiseks „kasutusluba“.
III Eesti ehitusvaldkonna tänased probleemid, rõhuasetusega ehitiste projekteerimisele
(1) Ehitusalal kompetentsete inimeste puudus
Iseäranis torkab see silma ehituslubade ja kasutuslubade taotlusi menetlevates asutustes.
(2) Ehitusalaste sisuliste teadmiste ja oskuste kahanemine
Väljendub üha nõrgemas ehitusalases hariduses ja ka meistrid-sellid-õpipoisid põhimõttel toimiva täiendusõppe ning kvalifikatsiooni tõstmise võimaluste kahanemises, st ei ole enam kogenud asjatundjaid, kellelt õppida.
(3) Puudulik arusaam töö tulemuste eest vastutamisest
Näitena projekteerijate töölaualt – kahanev arusaam, et ehitise projekt ei ole lihtsalt hulk jooniseid, seletuskirjasid või infomudel, mille eest tellija maksab töötasu vaid nendesse kirja pandu-talletatu korrektsuse ja nõuetele vastavuse eest tuleb vastutada ning anda endale aru võimalikest tagajärgedest.
(4) Raiskamine
Läbi mõtlemata vajaduste ja soovidega tellijad raiskavad projekteerijate tööaega, mis peaks kuluma projekteerimis-küsimuste kvaliteetsele lahendamisele, sest juba tehtud tööd tuleb uuesti ja uuesti ringi teha. Harvad ei ole juhud, kui tellija formuleerib oma tegelikud vajadused ja soovid alles ehitustöö käigus. See ei too kaasa mitte üksnes projekteerijate tööaja raiskamist vaid ka veaalti kiirkorras uute lahenduste projekteerimise ning ehitise juba ehitatud komponentide lammutamise ning uuesti ehitamise. Levinud on mõtteviis „ehitustöö käigus saab projektlahendis muuta kõike“. Ehitusõiguse ja kasutusõiguse andmise regulatsiooni vähene konkreetsus, ehitusõiguse andmise järgselt projektlahendi muutmist piiritleva regulatsiooni puudulikkus ning riikliku järelevalve nõrkus loovad selleks soodsa pinnase.
(5) Puudulik arusaam ehitise projekteerimise üldisest sisust ja rollist ehitusprojekti ellu viimisel; lihtsustatult - arvamine, et ehitusprojekti ellu viimise keskmeks on ehitustöö ja mitte ehitise kavandamine-projekteerimine.
Ehitis luuakse kavandamise-projekteerimise käigus ja ehitustöö on selle viimiseks füüsilisele kujule. Paraku on laialt levinud mõtteviis - ning mitte ainult ehitusekaugete inimeste hulgas vaid ka näiteks ehitustegevuse juhtide ning äri- ja ühiskondlike ehitiste tellijate ringis -, et projekteerimise eesmärgiks on jooniste koostamine või tänasel päeval ka „mudeldamine“ (ehituse argikeeles markeeritakse selle sõnaga infomudeli koostamist). Ehitise projekteerimist peetakse võrdluses ehitustööga suuresti vaid formaalsuseks. Projekteerimistöö üldise sisu ja rolli ebapiisav mõistmine ning vähene panustamine sellesse võimaldab saada tegelikkuseks kaheldava kvaliteediga ehitistel, aga see põhjustab ka pädevuse piire ületavat tegevust, näiteks olukordi, kus ehitustegevuse juht võtab projekteerija rolli, kuigi temal puudub kvalifikatsioon sellel alal tegutsemiseks. Ununemas on klassikaline ehituse alustõde – mõtle kõik projekteerimislaua taga võimalikult detailselt läbi ja alles siis siirdu ehitusplatsile.
(6) Puudulik arusaam ehitise tellija, projekteerija, ehitaja, omanikujärelevalve üldistest rollidest ehitusprojekti ellu viimises. Selle tulemusena vead ehitusprojekti teostamise kavandamisel, pädevuse piiride ületamine, ohutuse ja nõuetele vastavuse tõendamine vaid formaalselt.
(7) Riigi poolse ehitusjärelevalve nõrkus ja ka puudumine
Lisaks kompetentsete inimeste puudusele on see nähtus seotud ka määruse nr 97 probleemidega – puudub piisav ja arusaadav alus riikliku ehitusjärelevalve teostamiseks.
(8) Tänase riigihangete seaduse ideoloogia sobimatus ehitiste projekteerimise kui tegevusala vaatenurgast
Riigihangete seaduse ideoloogia soosib ehitise projekteerimise teenuse hankimist kui „asja“ (so ehitise projekt-dokumentatsiooni) hankimist. Paraku ehitise projektlahend ei ole „asi“, see on loometöö ja arendustöö tulemus. Ehitise projekteerimise teenus on olemuselt sarnane tarkvaraarendusele ja ei ole sarnane treipingi ostmisele. Ehitise projekteerimise teenus ei ole sarnane ka ehitustööle.
(9) Ehitusloakohustuslike ehitiste ehitamine ilma projektita
Levinud mõttemalliks on kujunenud, et ehitise ehitamiseks piisab põhiprojekti-nimelisest projektdokumentatsioonist või isegi vaid eelprojekti-nimelisest projektdokumentatsioonist. Eestis täna levinud projektdokumentatsioonide nimetused „eskiis“, „eelprojekt“ ja „põhiprojekt“ markeerivad, et ehitise projekteerimistöö on pooleli ja ehitise projektlahend ei ole valmis. Sellest, et kogu projekteerimistöö on tehtud ja projektlahend on valmis annab märku sõna „tööprojekt“, stvalmis projektlahendit kirjeldab tööprojekti-nimeline projektdokumentatsioon. Ehitamine pooliku projektlahendi alusel ja seda iseäranis ehitusloakohustuslike ehitiste puhul on ehituses kui kõrge ohupotentsiaaliga tegevusvaldkonnas lubamatu.
Võimalik, et osa sellest nähtusest on põhjustatud ka vildakate teadmiste poolt, kuid vildakate teadmiste levimisel on oma roll tänasel määrusel nr 97 ja selle eelkäijal määrusel nr 67.
(10) Ehitusõiguse saamise tähtsustamine ehitise projektlahendi ees
Ehitise projekteerimist nähakse tihtipeale vaid vahendina ehitusõiguse saamiseks ja ehitusõiguse saamist tähtsustatakse ehitusprojekti ellu viimisel üle kõige. Puudub arusaam, et ehitusõiguse võib küll saada, kuid ehitis saab just nii hea või kehv, kui palju on panustatud projektlahendi välja töötamisse. Pinnapealse ja vajalikul määral läbimõtlemata projektlahendi puhul ei ole võimalik saavutada ehitaja töö tulemusena kvaliteetset ehitist.
(11) Ehitusjuhtimise kompetentsi puudumine, ühiskondlike ja äriehitiste tellijate asjatundmatus, nii avaliku sektori tellijate kui ka erasektori tellijate puhul
Puuduvad teadmised ja oskused ning pädevad inimesed ehitusprojekti ellu viimise kavandamiseks. Selle probleemi ja juurdunud mõtteviiside juured on okupatsiooniajas, kui ehitusalase kõrghariduse keskmes oli ehitustegevuse juhtimine. Tulemina on kujunenud terve põlvkond, kes peavad ehitustegevuse juhtimist ehitusjuhtimiseks ja arvavad, et ehitustegevuse juhtimise alastest teadmistest piisab ehitusprojekti ellu viimise terviklikuks kavandamiseks. Teise probleemse kategooria moodustavad ühiskondlike ja äriehitiste tellijad, nii avalikus kui erasektoris, kellel puuduvad needki teadmised.
Tulemuseks on reaalsusega vähe seost omavad plaanid, raiskamine, kaheldava kvaliteediga ehitised, ehitistele kehtestatud nõuete eiramine. Ka on toonud see kaasa rollide ja funktsioonide väärastumise ehitusvaldkonnas ning aidanud kaasa asjaosaliste erialase taseme langemisele.
Ehitusjuhtimise kompetentsi puudumine ning ühiskondlike ja äriehitiste tellijate asjatundmatus väljendub muu hulgas oskamatuses tellida projekteerimisteenust.
(12) Projekteerimise korraldamise ja juhtimise kompetentsi puudumine
Kuivõrd pikki aastaid ei ole teadvustatud, et ehitise projekteerimistöö ja ehitise ehitustöö on kaks fundamentaalselt erinevat tööd, siis ei ole koolitatud ka projekteerimise korraldamiseks ja juhtimiseks vajalike kompetentsidega inimesi.
(13) Ehitusala temaatikaid käsitlevate õigusaktide kvaliteedi puudused
Tänaste õigusaktide kvaliteediprobleemidest saavad hoogu mõtteviisid, mis toovad kaasa ehitusloakohustuslike ehitiste projektita ehitamise, ehitiste projektlahendite, ehitustöö ja omanikujärelevalve kvaliteediprobleemid ning seeläbi ehitistele esitatavate nõuete mitte täitmise. Selles on oma osa määrusel nr 97, mis on sisustatud nii nagu see kehtestaks kõikehõlmavad nõuded ehitise projektile Eesti Vabariigis, sisaldades sealjuures poolikuid, vigaseid ja vääriti mõistmist soodustavaid määratlusi.
(14) Siin ja seal tuuakse esile, et Eesti ehitusprojektide ellu viimine on madala efektiivsusega, kuid jääb selgusetuks, milles see väljendub ja millised on selle põhjused. Peamisteks põhjusteks on teadmiste kasinus, väärad arusaamad ja mõtteviisid ning kõige üldistatumalt ehitusjuhtimise kompetentsi puudumine. Eesti ehitusvaldkonna madala efektiivsuse ravina pakutakse küll automatiseerimist ja digitaliseerimist jms, kuid kardetavasti on eelpool nimetatud fundamentaalsete probleemide lahendamiseks sellest vähe abi.
IV Üldised märkused riigihanke raames koostatud määrusekavandi ja seletuskirja kohta
(1) Täna kehtiva määruse nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ keskseks probleemiks on, et määrus ei määratle, milline teave ehitise projektlahendi ja selle välja töötamise asjaolude kohta tuleb esitada pädevale asutusele ehitusloa taotlemisel ning milline teave kasutusloa taotlemisel. Määrus reguleerib valdavalt teabe esitamise vormi – „esitada tuleb see ja too projekti osa“, „esitada tuleb joonis“, „esitada tuleb seletuskiri“. Riigihanke raames koostatud määrusekavand jätkab sama mõtteviisi tähtsustades vormi reguleerimist ehitise projektlahendit kirjeldava sisulise teabe ees. Sisulist teavet käsitlevaid nõudeid on küll määrusekavandisse lisatud, kuid need on pinnapealsed ja kaugel terviklikkusest.
(2) Täna kehtiva määruse nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ teiseks keskseks probleemiks on, et määruse pealkiri ja sisu ei ole kooskõlas määruse reguleerimisalaga. Juristide selgituste kohaselt reguleerib see määrus avaliku õiguse valdkonda kuuluva normina avaliku võimu teostamisega seotud küsimusi ning ei reguleeri eraõiguslikke suhteid. See tähendab, et määrus peab sisaldama regulatsiooni, millist teavet ehitise projektlahendi ning selle välja töötamise asjaolude kohta tohib ehitusloa/kasutusloa andmist kaaluv asutus nõuda, milliselt vormistatuna, tõendatuna ja edastatuna. See hõlmab üksnes ehitusõiguse taotlemist ja kasutusõiguse taotlemist, mitte ehitusprojekti ellu viimist tervikuna. Eraõiguslikes suhetes lepitakse seevastu kokku, millise teabe projektlahendi kohta, milliselt vormistatuna, tõendatuna ja edastatuna esitab projekteerimise töövõtja tellijale; aluseks on vastavat temaatikat reguleerivad nõuded õigusaktides ning tellija väljendatud vajadused ehitusprojekti ellu viimiseks. Tänase määruse pealkiri ja sisu jätavad mulje, et määrus reguleerib ka eraõiguslikke suhteid. Keeleliselt küll pikka, kuid määruse reguleerimisala täpselt edasi andvat pealkirja ei ole keerukas sõnastada: „Nõuded ehitusloa taotlemisel esitatavale ehitise projektile ning kasutusloa taotlemisel esitatavale ehitise projektile“. Riigihanke raames koostatud määrusekavand jätkab tänase, vääriti mõistmist soodustava olukorra põlistamist ning selle põhjus on arusaamatu. Võimalik, et määrusekavandi koostajad näevad määrust paigutuvat õigussüsteemi kuidagi teisiti, sellele viitab lause seletuskirja peatükis 2: „Paragrahvi 1 esimese ja teise lõike muutmise ja täiendamisega luuakse selgem arusaam ja eristatakse määruse kohaldamis- ja reguleerimisala, pidades silmas, et määrus on juhisena vajalik nii pädevatele asutustele loamenetluse läbiviimiseks kui ka erasektorile ja üksikisikutele, kes ehitusprojekti koostavad või tellivad.“ Millistele juriidilistele põhimõtetele selline seisukoht toetub, ei ole paraku selgitatud. Võimalik, et määrusekavandi koostajad on pidanud hoopis silmas, et määruse alusel peaks tellima või koostama „ehitise projekti ehitusloa taotlemiseks“. See on põhimõtteliselt väär arusaam. Ehitisi ei projekteerita ehitusloa taotlemiseks, ehitisi projekteeritakse ehitusprojekti ellu viimiseks ja selle pärast, et inimestel on ehitisi vaja. Ehitusloa taotlemine ja kasutusloa taotlemine on üks paralleelprotsess ehitusprojekti ellu viimise sees ning selle sisuks on juriidilise õiguse saamine ehitise ehitamiseks ja ehitise kasutamiseks. Määrusekavandi koostajaid tasub siiski ka tunnustada – rida täna kehtiva määruse sätteid, mis sekkuvad eraõiguslikesse suhetesse ega oma määruse reguleerimisalaga seost, on kavandist välja jäetud.
(3) Nii nagu riigihanke raames koostatud õigusanalüüs jätavad ka määrusekavand ja seletuskiri mulje, et ministeeriumi ning juuravaldkonna esindajate arusaam ehitusvaldkonnast erineb oluliselt ehitusala asjatundjate arusaamast. tekkib küsimus, kelle – kas ehitusalaga seotud inimeste ja ehituslubade/kasutuslubade taotlejate või ministeeriumi ametnike ja juristide – jaoks määrus koostatakse.
(4) Nii määrusekavandist kui ka seletuskirjast torkab silma üldine keeleline ebatäpsus, ka keelelised loogikavead, nii ehituserialases sõnakasutuses kui ka sellest väljaspool. Õigusakt ja selle seletuskiri on kindlasti sellised dokumendid, milles keeleline lohakus ja tänavakeel ei ole aktsepteeritavad ning autorid peaksid tunnetama kaasnevat vastutust. Õigusaktide, aga ka standardite ning tehniliste juhendite sõnakasutusel on keskne roll laiemate arusaamade kujundamisel, millised on ehituserialaselt korrektsed ja millised ebakorrektsed sõnad ning väljendid. Paraku määrusekavand ja seletuskiri ei võimalda kohati isegi mitte aimata - rääkimata üheselt mõistetavusest, mida koostajad on soovinud ütelda.
(5) Riigihanke raames koostatud määrusekavandis on muu hulgas kasutatud teksti EKELi poolt 2023. aastal esitatud määruse nr 97 uuendamise ettepanekust. Torkab silma, et üksikuid lõike ja lauseid on kokku paigutatud saamata aru nende kontekstist. Mitmetes kohtades on püütud kasutada enda sõnu ning kombineerida kokku erinevaid lauseid, kuid sisu on muutunud vigaseks. Samuti on kokku pandud EKELi ettepanekust pärit nõudeid ja määratlusi, mis ehituserialaselt kokku ei sobi.
(6) Seletuskirjas esitatud selgitused, iseäranis määrusekavandi paragrahvide 9-15 kohta esitatud selgitused viivad mõttele, et nende koostamisel on kasutatud tehisaru abi – sisukas tekst vaheldumisi ehituserialase lihtsameelsusega. Kohati on seletuskirja koostajad võtnud endale missiooni õpetada ehitise projekteerimist – need õpetussõnad ei ole aga mitte üksnes ebakohased vaid ka potentsiaalselt ohtlikud. Seletuskirja koostajad on pidanud vajalikuks selgitada enda arusaama, miks ühe või teise temaatikaga on vajalik tegeleda ehitise projekteerimise käigus, kuid tähelepanuta on jäänud määruse tuum ning eesmärk – kas ja miks on see teave vajalik pädevale asutusele ehitusloa või kasutusloa andmise kaalumisel.
(7) Määrusekavandi seletuskiri sisaldab kohati seosetuid näiteid ja vigaseid põhjus-tagajärg-tüüpi selgitusi. Kõige üldisemal tasemel teabenõuete juures on esitatud põhjendusi, mille kohaselt selline kõige üldisemal tasemel teave tagavat, garanteerivat jne.
(8) Seletuskirja lõikudes, kus selgitatakse ehitise projektlahendit kirjeldavale teabele esitatavaid nõudeid, viidatakse silmatorkavalt palju „kehtivatele nõuetele“. Praktikuna tekkib seda lugedes küsimus, kust on võimalik viidatud nõudeid lugeda ja kas sellised nõuded on üldse olemas. Ehitusalastes juriidilistes vaidlustes satume olukordadesse, kus viidatakse samuti „kehtivate nõuete“ täitmise kohustusele, kuid konkreetseid nõudeid ei suuda viitajad kusagilt üles leida.
(9) Määrusekavandi seletuskirjas on täna kehtiva määruse nr 97 mitme sätte muutmata või täiendamata jätmise põhjendusena mainitud, et „rakendusanalüüsis selles osas probleeme ei tuvastatud“. Samas on kehtival määrusel olulisi sisulisi puudusi ja vigu, kuid asjad öeldakse olevat hästi kuna vigaste põhimõtete juurutamisel ning rakendamisel praktikas probleeme ei tuvastatud.
(10) Õigusanalüüsi, määrusekavandi ja seletuskirja koostajad näivad arvavat, et ehitise projektlahendi ja projektdokumentatsiooni mõõdupuuks on maht. Et oluline ei ole mitte ehitise projektlahendi ja selle kirjelduse sisuline kvaliteet, vaid seletuskirja lehekülgede arv, jooniste arv, digitaalsete infoühikute kogus vms, ükskõik kui kasin ja pinnapealne on nende sisu; infomudeli puhul peetakse sellisel juhul kardetavasti mõõdupuuks faili suurust. Paraku ehitise projektlahendi ega selle kirjelduse mõõdupuuks ei ole maht, mass, elektrooniliste infoühikute arv, jooniste arv või pindala, lehekülgede arv või muu kogust piiritlev kriteerium. Vormile ja „mahule“ keskendumist on küll võimalik inimlikult mõista, sest sisu ja selle kvaliteediga tegelemine on väga palju keerukam ülesanne.
(11) Võrreldes täna kehtiva määrusega nr97 on riigihanke raames koostatud määrusekavandisse küll lisatud ehitise projektlahendit kirjeldava sisulise teabe nõudeid, kuid need on pinnapealsed, kaugel terviklikkusest, sisu poolest ebapiisavalt läbi töötatud ning ehituserialaste puudustega. Kohati ei võimalda ka keelekasutus mõista, mida on määrusekavandi koostajad püüdnud kirja panna. 2023. aastal koostatud „ehituseriala asjatundjate käsikirjas“ (palume vaadata lisa II) pakkus EKEL välja projektlahendit kirjeldava sisulise teabe nõuded kõikide enamlevinud ja mastaapsete projekteerimiserialade jaoks. Need nõuded-ettepanekud töötas EKEL välja ehituseriala asjatundjate koostöös, lisamist vajasid vaid ehituslubade/kasutuslubade taotlusi menetlevate asutuste täpsustused. Täpsustusi ja arvamusi olnuks sobilik küsida riigihanke/õigusanalüüsi käigus. EKELi töös esitatud nõuete-ettepanekute detailsusaste oli mõõdukas, detailseteks neid nõudeid pidada ei ole põhjust. Määrusekavandi koostamisel näib olevat olnud eesmärgiks omaette võimalikult väike lausete ja lehekülgede arv. See on tõenäoliselt üks nurgakividest, miks tulemus on ebapiisava täpsusega ja sisuliste ehituserialaste puudustega.
(12) Eesti Ehitusinseneride Liit ja EKEL on juhtinud ministeeriumi tähelepanu sõna „ehitusprojekt“ vigasele kasutamisele õigusaktides ning sellega kaasnevatele probleemidele, kuivõrd ehituserialaselt ei tähenda ehitusprojekt ehitise projektdokumentatsiooni (palun vaadata mõisteid jaotisest II). Ministeerium on ehituseriala asjatundjate tähelepanujuhtimist seni ignoreerinud. Riigihanke alusel koostatud õigusanalüüsis, määrusekavandis ja seletuskirjas on püütud anda sellele sõnale veel mingit kolmandat uut tähendust, mis näib olevat midagi kogu ehitise elukaart hõlmava ehitise teabekogu laadset. Sellist teabekogu sobikski nimetada ehitise teabekoguks (mis sisaldab muu hulgas ka teavet ehitise projektlahendi kohta, ehitise projekti) ning mitte paisutada niigi suurt sõnakasutuse segadust veelgi suuremaks.
Sõnakasutuse tagamaadest ja põhjustest aimu saamiseks on oluline täiendada enda teadmisi, millised on ehitusprojekti ellu viimise protsessid, millised on funktsioonid, milliste kompetentsidega osapoolte osalemine on vajalik, milles seisneb nende panus ehitusprojekti ellu viimisesse ja millise sisu ning funktsiooniga dokumentatsioone on vajalik koostada enne, kui saab asuda ehitustööd tegema. See annaks võimaluse vältida olukordi, kus ehitise projektlahendi loomist, ehitustöö tehnoloogia kavandamist ja ehitustööd, ehitise kasutusjuhendi loomist ja hooldusjuhendi loomist üritatakse kõiki panna ühte patta. Tasuks ka sügavamalt juurelda, mida tähendab „ehitise projekteerimine“. Riigihanke raames koostatud kirjatöödest jääb kõlama, et ehitise projekteerimine on „teabe loomine“ ja projekteerijad – arhitektid ning insenerid – seega „teabeloojad“. Erinevad inimesed võivad maailma näha erinevalt, kuid ehitise projekteerimise sisuks on siiski ehitise projektlahendi loomine, filosoofiliselt väljendatuna ehitise loomine intellektuaalses vormis (ehitaja teeb selle seejärel teoks füüsilises vormis). Projekteerija kui ehitiste looja degradeerimine „teabeloojaks“ on laiema üldsuse vaatenurgast samavõrd arusaamatu ja eksitav kui projekteerija pidamine lihtsustatult „jooniste koostajaks“ või moodsamas käsitluses „mudeldajaks“. Ka ei õpetata noori inimesi arhitekti- ning inseneristuudiumi käigus „teabeloojaks“ vaid projekteerijaks-arhitektiks ja projekteerijaks-inseneriks.
(13) Määrusekavandi seletuskirjas on väidetud, et „eelnõuga kaotatakse ära ehitusprojekti staadiumid, kuna ehitusprojekti staadiumid ei ühti EhS loamenetluste vajadustega“. Lause soodustab temaatika väärat tõlgendamist. Ehitise projekteerimise etappe ei kaotata ära ja vajadus nende järele ei kao kusagile. Muudatuse sisuks on, et määrusekavandi kohaselt ei kehtesta õigusakti andja enam projekteerimistöö kohustuslikke etappe. Enam ei ole kohustust jagada väikese ehitusloakohustusliku kuuri projekteerimist mitmesse etappi, projekteerimistöö võib teha ühes etapis ja kohe lõpuni valmis. Projekteerimistöö jagamine etappidesse vastavalt projekteeritava ehitise keerukusele ja mastaabile oli ning on projekteerimistöö korraldamise ja eraõiguslike kokkulepete temaatika. Õigusakti andjal ei olnud ka seni põhjust sekkuda projekteerimistöö korraldamisse ja eraõiguslikesse küsimustesse, paraku seletuskirjast ei selgu, miks õigusakti andja seda seni siiski tegi. Kuivõrd projekteerimistöö etappide temaatika on täna kehtivas määruses nr 97 lahti kirjutatud puudulikult, siis on see kaasa toonud laialt levinud väärarusaamad ja vigased praktikad.
(14) Õigusanalüüsis ja määrusekavandi seletuskirjas on korratud ehituserialast väärinfot, et „eelprojekt on ehitusloa taotlemiseks“. Erialakirjandus sellist mõtteviisi ei toeta. Ehitise projekteerimise eelprojekti etapil ja selle väljundiks oleval projektdokumentatsioonil, mida nimetatakse lühidalt eelprojektiks, ei ole otsest seost avaliku võimu rolli ja ülesannetega ehitusprojekti ellu viimisel. Ehitise projekteerimise eelprojekti etapp ja eelprojekt kuuluvad projekteerimise tellija ja projekteerimise töövõtja vaheliste eraõiguslike kokkulepete temaatikasse. Kahjuks tuleb küll tõdeda, et eelprojekti puudutavate väärate arusaamade – eesmärk ja eelprojekti käsitlemine ehitise projekti liigina - juurutamisel on olnud oluline roll allikatel, kelle poolt antavasse infosse suhtuvad tavakodanikud kui tõesse.
Mõtteviisi „eelprojekt on ehitusloa taotlemiseks“ viljelejad toetuvad enda arvamustes täna kehtiva määruse nr 97 paragrahvi 13 lõikele 2. Jääb arusaamatuks, miks on tänase määruse peatükile 3 „Nõuded ehitusloa taotlemisel esitatavale või koos ehitusteatisega esitatavale ehitusprojektile“ lisaks tekitatud sisult üleliigne ja vigane seos eelnimetatud sättega: „Olenemata esitatud ehitusprojekti staadiumist, annab pädev asutus ehitusprojektile hinnangu lähtudes eelprojektile esitatavatest ja käesoleva peatüki nõuetest“. Võimalik, et määruse koostaja ei teadnud, milles seisneb ehitise projektlahendi välja töötamise eelprojekti etapp (see on seni Eestis kasutusel olnud nimetus, etappi võib nimetada ka teisiti; etapi tegelik sisu seisneb selle etapi eesmärgis) ja pidasid paremaks kasutada lähenemist „ega küll küllale liiga tee“. Paraku tulemuseks on hulk inimesi, kes lisaks sellel, et peavad eelprojekti eraldi projekti liigiks, soovivad väga uskuda, et „eelprojekt on ehitusloa taotlemiseks“, rääkigu erialakirjandus mida tahes.
Milles seisneb eelprojekti etapi projekteerimistöö ja eesmärk tegelikult – projekteerimistöö selles etapis töötatakse välja ehitise arhitektuuriliste ja insenerlike lahenduste põhimõtted, mida projekteerimise tellija heakskiidu korral hakatakse projekteerimise järgmistes etappides detailiseerima. Eelprojekti nimelise projektdokumentatsiooni sisu on suunatud projekteerimise tellijale, et ta saaks eelnimetatud põhimõtetega tutvuda ja teha otsuse, kas alustada detailset projekteerimist (tänased põhiprojekti etapp ja seejärel tööprojekti etapp) või mitte. Eelprojekt ei ole suunatud ehitusloa andmist kaaluvale asutusele, eelprojektis on selle jaoks teavet liiga palju ja vähemalt osaliselt on see teave ka liiga põhjalik. Sisuka eelprojekti alusel on võimalik koostada ehitusloa taotlemise projektdokumentatsioon, jättes eelprojektist välja ehitusloa andmise kaalumise vaatenurgast üleliigse ja liiga detailse teabe. Mastaapsete ja keerukate ehitiste puhul on eelprojekti etapil teatav seos ehitusloa taotlemisega olemas küll. Eelprojekti kirja pandu alusel peaks projekteerimise tellija otsustama, kas ta soovib kirjeldatud põhimõtete kohast ehitist ja kas ta soovib liikuda edasi väga töö-, aja- ja rahakulukatesse projekteerimise etappidesse. Enne sellise otsuse tegemist on igati arukas selgitada välja, kas kavandatavale projektlahendile on võimalik saada ehitusõigus, seda saab teha läbi ehitusloa taotlemise protsessi.
(15) Määrusekavand ei käsitle ehitise projekti, mis tuleb esitada koos ehitusteatisega/kasutusteatisega. Seletuskirja kohaselt: „Teatisekohustustuslikke ehitiste määruse kohaldamisalast välja jätmine aitab saavutada ehitusteatise menetlusele seatud eesmärki ja muudab protsessi efektiivsemaks“. Tegemist on sedalaadi mõtteviisiga, et kui me ei oska probleemi lahendada, siis me vaikime probleemi lihtsalt maha. Kuidas aitab selline lahendus kaasa teatisekohustuslike ehitiste ohutuse saavutamisele, mis seni on hinnatud kõrge ohupotentsiaaliga ehitisteks? See tähendab ehitisi, mille puhul on ehitusteatise esitamisel nõutud ehitise projekt.
Probleemi juured on aastas 2015, kui jõustus ehitusseadustik. Eesmärgi poolest sisuka algatusena kehtestati regulatsioon, mille kohaselt osade olulise ohupotentsiaaliga või muul moel oluliste ehitiste ehitusõiguse/kasutusõiguse saamise protsess on lihtsam. Ehitusseadustiku koostajate nägemuses tulnuks koos selliste ehitiste ehitusteatise/ kasutusteatisega esitada projektdokumentatsioon, mis on lihtsam kui ehitusloakohustuslike/kasutusloakohustuslike ehitiste projektdokumentatsioon. Lugedes õigusanalüüsi ja määrusekavandi seletuskirja ning omades kogemusi praktikas on põhjust arvata, et ehitusseadustiku koostajad mõistsid ehitise projekti kui „seletuskirja ja jooniseid“. Sellisest arusaamast tulenes arvatavasti ka lihtsama projektdokumentatsiooni käsitlus – lühem seletuskiri ja väiksem arv jooniseid. Sellisele arusaamale viitavad ka selgitused riigihanke raames koostatud määrusekavandi seletuskirjas, näiteks: „See tekitab praktikas halduskoormust, kuna teatisekohustuslike ehitiste puhul tuleb esitada samas mahus ehitusprojekt, mis ehitusloa taotlemisel, st vähemalt eelprojekti staadiumis ehitusprojekt.“ Tegelikus elus ei ole sellist lihtsamat projekti õnnestunud piiritleda ega unifitseerida, sest nii nagu ehitusloakohustuslikud ehitised on mastaabilt ja keerukuselt väga erinevad on seda ka ehitusteatisekohustuslikud ehitised. Projektlahendit kirjeldav ja iseloomustav teave on seeläbi erinev.
Kui tänaseks on lisandunud tarkus, mis näitab, et 2015. aasta ehitusseadustiku käsitlus oli poolik ja tugines kasinatele teadmistele, siis ühe lahendusena tasuks kaaluda seni ehitise projekti kohustusega teatisekohustuslike ehitiste viimist loakohustuslikeks. Selle raames tuleks teha ka ehitiste ohupotentsiaali ja muul moel olulisuse uus hindamine ning ehitusseadustiku lisa I ning lisa II vastav kaasajastamine. Võimalik, et osa seni olulise ohupotentsiaaliga ehitisteks hinnatud teatisekohustuslikke ehitisi võiks degradeerida vaba ehitustegevuse alla sobivaks.
(16) Ehitusloa saanud projektlahendi muutmisega seotud regulatsiooni välja jätmine määrusest näib õigusakti kujundamisena praktikas levinud tegutsemisviiside alusel. Levinud on suhtumine, et pärast ehitusloa saamist võib projektlahendit muuta märkimisväärselt vabameelselt, kõik muutmised õnnestub seadustada kasutusloa taotlemise protsessi käigus. Ehitusseadustik näeb küll üldsõnaliselt ette projektlahendi muudatused, mille puhul tuleb taotleda uus ehitusluba, kuid kuivõrd riiklik järelevalve on nõrk ja õiguslik regulatsioon vabameelne, siis sageli õnnestub ka sellise mastaabiga muudatused seadustada kasutusloa taotlemise protsessis. Kogu vastav regulatsioon ei toimi eesmärgipäraselt. Tekkib küsimus, kas selle asemel, et näha vaeva regulatsiooni nõrkade kohtade parandamisega, on õige lasta olukorral minna lihtsalt allavoolu? Täna on mõned tugevad kohalikud omavalitsused kujundanud paralleelsed, kasutusloa taotlemisele eelnevad protsessid, mille abil tuleb ehitusloa saanud projektlahendi muudatused kooskõlastada enne, kui on võimalik asuda taotlema kasutusluba. Vajadus ehitusloa saanud projektlahendi muudatuste menetlemiseks enne kasutusloa taotlemist on jätkuvalt olemas. Selline regulatsioon teenib ehitiste ohutuse ja muul moel nõuetele vastavuse ning ühiskonnas kokku lepitust kinni pidamise huve.
Riigihanke alusel koostatud õigusanalüüsi aruandest ja määrusekavandi seletuskirjast jääb mulje, et koostajad kujutavad ehitise infomudelit ette ehitise projekti moodsa (tuleviku)vormina. Paraku torkab silma, et ei teata, milline info peaks olema esitatud ehitise projektis ning selle tõttu ka ei teata, et infomudeli abil ei ole võimalik ja tõhus kõike seda infot esitada. Millised on tehnoloogilised abivahendid tulevikus, seda ei oska keegi täpselt ütelda, kuid ehitise infomudel tänasel arengutasemel on ehitise projektina ebapiisav. EKEL juhtis 2023. aasta „ehituseriala asjatundjate käsikirjas“ tähelepanu, et esmalt tuleb panna paika, milline peab olema ehitise projekti sisu (shehitusloa/kasutusloa taotlemisel vajalik teave) ning alles seejärel on võimalik analüüsida, millised vahendid on selle teabe kirjeldamiseks ja edastamiseks sobilikud.
Mõistlik oleks võtta arvesse ka Eesti ehitusvaldkonna tegelikku tänast taset ning vajadusi, olgu need kellegi arvates kui iganenud tahes. Tulevik tuleb igal juhul ja mõistlik on tasakaalustatud areng. Täna ei ole Eesti ehitusvaldkonna põhiprobleemiks ja arengupiduriks kaugeltki õigusanalüüsis ning määrusekavandi seletuskirjas sõnastatud „dokumendikeskne lähenemine“. Probleemiks on läbi õigusaktide juurutatud mõtteviis, et ehitise projekt on „seletuskiri ja joonised“ (st keskendutakse vormile) ning et teabega, mis nendes sisuliselt sisalduma peaks ei ole õigusaktide tasandil suuremat tegeletud.
(17) Nii nagu õigusanalüüsi aruandest jääb ka seletuskirjast mulje, et koostajad samastavad sõnu „dokument“ ja „dokumenteerimine“ sõnaga „paber“, kirjutatakse ka „dokumendikesksest lähenemisest“. Võimalik, et see on omapärane kaasaega iseloomustav mõttemall, praktikas kohtame ka inimesi, kes peavad dokumendiks vaid paberile või faili kirjutatud teksti või tarkvara Microsoft Word faili. Õigusanalüüsis püüdsid analüüsi koostajad selgitada, mida peavad nemad silmas „dokumendipõhise mõtteviisina“ ja miks tuleks liikuda „andmepõhise mõtteviisi“ suunas. Selgitusest jääb küll arusaamatuks, mida „dokumendid“ sisaldavad, kui need ei sisalda teavet ja kuidas toimub dokumenteerimine „andmepõhise mõtteviisi“ puhul. Dokumenteerimisena ei pea me silmas mitte dokumendi koostamist vaid teabe sisulist ja taasesitatavas vormis talletamist: mida tehti, kes tegi, kes vastutab. Dokumenteerimise alatähtsustamine või sellest loobumine ehituses kui kõrgendatud ohupotentsiaaliga tegevusvaldkonnas ei ole arukas.
Õigusanalüüsis on väidetud, et sõna „dokument“ ei ole õigusaktides defineeritud. Ehitusseadustikus tõepoolest ei ole, kuid see ei tähenda, et oleksime päris abitud. „Dokument“ on määratletud arhiiviseaduses ning selle definitsiooni alusel saame hõlpsalt arendada ehitise projektdokumendi määratluse: „Ehitise projektdokument on mis tahes vormis ja mistahes teabekandjale jäädvustatud teave ehitise projekteerimise töö tulemuste ja asjaolude kohta, mis on loodud või saadud ehitise projekteerija tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane kavandatud projektlahendi ning selle välja töötamise asjaolude kirjeldamiseks ja kirjeldatu eest vastutuse tõendamiseks“. See määratlus sobib nii täna klassikaliseks peetavate projektlahendi kirjeldamise vormide – seletuskirjad, joonised, spetsifikatsioonid – kui ka arenevate vormide, näiteks infomudeli, käsitlemisel projektdokumentidena. Kui laiendada silmaringi ja mitte keskenduda üksnes õigusaktides kirjas olevale, siis leiab dokumenteerimist ja dokumente käsitlevaid selgitusi küllaga kasvõi internetist.
Õigusanalüüsi ja seletuskirja läbiv vastandamine „dokumendipõhine lähenemine“ versus „teabepõhine lähenemine“ tekitab nõutust kuna temaatika selgitus ja sõnakasutus on ebaõnnestunud. Küsimus on nii ühel kui teisel juhul projektlahendit (ja ehitusprojekti kui terviku vaatenurgast projekti ellu viimise erinevaid aspekte) kirjeldava teabe esitamise viisis ning vahendites. Tõepoolest – teabe esitamise viis ning vahendid on klassikaliste seletuskirjade-jooniste-spetsifikatsioonide ja infomudeli puhul erinevad. Samas olukorras, kus me ei saa täna Eestis enam hakkama „dokumendipõhise lähenemisegagi“ ja vastutus ehitise projektlahendi eest on muutunud millekski teisejärguliseks ning ebaoluliseks, tundub toorevõitu „teabepõhise lähenemise“ jõuline juurutamine enesele jalga tulistamisena.
Kindlasti ei ole arukas teha õigusaktide tasandil takistusi töövahendite arengule. Õigusliku aluse loomine ehitise infomudeli kasutamiseks ehitusloa taotlemise ja kasutusloa taotlemise protsessides on teretulnud, kuid täna puuduvad selle tehnoloogilise abivahendiga sobivad dokumenteerimise ja vormistamise põhimõtted ning reeglid.
(18) Määrusekavandist on jäetud välja enamik projektdokumentatsiooni ja üksikute dokumenditüüpide vormistamise nõudeid. Seletuskirjast jääb mulje, et seda peetakse oluliseks töövõiduks ja määrusekavandi tänapäevasuse tunnuseks. Kirja on pandud, et „dokumendikesksest lähenemisest loobumisel muutuvad lihtsamaks ja ajakohaseks vormistamise nõuded – see peaks vähendama töökoormust mõlemas sektoris, sest lehekülgede nummerdamist ja muud taolist enam ei kontrollita, menetluses saab keskendutakse sisuküsimustele.“ Leheküljenumbrite olemasolu pole ehitusloa andmise eeltingimusena ilmtingimata vajalik kontrollida ka täna, leheküljenumbrite vajadus tuleneb muust.
Tasub mõelda, millest tuleneb vajadus projektdokumentide vormistusnõuete järele ja mida vormistusnõuded, sh projektdokumentide rekvisiidid endast sisuliselt kujutavad. Vormistusnõuete eesmärgiks ei ole formalism. Ühest küljest on projektdokumentatsiooni vormistusnõudeid sobilik interpreteerida kui ühiseid erialaseid keelereegleid, mis loovad asjaosalistele eeldused üksteise mõistmiseks. Kui neid ei ole, siis tekkib rahvalikult väljendatuna kirikulaulu laulmise olukord – igaüks omal viisil. Seda näeme täna praktikas juba massiliselt; mõistatamist tuleb üha juurde, mis see on, mis sellel korral projekti pähe esitati. Teisest küljest on oluliseks eesmärgiks projektlahendi looja ja projektdokumentatsiooni koostaja deklareerimine ning seeläbi võimalus kontrollida, kas koostajale esitatavad kompetentsusnõuded on täidetud; laiemas tähenduses on tegemist ohutusnõudega. Kolmandaks on oluline projektlahendi looja ja projektdokumentatsiooni koostaja tegevuste dokumenteerimine, näiteks varem ametlikult välja antud projektlahenduste tühistamine, muudatuste tähistamine ja jälgimine, dateerimine jm. Projekdokumentatsiooni vormistusnõuete sisuline vajadus ei kao projektdokumentide tänaste uuemate vormide (näiteks ehitise infomudeli) laialdasema kasutuselevõtu puhul ega ka tulevikus välja arendatavate dokumendivormide korral. Pannes kaalukausile nõuded projektlahendit kirjeldavale sisulisele teabele ja projektdokumentatsiooni vormistusele, siis viimatinimetatuid on sobilik käsitleda hügieeninõuetena, mille olemasolus suure probleemi nägemine on kentsakas.
Eesti ehitisregistri peale mõeldes tuleks projektdokumentatsiooni vaatenurgast tähelepanu pöörata ka vajadusele kasutada ehitusloa taotlemisel/kasutusloa taotlemisel esitatavat ehitise projektdokumentatsiooni väljaspool ehitisregistrit, salvestades selle eraldi elektroonilisse seadmesse (arvutisse, andmekandjale) või trükkides paberile. Ehitisregistri tänaseid juhendeid vaadates jääb mulje, et juhendite loojad sellist vajadust ei näe või ei ole kokku puutunud. Tulemuseks on projektdokumentatsioonid, millest ehitisregistri keskkonna abil võib olla võimalik aru saada, kuid ehitisregistrist niiöelda alla laadituna sobib selliseid projektdokumentatsioone iseloomustama rahvalik väljend puderjakapsad.
Tänaste niiöelda klassikaliste projektdokumentide vormistus ja rekvisiitide esitusviis ei pruugi sobida üks-ühele uuematele dokumendivormidele ja asjakohased reeglid tuleb alles luua. Õigusanalüüsis ja määrusekavandi seletuskirjas tulevikusuundumuseks peetava „teabekeskse lähenemise“ tuumaks olev ehitise infomudel on selles valdkonnas vähemalt Eestis täna lapsekingades. See on praktikas oluline probleem, kui mitte ütelda ohutust oluliselt mõjutav puudus. Küllalt on olukordi, kus asjaosalised ei tea, mida võib infomudelis usaldada ja mida mitte, mis on valmis-staatuses ja mis mitte. Dokumenteerimise vaatenurgast sobib infomudeli kasutamise tänast taset võrrelda pigem illustratiivse infohunnikuga. Määrusekavandi koostajad on klassikaliste projektdokumentide vormistusnõuetest loobumist põhjendanud ka paberil jooniste, seletuskirjade, spetsifikatsioonide kasutamise vähenemisega. Samas on täna kõige levinumaks projektdokumentatsiooni meediumiks niiöelda elektrooniline paber, need samad joonised, seletuskirjad, skeemid, spetsifikatsioonid elektroonilisel kujul. Kusagile ei ole kadunud ka füüsiline paber. Paberile trükitakse projektdokumente küll vähem kui varem, kuid paberil projektdokumendid on laialt kasutusel nii ehitusplatsidel kui ka projekteerimise ja projektdokumentatsiooniga seotud kontoritöös.
Määruse nr 97 uusversioon peaks keskenduma ehitise projektlahendit kirjeldava teabe sisule ja andma lisaks reeglid mitme erineva täna kasutusel oleva teabe edastamise vormi jaoks. Määruse hõlpsama loetavuse huvides ja ka prioriteetide rõhutamiseks võiksid vormistuse nõuded olla esitatud näiteks määruse lisades. Täna peaksid need hõlmama projektdokumente elektroonilisel paberil ning ehitise infomudeli vormis.
Määrusekavandis esitatud säte, mille kohaselt hakkab Kliimaministeerium otsustama vormistuse nõuete üle väljaspool määrust ei ole aktsepteeritav. Nii kaob ehituslubade/ kasutuslubade taotlusi menetlevatel asutustel, ehitusprojektide elluviijatel ja ehitiste projekteerijatel igasugune võimalus kontrollida ning mõjutada nõuete kvaliteeti ning sisu. Arvestades näiteks ehitisregistri tänaste juhendite sisu puudusi ja nendes väljendatud kaheldavaid või lausa vigaseid põhimõtteid, ei saa sellise suundumusega kuidagi nõus olla.
(19) Võttes arvesse ehituserialaste selgituste ja põhjenduste hulka, mille EKEL ning EKELi liikmed on andnud tänase määruse nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ sisu probleemsuse kohta ning saamata ministeeriumilt sisulisi põhjendusi, miks neid probleeme ignoreeritakse, tekib paratamatult kahtlus, et ministeerium ei saa probleemide ehituserialasest sisust aru või eelnimetatud õigusakti autorina ei soovita tehtud vigu ja ebasobivaid valikuid tunnistada. Ajendiks võivad olla ka tavakodanike ehituserialastele päringutele antud eksitavad vastused.
V Detailsed märkused määrusekavandi teksti kohta
Allpool on esile toodud vaid vahetult määrusekavandi teksti käsitlevad märkused. Üldiseid ja struktuurseid puudusi kirjeldavad märkused on esitatud peatükis IV.
Määrusekavand
Märkused ja kommentaarid
Nõuded ehitusprojektile
Määruse pealkiri on ehituserialaselt vigane, ka on see eksitav määruse käsitlusala vaatenurgast. Määrus käsitleb ehitise projektdokumentatsiooni (ehk ehitise projekti) sisu, mitte alguse ja lõpuga plaanipärast tegevust ehitusega seotud eesmärgi saavutamiseks (ehk ehitusprojekti). Ka ei kehtesta määrus kõikehõlmavaid nõudeid ehitise projektile Eesti Vabariigis vaid ainult sellisele projektdokumentatsioonile, mis tuleb esitada ehitusloa või kasutusloa andmist kaaluvale asutusele.
Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 13 lõike 3 alusel.
1. peatükk
Üldised nõuded
§ 1. Määruse kohaldamis- ja reguleerimisala
(1) Käesolev määrus sätestab nõuded projekteerimise käigus koostatavale teabele või teabekogumile, selle vormistamisele (edaspidi ehitusprojekt) ja esitamisele.
(2) Käesoleva määruse nõuetele vastav ehitusprojekt tuleb koostada ja esitada:
1) kui ehitise ehitamiseks on nõutud ehitusluba;
2) kui ehitise kasutamiseks on nõutud kasutusluba.
(1) Ehitise projekteerimise sisuks ja eesmärgiks ei ole teabe või teabekogumi koostamine, ehitise projekteerimise sisuks ja eesmärgiks on ehitise projektlahendi loomine. Määrusekavandi koostajate pakutud määratlus ei anna edasi määrusega reguleeritava olemust ja sisu. Ka ei sobi pakutud määratlus ehitusloa ja kasutusloa andmise vaatenurgast – ehitusluba ei anta ei teabele ega teabekogule (ega ka mitte ehitise projektile ehk projektdokumentatsioonile) vaid ehitise projektlahendile, mida on kirjeldatud ehitise projektis.
(2) Lõike sõnastus jätab mulje, et ehitise projekti koostamise eesmärgiks on ehitusloa või kasutusloa taotlemine; kui sellist nõuet ei oleks, siis ei oleks justkui üldse vaja ehitist projekteerida ja ehitise projekti koostada.
Määrus peab kehtestama nõuded ehitise projektile (ehk projektdokumentatsioonile, olgu see paberil, elektroonilisel paberil, elektroonilise andmekogu vm vormis), mis esitatakse ehitusloa taotlemisel ja kasutusloa taotlemisel.
§ 2. Ehitusprojektis esitatava teabe üldnõuded
(1) Ehitusprojekt peab andma piisavat, arusaadavat ja õiget teavet kavandatava ehitise või ehitamise ja selle vastavuse kohta õigusaktides sätestatud nõuetele. Ehitusprojekti alusel peab olema võimalik hinnata lahenduse vastavust detailplaneeringule, projekteerimistingimustele ning asjakohasel juhul riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringule.
(2) Ehitusprojektis esitatav teave peab olema koostatud selliselt, et see on loetav, vastuoludeta ning erialaspetsialistile arusaadav ja üheselt mõistetav. Ehitusprojektis esitatav teave täiendab üksteist ja moodustab terviku.
(3) Ehitusprojekti juurde kuulub asjakohasel juhul muu teave, mis seondub ehitise, ehitamise, ehitise kasutamise ning korrashoiuga, sealhulgas ehitise hooldusjuhend.
(4) Ehitusprojekti alusel peab olema võimalik hinnata:
1) kavandatava lahenduse elluviidavust ehitusprojektis käsitletud asukohas ja kujul;
2) ehitusprojekti elluviimisega kaasnevaid mõjusid ümbritsevale keskkonnale, sealhulgas olemasolevatele ehitistele.
(5) Ehitusprojekt peab sisaldama ehitise tehnilisi andmeid, mis on nõutud:
1) ehitusloa taotlemisel;
2) kasutusloa taotlemisel.
(1) Lõikest jääb arusaamatuks, mis moodustis on „ehitusprojekt“ – midagi, mis peab andma teavet ehitise projektlahendi või (!) ehitustöö kohta. Kui „või“ on ekslik ning määrusekavandi koostajad on pidanud silmas „ja“, siis sellist koonddokumentatsiooni ehitusala ei ole, sellise dokumentatsiooni koostamine ei sobi ehitusala töökorraldusse ning selline dokumentatsioon ei ole ka midagi, mis luuakse projekteerimise käigus. Kui õigusakti andja peab vajalikuks, et ehitusloa taotlemisel ja kasutusloa taotlemisel esitataks infot nii ehitise projektlahendi kui ka ehitustöö tehnoloogia kohta, siis tulebki esitada nõuded ühe ja teise kohta, mitte üritada neid kokku panna. Sellisel juhul peab ka määruse pealkiri olema teistsugune. Iseenesest on teabe küsimine ehitustöö tehnoloogia kohta ehitusõiguse andmise üle kaalumiseks asjakohasel juhul teretulnud.
(1) Millist või mida käsitlevat lahendust peetakse silmas?
(3) Tegemist on sisult arusaamatu ja segadust tekitava sättega ning taas kerkib küsimus, mis on „ehitusprojekt“.
§ 3. Ehitusprojekti koostamisele esitatavad üldnõuded
(1) Ehitusprojekti koostamisel lähtutakse, lisaks ehitus-seadustiku § 14 lõikes 1 sätestatule:
1) muudest õigusaktidest;
2) heast tavast, sealhulgas standarditest;
3) tehnilistest normidest;
4) juhendmaterjalist, kirjeldustest ja muudest tehnilistest tingimustest, mille kasutamises on kokku lepitud, sealhulgas ehitise eskiis- või tehnoloogilisest projektist.
(2) Ehitusprojektis lahendused peavad omavahel sobima selliselt, et nende väljaehitamine ja toimimine ei segaks üksteist ja võimaldaks ehitist kasutada, hooldada ja korras hoida.
§3 Milleks esitatakse määruses nõudeid ehitise projektlahendi välja töötamise töökorraldusele? Kuidas puutub see pädevasse asutusse ja ehitusloa/kasutusloa taotlemisse?
Kui reguleerimine, millest ehitise projekteerimisel tuleb lähtuda on määruses kohane, siis puudub kõige olulisem lähtekoht – projekteerimise tellija lähteülesanne.
4) Eskiisi mainides on sisuliselt kirja pandud järgnev: „Ehitise projekteerimisel lähtutakse ehitise projekteerimise töö esimesest etapist“.
Ehitise projekteerimise töö jagatakse mastaapsemate ja keerukamate ehitiste puhul etappidesse. Ehitise projekteerimine algab esimese etapi alguses ja lõppeb viimase etapi lõpus, siis, kui ehitise projektahend saab valmis. Mitu etappi alguse ja lõpu (ehk „valmis“) vahele jääb sõltub ehitisest. Eestis harjumuspärase esimese etapi nimetuseks on eskiisi etapp ja kui selle etapi lõpus vormistatakse ka projektdokumentatsioon, siis nimetatakse seda eskiisiks või ka eskiisprojektiks. Millise ehitise projekti koostamisel sellest nüüd lähtutakse, kui projekteerimine juba käib ja töö esimene etapp on juba läbitud?
Lõikes (2) esitatud kokkusobivuse nõue ei ole töökorralduse nõue vaid projektlahendi kvaliteeti käsitlev nõue ega sobi selle tõttu paragrahvi temaatikasse.
Milliseid või millega seotud lahendusi peetakse silmas lõikes(2)?
§ 4. Ehitusprojekti vormistamisele esitatavad üldnõuded
(1) Ehitusprojekt koosneb üldosast ja muudest osadest, mis:
1) kirjeldavad projekteeritud lahendusi tekstiliselt, nagu on seletuskiri või tabelid;
2) esitavad graafilist teavet, nagu on asendiplaan, tehnilised joonised, illustratsioonid, skeemid või graafikud;
3) on esitatud teabemudelitena, nagu koond-, osa- või teemamudelina.
(2) Vajadusel võib erinevaid ehitusprojekti osasid omavahel ühitada või eraldada selliselt, et need täiendaksid üksteist, kuid ei raskendaks ehitusprojekti loetavust.
(3) Ehitusprojekti joonistel esitatakse objekt kahe- või kolmemõõtmelisena.
(4) Ehitusprojekti vormistamiseks kasutatakse üldkätte-saadavat vabavaraga loetavat failiformaati, mille abil on ehitusprojekt terviklikult nähtav ja teabe nägemiseks ei ole vaja teha täiendavaid toiminguid ega omada spetsiifilisi oskusi tarkvara kasutamiseks.
(5) Ehitusprojekti vormistamisel teabemudelina peab teave olema korrektselt liigitatud, kasutades vastavaid modelleerimisvahendeid ja -vorminguid.
(6) Ehitusprojekti seletuskirjas esitatakse ehitusprojekti lähteandmetele põhinevad järeldused, nende saavutamiseks valitud lahenduse kirjeldus ning valiku põhjendused. Seletuskirjas esitatav teave lähteandmete kohta võib olla esitatud ka tabeli kujul. Ehitusprojekti seletuskirjas tuuakse ära teave, millest ehitusprojekti või selle osa koostamisel on lähtutud.
(7) Ehitusprojekti graafiline osa, eelkõige selle koosseisus olev asendiplaan peab olema esitatud nii plaaniliselt kui ka kõrguslikult ja seotult geodeetilise süsteemiga. Graafiline osa esitatakse enamlevinud mõõtkavades.
(8) Ehitusprojekti osa võib koosneda viidetest ehitusprojekti muudele osadele ja projektdokumentidele, nagu näiteks joonistele või skeemidele, kui vastava osa kohta käiv teave kajastub ehitusprojekti muudes osades.
(9) Ehitusprojektis märgitakse ehitusprojekti ja asjakohasel juhul selle osa:
1) koostaja või koostamist kontrollinud isiku nimi;
2) pädeva isiku kvalifikatsioon;
3) juriidilisest isikust ehitusprojekti koostaja puhul, registrikood, kontaktandmed ja majandustegevuse registreerimise number.
(10) Ehitusprojekti vormistamisel juhindutakse asjakohasel juhul Kliimaministeeriumi veebilehel avaldatud juhisest.
§4 On märgiline, et määrusekavandi koostajad on pidanud vormistamise nõudeid olulisemaks kui nõudeid ehitise projektlahendit kirjeldavale teabele.
(1) Lõige sisaldab loogikavigu. Kirja on pandud, et seletuskiri, tabel, joonised, illustratsioonid, skeemid, graafikud, infomudel on ehitise projekti jaotised („osad“).
Milleks on vajalik reguleerida, et ehitise projektdokumentatsioon peab (!) koosnema „osadest“?
(1)-2) Kas asendiplaan ei ole tehniline joonis? Mis see sellisel juhul on?
(3) Milleks on vajalik midagi sellist määruses reguleerida? Milliseid variante on veel ehitise või mõne selle komponendi kujutamiseks joonisel?
(4) Kuidas kujutada endale ette failiformaati, mille puhul „ehitusprojekt on terviklikult nähtav“? Taas tekkib küsimus, mis on „ehitusprojekt“?
(6) Jääb arusaamatuks, mida on soovitud öelda – millistest järeldustest käib jutt? Mida on vaja järeldada? Lisaks on vaja järelduste saavutamiseks (?) valida mingid lahendused?
Kui reguleerimine, et teave võib olla esitatud ka tabeli kujul on oluline, siis võiks ka kirja panna, et teave võib olla esitatud ka kaldkirjas.
Kui seletuskirjas tuleb esitada teave, millest projektlahendi välja töötamisel lähtuti, siis tähendab see, et seletuskirja tuleb kopeerida näiteks kõikide ehitusuuringute aruanded.
(7) Tõlge – näiteks hoone neljanda korruse arhitektuuriline plaan peab olema seotud geodeetilise süsteemiga. Sellise nõude eesmärk on arusaamatu.
(8) Terve projektdokumentatsiooni jaotis koosnebki vaid viidetest? Kas projekti sellist formaalset jaotist on kindlasti vaja?
(10) Vormistusnõuete jätmine Kliimaministeeriumi otsustada ei ole aktsepteeritav. Nii kaob ehituslubade/ kasutuslubade taotlusi menetlevatel asutustel, ehitusprojektide elluviijatel ja projekteerijatel igasugune võimalus kontrollida ning mõjutada nõuete sisu ja kvaliteeti. Arvestades näiteks ehitisregistri juhendite sisu puudusi ja nendes sisalduvaid kaheldavaid põhimõtteid, ei saa sellise suundumusega kuidagi nõus olla. Kuivõrd vormistamise nõuded on vähem olulised võrreldes projektlahendit kirjeldava teabe nõuetega, siis sobib vormistuse nõuded esitada näiteks määruse lisades. Täna peaksid vormistuse nõuded hõlmama projektdokumente elektroonilisel paberil ja ehitise infomudeli vormis.
§ 5. Ehitusprojekti allkirjastamisele esitatavad nõuded
(1) Ehitusprojekti allkirjastab ehitusprojekti koostanud või selle koostamist kontrollinud isik.
(2) Ehitusprojekti allkirjastab:
1) projekteerimist juhtinud isik kogu ehitusprojektis esitatud teabe osas;
2) ehitusprojekti erialaspetsiifilise osa koostanud või koostamist kontrollinud isik vastava osa osas.
(3) Kui ehitusprojekti on koostanud mitu isikut, kuid ehitusprojekt ei ole jagatud koostajapõhisteks erialaspetsiifilisteks jaotisteks, siis esitatakse ehitusprojektis teave, kes ja millise ehitusprojekti osa koostas ning ehitusprojekti allkirjastavad kõik isikud.
(4) Ehitusprojekti iga ühitatud või jagatud osa allkirjastab selle koostanud isik.
(2)-1) „Allkirjastab ehitusprojektis esitatud teabe osas“, „vastava osa osas“ – mida see tähendab, millisest „osast“ on kirjutatud?
(4) Kuidas sellest lausest aru saada? Milleks on see ühendamise ja jagamise jutt vajalik? Iga projekteerija pädev isik allkirjastab neid projektlahendusi sisaldava projektdokumentatsiooni, mille see projekteerija projekteeris. Vastav projektdokumentatsioon koondatakse ehitise projekti ühte jaotisesse, ongi kõik.
2. peatükk
Nõuded ehitus- või kasutusloa taotlusega esitatavale ehitusprojektile
Kuidas on võimalik ehitise projekti esitada ehitusloaga või kasutusloaga? Tõlgituna tähendab see, et ehitusluba või kasutusluba on ehitise projekti esitamise vahend. Korrektne oleks kirjutada „nõuded koos ehitus- või kasutusloa taotlusega esitatavale ehitise projektile“; esitatakse taotlus ja esitatakse ehitise projekt.
§ 6. Nõuded ehitusloa taotlusega esitatavale ehitusprojektile
(1) Ehitusloa taotlusega esitatakse ehitusprojekt, mis sisaldab:
1) ehitise arhitektuuri- ja insener-tehniliste lahenduste põhimõtteid;
2) üldiseid nõudeid ehitise, ehitamise ja kasutamise kvaliteedile ja ehitise ohutu kasutamise küsimuste lahendusi;
3) teavet ehitise ja selle osaks oleva tehnosüsteemi kohta.
(2) Vajaduse korral esitab ehitusloa taotleja ehitusprojekti enda valitud täpsusastmes, kuid mitte väiksemas mahus, kui on sätestatud käesolevas paragrahvis. Olenemata esitatud ehitusprojekti mahust, annab pädev asutus ehitusprojektile hinnangu lähtudes üldistest ehitusprojektile esitatavatest ja käesoleva paragrahvi nõuetest.
(3) Ehitusloa taotlusega esitatavas ehitusprojektis kirjeldatakse asjakohasel juhul ehitises kasutatava tehnoloogilise sisseseade, seadme või muu eripärase lahenduse:
1) mõõtmeid ja paiknemist;
2) kasutamisest tulenevaid piiranguid;
3) teenindamiseks ja transpordiks vajalik kuja või koridori.
(4) Ehitusloa taotlusega esitatava ehitusprojekti seletus-kirjas tuuakse asjakohasel juhul välja ehitise ligipääsetavuse ja kasutamise lahendused, mis arvestavad puudega inimeste erivajadusi.
§6 Palun vaadata märkust peatüki 2 pealkirja kohta.
(1)-1) Milliseid lahendusi kavandavad insenerid ehitusvaldkonnas veel peale tehniliste? Soovitame kasutada õigusaktis „insenerilahendused“.
(1)-2) Esitada tuleb nõuded ehitamise ja kasutamise kvaliteedile? Taas tekib küsimus, mis on „ehitusprojekt“?
(2) Lauses on loogikaviga – sõnu „täpsus“ ja „maht“ on kasutatud sünonüümidena. Need sõnad ei ole sünonüümid.
Järgnevates sätetes ei ole piiritletud ehitise projekti kogust või mahtu – massi, jooniste arvu, lehekülgede arvu, elektrooniliste ühikute hulka vms. Kuidas saab pädev asutus anda hinnangu millegi alusel, mida ei ole piiritletud?
(3) Milleks on see info rõhutatult vajalik ehitusloa andmist kaaluvale asutusele?
§ 7. Nõuded kasutusloa taotlusega esitatavale ehitus-projektile
(1) Kasutusloa taotlusega esitatavas ehitusprojektis täpsustatakse ehitusloa taotlusega esitatud ehitusprojekti nii, et selle alusel oli võimalik ehitis terviklikult ja nõuetekohaselt valmis ehitada.
(2) Kasutusloa taotlusega esitatakse ehitusprojekt, mis sisaldab:
1) kontrollitud ja omavahel kooskõlas olevaid arhitektuuri- ja insener-tehnilisi lahendusi ning kõiki olulisi tehnilised nõudeid ehitustootele, -materjalile ja -seadmele, ehitisele ja selle osadele;
2) ehitise oluliste arhitektuurilahenduste ja insener-tehniliste lahenduste parameetrite kirjeldust jooniste ja tehniliste kirjelduste kogumina sellisel tasemel, mis annab selged ja üheselt mõistetavad tehnilised lahendused ning võimaldab nõuetekohaselt ehitada;
3) lõplikult täpsustatud tehnoloogilisi või esteetilisi eelistusi ja piiranguid;
4) ehitustoote, -materjali ja -seadme tehnilisi näitajaid ning vajadusel juhiseid nende seadistamiseks ja hooldusele esitatavad üldnõudeid seletuskirjas või hooldusjuhendis.
(3) Vajaduse korral esitab kasutusloa taotleja ehitusprojekti enda valitud täpsusastmes, kuid mitte väiksemas mahus, kui on sätestatud käesolevas paragrahvis. Olenemata esitatud ehitusprojekti mahust, annab pädev asutus ehitusprojektile hinnangu lähtudes käesoleva paragrahvi nõuetest.
(4) Kui ehitusprojekt näeb ette tüüplahenduse kasutamist, siis tuleb ehitusprojektis viidata konkreetsele tüüplahendusele ning vajadusel esitada tüüplahenduse kohta käiv teave ehitusprojekti koosseisus.
(5) Kui kasutusloa taotlusega esitatavas ehitusprojektis esitatakse kogu ehitamiseks vajalik informatsioon joonistel viidete ja märkustena, ei ole seletuskirja, tabelite, graafikute ja muude lisaselgitusi andvate dokumentide või teabe esitamine kohustuslik.
(6) Kasutusloa taotlemisel esitatud ehitusprojekti joonistel peab projekteeritud lahenduse geomeetria olema mõõtmetega ja/või koordinaatidega kirjeldatud määral, mis võimaldab joonist vahetult kasutada nii ehitamiseks kui ka omanikujärelevalve tegemiseks.
(7) Kui kasutusloa taotlusega esitatavat ehitusprojekti on muudetud võrreldes ehitusloa saanud ehitusprojektiga, siis tuleb:
1) muudatuse kohta koostada seletuskiri, milles selgitatakse muudatuse tegemise põhjuseid, esitatakse uus lahendus koos põhjenduste ja selgitustega ning muudatuse tegemisest tulenevad võimalikud mõjud;
2) esitada ehitusprojekti muutmise tõttu lisandunud teave ning esialgse teabe loetelu, milles kajastatakse lisatud, asendatud ja kehtivuse kaotanud projektdokumendid.
§7 Palun vaadata märkust peatüki 2 pealkirja kohta.
(1) Ei täpsustata, esitatakse ehitise valmis projektlahendi kirjeldus.
Lause lõpp on sisult vigane – nõuetekohaselt ehitustööd tehes võib tulemuseks olla ka nõuetele mitte vastav ehitis.
(2)-2) „Lahenduste parameetrite kirjeldus“ – kuidas seda mõista?
Nõuetekohaselt ehitustööd tehes võib tulemuseks olla ka nõuetele mitte vastav ehitis.
(2)-4) Reeglina ei sisalda ehitise projekteerimistöö tulemus, projektlahendi kirjeldus, selliseid juhiseid, hoopiski mitte hooldusjuhendit.
(3) Ehitustöö tegemise aluseks on ehitise valmis projektlahendit kirjeldav projektdokumentatsioon. Millisest suuremast täpsusest on veel võimalik rääkida?
(5) Milline on selle sätte sisuline vajadus? Kogu projektlahendit kirjeldava teksti vormis info võib esitada jooniselehel teksti vormis, samuti graafiku, skeemi, tabeli vm. Tekst jooniselehel on samavõrd selgitus kui tekst A4 (elektroonilisel) paberil. Seletuskiri teabe edastamise vormina ei ole mingi väärtus iseenesest. Oluline on kogu vajalik teave ja see peab olema esitatud.
(7) Ehitusluba ei anta ehitise projektile ehk projektdokumentatsioonile, ehitusluba antakse projektlahendile. Sama moodi ei viida ehitusplatsil ellu jooniseid ja seletuskirjasid vaid ehitise projektlahendit.
(7)-1) Mitte „koostada seletuskiri“ vaid „esitada selgitused“.
(2)-2) Esmalt nõutakse esialgse ja lisatud teabe loetelu (mille koostamine ja esitamine tundub sisu poolest võimatu ülesandena), lõigu lõpus selgub, et vajalik on siiski esitada projektdokumentide nimekiri.
3. peatükk
Nõuded ehitusprojekti osadele
Jääb arusaamatuks, miks tähtsustavad määrusekavandi koostajad ehitise projekti vormistust sisu ees ja soovivad reguleerida ehitise projekti kui dokumentatsiooni ülesehitust. See soov on seda arusaamatum, et määrusekavandi autorid on nii õigusanalüüsis kui seletuskirjas rõhutanud teabe tähtsustamist teabe esitamise vormi ees. Ehitise projekti vormistus lähtub konkreetsest kavandatavast ehitisest, selle mastaabist, keerukusest, projekteerimismeeskonna koosseisust, projekteerijate töövõttude piiritlustest konkreetse ehitise projekteerimisel (neid määratlevad eraõiguslikud töövõtulepingud). Ehitusloa taotlemise, kasutusloa taotlemise ja pädeva asutuse vajaduste vaatenurgast on oluline teave ehitise projektlahendi kohta, mitte selle jaotamine ehitise projekti jaotistesse; pädev asutus peab tutvuma kogu projekt-dokumentatsiooniga. Vaadates määrusega ette kirjutatavat projektdokumentatsiooni ülesehitust, siis tuleb tõdeda, et see ei sobi enamikule ehitise projektidest.
§ 8. Ehitusprojekti osad
(1) Ehitusprojekt koosneb ehitusprojekti üldteabest, kus esitatakse:
1) ehitusprojektiga hõlmatud kinnistu andmed, ehitise asukoha andmed, olemasoleva situatsiooni lühikirjeldus, ehitusprojekti nimetus, tunnus või number ning ehitusprojekti koostamise eesmärk, sealhulgas kavandatava või lammutatava ehitise kirjeldus ja sobivus, selle kasutamise otstarve, põhjendused ja ulatus;
2) selgitus ehitusprojekti ülesehituse ja koosseisu kohta;
3) ehitise ja selle osa, sealhulgas tehnosüsteemi ja ajutise ehitise, kavandatav kasutusiga;
4) kinnismälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise korral kinnismälestise või muinsuskaitseala nimetus ja kultuurimälestiste riiklikku registri number ning muinsuskaitse eritingimuste ning ehitusprojekti võrdlus;
5) planeeringute või projekteerimistingimuste ning ehitusprojektis esitatud lahenduse võrdlus;
6) teave energiatõhususe nõuete kohaldamise kohta.
(2) Ehitusprojekt koosneb asjakohasel juhul paragrahvides 9 – 15 sätestatud osadest.
§8 Tekib mulje, et kõige olulisem on üldteave, ehitise arhitektuuri, kandvaid ja jäigastavaid tarindeid, tehnosüsteeme kirjeldav teave ei ole üldse nii oluline.
(1) Kas teave on koht või meedium? Teave käsitleb midagi, teave on millegi kohta; teabe kohta ei ole korrektne öelda „kus“.
(1)-1) Vast siiski „ehitise projekti eesmärk“, mitte koostamise eesmärk.
(1)-3) Ajutisel ehitisel ei saa olla projekteeritud kasutusiga, ajutise ehitise puhul räägime elueast, sest ajutise ehitise puhul on lammutamise aeg ette määratud.
(1)-5) Kuivõrd sõna „ehitusprojekt“ tähendus määrusekavandis ei ole üheselt mõistetav, siis millist või mida käsitlevat lahendust peetakse silmas?
(1)-6) Selgitused tuleb anda sellise olukorra kohta, kui energiatõhususe miinimumnõuete täitmine ei ole projekteeritud hoone puhul nõutud.
§ 9. Nõuded arhitektuuri osale
(1) Arhitektuuri ning asjakohasel juhul sisearhitektuuri ja maastikuarhitektuuri osas esitatakse tekstiliselt vähemalt:
1) arhitektuurilahenduse kirjeldus;
2) ehitise põhitarindite kirjeldus koos põhiliste ehitustoodete, -materjalide ja -seadmete äranäitamisega;
3) arhitektuurinõuded hoone välispiiretele ja viimistluse kirjeldus, sealhulgas välispiirete ja nende elementide õhumüra isolatsiooni parameetrid;
4) piirdetarindite soojusjuhtivused, mürapidavused ja muud ehitusfüüsikalised omadused, sealhulgas niiskusohutus ja õhupidavus;
5) nõuded ja nõuetele vastavust tagavad lahendused puudega inimeste erivajadustest tulenevate liikumisvõimaluste kindlustamiseks;
6) üldnõuded siseviimistlusele koos põhiliste ehitustoodete, -materjalide ja nende omaduste äranäitamisega.
7) insolatsiooni ja päikesekaitse lahendused, sealhulgas avatäidete soojusläbivus ja klaaspindade valgusläbivus ning üldnõuded ja valgustustehnilised parameetrid siseruumide valgustusele;
8) võimalikud negatiivsed mõjud keskkonnale, ehitisele ja kolmandatele isikutele koos kavandatud leevendusmeetmetega;
9) hooldamise lahendused koos vajalike abivahendite kirjeldusega.
(2) Ehitusloa taotlemisel kirjeldatakse arhitektuuri ning asjakohasel juhul sisearhitektuuri ja maastikuarhitektuuri osas projekteeritud lahendusi tekstiliselt seletuskirjas.
(3) Ehitusloa taotlemisel esitatakse arhitektuuri ning asjakohasel juhul sisearhitektuuri ja maastikuarhitektuuri osas graafiliselt ehitise plaan, vaated ja vajalikud lõiked, kuhu kantakse ruumide, tarindite, tehnosüsteemide ja seadmete asukohad ja fassaadi viimistlusmaterjalid.
(1) Sättesse kirja pandust jääb segaseks, mitut ja milliseid „projekti osasid“ määrusekavandi koostajad nõuavad.
(1) Sisearhitektuuri käsitleva teabe nõudmine vaid vajadusel ei sobi kokku sisearhitektuuri olemusega – sisearhitektuur hõlmab olulisi ohutuse (sh tuleohutuse), ligipääsetavuse ning puudega inimeste erivajadustega arvestamise küsimusi.
(1) Jääb arusaamatuks, miks on maastikuarhitektuur pandud kokku arhitektuuri ja sisearhitektuuriga ning tekitatud lisaks veel üks, eelkõige maastiku-arhitektuurilahendust käsitlev „osa“ paragrahvis 14.
(1)-4) Niiskusohutus ei ole ehitusfüüsikaline omadus.
(1)-5) Punkti kirja pandu alusel tuleb näiteks vastavat temaatikat reguleeriv õigusakt kopeerida ehitise projekti. See ei ole mõistlik ega vajalik.
(1)-6) Kuidas puutub siseviimistlus ehitusõiguse andmise üle kaalumisse? Kui oleks mainitud tuleohutust, siis küll, aga ei ole mainitud.
(1)-7) Jääb arusaamatuks, milliseid siseruumide valgustuse valgustustehnilisi parameetreid peavad määrusekavandi koostajad silmas, iseäranis eelneva loetelu jätkuna.
9) Mille ja milliseid hooldamise lahendusi on määruse-kavandi koostajad silmas pidanud, sealjuures ehitusõiguse andmise üle kaalumise kontekstis?
(2), (3) Punktide sisu on vastuolus. Lisaks – milleks on vaja teabe esitamise viisi ette kirjutada? Kuidas sobib see kokku infomudeli kui teabe esitamise vahendiga?
§ 10. Nõuded konstruktsioonide osale
(1) Ehitusprojekti konstruktsioonide osas esitatakse vähemalt järgnev:
1) ehitisele mõjuvate tuule-, lume-, kasutus- ja eritehnoloogiliste koormuste normatiivsed väärtused, sealhulgas kandekonstruktsioonide valiku aluseks olevad koormused;
2) ehitusgeoloogiliste olude ja vundamendilahenduse üldine kirjeldus;
3) ehitise kandeskeem ning kandvate ja jäigastavate tarindite põhilahendus;
4) tarindite töökindlusklass, teostusklass, järelevalvetase, keskkonnaklassid ja üldised tolerantsid;
5) võimalikud negatiivsed mõjud keskkonnale, ehitisele ja kolmandatele isikutele koos kavandatud leevendusmeetmetega.
(2) Ehitusloa taotlemisel kirjeldatakse konstruktsioonide osas projekteeritud lahendusi vähemalt tekstiliselt seletuskirjas.
§10 Kuivõrd arusaam sõnadest „konstruktsioonid“ ja „ehituskonstruktsioonid“ on praktikas laiali valgunud, siis sobib kõnealuseid teabenõudeid markeerida „nõuded kandvate ja jäigastavate tarindite teabele“.
(1)-1) Kui kandvate ja jäigastavate tarindite projekteerimise aluseks olevad koormused on nõutud eraldi esile tuua, siis mis koormused on eelpool loetletud koormused? Kui need ei olegi koormused, mis on aluseks kandvate ja jäigastavate tarindite projekteerimisel, mille poolest on need olulised?
(1)-1) Ehitusvaldkonnas räägitakse kasuskoormusest, mitte kasutuskoormusest.
(1)-5) Mille võimalikud negatiivsed mõjud?
(2) Milleks on vajalik ette kirjutada teabe esitamise viisi?
§ 11. Tehnosüsteemide osa
(1) Ehitusprojekti tehnosüsteemide osas esitatakse projekteeritud tehnosüsteemide loetelu ja iga tehnosüsteemi kohta eraldi vähemalt:
1) üldine iseloomustus, lahendus ja põhimõtted;
2) asukoht ja paiknemine;
3) energiatarbimise mõõtmise põhimõtted ja lahendused;
4) tuleohutuse tagamise lahendus ja meetmed;
5) tehnosüsteemide lubatud helirõhutasemed ja nende tagamise lahendused ehitises, kinnistul ja lähimate müratundlike alade juures.
(2) Ehitusprojekti kütte- ja ventilatsiooniosas, jahutuse ja soojusvarustuse osas esitatakse vähemalt:
1) soojuse ja jahutuse tootmise viis, kasutatav kütus või tehnoloogia;
2) hoone ligikaudne energiavajaduse ja energiatõhususe näitajad;
3) valitud soojusallikas;
4) süsteemide ja põhiliste seadmete, nagu näiteks katlad, ventilatsiooniagregaadi vms, toimimise põhimõtted, ligikaudsed võimsused ja paiknemine;
5) keskkonnamõju;
6) arvutuslikud kliimaparameetrid;
7) soojuskoormused ja jahutusvõimsused
(3) Ehitusprojekti gaasivarustuse osas esitatakse vähemalt:
1) kasutatav gaas, töörõhk;
2) ehitise ligikaudne gaasivajadus;
3) ruumide ventilatsiooni ja suitsuäratõmbe kirjeldus.
(4) Ehitusprojekti veevarustuse ja kanalisatsiooni osas esitatakse vähemalt:
1) veevarustuse ja kanalisatsiooni vooluhulgad;
2) vee ning reo- ja sademevee puhastamise vajadus;
3) puhastusseadmete ja veemõõdusõlme toimimisskeemi kirjeldus;
4) reovee, drenaaži ja sademevee eesvoolud;
5) sademevee vooluhulgad;
6) tehnoloogilise vee vajadus ehitises;
7) tehnoloogilise reovee kogus ja reostustase;
8) sooja vee valmistamise moodus;
9) kanalisatsioonitorustiku väljaviikude asukohad.
(5) Ehitusprojekti elektripaigaldiste (tugevvoolu-, nõrkvoolu- ja automaatikapaigaldise) osas esitatakse vähemalt:
1) infoedastuse tehnilised üldandmed, süsteemide kirjeldused ja võimsuse vajadused;
2) tehnoruumide nagu alajaama, peajaotla, varutoitegeneraatori ja muude tehnoseadmete või - süsteemide ruumivajadus;
3) tugevvoolu hinnanguline vajalik tarbitav võimsus;
4) nõrkvoolu sideühenduste teave;
5) erivajaduste tagamiseks mõeldud süsteemid ja lahendused;
6) hooneautomaatikasüsteemide arhitektuurilahendus ja liidestamine teiste tehnosüsteemidega, tõhususe kvalifikatsioon ja jälgimise lahendused.
(6) Ehitusprojekti elektroonilise side osas esitatakse vähemalt:
1) olemasolevate ja potentsiaalsete elektroonilise side võrkude vajadused;
2) tehnoruumi ruumivajadus;
3) lõppkasutajate ühenduste arv.
§11 Paragrahvi kirja pandust jääb segaseks, mitut ja milliseid „projekti osasid“ määrusekavandi koostajad nõuavad. Lõige (1) jätab mulje, et „osasid“ on üks. Miks on vaja nõuda erineva spetsiifikaga ja erinevate projekteerijate poolt projekteeritavate projektlahenduste esitamist ühes „osas“?
(2) Tänapäeval kasutatakse küttepaigaldise, ventilatsiooni-paigaldise ja jahutuspaigaldise markeerimiseks mõistet „sisekliima tagamise süsteemid“. Nendest eraldi on soojusallikas. Soojusvarustuse all peetakse enamasti silmas soojusvarustuse välisvõrku. Seega on kokku pandud projekteerimistemaatikad, mida enamasti ühe komplektina ja sama projekteerija poolt ei projekteerita.
(5)-2) Milleks on ehitusõiguse andmise kaalumisel oluline tugevoolupaigaldise seadmete ruumivajadus? Lisaks – sätte sõnastus on keeleliselt vigane, „varutoitegeneraator“ ja muu loetletu ei ole „tehnoruum“.
(5)-5) Milliseid „erivajadusi“ peavad määrusekavandi koostajad silmas?
(5)-6) „Hooneautomaatikasüsteemi arhitektuurilahendus“ on võõrapärane ja sedavõrd segadust tekitav väljend, iseäranis paragrahvi 9 kirja pandu valguses.
(5)-6) Mida on silmas peetud „liidestamisena“?
(5)-6) Millist „kvalifikatsiooni“ nõutakse tõhususelt? Kvalifikatsioon on hindamise ametliku tulemusena tunnustatud kompetentsus.
(6)-2) Milleks on ehitusõiguse andmise kaalumisel oluline „tehnoruumi ruumivajadus“? Lisaks sisulisele küsitavusele on nõue vigane ka keeleliselt - ruumil ei ole ruumivajadust. Kõnealuses kontekstis võib ruumivajadus olla näiteks seadmetel.
(6)-2) Milleks on ehitusõiguse andmise kaalumisel oluline „lõppkasutajate ühenduste arv“?
§ 12. Tehnovõrkude ja -rajatiste osa
(1) Elektrivarustuse, nõrkvoolusüsteemide, elektroonilise side võrgu, gaasivarustuse, veevarustuse, kanalisatsiooni (reovee-, sademevee- ja drenaažisüsteemid), kaugkütte ja - jahutuse võrkude ning muude erivõrkude (tehnovõrgud ja -rajatised) osas esitatakse projekteeritud tehnovõrkude ja -rajatiste loetelu ja iga tehnovõrgu ja -rajatise kohta eraldi vähemalt:
1) üldine iseloomustus, lahendus ja põhimõtted;
2) asukoht ja paiknemine;
3) alternatiivne tehniline lahendus juhul, kui tehnilisi tingimusi ei ole võimalik täita ja vastavad selgitused;
4) muud tingimused, mis seonduvad paragrahvis 11 loetletud ülesannete lahendamisega;
5) katendi taastamise plaan.
(2) Tehnovõrkude ja -rajatiste osas kirjeldatakse projekteeritud lahendusi nii tekstiliselt seletuskirjas kui ka graafiliselt joonistel. Asendiplaanil, tehnovõrkude ja -rajatiste koondplaanil või vajadusel eraldi tehnovõrgu ja -rajatise plaanil esitatakse olemasolevate, projekteeritud ja likvideeritavate tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad.
§12 Paragrahvi kirja pandust jääb segaseks, mitut ja milliseid „projekti osasid“ määrusekavandi koostajad nõuavad. Lõige (1) jätab mulje, et „osasid“ on üks. Miks on vaja nõuda erineva spetsiifikaga ja erinevate projekteerijate poolt projekteeritavate projektlahenduste esitamist ühes „osas“?
(1)-3) Kelle või mille tehnilisi tingimusi peavad määrusekavandi koostajad silmas? Kõnekeelsete väljendite kasutamine õigusaktis ei ole kohane. Eriti arvestades, et õigusakti lugejad ei pruugi tunda ehitusalast kõnekeelt.
(1)-4) Milliseid ülesandeid peavad määrusekavandi koostajad silmas? Paragrahv 11 ei kehtesta ülesandeid, mida oleks vaja lahendada.
(1)-5) Jääb mulje, et esitada tuleb üksnes plaanijoonis, aga katendi taastamise tehnilist lahendust (näiteks katendi kihte) ei ole vaja kirjeldada.
(2) Milleks on vajalik ette kirjutada teabe esitamise viisi? Paragrahvis 11 ei ole seda tehtud? Kuidas sobivad need teabe esitamise vorminõuded kokku ehitise infomudeliga?
§ 13. Tuleohutuse osa
(1) Ehitusprojekti tuleohutuse osas esitatakse vähemalt:
1) ehitise tuleohutusklass;
2) ehitise tuleohutuskuja, kande- ja jäigastavate konstruktsioonide ning tuletõkkekonstruktsioonide tulepüsivusajad ja eripõlemiskoormus;
3) ehitise tuleohuklass ja tulekaitsetase;
4) ehitise jagunemine tuletõkkesektsioonideks ning konstruktsioonide tulepüsivust ja ehitustoodete ja -materjalide tuletundlikkust iseloomustavad näitajad;
5) hoones viibivate inimeste arvu piirangud evakuatsioonialade kaupa;
6) jagunemine suitsutsoonideks ja suitsueemalduse põhimõtted; korruseplaanidel näidatakse suitsueemaldamise jaoks kavandatud aknad ja luugid;
7) asendiplaan ja situatsiooniskeem koos nii projekteeritud kui ka tuleohutust mõjutavate olemasolevate ehitiste, teede ja tuletõrje veevõtukohtadega äranäitamisega;
8) päästetehnika ja -meeskonna juurde- ja sissepääs ehitisele ning evakuatsiooni- ja hädaväljapääsudele;
9) tulemüüride ja tuletõkkesektsioone moodustavate konstruktsioonide, sealhulgas tuletõkkeuste, avatäidete ning oluliste läbiviikude asukohad joonistel ja nende tulepüsivusajad;
10) evakuatsioonilahendus, sealhulgas evakueeruvate inimeste arv, evakuatsiooniteede laius ja vajadusel arvutus, trepikodade iseloomustus, evakuatsiooniväljapääsud ja nendel kasutatavad sulused; korruseplaanidel näidatakse evakuatsioonivõimalused, välja arvatud elamutes ja eluhoonetes, mis ei ole kõrghooned;
11) pääsud keldrisse, pööningule, katusele;
12) tehnosüsteemide tuleohutuse põhimõtted;
13) ehitisse ettenähtud tuleohutuspaigaldiste loetelu, kavandatav kasutusiga ja paigaldusviisi lühikirjeldus;
14) ehitise välise tulekustutusvee minimaalne veevooluhulk, selle tagamise lahendus ja väljaspool ühisveevärki asuva tuletõrje veevõtukoha korrashoiu kirjeldus, kui tulekustutusvee tagamine lahendatakse olemasoleva tuletõrje veevõtukohaga;
15) evakuatsioonivalgustuse ja töö jätkamise valgustuse lahenduste kirjeldus;
16) suluste ja lukustuse tüübid, automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemiga koostoimimise kirjeldus ja info tuletõkkeuste automaatse sulgumise tulekahjusignalisatsioonisüsteemi häire korral.
17) muud tuleohutust mõjutavad tegurid ja tuleohutusabinõud ehitises, nagu näiteks eriohtlikud ruumid, tuleohutusmärgid ja automaatikapaigaldised;
(2) Ehitusloa taotlemisel kirjeldatakse projekteeritud lahendusi nii tekstiliselt seletuskirjas kui ka graafiliselt joonistel, kus esitatakse graafiliselt vähemalt korruseplaanid ja lõiked, millel näidatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 punktides 3, 7, 9 ja 11 sätestatu
(1)-2) Paragrahvis 10 kirjutatakse „konstruktsioonide osast“, siin kandvatest ja jäigastavatest konstruktsioonidest. Kas need on määrusekavandi koostajate arusaama kohaselt üks ja sama või midagi erinevat?
(1)-3) Tuleohutuse valdkonnas kasutatakse määratlusi tuleohutusklass, tuleohuklass, tulekaitsetase. Miks on tuleohutusklass (näitena – TP1, TP2, TP3) välja jäetud?
(1)-7) Kuidas on võimalik asendiplaanijoonist ja projekteeritud ehitise äranäitamist „koos“ esitada? Asendiplaanijoonis kirjeldab midagi, asendiplaanijoonis esitab midagi. Asendiplaanijoonist on võimalik esitada koos teiste ehitise projekti koosseisu kuuluvate projektdokumentidega.
(1)-13) Ehitiste projekteerimisel kasutatakse mõistet „projekteeritud kasutusiga“, selle alusel valitakse näiteks kandvate ja jäigastavate tarindite puhul materjalid ning konstruktsioonilised lahendused.
Rida tuleohutuspaigaldisi on laiemas määratluses tehnosüsteemid. Paragrahvis 11 ei ole projekteeritud kasutusea esitamist nõutud, aga tuleohutuspaigaldiste puhul on. Milline on selle põhjus? Tehnosüsteemide puhul ei ole projekteeritud kasutuseal märkimisväärset sisulist väärtust, sest tehnilise lahenduse valikuid ei ole selle alusel enamasti võimalik teha – tehnosüsteemide komponentide kohta ei ole vastavaid karakteristikuid.
(1)-13) Millised ruumid on „eriohtlikud ruumid“? Arusaadavuse (sh ehituserialase arusaadavuse) huvides tuleb pöörata tähelepanu väljenditele ja keelekasutusele.
(1)-16) Tuleohutuse teabe koosseisus nõutakse hoone suluste ja lukustuse kirjeldamist? Sellise nõude esitamisel on tõmmatud väga laia pintsliga. Sulustel ja lukustusel on tuleohutusega seos küll ning osa suluseid ja lukustust käsitlevast teabest on oluline ka ehitusloa andmise kaalumisel, kuid mitte sellisel määral, et kirjeldada tuleb kogu hoone suluseid ja lukustust.
(2) Milleks on vajalik sellisel moel ette kirjutada teabe esitamise viisi? Kirjeldada tuleb graafiliselt joonistel, kus tuleb esitada graafiliselt korruseplaanid ja lõiked? Millist moodi võiks veel joonisel (mis on olemuselt graafiline väljendusvahend) esitada korruseplaani ja lõikeid?
§ 14. Välisruumi osa
(1) Välisruumi osas esitatakse järgmine teave:
1) välisruumi lahenduse kirjeldus;
2) päästetehnika juurdepääs kinnistule, tuletõrje veevõtukohad ja muud välisruumis asuvad tuleohutuse tagamiseks vajalikud rajatised;
3) välisruumi ligipääsetavuse ja kasutamise lahendused, mis arvestavad puudega inimeste erivajadusi;
4) välisruumi kavandatavate rajatiste ja väikevormide arhitektuur, materjalid ja värvitoonid;
5) haljastuse üldkirjeldus, projekteeritud haljastuse lahendus ja asendusistutuse vajadus, maht ja põhjendused;
6) katendi taastamise lahendus;
7) teed ja liikluslahendused;
8) vertikaalplaneerimise üldlahendus;
9) maa-ala valgustuse lahendus;
10) maa-ala või ehitise ohutusmärkide kasutamise ja paigutamise põhimõtted.
(2) Välisruumi osas kirjeldatakse projekteeritud lahendusi nii tekstiliselt seletuskirjas kui ka graafiliselt joonistel.
§14 Paragrahvi vajadus ja eesmärk jäävad segaseks. Ühest küljest on paragrahvis 9 pandud maastikuarhitektuur kokku arhitektuuri ja sisearhitektuuriga, paragrahv 12 käsitleb tehnovõrke. Mõlemad kuuluvad välisruumi alla. Paragrahvi 14 pealkirjaks peaks olema „Nõuded maastikuarhitektuuri teabele“ ja paragrahvi sisu vastav.
(1)-2) Paragrahvis 13 on punkt (1)-7), mis temaatikalt kuulub kokku paragrahvi 14 punktiga (1)-2). Miks üks on tuleohutuse temaatika all ja teine maastikuarhitektuuri temaatika all?
(1)-6) Katendi taastamise kirjeldust on nõutud ka paragrahvi 12 punktis (1)-5). Millist olukorda on silmas peetud paragrahvi 14 punktis (1)-6)?
§ 15. Energiatõhususe osa
(1) Kui püstitatakse või rekonstrueeritakse oluliselt hoonet, millele on kehtestatud energiatõhususe nõuded, esitatakse ehitusprojekti energiatõhususe osas järgmine teave:
1) tõendamismeetod, lihtsustatud meetodi puhul lisatakse ka meetodi valiku põhjendus;
2) energiaarvutuse lähteandmed;
3) energiaarvutuse tulemused;
4) hoone eri kasutusotstarvete jaotuse kohta, millest energiaarvutuses lähtuti;
5) madala temperatuuriga pindade olemasolu ja nendega arvestamine energiatõhususe arvutamisel;
6) loetelu energiatõhusust oluliselt mõjutavatest energiaarvestitega tehnosüsteemidest, mis projekteeriti hoonele ja varustati energiaarvestitega, ning teave nende süsteemide kohta, millele energiakasutuse mõõtmine ei ole ette nähtud;
7) loetelu tehnosüsteemidest, mille energiakasutuse mõõtmist ei teostata.
(2) Mitme kasutusotstarbega hoone puhul esitatakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule selgitus, kuidas energiatõhususarv määrati ning kuidas käsitleti väiksemaid pindasid.
(3) Kui lokaalse taastuvenergia tootmise süsteemi paigaldamine ei ole majanduslikult põhjendatud või tehniliselt teostatav, esitatakse selle kohta vastavad selgitused.
(4) Energiatõhususe osas esitatakse tehnilisest, funktsionaalsusest ja majanduslikust teostatavusest lähtuvad soovitused või nõuded kasutada suure energiatõhususega tehnosüsteemi.
(5) Suure energiatõhususega tehnosüsteem on näiteks soojuspump, taastuvast energiaallikast toodetud energial põhinev detsentraliseeritud energiavarustussüsteem, elektri- ja soojusenergia koostootmise süsteem, kaug- ja lokaalkütte- või -jahutussüsteem, eriti kui see põhineb täielikult või osaliselt taastuvatest energiaallikatest toodetud energial.
(6) Energiatõhususe osas kirjeldatakse projekteeritud lahendusi vähemalt tekstiliselt seletuskirjas. Ehitusloa taotlusega esitatav ehitusprojekt peab sisaldama teavet hoone arvutusliku energianõudluse rahuldamiseks vajaliku energia hulga kohta.
(4) Säte on kogu määruse temaatika vaatenurgast arusaamatu ja konteksti mitte sobiv. Kellele on see juhis või nõue ehitusloa taotlemise projektdokumentatsioonis adresseeritud? Ehitusloa andmist kaaluvale kohalikule omavalitsusele? Mida peaks kohalik omavalitsus selle juhise või nõude alusel tegema?
Kui õigusakti andja soovib kehtestada kohustuse kasutada hoonetes suure energiatõhususega tehnosüsteeme, siis tuleb seda teha ehitusseadustikus või muus eraldi õigusaktis, mis sätestab tehnilised nõuded ehitiste komponentidele.
(5) Säte on määruses kohatu. Miks ei ole näiteks paragrahvis 10 defineeritud, mis on „konstruktsioonid“? Säte sobiks ehitusseadustikku või muusse eraldi õigusakti, mis kehtestab tehnilised nõuded ehitiste komponentidele.
(6) Milleks on vajalik sellisel moel ette kirjutada teabe esitamise viisi? Arvestades energiatõhususe teabe temaatikat tekkib küsimus, kuidas võiks või peaks seda esitama graafilises esitusviisis?
(6) Miks on samasse sättesse kokku pandud vormistust käsitlev nõue ja sisulise teabe nõue?
3. peatükk
Nõuded lammutusloa taotlusega esitatavale ehitusprojektile
Palun vaadata märkust peatüki 2 pealkirja kohta.
§ 16. Nõuded lammutusloa taotlusega esitatavale ehitusprojektile
(1) Ehitise osaliseks või täielikuks lammutamiseks koostatava ehitusprojekti koostamise lähtealuseks, lisaks ehitusseadustiku § 14 lõikes 1 ning käesoleva määruse paragrahvis 3 sätestatule, on olemasoleva situatsiooni kirjeldus ning pädeva asutuse ettekirjutused.
(2) Ehitise lammutamiseks koostatava ehitusprojekti eesmärk on anda teavet lammutatava ehitise või selle osa kohta, juhiseid lammutustööde ohutuks läbiviimiseks ning lammutamisel tekkivate jäätmete käitlemiseks.
(3) Ehitusprojektis ehitise lammutamiseks antakse juhised ja lahendused tööde läbiviimiseks sellises täpsusastmes, et lammutustööd oleks võimalik ohutult ja keskkonnasäästlikult lõpule viia.
(4) Ehitusprojekt ehitise lammutamiseks peab sisaldama vähemalt järgmist:
1) lammutatava ehitise osade kirjeldus ja dateering;
2) tööde alasse jäävate ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude- ja rajatiste, haljastuse ning muude säilitatavate elementide kaitsmise nõuded, viis ja ulatus;
3) lammutustööde tehnoloogia kirjeldus, lammutamise järjekord ja ohutud võtted tööde läbiviimiseks;
4) tehnosüsteemi, tehnovõrgu ja -rajatise lahtiühendamise tingimused ja kohad;
5) tarindite ja paigaldiste lahtiühendamise viisid ja kohad;
6) ehitise osade ajutise toestamise viisid;
7) lammutatavas ehitises leiduvad ohtlikku ainet sisaldavad materjalid, seadmed ja tooted, nende eeldatavad liigid, paiknemine, kogused ning nende ohutu ja liikide kaupa kogumise ja käitlemise nõuded, sealhulgas asbesti ja asbesti sisaldavate materjalide määramine, asbesti ja asbesti sisaldavate materjalide lammutamisel asbestikiudude leviku vältimise meetmed;
8) lammutamisel tekkivate jäätmete ligikaudsed kogused jäätmeliikide kaupa ning jäätmeliikide kogumise ja edasise käitlemise korraldus;
9) enne 1940. aastat ehitatud ehitise kohta andmed hoone ehitamise ajaloo kohta, säilinud väärtuslike detailide loetelu koos fotodega ja ettepanekuid nende taaskasutamiseks;
10) lammutamisega kaasnevad mõjud ja vastavad leevendusmeetmed, sealhulgas mõjud ümbritsevale keskkonnale, säilitatavatele tarinditele ja süsteemidele ning naaberehitistele;
11) eritingimused muinsuskaitse all oleva hoone lammutamise või osalise lammutamise puhul;
12) lammutamiseelne ehitises kasutatud toodete, materjalide ja jäätmete auditi (materjaliaudit) aruanne.
(5) Ehitusprojektis ehitise lammutamiseks määratakse olemasoleva tehnovõrgu ja -rajatise kaitsmise, nende lahtiühendamise või likvideerimise meetodid. Tehnovõrgu või -rajatise lahtiühendamise või likvideerimiseks tuleb koos ehitusprojektiga esitada tehnovõrgu ja -rajatise omaniku arvamus.
(6) Vajadusel koostatakse ehitise lammutamiseks lisaks ehitusprojektile ehitustööde organiseerimise kava.
(7) Ehitise ehitusprojekt ehitise püstitamiseks või muuks loakohustuslikuks tegevuseks võib sisaldada ka ehitusprojekti ehitise osaliseks või täielikuks lammutamiseks. Juhul kui lammutustööde läbiviimiseks on vajalik tehnovõrgu ja -rajatise ümbertõstmine või mõni muu ehitustöö, koostatakse selle kohta iseseisev ehitusprojekt.
§16 Palun vaadata märkust peatüki 2 pealkirja kohta.
(1) Kui õigusakt sätestab, et lähtealusena peab olema olemas situatsiooni kirjeldus, siis tekkib küsimus, kes selle koostab ja lammutamise projektlahendit kavandavale projekteerijale esitab?
(4)-1) Punkt nõuab lammutatava ehitise osade (võimalik, et silmas on peetud ka kogu ehitist) kuupäevastust. Kuidas sellest nõudest aru saada?
(4)-12) Kas määrusekavandi koostajad on kindlad, et ehitises kasutatud toodete ja materjalide auditit on võimalik lammutuse projektlahendi välja töötamise käigus koostada ning et tulemus on sisukas? See tähendab – koostada olukorras, kui lammutustöö ei ole alanud ning info ehitises sisalduvate materjalide ja ehitustoodete kohta ei ole täpne. Praktikas on tulnud juba aastaid hinnata lammutusjäätmete koguseid jäätmeliikide kaupa ning sellest praktikast on hästi teada, et enne lammutustöö tegemist on kogused vaid hinnanguline prognoos. Kui ehitusmaterjalide ja -toodete audit on vajalik, siis kas sisukat tulemust ei annaks selle koostamine hoopis paralleelselt lammutustööga?
(4)-12) Sätte kohaselt peab lammutamise eelne audit hõlmama ehitises kasutatud ehitusmaterjale ja -tooteid; samas ütleb säte, et audit peab hõlmama ka ehitises kasutatud jäätmeid. Kuidas seda mõista? Ehitiste ehitamiseks ei kasutata jäätmeid.
(6) Kuidas on see säte seotud ehitusõiguse andmise kaalumise ja pädeva asutuse tegevusega?
(7) Säte on keeleliselt kummaline: ehitise projektdokumentatsioon võib sisaldada ehitise teist projektdokumentatsiooni. Sellise regulatsiooni sõnastamisel tasuks teabe esitamise vormi asemel keskenduda teabele endale.
(7) „Iseseisvat ehitusprojekti“ on raske ette kujutada. Võiks kasutada väljendit „eraldi projekt“ või „eraldi projektlahend“.
4. peatükk
Määruse rakendamine
§ 17. Rakendussätted
(1) Enne [●] ehitus- või kasutusloa taotlemisel esitatud ehitise ehitusprojekt peab vastama taotluse esitamisel kehtinud ehitusprojekti nõuetele.
(2) Enne [●] ehitus- või kasutusteatise esitamisel esitatud ehitusprojektile esitatavaid nõudeid hinnatakse vastavalt kehtivatele õigusnormidele.
VI Detailsed märkused määrusekavandi seletuskirja teksti kohta
Allpool on esile toodud vaid vahetult seletuskirja teksti käsitlevad märkused. Üldiseid ja struktuurseid puudusi kirjeldavad märkused on esitatud peatükis IV. Kuivõrd seletuskirja tekst on seotud määrusekavandi tekstiga, siis märkusi määruse-kavandi teksti kohta ei korrata.
Viide
Tsitaat
Märkused ja kommentaarid
Lk 1
... pidades silmas, et määrus on juhisena vajalik nii pädevatele asutustele loamenetluse läbiviimiseks kui ka erasektorile ja üksikisikutele, kes ehitusprojekti koostavad või tellivad.
Selgitus on eksitav, isegi väär. Määrus reguleerib, millist teavet ehitise projektlahendi kohta võib pädev asutus nõuda ehitusloa/kasutusloa andmise kaalumiseks. Ehitisi ei projekteerita ehitusloa taotlemiseks, ehitisi projekteeritakse ehitusprojekti ellu viimiseks ja selle pärast, et inimestel on ehitisi vaja. Ehitusloa/kasutusloa taotlemine on üks paralleelprotsess ehitusprojekti ellu viimise sees ning selle sisuks on juriidilise õiguse saamine ehitise ehitamiseks ja ehitise kasutamiseks.
Lk 2
Määruse reguleerimisala on piiritletud EhS-s sätestatud nõuetega (EhS §-d 11 – 14, 16). Teisisõnu peab ehitusprojekti alusel olema võimalik kontrollida EhS-s sätestatud nõuetele vastavust.
Seletuskirjas puudub oluline selgitus, et viidatud kontroll on võimalik ainult kasutusloa taotlemisel esitatava projektdokumentatsiooni alusel. Kasutusloa taotlemisel esitatav projektdokumentatsioon peab sisaldama ehitise valmis projektlahendi kirjeldust ja viidatud kontroll on võimalik. Ehitusloa taotlemisel esitatava projekt-dokumentatsiooni puhul on viidatud kontroll võimalik vaid osaliselt.
Lk 2
Võrreldes kehtiva määrusega on eelnõu reguleerimisalast välja jäetud ehitusprojekti koostamise protsessi korraldust puudutav, sh meetodid ja töövõtted (nt kehtiva määruse § 2, § 5 lg 2, § 23, § 25 lg 6-7), kuna tegemist on eraõigusliku küsimusega, mis avalik-õiguslikule kontrollile ei allu ja reguleerimist ei vaja, va osas mis puudutab ohutust.
Kuidas mõjutab ehitise projekteerimise töökorraldus ehitise ohutust? Kaudselt kindlasti, kuid mitte sellisel tõendataval moel nagu ehitisele projekteeritavate konkreetsete arhitektuuriliste ja insenerlike lahenduste ohutus.
Lk 2
Eelnõuga kaotatakse ära ka ehitusprojekti staadiumid, kuna ehitusprojekti staadiumid ei ühti EhS loamenetluste vajadustega.
Lause soodustab muudatuse väärat interpretatsiooni. Ehitise projekteerimise etappe ei kaotata ära ja vajadus nende järele ei kao kuhugile. Muudatuse sisuks on, et määrusekavandi kohaselt ei kehtesta õigusakti andja enam projekteerimistöö kohustuslikke etappe. Enam ei ole kohustust jagada väikese ehitusloakohustusliku kuuri projekteerimist mitmesse etappi, projekteerimistöö võib teha ühes etapis ja kohe lõpuni valmis. Projekteerimistöö jagamine etappidesse vastavalt projekteeritava ehitise keerukusele ja mastaabile oli ning on projekteerimistöö korraldamis ja eraõiguslike kokkulepete temaatika. Õigusakti andjal ei olnud ka seni põhjust sekkuda projekteerimistöö korraldamisse ja eraõiguslikesse küsimustesse, paraku seletuskirjast ei selgu, miks õigusakti andja seda seni siiski tegi.
Lk 9
Ehitusprojekti osadeks jaotamise, samuti teabe esitlusviisi üle, otsustab pädev isik. Samasisulise ettepaneku tegi EKEL määruse kavandis.
Paraku on määrusekavandi koostajad projektdokumentatsiooni jaotised ette kirjutanud, peatükis 3. Lisaks vastuolule kavandi ja seletuskirja vahel on jaotiste ette kirjutamise põhjus ja vajadus arusaamatu.
Samasisulist ettepanekut sisaldas EKELi 2023.aasta ettepanek tõepoolest, kuid „ehitusala asjatundjate käsikiri“ ei kirjutanud ette projektdokumentatsiooni jaotisi, nii nagu seda teeb riigihanke raames koostatud määrusekavand.
Lk 2
Lisaks on praktikas tekkinud väärarusaam, et tegu on kolme erineva ehitusprojektiga, kuigi valdkonnas nähakse ehitusprojekti kui protsessi ning staadiumid kirjeldavad protsessi vahetulemusi.
Ehitise projektdokumentatsioon ei ole protsess, dokumentatsioon on dokumentatsioon.
Staadiumid ei kirjelda protsessi vahetulemusi. Ehitise projekteerimise etappide töö tulemusi kirjeldavad etappide käigus koostatavad projektdokumentatsioonid.
Lk 2
See tekitab praktikas halduskoormust, kuna teatisekohustuslike ehitiste puhul tuleb esitada samas mahus ehitusprojekt, mis ehitusloa taotlemisel, st vähemalt eelprojekti staadiumis ehitusprojekt.
Ehitusloa taotlemisel ei tule esitada eelprojekti nimelist projektdokumentatsiooni. Eelprojekti kui projektdokumentatsiooni eesmärgiks ei ole ehitusloa taotlemine. Jättes eelprojekti puudutava vea kõrvale – teatisekohustuslike ehitiste puhul ei tule esitada samas „mahus“ projektdokumentatsiooni nagu ehitusloa taotlemisel. Ehitise projekti mõõdupuuks ei ole maht. See on põhimõtteline viga, mis läbib õigusanalüüsi ja seletuskirja.
Lk 2
Eelprojekti mahus ehitusprojekti nõudmine pikendab menetlust ja tekitab tarbetut bürokraatiat.
Tegemist on sisult väära selgitusega.
LK 2
Lisaks eeltoodule on kehtivas määruses sätestatud nõuded vaid ehitusteatisega esitatavale ehitusprojektile, kuid kasutusteatisega esitatava ehitusprojekti staadium on jäetud lahtiseks.
Ei ole jäetud lahtiseks, ehitusseadustiku ja täna kehtiva määruse sätted koos panevad paika, et tuleb esitada ehitise valmis projektlahendit kirjeldav projektdokumentatsioon ehk tööprojekt.
Lk 2
Teatisekohustustuslikke ehitiste määruse kohaldamisalast välja jätmine aitab saavutada ehitusteatise menetlusele seatud eesmärki ja muudab protsessi efektiivsemaks.
Tegemist on sedalaadi mõtteviisiga, et kui me ei oska probleemi lahendada, siis me vaikime probleemi lihtsalt maha. Kuidas aitab selline „lahendus“ kaasa selliste teatisekohustuslike ehitiste ohutuse saavutamisele, mis seni on hinnatud kõrge ohupotentsiaaliga ehitisteks? See tähendab ehitisi, mille puhul on ehitusteatise esitamisel nõutud ehitise projekt.
Lk 3
Ehitusprojekti definitsioon kehtivas õiguses on dokumendikeskne – ehitusprojekt on projek-teerimise käigus koostatav dokument või dokumentide kogum.
Käesoleva määrusega soovitakse minna üle teabekesksele lähenemisele, kus ehitusprojekt ei ole dokument, vaid ehitise ja selle osade tehnilise lahenduse kohta käiv terviklik teave, mis võimaldab hinnata ehitise ja ehitamise ning vajadusel kasutamise ja korrashoiu nõuetelevastavust ning on aluseks ehitamisele.
Nii õigusanalüüsis kui ka seletuskirjas on viidatud „dokumendikesksusele“. Jääb mulje, et autorid samastavad sõnu „dokument“ ja „dokumenteerimine“ sõnaga „paber“, kirjutatakse ka „dokumendipõhisest mõtteviisist“. Võimalik, et see on omapärane kaasaega iseloomustav mõttemall, praktikas kohtame ka inimesi, kes peavad dokumendiks vaid paberile või faili kirjutatud teksti või tarkvara Microsoft Word faili.
Jääb küll selgusetuks, mida õigusanalüüsi ja seletuskirja koostajate arvates „dokumendid“ sisaldavad, kui need ei sisalda teavet ning kuidas toimub dokumenteerimine „teabekeskse lähenemise“ puhul. Dokumenteerimisena ei ole siinkohal silmas peetud mitte dokumendi koostamist vaid teabe sisulist ja taasesitatavas vormis talletamist: mida tehti, kes tegi, kes vastutab.
Näib nii, et õigusanalüüsi ja seletuskirja koostajate poolt kasutatavate sõnade „dokumendikesksus“ ning „teabekesksus“ taga ei ole muud, kui teabe esitamise erinevad vormid. Paraku ei ole selgitused ja põhjendused õnnestunud.
Lk 3
Teisisõnu on ehitusprojekt teabekogum. Teabekogumis on ehitise, selle osade ja nende lahenduste kohta käivad andmed omavahel seostatud, struktureeritud ja saanud tähenduse.
Ehitise projekt ei ole siiski hulk andmeid vaid ehitise projektlahendi ja selle välja töötamise asjaolude kirjeldus. Ehitise projekt sisaldab muu hulgas ka andmeid.
Lk 3
Seejuures on otsustava tähtsusega ehitusprojekti sisu, mitte vorm, sest just sisu on avaliku õigusliku kontrolli objekt – selle alusel otsustatakse, kas kavandatav ehitis on ohutu ja vastab nõuetele. Kehtivas õigusruumis on aga rõhk pandud ehitusprojekti kui dokumendi vormistamisele. Selle lähenemisega kaasnevad praktilised probleemid, mis põhjustavad menetluste venimist.
Seletuskiri väidab sisulise teabe tähtsustamist, aga määrusekavandi rõhk on jätkuvalt esitamise vormi reguleerimisel.
Probleem, et ehituslubade andmisega tegelevad asutused keskenduvad sisulise teabe kontrollimise asemel vormistuse kontrollimisele ei tulene mitte vormistuse nõuete olemasolust vaid nimetatud asutuste ehituserialase kompetentsuse kasinusest. Võrreldes ehituserialase sisuga on vormistust lihtne kontrollida.
Lk 3
Muudatus ei tähenda, et edaspidi ei saaks ehitusprojekti esitada dokumendi vormis.
Loamenetluses peab olema võimalik menetleda erinevas vormis esitatud ehitusprojekte, sh peab üksikisikute vaates jääma alles võimalus esitada ehitusprojekt pabervormil.
Taas on keerukas mõista, mis on seletuskirja koostajate silmis „dokument“, tundub, et midagi, mis on füüsilisel paberil.
Projektdokumendid saavad tõepoolest olla trükitud paberile ja sellisena neid praktikas ka (lisaks nö elektroonilisele paberile) kasutatakse. Aga mis on „pabervorm“?
Lk 3
2. Ehitusprojektile esitatavate nõuete määrus peab õiguslikult sisustama ja viima ellu eelkõige EhS § 13 ja 14, sest need sätted annavad sisendi ja nõuded ehitusprojekti koostamisele, sh selles sisalduvale andmemahule.
Ehitise projektlahendi kirjeldust ei mõõdeta mahuühikutes, ega ka mitte massina, ruutmeetrites, elektroonilistes infoühikutes vms.
Lk 4
Terviklikus ehitusprojektis esitatud eriosad (nt arhitektuur, üldosa, välisruum jne) on omavahel kooskõlas
Mille või kelle „eriosad“ need on? „Eriosad“ on ehitusalane släng, sellel sõnal ei ole definitsiooni. Slängis kasutatakse seda sõna tehnosüsteemide markeerimiseks. Üllatav on lugeda seletuskirjast, et arhitektuur on „eriosa“.
Lk 5
Säte viitab, et ehitusprojekti alusel peab olema võimalik kontrollida ka ehitamisele (ja selle kasutamisele) esitatavaid nõudeid, st konkreetseid ette nähtud tegevusi, et ehitusprojekt muutuks reaalsuseks ja et selle tulem oleks päriselus kasutatav.
Selgitusest jääb arusaamatuks, mis on seletuskirja koostajate arusaama kohaselt „ehitusprojekt“. Kuidas on võimalik kontrollida ehitise projektlahendit kirjeldava dokumentatsiooni alusel ehitustööle (sh ehitustehnoloogiale) esitatavate nõuete täitmist? Lisaks peaks olema võimalik ka kontrollida ehitustöö kasutamisele (mida see tähendab?) esitatavate nõuete täitmist.
Ehitise projekt on teisisõnu ehitise projekt-dokumentatsioon. „Et ehitise projektdokumentatsioon muutuks reaalsuseks“? Kas sõna „ehitusprojekt“ on siin kasutatud hoopis õiges tähenduses?
Lk 5
Nõude esitamise eesmärk on, et ehitusprojektiga esitataks andmed, mis on vajalikud kannete tegemiseks ehitisregistrisse.
Kuidas on võimalik andmeid esitada ehitise projektiga? Andmed sisalduvad projektis, projekt sisaldab andmeid.
Lk 5
Lõikes 1 loetletakse kõik ehitusprojekti koostamise allikad lisaks EhS §-le 14.
Puudub ainult kõige olulisem – projekteerimise tellija lähteülesanne.
Lk 5
Üldpõhimõte ehitusinseneeria valdkonnas on, et lahenduse väljatöötamisel peab arvestama olemasolevat olukorda ja sellega seotud ehitustehnilisi andmeid. Konstruktsiooni pole võimalik projekteerida ilma uuringuta.
Näib, et arhitektuuri puhul ei ole olemasoleva olukorraga ja ehitusuuringute tulemustega arvestamine vajalik. Ei ole õige üheselt ja kindlas kõneviisis väita, et ilma uuringuta ei ole ehitise projektlahendi välja töötamine võimalik, temaatika on oluliselt nüansirikkam ja konkreetsest olukorrast sõltuv.
Lk 5
Hea tava kohaselt on eskiis aluseks ehitusprojekti koostamisel. Eskiis võimaldab enne projekteerimisprotsessi ja täpsema ehitusprojekti koostamist kaaluda ning võrrelda erinevaid lahendusi. See on tellija ja konsultantide koostöö tulemus, mille abil kooskõlastatakse visioon, hinnatakse tehnilist teostatavust ning ehituse maksumust.
Eskiisi etapp on täna Eestis levinud töökorralduses ehitise projekteerimise töö esimene etapp. Eskiisi etapis ehitise projekteerimise töö juba käib. Millise teise ehitise projekteerimistööle on see aluseks?
Lk 7
Kuna uue määruse üks eesmärkidest oli liikuda dokumendikesksest lähenemisest eemale, vajavad ka vormistamise nõuded ulatuslikku muutmist. Paragrahvi aluseks on kehtiva määruse § 7, mida on muudetud ja täpsustatud. Eelnõuga jäetakse vormistamise nõuetest välja kõik sätted, mis reguleerivad ehitusprojekti paberdokumendina esitamist, nagu näiteks kehtiva määruse § 7 lg 1 (tiitelleht), lg 2 (iga leha kohustuslikud andmed), lg 3 (lehekülgede nummerdamise nõuded), lg 5 (köidete nummerdamine) ja lg 6 (dokumentide loetelu), lg 9 (tiitellehe allkirjastamise nõuded). Kuna ehitusprojekti vormistamisel jääb kehtima üldsäte, et selle võib siiski vormistada ka paberkandjal, saaks Kliimaministeerium paberkandjal esitatava ehitusprojekti vormistamise nõuded sätestada vastavas juhises.
Käsitlus on hämmingut tekitav. Ühest küljest tunduvad määrusekavandi ja seletuskirja koostajad siduvat omavahel sõnu „dokument“ ja „paber“. Teisest küljest tunduvad koostajad mitte teadvat, et täna on niiöelda elektrooniline paber (seletuskirjad, joonised, spetsifikatsioonid jm failidena) kõige levinum ja kasutatavam projektdokumentide vorm. Elektroonilise paberi taandumist ei paista praktikas kusagilt. Vormistus elektroonilise paberi puhul on väga sarnane vormistusele paberi korral. Ka projektdokumendid paberil ei ole jäänud kuhugile ajaloo hämarustesse, neid kasutatakse jätkuvalt. Kolmas aspekt – NB! ja tõsine probleem – on dokumenteerimise põhimõtete ning reeglistiku puudumine „teabekeskse“ lähenemise tuumaks oleva ehitise infomudeli puhul.
Lk 8
Muud osad peavad vastavalt teabevaldkonnale kirjeldama projekteeritud lahendusi tekstiliselt, nagu seletuskiri või tabel (eelnõu § 4 lg 1 p 1). Muude osade all mõeldakse eelkõige eelnõu § 9 – 15. See on vajalik, andmaks edasi kavandatud tegevuse ja valitud lahenduse eesmärke, ning vähendades tõlgendamisriske.
Selgitus seletuskirjas on vastuolus määrusekavandiga. Real juhtudel nõutakse määrusekavandi paragrahvides 9-15 projektlahenduste kirjeldamist ka graafilises vormis.
Lk 8
§ 4 lg 1 p 1 loetelu rakendamine on alternatiivne.
Mida võiks kirja pandu tähendada? Kas on soovitud ütelda, et paragrahvi 4 lõike 1 punkt 1 annab teabe esitamise vormide võimalused ja alternatiivid?
Lk 8
Praktikas ei ole välistatud, et ehitusprojekt sisaldab täiendavaid ehitise ehitamiseks vajalikke osasid, mida käesolev eelnõu ei reguleeri. See on vajalik andmaks edasi kavandatud tegevuse ja valitud lahenduse eesmärke ning vähendades tõlgendamisriske.
Kuidas mõista lõigu teist lauset? Ehitise ellu viimiseks tuleb projekteerida terviklik projektlahend. Ehitusloa andmise kaalumiseks tuleb pädevale asutusele esitada vaid osa terviklikust teabest, mis kirjeldab projektlahendit.
Lk 9
Arvestades valdkonna tehnoloogilist arengut võib projekt olla esitatud ka teabemudelina
Paraku ei ole kogu ehitise projektlahendit kirjeldava teabe esitamine infomudeli abil võimalik, infomudel on ehitise projektina ebapiisav.
Lk 9
See on oluline eelkõige vastutuse aspektist – ehitusprojektist peab olema selge, kas ja milliseid juhiseid ehitajale see sisaldab ning kes on neid andnud.
„Ehitise projektist peab olema selge, kas see sisaldab juhiseid ehitajale“ – seda peaks ju olema võimalik projektdokumentatsioonist lugeda.
Lk 9
Ehitusprojekti osadeks jaotamise, samuti teabe esitlusviisi üle, otsustab pädev isik.
Määrusekavand ütleb midagi muud. Kavandis on kohustuslikud jaotised ette kirjutatud.
Lk 11
Kehtivad allkirjastamise nõuded lähtuvad eeldusest, et ehitusprojekt on dokument ning näevad näiteks ette, et allkirjastatud peab olema ehitusprojekti tiitelleht. Kuna uue määruse üks eesmärkidest oli liikuda dokumendikesksest lähenemisest eemale, vajavad ka allkirjastamise nõuded muutmist.
Selgitus tekitab hämmingut.
Sekundaarse kommentaarina – määruse uusversiooni peamiseks eesmärgiks peaks olema seniste vigade parandamine ja määrusele kohase sisu loomine.
Lk 11
Kehtestatakse nõue, et ehitusprojekti peab tervikuna, sh selle osad allkirjastama isik, kes vastutab tervikliku ehitusprojekti koostamise ja esitamise eest
Seletuskirjast ei selgu, milles seisneb vastutus – mille eest peab mainitud isik vastutama? Kogu projektlahendi sisulise kvaliteedi eest ta vastutada ei saa, sest sellist kvalifikatsiooni ei ole olemas. Mida tähendab „vastutab esitamise eest“?
Lk 12
Määruse 2. peatükk nõuded ehitus- või kasutusloa taotlusega esitatavale ehitusprojektile käsitleb, millistele nõuetele peab ehitusprojekt vastama, et seda saaks esitada ehitus- või kasutusloa taotlusega. Tegu on uue regulatsiooniga, mille loomine on tingitud otsusest loobuda ehitusprojekti staadiumitest (kehtiva määruse §-d 8 – 11).
Esitatud selgitus on väär. Täna kehtivas määruses nr97 on peatükk 3 „Nõuded ehitusloa taotlemisel esitatavale või koos ehitusteatisega esitatavale ehitusprojektile“.
Sellel teemal ei ole seost projekteerimistöö kohustuslike etappide kehtestamisest loobumisega õigusakti tasandil.
Lk 12
Ehitusloa taotlusega esitatava ehitusprojekti uus regulatsioon kordab oma sisult eelprojektile kehtestatud nõudeid. Kuna ehitusprojekti staadiumite reguleerimisest on otsustatud loobuda, ei ole uues määruses võimalik viidata eelprojekti staadiumile.
Esitatud selgitus ja seostamine eelprojekti nimelise projektdokumentatsiooniga ei ole korrektne. Täna kehtivas määruses nr 97 on vastava sisuga peatükk 3 „Nõuded ehitusloa taotlemisel esitatavale või koos ehitusteatisega esitatavale ehitusprojektile“.
Lk 12
Eelnõu kohaselt on teabemaht piiritletud ehitusprojekti osadega, sest ühte universaalset kõikehõlmavat teabehulka pole võimalik määrata.
Kuidas on võimalik teabe hulka piiritleda projekt-dokumentatsiooni kohustuslike jaotistega? Kohustuslikud jaotised on küll määrusekavandis ette kirjutatud, kuid sisu ei ole mõõdetaval moel (näiteks minimaalse või maksimaalse sõnade arvuna) piiratud. Tundub, et seletuskirja koostajad ajavad segamini sõnade „sisu“ ja „maht“ tähenduse.
Lk 12
Eelnõus jaguneb insener-tehniline osa omakorda konstruktsioonideks, sisekliimaks, välisvõrkudeks jne.
Määruse eelnõus oleks kohane kasutada erialast kirjakeelt.
Lk 13
Lisaks peab ehitusprojektis olema välja toodud ehitise kvaliteet. Viimane peab vastama küsimusele, kuidas saavad esitatud nõuded täidetud. Näiteks, et tagada energiatõhusus, peab ehitise seina kvaliteet ehk näiteks soojusjuhtivus minimaalselt olema U0.15 W/m²K.
Sõna „kvaliteet“ ehitusvaldkonnas selliselt ei sisustata.
Lk 13
Ehitise kasutusiga on ajavahemik, mille vältel ehitis või selle osa on funktsionaalselt kasutatav.
Ehitiste projekteerimisel, eelkõige kandvate ja jäigastavate tarindite valdkonnas, kasutatakse mõistet „projekteeritud kasutusiga“. Projekteeritud kasutusiga on ajavahemik, mille jooksul projekteeritud tarind ja/või ehitise muu osa seisund ja tarbimisomadused arvestades keskkonda ning ettenähtud hooldustaset ei kahjustu ega vähene eeldatust rohkem. Projekteeritud kasutusea alusel valitakse materjalid ja kavandatakse (tarindus)lahendused.
Lk 14
Lõikes 3 sätestatakse kohustus asjakohasel juhul kirjeldada ehitusprojektis ehitises kasutatava tehnoloogilise sisseseade, seadme või muu eripärase lahenduse mõõtmeid ja paiknemist (p 1), kasutamisest tulenevaid piiranguid (p 2) ning teenindamiseks ja transpordiks vajalik kuja või koridori (p 3).
Miks peaks see teave olema pädevale asutusele vajalik ehitusloa andmise kaalumisel?
Lk 14
Näiteks on transpordiks vajalik kuja või koridor olulised eelkõige suuremahuliste ehitiste püstitamisel, mis koosnevad eriosadest ja mida pannakse kokku kohapeal (nt tuulikud tuuleparkides).
Mis „eriosad“ need on, millest ehitised koosnevad? Miks on need „eri-„?
Lk 12
Ehitusloa taotlusega esitatava ehitusprojekti uus regulatsioon kordab oma sisult eelprojektile kehtestatud nõudeid.
Eelprojekti nimelisel projektdokumentatsioonil ei ole vahetut seost pädeva asutuse tegevustega ehitusloa taotluse menetlemisel. Eelprojekt kirjeldab projekteerimise tellijale projekteerimise eelprojekti etapis välja valitud projektlahenduste põhimõtteid, et tellija saaks otsustada, kas tema soovib kirjeldatud põhimõtete kohast ehitist ning kas ta soovib alustada detailset projekteerimist. Eelprojekti alusel on küll võimalik koostada ehitusloa taotlemise projektdokumentatsiooni, kuid eelprojekt ise on pädeva asutuse ja ehitusloa menetluse jaoks liiga põhjalik ning mahukas.
Lk 14
Säte on kooskõlas ka ehitusprojekti standardis oleva loogika, mille kohaselt on juurdepääsetavuse küsimus lahendatud vastavas eriosas.
Kui seletuskirja koostajad on silmas pidanud Eesti standardit EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“, siis on nad paraku esitanud valeinfot – mingit sellist loogikat nimetatud standardis ei ole ega ole ka millegi või kellegi „eriosasid“. Standard annab lihtsalt soovituse/juhise arvestada ehitise projektlahenduste kavandamisel ligipääsetavusega ja puudega inimeste erivajadustega.
Lk 14
Praktikas võib olla võimalik ehitis terviklikult valmis ehitada erinevate seni kehtinud ehitusprojekti (projekteerimise) staadiumite alusel. Tulenevalt eelnevast ei nähta kasutusloa taotlusega esitatavale ehitusprojektile ette kindlat standardikohast ehitusprojekti staadiumi.
Praktikas võib olla võimalik ehitis valmis ehitada üldse ilma projektlahendi ja ehitise projektita – vähemalt on märkimisväärne hulk inimesi, kes nii usuvad. Seletuskirja koostajad näivad justkui ütlevat, et on täiesti aktsepteeritav ehitada ehitisi ilma valmis projektlahendi ja projektita. Seda arvatavasti ka ehitusloakohustulike ehitiste puhul. Tuleb endale aru anda, milles seisnevad sellise tegevuse ohud ja et ehitus on kõrge ohupotentsiaaliga tegevusvaldkond.
Täna kehtivad õigusaktid näevad ette, et ehitustööd tohib teha valmis projektlahendit kirjeldava projekt-dokumentatsiooni alusel ehk tööprojekti alusel. See ongi ainuke ja õige põhimõte. Paraku õigusaktide sõnastused on niivõrd puudulikud, et jätavad küllaga võimalusi manipuleerimiseks.
Siinkohal igaks juhuks veelkord seni Eestis tavapäraste projektdokumentatsioonide sisu tähendused:
(1) eskiis – ehitise projekteerimistöö on pooleli
(2) eelprojekt - projekteerimistöö on pooleli
(3) põhiprojekt - projekteerimistöö on pooleli
(4) tööprojekt - projekteerimistöö on valmis
Lk 14
Projekteerimine on järkjärguline protsess, st üldiselt detailsemale liikumise teabe loomise protsess.
Projekteerimist ei ole korrektne defineerida kui „teabe loomise protsessi“. Vaatamata sellele, et projekteerimise tulemuseks on tõepoolest teave (ehitise projektlahendi ja selle välja töötamise asjaolude kohta), ei ole teabe loomine projekteerimise eesmärgiks.
Lk 14
Kasutusloa taotlusega esitatav ehitusprojekt sisaldab teavet samade ehitusprojekti osade kohta, mis esitati ehitusloa taotlemisel.
Korrektne oleks öelda: kasutusloa taotlemisel esitatav ehitise projekt peab sisaldama teavet nende samade projekteerimistemaatikate ja projekt-lahenduste kohta nagu ehitusloa taotlemisel esitatav projekt.
Lk 15
Kokkuvõttes esitatakse kasutusloaga täpsustatud ehitusprojekt.
Selgitus ei ole korrektne. Kasutusloa taotlemisel esitatakse ehitise projekt (st projektdokumentatsioon), mis kirjeldab ehitise valmis projektlahendit.
Lk 15
Kasutusloa taotlusega koos esitataksegi selline ehitusprojekt, mille järgi oli võimalik nõuetekohaselt ehitada.
Nõuete kohaselt on võimalik ehitada (st teha nõuete kohaselt ehitustööd) ka ehitise projekti alusel, mis ei kirjelda nõuetele vastavat projektlahendit. Seega määratlus on üles ehitatud valesti. Ehitise projekti sisuks on ehitise projektlahendi kirjeldus. Koos kasutusloa taotlusega tuleb esitada projekt-dokumentatsioon, mis kirjeldab valmis ja kõikidele nõuetele vastavat projektlahendit (mis omakorda oli aluseks ehitustöö tegemisel). Nõuetele vastav projektlahend koos nõuetekohaselt tehtud ehitustööga annavad tulemusena kokku nõuetele vastava ehitise.
Lk 15
Lõikes 2 sätestatakse, milline teave peab olema esitatud kasutusloa taotlusega esitatava ehitusprojektiga. Sisuliselt piiritleb lõikes 2 sätestatu kasutusloa taotlusega esitatava ehitusprojekti ulatuse.
Keerukas on saada aru, mida on peetud silmas „ehitusprojekti ulatusena“. Projektlahendil on küll ulatus – näiteks kui suurt maa-ala hõlmab projekteeritud välisruumi lahendus.
Lk 16
Probleem on aga andmete esitamise vorm – andmed kasutatud materjalide ja toodete kohta on tänapäeval laiali erinevates „dokumentides“. Arvestades eelnõu eesmärgiga liikuda dokumendikesksest lähenemisest teabekesksele ja eesmärgiga tagada esitatavate andmete masinloetavus ning hõlbustada andmete analüüsi ja töötlemist, peab andmete kogumiseks looma vastava lahenduse.
Siin hakkab väljendi „teabekeskse lähenemise“ sisu ning arukas eesmärk paremini välja tulema. Paraku on fundamentaalne probleem – ehitise projektlahendi kirjeldus ei ole hulk andmeid, andmete hulgana ei ole võimalik kirjeldada kõike, mida on vaja projektlahendi puhul kirjeldada. Seega hulk andmeid on ehitise projektina ebapiisav.
Lk 16
Lõike 3 kohaselt võib kasutusloa taotleja esitada ehitusprojekti enda valitud täpsusastmes, kuid mitte väiksemas mahus, kui säte ette näeb.
Ehitustööd tohib teha, kui projektlahend on valmis projekteeritud ja on olemas valmis projektlahendit kirjeldav projektdokumentatsioon. Kasutusloa taotlemisel tuleb esitada projektdokumentatsioon, mille alusel tehti ehitustöö. Pannes eelöeldu kokku – kasutusloa taotlejal on õigus esitada veel rohkem valmis projektlahend kui „valmis“?
Kuidas on „maht“ seotud täpsusega?
Lk 16
Kasutusloa taotlusega esitatava ehitusprojekti uus regulatsioon kordab oma sisult põhi- ja tööprojektile kehtestatud nõudeid.
Kuna ehitusprojekti staadiumite reguleerimisest on otsustatud loobuda, ei ole uues määruses võimalik viidata põhi- ja tööprojektile staadiumile.
Kuidas saab see korrata mõlema nõudeid? Kui on olemas põhiprojekti nimeline projektdokumentatsioon, siis on projekteerimistöö pooleli; kui on olemas tööprojekt, siis on projekteerimisetöö valmis.
Kui ei loobutaks ehitise projekteerimise kohustusliku töökorralduse nõudmisest määruses, kas siis võiks ütelda, et kasutusloa taotlemisel sobib esitada pooleli oleva projekteerimistöö vahetulemusi kajastav projektdokumentatsioon?
Lk 16
Ehitusprojekti detailsus sõltub ehitatud ehitise keerukusest.
Kas ehitise projekti sisu (mh temaatikat ja detailsust) ei määra mitte kavandatava ehitise keerukus ning mastaap? Või on seletuskirja koostajad pidanud silmas hoopis rekonstrueerimist, mille puhul on ehitis enne projekteerima asumist tõepoolest olemas?
Lk 17
Lõikes 5 sätestatakse, et kasutusloa taotlemisel võib esitatav ehitusprojekt sisaldada vaid graafilist teavet viidete ja märkustega ning tekstiline teave ei ole sel juhul vajalik. Tegu on kehtiva määruse § 6 lg-ga 3 ning selle sõnastust ei ole muudetud. Säte on mõeldud olukorraks, kus tegemist on pigem lihtsa ehitustegevusega, näiteks soojuspumba paigaldamine – kui joonisel saab ära näidata kõik vajalik teave selle ohutuses veendumiseks, pole seletuskirja tarvis. See aitab kaasa menetlusökonoomiale ja vähendab ehitusprojekti koostaja koormust.
...
Kasutusloa taotlusega esitatav ehitusprojekt võib sisaldada üksnes graafilist teavet (kuna seletuskiri esitati ehitusloa juures), mis on esitatud viidete ja märkustena joonistel, kui see on piisavalt informatiivne, et hinnata eelnõu § 7 lg-s 2 toodud nõuete täitmist, nt võib see olla asjakohane hoonet teenindavate rajatiste puhul, kus varasemale seletuskirjale ei ole enam midagi lisada.
Tegemist on väärate selgitustega. Kui projekteerimise varasemates etappides esitati selgitused eraldi (näiteks A4 formaadis) seletuskirjana, kuid projekteerimise viimases etapis, kui projektlahend saab valmis ja vormistatakse projektdokumentatsioon ehitajale ehitusplatsil kasutamiseks (tänane „tööprojekt“), A4 formaati enam ei soovita, siis tuleb kogu teksti kujul info esitada joonistel. Ka kogu see info, mis oli projekteerimise varasemates etappides A4 formaadis seletuskirjas.
Lisaks – selgituste esitamine A4 formaadis seletuskirja kujul ei ole kohustuslik. Selgitused võivad olla projekteerimise esimestest etappidest alates teksti kujul joonistel. Esmatähtis on teave, seejärel tuleb selle esitamise vorm; olulised on selgitused, mitte „seletuskiri“ kui asi.
Kõikide selgituste tõstmine projekteerimise viimases etapis joonistele suurendab projekteerija töö hulka ja kardetavasti ei aita see kaasa ka „menetlusökonoomiale“.
Lk 17
Ehitusloa taotlusega ehitusprojekti puhul tuleb projekteerijal valida määruses toodud ehitusprojekti eriosad. Ehitusloa taotluses esitatakse kõik asjakohased eriosad vähemalt seletuskirjas tekstilisena, erandina tuleb nt arhitektuuri osa puhul esitada ka joonised.
Mis osad on „ehitusprojekti eriosad“? Kuidas kirja pandut mõista?
Lk 17
Uude määrusesse ei tule kehtivast määrusest muudatusprojekti menetluse regulatsioon
Mis on „muudatusprojekt“? Õigusanalüüsis on selgitatud, et „muudatusprojekt“ on väär erialane keelekasutus. Ometi seletuskirjas sellisest nähtusest kirjutatakse.
Lk 17
Säte asendab varasema muudatusprojekti menetluse, kus ehitus- ja kasutusloa vahelisel ajal tuli mõningates kohalikes omavalitsustes läbi viia täiendav menetlus ehitusprojekti muutmiseks.
Sellised kohalikud protsessid on ka täna täiesti olemas ja kõikidele asjaosalistele oleks abi sisukalt läbi mõteldud regulatsioonist õigusaktis.
Lk 18
Ehitusprojekti jagamine valdkondade kaupa või mõnel muul viisil otsustatakse tellija ja töövõtja vahelises kokkuleppes.
Samas on määrusekavandis projektdokumentatsiooni jaotised õigusakti jõuga ette kirjutatud. Kuidas selgitada vastuolu määrusekavandi ja seletuskirjas antud selgituste alusel?
Lk 18
Ehitiste kasvava keerukuse, projekteerijate spetsialiseerumise ja kvalifikatsiooninõuete olukorras koosneb ehitusprojekt peaaegu alati mitmest valdkonnaspetsiifilisest jaotisest (köitest).
Köide on paberile iseloomulik sõna ja see ei ole ei jaotise, osa ega kataloogi sünonüüm. Samas on õigusanalüüsi, määrusekavandi ja seletuskirja koostajad väljendanud suhtumist paberil projekt-dokumentidesse kui millessegi arengut oluliselt takistavasse.
Lk 18
Ehitusprojekti üldosas tuleb mh esitada selgitused ehitusprojekti osade ühitamise või jaotamise kohta.
Lause annab infot, et projektdokumentatsiooni jaotised on siiski ette kirjutatud. Kui nii ei oleks, siis piisaks ju juhisest kirjeldada projektdokumentatsiooni üldosas ehitise projekti ülesehitust.
Lk 18
Ehitusprojektis peab olema selgelt välja toodud, mis on selle koostamise eesmärk. Teisisõnu tuleb selgesõnaliselt välja tuua mida ehitusprojektiga lahendatakse, näiteks kas tegemist on uue hoone rajamisega, olemasoleva rajatise ümber-ehitamisega või hoopis lammutamisega.
Tundub, et on selle lause kirjutamisel on saadud inspiratsiooni EKELi 2023. aasta „eriala asjatundjate käsikirjast“, kuid ei ole saadud aru nimetatud käsikirjas kirjeldatud ideestikust ja selle lause sisust. EKEL kirjutas: „Esitatakse projektdokumentatsiooni eesmärk – ehitusloa taotlemiseks, ehitustöö tegemiseks vm – ja projektdokumentatsiooni kasutamise piirangud.“ EKELi lause eesmärgiks on anda pädevale asutusele infot, kas koos ehitusloa taotlusega esitatud projektdokumentatsioon sisaldab ainult ehitusloa taotlemisel nõutud infot või rohkem. Ehitusluba saab taotleda ka ehitustöö tegemiseks ette nähtud (st valmis projektlahendit kirjeldava) projektdokumentatsiooni alusel, kuigi infot on selles ehitusloa taotlemise vaatenurgast liiga palju.
Lk 19
Mõistete ehitise eluiga, kasutusiga või püsimisea erinevust iseloomustab järgmine näide.
Ehitiste kavandamisel on kasutusel „ehitise eluiga“ ja „projekteeritud kasutusiga“. Mis on „kasutusiga“ ning „püsimisiga“ ning kuidas neid kasutada ehitise projekteerimisel ja ehitusloa andmise kaalumisel ei oska arvata.
Lk 20
Punkti 6 alusel esitatakse teave energiatõhususe nõuete kohaldamise kohta. Teisisõnu tuleb põhjendada, miks ehitusprojektis puudub energiatõhususe osa.
Mitte „miks projektist puudub energiatõhususe osa“ vaid miks ei ole projektlahendi välja töötamisel arvestatud energiatõhususe nõuetega. Oluline ei ole mitte mingi jaotise olemasolu või mitteolemasolu projektdokumentatsioonis vaid ehitise projektlahend ja selle koostamise asjaolud.
Lk 21
Nõuete eesmärk on tagada, et ehitis on kõigile ligipääsetav, sealhulgas ratastoolis liikujatele, vaegnägijatele ja -kuulajatele jne.
Ehitis peaks olema ligipääsetav vast siiski vaegkuuljatele, st kuulmispuudega inimestele.
Lk 21
Ligipääsetavus hõlmab sissepääse, liikumisteid ja koridore, lifte, tualettruume, tehnosüsteeme, parkimist jne.
Kuidas mõista selgitust, et ligipääsetavus peab hõlmama tehnosüsteeme? Mõnel erijuhul vast küll, aga enamasti ei ole ehitise kasutajatel asja näiteks ventilatsiooniseadmete, torustike, plafoonide juurde.
Lk 22
Hooldamist võivad vajada ehitise erinevad osad. Sätte eesmärk on suunatud hooldamiseks vajalike abitarindite kirjelduse esitamisele, st kas arhitektuurse lahenduse hooldamiseks on vajalikud redelid, trepid vms.
Kuidas kujutada ette „arhitektuurse lahenduse“ hooldamist? Hooldada saab pindasid, materjale, seadmeid, ehitise komponente.
Lk 22
Normatiivsed väärtused tuleb iga kord hoolikalt üle vaadata, sest nende järgimine on vajalik ohutuse tagamiseks. Näiteks lamekatuse lumekoormus tuleneb katusele kogunevast lumest, mille mass avaldab survet katusekonstruktsioonile.
Otseselt ei ole kirja pandus midagi valet, kuid lugeda midagi sellist õigusakti seletuskirjast, mille kasutajaskonnaks on ehitiste projekteerimise professionaalid, on üllatav.
Lk 25
Nende teabenõuete selgem eristamine aitab projekteerijatel, järelevalvajatel ja ehitajatel paremini mõista nõudeid, vähendades vigade ja lisakulude riski.
Määrusekavandi teabenõuetega seotud osapoolteks on ehitise projekteerija ühelt poolt ja ehitusloa/kasutusloa andmist kaaluv ametnik teiselt poolt. Kuidas puutub nendesse teabenõuetesse järelevalve (arvatavasti on silmas peetud omaniku-järelevalvet) ja ehitustöö tegija?
Lk 25
Ehitusprojekt peab sisaldama ka kütte- ja ventilatsioonisüsteemide ning sisekliima põhiliste seadmete, nagu näiteks katlad, ventilatsiooniagregaadi vms, toimimise põhimõtteid ja ligikaudseid võimsusi (p 4). Nt tuleb ventilatsiooniseadme puhul välja tuua, et see tõmbab ruumist välja sooja õhu ja toob asemele värske õhu õuest.
Gaasikatla osas võib välja tuua, et gaas põleb katlas, soojendades vett, mis juhitakse radiaatoritesse või põrandaküttesse jne.
Ei ole üksnes üllatav vaid ka pisut vigane – ventilatsioonipaigaldis eemaldab ruumist saastunud õhu; see, et kaasa läheb ka soojus on paratamatu kõrvalnähtus.
Selles ei ole tõepoolest midagi valet, et gaas põleb katlas.
Lk 26
Gaasivarustuse osas tuleb ehitusprojektis täpsustada millist gaasi kasutatakse (p 1), nt maagaas, biometaan, vesinik jne.
Gaasivarustuse ja hoone gaasipaigaldise temaatikaks on varustamine küttegaasiga ning küttegaasi tarbivad seadmed. Vesinik on küll gaas, aga näha seda sellises kontekstis mainituna on üllatav.
Lk 27
Veevarustuse ja kanalisatsiooni osas tuleb selgitada, kas ehitis vajab tehnoloogilist vett (p 6). Tehnoloogiline vesi on põhjavesi, mis ei ole kasutuses olmeveena.
Tehnoloogilise vee kättesaadavus mõjutab projek-teeritud seadmete töökindlust, tootmisprotsesside efektiivsust ja kehtivate nõuete täitmist.
Siiamaani on tehnoloogiliseks veeks peetud toomis-või muude tehnoloogiliste protsesside jaoks vajalikku vett. Enamasti ei peeta tehnoloogiliseks veeks põhjavett, mis olmetarbimisest üle jääb.
Lk 30
Alternatiivsed lahendused peavad olema kooskõlastatud võrguvaldajaga, sest nende antud tehnilistest tingimustest sõltub nt tehnorajatise asukoht, sh liitumine olemasoleva võrguga.
Kes või mis on „võrguvaldaja“? Õigusakti seletuskirjas ei ole kohane kasutada ehituserialast slängi.
Lk 31
Samas tuleb tähele panna, et hoone ümber-ehitamisel, nt kandvate konstruktsioonide muutmisel ei ole puutumust välisruumiga, mistõttu võib selle osa jätta lahendamata.
Kirja pandust jääb mulje, et midagi oleks vaja siiski projekteerida, aga selle töö võib jätta tegemata? Korrektne oleks kirjutada, et kui projekteeritud ehitis või ehitise osa ei puutu välisruumi, siis ei ole ehitusloa taotlemisel vajalik esitada välisruumi käsitlevat projektdokumentatsiooni. Selliseks olukorraks on näiteks üksnes hoone sees tehtavad ümberehitused.
Ehitise kandvate ja jäigastavate tarindite ümberehitamine võib küll omada mõju ka ehitist ümbritsevale välisruumile.
Lk 34
Lõikes 6 sätestatakse, et ehitusloa taotlemisel kirjeldatakse energiatõhusust puudutavaid lahendusi vähemalt tekstiliselt seletuskirjas. Tegu on esitatavat teabemahtu piirava sättega.
Määrusekavandi koostajad on kirjutanud ette teabe esitusviisi (teksti kujul) ja seejärel selgitanud, et tegemist on teabe mahtu piirava ettekirjutusega. Millisel moel piirab soov saada infot teksti kujul selle kogust? Kui määrusekavandi koostajad soovivad piirata kogust, siis tuleks kehtestada piirang lehekülgede või sõnade arvule. Lisaks on üteldud „vähemalt“. Kõnealuse temaatika puhul ei kujuta graafilist teavet hästi ette.
Lk 35
Kehtiva õiguse alusel ei ole olemasolevate ehitiste puhul võimalik lammutamise eelselt tekkivaid tooteid, materjale ja jäätmeid püstitatud eesmärgi tarbeks piisavalt kaardistada ei ehitusprojekti, ehitusdokumentatsiooni ega lammutusprojekti alusel.
Seletuskirja kirja pandust jääb mulje, et kehtiv õigus keelab olemasoleva ehitise ehitustooteid, materjale ja -seadmeid uurida. Vast on korrektne siiski ütelda „ei kohusta“.
Lk 35
Auditi aluseks on olemasolev dokumentatsioon ja teiste meetoditega kogutud andmed.
Millised võiksid olla „teised meetodid“? Küsimuse ajendiks on, kas materjaliauditi tegemine nn lammutus-projekti koostamise raames on tehnoloogiliselt realistlik? See tähendab – kas seda on võimalik koostada olukorras, kui lammutustöö ei ole alanud ning info ehitises sisalduvate materjalide ja ehitustoodete kohta ei ole täpne? Praktikas on tulnud juba aastaid hinnata lammutusjäätmete koguseid jäätmeliikide kaupa ning sellest praktikast on hästi teada, et enne lammutustöö tegemist on kogused vaid hinnanguline prognoos. Kui ehitusmaterjalide ja -toodete audit on vajalik, siis kas sisuka tulemuse saavutamiseks ei oleks mõistlik seda koostada paralleelselt lammutustööga?
Lk 37
Eelnõus kasutatud mõisted on kooskõlas ehitusseadustiku terminoloogiaga.
Ehitussedustiku paragrahv 5 sisaldab definitsiooni, mille kohaselt „ehitusprojekt on projekteerimise käigus koostatud dokument või dokumentide kogum, mis sisaldab ehitamiseks vajalikku teavet“. Kuidas seadustiku koostajad seda tõlgendavad võib ainult oletada kuna projekteerimise käigus ei koostata dokumenti või dokumentide kogumit, mis sisaldab ehitamiseks vajalikku teavet. Projekteerimistöö väljundina koostatakse projektdokumentatsioon, mis kirjeldab ehitise projektlahendit ja selle välja töötamise asjaolusid. See on vaid osa teabest, mis on vajalik ehitamiseks.
Ehitusprojektile esitatavate nõuete lähtekohtade selgitamisel on ehitusprojekti määratlust veelgi arusaamatumaks aetud väites, et „ehitusprojektile esitatavate nõuete väljatöötamisel on lähtutud põhimõttest, mille kohaselt ehitusprojektile esitatavad nõuded sõltuvad ehitamise protsessist ja arvestavad ehitamise protsessist lähtuvate vajadustega.“ Seda võib tõlkida nii, et ehitisi ei projekteerita mitte selle pärast, et inimestel on ehitisi vaja vaid selle pärast, et ehitusettevõtetel oleks tööd. Ehitamise protsess, ehitustöö, on vahend ehitise projektlahendi ellu viimiseks, viimiseks materiaalsesse vormi. Nõuetele vastava ehitise saavutamise peamiseks eeltingimuseks on, et ehitise projektlahend vastab ehitisele esitata-vatele nõuetele. Ehitise projekt kirjeldab ehitise projektlahendit; ehitustöö abitarindeid ja ehitamise protsessi kirjeldavad teised ehitusprojekti (stehituse arendusprojekti) ellu viimiseks vajalikud dokumendid. Ei saa pidada õigeks arvamust, et ehitise projektile esitatavad nõuded sõltuvad ehitamise protsessist, kuigi ehitise projektlahendi välja töötamisel tuleb ehitustehnoloogilisi võimalusi ja iseärasusi arvesse võtta. Vaatamata sellele, et ehitustöö on ehitise ellu viimise kõige silmatorkavam osa, ei ole ehitise teoks tegemise tuumaks mitte ehitamise protsess vaid ehitise projektlahend ja selle loomine. Kui ei ole projektlahendit, siis ei ole ka midagi ehitada. Projekteerimise ja ehitustöö omavahelisi suhteid ning rolle ei muuda see, kas ehitise projektlahend on üksnes kellegi peas (näiteks koduaias ehitamiseks) või on see niiöelda talletatud paberile.
Kuivõrd ehitusseadustiku paragrahvis 5 esitatud baasmõiste on vigane ja sisult arusaamatu, siis kuidas on võimalik väita, et määrusekavand on sellega kooskõlas?
Ehitusseadustikus on veel üks ohtliku sisuga säte, mis on otseselt seotud määruse nr 97 temaatikaga, paragrahvi 38 lõige 1: „Ehitusluba annab õiguse ehitada ehitist, mis vastab ehitusloa andmise aluseks olevale ehitusprojektile.“ Seega seadustik annab õiguse teha ehitustööd selle projektdokumentatsiooni alusel, mis esitati koos ehitusloa taotlusega. Kuivõrd ehitusloa taotlemisel ja andmisel võib ehitise projekteerimine olla alles pooleli (see on iseenesest õige põhimõte), siis tähendab viidatud säte, et seadustik kiidab heaks ehitustöö tegemise, kui projekteerimine on alles pooleli. Korrektne sõnastus oleks: „Ehitusluba annab õiguse ehitada ehitise, mis vastab ehitusloa andmise aluseks olevale ehitise projektile“. See tähendab – ehitusluba annab ehitusõiguse, aga mitte vaikimisi õiguse teha ehitustööd. Võimalik, et ehitusseadustiku autorid ei mõtestanud ehitusloa/ ehitusõiguse sisulist olemust enda jaoks lahti või ei mõistnud seda.
Lisa : Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu 2023. aasta ettepanekud määruse nr 97 "Nõuded ehitusprojektile" uuendamiseks
Palun vaadata eraldi faili.
Hea koostööpartner
Täname, et osalesite 19.02 hanke „Ehitusprojektile esitatavate nõuete õigusanalüüs“ tutvustusel. Manusest leiate tutvustusel esitletud slaidid (2 faili).
Lisaks edastame Teile:
- Soraineni töö 3 faili: analüüsi, eelnõu ja seletuskirja kavand
- EKELi töö 3 faili: arvamus Soraineni eelnõule, EKELi eelnõu ja seletuskirja kavand
Edastan tutvustusel esitatud küsimused, millele Kliimaministeerium palub sektori tagasisidet, et minna edasi „Nõuded ehitusprojektile“ määruse muutmisega:
1. Kas muuta ehitusprojekti mõistet ja asendada see mõistega ehitiseprojekt? Kas ning milliseid probleem lahendaks? Millised oleksid praktikas kaasnevad muutused?
2. Kas vorminõuded (nt § 7) on tänase määruse mahus vajalikud? Millised need peaksid olema? Kas pooldate täna põhjalikku vorminõuete regulatsiooni või pigem Soraineni esitletud eelnõu üldisemaid sätteid?
3. Kas ja miks projektide staadiumite reguleerimine määruse tasemel on vajalik? Millised staadiumid tuleks määruses reguleerida?
4. Kellele peaks olema määrus üldse suunatud (KOV, erasektor ja tööprotsess)? Millises mahus peaks määrus sisaldama ka tsiviilõiguslikke või muid protsessile suunatud nõuded?
5. Kas eelistate olemasolevate teabevaldkondade (ehitusprojekti osade) ajakohastamist (näiteks Soraineni kavand) või peate vajalikuks standardi eeskujul detailset regulatsiooni (EKELi kavand)? Millised võiksid olla projekti teabevaldkonnad?
6. Kuidas teie hinnangul peaks eristama ehitusteatise ja ehitusloaga esitatavaid ehitusprojekte?
Palume mõelda nendele küsimustele ja esitada kokkuvõtlik arvamus koos põhjendustega enne 26.06.2025.
Hindame seisukohti ja töötame välja eelnõu tööversiooni ja seejärel jätkame vajadusel tööd töörühmades, milles lepime eraldi kokku.
Liisi Pajuste
Ehitustegevuse valdkonnajuht
| Ehituse ja elukeskkonna osakond
+372 5885 1149 |
[email protected]
Kliimaministeerium | Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, Eesti
www.kliimaministeerium.ee
Sisukord
I Märkuste lähtekohad, taust ning üldhinnang 1
II Märkustes kasutatavad ehituserialased terminid ja määratlused 2
III Eesti ehitusvaldkonna tänased probleemid, rõhuasetusega ehitiste projekteerimisele 2
IV Üldised märkused riigihanke raames koostatud määrusekavandi ja seletuskirja kohta 4
V Detailsed märkused määrusekavandi teksti kohta 9
VI Detailsed märkused määrusekavandi seletuskirja teksti kohta 21
Lisa: Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu 2023. aasta ettepanekud määruse nr 97 "Nõuded ehitusprojektile" uuendamiseks 33
I Märkuste lähtekohad, taust ning üldhinnang
Kliimaministeerium edastas 29.01.2025 Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidule (EKEL) tutvumiseks riigihanke „Ehitusprojektile esitatavate nõuete õigusanalüüs“ tulemusena valminud määruse nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ uusversiooni kavandi ja selle seletuskirja. Kavandi ning seletuskirja autoriks on OÜ Advokaadibüroo Sorainen. Ministeeriumi kaaskirjas esitatud selgituse kohaselt on riigihanke tulemusena valminud kavand üheks sisendiks määruse nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ uuendamisel.
Varasemalt, 11.12.2024, edastas Kliimaministeerium EKELile tutvumiseks sama riigihanke raames, töö esimeses etapis valminud õigusanalüüsi. EKEL esitas Kliimaministeeriumile õigusanalüüsi kohta kommentaarid ja märkused 23.01.2025.
Aastal 2023 koostas EKELi töörühm omal algatusel ja Kliimaministreeriumi tellimuse alusel ettepaneku määruse nr 97 uuendamiseks. EKEL vormistas ettepaneku määrusekavandi vormis ning vastavalt pealkirjastatuna, kuid rõhutas, et tegemist ei ole valmis kavandiga vaid lähtekohaga edasiseks tööks. EKELi ettepaneku keskmeks oli, millise teabe peab esitama ehitise projektlahendi kohta ehitusloa taotlemisel ja millise teabe peab esitama kasutusloa taotlemisel. Ettepanek hõlmas küll ka nimetatud teabe vormistamise ja esitamise nõudeid, kuid üheseks prioriteediks oli sisuline teave. Tulemusena teaksid pädevad asutused, millist teavet nõuda ja hinnata ehitusloa ning kasutusloa taotluse menetlemisel ja ehitusprojektide ellu viijad ning ehitiste projekteerijad teaksid, milline teave esitada. EKEL tõi ka esile edasist arutelu, täpsustamist või lahendamist vajavad küsimused. Lõplikku täpsustamist vajavaks küsimuseks jäi, konkreetselt millist teavet ehitise kohta vajab pädev asutus ehitusloa/kasutusloa andmise kaalumisel. Lahendamist/välja töötamist vajavaks temaatikaks jäi infomudeli vormistamise reeglistik, kui infomudelit soovitakse kasutada ehitusloa taotlemisel või kasutusloa taotlemisel. EKEL nimetas kavandit tinglikult „ehituseriala asjatundjate käsikirjaks“ kuna keskenduti määruse sisu ehituserialasele korrektsusele ja professionaalsusele. EKELi töörühm pidas Kliimaministeeriumi esindajatega kavandi koostamise käigus mitmeid töökoosolekuid, mis andsid Kliimaministeeriumi esindajatele võimaluse konsulteerida ehituserialastes küsimustes ja pärida selgitusi ning põhjendusi. EKEL pakkus Kliimaministeeriumile ka võimalust vaadata kavand pärast selle valmimist koos läbi ning kuulata ehituseriala asjatundjate selgitusi kirja pandu kohta. Toonase kavandiga on võimalik tutvuda märkuste lisas.
Allolevate märkustega tutvumisel on oluline juurelda ehituserialaste mõistete, määratluste ning protsesside tegeliku sisu ja eesmärkide üle ning mitte keskenduda argipraktikas levinud uskumustele.
Näeme määrusekavandis ja seletuskirjas olulisi sisu ning kvaliteedi probleeme. EKEL koos koostööpartneriga kaalus riigihankel „Ehitusprojektile esitatavate nõuete õigusanalüüs“ osalemist, kuid kuna töö tegemiseks antud aeg oli mastaapselt alahinnatud võrreldes nõutud töö sisu ja hulgaga ning Kliimaministeeriumi poolt kehtestatud töötasu oli EKELi hinnangul orienteeruvalt kaks korda väiksem kui töö tegelik väärtus, siis EKEL loobus. Hankes osalenud ainsa pakkuja otsust tingimustega nõustuda ei ole põhjust kritiseerida, kuigi hanke tingimusena kehtestatud tähtaega näib olevat ületatud väga oluliselt. Vaadates riigihanke tulemusena valminud õigusanalüüsi, määrusekavandit ja seletuskirja, siis tuleb tõdeda, et eesmärgipärase tulemuse saavutamiseks tuleks määrusega nr 97 seotud probleemide lahendamist alustada taas algusest. EKEL on alati valmis tegema koostööd ning aitama nõu ja jõuga kaasa kvaliteetsete ehituserialaste õigusaktide saavutamisele.
II Märkustes kasutatavad ehituserialased terminid ja määratlused
Õigusaktides on kahetsusväärselt palju ehituserialaste mõistete väärat interpretatsiooni, see muudab üksteise mõistmise keerukaks. Esitame siinkohal määruse nr97 temaatikaga seotud põhimõistete selgitused. Käesolevates määrusekavandit ning seletuskirja puudutavates märkustes on mõisteid ja määratlusi kasutatud allolevas tähenduses.
Ehitusprojekt on alguse ja lõpuga plaanipärane tegevus ehitusega seotud eesmärgi saavutamiseks, ehitise algidee elluviimiseks tehtava uurimise, projekteerimise, ehitamise või muude tegevuste kogum, kõik etapid ja tegevused idee sünnist kuni ehitise kasutusele võtmiseni. Mõiste „ehitusprojekt“ ei ole samastatav väljendiga „ehitise elukaar“.
Ehitise projektlahend on ehitise arhitektuurilise ja insenerliku projekteerimise tulem, mis väljendub ehitise esteetilises ning tehnilises lahenduses ja kvaliteedinõuetes. Ehitise projektlahend on see, mida hakatakse või soovitakse hakata ehitama. Ehitise projektlahendit sobib interpreteerida ka kui ehitist intellektuaalses vormis.
Erijuhusena mõistetakse ehitise lammutamise puhul projektlahendina ehitise lammutamise ulatuse piiritlust ja ehitustehnoloogilisi juhiseid. Ehitise lammutamise puhul määratleb projektlahend, mida ja millises ulatuses tuleb lammutada ning kuidas tuleb lammutada. Ehitise lammutamise puhul on projektlahendi määratlus oluliselt erinev määratlusest juhul, kui tegemist on uue ehitise planeerimisega või olemasoleva ehitise rekonstrueerimisega.
Ehitise projekt ehk ehitise projektdokumentatsioon on materiaalne või elektrooniline väljund, mille vahendusel kirjeldatakse ehitise projektlahendit, esitatakse projektlahendi välja töötamise alusandmed ning projektlahendi välja töötamise asjaolud. Ehitise projekt annab vastuse küsimusele „mida plaanitakse ehitada?/mida tuleb ehitada?“ Ehitise projekt ei anna reeglina vastust küsimusele „kuidas ehitada?“ Ehitise projektil võib olla erinevaid materiaalseid ja elektroonilisi vorme. Pannes kaalukausile kaks mõistet – „ehitise projektlahend“ versus „ehitise projekt“ – tuleb teadvustada, et „ehitise projektlahend“ on kaugelt olulisem mõiste nii ehitisprojekti ellu viimise kui ka ehitusõiguse andmise üle otsustamise vaatenurgast.
Ehitise projektdokument on mis tahes vormis ja mistahes teabekandjale jäädvustatud teave ehitise projekteerimise töö tulemuste ja asjaolude kohta, mis on loodud või saadud ehitise projekteerija tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane kavandatud projektlahendi ning selle välja töötamise asjaolude kirjeldamiseks ja kirjeldatu eest vastutuse tõendamiseks. Ehitise üksikud projektdokumendid koos moodustavad ehitise projektdokumentatsiooni. Ehitise projektdokumentideks on näiteks teada-tuntud joonis, skeem, spetsifikatsioon, selgitused teksti vormis, aga ka ehitise infomudel. Sõna „dokument“ kasutatakse rõhutamaks teabe talletamise/edastamise kõnealuse meediumi ametlikkust, sisu usaldusväärsust ja vastutust sisu nõuetele vastavuse eest.
Ehitusloa taotlemisel esitatav projektdokumentatsioon on projektdokumentatsioon (so joonised, skeemid, seletuskirjad, infomudel jms), milles esitatakse ehitusloa taotlemisel nõutud teave kavandatava ehitise projektlahendi ja selle välja töötamise asjaolude kohta. See projektdokumentatsioon esitatakse ehitusloa andmist kaaluvale asutusele koos ehitusloa taotlusega.
Teksti kompaktsuse huvide kasutatakse märkustes ehitusloa ja ehitusteatise ning nendega seotud toimingute tähistamiseks „ehitusluba“. Sama moodi kasutatakse kasutusloa ja kasutusteatise ning nendega seotud toimingute tähistamiseks „kasutusluba“.
III Eesti ehitusvaldkonna tänased probleemid, rõhuasetusega ehitiste projekteerimisele
(1) Ehitusalal kompetentsete inimeste puudus
Iseäranis torkab see silma ehituslubade ja kasutuslubade taotlusi menetlevates asutustes.
(2) Ehitusalaste sisuliste teadmiste ja oskuste kahanemine
Väljendub üha nõrgemas ehitusalases hariduses ja ka meistrid-sellid-õpipoisid põhimõttel toimiva täiendusõppe ning kvalifikatsiooni tõstmise võimaluste kahanemises, st ei ole enam kogenud asjatundjaid, kellelt õppida.
(3) Puudulik arusaam töö tulemuste eest vastutamisest
Näitena projekteerijate töölaualt – kahanev arusaam, et ehitise projekt ei ole lihtsalt hulk jooniseid, seletuskirjasid või infomudel, mille eest tellija maksab töötasu vaid nendesse kirja pandu-talletatu korrektsuse ja nõuetele vastavuse eest tuleb vastutada ning anda endale aru võimalikest tagajärgedest.
(4) Raiskamine
Läbi mõtlemata vajaduste ja soovidega tellijad raiskavad projekteerijate tööaega, mis peaks kuluma projekteerimis-küsimuste kvaliteetsele lahendamisele, sest juba tehtud tööd tuleb uuesti ja uuesti ringi teha. Harvad ei ole juhud, kui tellija formuleerib oma tegelikud vajadused ja soovid alles ehitustöö käigus. See ei too kaasa mitte üksnes projekteerijate tööaja raiskamist vaid ka veaalti kiirkorras uute lahenduste projekteerimise ning ehitise juba ehitatud komponentide lammutamise ning uuesti ehitamise. Levinud on mõtteviis „ehitustöö käigus saab projektlahendis muuta kõike“. Ehitusõiguse ja kasutusõiguse andmise regulatsiooni vähene konkreetsus, ehitusõiguse andmise järgselt projektlahendi muutmist piiritleva regulatsiooni puudulikkus ning riikliku järelevalve nõrkus loovad selleks soodsa pinnase.
(5) Puudulik arusaam ehitise projekteerimise üldisest sisust ja rollist ehitusprojekti ellu viimisel; lihtsustatult - arvamine, et ehitusprojekti ellu viimise keskmeks on ehitustöö ja mitte ehitise kavandamine-projekteerimine.
Ehitis luuakse kavandamise-projekteerimise käigus ja ehitustöö on selle viimiseks füüsilisele kujule. Paraku on laialt levinud mõtteviis - ning mitte ainult ehitusekaugete inimeste hulgas vaid ka näiteks ehitustegevuse juhtide ning äri- ja ühiskondlike ehitiste tellijate ringis -, et projekteerimise eesmärgiks on jooniste koostamine või tänasel päeval ka „mudeldamine“ (ehituse argikeeles markeeritakse selle sõnaga infomudeli koostamist). Ehitise projekteerimist peetakse võrdluses ehitustööga suuresti vaid formaalsuseks. Projekteerimistöö üldise sisu ja rolli ebapiisav mõistmine ning vähene panustamine sellesse võimaldab saada tegelikkuseks kaheldava kvaliteediga ehitistel, aga see põhjustab ka pädevuse piire ületavat tegevust, näiteks olukordi, kus ehitustegevuse juht võtab projekteerija rolli, kuigi temal puudub kvalifikatsioon sellel alal tegutsemiseks. Ununemas on klassikaline ehituse alustõde – mõtle kõik projekteerimislaua taga võimalikult detailselt läbi ja alles siis siirdu ehitusplatsile.
(6) Puudulik arusaam ehitise tellija, projekteerija, ehitaja, omanikujärelevalve üldistest rollidest ehitusprojekti ellu viimises. Selle tulemusena vead ehitusprojekti teostamise kavandamisel, pädevuse piiride ületamine, ohutuse ja nõuetele vastavuse tõendamine vaid formaalselt.
(7) Riigi poolse ehitusjärelevalve nõrkus ja ka puudumine
Lisaks kompetentsete inimeste puudusele on see nähtus seotud ka määruse nr 97 probleemidega – puudub piisav ja arusaadav alus riikliku ehitusjärelevalve teostamiseks.
(8) Tänase riigihangete seaduse ideoloogia sobimatus ehitiste projekteerimise kui tegevusala vaatenurgast
Riigihangete seaduse ideoloogia soosib ehitise projekteerimise teenuse hankimist kui „asja“ (so ehitise projekt-dokumentatsiooni) hankimist. Paraku ehitise projektlahend ei ole „asi“, see on loometöö ja arendustöö tulemus. Ehitise projekteerimise teenus on olemuselt sarnane tarkvaraarendusele ja ei ole sarnane treipingi ostmisele. Ehitise projekteerimise teenus ei ole sarnane ka ehitustööle.
(9) Ehitusloakohustuslike ehitiste ehitamine ilma projektita
Levinud mõttemalliks on kujunenud, et ehitise ehitamiseks piisab põhiprojekti-nimelisest projektdokumentatsioonist või isegi vaid eelprojekti-nimelisest projektdokumentatsioonist. Eestis täna levinud projektdokumentatsioonide nimetused „eskiis“, „eelprojekt“ ja „põhiprojekt“ markeerivad, et ehitise projekteerimistöö on pooleli ja ehitise projektlahend ei ole valmis. Sellest, et kogu projekteerimistöö on tehtud ja projektlahend on valmis annab märku sõna „tööprojekt“, stvalmis projektlahendit kirjeldab tööprojekti-nimeline projektdokumentatsioon. Ehitamine pooliku projektlahendi alusel ja seda iseäranis ehitusloakohustuslike ehitiste puhul on ehituses kui kõrge ohupotentsiaaliga tegevusvaldkonnas lubamatu.
Võimalik, et osa sellest nähtusest on põhjustatud ka vildakate teadmiste poolt, kuid vildakate teadmiste levimisel on oma roll tänasel määrusel nr 97 ja selle eelkäijal määrusel nr 67.
(10) Ehitusõiguse saamise tähtsustamine ehitise projektlahendi ees
Ehitise projekteerimist nähakse tihtipeale vaid vahendina ehitusõiguse saamiseks ja ehitusõiguse saamist tähtsustatakse ehitusprojekti ellu viimisel üle kõige. Puudub arusaam, et ehitusõiguse võib küll saada, kuid ehitis saab just nii hea või kehv, kui palju on panustatud projektlahendi välja töötamisse. Pinnapealse ja vajalikul määral läbimõtlemata projektlahendi puhul ei ole võimalik saavutada ehitaja töö tulemusena kvaliteetset ehitist.
(11) Ehitusjuhtimise kompetentsi puudumine, ühiskondlike ja äriehitiste tellijate asjatundmatus, nii avaliku sektori tellijate kui ka erasektori tellijate puhul
Puuduvad teadmised ja oskused ning pädevad inimesed ehitusprojekti ellu viimise kavandamiseks. Selle probleemi ja juurdunud mõtteviiside juured on okupatsiooniajas, kui ehitusalase kõrghariduse keskmes oli ehitustegevuse juhtimine. Tulemina on kujunenud terve põlvkond, kes peavad ehitustegevuse juhtimist ehitusjuhtimiseks ja arvavad, et ehitustegevuse juhtimise alastest teadmistest piisab ehitusprojekti ellu viimise terviklikuks kavandamiseks. Teise probleemse kategooria moodustavad ühiskondlike ja äriehitiste tellijad, nii avalikus kui erasektoris, kellel puuduvad needki teadmised.
Tulemuseks on reaalsusega vähe seost omavad plaanid, raiskamine, kaheldava kvaliteediga ehitised, ehitistele kehtestatud nõuete eiramine. Ka on toonud see kaasa rollide ja funktsioonide väärastumise ehitusvaldkonnas ning aidanud kaasa asjaosaliste erialase taseme langemisele.
Ehitusjuhtimise kompetentsi puudumine ning ühiskondlike ja äriehitiste tellijate asjatundmatus väljendub muu hulgas oskamatuses tellida projekteerimisteenust.
(12) Projekteerimise korraldamise ja juhtimise kompetentsi puudumine
Kuivõrd pikki aastaid ei ole teadvustatud, et ehitise projekteerimistöö ja ehitise ehitustöö on kaks fundamentaalselt erinevat tööd, siis ei ole koolitatud ka projekteerimise korraldamiseks ja juhtimiseks vajalike kompetentsidega inimesi.
(13) Ehitusala temaatikaid käsitlevate õigusaktide kvaliteedi puudused
Tänaste õigusaktide kvaliteediprobleemidest saavad hoogu mõtteviisid, mis toovad kaasa ehitusloakohustuslike ehitiste projektita ehitamise, ehitiste projektlahendite, ehitustöö ja omanikujärelevalve kvaliteediprobleemid ning seeläbi ehitistele esitatavate nõuete mitte täitmise. Selles on oma osa määrusel nr 97, mis on sisustatud nii nagu see kehtestaks kõikehõlmavad nõuded ehitise projektile Eesti Vabariigis, sisaldades sealjuures poolikuid, vigaseid ja vääriti mõistmist soodustavaid määratlusi.
(14) Siin ja seal tuuakse esile, et Eesti ehitusprojektide ellu viimine on madala efektiivsusega, kuid jääb selgusetuks, milles see väljendub ja millised on selle põhjused. Peamisteks põhjusteks on teadmiste kasinus, väärad arusaamad ja mõtteviisid ning kõige üldistatumalt ehitusjuhtimise kompetentsi puudumine. Eesti ehitusvaldkonna madala efektiivsuse ravina pakutakse küll automatiseerimist ja digitaliseerimist jms, kuid kardetavasti on eelpool nimetatud fundamentaalsete probleemide lahendamiseks sellest vähe abi.
IV Üldised märkused riigihanke raames koostatud määrusekavandi ja seletuskirja kohta
(1) Täna kehtiva määruse nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ keskseks probleemiks on, et määrus ei määratle, milline teave ehitise projektlahendi ja selle välja töötamise asjaolude kohta tuleb esitada pädevale asutusele ehitusloa taotlemisel ning milline teave kasutusloa taotlemisel. Määrus reguleerib valdavalt teabe esitamise vormi – „esitada tuleb see ja too projekti osa“, „esitada tuleb joonis“, „esitada tuleb seletuskiri“. Riigihanke raames koostatud määrusekavand jätkab sama mõtteviisi tähtsustades vormi reguleerimist ehitise projektlahendit kirjeldava sisulise teabe ees. Sisulist teavet käsitlevaid nõudeid on küll määrusekavandisse lisatud, kuid need on pinnapealsed ja kaugel terviklikkusest.
(2) Täna kehtiva määruse nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ teiseks keskseks probleemiks on, et määruse pealkiri ja sisu ei ole kooskõlas määruse reguleerimisalaga. Juristide selgituste kohaselt reguleerib see määrus avaliku õiguse valdkonda kuuluva normina avaliku võimu teostamisega seotud küsimusi ning ei reguleeri eraõiguslikke suhteid. See tähendab, et määrus peab sisaldama regulatsiooni, millist teavet ehitise projektlahendi ning selle välja töötamise asjaolude kohta tohib ehitusloa/kasutusloa andmist kaaluv asutus nõuda, milliselt vormistatuna, tõendatuna ja edastatuna. See hõlmab üksnes ehitusõiguse taotlemist ja kasutusõiguse taotlemist, mitte ehitusprojekti ellu viimist tervikuna. Eraõiguslikes suhetes lepitakse seevastu kokku, millise teabe projektlahendi kohta, milliselt vormistatuna, tõendatuna ja edastatuna esitab projekteerimise töövõtja tellijale; aluseks on vastavat temaatikat reguleerivad nõuded õigusaktides ning tellija väljendatud vajadused ehitusprojekti ellu viimiseks. Tänase määruse pealkiri ja sisu jätavad mulje, et määrus reguleerib ka eraõiguslikke suhteid. Keeleliselt küll pikka, kuid määruse reguleerimisala täpselt edasi andvat pealkirja ei ole keerukas sõnastada: „Nõuded ehitusloa taotlemisel esitatavale ehitise projektile ning kasutusloa taotlemisel esitatavale ehitise projektile“. Riigihanke raames koostatud määrusekavand jätkab tänase, vääriti mõistmist soodustava olukorra põlistamist ning selle põhjus on arusaamatu. Võimalik, et määrusekavandi koostajad näevad määrust paigutuvat õigussüsteemi kuidagi teisiti, sellele viitab lause seletuskirja peatükis 2: „Paragrahvi 1 esimese ja teise lõike muutmise ja täiendamisega luuakse selgem arusaam ja eristatakse määruse kohaldamis- ja reguleerimisala, pidades silmas, et määrus on juhisena vajalik nii pädevatele asutustele loamenetluse läbiviimiseks kui ka erasektorile ja üksikisikutele, kes ehitusprojekti koostavad või tellivad.“ Millistele juriidilistele põhimõtetele selline seisukoht toetub, ei ole paraku selgitatud. Võimalik, et määrusekavandi koostajad on pidanud hoopis silmas, et määruse alusel peaks tellima või koostama „ehitise projekti ehitusloa taotlemiseks“. See on põhimõtteliselt väär arusaam. Ehitisi ei projekteerita ehitusloa taotlemiseks, ehitisi projekteeritakse ehitusprojekti ellu viimiseks ja selle pärast, et inimestel on ehitisi vaja. Ehitusloa taotlemine ja kasutusloa taotlemine on üks paralleelprotsess ehitusprojekti ellu viimise sees ning selle sisuks on juriidilise õiguse saamine ehitise ehitamiseks ja ehitise kasutamiseks. Määrusekavandi koostajaid tasub siiski ka tunnustada – rida täna kehtiva määruse sätteid, mis sekkuvad eraõiguslikesse suhetesse ega oma määruse reguleerimisalaga seost, on kavandist välja jäetud.
(3) Nii nagu riigihanke raames koostatud õigusanalüüs jätavad ka määrusekavand ja seletuskiri mulje, et ministeeriumi ning juuravaldkonna esindajate arusaam ehitusvaldkonnast erineb oluliselt ehitusala asjatundjate arusaamast. tekkib küsimus, kelle – kas ehitusalaga seotud inimeste ja ehituslubade/kasutuslubade taotlejate või ministeeriumi ametnike ja juristide – jaoks määrus koostatakse.
(4) Nii määrusekavandist kui ka seletuskirjast torkab silma üldine keeleline ebatäpsus, ka keelelised loogikavead, nii ehituserialases sõnakasutuses kui ka sellest väljaspool. Õigusakt ja selle seletuskiri on kindlasti sellised dokumendid, milles keeleline lohakus ja tänavakeel ei ole aktsepteeritavad ning autorid peaksid tunnetama kaasnevat vastutust. Õigusaktide, aga ka standardite ning tehniliste juhendite sõnakasutusel on keskne roll laiemate arusaamade kujundamisel, millised on ehituserialaselt korrektsed ja millised ebakorrektsed sõnad ning väljendid. Paraku määrusekavand ja seletuskiri ei võimalda kohati isegi mitte aimata - rääkimata üheselt mõistetavusest, mida koostajad on soovinud ütelda.
(5) Riigihanke raames koostatud määrusekavandis on muu hulgas kasutatud teksti EKELi poolt 2023. aastal esitatud määruse nr 97 uuendamise ettepanekust. Torkab silma, et üksikuid lõike ja lauseid on kokku paigutatud saamata aru nende kontekstist. Mitmetes kohtades on püütud kasutada enda sõnu ning kombineerida kokku erinevaid lauseid, kuid sisu on muutunud vigaseks. Samuti on kokku pandud EKELi ettepanekust pärit nõudeid ja määratlusi, mis ehituserialaselt kokku ei sobi.
(6) Seletuskirjas esitatud selgitused, iseäranis määrusekavandi paragrahvide 9-15 kohta esitatud selgitused viivad mõttele, et nende koostamisel on kasutatud tehisaru abi – sisukas tekst vaheldumisi ehituserialase lihtsameelsusega. Kohati on seletuskirja koostajad võtnud endale missiooni õpetada ehitise projekteerimist – need õpetussõnad ei ole aga mitte üksnes ebakohased vaid ka potentsiaalselt ohtlikud. Seletuskirja koostajad on pidanud vajalikuks selgitada enda arusaama, miks ühe või teise temaatikaga on vajalik tegeleda ehitise projekteerimise käigus, kuid tähelepanuta on jäänud määruse tuum ning eesmärk – kas ja miks on see teave vajalik pädevale asutusele ehitusloa või kasutusloa andmise kaalumisel.
(7) Määrusekavandi seletuskiri sisaldab kohati seosetuid näiteid ja vigaseid põhjus-tagajärg-tüüpi selgitusi. Kõige üldisemal tasemel teabenõuete juures on esitatud põhjendusi, mille kohaselt selline kõige üldisemal tasemel teave tagavat, garanteerivat jne.
(8) Seletuskirja lõikudes, kus selgitatakse ehitise projektlahendit kirjeldavale teabele esitatavaid nõudeid, viidatakse silmatorkavalt palju „kehtivatele nõuetele“. Praktikuna tekkib seda lugedes küsimus, kust on võimalik viidatud nõudeid lugeda ja kas sellised nõuded on üldse olemas. Ehitusalastes juriidilistes vaidlustes satume olukordadesse, kus viidatakse samuti „kehtivate nõuete“ täitmise kohustusele, kuid konkreetseid nõudeid ei suuda viitajad kusagilt üles leida.
(9) Määrusekavandi seletuskirjas on täna kehtiva määruse nr 97 mitme sätte muutmata või täiendamata jätmise põhjendusena mainitud, et „rakendusanalüüsis selles osas probleeme ei tuvastatud“. Samas on kehtival määrusel olulisi sisulisi puudusi ja vigu, kuid asjad öeldakse olevat hästi kuna vigaste põhimõtete juurutamisel ning rakendamisel praktikas probleeme ei tuvastatud.
(10) Õigusanalüüsi, määrusekavandi ja seletuskirja koostajad näivad arvavat, et ehitise projektlahendi ja projektdokumentatsiooni mõõdupuuks on maht. Et oluline ei ole mitte ehitise projektlahendi ja selle kirjelduse sisuline kvaliteet, vaid seletuskirja lehekülgede arv, jooniste arv, digitaalsete infoühikute kogus vms, ükskõik kui kasin ja pinnapealne on nende sisu; infomudeli puhul peetakse sellisel juhul kardetavasti mõõdupuuks faili suurust. Paraku ehitise projektlahendi ega selle kirjelduse mõõdupuuks ei ole maht, mass, elektrooniliste infoühikute arv, jooniste arv või pindala, lehekülgede arv või muu kogust piiritlev kriteerium. Vormile ja „mahule“ keskendumist on küll võimalik inimlikult mõista, sest sisu ja selle kvaliteediga tegelemine on väga palju keerukam ülesanne.
(11) Võrreldes täna kehtiva määrusega nr97 on riigihanke raames koostatud määrusekavandisse küll lisatud ehitise projektlahendit kirjeldava sisulise teabe nõudeid, kuid need on pinnapealsed, kaugel terviklikkusest, sisu poolest ebapiisavalt läbi töötatud ning ehituserialaste puudustega. Kohati ei võimalda ka keelekasutus mõista, mida on määrusekavandi koostajad püüdnud kirja panna. 2023. aastal koostatud „ehituseriala asjatundjate käsikirjas“ (palume vaadata lisa II) pakkus EKEL välja projektlahendit kirjeldava sisulise teabe nõuded kõikide enamlevinud ja mastaapsete projekteerimiserialade jaoks. Need nõuded-ettepanekud töötas EKEL välja ehituseriala asjatundjate koostöös, lisamist vajasid vaid ehituslubade/kasutuslubade taotlusi menetlevate asutuste täpsustused. Täpsustusi ja arvamusi olnuks sobilik küsida riigihanke/õigusanalüüsi käigus. EKELi töös esitatud nõuete-ettepanekute detailsusaste oli mõõdukas, detailseteks neid nõudeid pidada ei ole põhjust. Määrusekavandi koostamisel näib olevat olnud eesmärgiks omaette võimalikult väike lausete ja lehekülgede arv. See on tõenäoliselt üks nurgakividest, miks tulemus on ebapiisava täpsusega ja sisuliste ehituserialaste puudustega.
(12) Eesti Ehitusinseneride Liit ja EKEL on juhtinud ministeeriumi tähelepanu sõna „ehitusprojekt“ vigasele kasutamisele õigusaktides ning sellega kaasnevatele probleemidele, kuivõrd ehituserialaselt ei tähenda ehitusprojekt ehitise projektdokumentatsiooni (palun vaadata mõisteid jaotisest II). Ministeerium on ehituseriala asjatundjate tähelepanujuhtimist seni ignoreerinud. Riigihanke alusel koostatud õigusanalüüsis, määrusekavandis ja seletuskirjas on püütud anda sellele sõnale veel mingit kolmandat uut tähendust, mis näib olevat midagi kogu ehitise elukaart hõlmava ehitise teabekogu laadset. Sellist teabekogu sobikski nimetada ehitise teabekoguks (mis sisaldab muu hulgas ka teavet ehitise projektlahendi kohta, ehitise projekti) ning mitte paisutada niigi suurt sõnakasutuse segadust veelgi suuremaks.
Sõnakasutuse tagamaadest ja põhjustest aimu saamiseks on oluline täiendada enda teadmisi, millised on ehitusprojekti ellu viimise protsessid, millised on funktsioonid, milliste kompetentsidega osapoolte osalemine on vajalik, milles seisneb nende panus ehitusprojekti ellu viimisesse ja millise sisu ning funktsiooniga dokumentatsioone on vajalik koostada enne, kui saab asuda ehitustööd tegema. See annaks võimaluse vältida olukordi, kus ehitise projektlahendi loomist, ehitustöö tehnoloogia kavandamist ja ehitustööd, ehitise kasutusjuhendi loomist ja hooldusjuhendi loomist üritatakse kõiki panna ühte patta. Tasuks ka sügavamalt juurelda, mida tähendab „ehitise projekteerimine“. Riigihanke raames koostatud kirjatöödest jääb kõlama, et ehitise projekteerimine on „teabe loomine“ ja projekteerijad – arhitektid ning insenerid – seega „teabeloojad“. Erinevad inimesed võivad maailma näha erinevalt, kuid ehitise projekteerimise sisuks on siiski ehitise projektlahendi loomine, filosoofiliselt väljendatuna ehitise loomine intellektuaalses vormis (ehitaja teeb selle seejärel teoks füüsilises vormis). Projekteerija kui ehitiste looja degradeerimine „teabeloojaks“ on laiema üldsuse vaatenurgast samavõrd arusaamatu ja eksitav kui projekteerija pidamine lihtsustatult „jooniste koostajaks“ või moodsamas käsitluses „mudeldajaks“. Ka ei õpetata noori inimesi arhitekti- ning inseneristuudiumi käigus „teabeloojaks“ vaid projekteerijaks-arhitektiks ja projekteerijaks-inseneriks.
(13) Määrusekavandi seletuskirjas on väidetud, et „eelnõuga kaotatakse ära ehitusprojekti staadiumid, kuna ehitusprojekti staadiumid ei ühti EhS loamenetluste vajadustega“. Lause soodustab temaatika väärat tõlgendamist. Ehitise projekteerimise etappe ei kaotata ära ja vajadus nende järele ei kao kusagile. Muudatuse sisuks on, et määrusekavandi kohaselt ei kehtesta õigusakti andja enam projekteerimistöö kohustuslikke etappe. Enam ei ole kohustust jagada väikese ehitusloakohustusliku kuuri projekteerimist mitmesse etappi, projekteerimistöö võib teha ühes etapis ja kohe lõpuni valmis. Projekteerimistöö jagamine etappidesse vastavalt projekteeritava ehitise keerukusele ja mastaabile oli ning on projekteerimistöö korraldamise ja eraõiguslike kokkulepete temaatika. Õigusakti andjal ei olnud ka seni põhjust sekkuda projekteerimistöö korraldamisse ja eraõiguslikesse küsimustesse, paraku seletuskirjast ei selgu, miks õigusakti andja seda seni siiski tegi. Kuivõrd projekteerimistöö etappide temaatika on täna kehtivas määruses nr 97 lahti kirjutatud puudulikult, siis on see kaasa toonud laialt levinud väärarusaamad ja vigased praktikad.
(14) Õigusanalüüsis ja määrusekavandi seletuskirjas on korratud ehituserialast väärinfot, et „eelprojekt on ehitusloa taotlemiseks“. Erialakirjandus sellist mõtteviisi ei toeta. Ehitise projekteerimise eelprojekti etapil ja selle väljundiks oleval projektdokumentatsioonil, mida nimetatakse lühidalt eelprojektiks, ei ole otsest seost avaliku võimu rolli ja ülesannetega ehitusprojekti ellu viimisel. Ehitise projekteerimise eelprojekti etapp ja eelprojekt kuuluvad projekteerimise tellija ja projekteerimise töövõtja vaheliste eraõiguslike kokkulepete temaatikasse. Kahjuks tuleb küll tõdeda, et eelprojekti puudutavate väärate arusaamade – eesmärk ja eelprojekti käsitlemine ehitise projekti liigina - juurutamisel on olnud oluline roll allikatel, kelle poolt antavasse infosse suhtuvad tavakodanikud kui tõesse.
Mõtteviisi „eelprojekt on ehitusloa taotlemiseks“ viljelejad toetuvad enda arvamustes täna kehtiva määruse nr 97 paragrahvi 13 lõikele 2. Jääb arusaamatuks, miks on tänase määruse peatükile 3 „Nõuded ehitusloa taotlemisel esitatavale või koos ehitusteatisega esitatavale ehitusprojektile“ lisaks tekitatud sisult üleliigne ja vigane seos eelnimetatud sättega: „Olenemata esitatud ehitusprojekti staadiumist, annab pädev asutus ehitusprojektile hinnangu lähtudes eelprojektile esitatavatest ja käesoleva peatüki nõuetest“. Võimalik, et määruse koostaja ei teadnud, milles seisneb ehitise projektlahendi välja töötamise eelprojekti etapp (see on seni Eestis kasutusel olnud nimetus, etappi võib nimetada ka teisiti; etapi tegelik sisu seisneb selle etapi eesmärgis) ja pidasid paremaks kasutada lähenemist „ega küll küllale liiga tee“. Paraku tulemuseks on hulk inimesi, kes lisaks sellel, et peavad eelprojekti eraldi projekti liigiks, soovivad väga uskuda, et „eelprojekt on ehitusloa taotlemiseks“, rääkigu erialakirjandus mida tahes.
Milles seisneb eelprojekti etapi projekteerimistöö ja eesmärk tegelikult – projekteerimistöö selles etapis töötatakse välja ehitise arhitektuuriliste ja insenerlike lahenduste põhimõtted, mida projekteerimise tellija heakskiidu korral hakatakse projekteerimise järgmistes etappides detailiseerima. Eelprojekti nimelise projektdokumentatsiooni sisu on suunatud projekteerimise tellijale, et ta saaks eelnimetatud põhimõtetega tutvuda ja teha otsuse, kas alustada detailset projekteerimist (tänased põhiprojekti etapp ja seejärel tööprojekti etapp) või mitte. Eelprojekt ei ole suunatud ehitusloa andmist kaaluvale asutusele, eelprojektis on selle jaoks teavet liiga palju ja vähemalt osaliselt on see teave ka liiga põhjalik. Sisuka eelprojekti alusel on võimalik koostada ehitusloa taotlemise projektdokumentatsioon, jättes eelprojektist välja ehitusloa andmise kaalumise vaatenurgast üleliigse ja liiga detailse teabe. Mastaapsete ja keerukate ehitiste puhul on eelprojekti etapil teatav seos ehitusloa taotlemisega olemas küll. Eelprojekti kirja pandu alusel peaks projekteerimise tellija otsustama, kas ta soovib kirjeldatud põhimõtete kohast ehitist ja kas ta soovib liikuda edasi väga töö-, aja- ja rahakulukatesse projekteerimise etappidesse. Enne sellise otsuse tegemist on igati arukas selgitada välja, kas kavandatavale projektlahendile on võimalik saada ehitusõigus, seda saab teha läbi ehitusloa taotlemise protsessi.
(15) Määrusekavand ei käsitle ehitise projekti, mis tuleb esitada koos ehitusteatisega/kasutusteatisega. Seletuskirja kohaselt: „Teatisekohustustuslikke ehitiste määruse kohaldamisalast välja jätmine aitab saavutada ehitusteatise menetlusele seatud eesmärki ja muudab protsessi efektiivsemaks“. Tegemist on sedalaadi mõtteviisiga, et kui me ei oska probleemi lahendada, siis me vaikime probleemi lihtsalt maha. Kuidas aitab selline lahendus kaasa teatisekohustuslike ehitiste ohutuse saavutamisele, mis seni on hinnatud kõrge ohupotentsiaaliga ehitisteks? See tähendab ehitisi, mille puhul on ehitusteatise esitamisel nõutud ehitise projekt.
Probleemi juured on aastas 2015, kui jõustus ehitusseadustik. Eesmärgi poolest sisuka algatusena kehtestati regulatsioon, mille kohaselt osade olulise ohupotentsiaaliga või muul moel oluliste ehitiste ehitusõiguse/kasutusõiguse saamise protsess on lihtsam. Ehitusseadustiku koostajate nägemuses tulnuks koos selliste ehitiste ehitusteatise/ kasutusteatisega esitada projektdokumentatsioon, mis on lihtsam kui ehitusloakohustuslike/kasutusloakohustuslike ehitiste projektdokumentatsioon. Lugedes õigusanalüüsi ja määrusekavandi seletuskirja ning omades kogemusi praktikas on põhjust arvata, et ehitusseadustiku koostajad mõistsid ehitise projekti kui „seletuskirja ja jooniseid“. Sellisest arusaamast tulenes arvatavasti ka lihtsama projektdokumentatsiooni käsitlus – lühem seletuskiri ja väiksem arv jooniseid. Sellisele arusaamale viitavad ka selgitused riigihanke raames koostatud määrusekavandi seletuskirjas, näiteks: „See tekitab praktikas halduskoormust, kuna teatisekohustuslike ehitiste puhul tuleb esitada samas mahus ehitusprojekt, mis ehitusloa taotlemisel, st vähemalt eelprojekti staadiumis ehitusprojekt.“ Tegelikus elus ei ole sellist lihtsamat projekti õnnestunud piiritleda ega unifitseerida, sest nii nagu ehitusloakohustuslikud ehitised on mastaabilt ja keerukuselt väga erinevad on seda ka ehitusteatisekohustuslikud ehitised. Projektlahendit kirjeldav ja iseloomustav teave on seeläbi erinev.
Kui tänaseks on lisandunud tarkus, mis näitab, et 2015. aasta ehitusseadustiku käsitlus oli poolik ja tugines kasinatele teadmistele, siis ühe lahendusena tasuks kaaluda seni ehitise projekti kohustusega teatisekohustuslike ehitiste viimist loakohustuslikeks. Selle raames tuleks teha ka ehitiste ohupotentsiaali ja muul moel olulisuse uus hindamine ning ehitusseadustiku lisa I ning lisa II vastav kaasajastamine. Võimalik, et osa seni olulise ohupotentsiaaliga ehitisteks hinnatud teatisekohustuslikke ehitisi võiks degradeerida vaba ehitustegevuse alla sobivaks.
(16) Ehitusloa saanud projektlahendi muutmisega seotud regulatsiooni välja jätmine määrusest näib õigusakti kujundamisena praktikas levinud tegutsemisviiside alusel. Levinud on suhtumine, et pärast ehitusloa saamist võib projektlahendit muuta märkimisväärselt vabameelselt, kõik muutmised õnnestub seadustada kasutusloa taotlemise protsessi käigus. Ehitusseadustik näeb küll üldsõnaliselt ette projektlahendi muudatused, mille puhul tuleb taotleda uus ehitusluba, kuid kuivõrd riiklik järelevalve on nõrk ja õiguslik regulatsioon vabameelne, siis sageli õnnestub ka sellise mastaabiga muudatused seadustada kasutusloa taotlemise protsessis. Kogu vastav regulatsioon ei toimi eesmärgipäraselt. Tekkib küsimus, kas selle asemel, et näha vaeva regulatsiooni nõrkade kohtade parandamisega, on õige lasta olukorral minna lihtsalt allavoolu? Täna on mõned tugevad kohalikud omavalitsused kujundanud paralleelsed, kasutusloa taotlemisele eelnevad protsessid, mille abil tuleb ehitusloa saanud projektlahendi muudatused kooskõlastada enne, kui on võimalik asuda taotlema kasutusluba. Vajadus ehitusloa saanud projektlahendi muudatuste menetlemiseks enne kasutusloa taotlemist on jätkuvalt olemas. Selline regulatsioon teenib ehitiste ohutuse ja muul moel nõuetele vastavuse ning ühiskonnas kokku lepitust kinni pidamise huve.
Riigihanke alusel koostatud õigusanalüüsi aruandest ja määrusekavandi seletuskirjast jääb mulje, et koostajad kujutavad ehitise infomudelit ette ehitise projekti moodsa (tuleviku)vormina. Paraku torkab silma, et ei teata, milline info peaks olema esitatud ehitise projektis ning selle tõttu ka ei teata, et infomudeli abil ei ole võimalik ja tõhus kõike seda infot esitada. Millised on tehnoloogilised abivahendid tulevikus, seda ei oska keegi täpselt ütelda, kuid ehitise infomudel tänasel arengutasemel on ehitise projektina ebapiisav. EKEL juhtis 2023. aasta „ehituseriala asjatundjate käsikirjas“ tähelepanu, et esmalt tuleb panna paika, milline peab olema ehitise projekti sisu (shehitusloa/kasutusloa taotlemisel vajalik teave) ning alles seejärel on võimalik analüüsida, millised vahendid on selle teabe kirjeldamiseks ja edastamiseks sobilikud.
Mõistlik oleks võtta arvesse ka Eesti ehitusvaldkonna tegelikku tänast taset ning vajadusi, olgu need kellegi arvates kui iganenud tahes. Tulevik tuleb igal juhul ja mõistlik on tasakaalustatud areng. Täna ei ole Eesti ehitusvaldkonna põhiprobleemiks ja arengupiduriks kaugeltki õigusanalüüsis ning määrusekavandi seletuskirjas sõnastatud „dokumendikeskne lähenemine“. Probleemiks on läbi õigusaktide juurutatud mõtteviis, et ehitise projekt on „seletuskiri ja joonised“ (st keskendutakse vormile) ning et teabega, mis nendes sisuliselt sisalduma peaks ei ole õigusaktide tasandil suuremat tegeletud.
(17) Nii nagu õigusanalüüsi aruandest jääb ka seletuskirjast mulje, et koostajad samastavad sõnu „dokument“ ja „dokumenteerimine“ sõnaga „paber“, kirjutatakse ka „dokumendikesksest lähenemisest“. Võimalik, et see on omapärane kaasaega iseloomustav mõttemall, praktikas kohtame ka inimesi, kes peavad dokumendiks vaid paberile või faili kirjutatud teksti või tarkvara Microsoft Word faili. Õigusanalüüsis püüdsid analüüsi koostajad selgitada, mida peavad nemad silmas „dokumendipõhise mõtteviisina“ ja miks tuleks liikuda „andmepõhise mõtteviisi“ suunas. Selgitusest jääb küll arusaamatuks, mida „dokumendid“ sisaldavad, kui need ei sisalda teavet ja kuidas toimub dokumenteerimine „andmepõhise mõtteviisi“ puhul. Dokumenteerimisena ei pea me silmas mitte dokumendi koostamist vaid teabe sisulist ja taasesitatavas vormis talletamist: mida tehti, kes tegi, kes vastutab. Dokumenteerimise alatähtsustamine või sellest loobumine ehituses kui kõrgendatud ohupotentsiaaliga tegevusvaldkonnas ei ole arukas.
Õigusanalüüsis on väidetud, et sõna „dokument“ ei ole õigusaktides defineeritud. Ehitusseadustikus tõepoolest ei ole, kuid see ei tähenda, et oleksime päris abitud. „Dokument“ on määratletud arhiiviseaduses ning selle definitsiooni alusel saame hõlpsalt arendada ehitise projektdokumendi määratluse: „Ehitise projektdokument on mis tahes vormis ja mistahes teabekandjale jäädvustatud teave ehitise projekteerimise töö tulemuste ja asjaolude kohta, mis on loodud või saadud ehitise projekteerija tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane kavandatud projektlahendi ning selle välja töötamise asjaolude kirjeldamiseks ja kirjeldatu eest vastutuse tõendamiseks“. See määratlus sobib nii täna klassikaliseks peetavate projektlahendi kirjeldamise vormide – seletuskirjad, joonised, spetsifikatsioonid – kui ka arenevate vormide, näiteks infomudeli, käsitlemisel projektdokumentidena. Kui laiendada silmaringi ja mitte keskenduda üksnes õigusaktides kirjas olevale, siis leiab dokumenteerimist ja dokumente käsitlevaid selgitusi küllaga kasvõi internetist.
Õigusanalüüsi ja seletuskirja läbiv vastandamine „dokumendipõhine lähenemine“ versus „teabepõhine lähenemine“ tekitab nõutust kuna temaatika selgitus ja sõnakasutus on ebaõnnestunud. Küsimus on nii ühel kui teisel juhul projektlahendit (ja ehitusprojekti kui terviku vaatenurgast projekti ellu viimise erinevaid aspekte) kirjeldava teabe esitamise viisis ning vahendites. Tõepoolest – teabe esitamise viis ning vahendid on klassikaliste seletuskirjade-jooniste-spetsifikatsioonide ja infomudeli puhul erinevad. Samas olukorras, kus me ei saa täna Eestis enam hakkama „dokumendipõhise lähenemisegagi“ ja vastutus ehitise projektlahendi eest on muutunud millekski teisejärguliseks ning ebaoluliseks, tundub toorevõitu „teabepõhise lähenemise“ jõuline juurutamine enesele jalga tulistamisena.
Kindlasti ei ole arukas teha õigusaktide tasandil takistusi töövahendite arengule. Õigusliku aluse loomine ehitise infomudeli kasutamiseks ehitusloa taotlemise ja kasutusloa taotlemise protsessides on teretulnud, kuid täna puuduvad selle tehnoloogilise abivahendiga sobivad dokumenteerimise ja vormistamise põhimõtted ning reeglid.
(18) Määrusekavandist on jäetud välja enamik projektdokumentatsiooni ja üksikute dokumenditüüpide vormistamise nõudeid. Seletuskirjast jääb mulje, et seda peetakse oluliseks töövõiduks ja määrusekavandi tänapäevasuse tunnuseks. Kirja on pandud, et „dokumendikesksest lähenemisest loobumisel muutuvad lihtsamaks ja ajakohaseks vormistamise nõuded – see peaks vähendama töökoormust mõlemas sektoris, sest lehekülgede nummerdamist ja muud taolist enam ei kontrollita, menetluses saab keskendutakse sisuküsimustele.“ Leheküljenumbrite olemasolu pole ehitusloa andmise eeltingimusena ilmtingimata vajalik kontrollida ka täna, leheküljenumbrite vajadus tuleneb muust.
Tasub mõelda, millest tuleneb vajadus projektdokumentide vormistusnõuete järele ja mida vormistusnõuded, sh projektdokumentide rekvisiidid endast sisuliselt kujutavad. Vormistusnõuete eesmärgiks ei ole formalism. Ühest küljest on projektdokumentatsiooni vormistusnõudeid sobilik interpreteerida kui ühiseid erialaseid keelereegleid, mis loovad asjaosalistele eeldused üksteise mõistmiseks. Kui neid ei ole, siis tekkib rahvalikult väljendatuna kirikulaulu laulmise olukord – igaüks omal viisil. Seda näeme täna praktikas juba massiliselt; mõistatamist tuleb üha juurde, mis see on, mis sellel korral projekti pähe esitati. Teisest küljest on oluliseks eesmärgiks projektlahendi looja ja projektdokumentatsiooni koostaja deklareerimine ning seeläbi võimalus kontrollida, kas koostajale esitatavad kompetentsusnõuded on täidetud; laiemas tähenduses on tegemist ohutusnõudega. Kolmandaks on oluline projektlahendi looja ja projektdokumentatsiooni koostaja tegevuste dokumenteerimine, näiteks varem ametlikult välja antud projektlahenduste tühistamine, muudatuste tähistamine ja jälgimine, dateerimine jm. Projekdokumentatsiooni vormistusnõuete sisuline vajadus ei kao projektdokumentide tänaste uuemate vormide (näiteks ehitise infomudeli) laialdasema kasutuselevõtu puhul ega ka tulevikus välja arendatavate dokumendivormide korral. Pannes kaalukausile nõuded projektlahendit kirjeldavale sisulisele teabele ja projektdokumentatsiooni vormistusele, siis viimatinimetatuid on sobilik käsitleda hügieeninõuetena, mille olemasolus suure probleemi nägemine on kentsakas.
Eesti ehitisregistri peale mõeldes tuleks projektdokumentatsiooni vaatenurgast tähelepanu pöörata ka vajadusele kasutada ehitusloa taotlemisel/kasutusloa taotlemisel esitatavat ehitise projektdokumentatsiooni väljaspool ehitisregistrit, salvestades selle eraldi elektroonilisse seadmesse (arvutisse, andmekandjale) või trükkides paberile. Ehitisregistri tänaseid juhendeid vaadates jääb mulje, et juhendite loojad sellist vajadust ei näe või ei ole kokku puutunud. Tulemuseks on projektdokumentatsioonid, millest ehitisregistri keskkonna abil võib olla võimalik aru saada, kuid ehitisregistrist niiöelda alla laadituna sobib selliseid projektdokumentatsioone iseloomustama rahvalik väljend puderjakapsad.
Tänaste niiöelda klassikaliste projektdokumentide vormistus ja rekvisiitide esitusviis ei pruugi sobida üks-ühele uuematele dokumendivormidele ja asjakohased reeglid tuleb alles luua. Õigusanalüüsis ja määrusekavandi seletuskirjas tulevikusuundumuseks peetava „teabekeskse lähenemise“ tuumaks olev ehitise infomudel on selles valdkonnas vähemalt Eestis täna lapsekingades. See on praktikas oluline probleem, kui mitte ütelda ohutust oluliselt mõjutav puudus. Küllalt on olukordi, kus asjaosalised ei tea, mida võib infomudelis usaldada ja mida mitte, mis on valmis-staatuses ja mis mitte. Dokumenteerimise vaatenurgast sobib infomudeli kasutamise tänast taset võrrelda pigem illustratiivse infohunnikuga. Määrusekavandi koostajad on klassikaliste projektdokumentide vormistusnõuetest loobumist põhjendanud ka paberil jooniste, seletuskirjade, spetsifikatsioonide kasutamise vähenemisega. Samas on täna kõige levinumaks projektdokumentatsiooni meediumiks niiöelda elektrooniline paber, need samad joonised, seletuskirjad, skeemid, spetsifikatsioonid elektroonilisel kujul. Kusagile ei ole kadunud ka füüsiline paber. Paberile trükitakse projektdokumente küll vähem kui varem, kuid paberil projektdokumendid on laialt kasutusel nii ehitusplatsidel kui ka projekteerimise ja projektdokumentatsiooniga seotud kontoritöös.
Määruse nr 97 uusversioon peaks keskenduma ehitise projektlahendit kirjeldava teabe sisule ja andma lisaks reeglid mitme erineva täna kasutusel oleva teabe edastamise vormi jaoks. Määruse hõlpsama loetavuse huvides ja ka prioriteetide rõhutamiseks võiksid vormistuse nõuded olla esitatud näiteks määruse lisades. Täna peaksid need hõlmama projektdokumente elektroonilisel paberil ning ehitise infomudeli vormis.
Määrusekavandis esitatud säte, mille kohaselt hakkab Kliimaministeerium otsustama vormistuse nõuete üle väljaspool määrust ei ole aktsepteeritav. Nii kaob ehituslubade/ kasutuslubade taotlusi menetlevatel asutustel, ehitusprojektide elluviijatel ja ehitiste projekteerijatel igasugune võimalus kontrollida ning mõjutada nõuete kvaliteeti ning sisu. Arvestades näiteks ehitisregistri tänaste juhendite sisu puudusi ja nendes väljendatud kaheldavaid või lausa vigaseid põhimõtteid, ei saa sellise suundumusega kuidagi nõus olla.
(19) Võttes arvesse ehituserialaste selgituste ja põhjenduste hulka, mille EKEL ning EKELi liikmed on andnud tänase määruse nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ sisu probleemsuse kohta ning saamata ministeeriumilt sisulisi põhjendusi, miks neid probleeme ignoreeritakse, tekib paratamatult kahtlus, et ministeerium ei saa probleemide ehituserialasest sisust aru või eelnimetatud õigusakti autorina ei soovita tehtud vigu ja ebasobivaid valikuid tunnistada. Ajendiks võivad olla ka tavakodanike ehituserialastele päringutele antud eksitavad vastused.
V Detailsed märkused määrusekavandi teksti kohta
Allpool on esile toodud vaid vahetult määrusekavandi teksti käsitlevad märkused. Üldiseid ja struktuurseid puudusi kirjeldavad märkused on esitatud peatükis IV.
Määrusekavand
Märkused ja kommentaarid
Nõuded ehitusprojektile
Määruse pealkiri on ehituserialaselt vigane, ka on see eksitav määruse käsitlusala vaatenurgast. Määrus käsitleb ehitise projektdokumentatsiooni (ehk ehitise projekti) sisu, mitte alguse ja lõpuga plaanipärast tegevust ehitusega seotud eesmärgi saavutamiseks (ehk ehitusprojekti). Ka ei kehtesta määrus kõikehõlmavaid nõudeid ehitise projektile Eesti Vabariigis vaid ainult sellisele projektdokumentatsioonile, mis tuleb esitada ehitusloa või kasutusloa andmist kaaluvale asutusele.
Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 13 lõike 3 alusel.
1. peatükk
Üldised nõuded
§ 1. Määruse kohaldamis- ja reguleerimisala
(1) Käesolev määrus sätestab nõuded projekteerimise käigus koostatavale teabele või teabekogumile, selle vormistamisele (edaspidi ehitusprojekt) ja esitamisele.
(2) Käesoleva määruse nõuetele vastav ehitusprojekt tuleb koostada ja esitada:
1) kui ehitise ehitamiseks on nõutud ehitusluba;
2) kui ehitise kasutamiseks on nõutud kasutusluba.
(1) Ehitise projekteerimise sisuks ja eesmärgiks ei ole teabe või teabekogumi koostamine, ehitise projekteerimise sisuks ja eesmärgiks on ehitise projektlahendi loomine. Määrusekavandi koostajate pakutud määratlus ei anna edasi määrusega reguleeritava olemust ja sisu. Ka ei sobi pakutud määratlus ehitusloa ja kasutusloa andmise vaatenurgast – ehitusluba ei anta ei teabele ega teabekogule (ega ka mitte ehitise projektile ehk projektdokumentatsioonile) vaid ehitise projektlahendile, mida on kirjeldatud ehitise projektis.
(2) Lõike sõnastus jätab mulje, et ehitise projekti koostamise eesmärgiks on ehitusloa või kasutusloa taotlemine; kui sellist nõuet ei oleks, siis ei oleks justkui üldse vaja ehitist projekteerida ja ehitise projekti koostada.
Määrus peab kehtestama nõuded ehitise projektile (ehk projektdokumentatsioonile, olgu see paberil, elektroonilisel paberil, elektroonilise andmekogu vm vormis), mis esitatakse ehitusloa taotlemisel ja kasutusloa taotlemisel.
§ 2. Ehitusprojektis esitatava teabe üldnõuded
(1) Ehitusprojekt peab andma piisavat, arusaadavat ja õiget teavet kavandatava ehitise või ehitamise ja selle vastavuse kohta õigusaktides sätestatud nõuetele. Ehitusprojekti alusel peab olema võimalik hinnata lahenduse vastavust detailplaneeringule, projekteerimistingimustele ning asjakohasel juhul riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringule.
(2) Ehitusprojektis esitatav teave peab olema koostatud selliselt, et see on loetav, vastuoludeta ning erialaspetsialistile arusaadav ja üheselt mõistetav. Ehitusprojektis esitatav teave täiendab üksteist ja moodustab terviku.
(3) Ehitusprojekti juurde kuulub asjakohasel juhul muu teave, mis seondub ehitise, ehitamise, ehitise kasutamise ning korrashoiuga, sealhulgas ehitise hooldusjuhend.
(4) Ehitusprojekti alusel peab olema võimalik hinnata:
1) kavandatava lahenduse elluviidavust ehitusprojektis käsitletud asukohas ja kujul;
2) ehitusprojekti elluviimisega kaasnevaid mõjusid ümbritsevale keskkonnale, sealhulgas olemasolevatele ehitistele.
(5) Ehitusprojekt peab sisaldama ehitise tehnilisi andmeid, mis on nõutud:
1) ehitusloa taotlemisel;
2) kasutusloa taotlemisel.
(1) Lõikest jääb arusaamatuks, mis moodustis on „ehitusprojekt“ – midagi, mis peab andma teavet ehitise projektlahendi või (!) ehitustöö kohta. Kui „või“ on ekslik ning määrusekavandi koostajad on pidanud silmas „ja“, siis sellist koonddokumentatsiooni ehitusala ei ole, sellise dokumentatsiooni koostamine ei sobi ehitusala töökorraldusse ning selline dokumentatsioon ei ole ka midagi, mis luuakse projekteerimise käigus. Kui õigusakti andja peab vajalikuks, et ehitusloa taotlemisel ja kasutusloa taotlemisel esitataks infot nii ehitise projektlahendi kui ka ehitustöö tehnoloogia kohta, siis tulebki esitada nõuded ühe ja teise kohta, mitte üritada neid kokku panna. Sellisel juhul peab ka määruse pealkiri olema teistsugune. Iseenesest on teabe küsimine ehitustöö tehnoloogia kohta ehitusõiguse andmise üle kaalumiseks asjakohasel juhul teretulnud.
(1) Millist või mida käsitlevat lahendust peetakse silmas?
(3) Tegemist on sisult arusaamatu ja segadust tekitava sättega ning taas kerkib küsimus, mis on „ehitusprojekt“.
§ 3. Ehitusprojekti koostamisele esitatavad üldnõuded
(1) Ehitusprojekti koostamisel lähtutakse, lisaks ehitus-seadustiku § 14 lõikes 1 sätestatule:
1) muudest õigusaktidest;
2) heast tavast, sealhulgas standarditest;
3) tehnilistest normidest;
4) juhendmaterjalist, kirjeldustest ja muudest tehnilistest tingimustest, mille kasutamises on kokku lepitud, sealhulgas ehitise eskiis- või tehnoloogilisest projektist.
(2) Ehitusprojektis lahendused peavad omavahel sobima selliselt, et nende väljaehitamine ja toimimine ei segaks üksteist ja võimaldaks ehitist kasutada, hooldada ja korras hoida.
§3 Milleks esitatakse määruses nõudeid ehitise projektlahendi välja töötamise töökorraldusele? Kuidas puutub see pädevasse asutusse ja ehitusloa/kasutusloa taotlemisse?
Kui reguleerimine, millest ehitise projekteerimisel tuleb lähtuda on määruses kohane, siis puudub kõige olulisem lähtekoht – projekteerimise tellija lähteülesanne.
4) Eskiisi mainides on sisuliselt kirja pandud järgnev: „Ehitise projekteerimisel lähtutakse ehitise projekteerimise töö esimesest etapist“.
Ehitise projekteerimise töö jagatakse mastaapsemate ja keerukamate ehitiste puhul etappidesse. Ehitise projekteerimine algab esimese etapi alguses ja lõppeb viimase etapi lõpus, siis, kui ehitise projektahend saab valmis. Mitu etappi alguse ja lõpu (ehk „valmis“) vahele jääb sõltub ehitisest. Eestis harjumuspärase esimese etapi nimetuseks on eskiisi etapp ja kui selle etapi lõpus vormistatakse ka projektdokumentatsioon, siis nimetatakse seda eskiisiks või ka eskiisprojektiks. Millise ehitise projekti koostamisel sellest nüüd lähtutakse, kui projekteerimine juba käib ja töö esimene etapp on juba läbitud?
Lõikes (2) esitatud kokkusobivuse nõue ei ole töökorralduse nõue vaid projektlahendi kvaliteeti käsitlev nõue ega sobi selle tõttu paragrahvi temaatikasse.
Milliseid või millega seotud lahendusi peetakse silmas lõikes(2)?
§ 4. Ehitusprojekti vormistamisele esitatavad üldnõuded
(1) Ehitusprojekt koosneb üldosast ja muudest osadest, mis:
1) kirjeldavad projekteeritud lahendusi tekstiliselt, nagu on seletuskiri või tabelid;
2) esitavad graafilist teavet, nagu on asendiplaan, tehnilised joonised, illustratsioonid, skeemid või graafikud;
3) on esitatud teabemudelitena, nagu koond-, osa- või teemamudelina.
(2) Vajadusel võib erinevaid ehitusprojekti osasid omavahel ühitada või eraldada selliselt, et need täiendaksid üksteist, kuid ei raskendaks ehitusprojekti loetavust.
(3) Ehitusprojekti joonistel esitatakse objekt kahe- või kolmemõõtmelisena.
(4) Ehitusprojekti vormistamiseks kasutatakse üldkätte-saadavat vabavaraga loetavat failiformaati, mille abil on ehitusprojekt terviklikult nähtav ja teabe nägemiseks ei ole vaja teha täiendavaid toiminguid ega omada spetsiifilisi oskusi tarkvara kasutamiseks.
(5) Ehitusprojekti vormistamisel teabemudelina peab teave olema korrektselt liigitatud, kasutades vastavaid modelleerimisvahendeid ja -vorminguid.
(6) Ehitusprojekti seletuskirjas esitatakse ehitusprojekti lähteandmetele põhinevad järeldused, nende saavutamiseks valitud lahenduse kirjeldus ning valiku põhjendused. Seletuskirjas esitatav teave lähteandmete kohta võib olla esitatud ka tabeli kujul. Ehitusprojekti seletuskirjas tuuakse ära teave, millest ehitusprojekti või selle osa koostamisel on lähtutud.
(7) Ehitusprojekti graafiline osa, eelkõige selle koosseisus olev asendiplaan peab olema esitatud nii plaaniliselt kui ka kõrguslikult ja seotult geodeetilise süsteemiga. Graafiline osa esitatakse enamlevinud mõõtkavades.
(8) Ehitusprojekti osa võib koosneda viidetest ehitusprojekti muudele osadele ja projektdokumentidele, nagu näiteks joonistele või skeemidele, kui vastava osa kohta käiv teave kajastub ehitusprojekti muudes osades.
(9) Ehitusprojektis märgitakse ehitusprojekti ja asjakohasel juhul selle osa:
1) koostaja või koostamist kontrollinud isiku nimi;
2) pädeva isiku kvalifikatsioon;
3) juriidilisest isikust ehitusprojekti koostaja puhul, registrikood, kontaktandmed ja majandustegevuse registreerimise number.
(10) Ehitusprojekti vormistamisel juhindutakse asjakohasel juhul Kliimaministeeriumi veebilehel avaldatud juhisest.
§4 On märgiline, et määrusekavandi koostajad on pidanud vormistamise nõudeid olulisemaks kui nõudeid ehitise projektlahendit kirjeldavale teabele.
(1) Lõige sisaldab loogikavigu. Kirja on pandud, et seletuskiri, tabel, joonised, illustratsioonid, skeemid, graafikud, infomudel on ehitise projekti jaotised („osad“).
Milleks on vajalik reguleerida, et ehitise projektdokumentatsioon peab (!) koosnema „osadest“?
(1)-2) Kas asendiplaan ei ole tehniline joonis? Mis see sellisel juhul on?
(3) Milleks on vajalik midagi sellist määruses reguleerida? Milliseid variante on veel ehitise või mõne selle komponendi kujutamiseks joonisel?
(4) Kuidas kujutada endale ette failiformaati, mille puhul „ehitusprojekt on terviklikult nähtav“? Taas tekkib küsimus, mis on „ehitusprojekt“?
(6) Jääb arusaamatuks, mida on soovitud öelda – millistest järeldustest käib jutt? Mida on vaja järeldada? Lisaks on vaja järelduste saavutamiseks (?) valida mingid lahendused?
Kui reguleerimine, et teave võib olla esitatud ka tabeli kujul on oluline, siis võiks ka kirja panna, et teave võib olla esitatud ka kaldkirjas.
Kui seletuskirjas tuleb esitada teave, millest projektlahendi välja töötamisel lähtuti, siis tähendab see, et seletuskirja tuleb kopeerida näiteks kõikide ehitusuuringute aruanded.
(7) Tõlge – näiteks hoone neljanda korruse arhitektuuriline plaan peab olema seotud geodeetilise süsteemiga. Sellise nõude eesmärk on arusaamatu.
(8) Terve projektdokumentatsiooni jaotis koosnebki vaid viidetest? Kas projekti sellist formaalset jaotist on kindlasti vaja?
(10) Vormistusnõuete jätmine Kliimaministeeriumi otsustada ei ole aktsepteeritav. Nii kaob ehituslubade/ kasutuslubade taotlusi menetlevatel asutustel, ehitusprojektide elluviijatel ja projekteerijatel igasugune võimalus kontrollida ning mõjutada nõuete sisu ja kvaliteeti. Arvestades näiteks ehitisregistri juhendite sisu puudusi ja nendes sisalduvaid kaheldavaid põhimõtteid, ei saa sellise suundumusega kuidagi nõus olla. Kuivõrd vormistamise nõuded on vähem olulised võrreldes projektlahendit kirjeldava teabe nõuetega, siis sobib vormistuse nõuded esitada näiteks määruse lisades. Täna peaksid vormistuse nõuded hõlmama projektdokumente elektroonilisel paberil ja ehitise infomudeli vormis.
§ 5. Ehitusprojekti allkirjastamisele esitatavad nõuded
(1) Ehitusprojekti allkirjastab ehitusprojekti koostanud või selle koostamist kontrollinud isik.
(2) Ehitusprojekti allkirjastab:
1) projekteerimist juhtinud isik kogu ehitusprojektis esitatud teabe osas;
2) ehitusprojekti erialaspetsiifilise osa koostanud või koostamist kontrollinud isik vastava osa osas.
(3) Kui ehitusprojekti on koostanud mitu isikut, kuid ehitusprojekt ei ole jagatud koostajapõhisteks erialaspetsiifilisteks jaotisteks, siis esitatakse ehitusprojektis teave, kes ja millise ehitusprojekti osa koostas ning ehitusprojekti allkirjastavad kõik isikud.
(4) Ehitusprojekti iga ühitatud või jagatud osa allkirjastab selle koostanud isik.
(2)-1) „Allkirjastab ehitusprojektis esitatud teabe osas“, „vastava osa osas“ – mida see tähendab, millisest „osast“ on kirjutatud?
(4) Kuidas sellest lausest aru saada? Milleks on see ühendamise ja jagamise jutt vajalik? Iga projekteerija pädev isik allkirjastab neid projektlahendusi sisaldava projektdokumentatsiooni, mille see projekteerija projekteeris. Vastav projektdokumentatsioon koondatakse ehitise projekti ühte jaotisesse, ongi kõik.
2. peatükk
Nõuded ehitus- või kasutusloa taotlusega esitatavale ehitusprojektile
Kuidas on võimalik ehitise projekti esitada ehitusloaga või kasutusloaga? Tõlgituna tähendab see, et ehitusluba või kasutusluba on ehitise projekti esitamise vahend. Korrektne oleks kirjutada „nõuded koos ehitus- või kasutusloa taotlusega esitatavale ehitise projektile“; esitatakse taotlus ja esitatakse ehitise projekt.
§ 6. Nõuded ehitusloa taotlusega esitatavale ehitusprojektile
(1) Ehitusloa taotlusega esitatakse ehitusprojekt, mis sisaldab:
1) ehitise arhitektuuri- ja insener-tehniliste lahenduste põhimõtteid;
2) üldiseid nõudeid ehitise, ehitamise ja kasutamise kvaliteedile ja ehitise ohutu kasutamise küsimuste lahendusi;
3) teavet ehitise ja selle osaks oleva tehnosüsteemi kohta.
(2) Vajaduse korral esitab ehitusloa taotleja ehitusprojekti enda valitud täpsusastmes, kuid mitte väiksemas mahus, kui on sätestatud käesolevas paragrahvis. Olenemata esitatud ehitusprojekti mahust, annab pädev asutus ehitusprojektile hinnangu lähtudes üldistest ehitusprojektile esitatavatest ja käesoleva paragrahvi nõuetest.
(3) Ehitusloa taotlusega esitatavas ehitusprojektis kirjeldatakse asjakohasel juhul ehitises kasutatava tehnoloogilise sisseseade, seadme või muu eripärase lahenduse:
1) mõõtmeid ja paiknemist;
2) kasutamisest tulenevaid piiranguid;
3) teenindamiseks ja transpordiks vajalik kuja või koridori.
(4) Ehitusloa taotlusega esitatava ehitusprojekti seletus-kirjas tuuakse asjakohasel juhul välja ehitise ligipääsetavuse ja kasutamise lahendused, mis arvestavad puudega inimeste erivajadusi.
§6 Palun vaadata märkust peatüki 2 pealkirja kohta.
(1)-1) Milliseid lahendusi kavandavad insenerid ehitusvaldkonnas veel peale tehniliste? Soovitame kasutada õigusaktis „insenerilahendused“.
(1)-2) Esitada tuleb nõuded ehitamise ja kasutamise kvaliteedile? Taas tekib küsimus, mis on „ehitusprojekt“?
(2) Lauses on loogikaviga – sõnu „täpsus“ ja „maht“ on kasutatud sünonüümidena. Need sõnad ei ole sünonüümid.
Järgnevates sätetes ei ole piiritletud ehitise projekti kogust või mahtu – massi, jooniste arvu, lehekülgede arvu, elektrooniliste ühikute hulka vms. Kuidas saab pädev asutus anda hinnangu millegi alusel, mida ei ole piiritletud?
(3) Milleks on see info rõhutatult vajalik ehitusloa andmist kaaluvale asutusele?
§ 7. Nõuded kasutusloa taotlusega esitatavale ehitus-projektile
(1) Kasutusloa taotlusega esitatavas ehitusprojektis täpsustatakse ehitusloa taotlusega esitatud ehitusprojekti nii, et selle alusel oli võimalik ehitis terviklikult ja nõuetekohaselt valmis ehitada.
(2) Kasutusloa taotlusega esitatakse ehitusprojekt, mis sisaldab:
1) kontrollitud ja omavahel kooskõlas olevaid arhitektuuri- ja insener-tehnilisi lahendusi ning kõiki olulisi tehnilised nõudeid ehitustootele, -materjalile ja -seadmele, ehitisele ja selle osadele;
2) ehitise oluliste arhitektuurilahenduste ja insener-tehniliste lahenduste parameetrite kirjeldust jooniste ja tehniliste kirjelduste kogumina sellisel tasemel, mis annab selged ja üheselt mõistetavad tehnilised lahendused ning võimaldab nõuetekohaselt ehitada;
3) lõplikult täpsustatud tehnoloogilisi või esteetilisi eelistusi ja piiranguid;
4) ehitustoote, -materjali ja -seadme tehnilisi näitajaid ning vajadusel juhiseid nende seadistamiseks ja hooldusele esitatavad üldnõudeid seletuskirjas või hooldusjuhendis.
(3) Vajaduse korral esitab kasutusloa taotleja ehitusprojekti enda valitud täpsusastmes, kuid mitte väiksemas mahus, kui on sätestatud käesolevas paragrahvis. Olenemata esitatud ehitusprojekti mahust, annab pädev asutus ehitusprojektile hinnangu lähtudes käesoleva paragrahvi nõuetest.
(4) Kui ehitusprojekt näeb ette tüüplahenduse kasutamist, siis tuleb ehitusprojektis viidata konkreetsele tüüplahendusele ning vajadusel esitada tüüplahenduse kohta käiv teave ehitusprojekti koosseisus.
(5) Kui kasutusloa taotlusega esitatavas ehitusprojektis esitatakse kogu ehitamiseks vajalik informatsioon joonistel viidete ja märkustena, ei ole seletuskirja, tabelite, graafikute ja muude lisaselgitusi andvate dokumentide või teabe esitamine kohustuslik.
(6) Kasutusloa taotlemisel esitatud ehitusprojekti joonistel peab projekteeritud lahenduse geomeetria olema mõõtmetega ja/või koordinaatidega kirjeldatud määral, mis võimaldab joonist vahetult kasutada nii ehitamiseks kui ka omanikujärelevalve tegemiseks.
(7) Kui kasutusloa taotlusega esitatavat ehitusprojekti on muudetud võrreldes ehitusloa saanud ehitusprojektiga, siis tuleb:
1) muudatuse kohta koostada seletuskiri, milles selgitatakse muudatuse tegemise põhjuseid, esitatakse uus lahendus koos põhjenduste ja selgitustega ning muudatuse tegemisest tulenevad võimalikud mõjud;
2) esitada ehitusprojekti muutmise tõttu lisandunud teave ning esialgse teabe loetelu, milles kajastatakse lisatud, asendatud ja kehtivuse kaotanud projektdokumendid.
§7 Palun vaadata märkust peatüki 2 pealkirja kohta.
(1) Ei täpsustata, esitatakse ehitise valmis projektlahendi kirjeldus.
Lause lõpp on sisult vigane – nõuetekohaselt ehitustööd tehes võib tulemuseks olla ka nõuetele mitte vastav ehitis.
(2)-2) „Lahenduste parameetrite kirjeldus“ – kuidas seda mõista?
Nõuetekohaselt ehitustööd tehes võib tulemuseks olla ka nõuetele mitte vastav ehitis.
(2)-4) Reeglina ei sisalda ehitise projekteerimistöö tulemus, projektlahendi kirjeldus, selliseid juhiseid, hoopiski mitte hooldusjuhendit.
(3) Ehitustöö tegemise aluseks on ehitise valmis projektlahendit kirjeldav projektdokumentatsioon. Millisest suuremast täpsusest on veel võimalik rääkida?
(5) Milline on selle sätte sisuline vajadus? Kogu projektlahendit kirjeldava teksti vormis info võib esitada jooniselehel teksti vormis, samuti graafiku, skeemi, tabeli vm. Tekst jooniselehel on samavõrd selgitus kui tekst A4 (elektroonilisel) paberil. Seletuskiri teabe edastamise vormina ei ole mingi väärtus iseenesest. Oluline on kogu vajalik teave ja see peab olema esitatud.
(7) Ehitusluba ei anta ehitise projektile ehk projektdokumentatsioonile, ehitusluba antakse projektlahendile. Sama moodi ei viida ehitusplatsil ellu jooniseid ja seletuskirjasid vaid ehitise projektlahendit.
(7)-1) Mitte „koostada seletuskiri“ vaid „esitada selgitused“.
(2)-2) Esmalt nõutakse esialgse ja lisatud teabe loetelu (mille koostamine ja esitamine tundub sisu poolest võimatu ülesandena), lõigu lõpus selgub, et vajalik on siiski esitada projektdokumentide nimekiri.
3. peatükk
Nõuded ehitusprojekti osadele
Jääb arusaamatuks, miks tähtsustavad määrusekavandi koostajad ehitise projekti vormistust sisu ees ja soovivad reguleerida ehitise projekti kui dokumentatsiooni ülesehitust. See soov on seda arusaamatum, et määrusekavandi autorid on nii õigusanalüüsis kui seletuskirjas rõhutanud teabe tähtsustamist teabe esitamise vormi ees. Ehitise projekti vormistus lähtub konkreetsest kavandatavast ehitisest, selle mastaabist, keerukusest, projekteerimismeeskonna koosseisust, projekteerijate töövõttude piiritlustest konkreetse ehitise projekteerimisel (neid määratlevad eraõiguslikud töövõtulepingud). Ehitusloa taotlemise, kasutusloa taotlemise ja pädeva asutuse vajaduste vaatenurgast on oluline teave ehitise projektlahendi kohta, mitte selle jaotamine ehitise projekti jaotistesse; pädev asutus peab tutvuma kogu projekt-dokumentatsiooniga. Vaadates määrusega ette kirjutatavat projektdokumentatsiooni ülesehitust, siis tuleb tõdeda, et see ei sobi enamikule ehitise projektidest.
§ 8. Ehitusprojekti osad
(1) Ehitusprojekt koosneb ehitusprojekti üldteabest, kus esitatakse:
1) ehitusprojektiga hõlmatud kinnistu andmed, ehitise asukoha andmed, olemasoleva situatsiooni lühikirjeldus, ehitusprojekti nimetus, tunnus või number ning ehitusprojekti koostamise eesmärk, sealhulgas kavandatava või lammutatava ehitise kirjeldus ja sobivus, selle kasutamise otstarve, põhjendused ja ulatus;
2) selgitus ehitusprojekti ülesehituse ja koosseisu kohta;
3) ehitise ja selle osa, sealhulgas tehnosüsteemi ja ajutise ehitise, kavandatav kasutusiga;
4) kinnismälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise korral kinnismälestise või muinsuskaitseala nimetus ja kultuurimälestiste riiklikku registri number ning muinsuskaitse eritingimuste ning ehitusprojekti võrdlus;
5) planeeringute või projekteerimistingimuste ning ehitusprojektis esitatud lahenduse võrdlus;
6) teave energiatõhususe nõuete kohaldamise kohta.
(2) Ehitusprojekt koosneb asjakohasel juhul paragrahvides 9 – 15 sätestatud osadest.
§8 Tekib mulje, et kõige olulisem on üldteave, ehitise arhitektuuri, kandvaid ja jäigastavaid tarindeid, tehnosüsteeme kirjeldav teave ei ole üldse nii oluline.
(1) Kas teave on koht või meedium? Teave käsitleb midagi, teave on millegi kohta; teabe kohta ei ole korrektne öelda „kus“.
(1)-1) Vast siiski „ehitise projekti eesmärk“, mitte koostamise eesmärk.
(1)-3) Ajutisel ehitisel ei saa olla projekteeritud kasutusiga, ajutise ehitise puhul räägime elueast, sest ajutise ehitise puhul on lammutamise aeg ette määratud.
(1)-5) Kuivõrd sõna „ehitusprojekt“ tähendus määrusekavandis ei ole üheselt mõistetav, siis millist või mida käsitlevat lahendust peetakse silmas?
(1)-6) Selgitused tuleb anda sellise olukorra kohta, kui energiatõhususe miinimumnõuete täitmine ei ole projekteeritud hoone puhul nõutud.
§ 9. Nõuded arhitektuuri osale
(1) Arhitektuuri ning asjakohasel juhul sisearhitektuuri ja maastikuarhitektuuri osas esitatakse tekstiliselt vähemalt:
1) arhitektuurilahenduse kirjeldus;
2) ehitise põhitarindite kirjeldus koos põhiliste ehitustoodete, -materjalide ja -seadmete äranäitamisega;
3) arhitektuurinõuded hoone välispiiretele ja viimistluse kirjeldus, sealhulgas välispiirete ja nende elementide õhumüra isolatsiooni parameetrid;
4) piirdetarindite soojusjuhtivused, mürapidavused ja muud ehitusfüüsikalised omadused, sealhulgas niiskusohutus ja õhupidavus;
5) nõuded ja nõuetele vastavust tagavad lahendused puudega inimeste erivajadustest tulenevate liikumisvõimaluste kindlustamiseks;
6) üldnõuded siseviimistlusele koos põhiliste ehitustoodete, -materjalide ja nende omaduste äranäitamisega.
7) insolatsiooni ja päikesekaitse lahendused, sealhulgas avatäidete soojusläbivus ja klaaspindade valgusläbivus ning üldnõuded ja valgustustehnilised parameetrid siseruumide valgustusele;
8) võimalikud negatiivsed mõjud keskkonnale, ehitisele ja kolmandatele isikutele koos kavandatud leevendusmeetmetega;
9) hooldamise lahendused koos vajalike abivahendite kirjeldusega.
(2) Ehitusloa taotlemisel kirjeldatakse arhitektuuri ning asjakohasel juhul sisearhitektuuri ja maastikuarhitektuuri osas projekteeritud lahendusi tekstiliselt seletuskirjas.
(3) Ehitusloa taotlemisel esitatakse arhitektuuri ning asjakohasel juhul sisearhitektuuri ja maastikuarhitektuuri osas graafiliselt ehitise plaan, vaated ja vajalikud lõiked, kuhu kantakse ruumide, tarindite, tehnosüsteemide ja seadmete asukohad ja fassaadi viimistlusmaterjalid.
(1) Sättesse kirja pandust jääb segaseks, mitut ja milliseid „projekti osasid“ määrusekavandi koostajad nõuavad.
(1) Sisearhitektuuri käsitleva teabe nõudmine vaid vajadusel ei sobi kokku sisearhitektuuri olemusega – sisearhitektuur hõlmab olulisi ohutuse (sh tuleohutuse), ligipääsetavuse ning puudega inimeste erivajadustega arvestamise küsimusi.
(1) Jääb arusaamatuks, miks on maastikuarhitektuur pandud kokku arhitektuuri ja sisearhitektuuriga ning tekitatud lisaks veel üks, eelkõige maastiku-arhitektuurilahendust käsitlev „osa“ paragrahvis 14.
(1)-4) Niiskusohutus ei ole ehitusfüüsikaline omadus.
(1)-5) Punkti kirja pandu alusel tuleb näiteks vastavat temaatikat reguleeriv õigusakt kopeerida ehitise projekti. See ei ole mõistlik ega vajalik.
(1)-6) Kuidas puutub siseviimistlus ehitusõiguse andmise üle kaalumisse? Kui oleks mainitud tuleohutust, siis küll, aga ei ole mainitud.
(1)-7) Jääb arusaamatuks, milliseid siseruumide valgustuse valgustustehnilisi parameetreid peavad määrusekavandi koostajad silmas, iseäranis eelneva loetelu jätkuna.
9) Mille ja milliseid hooldamise lahendusi on määruse-kavandi koostajad silmas pidanud, sealjuures ehitusõiguse andmise üle kaalumise kontekstis?
(2), (3) Punktide sisu on vastuolus. Lisaks – milleks on vaja teabe esitamise viisi ette kirjutada? Kuidas sobib see kokku infomudeli kui teabe esitamise vahendiga?
§ 10. Nõuded konstruktsioonide osale
(1) Ehitusprojekti konstruktsioonide osas esitatakse vähemalt järgnev:
1) ehitisele mõjuvate tuule-, lume-, kasutus- ja eritehnoloogiliste koormuste normatiivsed väärtused, sealhulgas kandekonstruktsioonide valiku aluseks olevad koormused;
2) ehitusgeoloogiliste olude ja vundamendilahenduse üldine kirjeldus;
3) ehitise kandeskeem ning kandvate ja jäigastavate tarindite põhilahendus;
4) tarindite töökindlusklass, teostusklass, järelevalvetase, keskkonnaklassid ja üldised tolerantsid;
5) võimalikud negatiivsed mõjud keskkonnale, ehitisele ja kolmandatele isikutele koos kavandatud leevendusmeetmetega.
(2) Ehitusloa taotlemisel kirjeldatakse konstruktsioonide osas projekteeritud lahendusi vähemalt tekstiliselt seletuskirjas.
§10 Kuivõrd arusaam sõnadest „konstruktsioonid“ ja „ehituskonstruktsioonid“ on praktikas laiali valgunud, siis sobib kõnealuseid teabenõudeid markeerida „nõuded kandvate ja jäigastavate tarindite teabele“.
(1)-1) Kui kandvate ja jäigastavate tarindite projekteerimise aluseks olevad koormused on nõutud eraldi esile tuua, siis mis koormused on eelpool loetletud koormused? Kui need ei olegi koormused, mis on aluseks kandvate ja jäigastavate tarindite projekteerimisel, mille poolest on need olulised?
(1)-1) Ehitusvaldkonnas räägitakse kasuskoormusest, mitte kasutuskoormusest.
(1)-5) Mille võimalikud negatiivsed mõjud?
(2) Milleks on vajalik ette kirjutada teabe esitamise viisi?
§ 11. Tehnosüsteemide osa
(1) Ehitusprojekti tehnosüsteemide osas esitatakse projekteeritud tehnosüsteemide loetelu ja iga tehnosüsteemi kohta eraldi vähemalt:
1) üldine iseloomustus, lahendus ja põhimõtted;
2) asukoht ja paiknemine;
3) energiatarbimise mõõtmise põhimõtted ja lahendused;
4) tuleohutuse tagamise lahendus ja meetmed;
5) tehnosüsteemide lubatud helirõhutasemed ja nende tagamise lahendused ehitises, kinnistul ja lähimate müratundlike alade juures.
(2) Ehitusprojekti kütte- ja ventilatsiooniosas, jahutuse ja soojusvarustuse osas esitatakse vähemalt:
1) soojuse ja jahutuse tootmise viis, kasutatav kütus või tehnoloogia;
2) hoone ligikaudne energiavajaduse ja energiatõhususe näitajad;
3) valitud soojusallikas;
4) süsteemide ja põhiliste seadmete, nagu näiteks katlad, ventilatsiooniagregaadi vms, toimimise põhimõtted, ligikaudsed võimsused ja paiknemine;
5) keskkonnamõju;
6) arvutuslikud kliimaparameetrid;
7) soojuskoormused ja jahutusvõimsused
(3) Ehitusprojekti gaasivarustuse osas esitatakse vähemalt:
1) kasutatav gaas, töörõhk;
2) ehitise ligikaudne gaasivajadus;
3) ruumide ventilatsiooni ja suitsuäratõmbe kirjeldus.
(4) Ehitusprojekti veevarustuse ja kanalisatsiooni osas esitatakse vähemalt:
1) veevarustuse ja kanalisatsiooni vooluhulgad;
2) vee ning reo- ja sademevee puhastamise vajadus;
3) puhastusseadmete ja veemõõdusõlme toimimisskeemi kirjeldus;
4) reovee, drenaaži ja sademevee eesvoolud;
5) sademevee vooluhulgad;
6) tehnoloogilise vee vajadus ehitises;
7) tehnoloogilise reovee kogus ja reostustase;
8) sooja vee valmistamise moodus;
9) kanalisatsioonitorustiku väljaviikude asukohad.
(5) Ehitusprojekti elektripaigaldiste (tugevvoolu-, nõrkvoolu- ja automaatikapaigaldise) osas esitatakse vähemalt:
1) infoedastuse tehnilised üldandmed, süsteemide kirjeldused ja võimsuse vajadused;
2) tehnoruumide nagu alajaama, peajaotla, varutoitegeneraatori ja muude tehnoseadmete või - süsteemide ruumivajadus;
3) tugevvoolu hinnanguline vajalik tarbitav võimsus;
4) nõrkvoolu sideühenduste teave;
5) erivajaduste tagamiseks mõeldud süsteemid ja lahendused;
6) hooneautomaatikasüsteemide arhitektuurilahendus ja liidestamine teiste tehnosüsteemidega, tõhususe kvalifikatsioon ja jälgimise lahendused.
(6) Ehitusprojekti elektroonilise side osas esitatakse vähemalt:
1) olemasolevate ja potentsiaalsete elektroonilise side võrkude vajadused;
2) tehnoruumi ruumivajadus;
3) lõppkasutajate ühenduste arv.
§11 Paragrahvi kirja pandust jääb segaseks, mitut ja milliseid „projekti osasid“ määrusekavandi koostajad nõuavad. Lõige (1) jätab mulje, et „osasid“ on üks. Miks on vaja nõuda erineva spetsiifikaga ja erinevate projekteerijate poolt projekteeritavate projektlahenduste esitamist ühes „osas“?
(2) Tänapäeval kasutatakse küttepaigaldise, ventilatsiooni-paigaldise ja jahutuspaigaldise markeerimiseks mõistet „sisekliima tagamise süsteemid“. Nendest eraldi on soojusallikas. Soojusvarustuse all peetakse enamasti silmas soojusvarustuse välisvõrku. Seega on kokku pandud projekteerimistemaatikad, mida enamasti ühe komplektina ja sama projekteerija poolt ei projekteerita.
(5)-2) Milleks on ehitusõiguse andmise kaalumisel oluline tugevoolupaigaldise seadmete ruumivajadus? Lisaks – sätte sõnastus on keeleliselt vigane, „varutoitegeneraator“ ja muu loetletu ei ole „tehnoruum“.
(5)-5) Milliseid „erivajadusi“ peavad määrusekavandi koostajad silmas?
(5)-6) „Hooneautomaatikasüsteemi arhitektuurilahendus“ on võõrapärane ja sedavõrd segadust tekitav väljend, iseäranis paragrahvi 9 kirja pandu valguses.
(5)-6) Mida on silmas peetud „liidestamisena“?
(5)-6) Millist „kvalifikatsiooni“ nõutakse tõhususelt? Kvalifikatsioon on hindamise ametliku tulemusena tunnustatud kompetentsus.
(6)-2) Milleks on ehitusõiguse andmise kaalumisel oluline „tehnoruumi ruumivajadus“? Lisaks sisulisele küsitavusele on nõue vigane ka keeleliselt - ruumil ei ole ruumivajadust. Kõnealuses kontekstis võib ruumivajadus olla näiteks seadmetel.
(6)-2) Milleks on ehitusõiguse andmise kaalumisel oluline „lõppkasutajate ühenduste arv“?
§ 12. Tehnovõrkude ja -rajatiste osa
(1) Elektrivarustuse, nõrkvoolusüsteemide, elektroonilise side võrgu, gaasivarustuse, veevarustuse, kanalisatsiooni (reovee-, sademevee- ja drenaažisüsteemid), kaugkütte ja - jahutuse võrkude ning muude erivõrkude (tehnovõrgud ja -rajatised) osas esitatakse projekteeritud tehnovõrkude ja -rajatiste loetelu ja iga tehnovõrgu ja -rajatise kohta eraldi vähemalt:
1) üldine iseloomustus, lahendus ja põhimõtted;
2) asukoht ja paiknemine;
3) alternatiivne tehniline lahendus juhul, kui tehnilisi tingimusi ei ole võimalik täita ja vastavad selgitused;
4) muud tingimused, mis seonduvad paragrahvis 11 loetletud ülesannete lahendamisega;
5) katendi taastamise plaan.
(2) Tehnovõrkude ja -rajatiste osas kirjeldatakse projekteeritud lahendusi nii tekstiliselt seletuskirjas kui ka graafiliselt joonistel. Asendiplaanil, tehnovõrkude ja -rajatiste koondplaanil või vajadusel eraldi tehnovõrgu ja -rajatise plaanil esitatakse olemasolevate, projekteeritud ja likvideeritavate tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad.
§12 Paragrahvi kirja pandust jääb segaseks, mitut ja milliseid „projekti osasid“ määrusekavandi koostajad nõuavad. Lõige (1) jätab mulje, et „osasid“ on üks. Miks on vaja nõuda erineva spetsiifikaga ja erinevate projekteerijate poolt projekteeritavate projektlahenduste esitamist ühes „osas“?
(1)-3) Kelle või mille tehnilisi tingimusi peavad määrusekavandi koostajad silmas? Kõnekeelsete väljendite kasutamine õigusaktis ei ole kohane. Eriti arvestades, et õigusakti lugejad ei pruugi tunda ehitusalast kõnekeelt.
(1)-4) Milliseid ülesandeid peavad määrusekavandi koostajad silmas? Paragrahv 11 ei kehtesta ülesandeid, mida oleks vaja lahendada.
(1)-5) Jääb mulje, et esitada tuleb üksnes plaanijoonis, aga katendi taastamise tehnilist lahendust (näiteks katendi kihte) ei ole vaja kirjeldada.
(2) Milleks on vajalik ette kirjutada teabe esitamise viisi? Paragrahvis 11 ei ole seda tehtud? Kuidas sobivad need teabe esitamise vorminõuded kokku ehitise infomudeliga?
§ 13. Tuleohutuse osa
(1) Ehitusprojekti tuleohutuse osas esitatakse vähemalt:
1) ehitise tuleohutusklass;
2) ehitise tuleohutuskuja, kande- ja jäigastavate konstruktsioonide ning tuletõkkekonstruktsioonide tulepüsivusajad ja eripõlemiskoormus;
3) ehitise tuleohuklass ja tulekaitsetase;
4) ehitise jagunemine tuletõkkesektsioonideks ning konstruktsioonide tulepüsivust ja ehitustoodete ja -materjalide tuletundlikkust iseloomustavad näitajad;
5) hoones viibivate inimeste arvu piirangud evakuatsioonialade kaupa;
6) jagunemine suitsutsoonideks ja suitsueemalduse põhimõtted; korruseplaanidel näidatakse suitsueemaldamise jaoks kavandatud aknad ja luugid;
7) asendiplaan ja situatsiooniskeem koos nii projekteeritud kui ka tuleohutust mõjutavate olemasolevate ehitiste, teede ja tuletõrje veevõtukohtadega äranäitamisega;
8) päästetehnika ja -meeskonna juurde- ja sissepääs ehitisele ning evakuatsiooni- ja hädaväljapääsudele;
9) tulemüüride ja tuletõkkesektsioone moodustavate konstruktsioonide, sealhulgas tuletõkkeuste, avatäidete ning oluliste läbiviikude asukohad joonistel ja nende tulepüsivusajad;
10) evakuatsioonilahendus, sealhulgas evakueeruvate inimeste arv, evakuatsiooniteede laius ja vajadusel arvutus, trepikodade iseloomustus, evakuatsiooniväljapääsud ja nendel kasutatavad sulused; korruseplaanidel näidatakse evakuatsioonivõimalused, välja arvatud elamutes ja eluhoonetes, mis ei ole kõrghooned;
11) pääsud keldrisse, pööningule, katusele;
12) tehnosüsteemide tuleohutuse põhimõtted;
13) ehitisse ettenähtud tuleohutuspaigaldiste loetelu, kavandatav kasutusiga ja paigaldusviisi lühikirjeldus;
14) ehitise välise tulekustutusvee minimaalne veevooluhulk, selle tagamise lahendus ja väljaspool ühisveevärki asuva tuletõrje veevõtukoha korrashoiu kirjeldus, kui tulekustutusvee tagamine lahendatakse olemasoleva tuletõrje veevõtukohaga;
15) evakuatsioonivalgustuse ja töö jätkamise valgustuse lahenduste kirjeldus;
16) suluste ja lukustuse tüübid, automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemiga koostoimimise kirjeldus ja info tuletõkkeuste automaatse sulgumise tulekahjusignalisatsioonisüsteemi häire korral.
17) muud tuleohutust mõjutavad tegurid ja tuleohutusabinõud ehitises, nagu näiteks eriohtlikud ruumid, tuleohutusmärgid ja automaatikapaigaldised;
(2) Ehitusloa taotlemisel kirjeldatakse projekteeritud lahendusi nii tekstiliselt seletuskirjas kui ka graafiliselt joonistel, kus esitatakse graafiliselt vähemalt korruseplaanid ja lõiked, millel näidatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 punktides 3, 7, 9 ja 11 sätestatu
(1)-2) Paragrahvis 10 kirjutatakse „konstruktsioonide osast“, siin kandvatest ja jäigastavatest konstruktsioonidest. Kas need on määrusekavandi koostajate arusaama kohaselt üks ja sama või midagi erinevat?
(1)-3) Tuleohutuse valdkonnas kasutatakse määratlusi tuleohutusklass, tuleohuklass, tulekaitsetase. Miks on tuleohutusklass (näitena – TP1, TP2, TP3) välja jäetud?
(1)-7) Kuidas on võimalik asendiplaanijoonist ja projekteeritud ehitise äranäitamist „koos“ esitada? Asendiplaanijoonis kirjeldab midagi, asendiplaanijoonis esitab midagi. Asendiplaanijoonist on võimalik esitada koos teiste ehitise projekti koosseisu kuuluvate projektdokumentidega.
(1)-13) Ehitiste projekteerimisel kasutatakse mõistet „projekteeritud kasutusiga“, selle alusel valitakse näiteks kandvate ja jäigastavate tarindite puhul materjalid ning konstruktsioonilised lahendused.
Rida tuleohutuspaigaldisi on laiemas määratluses tehnosüsteemid. Paragrahvis 11 ei ole projekteeritud kasutusea esitamist nõutud, aga tuleohutuspaigaldiste puhul on. Milline on selle põhjus? Tehnosüsteemide puhul ei ole projekteeritud kasutuseal märkimisväärset sisulist väärtust, sest tehnilise lahenduse valikuid ei ole selle alusel enamasti võimalik teha – tehnosüsteemide komponentide kohta ei ole vastavaid karakteristikuid.
(1)-13) Millised ruumid on „eriohtlikud ruumid“? Arusaadavuse (sh ehituserialase arusaadavuse) huvides tuleb pöörata tähelepanu väljenditele ja keelekasutusele.
(1)-16) Tuleohutuse teabe koosseisus nõutakse hoone suluste ja lukustuse kirjeldamist? Sellise nõude esitamisel on tõmmatud väga laia pintsliga. Sulustel ja lukustusel on tuleohutusega seos küll ning osa suluseid ja lukustust käsitlevast teabest on oluline ka ehitusloa andmise kaalumisel, kuid mitte sellisel määral, et kirjeldada tuleb kogu hoone suluseid ja lukustust.
(2) Milleks on vajalik sellisel moel ette kirjutada teabe esitamise viisi? Kirjeldada tuleb graafiliselt joonistel, kus tuleb esitada graafiliselt korruseplaanid ja lõiked? Millist moodi võiks veel joonisel (mis on olemuselt graafiline väljendusvahend) esitada korruseplaani ja lõikeid?
§ 14. Välisruumi osa
(1) Välisruumi osas esitatakse järgmine teave:
1) välisruumi lahenduse kirjeldus;
2) päästetehnika juurdepääs kinnistule, tuletõrje veevõtukohad ja muud välisruumis asuvad tuleohutuse tagamiseks vajalikud rajatised;
3) välisruumi ligipääsetavuse ja kasutamise lahendused, mis arvestavad puudega inimeste erivajadusi;
4) välisruumi kavandatavate rajatiste ja väikevormide arhitektuur, materjalid ja värvitoonid;
5) haljastuse üldkirjeldus, projekteeritud haljastuse lahendus ja asendusistutuse vajadus, maht ja põhjendused;
6) katendi taastamise lahendus;
7) teed ja liikluslahendused;
8) vertikaalplaneerimise üldlahendus;
9) maa-ala valgustuse lahendus;
10) maa-ala või ehitise ohutusmärkide kasutamise ja paigutamise põhimõtted.
(2) Välisruumi osas kirjeldatakse projekteeritud lahendusi nii tekstiliselt seletuskirjas kui ka graafiliselt joonistel.
§14 Paragrahvi vajadus ja eesmärk jäävad segaseks. Ühest küljest on paragrahvis 9 pandud maastikuarhitektuur kokku arhitektuuri ja sisearhitektuuriga, paragrahv 12 käsitleb tehnovõrke. Mõlemad kuuluvad välisruumi alla. Paragrahvi 14 pealkirjaks peaks olema „Nõuded maastikuarhitektuuri teabele“ ja paragrahvi sisu vastav.
(1)-2) Paragrahvis 13 on punkt (1)-7), mis temaatikalt kuulub kokku paragrahvi 14 punktiga (1)-2). Miks üks on tuleohutuse temaatika all ja teine maastikuarhitektuuri temaatika all?
(1)-6) Katendi taastamise kirjeldust on nõutud ka paragrahvi 12 punktis (1)-5). Millist olukorda on silmas peetud paragrahvi 14 punktis (1)-6)?
§ 15. Energiatõhususe osa
(1) Kui püstitatakse või rekonstrueeritakse oluliselt hoonet, millele on kehtestatud energiatõhususe nõuded, esitatakse ehitusprojekti energiatõhususe osas järgmine teave:
1) tõendamismeetod, lihtsustatud meetodi puhul lisatakse ka meetodi valiku põhjendus;
2) energiaarvutuse lähteandmed;
3) energiaarvutuse tulemused;
4) hoone eri kasutusotstarvete jaotuse kohta, millest energiaarvutuses lähtuti;
5) madala temperatuuriga pindade olemasolu ja nendega arvestamine energiatõhususe arvutamisel;
6) loetelu energiatõhusust oluliselt mõjutavatest energiaarvestitega tehnosüsteemidest, mis projekteeriti hoonele ja varustati energiaarvestitega, ning teave nende süsteemide kohta, millele energiakasutuse mõõtmine ei ole ette nähtud;
7) loetelu tehnosüsteemidest, mille energiakasutuse mõõtmist ei teostata.
(2) Mitme kasutusotstarbega hoone puhul esitatakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule selgitus, kuidas energiatõhususarv määrati ning kuidas käsitleti väiksemaid pindasid.
(3) Kui lokaalse taastuvenergia tootmise süsteemi paigaldamine ei ole majanduslikult põhjendatud või tehniliselt teostatav, esitatakse selle kohta vastavad selgitused.
(4) Energiatõhususe osas esitatakse tehnilisest, funktsionaalsusest ja majanduslikust teostatavusest lähtuvad soovitused või nõuded kasutada suure energiatõhususega tehnosüsteemi.
(5) Suure energiatõhususega tehnosüsteem on näiteks soojuspump, taastuvast energiaallikast toodetud energial põhinev detsentraliseeritud energiavarustussüsteem, elektri- ja soojusenergia koostootmise süsteem, kaug- ja lokaalkütte- või -jahutussüsteem, eriti kui see põhineb täielikult või osaliselt taastuvatest energiaallikatest toodetud energial.
(6) Energiatõhususe osas kirjeldatakse projekteeritud lahendusi vähemalt tekstiliselt seletuskirjas. Ehitusloa taotlusega esitatav ehitusprojekt peab sisaldama teavet hoone arvutusliku energianõudluse rahuldamiseks vajaliku energia hulga kohta.
(4) Säte on kogu määruse temaatika vaatenurgast arusaamatu ja konteksti mitte sobiv. Kellele on see juhis või nõue ehitusloa taotlemise projektdokumentatsioonis adresseeritud? Ehitusloa andmist kaaluvale kohalikule omavalitsusele? Mida peaks kohalik omavalitsus selle juhise või nõude alusel tegema?
Kui õigusakti andja soovib kehtestada kohustuse kasutada hoonetes suure energiatõhususega tehnosüsteeme, siis tuleb seda teha ehitusseadustikus või muus eraldi õigusaktis, mis sätestab tehnilised nõuded ehitiste komponentidele.
(5) Säte on määruses kohatu. Miks ei ole näiteks paragrahvis 10 defineeritud, mis on „konstruktsioonid“? Säte sobiks ehitusseadustikku või muusse eraldi õigusakti, mis kehtestab tehnilised nõuded ehitiste komponentidele.
(6) Milleks on vajalik sellisel moel ette kirjutada teabe esitamise viisi? Arvestades energiatõhususe teabe temaatikat tekkib küsimus, kuidas võiks või peaks seda esitama graafilises esitusviisis?
(6) Miks on samasse sättesse kokku pandud vormistust käsitlev nõue ja sisulise teabe nõue?
3. peatükk
Nõuded lammutusloa taotlusega esitatavale ehitusprojektile
Palun vaadata märkust peatüki 2 pealkirja kohta.
§ 16. Nõuded lammutusloa taotlusega esitatavale ehitusprojektile
(1) Ehitise osaliseks või täielikuks lammutamiseks koostatava ehitusprojekti koostamise lähtealuseks, lisaks ehitusseadustiku § 14 lõikes 1 ning käesoleva määruse paragrahvis 3 sätestatule, on olemasoleva situatsiooni kirjeldus ning pädeva asutuse ettekirjutused.
(2) Ehitise lammutamiseks koostatava ehitusprojekti eesmärk on anda teavet lammutatava ehitise või selle osa kohta, juhiseid lammutustööde ohutuks läbiviimiseks ning lammutamisel tekkivate jäätmete käitlemiseks.
(3) Ehitusprojektis ehitise lammutamiseks antakse juhised ja lahendused tööde läbiviimiseks sellises täpsusastmes, et lammutustööd oleks võimalik ohutult ja keskkonnasäästlikult lõpule viia.
(4) Ehitusprojekt ehitise lammutamiseks peab sisaldama vähemalt järgmist:
1) lammutatava ehitise osade kirjeldus ja dateering;
2) tööde alasse jäävate ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude- ja rajatiste, haljastuse ning muude säilitatavate elementide kaitsmise nõuded, viis ja ulatus;
3) lammutustööde tehnoloogia kirjeldus, lammutamise järjekord ja ohutud võtted tööde läbiviimiseks;
4) tehnosüsteemi, tehnovõrgu ja -rajatise lahtiühendamise tingimused ja kohad;
5) tarindite ja paigaldiste lahtiühendamise viisid ja kohad;
6) ehitise osade ajutise toestamise viisid;
7) lammutatavas ehitises leiduvad ohtlikku ainet sisaldavad materjalid, seadmed ja tooted, nende eeldatavad liigid, paiknemine, kogused ning nende ohutu ja liikide kaupa kogumise ja käitlemise nõuded, sealhulgas asbesti ja asbesti sisaldavate materjalide määramine, asbesti ja asbesti sisaldavate materjalide lammutamisel asbestikiudude leviku vältimise meetmed;
8) lammutamisel tekkivate jäätmete ligikaudsed kogused jäätmeliikide kaupa ning jäätmeliikide kogumise ja edasise käitlemise korraldus;
9) enne 1940. aastat ehitatud ehitise kohta andmed hoone ehitamise ajaloo kohta, säilinud väärtuslike detailide loetelu koos fotodega ja ettepanekuid nende taaskasutamiseks;
10) lammutamisega kaasnevad mõjud ja vastavad leevendusmeetmed, sealhulgas mõjud ümbritsevale keskkonnale, säilitatavatele tarinditele ja süsteemidele ning naaberehitistele;
11) eritingimused muinsuskaitse all oleva hoone lammutamise või osalise lammutamise puhul;
12) lammutamiseelne ehitises kasutatud toodete, materjalide ja jäätmete auditi (materjaliaudit) aruanne.
(5) Ehitusprojektis ehitise lammutamiseks määratakse olemasoleva tehnovõrgu ja -rajatise kaitsmise, nende lahtiühendamise või likvideerimise meetodid. Tehnovõrgu või -rajatise lahtiühendamise või likvideerimiseks tuleb koos ehitusprojektiga esitada tehnovõrgu ja -rajatise omaniku arvamus.
(6) Vajadusel koostatakse ehitise lammutamiseks lisaks ehitusprojektile ehitustööde organiseerimise kava.
(7) Ehitise ehitusprojekt ehitise püstitamiseks või muuks loakohustuslikuks tegevuseks võib sisaldada ka ehitusprojekti ehitise osaliseks või täielikuks lammutamiseks. Juhul kui lammutustööde läbiviimiseks on vajalik tehnovõrgu ja -rajatise ümbertõstmine või mõni muu ehitustöö, koostatakse selle kohta iseseisev ehitusprojekt.
§16 Palun vaadata märkust peatüki 2 pealkirja kohta.
(1) Kui õigusakt sätestab, et lähtealusena peab olema olemas situatsiooni kirjeldus, siis tekkib küsimus, kes selle koostab ja lammutamise projektlahendit kavandavale projekteerijale esitab?
(4)-1) Punkt nõuab lammutatava ehitise osade (võimalik, et silmas on peetud ka kogu ehitist) kuupäevastust. Kuidas sellest nõudest aru saada?
(4)-12) Kas määrusekavandi koostajad on kindlad, et ehitises kasutatud toodete ja materjalide auditit on võimalik lammutuse projektlahendi välja töötamise käigus koostada ning et tulemus on sisukas? See tähendab – koostada olukorras, kui lammutustöö ei ole alanud ning info ehitises sisalduvate materjalide ja ehitustoodete kohta ei ole täpne. Praktikas on tulnud juba aastaid hinnata lammutusjäätmete koguseid jäätmeliikide kaupa ning sellest praktikast on hästi teada, et enne lammutustöö tegemist on kogused vaid hinnanguline prognoos. Kui ehitusmaterjalide ja -toodete audit on vajalik, siis kas sisukat tulemust ei annaks selle koostamine hoopis paralleelselt lammutustööga?
(4)-12) Sätte kohaselt peab lammutamise eelne audit hõlmama ehitises kasutatud ehitusmaterjale ja -tooteid; samas ütleb säte, et audit peab hõlmama ka ehitises kasutatud jäätmeid. Kuidas seda mõista? Ehitiste ehitamiseks ei kasutata jäätmeid.
(6) Kuidas on see säte seotud ehitusõiguse andmise kaalumise ja pädeva asutuse tegevusega?
(7) Säte on keeleliselt kummaline: ehitise projektdokumentatsioon võib sisaldada ehitise teist projektdokumentatsiooni. Sellise regulatsiooni sõnastamisel tasuks teabe esitamise vormi asemel keskenduda teabele endale.
(7) „Iseseisvat ehitusprojekti“ on raske ette kujutada. Võiks kasutada väljendit „eraldi projekt“ või „eraldi projektlahend“.
4. peatükk
Määruse rakendamine
§ 17. Rakendussätted
(1) Enne [●] ehitus- või kasutusloa taotlemisel esitatud ehitise ehitusprojekt peab vastama taotluse esitamisel kehtinud ehitusprojekti nõuetele.
(2) Enne [●] ehitus- või kasutusteatise esitamisel esitatud ehitusprojektile esitatavaid nõudeid hinnatakse vastavalt kehtivatele õigusnormidele.
VI Detailsed märkused määrusekavandi seletuskirja teksti kohta
Allpool on esile toodud vaid vahetult seletuskirja teksti käsitlevad märkused. Üldiseid ja struktuurseid puudusi kirjeldavad märkused on esitatud peatükis IV. Kuivõrd seletuskirja tekst on seotud määrusekavandi tekstiga, siis märkusi määruse-kavandi teksti kohta ei korrata.
Viide
Tsitaat
Märkused ja kommentaarid
Lk 1
... pidades silmas, et määrus on juhisena vajalik nii pädevatele asutustele loamenetluse läbiviimiseks kui ka erasektorile ja üksikisikutele, kes ehitusprojekti koostavad või tellivad.
Selgitus on eksitav, isegi väär. Määrus reguleerib, millist teavet ehitise projektlahendi kohta võib pädev asutus nõuda ehitusloa/kasutusloa andmise kaalumiseks. Ehitisi ei projekteerita ehitusloa taotlemiseks, ehitisi projekteeritakse ehitusprojekti ellu viimiseks ja selle pärast, et inimestel on ehitisi vaja. Ehitusloa/kasutusloa taotlemine on üks paralleelprotsess ehitusprojekti ellu viimise sees ning selle sisuks on juriidilise õiguse saamine ehitise ehitamiseks ja ehitise kasutamiseks.
Lk 2
Määruse reguleerimisala on piiritletud EhS-s sätestatud nõuetega (EhS §-d 11 – 14, 16). Teisisõnu peab ehitusprojekti alusel olema võimalik kontrollida EhS-s sätestatud nõuetele vastavust.
Seletuskirjas puudub oluline selgitus, et viidatud kontroll on võimalik ainult kasutusloa taotlemisel esitatava projektdokumentatsiooni alusel. Kasutusloa taotlemisel esitatav projektdokumentatsioon peab sisaldama ehitise valmis projektlahendi kirjeldust ja viidatud kontroll on võimalik. Ehitusloa taotlemisel esitatava projekt-dokumentatsiooni puhul on viidatud kontroll võimalik vaid osaliselt.
Lk 2
Võrreldes kehtiva määrusega on eelnõu reguleerimisalast välja jäetud ehitusprojekti koostamise protsessi korraldust puudutav, sh meetodid ja töövõtted (nt kehtiva määruse § 2, § 5 lg 2, § 23, § 25 lg 6-7), kuna tegemist on eraõigusliku küsimusega, mis avalik-õiguslikule kontrollile ei allu ja reguleerimist ei vaja, va osas mis puudutab ohutust.
Kuidas mõjutab ehitise projekteerimise töökorraldus ehitise ohutust? Kaudselt kindlasti, kuid mitte sellisel tõendataval moel nagu ehitisele projekteeritavate konkreetsete arhitektuuriliste ja insenerlike lahenduste ohutus.
Lk 2
Eelnõuga kaotatakse ära ka ehitusprojekti staadiumid, kuna ehitusprojekti staadiumid ei ühti EhS loamenetluste vajadustega.
Lause soodustab muudatuse väärat interpretatsiooni. Ehitise projekteerimise etappe ei kaotata ära ja vajadus nende järele ei kao kuhugile. Muudatuse sisuks on, et määrusekavandi kohaselt ei kehtesta õigusakti andja enam projekteerimistöö kohustuslikke etappe. Enam ei ole kohustust jagada väikese ehitusloakohustusliku kuuri projekteerimist mitmesse etappi, projekteerimistöö võib teha ühes etapis ja kohe lõpuni valmis. Projekteerimistöö jagamine etappidesse vastavalt projekteeritava ehitise keerukusele ja mastaabile oli ning on projekteerimistöö korraldamis ja eraõiguslike kokkulepete temaatika. Õigusakti andjal ei olnud ka seni põhjust sekkuda projekteerimistöö korraldamisse ja eraõiguslikesse küsimustesse, paraku seletuskirjast ei selgu, miks õigusakti andja seda seni siiski tegi.
Lk 9
Ehitusprojekti osadeks jaotamise, samuti teabe esitlusviisi üle, otsustab pädev isik. Samasisulise ettepaneku tegi EKEL määruse kavandis.
Paraku on määrusekavandi koostajad projektdokumentatsiooni jaotised ette kirjutanud, peatükis 3. Lisaks vastuolule kavandi ja seletuskirja vahel on jaotiste ette kirjutamise põhjus ja vajadus arusaamatu.
Samasisulist ettepanekut sisaldas EKELi 2023.aasta ettepanek tõepoolest, kuid „ehitusala asjatundjate käsikiri“ ei kirjutanud ette projektdokumentatsiooni jaotisi, nii nagu seda teeb riigihanke raames koostatud määrusekavand.
Lk 2
Lisaks on praktikas tekkinud väärarusaam, et tegu on kolme erineva ehitusprojektiga, kuigi valdkonnas nähakse ehitusprojekti kui protsessi ning staadiumid kirjeldavad protsessi vahetulemusi.
Ehitise projektdokumentatsioon ei ole protsess, dokumentatsioon on dokumentatsioon.
Staadiumid ei kirjelda protsessi vahetulemusi. Ehitise projekteerimise etappide töö tulemusi kirjeldavad etappide käigus koostatavad projektdokumentatsioonid.
Lk 2
See tekitab praktikas halduskoormust, kuna teatisekohustuslike ehitiste puhul tuleb esitada samas mahus ehitusprojekt, mis ehitusloa taotlemisel, st vähemalt eelprojekti staadiumis ehitusprojekt.
Ehitusloa taotlemisel ei tule esitada eelprojekti nimelist projektdokumentatsiooni. Eelprojekti kui projektdokumentatsiooni eesmärgiks ei ole ehitusloa taotlemine. Jättes eelprojekti puudutava vea kõrvale – teatisekohustuslike ehitiste puhul ei tule esitada samas „mahus“ projektdokumentatsiooni nagu ehitusloa taotlemisel. Ehitise projekti mõõdupuuks ei ole maht. See on põhimõtteline viga, mis läbib õigusanalüüsi ja seletuskirja.
Lk 2
Eelprojekti mahus ehitusprojekti nõudmine pikendab menetlust ja tekitab tarbetut bürokraatiat.
Tegemist on sisult väära selgitusega.
LK 2
Lisaks eeltoodule on kehtivas määruses sätestatud nõuded vaid ehitusteatisega esitatavale ehitusprojektile, kuid kasutusteatisega esitatava ehitusprojekti staadium on jäetud lahtiseks.
Ei ole jäetud lahtiseks, ehitusseadustiku ja täna kehtiva määruse sätted koos panevad paika, et tuleb esitada ehitise valmis projektlahendit kirjeldav projektdokumentatsioon ehk tööprojekt.
Lk 2
Teatisekohustustuslikke ehitiste määruse kohaldamisalast välja jätmine aitab saavutada ehitusteatise menetlusele seatud eesmärki ja muudab protsessi efektiivsemaks.
Tegemist on sedalaadi mõtteviisiga, et kui me ei oska probleemi lahendada, siis me vaikime probleemi lihtsalt maha. Kuidas aitab selline „lahendus“ kaasa selliste teatisekohustuslike ehitiste ohutuse saavutamisele, mis seni on hinnatud kõrge ohupotentsiaaliga ehitisteks? See tähendab ehitisi, mille puhul on ehitusteatise esitamisel nõutud ehitise projekt.
Lk 3
Ehitusprojekti definitsioon kehtivas õiguses on dokumendikeskne – ehitusprojekt on projek-teerimise käigus koostatav dokument või dokumentide kogum.
Käesoleva määrusega soovitakse minna üle teabekesksele lähenemisele, kus ehitusprojekt ei ole dokument, vaid ehitise ja selle osade tehnilise lahenduse kohta käiv terviklik teave, mis võimaldab hinnata ehitise ja ehitamise ning vajadusel kasutamise ja korrashoiu nõuetelevastavust ning on aluseks ehitamisele.
Nii õigusanalüüsis kui ka seletuskirjas on viidatud „dokumendikesksusele“. Jääb mulje, et autorid samastavad sõnu „dokument“ ja „dokumenteerimine“ sõnaga „paber“, kirjutatakse ka „dokumendipõhisest mõtteviisist“. Võimalik, et see on omapärane kaasaega iseloomustav mõttemall, praktikas kohtame ka inimesi, kes peavad dokumendiks vaid paberile või faili kirjutatud teksti või tarkvara Microsoft Word faili.
Jääb küll selgusetuks, mida õigusanalüüsi ja seletuskirja koostajate arvates „dokumendid“ sisaldavad, kui need ei sisalda teavet ning kuidas toimub dokumenteerimine „teabekeskse lähenemise“ puhul. Dokumenteerimisena ei ole siinkohal silmas peetud mitte dokumendi koostamist vaid teabe sisulist ja taasesitatavas vormis talletamist: mida tehti, kes tegi, kes vastutab.
Näib nii, et õigusanalüüsi ja seletuskirja koostajate poolt kasutatavate sõnade „dokumendikesksus“ ning „teabekesksus“ taga ei ole muud, kui teabe esitamise erinevad vormid. Paraku ei ole selgitused ja põhjendused õnnestunud.
Lk 3
Teisisõnu on ehitusprojekt teabekogum. Teabekogumis on ehitise, selle osade ja nende lahenduste kohta käivad andmed omavahel seostatud, struktureeritud ja saanud tähenduse.
Ehitise projekt ei ole siiski hulk andmeid vaid ehitise projektlahendi ja selle välja töötamise asjaolude kirjeldus. Ehitise projekt sisaldab muu hulgas ka andmeid.
Lk 3
Seejuures on otsustava tähtsusega ehitusprojekti sisu, mitte vorm, sest just sisu on avaliku õigusliku kontrolli objekt – selle alusel otsustatakse, kas kavandatav ehitis on ohutu ja vastab nõuetele. Kehtivas õigusruumis on aga rõhk pandud ehitusprojekti kui dokumendi vormistamisele. Selle lähenemisega kaasnevad praktilised probleemid, mis põhjustavad menetluste venimist.
Seletuskiri väidab sisulise teabe tähtsustamist, aga määrusekavandi rõhk on jätkuvalt esitamise vormi reguleerimisel.
Probleem, et ehituslubade andmisega tegelevad asutused keskenduvad sisulise teabe kontrollimise asemel vormistuse kontrollimisele ei tulene mitte vormistuse nõuete olemasolust vaid nimetatud asutuste ehituserialase kompetentsuse kasinusest. Võrreldes ehituserialase sisuga on vormistust lihtne kontrollida.
Lk 3
Muudatus ei tähenda, et edaspidi ei saaks ehitusprojekti esitada dokumendi vormis.
Loamenetluses peab olema võimalik menetleda erinevas vormis esitatud ehitusprojekte, sh peab üksikisikute vaates jääma alles võimalus esitada ehitusprojekt pabervormil.
Taas on keerukas mõista, mis on seletuskirja koostajate silmis „dokument“, tundub, et midagi, mis on füüsilisel paberil.
Projektdokumendid saavad tõepoolest olla trükitud paberile ja sellisena neid praktikas ka (lisaks nö elektroonilisele paberile) kasutatakse. Aga mis on „pabervorm“?
Lk 3
2. Ehitusprojektile esitatavate nõuete määrus peab õiguslikult sisustama ja viima ellu eelkõige EhS § 13 ja 14, sest need sätted annavad sisendi ja nõuded ehitusprojekti koostamisele, sh selles sisalduvale andmemahule.
Ehitise projektlahendi kirjeldust ei mõõdeta mahuühikutes, ega ka mitte massina, ruutmeetrites, elektroonilistes infoühikutes vms.
Lk 4
Terviklikus ehitusprojektis esitatud eriosad (nt arhitektuur, üldosa, välisruum jne) on omavahel kooskõlas
Mille või kelle „eriosad“ need on? „Eriosad“ on ehitusalane släng, sellel sõnal ei ole definitsiooni. Slängis kasutatakse seda sõna tehnosüsteemide markeerimiseks. Üllatav on lugeda seletuskirjast, et arhitektuur on „eriosa“.
Lk 5
Säte viitab, et ehitusprojekti alusel peab olema võimalik kontrollida ka ehitamisele (ja selle kasutamisele) esitatavaid nõudeid, st konkreetseid ette nähtud tegevusi, et ehitusprojekt muutuks reaalsuseks ja et selle tulem oleks päriselus kasutatav.
Selgitusest jääb arusaamatuks, mis on seletuskirja koostajate arusaama kohaselt „ehitusprojekt“. Kuidas on võimalik kontrollida ehitise projektlahendit kirjeldava dokumentatsiooni alusel ehitustööle (sh ehitustehnoloogiale) esitatavate nõuete täitmist? Lisaks peaks olema võimalik ka kontrollida ehitustöö kasutamisele (mida see tähendab?) esitatavate nõuete täitmist.
Ehitise projekt on teisisõnu ehitise projekt-dokumentatsioon. „Et ehitise projektdokumentatsioon muutuks reaalsuseks“? Kas sõna „ehitusprojekt“ on siin kasutatud hoopis õiges tähenduses?
Lk 5
Nõude esitamise eesmärk on, et ehitusprojektiga esitataks andmed, mis on vajalikud kannete tegemiseks ehitisregistrisse.
Kuidas on võimalik andmeid esitada ehitise projektiga? Andmed sisalduvad projektis, projekt sisaldab andmeid.
Lk 5
Lõikes 1 loetletakse kõik ehitusprojekti koostamise allikad lisaks EhS §-le 14.
Puudub ainult kõige olulisem – projekteerimise tellija lähteülesanne.
Lk 5
Üldpõhimõte ehitusinseneeria valdkonnas on, et lahenduse väljatöötamisel peab arvestama olemasolevat olukorda ja sellega seotud ehitustehnilisi andmeid. Konstruktsiooni pole võimalik projekteerida ilma uuringuta.
Näib, et arhitektuuri puhul ei ole olemasoleva olukorraga ja ehitusuuringute tulemustega arvestamine vajalik. Ei ole õige üheselt ja kindlas kõneviisis väita, et ilma uuringuta ei ole ehitise projektlahendi välja töötamine võimalik, temaatika on oluliselt nüansirikkam ja konkreetsest olukorrast sõltuv.
Lk 5
Hea tava kohaselt on eskiis aluseks ehitusprojekti koostamisel. Eskiis võimaldab enne projekteerimisprotsessi ja täpsema ehitusprojekti koostamist kaaluda ning võrrelda erinevaid lahendusi. See on tellija ja konsultantide koostöö tulemus, mille abil kooskõlastatakse visioon, hinnatakse tehnilist teostatavust ning ehituse maksumust.
Eskiisi etapp on täna Eestis levinud töökorralduses ehitise projekteerimise töö esimene etapp. Eskiisi etapis ehitise projekteerimise töö juba käib. Millise teise ehitise projekteerimistööle on see aluseks?
Lk 7
Kuna uue määruse üks eesmärkidest oli liikuda dokumendikesksest lähenemisest eemale, vajavad ka vormistamise nõuded ulatuslikku muutmist. Paragrahvi aluseks on kehtiva määruse § 7, mida on muudetud ja täpsustatud. Eelnõuga jäetakse vormistamise nõuetest välja kõik sätted, mis reguleerivad ehitusprojekti paberdokumendina esitamist, nagu näiteks kehtiva määruse § 7 lg 1 (tiitelleht), lg 2 (iga leha kohustuslikud andmed), lg 3 (lehekülgede nummerdamise nõuded), lg 5 (köidete nummerdamine) ja lg 6 (dokumentide loetelu), lg 9 (tiitellehe allkirjastamise nõuded). Kuna ehitusprojekti vormistamisel jääb kehtima üldsäte, et selle võib siiski vormistada ka paberkandjal, saaks Kliimaministeerium paberkandjal esitatava ehitusprojekti vormistamise nõuded sätestada vastavas juhises.
Käsitlus on hämmingut tekitav. Ühest küljest tunduvad määrusekavandi ja seletuskirja koostajad siduvat omavahel sõnu „dokument“ ja „paber“. Teisest küljest tunduvad koostajad mitte teadvat, et täna on niiöelda elektrooniline paber (seletuskirjad, joonised, spetsifikatsioonid jm failidena) kõige levinum ja kasutatavam projektdokumentide vorm. Elektroonilise paberi taandumist ei paista praktikas kusagilt. Vormistus elektroonilise paberi puhul on väga sarnane vormistusele paberi korral. Ka projektdokumendid paberil ei ole jäänud kuhugile ajaloo hämarustesse, neid kasutatakse jätkuvalt. Kolmas aspekt – NB! ja tõsine probleem – on dokumenteerimise põhimõtete ning reeglistiku puudumine „teabekeskse“ lähenemise tuumaks oleva ehitise infomudeli puhul.
Lk 8
Muud osad peavad vastavalt teabevaldkonnale kirjeldama projekteeritud lahendusi tekstiliselt, nagu seletuskiri või tabel (eelnõu § 4 lg 1 p 1). Muude osade all mõeldakse eelkõige eelnõu § 9 – 15. See on vajalik, andmaks edasi kavandatud tegevuse ja valitud lahenduse eesmärke, ning vähendades tõlgendamisriske.
Selgitus seletuskirjas on vastuolus määrusekavandiga. Real juhtudel nõutakse määrusekavandi paragrahvides 9-15 projektlahenduste kirjeldamist ka graafilises vormis.
Lk 8
§ 4 lg 1 p 1 loetelu rakendamine on alternatiivne.
Mida võiks kirja pandu tähendada? Kas on soovitud ütelda, et paragrahvi 4 lõike 1 punkt 1 annab teabe esitamise vormide võimalused ja alternatiivid?
Lk 8
Praktikas ei ole välistatud, et ehitusprojekt sisaldab täiendavaid ehitise ehitamiseks vajalikke osasid, mida käesolev eelnõu ei reguleeri. See on vajalik andmaks edasi kavandatud tegevuse ja valitud lahenduse eesmärke ning vähendades tõlgendamisriske.
Kuidas mõista lõigu teist lauset? Ehitise ellu viimiseks tuleb projekteerida terviklik projektlahend. Ehitusloa andmise kaalumiseks tuleb pädevale asutusele esitada vaid osa terviklikust teabest, mis kirjeldab projektlahendit.
Lk 9
Arvestades valdkonna tehnoloogilist arengut võib projekt olla esitatud ka teabemudelina
Paraku ei ole kogu ehitise projektlahendit kirjeldava teabe esitamine infomudeli abil võimalik, infomudel on ehitise projektina ebapiisav.
Lk 9
See on oluline eelkõige vastutuse aspektist – ehitusprojektist peab olema selge, kas ja milliseid juhiseid ehitajale see sisaldab ning kes on neid andnud.
„Ehitise projektist peab olema selge, kas see sisaldab juhiseid ehitajale“ – seda peaks ju olema võimalik projektdokumentatsioonist lugeda.
Lk 9
Ehitusprojekti osadeks jaotamise, samuti teabe esitlusviisi üle, otsustab pädev isik.
Määrusekavand ütleb midagi muud. Kavandis on kohustuslikud jaotised ette kirjutatud.
Lk 11
Kehtivad allkirjastamise nõuded lähtuvad eeldusest, et ehitusprojekt on dokument ning näevad näiteks ette, et allkirjastatud peab olema ehitusprojekti tiitelleht. Kuna uue määruse üks eesmärkidest oli liikuda dokumendikesksest lähenemisest eemale, vajavad ka allkirjastamise nõuded muutmist.
Selgitus tekitab hämmingut.
Sekundaarse kommentaarina – määruse uusversiooni peamiseks eesmärgiks peaks olema seniste vigade parandamine ja määrusele kohase sisu loomine.
Lk 11
Kehtestatakse nõue, et ehitusprojekti peab tervikuna, sh selle osad allkirjastama isik, kes vastutab tervikliku ehitusprojekti koostamise ja esitamise eest
Seletuskirjast ei selgu, milles seisneb vastutus – mille eest peab mainitud isik vastutama? Kogu projektlahendi sisulise kvaliteedi eest ta vastutada ei saa, sest sellist kvalifikatsiooni ei ole olemas. Mida tähendab „vastutab esitamise eest“?
Lk 12
Määruse 2. peatükk nõuded ehitus- või kasutusloa taotlusega esitatavale ehitusprojektile käsitleb, millistele nõuetele peab ehitusprojekt vastama, et seda saaks esitada ehitus- või kasutusloa taotlusega. Tegu on uue regulatsiooniga, mille loomine on tingitud otsusest loobuda ehitusprojekti staadiumitest (kehtiva määruse §-d 8 – 11).
Esitatud selgitus on väär. Täna kehtivas määruses nr97 on peatükk 3 „Nõuded ehitusloa taotlemisel esitatavale või koos ehitusteatisega esitatavale ehitusprojektile“.
Sellel teemal ei ole seost projekteerimistöö kohustuslike etappide kehtestamisest loobumisega õigusakti tasandil.
Lk 12
Ehitusloa taotlusega esitatava ehitusprojekti uus regulatsioon kordab oma sisult eelprojektile kehtestatud nõudeid. Kuna ehitusprojekti staadiumite reguleerimisest on otsustatud loobuda, ei ole uues määruses võimalik viidata eelprojekti staadiumile.
Esitatud selgitus ja seostamine eelprojekti nimelise projektdokumentatsiooniga ei ole korrektne. Täna kehtivas määruses nr 97 on vastava sisuga peatükk 3 „Nõuded ehitusloa taotlemisel esitatavale või koos ehitusteatisega esitatavale ehitusprojektile“.
Lk 12
Eelnõu kohaselt on teabemaht piiritletud ehitusprojekti osadega, sest ühte universaalset kõikehõlmavat teabehulka pole võimalik määrata.
Kuidas on võimalik teabe hulka piiritleda projekt-dokumentatsiooni kohustuslike jaotistega? Kohustuslikud jaotised on küll määrusekavandis ette kirjutatud, kuid sisu ei ole mõõdetaval moel (näiteks minimaalse või maksimaalse sõnade arvuna) piiratud. Tundub, et seletuskirja koostajad ajavad segamini sõnade „sisu“ ja „maht“ tähenduse.
Lk 12
Eelnõus jaguneb insener-tehniline osa omakorda konstruktsioonideks, sisekliimaks, välisvõrkudeks jne.
Määruse eelnõus oleks kohane kasutada erialast kirjakeelt.
Lk 13
Lisaks peab ehitusprojektis olema välja toodud ehitise kvaliteet. Viimane peab vastama küsimusele, kuidas saavad esitatud nõuded täidetud. Näiteks, et tagada energiatõhusus, peab ehitise seina kvaliteet ehk näiteks soojusjuhtivus minimaalselt olema U0.15 W/m²K.
Sõna „kvaliteet“ ehitusvaldkonnas selliselt ei sisustata.
Lk 13
Ehitise kasutusiga on ajavahemik, mille vältel ehitis või selle osa on funktsionaalselt kasutatav.
Ehitiste projekteerimisel, eelkõige kandvate ja jäigastavate tarindite valdkonnas, kasutatakse mõistet „projekteeritud kasutusiga“. Projekteeritud kasutusiga on ajavahemik, mille jooksul projekteeritud tarind ja/või ehitise muu osa seisund ja tarbimisomadused arvestades keskkonda ning ettenähtud hooldustaset ei kahjustu ega vähene eeldatust rohkem. Projekteeritud kasutusea alusel valitakse materjalid ja kavandatakse (tarindus)lahendused.
Lk 14
Lõikes 3 sätestatakse kohustus asjakohasel juhul kirjeldada ehitusprojektis ehitises kasutatava tehnoloogilise sisseseade, seadme või muu eripärase lahenduse mõõtmeid ja paiknemist (p 1), kasutamisest tulenevaid piiranguid (p 2) ning teenindamiseks ja transpordiks vajalik kuja või koridori (p 3).
Miks peaks see teave olema pädevale asutusele vajalik ehitusloa andmise kaalumisel?
Lk 14
Näiteks on transpordiks vajalik kuja või koridor olulised eelkõige suuremahuliste ehitiste püstitamisel, mis koosnevad eriosadest ja mida pannakse kokku kohapeal (nt tuulikud tuuleparkides).
Mis „eriosad“ need on, millest ehitised koosnevad? Miks on need „eri-„?
Lk 12
Ehitusloa taotlusega esitatava ehitusprojekti uus regulatsioon kordab oma sisult eelprojektile kehtestatud nõudeid.
Eelprojekti nimelisel projektdokumentatsioonil ei ole vahetut seost pädeva asutuse tegevustega ehitusloa taotluse menetlemisel. Eelprojekt kirjeldab projekteerimise tellijale projekteerimise eelprojekti etapis välja valitud projektlahenduste põhimõtteid, et tellija saaks otsustada, kas tema soovib kirjeldatud põhimõtete kohast ehitist ning kas ta soovib alustada detailset projekteerimist. Eelprojekti alusel on küll võimalik koostada ehitusloa taotlemise projektdokumentatsiooni, kuid eelprojekt ise on pädeva asutuse ja ehitusloa menetluse jaoks liiga põhjalik ning mahukas.
Lk 14
Säte on kooskõlas ka ehitusprojekti standardis oleva loogika, mille kohaselt on juurdepääsetavuse küsimus lahendatud vastavas eriosas.
Kui seletuskirja koostajad on silmas pidanud Eesti standardit EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“, siis on nad paraku esitanud valeinfot – mingit sellist loogikat nimetatud standardis ei ole ega ole ka millegi või kellegi „eriosasid“. Standard annab lihtsalt soovituse/juhise arvestada ehitise projektlahenduste kavandamisel ligipääsetavusega ja puudega inimeste erivajadustega.
Lk 14
Praktikas võib olla võimalik ehitis terviklikult valmis ehitada erinevate seni kehtinud ehitusprojekti (projekteerimise) staadiumite alusel. Tulenevalt eelnevast ei nähta kasutusloa taotlusega esitatavale ehitusprojektile ette kindlat standardikohast ehitusprojekti staadiumi.
Praktikas võib olla võimalik ehitis valmis ehitada üldse ilma projektlahendi ja ehitise projektita – vähemalt on märkimisväärne hulk inimesi, kes nii usuvad. Seletuskirja koostajad näivad justkui ütlevat, et on täiesti aktsepteeritav ehitada ehitisi ilma valmis projektlahendi ja projektita. Seda arvatavasti ka ehitusloakohustulike ehitiste puhul. Tuleb endale aru anda, milles seisnevad sellise tegevuse ohud ja et ehitus on kõrge ohupotentsiaaliga tegevusvaldkond.
Täna kehtivad õigusaktid näevad ette, et ehitustööd tohib teha valmis projektlahendit kirjeldava projekt-dokumentatsiooni alusel ehk tööprojekti alusel. See ongi ainuke ja õige põhimõte. Paraku õigusaktide sõnastused on niivõrd puudulikud, et jätavad küllaga võimalusi manipuleerimiseks.
Siinkohal igaks juhuks veelkord seni Eestis tavapäraste projektdokumentatsioonide sisu tähendused:
(1) eskiis – ehitise projekteerimistöö on pooleli
(2) eelprojekt - projekteerimistöö on pooleli
(3) põhiprojekt - projekteerimistöö on pooleli
(4) tööprojekt - projekteerimistöö on valmis
Lk 14
Projekteerimine on järkjärguline protsess, st üldiselt detailsemale liikumise teabe loomise protsess.
Projekteerimist ei ole korrektne defineerida kui „teabe loomise protsessi“. Vaatamata sellele, et projekteerimise tulemuseks on tõepoolest teave (ehitise projektlahendi ja selle välja töötamise asjaolude kohta), ei ole teabe loomine projekteerimise eesmärgiks.
Lk 14
Kasutusloa taotlusega esitatav ehitusprojekt sisaldab teavet samade ehitusprojekti osade kohta, mis esitati ehitusloa taotlemisel.
Korrektne oleks öelda: kasutusloa taotlemisel esitatav ehitise projekt peab sisaldama teavet nende samade projekteerimistemaatikate ja projekt-lahenduste kohta nagu ehitusloa taotlemisel esitatav projekt.
Lk 15
Kokkuvõttes esitatakse kasutusloaga täpsustatud ehitusprojekt.
Selgitus ei ole korrektne. Kasutusloa taotlemisel esitatakse ehitise projekt (st projektdokumentatsioon), mis kirjeldab ehitise valmis projektlahendit.
Lk 15
Kasutusloa taotlusega koos esitataksegi selline ehitusprojekt, mille järgi oli võimalik nõuetekohaselt ehitada.
Nõuete kohaselt on võimalik ehitada (st teha nõuete kohaselt ehitustööd) ka ehitise projekti alusel, mis ei kirjelda nõuetele vastavat projektlahendit. Seega määratlus on üles ehitatud valesti. Ehitise projekti sisuks on ehitise projektlahendi kirjeldus. Koos kasutusloa taotlusega tuleb esitada projekt-dokumentatsioon, mis kirjeldab valmis ja kõikidele nõuetele vastavat projektlahendit (mis omakorda oli aluseks ehitustöö tegemisel). Nõuetele vastav projektlahend koos nõuetekohaselt tehtud ehitustööga annavad tulemusena kokku nõuetele vastava ehitise.
Lk 15
Lõikes 2 sätestatakse, milline teave peab olema esitatud kasutusloa taotlusega esitatava ehitusprojektiga. Sisuliselt piiritleb lõikes 2 sätestatu kasutusloa taotlusega esitatava ehitusprojekti ulatuse.
Keerukas on saada aru, mida on peetud silmas „ehitusprojekti ulatusena“. Projektlahendil on küll ulatus – näiteks kui suurt maa-ala hõlmab projekteeritud välisruumi lahendus.
Lk 16
Probleem on aga andmete esitamise vorm – andmed kasutatud materjalide ja toodete kohta on tänapäeval laiali erinevates „dokumentides“. Arvestades eelnõu eesmärgiga liikuda dokumendikesksest lähenemisest teabekesksele ja eesmärgiga tagada esitatavate andmete masinloetavus ning hõlbustada andmete analüüsi ja töötlemist, peab andmete kogumiseks looma vastava lahenduse.
Siin hakkab väljendi „teabekeskse lähenemise“ sisu ning arukas eesmärk paremini välja tulema. Paraku on fundamentaalne probleem – ehitise projektlahendi kirjeldus ei ole hulk andmeid, andmete hulgana ei ole võimalik kirjeldada kõike, mida on vaja projektlahendi puhul kirjeldada. Seega hulk andmeid on ehitise projektina ebapiisav.
Lk 16
Lõike 3 kohaselt võib kasutusloa taotleja esitada ehitusprojekti enda valitud täpsusastmes, kuid mitte väiksemas mahus, kui säte ette näeb.
Ehitustööd tohib teha, kui projektlahend on valmis projekteeritud ja on olemas valmis projektlahendit kirjeldav projektdokumentatsioon. Kasutusloa taotlemisel tuleb esitada projektdokumentatsioon, mille alusel tehti ehitustöö. Pannes eelöeldu kokku – kasutusloa taotlejal on õigus esitada veel rohkem valmis projektlahend kui „valmis“?
Kuidas on „maht“ seotud täpsusega?
Lk 16
Kasutusloa taotlusega esitatava ehitusprojekti uus regulatsioon kordab oma sisult põhi- ja tööprojektile kehtestatud nõudeid.
Kuna ehitusprojekti staadiumite reguleerimisest on otsustatud loobuda, ei ole uues määruses võimalik viidata põhi- ja tööprojektile staadiumile.
Kuidas saab see korrata mõlema nõudeid? Kui on olemas põhiprojekti nimeline projektdokumentatsioon, siis on projekteerimistöö pooleli; kui on olemas tööprojekt, siis on projekteerimisetöö valmis.
Kui ei loobutaks ehitise projekteerimise kohustusliku töökorralduse nõudmisest määruses, kas siis võiks ütelda, et kasutusloa taotlemisel sobib esitada pooleli oleva projekteerimistöö vahetulemusi kajastav projektdokumentatsioon?
Lk 16
Ehitusprojekti detailsus sõltub ehitatud ehitise keerukusest.
Kas ehitise projekti sisu (mh temaatikat ja detailsust) ei määra mitte kavandatava ehitise keerukus ning mastaap? Või on seletuskirja koostajad pidanud silmas hoopis rekonstrueerimist, mille puhul on ehitis enne projekteerima asumist tõepoolest olemas?
Lk 17
Lõikes 5 sätestatakse, et kasutusloa taotlemisel võib esitatav ehitusprojekt sisaldada vaid graafilist teavet viidete ja märkustega ning tekstiline teave ei ole sel juhul vajalik. Tegu on kehtiva määruse § 6 lg-ga 3 ning selle sõnastust ei ole muudetud. Säte on mõeldud olukorraks, kus tegemist on pigem lihtsa ehitustegevusega, näiteks soojuspumba paigaldamine – kui joonisel saab ära näidata kõik vajalik teave selle ohutuses veendumiseks, pole seletuskirja tarvis. See aitab kaasa menetlusökonoomiale ja vähendab ehitusprojekti koostaja koormust.
...
Kasutusloa taotlusega esitatav ehitusprojekt võib sisaldada üksnes graafilist teavet (kuna seletuskiri esitati ehitusloa juures), mis on esitatud viidete ja märkustena joonistel, kui see on piisavalt informatiivne, et hinnata eelnõu § 7 lg-s 2 toodud nõuete täitmist, nt võib see olla asjakohane hoonet teenindavate rajatiste puhul, kus varasemale seletuskirjale ei ole enam midagi lisada.
Tegemist on väärate selgitustega. Kui projekteerimise varasemates etappides esitati selgitused eraldi (näiteks A4 formaadis) seletuskirjana, kuid projekteerimise viimases etapis, kui projektlahend saab valmis ja vormistatakse projektdokumentatsioon ehitajale ehitusplatsil kasutamiseks (tänane „tööprojekt“), A4 formaati enam ei soovita, siis tuleb kogu teksti kujul info esitada joonistel. Ka kogu see info, mis oli projekteerimise varasemates etappides A4 formaadis seletuskirjas.
Lisaks – selgituste esitamine A4 formaadis seletuskirja kujul ei ole kohustuslik. Selgitused võivad olla projekteerimise esimestest etappidest alates teksti kujul joonistel. Esmatähtis on teave, seejärel tuleb selle esitamise vorm; olulised on selgitused, mitte „seletuskiri“ kui asi.
Kõikide selgituste tõstmine projekteerimise viimases etapis joonistele suurendab projekteerija töö hulka ja kardetavasti ei aita see kaasa ka „menetlusökonoomiale“.
Lk 17
Ehitusloa taotlusega ehitusprojekti puhul tuleb projekteerijal valida määruses toodud ehitusprojekti eriosad. Ehitusloa taotluses esitatakse kõik asjakohased eriosad vähemalt seletuskirjas tekstilisena, erandina tuleb nt arhitektuuri osa puhul esitada ka joonised.
Mis osad on „ehitusprojekti eriosad“? Kuidas kirja pandut mõista?
Lk 17
Uude määrusesse ei tule kehtivast määrusest muudatusprojekti menetluse regulatsioon
Mis on „muudatusprojekt“? Õigusanalüüsis on selgitatud, et „muudatusprojekt“ on väär erialane keelekasutus. Ometi seletuskirjas sellisest nähtusest kirjutatakse.
Lk 17
Säte asendab varasema muudatusprojekti menetluse, kus ehitus- ja kasutusloa vahelisel ajal tuli mõningates kohalikes omavalitsustes läbi viia täiendav menetlus ehitusprojekti muutmiseks.
Sellised kohalikud protsessid on ka täna täiesti olemas ja kõikidele asjaosalistele oleks abi sisukalt läbi mõteldud regulatsioonist õigusaktis.
Lk 18
Ehitusprojekti jagamine valdkondade kaupa või mõnel muul viisil otsustatakse tellija ja töövõtja vahelises kokkuleppes.
Samas on määrusekavandis projektdokumentatsiooni jaotised õigusakti jõuga ette kirjutatud. Kuidas selgitada vastuolu määrusekavandi ja seletuskirjas antud selgituste alusel?
Lk 18
Ehitiste kasvava keerukuse, projekteerijate spetsialiseerumise ja kvalifikatsiooninõuete olukorras koosneb ehitusprojekt peaaegu alati mitmest valdkonnaspetsiifilisest jaotisest (köitest).
Köide on paberile iseloomulik sõna ja see ei ole ei jaotise, osa ega kataloogi sünonüüm. Samas on õigusanalüüsi, määrusekavandi ja seletuskirja koostajad väljendanud suhtumist paberil projekt-dokumentidesse kui millessegi arengut oluliselt takistavasse.
Lk 18
Ehitusprojekti üldosas tuleb mh esitada selgitused ehitusprojekti osade ühitamise või jaotamise kohta.
Lause annab infot, et projektdokumentatsiooni jaotised on siiski ette kirjutatud. Kui nii ei oleks, siis piisaks ju juhisest kirjeldada projektdokumentatsiooni üldosas ehitise projekti ülesehitust.
Lk 18
Ehitusprojektis peab olema selgelt välja toodud, mis on selle koostamise eesmärk. Teisisõnu tuleb selgesõnaliselt välja tuua mida ehitusprojektiga lahendatakse, näiteks kas tegemist on uue hoone rajamisega, olemasoleva rajatise ümber-ehitamisega või hoopis lammutamisega.
Tundub, et on selle lause kirjutamisel on saadud inspiratsiooni EKELi 2023. aasta „eriala asjatundjate käsikirjast“, kuid ei ole saadud aru nimetatud käsikirjas kirjeldatud ideestikust ja selle lause sisust. EKEL kirjutas: „Esitatakse projektdokumentatsiooni eesmärk – ehitusloa taotlemiseks, ehitustöö tegemiseks vm – ja projektdokumentatsiooni kasutamise piirangud.“ EKELi lause eesmärgiks on anda pädevale asutusele infot, kas koos ehitusloa taotlusega esitatud projektdokumentatsioon sisaldab ainult ehitusloa taotlemisel nõutud infot või rohkem. Ehitusluba saab taotleda ka ehitustöö tegemiseks ette nähtud (st valmis projektlahendit kirjeldava) projektdokumentatsiooni alusel, kuigi infot on selles ehitusloa taotlemise vaatenurgast liiga palju.
Lk 19
Mõistete ehitise eluiga, kasutusiga või püsimisea erinevust iseloomustab järgmine näide.
Ehitiste kavandamisel on kasutusel „ehitise eluiga“ ja „projekteeritud kasutusiga“. Mis on „kasutusiga“ ning „püsimisiga“ ning kuidas neid kasutada ehitise projekteerimisel ja ehitusloa andmise kaalumisel ei oska arvata.
Lk 20
Punkti 6 alusel esitatakse teave energiatõhususe nõuete kohaldamise kohta. Teisisõnu tuleb põhjendada, miks ehitusprojektis puudub energiatõhususe osa.
Mitte „miks projektist puudub energiatõhususe osa“ vaid miks ei ole projektlahendi välja töötamisel arvestatud energiatõhususe nõuetega. Oluline ei ole mitte mingi jaotise olemasolu või mitteolemasolu projektdokumentatsioonis vaid ehitise projektlahend ja selle koostamise asjaolud.
Lk 21
Nõuete eesmärk on tagada, et ehitis on kõigile ligipääsetav, sealhulgas ratastoolis liikujatele, vaegnägijatele ja -kuulajatele jne.
Ehitis peaks olema ligipääsetav vast siiski vaegkuuljatele, st kuulmispuudega inimestele.
Lk 21
Ligipääsetavus hõlmab sissepääse, liikumisteid ja koridore, lifte, tualettruume, tehnosüsteeme, parkimist jne.
Kuidas mõista selgitust, et ligipääsetavus peab hõlmama tehnosüsteeme? Mõnel erijuhul vast küll, aga enamasti ei ole ehitise kasutajatel asja näiteks ventilatsiooniseadmete, torustike, plafoonide juurde.
Lk 22
Hooldamist võivad vajada ehitise erinevad osad. Sätte eesmärk on suunatud hooldamiseks vajalike abitarindite kirjelduse esitamisele, st kas arhitektuurse lahenduse hooldamiseks on vajalikud redelid, trepid vms.
Kuidas kujutada ette „arhitektuurse lahenduse“ hooldamist? Hooldada saab pindasid, materjale, seadmeid, ehitise komponente.
Lk 22
Normatiivsed väärtused tuleb iga kord hoolikalt üle vaadata, sest nende järgimine on vajalik ohutuse tagamiseks. Näiteks lamekatuse lumekoormus tuleneb katusele kogunevast lumest, mille mass avaldab survet katusekonstruktsioonile.
Otseselt ei ole kirja pandus midagi valet, kuid lugeda midagi sellist õigusakti seletuskirjast, mille kasutajaskonnaks on ehitiste projekteerimise professionaalid, on üllatav.
Lk 25
Nende teabenõuete selgem eristamine aitab projekteerijatel, järelevalvajatel ja ehitajatel paremini mõista nõudeid, vähendades vigade ja lisakulude riski.
Määrusekavandi teabenõuetega seotud osapoolteks on ehitise projekteerija ühelt poolt ja ehitusloa/kasutusloa andmist kaaluv ametnik teiselt poolt. Kuidas puutub nendesse teabenõuetesse järelevalve (arvatavasti on silmas peetud omaniku-järelevalvet) ja ehitustöö tegija?
Lk 25
Ehitusprojekt peab sisaldama ka kütte- ja ventilatsioonisüsteemide ning sisekliima põhiliste seadmete, nagu näiteks katlad, ventilatsiooniagregaadi vms, toimimise põhimõtteid ja ligikaudseid võimsusi (p 4). Nt tuleb ventilatsiooniseadme puhul välja tuua, et see tõmbab ruumist välja sooja õhu ja toob asemele värske õhu õuest.
Gaasikatla osas võib välja tuua, et gaas põleb katlas, soojendades vett, mis juhitakse radiaatoritesse või põrandaküttesse jne.
Ei ole üksnes üllatav vaid ka pisut vigane – ventilatsioonipaigaldis eemaldab ruumist saastunud õhu; see, et kaasa läheb ka soojus on paratamatu kõrvalnähtus.
Selles ei ole tõepoolest midagi valet, et gaas põleb katlas.
Lk 26
Gaasivarustuse osas tuleb ehitusprojektis täpsustada millist gaasi kasutatakse (p 1), nt maagaas, biometaan, vesinik jne.
Gaasivarustuse ja hoone gaasipaigaldise temaatikaks on varustamine küttegaasiga ning küttegaasi tarbivad seadmed. Vesinik on küll gaas, aga näha seda sellises kontekstis mainituna on üllatav.
Lk 27
Veevarustuse ja kanalisatsiooni osas tuleb selgitada, kas ehitis vajab tehnoloogilist vett (p 6). Tehnoloogiline vesi on põhjavesi, mis ei ole kasutuses olmeveena.
Tehnoloogilise vee kättesaadavus mõjutab projek-teeritud seadmete töökindlust, tootmisprotsesside efektiivsust ja kehtivate nõuete täitmist.
Siiamaani on tehnoloogiliseks veeks peetud toomis-või muude tehnoloogiliste protsesside jaoks vajalikku vett. Enamasti ei peeta tehnoloogiliseks veeks põhjavett, mis olmetarbimisest üle jääb.
Lk 30
Alternatiivsed lahendused peavad olema kooskõlastatud võrguvaldajaga, sest nende antud tehnilistest tingimustest sõltub nt tehnorajatise asukoht, sh liitumine olemasoleva võrguga.
Kes või mis on „võrguvaldaja“? Õigusakti seletuskirjas ei ole kohane kasutada ehituserialast slängi.
Lk 31
Samas tuleb tähele panna, et hoone ümber-ehitamisel, nt kandvate konstruktsioonide muutmisel ei ole puutumust välisruumiga, mistõttu võib selle osa jätta lahendamata.
Kirja pandust jääb mulje, et midagi oleks vaja siiski projekteerida, aga selle töö võib jätta tegemata? Korrektne oleks kirjutada, et kui projekteeritud ehitis või ehitise osa ei puutu välisruumi, siis ei ole ehitusloa taotlemisel vajalik esitada välisruumi käsitlevat projektdokumentatsiooni. Selliseks olukorraks on näiteks üksnes hoone sees tehtavad ümberehitused.
Ehitise kandvate ja jäigastavate tarindite ümberehitamine võib küll omada mõju ka ehitist ümbritsevale välisruumile.
Lk 34
Lõikes 6 sätestatakse, et ehitusloa taotlemisel kirjeldatakse energiatõhusust puudutavaid lahendusi vähemalt tekstiliselt seletuskirjas. Tegu on esitatavat teabemahtu piirava sättega.
Määrusekavandi koostajad on kirjutanud ette teabe esitusviisi (teksti kujul) ja seejärel selgitanud, et tegemist on teabe mahtu piirava ettekirjutusega. Millisel moel piirab soov saada infot teksti kujul selle kogust? Kui määrusekavandi koostajad soovivad piirata kogust, siis tuleks kehtestada piirang lehekülgede või sõnade arvule. Lisaks on üteldud „vähemalt“. Kõnealuse temaatika puhul ei kujuta graafilist teavet hästi ette.
Lk 35
Kehtiva õiguse alusel ei ole olemasolevate ehitiste puhul võimalik lammutamise eelselt tekkivaid tooteid, materjale ja jäätmeid püstitatud eesmärgi tarbeks piisavalt kaardistada ei ehitusprojekti, ehitusdokumentatsiooni ega lammutusprojekti alusel.
Seletuskirja kirja pandust jääb mulje, et kehtiv õigus keelab olemasoleva ehitise ehitustooteid, materjale ja -seadmeid uurida. Vast on korrektne siiski ütelda „ei kohusta“.
Lk 35
Auditi aluseks on olemasolev dokumentatsioon ja teiste meetoditega kogutud andmed.
Millised võiksid olla „teised meetodid“? Küsimuse ajendiks on, kas materjaliauditi tegemine nn lammutus-projekti koostamise raames on tehnoloogiliselt realistlik? See tähendab – kas seda on võimalik koostada olukorras, kui lammutustöö ei ole alanud ning info ehitises sisalduvate materjalide ja ehitustoodete kohta ei ole täpne? Praktikas on tulnud juba aastaid hinnata lammutusjäätmete koguseid jäätmeliikide kaupa ning sellest praktikast on hästi teada, et enne lammutustöö tegemist on kogused vaid hinnanguline prognoos. Kui ehitusmaterjalide ja -toodete audit on vajalik, siis kas sisuka tulemuse saavutamiseks ei oleks mõistlik seda koostada paralleelselt lammutustööga?
Lk 37
Eelnõus kasutatud mõisted on kooskõlas ehitusseadustiku terminoloogiaga.
Ehitussedustiku paragrahv 5 sisaldab definitsiooni, mille kohaselt „ehitusprojekt on projekteerimise käigus koostatud dokument või dokumentide kogum, mis sisaldab ehitamiseks vajalikku teavet“. Kuidas seadustiku koostajad seda tõlgendavad võib ainult oletada kuna projekteerimise käigus ei koostata dokumenti või dokumentide kogumit, mis sisaldab ehitamiseks vajalikku teavet. Projekteerimistöö väljundina koostatakse projektdokumentatsioon, mis kirjeldab ehitise projektlahendit ja selle välja töötamise asjaolusid. See on vaid osa teabest, mis on vajalik ehitamiseks.
Ehitusprojektile esitatavate nõuete lähtekohtade selgitamisel on ehitusprojekti määratlust veelgi arusaamatumaks aetud väites, et „ehitusprojektile esitatavate nõuete väljatöötamisel on lähtutud põhimõttest, mille kohaselt ehitusprojektile esitatavad nõuded sõltuvad ehitamise protsessist ja arvestavad ehitamise protsessist lähtuvate vajadustega.“ Seda võib tõlkida nii, et ehitisi ei projekteerita mitte selle pärast, et inimestel on ehitisi vaja vaid selle pärast, et ehitusettevõtetel oleks tööd. Ehitamise protsess, ehitustöö, on vahend ehitise projektlahendi ellu viimiseks, viimiseks materiaalsesse vormi. Nõuetele vastava ehitise saavutamise peamiseks eeltingimuseks on, et ehitise projektlahend vastab ehitisele esitata-vatele nõuetele. Ehitise projekt kirjeldab ehitise projektlahendit; ehitustöö abitarindeid ja ehitamise protsessi kirjeldavad teised ehitusprojekti (stehituse arendusprojekti) ellu viimiseks vajalikud dokumendid. Ei saa pidada õigeks arvamust, et ehitise projektile esitatavad nõuded sõltuvad ehitamise protsessist, kuigi ehitise projektlahendi välja töötamisel tuleb ehitustehnoloogilisi võimalusi ja iseärasusi arvesse võtta. Vaatamata sellele, et ehitustöö on ehitise ellu viimise kõige silmatorkavam osa, ei ole ehitise teoks tegemise tuumaks mitte ehitamise protsess vaid ehitise projektlahend ja selle loomine. Kui ei ole projektlahendit, siis ei ole ka midagi ehitada. Projekteerimise ja ehitustöö omavahelisi suhteid ning rolle ei muuda see, kas ehitise projektlahend on üksnes kellegi peas (näiteks koduaias ehitamiseks) või on see niiöelda talletatud paberile.
Kuivõrd ehitusseadustiku paragrahvis 5 esitatud baasmõiste on vigane ja sisult arusaamatu, siis kuidas on võimalik väita, et määrusekavand on sellega kooskõlas?
Ehitusseadustikus on veel üks ohtliku sisuga säte, mis on otseselt seotud määruse nr 97 temaatikaga, paragrahvi 38 lõige 1: „Ehitusluba annab õiguse ehitada ehitist, mis vastab ehitusloa andmise aluseks olevale ehitusprojektile.“ Seega seadustik annab õiguse teha ehitustööd selle projektdokumentatsiooni alusel, mis esitati koos ehitusloa taotlusega. Kuivõrd ehitusloa taotlemisel ja andmisel võib ehitise projekteerimine olla alles pooleli (see on iseenesest õige põhimõte), siis tähendab viidatud säte, et seadustik kiidab heaks ehitustöö tegemise, kui projekteerimine on alles pooleli. Korrektne sõnastus oleks: „Ehitusluba annab õiguse ehitada ehitise, mis vastab ehitusloa andmise aluseks olevale ehitise projektile“. See tähendab – ehitusluba annab ehitusõiguse, aga mitte vaikimisi õiguse teha ehitustööd. Võimalik, et ehitusseadustiku autorid ei mõtestanud ehitusloa/ ehitusõiguse sisulist olemust enda jaoks lahti või ei mõistnud seda.
Lisa : Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu 2023. aasta ettepanekud määruse nr 97 "Nõuded ehitusprojektile" uuendamiseks
Palun vaadata eraldi faili.
Määruse nr 97, 17.07.2015, „Nõuded ehitusprojektile“ uusversiooni ettepanek
Nõuded ehitusteatise esitamisel ja ehitusloa taotlemisel esitatavale ehitise projektile ning
kasutusteatise esitamisel ja kasutusloa taotlemisel esitatavale ehitise projektile
§ 1. Määruse reguleerimisala
(1) Määrus kehtestab nõuded ehitise projektile, mis esitatakse:
1) kui koos ehitusteatisega on nõutud ehitise projekti esitamine;
2) ehitusloa taotlemisel;
3) kui koos kasutusteatisega on nõutud ehitise projekti esitamine;
4) kasutusloa taotlemisel.
(2) Ehitise projekt on ehitise tehniline dokumentatsioon, milles kirjeldatakse ehitise projektlahendit, esitatakse projektlahendi välja töötamise alusandmed ning projektlahendi välja töötamise asjaolud.
(3) Ehitise projektlahend on ehitise arhitektuurilise ja insenerliku projekteerimise tulem, mis väljendub ehitise esteetilises ning tehnilises lahenduses ja kvaliteedinõuetes.
(4) Ehitise lammutamise puhul mõistetakse projektlahendina ehitise lammutamise ulatuse piiritlust ja ehitustehnoloogilisi juhiseid.
(5) Selle määrusega ei sätestata nõudeid ehitusseadustiku paragrahvi 91 lõikes 1 nimetatud tee projektile.
(6) Riigikaitselise tee projekti korral järgitakse ehitusseadustiku paragrahvi 91 lõikes 1 nimetatud tee projektile esitatud nõudeid.
(7) Sõna „ehitusprojekt“ ehitusseadustiku paragrahvis 5 tähistab ehitise sama tehnilist dokumentatsiooni, mis on määratletud käesoleva paragrahvi lõikes 2.
§ 2. Üldnõuded ehitise projekti teabele
(1) Ehitise projekt annab arusaadavat ja õiget teavet kavandatud projektlahendi ning selle vastavuse kohta õigusaktides, sealhulgas detailplaneeringus või projekteerimistingimustes, ja asjakohastes tehnilistes normdokumentides, standardites ning juhendites sätestatud nõuetele.
(2) Ehitise projekt sisaldab ehitise tehnilisi andmeid, mis võimaldavad kanda ehitise ehitisregistrisse.
(3) Ehitise projektis esitatakse loeteluna ehitusuuringute, analüüside, tehniliste auditite, eksperdihinnangute, mõõdistuste jms aruanded, millest ehitise projektlahendi välja töötamisel lähtuti. Kirje loetelus sisaldab pealkirja, koostaja nime, töö tähist ja töö valmimise kuupäeva.
(4) Ehitise projektis esitatakse loeteluna tehnilised normdokumendid, standardid ning juhendid, mida ehitise projektlahendi välja töötamisel järgiti. Kirje loetelus sisaldab pealkirja, väljaandja nime, dokumendi tähist ja aastaarvu või kuupäeva. Kui projektlahend sisaldab kõrvalekaldeid normdokumendist, standardist või juhendist või nende üksikutest nõuetest, esitatakse need koos põhjendustega. Kui projektlahendit või selle osa reglementeerivad nõuded puuduvad, esitatakse projektlahendi ohutust, toimivust ja usaldusväärsust tõendavad selgitused.
(5) Kinnismälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise projektis esitatakse lisaks lõigetes 3 ning 4 nõutule loeteluna muinsuskaitse eritingimused ja nende olemasolu korral Muinsuskaitseameti heakskiidetud uuringuaruanded, mis võeti aluseks ning mida järgiti projektlahendi välja töötamisel. Kirje loetelus sisaldab pealkirja, koostaja nime, töö tähist ja töö valmimise kuupäeva. Kui projektlahend sisaldab kõrvalekaldeid muinsuskaitse eritingimustest või nende üksikutest nõuetest, esitatakse need koos põhjendustega.
(6) Ehitusteatise esitamisel, ehitusloa taotlemisel, kasutusteatise esitamisel ja kasutusloa taotlemisel esitatakse projektlahendi kohta teave, mis on kavandatud ehitise puhul asjakohane.
(7) Ehitise projektis esitatav teave sobib omavahel selliselt ja on vastuoludeta niivõrd, et ehitise projektist on võimalik üheselt aru saada ja projekti on võimalik eesmärgipäraselt kasutada.
§ 3. Nõuded ehitusteatise esitamisel või ehitusloa taotlemisel esitatava projekti teabele
(1) Ehitusteatise esitamisel või ehitusloa taotlemise esitatav projekt sisaldab kavandatud projektlahendi ning selle välja töötamise asjaolude kohta teavet määral ja detailsuses, mis võimaldab:
1) saada ülevaate projektlahendi välja töötamisel aluseks võetud alusandmetest, järgitud tehnilistes normdokumentidest, standarditest ja juhenditest;
2) saada kavandatud projektlahendist tervikliku ülevaate;
3) hinnata kavandatud projektlahendi põhimõttelist vastavust detailplaneeringus või projekteerimistingimustes esitatud nõuetele, muudes õigusaktides sätestatud nõuetele, asjakohastes tehnilistes normidokumentides, standardites ning juhendites esitatud nõuetele;
4) hinnata projektlahendi ellu viimise põhimõttelist võimalikkust kavandatud asukohas ja kavandatud kujul;
5) hinnata projektlahendi ellu viimisega potentsiaalselt kaasnevaid mõjusid olemasolevatele ehitistele ja ümbritsevale keskkonnale.
(2) Ehitusteatise esitamisel või ehitusloa taotlemisel esitatava ehitise projekti teabelt ei eeldata sellist mahtu ja detailsust nagu on nõutud kasutusteatise esitamisel või kasutusloa taotlemisel esitatava projekti teabelt, kuid esitatav teave on niivõrd konkreetne, et ehitamise käigus on võimalik kontrollida, kas ellu viiakse selline projektlahend ja täidetakse need arhitektuurilised ning tehnilised kriteeriumid, mis deklareeriti ehitusteatise esitamisel või ehitusloa taotlemisel.
(3) Ehitusteatise esitamisel või ehitusloa taotlemisel esitatav ehitise või selle osa lammutamise projekt sisaldab lammutamise ulatuse piiritlust, ehitustehnoloogilisi juhiseid ning muid asjakohaseid juhiseid sellises mahus ja detailsuses, et pärast ehitustöö korraldamise kava koostamist ja ehitustöö tehnoloogia kavandamist oskavad kvalifitseeritud oskustöölised pädeva ehitustegevuse juhi juhendamisel teha lammutustöö nii, et kõik ohutus- ja keskkonnakaitsenõuded on täidetud.
(4) Vahetult ehitise kaitstuse tagamiseks kavandatud tarindeid, paigaldisi ja süsteeme käsitlevat teavet koos ehitisteatisega või ehitusloa taotlusega esitava projekti koosseisu ei kaasata.
(5) Ehitusteatise esitamisel või ehitusloa taotlemisel võib taotleja esitada projektlahendi kohta rohkem teavet ja suuremas detailsuses, sellele vaatamata annab pädev asutus projektlahendile hinnangu lähtudes selle paragrahvi nõuetest.
(6) Nõuded üldteabele
1) Esitatakse projektlahendiga hõlmatud maa-ala andmed, olemasoleva situatsiooni lühikirjeldus ja projektlahendi üldine tutvustus (mis projekteeriti – ehitis, park vm) ning projektlahendi ulatus.
2) Esitatakse teave ehitise projekti ülesehituse ja koosseisu kohta, muu hulgas projekti jaotiste nimed ja tähised; esitatakse piiritlused, millistes projekti jaotistes on esitatud projektlahendi milliste erialaspetsiifiliste osade teave.
3) Esitatakse projektlahendi erialaspetsiifilised osad projekteerinud ettevõtjate nimed ja projektlahendi osad projekteerinud või projekteerimist kontrollinud ning selle eest vastutavate pädevate isikute nimed.
4) Esitatakse loeteluna projektlahendi kui terviku projekteerimisel järgitud normdokumendid (detailplaneering, kohaliku omavalitsuse projekteerimistingimused) ja ehitusuuringute, eksperdihinnangute, auditite jms aruanded, mis võeti projekteerimisel aluseks.
5) Esitatakse ehitise projekti eesmärk – ehitusloa taotlemiseks, ehitusteatise esitamiseks, ehitustöö tegemiseks vm – ja ehitise projekti kasutamise piirangud.
6) Kui projekteeritud ehitis on ajutine ehitis, siis esitatakse ehitise eluiga.
7) Esitatakse ühiskasutatavate tehnovõrkude valdajate tehnilised liitumistingimused.
8) Esitatakse detailplaneeringu nõuete ja projektlahendi võrdlus või pädeva asutuse projekteerimistingimuste olemasolu korral viimatinimetatute ja projektlahendi võrdlus.
9) Kinnismälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise korral esitatakse muinsuskaitse eritingimuste ning projektlahendi võrdlus.
10) Esitatakse olulised projektlahendi projekteerimise protsessi ja projektlahendit mõjutanud tegurid.
(7) Nõuded maastikuarhitektuuri teabele
1) Esitatakse loeteluna uuringute, eksperdihinnangute, auditite jms aruanded, mis võeti maastikuarhitektuuri ning haljastuse projekteerimisel aluseks ning tehnilised normdokumendid, standardid ja juhendid, mida järgiti.
2) Esitatakse projektlahendiga hõlmatud maa-ala asukohaskeem.
3) Esitatakse projektlahendiga hõlmatud maa-ala maastikuarhitektuurilise lahenduse üldkirjeldus ja ideestik. Esitatakse projektlahendiga hõlmatud maa-ala iseloomulikud tehnilised andmed, muu hulgas ehitisregistrisse kantavad andmed, ja projekteeritud ehitiste nurgapunktide koordinaadid.
4) Esitatakse välisruumi üldlahendust kirjeldav maa-ala asendiplaan, näidates olemasoleva situatsiooni (ehitised, haljastus), likvideeritavad ehitised ja projekteeritud ehitised; näidatakse hoonete ja rajatiste asukohad, seosed olemasolevate ehitistega (vahekaugused, piirangud, kujad), teede ja teerajatiste paiknemine, parkla asukoht, ühendustee ühiskasutatava teedevõrguga, maa-ala pinnakatted, maa-ala valgustid, välisruumi väikeehitiste asukohad; näidatakse jäätmete kogumise ja äraveoga seotud rajatiste asukohad ning juurdepääsuvõimalused.
5) Tuginedes selle paragrahvi lõike 26 kohasele tuleohutuse kontseptsioonile esitatakse asendiplaan, millel näidatakse projekteeritud ehitis, päästetehnika pääsemisvõimalused ehitise sissepääsude ja hädaväljapääsude juurde (sh redelauto juurdepääs ja tööraadius), tuletõrje veevõtukoht, märgtõusutoru toitesisend, parkimine, jäätmete hoiustamise kohad, põlevmaterjali(de) ladustamise kohad, tuleohutust mõjutavad olemasolevad ehitised.
6) Asendiplaanil näidatakse detailplaneeringu või kohaliku omavalitsuse projekteerimistingimuste piirangud ehitiste paiknemisele ning geomeetriale.
7) Tuginedes selle paragrahvi lõike 18 kohasele puudega inimeste erivajadustega arvestamise kontseptsioonile ja asjakohases õigusaktis käsitletud konkreetsetele nõuetele esitatakse detailsem kirjeldus, kuidas saavad puudega inimesed projekteeritud välisruumis takistuseta liikuda ja välisruumi kasutada: pääs välisparklasse, parkimine välisparklas, teede-platside laiused, katted, kalded, äärekivid, pandused, kaldteed, liftid, käsipuud, turvapiirded, taktiilsed teekattetähistused, kontrastsed tähistused, avalikult kasutatavad objektid ja nende kasutamiskõrgused jm.
8) Esitatakse välisruumi väikeehitiste (näiteks piirdeaed, tugimüür, paviljon, kuur, jalgrattahoidla, istepink, välistrepp jms) arhitektuurilised üldlahendused, muu hulgas välisviimistlusmaterjalid ja värvitoonid; esitatakse väikeehitiste tarinduse üldkirjeldus.
9) Esitatakse teave mänguväljaku, välisõppeklassi või muu sarnaseni jõudva otsese päikesevalguse kohta.
10) Esitatakse olemasoleva haljastuse lühikirjeldus ja ülevaade puittaimestiku hindamise tulemustest; asendiplaanil näidatakse säilitatav ja likvideeritav puittaimestik ning projekteeritud haljastus; esitatakse projekteeritud haljastuse üldkirjeldus; juurestiku kaitsevööndid ning minimaalsed nõutavad kaugused ehitistest.
11) Esitatakse likvideeritavate ning istutatavate puittaimede kogused koos selgitusega likvideeritavate ning projekteeritud taimede osakaalude kohta; kui asendusistutuse maht on väiksem võrreldes likvideeritavaga antakse selgitused ja põhjendused; esitatakse asendusistutuse arvutuskäik.
12) Kui ehitustöö tegemine toob kaasa olemasoleva haljastuse kahjustamise, siis esitatakse haljastuse kaitsmise ja taastamise kirjeldus.
(8) Nõuded teede ja teerajatiste, liikluse ning vertikaalplaneeringu teabele
1) Esitatakse loeteluna uuringute, eksperdihinnangute, auditite jms aruanded, mis võeti teede, teerajatiste liikluse ja vertikaalplaneeringu projekteerimisel aluseks ning tehnilised normdokumendid, standardid ja juhendid, mida järgiti.
2) Esitatakse tee projekteerimise lähteparameetrid: projekteerimise lähtetase, tee funktsioon, klass või tänava liik, koormused, eeldatav liiklussagedus ning teenindustase, projektkiirus.
3) Esitatakse maa-ala asendiplaan(id) näidates teede ja teerajatiste paiknemise, liikluslahenduse, liikluskorraldusvahendite paiknemise ning sisu, välisparkla asukoha ja liiklusskeemi parklas; esitatakse teede ja platside katendite konstruktsioon ning ääristuste põhimõtted.
4) Esitatakse maa-ala katete kõrgusliku paiknemise üldlahendus (vertikaalplaneerimise üldlahendus); kõrguslik situatsioon võib olla määratletud protsentarvudena või suhtarvudena esitatavate peamiste kallete abil ja kasutades kõrgusmärke.
5) Esitatakse maa-ala parkimisnormatiiv, projekteeritud autoparkimiskohtade arv koos arvutuskäiguga ja jalgrataste parkimiskohtade arv koos arvutuskäiguga.
6) Esitatakse katendi taastamise ulatus ja tehniline lahendus, kui projekteeritud ehitise ehitamine rikub olemasolevat katendit.
7) Esitatakse teave teerajatiste (näiteks sild, tunnel, müratõkkesein vm) arhitektuuri, kandvate ja jäigastavate tarindite, tehnosüsteemide kohta sarnaselt selle paragrahvi teemakohastes lõigetes esitatud nõuetele.
(9) Nõuded maa-ala valgustuse teabele
1) Esitatakse loeteluna uuringute, eksperdihinnangute, auditite jms aruanded, mis võeti maa-ala valgustuse projekteerimisel aluseks ning tehnilised normdokumendid, standardid ja juhendid, mida järgiti.
2) Esitatakse asendiplaanil maa-ala valgustite asukohad, eristades olemasolevad ja projekteeritud valgustid; esitatakse valgustite funktsioon (tänavavalgustus, disainvalgustus vm), valgustitüüpide (mastvalgusti, pollarvalgusti vm) ja valgusallikate kirjeldus.
3) Esitatakse maa-ala valgustuse valgustustehnilised parameetrid - valgustustihedus, värvsustemperatuur, heledus, ühtlus, värviesitus jms - ja visualiseeringud/valgusvihu suund ning suurus.
4) Esitatakse maa-ala valgustite elektrivarustuse allikas (ühiskasutatava tänavavalgustuse elektrivõrk, hoone elektrivõrk vm). Ühiskasutatava tänavavalgustuse puhul esitatakse valgustite paigaldustarindite kirjeldus (jaland, mast jms).
5) Tuginedes selle paragrahvi lõike 26 kohasele tuleohutuse kontseptsioonile esitatakse hädavalgustuse detailsem kirjeldus.
6) Esitatakse teave maa-ala valgustusega keskkonnale potentsiaalselt kaasnevate ohtude kohta (nt häiriv valgus) ja vajadusel lahendused negatiivsete mõjude minimeerimiseks.
7) Esitatakse ühiskasutatava tänavavalgustuse valdaja tehnilised liitumistingimused; need esitatakse kas projektlahendi üldteabe koosseisus või vahetult projekti välisvalgustuse teabe koosseisus. Kui tingimused esitatakse üldteabe koosseisus, siis antakse asjakohane viide.
(10) Nõuded elektrivarustuse välisvõrgu teabele
1) Esitatakse loeteluna uuringute, eksperdihinnangute, auditite jms aruanded, mis võeti elektrivarustuse välisvõrgu projekteerimisel aluseks ning tehnilised normdokumendid, standardid ja juhendid, mida järgiti.
2) Esitatakse asendiplaan, millel kujutatava keskmeks on elektrivarustuse välisvõrk ja selle komponendid. Elektrivarustuse välisvõrgu asukoht plaanis ja kõrguslikult esitatakse sellise detailsusega, et on võimalik hinnata kavandatud tehnovõrgu paiknemist ümbritsevate ehitiste suhtes, sealhulgas nii olemasolevate kui teiste kavandatud tehnovõrkude suhtes ning veenduda tehnovõrgu teostatavuses. Näidatakse ehitist vahetult teenindava elektrivarustuse välisvõrgu liitumispunkt ühiskasutatava elektrivarustuse välisvõrguga. Näidatakse likvideeritavad olemasolevad tehnovõrgud.
3) Esitatakse akuauto laadimistaristu vajadus ja kavandatud lahenduse üldkirjeldus.
4) Esitatakse ehitise ligikaudne vajalik tarbitav elektriline võimsus, elektrivarustuse liitumispunkti asukoht ja põhiparameetrid, alajaamade olemasolul nende põhiparameetrid, olemasolevate kaabelliinide teise asukohta tõstmise põhimõtted, kaablikanalisatsioonide kasutamise, valiku ja paigalduse põhimõtted; esitatakse elektrivarustuse struktuurskeem.
5) Kui elektrivarustuse välisvõrgu puhul ei ole võimalik täita tehniliste normdokumentide või ühiskasutatava elektrivarustuse välisvõrgu valdaja tehniliste liitumistingimuste nõudeid (näiteks tiheda linnaehitusliku situatsiooni vms puhul), siis esitatakse alternatiivne tehniline lahendus koos selgitustega, kuidas alternatiivne lahendus täidab või kompenseerib nõuete aluseks olevaid kriteeriume.
6) Kui elektrivarustuse välisvõrgu ehitamine rikub olemasolevat katendit esitatakse katendi taastamise lahendus tee, teerajatiste, liikluse ja vertikaalplaneeringu teabe koosseisus.
7) Esitatakse ühiskasutatava elektrivarustuse välisvõrgu valdaja tehnilised liitumistingimused; need esitatakse kas projektlahendi üldteabe koosseisus või vahetult elektrivarustuse välisvõrgu teabe koosseisus. Kui tingimused esitatakse üldteabe koosseisus, siis antakse asjakohane viide.
(11) Nõuded nõrkvoolu välisvõrgu teabele
1) Esitatakse loeteluna uuringute, eksperdihinnangute, auditite jms aruanded, mis võeti nõrkvoolu välisvõrgu projekteerimisel aluseks ning tehnilised normdokumendid, standardid ja juhendid, mida järgiti.
2) Esitatakse asendiplaan, millel kujutatava keskmeks on nõrkvoolu välisvõrk ja selle komponendid. Nõrkvoolu välisvõrgu asukoht plaanis ja kõrguslikult esitatakse sellise detailsusega, et on võimalik hinnata kavandatud tehnovõrgu paiknemist ümbritsevate ehitiste suhtes, sealhulgas nii olemasolevate kui teiste kavandatud tehnovõrkude suhtes ning veenduda tehnovõrgu teostatavuses. Näidatakse ehitist vahetult teenindava nõrkvoolu välisvõrgu liitumispunkt ühiskasutatava nõrkvoolu välisvõrguga. Näidatakse likvideeritavad olemasolevad tehnovõrgud.
3) Esitatakse ehitise sidevarustuse liitumispunkti asukoht ja põhiparameetrid, olemasolevate kaabelliinide teise asukohta tõstmise põhimõtted, kaablikanalisatsioonide kasutamise, valiku ja paigalduse põhimõtted; esitatakse sidevarustuse struktuurskeem.
4) Kui nõrkvoolu välisvõrgu puhul ei ole võimalik täita tehniliste normdokumentide või ühiskasutatava nõrkvoolu välisvõrgu valdaja tehniliste liitumistingimuste nõudeid, siis esitatakse alternatiivne tehniline lahendus koos selgitustega, kuidas alternatiivne lahendus täidab või kompenseerib nõuete aluseks olevaid kriteeriume.
5) Kui nõrkvoolu välisvõrgu ehitamine rikub olemasolevat katendit esitatakse katendi taastamise lahendus tee, teerajatiste, liikluse ja vertikaalplaneeringu teabe koosseisus.
6) Esitatakse ühiskasutatava nõrkvoolu välisvõrgu valdaja tehnilised liitumistingimused; need esitatakse kas projektlahendi üldteabe koosseisus või vahetult nõrkvoolu välisvõrgu teabe koosseisus. Kui tingimused esitatakse üldteabe koosseisus, siis antakse asjakohane viide.
(12) Nõuded gaasivarustuse välisvõrgu teabele
1) Esitatakse loeteluna uuringute, eksperdihinnangute, auditite jms aruanded, mis võeti gaasivarustuse välisvõrgu projekteerimisel aluseks ning tehnilised normdokumendid, standardid ja juhendid, mida järgiti.
2) Esitatakse asendiplaan, millel kujutatava keskmeks on gaasivarustuse välisvõrk ja selle komponendid. Gaasivarustuse välisvõrgu asukoht plaanis ja kõrguslikult esitatakse sellise detailsusega, et on võimalik hinnata kavandatud tehnovõrgu paiknemist ümbritsevate ehitiste suhtes, sealhulgas nii olemasolevate kui teiste kavandatud tehnovõrkude suhtes ning veenduda tehnovõrgu teostatavuses. Näidatakse ehitist vahetult teenindava gaasivarustuse välisvõrgu liitumispunkt ühiskasutatava gaasivarustuse välisvõrguga. Näidatakse likvideeritavad olemasolevad tehnovõrgud.
3) Esitatakse ehitise gaasivajadus, kasutatav gaas, töörõhk.
4) Esitatakse gaasimõõdusõlme asukoht ja toimimisskeem; need esitatakse gaasipaigaldise teabe koosseisus, gaasivarustuse välisvõrgu teabe hulgas esitatakse asjakohane viide.
5) Esitatakse torustiku töörõhk, materjal, läbimõõt, isolatsioon; kirjeldatakse torustiku paigaldusviisi.
6) Kui gaasivarustuse välisvõrgu puhul ei ole võimalik täita tehniliste normdokumentide või ühiskasutatava gaasivarustuse välisvõrgu valdaja tehniliste liitumistingimuste nõudeid, siis esitatakse alternatiivne tehniline lahendus koos selgitustega, kuidas alternatiivne lahendus täidab või kompenseerib nõuete aluseks olevaid kriteeriume.
7) Kui gaasivarustuse välisvõrgu ehitamine rikub olemasolevat katendit esitatakse katendi taastamise lahendus tee, teerajatiste, liikluse ja vertikaalplaneeringu teabe koosseisus.
8) Esitatakse ühiskasutatava gaasivarustuse välisvõrgu valdaja tehnilised liitumistingimused; need esitatakse kas projektlahendi üldteabe koosseisus või vahetult gaasivarustuse välisvõrgu teabe koosseisus. Kui tingimused esitatakse üldteabe koosseisus, siis antakse asjakohane viide.
(13) Nõuded veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrgu teabele
1) Esitatakse loeteluna uuringute, eksperdihinnangute, auditite jms aruanded, mis võeti veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrgu projekteerimisel aluseks ning tehnilised normdokumendid, standardid ja juhendid, mida järgiti.
2) Esitatakse asendiplaan, millel kujutatava keskmeks on veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk ning selle komponendid. Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrgu asukoht plaanis ja kõrguslikult esitatakse sellise detailsusega, et on võimalik hinnata kavandatud tehnovõrgu paiknemist ümbritsevate ehitiste suhtes, sealhulgas nii olemasolevate kui teiste kavandatud tehnovõrkude suhtes ning veenduda tehnovõrgu teostatavuses. Näidatakse ehitist vahetult teenindava veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrgu liitumispunkt ühisveevärgiga ja ühiskanalisatsiooniga. Näidatakse likvideeritavad olemasolevad tehnovõrgud. Näidatakse reoveekanalisatsiooni, sademeveekanalisatsiooni ja drenaaži eelvoolud.
3) Esitatakse joogivee, ehitisevälise tulekustusvee, tehnoloogilise vee, olmereovee, tehnoloogilise reovee, sademevee ning drenaaži vooluhulgad.
4) Esitatakse joogivee, reovee, sademevee ja tehnoloogilise reovee puhastamise vajadus ning kirjeldatakse puhastamise põhimõtet. Tehnoloogilise reovee puhul esitatakse reostuskoormus ja iseloom.
5) Esitatakse torustiku töörõhk, materjal, läbimõõt, isolatsioon; kirjeldatakse torustiku paigaldusviisi.
6) Esitatakse veemõõdusõlme asukoht ning toimimisskeem; need esitatakse veevarustuse ja kanalisatsioonipaigaldise teabe koosseisus, veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrgu teabe hulgas esitatakse asjakohane viide.
7) Esitatakse kanalisatsiooni välisvõrgu koosseisu kuuluvate pumplate kirjeldus ja pumplate parameetrid.
8) Kui veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrgu puhul ei ole võimalik täita tehniliste normdokumentide või ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooni valdaja tehniliste liitumistingimuste nõudeid, siis esitatakse alternatiivne tehniline lahendus koos selgitustega, kuidas alternatiivne lahendus täidab või kompenseerib nõuete aluseks olevaid kriteeriume.
9) Kui veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrgu ehitamine rikub olemasolevat katendit esitatakse katendi taastamise lahendus tee, teerajatiste, liikluse ja vertikaalplaneeringu teabe koosseisus.
10) Esitatakse ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooni valdaja tehnilised liitumistingimused; need esitatakse kas projektlahendi üldteabe koosseisus või vahetult veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrgu teabe koosseisus. Kui tingimused esitatakse üldteabe koosseisus, siis antakse asjakohane viide.
(14) Nõuded soojusvarustuse välisvõrgu teabele
1) Esitatakse loeteluna uuringute, eksperdihinnangute, auditite jms aruanded, mis võeti soojusvarustuse välisvõrgu projekteerimisel aluseks ning tehnilised normdokumendid, standardid ja juhendid, mida järgiti.
2) Esitatakse asendiplaan, millel kujutatava keskmeks on soojusvarustuse välisvõrk ja selle komponendid. Soojusvarustuse välisvõrgu asukoht plaanis ja kõrguslikult esitatakse sellise detailsusega, et on võimalik hinnata kavandatud tehnovõrgu paiknemist ümbritsevate ehitiste suhtes, sealhulgas nii olemasolevate kui teiste kavandatud tehnovõrkude suhtes ning veenduda tehnovõrgu teostatavuses. Näidatakse ehitist vahetult teenindava soojusvarustuse välisvõrgu liitumispunkt ühiskasutatava soojusvarustuse välisvõrguga. Näidatakse likvideeritavad olemasolevad tehnovõrgud. Kui soojusvarustuse primaarpool ulatub hoone sisse, siis näidatakse tehnovõrgu joonis(t)el ka hoone sisse kavandatud primaarpoole torustikke ja seadmeid.
3) Esitatakse ehitis(t)e soojuskoormus(ed).
4) Esitatakse soojussõlme asukoht ja toimimisskeem; need esitatakse sisekliima tagamise süsteemide teabe koosseisus, soojusvarustuse välisvõrgu teabe hulgas esitatakse asjakohane viide.
5) Esitatakse torustiku töörõhk, materjal, läbimõõt, isolatsioon; kirjeldatakse torustiku paigaldusviisi.
6) Kui soojusvarustuse välisvõrgu puhul ei ole võimalik täita tehniliste normdokumentide või ühiskasutatava soojusvarustuse välisvõrgu valdaja tehniliste liitumistingimuste nõudeid, siis esitatakse alternatiivne tehniline lahendus koos selgitustega, kuidas alternatiivne lahendus täidab või kompenseerib nõuete aluseks olevaid kriteeriume.
7) Kui soojusvarustuse välisvõrgu ehitamine rikub olemasolevat katendit esitatakse katendi taastamise lahendus tee, teerajatiste, liikluse ja vertikaalplaneeringu teabe koosseisus.
8) Esitatakse ühiskasutatava soojusvarustuse välisvõrgu valdaja tehnilised liitumistingimused; need esitatakse kas projektlahendi üldteabe koosseisus või vahetult soojusvarustuse välisvõrgu teabe koosseisus. Kui tingimused esitatakse üldteabe koosseisus, siis antakse asjakohane viide.
(15) Nõuded külmavarustuse välisvõrgu teabele
1) Esitatakse loeteluna uuringute, eksperdihinnangute, auditite jms aruanded, mis võeti külmavarustuse välisvõrgu projekteerimisel aluseks ning tehnilised normdokumendid, standardid ja juhendid, mida järgiti.
2) Esitatakse asendiplaan, millel kujutatava keskmeks on külmavarustuse välisvõrk ja selle komponendid. Külmavarustuse välisvõrgu asukoht plaanis ja kõrguslikult esitatakse sellise detailsusega, et on võimalik hinnata kavandatud tehnovõrgu paiknemist ümbritsevate ehitiste suhtes, sealhulgas nii olemasolevate kui teiste kavandatud tehnovõrkude suhtes ning veenduda tehnovõrgu teostatavuses. Näidatakse ehitist vahetult teenindava külmavarustuse välisvõrgu liitumispunkt ühiskasutatava külmavarustuse välisvõrguga. Näidatakse likvideeritavad olemasolevad tehnovõrgud.
3) Esitatakse ehitis(t)e jahutuskoormus(ed).
4) Esitatakse jahutussõlme asukoht ja toimimisskeem; need esitatakse sisekliima tagamise süsteemide teabe koosseisus, külmavarustuse välisvõrgu teabe hulgas esitatakse asjakohane viide.
5) Esitatakse torustiku töörõhk, materjal, läbimõõt, isolatsioon; kirjeldatakse torustiku paigaldusviisi.
6) Kui külmavarustuse välisvõrgu puhul ei ole võimalik täita tehniliste normdokumentide või ühiskasutatava külmavarustuse välisvõrgu valdaja tehniliste liitumistingimuste nõudeid, siis esitatakse alternatiivne tehniline lahendus koos selgitustega, kuidas alternatiivne lahendus täidab või kompenseerib nõuete aluseks olevaid kriteeriume.
7) Kui külmavarustuse välisvõrgu ehitamine rikub olemasolevat katendit esitatakse katendi taastamise lahendus tee, teerajatiste, liikluse ja vertikaalplaneeringu teabe koosseisus.
8) Esitatakse ühiskasutatava külmavarustuse välisvõrgu valdaja tehnilised liitumistingimused; need esitatakse kas projektlahendi üldteabe koosseisus või vahetult külmavarustuse välisvõrgu teabe koosseisus. Kui tingimused esitatakse üldteabe koosseisus, siis antakse asjakohane viide.
(16) Nõuded tehnovõrkude koondteabele
1) Esitatakse tehnovõrkude koondplaan, millel näidatakse lisaks välisruumi üldlahendusele kõigi – nii olemasolevate, projekteeritud kui ka likvideeritavate - tehnovõrkude ja -rajatiste paiknemine plaanis. Tehnovõrkude koondplaan keskendub tehnovõrkude ja muude ehitiste vastastikkuse paiknemise kujutamisele, koormamata plaani üle üksikute ehitiste detailse teabega.
2) Näidatakse ehitist vahetult teenindavate tehnovõrkude liitumispunktid ühiskasutatavate tehnovõrkudega.
(17) Nõuded soojusallika ja külmaallika teabele
1) Esitatakse loeteluna uuringute, eksperdihinnangute, auditite ja muu sarnase aruanded, mis võeti soojusallika ja külmaallika projekteerimisel aluseks ning tehnilised normdokumendid, standardid ja juhendid, mida järgiti.
2) Esitatakse soojuse ja külma tootmise viis (näiteks põletusseade, soojuspump, päikesekollektor vm), kütuse liik või soojuspumba liik, tehnoloogia üldkirjeldus, arvutuslikud parameetrid, energiatõhususe näitajad. Esitatakse teave, kas soojuse ja külma tootmine mõjutab negatiivselt ümbritsevat keskkonda – näiteks müra, vibratsioon vms. Negatiivse mõju ohu korral esitatakse teave, kuidas negatiivset mõju minimeeritakse. Esitatakse teave, kas projekteeritud põletusseadme puhul on õhusaasteloa kohustus.
3) Esitatakse soojus- ja külmaallika sise- ning välisagregaatide asukohad.
(18) Nõuded puudega inimeste erivajadustega arvestamise teabele
1) Selles lõikes nõutud teave moodustab puudega inimeste erivajadustega arvestamise põhimõtete tervikliku kontseptsiooni, mis viiakse ellu läbi teiste erialaspetsiifiliste projektlahendi osade (maastikuarhitektuur, arhitektuur, sisearhitektuur, keskkonnagraafika ja viidad, tehnopaigaldised jm).
2) Esitatakse loeteluna uuringute, eksperdihinnangute, auditite jms aruanded, mis võeti puudega inimeste erivajadustega arvestamise kontseptsiooni koostamisel aluseks ning tehnilised normdokumendid, standardid ja juhendid, mida järgiti.
3) Esitatakse ülevaade projekteeritud välisruumi ja/või ehitise otstarbest ning kasutusfunktsioonidest koos selgitustega, kas ja millisel määral kuuluvad projekteeritud välisruumi ja/või ehitise puhul järgimisele puudega inimeste erivajadustega arvestamise nõuded, mis on kehtestatud asjakohase õigusaktiga. Kui kehtestatud nõuete järgimine ei ole kogu projekteeritud välisruumi ja/või ehitise ulatuses nõutud, esitatakse kirjeldused ja selgitused, milliste välisruumi ja/või ehitise piirkondade ning lahenduste puhul on nõudeid järgitud.
4) Esitatakse loetelu välisruumile kavandatud lahendustest, mis võimaldavad puudega inimestel takistuseta liikuda ja välisruumi kasutada.
5) Esitatakse loetelu ehitisele kavandatud lahendustest, mis võimaldavad puudega inimestel takistuseta liikuda ja ehitist kasutada.
6) Kui puudega inimeste takistuseta liikumise ja välisruumi/ehitise kasutamise konkreetsed lahendused ei järgi asjakohases õigusaktis vahetult sätestatut, kuid puudega inimeste erivajadustega on arvestatud muu, head tava väljendava standardi või juhendi kohaselt või muul asjakohasel viisil, siis esitatakse vastavad selgitused.
(19) Nõuded arhitektuuri teabele
1) Esitatakse loeteluna uuringute, eksperdihinnangute, auditite jms aruanded, mis võeti ehitise arhitektuuri projekteerimisel aluseks ning tehnilised normdokumendid, standardid ja juhendid, mida järgiti.
2) Esitatakse ehitise kasutusotstarve vastavalt õigusakti määratlustele. Esitatakse ehitise tehnilised parameetrid, muu hulgas parameetrid, mis võimaldavad kanda ehitise ehitisregistrisse.
3) Esitatakse ehitise arhitektuurilise lahenduse üldkirjeldus ja ideestik.
4) Esitatakse ehitise tarinduse üldkirjeldus. Esitatakse ehitise põhistruktuuri moodustavate tarindite (välissein, katus/katuslagi, vahelagi, kandev sisesein, tuletõkkesektsiooni piiril paiknev ennastkandev sisesein, pinnasel põrand vms) tüübikirjeldused seletuskirjas või tarinditüübijoonised, koos iseloomulike parameetritega.
5) Esitatakse piirdetarindite ja avatäidete ning nende liitekohtade ehitusfüüsikalised parameetrid (soojusläbivus, joonsoojusläbivus, punktsoojusläbivus, läbi nähtavate ehitiseosade puhul ka valgus- ja kiirgusläbivus).
6) Esitatakse ehitise niiskusohutuse tagamise ja välispiirete õhupidavuse saavutamise lahenduste üldkirjeldus.
7) Juhul, kui asjakohane õigusakt annab võimalused eranditeks hoone tarindite lahendustes (õhulekkearv, liitekohtade joonsoojusläbivused vjm) ning neid erandeid on kasutatud, siis esitatakse vastavad kirjeldused ja põhjendused.
8) Esitatakse ehitise vaated, plaanid (hoone puhul korruseplaanid ja katuse plaan) ja lõiked. Välisviimistlusmaterjalid näidatakse vaadetel tähistatuna koos värvitoonidega ja/või materjalide välimust iseloomustavate muude omadustega; näidatakse sademeveerennid ja -torud ning fassaadile kinnituvad valgustid; näidatakse välispiirete külge kinnituvate välisreklaamide suurus ja paiknemine; näidatakse välispiiretest eenduvad või kõrgemale ulatuvad tehnopaigaldised. Plaanidel näidatakse välispiirdetarindid, sisepiirdetarindid, kandetarindid, ruumide nimetused ning pindalad, ehitise põhistruktuuri moodustavate tarindite tarinditüüpide tähised, trepid, kaldpinnad, ohutuspiirded, avad ja avatäited koos laiuse ning avanemissuunaga, tehnoruumid ning šahtid, vertikaaltranspordi seadmed, ehitisse kavandatud eritehnoloogiaseadmed, ehitise teljed koos telgmõõtmetega. Katuse plaanil näidatakse katusekattematerjal koos värvitooniga, katusekalded, sademeveerennid ja -kaevud, katuse turvavarustus, katusel paiknevad tehnoseadmed, katusele kinnituvad valgustid. Vaated, plaanid ja lõiked mõõtmestatakse vastavalt paragrahvi 5 lõikes 23 nõutule.
9) Vaadetel, plaanidel ja lõigetel näidatakse detailplaneeringu või kohaliku omavalitsuse projekteerimistingimuste piirangud ehitise paiknemisele ning geomeetriale.
10) Tuginedes selle paragrahvi lõike 26 kohasele tuleohutuse kontseptsioonile esitatakse tuletõkkesektsioonide piirid korruseplaanidel, ehitise põhistruktuuri moodustavate tarindite tulepüsivuse/tuletundlikkuse karakteristikud ja tuletõrjujate lifti detailsem kirjeldus.
11) Tuginedes selle paragrahvi lõike 18 kohasele puudega inimeste erivajadustega arvestamise kontseptsioonile ja asjakohases õigusaktis käsitletud konkreetsetele nõuetele esitatakse detailsem kirjeldus, kuidas pääsevad puudega inimesed välisruumist ehitisse ja kuidas saavad nad liikuda ehitise korruste vahel: pääs siseparklasse, trepid, pandused, kaldteed, liftid, tõstukid, uksed ja lävepakud, ukse avanemine, käsipuud, kontrastsed tähistused jm.
12) Esitatakse ehitisse kavandatud liftide, tõstukite, eskalaatorite, liikurteede üldkirjeldus.
13) Esitatakse ruumide loomuliku valgustuse ja päikesekaitse üldpõhimõtted; esitatakse teave ehitisse jõudva otsese päikesevalguse kohta. Esitatakse avatäidete ja klaasseinte ehitusfüüsikalised parameetrid - soojusläbivus, akende ja klaasseinte puhul ka kiirgusläbivus.
14) Esitatakse ehitise fassaadi ning katuse hooldamise lahenduse ja tehniliste abivahendite üldkirjeldus.
15) Esitatakse teave, kas kavandatud ehitis põhjustab negatiivset mõju naaberehitistele – näiteks vähenev otsene päikesevalgus, tuulekoridori teke, naaberehitise poole suunatud tehnoseadmete heli vms. Negatiivse mõju ohu korral esitatakse teave, kuidas negatiivset mõju minimeeritakse.
(20) Nõuded sisearhitektuuri teabele
1) Esitatakse loeteluna uuringute, eksperdihinnangute, auditite jms aruanded, mis võeti sisearhitektuuri projekteerimisel aluseks ning tehnilised normdokumendid, standardid ja juhendid, mida järgiti.
2) Esitatakse peamiste sisepiirdetarindite kirjeldus kas tarinditüübijoonistena või tüübikirjeldustena seletuskirjas.
3) Esitatakse siseruumis liikumise ohutust tagavate tarindite paiknemine ja kirjeldus – kukkumispiirded, käsipuud jms – ning põrandakattematerjalide vastavad omadused.
4) Esitatakse siseruumi ennastkandvate klaastarindite (klaasvaheseinad, klaaspiirded) ohutust tagavad omadused ning ennastkandvate vaheseinte ohutust tagavad kõrgusepiirangud.
5) Tuginedes selle paragrahvi lõike 26 kohasele tuleohutuse kontseptsioonile esitatakse detailsem teave ehitisele kavandatud siseviimistlusmaterjalide tuletundlikkuse ja tekstiilsisustusmaterjalide süttivusklassi kohta.
6) Tuginedes selle paragrahvi lõike 18 kohasele puudega inimeste erivajadustega arvestamise kontseptsioonile ja asjakohases õigusaktis käsitletud konkreetsetele nõuetele esitatakse detailsem kirjeldus, kuidas saavad puudega inimesed liikuda ehitise korrusel ja millised on nende inimeste erivajadustega arvestavad ruumide ning sisustuse lahendused: parkimine siseparklas, pandused, kaldteed, uksed ja lävepakud, ukse avanemine, läbipääsulüüsid, käsipuud, turvapiirded, põrandakatted, taktiilsed tähistused, kontrastsed tähistused, tualettruum, selle asukoht, mõõtmed ja sissesead, majutusruumi sisseseade, vaatajakohad-ratastoolikohad, basseinitõstuk jm.
(21) Nõuded akustika teabele
1) Selles lõikes nõutud akustika teave moodustab ehitise akustilise kvaliteedi tagamise põhimõtete tervikliku kontseptsiooni, mis viiakse ellu läbi teiste erialaspetsiifiliste projektlahendi osade (maastikuarhitektuur, arhitektuur, sisearhitektuur, kandvad ja jäigastavad tarindid, tehnosüsteemid).
2) Esitatakse loeteluna uuringute, eksperdihinnangute, auditite jms aruanded, mis võeti akustika kontseptsiooni koostamisel aluseks ning tehnilised normdokumendid, standardid ja juhendid, mida järgiti.
3) Esitatakse ehitisele mõjuva keskkonnamüra tasemed.
4) Esitatakse ehitise välispiirete ja nende üksikute elementide õhumüra isolatsiooni parameetrid arvestades ehitise erinevatele külgedele mõjuva keskkonnamüraga ja ehitise kasutusotstarbega.
5) Esitatakse ruumidevahelised ja siseavatäidete heliisolatsiooni parameetrid.
6) Esitatakse ehitise tehnoseadmete lubatud helirõhutasemed ehitises, ehitise territooriumil ja lähimate müratundlike ehitise juures.
7) Esitatakse ehitise tehnoseadmete lubatud helirõhutasemete tagamise lahenduste põhimõtted.
8) Esitatakse ruumiakustika parameetrid.
(22) Nõuded valgustuse teabele
1) Esitatakse loeteluna uuringute, eksperdihinnangute, auditite jms aruanded, mis võeti valgustuse projekteerimisel aluseks ning tehnilised normdokumendid, standardid ja juhendid, mida järgiti.
2) Esitatakse hoone välispinna külge – fassaadile, katusele, varikatuste alla - paigaldatavad ja hoone välispinna valgustamiseks projekteeritud valgustid näidatuna vaatejoonistel ja katuseplaanil.
3) Esitatakse hoone välispinna külge paigaldatavate valgustite poolt tekitatava valgustuse visualiseeringud/valgusvihu suund ja suurus.
4) Esitatakse hoone vahetu ümbruse ja sissepääsude valgustuse valgustustehnilised parameetrid - valgustustihedus, värvsustemperatuur, heledus, ühtlus, värviesitus jms.
5) Esitatakse teave hoone vahetu ümbruse ja sissepääsude valgustusega keskkonnale potentsiaalselt kaasnevate ohtude kohta (näiteks häiriv valgus) ja vajadusel lahendused negatiivsete mõjude minimeerimiseks.
6) Esitatakse siseruumi valgustuse valgustustehnilised parameetrid (valgustustihedus, värvsustemperatuur, ühtlus, värviesituse vms) erineva kasutusotstarbega ruumide ja piirkondade kaupa.
7) Tuginedes selle paragrahvi lõike 26 kohasele tuleohutuse kontseptsioonile esitatakse evakuatsioonivalgustuse (väljapääsutee valgustus, paanikavastane valgustus, ohtliku tööpiirkonna valgustus) ja tööjätkamisvalgustuse detailsem kirjeldus.
8) Esitatakse valgustuse energiatarbimise mõõtmise põhimõtted. Juhul, kui asjakohane õigusakt annab võimalused eranditeks energiakasutuse mõõtmises ning neid erandeid on kasutatud, siis esitatakse vastavad kirjeldused ja põhjendused.
(23) Nõuded keskkonnagraafika ja viitade teabele
1) Esitatakse loeteluna uuringute, eksperdihinnangute, auditite jms aruanded, mis võeti keskkonnagraafika ja viitade projekteerimisel aluseks ning tehnilised normdokumendid, standardid ja juhendid, mida järgiti.
2) Esitatakse maa-ala või ehitise igapäevase kasutamise turvalisust tõstvate ohutusmärkide kasutamise ja paigutuse põhimõtete kirjeldus.
3) Tuginedes selle paragrahvi lõike 26 kohasele tuleohutuse kontseptsioonile esitatakse tuleohutusmärkide kasutamise ja paigutuse detailsem kirjeldus.
4) Tuginedes selle paragrahvi lõike 18 kohasele puudega inimeste erivajadustega arvestamise kontseptsioonile ja asjakohases õigusaktis käsitletud konkreetsetele nõuetele esitatakse detailsem kirjeldus, millised on välisruumile/ehitisele projekteeritud keskkonnagraafika ja viitade lahendused, mis võimaldavad puudega inimestel takistuseta liikuda ning välisruumi/ehitist kasutada: suunaviidad, parkimiskohad, sissepääs ehitisse, evakuatsioonitee, fonoluku tähistus, helivõimendussüsteemi tähistus jm.
(24) Nõuded suluste ja lukustuse teabele
1) Esitatakse loeteluna uuringute, eksperdihinnangute, auditite jms aruanded, mis võeti suluste ja lukustuse projekteerimisel aluseks ning tehnilised normdokumendid, standardid ja juhendid, mida järgiti.
2) Tuginedes selle paragrahvi lõike 26 kohasele tuleohutuse kontseptsioonile esitatakse detailsem kirjeldus, mis hõlmab järgnevat: evakuatsiooniavatäidete suluste tüübid liigitatuna evakueeruvate inimeste arvu alusel, suluste ja lukustuse ning automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi koostoimimine, tuletõkkeuste lahtises asendis hoidmine ja sulgumine automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi häire korral.
(25) Nõuded kandvate ja jäigastavate tarindite teabele
1) Esitatakse loeteluna uuringute, eksperdihinnangute, auditite ning muu sarnase aruanded, mis võeti kandvate ja jäigastavate tarindite projekteerimisel aluseks ning tehnilised normdokumendid, standardid ja juhendid, mida järgiti.
2) Esitatakse kandvate ja jäigastavate tarindite projekteeritud kasutusiga.
3) Esitatakse ehitisele mõjuva tuulekoormuse, lumekoormuse, kasuskoormuse ja eritehnoloogilise koormuse normatiivsed väärtused.
4) Esitatakse ehitusgeoloogiliste olude lühikokkuvõte ja ehitise vundamendi üldkirjeldus.
5) Esitatakse ehitise kandeskeemi ning kandvate ja jäigastavate tarindite põhilahenduse kirjeldus.
6) Esitatakse kandvate ja jäigastavate tarindite tagajärgede ning töökindlusklass, teostusklass ja järelevalvetase, keskkonnaklassid, kandvate ning jäigastavate tarindite üldised tolerantsi- ja kvaliteediklassid.
7) Esitatakse teave, milline on vundamendi ja/või kandvate ja jäigastavate tarindite tõenäoline mõju naaberehitistele ning kuidas võimalikke negatiivseid mõjusid minimeeritakse.
(26) Nõuded tuleohutuse teabele
1) Selles lõikes nõutud tuleohutuse teave moodustab ehitise tuleohutuse tagamise põhimõtete tervikliku kontseptsiooni, mis viiakse ellu läbi teiste erialaspetsiifiliste projektlahendi osade (maastikuarhitektuur, tehnovõrgud, arhitektuur, sisearhitektuur, valgustus, kandvad ja jäigastavad tarindid, tehnosüsteemid, sealhulgas tuleohutussüsteemid jne).
2) Esitatakse loeteluna uuringute, eksperdihinnangute, auditite jms aruanded, mis võeti tuleohutuse kontseptsiooni koostamisel aluseks ning tehnilised normdokumendid, standardid ja juhendid, mida järgiti.
3) Esitatakse ehitises toimuva tegevuse ja olemasoleva situatsiooni lühikirjeldus, tuleohutuse projektlahendi ulatus, võimalikud kõrvalekalded õigusaktide, tehniliste normdokumentide, standardite ja/või juhendite nõuetest.
4) Kui projektlahendi vastavust olulistele tuleohutusnõuetele tõendatakse analüütiliselt (kõrvalekalded õigusaktide, tehniliste normdokumentide, standardite ja/või juhendite nõuetest), siis esitatakse asjakohased argumendid ja selgitused.
5) Esitatakse ehitise tuleohutusklass, tuleohuklass, tulekaitsetase.
6) Esitatakse ehitise kasutusviis, kasutusotstarve, korruste arv, ehitise kõrgus, peamise kasutusviisi kohane eripõlemiskoormus, kasutajate arv.
7) Esitatakse ehitise tuleohutuskuja, paiknemine ohtliku või suurõnnetuse ohuga piirkonnas, paiknemine üleujutusalas ning ohud, mis on tingitud ehitises toimuvast tegevusest või seal hoiustatavatest ohtlikest ainetest.
8) Kirjeldatakse parkimist, jäätmete hoiustamist, põlevmaterjali(de) ladustamist ehitise välisseinte läheduses ning territooriumil.
9) Esitatakse ehitisevälise tulekustutusvee vajadus ja tagamise lahendus.
10) Kirjeldatakse päästetehnika juurdepääsu ehitisele ning juurdepääsusid päästemeeskonna sisenemisteedele ja hädaväljapääsudele.
11) Kirjeldatakse päästemeeskonna pääsusid ehitisse, maa-alus(t)ele korrus(t)ele, pööningule, katusele, katusel ohutuse tagamise lahendust.
12) Esitatakse fassaadikattetarindite, katusekattetarindite, välisseinte ja katuse soojustuse tuletundlikkus ning hoone seintes, lagedes ja põrandates kasutatavate soojusisolatsioonimaterjalide tuletundlikkus.
13) Esitatakse ruumide ja/või ruumigruppide eripõlemiskoormused, asjakohasel juhul esitatakse eripõlemiskoormuse arvutus.
14) Esitatakse kandvate ja jäigastavate tarindite tulepüsivus ning tuletundlikkus.
15) Esitatakse tuletõkkesektsioonide moodustamise põhimõtted, tuletõkketarindite tulepüsivus ja tuletundlikkus, tuletõkkeavatäidete tulepüsivus ja suitsupidavus.
16) Esitatakse torupaigaldise, ventilatsioonikanalite, kaablite ja seinte-lagede-põrandate siseviimistlusmaterjalide tuletundlikkus ning tekstiilsisustusmaterjalide süttivusklass.
17) Esitatakse evakuatsioonikorralduse lahendus, inimeste arv, inimeste arvu piirangud.
18) Esitatakse evakuatsiooni tagamise põhimõtted, asjakohasel juhul evakuatsiooniaja arvutuskäik, trepikodade kirjeldus.
19) Esitatakse väljumisteede, väljumisteede ühiskasutusalade, evakuatsiooniteede laiused.
20) Esitatakse väljumis- ja evakuatsiooniteedel asuvate uste kirjeldus.
21) Esitatakse tuleohutuspaigaldiste (näiteks automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem, märgtõusutoru, piksekaitsepaigaldis jms) loetelu koos paigaldiste ulatuse, toimimispõhimõtete ja lahenduste üldise kirjeldusega.
22) Esitatakse suitsutõrje lahenduse üldkirjeldus: suitsueemaldustsoonid, lahendusviis tsoonide kaupa, käivitustasemed tsoonide kaupa, suitsueemaldusavade vajalik kogupindala tsoonide kaupa, suitsutõrje toimimisaeg, kompensatsiooniõhu andmise lahendus, kompensatsiooniõhuavade vajalik kogupindala tsoonide kaupa, suitsutõkete tööpõhimõte ja toimimisaeg, ülerõhutsoonid, suitsutõrje juhtimiskeskuse ja käivitusnuppude asukoht.
23) Esitatakse küttesüsteemi, ventilatsioonisüsteemi, gaasipaigaldise, päikesepaneelide, elektripaigaldise tuleohutuse tagamise põhimõtted.
24) Esitatakse tuleohutusmärkide kasutamise üldpõhimõtted.
25) Esitatakse teave, kas ehitisele on ette nähtud tuleohutussüsteeme juhtiv automaatikapaigaldis.
26) Esitatakse ehitise korruseplaanid, millel näidatakse:
päästemeeskonna sisenemisteed maa-alustele korrustele ja maapealsetele korrustele päästetöödeks;
päästemeeskonna infopunkt;
märgtõusutoru toitesisendid, kraanid;
kande -ja tuletõkketarindite tulepüsivuse ajalised väärtused;
tuletõkkeavatäited koos tulepüsivuse ja suitsupidavuse parameetritega;
väljapääsuteed koos laiusega;
väljapääsuteel ja evakuatsiooniteel asuvad uksed koos valgusava laiusega, evakueeruvate inimeste arvuga ning evakuatsioonisuluse tüübiga;
hädaväljapääsud;
suitsueemaldustsoonid, tähistatuna; koos pindalaga ja juhtimisnuppude asukohtadega;
avad suitsu eemaldamiseks, tähistatuna;
suitsueemalduse kompensatsiooniõhuavade asukohad;
suitsutõkete asukohad;
esmaste tulekustutusvahendite asukohad;
ruumid, kus võib esineda plahvatusoht või kus hoiustatakse ohtlikke aineid;
ruumid, mis on kaitstud kohtkustutussüsteemiga või hapniku vähendamise süsteemiga.
27) Kui katuse soojustusse on projekteeritud tuletõkked, siis esitatakse katuse plaan, mille näidatakse nimetatud tõkete paiknemine soojustuskihis.
28) Esitatakse ehitise lõiked, millel näidatakse kande -ja tuletõkketarindite tulepüsivuse ajalised väärtused.
(27) Nõuded ehitisesisese tuletõrjeveevärgi teabele
1) Selles lõikes nõutud ehitisesisese tuletõrjeveevärgi teave lähtub lõike 26 kohasest tuleohutuse kontseptsioonist ning detailiseerib tuletõrjeveevärgi lahendust.
2) Esitatakse loeteluna uuringute, eksperdihinnangute, auditite jms aruanded, mis võeti ehitisesisese tuletõrjeveevärgi projekteerimisel aluseks ning tehnilised normdokumendid, standardid ja juhendid, mida järgiti.
3) Esitatakse teave kustutusveeallika kohta (ühisveevärk, mahuti), kustutusvee vooluhulk, vajaliku veekoguse tagamise aeg, teave märgtõusutoru ja tuletõrje voolikusüsteemi kohta, tuletõrjevoolikute tüüp ja pikkus, tuletõrjekraanide läbimõõt ning asukohtade põhimõtted.
4) Esitatakse ehitise veesisendite arv ja läbimõõt, garanteeritud rõhk veesisendil tulekahju olukorras, ehitises vajalik rõhk, teave tuletõrjepumpade vajaduse kohta; kirjeldatakse meetmeid joogivee kvaliteedi kaitseks.
(28) Nõuded mehaanilise suitsutõrjepaigaldise teabele
1) Selles lõikes nõutud mehaanilise suitsutõrjepaigaldise teave lähtub lõike 26 kohasest tuleohutuse kontseptsioonist ning detailiseerib suitsutõrje üldlahendust mehaanilise suitsutõrjepaigaldise küsimustes.
2) Esitatakse loeteluna uuringute, eksperdihinnangute, auditite jms aruanded, mis võeti ehitisesisese mehaanilise suitsutõrjepaigaldise projekteerimisel aluseks ning tehnilised normdokumendid, standardid ja juhendid, mida järgiti.
3) Esitatakse süsteemide arv, õhuhulga arvutusmetoodika kirjeldus, suitsueemaldusventilaatorite parameetrid.
4) Esitatakse mehaanilise suitsutõrje seadmete asukohtade põhimõtted ja torustike/õhukanalite materjal ning ristlõiketüüp.
(29) Nõuded automaatse tulekustutussüsteemi teabele
1) Selles lõikes nõutud automaatse tulekustutussüsteemi teave lähtub lõike 26 kohasest tuleohutuse kontseptsioonist ning detailiseerib automaatse tulekustutussüsteemi lahendust.
2) Esitatakse loeteluna uuringute, eksperdihinnangute, auditite jms aruanded, mis võeti automaatse tulekustutussüsteemi projekteerimisel aluseks ning tehnilised normdokumendid, standardid ja juhendid, mida järgiti.
3) Esitatakse ehitise piirkonnad, tarindid ja paigaldised, mille kaitseks on projekteeritud automaatne tulekustutussüsteem.
4) Esitatakse tulekustutussüsteemi liik, kustutamise tööpõhimõte ja süsteemile iseloomulikud tehnilised põhiparameetrid.
5) Esitatakse teave, kas tegemist on ehitise tsentraalse süsteemiga või üksikut piirkonda/ruumi kaitsva autonoomse paigaldisega; esitatakse süsteemi käivitumise põhimõte ja tööaeg.
6) Kui automaatseks tulekustutussüsteemiks on sprinklersüsteem, siis esitatakse teave, kuidas on lahendatud sprinklersüsteemile lisavee andmine.
(30) Nõuded tuleohutussüsteemide automaatikapaigaldise teabele
1) Selles lõikes nõutud tuleohutussüsteemide automaatikapaigaldise teave lähtub lõike 26 kohasest tuleohutuse kontseptsioonist ning detailiseerib tuleohutussüsteemide automaatikapaigaldise lahendust.
2) Esitatakse loeteluna uuringute, eksperdihinnangute, auditite jms aruanded, mis võeti tuleohutussüsteemide automaatikapaigaldise projekteerimisel aluseks ning tehnilised normdokumendid, standardid ja juhendid, mida järgiti.
3) Esitatakse tuleohutussüsteemide automaatikapaigaldise poolt juhitavate tuleohutussüsteemide loetelu.
4) Esitatakse tuleohutussüsteemide automaatikapaigaldise põhiparameetrid, süsteemi ülesehituse ja käivitamise põhimõtted.
(31) Nõuded sisekliima tagamise süsteemide teabele
1) Esitatakse loeteluna uuringute, eksperdihinnangute, auditite ja muu sarnase aruanded, mis võeti sisekliima tagamise süsteemide projekteerimisel aluseks ning tehnilised normdokumendid, standardid ja juhendid, mida järgiti.
2) Esitatakse arvutuslikud välisõhu parameetrid; esitatakse ruumitüüpide kaupa lubatud ruumiõhu temperatuur ja suhteline niiskus, sisekliima tagamise süsteemide poolt põhjustatavad lubatud helirõhutasemed; esitatakse ruumiõhu saasteainete (näiteks CO, CO2) maksimaalsed lubatud sisaldused, sisekliima tagamise süsteemide poolt põhjustatavad lubatud helivõimsustasemed väliskeskkonda. Esitatakse arvutuslikud õhuvahetuse määrad ruumitüüpide kaupa.
3) Esitatakse ruumitüüpide kaupa, millised sisemised soojuskoormused (inimesed, valgustus, seadmed) olid jahutusvõimsuste arvutamisel aluseks. Esitatakse jahutusvõimsuse arvutamise aluseks olnud klaaside ja päikesevarjete tüübid ning nende põhiparameetrid.
4) Esitatakse sisekliima tagamise süsteemide põhilahenduste kirjeldus.
5) Esitatakse ehitise arvutuslik soojus- ja jahutusvõimsus sisekliima tagamise süsteemide kaupa, koos arvutuslike põhiparameetritega; renoveerimise või rekonstrueerimise puhul tuuakse eraldi välja ehitise olemasolev ja lisanduv soojus- ning jahutusvõimsus.
6) Esitatakse sisekliima tagamise süsteemide põhikomponentide põhinäitajad.
7) Esitatakse sisekliima tagamise süsteemide põhiseadmete ja -sõlmede asukohad.
8) Esitatakse sisekliima tagamise süsteemide energiatarbimise mõõtmise põhimõtted. Juhul, kui asjakohane õigusakt annab võimalused eranditeks tehnosüsteemide energiakasutuse mõõtmises ning neid erandeid on kasutatud, siis esitatakse vastavad kirjeldused ja põhjendused.
9) Tuginedes selle paragrahvi lõike 26 kohasele tuleohutuse kontseptsioonile esitatakse sisekliima tagamise süsteemide tuleohutuse tagamise detailsem kirjeldus, muu hulgas tuletõkkemeetmed kanalite ja torude läbiminekul tuletõkketarinditest ning torude ja kanalite isolatsioonimaterjalide tuletundlikkus.
10) Esitatakse ühiskasutatava soojusvarustuse välisvõrgu ja külmavarustuse välisvõrgu valdaja tehnilised liitumistingimused; need esitatakse kas projektlahendi üldteabe koosseisus või vahetult sisekliima tagamise süsteemide teabe koosseisus. Kui tingimused esitatakse üldteabe koosseisus, siis antakse asjakohane viide.
(32) Nõuded veevarustuse ja kanalisatsioonipaigaldise teabele
1) Esitatakse loeteluna uuringute, eksperdihinnangute, auditite jms aruanded, mis võeti veevarustuse ja kanalisatsioonipaigaldise projekteerimisel aluseks ning tehnilised normdokumendid, standardid ja juhendid, mida järgiti.
2) Esitatakse veeallikas (ühisveevärk, kaev vm), ehitise veevarustuse süsteemide loetelu, arvutuslikud vooluhulgad, garanteeritud rõhk välisveevõrgus, nõuded vee kvaliteedile koos kasutatavast veeallikast tuleneva puhastamise vajaduse ja tehnoloogiaga, ehitise veesisendite arv ning läbimõõt, rõhutõsteseadme vajadus.
3) Esitatakse sooja vee valmistamise moodus.
4) Esitatakse ehitise veevarustuse sisendi asukoht, veemõõdusõlme asukoht ehitises koos veemõõdusõlme ruumi kirjeldusega ja veemõõdusõlme toimimisskeem.
5) Esitatakse kanalisatsioonisüsteemide loetelu (reovesi, tehnoloogiline reovesi, sademevesi, drenaaž) ja nende eelvoolud. Esitatakse ligikaudsed reovee vooluhulgad süsteemide kaupa; esitatakse sademevee arvutusvooluhulk. Tehnoloogilise vee puhul esitatakse reostuse kirjeldus ja reostuskoormus.
6) Esitatakse ehitise kanalisatsioonitorustiku väljaviikude asukohad.
7) Esitatakse kanalisatsioonipumpla vajadus, esmased tehnilised parameetrid ja asukoht. Esitatakse kohtpuhasti vajadus, esmased tehnilised parameetrid ja asukoht.
8) Tuginedes selle paragrahvi lõike 26 kohasele tuleohutuse kontseptsioonile esitatakse veevarustuse ja kanalisatsioonipaigaldise tuleohutuse tagamise detailsem kirjeldus, muu hulgas tuletõkkemeetmed torude läbiminekul tuletõkketarinditest ning torude isolatsioonimaterjalide tuletundlikkus.
9) Esitatakse ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooni valdaja tehnilised liitumistingimused; need esitatakse kas projektlahendi üldteabe koosseisus või vahetult veevarustuse ja kanalisatsioonipaigaldise teabe koosseisus. Kui tingimused esitatakse üldteabe koosseisus, siis antakse asjakohane viide.
(33) Nõuded gaasipaigaldise teabele
1) Esitatakse loeteluna uuringute, eksperdihinnangute, auditite jms aruanded, mis võeti gaasipaigaldise projekteerimisel aluseks ning tehnilised normdokumendid, standardid ja juhendid, mida järgiti.
2) Esitatakse gaasivarustuse allikas, gaasi liik, gaasivajadus; esitatakse gaasirõhu reguleerimisseadme vajadus ning asukoht.
3) Esitatakse gaasi peasulgeseadme ja gaasiarvesti asukoht ning gaasimõõdusõlme toimimisskeem.
4) Esitatakse ehitisse paigaldatavate gaasiseadmete kasutusala ja põhilahenduse üldkirjeldus.
5) Tuginedes selle paragrahvi lõike 26 kohasele tuleohutuse kontseptsioonile esitatakse gaasipaigaldise tuleohutuse tagamise detailsem kirjeldus, muu hulgas tuletõkkemeetmed torude läbiminekul tuletõkketarinditest ning torude isolatsioonimaterjalide tuletundlikkus.
6) Esitatakse ühiskasutatava gaasivõrgu valdaja tehnilised liitumistingimused; need esitatakse kas projektlahendi üldteabe koosseisus või vahetult gaasipaigaldise teabe koosseisus. Kui tingimused esitatakse üldteabe koosseisus, siis antakse asjakohane viide.
(34) Nõuded tugevvoolupaigaldise teabele
1) Esitatakse loeteluna uuringute, eksperdihinnangute, auditite jms aruanded, mis võeti tugevvoolupaigaldise projekteerimisel aluseks ning tehnilised normdokumendid, standardid ja juhendid, mida järgiti.
2) Esitatakse ehitise hinnanguline vajalik tarbitav võimsus, põhitoite elektrivarustuse süsteemide ja nende liitumispunktidega ühenduste kirjeldus, eriotstarbeliste elektrivarustuse süsteemide, nende toiteallikate ja muude põhiseadmete (süsteemid, mida ei saa liigitada tavapärase elektrivarustuse alla: näiteks varutoitegeneraator, katkematu toite allikas, reaktiivenergia kompenseerimise süsteem) kirjeldus, elektrienergia tarbimise mõõtmise süsteemide kirjeldus, peajaotussüsteemide (pea- ja alamjaotuskeskused, peajaotusliinid) kirjeldus, muude tugevvoolusüsteemide (valgustuse, elekterkütte, pistikupesade ja muu sarnase elektrivarustus) kirjeldus.
3) Esitatakse elektrivarustuse põhimõtet kirjeldav skeem.
4) Esitatakse maanduspaigaldise, potentsiaaliühtlustuse, lokaalse taastuvast energiaallikast elektri tootmise süsteemi (päikesepaneel, tuulegeneraator) kirjeldus.
5) Esitatakse akuauto laadimistaristu vajadus ja kavandatud lahenduse üldkirjeldus.
6) Esitatakse elektriseadmete energiatarbimise mõõtmise põhimõtted. Juhul, kui asjakohane õigusakt annab võimalused eranditeks energiakasutuse mõõtmises ning neid erandeid on kasutatud, siis esitatakse vastavad kirjeldused ja põhjendused.
7) Tuginedes selle paragrahvi lõike 26 kohasele tuleohutuse kontseptsioonile esitatakse tugevvoolupaigaldise tuleohutuse tagamise detailsem kirjeldus, muu hulgas tuletõkkemeetmed kaabliteede/kaablite läbiminekul tuletõkketarinditest; esitatakse piksekaitsepaigaldise ja tuleohutuspaigaldiste elektrivarustuse detailsem kirjeldus; esitatakse päikesepaneelide tuleohutuse ja päästetööde ohutuse tagamise põhimõtted.
8) Esitatakse ühiskasutatava elektrivõrgu valdaja tehnilised liitumistingimused; need esitatakse kas projektlahendi üldteabe koosseisus või vahetult tugevvoolupaigaldise teabe koosseisus. Kui tingimused esitatakse üldteabe koosseisus, siis antakse asjakohane viide.
(35) Nõuded nõrkvoolupaigaldise teabele
1) Esitatakse loeteluna uuringute, eksperdihinnangute, auditite jms aruanded, mis võeti nõrkvoolupaigaldise projekteerimisel aluseks ning tehnilised normdokumendid, standardid ja juhendid, mida järgiti.
2) Esitatakse ehitise toimimiseks vajalike sideühenduste teave, sh sõltumatute sideühenduste vajadus, mis võimaldab hinnata võimalust ehitise ühendamiseks ühiskasutatava nõrkvoolu välisvõrguga.
3) Tuginedes selle paragrahvi lõike 26 kohasele tuleohutuse kontseptsioonile esitatakse nõrkvoolupaigaldise tuleohutuse tagamise detailsem kirjeldus, muu hulgas tuletõkkemeetmed kaabliteede/kaablite läbiminekul tuletõkketarinditest; esitatakse automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi ja häälteadustussüsteemi detailsem kirjeldus.
4) Tuginedes selle paragrahvi lõike 18 kohasele puudega inimeste erivajadustega arvestamise kontseptsioonile ja asjakohases õigusaktis käsitletud konkreetsetele nõuetele esitatakse kuulmispuudega inimese erivajadust arvestava helivõimendussüsteemi ning erivajadust arvestava tualettruumi ja pesemisruumi häiresignalisatsiooni detailisem kirjeldus: süsteemide ulatus ja tüüp, häireteavituse aktiveerimise koht ruumis ja teavituse sihtkoht jm.
5) Esitatakse ühiskasutatava nõrkvoolu välisvõrgu valdaja tehnilised liitumistingimused; need esitatakse kas projektlahendi üldteabe koosseisus või vahetult nõrkvoolupaigaldise teabe koosseisus. Kui tingimused esitatakse üldteabe koosseisus, siis antakse asjakohane viide.
(36) Nõuded hooneautomaatikapaigaldise teabele
1) Esitatakse loeteluna uuringute, eksperdihinnangute, auditite jms aruanded, mis võeti hooneautomaatikapaigaldise projekteerimisel aluseks ning tehnilised normdokumendid, standardid ja juhendid, mida järgiti.
2) Esitatakse hooneautomaatikasüsteemi tõhususe klass vastavalt asjakohase tehnilise normdokumendi või standardi klassifikatsioonile.
3) Esitatakse teave ehitise seisundi parameetrite ja tehnosüsteemide monitoorimise ning juhtimise võimaluste kohta, mis on hooneautomaatikasüsteemile projekteeritud ja mis aitavad tagada ehitise energiatõhusa ning säästliku kasutamise.
(37) Nõuded radooniohutuse teabele
1) Esitatakse loeteluna uuringute, eksperdihinnangute, auditite jms aruanded, mis võeti radooni tõrjumise kavandamisel aluseks ning tehnilised normdokumendid, standardid ja juhendid, mida järgiti.
2) Esitatakse teave ehitisse radooni kogunemise ohu kohta. Esitatakse teave, kas ehitisse imbunud radoon kujutab endast ohtu tulenevalt ehitise kasutusfunktsioonist.
3) Radooni kogunemise ning ehitise kasutusfunktsioonist tuleneva ohu korral esitatakse teave, kuidas takistatakse radooni pääsemist ehitisse, kuidas eemaldatakse ehitisse imbunud radoon ning esitatakse muude radooniohutuse tagamise lahenduste üldkirjeldus.
(38) Nõuded energiatõhususe teabele
1) Esitatakse teave, kas projekteeritud hoone vastavus energiatõhususe miinimumnõuetele tõendati õigusakti kohasel lihtsustatud tõendamismeetodil või arvutuslikul tõendamismeetodil. Lihtsustatud meetodi puhul esitatakse selle meetodi valiku põhjendus.
2) Kui energiatõhususe miinimumnõuete täitmine ei ole projekteeritud hoone puhul nõutud, siis esitatakse asjakohased selgitused.
3) Esitatakse teave, millised on hoone kasutusotstarbed energiatõhususarvu määramisel. Juhul, kui asjakohane õigusakt ei esita energiatõhususe nõudeid konkreetselt projekteeritud kasutusotstarbega hoonele, siis esitatakse selgitused, millisest kõige sarnasema kasutusotstarbega hoonest lähtuti nõuetele vastavuse hindamisel; esitatakse selgitused, millised arhitektuuri teabe koosseisus esitatud kasutusotstarbed vastavad energiatõhususarvu määramisel kasutatud otstarvetele.
4) Mitme kasutusotstarbega hoone puhul esitatakse teave, millise kasutusotstarbega pinna juurde liideti energiatõhususarvu määramisel need pinnad, mille suurus on väiksem asjakohase õigusaktiga sätestatud piirist, mille puhul on nõutud kasutusotstarbele vastava energiatõhususarvu määramine.
5) Esitatakse teave, kas projekteeritud hoones on ruume, mida käsitletakse vastavalt asjakohasele õigusaktile madala temperatuuriseadega ruumidena ning mida sellest tulenevalt ei võetud energiatõhususe arvutuses arvesse.
6) Kui hoonele ei projekteeritud majandusliku põhjendamatuse või tehnilise teostamatuse tõttu lokaalset taastuvast energiaallikast elektri tootmise süsteemi või selline süsteem projekteeriti osalises mahus, siis esitatakse selgitused, miks lokaalse taastuvast energiaallikast elektri tootmise süsteemi paigaldamine ei ole majanduslikult põhjendatud või tehniliselt teostatav.
7) Esitatakse teave, millised energiatõhusust oluliselt mõjutavad tehnosüsteemid projekteeriti hoonele ja varustati energiaarvestitega. Esitatakse teave, millistele hoone tüüpilise kasutuse alla mitte kuuluvatele tehnosüsteemidele projekteeriti energiakasutuse mõõtmine ning millistele tehnosüsteemidele mõõtmist ette ei nähtud.
8) Esitatakse energiatõhususe arvutuse lähteandmed ja tulemused ning suvise ruumitemperatuuri kontrolli tulemused.
(39) Nõuded muinsuskaitse teabele
1) Kinnismälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise konserveerimise, restaureerimise, ehitamise või teisaldamise korral esitatakse selle paragrahvi lõigetes 7-37 nõutud teabele lisaks muinsuskaitse teave.
2) Selle lõike punktides 2-11 nõutud muinsuskaitse teave moodustab kinnismälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise konserveerimise, restaureerimise, ehitamise või teisaldamise põhimõtete tervikliku kontseptsiooni, mis viiakse ellu läbi teiste erialaspetsiifiliste projektlahendi osade (maastikuarhitektuur, tehnovõrgud, arhitektuur, sisearhitektuur, kandvad ja jäigastavad tarindid, tehnosüsteemid jne).
3) Esitatakse loeteluna uuringute, eksperdihinnangute, auditite jms aruanded, mis võeti muinsuskaitse kontseptsiooni koostamisel aluseks ning tehnilised normdokumendid, standardid ja juhendid, mida järgiti.
4) Olemasoleva ehitise puhul esitatakse ülevaade kinnismälestisest või ehitisest, selle kultuuriloolisest ning ehitusajaloolisest taustast ja iseärasustest. Esitatakse kavandatud muudatuste, konserveerimise ning restaureerimise üldkirjeldus ja ulatus.
5) Muinsuskaitsealale kavandatud uue ehitise korral esitatakse ülevaade ümbritseva keskkonna kultuuriloolistest ja ehitusajaloolistest iseärasustest, mis seadsid piirangud kavandatud ehitise projektlahendile.
6) Plaanidel, vaadetel, lõigetel näidatakse olemasolevad kultuuriväärtusega tarindid ja detailid koos tähiste ning loeteluga; esitatakse tarindite ning detailide loetelu koos selgituste ja juhistega tarindite seisukorra kontrollimiseks; esitatakse konserveerimise, restaureerimise, teisaldamise, eksponeerimise, asendamise põhimõtted ja juhised.
7) Plaanidel, vaadetel, lõigetel näidatakse lammutatavad ja lisatavad ehitiseosad, likvideeritavate avade ning uute avade suurused ja asukohad, säilitatavad ning asendatavad avatäited, lisatavad ja taastatavad tarindid.
8) Esitatakse olemasoleva ehitise kandvate ja jäigastavate tarindite muutmise/täiendamise ja tehnosüsteemide seadmete, torustike, kaabliteede ehitisse paigutamise kontseptuaalsed põhimõtted (tarindite tüübid, sõlmelahenduste tüübid, torustike ja kaabliteede paigutusviis ehitise tarinditesse jms).
9) Esitatakse olemasoleva ehitise tarindite ehitusfüüsikalise toimivuse saavutamise põhimõtted ja piirangud.
10) Esitatakse muinsuskaitse eritingimuste ja projektlahendi võrdlus.
11) Esitatakse olemasolevate kultuuriloolise ning ehitusajaloolise väärtusega tarindite ja detailide ehitustöö aegse kaitsmise ning ajutise ladustamise põhimõtted.
12) Selle paragrahvi lõigete 7-37 teabe koosseisus esitatakse muinsuskaitse kontseptsioonist lähtuvate erialaspetsiifiliste lahenduste üldkirjeldused (näiteks kandvate ja jäigastavate tarindite ristlõiked, profiilid, liited; tarinditüübid; kanalite, torustike, kaablite paigutusviis jms).
13) Avatäidete ja muinsuskaitse vaatenurgast kõige olulisemate sõlmede arhitektuurilised ning sisearhitektuurilised lahendused esitatakse ehitustöö tegemisele kohases täpsuses.
(40) Nõuded lammutuse teabele
1) Esitatakse ehitise tarindite ja tehnosüsteemide kirjeldus ning ehitise maa-alal paiknevate tehnovõrkude kirjeldus.
2) Esitatakse ehitise suurust iseloomustavad peamised tehnilised andmed.
3) Esitatakse ehitise lammutamise ulatus.
4) Esitatakse ehitist vahetult teenindavate tehnovõrkude ühiskasutatavatest tehnovõrkudest lahti ühendamise kohad ja tehnoloogia.
5) Esitatakse likvideerimisele kuuluvate tehnovõrkude asukoht, lammutamise ulatus ja tehnoloogia.
6) Esitatakse lammutamisele kuuluvate tehnosüsteemide asukoht ja tehnilised parameetrid – materjalid, seadmete mõõtmed ja kaalud, torustike ning kaabliteede ristlõiked.
7) Esitatakse tehnosüsteemide ja nende koostisosade koost lahti võtmise järjekord, tehnoloogia ning säilitatavate komponentide püsivuse tagamise lahendused lammutustöö tegemise ajal ja pärast seda.
8) Esitatakse lammutamisele kuuluvate tarindite asukoht ja tehnilised parameetrid – materjalid, sh betooni ning mördi tugevus, ristlõikemõõtmed, sarruse hulk ja paiknemine.
9) Esitatakse tarindite ja nende koostiosade koost lahti võtmise järjekord, tehnoloogia ning säilitatavate tarindite püsivuse tagamise lahendused lammutustöö tegemise ajal ja pärast seda.
10) Esitatakse lammutusjäätmete lammutuskohalt eemaldamise tehnoloogia erinõuded ja piirangud, sealhulgas vajaduse korral piirangud lammutusjäätmete kuhjamisele ja ehitusmasinate poolt tekitatavale koormusele.
11) Esitatakse ehitise osalise lammutamise korral lammutatavate ja säilitatavate tarindite ning tehnosüsteemide piir ja juhised säilitatava kaitsmiseks ning konserveerimiseks.
12) Esitatakse lammutusjäätmete hinnangulised kogused jäätmeliikide kaupa.
13) Esitatakse teave ohtlikku ainet sisaldavate materjalide, seadmete ja toodete esinemise kohta lammutatavas ehitises, nende liigid, paiknemine, hinnanguline kogus liikide kaupa, juhised nende ohutuks ning liikide kaupa kogumiseks.
14) Esitatakse hinnang, kas ehitis sisaldab ehitusajaloo või muinsuskaitse vaatenurgast väärtuslikke detaile ja ehituselemente, juhised nende kogumiseks ning ladustamiseks.
15) Esitatakse hinnang, kas lammutustöö võib kahjustada naaberehitisi või ehitise osalise lammutamise korral säilitatavaid tarindeid, tehnosüsteeme ja tehnovõrke; kahjustamise ohu korral esitatakse teave, kuidas kahjustusi välditakse ning kaitsmise tehnilised lahendused.
16) Kui lammutus puudutab kinnismälestise osalist lammutamist või muinsuskaitsealal asuva ehitise osalist lammutamist, siis esitatakse muinsuskaitse eritingimuste ja projektlahendi võrdlus.
17) Esitatakse juhised lammutustöö ohutuks tegemiseks.
18) Esitatakse juhised keskkonna kaitsmiseks lammutustöö tegemise ajal, muu hulgas juhised tolmu leviku vältimiseks.
§ 4. Nõuded kasutusteatise esitamisel või kasutusloa taotlemisel esitatava ehitise projekti teabele
(1) Koos kasutusteatisega või kasutusloa taotlusega esitatakse ehitise projekt, mille alusel tehti ehitustöö. Ehitustöö tegemise aluseks on ehitise valmis projektlahendit kirjeldav lõplik projekt.
(2) Ehitise projektlahend loetakse valmis olevaks, kui:
1) projektlahend on detailselt välja töötatud;
2) projektlahendi vastavus nõuetele on lõplikult kontrollitud, sealhulgas vastavalt ehitusseadustikus sätestatule;
3) projektlahendi erialaspetsiifilised osad on omavahel kooskõlas kuni detailideni.
(3) Ehitise projekt loetakse lõplikuks, kui projekt sisaldab projektlahendi kohta teavet sellisel hulgal ja sellise detailsusega, et:
1) võimalik on saada täielik ülevaade projektlahendi välja töötamise aluseks olnud alusandmetest ning tehnilistest normdokumentidest, standarditest ja juhenditest, mida projektlahendi välja töötamisel järgiti;
2) võimalik on kontrollida projektlahendi vastavust kõikidele kehtestatud nõuetele;
3) projekti koosseisu kuuluvad projekti erialaspetsiifilised jaotised ja üksikud projektdokumendid on omavahel kooskõlas;
4) pärast ehitustöö korraldamise kava koostamist, ehitustöö tehnoloogia kavandamist ja ehitustöö tegemiseks vajalike abitarindite projekteerimist oskavad kvalifitseeritud oskustöölised pädeva ehitustegevuse juhi juhendamisel ehitada ehitise valmis nii, et kõik ehitisele esitatavad nõuded on täidetud;
5) võimalik on täita omanikujärelevalve ülesandeid, mis on seotud ehitise projektiga.
(4) Lisanõuded kinnismälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise konserveerimise, restaureerimise, ehitamise või teisaldamise projekti teabele:
1) Esitatakse juhised olemasolevate tarindite ja detailide olukorra kontrollimiseks ning välja selgitamiseks vahetult enne ehitustöö alustamist ja ehitustöö käigus.
2) Esitatakse olemasolevate tarindite ja detailide konserveerimise, restaureerimise, täiendamise või asendamise detailsed lahendused koos spetsiifilise teabega (näiteks müüriseotised, puittarindite seotised, liited ja külgnemised jms); asjakohasel juhul esitatakse erinõuded ehitustehnoloogiale ja erijuhised ehitustöö tegemiseks.
3) Esitatakse detailsed erijuhised olemasolevate kultuuriloolise ning ehitusajaloolise väärtusega tarindite ja detailide ehitustöö aegseks kaitsmiseks ning ajutiseks ladustamiseks.
(5) Kasutusteatise esitamisel või kasutusloa taotlemisel esitatavasse ehitise projekti kaasatakse muu hulgas kogu teave, mis esitati ehitusteatise esitamisel või ehitusloa taotlemisel esitatud projektis.
(6) Vahetult ehitise kaitstuse tagamiseks kavandatud tarindeid ja paigaldisi käsitlevat teavet koos kasutusteatisega või kasutusloa taotlusega esitava ehitise projekti koosseisu ei kaasata.
(7) Nõuded kasutusteatise esitamisel või kasutusloa taotlemisel esitatava projekti teabele on täidetud, kui ehitustöö tegemise aluseks oleva projekti koostamisel on järgitud ehitusseadustikus ning selles määruses sätestatud nõudeid ning projekt sisaldab valmis projektlahendit kirjeldavat teavet hea tava kohaselt.
§ 5. Nõuded ehitise projekti vormistusele
(1) Ehitise projekt koostatakse selliselt, et selles sisalduv teave on loetav, vastuoludeta ning asjatundlikkuse põhimõttest tulenevalt arusaadav ja mõistetav.
(2) Ehitise projekti koostajad määravad ehitise projekti koosseisu ja jagavad dokumentatsiooni erialaspetsiifilisteks jaotisteks lähtuvalt projekteeritud ehitise eripärast ning projektlahendi erialaspetsiifiliste osade (maastikuarhitektuur, erinevad tehnovõrgud, arhitektuur, kandvad ja jäigastavad tarindid, erinevad tehnosüsteemid, tuleohutus, akustika, muinsuskaitse jm) projekteerijatest. Tulenevalt ehitusprojekti komplekssusest võib ehitise projekt koosneda ühest erialaspetsiifilisest jaotisest või mitmetest jaotistest.
(3) Ehitise projekti koostajate otsusel võib ehitise projekti erialaspetsiifilisi jaotisi ning üksikuid projektdokumente ühildada või jagada vastavalt projekteeritud ehitisele, projektlahendi erialaspetsiifiliste osade koostajatele, teabe hulgale ja kokkusobivusele, eeldusel, et see ei raskenda projekti loetavust ning mõistetavust, teabe asukoht projektis ja konkreetse teabe eest vastutav pädev isik on arusaadavad. Projekti igale ühildatud või jagatud jaotisele kehtivad nõuded selliselt nagu eraldiseisvalt vormistatud jaotistele, sealhulgas nõuded allkirjastamisele.
(4) Ehitise projekt koosneb:
1) projektlahendit kirjeldavatest tekstilistest projektdokumentidest (seletuskirjad, tabelid), graafilistest projektdokumentidest (joonised, illustratsioonid, skeemid, graafikud) ja muul viisil projektlahendit kirjeldavat teavet esitavatest projektdokumentidest;
2) ehitise projekti koosseisus nõutud muud teavet esitavatest dokumentidest.
(5) Ehitise projekti koostajad valivad projektdokumentide tüübid ehitise projekti teabe esitamiseks lähtudes esitatavast teabest, eesmärgist viia teave ehitise projekti kasutajateni arusaadaval kujul ning heast tavast.
(6) Ehitise projekti koosseisu kuuluvad projekti erialaspetsiifilised jaotised ja üksikud projektdokumendid täiendavad üksteist, moodustavad terviku ning on sisult omavahel kooskõlas.
(7) Ehitise rekonstrueerimise korral võib paragrahvi 3 lõikes 40 nõutud teave olla esitatud eraldi projektina (ehitise osa lammutamise projektina) või ehitise rekonstrueerimist käsitleva projekti koosseisus, vastavalt projekti ülesehitusele kas eraldi jaotisena või jagatuna projekti erialaspetsiifiliste jaotiste vahel.
(8) Ehitise projektis esitatakse ehitise projektlahendi ja -dokumentatsiooni valmidust ning eesmärki määratlev staatus:
1) „ehitusteatise esitamiseks“ või “ehitusloa taotlemiseks“, kui projekt sisaldab teavet vaid määral, mis on nõutud ehitusteatise esitamisel või ehitusloa taotlemisel (lühendina tähis „EHL“);
2) “ehitustöö tegemiseks“, kui projekt sisaldab teavet määral, mis on nõutud kasutusteatise esitamisel või kasutusloa taotlemisel (lühendina tähis „EHT“);
3) kui projekt sisaldab rohkem ja detailsemat teavet, kui punktis 1 määratletud, kuid vähem, kui punktis 2 piiritletud, siis määrab projekti staatuse peaprojekteerija ehk projekteerimise juht ning esitab asjakohased selgitused projekti üldteabe koosseisus.
(9) Ehitise või selle osa lammutamise puhul märgitakse projektlahendi ja projektdokumentide valmidust ning eesmärki määratlevaks staatuseks „ehitustöö tegemiseks“.
(10) Kõik projektdokumendid varustatakse rekvisiitidega, mis seovad ehitise projekti erialaspetsiifilised jaotised ja üksikud projektdokumendid terviklikuks ehitise projektiks, võimaldavad projektdokumendile konkreetselt viidata ning viite abil projektdokumendi üles leida; annavad info, kes ja millal on projektdokumendi koostanud, milline on projektdokumendi staatus ning kes vastutab projektdokumendi sisu eest.
(11) Ehitise projekt sisaldab projekti kui terviku tiitellehte, millel esitatakse:
1) ehitise projekti nimi, mis on läbi projekti kõikide jaotiste ning projektdokumentide üks ja sama;
2) ehitise projekti tähis, mis on läbi projekti kõikide jaotiste ning projektdokumentide üks ja sama;
3) projekteeritud ehitise aadress, mis on läbi projekti kõikide jaotiste ning projektdokumentide üks ja sama;
4) asjakohasel juhul kinnismälestise või muinsuskaitseala nimi ja kultuurimälestise korral selle number riiklikus registris;
5) peaprojekteerija ehk projekteerimise juhi kui juriidilise isiku nimi, registrikood, aadress, kontaktandmed, projektlahendi projekteerimise ja projekti koostamise tööd juhtinud pädeva füüsilise isiku nimi; kui ehitise projekt koosneb ainult ühest erialaspetsiifilisest projekti jaotisest, on peaprojekteerijaks selle jaotise koostaja;
6) projekti staatus;
7) projekti esmase välja andmise kuupäev;
8) kui ehitise projektis (koos ehitisteatisega/ehitusloa taotlemisel esitatavas projektis, koos kasutusteatisega/kasutusloa taotlemisel esitatavas projektis) on tehtud muudatusi, siis projekti kui terviku muudatuse tähis ja projekti muudatuse välja andmise kuupäev.
(12) Kui ehitise projekt on jagatud erialaspetsiifilisteks jaotisteks, siis sisaldab projekt jaotiste nimekirja, milles esitatakse:
1) projekti jaotiste tähised;
2) projekti jaotiste nimed;
3) elektroonilise esitamise korral projekti jaotiste elektrooniliste konteinerite failinimed;
4) projektlahendi erialaspetsiifilised osad projekteerinud ja projekti vastavad erialaspetsiifilised jaotised koostanud ettevõtjate nimed koos projektlahendi osad projekteerinud või projekteerimist kontrollinud ning selle eest vastutavate pädevate isikute nimedega.
(13) Ehitise projekti iga erialaspetsiifiline jaotis sisaldab projekti jaotise tiitellehte, millel esitatakse:
1) ehitise projekti nimi, mis on läbi projekti kõikide jaotiste ning projektdokumentide üks ja sama;
2) ehitise projekti tähis, mis on läbi projekti kõikide jaotiste ning projektdokumentide üks ja sama;
3) projekti jaotise nimi;
4) projektlahendi erialaspetsiifilise osa ja ehitise projekti vastava jaotise koostanud ettevõtja töö tähis;
5) projekteeritud ehitise aadress, mis on läbi projekti kõikide jaotiste ning projektdokumentide üks ja sama;
6) asjakohasel juhul kinnismälestise või muinsuskaitseala nimetus ja kultuurimälestise korral selle number riiklikus registris;
7) projektlahendi erialaspetsiifilise osa projekteerinud ettevõtja nimi, registrikood, aadress, kontaktandmed, teatamiskohustuse korral majandustegevusteate number;
8) projektlahendi erialaspetsiifilise osa projekteerinud või projekteerimist kontrollinud ja selle eest vastutava pädeva isiku nimi, kvalifikatsiooni tõendamise nõude korral koos kutse nimetusega ning kutse- või pädevustunnistuse numbriga;
9) peaprojekteerija ehk projekteerimise juhi kui juriidilise isiku nimi ning kontaktandmed; projektlahendi projekteerimise ja projekti koostamise tööd juhtinud pädeva füüsilise isiku nimi; kui ehitise projekt koosneb ainult ühest erialaspetsiifilisest projekti jaotisest, on peaprojekteerijaks selle jaotise koostaja;
10) ehitise projekti jaotise staatus;
11) ehitise projekti jaotise esmase välja andmise kuupäev;
12) kui ehitise projekti jaotises (koos ehitisteatisega/ehitusloa taotlemisel esitatavas dokumentatsioonis, koos kasutusteatisega/kasutusloa taotlemisel esitatavas dokumentatsioonis) on tehtud muudatusi, siis projekti jaotise kui terviku muudatuse tähis ja projekti jaotise muudatuse välja andmise kuupäev;
13) kui ehitise projekt koosneb ainult ühest erialaspetsiifilisest projekti jaotisest, on selle lõike kohane projekti jaotise tiitelleht ühtlasi ka projekti tiitelleheks.
(14) Ehitise projekti iga erialaspetsiifiline jaotis sisaldab selle jaotise koosseisu kuuluvate projektdokumentide nimekirja, milles esitatakse:
1) projekti jaotise koosseisu kuuluvate kõikide projektdokumentide nimetused;
2) projekti jaotise koosseisu kuuluvate kõikide projektdokumentide tähised;
3) elektroonilise esitamise korral projekti jaotise koosseisu kuuluvate kõikide projektdokumentide failinimed;
4) iga projektdokumendi esmase välja andmise kuupäev;
5) kui projektdokumendis on tehtud muudatusi (koos ehitisteatisega/ehitusloa taotlemisel esitatavas dokumendis, koos kasutusteatisega/kasutusloa taotlemisel esitatavas dokumendis), siis projektdokumendi muudatuse tähis ja muudetud projektdokumendi välja andmise kuupäev;
6) projektdokumentide järjekorranumbrid projektdokumentide nimekirjas.
(15) Ehitise projekti koosseisu kuuluv iga projektdokument, sealhulgas iga leht seletuskirjas, joonis, skeem, tabel, graafik, illustratsioon ja muu selline varustatakse järgmiste andmetega:
1) ehitise projekti nimi, mis on läbi projekti kõikide jaotiste ning projektdokumentide üks ja sama;
2) ehitise projekti tähis, mis on läbi projekti kõikide jaotiste ning projektdokumentide üks ja sama;
3) ehitise projekti erialaspetsiifilise jaotise nimi;
4) projektlahendi erialaspetsiifilise osa ja ehitise projekti vastava jaotise koostanud ettevõtja töö tähis;
5) projekteeritud ehitise aadress, mis on läbi projekti kõikide jaotiste ning projektdokumentide üks ja sama;
6) projektdokumendi nimetus;
7) projektdokumendi tähis, mis on sama, mis lõike 16 kohaselt faili nimes esitatav tähis;
8) projektdokumendi koostanud ettevõtja nimi ja registrikood;
9) projektdokumendi koostanud füüsilise isiku nimi;
10) projektlahendi projekteerinud või projekteerimist kontrollinud ja selle eest vastutava pädeva isiku nimi;
11) projektdokumendi staatus;
12) esmase välja andmise kuupäev;
13) kui projektdokumendis on tehtud muudatusi (koos ehitisteatisega/ehitusloa taotlemisel esitatavas dokumendis, koos kasutusteatisega/kasutusloa taotlemisel esitatavas dokumendis), siis projektdokumendi muudatuse tähis ja muudetud projektdokumendi välja andmise kuupäev;
14) lehekülje number juhul, kui projektdokument koosneb rohkem kui ühest lehest; esmalt märgitakse konkreetse lehekülje number ja seejärel lehekülgede arv kogu projektdokumendis.
(16) Ehitise projekti erialaspetsiifilised jaotised ja nende koosseisu kuuluvad projektdokumendid tähistatakse järgmiste tähistega: üldteave AA, maastikuarhitektuur MA, teed ja teerajatised, liiklus, vertikaalplaneering TL, maa-ala valgustus VAV, elektrivarustuse välisvõrk ETV, nõrkvoolu välisvõrk ENV, gaasivarustuse välisvõrk GVV, veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk VKV, soojusvarustuse välisvõrk SVV, külmavarustuse välisvõrk KVV, tehnovõrkude koondteave TVK, soojusallikas ja külmaallikas SK, välisruumi eritehnoloogiline paigaldis TEV, puudega inimeste erivajadustega arvestamise teave INV, arhitektuur AR, sisearhitektuur SA, akustika AK, valgustus VA, keskkonnagraafika ja viidad KK, sulused ja lukustus SL, kandvad ja jäigastavad tarindid K, tuleohutus TO, ehitisesisene tuletõrjeveevärk TV, mehaaniline suitsutõrjepaigaldis MST, automaatne tulekustutussüsteem ATK, tuleohutussüsteemide automaatikapaigaldis EAT, sisekliima tagamise süsteemid KVJ, veevarustuse ja kanalisatsioonipaigaldis VK, gaasipaigaldis GV, tugevvoolupaigaldis ET, nõrkvoolupaigaldis EN, hooneautomaatikapaigaldis EAH, radooniohutus RO, energiatõhusus NG, muinsuskaitse MK, lammutus LA, eritehnoloogiapaigaldis TE. Kui projekti koosseisu kuulub mitu sama eriala käsitlevat jaotist, siis lisatakse tähekombinatsioonile number.
(17) Ehitise projekti elektroonilisel esitamisel:
1) esitatakse iga projektdokument ning ehitise projekti koosseisu kuuluv muu dokument eraldi failina;
2) esitatakse failinimes vähemalt ehitise projekti tähis, projektdokumendi staatuse tähis, ehitise projekti erialaspetsiifilise jaotise tähis koos projektdokumendi liigi (tekstidokument – näiteks seletuskiri, loetelu vms; asendiplaanijoonis, ehitise plaanijoonis, ehitise lõikejoonis, spetsifikatsioon jms) tähisega ja projektdokumendi järjekorranumbriga sama liiki projektdokumentide hulgas, projektdokumendi versiooni/muudatuse tähis ja projektdokumendi kehtiva versiooni välja andmise kuupäev.
3) detailsed juhised failinime moodustamiseks esitatakse ehitisregistri veebilehel avaldatud juhendis.
(18) Kui ehitise projektis kirjeldatakse lisaks konkreetse ehitusprojekti projektlahendile perspektiivset projektlahendit (ehitise laiendus, juurdeehitus, naaber maa-ala haljastus või kate vms), siis esitatakse seletuskirjas selgitus, mis kuulub projekteeritud projektlahendi koosseisu ja mis ei kuulu ning tekstilistes ja graafilistes projektdokumentides kasutatakse vastavalt sõnu/markeeringut „projekteeritud“ ja „perspektiivne“.
(19) Projektdokumentides kasutatavate tekstide ja tähiste kirja suurus on selline ning joonejämedused sellised, et projektdokument on loetav nii elektrooniliste vahenditega kui ka trükituna paberile ning projektdokumendi graafiline vormistus järgib head tava.
(20) Joonised ja skeemid varustatakse kirjanurga ning raamjoonega. Joonte ja tekstide puhul kasutatakse tumedaid värvitoone, mis on kontrastsed ning hästi eristatavad nii valgel paberil kui ka heleda taustaga ekraanil.
(21) Ehitise projektis esitatavad viited projekti koosseisu vahetult mitte kuuluvatele tehnilistele normdokumentidele, standarditele, juhenditele, tehnilisi või muid tingimusi sisaldavatele dokumentidele, uuringuaruannetele, audititele, eksperdihinnangutele jms võimaldavad viidatud dokumendi üheselt tuvastada. Viide sisaldab pealkirja, koostaja või väljaandja nime, töö või dokumendi tähist ja aastaarvu või kuupäeva.
(22) Ehitise projektis esitatavad viited projekti koosseisu vahetult kuuluvatele projekti erialaspetsiifilistele jaotistele ja projektdokumentidele võimaldavad viidatud jaotise ja projektdokumendi üheselt tuvastada. Viide sisaldab projekti jaotise numbrit ja nimetust ning projektdokumendi tähist.
(23) Ehitusteatise esitamisel või ehitusloa taotlemisel esitatava projekti joonistel kirjeldatakse ehitise geomeetriat mõõtmetega, kõrgusmärkidega ja/või koordinaatidega määral, mis võimaldab saada projekteeritud ehitise paiknemisest ja geomeetriast üheselt mõistetava ülevaate.
(24) Kasutusteatise esitamisel või kasutusloa taotlemisel esitatava projekti joonistel kirjeldatakse ehitise geomeetriat mõõtmetega, kõrgusmärkidega ja/või koordinaatidega nii, et joonist on võimalik kasutada vahetult nii ehitustöö tegemiseks kui ka ehitise projektiga seotud omanikujärelevalve ülesannete täitmiseks.
(25) Ehitise või selle osa lammutamise projekti joonistel kirjeldatakse ehitise geomeetriat punkti 24 nõude kohaselt.
(26) Asendiplaanid (välisruumi üldlahendust kirjeldav maastikuarhitektuuri asendiplaan, tehnovõrkude koondplaan, teede ja liikluse asendiplaan, vertikaalplaneeringu joonis, üksikute tehnovõrkude asendiplaanid vms) esitatakse ajakohasel maa-ala topograafilisel plaanil, koos projektlahendi kirjeldamiseks kasutatud tingmärkide selgitustega. Ehitise projekti koostajate otsuse alusel võivad kõikidel asendiplaanidel kasutatud tingmärkide selgitused olla esitatud ühel koondjoonisel, sellisel juhul esitatakse igal üksikul asendiplaanil viide koondjoonisele.
(27) Kui projektdokumendis on pärast esmast välja andmist (koos ehitisteatisega/ehitusloa taotlemisel esitatavas dokumendis, koos kasutusteatisega/kasutusloa taotlemisel esitatavas dokumendis) tehtud muudatusi, siis tähistatakse muudatused nii, et need on tuvastavad ning esitatakse projektdokumendis ülevaatlik tabel muudatuse tähise, lühikirjelduse, muudatuse tegija nime ja muudatuse tegemise kuupäevaga.
§ 6. Nõuded ehitusteatise esitamisel või ehitusloa taotlemisel esitatud projektlahendi muudatuse ja projekti vea või ebatäpsuse paranduse tegemisele
(1) Seda paragrahvi kohaldatakse üksnes ehitusteatise esitamisel või ehitusloa taotlemisel esitatud projektlahendi sellisele muudatusele ja projekti sellise vea või ebatäpsuse parandusele, mille puhul muudatuse või paranduse ulatusest, iseloomust või mahust tulenevalt ei pea esitama uut ehitusteatist või taotlema uut ehitusluba.
(2) Muudatuse või paranduse sisuks on ehitusteatise esitamisel või ehitusloa taotlemisel esitatud tehnilise lahenduse või selle mõne osa muudatus või projekti kui dokumentatsiooni vea või ebatäpsuse parandus, mis vastab selle paragrahvi lõike 1 tingimusele.
(3) Muudatust või parandust kirjeldavale teabele rakenduvad paragrahvi 2 üldnõuded.
(4) Projektlahendi muudatust kirjeldav teave ja/või ehitise projekti kui dokumentatsiooni vea või ebatäpsuse parandus esitatakse kasutusteatise esitamisel või kasutusloa taotlemisel esitatavas projektis.
(5) Kasutusteatise esitamisel või kasutusloa taotlemisel esitatava projekti koosseisus esitatakse eraldi seletuskiri, milles esitatakse projektlahendi muudatuse põhjused, uue lahendi põhjendused ja selgitused ning muudatusega kaasnenud mõjud. Seletuskiri võib olla esitatud eraldi ehitise projekti erialaspetsiifiliste jaotiste kaupa.
(6) Ehitusteatise esitamisel või ehitusloa taotlemisel esitatud projektlahendi muudatust kirjeldavad projektdokumendid tähistatakse märksõnaga „projektlahendi muudatus“ ning need esitatakse kasutusteatise esitamisel või kasutusloa taotlemisel esitatava projekti vastava erialaspetsiifilise jaotise koosseisus.
§ 7. Nõuded ehitise projekti allkirjastamisele
(1) Ehitise projekt allkirjastatakse tõendamaks, et projektlahendi on projekteerinud või projekteerimist on kontrollinud ning selle eest vastutab pädev isik ja ehitise projekt on valmis kasutamiseks eesmärgil, milleks projekt on ette nähtud.
(2) Elektroonilise esitamise korral allkirjastab ehitise projekti:
1) peaprojekteerija ehk projekteerimise juht ehitise projekti elektroonilise konteineri, mis sisaldab ehitise projekti erialaspetsiifiliste jaotiste elektroonilisi konteinereid;
2) ehitise projektlahendi erialaspetsiifilise osa projekteerinud või projekteerimist kontrollinud ja selle eest vastutav pädev isik projekti erialaspetsiifilise jaotise elektroonilise konteineri.
(3) Paberil esitamise korral allkirjastab ehitise projekti:
1) peaprojekteerija ehk projekteerimise juht ehitise projekti tiitellehe;
2) ehitise projektlahendi erialaspetsiifilise osa projekteerinud või projekteerimist kontrollinud ja selle eest vastutav pädev isik projekti erialaspetsiifilise jaotise tiitellehe;
3) ehitise projektlahendi erialaspetsiifilise osa projekteerinud või projekteerimist kontrollinud ja selle eest vastutav pädev isik iga projektdokumendi, mis kuulub projekti erialaspetsiifilise jaotise koosseisu; mitmel lehel vormistatud seletuskirja korral allkirjastatakse seletuskirja esileht.
(3) Kui ehitise projekti või üksiku projektdokumendi on koostanud mitu ettevõtjat, kuid projekt ei ole jagatud koostaja põhisteks erialaspetsiifilisteks jaotisteks, siis esitatakse projektis teave, kes ja millise projektdokumendi või projektdokumendi osa koostas ning projekti allkirjastavad kõikide ettevõtjate pädevad isikud.
§ 8. Nõuded ehitise projekti esitamisele
(1) Ehitise projekt esitatakse elektrooniliselt või põhjendatud juhul paberil.
(2) Elektroonilise esitamise korral kasutatakse üldkättesaadava vabavaraga loetavat failiformaati.
(3) Elektroonilise esitamise korral on failid vormistatud nii, et faili avamisel on projektdokumendi teave terviklikult nähtav ja teabe nägemiseks ei ole vaja teha täiendavaid tegevusi ega omada spetsiifilisi oskusi tarkvara kasutamiseks.
§ 1. Määruse reguleerimisala
§ 2. Üldnõuded ehitise projekti teabele
§ 3. Nõuded ehitusteatise esitamisel või ehitusloa taotlemisel esitatava projekti teabele
§ 4. Nõuded kasutusteatise esitamisel või kasutusloa taotlemisel esitatava projekti teabele
§ 5. Nõuded ehitise projekti vormistusele
§ 6. Nõuded ehitusteatise esitamisel või ehitusloa taotlemisel esitatud projektlahendi muudatuse ja projekti vea või ebatäpsuse paranduse tegemisele
§ 7. Nõuded ehitise projekti allkirjastamisele
§ 8. Nõuded ehitise projekti esitamisele
§ 1. Määruse reguleerimisala
(1)Määrus kehtestab nõuded ehitise projektile, mis esitatakse:
1) kui koos ehitusteatisega on nõutud ehitise projekti esitamine;
2) ehitusloa taotlemisel;
3) kui koos kasutusteatisega on nõutud ehitise projekti esitamine;
4) kasutusloa taotlemisel.
Määruse reguleerimisala ja sihtrühm
Kavandi koostamisel lähtuti põhimõttest, et see määrus on avaliku võimu (kohalik omavalitsus, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet) töövahend ega reguleeri eraõiguslikke suhteid (projekteerimise tellijaja projekteerimise töövõtja lepingukokkulepped). Määruse rakendamisel kehtib avaliku õiguse põhimõte - kõik, mis ei ole lubatud, on keelatud.
Võrreldes täna kehtiva määrusega 97, uusversiooni reguleerimisala ei muutu – täna kehtiv määrus on avaliku õiguse dokument ega reguleeri eraõiguslikke suhteid ja uus määrus on avaliku õiguse dokument ega reguleeri eraõiguslikke suhteid.
Ei muutu ka täna kehtivas määruses 97 kirjas olevad põhimõtted (ehitusloa taotlemise projektdokumentatsioon versus ehitise valmis projektdokumentatsioon), kuigi määruse uusversiooni kavandisse on need kirja pandud teiste sõnade ja lausetega. Iseasi, kas täna kehtivas määruses kirjas olevat mõistetakse õigesti.
Määruse uusversiooni eesmärgid:
1.konkretiseerida määruse reguleerimisvaldkonda ja sihtrühma; eemaldada tänasest määrusest nõuded ja juhised, mis viitavad eraõiguslike suhete reguleerimisele ja vähendada seeläbi täna kehtiva määrusega kaasnevat vääriti tõlgendamist;
2.konkretiseerida ja kaasajastada nõudeid teabele, mis tuleb esitada projektlahendi kohta ehitusloa taotlemisel; siduda nõuded teabele lahti ehitise projekteerimise töökorraldusest (näiteks teabe määratlemine formalistliku nõudena a’la „esitada põhiprojekt“; ehitise projekteerimise töö jagamine etappideks on tellija ja töövõtja eraõigusliku kokkuleppe teema);
3.konkretiseerida nõudeid ehitustöö tegemise aluseks olevale projektdokumentatsioonile, see tähendab - valmis projektlahendile ja valmis projektdokumentatsioonile;
4.parandada õigusaktides levinud terminoloogiavigu ja erialase sõnakasutuse vigu.
NB! Määrus ei reguleeri konkreetse ehitusprojekti raames koostatava, tellija ja projekteerija lepingukokkuleppel põhineva ehitise projekti sisu, projekteerimistöö jagunemist etappideks ega projekteerijate töövõttusid.
(2)Ehitise projekt on ehitise tehniline dokumentatsioon, milles kirjeldatakse ehitise projektlahendit, esitatakse projektlahendi välja töötamise alusandmed ning projektlahendi välja töötamise asjaolud.
Määrus on üles ehitatud kahele mõistele: projektlahend (sisu, teave) ja ehitise projekt (teabe vorm). Kuigi ehitise projekt väljendab projektlahendit, on laiema üldsuse arusaam sellest siiski kui pakist paberist, samavõrd piiratult tõlgendatakse ka projekteerimisest – „jooniste tegemine“, täna ka „mudeldamine“. Paraku need on ainult projekteerimistöö väljundi vormid, mitte sisu. Sisuks on teave kavandatud projektlahendi kohta. Ohutuse, keskkonnasäästlikkuse ja muu üle, mis on ehitatud keskkonna puhul oluline, on võimalik otsustada sisu (ehk teabe) alusel, mitte teabe esitamise vormi põhjal.
Projekti määratlus ehitusseadustiku paragrahvis 5 on vigane – „... dokumentide kogum, mis sisaldab ehitamiseks vajalikku teavet“. Ehitamiseks vajalik teave on igasugune teave, mis on vajalik ehitustöö tegemiseks ehitusplatsil ja ka tehases. Ehitise projekteerivad inimesed, kellel on projekteerija kvalifikatsioon (spetsiifiline haridus ja kogemused, arhitektid ja insenerid), projekteerijate töö tulemuseks on ehitise projektlahend. Sealt edasi võtavad teatepulga üle ehitustegevuse juhid (ehituse projektijuhid, ehituse objektijuhid) ja nende töö tulemusena luuakse veel suur hulk ehitustegevuse juhtimise erialaspetsiifilist ning ehitamiseks vajalikku teavet. Selline ehitamiseks vajalik teave on näiteks kõik ehitustöö tehnoloogiat puudutav, samuti teave ehitustöö tegemiseks vajalike abitarindite kohta. Ehitise projekt kirjeldab ehitise projektlahendit, mitte ei esita kõike ehitamiseks vajalikku teavet. Palun vaadake ka allolevat skeemi, mis selgitab, kuidas jaguneb projek-teerimine ehituses.
(3)Ehitise projektlahend on ehitise arhitektuurilise ja insenerliku projekteerimise tulem, mis väljendub ehitise esteetilises ning tehnilises lahenduses ja kvaliteedinõuetes.
(4)Ehitise lammutamise puhul mõistetakse projektlahendina ehitise lammutamise ulatuse piiritlust ja ehitustehnoloogilisi juhiseid.
(5)Selle määrusega ei sätestata nõudeid ehitusseadustiku paragrahvi 91 lõikes 1 nimetatud tee projektile.
(6)Riigikaitselise tee projekti korral järgitakse ehitusseadustiku paragrahvi91 lõikes1 nimetatud tee projektile esitatud nõudeid.
(7)Sõna „ehitusprojekt“ ehitusseadustiku paragrahvis5 tähistab ehitise sama tehnilist dokumentatsiooni, mis on määratletud käesoleva paragrahvi lõikes 2.
Sõna „ehitusprojekt“ kasutus ehitusseadustikus ja reas alamates õigusaktides on vigane. Mõisted tuleb viia õigusaktides järk-järgult õigeks, õigusaktide keelekasutust järgivad paljud inimesed pidades seda korrektseks.
• Ehitise projekt on ehitise projektlahendit kirjeldav tehniline dokumentatsioon; vastavalt ehitisele on täpsem ka ehitise projekti nimetus– tee projekt, kanalisatsioonitorustiku projekt, maakaabelliini projekt, torni projekt, hoone projekt, pargi projekt jne.
• Ehitusprojekt on alguse ja lõpuga plaanipärane tegevus ehitusega seotud eesmärgi saavutamiseks, ehitise algidee elluviimiseks tehtava uurimise, projekteerimise, ehitamise või muude tegevuste kogum, kõik etapid ja tegevused idee sünnist ehitada kuni ehitise kasutusele võtmiseni.
Igapäevaelus ja ka kirjalikes tekstides on sageli olukordi, kus sõna „ehitusprojekt“ kasutatakse kord projektdokumentatsiooni tähenduses ja kord nö ehituse arendusprojekti tähenduses.
Mõlemat terminid on oma korrektses tähenduses kasutusel ka selles määrusekavandis.
§ 2. Üldnõuded ehitise projekti teabele
(1)Ehitise projekt annab arusaadavat ja õiget teavet kavandatud projektlahendi ning selle vastavuse kohta õigusaktides, sealhulgas detailplaneeringus või projekteerimistingimustes, ja asjakohastes tehnilistes normdokumentides, standardites ning juhendites sätestatud nõuetele.
(2)Ehitise projekt sisaldab ehitise tehnilisi andmeid, mis võimaldavad kanda ehitise ehitisregistrisse.
(3)Ehitise projektis esitatakse loeteluna ehitusuuringute, analüüside, tehniliste auditite, eksperdihinnangute, mõõdistuste jms aruanded, millest ehitise projektlahendi välja töötamisel lähtuti. Kirje loetelus sisaldab pealkirja, koostaja nime, töö tähist ja töö valmimise kuupäeva.
(4)Ehitise projektis esitatakse loeteluna tehnilised normdokumendid, standardid ning juhendid, mida ehitise projektlahendi välja töötamisel järgiti. Kirje loetelus sisaldab pealkirja, väljaandja nime, dokumendi tähist ja aastaarvu või kuupäeva. Kui projektlahend sisaldab kõrvalekaldeid normdokumendist, standardist või juhendist või nende üksikutest nõuetest, esitatakse need koos põhjendustega. Kui projektlahendit või selle osa reglementeerivad nõuded puuduvad, esitatakse projektlahendi ohutust, toimivust ja usaldusväärsust tõendavad selgitused.
(5)Kinnismälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise projektis esitatakse lisaks lõigetes 3 ning 4 nõutule loeteluna muinsuskaitse eritingimused ja nende olemasolu korral Muinsuskaitseameti heakskiidetud uuringuaruanded, mis võeti aluseks ning mida järgiti projektlahendi välja töötamisel. Kirje loetelus sisaldab pealkirja, koostaja nime, töö tähist ja töö valmimise kuupäeva. Kui projektlahend sisaldab kõrvalekaldeid muinsuskaitse eritingimustest või nende üksikutest nõuetest, esitatakse need koos põhjendustega.
(6)Ehitusteatise esitamisel, ehitusloa taotlemisel, kasutusteatise esitamisel ja kasutusloa taotlemisel esitatakse projektlahendi kohta teave, mis on kavandatud ehitise puhul asjakohane.
Selle määruse temaatika puhul on kaalutlusvajadus möödapääsmatu (on möödapääsmatu ka tänase määruse 97 puhul). See ei tulene kellegi soovist või valikust vaid reguleerimise objekti olemusest. Kaalutlusvajaduseta oleks võimalik hakkama saada ainult ehitise projekti vorminõuete puhul (a’la mis peab olema kirjas tiitellehel ja mis peab olema kirjas joonise kirjanurgas).
(7)Ehitise projektis esitatav teave sobib omavahel selliselt ja on vastuoludeta niivõrd, et ehitise projektist on võimalik üheselt aru saada ja projekti on võimalik eesmärgipäraselt kasutada.
§3.Nõuded ehitusteatise esitamisel või ehitusloa taotlemisel esitatava projekti teabele
(1)Ehitusteatise esitamisel või ehitusloa taotlemise esitatav projekt sisaldab kavandatud projektlahendi ning selle välja töötamise asjaolude kohta teavet määral ja detailsuses, mis võimaldab:
1)saada ülevaate projektlahendi välja töötamisel aluseks võetud alusandmetest, järgitud tehnilistes normdokumentidest, standarditest ja juhenditest;
2)saada kavandatud projektlahendist tervikliku ülevaate;
3)hinnata kavandatud projektlahendi põhimõttelist vastavust detailplaneeringus või projekteerimistingimustes esitatud nõuetele, muudes õigusaktides sätestatud nõuetele, asjakohastes tehnilistes normidokumentides, standardites ning juhendites esitatud nõuetele;
4) hinnata projektlahendi ellu viimise põhimõttelist võimalikkust kavandatud asukohas ja kavandatud kujul;
5)hinnata projektlahendi ellu viimisega potentsiaalselt kaasnevaid mõjusid olemasolevatele ehitistele ja ümbritsevale keskkonnale.
Paragrahvi 3 lugedes tuleb meeles pidada, et tegemist on teabega, mida vajab/nõuab pädev asutus andmaks projektlahendile hinnangut ehitusloa taotlemise või ehitusteatise esitamise menetluses. Paragrahv 3 ei määratle, milline peab olema ehitise projekti sisu, mis on vajalik ehituspojekti ellu viimiseks, selle määratleb eraõiguslikel alustel sõlmitav projekteerimise tellija ja projekteerimise töövõtja kokkulepe (leping). Lepingukokkulepe põhineb projekteerimise tööprogrammil ja projekteerijate töövõttude kirjeldustel; need koostatakse võttes aluseks projekteerimise juhi teadmised, kogemused ning head tava väljendavad normdokumendid (teiste hulgas näiteks standard EVS932:2017 „Ehitusprojekt“).
Paragrahvi 3 nõuded ja standardi EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“ juhised on kooskõlas; paragrahvi 3 nõuded sisalduvad standardis (kuid on samas vähem, kui standardi soovituste kohane eelprojekt; see on nii ka täna kehtiva määruse 97 puhul).
Nõuete alused ehitusseadustikus
§ 1. Seadustiku eesmärk
Käesoleva seadustiku eesmärk on soodustada jätkusuutlikku arengut ning tagada ohutus, ehitatud keskkonna eesmärgipärane toimivus ja kasutatavus.
§ 11. Ehitisele esitatavad nõuded
(1) Ehitis peab kogu oma kasutusea vältel vastama selle kasutamise nõuetele ja olemasolu vältel olema ohutu.
(2) Ehitisele esitatavad nõuded hõlmavad asjakohasel juhul:
1) mehaanilist vastupidavust ja stabiilsust;
2) tuleohutust;
3) hügieeni, tervist ja keskkonda;
4) kasutamise ohutust ja juurdepääsu, sealhulgas ehitisest inimeste evakuatsiooni ja pääste vajadusi ning operatiivkaarti;
5) kaitset müra eest;
6) energiasäästlikkust ja -tõhusust;
7) loodusvarade säästvat kasutamist;
8) puudega inimeste erivajadusi;
9) ehitise toimivust ja koostoimimisvõimet ning ühilduvust;
10) kasutusotstarbest ja kasutamisest tulenevaid nõudeid ehk seisundinõudeid, sealhulgas korrashoiunõudeid;
ehitise ja selle asukoha märgistamist.
§ 12. Ehitamisele esitatavad nõuded
(2) Ehitatav ehitis, asjakohasel juhul ka ehitamine, peab olema kooskõlas ehitise asukohaga seonduvate kitsenduste ja planeeringuga.
§ 13. Ehitusprojektile esitatavad nõuded
(1) Ehitusprojekt peab olema selline, et selle kohaselt ehitatav ehitis vastaks nõuetele, sealhulgas arvestaks ehitise sobivust, kasutatavust ja korrashoiu vajadust.
(2)Ehitusteatise esitamisel või ehitusloa taotlemisel esitatava ehitise projekti teabelt ei eeldata sellist mahtu ja detailsust nagu on nõutud kasutusteatise esitamisel või kasutusloa taotlemisel esitatava projekti teabelt, kuid esitatav teave on niivõrd konkreetne, et ehitamise käigus on võimalik kontrollida, kas ellu viiakse selline projektlahend ja täidetakse need arhitektuurilised ning tehnilised kriteeriumid, mis deklareeriti ehitusteatise esitamisel või ehitusloa taotlemisel.
Määruse kavandis on määratletud kaks ehitise projekti (NB! „ehitise projekt“ tähendab „projektdokumentatsioon“): ehitusloa taotlemisel esitatav projekt ja valmis projekt (ehk kasutusloa taotlemisel esitatav projekt). Ehitusloa taotlemisel esitatav projekt ei pea olema paragrahvis 4 sätestatu kohane valmis projekt ning kui ehitusluba on saadud sellise projekti alusel, siis kohe „koppa maasse lüüa“ ei tohi, enne tuleb projekt valmis teha. Ehitusloa taotleja soovi korral aga võib esitada ehitusloa taotlemisel valmis projekti ehk selle sama projekti, konkreetselt mille alusel hakatakse tegema ehitustööd ja mis esitatakse seejärel kasutusloa taotlemisel. Kui ehitusluba on saadud sellise projekti alusel, siis võib kopa kohe maasse lüüa, enne tuleb loomulikult esitada ehitamise alustamise teatis.
Palun vaadata selgitavaid skeeme §3-(5) juures.
Ehitusloa taotlemisel esitatava projekti sisu laiem tõlgendus
Ehitusloa taotlemisel esitatavat projekti on kohane tõlgendada kui lubadust ja kohustust – lubadust ja kohustust, et ehitatav ehitis hakkab vastama ehitusloa taotlemise projektis kirjeldatule. Vastutus, et ehitusloa taotlemise projektis antud lubadusi ja võetud kohustusi täidetakse, langeb ehitise omanikule.
(3)Ehitusteatise esitamisel või ehitusloa taotlemisel esitatav ehitise või selle osa lammutamise projekt sisaldab lammutamise ulatuse piiritlust, ehitustehnoloogilisi juhiseid ning muid asjakohaseid juhiseid sellises mahus ja detailsuses, et pärast ehitustöö korraldamise kava koostamist ja ehitustöö tehnoloogia kavandamist oskavad kvalifitseeritud oskustöölised pädeva ehitustegevuse juhi juhendamisel teha lammutustöö nii, et kõik ohutus- ja keskkonnakaitsenõuded on täidetud.
Ehitise lammutamise projekti puhul ei ole vajalik eristada „ehitusloa taotlemise projekti“ ja „ehitustöö tegemise aluseks olevat projekti/kasutusloa taotlemise projekti“. Lammutuse puhul puudub reeglina projektlahendi arendusprotsess, mis on iseloomulik uue ehitise kavandamise või olemasoleva ehitise rekonstrueerimise korral.
(4)Vahetult ehitise kaitstuse tagamiseks kavandatud tarindeid, paigaldisi ja süsteeme käsitlevat teavet koos ehitisteatisega või ehitusloa taotlusega esitava projekti koosseisu ei kaasata.
„Kaitstusena“ on silmas peetud näiteks füüsilist kaitset sissemurdmise vastu, lukustust ja läbipääsusüsteeme, videovalvet, ehitise omadusi, mis võimaldavad seda kasutada varjena.
(5)Ehitusteatise esitamisel või ehitusloa taotlemisel võib taotleja esitada projektlahendi kohta rohkem teavet ja suuremas detailsuses, sellele vaatamata annab pädev asutus projektlahendile hinnangu lähtudes selle paragrahvi nõuetest.
See lõige on oluline just väikeste ja lihtsate ehitiste puhul – näiteks suvemaja korral on mõistlik esitada koos ehitusloa taotlusega valmis projekt („valmis projekt“ on määratletud määrusekavandi paragrahvis 4), ei ole vajadust vormistada eraldi ehitusloa taotlemise projekti. Palun vaadata allolevaid skeeme.
(6)Nõuded üldteabele
1)Esitatakse projektlahendiga hõlmatud maa-ala andmed, olemasoleva situatsiooni lühikirjeldus ja projektlahendi üldine tutvustus (mis projekteeriti – ehitis, park vm) ning projektlahendi ulatus.
2)Esitatakse teave ehitise projekti ülesehituse ja koosseisu kohta, muu hulgas projekti jaotiste nimed ja tähised; esitatakse piiritlused, millistes projekti jaotistes on esitatud projektlahendi milliste erialaspetsiifiliste osade teave.
3)Esitatakse projektlahendi erialaspetsiifilised osad projekteerinud ettevõtjate nimed ja projektlahendi osad projekteerinud või projekteerimist kontrollinud ning selle eest vastutavate pädevate isikute nimed.
4)Esitatakse loeteluna projektlahendi kui terviku projekteerimisel järgitud normdokumendid (detailplaneering, kohaliku omavalitsuse projekteerimistingimused) ja ehitusuuringute, eksperdihinnangute, auditite jms aruanded, mis võeti projekteerimisel aluseks.
5)Esitatakse ehitise projekti eesmärk – ehitusloa taotlemiseks, ehitusteatise esitamiseks, ehitustöö tegemiseks vm – ja ehitise projekti kasutamise piirangud.
6)Kui projekteeritud ehitis on ajutine ehitis, siis esitatakse ehitise eluiga.
7)Esitatakse ühiskasutatavate tehnovõrkude valdajate tehnilised liitumistingimused.
8)Esitatakse detailplaneeringu nõuete ja projektlahendi võrdlus või pädeva asutuse projekteerimistingimuste olemasolu korral viimatinimetatute ja projektlahendi võrdlus.
9)Kinnismälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise korral esitatakse muinsuskaitse eritingimuste ning projektlahendi võrdlus.
10)Esitatakse olulised projektlahendi projekteerimise protsessi ja projektlahendit mõjutanud tegurid.
1)“Projektlahendi ulatus“ – näiteks kas kogu hoone või ainult osa hoonest; milline osa hoonest; millistes piirides on projekteeritud välisruumi/maa-ala.
5)Näide: „Tegemist on ehitusloa taotlemise projektdokumentatsiooniga ning see ei ole ette nähtud ehitustöö tegemiseks; see projektdokumentatsioon ei sisalda ehitustöö tegemise ja ehitustöö kontrollimise jaoks piisaval hulgal ning piisavalt täpset teavet.“
Näide: „See projektdokumentatsioon sisaldab projektlahendi kohta vajalikul hulgal ja vajaliku detailsusega teavet ehitustöö hanke korraldamiseks ja ehitusloa taotlemiseks; see projektdokumentatsioon ei ole ette nähtud ehitustöö tegemiseks ning ehitustöö kontrollimiseks.“
6)Ehitise eluiga on ajavahemik ehitise ehitamisest ehitise lammutamiseni (life cycle of a building). Ehitise eluiga ei ole ehitise projekteeritud kasutusiga (intended service life).
(7)Nõuded maastikuarhitektuuri teabele
1)Esitatakse loeteluna uuringute, eksperdihinnangute, auditite jms aruanded, mis võeti maastikuarhitektuuri ning haljastuse projekteerimisel aluseks ning tehnilised normdokumendid, standardid ja juhendid, mida järgiti.
2)Esitatakse projektlahendiga hõlmatud maa-ala asukohaskeem.
3)Esitatakse projektlahendiga hõlmatud maa-ala maastikuarhitektuurilise lahenduse üldkirjeldus ja ideestik. Esitatakse projektlahendiga hõlmatud maa-ala iseloomulikud tehnilised andmed, muu hulgas ehitisregistrisse kantavad andmed, ja projekteeritud ehitiste nurgapunktide koordinaadid.
4)Esitatakse välisruumi üldlahendust kirjeldav maa-ala asendiplaan, näidates olemasoleva situatsiooni (ehitised, haljastus), likvideeritavad ehitised ja projekteeritud ehitised; näidatakse hoonete ja rajatiste asukohad, seosed olemasolevate ehitistega (vahekaugused, piirangud, kujad), teede ja teerajatiste paiknemine, parkla asukoht, ühendustee ühiskasutatava teedevõrguga, maa-ala pinnakatted, maa-ala valgustid, välisruumi väikeehitiste asukohad; näidatakse jäätmete kogumise ja äraveoga seotud rajatiste asukohad ning juurdepääsuvõimalused.
5)Tuginedes selle paragrahvi lõike 26 kohasele tuleohutuse kontseptsioonile esitatakse asendiplaan, millel näidatakse projekteeritud ehitis, päästetehnika pääsemisvõimalused ehitise sissepääsude ja hädaväljapääsude juurde (sh redelauto juurdepääs ja tööraadius), tuletõrje veevõtukoht, märgtõusutoru toitesisend, parkimine, jäätmete hoiustamise kohad, põlevmaterjali(de) ladustamise kohad, tuleohutust mõjutavad olemasolevad ehitised.
6)Asendiplaanil näidatakse detailplaneeringu või kohaliku omavalitsuse projekteerimistingimuste piirangud ehitiste paiknemisele ning geomeetriale.
7)Tuginedes selle paragrahvi lõike 18 kohasele puudega inimeste erivajadustega arvestamise kontseptsioonile ja asjakohases õigusaktis käsitletud konkreetsetele nõuetele esitatakse detailsem kirjeldus, kuidas saavad puudega inimesed projekteeritud välisruumis takistuseta liikuda ja välisruumi kasutada: pääs välisparklasse, parkimine välisparklas, teede-platside laiused, katted, kalded, äärekivid, pandused, kaldteed, liftid, käsipuud, turvapiirded, taktiilsed teekattetähistused, kontrastsed tähistused, avalikult kasutatavad objektid ja nende kasutamiskõrgused jm.
8)Esitatakse välisruumi väikeehitiste (näiteks piirdeaed, tugimüür, paviljon, kuur, jalgrattahoidla, istepink, välistrepp jms) arhitektuurilised üldlahendused, muu hulgas välisviimistlusmaterjalid ja värvitoonid; esitatakse väikeehitiste tarinduse üldkirjeldus.
9)Esitatakse teave mänguväljaku, välisõppeklassi või muu sarnaseni jõudva otsese päikesevalguse kohta.
10)Esitatakse olemasoleva haljastuse lühikirjeldus ja ülevaade puittaimestiku hindamise tulemustest; asendiplaanil näidatakse säilitatav ja likvideeritav puittaimestik ning projekteeritud haljastus; esitatakse projekteeritud haljastuse üldkirjeldus; juurestiku kaitsevööndid ning minimaalsed nõutavad kaugused ehitistest.
11)Esitatakse likvideeritavate ning istutatavate puittaimede kogused koos selgitusega likvideeritavate ning projekteeritud taimede osakaalude kohta; kui asendusistutuse maht on väiksem võrreldes likvideeritavaga antakse selgitused ja põhjendused; esitatakse asendusistutuse arvutuskäik.
12)Kui ehitustöö tegemine toob kaasa olemasoleva haljastuse kahjustamise, siis esitatakse haljastuse kaitsmise ja taastamise kirjeldus.
1)Projekteerimisel järgitud õigusaktide loetlemist ei ole vajalik nõuda kuna õigusaktide järgimine on üldkohustuslik, selles ei ole valikut. Tehnilised normdokumendid, standardid, juhendid ei ole õigusaktid, nende järgimine ei ole valdavalt vaikimisi kohustuslik ning projekteerimise tellijal ning projekteerimise töövõtjal on võimalik teha valikuid ja kokku leppida, mida järgitakse; selle tõttu on vajalik need projektis loeteluna esitada.
4)“Asendiplaan“ on üks joonise tüüp – maa-ala plaanijoonis. Argikeelne „asendiplaani projekteerimine“ on vigane väljend – joonist ei ole võimalik projekteerida, joonis ei ole projekteerimise objekt, joonis on väljendusvahend; projekteeritakse seda, mis on joonisel kujutatud (näiteks maa-ala plaanilahendus, väliruumi lahendus, tehnovõrgu lahendus).
(8)Nõuded teede ja teerajatiste, liikluse ning vertikaalplaneeringu teabele
1)Esitatakse loeteluna uuringute, eksperdihinnangute, auditite jms aruanded, mis võeti teede, teerajatiste liikluse ja vertikaalplaneeringu projekteerimisel aluseks ning tehnilised normdokumendid, standardid ja juhendid, mida järgiti.
2)Esitatakse tee projekteerimise lähteparameetrid: projekteerimise lähtetase, tee funktsioon, klass või tänava liik, koormused, eeldatav liiklussagedus ning teenindustase, projektkiirus.
3)Esitatakse maa-ala asendiplaan(id) näidates teede ja teerajatiste paiknemise, liikluslahenduse, liikluskorraldusvahendite paiknemise ning sisu, välisparkla asukoha ja liiklusskeemi parklas; esitatakse teede ja platside katendite konstruktsioon ning ääristuste põhimõtted.
4)Esitatakse maa-ala katete kõrgusliku paiknemise üldlahendus (vertikaalplaneerimise üldlahendus); kõrguslik situatsioon võib olla määratletud protsentarvudena või suhtarvudena esitatavate peamiste kallete abil ja kasutades kõrgusmärke.
5)Esitatakse maa-ala parkimisnormatiiv, projekteeritud autoparkimiskohtade arv koos arvutuskäiguga ja jalgrataste parkimiskohtade arv koos arvutuskäiguga.
6)Esitatakse katendi taastamise ulatus ja tehniline lahendus, kui projekteeritud ehitise ehitamine rikub olemasolevat katendit.
7)Esitatakse teave teerajatiste (näiteks sild, tunnel, müratõkkesein vm) arhitektuuri, kandvate ja jäigastavate tarindite, tehnosüsteemide kohta sarnaselt selle paragrahvi teemakohastes lõigetes esitatud nõuetele.
Sageli segamini aetavad ja seeläbi vääralt kasutatavad mõisted:
kate – katendi pealmine kiht
katend – kate koos aluskihtidega
(9)Nõuded maa-ala valgustuse teabele
1)Esitatakse loeteluna uuringute, eksperdihinnangute, auditite jms aruanded, mis võeti maa-ala valgustuse projekteerimisel aluseks ning tehnilised normdokumendid, standardid ja juhendid, mida järgiti.
2)Esitatakse asendiplaanil maa-ala valgustite asukohad, eristades olemasolevad ja projekteeritud valgustid; esitatakse valgustite funktsioon (tänavavalgustus, disainvalgustus vm), valgustitüüpide (mastvalgusti, pollarvalgusti vm) ja valgusallikate kirjeldus.
3)Esitatakse maa-ala valgustuse valgustustehnilised parameetrid - valgustustihedus, värvsustemperatuur, heledus, ühtlus, värviesitus jms - ja visualiseeringud/valgusvihu suund ning suurus.
4) Esitatakse maa-ala valgustite elektrivarustuse allikas (ühiskasutatava tänavavalgustuse elektrivõrk, hoone elektrivõrk vm). Ühiskasutatava tänavavalgustuse puhul esitatakse valgustite paigaldustarindite kirjeldus (jaland, mast jms).
5)Tuginedes selle paragrahvi lõike 26 kohasele tuleohutuse kontseptsioonile esitatakse hädavalgustuse detailsem kirjeldus.
6)Esitatakse teave maa-ala valgustusega keskkonnale potentsiaalselt kaasnevate ohtude kohta (nt häiriv valgus) ja vajadusel lahendused negatiivsete mõjude minimeerimiseks.
7)Esitatakse ühiskasutatava tänavavalgustuse valdaja tehnilised liitumistingimused; need esitatakse kas projektlahendi üldteabe koosseisus või vahetult projekti välisvalgustuse teabe koosseisus. Kui tingimused esitatakse üldteabe koosseisus, siis antakse asjakohane viide.
(10)Nõuded elektrivarustuse välisvõrgu teabele
1)Esitatakse loeteluna uuringute, eksperdihinnangute, auditite jms aruanded, mis võeti elektrivarustuse välisvõrgu projekteerimisel aluseks ning tehnilised normdokumendid, standardid ja juhendid, mida järgiti.
2)Esitatakse asendiplaan, millel kujutatava keskmeks on elektrivarustuse välisvõrk ja selle komponendid. Elektrivarustuse välisvõrgu asukoht plaanis ja kõrguslikult esitatakse sellise detailsusega, et on võimalik hinnata kavandatud tehnovõrgu paiknemist ümbritsevate ehitiste suhtes, sealhulgas nii olemasolevate kui teiste kavandatud tehnovõrkude suhtes ning veenduda tehnovõrgu teostatavuses. Näidatakse ehitist vahetult teenindava elektrivarustuse välisvõrgu liitumispunkt ühiskasutatava elektrivarustuse välisvõrguga. Näidatakse likvideeritavad olemasolevad tehnovõrgud.
3)Esitatakse akuauto laadimistaristu vajadus ja kavandatud lahenduse üldkirjeldus.
4)Esitatakse ehitise ligikaudne vajalik tarbitav elektriline võimsus, elektrivarustuse liitumispunkti asukoht ja põhiparameetrid, alajaamade olemasolul nende põhiparameetrid, olemasolevate kaabelliinide teise asukohta tõstmise põhimõtted, kaablikanalisatsioonide kasutamise, valiku ja paigalduse põhimõtted; esitatakse elektrivarustuse struktuurskeem.
5)Kui elektrivarustuse välisvõrgu puhul ei ole võimalik täita tehniliste normdokumentide või ühiskasutatava elektrivarustuse välisvõrgu valdaja tehniliste liitumistingimuste nõudeid (näiteks tiheda linnaehitusliku situatsiooni vms puhul), siis esitatakse alternatiivne tehniline lahendus koos selgitustega, kuidas alternatiivne lahendus täidab või kompenseerib nõuete aluseks olevaid kriteeriume.
6)Kui elektrivarustuse välisvõrgu ehitamine rikub olemasolevat katendit esitatakse katendi taastamise lahendus tee, teerajatiste, liikluse ja vertikaalplaneeringu teabe koosseisus.
7)Esitatakse ühiskasutatava elektrivarustuse välisvõrgu valdaja tehnilised liitumistingimused; need esitatakse kas projektlahendi üldteabe koosseisus või vahetult elektrivarustuse välisvõrgu teabe koosseisus. Kui tingimused esitatakse üldteabe koosseisus, siis antakse asjakohane viide.
(11)Nõuded nõrkvoolu välisvõrgu teabele
1)Esitatakse loeteluna uuringute, eksperdihinnangute, auditite jms aruanded, mis võeti nõrkvoolu välisvõrgu projekteerimisel aluseks ning tehnilised normdokumendid, standardid ja juhendid, mida järgiti.
2)Esitatakse asendiplaan, millel kujutatava keskmeks on nõrkvoolu välisvõrk ja selle komponendid. Nõrkvoolu välisvõrgu asukoht plaanis ja kõrguslikult esitatakse sellise detailsusega, et on võimalik hinnata kavandatud tehnovõrgu paiknemist ümbritsevate ehitiste suhtes, sealhulgas nii olemasolevate kui teiste kavandatud tehnovõrkude suhtes ning veenduda tehnovõrgu teostatavuses. Näidatakse ehitist vahetult teenindava nõrkvoolu välisvõrgu liitumispunkt ühiskasutatava nõrkvoolu välisvõrguga. Näidatakse likvideeritavad olemasolevad tehnovõrgud.
3)Esitatakse ehitise sidevarustuse liitumispunkti asukoht ja põhiparameetrid, olemasolevate kaabelliinide teise asukohta tõstmise põhimõtted, kaablikanalisatsioonide kasutamise, valiku ja paigalduse põhimõtted; esitatakse sidevarustuse struktuurskeem.
4)Kui nõrkvoolu välisvõrgu puhul ei ole võimalik täita tehniliste normdokumentide või ühiskasutatava nõrkvoolu välisvõrgu valdaja tehniliste liitumistingimuste nõudeid, siis esitatakse alternatiivne tehniline lahendus koos selgitustega, kuidas alternatiivne lahendus täidab või kompenseerib nõuete aluseks olevaid kriteeriume.
5)Kui nõrkvoolu välisvõrgu ehitamine rikub olemasolevat katendit esitatakse katendi taastamise lahendus tee, teerajatiste, liikluse ja vertikaalplaneeringu teabe koosseisus.
6)Esitatakse ühiskasutatava nõrkvoolu välisvõrgu valdaja tehnilised liitumistingimused; need esitatakse kas projektlahendi üldteabe koosseisus või vahetult nõrkvoolu välisvõrgu teabe koosseisus. Kui tingimused esitatakse üldteabe koosseisus, siis antakse asjakohane viide.
(12)Nõuded gaasivarustuse välisvõrgu teabele
1)Esitatakse loeteluna uuringute, eksperdihinnangute, auditite jms aruanded, mis võeti gaasivarustuse välisvõrgu projekteerimisel aluseks ning tehnilised normdokumendid, standardid ja juhendid, mida järgiti.
2)Esitatakse asendiplaan, millel kujutatava keskmeks on gaasivarustuse välisvõrk ja selle komponendid. Gaasivarustuse välisvõrgu asukoht plaanis ja kõrguslikult esitatakse sellise detailsusega, et on võimalik hinnata kavandatud tehnovõrgu paiknemist ümbritsevate ehitiste suhtes, sealhulgas nii olemasolevate kui teiste kavandatud tehnovõrkude suhtes ning veenduda tehnovõrgu teostatavuses. Näidatakse ehitist vahetult teenindava gaasivarustuse välisvõrgu liitumispunkt ühiskasutatava gaasivarustuse välisvõrguga. Näidatakse likvideeritavad olemasolevad tehnovõrgud.
3)Esitatakse ehitise gaasivajadus, kasutatav gaas, töörõhk.
4)Esitatakse gaasimõõdusõlme asukoht ja toimimisskeem; need esitatakse gaasipaigaldise teabe koosseisus, gaasivarustuse välisvõrgu teabe hulgas esitatakse asjakohane viide.
5)Esitatakse torustiku töörõhk, materjal, läbimõõt, isolatsioon; kirjeldatakse torustiku paigaldusviisi.
6)Kui gaasivarustuse välisvõrgu puhul ei ole võimalik täita tehniliste normdokumentide või ühiskasutatava gaasivarustuse välisvõrgu valdaja tehniliste liitumistingimuste nõudeid, siis esitatakse alternatiivne tehniline lahendus koos selgitustega, kuidas alternatiivne lahendus täidab või kompenseerib nõuete aluseks olevaid kriteeriume.
7)Kui gaasivarustuse välisvõrgu ehitamine rikub olemasolevat katendit esitatakse katendi taastamise lahendus tee, teerajatiste, liikluse ja vertikaalplaneeringu teabe koosseisus.
8)Esitatakse ühiskasutatava gaasivarustuse välisvõrgu valdaja tehnilised liitumistingimused; need esitatakse kas projektlahendi üldteabe koosseisus või vahetult gaasivarustuse välisvõrgu teabe koosseisus. Kui tingimused esitatakse üldteabe koosseisus, siis antakse asjakohane viide.
(13)Nõuded veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrgu teabele
1)Esitatakse loeteluna uuringute, eksperdihinnangute, auditite jms aruanded, mis võeti veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrgu projekteerimisel aluseks ning tehnilised normdokumendid, standardid ja juhendid, mida järgiti.
2)Esitatakse asendiplaan, millel kujutatava keskmeks on veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk ning selle komponendid. Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrgu asukoht plaanis ja kõrguslikult esitatakse sellise detailsusega, et on võimalik hinnata kavandatud tehnovõrgu paiknemist ümbritsevate ehitiste suhtes, sealhulgas nii olemasolevate kui teiste kavandatud tehnovõrkude suhtes ning veenduda tehnovõrgu teostatavuses. Näidatakse ehitist vahetult teenindava veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrgu liitumispunkt ühisveevärgiga ja ühiskanalisatsiooniga. Näidatakse likvideeritavad olemasolevad tehnovõrgud. Näidatakse reoveekanalisatsiooni, sademeveekanalisatsiooni ja drenaaži eelvoolud.
3)Esitatakse joogivee, ehitisevälise tulekustusvee, tehnoloogilise vee, olmereovee, tehnoloogilise reovee, sademevee ning drenaaži vooluhulgad.
4)Esitatakse joogivee, reovee, sademevee ja tehnoloogilise reovee puhastamise vajadus ning kirjeldatakse puhastamise põhimõtet. Tehnoloogilise reovee puhul esitatakse reostuskoormus ja iseloom.
5)Esitatakse torustiku töörõhk, materjal, läbimõõt, isolatsioon; kirjeldatakse torustiku paigaldusviisi.
6)Esitatakse veemõõdusõlme asukoht ning toimimisskeem; need esitatakse veevarustuse ja kanalisatsioonipaigaldise teabe koosseisus, veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrgu teabe hulgas esitatakse asjakohane viide.
7)Esitatakse kanalisatsiooni välisvõrgu koosseisu kuuluvate pumplate kirjeldus ja pumplate parameetrid.
8)Kui veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrgu puhul ei ole võimalik täita tehniliste normdokumentide või ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooni valdaja tehniliste liitumistingimuste nõudeid, siis esitatakse alternatiivne tehniline lahendus koos selgitustega, kuidas alternatiivne lahendus täidab või kompenseerib nõuete aluseks olevaid kriteeriume.
9)Kui veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrgu ehitamine rikub olemasolevat katendit esitatakse katendi taastamise lahendus tee, teerajatiste, liikluse ja vertikaalplaneeringu teabe koosseisus.
10)Esitatakse ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooni valdaja tehnilised liitumistingimused; need esitatakse kas projektlahendi üldteabe koosseisus või vahetult veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrgu teabe koosseisus. Kui tingimused esitatakse üldteabe koosseisus, siis antakse asjakohane viide.
(14)Nõuded soojusvarustuse välisvõrgu teabele
1)Esitatakse loeteluna uuringute, eksperdihinnangute, auditite jms aruanded, mis võeti soojusvarustuse välisvõrgu projekteerimisel aluseks ning tehnilised normdokumendid, standardid ja juhendid, mida järgiti.
2)Esitatakse asendiplaan, millel kujutatava keskmeks on soojusvarustuse välisvõrk ja selle komponendid. Soojusvarustuse välisvõrgu asukoht plaanis ja kõrguslikult esitatakse sellise detailsusega, et on võimalik hinnata kavandatud tehnovõrgu paiknemist ümbritsevate ehitiste suhtes, sealhulgas nii olemasolevate kui teiste kavandatud tehnovõrkude suhtes ning veenduda tehnovõrgu teostatavuses. Näidatakse ehitist vahetult teenindava soojusvarustuse välisvõrgu liitumispunkt ühiskasutatava soojusvarustuse välisvõrguga. Näidatakse likvideeritavad olemasolevad tehnovõrgud. Kui soojusvarustuse primaarpool ulatub hoone sisse, siis näidatakse tehnovõrgu joonis(t)el ka hoone sisse kavandatud primaarpoole torustikke ja seadmeid.
3)Esitatakse ehitis(t)e soojuskoormus(ed).
4)Esitatakse soojussõlme asukoht ja toimimisskeem; need esitatakse sisekliima tagamise süsteemide teabe koosseisus, soojusvarustuse välisvõrgu teabe hulgas esitatakse asjakohane viide.
5)Esitatakse torustiku töörõhk, materjal, läbimõõt, isolatsioon; kirjeldatakse torustiku paigaldusviisi.
6)Kui soojusvarustuse välisvõrgu puhul ei ole võimalik täita tehniliste normdokumentide või ühiskasutatava soojusvarustuse välisvõrgu valdaja tehniliste liitumistingimuste nõudeid, siis esitatakse alternatiivne tehniline lahendus koos selgitustega, kuidas alternatiivne lahendus täidab või kompenseerib nõuete aluseks olevaid kriteeriume.
7)Kui soojusvarustuse välisvõrgu ehitamine rikub olemasolevat katendit esitatakse katendi taastamise lahendus tee, teerajatiste, liikluse ja vertikaalplaneeringu teabe koosseisus.
8)Esitatakse ühiskasutatava soojusvarustuse välisvõrgu valdaja tehnilised liitumistingimused; need esitatakse kas projektlahendi üldteabe koosseisus või vahetult soojusvarustuse välisvõrgu teabe koosseisus. Kui tingimused esitatakse üldteabe koosseisus, siis antakse asjakohane viide.
(15)Nõuded külmavarustuse välisvõrgu teabele
1)Esitatakse loeteluna uuringute, eksperdihinnangute, auditite jms aruanded, mis võeti külmavarustuse välisvõrgu projekteerimisel aluseks ning tehnilised normdokumendid, standardid ja juhendid, mida järgiti.
2)Esitatakse asendiplaan, millel kujutatava keskmeks on külmavarustuse välisvõrk ja selle komponendid. Külmavarustuse välisvõrgu asukoht plaanis ja kõrguslikult esitatakse sellise detailsusega, et on võimalik hinnata kavandatud tehnovõrgu paiknemist ümbritsevate ehitiste suhtes, sealhulgas nii olemasolevate kui teiste kavandatud tehnovõrkude suhtes ning veenduda tehnovõrgu teostatavuses. Näidatakse ehitist vahetult teenindava külmavarustuse välisvõrgu liitumispunkt ühiskasutatava külmavarustuse välisvõrguga. Näidatakse likvideeritavad olemasolevad tehnovõrgud.
3)Esitatakse ehitis(t)e jahutuskoormus(ed).
4)Esitatakse jahutussõlme asukoht ja toimimisskeem; need esitatakse sisekliima tagamise süsteemide teabe koosseisus, külmavarustuse välisvõrgu teabe hulgas esitatakse asjakohane viide.
5)Esitatakse torustiku töörõhk, materjal, läbimõõt, isolatsioon; kirjeldatakse torustiku paigaldusviisi.
6)Kui külmavarustuse välisvõrgu puhul ei ole võimalik täita tehniliste normdokumentide või ühiskasutatava külmavarustuse välisvõrgu valdaja tehniliste liitumistingimuste nõudeid, siis esitatakse alternatiivne tehniline lahendus koos selgitustega, kuidas alternatiivne lahendus täidab või kompenseerib nõuete aluseks olevaid kriteeriume.
7)Kui külmavarustuse välisvõrgu ehitamine rikub olemasolevat katendit esitatakse katendi taastamise lahendus tee, teerajatiste, liikluse ja vertikaalplaneeringu teabe koosseisus.
8)Esitatakse ühiskasutatava külmavarustuse välisvõrgu valdaja tehnilised liitumistingimused; need esitatakse kas projektlahendi üldteabe koosseisus või vahetult külmavarustuse välisvõrgu teabe koosseisus. Kui tingimused esitatakse üldteabe koosseisus, siis antakse asjakohane viide.
(16)Nõuded tehnovõrkude koondteabele
1)Esitatakse tehnovõrkude koondplaan, millel näidatakse lisaks välisruumi üldlahendusele kõigi – nii olemasolevate, projekteeritud kui ka likvideeritavate - tehnovõrkude ja -rajatiste paiknemine plaanis. Tehnovõrkude koondplaan keskendub tehnovõrkude ja muude ehitiste vastastikkuse paiknemise kujutamisele, koormamata plaani üle üksikute ehitiste detailse teabega.
2)Näidatakse ehitist vahetult teenindavate tehnovõrkude liitumispunktid ühiskasutatavate tehnovõrkudega.
(17)Nõuded soojusallika ja külmaallika teabele
1)Esitatakse loeteluna uuringute, eksperdihinnangute, auditite ja muu sarnase aruanded, mis võeti soojusallika ja külmaallika projekteerimisel aluseks ning tehnilised normdokumendid, standardid ja juhendid, mida järgiti.
2)Esitatakse soojuse ja külma tootmise viis (näiteks põletusseade, soojuspump, päikesekollektor vm), kütuse liik või soojuspumba liik, tehnoloogia üldkirjeldus, arvutuslikud parameetrid, energiatõhususe näitajad. Esitatakse teave, kas soojuse ja külma tootmine mõjutab negatiivselt ümbritsevat keskkonda – näiteks müra, vibratsioon vms. Negatiivse mõju ohu korral esitatakse teave, kuidas negatiivset mõju minimeeritakse. Esitatakse teave, kas projekteeritud põletusseadme puhul on õhusaasteloa kohustus.
3) Esitatakse soojus- ja külmaallika sise- ning välisagregaatide asukohad.
2)Arvutuslikeks parameetriteks on näiteks võimsused, temperatuurid jms. Energiatõhususe näitajad on näiteks katla kasutegur, COPcoefficient of performance, SCOP - seasonal coefficient of performance, EER - energy efficiency ratio, SEER - seasonal energy efficiency ratio jms.
(18)Nõuded puudega inimeste erivajadustega arvestamise teabele
1)Selles lõikes nõutud teave moodustab puudega inimeste erivajadustega arvestamise põhimõtete tervikliku kontseptsiooni, mis viiakse ellu läbi teiste erialaspetsiifiliste projektlahendi osade (maastikuarhitektuur, arhitektuur, sisearhitektuur, keskkonnagraafika ja viidad, tehnopaigaldised jm).
2)Esitatakse loeteluna uuringute, eksperdihinnangute, auditite jms aruanded, mis võeti puudega inimeste erivajadustega arvestamise kontseptsiooni koostamisel aluseks ning tehnilised normdokumendid, standardid ja juhendid, mida järgiti.
3)Esitatakse ülevaade projekteeritud välisruumi ja/või ehitise otstarbest ning kasutusfunktsioonidest koos selgitustega, kas ja millisel määral kuuluvad projekteeritud välisruumi ja/või ehitise puhul järgimisele puudega inimeste erivajadustega arvestamise nõuded, mis on kehtestatud asjakohase õigusaktiga. Kui kehtestatud nõuete järgimine ei ole kogu projekteeritud välisruumi ja/või ehitise ulatuses nõutud, esitatakse kirjeldused ja selgitused, milliste välisruumi ja/või ehitise piirkondade ning lahenduste puhul on nõudeid järgitud.
4)Esitatakse loetelu välisruumile kavandatud lahendustest, mis võimaldavad puudega inimestel takistuseta liikuda ja välisruumi kasutada.
5)Esitatakse loetelu ehitisele kavandatud lahendustest, mis võimaldavad puudega inimestel takistuseta liikuda ja ehitist kasutada.
6)Kui puudega inimeste takistuseta liikumise ja välisruumi/ehitise kasutamise konkreetsed lahendused ei järgi asjakohases õigusaktis vahetult sätestatut, kuid puudega inimeste erivajadustega on arvestatud muu, head tava väljendava standardi või juhendi kohaselt või muul asjakohasel viisil, siis esitatakse vastavad selgitused.
See lõige lähtub ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrusest nr 28, 29.05.2018, „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“.
(19)Nõuded arhitektuuri teabele
1)Esitatakse loeteluna uuringute, eksperdihinnangute, auditite jms aruanded, mis võeti ehitise arhitektuuri projekteerimisel aluseks ning tehnilised normdokumendid, standardid ja juhendid, mida järgiti.
2)Esitatakse ehitise kasutusotstarve vastavalt õigusakti määratlustele. Esitatakse ehitise tehnilised parameetrid, muu hulgas parameetrid, mis võimaldavad kanda ehitise ehitisregistrisse.
3)Esitatakse ehitise arhitektuurilise lahenduse üldkirjeldus ja ideestik.
4)Esitatakse ehitise tarinduse üldkirjeldus. Esitatakse ehitise põhistruktuuri moodustavate tarindite (välissein, katus/katuslagi, vahelagi, kandev sisesein, tuletõkkesektsiooni piiril paiknev ennastkandev sisesein, pinnasel põrand vms) tüübikirjeldused seletuskirjas või tarinditüübijoonised, koos iseloomulike parameetritega.
5)Esitatakse piirdetarindite ja avatäidete ning nende liitekohtade ehitusfüüsikalised parameetrid (soojusläbivus, joonsoojusläbivus, punktsoojusläbivus, läbi nähtavate ehitiseosade puhul ka valgus- ja kiirgusläbivus).
6)Esitatakse ehitise niiskusohutuse tagamise ja välispiirete õhupidavuse saavutamise lahenduste üldkirjeldus.
7)Juhul, kui asjakohane õigusakt annab võimalused eranditeks hoone tarindite lahendustes (õhulekkearv, liitekohtade joonsoojusläbivused vjm) ning neid erandeid on kasutatud, siis esitatakse vastavad kirjeldused ja põhjendused.
8)Esitatakse ehitise vaated, plaanid (hoone puhul korruseplaanid ja katuse plaan) ja lõiked. Välisviimistlusmaterjalid näidatakse vaadetel tähistatuna koos värvitoonidega ja/või materjalide välimust iseloomustavate muude omadustega; näidatakse sademeveerennid ja -torud ning fassaadile kinnituvad valgustid; näidatakse välispiirete külge kinnituvate välisreklaamide suurus ja paiknemine; näidatakse välispiiretest eenduvad või kõrgemale ulatuvad tehnopaigaldised. Plaanidel näidatakse välispiirdetarindid, sisepiirdetarindid, kandetarindid, ruumide nimetused ning pindalad, ehitise põhistruktuuri moodustavate tarindite tarinditüüpide tähised, trepid, kaldpinnad, ohutuspiirded, avad ja avatäited koos laiuse ning avanemissuunaga, tehnoruumid ning šahtid, vertikaaltranspordi seadmed, ehitisse kavandatud eritehnoloogiaseadmed, ehitise teljed koos telgmõõtmetega. Katuse plaanil näidatakse katusekattematerjal koos värvitooniga, katusekalded, sademeveerennid ja -kaevud, katuse turvavarustus, katusel paiknevad tehnoseadmed, katusele kinnituvad valgustid. Vaated, plaanid ja lõiked mõõtmestatakse vastavalt paragrahvi 5 lõikes 23 nõutule.
9)Vaadetel, plaanidel ja lõigetel näidatakse detailplaneeringu või kohaliku omavalitsuse projekteerimistingimuste piirangud ehitise paiknemisele ning geomeetriale.
10)Tuginedes selle paragrahvi lõike 26 kohasele tuleohutuse kontseptsioonile esitatakse tuletõkkesektsioonide piirid korruseplaanidel, ehitise põhistruktuuri moodustavate tarindite tulepüsivuse/tuletundlikkuse karakteristikud ja tuletõrjujate lifti detailsem kirjeldus.
11)Tuginedes selle paragrahvi lõike 18 kohasele puudega inimeste erivajadustega arvestamise kontseptsioonile ja asjakohases õigusaktis käsitletud konkreetsetele nõuetele esitatakse detailsem kirjeldus, kuidas pääsevad puudega inimesed välisruumist ehitisse ja kuidas saavad nad liikuda ehitise korruste vahel: pääs siseparklasse, trepid, pandused, kaldteed, liftid, tõstukid, uksed ja lävepakud, ukse avanemine, käsipuud, kontrastsed tähistused jm.
12) Esitatakse ehitisse kavandatud liftide, tõstukite, eskalaatorite, liikurteede üldkirjeldus.
13)Esitatakse ruumide loomuliku valgustuse ja päikesekaitse üldpõhimõtted; esitatakse teave ehitisse jõudva otsese päikesevalguse kohta. Esitatakse avatäidete ja klaasseinte ehitusfüüsikalised parameetrid - soojusläbivus, akende ja klaasseinte puhul ka kiirgusläbivus.
14)Esitatakse ehitise fassaadi ning katuse hooldamise lahenduse ja tehniliste abivahendite üldkirjeldus.
15)Esitatakse teave, kas kavandatud ehitis põhjustab negatiivset mõju naaberehitistele – näiteks vähenev otsene päikesevalgus, tuulekoridori teke, naaberehitise poole suunatud tehnoseadmete heli vms. Negatiivse mõju ohu korral esitatakse teave, kuidas negatiivset mõju minimeeritakse.
(20)Nõuded sisearhitektuuri teabele
1)Esitatakse loeteluna uuringute, eksperdihinnangute, auditite jms aruanded, mis võeti sisearhitektuuri projekteerimisel aluseks ning tehnilised normdokumendid, standardid ja juhendid, mida järgiti.
2)Esitatakse peamiste sisepiirdetarindite kirjeldus kas tarinditüübijoonistena või tüübikirjeldustena seletuskirjas.
3)Esitatakse siseruumis liikumise ohutust tagavate tarindite paiknemine ja kirjeldus – kukkumispiirded, käsipuud jms – ning põrandakattematerjalide vastavad omadused.
4)Esitatakse siseruumi ennastkandvate klaastarindite (klaasvaheseinad, klaaspiirded) ohutust tagavad omadused ning ennastkandvate vaheseinte ohutust tagavad kõrgusepiirangud.
5)Tuginedes selle paragrahvi lõike 26 kohasele tuleohutuse kontseptsioonile esitatakse detailsem teave ehitisele kavandatud siseviimistlusmaterjalide tuletundlikkuse ja tekstiilsisustusmaterjalide süttivusklassi kohta.
6)Tuginedes selle paragrahvi lõike 18 kohasele puudega inimeste erivajadustega arvestamise kontseptsioonile ja asjakohases õigusaktis käsitletud konkreetsetele nõuetele esitatakse detailsem kirjeldus, kuidas saavad puudega inimesed liikuda ehitise korrusel ja millised on nende inimeste erivajadustega arvestavad ruumide ning sisustuse lahendused: parkimine siseparklas, pandused, kaldteed, uksed ja lävepakud, ukse avanemine, läbipääsulüüsid, käsipuud, turvapiirded, põrandakatted, taktiilsed tähistused, kontrastsed tähistused, tualettruum, selle asukoht, mõõtmed ja sissesead, majutusruumi sisseseade, vaatajakohad-ratastoolikohad, basseinitõstuk jm.
(21)Nõuded akustika teabele
1)Selles lõikes nõutud akustika teave moodustab ehitise akustilise kvaliteedi tagamise põhimõtete tervikliku kontseptsiooni, mis viiakse ellu läbi teiste erialaspetsiifiliste projektlahendi osade (maastikuarhitektuur, arhitektuur, sisearhitektuur, kandvad ja jäigastavad tarindid, tehnosüsteemid).
2)Esitatakse loeteluna uuringute, eksperdihinnangute, auditite jms aruanded, mis võeti akustika kontseptsiooni koostamisel aluseks ning tehnilised normdokumendid, standardid ja juhendid, mida järgiti.
3)Esitatakse ehitisele mõjuva keskkonnamüra tasemed.
4)Esitatakse ehitise välispiirete ja nende üksikute elementide õhumüra isolatsiooni parameetrid arvestades ehitise erinevatele külgedele mõjuva keskkonnamüraga ja ehitise kasutusotstarbega.
5)Esitatakse ruumidevahelised ja siseavatäidete heliisolatsiooni parameetrid.
6)Esitatakse ehitise tehnoseadmete lubatud helirõhutasemed ehitises, ehitise territooriumil ja lähimate müratundlike ehitise juures.
7)Esitatakse ehitise tehnoseadmete lubatud helirõhutasemete tagamise lahenduste põhimõtted.
8)Esitatakse ruumiakustika parameetrid.
(22)Nõuded valgustuse teabele
1)Esitatakse loeteluna uuringute, eksperdihinnangute, auditite jms aruanded, mis võeti valgustuse projekteerimisel aluseks ning tehnilised normdokumendid, standardid ja juhendid, mida järgiti.
2)Esitatakse hoone välispinna külge – fassaadile, katusele, varikatuste alla - paigaldatavad ja hoone välispinna valgustamiseks projekteeritud valgustid näidatuna vaatejoonistel ja katuseplaanil.
3)Esitatakse hoone välispinna külge paigaldatavate valgustite poolt tekitatava valgustuse visualiseeringud/valgusvihu suund ja suurus.
4)Esitatakse hoone vahetu ümbruse ja sissepääsude valgustuse valgustustehnilised parameetrid - valgustustihedus, värvsustemperatuur, heledus, ühtlus, värviesitus jms.
5)Esitatakse teave hoone vahetu ümbruse ja sissepääsude valgustusega keskkonnale potentsiaalselt kaasnevate ohtude kohta (näiteks häiriv valgus) ja vajadusel lahendused negatiivsete mõjude minimeerimiseks.
6)Esitatakse siseruumi valgustuse valgustustehnilised parameetrid (valgustustihedus, värvsustemperatuur, ühtlus, värviesituse vms) erineva kasutusotstarbega ruumide ja piirkondade kaupa.
7)Tuginedes selle paragrahvi lõike 26 kohasele tuleohutuse kontseptsioonile esitatakse evakuatsioonivalgustuse (väljapääsutee valgustus, paanikavastane valgustus, ohtliku tööpiirkonna valgustus) ja tööjätkamisvalgustuse detailsem kirjeldus.
8)Esitatakse valgustuse energiatarbimise mõõtmise põhimõtted. Juhul, kui asjakohane õigusakt annab võimalused eranditeks energiakasutuse mõõtmises ning neid erandeid on kasutatud, siis esitatakse vastavad kirjeldused ja põhjendused.
7) Hädavalgustuse eri liigid, EVS-EN 1838:2013 „Valgustehnika. Hädavalgustus“
(23)Nõuded keskkonnagraafika ja viitade teabele
1)Esitatakse loeteluna uuringute, eksperdihinnangute, auditite jms aruanded, mis võeti keskkonnagraafika ja viitade projekteerimisel aluseks ning tehnilised normdokumendid, standardid ja juhendid, mida järgiti.
2)Esitatakse maa-ala või ehitise igapäevase kasutamise turvalisust tõstvate ohutusmärkide kasutamise ja paigutuse põhimõtete kirjeldus.
3)Tuginedes selle paragrahvi lõike 26 kohasele tuleohutuse kontseptsioonile esitatakse tuleohutusmärkide kasutamise ja paigutuse detailsem kirjeldus.
4)Tuginedes selle paragrahvi lõike 18 kohasele puudega inimeste erivajadustega arvestamise kontseptsioonile ja asjakohases õigusaktis käsitletud konkreetsetele nõuetele esitatakse detailsem kirjeldus, millised on välisruumile/ehitisele projekteeritud keskkonnagraafika ja viitade lahendused, mis võimaldavad puudega inimestel takistuseta liikuda ning välisruumi/ehitist kasutada: suunaviidad, parkimiskohad, sissepääs ehitisse, evakuatsioonitee, fonoluku tähistus, helivõimendussüsteemi tähistus jm.
3)Tuleohutusmärgid (EVS 620-2:2012+A1:2017 „Tuleohutus. Osa 2: Ohutusmärgid“): keelumärgid, hoiatusmärgid, evakuatsioonimärgid, tuletõrjemärgid, kohustusmärgid
(24)Nõuded suluste ja lukustuse teabele
1)Esitatakse loeteluna uuringute, eksperdihinnangute, auditite jms aruanded, mis võeti suluste ja lukustuse projekteerimisel aluseks ning tehnilised normdokumendid, standardid ja juhendid, mida järgiti.
2)Tuginedes selle paragrahvi lõike 26 kohasele tuleohutuse kontseptsioonile esitatakse detailsem kirjeldus, mis hõlmab järgnevat: evakuatsiooniavatäidete suluste tüübid liigitatuna evakueeruvate inimeste arvu alusel, suluste ja lukustuse ning automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi koostoimimine, tuletõkkeuste lahtises asendis hoidmine ja sulgumine automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi häire korral.
(25)Nõuded kandvate ja jäigastavate tarindite teabele
1)Esitatakse loeteluna uuringute, eksperdihinnangute, auditite ning muu sarnase aruanded, mis võeti kandvate ja jäigastavate tarindite projekteerimisel aluseks ning tehnilised normdokumendid, standardid ja juhendid, mida järgiti.
2)Esitatakse kandvate ja jäigastavate tarindite projekteeritud kasutusiga.
3)Esitatakse ehitisele mõjuva tuulekoormuse, lumekoormuse, kasuskoormuse ja eritehnoloogilise koormuse normatiivsed väärtused.
4)Esitatakse ehitusgeoloogiliste olude lühikokkuvõte ja ehitise vundamendi üldkirjeldus.
5)Esitatakse ehitise kandeskeemi ning kandvate ja jäigastavate tarindite põhilahenduse kirjeldus.
6)Esitatakse kandvate ja jäigastavate tarindite tagajärgede ning töökindlusklass, teostusklass ja järelevalvetase, keskkonnaklassid, kandvate ning jäigastavate tarindite üldised tolerantsi- ja kvaliteediklassid.
7)Esitatakse teave, milline on vundamendi ja/või kandvate ja jäigastavate tarindite tõenäoline mõju naaberehitistele ning kuidas võimalikke negatiivseid mõjusid minimeeritakse.
(26)Nõuded tuleohutuse teabele
1)Selles lõikes nõutud tuleohutuse teave moodustab ehitise tuleohutuse tagamise põhimõtete tervikliku kontseptsiooni, mis viiakse ellu läbi teiste erialaspetsiifiliste projektlahendi osade (maastikuarhitektuur, tehnovõrgud, arhitektuur, sisearhitektuur, valgustus, kandvad ja jäigastavad tarindid, tehnosüsteemid, sealhulgas tuleohutussüsteemid jne).
2)Esitatakse loeteluna uuringute, eksperdihinnangute, auditite jms aruanded, mis võeti tuleohutuse kontseptsiooni koostamisel aluseks ning tehnilised normdokumendid, standardid ja juhendid, mida järgiti.
3)Esitatakse ehitises toimuva tegevuse ja olemasoleva situatsiooni lühikirjeldus, tuleohutuse projektlahendi ulatus, võimalikud kõrvalekalded õigusaktide, tehniliste normdokumentide, standardite ja/või juhendite nõuetest.
4) Kui projektlahendi vastavust olulistele tuleohutusnõuetele tõendatakse analüütiliselt (kõrvalekalded õigusaktide, tehniliste normdokumentide, standardite ja/või juhendite nõuetest), siis esitatakse asjakohased argumendid ja selgitused.
5)Esitatakse ehitise tuleohutusklass, tuleohuklass, tulekaitsetase.
6)Esitatakse ehitise kasutusviis, kasutusotstarve, korruste arv, ehitise kõrgus, peamise kasutusviisi kohane eripõlemiskoormus, kasutajate arv.
7)Esitatakse ehitise tuleohutuskuja, paiknemine ohtliku või suurõnnetuse ohuga piirkonnas, paiknemine üleujutusalas ning ohud, mis on tingitud ehitises toimuvast tegevusest või seal hoiustatavatest ohtlikest ainetest.
8)Kirjeldatakse parkimist, jäätmete hoiustamist, põlevmaterjali(de) ladustamist ehitise välisseinte läheduses ning territooriumil.
9)Esitatakse ehitisevälise tulekustutusvee vajadus ja tagamise lahendus.
10)Kirjeldatakse päästetehnika juurdepääsu ehitisele ning juurdepääsusid päästemeeskonna sisenemisteedele ja hädaväljapääsudele.
11) Kirjeldatakse päästemeeskonna pääsusid ehitisse, maa-alus(t)ele korrus(t)ele, pööningule, katusele, katusel ohutuse tagamise lahendust.
12)Esitatakse fassaadikattetarindite, katusekattetarindite, välisseinte ja katuse soojustuse tuletundlikkus ning hoone seintes, lagedes ja põrandates kasutatavate soojusisolatsioonimaterjalide tuletundlikkus.
13)Esitatakse ruumide ja/või ruumigruppide eripõlemiskoormused, asjakohasel juhul esitatakse eripõlemiskoormuse arvutus.
14) Esitatakse kandvate ja jäigastavate tarindite tulepüsivus ning tuletundlikkus.
15)Esitatakse tuletõkkesektsioonide moodustamise põhimõtted, tuletõkketarindite tulepüsivus ja tuletundlikkus, tuletõkkeavatäidete tulepüsivus ja suitsupidavus.
16) Esitatakse torupaigaldise, ventilatsioonikanalite, kaablite ja seinte-lagede-põrandate siseviimistlusmaterjalide tuletundlikkus ning tekstiilsisustusmaterjalide süttivusklass.
17)Esitatakse evakuatsioonikorralduse lahendus, inimeste arv, inimeste arvu piirangud.
18)Esitatakse evakuatsiooni tagamise põhimõtted, asjakohasel juhul evakuatsiooniaja arvutuskäik, trepikodade kirjeldus.
19)Esitatakse väljumisteede, väljumisteede ühiskasutusalade, evakuatsiooniteede laiused.
20)Esitatakse väljumis- ja evakuatsiooniteedel asuvate uste kirjeldus.
21)Esitatakse tuleohutuspaigaldiste (näiteks automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem, märgtõusutoru, piksekaitsepaigaldis jms) loetelu koos paigaldiste ulatuse, toimimispõhimõtete ja lahenduste üldise kirjeldusega.
22)Esitatakse suitsutõrje lahenduse üldkirjeldus: suitsueemaldustsoonid, lahendusviis tsoonide kaupa, käivitustasemed tsoonide kaupa, suitsueemaldusavade vajalik kogupindala tsoonide kaupa, suitsutõrje toimimisaeg, kompensatsiooniõhu andmise lahendus, kompensatsiooniõhuavade vajalik kogupindala tsoonide kaupa, suitsutõkete tööpõhimõte ja toimimisaeg, ülerõhutsoonid, suitsutõrje juhtimiskeskuse ja käivitusnuppude asukoht.
23)Esitatakse küttesüsteemi, ventilatsioonisüsteemi, gaasipaigaldise, päikesepaneelide, elektripaigaldise tuleohutuse tagamise põhimõtted.
24)Esitatakse tuleohutusmärkide kasutamise üldpõhimõtted.
25)Esitatakse teave, kas ehitisele on ette nähtud tuleohutussüsteeme juhtiv automaatikapaigaldis.
26)Esitatakse ehitise korruseplaanid, millel näidatakse:
päästemeeskonna sisenemisteed maa-alustele korrustele ja maapealsetele korrustele päästetöödeks;
päästemeeskonna infopunkt;
märgtõusutoru toitesisendid, kraanid;
kande -ja tuletõkketarindite tulepüsivuse ajalised väärtused;
tuletõkkeavatäited koos tulepüsivuse ja suitsupidavuse parameetritega;
väljapääsuteed koos laiusega;
väljapääsuteel ja evakuatsiooniteel asuvad uksed koos valgusava laiusega, evakueeruvate inimeste arvuga ning evakuatsioonisuluse tüübiga;
hädaväljapääsud;
suitsueemaldustsoonid, tähistatuna; koos pindalaga ja juhtimisnuppude asukohtadega;
avad suitsu eemaldamiseks, tähistatuna;
suitsueemalduse kompensatsiooniõhuavade asukohad;
suitsutõkete asukohad;
esmaste tulekustutusvahendite asukohad;
ruumid, kus võib esineda plahvatusoht või kus hoiustatakse ohtlikke aineid;
ruumid, mis on kaitstud kohtkustutussüsteemiga või hapniku vähendamise süsteemiga.
27)Kui katuse soojustusse on projekteeritud tuletõkked, siis esitatakse katuse plaan, mille näidatakse nimetatud tõkete paiknemine soojustuskihis.
28) Esitatakse ehitise lõiked, millel näidatakse kande -ja tuletõkketarindite tulepüsivuse ajalised väärtused.
22)Suitsutõrje on definitsiooni kohaselt „abinõude kompleks tulekahjul tekkinud suitsu ja kuumade põlemisgaaside vaba levimise tõkestamiseks või nende väljajuhtimiseks“. Suitsutõrje ei ole lihtsalt üks tuleohutuspaigaldis teiste hulgas (a’la märgtõusutoru, piksekaitsepaigaldis vms), vaid see abinõude kompleks mõjutab kogu ehitise projektlahendit kuni arhitektuuri ja sisearhitektuurini välja. Selle tõttu ei ole õige käsitleda suitsutõrjet punktis 21.
(27)Nõuded ehitisesisese tuletõrjeveevärgi teabele
1)Selles lõikes nõutud ehitisesisese tuletõrjeveevärgi teave lähtub lõike 26 kohasest tuleohutuse kontseptsioonist ning detailiseerib tuletõrjeveevärgi lahendust.
2)Esitatakse loeteluna uuringute, eksperdihinnangute, auditite jms aruanded, mis võeti ehitisesisese tuletõrjeveevärgi projekteerimisel aluseks ning tehnilised normdokumendid, standardid ja juhendid, mida järgiti.
3)Esitatakse teave kustutusveeallika kohta (ühisveevärk, mahuti), kustutusvee vooluhulk, vajaliku veekoguse tagamise aeg, teave märgtõusutoru ja tuletõrje voolikusüsteemi kohta, tuletõrjevoolikute tüüp ja pikkus, tuletõrjekraanide läbimõõt ning asukohtade põhimõtted.
4)Esitatakse ehitise veesisendite arv ja läbimõõt, garanteeritud rõhk veesisendil tulekahju olukorras, ehitises vajalik rõhk, teave tuletõrjepumpade vajaduse kohta; kirjeldatakse meetmeid joogivee kvaliteedi kaitseks.
(28)Nõuded mehaanilise suitsutõrjepaigaldise teabele
1)Selles lõikes nõutud mehaanilise suitsutõrjepaigaldise teave lähtub lõike 26 kohasest tuleohutuse kontseptsioonist ning detailiseerib suitsutõrje üldlahendust mehaanilise suitsutõrjepaigaldise küsimustes.
2)Esitatakse loeteluna uuringute, eksperdihinnangute, auditite jms aruanded, mis võeti ehitisesisese mehaanilise suitsutõrjepaigaldise projekteerimisel aluseks ning tehnilised normdokumendid, standardid ja juhendid, mida järgiti.
3)Esitatakse süsteemide arv, õhuhulga arvutusmetoodika kirjeldus, suitsueemaldusventilaatorite parameetrid.
4)Esitatakse mehaanilise suitsutõrje seadmete asukohtade põhimõtted ja torustike/õhukanalite materjal ning ristlõiketüüp.
(29)Nõuded automaatse tulekustutussüsteemi teabele
1)Selles lõikes nõutud automaatse tulekustutussüsteemi teave lähtub lõike 26 kohasest tuleohutuse kontseptsioonist ning detailiseerib automaatse tulekustutussüsteemi lahendust.
2)Esitatakse loeteluna uuringute, eksperdihinnangute, auditite jms aruanded, mis võeti automaatse tulekustutussüsteemi projekteerimisel aluseks ning tehnilised normdokumendid, standardid ja juhendid, mida järgiti.
3)Esitatakse ehitise piirkonnad, tarindid ja paigaldised, mille kaitseks on projekteeritud automaatne tulekustutussüsteem.
4)Esitatakse tulekustutussüsteemi liik, kustutamise tööpõhimõte ja süsteemile iseloomulikud tehnilised põhiparameetrid.
5)Esitatakse teave, kas tegemist on ehitise tsentraalse süsteemiga või üksikut piirkonda/ruumi kaitsva autonoomse paigaldisega; esitatakse süsteemi käivitumise põhimõte ja tööaeg.
6)Kui automaatseks tulekustutussüsteemiks on sprinklersüsteem, siis esitatakse teave, kuidas on lahendatud sprinklersüsteemile lisavee andmine.
4)Näiteks „uputav“ sprinklersüsteem, veeudu-sprinklersüsteem, gaaskustutus, õhu hapnikusisalduse vähendamine vm.
6)Nõude aluseks on määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“, §37-(3): „Automaatsele tulekustutussüsteemile peab olema lisavee andmise võimalus.“
(30)Nõuded tuleohutussüsteemide automaatikapaigaldise teabele
1)Selles lõikes nõutud tuleohutussüsteemide automaatikapaigaldise teave lähtub lõike 26 kohasest tuleohutuse kontseptsioonist ning detailiseerib tuleohutussüsteemide automaatikapaigaldise lahendust.
2)Esitatakse loeteluna uuringute, eksperdihinnangute, auditite jms aruanded, mis võeti tuleohutussüsteemide automaatikapaigaldise projekteerimisel aluseks ning tehnilised normdokumendid, standardid ja juhendid, mida järgiti.
3)Esitatakse tuleohutussüsteemide automaatikapaigaldise poolt juhitavate tuleohutussüsteemide loetelu.
4)Esitatakse tuleohutussüsteemide automaatikapaigaldise põhiparameetrid, süsteemi ülesehituse ja käivitamise põhimõtted.
(31)Nõuded sisekliima tagamise süsteemide teabele
1)Esitatakse loeteluna uuringute, eksperdihinnangute, auditite ja muu sarnase aruanded, mis võeti sisekliima tagamise süsteemide projekteerimisel aluseks ning tehnilised normdokumendid, standardid ja juhendid, mida järgiti.
2)Esitatakse arvutuslikud välisõhu parameetrid; esitatakse ruumitüüpide kaupa lubatud ruumiõhu temperatuur ja suhteline niiskus, sisekliima tagamise süsteemide poolt põhjustatavad lubatud helirõhutasemed; esitatakse ruumiõhu saasteainete (näiteks CO, CO2) maksimaalsed lubatud sisaldused, sisekliima tagamise süsteemide poolt põhjustatavad lubatud helivõimsustasemed väliskeskkonda. Esitatakse arvutuslikud õhuvahetuse määrad ruumitüüpide kaupa.
3)Esitatakse ruumitüüpide kaupa, millised sisemised soojuskoormused (inimesed, valgustus, seadmed) olid jahutusvõimsuste arvutamisel aluseks. Esitatakse jahutusvõimsuse arvutamise aluseks olnud klaaside ja päikesevarjete tüübid ning nende põhiparameetrid.
4)Esitatakse sisekliima tagamise süsteemide põhilahenduste kirjeldus.
5)Esitatakse ehitise arvutuslik soojus- ja jahutusvõimsus sisekliima tagamise süsteemide kaupa, koos arvutuslike põhiparameetritega; renoveerimise või rekonstrueerimise puhul tuuakse eraldi välja ehitise olemasolev ja lisanduv soojus- ning jahutusvõimsus.
6)Esitatakse sisekliima tagamise süsteemide põhikomponentide põhinäitajad.
7)Esitatakse sisekliima tagamise süsteemide põhiseadmete ja -sõlmede asukohad.
8)Esitatakse sisekliima tagamise süsteemide energiatarbimise mõõtmise põhimõtted. Juhul, kui asjakohane õigusakt annab võimalused eranditeks tehnosüsteemide energiakasutuse mõõtmises ning neid erandeid on kasutatud, siis esitatakse vastavad kirjeldused ja põhjendused.
9)Tuginedes selle paragrahvi lõike 26 kohasele tuleohutuse kontseptsioonile esitatakse sisekliima tagamise süsteemide tuleohutuse tagamise detailsem kirjeldus, muu hulgas tuletõkkemeetmed kanalite ja torude läbiminekul tuletõkketarinditest ning torude ja kanalite isolatsioonimaterjalide tuletundlikkus.
10)Esitatakse ühiskasutatava soojusvarustuse välisvõrgu ja külmavarustuse välisvõrgu valdaja tehnilised liitumistingimused; need esitatakse kas projektlahendi üldteabe koosseisus või vahetult sisekliima tagamise süsteemide teabe koosseisus. Kui tingimused esitatakse üldteabe koosseisus, siis antakse asjakohane viide.
Lõike 31 nõuete oluliseks aluseks on rahvatervise seaduse §12.
§ 12. Avalik- ja eraõigusliku juriidilise isiku ning füüsilise isiku ülesanded
(3) Avalik- ja eraõiguslik juriidiline isik ning füüsiline isik esitab kohaliku omavalitsuse nõudel tervisekaitse riiklikule järelevalveasutusele kooli, lasteasutuse, hoolekandeasutuse, lapsehoiuteenuseid osutava ettevõtte ning ilu- ja isikuteenuseid osutava ettevõtte ehitusprojekti, sealhulgas hooldusjuhendi koopia, ehitise tervisekaitsenõuetele vastavuse kontrollimiseks ja terviseohutuse hinnangu andmiseks.
Kommentaar: kui ehitusloa taotlemisel esitav projekt ei sisalda hoone sisekliima tagamise süsteemide kohta vajalikku infot, siis rahvatervise seaduse §12 lõiget 3 täita võimalik ei ole.
Lõike 31 punktide selgitused
4)Selgitatakse energeetilisi (nt soojuspump, aktiveeritud vaiad, kaugküte jms) ja kontseptuaalseid (nt TABS-Thermally Activated Building System, madala eksergiaga süsteemid jms) valikuid;
kirjeldatakse soojusallikat (nt soojussõlm, soojuspump, tarbevee soojendamine vms);
kirjeldatakse kütte lahendust, sh küttesüsteemide liike (nt põrandküte, radiaatorküte, õhkküte jms) ja nende teeninduspiirkondasid;
kirjeldatakse ventilatsiooni lahendust (nt CAV–constantairvolume, VAV–variableairvolume, kohtäratõmbed), sh ventilatsioonisüsteemideks jagunemise põhimõtteid ja süsteemide teeninduspiirkondasid, õhujaotuse põhimõtteid (nt segunev, tõrjuv) õhuhaarete ja heitõhu väljavisete tüüpe ning asukohti, heitõhu puhastamise vajadust;
kirjeldatakse jahutuse lahendust, sh külmaallikat (nt küttega integreeritud soojuspump, kompressorseade, vabajahutus, kaugjahtus jms), jahutussüsteemide liike (nt õhkjahutus, külmakandjaga vesi jahutus, VRFvariablerefrigerantflow jms) ja nende teeninduspiirkondasid, ruumiseadmeid (nt jahutuspalk, puhurkonvektor, kondensaadivaba süsteem jms);
kirjeldatakse õhu kuivatamise lahendust, sh kuivatussüsteemide liike (nt tsentraalne, lokaalne, integreeritud ventilatsiooniga), tööpõhimõtet (nt kondenseerumine, sorptsioon) ja nende teeninduspiirkondasid;
kirjeldatakse niisutussüsteemide lahendust, sh niisutussüsteemide liike (nt tsentraalne, lokaalne, integreeritud ventilatsiooniga), tööpõhimõtet (nt adiabaatne, kuum aur) ja nende teeninduspiirkondasid;
kirjeldatakse muid sisekliima tagamise lahendusi (nt lokaalne ruumiõhu puhastamine, lõhnastamine jms), sh nende tööpõhimõtet ja teeninduspiirkondasid;
kirjeldatakse sisekliima tagamise süsteemide juhtimist ja automaatika taset.
Renoveerimise või rekonstrueerimise puhul kirjeldatakse, mida tehakse ja kuidas kasutatakse (nt demonteeritakse, jäävad alles, kasutatakse osaliselt jne) olemasolevaid sisekliimasüsteeme ja nende komponente.
5)Süsteemide all on silmas peetud näiteks radiaatorkütet, põrandkütet, ventilatsiooni, välisala/sillutise soojendust, sooja tarbevett, ruumide jahutust, kuivatust, eritehnoloogiat, niisutust jms. Põhiparameetrid on näiteks arvutuslik võimsus, arvutuslikud temperatuurid.
6)Kütte korral on põhikomponendiks näiteks soojusallikas (katel, soojuspump, soojussõlm jms) ja põhinäitajateks näiteks arvutuslikud võimsused, arvutuslikud temperatuurid, kasutegur, COP - coefficient of performance, SCOP - seasonal coefficient of performance jms.
Jahutuse korral on põhikomponendiks näiteks külmaallikas ja põhinäitajateks arvutuslikud võimsused, arvutuslikud temperatuurid, EERenergy efficiency ratio, SEER - seasonal energy efficiency ratio jms
Ventilatsiooni korral on põhikomponentideks ventilatsiooniagregaadid ja nende elemendid (nt filtrid, soojustagastus, ventilaatorid, klapid, kalorifeer, jahutuspatarei jms) ja põhinäitajad (arvutuslik õhuvooluhulk, filtri klassid, soojustagastuse tüüp, soojustagasti temperatuurisuhtarv, võimsus, arvutuslikud temperatuurid, ventilaatori tüüp, SFP – specific fan power, soojus- ja külmakandja liik jms)
Kuivatuse korral on põhikomponendiks näiteks kuivati ja põhinäitajateks arvutuslik tootlikkus, arvutuslikud õhutemperatuurid ja niiskussisaldused, energiakandja liik ja arvutuslik sisendvõimsus.
Niisutuse korral on põhikomponendiks niisuti ja põhinäitajateks arvutuslik tootlikkus, arvutuslikud õhutemperatuurid ja niiskussisaldused, arvutuslik energiakandja liik ja sisendvõimsus.
7)Põhiseadmed on näiteks ventilatsiooniagregaadid, soojuspumbad, külmajaamad, vedelikjahutid, katelseadmed, tsentraalsed kuivatid, tsentraalsed niisutid jms. Sõlmed on näiteks soojussõlm, jahutussõlm jms.
(32)Nõuded veevarustuse ja kanalisatsioonipaigaldise teabele
1)Esitatakse loeteluna uuringute, eksperdihinnangute, auditite jms aruanded, mis võeti veevarustuse ja kanalisatsioonipaigaldise projekteerimisel aluseks ning tehnilised normdokumendid, standardid ja juhendid, mida järgiti.
2)Esitatakse veeallikas (ühisveevärk, kaev vm), ehitise veevarustuse süsteemide loetelu, arvutuslikud vooluhulgad, garanteeritud rõhk välisveevõrgus, nõuded vee kvaliteedile koos kasutatavast veeallikast tuleneva puhastamise vajaduse ja tehnoloogiaga, ehitise veesisendite arv ning läbimõõt, rõhutõsteseadme vajadus.
3)Esitatakse sooja vee valmistamise moodus.
4)Esitatakse ehitise veevarustuse sisendi asukoht, veemõõdusõlme asukoht ehitises koos veemõõdusõlme ruumi kirjeldusega ja veemõõdusõlme toimimisskeem.
5)Esitatakse kanalisatsioonisüsteemide loetelu (reovesi, tehnoloogiline reovesi, sademevesi, drenaaž) ja nende eelvoolud. Esitatakse ligikaudsed reovee vooluhulgad süsteemide kaupa; esitatakse sademevee arvutusvooluhulk. Tehnoloogilise vee puhul esitatakse reostuse kirjeldus ja reostuskoormus.
6)Esitatakse ehitise kanalisatsioonitorustiku väljaviikude asukohad.
7)Esitatakse kanalisatsioonipumpla vajadus, esmased tehnilised parameetrid ja asukoht. Esitatakse kohtpuhasti vajadus, esmased tehnilised parameetrid ja asukoht.
8)Tuginedes selle paragrahvi lõike 26 kohasele tuleohutuse kontseptsioonile esitatakse veevarustuse ja kanalisatsioonipaigaldise tuleohutuse tagamise detailsem kirjeldus, muu hulgas tuletõkkemeetmed torude läbiminekul tuletõkketarinditest ning torude isolatsioonimaterjalide tuletundlikkus.
9)Esitatakse ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooni valdaja tehnilised liitumistingimused; need esitatakse kas projektlahendi üldteabe koosseisus või vahetult veevarustuse ja kanalisatsioonipaigaldise teabe koosseisus. Kui tingimused esitatakse üldteabe koosseisus, siis antakse asjakohane viide.
(33)Nõuded gaasipaigaldise teabele
1)Esitatakse loeteluna uuringute, eksperdihinnangute, auditite jms aruanded, mis võeti gaasipaigaldise projekteerimisel aluseks ning tehnilised normdokumendid, standardid ja juhendid, mida järgiti.
2)Esitatakse gaasivarustuse allikas, gaasi liik, gaasivajadus; esitatakse gaasirõhu reguleerimisseadme vajadus ning asukoht.
3)Esitatakse gaasi peasulgeseadme ja gaasiarvesti asukoht ning gaasimõõdusõlme toimimisskeem.
4)Esitatakse ehitisse paigaldatavate gaasiseadmete kasutusala ja põhilahenduse üldkirjeldus.
5)Tuginedes selle paragrahvi lõike 26 kohasele tuleohutuse kontseptsioonile esitatakse gaasipaigaldise tuleohutuse tagamise detailsem kirjeldus, muu hulgas tuletõkkemeetmed torude läbiminekul tuletõkketarinditest ning torude isolatsioonimaterjalide tuletundlikkus.
6)Esitatakse ühiskasutatava gaasivõrgu valdaja tehnilised liitumistingimused; need esitatakse kas projektlahendi üldteabe koosseisus või vahetult gaasipaigaldise teabe koosseisus. Kui tingimused esitatakse üldteabe koosseisus, siis antakse asjakohane viide.
(34)Nõuded tugevvoolupaigaldise teabele
1)Esitatakse loeteluna uuringute, eksperdihinnangute, auditite jms aruanded, mis võeti tugevvoolupaigaldise projekteerimisel aluseks ning tehnilised normdokumendid, standardid ja juhendid, mida järgiti.
2)Esitatakse ehitise hinnanguline vajalik tarbitav võimsus, põhitoite elektrivarustuse süsteemide ja nende liitumispunktidega ühenduste kirjeldus, eriotstarbeliste elektrivarustuse süsteemide, nende toiteallikate ja muude põhiseadmete (süsteemid, mida ei saa liigitada tavapärase elektrivarustuse alla: näiteks varutoitegeneraator, katkematu toite allikas, reaktiivenergia kompenseerimise süsteem) kirjeldus, elektrienergia tarbimise mõõtmise süsteemide kirjeldus, peajaotussüsteemide (pea- ja alamjaotuskeskused, peajaotusliinid) kirjeldus, muude tugevvoolusüsteemide (valgustuse, elekterkütte, pistikupesade ja muu sarnase elektrivarustus) kirjeldus.
3)Esitatakse elektrivarustuse põhimõtet kirjeldav skeem.
4)Esitatakse maanduspaigaldise, potentsiaaliühtlustuse, lokaalse taastuvast energiaallikast elektri tootmise süsteemi (päikesepaneel, tuulegeneraator) kirjeldus.
5)Esitatakse akuauto laadimistaristu vajadus ja kavandatud lahenduse üldkirjeldus.
6)Esitatakse elektriseadmete energiatarbimise mõõtmise põhimõtted. Juhul, kui asjakohane õigusakt annab võimalused eranditeks energiakasutuse mõõtmises ning neid erandeid on kasutatud, siis esitatakse vastavad kirjeldused ja põhjendused.
7)Tuginedes selle paragrahvi lõike 26 kohasele tuleohutuse kontseptsioonile esitatakse tugevvoolupaigaldise tuleohutuse tagamise detailsem kirjeldus, muu hulgas tuletõkkemeetmed kaabliteede/kaablite läbiminekul tuletõkketarinditest; esitatakse piksekaitsepaigaldise ja tuleohutuspaigaldiste elektrivarustuse detailsem kirjeldus; esitatakse päikesepaneelide tuleohutuse ja päästetööde ohutuse tagamise põhimõtted.
8)Esitatakse ühiskasutatava elektrivõrgu valdaja tehnilised liitumistingimused; need esitatakse kas projektlahendi üldteabe koosseisus või vahetult tugevvoolupaigaldise teabe koosseisus. Kui tingimused esitatakse üldteabe koosseisus, siis antakse asjakohane viide.
2) Katkematu toite allikas ehk UPS (uninterruptible power supply)
(35)Nõuded nõrkvoolupaigaldise teabele
1)Esitatakse loeteluna uuringute, eksperdihinnangute, auditite jms aruanded, mis võeti nõrkvoolupaigaldise projekteerimisel aluseks ning tehnilised normdokumendid, standardid ja juhendid, mida järgiti.
2)Esitatakse ehitise toimimiseks vajalike sideühenduste teave, sh sõltumatute sideühenduste vajadus, mis võimaldab hinnata võimalust ehitise ühendamiseks ühiskasutatava nõrkvoolu välisvõrguga.
3)Tuginedes selle paragrahvi lõike 26 kohasele tuleohutuse kontseptsioonile esitatakse nõrkvoolupaigaldise tuleohutuse tagamise detailsem kirjeldus, muu hulgas tuletõkkemeetmed kaabliteede/kaablite läbiminekul tuletõkketarinditest; esitatakse automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi ja häälteadustussüsteemi detailsem kirjeldus.
4)Tuginedes selle paragrahvi lõike 18 kohasele puudega inimeste erivajadustega arvestamise kontseptsioonile ja asjakohases õigusaktis käsitletud konkreetsetele nõuetele esitatakse kuulmispuudega inimese erivajadust arvestava helivõimendussüsteemi ning erivajadust arvestava tualettruumi ja pesemisruumi häiresignalisatsiooni detailisem kirjeldus: süsteemide ulatus ja tüüp, häireteavituse aktiveerimise koht ruumis ja teavituse sihtkoht jm.
5)Esitatakse ühiskasutatava nõrkvoolu välisvõrgu valdaja tehnilised liitumistingimused; need esitatakse kas projektlahendi üldteabe koosseisus või vahetult nõrkvoolupaigaldise teabe koosseisus. Kui tingimused esitatakse üldteabe koosseisus, siis antakse asjakohane viide.
(36)Nõuded hooneautomaatikapaigaldise teabele
1)Esitatakse loeteluna uuringute, eksperdihinnangute, auditite jms aruanded, mis võeti hooneautomaatikapaigaldise projekteerimisel aluseks ning tehnilised normdokumendid, standardid ja juhendid, mida järgiti.
2)Esitatakse hooneautomaatikasüsteemi tõhususe klass vastavalt asjakohase tehnilise normdokumendi või standardi klassifikatsioonile.
3)Esitatakse teave ehitise seisundi parameetrite ja tehnosüsteemide monitoorimise ning juhtimise võimaluste kohta, mis on hooneautomaatikasüsteemile projekteeritud ja mis aitavad tagada ehitise energiatõhusa ning säästliku kasutamise.
(37)Nõuded radooniohutuse teabele
1)Esitatakse loeteluna uuringute, eksperdihinnangute, auditite jms aruanded, mis võeti radooni tõrjumise kavandamisel aluseks ning tehnilised normdokumendid, standardid ja juhendid, mida järgiti.
2)Esitatakse teave ehitisse radooni kogunemise ohu kohta. Esitatakse teave, kas ehitisse imbunud radoon kujutab endast ohtu tulenevalt ehitise kasutusfunktsioonist.
3)Radooni kogunemise ning ehitise kasutusfunktsioonist tuleneva ohu korral esitatakse teave, kuidas takistatakse radooni pääsemist ehitisse, kuidas eemaldatakse ehitisse imbunud radoon ning esitatakse muude radooniohutuse tagamise lahenduste üldkirjeldus.
(38)Nõuded energiatõhususe teabele
1)Esitatakse teave, kas projekteeritud hoone vastavus energiatõhususe miinimumnõuetele tõendati õigusakti kohasel lihtsustatud tõendamismeetodil või arvutuslikul tõendamismeetodil. Lihtsustatud meetodi puhul esitatakse selle meetodi valiku põhjendus.
2)Kui energiatõhususe miinimumnõuete täitmine ei ole projekteeritud hoone puhul nõutud, siis esitatakse asjakohased selgitused.
3)Esitatakse teave, millised on hoone kasutusotstarbed energiatõhususarvu määramisel. Juhul, kui asjakohane õigusakt ei esita energiatõhususe nõudeid konkreetselt projekteeritud kasutusotstarbega hoonele, siis esitatakse selgitused, millisest kõige sarnasema kasutusotstarbega hoonest lähtuti nõuetele vastavuse hindamisel; esitatakse selgitused, millised arhitektuuri teabe koosseisus esitatud kasutusotstarbed vastavad energiatõhususarvu määramisel kasutatud otstarvetele.
4)Mitme kasutusotstarbega hoone puhul esitatakse teave, millise kasutusotstarbega pinna juurde liideti energiatõhususarvu määramisel need pinnad, mille suurus on väiksem asjakohase õigusaktiga sätestatud piirist, mille puhul on nõutud kasutusotstarbele vastava energiatõhususarvu määramine.
5)Esitatakse teave, kas projekteeritud hoones on ruume, mida käsitletakse vastavalt asjakohasele õigusaktile madala temperatuuriseadega ruumidena ning mida sellest tulenevalt ei võetud energiatõhususe arvutuses arvesse.
6)Kui hoonele ei projekteeritud majandusliku põhjendamatuse või tehnilise teostamatuse tõttu lokaalset taastuvast energiaallikast elektri tootmise süsteemi või selline süsteem projekteeriti osalises mahus, siis esitatakse selgitused, miks lokaalse taastuvast energiaallikast elektri tootmise süsteemi paigaldamine ei ole majanduslikult põhjendatud või tehniliselt teostatav.
7)Esitatakse teave, millised energiatõhusust oluliselt mõjutavad tehnosüsteemid projekteeriti hoonele ja varustati energiaarvestitega. Esitatakse teave, millistele hoone tüüpilise kasutuse alla mitte kuuluvatele tehnosüsteemidele projekteeriti energiakasutuse mõõtmine ning millistele tehnosüsteemidele mõõtmist ette ei nähtud.
8)Esitatakse energiatõhususe arvutuse lähteandmed ja tulemused ning suvise ruumitemperatuuri kontrolli tulemused.
Lõike 38 lähtekohaks on:
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrus nr 63, 11.12.2018, „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded1“; redaktsioon 08.07.2023
majandus- ja taristuministri määrus nr 58, 05.06.2015, „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika1“; redaktsioon 08.07.2023
majandus- ja taristuministri määrus nr 36, 30.04.2015, „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele1“; redaktsioon 08.07.2023
3) Lähtekohaks määrus nr 63, „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“, §1-(4)
4) Määrus nr 63, §1-(6)
5) Määrus nr 58, „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“, §31-(4)
6) Määrus nr 63, §8-(2)
7)Määrus nr 63, §13-(4)
8) Määrus nr 63, §19-(2); määrus nr 58, §30-(7)
(39)Nõuded muinsuskaitse teabele
1)Kinnismälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise konserveerimise, restaureerimise, ehitamise või teisaldamise korral esitatakse selle paragrahvi lõigetes 7-37 nõutud teabele lisaks muinsuskaitse teave.
2)Selle lõike punktides 2-11 nõutud muinsuskaitse teave moodustab kinnismälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise konserveerimise, restaureerimise, ehitamise või teisaldamise põhimõtete tervikliku kontseptsiooni, mis viiakse ellu läbi teiste erialaspetsiifiliste projektlahendi osade (maastikuarhitektuur, tehnovõrgud, arhitektuur, sisearhitektuur, kandvad ja jäigastavad tarindid, tehnosüsteemid jne).
3)Esitatakse loeteluna uuringute, eksperdihinnangute, auditite jms aruanded, mis võeti muinsuskaitse kontseptsiooni koostamisel aluseks ning tehnilised normdokumendid, standardid ja juhendid, mida järgiti.
4)Olemasoleva ehitise puhul esitatakse ülevaade kinnismälestisest või ehitisest, selle kultuuriloolisest ning ehitusajaloolisest taustast ja iseärasustest. Esitatakse kavandatud muudatuste, konserveerimise ning restaureerimise üldkirjeldus ja ulatus.
5)Muinsuskaitsealale kavandatud uue ehitise korral esitatakse ülevaade ümbritseva keskkonna kultuuriloolistest ja ehitusajaloolistest iseärasustest, mis seadsid piirangud kavandatud ehitise projektlahendile.
6)Plaanidel, vaadetel, lõigetel näidatakse olemasolevad kultuuriväärtusega tarindid ja detailid koos tähiste ning loeteluga; esitatakse tarindite ning detailide loetelu koos selgituste ja juhistega tarindite seisukorra kontrollimiseks; esitatakse konserveerimise, restaureerimise, teisaldamise, eksponeerimise, asendamise põhimõtted ja juhised.
7)Plaanidel, vaadetel, lõigetel näidatakse lammutatavad ja lisatavad ehitiseosad, likvideeritavate avade ning uute avade suurused ja asukohad, säilitatavad ning asendatavad avatäited, lisatavad ja taastatavad tarindid.
8)Esitatakse olemasoleva ehitise kandvate ja jäigastavate tarindite muutmise/täiendamise ja tehnosüsteemide seadmete, torustike, kaabliteede ehitisse paigutamise kontseptuaalsed põhimõtted (tarindite tüübid, sõlmelahenduste tüübid, torustike ja kaabliteede paigutusviis ehitise tarinditesse jms).
9)Esitatakse olemasoleva ehitise tarindite ehitusfüüsikalise toimivuse saavutamise põhimõtted ja piirangud.
10)Esitatakse muinsuskaitse eritingimuste ja projektlahendi võrdlus.
11)Esitatakse olemasolevate kultuuriloolise ning ehitusajaloolise väärtusega tarindite ja detailide ehitustöö aegse kaitsmise ning ajutise ladustamise põhimõtted.
12)Selle paragrahvi lõigete 7-37 teabe koosseisus esitatakse muinsuskaitse kontseptsioonist lähtuvate erialaspetsiifiliste lahenduste üldkirjeldused (näiteks kandvate ja jäigastavate tarindite ristlõiked, profiilid, liited; tarinditüübid; kanalite, torustike, kaablite paigutusviis jms).
13)Avatäidete ja muinsuskaitse vaatenurgast kõige olulisemate sõlmede arhitektuurilised ning sisearhitektuurilised lahendused esitatakse ehitustöö tegemisele kohases täpsuses.
See lõige koos paragrahvi 4 lõikega 4 asendab tänase määruse 27 „Kinnismälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise konserveerimise, restaureerimise, ehitamise ja teisaldamise ehitusprojekti koostamise nõuded ja kord“.
13) Punkti lähtekohaks on täna kehtiv kultuuriministri määrus 27, „Kinnismälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise konserveerimise, restaureerimise, ehitamise ja teisaldamise ehitusprojekti koostamise nõuded ja kord“.
„§4-(3) Avatäidete ja ehitise olulisemate sõlmede kohta esitatakse põhiprojekti koosseisus tööjoonised. Pargi ja kalmistu puhul esitatakse vastavalt vajadusele tehnovõrkude, väikevormide ning -ehitiste ja valgustuse tööjoonised.“
„Lahendused ehitustöö tegemisele kohases täpsuses“ on korrektne vaste argikeelsele sõnale „tööjoonised“. „Tööjoonis“ on ajalooline väljend, sellist mõistet ei ole täna ehitusvaldkonnas defineeritud. „Tööjoonist“ võib interpreteerida kui joonist, mille alusel töömees teeb ehitusplatsil või tehases tööd, kuid samas me ei räägi „tööspetsifikatsioonist“ või „tööseletuskirjast“ või muust sarnasest. Eesti standardi EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“ kohases töökorralduses on ehitustöö tegemise aluseks oleva projektdokumentatsiooni nimetuseks „tööprojekt“ ja see sisaldab kõiki erinevat tüüpi projektdokumente – seletuskirju, spetsifikatsioone, jooniseid jm - , mis kõik kirjeldavad projektlahendit ehitustöö tegemisele kohases täpsuses.
„Ehitustöö tegemiseks kohane täpsus“ on määratletud määrusekavandi paragrahvis 4.
(40)Nõuded lammutuse teabele
1)Esitatakse ehitise tarindite ja tehnosüsteemide kirjeldus ning ehitise maa-alal paiknevate tehnovõrkude kirjeldus.
2)Esitatakse ehitise suurust iseloomustavad peamised tehnilised andmed.
3)Esitatakse ehitise lammutamise ulatus.
4)Esitatakse ehitist vahetult teenindavate tehnovõrkude ühiskasutatavatest tehnovõrkudest lahti ühendamise kohad ja tehnoloogia.
5)Esitatakse likvideerimisele kuuluvate tehnovõrkude asukoht, lammutamise ulatus ja tehnoloogia.
6)Esitatakse lammutamisele kuuluvate tehnosüsteemide asukoht ja tehnilised parameetrid – materjalid, seadmete mõõtmed ja kaalud, torustike ning kaabliteede ristlõiked.
7)Esitatakse tehnosüsteemide ja nende koostisosade koost lahti võtmise järjekord, tehnoloogia ning säilitatavate komponentide püsivuse tagamise lahendused lammutustöö tegemise ajal ja pärast seda.
8)Esitatakse lammutamisele kuuluvate tarindite asukoht ja tehnilised parameetrid – materjalid, sh betooni ning mördi tugevus, ristlõikemõõtmed, sarruse hulk ja paiknemine.
9)Esitatakse tarindite ja nende koostiosade koost lahti võtmise järjekord, tehnoloogia ning säilitatavate tarindite püsivuse tagamise lahendused lammutustöö tegemise ajal ja pärast seda.
10)Esitatakse lammutusjäätmete lammutuskohalt eemaldamise tehnoloogia erinõuded ja piirangud, sealhulgas vajaduse korral piirangud lammutusjäätmete kuhjamisele ja ehitusmasinate poolt tekitatavale koormusele.
11)Esitatakse ehitise osalise lammutamise korral lammutatavate ja säilitatavate tarindite ning tehnosüsteemide piir ja juhised säilitatava kaitsmiseks ning konserveerimiseks.
12)Esitatakse lammutusjäätmete hinnangulised kogused jäätmeliikide kaupa.
13)Esitatakse teave ohtlikku ainet sisaldavate materjalide, seadmete ja toodete esinemise kohta lammutatavas ehitises, nende liigid, paiknemine, hinnanguline kogus liikide kaupa, juhised nende ohutuks ning liikide kaupa kogumiseks.
14)Esitatakse hinnang, kas ehitis sisaldab ehitusajaloo või muinsuskaitse vaatenurgast väärtuslikke detaile ja ehituselemente, juhised nende kogumiseks ning ladustamiseks.
15)Esitatakse hinnang, kas lammutustöö võib kahjustada naaberehitisi või ehitise osalise lammutamise korral säilitatavaid tarindeid, tehnosüsteeme ja tehnovõrke; kahjustamise ohu korral esitatakse teave, kuidas kahjustusi välditakse ning kaitsmise tehnilised lahendused.
16)Kui lammutus puudutab kinnismälestise osalist lammutamist või muinsuskaitsealal asuva ehitise osalist lammutamist, siis esitatakse muinsuskaitse eritingimuste ja projektlahendi võrdlus.
17)Esitatakse juhised lammutustöö ohutuks tegemiseks.
18)Esitatakse juhised keskkonna kaitsmiseks lammutustöö tegemise ajal, muu hulgas juhised tolmu leviku vältimiseks.
§ 4. Nõuded kasutusteatise esitamisel või kasutusloa taotlemisel esitatava ehitise projektiteabele
(1)Koos kasutusteatisega või kasutusloa taotlusega esitatakse ehitise projekt, mille alusel tehti ehitustöö. Ehitustöö tegemise aluseks on ehitise valmis projektlahendit kirjeldav lõplik projekt.
Ehitusseadustik
§ 13. Ehitusprojektile esitatavad nõuded
(2) Ehitusprojekti kohaselt peab olema võimalik ehitada, ehitise ja ehitamise nõuetele vastavust kontrollida ning asjakohasel juhul ka ehitist kasutada ja korras hoida.
§ 52. Kasutusloa taotlus
(3) Koos kasutusloa taotlusega esitatakse ehitusprojekt, mille järgi ehitis ehitati.
Projektdokumentatsioon nimetusega „Kasutusloa taotlemisel esitatav ehitise projekt“ = ehitise lõplik projekt = see projektdokumentat-sioon, mille alusel töömees ehitist ehitab.
Teisisõnu: ehitustööd tehakse „kasutusloa taotlemisel esitatava projekti“ alusel. Lõige tähendab – võttes arvesse Eestis täna kasutusel olevaid projekteerimistöö etappide nimetusi - , et esitada tuleb tööprojekt (nii nagu tänagi).
(2)Ehitise projektlahend loetakse valmis olevaks, kui:
1)projektlahend on detailselt välja töötatud;
2)projektlahendi vastavus nõuetele on lõplikult kontrollitud, sealhulgas vastavalt ehitusseadustikus sätestatule;
3)projektlahendi erialaspetsiifilised osad on omavahel kooskõlas kuni detailideni.
Ehitusseadustik, § 14. Ehitusprojekti koostamine ja projekti kontrollimine
(3) Enne ehitamise alustamist peab ehitamise aluseks oleva ehitusprojekti nõuetele vastavust kontrollima ehitusprojekti koostajast sõltumatu pädev isik, kes teeb ekspertiisi, kui:
1) kavandatav ehitis on ehitustehniliselt keerukas või muul põhjusel suurema ohupotentsiaaliga või
2) ehitusjärelevalvet tegeval asutusel on põhjendatud kahtlus ehitusprojekti nõuetele vastavuses, näiteks kui ehitusprojekti ei ole koostanud kvalifikatsiooninõuetele vastav isik.
(3)Ehitise projekt loetakse lõplikuks, kui projekt sisaldab projektlahendi kohta teavet sellisel hulgal ja sellise detailsusega, et:
1)võimalik on saada täielik ülevaade projektlahendi välja töötamise aluseks olnud alusandmetest ning tehnilistest normdokumentidest, standarditest ja juhenditest, mida projektlahendi välja töötamisel järgiti;
2)võimalik on kontrollida projektlahendi vastavust kõikidele kehtestatud nõuetele;
3)projekti koosseisu kuuluvad projekti erialaspetsiifilised jaotised ja üksikud projektdokumendid on omavahel kooskõlas;
4)pärast ehitustöö korraldamise kava koostamist, ehitustöö tehnoloogia kavandamist ja ehitustöö tegemiseks vajalike abitarindite projekteerimist oskavad kvalifitseeritud oskustöölised pädeva ehitustegevuse juhi juhendamisel ehitada ehitise valmis nii, et kõik ehitisele esitatavad nõuded on täidetud;
5)võimalik on täita omanikujärelevalve ülesandeid, mis on seotud ehitise projektiga.
Punkt 4 annab võimaluse ehitada lihtsamat ehitist ka „kõhnema“ valmis projekti alusel (eramaja versus mastaapne ühiskondlik hoone).
(4)Lisanõuded kinnismälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise konserveerimise, restaureerimise, ehitamise või teisaldamise projekti teabele:
1)Esitatakse juhised olemasolevate tarindite ja detailide olukorra kontrollimiseks ning välja selgitamiseks vahetult enne ehitustöö alustamist ja ehitustöö käigus.
2)Esitatakse olemasolevate tarindite ja detailide konserveerimise, restaureerimise, täiendamise või asendamise detailsed lahendused koos spetsiifilise teabega (näiteks müüriseotised, puittarindite seotised, liited ja külgnemised jms); asjakohasel juhul esitatakse erinõuded ehitustehnoloogiale ja erijuhised ehitustöö tegemiseks.
3)Esitatakse detailsed erijuhised olemasolevate kultuuriloolise ning ehitusajaloolise väärtusega tarindite ja detailide ehitustöö aegseks kaitsmiseks ning ajutiseks ladustamiseks.
See lõige koos määrusekavandi paragrahvi 3 lõikega 39 asendab tänase määruse 27 „Kinnismälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise konserveerimise, restaureerimise, ehitamise ja teisaldamise ehitusprojekti koostamise nõuded ja kord“.
(5)Kasutusteatise esitamisel või kasutusloa taotlemisel esitatavasse ehitise projekti kaasatakse muu hulgas kogu teave, mis esitati ehitusteatise esitamisel või ehitusloa taotlemisel esitatud projektis.
(6)Vahetult ehitise kaitstuse tagamiseks kavandatud tarindeid ja paigaldisi käsitlevat teavet koos kasutusteatisega või kasutusloa taotlusega esitava ehitise projekti koosseisu ei kaasata.
(7)Nõuded kasutusteatise esitamisel või kasutusloa taotlemisel esitatava projekti teabele on täidetud, kui ehitustöö tegemise aluseks oleva projekti koostamisel on järgitud ehitusseadustikus ning selles määruses sätestatud nõudeid ning projekt sisaldab valmis projektlahendit kirjeldavat teavet hea tava kohaselt.
Hea tava kohase valmis projekti teabe määratleb täna Eesti standard EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“ (valmis projekt on „tööprojekt“).
§ 5. Nõuded ehitise projekti vormistusele
(1)Ehitise projekt koostatakse selliselt, et selles sisalduv teave on loetav, vastuoludeta ning asjatundlikkuse põhimõttest tulenevalt arusaadav ja mõistetav.
„Ehitise projekt“ tähendab „projektdokumentatsioon“.
(2)Ehitise projekti koostajad määravad ehitise projekti koosseisu ja jagavad dokumentatsiooni erialaspetsiifilisteks jaotisteks lähtuvalt projekteeritud ehitise eripärast ning projektlahendi erialaspetsiifiliste osade (maastikuarhitektuur, erinevad tehnovõrgud, arhitektuur, kandvad ja jäigastavad tarindid, erinevad tehnosüsteemid, tuleohutus, akustika, muinsuskaitse jm) projekteerijatest. Tulenevalt ehitusprojekti komplekssusest võib ehitise projekt koosneda ühest erialaspetsiifilisest jaotisest või mitmetest jaotistest.
Oluline on kasutada mitmust – „ehitise projekti koostajad“. Ainsuse (st „ehitise projekti koostaja“) kasutamine oleks eksitav kuna tänaste ehitiste keerukuse, projekteerijate spetsialiseerumise ja kvalifikatsiooninõuete olukorras on harvaesinevaks erandiks, kui projekt koosneb ainult ühest erialaspetsiifilisest jaotisest, mille on koostanud üks projekteerija.
Projektlahend jaguneb erialaspetsiiflisteks osadeks; projektlahendi osad projekteeritakse;
Ehitise projekt kui dokumentatsioon jaguneb erialaspetsiifilisteks jaotisteks; projekti jaotised koostatakse.
(3)Ehitise projekti koostajate otsusel võib ehitise projekti erialaspetsiifilisi jaotisi ning üksikuid projektdokumente ühildada või jagada vastavalt projekteeritud ehitisele, projektlahendi erialaspetsiifiliste osade koostajatele, teabe hulgale ja kokkusobivusele, eeldusel, et see ei raskenda projekti loetavust ning mõistetavust, teabe asukoht projektis ja konkreetse teabe eest vastutav pädev isik on arusaadavad. Projekti igale ühildatud või jagatud jaotisele kehtivad nõuded selliselt nagu eraldiseisvalt vormistatud jaotistele, sealhulgas nõuded allkirjastamisele.
(4)Ehitise projekt koosneb:
1)projektlahendit kirjeldavatest tekstilistest projektdokumentidest (seletuskirjad, tabelid), graafilistest projektdokumentidest (joonised, illustratsioonid, skeemid, graafikud) ja muul viisil projektlahendit kirjeldavat teavet esitavatest projektdokumentidest;
2)ehitise projekti koosseisus nõutud muud teavet esitavatest dokumentidest.
1)„... ja muul viisil projektlahendit kirjeldavat teavet esitavatest projektdokumentidest“ jätab võimaluse näiteks infomudelil areneda projektdokumendi tüübiks, mida saab esitada ehitusloa taotlemisel ja kasutusloa taotlemisel. Seda, kas infomudel sobiks juba täna projektdokumendiks, mille alusel taotleda ehitusluba, peavad asjahuvilised hindama §3 kirja pandud teabenõuete alusel (st mida nõutud teabest on võimalik ja efektiivne esitada ning hinnata infomudeli abil).
2)Mainitud dokumentideks võivad olla näiteks ühiskasutatavate tehnovõrkude valdajate tehnilised liitumistingimused. Definitsiooni (§1(2) ja §1-(3)) kohaselt ei väljenda need projekteerija loodud projektlahendit ega ole seega ka projektdokumendid.
(5)Ehitise projekti koostajad valivad projektdokumentide tüübid ehitise projekti teabe esitamiseks lähtudes esitatavast teabest, eesmärgist viia teave ehitise projekti kasutajateni arusaadaval kujul ning heast tavast.
Teabe esitamise vahendid valitakse vastavalt esitatavale/nõutud teabele. Ehitusloa taotlemisel nõutud teave on kirjas §3. Vastavalt selles paragrahvis kirjas olevatele teabenõuetele peab projekteerija otsustama, milline info edastamise vahend on sellise teabe edastamiseks sobilik ja efektiivne.
(6)Ehitise projekti koosseisu kuuluvad projekti erialaspetsiifilised jaotised ja üksikud projektdokumendid täiendavad üksteist, moodustavad terviku ning on sisult omavahel kooskõlas.
(7)Ehitise rekonstrueerimise korral võib paragrahvi 3 lõikes 40 nõutud teave olla esitatud eraldi projektina (ehitise osa lammutamise projektina) või ehitise rekonstrueerimist käsitleva projekti koosseisus, vastavalt projekti ülesehitusele kas eraldi jaotisena või jagatuna projekti erialaspetsiifiliste jaotiste vahel.
(8)Ehitise projektis esitatakse ehitise projektlahendi ja -dokumentatsiooni valmidust ning eesmärki määratlev staatus:
1)„ehitusteatise esitamiseks“ või “ehitusloa taotlemiseks“, kui projekt sisaldab teavet vaid määral, mis on nõutud ehitusteatise esitamisel või ehitusloa taotlemisel (lühendina tähis „EHL“);
2)“ehitustöö tegemiseks“, kui projekt sisaldab teavet määral, mis on nõutud kasutusteatise esitamisel või kasutusloa taotlemisel (lühendina tähis „EHT“);
3)kui projekt sisaldab rohkem ja detailsemat teavet, kui punktis 1 määratletud, kuid vähem, kui punktis 2 piiritletud, siis määrab projekti staatuse peaprojekteerija ehk projekteerimise juht ning esitab asjakohased selgitused projekti üldteabe koosseisus.
3) Näiteks „ehitustöö pakkumuse koostamiseks“
(9)Ehitise või selle osa lammutamise puhul märgitakse projektlahendi ja projektdokumentide valmidust ning eesmärki määratlevaks staatuseks „ehitustöö tegemiseks“.
(10)Kõik projektdokumendid varustatakse rekvisiitidega, mis seovad ehitise projekti erialaspetsiifilised jaotised ja üksikud projektdokumendid terviklikuks ehitise projektiks, võimaldavad projektdokumendile konkreetselt viidata ning viite abil projektdokumendi üles leida; annavad info, kes ja millal on projektdokumendi koostanud, milline on projektdokumendi staatus ning kes vastutab projektdokumendi sisu eest.
(11)Ehitise projekt sisaldab projekti kui terviku tiitellehte, millel esitatakse:
1)ehitise projekti nimi, mis on läbi projekti kõikide jaotiste ning projektdokumentide üks ja sama;
2)ehitise projekti tähis, mis on läbi projekti kõikide jaotiste ning projektdokumentide üks ja sama;
3)projekteeritud ehitise aadress, mis on läbi projekti kõikide jaotiste ning projektdokumentide üks ja sama;
4)asjakohasel juhul kinnismälestise või muinsuskaitseala nimi ja kultuurimälestise korral selle number riiklikus registris;
5)peaprojekteerija ehk projekteerimise juhi kui juriidilise isiku nimi, registrikood, aadress, kontaktandmed, projektlahendi projekteerimise ja projekti koostamise tööd juhtinud pädeva füüsilise isiku nimi; kui ehitise projekt koosneb ainult ühest erialaspetsiifilisest projekti jaotisest, on peaprojekteerijaks selle jaotise koostaja;
6)projekti staatus;
7)projekti esmase välja andmise kuupäev;
8)kui ehitise projektis (koos ehitisteatisega/ehitusloa taotlemisel esitatavas projektis, koos kasutusteatisega/kasutusloa taotlemisel esitatavas projektis) on tehtud muudatusi, siis projekti kui terviku muudatuse tähis ja projekti muudatuse välja andmise kuupäev.
Paragrahv 5 ütleb (kaudselt), et projektlahendi projekteerimisel ja ehitise projekti koostamisel peab olema juht. Seda, kes on projekteerimise juht määrus sätestama ei pea, see on eraõiguslik töökorralduse küsimus, riigil ei ole alust töökorraldust ette kirjutada. Projekteerimise juhi olemasolu tagamine on projekteerimise tellija ülesanne – tellides vastava teenuse vajalikku kvalifikatsiooni omavalt isikult (väiksema ja lihtsama ehitise – näiteks eramu - puhul suudab juhtimise teenust pakkuda lisateenusena ka mõni projekteerimismeeskonda kuuluvatest projekteerijatest, näiteks arhitekt vm) või täites projekteerimise juhi ülesandeid ise, kui projekteerimise tellijal on vajalik kompetentsus.
(12)Kui ehitise projekt on jagatud erialaspetsiifilisteks jaotisteks, siis sisaldab projekt jaotiste nimekirja, milles esitatakse:
1)projekti jaotiste tähised;
2)projekti jaotiste nimed;
3)elektroonilise esitamise korral projekti jaotiste elektrooniliste konteinerite failinimed;
4)projektlahendi erialaspetsiifilised osad projekteerinud ja projekti vastavad erialaspetsiifilised jaotised koostanud ettevõtjate nimed koos projektlahendi osad projekteerinud või projekteerimist kontrollinud ning selle eest vastutavate pädevate isikute nimedega.
(13)Ehitise projekti iga erialaspetsiifiline jaotis sisaldab projekti jaotise tiitellehte, millel esitatakse:
1)ehitise projekti nimi, mis on läbi projekti kõikide jaotiste ning projektdokumentide üks ja sama;
2)ehitise projekti tähis, mis on läbi projekti kõikide jaotiste ning projektdokumentide üks ja sama;
3)projekti jaotise nimi;
4)projektlahendi erialaspetsiifilise osa ja ehitise projekti vastava jaotise koostanud ettevõtja töö tähis;
5)projekteeritud ehitise aadress, mis on läbi projekti kõikide jaotiste ning projektdokumentide üks ja sama;
6)asjakohasel juhul kinnismälestise või muinsuskaitseala nimetus ja kultuurimälestise korral selle number riiklikus registris;
7)projektlahendi erialaspetsiifilise osa projekteerinud ettevõtja nimi, registrikood, aadress, kontaktandmed, teatamiskohustuse korral majandustegevusteate number;
8)projektlahendi erialaspetsiifilise osa projekteerinud või projekteerimist kontrollinud ja selle eest vastutava pädeva isiku nimi, kvalifikatsiooni tõendamise nõude korral koos kutse nimetusega ning kutse- või pädevustunnistuse numbriga;
9)peaprojekteerija ehk projekteerimise juhi kui juriidilise isiku nimi ning kontaktandmed; projektlahendi projekteerimise ja projekti koostamise tööd juhtinud pädeva füüsilise isiku nimi; kui ehitise projekt koosneb ainult ühest erialaspetsiifilisest projekti jaotisest, on peaprojekteerijaks selle jaotise koostaja;
10)ehitise projekti jaotise staatus;
11)ehitise projekti jaotise esmase välja andmise kuupäev;
12)kui ehitise projekti jaotises (koos ehitisteatisega/ehitusloa taotlemisel esitatavas dokumentatsioonis, koos kasutusteatisega/kasutusloa taotlemisel esitatavas dokumentatsioonis) on tehtud muudatusi, siis projekti jaotise kui terviku muudatuse tähis ja projekti jaotise muudatuse välja andmise kuupäev;
13)kui ehitise projekt koosneb ainult ühest erialaspetsiifilisest projekti jaotisest, on selle lõike kohane projekti jaotise tiitelleht ühtlasi ka projekti tiitelleheks.
(14)Ehitise projekti iga erialaspetsiifiline jaotis sisaldab selle jaotise koosseisu kuuluvate projektdokumentide nimekirja, milles esitatakse:
1)projekti jaotise koosseisu kuuluvate kõikide projektdokumentide nimetused;
2)projekti jaotise koosseisu kuuluvate kõikide projektdokumentide tähised;
3)elektroonilise esitamise korral projekti jaotise koosseisu kuuluvate kõikide projektdokumentide failinimed;
4)iga projektdokumendi esmase välja andmise kuupäev;
5)kui projektdokumendis on tehtud muudatusi (koos ehitisteatisega/ehitusloa taotlemisel esitatavas dokumendis, koos kasutusteatisega/kasutusloa taotlemisel esitatavas dokumendis), siis projektdokumendi muudatuse tähis ja muudetud projektdokumendi välja andmise kuupäev;
6)projektdokumentide järjekorranumbrid projektdokumentide nimekirjas.
(15)Ehitise projekti koosseisu kuuluv iga projektdokument, sealhulgas iga leht seletuskirjas, joonis, skeem, tabel, graafik, illustratsioon ja muu selline varustatakse järgmiste andmetega:
1)ehitise projekti nimi, mis on läbi projekti kõikide jaotiste ning projektdokumentide üks ja sama;
2)ehitise projekti tähis, mis on läbi projekti kõikide jaotiste ning projektdokumentide üks ja sama;
3)ehitise projekti erialaspetsiifilise jaotise nimi;
4)projektlahendi erialaspetsiifilise osa ja ehitise projekti vastava jaotise koostanud ettevõtja töö tähis;
5)projekteeritud ehitise aadress, mis on läbi projekti kõikide jaotiste ning projektdokumentide üks ja sama;
6)projektdokumendi nimetus;
7)projektdokumendi tähis, mis on sama, mis lõike 16 kohaselt faili nimes esitatav tähis;
8)projektdokumendi koostanud ettevõtja nimi ja registrikood;
9)projektdokumendi koostanud füüsilise isiku nimi;
10)projektlahendi projekteerinud või projekteerimist kontrollinud ja selle eest vastutava pädeva isiku nimi;
11)projektdokumendi staatus;
12)esmase välja andmise kuupäev;
13)kui projektdokumendis on tehtud muudatusi (koos ehitisteatisega/ehitusloa taotlemisel esitatavas dokumendis, koos kasutusteatisega/kasutusloa taotlemisel esitatavas dokumendis), siis projektdokumendi muudatuse tähis ja muudetud projektdokumendi välja andmise kuupäev;
14)lehekülje number juhul, kui projektdokument koosneb rohkem kui ühest lehest; esmalt märgitakse konkreetse lehekülje number ja seejärel lehekülgede arv kogu projektdokumendis.
(16)Ehitise projekti erialaspetsiifilised jaotised ja nende koosseisu kuuluvad projektdokumendid tähistatakse järgmiste tähistega: üldteave AA, maastikuarhitektuur MA, teed ja teerajatised, liiklus, vertikaalplaneering TL, maa-ala valgustus VAV, elektrivarustuse välisvõrk ETV, nõrkvoolu välisvõrk ENV, gaasivarustuse välisvõrk GVV, veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk VKV, soojusvarustuse välisvõrk SVV, külmavarustuse välisvõrk KVV, tehnovõrkude koondteave TVK, soojusallikas ja külmaallikas SK, välisruumi eritehnoloogiline paigaldis TEV, puudega inimeste erivajadustega arvestamise teave INV, arhitektuur AR, sisearhitektuur SA, akustika AK, valgustus VA, keskkonnagraafika ja viidad KK, sulused ja lukustus SL, kandvad ja jäigastavad tarindid K, tuleohutus TO, ehitisesisene tuletõrjeveevärk TV, mehaaniline suitsutõrjepaigaldis MST, automaatne tulekustutussüsteem ATK, tuleohutussüsteemide automaatikapaigaldis EAT, sisekliima tagamise süsteemid KVJ, veevarustuse ja kanalisatsioonipaigaldis VK, gaasipaigaldis GV, tugevvoolupaigaldis ET, nõrkvoolupaigaldis EN, hooneautomaatikapaigaldis EAH, radooniohutus RO, energiatõhusus NG, muinsuskaitse MK, lammutus LA, eritehnoloogiapaigaldis TE. Kui projekti koosseisu kuulub mitu sama eriala käsitlevat jaotist, siis lisatakse tähekombinatsioonile number.
Mitmed täna praktiseeritavad tähised vajava korrigeerimist kuna 2016. aastal välja antud juhend „Ehitusprojekti dokumentide digitaalse vormistamise nõuded ehitusloa elektroonilisel taotlemisel“ ja 2022. aasta juhend „Ehitusprojekti failide vormistamise juhend“ on levitanud vigaseid arusaamasid. Näiteid:
• EL „elektrienergia tugevvool (sh välisvalgustus)“; elektripaigaldis jaguneb kolmeks: tugevvoolupaigaldis, nõrkvoolupaigaldis ja automaatikapaigaldised (sellest ka ET, EN, EAH/EAT); lisaks on eelpool nimetatud juhendites valgustus vaikimise liidetud tugevvoolupaigaldisega – see ei ole korrektne, elektripaigaldis üksnes käitab ja juhib valgustust; gaasilatern ja õlilamp on samuti valgustid, kuid nendel ei ole elektripaigaldisega vähimatki seost;
• ENG „gaaskustutussüsteemid“; EN on nõrkvoolupaigaldise tähis ja „ENG“ tekitab mulje, et gaaskustustussüsteem oleks justkui nõrkvoolusüsteem; nii ei ole – gaaskustustussüsteem on tuleohutuspaigaldis;
• KVS „suitsuärastus“; KV on kütte- ja ventilatsioonipaigaldise tähis, kütte-, jahutus- ja ventilatsioonipaigaldist koos nimetatakse sisekliima tagamise süsteemideks; „KVS“ jätab mulje, et suitsutõrjepaigaldis (mille hulka kuulub ka suitsueemaldus) kuulub sisekliima tagamise süsteemide hulka; nii see ei ole – suitsutõrjepaigaldis on tuleohutuspaigaldis.
Koos määruse 97 uuendamisega on vajalik korrigeerida ka ehitisregistri failinimede juhendit.
Määrusekavandi kohaselt algavad kõikide elektripaigaldiste jaotiste tähised E-ga: ETV, ENV, ET, EN, EAH, EAT. Selle tõttu on energiatõhususe uueks tähiseks NG, kandvate ja jäigastavate tarindite tähiseks aga klassikaline K.
Standardiseeritud tähiste välja pakkumine on sügavalt subjektiivne ning kardetavasti palju emotsioone kaasa toov ettevõtmine.
(17)Ehitise projekti elektroonilisel esitamisel:
1)esitatakse iga projektdokument ning ehitise projekti koosseisu kuuluv muu dokument eraldi failina;
2)esitatakse failinimes vähemalt ehitise projekti tähis, projektdokumendi staatuse tähis, ehitise projekti erialaspetsiifilise jaotise tähis koos projektdokumendi liigi (tekstidokument – näiteks seletuskiri, loetelu vms; asendiplaanijoonis, ehitise plaanijoonis, ehitise lõikejoonis, spetsifikatsioon jms) tähisega ja projektdokumendi järjekorranumbriga sama liiki projektdokumentide hulgas, projektdokumendi versiooni/muudatuse tähis ja projektdokumendi kehtiva versiooni välja andmise kuupäev.
3)detailsed juhised failinime moodustamiseks esitatakse ehitisregistri veebilehel avaldatud juhendis.
1) „Iga dokument“ tähendab: tiitelleht, projektdokumentide nimekiri, iga seletuskiri, iga tabel, iga skeem, iga graafik, iga joonis, iga spetsifikatsioon, iga loend jm
2) Näide:
“K12_EHL_AR-5-2_v02_2023-06-30.pdf“
„K12“ - ehitise projekti tähis
„EHL“ - projektdokumendi staatuse tähis (EHL - ehitusloa taotlemiseks)
„AR-5-2“-ehitise projekti erialaspetsiifilise jaotise tähis (AR) koos projektdokumendi liigi tähisega (5–ehitise plaanijoonis) ja projektdokumendi järjekorranumbriga sama liiki projektdokumentide hulgas (2–ehitise teine plaanijoonis)
„v02“ versiooni/muudatuse tähis (v02 - esimene muudatus pärast esmaversiooni välja andmist)
„AAAA-KK-PP“ – kuupäev; formaadis aasta-kuu-päev, et arvuti järjestaks kuupäevade alusel
3) Failinimede moodustamise kogu reeglistikku ei ole arukas esitada määruses. Määrusesse sobivad põhireeglid ja detailsed juhised peavad jääma eraldi juhendisse.
(18)Kui ehitise projektis kirjeldatakse lisaks konkreetse ehitusprojekti projektlahendile perspektiivset projektlahendit (ehitise laiendus, juurdeehitus, naaber maa-ala haljastus või kate vms), siis esitatakse seletuskirjas selgitus, mis kuulub projekteeritud projektlahendi koosseisu ja mis ei kuulu ning tekstilistes ja graafilistes projektdokumentides kasutatakse vastavalt sõnu/markeeringut „projekteeritud“ ja „perspektiivne“.
(19)Projektdokumentides kasutatavate tekstide ja tähiste kirja suurus on selline ning joonejämedused sellised, et projektdokument on loetav nii elektrooniliste vahenditega kui ka trükituna paberile ning projektdokumendi graafiline vormistus järgib head tava.
(20)Joonised ja skeemid varustatakse kirjanurga ning raamjoonega. Joonte ja tekstide puhul kasutatakse tumedaid värvitoone, mis on kontrastsed ning hästi eristatavad nii valgel paberil kui ka heleda taustaga ekraanil.
Raamjoon on üks joonise rekvisiitidest ja see on vajalik veendumaks, et joonise vaataja näeb joonise kogu sisu (ehk kõike seda, mida projekteerija soovis joonisel näidata).
(21)Ehitise projektis esitatavad viited projekti koosseisu vahetult mitte kuuluvatele tehnilistele normdokumentidele, standarditele, juhenditele, tehnilisi või muid tingimusi sisaldavatele dokumentidele, uuringuaruannetele, audititele, eksperdihinnangutele jms võimaldavad viidatud dokumendi üheselt tuvastada. Viide sisaldab pealkirja, koostaja või väljaandja nime, töö või dokumendi tähist ja aastaarvu või kuupäeva.
(22)Ehitise projektis esitatavad viited projekti koosseisu vahetult kuuluvatele projekti erialaspetsiifilistele jaotistele ja projektdokumentidele võimaldavad viidatud jaotise ja projektdokumendi üheselt tuvastada. Viide sisaldab projekti jaotise numbrit ja nimetust ning projektdokumendi tähist.
(23)Ehitusteatise esitamisel või ehitusloa taotlemisel esitatava projekti joonistel kirjeldatakse ehitise geomeetriat mõõtmetega, kõrgusmärkidega ja/või koordinaatidega määral, mis võimaldab saada projekteeritud ehitise paiknemisest ja geomeetriast üheselt mõistetava ülevaate.
(24)Kasutusteatise esitamisel või kasutusloa taotlemisel esitatava projekti joonistel kirjeldatakse ehitise geomeetriat mõõtmetega, kõrgusmärkidega ja/või koordinaatidega nii, et joonist on võimalik kasutada vahetult nii ehitustöö tegemiseks kui ka ehitise projektiga seotud omanikujärelevalve ülesannete täitmiseks.
See tähendab, et ehitis tervikuna ja selle elementide täpsed asukohad on määratletud mõõtjoontega, kõrgusmärkidega ja/või koordinaatidega.
Ehitustööd tehakse „kasutusloa taotlemisel esitatava projekti“ alusel.
(25)Ehitise või selle osa lammutamise projekti joonistel kirjeldatakse ehitise geomeetriat punkti 24 nõude kohaselt.
(26)Asendiplaanid (välisruumi üldlahendust kirjeldav maastikuarhitektuuri asendiplaan, tehnovõrkude koondplaan, teede ja liikluse asendiplaan, vertikaalplaneeringu joonis, üksikute tehnovõrkude asendiplaanid vms) esitatakse ajakohasel maa-ala topograafilisel plaanil, koos projektlahendi kirjeldamiseks kasutatud tingmärkide selgitustega. Ehitise projekti koostajate otsuse alusel võivad kõikidel asendiplaanidel kasutatud tingmärkide selgitused olla esitatud ühel koondjoonisel, sellisel juhul esitatakse igal üksikul asendiplaanil viide koondjoonisele.
„Koos projektlahendi kirjeldamiseks kasutatud tingmärkide selgitustega“ tähendab, et topograafilise plaani tingmärke ei ole vaja esitada.
„Ajakohane“ tähendab, et topograafiline alusplaan väljendab tegelikku situatsiooni looduses. Kui näiteks viis aastat vana alusplaan väljendab täna jätkuvalt tegelikku situatsiooni, siis on alusplaan sobiv.
(27)Kui projektdokumendis on pärast esmast välja andmist (koos ehitisteatisega/ehitusloa taotlemisel esitatavas dokumendis, koos kasutusteatisega/kasutusloa taotlemisel esitatavas dokumendis) tehtud muudatusi, siis tähistatakse muudatused nii, et need on tuvastavad ning esitatakse projektdokumendis ülevaatlik tabel muudatuse tähise, lühikirjelduse, muudatuse tegija nime ja muudatuse tegemise kuupäevaga.
See kehtib samat moodi kõikide projektdokumentide puhul - joonised, spetsifikatsioonid, seletuskirjad ja muu.
§6.Nõuded ehitusteatise esitamisel või ehitusloa taotlemisel esitatud projektlahendi muudatuse ja projekti vea või ebatäpsuse paranduse tegemisele
(1)Seda paragrahvi kohaldatakse üksnes ehitusteatise esitamisel või ehitusloa taotlemisel esitatud projektlahendi sellisele muudatusele ja projekti sellise vea või ebatäpsuse parandusele, mille puhul muudatuse või paranduse ulatusest, iseloomust või mahust tulenevalt ei pea esitama uut ehitusteatist või taotlema uut ehitusluba.
Ehitusseadustik, § 46. Ehitusloa kehtetuks tunnistamine
(1)Pädev asutus tunnistab ehitusloa kehtetuks, kui:
1)ehitusloa taotlemise aluseks olnud ehitusprojekti muudetakse selliselt, et ehitise olulised tingimused muutuvad oluliselt, näiteks ehitise tuleohutus, energiatõhusus, kasutamise otstarve, mõjuvad koormused või ehitusloas märgitud muud olulised tehnilised näitajad;
2)ehitusloa taotlemisel on esitatud teadvalt valeandmeid, mis mõjutasid oluliselt ehitusloa andmise otsustamist.
(2)Muudatuse või paranduse sisuks on ehitusteatise esitamisel või ehitusloa taotlemisel esitatud tehnilise lahenduse või selle mõne osa muudatus või projekti kui dokumentatsiooni vea või ebatäpsuse parandus, mis vastab selle paragrahvi lõike 1 tingimusele.
(3)Muudatust või parandust kirjeldavale teabele rakenduvad paragrahvi 2 üldnõuded.
(4)Projektlahendi muudatust kirjeldav teave ja/või ehitise projekti kui dokumentatsiooni vea või ebatäpsuse parandus esitatakse kasutusteatise esitamisel või kasutusloa taotlemisel esitatavas projektis.
(5)Kasutusteatise esitamisel või kasutusloa taotlemisel esitatava projekti koosseisus esitatakse eraldi seletuskiri, milles esitatakse projektlahendi muudatuse põhjused, uue lahendi põhjendused ja selgitused ning muudatusega kaasnenud mõjud. Seletuskiri võib olla esitatud eraldi ehitise projekti erialaspetsiifiliste jaotiste kaupa.
(6)Ehitusteatise esitamisel või ehitusloa taotlemisel esitatud projektlahendi muudatust kirjeldavad projektdokumendid tähistatakse märksõnaga „projektlahendi muudatus“ ning need esitatakse kasutusteatise esitamisel või kasutusloa taotlemisel esitatava projekti vastava erialaspetsiifilise jaotise koosseisus.
Argikeene „muudatusprojekt“ on vigane keelekasutus. Projekteerimise objektideks on ehitised ja ehitamise objektideks on ehitised, mitte „muudatused“. Majandus- ja taristuministri määruses nr 51, 02.06.2015, „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ ei ole ehitist nimetusega „muudatus“.
Kui ehitise projektlahendit muudetakse, siis on tegemist projektlahendi muudatusega ja ehitise projekti muudatusega.
§ 7. Nõuded ehitise projekti allkirjastamisele
(1)Ehitise projekt allkirjastatakse tõendamaks, et projektlahendi on projekteerinud või projekteerimist on kontrollinud ning selle eest vastutab pädev isik ja ehitise projekt on valmis kasutamiseks eesmärgil, milleks projekt on ette nähtud.
(2)Elektroonilise esitamise korral allkirjastab ehitise projekti:
1)peaprojekteerija ehk projekteerimise juht ehitise projekti elektroonilise konteineri, mis sisaldab ehitise projekti erialaspetsiifiliste jaotiste elektroonilisi konteinereid;
2)ehitise projektlahendi erialaspetsiifilise osa projekteerinud või projekteerimist kontrollinud ja selle eest vastutav pädev isik projekti erialaspetsiifilise jaotise elektroonilise konteineri.
(3)Paberil esitamise korral allkirjastab ehitise projekti:
1)peaprojekteerija ehk projekteerimise juht ehitise projekti tiitellehe;
2)ehitise projektlahendi erialaspetsiifilise osa projekteerinud või projekteerimist kontrollinud ja selle eest vastutav pädev isik projekti erialaspetsiifilise jaotise tiitellehe;
3)ehitise projektlahendi erialaspetsiifilise osa projekteerinud või projekteerimist kontrollinud ja selle eest vastutav pädev isik iga projektdokumendi, mis kuulub projekti erialaspetsiifilise jaotise koosseisu; mitmel lehel vormistatud seletuskirja korral allkirjastatakse seletuskirja esileht.
(3)Kui ehitise projekti või üksiku projektdokumendi on koostanud mitu ettevõtjat, kuid projekt ei ole jagatud koostaja põhisteks erialaspetsiifilisteks jaotisteks, siis esitatakse projektis teave, kes ja millise projektdokumendi või projektdokumendi osa koostas ning projekti allkirjastavad kõikide ettevõtjate pädevad isikud.
§8.Nõuded ehitise projekti esitamisele
(1)Ehitise projekt esitatakse elektrooniliselt või põhjendatud juhul paberil.
(2)Elektroonilise esitamise korral kasutatakse üldkättesaadava vabavaraga loetavat failiformaati.
(3)Elektroonilise esitamise korral on failid vormistatud nii, et faili avamisel on projektdokumendi teave terviklikult nähtav ja teabe nägemiseks ei ole vaja teha täiendavaid tegevusi ega omada spetsiifilisi oskusi tarkvara kasutamiseks.
Ehitusjäätmete ja lammutusjäätmetega seotud nõuetest
Ehitusseadustik ei anna alust reguleerida ehitusjäätmete ning lammutusjäätmete liigiti kogumist ja käitlemist, lammutatava ehitise või ehitise osa detailide korduskasutamist ja taaskasutamist ning eelnimetatud tegevuste ettevalmistamist ja dokumenteerimist. Selle tõttu ei sisalda määrusekavand vastavaid sätteid.
Seega - nõuded ehitusjäätmete ning lammutusjäätmete liigiti kogumisele ja käitlemisel, lammutatava ehitise või ehitise osa detailide korduskasutamisele ja taaskasutamisele ning eelnimetatud tegevuste ettevalmistamisele ja dokumenteerimisele sätestatakse muus asjakohases õigusaktis. Määruse seletuskirjas tuleks esitada vastav selgitus ja suunata määruse lugejad uurima vastavaid õigusakte.
Halb olukord tekkib siis, kui muud õigusaktid nõuavad ehitusjäätmete ja lammutusjäätmete temaatika kajastamist ehitise projektis. Õigusaktide kasutajatele on see segadust tekitav ja nõuetest ühest ülevaadet mitte võimaldav olukord. Ehitusjäätmete ja lammutusjäätmete temaatika peab olema esitatud eraldi dokumendis, näiteks „Ehituse jäätmekavas“, mitte ehitise projektis. Kui ehituse jäätmekava tuleks esitada ehitusloa taotlemisel (täna see nii ei ole ja jäätmekava nõudmine ehitusloa taotlemisel ei oleks ka sisult õige), siis tuleks jäätmekava laadida ehitisregistrisse ehitusloa taotluse juurde eraldi dokumendina.
Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 13 lõike 3 alusel.
1. peatükk
Üldised nõuded
§ 1. Määruse kohaldamis- ja reguleerimisala
(1) Käesolev määrus sätestab nõuded projekteerimise käigus koostatavale teabele või teabekogumile, selle vormistamisele (edaspidi ehitusprojekt) ja esitamisele.
(2) Käesoleva määruse nõuetele vastav ehitusprojekt tuleb koostada ja esitada:
1) kui ehitise ehitamiseks on nõutud ehitusluba;
2) kui ehitise kasutamiseks on nõutud kasutusluba.
§ 2. Ehitusprojektis esitatava teabe üldnõuded
(1) Ehitusprojekt peab andma piisavat, arusaadavat ja õiget teavet kavandatava ehitise või ehitamise ja selle vastavuse kohta õigusaktides sätestatud nõuetele. Ehitusprojekti alusel peab olema võimalik hinnata lahenduse vastavust detailplaneeringule, projekteerimistingimustele ning asjakohasel juhul riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringule.
(2) Ehitusprojektis esitatav teave peab olema koostatud selliselt, et see on loetav, vastuoludeta ning erialaspetsialistile arusaadav ja üheselt mõistetav. Ehitusprojektis esitatav teave täiendab üksteist ja moodustab terviku.
(3) Ehitusprojekti juurde kuulub asjakohasel juhul muu teave, mis seondub ehitise, ehitamise, ehitise kasutamise ning korrashoiuga, sealhulgas ehitise hooldusjuhend.
(4) Ehitusprojekti alusel peab olema võimalik hinnata:
1) kavandatava lahenduse elluviidavust ehitusprojektis käsitletud asukohas ja kujul;
2) ehitusprojekti elluviimisega kaasnevaid mõjusid ümbritsevale keskkonnale, sealhulgas olemasolevatele ehitistele.
(5) Ehitusprojekt peab sisaldama ehitise tehnilisi andmeid, mis on nõutud:
1) ehitusloa taotlemisel;
2) kasutusloa taotlemisel.
§ 3. Ehitusprojekti koostamisele esitatavad üldnõuded
(1) Ehitusprojekti koostamisel lähtutakse, lisaks ehitusseadustiku § 14 lõikes 1 sätestatule:
1) muudest õigusaktidest;
2) heast tavast, sealhulgas standarditest;
3) tehnilistest normidest;
4) juhendmaterjalist, kirjeldustest ja muudest tehnilistest tingimustest, mille kasutamises on kokku lepitud, sealhulgas ehitise eskiis- või tehnoloogilisest projektist.
(2) Ehitusprojektis lahendused peavad omavahel sobima selliselt, et nende väljaehitamine ja toimimine ei segaks üksteist ja võimaldaks ehitist kasutada, hooldada ja korras hoida.
§ 4. Ehitusprojekti vormistamisele esitatavad üldnõuded
(1) Ehitusprojekt koosneb üldosast ja muudest osadest, mis:
1) kirjeldavad projekteeritud lahendusi tekstiliselt, nagu on seletuskiri või tabelid;
2) esitavad graafilist teavet, nagu on asendiplaan, tehnilised joonised, illustratsioonid, skeemid või graafikud;
3) on esitatud teabemudelitena, nagu koond-, osa- või teemamudelina.
(2) Vajadusel võib erinevaid ehitusprojekti osasid omavahel ühitada või eraldada selliselt, et need täiendaksid üksteist, kuid ei raskendaks ehitusprojekti loetavust.
(3) Ehitusprojekti joonistel esitatakse objekt kahe- või kolmemõõtmelisena.
(4) Ehitusprojekti vormistamiseks kasutatakse üldkättesaadavat vabavaraga loetavat failiformaati, mille abil on ehitusprojekt terviklikult nähtav ja teabe nägemiseks ei ole vaja teha täiendavaid toiminguid ega omada spetsiifilisi oskusi tarkvara kasutamiseks.
(5) Ehitusprojekti vormistamisel teabemudelina peab teave olema korrektselt liigitatud, kasutades vastavaid modelleerimisvahendeid ja -vorminguid.
(6) Ehitusprojekti seletuskirjas esitatakse ehitusprojekti lähteandmetele põhinevad järeldused, nende saavutamiseks valitud lahenduse kirjeldus ning valiku põhjendused. Seletuskirjas esitatav teave lähteandmete kohta võib olla esitatud ka tabeli kujul. Ehitusprojekti seletuskirjas tuuakse ära teave, millest ehitusprojekti või selle osa koostamisel on lähtutud.
(7) Ehitusprojekti graafiline osa, eelkõige selle koosseisus olev asendiplaan peab olema esitatud nii plaaniliselt kui ka kõrguslikult ja seotult geodeetilise süsteemiga. Graafiline osa esitatakse enamlevinud mõõtkavades.
(8) Ehitusprojekti osa võib koosneda viidetest ehitusprojekti muudele osadele ja projektdokumentidele, nagu näiteks joonistele või skeemidele, kui vastava osa kohta käiv teave kajastub ehitusprojekti muudes osades.
(9) Ehitusprojektis märgitakse ehitusprojekti ja asjakohasel juhul selle osa:
1) koostaja või koostamist kontrollinud isiku nimi;
2) pädeva isiku kvalifikatsioon;
3) juriidilisest isikust ehitusprojekti koostaja puhul, registrikood, kontaktandmed ja majandustegevuse registreerimise number.
(10) Ehitusprojekti vormistamisel juhindutakse asjakohasel juhul Kliimaministeeriumi veebilehel avaldatud juhisest.
§ 5. Ehitusprojekti allkirjastamisele esitatavad nõuded
(1) Ehitusprojekti allkirjastab ehitusprojekti koostanud või selle koostamist kontrollinud isik.
(2) Ehitusprojekti allkirjastab:
1) projekteerimist juhtinud isik kogu ehitusprojektis esitatud teabe osas;
2) ehitusprojekti erialaspetsiifilise osa koostanud või koostamist kontrollinud isik vastava osa osas.
(3) Kui ehitusprojekti on koostanud mitu isikut, kuid ehitusprojekt ei ole jagatud koostajapõhisteks erialaspetsiifilisteks jaotisteks, siis esitatakse ehitusprojektis teave, kes ja millise ehitusprojekti osa koostas ning ehitusprojekti allkirjastavad kõik isikud.
(4) Ehitusprojekti iga ühitatud või jagatud osa allkirjastab selle koostanud isik.
2. peatükk
Nõuded ehitus- või kasutusloa taotlusega esitatavale ehitusprojektile
§ 6. Nõuded ehitusloa taotlusega esitatavale ehitusprojektile
(1) Ehitusloa taotlusega esitatakse ehitusprojekt, mis sisaldab:
1) ehitise arhitektuuri- ja insener-tehniliste lahenduste põhimõtteid;
2) üldiseid nõudeid ehitise, ehitamise ja kasutamise kvaliteedile ja ehitise ohutu kasutamise küsimuste lahendusi;
3) teavet ehitise ja selle osaks oleva tehnosüsteemi kohta.
(2) Vajaduse korral esitab ehitusloa taotleja ehitusprojekti enda valitud täpsusastmes, kuid mitte väiksemas mahus, kui on sätestatud käesolevas paragrahvis. Olenemata esitatud ehitusprojekti mahust, annab pädev asutus ehitusprojektile hinnangu lähtudes üldistest ehitusprojektile esitatavatest ja käesoleva paragrahvi nõuetest.
(3) Ehitusloa taotlusega esitatavas ehitusprojektis kirjeldatakse asjakohasel juhul ehitises kasutatava tehnoloogilise sisseseade, seadme või muu eripärase lahenduse:
1) mõõtmeid ja paiknemist;
2) kasutamisest tulenevaid piiranguid;
3) teenindamiseks ja transpordiks vajalik kuja või koridori.
(4) Ehitusloa taotlusega esitatava ehitusprojekti seletuskirjas tuuakse asjakohasel juhul välja ehitise ligipääsetavuse ja kasutamise lahendused, mis arvestavad puudega inimeste erivajadusi.
§ 7. Nõuded kasutusloa taotlusega esitatavale ehitusprojektile
(1) Kasutusloa taotlusega esitatavas ehitusprojektis täpsustatakse ehitusloa taotlusega esitatud ehitusprojekti nii, et selle alusel oli võimalik ehitis terviklikult ja nõuetekohaselt valmis ehitada.
(2) Kasutusloa taotlusega esitatakse ehitusprojekt, mis sisaldab:
1) kontrollitud ja omavahel kooskõlas olevaid arhitektuuri- ja insener-tehnilisi lahendusi ning kõiki olulisi tehnilised nõudeid ehitustootele, -materjalile ja -seadmele, ehitisele ja selle osadele;
2) ehitise oluliste arhitektuurilahenduste ja insener-tehniliste lahenduste parameetrite kirjeldust jooniste ja tehniliste kirjelduste kogumina sellisel tasemel, mis annab selged ja üheselt mõistetavad tehnilised lahendused ning võimaldab nõuetekohaselt ehitada;
3) lõplikult täpsustatud tehnoloogilisi või esteetilisi eelistusi ja piiranguid;
4) ehitustoote, -materjali ja -seadme tehnilisi näitajaid ning vajadusel juhiseid nende seadistamiseks ja hooldusele esitatavad üldnõudeid seletuskirjas või hooldusjuhendis.
(3) Vajaduse korral esitab kasutusloa taotleja ehitusprojekti enda valitud täpsusastmes, kuid mitte väiksemas mahus, kui on sätestatud käesolevas paragrahvis. Olenemata esitatud ehitusprojekti mahust, annab pädev asutus ehitusprojektile hinnangu lähtudes käesoleva paragrahvi nõuetest.
(4) Kui ehitusprojekt näeb ette tüüplahenduse kasutamist, siis tuleb ehitusprojektis viidata konkreetsele tüüplahendusele ning vajadusel esitada tüüplahenduse kohta käiv teave ehitusprojekti koosseisus.
(5) Kui kasutusloa taotlusega esitatavas ehitusprojektis esitatakse kogu ehitamiseks vajalik informatsioon joonistel viidete ja märkustena, ei ole seletuskirja, tabelite, graafikute ja muude lisaselgitusi andvate dokumentide või teabe esitamine kohustuslik.
(6) Kasutusloa taotlemisel esitatud ehitusprojekti joonistel peab projekteeritud lahenduse geomeetria olema mõõtmetega ja/või koordinaatidega kirjeldatud määral, mis võimaldab joonist vahetult kasutada nii ehitamiseks kui ka omanikujärelevalve tegemiseks.
(7) Kui kasutusloa taotlusega esitatavat ehitusprojekti on muudetud võrreldes ehitusloa saanud ehitusprojektiga, siis tuleb:
1) muudatuse kohta koostada seletuskiri, milles selgitatakse muudatuse tegemise põhjuseid, esitatakse uus lahendus koos põhjenduste ja selgitustega ning muudatuse tegemisest tulenevad võimalikud mõjud;
2) esitada ehitusprojekti muutmise tõttu lisandunud teave ning esialgse teabe loetelu, milles kajastatakse lisatud, asendatud ja kehtivuse kaotanud projektdokumendid.
3. peatükk
Nõuded ehitusprojekti osadele
§ 8. Ehitusprojekti osad
(1) Ehitusprojekt koosneb ehitusprojekti üldteabest, kus esitatakse:
1) ehitusprojektiga hõlmatud kinnistu andmed, ehitise asukoha andmed, olemasoleva situatsiooni lühikirjeldus, ehitusprojekti nimetus, tunnus või number ning ehitusprojekti koostamise eesmärk, sealhulgas kavandatava või lammutatava ehitise kirjeldus ja sobivus, selle kasutamise otstarve, põhjendused ja ulatus;
2) selgitus ehitusprojekti ülesehituse ja koosseisu kohta;
3) ehitise ja selle osa, sealhulgas tehnosüsteemi ja ajutise ehitise, kavandatav kasutusiga;
4) kinnismälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise korral kinnismälestise või muinsuskaitseala nimetus ja kultuurimälestiste riiklikku registri number ning muinsuskaitse eritingimuste ning ehitusprojekti võrdlus;
5) planeeringute või projekteerimistingimuste ning ehitusprojektis esitatud lahenduse võrdlus;
6) teave energiatõhususe nõuete kohaldamise kohta.
(2) Ehitusprojekt koosneb asjakohasel juhul paragrahvides 9 – 15 sätestatud osadest.
§ 9. Nõuded arhitektuuri osale
(1) Arhitektuuri ning asjakohasel juhul sisearhitektuuri ja maastikuarhitektuuri osas esitatakse tekstiliselt vähemalt:
1) arhitektuurilahenduse kirjeldus;
2) ehitise põhitarindite kirjeldus koos põhiliste ehitustoodete, -materjalide ja -seadmete äranäitamisega;
3) arhitektuurinõuded hoone välispiiretele ja viimistluse kirjeldus, sealhulgas välispiirete ja nende elementide õhumüra isolatsiooni parameetrid;
4) piirdetarindite soojusjuhtivused, mürapidavused ja muud ehitusfüüsikalised omadused, sealhulgas niiskusohutus ja õhupidavus;
5) nõuded ja nõuetele vastavust tagavad lahendused puudega inimeste erivajadustest tulenevate liikumisvõimaluste kindlustamiseks;
6) üldnõuded siseviimistlusele koos põhiliste ehitustoodete, -materjalide ja nende omaduste äranäitamisega.
7) insolatsiooni ja päikesekaitse lahendused, sealhulgas avatäidete soojusläbivus ja klaaspindade valgusläbivus ning üldnõuded ja valgustustehnilised parameetrid siseruumide valgustusele;
8) võimalikud negatiivsed mõjud keskkonnale, ehitisele ja kolmandatele isikutele koos kavandatud leevendusmeetmetega;
9) hooldamise lahendused koos vajalike abivahendite kirjeldusega.
(2) Ehitusloa taotlemisel kirjeldatakse arhitektuuri ning asjakohasel juhul sisearhitektuuri ja maastikuarhitektuuri osas projekteeritud lahendusi tekstiliselt seletuskirjas.
(3) Ehitusloa taotlemisel esitatakse arhitektuuri ning asjakohasel juhul sisearhitektuuri ja maastikuarhitektuuri osas graafiliselt ehitise plaan, vaated ja vajalikud lõiked, kuhu kantakse ruumide, tarindite, tehnosüsteemide ja seadmete asukohad ja fassaadi viimistlusmaterjalid.
§ 10. Nõuded konstruktsioonide osale
(1) Ehitusprojekti konstruktsioonide osas esitatakse vähemalt järgnev:
1) ehitisele mõjuvate tuule-, lume-, kasutus- ja eritehnoloogiliste koormuste normatiivsed väärtused, sealhulgas kandekonstruktsioonide valiku aluseks olevad koormused;
2) ehitusgeoloogiliste olude ja vundamendilahenduse üldine kirjeldus;
3) ehitise kandeskeem ning kandvate ja jäigastavate tarindite põhilahendus;
4) tarindite töökindlusklass, teostusklass, järelevalvetase, keskkonnaklassid ja üldised tolerantsid;
5) võimalikud negatiivsed mõjud keskkonnale, ehitisele ja kolmandatele isikutele koos kavandatud leevendusmeetmetega.
(2) Ehitusloa taotlemisel kirjeldatakse konstruktsioonide osas projekteeritud lahendusi vähemalt tekstiliselt seletuskirjas.
§ 11. Tehnosüsteemide osa
(1) Ehitusprojekti tehnosüsteemide osas esitatakse projekteeritud tehnosüsteemide loetelu ja iga tehnosüsteemi kohta eraldi vähemalt:
1) üldine iseloomustus, lahendus ja põhimõtted;
2) asukoht ja paiknemine;
3) energiatarbimise mõõtmise põhimõtted ja lahendused;
4) tuleohutuse tagamise lahendus ja meetmed;
5) tehnosüsteemide lubatud helirõhutasemed ja nende tagamise lahendused ehitises, kinnistul ja lähimate müratundlike alade juures.
(2) Ehitusprojekti kütte- ja ventilatsiooniosas, jahutuse ja soojusvarustuse osas esitatakse vähemalt:
1) soojuse ja jahutuse tootmise viis, kasutatav kütus või tehnoloogia;
2) hoone ligikaudne energiavajaduse ja energiatõhususe näitajad;
3) valitud soojusallikas;
4) süsteemide ja põhiliste seadmete, nagu näiteks katlad, ventilatsiooniagregaadi vms, toimimise põhimõtted, ligikaudsed võimsused ja paiknemine;
5) keskkonnamõju;
6) arvutuslikud kliimaparameetrid;
7) soojuskoormused ja jahutusvõimsused
(3) Ehitusprojekti gaasivarustuse osas esitatakse vähemalt:
1) kasutatav gaas, töörõhk;
2) ehitise ligikaudne gaasivajadus;
3) ruumide ventilatsiooni ja suitsuäratõmbe kirjeldus.
(4) Ehitusprojekti veevarustuse ja kanalisatsiooni osas esitatakse vähemalt:
1) veevarustuse ja kanalisatsiooni vooluhulgad;
2) vee ning reo- ja sademevee puhastamise vajadus;
3) puhastusseadmete ja veemõõdusõlme toimimisskeemi kirjeldus;
4) reovee, drenaaži ja sademevee eesvoolud;
5) sademevee vooluhulgad;
6) tehnoloogilise vee vajadus ehitises;
7) tehnoloogilise reovee kogus ja reostustase;
8) sooja vee valmistamise moodus;
9) kanalisatsioonitorustiku väljaviikude asukohad.
(5) Ehitusprojekti elektripaigaldiste (tugevvoolu-, nõrkvoolu- ja automaatikapaigaldise) osas esitatakse vähemalt:
1) infoedastuse tehnilised üldandmed, süsteemide kirjeldused ja võimsuse vajadused;
2) tehnoruumide nagu alajaama, peajaotla, varutoitegeneraatori ja muude tehnoseadmete või -süsteemide ruumivajadus;
3) tugevvoolu hinnanguline vajalik tarbitav võimsus;
4) nõrkvoolu sideühenduste teave;
5) erivajaduste tagamiseks mõeldud süsteemid ja lahendused;
6) hooneautomaatikasüsteemide arhitektuurilahendus ja liidestamine teiste tehnosüsteemidega, tõhususe kvalifikatsioon ja jälgimise lahendused.
(6) Ehitusprojekti elektroonilise side osas esitatakse vähemalt:
1) olemasolevate ja potentsiaalsete elektroonilise side võrkude vajadused;
2) tehnoruumi ruumivajadus;
3) lõppkasutajate ühenduste arv.
§ 12. Tehnovõrkude ja -rajatiste osa
(1) Elektrivarustuse, nõrkvoolusüsteemide, elektroonilise side võrgu, gaasivarustuse, veevarustuse, kanalisatsiooni (reovee-, sademevee- ja drenaažisüsteemid), kaugkütte ja -jahutuse võrkude ning muude erivõrkude (tehnovõrgud ja -rajatised) osas esitatakse projekteeritud tehnovõrkude ja -rajatiste loetelu ja iga tehnovõrgu ja -rajatise kohta eraldi vähemalt:
1) üldine iseloomustus, lahendus ja põhimõtted;
2) asukoht ja paiknemine;
3) alternatiivne tehniline lahendus juhul, kui tehnilisi tingimusi ei ole võimalik täita ja vastavad selgitused;
4) muud tingimused, mis seonduvad paragrahvis 11 loetletud ülesannete lahendamisega;
5) katendi taastamise plaan.
(2) Tehnovõrkude ja -rajatiste osas kirjeldatakse projekteeritud lahendusi nii tekstiliselt seletuskirjas kui ka graafiliselt joonistel. Asendiplaanil, tehnovõrkude ja -rajatiste koondplaanil või vajadusel eraldi tehnovõrgu ja -rajatise plaanil esitatakse olemasolevate, projekteeritud ja likvideeritavate tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad.
§ 13. Tuleohutuse osa
(1) Ehitusprojekti tuleohutuse osas esitatakse vähemalt:
1) ehitise tuleohutusklass;
2) ehitise tuleohutuskuja, kande- ja jäigastavate konstruktsioonide ning tuletõkkekonstruktsioonide tulepüsivusajad ja eripõlemiskoormus;
3) ehitise tuleohuklass ja tulekaitsetase;
4) ehitise jagunemine tuletõkkesektsioonideks ning konstruktsioonide tulepüsivust ja ehitustoodete ja -materjalide tuletundlikkust iseloomustavad näitajad;
5) hoones viibivate inimeste arvu piirangud evakuatsioonialade kaupa;
6) jagunemine suitsutsoonideks ja suitsueemalduse põhimõtted; korruseplaanidel näidatakse suitsueemaldamise jaoks kavandatud aknad ja luugid;
7) asendiplaan ja situatsiooniskeem koos nii projekteeritud kui ka tuleohutust mõjutavate olemasolevate ehitiste, teede ja tuletõrje veevõtukohtadega äranäitamisega;
8) päästetehnika ja -meeskonna juurde- ja sissepääs ehitisele ning evakuatsiooni- ja hädaväljapääsudele;
9) tulemüüride ja tuletõkkesektsioone moodustavate konstruktsioonide, sealhulgas tuletõkkeuste, avatäidete ning oluliste läbiviikude asukohad joonistel ja nende tulepüsivusajad;
10) evakuatsioonilahendus, sealhulgas evakueeruvate inimeste arv, evakuatsiooniteede laius ja vajadusel arvutus, trepikodade iseloomustus, evakuatsiooniväljapääsud ja nendel kasutatavad sulused; korruseplaanidel näidatakse evakuatsioonivõimalused, välja arvatud elamutes ja eluhoonetes, mis ei ole kõrghooned;
11) pääsud keldrisse, pööningule, katusele;
12) tehnosüsteemide tuleohutuse põhimõtted;
13) ehitisse ettenähtud tuleohutuspaigaldiste loetelu, kavandatav kasutusiga ja paigaldusviisi lühikirjeldus;
14) ehitise välise tulekustutusvee minimaalne veevooluhulk, selle tagamise lahendus ja väljaspool ühisveevärki asuva tuletõrje veevõtukoha korrashoiu kirjeldus, kui tulekustutusvee tagamine lahendatakse olemasoleva tuletõrje veevõtukohaga;
15) evakuatsioonivalgustuse ja töö jätkamise valgustuse lahenduste kirjeldus;
16) suluste ja lukustuse tüübid, automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemiga koostoimimise kirjeldus ja info tuletõkkeuste automaatse sulgumise tulekahjusignalisatsioonisüsteemi häire korral.
17) muud tuleohutust mõjutavad tegurid ja tuleohutusabinõud ehitises, nagu näiteks eriohtlikud ruumid, tuleohutusmärgid ja automaatikapaigaldised;
(2) Ehitusloa taotlemisel kirjeldatakse projekteeritud lahendusi nii tekstiliselt seletuskirjas kui ka graafiliselt joonistel, kus esitatakse graafiliselt vähemalt korruseplaanid ja lõiked, millel näidatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 punktides 3, 7, 9 ja 11 sätestatu.
§ 14. Välisruumi osa
(1) Välisruumi osas esitatakse järgmine teave:
1) välisruumi lahenduse kirjeldus;
2) päästetehnika juurdepääs kinnistule, tuletõrje veevõtukohad ja muud välisruumis asuvad tuleohutuse tagamiseks vajalikud rajatised;
3) välisruumi ligipääsetavuse ja kasutamise lahendused, mis arvestavad puudega inimeste erivajadusi;
4) välisruumi kavandatavate rajatiste ja väikevormide arhitektuur, materjalid ja värvitoonid;
5) haljastuse üldkirjeldus, projekteeritud haljastuse lahendus ja asendusistutuse vajadus, maht ja põhjendused;
6) katendi taastamise lahendus;
7) teed ja liikluslahendused;
8) vertikaalplaneerimise üldlahendus;
9) maa-ala valgustuse lahendus;
10) maa-ala või ehitise ohutusmärkide kasutamise ja paigutamise põhimõtted.
(2) Välisruumi osas kirjeldatakse projekteeritud lahendusi nii tekstiliselt seletuskirjas kui ka graafiliselt joonistel.
§ 15. Energiatõhususe osa
(1) Kui püstitatakse või rekonstrueeritakse oluliselt hoonet, millele on kehtestatud energiatõhususe nõuded, esitatakse ehitusprojekti energiatõhususe osas järgmine teave:
1) tõendamismeetod, lihtsustatud meetodi puhul lisatakse ka meetodi valiku põhjendus;
2) energiaarvutuse lähteandmed;
3) energiaarvutuse tulemused;
4) hoone eri kasutusotstarvete jaotuse kohta, millest energiaarvutuses lähtuti;
5) madala temperatuuriga pindade olemasolu ja nendega arvestamine energiatõhususe arvutamisel;
6) loetelu energiatõhusust oluliselt mõjutavatest energiaarvestitega tehnosüsteemidest, mis projekteeriti hoonele ja varustati energiaarvestitega, ning teave nende süsteemide kohta, millele energiakasutuse mõõtmine ei ole ette nähtud;
7) loetelu tehnosüsteemidest, mille energiakasutuse mõõtmist ei teostata.
(2) Mitme kasutusotstarbega hoone puhul esitatakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule selgitus, kuidas energiatõhususarv määrati ning kuidas käsitleti väiksemaid pindasid.
(3) Kui lokaalse taastuvenergia tootmise süsteemi paigaldamine ei ole majanduslikult põhjendatud või tehniliselt teostatav, esitatakse selle kohta vastavad selgitused.
(4) Energiatõhususe osas esitatakse tehnilisest, funktsionaalsusest ja majanduslikust teostatavusest lähtuvad soovitused või nõuded kasutada suure energiatõhususega tehnosüsteemi.
(5) Suure energiatõhususega tehnosüsteem on näiteks soojuspump, taastuvast energiaallikast toodetud energial põhinev detsentraliseeritud energiavarustussüsteem, elektri- ja soojusenergia koostootmise süsteem, kaug- ja lokaalkütte- või -jahutussüsteem, eriti kui see põhineb täielikult või osaliselt taastuvatest energiaallikatest toodetud energial.
(6) Energiatõhususe osas kirjeldatakse projekteeritud lahendusi vähemalt tekstiliselt seletuskirjas. Ehitusloa taotlusega esitatav ehitusprojekt peab sisaldama teavet hoone arvutusliku energianõudluse rahuldamiseks vajaliku energia hulga kohta.
3. peatükk
Nõuded lammutusloa taotlusega esitatavale ehitusprojektile
§ 16. Nõuded lammutusloa taotlusega esitatavale ehitusprojektile
(1) Ehitise osaliseks või täielikuks lammutamiseks koostatava ehitusprojekti koostamise lähtealuseks, lisaks ehitusseadustiku § 14 lõikes 1 ning käesoleva määruse paragrahvis 3 sätestatule, on olemasoleva situatsiooni kirjeldus ning pädeva asutuse ettekirjutused.
(2) Ehitise lammutamiseks koostatava ehitusprojekti eesmärk on anda teavet lammutatava ehitise või selle osa kohta, juhiseid lammutustööde ohutuks läbiviimiseks ning lammutamisel tekkivate jäätmete käitlemiseks.
(3) Ehitusprojektis ehitise lammutamiseks antakse juhised ja lahendused tööde läbiviimiseks sellises täpsusastmes, et lammutustööd oleks võimalik ohutult ja keskkonnasäästlikult lõpule viia.
(4) Ehitusprojekt ehitise lammutamiseks peab sisaldama vähemalt järgmist:
1) lammutatava ehitise osade kirjeldus ja dateering;
2) tööde alasse jäävate ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude- ja rajatiste, haljastuse ning muude säilitatavate elementide kaitsmise nõuded, viis ja ulatus;
3) lammutustööde tehnoloogia kirjeldus, lammutamise järjekord ja ohutud võtted tööde läbiviimiseks;
4) tehnosüsteemi, tehnovõrgu ja -rajatise lahtiühendamise tingimused ja kohad;
5) tarindite ja paigaldiste lahtiühendamise viisid ja kohad;
6) ehitise osade ajutise toestamise viisid;
7) lammutatavas ehitises leiduvad ohtlikku ainet sisaldavad materjalid, seadmed ja tooted, nende eeldatavad liigid, paiknemine, kogused ning nende ohutu ja liikide kaupa kogumise ja käitlemise nõuded, sealhulgas asbesti ja asbesti sisaldavate materjalide määramine, asbesti ja asbesti sisaldavate materjalide lammutamisel asbestikiudude leviku vältimise meetmed;
8) lammutamisel tekkivate jäätmete ligikaudsed kogused jäätmeliikide kaupa ning jäätmeliikide kogumise ja edasise käitlemise korraldus;
9) enne 1940. aastat ehitatud ehitise kohta andmed hoone ehitamise ajaloo kohta, säilinud väärtuslike detailide loetelu koos fotodega ja ettepanekuid nende taaskasutamiseks;
10) lammutamisega kaasnevad mõjud ja vastavad leevendusmeetmed, sealhulgas mõjud ümbritsevale keskkonnale, säilitatavatele tarinditele ja süsteemidele ning naaberehitistele;
11) eritingimused muinsuskaitse all oleva hoone lammutamise või osalise lammutamise puhul;
12) lammutamiseelne ehitises kasutatud toodete, materjalide ja jäätmete auditi (materjaliaudit) aruanne.
(5) Ehitusprojektis ehitise lammutamiseks määratakse olemasoleva tehnovõrgu ja -rajatise kaitsmise, nende lahtiühendamise või likvideerimise meetodid. Tehnovõrgu või -rajatise lahtiühendamise või likvideerimiseks tuleb koos ehitusprojektiga esitada tehnovõrgu ja -rajatise omaniku arvamus.
(6) Vajadusel koostatakse ehitise lammutamiseks lisaks ehitusprojektile ehitustööde organiseerimise kava.
(7) Ehitise ehitusprojekt ehitise püstitamiseks või muuks loakohustuslikuks tegevuseks võib sisaldada ka ehitusprojekti ehitise osaliseks või täielikuks lammutamiseks. Juhul kui lammutustööde läbiviimiseks on vajalik tehnovõrgu ja -rajatise ümbertõstmine või mõni muu ehitustöö, koostatakse selle kohta iseseisev ehitusprojekt.
4. peatükk
Määruse rakendamine
§ 17. Rakendussätted
(1) Enne [●] ehitus- või kasutusloa taotlemisel esitatud ehitise ehitusprojekt peab vastama taotluse esitamisel kehtinud ehitusprojekti nõuetele.
(2) Enne [●] ehitus- või kasutusteatise esitamisel esitatud ehitusprojektile esitatavaid nõudeid hinnatakse vastavalt kehtivatele õigusnormidele.
„Nõuded ehitusprojektile“
eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Ehitusprojektile esitatavad nõuded reguleerib ehitusseadustiku (EhS) § 13 lg-s 3 sätestatud volitusnormi alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri 17.07.2015. a määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ (edaspidi kehtiv määrus). Ehitiste ja ehitamisega seonduv õigusraamistik on muutunud või muutumas – ehitusprojektile esitatavad nõuded peavad toetama ehitise elukaare digitaliseerimist, kliimaeesmärkide täitmist, kvaliteetse ruumi põhimõtete rakendamist ja ringmajandust ehitussektoris. Kuna kehtiv määrus on tänaseks jõus olnud peaaegu kümme aastat, on vajalik see ajakohastada ning viia vastavusse rakenduspraktikaga.
Määruse eelnõuga kehtestatakse määruse uus terviktekst. Kokkuvõtlikult on eelnõus järgmised sisulised muudatused võrreldes kehtiva määrusega:
• ehitusprojekti mõiste täpsustus vastavalt EhS-le;
• reguleerimis- ja kohaldamisala muutmine;
• võrreldes kehtiva määrusega on eelnõust välja jäetud ehitusprojekti koostamise protsessi korraldust puudutav, sh meetodid ja töövõtted;
• ehitusprojekti vormistamise nõuete muutmine;
• ehitusprojekti staadiumitest loobumine;
• välisruumi osa lisamine ehitusprojekti koosseisu;
• tehnosüsteemide ja tehnovõrkude osade eraldamine.
Määruse eelnõu koostamisel võeti arvesse Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu (edaspidi EKEL) koostatud analüüsi määruse muutmiseks1 ning advokaadibüroo Sorainen ja Tallinna Tehnikaülikooli koostatud ehitusprojektile esitatavate nõuete õigusanalüüsi (viitenumber 274075), mille raames viidi läbi intervjuud kohalike omavalitsustega ja fookusgruppidega.
Määruse eelnõu (edaspidi eelnõu) ja seletuskirja koostamises osalesid: Kliimaministeeriumi (edaspidi KliM) [●], ... .
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb 4 peatükist ja 17 paragrahvist.
Määruse 1. peatükis „Üldised nõuded“ sätestatakse määruse kohaldamis- ja reguleerimisala ning defineeritakse mõistena ehitusprojekt.
Paragrahvi 1 esimese ja teise lõike muutmise ja täiendamisega luuakse selgem arusaam ja eristatakse määruse kohaldamis- ja reguleerimisala, pidades silmas, et määrus on juhisena vajalik nii pädevatele asutustele loamenetluse läbiviimiseks kui ka erasektorile ja üksikisikutele, kes ehitusprojekti koostavad või tellivad.
Paragrahvi 1 esimeses lõikes täpsustatakse määruse reguleerimisala. Reguleerimisala sätestab määrusega normitavad küsimused, mis jagunevad formaalseteks (nt nõuded vormistusele ja esitamisele) ja materiaalseteks nõueteks (nõuded teabe sisule). Määruse reguleerimisala on piiritletud EhS-s sätestatud nõuetega (EhS §-d 11 – 14, 16). Teisisõnu peab ehitusprojekti alusel olema võimalik kontrollida EhS-s sätestatud nõuetele vastavust. Lisaks tuuakse määruse reguleerimisalas välja, et selles reguleeritakse veel ehitusprojekti vormistamisele ja selle esitamisele esitatavaid nõudeid.
Võrreldes kehtiva määrusega on eelnõu reguleerimisalast välja jäetud ehitusprojekti koostamise protsessi korraldust puudutav, sh meetodid ja töövõtted (nt kehtiva määruse § 2, § 5 lg 2, § 23, § 25 lg 6-7), kuna tegemist on eraõigusliku küsimusega, mis avalik-õiguslikule kontrollile ei allu ja reguleerimist ei vaja, va osas mis puudutab ohutust. Eelnõuga kaotatakse ära ka ehitusprojekti staadiumid, kuna ehitusprojekti staadiumid ei ühti EhS loamenetluste vajadustega. Lisaks on praktikas tekkinud väärarusaam, et tegu on kolme erineva ehitusprojektiga, kuigi valdkonnas nähakse ehitusprojekti kui protsessi ning staadiumid kirjeldavad protsessi vahetulemusi.
Määruse eesmärk on hõlbustada avalik-õiguslikku kontrolli, millest tulenevalt ei ole samuti vajalik ehitusprojekti staadiumite sätestamine õigusaktiga. Pädev asutus sekkub ehitusprotsessi eelkõige loamenetluste raames ning õiguslikult on selgem regulatsioon, kus nähakse ette konkreetsed nõuded loa taotlusega esitatavale ehitusprojektile. Sellest lähtuvalt on eelnõuga sätestatud teabevaldkonnad, mis peavad asjakohasel juhul ehitus- või kasutusloa taotlusega esitatavas ehitusprojektis olema hõlmatud. Asjakohaste sätete juures on selgitatud loa taotlusega esitatavale ehitusprojektile esitatavate nõuete seoseid ehitusprojekti staadiumite või kehtiva määrusega.
Paragrahvi 1 teises lõikes sätestatakse uus määruse kohaldamisala. Kohaldamisala näeb ette, millal tuleb määruse nõuetele vastav ehitusprojekt koostada ja esitada, kui tegevuseks on vajalik taotleda luba. Määrus kohaldub nii hoonetele kui ka rajatistele ning on mõeldud kohalduma üldnormina ka eriehitiste ehitusprojekti määrustele, mis tuleks õiguskorras vastavalt korrastada. Asjakohasel juhul tuuakse määruse tekstis välja, kui säte on mõeldud kohalduma üksnes hoonele (nt energiatõhususe nõuded).
Kehtiva korra kohaselt on määruse nõuetele vastava ehitusprojekti koostamine kohustuslik nii loa- ja teatisekohustuse kui ka olulise rekonstrueerimise puhul. Määrus ei eristata nõudeid teavitus- ja loakohustusliku ehitise ehitusprojektile. See tekitab praktikas halduskoormust, kuna teatisekohustuslike ehitiste puhul tuleb esitada samas mahus ehitusprojekt, mis ehitusloa taotlemisel, st vähemalt eelprojekti staadiumis ehitusprojekt. Selliselt on teatisemenetlus isikutele ja asutustele sageli sama koormav kui loamenetlus, kuigi teatisemenetluse eesmärk peaks olema vastupidine. Eelprojekti mahus ehitusprojekti nõudmine pikendab menetlust ja tekitab tarbetut bürokraatiat. Lisaks eeltoodule on kehtivas määruses sätestatud nõuded vaid ehitusteatisega esitatavale ehitusprojektile, kuid kasutusteatisega esitatava ehitusprojekti staadium on jäetud lahtiseks.
Määruse kohaldamisala muutmisega jäetakse teatisekohustustuslikud ehitised ja oluline rekonstrueerimine määruse kohaldamisalast välja. Määrus ei kohaldu ka vaba ehitustegevusele. Teatisekohustustuslikke ehitiste määruse kohaldamisalast välja jätmine aitab saavutada ehitusteatise menetlusele seatud eesmärki ja muudab protsessi efektiivsemaks. Pädeva asutuse kohustuseks siiski jääb kontrollida, kas ehitis või ehitamine on EhS nõuetega vastavuses, sh ohutu ja avaldab mõju teistele isikutele. See tähendab, et KOV peab lähtuma EhS § 36 lg-s 5 sätestatud tingimustest ja välistama analoogia korras EhS §-st 44 tulenevad tegevuse keelamise alused. Vastava teabe täpsem maht ja kogumise viis vajab täiendavat analüüsi, nt saab seda korraldada spetsiaalse vormi täitmise kaudu. Oluline rekonstrueerimine jäetakse määruse kohaldamisalast välja, sest see ei haaku EhS üldterminoloogiaga (vrdl ümberehitamine). Olulisele rekonstrueerimisele kui ümberehitamise erijuhule esitatavaid nõudeid reguleerib EhS § 63 lg 4.
Kohaldamisala on seotud ka EhS-s kehtestatud ehitusprojekti mõistega. Ehitusprojekti definitsioon kehtivas õiguses on dokumendikeskne – ehitusprojekt on projekteerimise käigus koostatav dokument või dokumentide kogum (vt EhS § 5, kehtiva määruse § 1 lg 1). Kehtiv mõiste on liiga kitsas ja jäänud ajale jalgu. Käesoleva määrusega soovitakse minna üle teabekesksele lähenemisele, kus ehitusprojekt ei ole dokument, vaid ehitise ja selle osade tehnilise lahenduse kohta käiv terviklik teave, mis võimaldab hinnata ehitise ja ehitamise ning vajadusel kasutamise ja korrashoiu nõuetelevastavust ning on aluseks ehitamisele. Eeltoodud teave moodustab kogumis ehitusprojekti. Teisisõnu on ehitusprojekt teabekogum. Teabekogumis on ehitise, selle osade ja nende lahenduste kohta käivad andmed omavahel seostatud, struktureeritud ja saanud tähenduse. Lähteandmed on ehitusprojekti koostamise raames töödeldud ja moodustavad terviku. Seejuures on otsustava tähtsusega ehitusprojekti sisu, mitte vorm, sest just sisu on avaliku õigusliku kontrolli objekt – selle alusel otsustatakse, kas kavandatav ehitis on ohutu ja vastab nõuetele. Kehtivas õigusruumis on aga rõhk pandud ehitusprojekti kui dokumendi vormistamisele. Selle lähenemisega kaasnevad praktilised probleemid, mis põhjustavad menetluste venimist.
Muudatus ei tähenda, et edaspidi ei saaks ehitusprojekti esitada dokumendi vormis. Muudatuse eesmärk on, et dokumendi vormi kõrval aktsepteeritaks samaväärselt ka teisi võimalikke esitamisvorme, nt mudel. Ühtlasi on muudatuse eesmärk vähendada ebaproportsionaalset menetluskulu dokumendi formaalsete vorminõuete, nt leheküljenumbrite kontrollimisele. Loamenetluses peab olema võimalik menetleda erinevas vormis esitatud ehitusprojekte, sh peab üksikisikute vaates jääma alles võimalus esitada ehitusprojekt pabervormil.
Eeltoodust tulenevalt tuleb edaspidi ehitusprojekti mõista kui projekteerimise käigus koostatavat teavet või teabekogumit olgu see (paber)dokumendi või infomudeli vormis. Sõnastuse muutmine toob selgemini esile ja rõhutab, et ehitusprojekti mõiste keskmes ja avaliku õigusliku kontrolli objekt on eelkõige sisu (teave) ja vorm on vahend teabevahetuse lihtsustamiseks osapoolte vahel.
Eelnõu paragrahvis 2 sätestatakse üldnõuded ehitusprojektis esitatavale teabele. Kehtivas määruses ei ole teabele esitatavad nõuded kajastatud süstemaatiliselt, st neid leidub mitmes erinevas paragrahvis, mis teeb nende leidmise ja järgimise keerukamaks. Seetõttu on eelnõus kõik üldnõuded teabele koondatud ühte paragrahvi.
Lõikes 1 sätestatakse nõue, et ehitusprojekt peab sisaldama piisavat, arusaadavat ja õiget teavet kavandatava ehitise või ehitamise ja selle vastavuse kohta õigusaktide sätestatud nõuetele, sealhulgas planeeringutele (EhS § 14 lg 1 p 3, § 42 lg 1 ja § 54 lg 1) või projekteerimistingimustele (EhS § 26 lg 1, § 27 lg 1). Selline nõue tuleb EhS § 13 lg-dest 1 ja 2. Ehitusprojektile esitatavate nõuete määrus peab õiguslikult sisustama ja viima ellu eelkõige EhS § 13 ja 14, sest need sätted annavad sisendi ja nõuded ehitusprojekti koostamisele, sh selles sisalduvale andmemahule. Eeltoodud sätete kohaselt peab ehitusprojekti järgi olema võimalik ehitada, kontrollida ehitise ja ehitamise nõuetele vastavust ning asjakohasel juhul ka ehitist kasutada ja korras hoida (§ 13). Lisaks tuleb ehitusprojekti koostamisel arvestada EhS §-s 14 sätestatud lähteandmetega, nagu näiteks uuringud, planeeringud ja riskianalüüsid. Lõikega 1 rõhutatakse EhS § 13 ja 14 silmas pidades, et ehitusprojekt peab sisaldama sellises mahus ja vormis teavet, mis võimaldab täita ehitusprojektile seatud ülesannet.
Ehitusprojektis peab olema teave kavandatud ehitise sobivusest väljakujunenud keskkonda. Nõue tuleb EhS § 13 lõikest 1, mille kohaselt peab ehitusprojekt olema sealhulgas selline, et selle kohaselt ehitatav ehitis arvestaks ehitise sobivust. Ehitise sobivus tähendab, et ehitis tuleb projekteerida, arvestades asukoha eripära (näiteks hajaasustusega küla vs kõrghoonete piirkond kesklinnas), funktsionaalset (koolide ümbrusesse ei ole kohane rajada kasiinosid või elamupiirkonda kõrge müratasemega tootmist) ja esteetilist sobivust (rajatav hoone või ruum peab esteetilises mõttes ehk välimuse poolest sobituma ümbruskonda, mis ei tähenda ilmtingimata ümbritseva kopeerimist) ümbritsevasse ruumilisse konteksti.
See võimaldab projekteerimisel arvestada EhS § 14 lg-st 1 tulenevate lähteandmetega ning sobitada lahendus ette antud tingimustega. Säte ei võimalda muuta või täpsustada planeeringulisi lahendusi. Tegu on olemasoleva teabe pinnalt parima võimaliku lahenduse koostamise nõudega. Asukoha eripära tähendab näiteks ka vastava piirkonna teemaplaneeringut või head tava, kui see on piirkonnas välja kujunenud.2 Ka Riigikohus on tuletanud sobivuse põhimõtte EhS § 13 lg-st 1 selgitades, et teatud juhtudel võib kavandatav ehitis olla vastuolus EhS § 13 lg-st 1 tuleneva ehitise ümbruskonda sobivuse põhimõttega.3 Põhimõte viiakse selguse ja terviklikkuse huvides määruse tasandile.
Sobivuse hindamine tugineb eelnõu § 2 lg 1 teisele lausele, kus tuleb hinnata lahenduse vastavust planeeringutele. Tegu on ehitusprojekti määruse üldnõudega, mida võib käsitleda ka üldpõhimõttena. Sobivus on täpsemalt sätestatud ehitusprojektile osadele esitatavate nõuete § 8 lg 1 p-s 1, kus sobivuse põhimõttele vastavus tuleb anda edasi konkreetse ehitusprojekti üldteabe osas.
Lõikes 2 jääb ehitusprojekti teabe suhtes kehtima seni kehtinud põhimõte, et see peab olema loetav, vastuoludeta, ühiselt mõistetav ja erialaspetsialistidele arusaadav. Lisaks tuuakse esile, et ehitusprojekti koostamisel peavad kõik esitatud andmed olema omavahel seotud ja üksteist täiendavad, moodustades ühtse ja loogilise terviku. Täiendamisega rõhutatakse määruse tasandil EhS §-s 10 sätestatud asjatundlikkuse põhimõtet. See vajab väljatoomist, sest määrusest jäetakse välja kõik ehitusprojekti koostamise protsessi puudutavad eraõiguslikke suhteid reguleerivad sätted, mis ei oma avalik-õigusliku kontrolli vaates tähtsust.
Ehitusprojekti terviklikkuse nõue tähendab, et ehitusprojekt peab olema ühtne tervik, mis võtab konkreetse ehitise puhul arvesse kõiki olulisi aspekte alates ehitise asukohast, kasutusotstarbest ja tehnilistest nõuetest kuni keskkonna, ohutuse, sobivuse ehk esteetika ja lähteandmetest tulenevate nõueteni. Terviklik ehitusprojekt koosneb kõikidest asjakohastest osadest, mis on vajalikud ehitise valmisehitamiseks. Terviklikus ehitusprojektis esitatud eriosad (nt arhitektuur, üldosa, välisruum jne) on omavahel kooskõlas (nt tehnosüsteemide omavaheline kooskõla ja toimivus, tehnosüsteemide mõju konstruktsioonidele jne) ja nende omavaheline mõju ning kokkupuutepunktid selgelt välja toodud.
Lõikes 3 sätestatakse põhimõte, et ehitusprojekti juurde võib kuuluda asjakohaselt juhul ka muu teave, mis seondub ehitise, ehitamise, ehitise kasutamise ja korrashoiuga. Ehitusprojekti koosseis ei ole seega kinnine loetelu, vaid peab igal konkreetsel juhul kajastama kõiki kavandatud ehitise ja tegevusega seotud teabevaldkondasid. Ehitusprojekti juurde võib kuuluda ka hooldusjuhend. Juhul, kui ehitisse paigaldatud materjali, seadme või tootja poolt ette nähtud kasutamis- ja korrashoiunõuded omavad olulist tähendust oluliste avalike huvide tagamisel (nt ohutus), tuleks kaaluda nende välja toomist kasutusloa kõrvaltingimusena. Kõrvaltingimuste täitmiseks vajalikud tingimused võivad tuleneda hooldusjuhendist.
Lõikes 4 sätestatakse, milliseid küsimusi peab olema ehitusprojekti alusel võimalik hinnata lisaks vastavusele õigusaktidele ja planeeringutele. Tegu on osaliselt EKEL analüüsis esitatud ettepanekuga.
Tagamaks kavandatava tegevuse ohutust, vastavust nõuetele ja kvaliteetsele ruumiloomele, peab ehitusprojektist olema võimalik aru saada, kas kavandatav tegevus on valitud asukohas ja kujul elluviidav ning kas ja millised mõjud ümbritsevale keskkonnale tegevuse elluviimisega kaasnevad. Kavandatav tegevus käesoleva määruse kontekstis tähendab eelkõige ehitusprojekti (ehituse arendusprojekti) elluviimist kuni kasutusloa saamiseni.
Säte viitab, et ehitusprojekti alusel peab olema võimalik kontrollida ka ehitamisele (ja selle kasutamisele) esitatavaid nõudeid, st konkreetseid ette nähtud tegevusi, et ehitusprojekt muutuks reaalsuseks ja et selle tulem oleks päriselus kasutatav. Kuigi käesolev määrus ei sätesta nõudeid ehitamisele ehk protsessile, peab nõuetele vastavuse kontrolli teostamine olema võimalik EhS §-s 12 ja §-s 16 piiritletud ulatuses. St eelkõige peab saama loamenetluste kontekstis kontrollida ehitusprojekti elluviimise mõju kolmandate isikute õigustele (EhS § 12 lg 3) ning et ehitist oleks võimalik ohutult ja vastavalt kasutusotstarbele kasutada (EhS § 16 lg 2). Lisaks tähendab see, et "hea ehitustava" hõlmab ka kaalutlust, kas kavandatav ehitis sobitub ümbritsevasse keskkonda.4 Näiteks piirkonda sobimatu hoone ehitamine halvendab vaadet naaberkinnistuilt ning võib seega vähendada naaberkinnistute väärtust ega ole kooskõlas hea tavaga.
Nõuetelevastavust peavad saama hinnata nii pädev asutus ja üksikisikud kui ka ehitusprojekti koostaja. See tähendab, et pädev isik peab vastava sätte alusel täitma EhS § 10 lg-st 2 tulenevast selgitamiskohustust, mis hõlmab info andmist oma tegevusega seonduvates küsimustes kui ka asjassepuutuvate isikute teavitamist asjaoludest, mis mõjutavad ehitise ohutust, selle vastavust nõuetele ja kasutamise otstarbele.
Mõju ümbritsevale keskkonnale tähendab, et ehitusprojekti koostamisel on mh arvestatud ka EhS § 12 lg-ga 3, kus ehitamisel tuleb arvestada ehitamisest mõjutatud isikute õigusi ning rakendada abinõusid nende õiguste ülemäärase kahjustamise vastu. Lisaks tähendab see, et "hea ehitustava" hõlmab ka kaalutlust, kas kavandatav ehitis sobitub ümbritsevasse keskkonda.5 Näiteks piirkonda sobimatu hoone ehitamine halvendab vaadet naaberkinnistuilt ning võib seega vähendada naaberkinnistute väärtust ega ole kooskõlas hea tavaga.
Lõikesse 5 tuuakse üle kehtiva määruse § 3 lg 3, kus on samuti sätestatud nõue ehitise tehniliste andmete esitamise kohustuse kohta. Nõude esitamise eesmärk on, et ehitusprojektiga esitataks andmed, mis on vajalikud kannete tegemiseks ehitisregistrisse. St et ehitusprojektis sisalduks alati andmekoosseis, mida riik on pidanud vajalikuks EHR-s kajastada.
Paragrahvis 3 sätestatakse ehitusprojekti koostamisele esitatavad üldnõuded. Lõikes 1 loetletakse kõik ehitusprojekti koostamise allikad lisaks EhS §-le 14. Need on õigusaktid, hea tava, sh standardid, tehnilised normid ja muud juhendmaterjalid, millest peab ehitusprojekti koostamisel lähtuma, sealhulgas ehitise eskiis- või tehnoloogiline projekt. Norm kordab osaliselt EhS-s sätestatud nõudeid, kuid lisab erinevalt seadustikust kohustuse järgida head tava ja tehnilisi norme. EhS § 14 lg 2 kohaselt tuleb lähtuda ka ehitusuuringutest. Üldpõhimõte ehitusinseneeria valdkonnas on, et lahenduse väljatöötamisel peab arvestama olemasolevat olukorda ja sellega seotud ehitustehnilisi andmeid. Konstruktsiooni pole võimalik projekteerida ilma uuringuta. Projekteerimine ei tohi baseeruda arvamisel, vaid teadmistel. See põhimõte tuleb sisse läbi EhS § 14 ja on täpsustatud seaduse mitmes §-s, näitkeks ehitusloa keeldumise alused.
Kehtiva määruse § 4 lg 2 p 2 kohaselt lähtutakse ehitusprojekti koostamisel muuhulgas standarditest. Standard on üheks võimaluseks EhS §-s 7 sätestatud hea tava sisustamisel. Ehitusvaldkonnas kehtiva hea tava põhimõtet sisustatakse praktikas läbi valdkonnas kehtivate standardite, sh on ehitusprojekti standardi jälgimine ehitusprojekti koostamisel praktikas juurdunud. Arvestades, et ehitus on niivõrd tehniline valdkond, kus on palju erinevaid nõudeid, mida ei ole nende rohkuse tõttu mõistlik ega ka võimalik õigusaktides sätestada, tuuakse määruse tasemel selgelt välja, et arvestada tuleb hea tavaga üldisemalt, mitte ainult standarditega. Hea tava ja/või tehniliste normide järgimise kohustus tuleneb ka kohtupraktikast, kui vastavad normid sisaldavad olulisi ohutusnõudeid. Seega peegeldab muudatus rakendus- ja kohtupraktikat luues täiendava selguse lähteandmete osas.
Juhendmaterjalide all võib mõista näiteks KliM antud juhendmaterjale ehitusprojekti vormistamiseks, aga ka teisi valdkondlikke juhendeid. Kirjeldused, eskiis- ja tehnoloogiline projekt on valdkondlikud mõisted, mis ei ole määruses defineeritud, sest ei kuulu otseselt määruse reguleerimisalasse. Ehitusprojekti standardis on eskiis (inglise keeles concept design) defineeritud kui arhitektuuri- või insenerivaldkonna kavand koos ruumilahenduse üldpõhimõtete ja selgitustega. Eskiis annab ülevaate kavandatava ehitise, selle osa või objekti ideest ning terviklahenduse üldpõhimõtetest. Hea tava kohaselt on eskiis aluseks ehitusprojekti koostamisel. Eskiis võimaldab enne projekteerimisprotsessi ja täpsema ehitusprojekti koostamist kaaluda ning võrrelda erinevaid lahendusi. See on tellija ja konsultantide koostöö tulemus, mille abil kooskõlastatakse visioon, hinnatakse tehnilist teostatavust ning ehituse maksumust.
Tehnoloogiaprojekt on ehitusprojekt standardis defineeritud kui projektdokumentatsioon, milles kirjeldatakse kavandatud tehnoloogilisi protsesse, seadmeid, materjale ja tootmisega seotud korraldusi, näiteks toitlustus-, tootmis-, jäätmekäitlus- või ladustamisprotsesse. Lisaks esitatakse ehituslikud nõuded tehnoloogilisi paigaldisi sisaldavale ehitisele ning paigaldisi teenindavatele tehnosüsteemidele ja -võrkudele. Tehnoloogiaprojekt võib olla osa ehitusprojekti koostamise lähteinfost.
Tehnoloogiaprojekt ja eskiisprojekt kui ehitusprojekti koostamise alusmaterjalid või lähteandmed ei kuulu avalik-õiguslikult kontrollitava teabe hulka. Eskiis- ja tehnoloogilisest projektist lähtutakse vaid juhul, kui selline projekt koostatakse. Säte ei pane kohustust eskiis- või tehnoloogilist projekti koostada. Tegemist ei ole ehitusprojekti kohustuslike etappidega ega anna pädevale asutusele õigust eskiis- või tehnoloogilist projekti nõuda. Samas on ehitusprojekti hindamisel lähteandmete kontekstis oluline aru saada, miks on valitud teatud lahendus. Näiteks võib eskiisprojekt omada tähendust avaliku sektori poolt ehitatavate ehitiste puhul, kus kirjeldus või eskiisprojekt on riigihanke alusdokumendid ja seega projekteerijale siduvad lähteülesanded. Samuti võib eskiisprojekt olla näiteks detailplaneeringust tulenevate tingimuste tõlgendamise vahend, kus on proovitud leida parim ruumiline lahendus ja arvestada ehitise keskkonda sobivuse põhimõttega (EhS § 13 lg 1). Tehnoloogilise projekti olemasolu on samuti oluline, kui ehitusprojektis tuleb arvestada seadmetega, mis mõjutavad kavandatavaid lahendusi.
Veel on nimetatud sättesse toodud kehtiva määruse §-des 18 lg 3, 19 lg 3, 20 lg 3 ja 21 lg 3 nimetatud tehnovõrgu või -rajatise omanikult saadud tehnilised tingimused, sh liitumispunkti või lõpp-punkti (üldkasutatava elektroonilise side võrgu lõpp-punkt6 või juurdepääsupunkt7, mis ühendab nt kliendiliini juurdepääsuvõrguga) asukoht. Tegu on tingimustega, millest tuleb lähtuda ehitusprojekti koostamisel. Seega on mõistlik tuua vastav nõue üldosasse n.-ö. sulgude ette. Tehnovõrgu või -rajatise tehnilised tingimused tuginevad EhS § 14 lg 1 p-s 4 nimetatud ehitise asukohaga seonduvatele avalik-õiguslikele kitsendustele ning EhS § 70 jj esitatud kaitsevööndiga ehitise kohta käivatele põhimõtetele ja nõuetele.
Lõikes 2 sätestatakse põhimõte, et kõik ehitusprojekti lahendused peavad omavahel sobima selliselt, et nende väljaehitamine ja toimimine ei segaks üksteist ja võimaldaks ehitist kasutada, hooldada ja korras hoida. Säte tugineb kehtiva määruse § 11 lg-le 2, kus on sätestatud, et tehnosüsteemide lahendused peavad omavahel sobituma. Samas kehtestab EhS § 11 lg 2 p 9 ehitise toimivust ja koostoimimisvõimet ning ühilduvust puudutava üldnõude. Seega on mõistlik kehtiva määruse põhimõtet üldistada ning kohaldada EhS alusel vastavat nõuet erinevatele ehitistele, mitte üksnes ehitise osadele. Arvestades, et määrus kohaldub ka erinevatele iseseisvatele rajatistele, võib põhimõtet kohaldada nt olukorras, kus on vajalik hinnata välisruumi või tehnorajatiste lahenduse kokkusobivust hoone ehitusprojektiga või välisruumis ehitatavate rajatiste omavahelist ühilduvust.
Oluline on tagada, et ehitusprojekti eriosades projekteeritud lahendused ei oleks päriselus omavahel vastuolus ega toimimise või kasutamise takistuseks. Ainult selle kaudu saab tagada ehitusprojekti terviklikkuse ja kavandatud tegevuse toimimise. Erinevalt § 2 lg 2 sätestatakse käesolevas lõikes põhimõte, et kõik väljaehitatud lahendused peavad olema hästi integreeritud, et tagada nende korrektne toimimine, koostöö ja hooldus. Lõige rõhutab, et projekteeritud lahenduste ehitamine ja nende hilisem kasutamine ei tohi teineteist segada ega ohustada. Väljaehitatud lahendusi peab olema võimalik ohutult ja mugavalt kasutada ja hooldada. Näiteks tuleks veenduda, et seadmete paigutus ei blokeeri hooldusluuke ega takista torude juurde pääsemist. Ka hooldus- või tehnosüsteemide ruumis asuvad ehitise osad ja seadmed peavad olema ligipääsetavad regulaarseks hoolduseks või remondiks nii, et sellega ei kaasneks ebamõistlik ajakulu või lisatööd.
Paragrahvis 4 sätestatakse ehitusprojekti vormistamisele esitatavad üldnõuded. Kehtivas määruses on vormistamine reguleeritud liiga detailselt ja regulatsioon on (paber)dokumendikeskne. Selline lähenemine on aga üleliia piirav, et kasutada teabe esitamiseks teisi teabevorme. Kuna uue määruse üks eesmärkidest oli liikuda dokumendikesksest lähenemisest eemale, vajavad ka vormistamise nõuded ulatuslikku muutmist. Paragrahvi aluseks on kehtiva määruse § 7, mida on muudetud ja täpsustatud. Eelnõuga jäetakse vormistamise nõuetest välja kõik sätted, mis reguleerivad ehitusprojekti paberdokumendina esitamist, nagu näiteks kehtiva määruse § 7 lg 1 (tiitelleht), lg 2 (iga leha kohustuslikud andmed), lg 3 (lehekülgede nummerdamise nõuded), lg 5 (köidete nummerdamine) ja lg 6 (dokumentide loetelu), lg 9 (tiitellehe allkirjastamise nõuded). Kuna ehitusprojekti vormistamisel jääb kehtima üldsäte, et selle võib siiski vormistada ka paberkandjal, saaks Kliimaministeerium paberkandjal esitatava ehitusprojekti vormistamise nõuded sätestada vastavas juhises.
Lõikes 1 tuuakse välja, et ehitusprojekt peab koosnema üldosast ja muudest osadest. Ehitusprojektil on hea tava kohaselt üldosa, milles on selgitatud ja kirjeldatud lähtekohad, andmed, dokumendid ja kõik muud alused ning see, kuidas ehitusprojekt on jaotatud. See on vajalik ehitusprojekti mõistmise ja teabe leidmise lihtsustamiseks. Samuti aitab selline jaotamine valdkonna spetsialistidel keskenduda enda osadele, nõuetele ja tagada, et kõik on korrektselt projekteeritud ja dokumenteeritud. Selline jagamine on eriti oluline keerukate ehitusprojektide puhul.
Ehitusprojekti jagatakse osadeks vastavalt projekteeritava ehitise olemusele ja eripärale. Muud osad peavad vastavalt teabevaldkonnale kirjeldama projekteeritud lahendusi tekstiliselt, nagu seletuskiri või tabel (eelnõu § 4 lg 1 p 1). Muude osade all mõeldakse eelkõige eelnõu § 9 – 15. See on vajalik, andmaks edasi kavandatud tegevuse ja valitud lahenduse eesmärke, ning vähendades tõlgendamisriske.
§ 4 lg 1 p 1 loetelu rakendamine on alternatiivne. Konkreetsel kujul teabe, st tekstilise või graafilise osa kohustuslikkus, sh teabemudelis teksti või graafilise osa esitamine on näidatud ära vastavat ehitusprojekti osa käsitlevas sättes.
Ehitusprojekti vormistamisel jääb kehtima üldsäte, et selle võib vormistada ka paberkandjal. St ülalkirjeldatud graafiline või tekstiline teave võib olla esitatud ka paberkandjal. Tegu on haldusmenetluse seaduses (HMS) § 14 lg-s 1 sätestatud vormivabaduse nõudega, kus haldusmenetluse algatamiseks või haldusmenetluse käigus esitatakse haldusorganile avaldus (taotlus) vabas vormis. Kuigi seadusega võib taotluse esitamiseks ette näha kohustusliku vormi, st EHR kasutamise, siis peab ehitusvaldkonnas jätma võimaluse teatud isikute gruppidel suhelda pädeva asutusega ka paberil. Tegu on praktikas esinevate erandlike juhtudega, kus isikul puudub võimalus kasutada arvutit ning siseneda riiklikesse andmekogudesse. Elektrooniliste vahendite kasutamise võimatus ei tohi aga piirata isiku võimalust nt oma maale ehitada, st kasutada oma kinnisasja.
Praktikas ei ole välistatud, et ehitusprojekt sisaldab täiendavaid ehitise ehitamiseks vajalikke osasid, mida käesolev eelnõu ei reguleeri. See on vajalik andmaks edasi kavandatud tegevuse ja valitud lahenduse eesmärke ning vähendades tõlgendamisriske.
Tabel 1 Kirjeldab Ehitusseadustiku, määruse ja hea tava puhul kasutatavate mõistete omavahelisi üldisemalt detailsemale ehk vertikaalseid seoseid. Samuti on tabelis näha mõistete ja kategooriate omavahelised seosed, kuid need ei ole alati üks-ühele.
EHITIS
ROLLID
TEAVE
BIM
PROJEKTLAHENDUSE KIRJELDUSED, TASEMED JA VIISID
ÜLDISEM
Ehitis
Projekteerimise juht
Ehitise kohta käiv teave
Teabemudel
Ehitusprojekt kui terviklik dokumentatsioon
Ehitise osa
Valdkonna ehk kutsega isik või tema juhendamisel töötav projekteerija
Ehitise osa kohta käiv teave
Osamudel/ teemamudel
Ehitusprojekti osad / jaotised (elektrooniline)/ köited (paber)
Ehitise osa lahendus
Ehitise osa lahenduse kohta käiv teave
Andmeobjekt
Ehitusprojekti osade lahenduste kirjeldused / dokumendi liik (tekstilised, graafilised jne)
Ehitise osa lahenduse elemendid, komponendid ja liited
Ehitise osa lahenduse elementide, komponentide ja liidete kohta käiv teave
Andme element/ omadus/ parameeter
Dokumendi tüüp (seletuskiri, skeem, joonis, asendiplaan)
DETALISEM
Konkreetsed ehitusmaterjalid ja -tooted
Valitud ehitusmaterjalide ja -toodete teave
Dokumendi osa/leht
Samuti peavad muud osad esitama graafilist teavet, nagu asendiplaan, tehnilised joonised, illustratsioonid, skeemid või graafikud (eelnõu § 4 lg 1 p 2). Tehniline joonis on inseneriteaduse, arhitektuuri, ehituse ja tootmisetehnika graafiline kirjakeel. Tehnilisel joonisel esitatakse ehitise kohta käivat teavet, lisaks muu objekti kuju, suurust ja asukohta iseloomustav informatsioon. Ehitusvaldkonna tehniliste jooniste koostamisel järgitakse kokkulepitud standardeid ja reegleid ehitise täpseks ja üheselt mõistetavaks kujutamiseks. Selleks kasutatakse standardseid jooni, sümboleid ja koode.
Illustratsioon on visuaalne kujutis, mis võib olla joonistus, maal, foto või muu graafiline esitus. Illustratsioonide kasutamise otstarve ehitusvaldkonnas on enamasti esteetiline või selgitav, aidates näiteks arhitektidele visuaalselt edastada ideid, lugusid või kontseptsioone. Illustratsioonid võivad olla vähem täpsed ja standardiseeritud kui tehnilised joonised. Need annavad visuaalse ülevaate kavandatud tegevusest, mis sealhulgas võimaldab hinnata tegevuse sobivust keskkonda ja paremini aru saada võimalikest mõjutustest kolmandatele isikutele. Graafiline teave aitab paremini mõista kavandatud tegevuse olemust ja kontrollida projekti erinevate osade kokkusobivust ning samuti maandab tõlgendamisriski.
Arvestades valdkonna tehnoloogilist arengut võib projekt olla esitatud ka teabemudelina (nt BIM, Building Information Modeling, p 3). Osamudel on näiteks konkreetse projekteerimise eriala või tegevusala vajadustest lähtuv mudel. Teemamudel on kindal teema (nt energiatarbimise modelleerimiseks) või valdkonna andmeid sisaldav mudel, mis keskendub kindlale aspektile, nt ehitamise ajaline kavandamine või mahtude hindamine. Koondmudel on erinevate osamudelite ja teemamudelite ühendamisel saadud terviklik mudel, mis võimaldab koordineerida ja hallata ehitusprojekti informatsiooni ühes kohas. Need toetavad projekti koostööd ja koordineerimist erinevate osapoolte vahel kogu ehitusprojekti elukaare vältel.
Ehitusprojekti esitamisel, sh ehitusteabe mudelina, tuleks kasutada avatud ja laialdaselt kättesaadavaid failiformaate, lähtuda ja kasutada rahvusvaheliselt tunnustatud ja avatud standarditest, näiteks IFC (Industry Foundation Classes). Ehitusteabe mudelis esitatud teave (nii geomeetria kui ka mitte-geomeetriaga seotud teave) peab olema korrektselt liigitatud, kasutades selleks õigeid modelleerimise vahendeid, ning esitatud üheselt arusaadavas masinloetavas vormingus. Ehitusteabe valdkonnamudelid (kindlaks kasutusotstarbeks kohandatud teemamudelid) peavad sobima kokku, olema ühildatavad ja vastuoludeta. See võimaldab integreerida kõik ehitusprojekti osad üheks digitaalset teavet koondavaks mudeliks, mille muutmine ja menetlemine on ressursitõhusam.
Lõikes 2 jääb kehtima kehtiva määruse § 4 lg-s 3 sätestatud põhimõte, et ehitusprojekti osasid võib omavahel ühildada või eraldada, et nad täiendaks üksteist, kuid ei raskendaks ehitusprojekti loetavust. Enamik ehitusprojektide probleeme on seostatavad puuduste või vigadega projektdokumentatsioonis. See juhtub mh seetõttu, et ehitusprojekti osad on eraldi projekteerimise valdkonnad, mille eest vastutavad eraldi isikud. Ehitusprojekti osade ühildamisel või eraldamisel on seega keskse tähendusega asjatundlikkuse põhimõtte rakendamine ja koostöökohustus. Koostajal tuleb ühildamisel või eraldamisel veenduda, et esitatava lahenduse eest vastutav pädev isik on tuvastatav. See on oluline eelkõige vastutuse aspektist – ehitusprojektist peab olema selge, kas ja milliseid juhiseid ehitajale see sisaldab ning kes on neid andnud.
Ehitusprojekti osadeks jaotamise, samuti teabe esitlusviisi üle, otsustab pädev isik. Samasisulise ettepaneku tegi EKEL määruse kavandis. Ehitusprojekti koostaja määrab ehitusprojekti koosseisu ja jagab teabe erialaspetsiifilisteks osadeks, lähtudes projekteeritava ehitise eripärast ning projektlahendi erialaspetsiifiliste osade (maastikuarhitektuur, erinevad tehnovõrgud, arhitektuur, kandvad ja jäigastavad tarindid, erinevad tehnosüsteemid, tuleohutus, akustika, muinsuskaitse jm) projekteerijatest. Tulenevalt ehitusprojekti komplekssusest võib ehitusprojekt koosneda ühest erialaspetsiifilisest osast või mitmetest osadest.
Pädev isik võib ehitusprojekti osasid ühitada, eeldusel et see ei raskenda projekti loetavust ning mõistetavust, teabe asukoht projektis ja konkreetse teabe eest vastutav pädev isik on arusaadavad. Projekti igale ühildatud või jagatud jaotisele kehtivad nõuded selliselt nagu eraldiseisvalt vormistatud jaotistele, sealhulgas nõuded allkirjastamisele. Ehitusprojekti osade ühitamisel lähtutakse esitatavast teabest, teabe esitamise arusaadavusest, kasutatavusest ning heast tavast.
Lõikes 3 sätestatakse üldised nõuded joonistele. Ehitusprojekti joonistel esitatakse objekt kahe- või kolmemõõtmelisena. Üldiseid nõudeid joonistele võrreldes kehtiva määrusega muudetud ei ole.
Lõikes 4 sätestatakse nõue, et ehitusprojekti vormistamiseks elektrooniliselt või mudelina tuleb kasutada vabavaraga loetavat failiformaati.
Lõige 5 sätestab erinõude ehitusprojekti vormistamisele teabemudelis, kehtestades et teave peab olema korrektselt liigitatud, kasutades vastavaid modelleerimisvahendeid ja -vorminguid. Vastav tähendab nt, et kui mudelis kirjeldatakse seinaelementi, siis tuleb selleks kasutada seina modelleerimise töövahendit ja andmeklassi.
Lõikes 6 sätestatakse üldised nõuded seletuskirjale. Seletuskirjas peab sisalduma teave, millest ehitusprojekti või selle osa (teabevaldkonna) koostamisel on lähtutud. Võrreldes kehtiva määrusega lisatakse, et seletuskirjas esitatavad järeldused, nende saavutamiseks valitud lahenduse kirjeldus ning valiku põhjendused peavad põhinema ehitusprojekti lähteandmetele. Seejuures võivad lähteandmed, näiteks planeeringutest tulenevate nõuete ja projektlahendis sisalduvate ehitise tehniliste andmete võrdlus, olla esitatud ka tabeli kujul (vt § 8 lg 1 p 4).
Seletuskirja üldosas (eelnõu § 8 lg 1 p 1) peab olema kirjeldatud ehitise sobivus arvestades asukoha eripära, funktsionaalset ja esteetilist sobivust ümbritsevasse ruumilisse konteksti. See võimaldab projekteerimisel arvestada EhS § 14 lg-st 1 tulenevate lähteandmetega ning sobitada lahendus ette antud tingimustega.8
Ehitusprojekti seletuskirjas tuleb näiteks arhitektuuri- või maastikuarhitektuuri lahenduse kavandamise osas selgitada, kuidas ehitis või ehitamine arvestavad asukoha eripära ning funktsionaalselt ja esteetilist sobivust ümbritsevasse ruumilisse konteksti. Selline analüüs saab eelkõige tugineda EhS § 12 lg-le 2 ja § 14 lg 1 p-le 3, kus on sätestatud nõue, et ehitamine ja ehitusprojekt peavad vastama planeeringule või projekteerimistingimustele. Selgituste eesmärk on täpsemalt sisustada nt üld- või detailplaneeringust (ka teemaplaneeringust) või projekteerimistingimustest tulenevad ehitus- ja maakasutustingimused ning selgitada nendega arvestamist konkreetses ehitusprojektis. Selgitada ei tule ehitise tehnilisi andmeid, vaid planeeringutes sätestatud laialt sisustatavaid kvalitatiivseid nõudeid, nagu on hea elukeskkonna põhimõtte või ruumikvaliteedi kriteeriumite tagamise nõuded. Nt on maastikuarhitektuuri ja vertikaalplaneerimise lahenduse kavandamisel oluline selgitada, kas lahendused tuginevad planeeringutele ning arvestavad nendega, nt olukorras, kus üldplaneering piirab vertikaalplaneerimist teatud kõrgusest alates.
Lõikes 7 sätestatakse, et ehitusprojekti graafiline osa, sealhulgas selle koosseisus olev asendiplaan peab olema esitatud nii plaaniliselt kui ka kõrguslikult ja seotult geodeetilise süsteemiga. Graafiline osa esitatakse enamlevinud mõõtkavades. Tegu on kehtiva määruse § 11 lg-ga 1, kus on sätestatud nõuded asendiplaani, tehnovõrkude ja -rajatiste, teede, platside, logistika, haljastuse ja väikevormide lahenduste graafilisele esitamisele nõuded. Kuna määrusele on lisatud väliruumi osa, siis ei korrata käesolevas sättes enam asendiplaani sisulisi nõudeid. Säte on toodud eelnõu üldosasse, kuna tegu on teabe vormistamise üldnõudega. Sätet on täiendatud kehtiva määruse § 25 lg-ga 8, kus on sätestatud, et graafiline osa esitatakse enimlevinud mõõtkavades. Kuna tegu on graafilise osa üldise vormistamise nõudega, siis on see tõstetud üldosasse ning eemaldatud viide lammutamisele.
Lõikes 8 sätestatakse põhimõte, et ehitusprojekti osa võib sisaldada viited ehitusprojekti muudele osadele ja projektdokumentidele. Näiteks võib tehnosüsteemide osa viidata liitumispunktidega seoses tehnovõrkude ja -rajatiste osale, sest liitumispunkt on koht, kus tehnosüsteem ja tehnovõrk saavad kokku. Viidata võib nii tekstilisele kui ka graafilisele osale, näiteks joonistele või skeemidele. Tegu on kehtiva määruse § 22 lg-s 2 sätestatud põhimõttega, mida laiendatakse kõigi osade suhtes. Säte eesmärk on luua paindlikkus ja selgus ehitusprojekti koostajatele. Säte lisamisega väheneb vajadus korrata sama teavet mitmes kohas, muutes ehitusprojekti hoomatavamaks ja selgemaks. Ühtlasi aitab viitamine tagada, et erinevates osades kasutatakse ja lähtutakse samast teabest, vältides vastuolusid ja vigu. Seejuures on oluline tagada, et ehitusprojekt peab andma piisavat, arusaadavat ja õiget teavet kavandatava ehitise kohta (eelnõu § 2 lg 1) ja olema loetav, vastuoludeta ning erialaspetsialistile arusaadav ja üheselt mõistetav (eelnõu § 2 lg 2).
Lõikes 9 sätestatakse, millised ehitusprojekti koostaja andmed peavad olema ehitusprojektist tuvastavad. Tegu on kehtiva määruse § 7 lg-s 1 punktides 4 – 7 sätestatud nõuetega ehitusprojekti vormistamisele. Nõuded ei ole sisuliselt muudetud. Määrus kohaldub ainult loakohustuslikele ehitistele. Majandus- ja kutsetegevuse raames on EhS § 24 lg 2 kohaselt loakohustusliku ehitusprojekti koostamiseks vajalik pädeva isiku kvalifikatsioon. Erandlikel juhtudel võib ehitus- või kasutusloa taotlemiseks vajaliku ehitusprojekti koostaja olla ehitise omanik (nn iseendale ehitamise põhimõte). Sellisel juhul jäetakse ehitusprojektis pädeva isiku kvalifikatsioon märkimata. Ehitusprojektist peab olema tuvastatav ehitusprojekti koostaja või kontrollija nimi (ja kvalifikatsioon). Juriidilise isiku puhul tuleb täpsustada ka registrikood, kontaktandmed ja majandustegevuse registreerimise number. Nõue tagab läbipaistvust ja kvaliteedi jälgitavust ning vajadusel võimaldab tuvastada, kes on pädev isik või ehitusprojekti koostamise või selle elluviimise eest vastutav omanik. Tegu on kehtiva määruse § 7 lg-s 1 p-des 4 – 7 sätestatud nõuetega ehitusprojekti vormistamisele. Nõuded ei ole sisuliselt muudetud.
Lõikes 10 sätestatakse, et ehitusprojekti vormistamisel juhindutakse asjakohasel juhul Kliimaministeeriumi veebilehel avaldatud juhisest. Tegu on kehtiva määruse § 7 lõikega 11 ja § 13 lõikega 5. Juhistega võib anda selgitusi käesolevas paragrahvis reguleeritud teemade kohta, et ühtlustada ehitusprojekti vormistamise nõudeid. Juhistega ei saa isikutele panna lisakohustusi seoses vormistamise vms nõuetega.
Paragrahvis 5 sätestatakse ehitusprojekti allkirjastamisele esitatavad nõuded. Kehtivad allkirjastamise nõuded lähtuvad eeldusest, et ehitusprojekt on dokument ning näevad näiteks ette, et allkirjastatud peab olema ehitusprojekti tiitelleht. Kuna uue määruse üks eesmärkidest oli liikuda dokumendikesksest lähenemisest eemale, vajavad ka allkirjastamise nõuded muutmist.
Kehtestatakse nõue, et ehitusprojekti peab tervikuna, sh selle osad allkirjastama isik, kes vastutab tervikliku ehitusprojekti koostamise ja esitamise eest (lg 1, lg 2 p 2). Säilib nõue, et ehitusprojekti osa peab allkirjastama selle koostanud isik (lg 2 p 2; kehtiva määruse § 7 lg 4 ja 9). Sätte rakendamisel on oluline tähele panna, et see kohaldub nii majandus- ja kutsetegevuses kui ka iseendale ehitamisel. Majandus- ja kutsetegevuses kohaldub ehitusprojekti allkirjastamise regulatsioon läbivalt pädevale isikule. Iseendale ehitamise korral rakendub nimetatud regulatsioon (füüsilisest isikust) omanikule. Seega tuleb sõna „isik“ vastavas paragrahvis lugeda, arvestades ülaltoodud konteksti.
Lõigetes 3 ja 4 sätestatakse allkirjastamise erisused. Kui ehitusprojekti on koostanud mitu isikut, kuid ehitusprojekt ei ole jagatud koostajapõhisteks erialaspetsiifilisteks jaotisteks, siis esitatakse ehitusprojektis teave, kes ja millise ehitusprojekti osa koostas ning ehitusprojekti allkirjastavad kõik isikud. Ehitusprojekti igale ühitatud või jagatud osa allkirjastamisele kehtivad eraldiseisvalt vormistatud osa allkirjastamise nõuded. See tähendab, et isik allkirjastab iga ehitusprojekti osa, mis sisaldab tema kutsespetsiifilist teavet. Kui tegu on iseendale ehitamisega, siis piisab kogu ehitusprojekti allkirjastamisest omaniku poolt. Kui omanik on teatud erialaspetsiifilised osad tellinud pädevalt isikult, siis kohalduvad tellitud osadele majandus- ja kutsetegevusele sätestatud nõuded ehk pädev isik peab ehitusprojekti allkirjastama vastavalt oma kvalifikatsioonile.
Näiteks kui ühildatakse arhitektuur ja konstruktsioonid, allkirjastavad ühildatud osa mõlemad pädevad isikud või kui eraldatakse arhitektuuri ja sisearhitektuuri osad, allkirjastab vastavat osa vaid üks pädev isik, kellel on vajalik kvalifikatsioon. Kvalifikatsiooni tõendamise osas vaata täpsemalt ettevõtlus- ja tehnoloogiministri 23.11.2017 määrus nr 61 “Kvalifikatsiooni tõendamise nõudega ehituse tegevusalade täpsem jagunemine”.
Määruse 2. peatükk nõuded ehitus- või kasutusloa taotlusega esitatavale ehitusprojektile käsitleb, millistele nõuetele peab ehitusprojekt vastama, et seda saaks esitada ehitus- või kasutusloa taotlusega. Tegu on uue regulatsiooniga, mille loomine on tingitud otsusest loobuda ehitusprojekti staadiumitest (kehtiva määruse §-d 8 – 11). Paragrahvid 6 ja 7 on koostatud lähtudes kehtiva määruse paragrahvidest 13 – 14.
Paragrahvis 6 sätestatakse nõuded ehitusloa taotlusega esitatavale ehitusprojektile. Lõikes 1 sätestatakse, milline teave peab olema esitatud ehitusloa taotlusega esitatava ehitusprojektiga. Ehitusloa taotlusega esitatava ehitusprojekti uus regulatsioon kordab oma sisult eelprojektile kehtestatud nõudeid. Kuna ehitusprojekti staadiumite reguleerimisest on otsustatud loobuda, ei ole uues määruses võimalik viidata eelprojekti staadiumile. Eelnõus koostamisel aga sooviti säilitada lähenemine, et ehitusloa andmisel hinnataks üksnes kavandatavate lahenduste põhimõtteid ega nõutaks detailsemat teavet.
Eelnõu kohaselt on teabemaht piiritletud ehitusprojekti osadega, sest ühte universaalset kõikehõlmavat teabehulka pole võimalik määrata. Seda eelkõige põhjusel, et ehitusprojektiga esitatav teabemaht ja selle piiritlemine võib sõltuda ehitise ja ehitamise liigist, kasutusotstarbest, ehitise ehitusalusest pindalast ja kõrgusest ning selle asukohast tulenevatest nõuetest. Ehitusprojektis esitatav teabemaht ja selle ülesehitus sõltub kavandatud ehitisest (vt § 8 lg 1 p 1 selgitus allpool). Kuna eelnõu kehtestab üldised nõuded ehitusprojektile ning ehitised on nii hooned kui rajatised, siis juhul, kui projekteeritaval rajatisel puuduvad mingid spetsiifilised tunnused (näiteks hoone tunnused: torujuhtmel puuduvad välispiirded), siis ka ehitusloa taotlemiseks esitataval ehitusprojektis seda osa ei kajastata.
Igal juhul tuleb ehitusloa taotlusega esitatavas ehitusprojektis esitada ehitise arhitektuuri- ja insener-tehniliste lahenduste põhimõtted (eelnõu § 6 lg 1 p 1). Sätte eesmärk on piiritleda, millises täpsusastmes tuleb esitada ehitusprojekti osade kohta käiv teave. Sätte eesmärk ei ole sisustada nt ehitusprojekti arhitektuuri või tehnosüsteemide osa sisunõudeid. Ehitusprojekti osa sisunõuded tulenevad vastavast erisättest, st §-dest 9 – 15. Erisätetest tuleneb ühtlasi see, kas ehitusloa taotlusega ehitusprojekt peab vastava osa kohta sisaldama nii tekstilist või ka graafilist teavet.
Ehitusprojekt jaguneb sisuliselt kaheks suuremaks kategooriaks, mis on arhitektuur ja insener-tehniline osa. Eelnõus jaguneb insener-tehniline osa omakorda konstruktsioonideks, sisekliimaks, välisvõrkudeks jne. Käesolevas eelnõus ei ole arhitektuuri osa jaotatud alajaotisteks. Arhitektuuri ja insener-tehnilise lahenduse põhimõtted tähendavad, et ehitusprojekti projektdokumentatsioonis kirjeldatakse lahenduste väljatöötamise aluseid, kontseptsiooni ja põhimõtteliste valikute otsuseid, millele kavandatav ehitis tugineb. See hõlmab arhitektuuri puhul nt kavandatava mahu sobitamist ümbritsevasse keskkonda, kontseptsiooni esitamist (vorm, maht, proportsioonid ja ruumiline lahendus), materjalide kasutuse kirjeldamist, viimistluse põhimõtete määramist, avatäiteid (aknad, uksed) jm.
Insener-tehnilise põhimõtted tähendavad, et asjakohasel juhul esitatakse nt ehitise kande- ja piirdetarindite (näiteks seinad, laed, vahelagede- ja katusekonstruktsioonid) valik, nende tööpõhimõtted ja kasutatavad materjalid; tehnosüsteemide (elektri, kütte, ventilatsiooni, elektroonilise side võrgu, vee-kanalisatsiooni, tulekustutuse, automaatika jne) valik ja põhimõttelised lahendused, sh tehnosüsteemide asukoht, toimivuse alused ning energiakasutuse efektiivsus.
Punktis 2 on reguleeritud kaks eraldi teabenõuet, mis on omavahel seotud, kuid on siiski erinevad. Esiteks peab ehitusprojekt sisaldama ehitisele ja selle osadele esitatud nõudeid, nt peab ehitis olema ohutu, vastupidav, ligipääsetav jne. Lisaks peab ehitusprojektis olema välja toodud ehitise kvaliteet. Viimane peab vastama küsimusele, kuidas saavad esitatud nõuded täidetud. Näiteks, et tagada energiatõhusus, peab ehitise seina kvaliteet ehk näiteks soojusjuhtivus minimaalselt olema U 0.15 W/m²K.
Ehitise kvaliteet on funktsionaalsed ja toimivusega seotud minimaalsed nõuded ehk mida ehitis peab tegema/võimaldama ja kui hästi ta peab seda tegema. Näiteks kui ehitis peab hoidma sooja, siis kui kiiresti peab maha jahtunud hoone üles soojenema. Ehitamise kvaliteedi väljendus on näiteks tolerantsid, viimistletud pindade omadused (näiteks puhta betooni pind, värvitud pinnad) jne. Kasutamise kvaliteet viitab sellele, kui hästi ehitis täidab kasutaja kasutamise eesmärke. Samuti kas hoone on turvaline, võimaldab selle kasutamist ettenähtud viisil ja ajal.
Ehitise ja selle osaks oleva tehnosüsteemi kohta tuleb esitada piisav teave tehnosüsteemide põhimõtteliste lahenduste kohta (p 3). Kirjeldatavate lahenduste sisuline jaotus on esitatud ehitusprojekti osade kohta käivates sätetes. Nt kirjeldatakse ehitusprojektis süsteemide kasutusiga, toimimise põhimõtteid, põhiparameetreid (nt jahutussüsteemi arvutuslikke põhiparameetreid), materjale (nt torustiku materjal), seadmeid või nende liike (nt küttekeha liiki), paigutust, ruumivajadust (nt olulise ruumivajadusega tehnosüsteemid) või asukohta. Ehitise kasutusiga on ajavahemik, mille vältel ehitis või selle osa on funktsionaalselt kasutatav. Ehitusprojektis esitatud tehnosüsteemide teave peab olema sellise detailsusega, mis võimaldab pädeval asutusel hinnata projektlahenduse vastavust õigusaktidele, ohutus- ja tervisenõuetele.
Teave ehitise arvutusliku energianõudluse rahuldamiseks vajaliku energia hulga kohta (p 4) viitab EhS § 63 lg-le 1, kus eristatakse arvutuslikku ja mõõdetud energiahulka. Juhul kui tegemist on rajatisega, ei ole punktis 4 sätestatud teabe esitamine kohustuslik. Varasemalt oli sätestatud põhimõte, et ehitusloa taotlusega esitatava ehitusprojekti alusel peab olema võimalik määrata ehitise energiatõhusust ja orienteeruvat ehitusmaksumust. Kuna ehitatav ehitis peab vastama energiatõhususe nõuetele, seda asjaolu saab hinnata ehitusprojekti alusel ning ehitusloa andmiseks tuleb esitada energiamärgis, mille projekteeritavatele hoonetele väljastab projekteerimisettevõtja, on otstarbekas ka ehitise energiatõhususega seonduvat kajastada ehitusprojekti eraldi osas. Sätet võrreldes kehtiva määrusega muudetud ei ole, kuna rakendusanalüüsis selles osas probleeme ei tuvastatud. Vastava teema reguleerimiseks kehtivad eriõigusaktid ning tegu on seega deklaratiivse sättega, mis juhib üksnes tähelepanu vastava teabe esitamise vajadusele ehitusloa taotlusega esitatavas ehitusprojektis ning säilitab järjepidevuse määruse varasemate redaktsioonidega.
Lõikes 2 on sätestatud võimalus esitada ehitusloa taotlusega ehitusprojekt taotleja enda valitud täpsusastmes, kuid mitte väiksemas mahus, kui näeb ette käesolev paragrahv. Ehitusloa taotlusega esitatava ehitusprojekti mahtu kirjeldab käesoleva paragrahvi lõige 1, mis oma sisult vastab eelprojektile esitatavatele nõuetele. Lisaks antakse lõikes 2 juhis, et ehitusloa taotlemisega esitatavat ehitusprojekti tuleb hinnata vastavalt käesolevale paragrahvile. See tähendab, et ehitusloa taotlejalt ei tohi nõuda rohkem teavet, kui on sätestatud käesolevas paragrahvis.
Lõikes 3 sätestatakse kohustus asjakohasel juhul kirjeldada ehitusprojektis ehitises kasutatava tehnoloogilise sisseseade, seadme või muu eripärase lahenduse mõõtmeid ja paiknemist (p 1), kasutamisest tulenevaid piiranguid (p 2) ning teenindamiseks ja transpordiks vajalik kuja või koridori (p 3). Sätet võrreldes kehtiva määrusega muudetud ei ole, tegu on kehtiva määruse § 8 lg-ga 6. Tegemist ei ole täismahulise tehnoloogilise projekti esitamise nõudega. Eskiis- ja tehnoloogilise projekti koostamise nõuet määrus ei sätesta (vt § 3 lg 1 p 4 selgitus). Asjakohasel juhul ehk kui see on ohutuse põhimõttest tulenevalt vajalik, esitatakse ehitusprojekti koosseisus siiski punktides 1-3 sätestatud andmed. Teisisõnu on see vajalik juhul, kui see tuleb ehitise või ehitamise keerukuse tulenevatest eripäradest (vt ka EhS § 42 lg 3 p 5).
Ehitised kavandatakse inimtegevuse toetamiseks, olgu selleks elamine, äritegevus või tootmine. Spetsiifiliste tegevuste, nagu tootmine või autoteenindus, puhul kaasnevad erivajadused ja -nõuded, mis eeldavad vastavate seadmete kasutamist. Sellistel juhtudel koostatakse enne ehitusprojekti tehnoloogiaprojekt, et määratleda, milliseid seadmeid ja tehnoloogiaid peab hoone mahutama ning kuidas neid kõige paremini integreerida. Näiteks on transpordiks vajalik kuja või koridor olulised eelkõige suuremahuliste ehitiste püstitamisel, mis koosnevad eriosadest ja mida pannakse kokku kohapeal (nt tuulikud tuuleparkides). Näiteks tuleb autotöökoja projekteerimisel arvestada spetsiifiliste seadmetega, nagu autotõstukid, rehvipingid ja diagnostikaseadmed, mis toetavad töökoja äritegevust. Ehitusprojekti koostamisel peab arvestama muu seas nende seadmete paiknemise, mõõtmete ja energiavajadusega.
Lõikes 4 sätestatakse kohustus tuua asjakohasel juhul ehitusprojekti vastavas osas välja ehitise ligipääsetavuse ja kasutamise lahendused, mis arvestavad puudega inimeste erivajadusi. Sätet võrreldes kehtiva määrusega muudetud ei ole (kehtiva määruse § 8 lg 10, § 16 lg 1 p 7). Säte on kooskõlas ka ehitusprojekti standardis oleva loogika, mille kohaselt on juurdepääsetavuse küsimus lahendatud vastavas eriosas. Igal inimesel peab olema võimalik ehitist kasutada iseseisvalt ja ohutult. Säte eesmärk on tagada ehitise kasutamise võimalikkust ja ohutust kõigi inimeste poolt sõltumata nende erivajadustest (füüsilised, sensoorsed jm erivajadused). Praktikas ei ole ligipääsetavuse lahendused vajalikud ainult puuetega inimestele – tihti kasutavad neid ka vanemaealised, ajutise tervisekahjustusega inimesed ja väikelaste hooldajad (vanemad, lapsehoidjad jne). Seega tagavad ligipääsetavuse lahendused kasutusmugavust laiemale isikute ringile.
Paragrahvis 7 sätestatakse nõuded kasutusloa taotlusega esitatavale ehitusprojektile. Lõikes 1 sätestatakse, et kasutusloa taotlusega esitatavas ehitusprojektis täpsustatakse ehitusloa taotlusega esitatava ehitusprojekti selliselt, et selle alusel oli võimalik ehitis terviklikult ja nõuetekohaselt valmis ehitada. Tegu on osaliselt kehtiva määruse § 10 lg 1 ja 3 sõnastusega. Nõuetele peab vastama nii ehitis kui ka ehitamine. Praktikas võib olla võimalik ehitis terviklikult valmis ehitada erinevate seni kehtinud ehitusprojekti (projekteerimise) staadiumite alusel. Tulenevalt eelnevast ei nähta kasutusloa taotlusega esitatavale ehitusprojektile ette kindlat standardikohast ehitusprojekti staadiumi.
Projekteerimine on järkjärguline protsess, st üldiselt detailsemale liikumise teabe loomise protsess. Selline järkjärguline ehitusprojekti arendamine on vajalik omanikule/ehituse tellijale riskide ja ressursside mõistlikuks haldamiseks ning pädevale asutusele halduskoormuse vähendamiseks. Kasutusloa taotlusega esitatav ehitusprojekt sisaldab teavet samade ehitusprojekti osade kohta, mis esitati ehitusloa taotlemisel. Kasutusloa taotlemisel esitatav ehitusprojekt erineb ehitusloa taotlemisel esitatavast projektis peamiselt kvalitatiivselt ehk see puudutab ehitise samu teabevaldkondasid, kuid on oma olemuselt detailsem.
Kasutusloa ehitusprojekti teave peab olema sellise täpsusega ja detailsusega, kus ehitusprojekti osad on lõpuni kooskõlas ning mille alusel on võimalik saada lõplik ülevaade projekteerimise alustest, kontrollida nõuetele vastavust, ehitada ja täita omanikujärelevalve ülesandeid. Kuid kasutusloa taotlemisel sisalduv ehitusprojekti teave ei tohi olla vastuolus ehitusloa taotlemisel esitatava teabega ehk kasutusloa taotlusega esitatav ehitusprojekt täpsustab ja detailiseerib ehitusloa taotlusega esitatavat ehitusprojekti, kuid ei muuda seda põhimõtteliselt (vt ka erisused lõikes 4).
Kasutusloa taotlemisel tuleb esitada ehitusprojekt, mille alusel ehitati. Ehitada saab ainult valmis ehitusprojekti alusel. Konkreetse ehitusprojekti puhul hindab projekteerija, mis on piisav ehitusprojekti detailsus, et vastata käesoleva sätte nõuetele. Ehitusprojekti detailsus sõltub kavandatava ehitise olemusest ja keerukusest. Ehitusprojekt on valmis, kui on läbitud kõik projekteerimise vajalikud etapid ja kui on jõutud projektlahendini, mis on piisavalt detailne, et nõuetekohaselt ehitada. Võib esineda olukordi, kus kasutusloa taotlusega ehitusprojekt ei pruugi olla detailsem kui ehitusloa taotlusega esitatav ehitusprojekt, nt võib see puudutada abihooneid või ehitisena paigaldatavaid ehitustooteid (mänguväljak).
Sisuliselt on valmis ja kontrollitud ehitusprojekt kooskõlas kõigi kehtivate nõuetega, sealhulgas EhS-s sätestatuga, ning sisaldab piisavalt detailset teavet, et võimaldada pädeval asutusel saada täielik ülevaade ehitamise aluseks olnud teabest ja normdokumentidest ning selle alusel koostatud ehitusdokumentidest (EhS § 52 lg 2 p 10). Ehitusprojekti ja selle alusel ehitamise nõuetelevastavuse kontroll on suunatud EhS §-s 55 sätestatud kasutusloa andmisest keeldumise aluste kontrollimisele pädeva asutuse poolt. Samuti peab selline ehitusprojekt sisaldama asjakohaseid erialaspetsiifilisi jaotisi, mis on omavahel kooskõlas ja üksikasjalikult kontrollitud.
Kokkuvõttes esitatakse kasutusloaga täpsustatud ehitusprojekt. Tegemist ei ole eraldiseisva ehitusprojekti liigi ega staadiumiga. Ehitusprojekt on arenev teabekogum, pärast ehitusloa saamist arendatakse sama teabekogumit edasi selliselt, et selle järgi oleks võimalik ehitis tervikuna välja ehitada. Kasutusloa taotlusega koos esitataksegi selline ehitusprojekt, mille järgi oli võimalik nõuetekohaselt ehitada.
Lõikes 2 sätestatakse, milline teave peab olema esitatud kasutusloa taotlusega esitatava ehitusprojektiga. Sisuliselt piiritleb lõikes 2 sätestatu kasutusloa taotlusega esitatava ehitusprojekti ulatuse. Igal juhul ei saa pädev asutus nõuda taotlejalt detailsemat infot kui kehtiv õigus seda ette näeb. Esitatav teabemaht on piiritletud järgmiselt. Ehitusprojektis on esitatava teabe hierarhia järgmine:
1. arhitektuuri osa (eelnõu § 9)
a. arhitektuuri osa lahendus
(i) arhitektuuri osa lahenduste parameetrite kirjeldus
2. insener-tehniline osa (eelnõu §-d 10 - 15)
a. insener-tehnilise osade lahendus
(i) insener-tehniline osa lahenduste parameetrite kirjeldused.
Punktid 1 ja 3 – 4 tuginevad kehtivale määrusele (§ 10 lg-d 2, 4 ja 8; § 26 lg 3) ning neid sisuliselt ei muudeta. Kasutusloa taotlusega esitatavas ehitusprojektis peavad olema esitatud kontrollitud ja omavahel kooskõlas olevad arhitektuuri ja insener-tehnilised lahendused. Säte rõhutab, et valitud lahendused peavad olema terviklikud. Lisaks peab olema selgelt määratletud, milliseid tehnoloogiaid, materjale või kujunduslahendusi kasutati, samuti on täpsustatud, mida tohib teha, et saavutada soovitud tulemus.
Punkt 2 tugineb kehtivale määrusele (§ 9 lg 6). Ehitusprojekt peab sisaldama oluliste arhitektuurilahenduste ja insener-tehniliste lahenduste parameetrite (ehk omaduste) kirjeldust, et ehitaja saaks aru, kuidas ehitis peab välja nägema ja funktsioneerima, ning saaks selle vastavalt nõuetele valmis ehitada (p 2). Näiteks koolimaja ehitamise puhul peab arhitektuurilahendusest selguma, kus asuvad klassiruumid, koridorid, trepid, aknad, uksed, tualetid, spordisaal ning mis on nende mõõtmed, sisearhitektuuri puhul ka kujundus.
Ehitusprojektis peavad olema esitatud ka tehnilised tingimused, millele ehitusmaterjalid, tooted ja seadmed ning ehitise osad peavad vastama, tagamaks ohutust, kvaliteeti ja vastavust nõuetele (p 3). Tehnoloogiline piirang või tehniline näitaja iseloomustavad kirjeldatavaid parameetreid. näiteks võidakse välja tuua, millise tugevusklassiga peab olema vundamendis kasutatav betoon, millise tulepüsivuse klassiga peab olema katusematerjal või millise energiatõhususe klassiga peab olema kütteseade. Näiteks büroohoone puhul võib tehnoloogiline nõue olla, et energiatõhususe tagamiseks peavad aknad olema kolmekordse klaaspaketiga. Esteetiline nõue võib seisneda fassaadi värvis. Piiranguna saab käsitleda nt nõuet et hoone fassaad ei tohi olla klaasist.
Punktis 4 järgi peaksid uute ehitiste puhul andmed ehitises kasutatud toodete ja materjalide kohta olema olemas piisavas detailsusastmes ehitusprojektis ja ehitusdokumentides. Seega ei kehtestata võrreldes kehtiva määrusega uut nõuet. Probleem on aga andmete esitamise vorm – andmed kasutatud materjalide ja toodete kohta on tänapäeval laiali erinevates „dokumentides“. Arvestades eelnõu eesmärgiga liikuda dokumendikesksest lähenemisest teabekesksele ja eesmärgiga tagada esitatavate andmete masinloetavus ning hõlbustada andmete analüüsi ja töötlemist, peab andmete kogumiseks looma vastava lahenduse. Andmete kogumist on seejuures mõistlik ühildada just kasutusloa menetlusega, sest selle käigus esitatakse ehitusprojekt, mille järgi ehitis ehitati ja olukorras, kus ehitis on juba valmis, võib lubada andmete jooksvat esitamist ehitamise käigus. Kehtiva määruse rakendusanalüüs näitas, et vastava lahenduse tarbeks tuleb kaaluda ehitamise dokumenteerimise digitaliseerimist või täpsustada kasutusloa taotluse, selle esitamise korra ja kasutusloa vorminõuded.
Lõike 3 kohaselt võib kasutusloa taotleja esitada ehitusprojekti enda valitud täpsusastmes, kuid mitte väiksemas mahus, kui säte ette näeb. Pädev asutus annab ehitusprojektile hinnangu, lähtudes käesoleva paragrahvi nõuetest ehk miinimumnõuetest. Kasutusloa taotlusega esitatava ehitusprojekti uus regulatsioon kordab oma sisult põhi- ja tööprojektile kehtestatud nõudeid. Kuna ehitusprojekti staadiumite reguleerimisest on otsustatud loobuda, ei ole uues määruses võimalik viidata põhi- ja tööprojektile staadiumile. Eelnõu koostamisel aga sooviti säilitada lähenemine, et kasutusloa andmisel hinnataks valmis ehitusprojekti (EhS § 52 lg 3). Olemasolevat praktikat määrusega ei muudeta. Ehitusprojekti detailsus sõltub ehitatud ehitise keerukusest. Analoogselt ehitusloa taotlusega esitatava ehitusprojekti puhul tuleb hinnata, milliseid ehitusprojekti osasid on vajalik edasi arendada. Praktikas võib esineda olukordi, kus ehitusloa taotlusega esitatavat ehitusprojekti ei ole vajalik kasutusloa saamiseks täiendada, nt teatud rajatised või küttekoldeta abihooned.
Lõikes 4 sätestatakse, et kui ehitusprojekt näeb ette tüüplahenduse kasutamist, siis tuleb ehitusprojektis viidata konkreetsele tüüplahendusele ning vajadusel esitada tüüplahenduse kohta käiv teave ehitusprojekti koosseisus. Tegu on kehtiva määruse § 10 lg-ga 10 ning selle sõnastust ei ole muudetud. Tüüplahendus on eelnevalt projekteeritud ja standardiseeritud lahendus, mida saab korduvalt kasutada sarnaste projektide puhul ilma, et oleks vaja iga kord projekteerimist. Tüüplahendust saab vajadusel kohandada tegelikule olukorrale. See tähendab, et kui mingi osa kohta on välja töötatud tüüplahendus, mis on praktikas kasutusel, tuleks eelistada just seda lahendust ning vajadusel kohandada see tegelikule olukorrale, mitte hakata välja töötama iseseisvat lahendust, mille lõpptulemus võib olla sarnane või samaväärne sellele, mis tüüplahenduse puhul.
Lõikes 5 sätestatakse, et kasutusloa taotlemisel võib esitatav ehitusprojekt sisaldada vaid graafilist teavet viidete ja märkustega ning tekstiline teave ei ole sel juhul vajalik. Tegu on kehtiva määruse § 6 lg-ga 3 ning selle sõnastust ei ole muudetud. Säte on mõeldud olukorraks, kus tegemist on pigem lihtsa ehitustegevusega, näiteks soojuspumba paigaldamine – kui joonisel saab ära näidata kõik vajalik teave selle ohutuses veendumiseks, pole seletuskirja tarvis. See aitab kaasa menetlusökonoomiale ja vähendab ehitusprojekti koostaja koormust.
Oluline on tähele panna, et tegu on erisättega, mis kohaldub üksnes kasutusloa taotlusega esitatavale ehitusprojektile. Ehitusloa taotlusega ehitusprojekti puhul tuleb projekteerijal valida määruses toodud ehitusprojekti eriosad. Ehitusloa taotluses esitatakse kõik asjakohased eriosad vähemalt seletuskirjas tekstilisena, erandina tuleb nt arhitektuuri osa puhul esitada ka joonised. Kasutusloa taotlusega esitatav ehitusprojekt võib sisaldada üksnes graafilist teavet (kuna seletuskiri esitati ehitusloa juures), mis on esitatud viidete ja märkustena joonistel, kui see on piisavalt informatiivne, et hinnata eelnõu § 7 lg-s 2 toodud nõuete täitmist, nt võib see olla asjakohane hoonet teenindavate rajatiste puhul, kus varasemale seletuskirjale ei ole enam midagi lisada.
Lähtudes sellest, et kasutusloaga esitatava ehitusprojekti alusel peab olema võimalik ehitis terviklikult valmis ehitada, peab ka teave olema koostatud selliselt, et selle kasutamine ehitusplatsil oleks võimalikult mugav ja käepärane. Seega, kui kasutusloaga esitatavas ehitusprojektis antakse kogu vajalik informatsioon joonistel, ei ole seletuskirja, tabelite, graafikute ja muude lisaselgitusi andvate dokumentide esitamine kohustuslik ega isegi soovitatav.
Lõikes 6 sätestatakse kohustus esitada ehitusprojekti joonistel kõik vajalikud mõõdud ja koordinaadid, et neid saaks kasutada ehitustööde teostamiseks ja omanikujärelevalve tegemiseks. Tegu on kehtiva määruse § 11 lg-ga 3, sätet võrreldes kehtiva määrusega muudetud ei ole. Sätestatud kohustus tagab ehitamise õigsust ja kvaliteeti. Täpsed mõõdud ja koordinaadid tagavad, et ehitustööd tehakse vastavalt projekteeritud lahendusele; väheneb vea esinemise tõenäosus.
Lõige 7 sätestab nõuded ehitusprojektile, mida on võrreldes ehitusloa saanud ehitusprojektiga muudetud. Uude määrusesse ei tule kehtivast määrusest muudatusprojekti menetluse regulatsioon (ehk kehtiva määruse § 12). Kehtiva määruse rakendusanalüüs näitas, et ehitusprojekti muutmine eraldiseisva menetlusena (osades KOV-des) tekitab juurde täiendava menetlusastme. Uude määrusesse lisatakse ainult kehtiva määruse § 12 lg-d 7 ja 8, mille kohaselt tuleb anda informatsioon muudatuste tegemise põhjuste, uute lahenduste ning mõjude kohta, kuid sätte sõnastus jääb samaks. Säte asendab varasema muudatusprojekti menetluse, kus ehitus- ja kasutusloa vahelisel ajal tuli mõningates kohalikes omavalitsustes läbi viia täiendav menetlus9 ehitusprojekti muutmiseks. Võrreldes kehtiva regulatsiooniga on välja jäetud muudatusprojekti menetluse sisu ning arvamuse küsimise kohustus algse ehitusprojekti koostaja käest. Vastava sätte väljajätmine määrusest ei tähenda, et pooled ei võiks vastavat kohustust rakendada eraõiguslikes suhetes. Arvamuse küsimine esialgselt ehitusprojekti koostajalt puudutab eraõiguslikke suhteid, nt intellektuaalse omandi õigust ning see ei peaks olema avalik-õigusliku menetluse kontrolliesemes. Menetlusnõuetena tuleb järgida kasutusloa menetlusnõudeid.
Kui ehitusprojektis tehakse muudatus, peab seletuskirjast tulenema, miks on muudatus vajalik, milline on uus lahendus ja hinnang, kuidas muudatus mõjutab projekti (oluliselt, ebaoluliselt; p 1). Põhjalik seletuskiri aitab kõigil osapooltel muudatusest aru saada ja hinnata selle põhjendatust ning mõju. Lisaks tuleb esitada ajakohastatud ehitusprojekt ning lisandunud teabe loetelu (p 2). Loetelus kajastatakse lisatud, asendatud ja kehtivuse kaotanud ehitusprojekti koosseisus esitatavad dokumendid ehk projektdokumendid. See võimaldab saada selge ülevaate kehtivatest projektdokumentidest. Tegu on erisättega eelnõu § 7 lg-st 5, kus teabe võib esitada ainult joonistel. Muudetud ehitusprojekti (või selle osasid) tuleb tekstiliselt selgitada, kuna pelgalt joonistelt ei ole muudatuse põhjendused arusaadavad.
Ehitusprotsessi kestel tuleb oluliste muudatuste korral muuta ehitusluba (EhS § 46 lg 1). Vähemolulised muudatused, st kõik muud muudatused, mis ei ole käsitletud EhS § s 46 lg-s 1, tuleks esitada kasutusloa menetluses selle ehitusprojekti koosseisus, mille järgi ehitati. Need muudatused tuleks kanda EHRi ning menetluse kestel kaalutleda, kas neil võiks olla mõju kolmandate isikute õigustele või avalikule huvile. Ehitusprotsessi kestel muudatuste tegemiseks, mis omavad tähtust eraõiguslikes suhetes, nt korteriomandite moodustamiseks vajalikud materjalid, tuleks esitada andmete esitamise teatisega EHRi (ehitusregistri põhimääruse § 35).
Määruse 3. peatükis sätestatakse detailsemad nõuded ehitusprojekti osadele. Nagu eelnevalt kirjeldatud (vt § 4 ülal), peab ehitusprojektil olema üldosa. Ehitusprojekti jagamine valdkondade kaupa või mõnel muul viisil otsustatakse tellija ja töövõtja vahelises kokkuleppes. See sõltub ehitise olemusest ja eripäradest, näiteks rajatise puhul ei pruugi kõik osad olla vajalikud.
Ehitiste kasvava keerukuse, projekteerijate spetsialiseerumise ja kvalifikatsiooninõuete olukorras koosneb ehitusprojekt peaaegu alati mitmest valdkonnaspetsiifilisest jaotisest (köitest). Ehk tüüpiliselt on ehitise projekti koostajaid mitu. Ehitusprojekt jaguneb valdkonnaspetsiifilisteks osadeks, mille raames iga osa tegeleb teatud valdkonna tehniliste ja funktsionaalsete (kvaliteedi)nõuetega ning lahenduste loomise ja kirjeldamisega. Selline jaotamine aitab valdkonna spetsialistidel keskenduda enda osadele, nõuetele ja tagada, et kõik on korrektselt projekteeritud ja dokumenteeritud. Selline jagamine on eriti oluline keerukate ehitusprojektide puhul.
Paragrahvis 8 sätestatakse detailsemad nõuded ehitusprojektide osadele. Lõikes 1 on reguleeritud nõuded ehitusprojekti üldteabele, mille esitamine on igal juhul kohustuslik. Tegemist on uue normiga, kehtiv määrus üldosa (üldteavet) ei nõua. Üldteave on ehitusprojekti tervikut kirjeldav teave, mille koostab projekteerimise tööd juhtinud isik. Üldosa on üldteavet koondav projektdokumentatsiooni osa (dokumendi peatükk või mudelile lisatud selgitused). Lähtudes heast praktikast, on EKEL samuti pakkunud välja ühisosa teabenõuded. Vastavat ettepanekut on määruse koostamisel arvestatud. Üldosa sisu on oma olemuslikult informatiivne ja kokkuvõtlik, see on suunatud teabe struktureerimisele ja edastamisele. Üldosast peab selguma, miks on ehitusprojekt teatud viisil üles ehitatud. Ehitusprojekti üldosas tuleb mh esitada selgitused ehitusprojekti osade ühitamise või jaotamise kohta. Lisaks tuleb selgitada ehitusprojekti koostamise aluseks olnud lähteandmetega arvestamist, st seoseid EhS §-dega 13 ja 14.
Lõike 1 punkti 1 kohaselt peab ehitusprojekt sisaldama ehitusprojektiga hõlmatud kinnisasja andmeid ja katastritunnust, olemasoleva situatsiooni lühikirjeldust, ehitusprojekti nimetust, tunnust või numbrit ning ehitusprojekti koostamise eesmärki, sealhulgas kavandatava ehitise kirjeldust ja sobivust ning selle kasutamise otstarvet, põhjendusi ja ulatust.
Ehitusprojektis peab olema selgelt välja toodud, mis on selle koostamise eesmärk. Teisisõnu tuleb selgesõnaliselt välja tuua mida ehitusprojektiga lahendatakse, näiteks kas tegemist on uue hoone rajamisega, olemasoleva rajatise ümberehitamisega või hoopis lammutamisega. Ühtlasi peab olema kirjeldatud mida ehitis endast kujutab (mis see on). Ehitusprojektis peab olema selgitatud, mis tüüpi ehitis on kavandatud (nt elumaja, kontorhoone, tööstushoone, raudtee, tunnel vms) ning kuidas ja mis eesmärgil seda ehitist kavatsetakse kasutada (mis on funktsioon). Kui on selge mida ja mis otstarbeks ehitatakse, tuleb täiendavalt lühidalt selgitada ka konkreetse lahenduse valikut lähteandmetega arvestades (miks ta selline on ehk põhjendused). Kavandatava ehitise ulatus määratleb, milliseid töid tuleb ehitusprojekti elluviimisel teha (ehitusprojekti maht).
Ühtlasi aitab eeltoodu seada fookust ning piiritleda ehitusprojektis esitatavat teabemahtu ja kohaldatavaid nõudeid (kehtiv õigus, standardid). Näiteks kui ehitusprojekti eesmärk on mõne rajatise ehitamine, ei ole energiatõhususe osa vajalik ning lisaks käesolevale määrusele tuleb asjakohasel juhul järgida ka vastava erirajatise kohta käivat määrust. Kui eesmärk ei ole selgelt määratletud, ei pruugi ehitusprojekt anda piisavat, arusaadavat ja õiget teavet. Määramatusega võivad kaasneda vead ja arusaamatused, mis loovad ohtliku olukorda ja põhjustavad menetluse venimist.
Ehitusprojekt peab sisaldama ka teavet konkreetse kinnisasja kohta, millele ehitist kavandatakse, vältimaks ebamäärasust kavandatava ehitise asukoha kohta. Olemasoleva situatsiooni kirjeldus peab andma ülevaadet olukorrast kinnisasjal, näiteks olemasolevatest hoonetest, maastikust, infrastruktuurist jne. See on vajalik, mõistmaks kas uue ehitise rajamine on võimalik. Olemasoleva situatsiooni kirjeldus peaks hõlmama ka suuremat pilti, et oleks võimalik hinnata kas ja kuidas kavandatud ehitis sobitub olemasolevasse keskkonda.
Lisaks peab üldteave sisaldama selgitust ehitusprojekti ülesehituse ja koosseisu kohta (p 2) lähtuvalt punktis 1 esitatud lähteandmetest. Nimelt peab olema selge, mis eriosad on ehitusprojekti koosseisu lisatud ning kuidas ja miks on ehitusprojekt selliselt ülesehitatud. Seda eelkõige eesmärgiga anda lugejale juhis ehitusprojekti kui terviku lugemiseks, tagada selgus, terviklikkust ja kooskõla kehtiva õigusega ning võimalust esitatud teabes efektiivselt ja kiiresti orienteeruda, sh menetluse läbiviimisel. Selgelt määratletud struktuur võimaldab ka hinnata, kuidas muudatused ühes osas mõjutavad teisi osi.
Ehitusprojektis peab olema ka ehitise ja selle osa (tehnosüsteem), sealhulgas ajutise ehitise, kavandatav kasutusiga (p 3). Ehitise kavandatav kasutusiga on toodud eriosadest üldosasse (vrdl nt kehtiva määruse § 8 lg 7, § 16 lg 1 p 3) Ehitise projekteeritud kasutusiga määratakse projekteerimise käigus, võttes arvesse ehitise otstarvet, kasutustingimusi ja hooldusnõudeid. Kasutusea määramise puhul eeldatakse, et ehitis säilitab oma funktsionaalsuse, toimivuse ja ohutuse selle perioodi vältel, kui seda kasutatakse ja hooldatakse ettenähtud viisil.
Mõistete ehitise eluiga, kasutusiga või püsimisea erinevust iseloomustab järgmine näide. Hoone püstitamise hetkel peab investor silmas selle hoone kümneaastast kasutamist kinona. Kümne aasta pärast sulgeb omanik kino – seega on hoone kasutusiga läbi, kuid hoone on alles ja püsib. Loomulikult on võimalik, et mõne aja pärast algab hoone järgmine kasutusiga – selles avatakse kauplus ning paari aasta jooksul toimib see hoone kauplusena. Kuid kui hoone jääb pärast kino sulgemist hoolduseta, siis millalgi tekivad probleemid püsivusega – tekivad praod ning hoone võib muutuda varisemisohtlikuks. Seega lõpeb hoone püsivusiga, kuid ka nüüd on võimalik rekonstrueerimisega hoone püsivus taastada. Samas võib saabuda aga suvaline ajahetk, kui ehitist kas pole enam vaja või teada pole majanduslikult otstarbekas säilitada ning siis on võimalik tema eluiga/eksistents lammutamisega lõpetada.
Kinnismälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise korral peab üldteave sisaldama kinnismälestise või muinsuskaitseala nimetust ja kultuurimälestiste riiklikku registri numbrit ning muinsuskaitse eritingimuste ning projektlahendi võrdlust (p 4). Oluline on tagada, et ehitusprojektist oleks selgelt tuvastatav millisel kinnismälestise või muinsuskaitsealal kavandatav ehitis asuma hakkab. Ühtlasi peab olema selge kuidas on plaanis täita muinsuskaitse eritingimusi. Selleks saab esitada muinsuskaitse eritingimuste ning projektlahendi võrdlust tabelina või tekstiliselt.
Punktis 5 sätestatakse kohustus esitada planeeringutest või projekteerimistingimustest tulenevate nõuete ning ehitusprojekti võrdlus. Tegu on uue nõudega, mida ei ole kehtivas määruses. Ehitusprojektist peab selguma, kuidas on plaanis täita planeeringust või projekteerimistingimustest tulenevaid nõudeid, eelkõige EhS § 26 lg-s 4, § 27 lg-s 4 või PlanS § 126 lg-s 2 loetletud tingimusi. Selleks saab esitada vastavate nõuete ja kavandatava lahenduse võrdluse tabelina või tekstiliselt. See on oluline, kuna ehitusprojekti menetlev asutus peab mõistma, kas ja kuidas projekteerija on kavandatud lahendustes arvestanud kehtivate planeeringutega või projekteerimistingimustega. Planeeringud ja projekteerimistingimused sisaldavad sageli nõudeid, mis puudutavad hoonete asukohta, kõrgust, funktsiooni, keskkonnamõjusid ja teisi olulisi tegureid, ning nende nõuete täitmine on ehitusloa andmise eeldus. Kui ehitusprojektis on kirjas, kuidas on plaanis need nõuded täita, saab pädev asutus kiiresti kontrollida, kas kõigi nõuetega on arvestatud. See tagab sujuva, kiirema ja läbipaistvama menetluse, kuna ei pea eraldi küsima täiendavat teavet või selgitusi.
Punkti 6 alusel esitatakse teave energiatõhususe nõuete kohaldamise kohta Teisisõnu tuleb põhjendada, miks ehitusprojektis puudub energiatõhususe osa. Kirjeldus on vajalik, kuna energiatõhususe osa ehitusprojekti määruses ei kohaldu teatud hoonetele, näiteks ajutised hooned, miljööväärtuslikule alale jäävad või väärtusliku üksikobjektina määratletud hooned või hooned, mis on tunnistatud mälestisteks jne (EhS § 62 lõige 2).
Lõikes 2 sätestatakse, et ehitusprojekt koosneb järgnevates paragrahvides kirjeldatud osadest, mis sisaldab teavet, mille esitamise vajadus sõltub konkreetsest ehitisest ehk muude osade valik otsustatakse lõikest 1 lähtuvalt, st projekteerija otsustab asjakohaste eriosade koostamise. Ehitusprojekti osade kirjeldus kohaldub asjakohases detailsusastmes nii ehitus- kui ka kasutusloa menetluses. Esitatav teabemaht on kirjeldatud määruse § 6 lg 1 ja § 7 lg 1 juures.
Paragrahvis 9 sätestatakse nõuded ehitusprojekti arhitektuuri osale. Kehtiv määrus ei erista arhitektuuri, sisearhitektuuri ja maastikuarhitektuuri. Uues määruses jääb kehtima sama lähenemine. Kehtiva regulatsiooniga võrreldes on arhitektuuri osa täiendatud punktidega 7 – 10. Muus osas on tegu kehtiva määruse § 16 lg-ga 1 mille sõnastust on kohati täpsustatud.
Arhitektuuri osas tuleb lõike 1 p 1 kohaselt esitada ehitise arhitektuurilahendus (kehtiva määruse § 16 lg 1 p 2). Arhitektuurilahendus kirjeldab kavandatava ehitise välimust, funktsionaalset ja esteetilist lahendust. See võimaldab kõigil osapooltel mõista, milline ehitis on kavandatud, sh hinnata ehitise sobivust ümbritsevasse keskkonda.
Lisaks tuleb esitada ehitise põhitarindite kirjeldus koos põhiliste ehitustoodete, -materjalide ja -seadmete äranäitamisega (p 2: kehtiva määruse § 16 lg 1 p 4). Põhitarindid on ehitise põhinõuete (EhS § 11) täitmise hindamiseks vajalikud tarindid: kandvad ja jäigastavad tarindid, välispiirded (katus, välisseinad, avatäited, sokkel, vundament) ja sisetarindid. Need moodustavad ehitise kandevstruktuuri ja määravad selle stabiilsuse, ohutuse ja vastupidavuse.
Ehitusprojektis peavad sisalduma ka arhitektuurinõuded hoone välispiiretele ja viimistluse kirjeldus (p 3; kehtiva määruse § 16 lg 1 p 5), sealhulgas välispiirete ja nende elementide õhumüra isolatsiooni parameetrid. Arhitektuurinõuded on funktsionaalseid nõuded, samuti nõuded välisilmele ja materjali valikule. Näiteks kui hästi peavad pinna olema viimistletud, millised ebatasasused on lubatud ja millised mitte, võime takistada väliskeskkonnast pärineva müra levikut ehitisse jne. Seejuures ei kuulu arhitektuurinõuete hulka planeeringutest tulenevad nõuded – need on lähteandmed.
Arhitektuuri osas peavad olema välja toodud ka piirdetarindite soojusjuhtivused, mürapidavused (kehtiva määruse § 16 lg 1 p 6) ja muud ehitusfüüsikalised omadused, sealhulgas niiskusohutus ja õhupidavus (p 4). Piirdetarindi soojusjuhtivus määrab, kui tõhusalt suudab ehitise piirdetarind soojust hoida või juhtida. Mürapidavus määrab kuivõrd heli levib läbi ehitise piirete, st väliskeskkonnast ehitisse ja ehitisesiseselt ühest ruumist teise. Ehitusprojektis tuleb näidata ruumidevahelist mürapidavust ja selle tagamiseks kavandatud abinõud. Näiteks kortermaja puhul on eriti oluline korteritevaheline mürapidavus ja korteri siseselt magamistubade ja tualettruumide mürapidavus, et tagada kasutusmugavust ja privaatsust. Ehitusfüüsikalised näitajad on olulised ehitise funktsionaalseks, toimivuse ja ohutuse kavandamiseks. Ehitusfüüsikalised valikud mõjutavad muu hulgas energia tarbimist, mõju keskkonnale, sisekliimat, niiskusturvalisust, vastupidavust jne.
Arhitektuuri osas tuleb välja tuua nõuded ja nõuetele vastavust tagavad lahendused puudega inimeste erivajadustest tulenevate liikumisvõimaluste kindlustamiseks (p 5; kehtiva määruse § 16 lg 1 p 7). Nõuete eesmärk on tagada, et ehitis on kõigile ligipääsetav, sealhulgas ratastoolis liikujatele, vaegnägijatele ja -kuulajatele jne. Ligipääsetavus hõlmab sissepääse, liikumisteid ja koridore, lifte, tualettruume, tehnosüsteeme, parkimist jne. Näiteks peaks sissepääsu juures olema kaldtee; lift peaks sõitma igale korrusele ja lifti nupud sisaldama ka Braille kirja või heliteavitusi jne. Nõuded ja lahendused sõltuvad ehitise kasutusotstarbest ja eripärast – näiteks ei pruugi avalikkusele ligipääsmatu ehitis nagu kai või tunnel sisaldada puudega inimeste erivajadustest tulenevaid lahendusi.
Arhitektuuri osa peab sisaldama ka üldnõuded siseviimistlusele (kehtiva määruse § 16 lg 1 p 8) koos põhiliste ehitustoodete, -materjalide ja nende omaduste äranäitamisega (p 6). Nõude täitmise detailsusaste sõltub projekteerimise staadiumist ja taotletavast eesmärgist – ehitusloa taotlemisel ei pea teave olema liiga detailne, kasutusloa taotlusele lisatud projekt peab olema detailne (vt selles osas täpsemalt § 7 lg 1 p 4 selgitused).
Arhitektuuri osas tuleb kajastada ka insolatsiooni ja päikesekaitse lahendused, sealhulgas avatäidete soojusläbivus ja klaaspindade valgusläbivus ning üldnõuded ja valgustustehnilised parameetrid siseruumide valgustusele (p 7). Insolatsioon on ruumi paistev otsene päikesekiirgus ehk otsene päikesevalgus. Insolatsioon omab tähtust inimese tervise jaoks ning peab olema piisav. See mõjutab ka ehitise sisekliimat. Näiteks Majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määruse nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded“ § 3 lg 3 kohaselt tuleb eluruumis tagada piisav loomulik valgus. Määrus samas ei sisusta, milline on piisav loomulik valgus. Insolatsiooni nõuded ei ole õigusakti tasemel reguleeritud ning seda sisustatakse hea tava kaudu. Avalikustatud on „Ruumi otsese päikesevalguse (insolatsiooni) kestuse arvutamise juhend“, mis järgib Eestis aastakümneid rakendamisel olnud ja hea tava hulka kuuluva standardi EVS 894:2008/A2:2015 põhimõtteid.
Vähemolulised ei ole ka päikesekaitse lahendused, mis aitavad reguleerida otsese päiksekiirguse mõju, et vältida liiga kõrget sisetemperatuuri. Päiksekaitse lahendustega arvestama jätmine või hiljemalt tuua vajadust täiendava tehnosüsteemi, nt jahutuse järele, et tagada mugav sisekliima. Sobivad päiksekaitse meetmed aitavad vähendada jahutusvajadust ja seeläbi ka energiakulusid.
Üldnõuded ja valgustustehnilised parameetrid siseruumide valgustusele. Siseruumide valgustuse üldnõuded ja põhimõtted erinevad sõltuvalt ruumi kasutusest. Näiteks võib elutoa valgustus olla pehmem ja valgustase madalam, kui kontoriruumides. Ehitusprojektis tuleb välja tuua valitud valgustuse lahendus. Valitud lahendus peab tagama ruumide kasutamise ohutust ning olla kasutaja jaoks visuaalselt mugav. Valgustustehniliste parameetrite hulka kuuluvad näiteks valgustustihedus, värvustemperatuur, heledus, ühtlus, värviesitus (vt eelnõu § 14 selgitusi).
Ehitusprojekti arhitektuuri osas tuuakse välja ka võimalikud negatiivsed mõjud, et hinnata, kuidas ehitis ja ehitustegevus võib mõjutada ümbritsevat keskkonda, ehitise struktuuri ja inimesi (p 8). Keskkonnamõjud võivad näiteks hõlmata õhusaastet, müra või valgustusmüra. Mõju kolmandatele isikutele tähendab, et ehitusprojekti elluviimine või ehitise kasutamine võib mõjutada naabruses elavaid inimesi (nt ligipääsu takistamine, elukeskkonna halvenemine, kinnisasja väärtuse vähenemine jne). Need riskid tuleb ehitusprojekti luues arvesse võtta ning näha ette lahendused riskide ennetamiseks ja leevendamiseks.
Arhitektuuri osas võib olla vajalik välja tuua hooldamise lahenduste kirjeldus koos vajalike abivahendite kirjeldusega. Hooldamise lahendus on ehitise ja selle osa hooldamiseks mõeldud meetod. Hooldamist võivad vajada ehitise erinevad osad Sätte eesmärk on suunatud hooldamiseks vajalike abitarindite kirjelduse esitamisele, st kas arhitektuurse lahenduse hooldamiseks on vajalikud redelid, trepid vms.
Lõikes 2 sätestatakse arhitektuuri osale esitatavad vorminõuded – arhitektuuri- ja asjakohasel juhul sisearhitektuuri osas kirjeldatakse projekteeritud lahendusi tekstiliselt seletuskirjas. Tegu on osaliselt kehtiva määruse § 8 lg-ga 9 ja § 16 lg-ga 2, mille sisu ei muudeta. Graafilise teabe vormi – plaan, vaade või lõige – üle otsustab ehitusprojekti koostaja.
Lõikes 3 täpsustatakse, et ehitusloa taotlemisel tuleb graafiliselt esitada ehitise plaan, vaade ja vajalikud lõiked kuhu kantakse ruumide, tarindite, tehnosüsteemide ja seadmete asukohad ja fassaadi viimistlusmaterjalid. Tehnosüsteemide osas tuleb plaanil, vaatel või lõikel vajadusel esitada tehnoruumi ja/või šahti asukoht ja suurus. Säte selgitab, mida tuleb täpsemalt graafiliselt esitada, et piiritleda ehitusloa taotlusega esitatavat teavet.
Paragrahvis 10 sätestatakse nõuded ehitusprojekti konstruktsioonide osale. Konstruktsioonid on organiseeritud kogum ühendatud elemente, mis on projekteeritud koormuse kandmiseks ja piisava jäikuse tagamiseks. Kehtiva regulatsiooniga võrreldes on konstruktsioonide osas tehtud muudatusi. Uuendatud nõuded on detailsemad, käsitledes muuhulgas ehitusgeoloogilisi olusid, kandeskeemi ja konstruktsioonide klassifikatsioone. Nende nõuete täpsustamine on vajalik, et tagada projekteeritavate hoonete ohutus, vastupidavus ja kvaliteet. Samuti aitavad detailsemad juhised pädeval asutusel ja projekteerijal paremini mõista, millist teavet tuleb esitada, vähendades nii vigade tekkimise võimalust ning parandades hoone ehitamise ja kasutamise turvalisust. Lisaks aitab see paremini hinnata keskkonnamõjusid ja vajadusel rakendada leevendusmeetmeid. Ühtlustatud nõuete eesmärk on ühtlasi lihtsustada järelevalvet, tõsta kvaliteeti ja anda kõigile osapooltele selgem arusaam, milline teave ehitusprojektis kajastuma peab.
Konstruktsioonide osas tuleb lõike 1 kohaselt esitada vähemalt ehitisele mõjuvate tuule-, lume-, kasutus- ja eritehnoloogiate koormuste normatiivsed väärtused, sealhulgas kandekonstruktsioonide valiku aluseks olevad koormused (p 1). Normatiivsed väärtused tuleb iga kord hoolikalt üle vaadata, sest nende järgimine on vajalik ohutuse tagamiseks. Näiteks lamekatuse lumekoormus tuleneb katusele kogunevast lumest, mille mass avaldab survet katusekonstruktsioonile. Lumekoormuse arvutamisel lähtutakse Eesti piirkondlikest normidest. Lamekatuste puhul võetakse lumekoormuse arvutamisel arvesse samuti kujutegurit, mis sõltub katuse kaldenurgast ja muudest teguritest.
Konstruktsioonide osas tuleks esitada ka ehitusgeoloogiliste olude kokkuvõte ja vundamendilahenduse üldine kirjeldus (p 2), kuna need mõjutavad otseselt hoone ohutust, stabiilsust ja püsivust. Ehitusgeoloogilised olud on maapinna geoloogilised omadused. Näiteks sõltub kinnisasja pinnasest, kui rasket ehitist saab sellele rajada. Kui pinnase omadustega ei arvestata, võib ehitis vajuda või variseda kokku. Erinevad pinnased vajavad seega erinevaid vundamenditüüpe. Kivisel või kaljusel pinnasel võib kaaluda madalvundamendi rajamist, kuna pinnas on kandev ja stabiilne. Savi- või turbapinnase puhul võib tarvis olla näiteks vaiade kasutamine, et saavutada vajalik kandevõime ja vältida ehitise vajumist.
Oluline on esitada ka ehitise kandeskeem ning kandvate ja jäigastavate tarindite põhilahendus (p 3). Ehitise kandeskeem kirjeldab kuidas hoone koormused kanduvad läbi erinevate konstruktsioonielementide vundamendini. Kandvad tarindid on ehitise konstruktsiooni osad, mis kannavad ja jaotavad hoone koormusi, nagu seinad, talad ja postid. Jäigastavad tarindid tagavad hoone stabiilsuse, takistades deformatsioone ja tagades konstruktsiooni jäikuse, näiteks diagonaalsed toed või jäigastavad raamid. Kandvate ja jäigastavate tarindite põhilahendus kirjeldab nende elementide tüüpe, materjale ja paigutust, mis tagavad hoone vajaliku kandevõime ja jäikuse. Nende esitamine projektis on oluline, et tagada hoone konstruktsioonide nõuetekohane toimimine ja vastupidavus.
Konstruktsioonide osa peab sisaldama ka tarindite töökindlusklassi, teostusklassi, järelvalvetaset, keskkonnaklasse ja üldiseid tolerantse (p 4). Tarindi töökindlusklass määrab konstruktsiooni usaldusväärsuse taseme, võttes arvesse võimalike riskide realiseerumise tagajärgi. Tarindi töökindlusklass määrab ehitise kandekonstruktsioonide usaldusväärsuse taseme, arvestades võimalike rikete tagajärgi. Standardi EVS-EN 1990:2002 kohaselt on töökindlusklassid jaotatud järgmiselt: madal töökindlusklass, mis sobib väiksemate hoonete või rajatiste puhul, kus rikete tagajärjed on minimaalsed; keskmine töökindlusklass, mis on tavaliselt määratud elu- või büroohoonetele, kus rikete tagajärjed võivad olla mõõdukad; kõrge töökindlusklass, mis on vajalik kriitiliste rajatiste puhul, kus rikete tagajärjed võivad olla tõsised, näiteks haiglad või suured avalikud hooned. Töökindlusklassi määramine sõltub hoone kasutusotstarbest ja võimalike rikete mõjust.
Tarindi teostusklass määratleb nõuded konstruktsiooni valmistamise ja paigaldamise kvaliteedile. Tarindi järelvalvetase määrab projekteerimise ja ehituse järelevalve ulatuse. Tarindi keskkonnaklass on määrab keskkonnatingimused, milles konstruktsioon peab vastu pidama. Näiteks raudbetoonkonstruktsioonide puhul võib keskkonnaklass olla mõõdukas niiskus, kõrge kloriidide sisaldus või külmumine ja sulamine märgades tingimustes. Tarindi üldine tolerants määrab lubatud mõõtmete hälbed konstruktsioonielementide valmistamisel ja paigaldamisel.
Konstruktsioonide osas peab olema selgelt välja toodud ka võimalikud negatiivsed mõjud keskkonnale, ehitisele ja kolmandatele isikutele koos kavandatud leevendusmeetmetega (p 5). Näiteks võib sügava vaivundamendi rajamisel tihedalt asustatud piirkonnas olla mõju keskkonnale müra ja vibratsiooni näol. Leevendusmeede antud olukorras oleks näiteks vähem müra ja vibratsiooni tekitavate paigaldusmeetodite kasutamine, müratõkke paigaldamine või tööde teostamine kindlates ajavahemikes.
Lõikes 2 sätestatakse konstruktsiooni osale esitatavad vorminõuded – konstruktsioonide osas kirjeldatakse projekteeritud lahendusi vähemalt tekstiliselt seletuskirjas.
Paragrahvis 11 sätestatakse nõuded ehitusprojekti tehnosüsteemide osale. Kehtivas määruses käsitletakse tehnosüsteeme ja -võrke koos. See ei ole korrektne, sest tehnosüsteemid ja tehnovõrgud on oma olemuselt erinevad. Tehnosüsteem on ehitise toimimiseks, kasutamiseks või ohutuse tagamiseks vajalike seadmete, paigaldiste või kommunikatsioonide kogum koos vajalike konstruktsioonielementidega (EhS § 4 lg 5). Tehnosüsteemid asuvad ehitises või selle küljes. Tehnovõrgud ja -rajatised asuvad ehitisest väljas maapinnal, maapõues või õhuruumis. Need on nt kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustik, elektroonilise side või elektrivõrk, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldis või surveseadmestik ja nende teenindamiseks vajalikud ehitised (AÕS § 158 lg 1).
Selguse loomiseks eraldatakse tehnosüsteemid ja tehnovõrgud eraldi paragrahvidesse. Selline jaotamine aitab valdkonna spetsialistidel keskenduda enda osadele, nõuetele ja tagada, et kõik on korrektselt projekteeritud ja dokumenteeritud. Selline jagamine on eriti oluline keerukate ehitusprojektide puhul.
Lõikes 1 sätestatakse, et tehnosüsteemide osas tuleb eelkõige välja tuua projekteeritud tehnosüsteemide loetelu. Projekteeritud tehnosüsteemid sõltuvad ehitise olemusest ja kasutusotstarbest, mistõttu kõiki eelnõu §-s 11 nimetatud tehnosüsteeme ei pruugita ehitusprojektis välja tuua. Nt kui hoonel puudub gaasiühendus, siis ei ole vaja vastavat osa ehitusprojektis käsitleda. Loetelu väljatoomine tehnosüsteemide osa alguses annab parema ülevaate millised tehnosüsteemid on ehitisse kavandatud.
Lõikes 1 p-des 1 – 5 sätestatakse üldised nõuded teabele tehnosüsteemide osas, mis kohaldavad kõigile ehitisse kavandatud tehnosüsteemidele. Tegu on kehtiva määruse §-de 18 – 21 üldistamise ja harmoniseerimisega, eesmärgiga tuua esile nõuded, mis on relevantsed iga tehnosüsteemi puhul. Iga tehnosüsteemi osas tuleb esitada üldine iseloomustus, lahendus ja põhimõtted (p 1) ning asukoht ja paiknemine (p 2). Sellise teabe väljatoomise eesmärk on anda ülevaade tehnosüsteemi integreerimisest ehitisse, sh kooskõlast arhitektuuri ja konstruktsioonide osadega, tagamaks tehnosüsteemide korrektne toimimine ja ohutus.
Lisaks tuleb asjakohasel juhul tehnosüsteemi puhul välja tuua energiatarbimise mõõtmise põhimõtted ja lahendused (p 3). Sätte alusel tuleb hinnata ehitise tehnosüsteemide ülevalpidamiseks kuluv energiat. Energiatarbimise hindamine võib, kuid ei pruugi olla seotud energiatõhususe nõuetega.
Tehnosüsteemide ohutuse tagamiseks peavad ehitusprojektis olema ka tehnosüsteemide ja seadmete tuleohutuse tagamise lahendused ja meetmed (p 4). Näiteks regulaarne hooldus, tulekindlate materjalidega seadmete kasutamine, tehnoruumidesse või šahtidesse tulekahjuandurite paigaldamine jne.
Iga tehnosüsteemi puhul tuleb ehitusprojektis välja tuua ka nende lubatud helirõhutasemed ja nende tagamise lahendused ehitises, kinnistul ja lähimate müratundlike alade juures (p 5). Tehnosüsteemi lubatud helirõhutase on maksimaalne müra tase, mida tehnosüsteem võib ehitises või väliskeskkonnas tekitada jäädes kehtiva õiguse piiresse. Lubatud helirõhutasemed erinevad sõltuvalt ehitise otstarbest ja ajavahemikust. Eestis on need reguleeritud sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“. Helirõhutase on reeglina määratletud detsibellides ja tagab, et tehnosüsteemide tööst tulenev müra ei kahjusta inimeste tervist ega vähenda nende elukvaliteeti.
Lubatud helirõhutasemete välja toomine aitab tagada, et hoones, selle ümbruses ja naabruses paiknevatel aladel, eriti müratundlikel aladel oleks müra lubatud tasemel. Lisaks tasemetele tuleks ehitusprojektis selgelt välja tuua kuidas tagatakse helirõhutasemete püsimist normi piires. Helirõhutasemete tagamise lahendus võib hõlmata näiteks ventilatsiooniseadme paigutamist tehnoruumi, mis on akustiliselt isoleeritud või selliste ehitusmaterjalide ja toodete kasutamist, mis tõstavad seina- või laekonstruktsiooni heliisolatsioonivõimet.
Lõigetes 2 – 6 sätestatakse spetsiifilisemad nõuded tehnosüsteemide kaupa. Kokku reguleerib määrus 5 tehnosüsteemi: kütte- ja ventilatsioon ning jahutus ja soojusvarustus (lg 2), gaasivarustus (lg 3), veevarustus ja kanalisatsioon (lg 4), elektripaigaldised (lg 5) ja elektroonilise side võrk (lg 6).
Lõikes 2 sätestatakse spetsiifilisemad nõuded kütte- ja ventilatsiooni ning jahutuse ja soojusvarustuse tehnosüsteemide osas. Lõike aluseks on kehtiva määruse § 18 lg 1 punktid 1-7, mida on muudetud ja täpsustatud. Kehtiva määruse § 18 lg 1 p-d 1-3 on tõstetud lõikesse 1. Kehtiva määruse § 18 lg 1 p-d 4-6 on suuremas osas samaks jäänud ja on vaid kohati täpsustatud, näiteks lihtsustati keeleliselt p 4, mille aluseks on kehtiva regulatsiooni p 6. Kehtiva määrusega võrreldes on tehnosüsteemide osa täiendatud p-dega 1 ja 5 – 7. See on vajalik, et tagada tehnosüsteemide projektlahenduste kvaliteet, ohutus ja tõrgeteta toimimine. Nende teabenõuete selgem eristamine aitab projekteerijatel, järelevalvajatel ja ehitajatel paremini mõista nõudeid, vähendades vigade ja lisakulude riski.
Kütte- ja ventilatsiooni ning jahutuse ja soojusvarustuse osas tuleb ehitusprojektis esitada soojuse ja jahutuse tootmise viis, kasutatav kütus või tehnoloogia (p 1). Teisisõnu peab ehitusprojektist selguma kuidas tagatakse ehitise soojus ja jahutus. Näiteks kas soojust toodetakse tsentraalselt ja edastatakse ehitisse (kaugkütte) või asub ehitises soojuspump või katel. Ehitise soojuse ja jahutuse toomise viis sõltub selle kasutusotstarbest ja kehtivatest nõuetest. See nõue tagab seega tehnosüsteemi varustuskindlust ja sobivust teiste osadega.
Kütte-, ventilatsiooni-, jahutus- ja soojusvarustuse osas tuleb esitada hinnangulised energiavajadused ning hoonete puhul samuti energiatõhususe näitajad. Ehitise hinnanguline energiavajadus on prognoositud energia kogus, mida ehitis või selle osa vajab oma kavandatud funktsiooni täitmiseks ja toimivuse tagamiseks, hõlmates kütet, jahutust, ventilatsiooni, valgustust ja muid süsteeme. Energiatarbimise arvutamine projekteerimise käigus võimaldab valida sobivad tehnosüsteemid ja lahendused, mis tagavad hoone energiatõhususe. Energiatõhususe näitajad kirjeldavad hoone energiakasutuse efektiivsust, sealhulgas energiatõhususarvu ja energiamärgise klassi. Energiatõhususarv väljendab hoone aastast energiatarbimist köetava pinna ruutmeetri kohta ning energiamärgis annab teavet hoone energiatõhususe klassi kohta, mis võib alates A-st (kõige energiatõhusam) kuni H-ni (kõige vähem energiatõhus). Nende näitajate esitamine aitab hinnata, kas hoone vastab kehtivatele energiatõhususe nõuetele. Selles osas tuleb täpsustada ka valitud soojusallikas ehk kust vastav energia pärineb (p 3). Näiteks välisõhk, päike, veekogu jms. Nt võib soojuse tootmisviis olla päikesepaneel. Seejuures on valitud soojusallikas päike.
Ehitusprojekt peab sisaldama ka kütte- ja ventilatsioonisüsteemide ning sisekliima põhiliste seadmete, nagu näiteks katlad, ventilatsiooniagregaadi vms, toimimise põhimõtteid ja ligikaudseid võimsusi (p 4). Nt tuleb ventilatsiooniseadme puhul välja tuua, et see tõmbab ruumist välja sooja õhu ja toob asemele värske õhu õuest. Gaasikatla osas võib välja tuua, et gaas põleb katlas, soojendades vett, mis juhitakse radiaatoritesse või põrandaküttesse jne. Lisaks toimimise põhimõttele tuleb välja tuua ka seadmete võimsused. Need sõltuvad hoone suurusest, soojustusest ja muudest tehnilistest andmetest.
Kütte- ja ventilatsiooni ning jahutuse ja soojusvarustuse osa peab sisaldama ka vastavate tehnosüsteemide mõju keskkonnale (p 5) ja arvutuslikke kliimaparameetreid (p 6). Tehnosüsteemi mõju keskkonnale on selle kasutamise ja töötamise käigus tekkiv mõju, mis hõlmab mõjusid, mis tekivad energia ja ressursside tarbimisest. Näiteks fossiilkütusel töötavad katlad või generaatorid tekitavad kasvuhoonegaase. Keskkonnamõjude vähendamiseks tuleb kasutada energiatõhusaid lahendusi, taastuvenergia allikaid jne. Tehnosüsteemi arvutuslikud kliimaparameetrid on projekteerimisel kasutatavad väliskeskkonna tingimused, mille alusel määratakse tehnosüsteemide töövõime ja vajalikud omadused. Näiteks välisõhu temperatuur, tuule kiirus ja suund, päiksekiirgus jne. Kliimaparameetrid tagavad, et süsteem suudab ehitises säilitada soovitud sisekliima olenemata väliskeskkonna muutustest.
Kütte- ja ventilatsiooni ning jahutuse ja soojusvarustuse osas tuleb välja tuua ka vastavate tehnosüsteemide soojuskoormused ja jahutusvõimsused (p 7). Tehnosüsteemi soojuskoormus on arvutuslik soojushulk, mida on vaja hoone või ruumi kütmiseks, et saavutada ja säilitada soovitud sisetemperatuur välisõhu madalaima arvestusliku temperatuuri juures. Tehnosüsteemi jahutusvõimsus on seadme või süsteemi võimekus eraldada ruumist või hoonest liigset soojust, et säilitada soovitud madalam sisetemperatuur.
Lõikes 3 sätestatakse spetsiifilisemad nõuded gaasivarustuse osale. Lõike aluseks on kehtiva määruse § 19 lg 1 punktid 1-7, mida ei ole muudetud ega täpsustatud. Muudatused seonduvaid vaid esimese nö üldisema lõike loomisega, mistõttu on uus loetelu lühem (kehtiva määruse § 19 lg 1 punktid 1-2 ja 5-6 on tõstetud lõikesse 1, ülejäänud punktid jäävad lõikesse 3).
Gaasivarustuse osas tuleb ehitusprojektis täpsustada millist gaasi kasutatakse (p 1), nt maagaas, biometaan, vesinik jne. Samuti tuleb täpsustada mis rõhuga liigub gaas torustikus või seadmes, näiteks mis on gaasiboileri töörõhk (p 1). Töörõhu õige määramine on tähtis, vältimaks lekkeid ja tagamaks gaasi ohutu tarbimist.
Gaasivarustuse osast peab selguma ehitise ligikaudne gaasivajadus (p 2) ehk gaasikogus, mis on vajalik ehitise kavandatud funktsioonide täitmiseks, sh kütmiseks, sooja vee tootmiseks jne. See aitab valida sobiva seadme, sh võimsuse. Gaasivajadus sõltub ehitise suurusest, soojustusest, kasutajate/elanike arvust ja soovitud kliimatingimustest.
Gaasivarustuse osas peab sisalduma ruumide ventilatsiooni ja suitsuäratõmbe kirjeldus (p 3). See on vajalik, tagamaks ohutust – gaasiseadme töö käigus võib tekkida gaasilekkeid. Hästi toimiv ventilatsioon vähendab ohte, juhtides lekkinud gaasi ehitisest välja.
Lõikes 4 sätestatakse spetsiifilisemad nõuded veevarustuse ja kanalisatsiooni osas. Lõike aluseks on kehtiva määruse § 20 lg 1 punktid 1-12, mida on muudetud ja täpsustatud. Kehtiva määrusega võrreldes on osa täiendatud punktidega 8-9. Veevarustuse ja kanalisatsiooni nõuete täpsustamine on vajalik, et projekteerijad esitaksid teavet terviklikumalt ja ühtlasemalt. Samuti aitab see ennetada probleeme, näiteks ehituse etapis, järelevalve tegemisel ja tagada süsteemide ohutus ning toimivust pikas perspektiivis. Ühtlustatud nõuded aitavad otsustajatel paremini hinnata kavandatud lahenduste asjakohasust ja vastavust kehtivatele standarditele. Kehtiva määruse § 20 lg 1 punktid 1-4 ja 5 on tõstetud lõikesse 1, kehtiva määruse § 20 lg 1 punkt 7 on tehnovõrkude spetsiifiline ja tõstetakse üldloogikast lähtuvalt eraldi paragrahvi (vt § 12 all).
Veevarustuse ja kanalisatsiooni osas tuleb ehitusprojektis esitada nende vooluhulgad (p 1). Veevarustuse ja kanalisatsiooni vooluhulgad on veekogus, mis läbib torustikku teatud aja jooksul. Veevarustuse vooluhulk näitab vee mahtu, mis läbib torustiku või avatud kanali ristlõiget kindla ajaühiku jooksul ehk kui palju vett tarnitakse ehitisse. Kanalisatsiooni vooluhulk viitab reovee või sademevee mahule, mis läbib kanalisatsioonitorustiku ristlõiget kindla ajaühiku jooksul. Tavaliselt mõõdetakse seda liitrites sekundis (l/s) või kuupmeetrites sekundis (m³/s). Vooluhulga määramine on oluline kanalisatsioonisüsteemi projekteerimisel, et tagada torustike läbilaskevõime ja vältida võimalikke üleujutusi või süsteemi ülekoormust. Arvutamisel võetakse arvesse sanitaarseadmete normvooluhulkade summat ja nende kasutamise tõenäosust. Vooluhulkade esitamine aitab tagada, et ehitises on piisav veesurve ja äravool ning seadmed, nagu dušid, kraanid jne, töötavad optimaalselt.
Ehitusprojektist peab selguma ka vee ning reo- ja sademevee puhastamise vajadus (p 2). Teisisõnu tuleb hinnata ja kirjeldada, kas ja kuidas ehitises tekkiv vesi puhastatakse enne kanalisatsiooni või keskkonda juhtimist, et tegevus oleks kooskõlas kehtivate nõuetega. Näiteks kas ja kuidas tuleb puhastada reovett olukorras, kus ehitise kasutamisele on seatud vastav keskkonnatingimus, nt teatud tehased vms. Tegemist on keskkonna- ja tervisekaitse perspektiivist olulise teabega, mis aitab ennetada kahju tekkimist ja tagada nõuetele vastavust.
Veevarustuse ja kanalisatsiooni osas kirjeldatakse puhastusseadmete ja veemõõdusõlme toimimisskeemi (p 3). Toimimisskeem näitab, kuidas vesi liigub läbi erinevate puhastusseadmete (nt filtrid, septik vms) ning kuidas veekulu mõõdetakse ja annab ülevaate vastavate süsteemide koostööst. Toimimisskeem tagab, et vee tarbimine on kontrollitud ja vesi on nõuetekohaselt puhastatud enne kanalisatsiooni või väliskeskkonna viimist.
Samuti tuuakse veevarustuse ja kanalisatsiooni osas välja reovee, drenaaži ja sademevee eesvoolud (p 4). Reovee eesvool on näiteks kanalisatsioonitorustik, drenaaži eesvool on näiteks kraav, sademevee eesvool on näiteks sademeveekanalisatsioon või biotiik. Eesvoolude selge reguleerimine aitab tagada liigse vee ohutu ärajuhtimise, keskkonnakaitset ja vastavust nõuetele.
Veevarustuse ja kanalisatsiooni osas tuleb esitada sademevee vooluhulgad (p 5). Tegemist on hinnangulise veekogusega, mis tekib sademetest (vihm, lumi jne) ja voolab ehitiselt ära teatud aja jooksul. Vooluhulk määrab kui palju vett tuleb ära juhtida. Tegemist on olulise teabega, sest kliimamuutused suurendavad sademete intensiivsust ja sagedust. Kuna sademevee ärajuhtimine kipub projekteerimisel jääma teisejärguliseks (siit ka uputused), tuleks seda rohkem rõhutada. Vooluhulgaga arvestades valitakse ja projekteeritakse sobivaid tehnosüsteeme vältimaks üleujutusi ja säilitades seejuures sademevee süsteemi töövõime.
Veevarustuse ja kanalisatsiooni osas tuleb selgitada, kas ehitis vajab tehnoloogilist vett (p 6). Tehnoloogiline vesi on põhjavesi, mis ei ole kasutuses olmeveena. Ehitis võib tehnoloogilist vett vajada spetsiifiliste teoloogiliste vajaduste katmiseks, nagu näiteks serverite jahutamine, auru tootmine vms. Reeglina asjakohane tootmisrajatiste puhul. Tehnoloogilise vee kättesaadavus mõjutab projekteeritud seadmete töökindlust, tootmisprotsesside efektiivsust ja kehtivate nõuete täitmist.
Veevarustuse ja kanalisatsiooni osas tuleb ära näidata tehnoloogilise reovee kogus ja reostustase (p 7). Tehnoloogiline reovesi on tööstus- või tootmisprotsesside käigus tekkiv heitvesi. See on vajalik, vältimaks olukordi kus teadmatusest välja antud ehitusluba suure reostuskoormusega ehitisele, tekivad hiljem reovee puhastusrajatiste ülekoormusest probleemid.
Punktis 8 sätestatakse kohustus esitada kõnealuses osas sooja vee valmistamise moodus. Oluline on valida sobiv sooja vee valmistamise viis, arvestades ehitise suurust, energiaallikate kättesaadavust ja energiatõhususe nõudeid. Näiteks võib sooja tarbevee tootmiseks kasutada keskküttekatlaid, soojuspumpasid või päikeseküttesüsteeme. Teisisõnu tuleb ära näidata tehnoloogia või meetod, mida kasutatakse vee soojendamiseks ehitises. Valik sõltub ehitises suurusest, energiaallikate kättesaadavusest ja energiatõhususe nõuetest.
Punktis 9 sätestatakse kohustus esitada kanalisatsioonitorustiku väljaviikude asukohad. Väljaviik on torustiku osa, mille kaudu juhitakse ehitises tekkiv reovesi hoonest välja ja suunatakse kanalisatsioonisüsteemi. Nende täpsed asukohad peavad olema ehitusprojektis märgitud, et tagada torustiku korrektne paigaldus, vältida tõrkeid ja ummistusi ning tagada kooskõla teiste tehnosüsteemide ja kehtivate õigusaktidega. Näiteks tuleb kanalisatsioonitorustiku projekteerimisel juhinduda heast tavast, nt standardist EVS 846 "Hoone kanalisatsioon", mis määrab nõuded torustike dimensioneerimisele ja paigaldamisele.
Lõikes 5 sätestatakse spetsiifilisemad nõuded elektripaigaldiste osale. Lõike aluseks on kehtiva määruse § 21 lg 1 punktid 1-9, mida on muudetud ja täpsustatud. Kehtiva määrusega võrreldes on osa täiendatud punktidega 3-6. Elektripaigaldiste nõuete täpsustamine on vajalik, et tagada selgemad juhised ja parem arusaam kavandatavate süsteemide tehnilistest omadustest. See aitab projekteerijatel, järelevalvajatel ja ehitajatel vältida vigu ja suurendada ohutust, energiatõhusust ja kasutusmugavust. Ühtlasi aitab see luua terviklikuma pildi projekti ulatusest. Kehtiva määruse § 21 lg 1 punktid 1-6 ja 9 on tõstetud lõikesse 1, kehtiva määruse § 21 lg 1 punktist 8 on kustutatud šahtide ruumivajadus ja nimetatud tehnoruumide paiknemine, sest tegemist on üldisema teabega mida tuleb esitada lõike 1 raames.
Elektripaigaldiste osas tuleb ehitusprojektis esitada infoedastuse tehnilised üldandmed, süsteemide kirjeldused ja võimsuse vajadused (p 1). See tähendab, et tuleb kirjeldada kuidas toimub andmete ja signaalide edastamine ehitise elektri- ja sidevõrkudes ning millised tehnosüsteemid- ja lahendused on selleks valitud. See on vajalik elektripaigaldiste sujuvaks integreerimiseks teiste ehitises asuvate tehnosüsteemidega.
Tihti vajavad elektripaigaldised, nagu alajaam, peajaotla, varutoitegeneraator, eraldi ruumi ohutuse, töökindluse ja hoolduse tagamiseks (p 2). Ehitusprojektis tuleb selgitada, kas eraldi ruum on vajalik. Näiteks võivad suured elektriseadmed kuumeneda või põhjustada lühist. Kui need on paigutatud eraldi ruumi, vähendab see tulekahju leviku riski ja kaitseb teisi ehitise osi. Lisaks on tagab eraldi ruum võimalused elektripaigaldisele mugavalt pääseda hooldamise või remondi eesmärgil.
Punktis 3 sätestatakse kohustus ehitusprojektis välja tuua tugevvoolu hinnanguline vajalik tarbitav võimsus. Tugevvoolu võimsus viitab elektrisüsteemi või -seadme võimekusele edastada või tarbida elektrienergiat teatud ajaühikus ning mõõdetakse vattides (W) või kilovattides (kW). Ehitusprojektis hinnangulise tarbitava võimsuse määramine on oluline, et tagada elektrisüsteemi piisav võimekus kõigi seadmete ja süsteemide tõrgeteta toimimiseks. See hõlmab kõiki elektritarbijaid, sealhulgas valgustust, küttesüsteeme, ventilatsiooni ja muid seadmeid, mis vajavad elektrienergiat.
Punktis 4 sätestatakse kohustus lisada ehitusprojekti nõrkvoolu sideühenduste teave. Nõrkvoolu sideühenduste teave viitab informatsioonile, mis on seotud madalpinge elektrisüsteemide projekteerimise, paigaldamise ja hooldamisega, keskendudes eelkõige side- ja kommunikatsioonivõrkudele. Nõrkvoolusüsteemid hõlmavad erinevaid tehnilisi lahendusi, sealhulgas andmesidevõrke, telefonisüsteeme, turvasüsteeme (nagu videovalve ja läbipääsusüsteemid) ning tulekahjusignalisatsioonisüsteeme.
Elektripaigaldiste osas tuleb välja tuua erivajaduste tagamiseks mõeldud süsteemid ja lahendused (p 5). Erivajadus võib tuleneda tekkinud olukorrast (nt elektrikatkestus) või olla seotud kasutajate erivajadustega (nt vaegnägemine või -kuulmine). Ehitusprojektis tuleb selgitada, mis süsteemid ja kuidas tagavad erivajaduse puhul kasutusvõimalust. Näiteks kuulmispuudega inimeste helivõimendussüsteemid ja häiresignalisatsioon erivajadust arvestavates tualettruumides.
Punktis 6 sätestatakse kohustus esitada hooneautomaatikasüsteemide arhitektuurilahendus ja liidestamine teiste tehnosüsteemidega, tõhususe kvalifikatsioon ja jälgimise lahendused. Tuleb esitada teave süsteemi ulatuse, funktsioonide ja tõhususe klassifikatsiooni kohta, juhindudes nt standardist EVS-EN ISO 52120-1:202210, mis näitab, kui hästi automaatikasüsteemid suudavad energiat säästa ja hoone toimimist optimeerida. Lisaks tuleb kirjeldada automaatikasüsteemi arhitektuuri, liidestamist teiste tehnosüsteemidega, kasutajaliideseid ning häirete ja alarmide haldust. Samuti tuleb esitada monitoorimis- ja hoolduslahendused ning selgitada, kuidas automaatika aitab saavutada energiatõhususe eesmärke. Monitoorimine hõlmab hoone tehnosüsteemide, nagu kütte-, ventilatsiooni- ja valgustussüsteemide, pidevat jälgimist ja andmete kogumist. See võimaldab tuvastada ebaefektiivsusi, optimeerida süsteemide tööd ning tagada energiatõhususe ja kasutusmugavuse. See tagab süsteemi läbimõeldud planeerimise, energiasäästu ning hoone mugava ja efektiivse toimimise.
Lõikes 6 sätestatakse nõuded elektroonilise side ehitisesisesele võrgule. Elektroonilise side võrk on defineeritud ESS § 2 p-s 2, mis muuhulgas on ka andmesidevõrk. EhS § 612 lg 3 defineerib mh ka hoonesisese füüsilise taristu, mis on lõppkasutaja asukohas olev füüsiline taristu, mis ühendab juurdepääsupunkti terminalseadme ühenduspunktiga. Olemasolevate ja potentsiaalsete elektroonilise side võrkude vajadustega arvestamine tähendab, et elektroonilise side võrke on mitmeid, st elektroonilise sideteenuse osutaja peab teenuse osutamiseks ehitama välja oma võrgu ega saa kasutada teiste elektroonilise sideteenuse osutajate võrke (eelnõu § 11 lg 6 p 1). Tehnoruumi ruumivajaduse puhul tuleb analoogselt elektripaigaldistega arvestada nt sidekapi paigutamise või selleks ehitatava eraldiseisva ruumiga, et oleks tagatud võrgu füüsiline turvalisus, kuid samas lihtsasti juurdepääsetavus hoolduseks või korrashoiuks (eelnõu § 11 lg 6 p 2). Lõppkasutajate ühenduste arvu näitamine on vajalik, et anda hinnang lõppkasutajate arvule ning selleks vajalikuks ruumivajaduseks, nt analoogselt antakse teiste tehnosüsteemide ehitamisel ette vooluhulk või pinge, mis on oluline lõppkasutajate vaates (eelnõu § 11 lg 6 p 2).
Paragrahviga 12 sätestatakse nõuded ehitusprojekti tehnovõrkude ja -rajatiste osale. Kehtiva määrusega võrreldes on tegemist uue paragrahviga (vt põhjendused § 11 juures). Paragrahvi aluseks on kehiva määruse §-des 19 – 21 sätestatud nõuded tehnovõrkudele ja -rajatistele. Sättesse on lisatud elektroonilise side võrgu osa analoogselt ehitise tehnosüsteemide osaga. Tehnovõrgud ja -rajatised asuvad ehitisest väljas maapinnal, maapõues või õhuruumis. Need on näiteks kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustik, elektroonilise side või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldis või surveseadmestik ja nende teenindamiseks vajalikud ehitised (AÕS § 158 lg 1).
Lõikes 1 sätestatakse nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste osale. Eelkõige esitatakse vastavas osas loetelu projekteeritavate tehnovõrkude ja -rajatiste kohta, mis on vajalikud kavandatava ehitise iseloomust tulenevalt. Sisuliselt tuleb esitada loetelu, mis annab ülevaate ehitisest väljapoole kavandatud tehnovõrkudest ja -rajatistest. Kõik lõike 1 sissejuhatavas lauses loetletud tehnovõrgud ja -rajatised ei pruugi olla iga ehitise puhul asjakohased ega vajalikud. Projekteerija lähtub selles osas kavandatava ehitise kasutusotstarbest. Elektrivarustuses jaoks vajalik tehnovõrk või -rajatis on näiteks elektriliin või alajaam. Kanalisatsioon üldmõistena võib hõlmata erinevaid süsteeme heitvee ja liigse vee ärajuhtimiseks ning puhastamiseks, näiteks reovesi, sademevesi (sademetest (vihm, lumi) pärinev vesi), drenaaž (pinnase- ja põhjavee ärajuhtimise süsteem, mis aitab säilitada sobiva niiskustaseme pinnases ja kaitsta ehitisi niiskuskahjustuste eest). Erivõrk on võrk on muu võrk, mis ei ole lõikes 1 nimetatud, näiteks taastuv- ja päikeseenergia võrk.
Lõige 1 annab loetelu, millised tingimused tuleb ehitusprojektis esitada lisaks tehnovõrkude ja -rajatiste loetelule. Säte kordab osaliselt eelnõu § 11 lg 1. Analoogselt tehnosüsteemide sättega, tuleb ehitusprojektis kirjeldada neid rajatisi ja võrke, mis on kavandatava ehitise kasutusotstarbest tulenevalt vajalikud. Punktide 1 – 2 alusel tuleb kirjeldada tehnovõrgu või -rajatise lahendust ja põhimõtteid ning asukohta ja paiknemist. Punktid 1 – 2 on seotud punktiga 4, mille alusel tuleb ehitusprojektis esitada muud tingimused, mis seonduvad eelnõu §-s 11 loetletud ülesannete lahendamisega. Tehnosüsteemid ja tehnovõrgud või -rajatised toimivad lõppastmes koosmõjus ning seega tuleb ehitisest väljas asuvate rajatiste kavandamisel arvestada tehnosüsteemide kohta käivate ülesannete lahendustega. Nt veevarustuse ja kanalisatsiooni vooluhulkadega peab arvestama tehnosüsteemide ja -rajatiste projekteerimisel koosmõjus, kuna tehnosüsteem ei ole eraldiseisev autonoomne süsteem, vaid sõltub välisvõrkude lahendusest, sh liitumispunktile antud tingimustest.
Juhul, kui tehnilisi tingimusi ei ole võimalik täita, esitatakse alternatiivne tehniline lahendus ja vastavad selgitused (p 3). Tegu on uue punktiga. See on vajalik olukorras, kus projekteerimistööde tegemise käigus selguvad objektiivsed asjaolud, mistõttu pole võimalik tehnilisi tingimusi täita. Näiteks ruumipuudus, maa-alused takistused või keskkonnakaitselised piirangud. Sellisel juhul esitab projekteerija alternatiivsed lahendused koos selgitustega. Alternatiivsed lahendused peavad olema kooskõlastatud võrguvaldajaga, sest nende antud tehnilistest tingimustest sõltub nt tehnorajatise asukoht, sh liitumine olemasoleva võrguga. Alternatiivse lahenduse puhul tuleb ehitusprojektis tõenäoliselt teha muudatusi, mistõttu tuleks need küsimused lahendada ehitusprojekti koostamise käigus. Kui tegu on ehitus- ja kasutusloa vahelise etapiga, kus alternatiivse lahenduse vajadus selgub alles detailsema ehitusprojekti koostamisel, tuleb vastavad selgitused esitada kasutusloa taotlemisega esitatavas ehitusprojektis (vt ka eelnõu § 7 lg 7 selgitusi olulise muutmise kohta).
Samas osas esitatakse ka katendi taastamise plaan (p 5), juhul kui katendi tuleb tehnovõrkude ja – rajatiste ehitamise/paigaldamise järgselt korda teha, nt võib selline vajadus ilmneda kui hoonet laiendatakse ja olemasolevad tehnorajatised või -võrgud tuleb ümber ehitada. Katendi taastamise plaani koostamise vajadus sõltub ehitustegevuse olemusest, nt ei ole vajalik katendit taastada, kui selle asemele ehitatakse hoone, mille alla jäävad tehnorajatised. Plaan peab kirjeldama, kuidas taastatakse infrastruktuuri või maastiku endine olukord. Säte eesmärgiks on tagada vastavus kehtivatele nõuetele ja vähendada mõju liiklusele ja keskkonnale. Taastamise plaan peab sisaldama olulist teavet ohutuse tagamiseks ja kehtivatele nõuetele vastamiseks. Näiteks võib taastamise plaan sisaldada olemasoleva olukorra kirjeldust (võib viidata ka ehitusprojekti teistele osadele), vajalike tööde kirjeldust (millist tehnorajatist paigaldatakse), tööde järjekorda, liikluskorraldust tööde ajal jne.
Lõikes 2 sätestatakse tehnovõrkude ja -rajatiste osas esitatava teabe vorm – projekteeritud lahendusi kirjeldatakse nii tekstiliselt seletuskirjas kui ka graafiliselt joonistel. Graafiliselt tuleb esitada olemasolevate, projekteeritud ja likvideeritavate tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad (asendiplaanil, tehnovõrkude ja -rajatiste koondplaanil või vajadusel eraldi tehnovõrgu ja -rajatise plaanil). Ehitise ehitusloa menetlemisel hinnatakse põhjalikumalt ehitise mõju seda ümbritsevale keskkonnale, näiteks millised tehnovõrgud, kus ja kuidas soovitakse liita ühtsesse tehnovõrkude süsteemi. See on ajalooliselt tinginud praktika, et välisruumi puudutavad osad lahendatakse detailsemalt, sest see võib puudutada kolmandate isikute õigusi või avalikke huve ja mõjutada muid välisruumiga seonduvaid lahendusi.
Paragrahvis 13 sätestatakse nõuded ehitusprojekti tuleohutuse osale. Lõike 1 aluseks on kehiva määruse § 22 lõikes 1 sätestatud nõuded tuleohutusele, mida on täiendatud, täpsustatud ja muudetud. Kehtiva määruse § 22 lg 1 punktid 2 – 12 ja 14-15 (eelnõu punktid 1-11 ja 13-14) on jäänud samaks. Kehtiva määruse § 22 lg 1 p 1 teave on kaetud üldosas, mistõttu see punkt kustutatakse. Kehtiva määruse § 22 lg 1 punkti 13 täpsustakse nii, et esitada tuleb kõigi tehnosüsteemide tuleohutuse põhimõtteid, mitte ainult ventilatsiooni- ja kütteseadmete omad. See on oluline, sest ehitistes kasutatakse mitmesuguseid tehnosüsteeme, nagu elektrisüsteemid, veevarustus, kanalisatsioon ja gaasivarustus, mis otseselt mõjutavad tuleohutust. Näiteks elektrisüsteemi rike võib põhjustada tulekahju, kui ei ole rakendatud asjakohaseid tuleohutusmeetmeid. Ehk kõigi tehnosüsteemide tuleohutuspõhimõtete esitamine aitab tagada ehitise üldise tuleohutuse, vähendades tulekahju tekkimise riske ja võimaldades kaitsta inimelusid ning vara.
Kehtiva määrusega võrreldes on osa täiendatud p-dega 15 – 16 (uued punktid). Punktis 15 sätestatakse kohustus esitada tuleohutuse osas evakuatsioonivalgustuse ja töö jätkamise valgustuse lahenduste kirjeldus. Evakuatsioonivalgustus on vajalik, et tagada inimeste ohutu väljapääs hoonest kehvades nähtavustingimustes, aidates tuvastada väljapääsude asukohti ja valgustada teid ning takistusi. Avariivalgustus aitab elektrikatkestuse korral tagada nähtavuse ja võimaldab evakuatsiooni jätkumist ka tavapärase elektrivarustuse puudumisel. See teave on tarvis samuti vajalik tulekahju tõrjumiseks ja evakuatsiooni koordineerimiseks.
Punktis 16 sätestatakse kohustus esitada suluste ja lukustuse tüübid, automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemiga koostoimimise kirjeldus ja info tuletõkkeuste automaatse sulgumise tulekahjusignalisatsioonisüsteemi häire korral. Tuletõkkeuksed ja nende automaatne sulgumine on olulised tule leviku piiramiseks ja tulekolletega ruumide eraldamiseks. Evakuatsiooni korral peavad lukustused ja sulused kiirelt avatavad, et tagada inimeste ohutu pääsemine. Automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem ja sulustuse integreerimine aitab koordineerida toiminguid, nagu tuletõkkeuste sulgemine ja väljapääsude avamine, tagades ehitise ohutuse.
Eelnõu § 13 lg 1 p 17 (kehtiva määruse § 22 lg 1 punkti 17) täpsustakse, tuues välja mis võib olla muu tuleohutuse seisukohalt oluline teave. Sättesse on lisatud näited, mis võib olla muu oluline teave tuleohutuse osa projekteerimisel, nt võivad omada tähtsust eriohtlikud ruumid, tuleohutusmärgid ja automaatikapaigaldised. Muud tuleohutust mõjutavad tegurid võivad tuleneda ehitise kasutusotstarbest ning määruses ei ole võimalik kõikide kasutusotstarvete lõikes tuua välja tuleohutusest tulenevaid erinõudeid. Päästeamet on koostanud erinevad juhendid11 ehitiste tuleohutusnõuete täitmiseks, mida saab arvestada ehitusprojekti koostamisel kui head tava, mis tagab ohutu ehitise ehitamise.
Lõikes 2 sätestatakse, et tuleohutuse osas kirjeldatakse projekteeritud lahendusi nii tekstiliselt seletuskirjas kui ka graafiliselt joonistel. Tegu on kehtiva määruse § 22 lõikega 3, mida ei ole muudetud. Lõikesse lisatakse selguse huvides, et tuleohutuse osas tuleb graafiliselt esitada vähemalt korruseplaanid ja lõiked, millel näidatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 punktides 3, 7, 9 ja 11 sätestatu. Viimane lause piirab ehitusloa taotlusega esitatava ehitusprojekti teabemahtu. Muud käesolevas paragrahvis loetletud teemad peavad olema lahendatud hiljemalt kasutusloa taotlusega esitatavas ehitusprojektis.
Paragrahvis 14 sätestatakse nõuded välisruumi osale. Kehtivas määruses kasutatakse läbisegi projekteerimisvaldkondi ja projektdokumentatsiooni liike (vrdl § 3, § 4 ja § 5). Väliruumi osasid kirjeldavate projekteerimisvaldkondade asemel kasutatakse asendiplaani mõistet. Projekteeritakse aga väliruumi osasid ja selle projektlahenduse üks väljendusvahend on asendiplaan (ehk joonise tüüp).
Kehtiva määrusega võrreldes on seega tegemist uue paragrahviga, mille vajadus on tingitud eeltoodust ja asjaolust, et välisruumi kohta käiv teave ei ole kehtivas määruses selgelt eristatud, mistõttu jääb ebaselgeks millist teavet ja mis mahus tuleb välisruumi osas ehitusprojektis esitada. Välisruumi osa lahendatakse sellisel juhul, kui kavandatavat ehitist puudutavad tingimused on seotud ka välisruumi, nt hoone püstitamisel on reeglina vajalik kavandada välisvõrgud, juurdepääsuteed ja viia ellu muud detailplaneeringut või projekteerimistingimustest tulenevad tingimused. Samas tuleb tähele panna, et hoone ümberehitamisel, nt kandvate konstruktsioonide muutmisel ei ole puutumust välisruumiga, mistõttu võib selle osa jätta lahendamata.
Lõikes 1 sätestatakse, millised teemasid tuleb kajastada välisruumi ehitusprojekti osa all. Ehitusprojekti standardi kohaselt on välisruum on väljapoole hoonete siseruumi jääv terviklik keskkond, mille moodustavad ehitised, loodus, kultuur ja sotsiaalne keskkond, sealhulgas hoonete siseruumist väljapoole jäävad maa-ala rajatised. Mõistet ei tooda määruse tasemele, kuna see on hoonekeskne. Määruse eelnõuga soovitakse lahendada ehitist ümbritseva ruumi ehitusprojekti koostamise küsimused, kuna praktikas vastavat maa-ala projekteeritakse ning see on oluline ehitusprojekti terviklikkuse vaates. Välisruumi osa lahendamine on oluline nii hoonete kui ka rajatiste kontekstis.
Kuigi rajatiste puhul ei ole tihtipeale võimalik eristada välis- ja siseruumi, on alltoodud küsimuste lahendamine oluline ka suuremate rajatiste, nt olulise avaliku huvi rajatiste nagu lauluväljak, staadion jne puhul, kus päästemeeskonna juurdepääs või ligipääsetavuse jne nõuded peavad olema samuti täidetud. Päästevaldkonna jaoks on nt oluline, kus asuvad tuleohutuse tagamiseks vajalikud rajatised, nt hüdrant.
Välisruumi osas esitatakse analoogselt teiste osadega välisruumi lahenduse kirjeldus. Selle kirjelduse esitamiseks valib projekteerija talle sobiva vormi, praktikas kasutatakse selleks graafilist vormi, st asendiplaani. Asendiplaanil tuleb näidata, kus asuvad välisruumis juurdepääsud, teed, valgustus, väikevormid jms rajatised. Väikevormide12 tähendus tuleneb valdkondlikust standardist ning tähendab näiteks linnamööblit, purskkaevu, skulptuure jms.
Välisruumi kujundamine on osa maastikuarhitektuuri lahendusest, seega tuleb käesolevat ehitusprojekti osa koostada koosmõjus arhitektuuri osaga. Arhitektuuri osa keskendub kavandatavale ehitisele ning välisruumi osa seda ehitist ümbritsevale ruumile. Maastik on inimese poolt kujundatud keskkond.
Maastikuarhitektuur ja vertikaalplaneerimine on mõlemad maastiku kujundamise osad, kuid neil on erinevad fookused ja eesmärgid. Maastikuarhitektuuriline lahendus hõlmab väliruumi terviklikku kujundamist, keskendudes esteetikale, funktsionaalsusele ja kasutusmugavusele. Selle raames planeeritakse haljastus, teede ja platside paigutus, väikevormid (nt pingid, valgustid), veekogud ning muud elemendid, mis loovad toimiva keskkonna.
Vertikaalplaneerimine keskendub maapinna kõrgussuhete ja kallete planeerimisele, et tagada nõuetekohane sademevee ärajuhtimine, vältida vee kogunemist soovimatutesse kohtadesse ning tagada teede ja platside sobiv kalle. Sademevee lahendusi kavandatakse tehnovõrkude ja -rajatiste osas, kuid lahendus peab olema kooskõlas välisruumi osaga, nt saab projekteerija otsustada nende osade ühitamise vajaduse. Vertikaalplaneerimisel, sh pinnase tõstmisel tuleb tagada, et sademevee äravool ei kahjustaks külgnevaid kinnisasju ning tehnovõrkude ja -rajatiste osas tuleb selleks ette näha konkreetsed rajatised, nt drenaaž vms. Vertikaalplaneerimine on oluline ka juurdepääsuteede, parkimiskohtade ja muude infrastruktuurielementide korrektseks paigutamiseks, et tagada nende funktsionaalsus ja ohutus.
Maastikuarhitektuuri lahenduse osa võib olla vertikaalplaneerimine. Vertikaalplaneerimine tähendab eelkõige olemasoleva maapinna kõrguse (sügavuse) muutmist. Vertikaalplaneerimise kohta käiva teabe esitamine on oluline, kuna see võib mõjutada ümbritsevaid isikuid, nt olukorras kus sademeveed valguvad tõstetud pinnasega kinnisasjalt naabri kinnisasjale. Vertikaalplaneerimise puhul tuleb arvestada ka kohalike omavalitsuste üldplaneeringutega, kuna seal võivad olla sätestatud piirangud vertikaalplaneerimiseks.
Välisruumi oluline osa on veel teed ja liikluslahendused. Nende kavandamisest võib sõltuda külgnevate kinnisasjade juurdepääsude tagamine, mistõttu tuleb loa taotlusega esitada vastava teema lahendus ning pädev asutus peab uurima, kas kavandatav lahendus võiks mõjutada nt naabrite võimalusi oma kinnistule ligipääsuks.
Maa-ala valgustuse lahenduste osas esitatakse tekitatava valgustuse visualiseering, täpsustades valgustustihedust, värvsustemperatuuri, heledust, ühtlust ja värviesitust. Valgustuse kohta käiva teabe esitamine võib olla oluline, kuna see võib samuti mõjutada naaberkinnisasjade elanikke, nt valgusreostuse tõttu.
Valgustustihedus: Näitab, kui palju valgusvoogu langeb pinnaühikule, mõõdetuna luksides (lx). Värvustemperatuur: Väljendab valgusallika valguse värvust, mõõdetuna kelvinites (K). Madal värvustemperatuur (alla 3300 K) annab sooja valguse, kõrge (üle 5300 K) aga külma valguse mulje.
Heledus: Iseloomustab, kui eredana pind või valgusallikas inimsilmale paistab, mõõdetuna kandelates ruutmeetri kohta (cd/m²). Näiteks LCD-arvutikuvari heledus võib olla kuni 500 cd/m².
Ühtlus: Viitab valgustuse ühtlusele pinnal, sageli väljendatud valgustustiheduste suhte kaudu. Värviesitus: Näitab, kui hästi valgusallikas võimaldab eristada objektide värve võrreldes loomuliku valgusega, mõõdetuna indeksiga (Ra). Maksimaalne väärtus 100 vastab loomulikule värviesitusele; kõrgem CRI väärtus tähendab paremat värviedastust.
Lõige 2 sätestab, et välisruumi osas kirjeldatakse projekteeritud lahendusi nii tekstiliselt seletuskirjas kui ka graafiliselt joonistel. Teemade graafiliselt esitamine on vajalik nt külgnevate kinnisasjade omanike õiguste kaitsmiseks.
Paragrahvis 15 sätestatakse energiatõhususe osale esitatavad nõuded. Energiatõhususe osa ehitusprojektis kordab osaliselt energiamärgisel esitatavat informatsiooni, mistõttu peab esitatav informatsioon vastama energiatõhususe eriosale EhS-s ja vastavatele valdkonna määrustele. Ehitusprojektis on teabe esitamine vajalik, et terviklikult oleksid leitavad tekstilised selgitused projekteeritud lahenduse kohta, mh et oleks selgitatud energiatõhususe osa seoseid teiste projekteerimisvaldkondadega.
Lõike 1 alus on kehiva määruse §-s 23 sätestatud nõuded, mida on täiendatud, täpsustatud ja muudetud. Kehtiva määrusega võrreldes on osa täiendatud punktidega 1, 4 - 7). Need teabenõuded ühtlustavad ehitusprojektile esitatavaid nõudeid energiatõhusust puudutavates õigusaktides esitatud nõuetega. Näiteks hoone kasutusotstarve mängib olulist rolli energiatarbimise arvutuste algandmete määramisel ja eeldatavate lõpptulemuste määramisel. Punktid 2 ja 3 aluseks on kehtiva määruse § 23 lõige 1 ja see on jäänud samaks.
Punkti 4 on täpsustatud viisil, et ehitusprojekti koostamisel tuleb esitada teave hoone eri kasutusotstarvete kohta, millest energiaarvutuses lähtuti. Esitatakse hoone eri kasutusotstarvete jaotuse kohta, millest lähtuti energiaarvutuses, kuna kasutusotstarbest tulenevalt võivad lähtekohad olla erinevad. Kui konkreetse kasutusotstarbega hoonele ei kehti energiatõhususe nõuded, esitatakse selgitused ning sarnase kasutusotstarbega hoone näitel.
Punkt 5 tugineb energiatõhususe miinimumnõuete määruse § 2 lg-le 4, kus on sätestatud, et madala temperatuuriga pind käesoleva määruse tähenduses on sisekliima tagamisega ruumide netopind, mille kütmise seadeväärtus on oluliselt madalam kui lisas 1 „Ventilatsiooni välisõhu vooluhulgale ja energiaarvutuses kasutatavate ruumitemperatuuride seadeväärtustele kehtivad nõuded” (edaspidi lisa 1) sätestatud väärtus. Ehitusprojektis kirjeldatakse, kuidas arvestatakse vastavate pindadega energiatõhususe arvutamisel. Punktis 6 kohaselt esitatakse loetelu energiatõhusust oluliselt mõjutavatest energiaarvestitega tehnosüsteemidest, mis projekteeriti hoonele ja varustati energiaarvestitega, ning teave nende süsteemide kohta, millele energiakasutuse mõõtmine ei ole ette nähtud. Punkt 7 kohaselt tuleb esitada loetelu nendest tehnosüsteemidest, mille energiakasutuse mõõtmist ei teostata.
Lõikes 2 sätestatakse täiendav kohustus selgitada energiatõhususarvu määramise kujunemist ja väiksemate pindade käsitlemise põhimõtteid mitme kasutusotstarbega hoone puhul. Tegemist on uue sättega, mis on tingitud sellest, et sageli kavandatakse ja ehitatakse mitme kasutusotstarbega ehitisi (näiteks korterelamu esimese korruse poepinnaga), mille puhul peab arvutuse koostaja tegema eeldusi ja valikuid ning neid tuleb selgitada. Mitme kasutusotstarbega hoone puhul, kus erinevad osad täidavad erinevaid funktsioone (nt elamu ja äripinnad samas hoones), tuleb energiatõhususarvu määramisel arvestada iga osa eraldi. Energiatõhususarv tuleb määrata neile hoone osadele, mille köetav pindala ületab 10% kogu hoone köetavast pinnast. Kasutusotstarbed, mille pindala on väiksem kui 10% hoone köetavast pinnast, liidetakse funktsionaalselt sarnase kasutusotstarbega osadele. Seega tuleb esitada selgitus, kuidas energiatõhususarv arvutati, ning kuidas käsitleti väiksemaid pindasid, et tagada arvutuste läbipaistvus ja vastavus kehtivatele nõuetele.
Lõikes 3 sätestatakse kohustus tuua selgelt välja seda kui lokaalse taastuvenergia tootmise süsteemi paigaldamine ei ole majanduslikult põhjendatud või tehniliselt teostatav. Tegemist on uue sättega, mille vajadus on tingitud näiteks sellest, kui ehitatav hoone asub varjutatud kohas ja paneeli arvutuslik toodang on vähem kui 70 % teoreetilisest varjestamata olukorrast, siis ei ole lokaalse taastuvenergia tootmise süsteemi paigaldamine majanduslikult mõistlik. Säte tugineb hoone energiatõhususe miinimumnõuete määruse13 §-le 8, kus on sätestatud, et kui päikeseenergiasüsteemi paigaldamine ei ole majanduslikult põhjendatud või tehniliselt teostatav, siis peab hoone energiatõhususarv ilma lokaalselt toodetud taastuvelektrienergiat arvestamata vastama määruse § 4 lg-s 2 sätestatud nõuetele. Andmed päikeseenergiasüsteemi paigaldamise majandusliku põhjendamatuse või tehnilise mitteteostatavuse kohta esitatakse ehitusloa taotlusele või ehitusteatisele lisatud ehitusprojekti energiatõhususe osas.
Lõike 4 ja 5 näol on tegu kehtiva määruse § 23 lg-dega 3 ja 4, mida ei ole muudetud. Nende lõigetega sätestatakse nõue selgitada välja olulise energiatarbega tehnosüsteemi paigaldamise otstarbekus. Selgitamise vajadus tuli Euroopa Komisjoni põhjendatud arvamusest asjas nr 2012/0345, mis puudutas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta (ELT L 153, 18.06.2010, lk 13–35) ülevõtmist. Komisjon leidis, et Eesti õigusaktides ei käsitleta alternatiivsete suure tõhususega süsteemide kasutamise edendamist. Nimetatud direktiivi artikli 7 viienda lõigu paremaks ülevõtmiseks lisatakse määruse § 26 lõige 3. Lisatav lõige on mõeldud eelkõige suunava juhisena, et juba projekteerimise faasis kaaluda energiatõhusaid lahendusi ning sedasi vähendada tulevikus tarbitavat energiakogust. Täienduse kohaselt tuleb ehitusprojekti energiatõhususe osas kajastada projekteerimisettevõtja soovitused suure energiatõhususega tehnosüsteemide kasutamiseks. Sättes on toodud suure energiatõhususega tehnosüsteemide näidisloetelu, mis on esitatud direktiivi 2010/31/EL art 6 lõikes 1.
Lõikes 6 sätestatakse, et ehitusloa taotlemisel kirjeldatakse energiatõhusust puudutavaid lahendusi vähemalt tekstiliselt seletuskirjas. Tegu on esitatavat teabemahtu piirava sättega.
Paragrahvi 16 lõikes 1 sätestatakse lähtealused ehitise lammutamiseks mõeldud ehitusprojekti koostamiseks. Nendeks on EhS § 14 lõikes 1 sätestatud nõuded, eelnõu paragrahvis 3 sätestatud nõuded, olemasoleva situatsiooni kirjeldus ning pädeva asutuse ettekirjutused. Lisaks kehtivas määruses sätestatule lisatakse eelnõuga lähtealuste hulka viide eelnõu paragrahvile 3 (ehitusprojekti koostamisele esitatavad üldnõuded) ning jäetakse välja tellija lähteülesanne, ehitusuuring ja pädeva asutuse korraldused. Viimased on kaetud EhS ja ehitusprojekti ja selle koostamise üldnõuetega.
Lõikes 2 sätestatakse lammutamiseks koostatava ehitusprojekti eesmärk. Kui ehitusprojekti eesmärk on suunatud ehitise valmimisele, siis lammutusprojekti eesmärk on anda ehitist lammutavale ehitusettevõtjale teavet lammutatava ehitise või selle osa kohta, juhiseid lammutustööde ohutuks läbiviimiseks ning lammutamisel tekkivate jäätmete käitlemiseks. Teabe adressaadiks on nii avalik võim, kui ka lammutamisega tegelev ettevõte. Sätet võrreldes kehtiva määrusega muudetud ei ole, kuna rakendusanalüüsis selles osas probleeme ei tuvastatud.
Lõikes 3 sätestatakse esitatava info täpsusaste. Ehitusprojektis sisalduvad juhised ja lahendused tööde läbiviimiseks peavad võimaldama lammutustöid ohutult ja keskkonnasäästlikult lõpule viia. Sätet võrreldes kehtiva määrusega muudetud ei ole, kuna rakendusanalüüsis selles osas probleeme ei tuvastatud.
Lõikes 4 sätestatakse ehitusprojekti minimaalsed teabevaldkonnad. Lammutusprojekti osades kirjeldatakse olemasoleva ehitise ja selle tehnovõrkude või – rajatistega seonduvaid tingimusi eesmärgiga vältida nende kahjustamist. Olemasolevate tingimuste kirjeldamisele kohaldub ehitusprojekti üldosa säte, mille kohaselt peab projekteerija andma hinnangu lammutusprojekti osade ja ülesannete lahendamise ulatusele. Nt võib kolmandate isikute õiguste kaitse vaates olla oluline hinnata, mis on mõju võrgu või rajatise lahtiühendamisele ja liitumispunkti asukoha muutmisele.
Kehtiva määrusega võrreldes lisatakse eelnõuga punkt 10, mille kohaselt peab ehitusprojekt ehitise lammutamiseks sisaldama ka materjaliauditit. Materjaliauditikohustuslikud on kõik ehitusloakohustuslikud tegevused, mille käigus ehitis eemaldatakse või likvideeritakse osaliselt või täielikult, sh ehitise osaline ümberehitamine või renoveerimine mille käigus tekib potentsiaalseid materjale, tooteid või jäätmeid.
Punkti lisatakse seoses riigi ja EL eesmärgiga ja sooviga minna üle ringmajanduslikele majandusmudelitele. Ehitusprojekti regulatsioon peab hõlbustama ehitusmaterjalide ja toodete taaskasutamist ja ringlusessevõtu. Toodete ja materjalide säästev kasutamine on võimalik vaid siis, kui materjalide ja toodete kohta on piisavalt andmeid. Kehtiva õiguse alusel ei ole olemasolevate ehitiste puhul võimalik lammutamise eelselt tekkivaid tooteid, materjale ja jäätmeid püstitatud eesmärgi tarbeks piisavalt kaardistada ei ehitusprojekti, ehitusdokumentatsiooni ega lammutusprojekti alusel. Samas läheb järgnevate kümnendite jooksul lammutamisele ca 4500 nõukogude ajal ehitatud korterelamut. Kahjuks on enamuse nende kohta teave EHR-s ja arhiivides puudulik või ei ole püstitatud eesmärgi täitmiseks piisav. Sellest tulenevalt sätestatakse eelnõus kohustus esitada ehitusprojektiga koos materjaliauditi aruanne.
Materjaliaudit on lammutamise eelselt läbiviidav protsess eesmärgiga kaardistada ehitises või selle osas kasutusel olevad materjalid, tooted ja elemendid ning nende üldine seisukord ning koostada selle pinnalt aruanne. Auditi läbiviimine annab sisendi ka hindamaks ja planeerimaks lammutustöid või demonteerimist. Tegemist ei ole ehitise auditiga EhS § 18 mõttes. Seejuures on oluline märkida, et auditi raames annab pädev isik välja esmase hinnangu materjali seisukorra osas, mitte lõplikku hinnangu materjali põhiomaduste ja ohutuse osas, kuna see sõltub kasutatava materjali olemusest ja tulevasest kasutusotstarbest või kavandatava ehitise kasutusotstarbest, kus materjale soovitakse kasutada.
Auditi aluseks on olemasolev dokumentatsioon ja teiste meetoditega kogutud andmed. Ehitise materjaliauditile ja aruandele esitatavad täpsemad nõuded, sh vorminõuded, meetodid ja lähtealused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Määrusega on võimalik täpsustada materjali ja -tooterühmade kaupa auditi metoodika (nt olemasoleva dokumentatsiooni analüüs, vaatlus ja uuringud või ainult uuringud), meetodi (nt visuaalkontroll, kasutuskontroll, dokumentatsiooni kontroll), materjalauditi läbiviijale esitatavad kvalifikatsiooninõuded14 jne.
Lisatav nõue on kooskõlas EhS-s sätestatud jätkusuutliku arengu soodustamise (EhS § 1), keskkonnasäästlikkuse (EhS § 9) ja loodusvarade säästava kasutamise (EhS § 11 lg 2 p 7) põhimõtetega ning viib need määruse tasemel ellu.
Välja pakutud lahenduste elluviimine eeldab paralleelset infrastruktuuri loomist (nt vajalikud IT lahendused, mis toetaksid kogutud materjalide realiseerimist; infrastruktuur ehitusmaterjalide hoidmiseks ja säilitamiseks). Vastasel juhul ei täida täiendavate andmete kogumine ja materjaliauditi kohustus lõppeesmärki, vaid tekitab ebavajalikku halduskoormust juurde. Oluline on märkida, et uute ehitiste puhul pole materjaliaudit vajalik, kuna kehtiva õiguse kohaselt peaksid andmed ehitises kasutatud toodete ja materjalide kohta olemas olema piisavas detailsusastmes ehitusprojektis ja ehitusdokumentides. Nende paremaks kogumiseks ja haldamiseks tuleb muuta teisi õigusakte.
Lõikes 5 sätestatakse kohustus määrata ehitusprojektis meetodid tehnovõrgu ja -rajatise kaitsmiseks, nende lahtiühendamiseks või likvideerimiseks. Tehnovõrgu või -rajatise lahtiühendamise või likvideerimiseks tuleb koos ehitusprojektiga esitada ka tehnovõrgu ja -rajatise omaniku arvamus. See on oluline tagamaks tehnovõrgu või -rajatise kaudu osutatava teenuse, nt kütte, veevarustuse või elektroonilise side stabiilsust. Kaitsevööndiga ehitise omaniku kaasamine ning arvamuse küsimine tuleneb ka EhS §-st 70.
Lõikes 6 sätestatakse kohustus esitada vajadusel koos ehitusprojektiga ka ehitustööde organiseerimise kava. Organiseerimise kavas antakse juhised ehitusobjekti maa-ala ohutuks, majanduslikult efektiivseks ja säästlikuks kasutamiseks ning ehitustoodete ning seadmete ohutuks ja efektiivseks montaažiks lähtuvalt tegelikest võimalustest ja piirangutest ehitustööde läbiviimisel. Ehitistööde organiseerimise kava ei ole ehitusprojekt. Ehitustööde organiseerimise kava koostamise lähtealuseks on koostatud ehitusprojekt, materjaliaudit, tööohutuse alased nõuded, kasutatavate ehitusmasinate ja seadmete tehnilised andmed ja paiknemisest tulenevad eritingimused ning ehitustööde kavandatav ajaline kestus ja ehitusplatsi logistika, sealhulgas liikluskorraldust, kui seda teemat ei ole käsitletud tööohutuse kavas. Tööohutuse kava täitmise üle teostatakse järelevalvet, mistõttu on selle olemasolu ehitusprotsessis vajalik.
Lõikes 7 sätestatakse, et ehitise osalisel lammutamisel võib ehitusprojekt ehitise püstitamiseks või muuks loakohustuslikuks tegevuseks sisaldada ka ehitusprojekti ehitise lammutamiseks. Juhul kui lammutustööde läbiviimiseks on vajalik tehnovõrgu ja -rajatise ümbertõstmine või mõni muu ehitustöö, koostatakse selle kohta iseseisev ehitusprojekt. Sätet võrreldes kehtiva määrusega muudetud ei ole, kuna rakendusanalüüsis selles osas probleeme ei tuvastatud. Sätte mõte on eristada kahte olukorda – esimesel juhul lammutatakse samas asukohas ehitis ja selle asemele rajatakse uus. Teisel juhul võib olla lammutamise läbiviimiseks vajalik tõsta ümber eemal asuvaid tehnovõrke- või rajatisi ning siis tuleb vastava töö tegemiseks koostada eraldiseisev ehitusprojekt. Nt puudutab see tehnovõrkude ja -rajatiste mõjusid kaugemal asuvatele sõlmedele, alajaamadele või naaberkinnisasjadele olulisi ühendusi.
Eelnõu 6. peatükk näeb ette rakendussätted.
Eelnõu § 17 lg 1 on analoogne kehtiva määruse rakendussättega. Eesmärk on reguleerida olukorda, kus ehitus- või kasutusloa taotlus on esitatud enne käesoleva määruse jõustumist. Sellises olukorras hinnatakse varem esitatud loa taotluse vastavust esitamise ajal kehtivatele nõuetele, et mitte põhjustada olukorda, kus isikud peavad loa saamiseks hakkama ehitusprojekte viima vastavusse uue regulatsiooniga.
Lõige 2 reguleerib ehitus- või kasutusteatisega esitatavate ehitusprojektide hindamist. Kuna teatisekohustuslikele ehitistele ei rakendata enam käesolevat määrust, siis on esitatud rakendussäte, mille kohaselt hinnatakse esitatud ehitusprojekte vastavalt kehtivatele õigusnormidele. St teatisekohustuslike ehitiste osas tehakse leevendus ehitusprojekti sisulise kontrollimise vaates ning lubatakse asuda ehitama vormidele esitatud andmete olemasolul.
3. Terminoloogia
Eelnõus kasutatud mõisted on kooskõlas ehitusseadustiku terminoloogiaga.
4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiividega 2018/2002 ja 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust.
5. Määruse mõjud
Määrus on olemasolevat ja rakendusanalüüsis tuvastatud praktikat ülevõttev õigusakt, mis muudab oluliselt seni kehtinud korda.
Kohaldamis- ja reguleerimisala muutmisel on majanduslikud ja töökorralduslikud mõjud. Kohaldamisala kitsendamisel on oluline majanduslik mõju – kaob ära ehitusprojekti koostamise kohustus teatisekohustuslikele ehitistele, mistõttu väheneb vastavate tellimuste arv projekteerijate perspektiivist, kuid samas ka ehitamise kulu eraisiku perspektiivist. Kohaldamisala kitsendamisega vähenevad halduskoormus ja avaliku sektori kulud. Kohaldamisala kitsendamine ei tähenda, et teavituskohustuslik ehitamine ei ole enam pädeva asutuse huviorbiidis. Ebasoovitavate mõjude riski vähendamiseks tuleb eraldi luua vormid ja sätestada minimaalne andmemaht. Vastavad vormid tuleb aga ajakohastada, mis tõstab avaliku sektori töökoormust
Ehitusprojekti koostamise protsessi korralduse määrusest välja jätmisel tekib suurem selgus avalik-õigusliku kontrolli ulatuses. Pädev asutus ei kontrolli juba praegu ehitusprojekti koostajate omavahelist koostööd, kuna tegemist on eraõigusliku küsimusega. Selgem õiguslik regulatsioon peaks soosima kiiremaid protsesse.
Ehitusprojekti staadiumite välja jätmisel on vähene mõju ettevõtete tegevusele, kuna staadiume kasutatakse tellija töömahu piiritlemiseks eraõiguslikes suhtes. Mõju on vähene, sest staadiumid on sätestatud ka ehitusprojekti standardis ning pooltel on võimalik tellija/töövõtja töömahu piiritlemiseks neile siiski viidata. Pädevatele asutustele mõju ei kaasne, sest nemad hindavad ehitusprojekti, lähtudes üldjoontes varem kehtinud nõuetest ning see põhimõte jääb samaks. St ehitusloa taotlusega esitatava ehitusprojekti kirjeldus vastab üldjoontes eelprojekti staadiumile ning kasutusloa taotlusega esitatav ehitusprojekt peab kajastama ehitusprojekti valmis lahendust.
Ehitusprojekti muutmist reguleeriva sätte (§ 12) kaotamisel on töökorralduslikud mõjud. Pädev asutus ei pea mistahes projektis tehtud muudatusi eraldi menetlema, vaid saab seda teha kasutusloa menetluses, kus muudatusi hinnatakse niikuinii. Kokkuvõttes peaks see soosima kiiremaid protsesse ja vähendama halduskoormust. Vastava muudatuse elluviimiseks tuleb hinnata, kas väheoluliste, kuid isikute jaoks vajalike muudatuste menetlemine saab toimuda andmete esitamise taotluse alusel.
Teabekesksele lähenemisele üleminekul on mõju pädevate asutuste töökorraldusele ja majanduslik mõju nii erasektoris, kui ka avalikus sektoris. Dokumendikesksest lähenemisest loobumisel muutuvad lihtsamaks ja ajakohaseks vormistamise nõuded – see peaks vähendama töökoormust mõlemas sektoris, sest lehekülgede nummerdamist ja muud taolist enam ei kontrollita, menetluses saab keskendutakse sisuküsimustele. See peaks soosima kiiremaid protsesse ja vähendama menetlusaega. Selliselt on muudatusel ka majanduslik mõju, sest mõlemas sektoris kulub ehitusprojekti ettevalmistamisele ja menetlemisele vähem ressurssi.
Tehnorajatiste ja -võrkude ning välisruumi osa lisandumine uue määruse nõuete hulka on olemuselt määruse vastavusse viimine valdkonna praktikaga. Tehnorajatised ja -võrgud on juba kehtivas määruses esitatud, kuid osana tehnosüsteemidest, mis ei ole korrektne. Samuti välisruumi nõuete esitamine määruses ei muuda sisuliselt tänast olukorda, sest see teave tuleb asjakohasel juhul esitada juba täna. Eeldatavasti selline ühtlustamine lihtsustab projekteerimise töö teostamist, hindamist ja kontrollimist, kuna osapooltel on selgem arusaam teabenõuetest vastavates valdkondades.
Materjalauditi kohustuse kehtestamisel on majanduslik ja töökorralduslik mõju. Materjalauditi näol on tegemist lisakohustusega, mida eraisik peab täitma ning kaasneva lisakuluga. Majanduslik mõju on proportsionaalne võrreldes tekkivate materjalide mahuga – kasutatud materjalidest ülevaate loomisel ja eluliste eelduste täitmisel tekib vastav turg ning eraettevõttel tekib võimalus materjale ja tooteid kasutusele võtta. Pikas perspektiivis ja ka püstitatud eesmärgiga – vähendada aastaks 2028 ehitus- ja lammutusjäätmete teket 10% võrra ning suunata 40% tekkivatest ehitus- ja lammutusjäätmetest ringlusse – arvestades on see soodsam, sisuliselt investeering tulevikku (sääst tuleb sellest, et uusi e kallimaid materjale on vaja osta vähem).
6. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud
[●]
7. Määruse jõustumine
Määrus jõustub [●]
8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks kõigile ministeeriumidele ja omavalitsuste keskliitudele läbi elektroonilise eelnõude infosüsteemi (EIS).
Eelnõu saadeti arvamuse avaldamiseks koostööpartneritele.
[●]
[●]
taristuminister
kantsler
EHITUSPROJEKTILE ESITATAVATE NÕUETE ÕIGUSANALÜÜS
(VIITENUMBER 274075)
2
SISUKORD
Lühikokkuvõte......................................................................................................................................... 4
1. Uuringu eesmärk ja metoodika ...................................................................................................... 12
1.1 Uuringu eesmärk ja uurimisülesanded ................................................................................. 12
1.2 Analüüsi küsimused ja metoodika lühikirjeldus .................................................................. 13
2. Üldised suundumused ehitusvaldkonnas, mis mõjutavad ehitusprojektile ja selle koostamisele esitatavaid nõudeid ................................................................................................................................ 15
2.1 Kavandamise ja projekteerimise kitsaskohad ...................................................................... 15
2.2 Ehitiste kavandamist mõjutavad arengud............................................................................. 16
2.3 Kavandamise tegevus, omadused, eripärad ja keerukused .................................................. 17
2.4 Ehitiste kavandamine ja koostöö .......................................................................................... 20
2.5 Lühikokkuvõte ja ettepanekud ............................................................................................. 21
3. Ehitusprojektile ja selle koostamisele esitatavad nõuded ning nende rakenduspraktika ............... 23
3.1 Ehitusprojekti mõiste ........................................................................................................... 23
3.2 Ehitusseadustiku põhimõtted ja nende seosed ehitusprojekti regulatsiooniga ..................... 27
3.2.1 Hea tava, sh õigusaktide ja ehitusprojekti standardi vahekord ning ühtlustamise vajalikkus....................................................................................................................................... 27
3.2.2 Ohutuse põhimõte ............................................................................................................ 30
3.2.3 Keskkonnasäästlikkuse põhimõte .................................................................................... 31
3.2.4 Asjatundlikkuse põhimõte ............................................................................................... 32
3.3 Ehitusseadustikus sätestatud nõuded ehitusprojektile ja selle koostamisele ........................ 34
3.3.1 Ehitusprojektile esitatavad nõuded .................................................................................. 35
3.3.2 Ehitusprojekti koostamine ja kontrollimine ..................................................................... 38
3.4 Ettepanekud ehitusseadustiku muutmiseks .......................................................................... 41
3.5 Määruse kohaldamisala ja üldsätted .................................................................................... 43
3.5.1 Määruse reguleerimisala ja eesmärk ................................................................................ 44
3.5.2 Määruse kohaldamisala ja seosed teiste õigusaktidega ................................................... 46
a) Ehitusteatisega esitatav ehitusprojekt .............................................................................. 48
b) Kasutusteatisega esitatav ehitusprojekt ........................................................................... 52
c) Ehitusprojektile esitatavad nõuded vaba ehitustegevuse puhul ....................................... 54
3.6 Ehitusprojekti muutmine ning selle seosed teavitus-ja loamenetlusega, andmete kustutamine, parandamine ja täiendamine ........................................................................................ 57
3.6.1 Ehitusprojekti muutmiseks peab esinema oluline muudatus ........................................... 57
3.6.2 Muudatusprojekti esitamise regulatsioon määruses ........................................................ 60
3.6.3 Ehitusprojekti muutmine KOVide, erialaliitude ja valitsusasutuste praktikas ................ 61
3.7 Nõuded ehitise kasutamisele ja korrashoiule ....................................................................... 63
3.8 Ettepanekud ehitusprojektile esitatavate nõuete määruse muutmiseks ................................ 68
3
4. Minimaalne vajalik teave ja vormistusnõuded ehitusõiguse andmiseks ning BIM-lahenduste kasutuselevõtu soodustamiseks ............................................................................................................. 73
4.1 Ehitusprojekti teabenõuded .................................................................................................. 73
4.1.1 Dokumendi- versus andmekeskne mõtlemine ja lähenemine: paradigma muutus .......... 76
(a) Dokumendikeskne mõtlemine ......................................................................................... 76
(b) Andmepõhine mõtlemine................................................................................................. 77
(c) Võrdlus ja olulised sammud ............................................................................................ 77
4.1.2 Ehitusprojekti staadiumid ................................................................................................ 78
4.1.3 Üldnõuded ehitusprojekti teabele ja ehitusprojekti koostamisele .................................... 81
4.1.4 Ehitusprojekti osad ja valdkonnad ................................................................................... 82
4.1.5 Ehitusprojekti minimaalne vajalik teave ehitusteatise esitamisel või ehitusloa taotlemisel 84
4.1.6 Ehitusprojekti minimaalne teave ehitusteatise esitamiseks ............................................. 90
4.1.7 Ehitusprojekti minimaalne teave kasutusteatise ja kasutusloa taotlemisel ...................... 93
4.2 Ehitusprojektile esitatavad vorminõuded ja BIM ................................................................ 94
4.2.1 Ehitusprojekti vormistamine: olemasolev olukord .......................................................... 95
4.2.2 Ehitusprojekti ja ehitusprojekti koostamise määruse üldised nõuded vormistamisel ...... 96
4.2.3 Ehitusprojekti dokumentide vormistamise ja allkirjastamise nõuded ............................. 98
4.2.4 Vorminõuete analüüs BIM-i vaatest ................................................................................ 99
4.3 Ettepanekud ehitusprojektiga esitatava andmemahu ja vormistamise osas ....................... 101
5. Ehitusmaterjalide ja -toodete korduskasutus ja ringlus ning selle seosed ehitusprojekti koostamise nõuetega, sh lammutusprojektiga ........................................................................................................ 111
5.1 Ehitusmaterjalide ja -toodete ringlussevõtu ja korduskasutamise õigusraamistik ............. 112
5.2 Ehitusmaterjalide ja -toodete taaskasutuse tulevikusuundumused: ökodisaini määrus ja uus ehitustoodete määrus ....................................................................................................................... 117
5.3 Toodete, materjalide ja jäätmete kaardistamine lammutamise eelselt ............................... 119
5.3.1 Lammutamise-eelselt tekkivate toodete, materjalide ja jäätmete kaardistamine ........... 122
5.3.2 Lammutamise eelselt tekkivate toodete, materjalide ja jäätmete korduskasutamise ja ringlussevõetavuse potentsiaali kaardistamine ............................................................................ 123
5.4 Ettepanekud ........................................................................................................................ 125
5.5 Toodete, materjalide ja jäätmete kaardistamine ehitamise eelselt ..................................... 126
Lisa: intervjuude Küsimused ............................................................................................................... 130
4
LÜHIKOKKUVÕTE
1. Analüüsi eesmärk on täiendada ja ajakohastada ehitusprojektile esitatavate nõuete määruses1 ja EhS-s ehitusprojektile esitatud nõudeid, tuginedes parimatele teadmistele ja praktikatele. Ehitussektor on ühiskonda teenindav sektor, mistõttu tuleb ehitusprojektile esitatavate nõuete määruse kaasajastamisel silmas pidada erinevaid üldiseid arenguid nii ühiskonnas kui ka ehitusvaldkonnas. Ehitusprojekt on teabekogum ehk ehitis(t)e ja selle osade ehitamiseks, kasutamiseks ja korrashoiuks vajalik teave, mis võib olla vormistatud ja esitatud dokumendina, ehitusteabe mudelina (edaspidi Building Information Modeling, BIM), teabekonteinerina või mõnel muul viisil.
2. Õiguslikus vaates on ehitusprojektile esitatavad nõuded avalike huvide või kolmandate isikute õiguste kaitseks kehtestatud regulatsioon. Ehitusprojekt on ehitusloa saamise eeltingimus, mis tagab ehitise ja ehitamise õiguspärasuse (ehitise põhinõuetele, ehitamisele ja ehitusprojekti koostamisel esitatavatele nõuetele vastavuse) ja annab võimaluse seda kontrollida ning võtta ehitis hilisemalt kasutusele. Küsimus on, millises ulatuses tuleb vastavad tingimused näha ette õigusaktiga, et need tagaksid avalikke huve ja kolmandate isikute õigusi, kuid oleksid ühtlasi proportsionaalsed nende täitmise osas. Oluline on märkida, et ehitusprojektile esitatavate nõuete määruse algne eesmärk oli seada üksnes üldised nõuded ehitusprojektile selliselt, et määrus oleks ühendavaks lüliks EhS üldpõhimõtete, hea tava ja standardite vahel.
3. Ehitusprojekti reguleeriv õigusraamistik on killustunud. Üldehitusele ja eriehitistele kehtivad erinevad alamaktid2. Nendes on sätestatud ulatuslikud erandid ja seal sätestatud normide detailsusaste on samuti väga erinev (vt ptk 3.5.2). Küsimus ei ole ehitise eripärast tulenevate nõuete kehtestamises, vaid nt ehitusprojekti mõiste erinevas sisustamises ja ehitusprojekti koostamisele esitatavate üldnõuete kordamises erinevates õigusaktides.3 Arvestades vajadust töödelda kõikide ehitiste ning nende kohta käivate ehitusprojektide teavet EHR-s, peaks ühtlustama arusaama ehitusprojekti terminist erivaldkondades.
4. Käesolevas analüüsis vaadeldakse põgusalt eriehitisi puudutavaid ehitusprojekti määruseid ulatuses, mida võiks reguleerida ehitusprojektile esitatavate nõuete määruses. Eriehitisi puudutavatele määrustele muudatusettepanekuid ei tehta, kuna tegu on valdkonnaspetsiifiliste õigusaktidega, mis vajavad eraldiseisvat analüüsi. Näiteks teede projekteerimise normid sarnanevad oma sisult pigem ehitusprojekti standardiga4, mis on suunatud detailselt reguleerima teedeehituse valdkonda. Teede ehitusprojekti määruses puudub arusaam, kas kõik ette antud normid on vajalikud loamenetluste läbiviimiseks või on pigem tegu tellija ja töövõtja suhteid reguleeriva õigusaktiga, mille õiguslik vajadus on küsitav.
1 Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97 ”Nõuded ehitusprojektile” (edaspidi ka määrus või
ehitusprojektile esitatavate nõuete määrus). - RT I, 05.07.2023, 292. 2 Vt nt Siseministri 16.02.2021 määrus nr 8 „Tuletõrje veevõtukoha rajamiseks ehitusprojektile esitatavad nõuded“. – RT I, 23.02.2021, 8; Majandus- ja taristuministri 09.01.2020 määrus nr 2 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“. – RT I, 20.11.2020, 4 (edaspidi teede ehitusprojekti määrus); Kultuuriministri 13.06.2019 määrus nr 27 „Kinnismälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise konserveerimise, restaureerimise, ehitamise ja teisaldamise ehitusprojekti koostamise nõuded ja kord“. – RT I, 18.06.2019, 26, Keskkonnaministri 09.07.2015 määrus nr 43 Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete Eesti looduse infosüsteemi esitamise korra ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid. 3 Vrdl nt Keskkonnaministri 09.07.2015 määrus nr 43 § 4 ja § 5. 4 Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus MTÜ, 16.05.2017, standard EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“.
(edaspidi ehitusprojekti standard).
5
5. EhS ja ehitusprojektile esitatavate nõuete määrus reguleerivad kavandamise ja projekteerimise tegevust kaudselt, esitades nõudeid ehitusprojekti koostamise alustele ja ehitusprojekti koostamise töö tulemile. Samas on kavandamise tegevusel olulised omadused ja eripärad võrreldes näiteks ehitamise tegevusega. Analüüsi ptk-s 2 käsitletakse lühidalt ehitiste kavandamise ja projekteerimise mõisteid, väljakutseid, üldisi suundumusi, tuues esile nende keerukuse ja mitmekülgsuse. Ehitusprojekt on tervik, mille tagamine sõltub kavandamise protsessi ja tegevuste kvaliteedist ning osapoolte vahelisest koostööst. Ehitiste kavandamise tegevus hõlmab pea alati sotsiaalsete ja tehniliste aspektide koos käsitlemist ja lahendamist. Sotsiaalne tähendab, et ehitist kavandatakse, pidades silmas selle sotsiaalset ja kultuurilist keskkonda (kvaliteetne ruum5), tulevast kasutusotstarvet ning kaasatakse ja arvestatakse ehitise kasusaajate, kasutajate ja sellest otseselt või kaudselt mõjutatud isikutega. Tehniline aspekt tähendab, et lisaks füüsikaseadustele ja tehnikateadustele arvestatakse kavandamisel parima võimaliku teadmise ja praktikaga ehitise lahenduste, tehnoloogiate, meetodite ja vahendite valikul.
6. Ehitussektor seisab silmitsi ressursside liigtarbimise, keskkonna saastamise, ebapiisava energiatõhususe, suure raiskamise, madala tootlikkusega, jms. Nende probleemidega tegelemine nõuab muutusi nii sektoriüleselt kui ka ettevõtete tasandil. Uute teooriate ja praktiliste meetodite integreerimine aitab kaasa ehitussektori väljakutsetele vastamisel ning tagab kvaliteetsete ja kestlike ehitiste rajamise. Edukas koostöö, usaldus ja digitaliseerimine on võtmetähtsusega, et saavutada sektori pikaajalised eesmärgid ja toetada rohe- ning digipööret. Lean filosoofia ja digitaalsed lahendused, nagu integreeritud arendusprojekti teostus/allianss- lähenemine, BIM ja e-ehituse platvorm, pakuvad võimalusi ehitussektori tõhususe ja jätkusuutlikkuse parendamiseks. Lean filosoofia rõhutab tõhusa kommunikatsiooni ja koostöö olulisust projektide edukaks elluviimiseks. Digitaalsed tööriistad aitavad tõhustada teabevoogusid ja tagada ehitusprojektide läbipaistvust ning vastavust regulatiivsetele nõuetele. Ehitusprojektile esitatavate nõuete määrus ning sellega seonduvad avalik-õiguslikud kontrollid on vaid üks osa eelkirjeldatud protsessist. Ehituse arendusprotsessi algatab ja korraldab “tark tellija“, kelle valikutest ja otsustest sõltub, millal ja kuidas kedagi kaasatakse ning mismoodi osapooled teevad koostööd.
7. Samuti mõjutavad ehitiste kavandamise ja projekteerimise protsesse EL strateegiad ja õigusaktid, mis keskenduvad lisaks kõigile muule hästi palju energiatõhususe ja keskkonnasäästlikkuse suurendamisele (vt ptk 2.2 ja 5). Nende arengutega peab arvestama EhS-i ja ehitusprojektile esitatavate nõuete määruse kaasajastamisel. Olulisemad muutused hõlmavad rangemate energiatõhususstandardite kehtestamist, ühtse energiatõhususe arvutamise metoodika loomist, renoveerimiskavade ja -passide kehtestamist, taastuvenergia süsteemide integreerimist, energiaauditite ja juhtimissüsteemide nõudeid, keskkonnasõbralike ehitustoodete väljatöötamise edendamist, riiklike regulatsioonide arendamist, innovatsiooni edendamist, jätkusuutlike praktikate toetamist ning arhitektide, inseneride ja energiatõhususe ekspertide koostöö suurendamist. Digitaalsed tööriistad ja meetmed hõlmavad hoonete logiraamatuid, energiatõhususe sertifikaatide digitaliseerimist, BIMi ja digitaalsete kaksikute kasutamist, nutivalmiduse näitajaid, digitaalseid tootepasse ning elektroonilisi ja masinloetavaid teabevooge, mis tagavad täpse ja ajakohase teabe kättesaadavuse kogu tarneahelas.
8. Haldusorganid ei saa ja ei pea loamenetlustes hindama ja kontrollima kõike eespoolt käsitletud. Käesoleva analüüsi fookus on üksnes küsimustel, mis mõjutavad avalik-õigusliku
5 Davosi kvaliteedisüsteem 2018. Arvutivõrgust leitav: https://davosdeclaration2018.ch/en/davos-baukultur-
quality-system/ ; Council conclusions on culture, high-quality architecture and built environment as key elements of the New European Bauhaus initiative. Arvutivõrgust leitav: https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-14534-2021-INIT/en/pdf.
6
kontrolli läbiviimist. Ehitussektori vajadustele vastav ehitusprojekti määratlus ning avalik- õiguslikku kontrolli läbiv ehitusprojekt võivad olla erinevad, kuna nt avalik-õigusliku kontrolli läbiviimiseks vajalik teabemaht on olulised piiratum, kui tervikliku ning valdkonna vajadustele vastava ehitusprojekti oma.
9. Analüüsimaks, kas kehtivad õigusaktid täidavad esialgset eesmärki sätestada ehitusprojektile vähimad kohustuslikud nõuded (TK p 3.1.1.1.), uuriti ehitusprojekti mõistet, EhS põhimõtteid ja nõudeid ehitusprojektile. Ehitusvaldkonna esindajad näevad, et kehtiv ehitusprojekti mõiste seaduses sisaldab ehitise projektlahendit kirjeldavat osa, mis on vaid osa ehitamiseks vajalikust teabest. Samuti toovad valdkonna asjatundjad välja kitsaskoha, et ehitusprojekti mõistet kasutatakse täna praktikas kahes tähenduses: ehitusprojekt kui projektdokumentatsioon ja kui ehituse arendusprotsess. Lisaks eeltoodule on ehitusprojekti definitsioon dokumendikeskne. Üle tuleb minna teabekesksele lähenemisele, kus ehitusprojekt ei ole dokument, vaid ehitise tehnilise lahenduse kohta käiv terviklik teave, mis võimaldab hinnata ehitise ja ehitamise ning vajadusel kasutamise ja korrashoiu nõuetelevastavust ning on aluseks ehitamisele. Teavitus- ja loamenetluses peab olema võimalik menetleda erinevas formaadis esitatud ehitusprojekte. Samas oodatakse riigilt digilahenduste suunamist ja toetamist (vt ptk-d 3.1 ja 4).
10. Ehitusprojektile esitatavate nõuete määruse muutmisel on esmalt küsimus selle kohaldamis- ja reguleerimisalas (vt ptk 3.5). Kohaldamisala näeb ette, millal tuleb määruse nõuetele vastav ehitusprojekt koostada, st kohaldamisala ulatus on seotud teatise- ja loakohustusliku ehitise ehitusprojektile esitatavate nõuetega. Reguleerimisala sätestab määrusega normitavad küsimused, mis jagunevad formaalseteks (nt nõuded vormistusele) ja materiaalseteks nõueteks (nõuded ehitusprojekti osadele, st jaotistele ja valdkondadele). Selleks, et vastata tellija esitatud küsimustele teatise- ja loakohustusliku ehitusprojekti eristamise kohta (TK p-d 3.2.1.1 – 3.2.1.3; 3.7.1.1), oli vaja hinnata, kas olemasolev süsteem on kooskõlas EhS eesmärkidega, sh kas teavituskohustuslike ehitiste ehitamine on vähem (haldus)koormavam.
11. Analüüsis ilmnes, et teavitus- ja loakohustuslikke ehitisi alamaktide tasemel ei eristata, mistõttu on menetlused oma sisult sarnased ega paku halduskoormuse mõttes leevendust. Sellest tulenevalt tuleb määruse kohaldamisala muuta ja kaaluda alljärgnevaid alternatiive:
11.1 Teavitus- ja ehitusloakohustuslike ehitiste regulatsioonis tehakse põhimõtteline muudatus, mis leevendab ehitusprojektile esitatavate nõuete kohaldamist ehitiste kavandamisel. EhS Lisa 1 ja 2 muudetakse viisil, et kategooria „teatis ja ehitusprojekt“ kaotatakse. Seega rakenduks määrus edaspidi üksnes loakohustuslikule ehitamisele;
11.2 Teavituskohustuslikele ehitistele luuakse erisätted esitatava teabe piiramiseks, näiteks alltoodud alustel (alternatiivid):
a. Teavituskohustuslike ehitiste EHRi esitamise vorme (määrus nr 67) täiendatakse viisil, et esitatav andmemaht on piiratud (EHRis täidetavad andmeväljad on ette antud). Andmemaht, st nõuded esitatavale teabele võiksid olla seostatud ehitusprojekti valdkondadega (osadega). Vormile saab lisada asendiplaani või graafilise projektdokumendi (nt illustratsiooni), mida on tarvis menetluse läbiviimiseks, sh kolmandate isikute õiguste kaitse tagamiseks. EHRi kannete aluseks olevaid vorme tuleb käsitleda järgnevates analüüsides, nt kas need võimaldavad hinnata vastavust planeeringutele, sh kujunduslikele jms nõuetele ja ehitisele, ehitamisele ja kasutamisele esitatavatele nõuetele. Lisaks on küsimus, kas rajatised, nt elekter, side jms võivad vajada eraldiseisvaid vorme, et vähendada töödeldavat andmemahtu (vt vormi sisu osas ptk 4.1.5);
7
b. Teavituskohustuslike ehitiste kohta koostatakse eraldiseisev säte ehitusprojektile esitatavate nõuete määruses, kus piiratakse teavituskohustuslike ehitistega seonduvaid infokohustusi.
11.3 Teavituskohustuslike ehitiste eriregulatsioon ülalkirjeldatud viisil kohalduks nii „teatise“ kui ka „teatise ja ehitusprojekti“ esitamise korral (ettepanek on sõltuvuses p-s 12 toodud valikust). See tähendab, et vormi kasutamine lihtsustaks kategooria „teatis ja ehitusprojekt“ ehitiste kohta käiva teabe esitamist ning vähendaks sellega seonduvat andmemahtu. Muudatusel võiks olla positiivne mõju, et vähendada halduskoormust, kuna nõudeid andmete esitamisele on vähem ning andmete esitamiseks ei ole vajalik koostada eraldi ehitusprojekti nõuetele vastavat dokumentatsiooni (teabekogumit).
12. Ehitusprojektile esitatavate nõuete määruse reguleerimisala peab muutuma üldisemaks ning lähenema heale tavale ja seda esindavatele standarditele. Arvestades normide abstraktset taset, ei ole vajalik eristada hoonete ja rajatiste ehitusprojekte (TK p 3.2.1.4). Ehitusprojektile esitatavate nõuete määruses tuleb keskenduda ehitusprojektile kui teabele või teabekogumile. Kaaluda tuleb, kas projekteerimisele kui protsessile on vajalik seada nõudeid (nt määruse § 2 lg-d 2-5; § 4 lg 2), kuna need ei ole hilisema avalik-õigusliku kontrolli esemeks. Ehitusprojekti seletuskiri võiks olla informatiivsem valitud lahenduse selgitamiseks ning EhSiga kooskõla hindamiseks (võrdluseks nt planeeringu seletuskiri). Täna esitatud napid kirjeldused võiks asendada analüüsiga, mis esitab kaalutlused lähteandmete rakendamise kohta. Näiteks peaks seal olema seostatud ehitusprojekti koostamise alusdokumendid ja lähteandmed, sh planeeringud ja valitud lahendus. Nii tekiks selgem sidusus ka ehitus- ja planeerimisvaldkonna vahele.
13. Erinevat tüüpi ehitiste ehitusprojektidele esitatavaid nõudeid ei pea koondama ehitusprojektile esitatavate nõuete määrusesse (TK p 3.7.1.2), kuna nende ühisosa olemasoleva määrusega on vähene. Küll aga on oluline, et eraldiseisvalt tegeletaks erinõuete põhjendatuse analüüsiga, arvestades, et nõuded on vajalikud eeskätt avalik-õigusliku kontrolli teostamiseks. Analüüsi vajab, kas erandid üldnormidest on põhjendatud, sh esitatava teabe vaates. Ühtlustamine on vajalik ulatuses, et eriehitiste ehitusprojektide menetlus oleks EHRs võimalik üldosaga samadel alustel. Lihtsamate ehitiste ehitusprojektide puhul, mille osas on täna kehtivad eriõigusaktid, tuleks samuti kaaluda EHRi esitamise vormide kehtestamist, et piirata töödeldavat andmemahtu (vt ka ptk 3.5.2).
14. Ehitusprotsessis osalevate isikute ehitusprojekti teabevajadused on oluliselt laiemad, kui avalik-õigusliku kontrolli teostamine. Samas antakse nt ehitusluba ehitusprojektile (§ 42 lg 1), mis hõlmab terviklikku nägemust ehitisest ja ehitamisest. Ehitusloa andmise eeldused jagunevad laias laastus kolmeks: nõuetele vastav ehitusprojekt, planeeringutes (projekteerimistingimused) tulenevad nõuded ning ehitisele ja ehitamisele sätestatud nõuded. Viimased kaks suuremat eeldust kujundavad uurimispõhimõtte ulatuse, olles samal ajal ka ehitusprojekti lähteandmed (vt ka ptk 3.3.2). Analüüsis on leitud, et pädeva asutuse uurimispõhimõtte ulatus on piiritletud EhS §-dega 11 – 14, 44 ja 55 ning andmemahu vähendamine lähteandmete töötlemisel võiks omada negatiivset mõju õiguspärase ehitusõiguse andmisel. Sealhulgas on see oluline eriehitiste kohta käivate määruste hindamisel, kuna kohati ületavad vastavad määrused EhS üldosas sätestatud kontrollieset ning seal esitatavaid nõudeid.
15. Eelnevaga on seotud ehitusprojekti staadiumite eristamine. Ehitusprojekt on tervik, mille staadiumitesse jaotamine on vajalik eelkõige eraõiguslike suhete raames. Ehitusprojekti staadiumitest on eelprojekti staadium seotud ehitusloa taotlusele lisatava ehitusprojektiga (määruse § 13 lg 2). Eelprojekti staadium on aga sisustatav teabemahu kaudu. Sellest tulenevalt on tehtud ettepanek määruse §-de 8 – 11 kehtetuks tunnistamiseks (ptk 4.1.1).
16. Ehitusprojektile esitatavate nõuete määruse §-d 8 – 11 võiks asendada alljärgneva regulatsiooniga:
8
16.1 Eristatakse ehitusloa ja kasutusloa taotlemiseks vajalikku ehitusprojekti ja sellele vastavat teavet või teabemahtu. Kui lähtuda põhimõttest, et projekteerimine on järk-järguline üldisemalt detailsemale teabeloome protsess, siis kasutusteatise esitamisel/kasutusloa taotlemisel peab ehitusprojekt sisaldama teavet samade valdkondade (ehitusprojekti osade) kohta, mis esitati ehitusteatise esitamisel/ehitusloa taotlemisel;
16.2 Kasutusteatise esitamisel/kasutusloa taotlemisel sisalduv ehitusprojekti teave peab olema samade valdkondade kohta, kuid sellise täpsusega ja detailsusega, kus ehitusprojekti osad on omavahel lõpuni kooskõlas, on lõplik ülevaade projekteerimise alustest, saab kontrollida nõuetele vastavust, ehitada ja täita omanikujärelevalve ülesandeid ning mis ei ole vastuolus ehitusteatise esitamisel/ehitusloa taotlemisel esitatava teabega. Kasutusteatise või -loaga esitatav ehitusprojekt võib olla ka eelprojekti andmemahus, kui see on ehitise olemusest tulenevalt võimalik (nt teatud rajatised);
16.3 Analüüsi elluviimisel tuleb kaaluda, kas staadiumite sisu puudutav regulatsioon, nt milline teave peab olema eelprojektist leitav või mis on teabe esitamise eesmärk, tuleb siiski jätta määrusesse muudetud kujul alles (vrdl nt määruse § 13 lg 2), kuna see on oluline pädeva asutuse kaalutlusõiguse piiritlemiseks.
17. Erialaliitude sisendi ja valdkonna hea tava alusel on koostatud ülevaade ehitusprojekti tüüpilistest projekteerimise valdkondadest (ehitusprojekti osadest), nendele vastavatest teabevaldkondadest ja tüüpilistest soovituslikest jaotistest ehitusteatise/ehitusloa taotlemisel (ptk 4.1.3). Need on kooskõlas ehitusprojekti standardi juhistega, kuid määruse nõuded on vähem detailsemad. Määruse ajakohastamiseks on analüüsis teabevaldkondade osas pakutud neli alternatiivi:
17.1. Ehitusprojekti osad (projekteerimise valdkonnad) ei muutu, nn 0-alternatiiv;
17.2. Määruses sätestatud ehitusprojekti osi reguleerivad sätted vaadatakse üle ja need korrastatakse ning kaasajastatakse. Seejuures võivad korrastamise tulemusena teabevaldkonnad jääda samaks või muutuda rohkem ehitusprojekti standardiga sarnaseks. Määrusesse lisatakse juurde üksnes teabevaldkonnad, mis on täna puudu ja on hädavajalikud, nt välisvõrgud. Muus osas määruse sõnastust ei muudeta;
17.3. Määruses sätestatud ehitusprojekti osi reguleerivad sätted vaadatakse üle ja teabenõuded sõnastatakse valdkondade kaupa ehitusprojekti standardi eeskujul. Teabenõuded jäävad üldisele tasemele. Täpsemad juhised nende sisustamiseks annab standard või ministeeriumi kehtestatud juhendid;
17.4. Määruses sätestatud ehitusprojekti osi reguleerivad sätted vaadatakse üle ja teabenõuded sõnastatakse valdkondade kaupa ehitusprojekti standardi eeskujul. Seejuures avatakse teabenõuded määruses detailselt, lähtutakse EKEL-i määruse kavandist ja ehitusprojekti standardist.
18. Digilahenduste kasutuselevõtuks on vaja esmalt täpsustada ja lihtsustada ehitusprojekti koostamisele kehtestatud vormistamisnõudeid (TK 3.3.1). Ehitusprojekti vormistamise üldnõudeid on esitatud määruse §-s 7, kuid formaalseid üldnõudeid leiab samuti kehtiva määruse teistest paragrahvidest. Formaalsed nõuded saab omakorda jagada nõueteks vormistamisele, allkirjastamisele ja esitamisele. Nõuded vormistamisele omakorda aga vormistamise üldnõueteks (kehtivad kõikidele osadele), ehitusprojekti osade vormistamise nõueteks (kehtivad kindlatele ehitusprojekti osadele) ja dokumentide vormistamise nõueteks, näiteks nõuded ehitusprojekti seletuskirjale. BIM kasutuselevõtu soodustamiseks tuleks teha põhimõttelised muudatused määruse §-des 2 – 4 ja 6 – 7. Nendes sätetes tuleb vähendada või loobuda normidest, mis rõhutavad dokumentide esitamist ja vormi ning keskenduda teabepõhisele käsitlusele.
9
19. Samuti kehtestada üldpõhimõtted, -nõuded ja -alused ehitusprojekti vormistamisele ehitusteabe mudelina ehk BIM-s:
19.1 Teabemudelina esitatud ehitusprojekti teave peab olema vastuoludeta ja üheselt arusaadav ning seda peab olema võimalik eesmärgipäraselt kasutada. Ehitise projekti esitamisel ehitusteabe mudelina kasutatakse avatud ja laialdaselt kättesaadavaid failiformaate, lähtutakse ja kasutatakse rahvusvaheliselt tunnustatud ja avatud standarditest. Ehitusteabe mudelis esitatud teave (nii geomeetria kui ka mitte- geomeetriaga seotud teave) peab olema korrektselt liigitatud, kasutades selleks õigeid modelleerimise vahendeid ning üheselt, arusaadavat masinloetavat vormingut. Ehitusteabe valdkonnamudelid (kindlaks kasutusotstarbeks kohandatud teemamudelid) peavad sobima kokku, olema ühildatavad ja vastuoludeta. Vastuolude hindamisel arvestatakse ehitise projekti arengujärguga;
19.2 Samuti tuleks määruse muutmisel lisada viide, et ehitise projekti esitamisel ehituse teabemudelina ehitusloa või -teatise ning kasutusloa või -teatise taotlemiseks peab lähtuma täiendavatest Kliimaministeeriumi veebilehel avaldatud juhistest. See on sarnane põhimõte § 7 lg-le 11, kus ehitusprojekti digitaalsel esitamisel juhindutakse täiendavalt Kliimaministeeriumi veebilehel avaldatud juhisest.
20. Analüüsis on tehtud ettepanek jätta määrusest välja ehitusprojekti muutmist puudutav säte. Selle ettepaneku lõplik kuju sõltub määruse kohaldamis- ja reguleerimisala sätte sõnastusest. Eesmärk on teavitus- ja loakohustuslike ehitiste puhul kaotada ära nn muudatusprojekti menetlus, mis on oma olemuselt menetlusi aeglustav kontrollikohustus. Edasistes tööprotsessides vajab mõtestamist, mida käsitletakse ehitusloa, sh ehitusprojekti muutmisena ning millise teabe muutmist aktsepteeritakse. Tuleks tegeleda õigusliku tähendusega ning informatiivse tähendusega andmestike eristamisega6, võttes arvesse kohtupraktikat, mis lubab ehitusloast vähesel määral kõrvale kalduda, kui sellega ei rikuta kolmandate isikute õigusi või avalikke huvisid (vt täpsemalt ptk 3.6).
21. Muudatusi saab edaspidi menetleda alljärgneval viisil:
21.1. Ehitusprotsessi kestel tuleb oluliste muudatuste korral muuta ehitusluba (EhS § 46 lg 1; § 36 lg 6). Oluliste muudatuste sätte sisu tuleks ühtlustada ümberehitamise sättega, st ümberehitamise juhud peaksid samuti olema mõtestatud oluliste muudatustena. Üle tuleb vaadata EhS § 46 lg 1 sõnastus, et muutmisvajaduse tooks kaasa üksnes oluline muudatus, mitte igasugune tehniliste andmete muutmine. Ehitisregistrisse (edaspidi EHR) tuleb luua võimalus muuta olemasolevat luba, st ainult seda osa loast, mis on praktikas vajalik;
21.2. Vähemolulised muudatused, st kõik muud muudatused, mis ei ole käsitletud EhS §-s 46 lg-s 1, tuleks esitada kasutusteatise või -loamenetluses selle ehitusprojekti koosseisus, mille järgi ehitati. Need muudatused tuleks kanda EHRi ning menetluse kestel kaalutleda, kas neil võiks olla mõju kolmandate isikute õigustele või avalikule huvile;
21.3. Ehitusprotsessi kestel muudatuste tegemiseks, mis omavad tähtust eraõiguslikes suhetes, nt korteriomandite moodustamiseks vajalikud materjalid, tuleks esitada andmete esitamise teatisega EHRi. Vaja on üle vaadata, kas korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) piirab korteriomandite moodustamist ilma kohaliku omavalitsuse poolse eelkontrollita.
22. Ehitusmaterjalide ja -toodete korduskasutus ja ringlus on võimalik ja majanduslikult otstarbekas vaid juhul, kui on teavet ehitises kasutatud materjalide kohta. Täpsed andmed materjalide tootja, margi, koostise, omaduste jne kohta aitavad kindlaks teha, millised
6 Vt selles osas selgitusi Ehitisregistri andmehalduse raamistiku analüüs. TalTech, 2023, lk 69.
10
materjalid on ringluseks või korduskasutamiseks sobilikud ning kas ja milliseid töötlemismeetodeid tuleb rakendada. Analüüsis on tehtud ettepanek (ptk 5) olemasolevates ehitistes kasutatud materjalide ja toodete kaardistamiseks lammutamise-eelselt (TK 3.5.1.1. – 3.5.1.2.). Kaardistamine eeldab olemasoleva dokumentatsiooni analüüsi, vajadusel vaatlust või uuringute läbiviimist. Analüüsis on tehtud ettepanek määruse § 25 lg 5 täiendada nii, et ehitise lammutamiseks ehitusloa taotlemisel või ehitisteatisega koos esitatav ehitusprojekt sisaldab ehitises kasutatud toodete, materjalide ja jäätmete auditi (materjaliaudit) aruannet. Ehitise materjaliauditile ja aruandele esitatavad täpsemad nõuded, sh pädeva isiku kvalifikatsiooninõuded, vorminõuded, meetodid ja lähtealused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega, st on vajalik volitusnormi kehtestamine. Ehitusprojektile esitatavate nõuete määruse muutmine peaks toimuma koos vastava infrastruktuuri (nt hoiustamise võimalused) ja EHR arendustega (infopank). Vastasel juhul ei ole kohustuste sätestamine põhjendatud.
23. Kavandatud ehitistes on otstarbekam materjalide kaardistamisega tegeleda ehitamise käigus või ehitamisjärgselt, mitte -eelselt (TK 3.5.1.4.). Vastasel juhul on tegemist prognoosiga, mis ei pruugi täituda. Kaardistamist saaks läbi viia kasutusloa taotlusega esitatava ehitusprojekti ja dokumentatsiooni alusel ning täiendavate nõuete sätestamine ei ole otstarbekas. Kasutatud toodete ja materjalide kaardistamiseks saaks täpsustada määruse nr 67 lisa 9 nii, et kasutusloa taotleja esitaks pädevale asutusele detailsemaid andmeid ehitustoodete ja -materjalide osas. Sellele peaks järgnema ka vastav EHR arendus. Arvestades sooviga loobuda dokumendipõhisest lähenemisest, võib kaaluda ka dokumenteerimise määruse muutmist, digitaliseerides ehitamise dokumenteerimise protsessi ja võimaldades näiteks esitada andmed kasutatud materjalide osas ehitamise jooksul tarkvara või mobiilirakenduse kaudu.
24. Tehnilises kirjelduses (p 3.6) on palutud analüüsida kasutus- ja hooldusjuhendi regulatsiooni säilitamise vajadust (vt täpsemalt ptk 3.7). Praktikas eristatakse kasutus- ja hooldusjuhendit, kuid see ei tähenda, et nende sisu tuleks reguleerida õigusaktis. Analüüsis tehakse ettepanek õigusaktides kasutusjuhendi kohta käiva regulatsiooni kehtetuks tunnistamiseks, kuna see omab peamiselt tähendust eraõiguslikes suhetes (nt asja kokkulepitud omaduste vastavuse hindamisel, eelkõige suhetes tarbijaga). Olulised kasutamise või hooldamisega seonduvad tingimused peaksid jõudma kasutusloa kõrvaltingimusteks. Näiteks võivad hooldamise tingimused olla seotud projekteeritud erilahenduse hooldamise (või korrashoiu) välbaga. Vastav teave peaks olema kajastatud EHR-s loa kõrvaltingimusena, mida tuleb täita teatud aja möödudes ning vastavaid andmeid ka uuendada. Analüüsi autorid peavad silmas, et kasutusloa kõrvaltingimustesse jõuaks teave, mis mõjutab ehitise kasutamist oluliselt, nt olulised piirangud ehitisele ning muud erinõuded.
25. Hooldusjuhendi osas on kehtestatud eraldi määrus7. On võimalik, et hooldusjuhend eraldiseisva dokumendina (ja ehitamise dokumenteerimise määrus) ei ole õiguslikult vajalik. Samas peavad hooldamisele esitatud olulisemad erinõuded olema toodud loas või ehitusprojektis, et nad oleksid selle elluviijale, eelkõige omanikule kohustuslikud. Eraldiseisvalt vajab analüüsi Määruse 3 § 12 sätestatud andmemaht ning selle vajadus tulenevalt lubade ja riikliku järelevalve ulatusest. Vastav säte sisaldab tingimusi, nt infot oluliste piirangute kohta ehitisele, aga ka avalik-õiguslikust vaates ebavajalikke küsimusi, nagu heakord. Kasutamist ja hooldamist puudutavaid küsimusi saab edaspidi käsitleda ehitusprojekti standardi alusel koostatavas ehitusprojektis, kuna see võib olla ehitise terviklikkuse vaates oluline.
7 Majandus- ja taristuministri määrus 14.02.2020 nr 3 Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide
säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja üleandmisele esitatavad nõuded. - RT I, 05.07.2023, 312 (edaspidi ehitamise dokumenteerimise määrus).
11
26. Ehitise olulisi tehnilisi lahendusi puudutavad või projekteeritud erilahenduste kasutus- ja/või hooldustingimused peaksid olema kehtestatud kasutusloa kõrvaltingimustena. Tegu on tingimustega, mis on vajalikud asja ohutu seisundi vaates. See ei tähenda, et tavapärane hoolduskohustus (nt ventilatsioonisüsteemi filtri vahetamine) või õigusaktides sätestatud kohustused peavad saama loa kõrvaltingimuseks. Samas olulised nõuded tuleks üldistatud tasemel kajastada. Loakohustuslike ehitiste puhul kontrollib vastavaid nõudeid enamasti pädev isik. Kui ehitusprotsess on lõppenud, vastutab loas sätestatud nõuete täitmise eest eelkõige omanik ning tal peaks olema võimalik EHR-s asjakohaseid andmeid ka uuendada (nt andmete esitamise teatisega). Eraldiseisev küsimus on, kes teostab ehitisega seonduva hooldustöö, nt lifti hoolduse, ja kas töö teostamine eeldab eraldiseisva pädevuse olemasolu (nt korstnapühkimine). Sõltuvalt hooldamise tingimustest, võib andmete esitamiseks kohustatud isik olla erinev. Lõppastmes vastutab ehitise eest selle omanik. Edasistes analüüsides tuleks käsitleda EHR ja nt tehnilise järelevalve infosüsteemi andmete ühildamist, et paigaldiste ja seadmetega seonduv teave kajastuks ehitise kasutusloa juures ning et järgitav oleks hoolduskohustuste täitmise ulatus vastavalt loas või ehitusprojektis sätestatule.
27. Ehitusprojekti standardit uuendati 2017, millega seati eesmärgiks projektlahendite prioriseerimine formaalsete küsimuste ees, võimaldada uute ja arenevate info esitusviiside paindliku juurutamist ja kavandamise/projekteerimise töö aluspõhimõtete ühtlustamist ja täpsustamist. Ehitusprojektile esitatavate nõuete määrus kehtestati terviktekstina 2015. Määrus on tänasele heale tavale ja praktikale jalgu jäänud. Selle töö üheks oluliseks fookuseks oli määruse, hea tava ja ehitusprojekti standardi põhimõtete võrdlemine ja võimalusel ühtlustamine. Töö käigus on tehtud ettepanekuid määruse muutmiseks, mis lähtuvad tänasest parimast praktikas, akadeemilisest teadmistest ja samuti ehitusprojekti standardist. Samas tehti ka ettepanek ehitusprojekti standardi käsitluse muutmiseks ehk liikuda dokumendikeskselt lähenemiselt projektilahendi kohta teabekesksele lähenemisele ning võimaldada suuremat paindlikust vorminõuete osas, sh ehitusprojekti allkirjastamise nõuded. Ehitusprojekti standard vajab veel kaasajastamist seoses ligipääsetavuse ning keskkonnasäästlikkuse põhimõttega, sh kliimakindluse tagamisega.
28. Ehitusprojekti standardi muutmisel ning laiemalt valdkonna arengut silmas pidades on küsimus, kas loamenetlustes võiks panna suurema vastutuse pädevale isikule ning vähendada pädeva asutuse poolset kontrolli. Küsimus on kas ehitusprojektid on läbivalt sellise kvaliteediga, et asjatundlikku isikut saab usaldada tema tööd loamenetluses üle kontrollimata. Selle ettepaneku elluviimine eeldab teadlikku lähenemist asjatundlike isikute koolitamisele, kus tagatakse, et ka nende isikute praktilised oskused, sh teabe vormistamisele, vastavad avalik- õigusliku kontrolli vajadustele.
Analüüsi koostamist juhtis Sandra Mikli ning selle koostamises osalesid Ergo Pikas (TalTech), Elina Lumiste ning Nele Otsalt.
12
1. UURINGU EESMÄRK JA METOODIKA
1.1 Uuringu eesmärk ja uurimisülesanded
Kliimaministeerium on välja kuulutanud riigihanke viitenumbriga 274075, mille eesmärk on analüüsida ehitusprojekti koostamisele esitatavaid nõudeid ning esitada ettepanekud nende nõuete muutmiseks lähtuvalt kehtivast õigusruumist, tuvastatud probleemkohtadest ja rakenduspraktikast. Eesmärk on jõuda eelnõu vormis konkreetsete ettepanekuteni ehitusprojektile esitatavate nõuete ajakohastamise osas ehitusprojektile esitatavaid nõudeid reguleerivas määruses ning vajadusel ka ehitusseadustikus (EhS) või muudes seonduvates õigusaktides.
EhS revisjoni analüüsis on leitud, et tulevikus tuleb liikuda selles suunas, et ehitusprojekti käsitletakse kui protsessi alates planeerimistegevusest kuni ehitise kasutusele võtmiseni ja lammutamiseni. Seega pole oluline mitte ainult ehitusprojektina esitatav dokument või fail, vaid selles sisalduv teave.8 Analüüsi eesmärk on leida parimad viisid Eesti õigusaktide, eriti määruse ja EhS-i, täiendamiseks, et ajakohastada ehitusprojektile esitatavaid nõudeid, tuginedes parimatele praktikatele. See hõlmab olemasolevate õigusnormide analüüsi, võimalike lünkade tuvastamist ja sobivate lahenduste väljatöötamist, mis aitaksid tagada ehitiste ja ehitamisega seonduva ajakohase nõuete raamistiku, muutes menetluse võimalikult efektiivseks ja lihtsaks.
BIM infomudeli kasutusele võtmine on üks võimalus ehitusprojekti kui protsessi võimestamiseks. Selleks on vaja luua vastavad eeldused EhS-s ja selle alusel kehtestatud määrustes. Ehitise ja ehitamisega seonduv kontekst ja õigusraamistik on muutunud või muutumas ning sellega tuleb ehitusprojekti koostamisel arvestada. Määrus pöörab olulist tähelepanu ehitiste ohutusele ja ligipääsetavusele, tänases maailmas peaks aga tähelepanu pöörama ka kvaliteetse elu- ja ehitatud keskkonna nõuete sätestamisele, keskkonna ja ressursside säästmisele.
Lisaks on praktika killustunud erivaldkondi reguleerivate õigusaktide vahel. Analüüsi koostamise raames pöörasime tähelepanu sellele, kas erinõuded on põhjendatud või on teatud nõuded võimalik tuua n-ö sulgude ette ja ühtlustada, arvestades, et teataval määral on ühtlustamine ehitusprojekti koostamise nõuete osas toimunud ehitusprojekti standardis, mis on 2017. aastal kaasajastatud. Ehitusprojektile esitatavate nõuete määrust ei ole aga kaasajastatud. Erialaliidud EKEL9 juhtimisel on teinud sektori vajadustest lähtuva ehitusprojektile esitatavate nõuete määruse analüüsi ning pakkunud välja omapoolse nägemuse vajalikest muudatustest (edaspidi määruse uusversioon). Määruse uusversiooni käsitletakse käesolevas analüüsis eraldiseisva allikana. Määruse muutmise ettepanekud töötatakse välja erinevate osapoolte tagasiside, õigusanalüüsi ning erialaekspertide sisendi pinnalt.
Valdkondlike arengute tõttu on oluline pöörata tähelepanu ka uutele suundumustele. Ruumiloome töörühma poolt välja toodud kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted10 hõlmavad mitmekülgset ja sidusat lähenemist, mis tagab ruumide funktsionaalsuse, jätkusuutlikkuse ja kasutajasõbralikkuse. Need põhimõtted sisaldavad näiteks aja- ja asjakohasust, otstarbekust ning paindlikust ehk ruumilahendused peavad olema ajas relevantsed ja praktiliselt põhjendatud, vastates praegustele ja tulevastele vajadustele.
8 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi uuring „Ehitise elukaare õigusruumi digitaliseerimiseks kohandamine. Internetis: eehitus.ee/timeline-post/ehitise-elukaare-oigusruumi-digitaliseerimiseks-kohandamine- uuring/. 9 Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit (EKEL) - Määruse nr 97, 17.07.2015, „Nõuded ehitusprojektile“
uusversiooni ettepanek. 31.10.2023 (edaspidi EKEL-i määruse kavand) 10 Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted. Internetist kättesaadav: https://www.kul.ee/media/60/download.
13
Olulisel kohal on ka kliimakohasus ja keskkonnasõbralikkus, sest ruumide (st projektide) kujundamisel peab arvestama kliimamuutuste mõjusid ja püüdlema keskkonnasäästlikkuse poole. Kuivõrd 2030. aastaks on Euroopa Liidu ülene kliimaeesmärk vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet varasemaga võrreldes 55% ning liikuda edasi kliimaneutraalsuse saavutamise poole, tuleb ka käesoleva töö raames arvestada, et muudatusettepanekud toetaksid nende eesmärkide elluviimist. Näiteks tuleb analüüsida, kas määruse muutmine saab toetada kliima- (olelusringi hindamine), keskkonnamõjude hindamist ja ringmajandust ehitussektoris (ehitusmaterjalide taaskasutus).
1.2 Analüüsi küsimused ja metoodika lühikirjeldus
Lähtuvalt uurimisküsimustest, viidi esmalt läbi dokumendi- ning senise praktika analüüs. Töö käigus analüüsiti erialaliitude määruse muudatusettepanekuid ja viidi läbi fookusgrupi intervjuud. Erialaliitude määruse ettepanekut kaaluti olulise sisendina, sest selle väljatöötamises osales ja arvamust avaldas suur osa ehitussektori olulistest erialaliitudest ning eksperdid ettevõtetest ja Tallinna Tehnikaülikoolist. Kavandi koostamine ja arvamuste avaldamine toimus 2023. aastal. Koostatud kavandile avaldasid arvamust: Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendus, Veevarustuse ja Kanalisatsiooni Inseneride Selts, Arhitektide Liit, Maastikuarhitektide Liit, Ehitusettevõtjate Liit, Elektritööde Ettevõtjate Liit, Valgustusdisainerite Assotsiatsioon, ja Digitaalehituse Klaster. Arvamust ei avaldanud Sisearhitektide Liit ja Eesti Soojustehnikainseneride Selts.
Olemasolevate õigusaktide, uuringute ja teaduskirjanduse analüüsis uuriti uurimisküsimuse perspektiivis ehitusseadustikku (EhS), planeerimisseadust (PlanS), keskkonnaseadustiku üldosa seadust (KeÜS), ehitusprojektile esitatavate nõuete määrust ning nendega seonduvat kirjandust, kohtupraktikat ja Õiguskantsleri seisukohti.
Seejärel saadeti fookusgruppidele (KOVid, valitsusasutused, erialaliidud) struktureeritud küsimustikud, mille vastuste analüüsimiseks toimusid intervjuud, et valideerida ja täpsustada uuringu keskmeks olevate probleemkohtade esinemist praktikas ning arutada võimalikke lahendusi muudatusettepanekute tegemiseks.
Tervikliku lahenduse välja töötamiseks on koondatud eelnõu tasandil konkreetsed ettepanekud määruse ja vajadusel EhSi või teiste seonduvate õigusaktide täiendamiseks, lisaks on välja toodud ka muudatuste mõjuanalüüs.
Analüüs on koostatud, tuginedes järgnevatele põhimõtetele ja eeldustele:
- Analüüsi struktuur lähtub õigusaktides esitatud teemadest, st liigub üldiselt üksikule. Iga alateema raames on käsitletud KOV-de, valitsusasutuste ja erialaliitude seisukohti. Neid on kõrvutatud kohtupraktika ja Õiguskantsleri seisukohtadega. Õigusanalüüsi struktuuris on püütud leida koht tellija küsimustele vastamiseks. Õigusanalüüs on laiem kui Tellija esitatud küsimused, kuna muudatusettepanekute tegemiseks on vajalik terviklik ja süsteemne ülevaade määrusest ja selle seostest teiste õigusnormidega.
- Analüüsi koostamisel ja ettepanekute tegemisel eeldatakse, et EhS ja määrus ei lahendada kõiki valdkonna probleeme, kuid seadusandlus ei tohi neid juurde luua. Pidev ehitusvaldkonna enesehinnang ja -areng on hädavajalik. Näiteks peab Eesti ehitussektori tegema läbi kvalitatiivse arenguhüppe vastandumiskeskselt ehitusprojektide teostamiselt koostööpõhisele lähenemisele. See eeldab muutusi ülikoolides, ehituse arendusprojektide tellimises ja pädevate spetsialiste teadmistes ja oskustes. Selleks peavad ehitusvaldkond ja seda puudutav seadusandlus arenema terviklikult ja käsikäes.
14
- Oluline on samuti rõhutada, et ehitussektor ei eksisteeri vaakumis. Ehitussektor on osa ühiskonnast ning teenindab selle laiemaid vajadusi. Inimühiskond on pidevas arengus. Seetõttu arenevad vajadused ja nõuded ehitistele, ehitamisele, kasutamisele ja korrashoiule. Ehitusprojekt on ehitise elukaare keskne mitmeid erinevaid osapooli ühendav teabekogum. Ehitusprojekt käsitlus, tähendus ja sisu peab arenema koos ühiskonna muutuvate vajadustega.
- Analüüsi koostamisel ja ettepanekute tegemisel lähtutakse üldpõhimõttest, et EhS kehtestab kohustuse ja määrus üldised nõuded. Nii nagu oli määruse algne eesmärk, on ta ühendavaks lüliks EhS üldpõhimõtete, hea tava ja standardite vahel. Määrus ei asenda eriehitistele esitatavaid nõudeid, vaid kajastab tava- ja eriehitiste ühiseid üldiseid nõudeid.
- Õiguslikust vaatest on ehitusprojekti reguleerimise puhul tegemist avalike huvide ja kolmandate isikute õiguste kaitseks kehtestatud regulatsiooniga. Ehitusprojekt peab sisaldama teavet, mida vajab pädev või järelevalvet tegev asutus ehitise, ehitamise, kasutamise ja korrashoiu nõuetelevastavuse hindamiseks ja kontrollimiseks (EhS §-d 11 – § 14 ja asjakohasel juhul § 15 – § 17).
- EhS ja määrus võib reguleerida ehituse arendusprojekti algataja/omaniku ja töövõtja vahelisi kokkuleppeid ja erasuheteid niivõrd kui see on vajalik pädeval või ehitusjärelevalvet teostaval asutusel ehitise, ehitamise, kasutamise ja korrashoiu nõuetelevastavuse hindamiseks ja kontrollimiseks. Ehk EhS ja määrus ei peaks reguleerima ehitise arhitektuuri ja insener-tehnilisi lahendusi ning nende loomise ehk kavandamise tegevuse korraldamise kokkuleppeid. EhS ja määrus peab esitama kohustused ja nõuded ehitusprojekti koostamise alustele (EhS § 14) ja loodud ehitusprojekti lahendusi kirjeldavale teabele ning vormistamisele, dokumenteerimisele, allkirjastamisele ehk vastutuse ja vastutaja tõendamisele ja esitamisele.
- Ehitusteabe mudeli kasutamine lahenduste kohta käiva teabe loomiseks, organiseerimiseks ja kirjeldamiseks on fundamentaalselt erinev täna traditsioonilisteks peetavatest kirjeldusviisidest. Ehitusteabe mudelite kasutamine muudab põhimõtteliselt seda, kuidas masinloetaval viisil kirjeldatakse ehitise kohta esitatavat teavet ning selleks kasutades objektorienteeritud andmeobjektideks jagamise viisi.
- Ehitusregistrisse kantud andmetel on informatiivne ja statistiline tähendus. Kehtib ja kehtima peab jääma põhimõte, et ehitise ehitusprojekt on ehitise kohta käiva teabe lähteallikas ja EHR-is peegeldatakse mingi hulk olulist teavet. Täpsemalt, kõik EHR-i esitatavad andmed peavad olema tuvastatavad ehitus- või kasutusloa aluseks olevast ehitusprojektist.
15
2. ÜLDISED SUUNDUMUSED EHITUSVALDKONNAS, MIS MÕJUTAVAD EHITUSPROJEKTILE JA SELLE KOOSTAMISELE ESITATAVAID NÕUDEID
Ehitusprojekt on ehitise elukaare keskne mitmeid erinevaid osapooli ühendav teabekogum. Ehitusprojekt käsitlus, tähendus ja sisu peab arenema koos ühiskonna muutuvate vajadustega. Ehitusprojekt peab lisaks omaniku väärtuspakkumusele lahendama kõik ehitise ja ehitamise ning vajadusel kasutamise ja korrashoiuga seonduvad olulised küsimused. Ehitise projektilahendi kavandamisel ja ehitise projekti koostamisel tuleb rakendada asjatundlikkuse põhimõtteid. Mida keerukam on ehitusprojekt, seda suurem on enamasti kaasatud osapoolte ja spetsialistide arv11. EhS § 10 sätestab, et asjatundlikkuse põhimõtte kohaselt peab pädev isik lisaks hoolsuskohustusele, selgitamiskohustusele tegema koostööd teiste ehitusprojekti koostamisel ja ehitamisel osalevate isikutega. EhS-s on otsesõnu kohustus teha koostööd, selgitada enda seisukohti ning teha seda parimate teadmiste ja oskuste kohaselt. Kahjuks võetakse koostööd enesestmõistetavana, ignoreeritakse, tõlgendatakse valesti või rakendatakse praktikas kehvasti. Samuti ei saada aru kavandamise, projekteerimise ja projekteerimise juhtimise sisust.
Ehitustegevus üldiselt ja ehitusprojekt ei eksisteeri vaakumis. Määruse analüüsiks on vaja kirjeldada ehitise kavandamise ja projekteerimise taustsüsteemi, üldiseid suundumusi ning ehitusprojekti koostamisega seotuid väljakutseid. Analüüsi selle osa eesmärk ei ole anda soovitusi kõigi järgnevate teemade ja küsimuste reguleerimiseks EhS-s, pigem kirjeldada ehitusprojekti valdkonnaga seotud suundumusi, väljakutseid ja tänaseid parimaid teadmisi ning seeläbi mõtestada valdkonna vajadusi.
2.1 Kavandamise ja projekteerimise kitsaskohad
Ehitusprojektid ebaõnnestuvad ja sageli on selle põhjuseks puudulik ehitiste kavandamine (projekteerimine) ja projekteerimise juhtimine. Love ja Li12 ning Love et al13 sõnul on puudulik kavandamise tegevus ja selle tulemid peamiseks „panustajaks“ hoonete ja rajatiste probleemidele ning ehitusprojektide aja ja kulude ületamistele". Uuringud erinevates geograafilistes piirkondades näitavad, et ehituse arendusprojektide ebaõnnestumistest ligikaudu 50%-70% võib seostada kavandamise/projekteerimise protsessi puuduste ja vigadega14,15.
11 Ballard, G. 2020. “Target Value Delivery.” Lean Constr. Core Concepts New Front., 148–161. New York, USA:
Routledge. 12 Love, P. E., and H. Li. 2000. “Quantifying the causes and costs of rework in construction.” Constr. Manag.
Econ., 18 (4): 479–490. Taylor & Francis. 13 Love, P. E., D. J. Edwards, and Z. Irani. 2008. “Forensic project management: An exploratory examination of
the causal behavior of design-induced rework.” IEEE Trans. Eng. Manag., 55 (2): 234–247. IEEE. 14 Agarwal, J., M. Haberland, M. Holickỳ, M. Sykora, and S. Thelandersson. 2012. “Robustness of structures:
Lessons from failures.” Struct. Eng. Int., 22 (1): 105–111. Taylor & Francis. 15 Nicholas, E., and D. Patrick. 2014. “Spatial Analysis of Building Collapse in Nigeria: A Study of the Causes
and Problems‖.” J. Econ. Sustain. Dev., 5 (25): 95–107. Citeseer.
16
Kavandamise ja projekteerimise probleemid vähendavad ehitustootlikkust16 ning ehitatud vara väärtust17. Lisaks panustavad kavandamise vead sageli surmaga lõppevatesse tööõnnetustesse ja vigastustesse ehitusplatsil ning ehitiste kasutamisel18,19.
Kirjanduses on käsitletud tüüpilisi kavandamise, projekteerimise ja projekteerimise juhtimise probleeme20. Olulisemad probleemid on seotud:
- kliendi ebasüsteemse või puuduliku kaasamisega;
- nõuete ja teabe ebasüsteemse haldamisega;
- puudulike alternatiivide uurimisega;
- puuduliku või vigaste projektlahenditega või projektdokumentatsiooniga;
- puuduliku protsesside, kommunikatsiooni ja koostöö korraldamisega; ja
- ebapiisavate kompetentsidega.
Paljud neist probleemidest on tingitud puudulikust juhtimisest. Sageli ei rakendata tänaseid parimaid teadmisi näiteks protsesside kavandamiseks ja korraldamiseks, mudelprojekteerimise mahu ja ulatuse täpsustamiseks ning tööjärjestuse optimeerimiseks ja vigadest õppimise hõlbustamiseks21. Probleemide lahendamiseks või leevendamiseks on proovitud ja arendatud mitmeid erinevaid abinõusid, kuid praktikas on muutused visad tulema. Tarvis on põhimõttelisi muutusi – projekteerimise protsesside ja koostöö tervikliku juhtimist. See ei ole otseselt regulatsiooni küsimus, kuid seadused ei tohi soodustada ebapädevat ehitustegevust.
2.2 Ehitiste kavandamist mõjutavad arengud
Ehitiste kavandamine ja projekteerimine peavad lähitulevikus läbi tegema kiire ja ulatusliku arengu. See tuleneb Euroopa Liidu rohepöörde ja digitaliseerimise eesmärkidest ja strateegiatest, mis omakorda on tingitud globaalsest kliima ja elurikkuse kriisist. Ehitussektori ärimudelid ja väärtusahelad peavad kohanema uute jätkusuutlikkuse, energiatõhususe ja digitaalse majanduse eesmärkidega.
Energiatõhususe direktiivi (2023/1791) ja hoonete energiatõhususe direktiivi (2024/1275) uusversioonide fookus on roheleppe eesmärkide saavutamisel. Direktiivid käsitlevad hoonete energiatõhususe ja kasvuhoonegaaside heite vähendamist eesmärgiga muuta Euroopa hoonefond 2050. aastaks kliimaneutraalseks. Kohustuste ja nõuete kehtestamisel arvestatakse väliste klimaatiliste tingimustega, kohalike vajadustega ning siseruumide keskkonnakvaliteedi nõuetega. Uute ja rekonstrueeritavate hoonete puhul tuleb rakendada kõrgemaid energiatõhususstandardeid, integreerida taastuvenergia lahendusi, nagu päikesepaneelid ja soojuspumbad, ning kasutada uuenduslikke ehitusmaterjale ja -tehnoloogiaid, mis vähendavad ehitiste keskkonnamõjusid kogu olelusringi vältel.
16 Kärnä, S., and J.-M. Junnonen. 2017. “Designers’ performance evaluation in construction projects.” Eng. Constr.
Archit. Manag. Emerald Publishing Limited. 17 Fischer, M., H. W. Ashcraft, D. Reed, and A. Khanzode. 2017. Integrating project delivery. Wiley Online
Library. 18 Behm, M. 2005. “Linking construction fatalities to the design for construction safety concept.” Saf. Sci., 43 (8):
589–611. Elsevier. 19 Sacks, R., J. Whyte, D. Swissa, G. Raviv, W. Zhou, and A. Shapira. 2015. “Safety by design: dialogues between
designers and builders using virtual reality.” Constr. Manag. Econ., 33 (1): 55–72. Taylor & Francis. 20 Pikas, E., L. Koskela, and O. Seppänen. 2020. “Improving Building Design Processes and Design Management
Practices: A Case Study.” Sustainability, 12 (3): 911. https://doi.org/10.3390/su12030911. 21 Pikas, E., L. Koskela, and O. Seppänen. 2020. “Improving Building Design Processes and Design Management
Practices: A Case Study.” Sustainability, 12 (3): 911. https://doi.org/10.3390/su12030911.
17
Samuti uuendatakse ehitustoodete määrust (EL nr 305/2011). Määrusega kehtestatakse ehitustoodete ühtlustatud turustustingimused kogu Euroopa Liidus ja seatakse nõuded ehitustoodete keskkonna- (näiteks keskkonnadeklaratsioonid) ja ohutusnäitajatele, samuti määratakse ehitustoodete tootjate, tarnijate ja teiste sidusrühmade õigused ja kohustused. Eesmärk on soodustada ohutute, keskkonnasäästlike ja kvaliteetsete toodete kasutamist ehitussektoris, tagades samal ajal, et need tooted vastavad kogu Euroopa Liidus kehtestatud standarditele. Muuhulgas töötatakse välja digitaalse tootepassi süsteem, mis peaks võimaldab lihtsamat tooteteabe jälgitavust ja vastavuse kontrolli. Digitaalsed tootepassid peavad sisaldama olulist teavet nagu toimivus- ja vastavusdeklaratsioonid, tehniline dokumentatsioon ning ohutusteave, mis on kättesaadavad elektrooniliselt ja masinloetavalt. See peab aitama lihtsustada regulatiivseid protsesse ja toetama ehitussektori digitaliseerimist, vähendades samal ajal halduskoormust ja suurendades läbipaistvust. Samuti soovitakse luua ühine andmesõnastik, mis põhineb Euroopa standarditel ja hõlmab ehitustoodete andmestruktuuri ning nende omaduste määratlusi, toetades nii riiklike asutuste tööd kui ka sektori üleüldist digitaliseerimist.
Ehk digitaalseerimiselt oodatakse lisaks kõigele muule keskkonna- ja energiatõhususe eesmärkide saavutamist, mistõttu see on muutunud ehitussektori üheks keskseks teemaks. Rõhk on digitaalsete tööriistade ja platvormide kasutuselevõtul. Samas peab märkima, et kuigi BIMi kasutuselevõtuga on toimunud märkimisväärsed muutused ehitussektoris, näiteks see kuidas koordineeritakse erinevate valdkondade tööd, siis paljud protsessid on endiselt dokumendikesksed ja lokaalsetele tarkvaralahendustele tuginevad. Ehitussektori järgmine digitaalne arenguhüpe seisneb veebitehnoloogiate ja hajusate andmehalduslahenduste kasutuselevõtus. See võimaldab lihtsamat andmetele juurdepääsu ja integreerimist erinevate valdkondadega.
Sama mõtet sedastab Eesti "ehituse pikk vaade 2035"22, mis keskendub innovatsioonile, andmepõhistele otsustele, tehnoloogiate arendamisele ja koostööle. Eesti ehitussektorile on seatud eesmärgiks tõsta tootlikkust ja kvaliteeti andmepõhiste otsuste, digitaliseerimise ja koostöö abil. Ehk digitaliseerimine peab toetama ehitusprotsesside tõhustamist laiemalt kui loamenetlused ja keskkonnasäästu eesmärkide saavutamine. Edukas digitaliseerimine nõuab kvaliteetsete andmete kättesaadavust, infosüsteemide koostalitlusvõimet ja küberturvalisust, samuti riigi ja erasektori koostööd, et saavutada tõhusam, teadus- ja teadmispõhine ehitustegevus. Selle eelduseks on riiklike andmehalduse põhimõtete ja standardite kehtestamine.
Eesti on siin olnud esirinnas, arendades riikliku e-ehituse platvormi. Lisaks saab täna registris teostada BIM-põhiseid loamenetlusi. E-ehituse platvorm on riiklik andmekogu, mis haldab teavet kavandatavate, ehitatavate ja olemasolevate ehitiste ning nendega seotud menetluste kohta. E-ehituse platvorm mängib kasvavat rolli poliitikate kujundamisel ja eesmärkide saavutamisel, näiteks Euroopa roheleppes, mis nõuab ehitusvaldkonna panust keskkonnakaitses ja energiatõhususe saavutamises. Oluline on, et andmed oleksid usaldusväärsed ja kvaliteetsed, toetades digitaalseid lahendusi ja andmepõhiseid otsustusi.
2.3 Kavandamise tegevus, omadused, eripärad ja keerukused
Kavandamine akadeemilise distsipliinina tekkis 1960. aastatel. Seda mõistet on kasutatud viitamaks kavandile, distsipliinile, tegevusele või kavandamise ülesandele. Kohe alguses tekkisid erinevad käsitlused, mis üldistatult jagunesid kaheks: tehniline (formaalne ja objektiivsusele suunatud) ja sotsiaalne (inimesele ja suhtlemisele suunatud) kavandamise käsitlus. Esimest seostatakse inseneride tegevusega ehk kavandatava objekti ja tegevuse
22 Ehituse pikk vaade 2035: https://mkm.ee/ehitus-ja-elamumajandus/ehitus/ehituse-pikk-vaade.
18
põhjuslikkusega (põhjus-tagajärg suhe); teine on omane planeerijatele ja arhitektidele ning on seotud inimeste vajaduste, eesmärkide ja suhtluse tõlgendamisega. Näiteks projekteerimine (inglise keeles engineering design)23,24 esindab kavandamise tehnilist käsitlust; inimesele keskendunud (inglise keeles human-centered design)25,26 ja kaasav kavandamine (inglise keeles participatory design, co-design)27 sotsiaalset ehk tõlgendamisele suunatud käsitlust.
Kavandamise tegevuse kohta ei ole üldtunnustatud definitsiooni. Love28 väitis, et kavandamise osas puudub üksmeel, kuna see on keeruline nähtus, mida defineeritakse erinevatest vaatenurkadest ja erinevatel täpsustasemetel. Selle tulemusena on esitatud mitmeid erinevaid kavandi ja kavandamise määratlusi, mis juhivad tähelepanu kavandamise tüüpilistele aspektidele29,30. Näiteks tuuakse sageli välja seda, et kavandamisel kasutatakse (tänapäeval valdavalt digitaalseid) mudeleid, et toetada ette/edasi mõtlemist, hinnata mõjusid (samuti ohutust) ning tabada tundmatut ja arendada ideid uuritava objekti kohta31. Eelkõige ilmneb, et kavandamine on inimtegevus, mille tulemuseks on kavandatav objekti või tegevuse kirjeldus. Samuti seda, et kavandamine hõlmab lisaks kõigile muudele tegevustele vähemalt ühte mitterutiinset mentaalset kavandamise tegevust (taipamist), mis on mõjutatud sotsiaalsest kontekstist. Mitterutiine tähendab, et kavandamine kui teabeloome protsess on oma olemuselt õppimise protsess ehk kavandamise loomulik osa on eksimine ja lahendite muutmine.
Kavandamise tegevusel on lisaks uudsusele teisi olulisi omadusi ja eripärasid. Kavandamise olulised eripärad võrreldes ehitamise tegevusega on järgmised:
1. Teabeloome protsess: ehitise kavandamine on valdavalt füüsilise materjali töötlemise protsess32. Kavandamise tegevus ei ole tingimata seotud füüsilise asukohaga, kuid kavandatav ja ehitatav objekt on asukohakeskne;
2. Järkjärguline üldiselt detailsemale teabeloome protsess: kavandamise probleemi ja lahenduse teavet plaanitakse, luuakse ja korraldatakse hierarhiliselt ja lahendusele orienteeritult33. Kavandamisel liigutakse üldisemalt detailsemale ja selle juures eeldatakse, et kavandamise ülesandele leidub lahendus. Ehitamine on valdavalt vastupidine tegevus ehk detailselt üldisemale liikumine protsess;
3. Uudsus ja õppimine: ehitamise tegevuses keskendutakse tõhususe saavutamiseks kordusele; kavandamise protsessides soovitakse luua samuti midagi uut. Kui iteratsioonid on ehitamisel raiskamine, siis kavandamisel võimaldavad need õppimist:
23 Gregory, S. (1966). "Design science." The design method, Springer, 323-330. 24 Hubka, V., and Eder, W. E. (1996). Design science: introduction to the needs, scope and organization of
engineering design knowledge, Springer. 25 Norman, D. A. (2005). "Human-centered design considered harmful." interactions, 12(4), 14-19. 26 Steen, M. (2012). "Human-centered design as a fragile encounter." Design Issues, 28(1), 72-80. 27 Sanders, E. B.-N., and Stappers, P. J. (2008). "Co-creation and the new landscapes of design." Co-design, 4(1),
5-18. 28 Love, T. (2000). "Philosophy of design: a meta-theoretical structure for design theory." Design studies, 21(3),
293-313. 29 Andreasen, M. M., Hansen, C. T., and Cash, P. (2015). Conceptual Design: Interpretations, Mindset and Models,
Springer. 30 Andreasen, M. M. (2011). "45 Years with design methodology." Journal of Engineering Design, 22(5), 293-332. 31 Maier, A. M., Wynn, D. C., Howard, T. J., and Andreasen, M. M. (2014). "Perceiving design as modelling: A
cybernetic systems perspective." An Anthology of Theories and Models of Design, Springer, 133-149. 32 Koskela, L. 2000. “An exploration towards a production theory and its application to construction.” Doctoral
Dissertation. Espoo, Finland: VTT Technical Research Centre of Finland. 33 O’Donovan, B., C. Eckert, and P. J. Clarkson. 2004. “Simulating design processes to assist design process
planning.” Int. Des. Eng. Tech. Conf. Comput. Inf. Eng. Conf., 503–512.
19
1) projektlahendi edendamiseks, 2) kavandatud lahenduste parandamiseks või muutmiseks ja 3) osalejate, otsuste ja töövoogude koordineerimiseks; 34
4. Protsessi ja koostööd tuleb samuti kavandada: ehitamise puhul on üldiselt teada alg- ja lõppolukord ning ülesanne on leida tõhusaim viis kavandatud ehitise rajamiseks. Kavandamise puhul on lõpptulem, meetod ja sageli isegi algolukord teadmata. Kavandamisel peavad arenema kavandamise probleem, lahendus, osalejate arusaamine35 ja protsess36 koos;
5. Kavandamise tegevused on vastastiksõltuvuses: erinevalt ehitamise tegevusest võivad kavandamise tegevused olla vastastikuses sõltuvuses (ehk “sõlmtöö”)37 – muutus ühe töö tulemites toob sageli kaasa muutusi teises töös ja vastupidi.
Need omadused ja eripärad põhjustavad kavandamise tegevuse keerukuse. Samuti võib nende mitte mõistmine olla põhjuseks olukorrale, kus selles osalejad (näiteks projekteerimise projektijuhid ja seaduseandja) ei mõista seda protsessi, milles osalevad või mida reguleerivad38. Ehk kavandamise protsessi teevad keerukaks järgmised asjaolud:
1. Kavandamise ülesannet on keeruline üheselt määrata: kavandamise ülesanded alluvad erinevate huvirühmade perspektiivide, väärtuste ja eesmärkide mitmekesisusele39.
2. Tööjaotuse struktuuri koostamine on keeruline: kavandamise tegevusi täpsustakse ja kohandatakse aja jooksul järk-järgult ning kavandamise protsessis avastatakse uusi ettenägematuid tegevusi ja seoseid40. Ehk ehitusprojekt peab kohanduma ehitusprotsessi vältel tõusnud vajadustega.
3. Keeruline on määrata parimat tööde järjekorda: kavandamise tegevused on sageli vastastikku sõltuvad ehk niinimetatud “sõlmtöö”41.
4. Kavandamise tegevust on lihtne alustada kasutades selleks eeldusi: otsuseid tehakse kavandamisel puuduliku või esialgse teabe põhjal, mis tingib raiskamist.
5. Kavandamise ülesande lõpetamise hindamise kriteeriumi määratlemine on keeruline: kavandamise tegevused hõlmavad lisaks põhjuslikkusele ka tõlgendamist.
EhS-s on teadlikult välistatud kavandamise tegevuse reguleerimine (väljaarvatud EhS § 14, mis seab nõuded ehitusprojekti koostamise alustele) ja selle asemel reguleeritakse EhS-s kavandamise tegevuse sisendeid ja väljundeid. Samas peab ka kavandamise sisenditele ja väljunditele esitatavate nõuete kehtestamisel arvestama kavandamise tegevuse olulisemate omaduste, eripärade ja keerukustega.
34 Wynn, D. C., and C. M. Eckert. 2017. “Perspectives on iteration in design and development.” Res. Eng. Des.,
28 (2): 153–184. 35 Halstrøm, P. L., and P. Galle. 2015. “Design as co-evolution of problem, solution, and audience.” Artifact J.
Des. Pract., 3 (4): 3–1. Intellect. 36 Ballard, G., and L. Koskela. 2009. “Design should be managed as a physical process, too.” Proc. Int. Conf. Eng.
Des., 251–262. Palo Alto, CA, USA,: University of Stanford. 37 Eppinger, S. D., and T. R. Browning. 2012. Design structure matrix methods and applications. Cambridge, USA:
MIT Press. 38 Wynn, D. C., and P. J. Clarkson. 2018. “Process models in design and development.” Res. Eng. Des., 29 (2):
161–202. 39 Buchanan, R. 1992. “Wicked problems in design thinking.” Des. Issues, 8 (2): 5–21. 40 Karniel, A., and Y. Reich. 2011. Managing the dynamics of new product development processes: a new product
lifecycle management paradigm. Springer Science & Business Media. 41 Eppinger, S. D., and T. R. Browning. 2012. Design structure matrix methods and applications. Cambridge, USA:
MIT Press.
20
2.4 Ehitiste kavandamine ja koostöö
Kasvav spetsialiseerumine on olnud oluline strateegia ehitiste kasvava keerukusega toime tulemiseks. Selle tulemusena on tekkinud kavandamise protsessis vajadus teha koostööd. Osapooled peavad tegema koostööd, sest 42:
- meeskond panustab ühise eesmärgi ja vastavate prioriteetide saavutamisse;
- varasemad lahendused ei pruugi rahuldada kliendi nõudeid;
- kavandamise projekti meeskonna liikmed vahetavad protsessis omavahel sisendeid ja väljundeid;
- ehitise osad peavad sobima kokku; ja
- toimivus tuleb saavutada ehitise terviku tasemel.
Kleinsmann43 defineeris kavandamise koostööd kui „protsess, mille käigus erinevate erialade esindajad jagavad oma teadmisi kavandamise protsessi ja kavandi kohta. See loob ühise arusaama protsessist ja kavandatavast objektist, aitab integreerida teadmisi ja keskenduda suurematele ühistele eesmärkidele – kavandatavale lõpptootele“. Selles ilmnevad mitmed olulised elemendid. Koostööprotsess hõlmab suhtlemist ja teadmiste integreerimist, et luua ühtne taustsüsteem ja arendada ühist arusaama kavandamise ülesandest ja protsessist44,45.
Lisaks koostööle on usaldus ja digitaliseerimine välja pakutud kui üldised meetmed teabe- ja töövoo loomise, parendamise ja säilitamise tagamiseks ehitusprojektides. Kahjuks on sageli Eesti ehitussektori iseloomustamiseks kasutatud väljendit “usalduse puudumine” ehk koostööpõhise lähenemise asemel on läbiv mõttemall vastandumiskeskne. Koostöö ja usalduse puudumist on peetud probleemide üheks olulisemaks põhjustajaks, eriti erinevate rollide ja valdkondade ristumiskohtades. Seda raskendab asjaolu, et erinevad kavandamise meeskonna liikmed, näiteks arhitektid ja ehituskonstruktsiooni insenerid tegutsevad erinevates "objektimaailmades", jagades "kavandamise ülesande erinevateks [spetsialiseerunud] ülesanneteks". Nende objektimaailmade vahel on olulised erinevused väärtustes, paradigmas, keeltes ja tegevussüsteemides, mis põhjustavad ühise ja jagatud arusaama puudumist.
Kavandamise meeskonna ühise ja jagatud arusaama säilitamiseks või arusaama erinevuste vähendamiseks on vaja rakendad parimaid teadmisi, meetodeid ja praktikaid, eriti kui varasemad lahendused või tavapärane tegutsemisviis pole piisavad46. Ebatavalised olukorrad võivad nõuda kollektiivset loovust47. Lean raames on välja töötatud erinevaid vahendeid ehituse arendusprojektide organisatsiooni loomiseks, lepingute sõlmimiseks ja toimesüsteemide toimimiseks, et hõlbustada kollektiivset tööd48.
42 Pikas, E., B. Pedó, A. Tezel, L. Koskela, and M. Veersoo. 2022. “Digital Last Planner System Whiteboard for
Enabling Remote Collaborative Design Process Planning and Control.” Sustainability, 14 (19): 12030. MDPI. 43 Kleinsmann, M. S. 2006. “Understanding Collaborative Design.” PhD Thesis. Wateringen, Netherlands: Delft
University of Technology. 44 Casakin, H., and P. Badke-Schaub. 2017. “Sharedness of team mental models in the course of design-related
interaction between architects and clients.” Des. Sci., 3. Cambridge University Press. https://doi.org/10.1017/dsj.2017.15.
45 Pikas, E., L. Koskela, N. Treldal, G. Ballard, and R. Liias. 2016. “Collaboration in Design – Justification, Characteristics and Related Concepts.” 143–152. Boston, USA.
46 Gomes, D., and P. Tzortzopoulos. 2020b. “Challenges and opportunities for early project collaboration.” Lean Constr. Core Concepts New Front., 408. New York, USA: Routledge.
47 Wróbel, A., and P. Cash. 2021. “Facilitating creativity: Shaping Team Processes.” Creat. Innov. Manag., 1–21. https://doi.org/10.1111/caim.12465.
48 da CL Alves, T., and W. Lichtig. 2020. “Integrated project delivery: Basic tenets and recommendations.” Lean Constr., 162–185. Routledge.
21
Lean lähtub protsessipõhisest maailmavaatest, milles eeldatakse, et "paljud ülesannete vahelised sõltuvused, mida sageli pole võimalik ette näha, lahendatakse koostöö abil"49. Kavandamise ja koostöö olulisus Leanis on ilmne selle paljudes meetodites ja praktikates50: integreeritud projekti teostamine (Integrated Project Delivery), 'suur tuba' (Big Room), sihtväärtuse kavandamine ja teostamine (Target Value Design and Delivery), eelistepõhine otsustamine (Choosing by Advantages), viimase plaanija süsteem (Last Planner System), A3 probleemide lahendamiseks ja teabevahetuseks ning BIM (Building Information Modelling).
Analüüsi kontekstis on oluline mõista, et oskus koostööd teha ei ole kaasa sündinud ja see ei ole ehitusprojekti koostamisel isetekkiv nähtus. Koostööd ja selle tekkimist peab soodustama, suunama ja juhtima. Koostöö mõtestamine, oskuste arendamine ja rakendamine peab saama alguse arhitekti ja ehitusinseneri alushariduse andmisel. Samuti peab õpetama koostööd täiendõppe kaudu juba sektoris töötavatele osapooltele. See on vajalik EhS § 10 esitatud asjatundlikkuse põhimõtte rakendamiseks, mille sisuks on ka kohustus teha koostööd ehitusprojekti koostamisel ja ehitamisel osalevate isikutega. Hetkel on selle puhul tegemist sisutühja sättega.
2.5 Lühikokkuvõte ja ettepanekud
Ehitusprojekt ei eksisteeri eraldiseisvalt kõigest muust ehk ehitusprojekti tähendus ja sisu peab arenema koos ühiskonna ja valdkonna muutuvate vajadustega. Eesti ehitussektori lähituleviku kvalitatiivne arenguhüpe eeldab üleminekut vastandumiskeskselt ehitusprojektide teostamiselt koostööpõhisele lähenemisele. Selleks peavad ehitusvaldkond ja seda puudutav seadusandlus arenema terviklikult ja käsikäes.
EhS-i ja määruse kaasajastamisel peab lähtuma valdkonna väljakutsetest ja parimatest teadmistest. Sageli neid ei teadvustata ja siis juhtub, et seadusesse jäetakse kirjutamata või kirjutatakse sisse sisutühjad sätted või põhimõttelised vastuolud. Näiteks ei mõisteta, et kavandamine on teabeloome järkjärguline üldisemalt detailsemale liikumise protsess ja ehitusprojekt on arenev tervik. Ehitusprojekt on valmis, kui on läbitud kõik projekteerimise staadiumid ja lahendatud kõik lahtised küsimused sellise täpsuse ja detailsusega, mis on vajalik ehitise ja ehitamise, samuti kasutamise ja korrashoiu eesmärkide, nõuete, ja vajaduste rahuldamiseks.
Järgmiselt on esitatud olulisemad ettepanekud Eesti ehitiste kavandamise ja ehitusprojekti valdkondade ning seadusandluse kaasajastamiseks:
1. Selgemad määratlused: näiteks selgitada, mida tähendab koostöö kui asjatundlikkuse põhimõte. Samuti peab arvestama kavandamise ja projekteerimise tegevuse loova ja sotsiaalse mõõtmega ning selle olulisemate omaduste ja eripäradega, näiteks sellega, et ehitusprojekti koostamine on üldisemalt detailsemale liikumise teabeloome protsess ning tuleb alati käsitleda tervikuna;
2. Koostöö ja kommunikatsiooni parandamine: ehitusprojekti koostamisel on tihe koostöö osapoolte vahel kriitiline, kuid seda ei rakendata sageli tõhusalt. Koostöö juhtimist tuleks süsteemselt soodustada, toetada ja arendada terviklikult;
3. Juhtimise kvaliteedi tõstmine: kavandamise/projekteerimise juhtimise kvaliteet vajab tõstmist, rakendades parimaid teadmisi, praktikaid ja tehnoloogiaid, nagu Lean ja BIM;
49 Koskela, L. 2020. “Theory of lean construction.” Lean Constr. Core Concepts New Front., 2–13. New York,
USA: Routledge. 50 Tzortzopoulos, P., M. Kagioglou, and L. Koskela. 2020. Lean Construction: Core Concepts and New Frontiers.
Routledge.
22
4. Digitaliseerimise edendamine: digitaalsed lahendused, nagu EHR ja digitaalsed tootepassid peavad aitama suurendada protsesside läbipaistvust ja töövoo tõhusust;
5. Hariduse ja koostööoskuste arendamine: haridussüsteem ja täiendõpe peaksid keskenduma koostööoskuste arendamisele, et tagada tulevaste spetsialistid valmisolek ehitusturul toimetamiseks.
Need sammud aitaksid tugevdada kavandamise protsessi terviklikkust, innovatsiooni ja koostööd, toetades samal ajal Eesti ehitussektori konkurentsivõimet ja jätkusuutlikkust.
23
3. EHITUSPROJEKTILE JA SELLE KOOSTAMISELE ESITATAVAD NÕUDED NING NENDE RAKENDUSPRAKTIKA
Vastamaks tehnilise kirjelduse küsimusele 3.1.1.1, kas kehtivad õigusaktid täidavad esialgset eesmärki sätestada ehitusprojektile vähimad kohustuslikud nõuded, tuleb alustuseks analüüsida ehitusprojekti mõistet. Seda eelkõige põhjusel, et ehitusprojekti määratlus on aluseks nende nõuete kehtestamisele ja rakendamisele (ptk 3.1.1.).
Järgmisena analüüsitakse EhS-is sätestatud põhimõtted ja nende seosed määrusega, kuna need põhimõtted loovad raamistiku ja juhised, millest lähtudes on määratletud nii ehitusprojekti kui ka selle koostamiseks ja rakendamiseks vajalikud nõuded (ptk 3.1.2.). Ilma nende põhimõtete analüüsita ei saa hinnata, kas kehtiv regulatsioon on piisav ja kas see täidab oma algset eesmärki.
Viimaks analüüsitakse EhS-is sätestatud nõudeid ehitusprojektile ja selle koostamisele (ptk 3.1.3.). Küsimus on oluline, et hilisemalt piiritleda minimaalse andmemahuga seonduvate küsimustele vastamist. EhS §-d 13 ja 14 näevad ette nõuded õiguspärase ehitusprojekti koostamisele, nt määratletakse ehitusprojekti koostamise aluseks olevate lähteandmete ulatus. Ehitusprojektile esitatavate nõuete määrus peab õiguslikult sisustama ja viima ellu eelkõige seadustiku § 13 ja 14. Kui määrust ei oleks, tuleks ehitusprojekt koostada vastavalt nendele sätetele. Kui ehitusprojekt on nõuetele vastavalt koostatud, siis on täidetud üks loa saamise eeltingimustest. Määruses esitatud nõuete asjakohasust ning seost seadustikus esitatud nõuetega käsitletakse analüüsi ptk-des 3.5 jj.
Küsimus on, kas EhS §-d 13 ja 14 on piisavalt seostatud ehitusprojektile esitatavate nõuete määrusega või kas määruses on küsimusi, mida tuleks reguleerida seadustiku tasemel võttes arvesse, et määruse eesmärk on eelkõige viia ellu seadustiku §-des 13 ja 14 piiritletud kohustusi.
3.1 Ehitusprojekti mõiste
Käesolevas alapeatükis analüüsitakse ehitusprojekti mõistet, mis on alus ehitusprojektile vähimate kohustuslike nõuete kehtestamisel. Tegemist on valdkonna keskse mõistega, millest lähtuvalt on sisustatud nõuded alamaktides. Lisaks EhS-ile mainivad ehitusprojekti mitmed teised õigusaktid, nt muinsuskaitseseadus, tuleohutuse seadus jt. Näiteks on eraldi terminina sätestatud „tee ehitusprojekt“ ja „maaparandussüsteemi ehitusprojekt“. Erivaldkondades sätestatud ehitusprojekti mõiste kehtestamine võib olla mõistlik valdkonna eripäradest tulenevalt, kuid EhS üldosa puudutavate küsimuste analüüsimisel ja muudatusettepanekute tegemisel peab silmas pidama, kas erivaldkondades sätestatud erireeglid on põhjendatud või peaks eriosad sarnaselt üldosaga kohanduma valdkondlike uute suundumustega, nt digitaliseerimine. EhS kodifitseerimise ja ka revisjoni mõte on olnud, et ehitusõiguse üldosast erinevate reeglite sätestamine peab olema põhjendatud valdkonnast tulenevate eripäradega. Ehitusprojektile esitatavate nõuete määrus on üldosa teistele eriregulatsioone kehtestavatele määrustele.
Ehitusprojekti mõiste on defineeritud EhS üldsätetes §-s 5, mille kohaselt ehitusprojekt on projekteerimise käigus koostatud dokument või dokumentide kogum, mis sisaldab ehitamiseks vajalikku teavet. Asjakohasel juhul kajastab ehitusprojekt ka ehitise kasutamiseks ja korrashoiuks vajalikku teavet. EhS ehitusprojekti mõiste sisustamisel arvestati põhimõttega, et mõiste peab sobima ühtviisi hästi nii hoonetele kui ka rajatistele. Ehitusprojektile esitatavate nõuete määruse kohaselt on ehitusprojekt projekteerimise käigus koostatav dokument või dokumentide kogum. Võrreldes EhS-iga ei ole täpsustatud, et ehitusprojekt sisaldab ehitamiseks vajalikku teavet. Õigusaktides sätestatud ehitusprojekti mõisted on oma olemuselt sarnased, kuna kõik viitavad dokumentide kogumile, mis on vajalik ehitustegevuse
24
teostamiseks. Kõik määratlused on seotud ka projekteerimise protsessiga. Siiski on kõik definitsioonid erineva detailsusastmega.
Ehitusprojekti standardis51 on ehitusprojekti mõiste kirjeldatud viisil, et ehitusprojekt on projekteerimise ja ehitusprojekti koostamise käigus loodud dokument või dokumentide kogum, mis lähtuvalt ehitusprojekti staadiumist sisaldab vajalikku teavet:
1. kavandatava ehitise arhitektuuri- ja insenerivaldkondade lahenduste põhimõtete sobivuse hindamiseks;
2. kavandatava ehitise maksumuse hindamiseks;
3. kavandatava ehitise nõuetelevastavuse hindamiseks;
4. ehitushanke korraldamiseks; ja
5. ehitise või selle osa (k.a. tehnovõrkude ja -süsteemide) ehitamiseks.
Praktikas, st eelkõige standardi alusel ehitamisel ei kasutata ehitusprojekti mõistet õigusaktides sätestatud tähenduses. Sellest tulenevad sisulised ja vormilised ebakõlad, kuna koos proovitakse rakendada õigust ja valdkonnas väljakujunenud arusaama.
Hea tava, ehitusprojekti standardi52 ja parimate teadmiste kohaselt sisustavad praktikud ehitusprojekti mõistet läbi kahe osamõiste, sest seaduse mõistekasutus on ebatäpne. Osamõistete abil eristatakse teabevormi ning välja töötatud lahenduse sisu:
- Ehitise projekt on ehitise tehniline teabevorm, milles kirjeldatakse ehitise projektlahendit, esitatakse projektlahendi välja töötamise alusandmed ning projektlahendi välja töötamise asjaolud. Ehk sisu on teave kavandatud projektlahendi ja selle ohutuse, keskkonnasäästlikkuse ja muu kohta.
- Ehitise projektlahend on ehitise arhitektuurilise ja insenerliku projekteerimise tulem, mis väljendub ehitise esteetilises ning tehnilises lahenduses ja kvaliteedinõuetes.
Kuna õiguslikult ja praktikas saadakse ehitusprojekti mõiste sisust väga erinevalt aru, puudub ühtne arusaam, milliseid küsimusi peaks reguleerima ehitusprojektile esitatavate nõuete määruses. Sellest tulenevalt on ka erinevate osapoolte ootused määruse sisule erinevad. Suures plaanis taandub normeerimise küsimus sisule ja vormile esitatavate nõuete eristamisele. Samas ei ole EhS koostamisel teadlikult välistatud ühe teema, st sisu või vormi väljajätmist, vaid tegu on ajalooliselt kasutuses olnud mõiste ülekandumisega uude õigusakti. Seadusandja on ehitusprojekti mõiste kujundamisel pidanud silmas nii sisu kui ka vormi, kuid jätnud need terminoloogiliselt eristamata.
Kohtupraktikas leitakse, et ehitusprojekt on tavatähenduses ehitatava objekti kavand, ehitamisel vm aluseks olev jooniste komplekt.53 Kõik ehitamisel tähtsust omavad asjaolud peavad kajastuma ehitusprojektis.54 „Ehitamiseks vajalik teave“ võib tähendada nt juhiseid ehitustööde tegemiseks55, sh tehnoseadme paigaldusjuhend/kasutusjuhend, mis sisaldab nii ehitamiseks, kasutamiseks kui ka korrashoiuks vajalikke andmeid, sh paigalduskoha määramise juhiseid56. Ehitusprojekt omab tähendust ka pooltevahelistes vaidlustes, kus sellel on juhenddokumendi tähendus. Riigikohus on selgitanud töövõtulepinguga seotud ehitusvaldkonna vastutusega seonduvalt, et tuleb hinnata, kas ja milliseid juhiseid ehitajale üleantud ehitusprojekt sisaldas ja
51 Ehitusprojekti standard, lk 8 p 3.1.8. 52 Ibid 53 TlnRingKo 27.02.2023, 2-20-15679, p 13. 54 Vt nt TrtRingKo 18.06.2020, 3-19-674, p 28. 55 RKTKo 2-20-1836, p 13 kolmas lõik. 56 TlnHKo 14.06.2024, 3-23-1998, p 10.1.
25
kas neid juhiseid tööde tegemisel ka järgiti.57 Kohtupraktikas ei tehta vahet EhS-is sätestatud ehitusprojekti mõistel ja ehitusprojektile esitatavate nõuete määruses sätestatud ehitusprojekti mõistel.58 Kohtupraktika pinnalt ei saa järeldada, et ehitusprojekti mõiste oleks ebatäiuslik või puudulik.
Õiguskantsler on selgitanud, et ehitusprojektina saab käsitada ehitamiseks koostatud mistahes dokumenti (EhS § 5). Isegi kui isik ei pea ehitusprojekti esitama, võib see olemas olla. Kui tegemist on täpsemalt reguleerimata küsimusega, siis otsustab isik ise vastavalt vajadusele, kuidas ta ehitusprojekti vormistab ja milline see on. Ka selline ehitusprojekt on õiguspärane. Selleks, et ehitusprojekt oleks õiguspärane, ei pea seda kinnitama mõni pädev asutus ning seda ei pea esitama EHR-i. Üksnes siis, kui tegemist on ehitamisega, mille puhul on nõutav ehitusluba, peab ehitusprojekt vastama EhS § 13 lg 3 alusel kehtestatud määruse nõuetele.59 Seega kinnitab Õiguskantsleri seisukoht, et ehitusprojekti mõiste on oluliselt laiem, kui ehitusprojektile esitatavate nõuete määruse sisu ning mõiste kohaldub valdkonnaüleselt erinevatele ehitamise aluseks olevatele dokumentidele.
Ehitusprojekt võib olla ka enda tarbeks koostatud dokument, mis käsitleb näiteks ehitusmaterjalide kulu, milles sisaldub tööde üldine kirjeldus või olulisemate tööde jaoks vajalikud arvutused. Olenevalt konkreetse ehitamise olemusest võib ehitusprojektiks olla ka näiteks ehitise tehnosüsteemi või selle osaks oleva seadme paigaldus- või seadistusjuhis. Ehitusprojekt peab vastama töö keerukusele ja ehitamise vajadustele. Selle, millises mahus ja kuidas ehitusprojekt koostada, otsustab isik enamasti ise. Seadus ei sätesta, et kõik ehitusprojektid peavad vastama etteantud vormi ja sisu nõuetele.60 Kui tegemist on vaba ehitustegevuse või puhta teavituskohustusega, puudub kohustus vormi- ja sisunõuete järgimise osas.
Erialaliidud juhtisid määruse uuendamise vajaduse analüüsis tähelepanu tarvidusele eristada „ehitusprojekti“ mõistet „ehitise projekti“ mõistest. Seda eelkõige põhjusel, et mõiste „ehitusprojekt“ hõlmab praktikas kahte tähendust: ehitusprojekti kui projektdokumentatsioon ja ehitusprojekti kui arendusprojekti ehitusperioodi.61 Eesti Ehitusinseneride Liidu terminivaras „ehitiste projekteerimine“ on ehitusprojekt/ehituse arendusprojekt defineeritud62 kui „alguse ja lõpuga plaanipärane tegevus ehitusega seotud eesmärgi saavutamiseks.63 Ehk ehitise elluviimiseks tehtavate kavandamise, projekteerimise, ehitamise või muud tegevused, mis katab kõik etapid ja tegevused idee sünnist ehitada kuni ehitise kasutusele võtmiseni.
Ehitusprojekt EhS-is keskendub valdavalt ehitise projektile ja sisaldab vaid osa ehitamiseks vajalikust teabest. Selline käsitlus ei ole kooskõlas kohtupraktikas välja kujunenud arusaamaga. Kohtupraktika kohaselt tähendab „ehitamiseks vajalik teave“ nt juhiseid ehitustööde tegemiseks64, sh tehnoseadme paigaldusjuhend/kasutusjuhend, mis sisaldab nii ehitamiseks, kasutamiseks kui ka korrashoiuks vajalikke andmeid, sh paigalduskoha määramise juhiseid65.
57 RKTKo 05.04.2023, 2-20-1836, p 17. 58 HarjuMKo 21.09.2023, 2-20-6204, p 117. 59 Õiguskantsleri 05.06.2018 seisukoht nr 7-4/180473/1802580 ”Eluasemelaenu intressi mahaarvamine
maksustatavast tulust ehitusprojekti olemasolul”. 60 Õiguskantsleri 20.04.2018 seisukoht nr 7-4/180473/1801915 „Eluasemelaenu intresside mahaarvamine
maksustatavast tulust remonditööde korral“ 61 Vt Eesti Arhitektide Liidu ja Eesti Ehitusinseneride Liidu terminikomisjon poolt koostatud terminivara, mida
arendatakse ehitusalase oskussõnavara arendamiseks ja selgitamiseks – Eesti Arhitektide Liidu ja Eesti Ehitusinseneride Liidu terminikomisjon: https://www.ehitusinsener.ee/kasulik-info/terminivara/
62 Ibid 63 Selgitus: ehituse arendusprojekti võib jagada järgmisteks põhietappideks: 1) algatamine; 2) projekteerimine;
3) ehitamine. 64 RKTKo 2-20-1836, p 13 kolmas lõik. 65 TlnHKo 14.06.2024, 3-23-1998, p 10.1.
26
Ka Riigikohtu käsitlusest näib, et ehitusprojektis võivad sisalduda tööde tegemise juhised66 ehk arendusprojekti ehitusperiood.
Ehitusprojekti mõistega seondub veel mõiste osana käsitletav „dokument“ või „dokumentide kogum“. Ehkki üldine suundumus ehitusprojekti koostamisel ja menetlemisel on digitaliseerimine, on vajalik arvestada, et teatud juhtudel võib esineda vajadus paberkandjal dokumentatsiooni esitamiseks. Õiguskantsler on EHR kasutajasõbralikkuse vajadusele juhtinud tähelepanu 2017, selgitades, et EHR keskkonda on vajalik täiendada moel, et kasutusloa taotlusprotsessiga tuleb edasi liikuda ka olukorras, mil osad dokumendid (nt ehitusprojekt) on varem ehitusluba taotledes esitatud pädevale asutusele paberil. Seetõttu peab kasutusloa taotlemise käigus olema võimalik vältida elektroonilise projektifaili sisestamist ning omanikul peaks olema võimalik teha selgitav märge ehitusprojekti varasema (paberil) esitamise kohta.67
Käesolevas analüüsis tehakse ettepanek ehitusprojekti mõiste lahti sidumiseks projekteerimise käigus valmivatest dokumentidest ning asendada see teabekogumiga, mille formaati täpsustatakse ehitusprojektile esitatavate nõuete määruses.
Analüüsides eespool käsitletud definitsioone, kohtupraktikat ja Õiguskantsleri seisukohti, joonistub välja rida praegusele mõistele iseloomulikke probleemkohti:
1. EhS-is sätestatud ehitusprojekti mõiste on ebatäiuslik ja praktikast erinev, sest ei sisalda reeglina kogu ehitamiseks vajalikku teavet. Samas on õiguslikult küsitav, kas ehitusprotsessi kajastamine mõiste koosseisus on vajalik, kuna ehitusprotsess ei kuulu reeglina avalik-õigusliku kontrolli alla;
2. EhS-is sätestatud ehitusprojekti mõiste ei ole ajakohane, keskendudes peamiselt dokumendile ehk paberil esitamisele ja sellega kaasnevatele nõuetele;
3. Samas on oluline, et ehitusprojekti mõiste hõlmaks igasuguste ehitiste ning ehitamise jaoks vajalikku teavet, mis sobib universaalsena erinevate ehitiste ehitamiseks. See tähendab, et EhS eesmärk on, et ehitamine oleks eelnevalt kavandatud ning kavandamine (projekteerimine) ei pea nt vaba ehitustegevuse puhul järgima rangeid määruse (ka standardi) nõudeid. See on vajalik nt riikliku järelevalve teostamiseks, et tagantjärgi oleks võimalik tuvastada nt vaba ehitustegevuse käigus tehtud ehitustöödega seonduvat teavet.
Kokkuvõttes vajab EhS mõiste ajakohastamist, et liikuda edasi (paber) dokumendikesksest mõtteviisist. Ehitusprojektile esitatavate nõuete määruse mõiste võiks vähemalt määruse seletuskirja ja rakendusjuhiste kaudu haakuda praktikas kasutatavate mõistega, tagamaks valdkondliku sõnavara selgust kõikide huvirühmade jaoks. Seejuures on otsustava tähtsusega ehitusprojekti sisu, mitte vorm, sest just sisu on avaliku õigusliku kontrolli objekt – selle alusel otsustatakse, kas kavandatav ehitis on ohutu ja vastab nõuetele. Kehtivas õigusruumis on aga rõhk pandud ehitusprojekti vormistamisele. Selle lähenemisega kaasnevad praktilised probleemid, mis põhjustavad menetluste venimist. Ehitusprojekti mõiste muutmisel tuleb seega muuta teabe esitamise vormi (dokument) ning lähtuda eesmärgist, et ehitusprojekt esitatakse sellises vormis, mis võimaldab kontrollida ehitise ja ehitamise nõuetelevastavust. Täpse vormi üle otsustab taotleja. Ehitusprojektile esitatavate täpsemate vormistusnõuete kohta vaata analüüsi ptk 4.2.
66 RKTKo 05.04.2023, 2-20-1836, p 17. 67 Õiguskantsleri 13.12.2016 vastuskiri nr 7-5/161233/1605110 „Ehitisregistri kasutajasõbralikkus“.
27
3.2 Ehitusseadustiku põhimõtted ja nende seosed ehitusprojekti regulatsiooniga
Ehitusprojektile esitatavad nõuded peavad olema kooskõlas EhS-is sätestatud üldpõhimõtetega, sh hea tavaga (EhS § 7). Praktikas sisustatakse ehitusvaldkonna head tava valdkonnas laialdaselt kasutusel olevate ja tunnustatud allikatele tuginedes, mh standardite abil.
Käesolevas osas antakse ülevaade kehtivatest EhS-is sätestatud põhimõtetest ja seonduvast kohtupraktikast ning õiguskantsleri seisukohtadest, andes seejuures vastuse tehnilise kirjelduse p-s 3.4.1 toodud küsimustele.
Ehitusprojekt peab ajas kohanduma valdkondlike suundumuste ja arengutega, pidades silmas EhS eesmärke. EhS rakendamisel ja rakendusaktide sisustamisel ning tõlgendamisel tuleb silmas pidada seaduse üldeesmärki, milleks on soodustada jätkusuutlikku arengut ning tagada ohutus, ehitatud keskkonna eesmärgipärane toimivus ja kasutatavus (EhS § 1). Ehitusõiguse kontekstis viitab jätkusuutlikkus eelkõige sellele, et ehitis peab vastama nii kasutaja kui ühiskonna vajadustele kui ka sellele, et juba ehitise projekteerimisel ja ehitamisel võetakse arvesse ehitisega seonduvaid aspekte, seejuures on ajaliseks perspektiiviks kogu ehitise elukaar. Arvestada tuleb nii ehitise ehitamise ja kasutamise ajal kehtivate nõuetega ja seonduvate kuludega, aga ka võimalusega ehitist hiljem muul otstarbel kasutada või ülemääraste kuludeta ümber ehitada või lammutada ja lammutusjäätmeid taaskasutada.
3.2.1 Hea tava, sh õigusaktide ja ehitusprojekti standardi vahekord ning ühtlustamise vajalikkus
EhS § 7 kohaselt tuleb ehitis projekteerida ja ehitada ning korras hoida hea tava kohaselt. Head tava tuleb järgida ka muus EhS-iga reguleeritud tegevuses. EhS seletuskirja kohaselt hõlmab hea tava kogu ehitusvaldkonda ehitise elukaare vältel ning seadustikus loobuti hea tava täpsemast sisustamisest. Kuna valdkonnas kehtiv hea tava on ajas muutuv ning peab asjakohasel juhul hõlmama erinevaid nõudeid, siis on see jäetud EhS-is täpsemalt lahti kirjutamata.68
Hea tava põhimõte mõjutab ehitusprojekti koostamisele esitatavaid nõudeid eelkõige standardi ehitusprojekt ning kohtupraktika kaudu. Seda eelkõige põhjusel, et standard on õiguslikult mittesiduva dokumendina, üks hea tava sisustamise vahend.69 Näiteks on küsimus, kas hea tava kaudu tuleb hoonete projekteerimisel arvestada linnatänavate standardiga70, mis ei ole kohustuslik õigusakt. EhS sätestab küll hea tava põhimõtte, kuid EhS standarditega seonduvat üldjuhul ei reguleeri. EhS nimetab expressis verbis standardeid üksnes hoone energiatõhusust oluliselt mõjutava tehnosüsteemi paigaldamise reguleerimisel (§ 692), mille kohaselt peetakse nõuetekohaseks paigaldust või ehitamist, milles on lähtutud valdkonna heast tavast, asjakohasest standardist või paigaldusjuhendist.
Riigikohus on selgitanud, et "hea ehitustava" on määratlemata õigusmõiste, mille sisustamine jääb kohtu kaalutlusõiguse piiresse. Hea tava hõlmab ka kaalutlust, kas kavandatav ehitis sobitub ümbritsevasse keskkonda.71 Lisaks tuleb arvesse võtta, et standardid ei ole ainsad hea ehitustava allikad. Lisaks standardiorganisatsioonide kehtestatud standarditele, on kohus hea ehitustava sisustamist pidanud võimalikuks ka selliste ehitusnõuetega, mis ei tulene
68 Ehitusseadustiku SE 555 seletuskiri, lk 32. 69 TlnHKo 03.06.2021, 3-20-2112, p 18. 70 Eesti Standard EVS 843:2016 Linnatänavad (edaspidi linnatänavate standard). 71 RKHKo, 28.03.2012, 3-3-1-4-12, p 23.
28
standarditest, vaid näiteks teaduskirjandusest, kutseorganisatsioonide reeglistikust või on tuletatavad loodusseadustest.72
Ehitusprojektile esitatavate nõuete määruse § 4 lg 2 p 2 kohaselt lähtutakse ehitusprojekti koostamisel mh standarditest. Standard on üheks võimaluseks EhS §-is 7 sätestatud hea tava sisustamisel. Ehitusstandardite õiguslikku staatust on analüüsinud Õiguskantsler, kes selgitas ehituse hea tava ja standarditega seonduvalt, et ehitusloa andja saab loamenetluses esitada nõudeid, mis tuginevad seadusele. Sageli ei sisalda seadus üksikasjalikke ja ammendavaid nõudeid, sest nende sätestamine õigusaktis ei ole mõistlik ega vajalik. Seetõttu piirduvad õigusaktid eesmärgi, põhimõtte või üldise nõude sätestamisega. Nii on see ka ehitusvaldkonnas. Täpsustatud nõuded võivad tuleneda ehitusvaldkonna heast tavast, mida võib sisustada muu hulgas standardite abil.73
Standardite tähendus ja õiguslik määratlus ei ole rakenduspraktikas olnud üheselt selge. Praktikas sisustatakse ehitusvaldkonna head tava valdkonnas laialdaselt kasutusel olevatele ja tunnustatud allikatele tuginedes, muuhulgas standardite abil. Õiguskantsler on ehitusloa menetlusega seonduvalt selgitanud standardite tähendust haldusmenetluses ning leidnud, et standardile saab tugineda üksnes õigusakti nõude täpsustamisel ja põhjendamiskohustuse täitmisel, kuid standardist ei saa tuleneda sellist kohustuslikku nõuet, mida ei ole võimalik taandada õigusaktile.74
Õiguskantsler on varasemalt väljendanud ka seisukohta, et õigusaktides ei ole lubatav viidata standardile kui kohustuslikule nõudele. Õiguskantsler leidis, et kohustusliku standardi võimaldamine toob kaasa veel vastuolud õigusriigi, õiguskindluse ja seaduslikkuse põhimõtetega – standardid kuuluvad autorikaitse alla, seetõttu ei ole nad samamoodi kättesaadavad kui õigusaktid ning eraõiguslikust organisatsioonist standardiandja ei saa üldjuhul kehtestada üldkohustuslikke reegleid.75
Samas on standardites sisalduvad ohutusnõuded hea tava kaudu siduvad ehitiste ehitamisel. Samuti on kohtupraktikas76 tunnustatud seoseid hea tava ning ehitise sobivuse osas ümbruskonda. Näiteks piirkonda sobimatu hoone ehitamine halvendab vaadet naaberkinnistuilt ning võib seega vähendada naaberkinnistute väärtust ega ole kooskõlas hea tavaga.
Riigikohus on selgitanud, et ehitus on niivõrd tehniline valdkond, kus on palju erinevaid nõudeid, mida ei ole nende rohkuse tõttu mõistlik ega ka võimalik õigusaktides sätestada. Seetõttu on vaid üksikud nõuded toodud EhS-is ja muudes õigusaktides. Ülejäänud ehitusnõuded ei tulene õigusaktidest, vaid on kehtestatud eelkõige standarditega, sh Eesti standarditega. Eesti standardid ei ole õigusaktid, kuna neid ei ole kehtestatud vastava õigusliku menetlusega. Sellest asjaolust tuleneb ka standardite soovituslik iseloom.
Ehituses kasutatavate toodete puhul reguleerib standardite tähendust toote nõuetele vastavuse seadus (TNVS)77, mille § 42 lg 6 näeb ette, et standard saab olla kohustuslik vaid siis, kui rahvusvahelise õiguse või Euroopa Liidu õigusnormid nõnda sätestavad. Näiteks on ehitusvaldkonnas mitmed standardid, nt toote ohutuse valdkonnas, seetõttu kohustuslikud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 305/2011, millega sätestatakse ehitustoodete
72 RKKKo 17.03.2010, 3-1-7-10, 3 p 7.3. 73 Õiguskantsler, 24.11.2017 nr 7-5/171427/1705374 „Ehitusloa menetluses esitatavad nõuded ja standardile
tuginemine“. 74 Ibid 75 Õiguskantsler, 09.07.2012, nr 19 „Toote nõuetele vastavuse seaduse § 42 lg 4 lausete 1 ja 2 põhiseadusele
vastavuse kohta“. 76 RKHKo 28.03.2012, 3-3-1-4-12. 77 Toote nõuetele vastavuse seadus. - RT I, 03.02.2023, 11.
29
ühtlustatud turustustingimused ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 89/106/EMÜ78, alusel. Käesolevas analüüsis tuuakse erinevates ptk-des välja nimetatud määruse muutmisega79 seonduvaid küsimusi, mida oleks vaja arvestada ehitusprojektile esitatavate nõuete määruse muutmisel (vt nt ptk 2.2. ja 5.2.).
Analüüsis käsitletakse küsimust, kas standardites sisalduvad nõuded peaksid olema kajastatud ka õigusaktides. KOVide küsimustiku vastustest nähtub õigusaktide, sh määruse nõuete reguleerimise muutmise osas pigem negatiivne tagasiside – mida vähem muutmist, seda parem. Näiteks toodi välja, et ehitusprojekti üldnõuded võiks pigem jääda määrusesse ja mitte liikuda standardisse, kuivõrd need täiendavad teineteist. Vastanute hulgas oli kaks KOVi, kes leidsid, et standard võiks ehitusprojektile esitatavaid andmeid sisustada, aga seda juhul, kui EhS-i tekiks viide ehitusprojekti kontrollides EVS-ini liikuda. Sellise lahenduse eelisena on välja toodud ka asjaolu, et menetlus muutuks sel juhul lihtsamaks, kuivõrd poleks vajadust määrust veel lisaks standardile kontrollida.
Erialaliidud on soovitanud ühtlustada omavahel määruse ja 2017. aastal uuenenud ehitusprojekti standardi sisu. EhS üldnõuete kohaselt peab ehitise projekt sisaldama teavet, mida pädev asutus vajab projektlahendile hinnangu andmiseks ehitusloa taotlemise või ehitusteatise esitamise menetluses või kontrollimiseks ehitamisel või kasutusloa või -teatise esitamisel. Kuid määrus ei tohi reguleerida projektlahendit ja selle töö korraldamist, mis määratakse projekteerimise ja tellija vahelise kokkuleppega ning see põhineb projekteerimise tööprogrammil ja juhenditel, mh ehitusprojekti standardil.
Valitsusasutused ei avaldanud seisukohti selles osas, kas nõudeid reguleerida seaduse või määruse tasemel või kas muudatusi on vajalik seoses standardiga.
Tulenevalt eelnevast võib õigusaktis sisalduvaid üldnõudeid täpsustada, nt ehitustoodete määruse muudatustest tulenevaid nõudeid (heitmed). Õigusaktide ja standardi kooskõla vaates oleks mõistlik mõlemas aktis täpsustada läbivalt teabe esitamise vormi (vt täpsemalt ptk 4) ning mõistekasutust. Analüüsi koostajate hinnangul ei peaks standardite detailsed nõuded olema välja toodud õigusaktides. Standardi järgimist ei saa nõuda olukorras, kus õigusakt vastavat nõuet ei sisalda. Lisaks on oluline säilitada erinevate õigusaktide ja standardite paindlikkus. Õigusaktide ja standardite sõnastus peab võimaldama teatud ulatuses kohaneda muutuvate oludega.
EhS § 13 loomisel on samuti soovitud luua piisavalt üldine regulatsioon, et lahendada erinevad elulised probleemid. Ehitusvaldkonnas kehtiva hea tava põhimõtet sisustatakse ka juba täna praktikas läbi valdkonnas kehtivate standardite, sh on ehitusprojekti standardi jälgimine ehitusprojekti koostamisel praktikas juurdunud. Seega arvestades üha muutuvat keskkonda, muudatusi ja täiendusi standardites toodud nõuetes, standardite tehnilist sisu ning asjakohaseid Õiguskantsleri ja Riigikohtu seisukohti, ei pea käesoleva analüüsi koostajad vajalikuks standardites toodud detailsemate nõuete kajastamist õigusaktides, sh ehitusprojektile esitatavate nõuete määruses. Kuna õigusakt on võrreldes standardiga üldine ning käsitleb üksnes valitud teemasid, siis ei sisalda see osasid, mis peaksid liikuma määrusest standardisse. Seeläbi tagatakse ka määruse algne eesmärk – seada üksnes kõige üldisemad nõuded ehitusprojektile selliselt, et määrus oleks ühendavaks lüliks EhS üldpõhimõtete, hea tava ja standardite vahel.
Selline lähenemine toetab ka eraõiguses olulist lepinguvabaduse printsiipi, mille kohaselt võivad tellija ja ehitusprojekti koostaja leppida kokku ka määruses sätestatust detailsemas
78 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 305/2011, millega sätestatakse ehitustoodete ühtlustatud turustustingimused ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 89/106/EMÜ. – ELT L 88, 4.4.2011, lk 5–43 79 European Parliament legislative observatory procedure file 2022/0094 (COD) New Regulation on Constrution Products. Kättesaadav siit – 05.12.2024 seisuga on määrus allkirjastatud ja ootab avaldamist EL Teatajas (edaspidi ehitustoodete määrus).
30
ehitusprojekti dokumentide mahus ning konkreetsemate standardite kasutamises, sh detailsemate standardi nõuete rakendamises. Enamasti seda praktikas ka tehakse. Analüüs käsitleb ka ehitusprojekti standardis muudatuste tegemist, et see oleks kooskõlas määruse uusversiooniga ning oleks projekteerijatele täpsustavaks juhendmaterjaliks. KOVid oma töös standardist mõningate eranditega ei lähtu. Vähene kasutamine on tingitud sellest, et standardid ei ole tasuta kättesaadavad, samuti on tegu vabatahtliku nii öelda turvatunde tekitajaga. Need, kes standardit kasutavad, teevad seda näiteks siis, kui tekib vajadus projekteerijaga erimeelsusi lahendada või kui tegemist on ehitusloakohustuslike ehitistega.
Kuivõrd standardikasutajaid on vastanute hulgas pigem vähe, nähtub vastustest paar muudatusettepanekut, mis standardisse sisse võiks viia. Nimelt, võiks standardit uuendada selles osas, et seal kajastuksid aja jooksul muutunud seadused ja määrused ning kaoks vastukäivused EhS-is sätestatuga. Välja toodi ka standardi muutmist lihtsamini kättesaadavaks.
Lisaks ettepanekule ühtlustada määruse ja standardi sisu omavahel, on erialaliidud ehitusprojekti standardi osas soovinud ühtlustada valdkonna põhimõtteid, terminoloogiat ning täpsustada projekteerimisvaldkondade ja osade tähendust ehitusprojektis. Näiteks, üldiselt jaguneb projekteerimise töö mitmeks projekteerimisvaldkonnaks ja nende projektlahendid esitatakse ehitusprojekti osades, jaotistes. Selline jagunemine tuleneb projekteerijate erialasest spetsialiseerumisest (vt teabevaldkonnad ptk 4.1.3), konkreetse objekti iseloomust, konkreetse ehituse tervikprojekti iseloomustest ning ehitajate erialasest spetsialiseerumisest. Jaotamine võimaldab igal spetsialistil keskenduda oma eriala vajadustele ning nõuetele ja tagada, et kõik aspektid on korrektselt projekteeritud ja dokumenteeritud. Selline lähenemine on eriti oluline keerukate ja mastaapsete ehitusprojektide edukaks teostamiseks, tagades tervikliku ja kooskõlastatud lõpptulemuse.
Oluline on samuti märkida, et ehitusprojektil ei ole ühest, kõikide objektide ja olukordade jaoks sobivat koosseisu (vt ka minimaalse andmemahu kohta käiv ptk 4). Ehk valdkondadeks ja sealt edasi ehitusprojekti osadeks jagamine ei saa olla jäigalt ja lõplikult piiritletud. See tuleneb õigusaktides sätestatud nõuetest ja asukohast tulenevatest tingimustest (nt teatud tehnovõrkude olemasolu) ning lepitakse ühtlasi kokku ehitusprojekti tellija ja projekteerija vahelises kokkuleppes, lähtudes kavandatavast objektist, ehituse vajadustest ja tellija lähteülesandest. Kõige olulisem on, et koostatud ehitusprojekt tervikuna hõlbustaks teabe mõistmist ja kasutamist ning asjakohasel juhul oleks ehitusprojektis selgitused projektdokumentatsiooni struktuurist arusaamiseks. Ehitusprojektis esitatavad teabevaldkonnad (osad) võivad ehitise liigist tulenevalt olla erinevad, mistõttu peab ehitusprojekti koostamisel selgitama selle koostamise eesmärki ning käsitletavate teabevaldkondade vajalikkust.
3.2.2 Ohutuse põhimõte
EhS § 8 kohaselt peab ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ning ehitamisega seonduv muu tegevus olema ohutu. Ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ning ehitamisega seonduv muu tegevus on ohutu, kui see ei põhjusta ohtu inimesele, varale, keskkonnale, riigi julgeolekule või riigikaitseobjektile. Ehitise ja ehitamise ohutus hõlmab loodus- ja kultuuriväärtuse kaitset ning asjakohasel juhul ka looma elu ja tervist. Ohutuse põhimõte ja ehitusprojekti regulatsioon on omavahel seotud viisil, et ehitusprojekti kohaselt ehitatav ehitis peab vastama nõuetele, sh olema ohutu kogu ehitise eluea vältel (alates ehitise planeerimisest, projekteerimisest ja ehitamisest kuni kasutusjärgse lammutamiseni). Seega tuleb ohutuse põhimõttega kaitstavaid õigushüvesid silmas pidades käsitleda seda üheks olulisemat väärtust kandvaks põhimõtteks.80
80 Ehitise elukaare õigusruumi digitaliseerimiseks kohandamine II ja III etapi analüüs, lk 41.
31
EhS koostamise aluseks oli lähenemine, et ohutusnõuetele vastavust on võimalik hinnata standardite alusel. EhS koostamisel lähtuti varem käsitletud Riigikohtu seisukohast, mis ütles, et sellises tehnilises valdkonnas nagu ehitus on palju erinevaid nõudeid, mida ei ole nende rohkuse tõttu mõistlik ega ka võimalik õigusaktides sätestada. Siiski rõhutas kohus ohutusega seoses, et standardite soovituslikkus ei tähenda seda, et nendest tulenevad ohutusnõuded oleksid soovituslikud. EhS § 3 lg-s 1 sätestatud kohustust järgida ehitamisel head ehitustava ja tagada ehitise ohutus täidab üksnes isik, kes järgib ehitamisel ohutusnõudeid, st nõudeid, mis on ehitamise valdkonna spetsiifika tõttu sätestatud lisaks õigusaktidele ka soovituslikku tähendust omavates aktides.
Kohtupraktikas on leitud, et ehitis peab olema ohutu kogu olemasolu vältel, sh hõlmavad ehitisele esitatavad nõuded muuhulgas tuleohutust (EhS § 11 lg 2 p 2).81 Määruse nr 315 (ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded) § 2 lg 3 järgi loetakse ehitise ja selle osa vastavus olulistele tuleohutusnõuetele tõendatuks ka juhul, kui need vastavad asjakohasele standardile. Päästeamet on kinnitanud, et hoone tuletõkkekonstruktsioonide vastavus nii määruses nr 315 sätestatud nõuetele kui ka asjakohasele standardile tagab oluliste tuleohutusnõuete täitmise.82 Ehitusprojekt peab olema koostatud nii, et ehitusloa andjal oleks võimalik selle alusel kontrollida vähemalt ehitise põhilahenduste ohutust.83 Õige ei ole hinnata negatiivseid mõjusid alles kasutusloa menetluses, see on EhS §-s 8 sätestatud ehitise ohutuse põhimõttega vastuolus.84 Järelikult peab ohutusele esitatavaid nõudeid ja nendele vastavust olema võimalik hinnata ja kontrollida ehitusprojektist, mida aitavad sisustada ehituse hea tavana käsitletavad standardid. Hea tavana käsitletava standardi andmemaht on kirjeldatud teabevaldkondade kaudu ptk-s 4.1.4.
Kokkuvõttes peab ehitusprojektile esitatavate nõuete määrus võimaldama esitada asjakohast informatsiooni, et võimalik oleks kontrollida ehitise ja ehitamise ohutust. Käesolevas analüüsis ei uurita detailselt, milliseid andmekategooriaid on vajalik seoses EhS §-des 11-14 esitatud nõuete täitmiseks kontrollida. Küll aga tuleks vastavat teemat täiendavalt analüüsida, et piirata esitatavate andmete mahtu. Sealhulgas tuleb üle vaadata ehitise tehniliste andmete määrus, dokumenteerimise määrus ning teatise ja loa vormid. Käesoleva analüüsi uurimisküsimused seonduvad ehitusprojektile esitatavate nõuete määrusega, kuid (teavitus-) ja loamenetluste kontrolliese on andmemahu mõttes laiem, nt hõlmab see ka ehitusdokumentide kontrolli. Seega tuleb neid teemasid eraldiseisvalt analüüsida ja vajadusel lahendused ühitada ehitusprojektile esitatavate nõuete määruse muudatusettepanekutega.
Kontrollikohustusega seotud teabevaldkonnad ning nende seosed normidega on käsitletud ptk-s 4.
3.2.3 Keskkonnasäästlikkuse põhimõte
EhS § 9 kohaselt peab ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine olema võimalikult keskkonnasäästlik, sealhulgas tuleb ehitamisel säästlikult kasutada loodusvarasid. EhS-is sätestatud keskkonnasäästlikkuse põhimõtte arvestamise osas ehitusprojekti koostamisel puudub kohtupraktika.
Varasemates analüüsides on leitud, et ehitustegevus peab olema kavandatud ja läbi viidud ohutult ja olema keskkonnasäästlik, avaldades ümbritsevale minimaalselt (negatiivset) mõju. Eriti arvestades asjaolu, et ehitustegevus kui selline võib kesta aastaid, mille käigus tekib palju CO2 ja muid inim- ja looduskeskkonda saastavaid heitmeid. Järelikult tuleks avalikkusele
81 ViruMKo 01.11.2022, 2-21-13792, p 23.4. 82 RKHKo 31.01.2017, 3-3-1-69-16, p 31. 83 RKHKo 13.12.2018, 3-16-1050, p 17. 84 TlnHKo 05.04.2021, 3-20-1831, p 35.
32
selgitada, et üldised ohutuse ja keskkonnasäästlikkuse põhimõtted ei ole rakendatavad üksnes valminud ehitise ja selle kasutamise osas, vaid ka juba ehitustegevuse faasis.85
Täna kehtiv keskkonnasäästlikkuse põhimõtte vajab ajakohastamist, et kajastada uusi suundumusi nagu ehitise ja selle kasutamise ning ehitamise kliimakindlus ja keskkonnasõbralikkus, vastutustundlik maakasutus, säästvate liikumisviiside ning taaskasutuse soodustamise põhimõte. Nimetatud suundumused on osa kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetest ning tuleks integreerida EhS § 9 sõnastusse, tagamaks keskkonnasäästlikkuse põhimõtte ajakohastamine. Oluline on tagada ehitise ja ehitamise pikaajaline jätkusuutlikkus ja minimeerida keskkonnamõjusid. Seda saab teha eelkõige ehitusprojekti koostamisel, tagamaks, et ehitusprojekti koostamisel võetakse arvesse ka keskkonnaga seonduvaid asjaolusid, sh kliimakindlust, keskkonnasõbralikkust, vastutustundlikku maakasutust ning säästvate liikumisviiside ja taaskasutuse soodustamise põhimõtet (TK 3.7.1.1). Ajakohastatud põhimõte peaks mh tagama, et ehitusmaterjalide ja -toodete valik toetaks ehitise ja ehitamise kliimakindlust, tagades ühelt poolt keskkonna kaitse ja teiselt poolt vastupidavuse kliimamuutustele (vt täpsemalt ka ptk 5).
3.2.4 Asjatundlikkuse põhimõte
EhS § 10 kohaselt peab isik täitma hoolsuskohustust, et tagada oma tegevuses ohutus, nõuete arvestamine ja nõuetekohase tulemuse saavutamine. Asjatundlikkuse eelduseks on tegevuse eripärale vastavad teadmised ja oskused. Asjatundlikkuse põhimõtte kohaselt peab majandus- ja kutsetegevuse raames tegutsev isik täitma selgitamiskohustust. Selgitamiskohustus hõlmab nii info andmist oma tegevusega seonduvates küsimustes kui ka asjassepuutuvate isikute teavitamist asjaoludest, mis mõjutavad ehitise ohutust, selle vastavust nõuetele ja kasutamise otstarbele. Asjatundlikkuse põhimõtte kohaselt peab majandus- ja kutsetegevuse raames tegutsev isik tegema koostööd teiste ehitusprojekti koostamisel ja ehitamisel osalevate isikutega, et tagada ehitamise ratsionaalsus ning ehitusprojekti osade kokkusobivus ja ehitise osade koostoimimine. EhS ei anna täpsemaid juhiseid koostööle ehitise kavandamise faasis ning vastav teema on jäetud hea tava (ja eraõiguslike suhete) reguleerida.
Tänaste ehitiste keerukuse, projekteerijate spetsialiseerumise ja kvalifikatsiooninõuete olukorras on harvaesinev erand, kui projekt koosneb ainult ühest osast ja mille on koostanud üks projekteerija. Tüüpiliselt on ehitusprojekti koostajaid mitu.
Projektlahendus jaguneb valdkonnaspetsiifilisteks osadeks, mida projekteeritakse vastavalt iga spetsialisti pädevusalale. Iga osa tegeleb teatud valdkonna tehniliste ja funktsionaalsete nõuetega, tagades, et kõik ehitise aspektid on kaetud ja vastavad vajalikele standarditele ja regulatsioonidele. Ehitusprojekti dokumentatsioon jagatakse ehitusprojekti standardis soovituslikult ühisosaks (üldteave) ja erialaspetsiifilisteks jaotisteks. Viimane koostatakse vastavalt iga eriala spetsifikatsioonidele ja vajadustele. Projekti jaotised sisaldavad teavet ja juhiseid, mis on vajalikud muuhulgas ehitustööde kavandamiseks, korraldamiseks, teostamiseks ning ehitise kvaliteedi ja ohutuse tagamiseks.
Ehk ehituse projekteerimisel on süvenev spetsialiseerumine ja ehitusprojekti osade eest vastutavad erinevad projekteerimise valdkonnad (vt valdkondade kohta ptk 4). Samuti on enamik ehituse projektide probleeme seostatavad puuduste või vigadega projektdokumentatsioonis (vaata ptk 2). Seega on ehitusprojekti koostamisel keskse tähendusega asjatundlikkuse põhimõtte rakendamisel just koostöökohustus. See väljendub erinevate ehitise elukaarel tegutsevate isikute (sh tellija, projekteerija ja ehitaja) omavahelises ühiste eesmärkide poole töötamises.
85 Ehitise elukaare õigusruumi digitaliseerimiseks kohandamine II ja III etapi analüüs, lk 43.
33
Ehitusprojektile esitatavate nõuete määruses toodud üldnõuded ehitusprojektile ja selle koostamisele mainivad samuti koostöökohustust olulise põhimõttena ehitusprojekti koostamisel. Määruse § 2 lg 3 ja 5 kohaselt vastutab ehitusprojekti terviklikkuse ja ehitusprojekti osade kokkusobivuse eest peaprojekteerija, kes korraldab ehitusprojekti koostamisel osalevate isikute koostööd, et tagada projektilahenduse ratsionaalsus, ehitusprojekti osade kokkusobivus, ehitise osade koostoimimine, energiamärgise andmise ja hooldusjuhendi koostamine. Sealhulgas peab ehitusprojekti seletuskirjas sisalduma teave, kuidas ehitusprojekti koostaja korraldas koostööd teiste ehitusprojekti koostamisel ja ehitamisel osalenud isikutega ning kuidas on korraldatud edasine koostöö nendega (määruse § 4 lg 5).
Riigikohus on analüüsinud tehnovõrgu omaniku ja ehitustöövõtja vastutuse jaotust sidetorustiku ja valguskaablite lõhkumisel kohtuasjas nr 2-19-7379. Tegu on küll tsiviilõigusliku vaidlusega, kuid selle pinnalt saab teha järeldused ka asjatundlikkuse põhimõtte ning EhS § 13 ja § 14 rakendamise kohta. Need sätted annavad sisendi ja nõuded ehitusprojekti koostamisele, sh selles sisalduvale andmemahule. Asjaolude kohaselt lõhuti puurimistööde käigus sidetorustik ja selle sees olevad valguskaablid. Torustiku omanik oli andnud ehitajale andmed torustiku ligikaudse asukoha kohta ja tegutsemisloa (sh kooskõlastanud ehitaja projekti), kuid seda märkustega, et ehitaja peab veenduma torustiku täpses sügavuses enne puurimistööde algust. Ristumiskoha sügavust kontrolliti sidekaevude kaudu (s.o ligikaudselt). Töövõtja ei teinud ühtegi muud toimingut sidetorustiku täpse sügavuse väljaselgitamiseks. Puurimistööde tegija puuris ehitusprojekti järgi (horisontaalpuurimine), kuid puuris sidetorustikku ja lõhkus ära nii torustiku kui ka hageja sidekaablid.
Kohus leidis, et kostjal kui professionaalsel puurimisööde tegijal lasus kohustus enne puurimistööde algust tuvastada, millisel sügavusel torustik täpselt asub. Kostja kuulus oma tegevusvaldkonna poolest isikute gruppi, mille liikmetel lasub nende tegevuse iseloomu arvestades kõrgem hoolsuskohustus kui sellesse gruppi mittekuuluvatel isikutel. Kostja tegi kõnealuseid puurimistöid oma majandustegevuse raames, mistõttu lasus tal kohustus võtta töid tehes kasutusele abinõud, mille rakendamist võib keskmiselt temaga sarnases tegevusvaldkonnas tegutsevalt isikult mõistlikult oodata, et hoida ära enda tegevuses teiste isikute õiguste rikkumine. Ringkonnakohus ei pidanud vajaliku hoolsuskohustuse piisavaks täitmiseks seda, et kostjal oli olemas tegutsemisluba ja kättenäitamise akt.86 Seega rõhutas Riigikohus asjatundlikkuse põhimõtte olulisust ka ehitusprojekti koostamisel ja selle realiseerimisel.
Analüüsi koostajate hinnangul ei vaja asjatundlikkuse põhimõte EhSis täiendavalt muutmist (TK 3.7.1.1), kuna see käsitleb muuhulgas ka koostöökohustust ehitusprojekti koostamisel ja ehitamisel osalevate isikutega, sh iseehitajate puhul (EhS § 19 lg 2). Kuigi asjatundlikkuse põhimõtte rakendamisega võib praktikas ilmneda probleeme, siis ehitusprojektile esitatavate nõuete määruses ei ole vajalik seda teemat täiendavalt reguleerida. Koostöökohustuse detailsem reguleerimine ehitusprojektile esitatavate nõuete määruses ei ole vajalik, kuna ammendava loetelu koostamine koostöö kohustuse tagamiseks ei ole võimalik, ega ka mõistlik. Vastav teema peab jääma erasektori reguleerimisalasse, sh valdkondliku hea tava kujundada. Üldine koostöö tegemise kohustuse regulatsioon tagab, et koostatud oleks nõuetele vastav ehitusprojekt ja selle realiseerimise võimalikkus.
Samas tuleb koolituste vms kaudu selgitada, et ehitusprojektile esitatavate nõuete määrus kohaldub koosmõjus EhS üldosaga ehk põhimõtete järgimist peab määruse rakendamisel pidevalt silmas pidama. Nt ülaltoodud kaasuse põhjal võib öelda, et asjatundlikkuse põhimõtte järgimata jätmine, sh hoolsuskohustuse täitmata jätmine viis nõuetele mittevastava
86 Vt TlnRKo 28.02.2023, 2-19-7379, p-d 18, 18.1 ja RKTKo 26.10.2018, 2-19-7379, p 18.
34
ehitusprojekti koostamiseni. Seega ei tulene nõuded ehitusprojektile üksnes määrusest, vaid kogu EhS üldosast.
EhS põhimõtteid käsitleva peatükki kokkuvõttena võib järeldada, et:
- Põhimõtted annavad raami ehitusprojektile esitatavate nõuete määruse rakendamisele ja sisustamisele. See tähendab, et põhimõtteid ei ole vajalik määruse tekstis üle korrata. Samas peab määruse rakendamisel nendega arvestama. Näiteks tuleb arvestada, et asjatundlikkuse põhimõte sisaldab mh selgitamis-, hoolsus- ja koostöökohustust ning keskkonnasäästlikkuse põhimõte nõuab keskkonnaohu ennetamist ja vähendamist, mida tuleb määruse rakendamisel silmas pidada, sõltumata sellest, kas määruses on selleks täpsustavad sätteid või mitte;
- Hea tava ja ohutuse põhimõte annavad juhise nõuetele vastavaks ehitamiseks. Hea tava kaudu tuleb järgida valdkondlikke (ohutus)standardeid. Ehitusprojektile esitatavate nõuete määrus on oma reguleerimis- ja kohaldamisalalt (vt ptk 3.5) kitsam kui hea tava ja ohutuse põhimõte. Näiteks on standardid hea tava osana regulatiivses mõttes laiemad kui määrus (vrdl nt ptk 4.1.2 ehitusprojekti osad/teabevaldkonnad), käsitledes küsimusi, mida ei ole reguleeritud määruses. Põhimõtete kaudu peavad ehitustegevuses osalevad isikud järgima laiemaid nõudeid, kui need on ette nähtud määruses. Ehitusluba antakse määruse nõuete järgimisel, kuid põhimõtted viitavad, et isikud peavad projekteerimisel ja ehitamisel järgima ka muid, sh hea tavana käsitletavaid norme. Määrust tuleb rakendada koostoimes EhS üldosaga;
- Põhimõtete analüüsi tulemusel ei ole vajalik asuda head tava või muid põhimõtteid õigusnormidena määrusesse kodifitseerima, küll aga tuleb teadvustada, et määruses esitatakse pisteline ülevaade hea tava osaks olevatest küsimustest. Hea tava ning teised põhimõtted on ka pidevas muutumises, nt uute standardite või kohtupraktika lisandumisel, mistõttu peab põhimõtete rakendamine jääma paindlikuks.
3.3 Ehitusseadustikus sätestatud nõuded ehitusprojektile ja selle koostamisele
Käesolevas peatükis võetakse kokku EhS-is sätestatud nõuded ehitusprojektile, selle koostamisele ja kontrollimisele (§ 13 - 14). Ehitusprojektile ja selle koostamisele esitatud nõuded on seotud määrusekohase ehitusprojekti koostamise nõudega (vt ptk 3.5) ning selle koostamiseks vajalike lähteandmetega, mis piiritlevad pädeva asutuse uurimispõhimõtte (HMS § 6) rakendamise ulatuse.
EhS § 11 lg 1 ja § 12 lg 1 toovad välja, et ehitis peab olema ohutu kogu oma eluea vältel ning et ehitist tuleb ehitada ehitusprojekti kohaselt. Seega on ehitusprojekt üks olulisemaid ehitamise dokumente (teabekogumeid), mille tähtsus ei ammendu ehitise valmimisel, vaid see annab informatsiooni ehitise kohta kogu tema elukaarel. Hea ehitusprojekt lahendab kõik ehitisega seonduvad olulised aspektid: ehitise sobivus keskkonda, ohutusega seonduvad küsimused ning planeeringu ja muude asukohaga seonduvate tingimuste arvestamine. Ka ehitavale isikule jääb teatud kaalutlusõigus lahenduste valikul ja ka vastutus oma valikute eest.87
Seega on ehitusprojektil ehitusprotsessis keskne tähendus. Ehitusprojekt peab olema dünaamiline ning kohanduma ehitusprotsessi vältel tõusetunud vajadustega. Peale ehitusetapi lõppu on ehitusprojektil tuvastav funktsioon, kus see kinnitab ehitamise ja ehitise nõuetelevastavust ning annab alused ja teabe ehitise elukaare järgnevateks tegevusteks, nt ehitise ümberehitamiseks või teistes õigusvaldkondades ette nähtud lubade taotlemiseks,
87 Ehitusseadustiku SE 555 seletuskiri, lk 28.
35
näiteks keskkonnaload. Ehitusprojektil on oluline tähendus ka ehitise kasutusfaasis, kus ehitusprojekti vead võivad mõjutada ehitise ohutut ning kasutusotstarbekohast kasutamist. Ehitusprojektil võib olla oluline tähendus ka ehitise või selle osa elukaare lõpus (vt ptk 5).
3.3.1 Ehitusprojektile esitatavad nõuded
Ehitusprojektile esitatavad nõuded on üldisel tasemel reguleeritud EhS §-s 13. Täpsemad nõuded reguleeritakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega, mis kehtestatakse EhS § 13 lg 3 alusel. EhS § 13 lg 1 kohaselt peab ehitusprojekt olema selline, et selle kohaselt ehitatav ehitis vastaks nõuetele (EhS § 11), sealhulgas arvestaks ehitise sobivust, kasutatavust ja korrashoiu vajadust (EhS § 16). Teisisõnu on ehitusprojekti eesmärk tagada, et selle alusel ehitatav ehitis vastaks kõigile seadustes esitatud ja muudele tehnilistele nõuetele. See tähendab, et projekteerimise käigus tuleb arvesse võtta kõiki asjakohaseid regulatsioone, standardeid ja parimaid praktikaid, et tagada ehitiste ohutus, kvaliteet ja funktsionaalsus.
Ehitusprojektile esitatavate nõuete kontrolli ulatus avaldub nt EhS § 42 lg-s 1 ja §-s 54, kus ehitus- või kasutusluba tuleb anda, kui ehitusprojekt vastab õigusaktides sätestatud nõuetele, samuti detailplaneeringule või projekteerimistingimustele. Ehitusprojekti nõuetele mittevastava ehitusprojekti alusel on pädev asutus kohustatud keelduma ehitusloa andmisest (EhS § 44 p 5).
Ehitusprojekti koostamisel tuleb arvesse võtta ka teisi asjakohaseid ehitusloa andmisest keeldumise aluseid (st lähteandmeid). Näitena saab tuua Riigikohtu hiljutise praktika, kus kohus on selgitanud, et ehitusloa andmisel tuleb arvestada kliimamõju (kasvuhoonegaaside heide).88 Kliimamõju arvesse võtmise vajadus tuleneb kehtiva õiguse kohaselt EhS § 44 punktist 10, mille järgi tuleb ehitusloa andmisest keelduda, kui ehitise või ehitamisega kaasneb oluline keskkonnamõju, mida ei ole võimalik piisavalt vältida ega leevendada. Riigikohtu varasemast praktikast tuleb ka kohustus arvestada raadiosüsteemide töövõimega ja planeeritava ehitise (tuulepargi) tervikmõjuga elektromagnetilisele kiirgusväljale.89
Õiguskantsler on selgitanud, et ehitusprojekti koostamiseks vajalike andmete kogumiseks on ette nähtud menetlused (projekteerimistingimused, ehitusuuringud, ehitusluba), mille nõuetekohasel kohaldamisel tagatakse, et ehitise asukohaga seonduvaid nõudeid järgitakse ennetavalt. Kuna nõuded võivad olla spetsiifilised ja neile hinnangu andmine võib eeldada eriteadmisi (sh juurdepääsu piiratud teabele), mida ehitusprojekti koostajal, tellijal ja ehitusõigust andval haldusorganil ei pruugi olla, on ette nähtud kohustus kaasata menetlusse kooskõlastajana teine asutus, kelle pädevusvaldkonda kavandatav tegevus võib puutuda.90
Keskkonnasäästlikkuse põhimõtte ja loodusvarade säästva kasutamise (EhS § 11 lg 2 p 7) nõude ajakohastamisel saab ehitusloa andmisest keelduda EhS § 44 p-de 1 või 10 alusel, s.o. kavandatava ehitise mittevastavuse tõttu ehitisele või ehitamisele esitatavatele nõuetele ning olukorras, kus kavandatav ehitisega kaasneb oluline keskkonnamõju. Kuna ehitusluba antakse ehitusprojektile, on küsimus, kas ja kuidas peab ehitusprojekti koostamisel kliimamõjusid adresseerima. Kliimamõjud ehitise puhul hõlmavad mitmeid aspekte, mis mõjutavad ehitise vastupidavust, kasutusmugavust, energiatõhusust, heitmeid. Tegu on ehitusprojekti lähteandmetega, mida peavad projekteerijad senisest enam silmas pidama. Eeltoodud kaalutlusi saab ehitusprojekti tasemel adresseerida materjalivaliku, insenertehniliste lahenduste (nt
88 RKHKo 11.10.2023, 3-20-771. 89 RKHKo 18.05.2022, 3-16-1562, p 25. 90 Õiguskantsleri 08.02.2021 seisukoht nr 9-2/210072/2100742 „Arvamus põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr
5-20-12“, p 14.
36
efektiivne veeärajuhtimisesüsteem), tõhusate kütte-, ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide valiku, heliisolatsiooni, insolatsiooni, taastuvenergia integreerimise jms kaudu.
EhS ei nimeta ehitise ümbruskonda sobivust eraldi põhimõttena, kuid Riigikohus on tuletanud sobivuse põhimõtte EhS § 13 lg-st 1 selgitades, et teatud juhtudel võib kavandatav ehitis olla vastuolus EhS § 13 lg-st 1 tuleneva ehitise ümbruskonda sobivuse põhimõttega. Sobivus võib tulla nii üldplaneeringualal esinevast miljööst, kui ka detailplaneeringu alal esinevast miljööst. Näiteks olukorras, kus suhteliselt väikestel kruntidel on valdavalt lubatud püstitada vaid üks hoone.91 Varasemas lahendis leidis Riigikohus, et ümbruskonda sobimatust ei saa tuletada ainult sellest, et tegelik hoonestuslaad erineb planeeritust.92 Ehitusprojekt ei pruugi vastata ka üldplaneeringus sätestatud koormusindeksile.93 Viidatud Riigikohtu lahendites selgitas kohus, millal ehitis on vastuolus sobivuse nõudega. Sobivus ehk kavandatava ehitise lähteandmed on kohtupraktika järgi ka hoonete arv krundil, kontekst ning sellest tulenev hoonestuslaad ja koormusindeks. Tegu on lähteandmete (põhimõttega), mida tuleb ehitusprojekti koostamisel järgida.
Õiguskantsler on linnakeskkonda sobivuse osas märkinud, et kuna tegemist on subjektiivse hinnanguga, peab pädev asutus nõudeid eriti hoolikalt põhjendama. Kui pädev asutus leiab, et pakutav lahendus ei ole „sobiv“ või puudub „hea arhitektuurne tervik“, siis tuleb neile etteheidetele anda arusaadav sisu. Pädev asutus peab kõiki esitatud nõudmisi arusaadavalt ja piisavalt põhjendama, et isik teaks, milliseid muudatusi temalt oodatakse ja miks on vaja üht või teist muudatust teha. See võimaldab isikul ühtlasi kontrollida ja veenduda, kas pädeva asutuse nõudmine on õigustatud ja kas pole eksitud kaalutlusõiguse kohaldamisel. Nii saaks isik vältida asjatuid kulutusi, et pakkuda sellist arhitektuurset lahendust, mis sobiks pädeva asutuse esindajatele. Põhjendamiskohustuse täitmine soodustab ka pädeva asutuse enesekontrolli ja aitab vältida pealiskaudsust, kiirustamisest tulenevaid eksimusi. See võimaldab ka nõude esitajal endal veenduda, kas kõik nõuded on proportsionaalsed.94
Kohtupraktikast näib, et ehitusprojektiga seoses tekivad ka vaidlused, mis ei puuduta ehitise vastavust nõuetele, vaid hoopis vormistusnõudeid. Näiteks on ühe vaidluse esemeks olnud projekti allkirjastamise nõude täitmata jätmine, mis takistas kasutusloa saamist. Kõnealuse kaasuse peamine takistus seisnes selles, et ehitusprojekt ei vastanud õigusaktides sätestatud nõuetele, mistõttu ei saanud seda kasutada kasutusloa menetluses – projektil puudusid eriosade projekteerijate allkirjad, mis on kasutusloa saamiseks vajalikud. Projektile oli alla kirjutanud vaid hageja juhatuse liige. Tallinna Linnaplaneerimise Amet oli kasutusloa menetluses teinud märkuse, et kõik esitatud projektid peavad olema vastutavate projekteerijate poolt allkirjastatud. Lisaks selgus, et kostja oli hankinud projektidele allkirjad kolmandatelt isikutelt, kes polnud projekti koostamisega seotud, mistõttu ei vastanud need nõuetele. Kohtu hinnangul pidi hageja teadma, et projekt, mille koostamisel ta osales, peab vastama nõuetele, sealhulgas olema varustatud vajalike allkirjadega, et seda saaks kasutusloa menetluses kasutada. Seetõttu leidis kohus, et projektil olid puudused, kuna vastutavate spetsialistide allkirjad olid projekti eriosadelt puudu.95 Seega saab järeldada, et allkirja puudumisest ei saa kasutusloa menetluses mööda vaadata.
Ehitusprojekti kohaselt peab olema võimalik (EhS § 13 lg 2):
- ehitada;
91 RKHKo 26.04.2024, 3-21-459, p 21. 92 RKHKo 25.11.2019, 3-17-1930, p 15 kolmas lõik. 93 RKHKo 25.11.2019, 3-17-1930, p 14. 94 Õiguskantsleri 17.10.2022 seisukoht nr 7-5/221292/2205374 „Ehitusteatise menetlus“ 95 TlnRnKo 10.04.2023, 2-21-2752, p-d 51-53.
37
- ehitise ja ehitamise nõuetele vastavust kontrollida;
- ning asjakohasel juhul ka ehitist kasutada ja korras hoida.
Selle sättega kehtestati põhimõte, et ehitusprojekt on ajas muutuv. Olenevalt ehitusprotsessi staadiumist võib piisav olla ka selline ehitusprojekt, mis võimaldab saada ettekujutuse kavandatava ehitise välisilmest ja anda sellele hinnangu lähtuvalt planeeringuga kooskõlas olemisest ehk ruumi sobivusest. Teisest küljest peab projekt olema koostatud detailsusastmes, mis võimaldab hinnata kas nõuded ehitise ohutusele ja püsivusele on täidetud ning kas ehitis ei ohustada selle kasutajate ega teiste inimeste elu, tervist või vara ega keskkonda.96
Kohtupraktikas on välja toodud, et projekteerimine peab tegelikkuses olema lahutamatult seotud nõuetekohase ehitamisega, mis tähendab ühtlasi ka seda, et projektikohane ehitamine peab tagama ehitise ohutuse. Vastupidine lähenemine muudaks projekteerimise n-ö asjaks iseeneses, mis ei arvesta välismaailma reaalsusega.97 Kohus selgitas oma lahendis, et peab ebaõigeks seisukohta, kus projekteerimisviga saaks esineda üksnes juhul, kui oleks tuvastatud projekteerimist puudutav kitsas tähenduses tehniline nõue, mida projekteerija on rikkunud. /-/ Ehk teisisõnu, hageja tõlgenduse aktsepteerimine tähendaks seda, et kui mistahes projektikohaselt ehitatud ehitis (sh nt kortermaja, kauplus jne) ei suudaks enam ohutult maapinnal püsida (variseks kokku, vajuks jne), võiks seda siiski lugeda nõuetekohaseks projekteerimiseks, kui pole tuvastatud mingit konkreetset tehnilist nõuet sätestavat keelunormi taolise ohtliku ehitise projekteerimiseks.
Projekteerimisveaga on tegemist ka juhul, kui ei ole tuvastatud projekteerimist puudutav kitsas tähenduses tehniline nõue, mida projekteerija on rikkunud. EhS § 14 lg 1 kohaselt tuleb ehitusprojekti koostamisel mh arvesse võtta ehitisele esitatavaid nõudeid, sealhulgas kasutusotstarbest tulenevaid erinõudeid; samuti asjakohaseid riskianalüüse ja muid ehitise asukohaga seonduvaid asjaolusid ning ehitamisprotsessist lähtuvaid vajadusi. Ehitusprojekti vead hõlmavad ka olukorda, kui projekti järgi ehitades ei oleks ehitis ja selle kasutamine ohutud.98 Näiteks on kohus sulundseina vajumise kaasuses leidnud, et vajumise põhjuseks oli projekteerimisviga, kuna projekteerimisel ei arvestatud keeruliste geotehniliste tingimustega. Sulundseinad tulnuks antud pinnaseoludes ehitada mehaaniliselt vastupidavamaks ja stabiilsemaks.99 Käesoleva analüüsi kontekstis tähendab see, et vähima vajaliku teabemahu etteandmine ei pruugi tagada nõuetele vastava ehitusprojekti koostamist ning selle alusel nõuetele vastava ehitise ehitamist. Käsitletud kohtulahendites tekkis projekteerimisviga ebapiisavalt või valesti tõlgendatud lähteandmete tõttu. Projekteerimisviga võib omada tähendust eraõiguslikes suhtes, kuid olla oluline ka avaliku õiguse vaates, kui see toob kaasa ohtliku ehitise ehitamise (käsitletavas kaasuses ka nii juhtus).
Tellija palus täiendavalt analüüsida, kas EhS § 13 lg 3 sisalduv volitusnorm võimaldab seadusandjal kehtestada määruse tasandil täiendavaid nõudeid ehitusprojekti koostamisele ja vormistamisele, sh ehituseelse materjalide raporti koostamise kohustuse näol või on tarvilik volitusnormi täpsustamine või tuua kohustus seaduse tasemele (T.K. 3.5.1.5). Teemapüstitus volitusnormi piisavusest ning vastavusest seadusliku aluse põhimõttele hõlmab seega EhS §- des 13 ja 14 käsitletavaid küsimusi ning detailsemas vaates ehituseelse materjalide raporti koostamise küsimusi.
Volitusnormist peavad selguma volituse saaja ning volituse eesmärk, sisu ja ulatus. PS § 3 lõike 1 esimesest lausest tulenevalt on määrus põhiseadusega vastuolus nii juhul, kui see on antud
96 TlnHKo 30.05.2016, 3-15-873, p 56. 97 HarjuMKo 21.09.2023, 2-20-6204, p 118. 98 RKTKo 02.06.2021, 2-15-8204, p 14. 99 HarjuMKo 21.09.2023, 2-20-6204.
38
põhiseadusevastase volitusnormi alusel, kui ka siis, kui määrus on antud ilma volitusnormita või ei ole volitusnormiga kooskõlas. PS § 3 lg 1 esimesest lausest tuleneb otsese riigivõimu reservatsioon, mille kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes PS ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel.100 PS § 11 kohaselt tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. On oluline, et riived oleksid avalikes huvides ja proportsionaalsed.101
EhS § 13 lg 3 kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega ehitusprojektile esitatavad nõuded. Kõnealuse volitusnormi alusel kehtestatava määruse eeskujuks oli kehtiv ehitusprojekti nõuete määrus. Volitusnormi kasutajate ring ei ole piiratud vaid ühe ministeeriumiga, kuivõrd ehitustegevus võib omada puutumust erinevate ministeeriumite valitsemisaladega. Ehitusprojektile kehtestatud nõuded riivavad isikute omandiõigust, kuid riive ei ole sedavõrd intensiivne, et seadusandja ise peaks täpsemalt sätestama ehitusprojekti nõuded. Määruse andmisel peab minister arvestama EhS § 13 lõikes 1 ja 2 sätestatud volituse piiriga. Sealjuures on oluline arvestada ka EhS §-st 14 tulenevate nõuetega ehitusprojekti koostamisele, näiteks sätestab määruse § 2 samuti nõuded ehitusprojekti koostamisele, mis õiguslikus mõttes väljub EhS § 13 lg 3 volitusnormi piiridest. Lisaks on EhS § 10 lg-s 3 esitatud kaudselt nõue ehitusprojekti koostamisele, et ehitusprojekti koostamisel tuleb tagada ehitamise ratsionaalsus ning ehitusprojekti osade kokkusobivus ja ehitise osade koostoimimine.
Seega tuleb ehitusprojektile esitatavate nõuete määruse aluseks olevat volitusnormi täpsustada ning lisada sinna volitus arvestamaks EhS § 14 tulenevate nõuetega. EhS § 13 lg-sse 3 tuleb lisada alus, et esitada nõudeid ehitusprojekti koostamisele ja vormistamisele. Koostamise all peetakse silmas üldisi nõudeid ehitusprojekti koostamisele, mida väljendatakse ehitusprojektile seatavate eesmärkide kaudu, näiteks terviklikkuse ja osade kokkusobivuse põhimõtte järgimine. Koostamise all ei peeta silmas, et täpsustada tuleks projekteerimisprotsessi, mis tugineb eelkõige pooltevahelistele eraõiguslikele suhetele.
Looduvarade säästlik kasutamine (EhS § 9) ja EhS §-s 1 sätestatud jätkusuutlikkuse põhimõte hõlmavad ka ehitusmaterjalide ja -toodete ringlussevõttu ja korduskasutamist ning seda kogu ehitise elukaare jooksul. Seega lammutusprojektile täiendavate nõuete kehtestamine (materjaliaudit, vt ptk 5) ei välju EhS § 13 sätestatud volitusnormi piiridest. Vastupidi – määruse muutmine panustab EhSis sätestatud põhimõtete rakendamisse. Sama kehtib ka määruse 67 lisa 9 muutmise osas (vt täpsemalt ptk 5).
3.3.2 Ehitusprojekti koostamine ja kontrollimine
EhS § 14 reguleerib ehitusprojekti koostamisele ja selle kontrollimisele esitatavaid nõudeid. Tegu on sättega, mis käsitleb ehitusprojekti koostamise lähteandmeid ning nende andmete väljaselgitamise võimalusi (ehitusuuringud). Lähteandmete kogumisele on teatud juhtudel sätestatud erinõuded.102 Pealiskaudsus EhS § 14 rakendamisel võib kaasa tuua projekteerimisvead (vt kohtupraktika ptk 3.3.1), mis ei võimalda nõuetekohaselt ehitada ega vastavat ehitist kasutada. Sellised vead võivad olla avalik-õigusliku või tsiviilõigusliku vastutuse aluseks.
Ehitusprojekti koostamisel tuleb arvestada seega mitmeid olulisi aspekte, et ehitusprojekt oleks kõikehõlmav ja selle alusel ehitatav ehitis vastaks nõuetele. Samuti, lähtudes EhS üldpõhimõtetest, täpsemalt asjatundlikkuse põhimõtetest, peab majandus- ja kutsetegevuse
100 RKÜKo 26.04.2016, 3-2-1-40-15, p 54. 101 RKPSJKo 17.03.1999, 3-4-1-1-99, p 13. 102 Majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määruses nr 34 Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele
esitatavad nõuded. - RT I, 19.04.2016, 3.
39
raames tegutsev pädev isik täitma hoolsus- ja selgitamiskohustust. Ehitusprojekt ehk selles sisalduv teave ning selle vorm võimaldavad täita selgitamiskohutust ehk ehitusprojekti peab andma arusaadavat ja õiget teavet kavandatud projektlahendi ning selle vastavuse kohta õigusaktides, sealhulgas detailplaneeringus või projekteerimistingimustes, ja asjakohastes tehnilistes normdokumentides, standardites ning juhendites sätestatud nõuetele. Samuti peab esitama ehitusprojekti projektlahendi väljatöötamise aluseks olevad lähteandmed ja dokumendid, milleks on normdokumendid, standardid ja juhendid ning ehitusuuringud, analüüsid, tehnilised auditid, eksperdihinnangud, mõõdistused jms aruanded. Vajadusel esitatakse muinsuskaitse eritingimused ja Muinsuskaitseameti uuringuaruanded.
Ehitusprojekti koostamise lähteandmete hulka kuulub praktikas ka eskiisprojekt. Praktilises vaates on eskiisprojekti koostamine ehitusloale vahetult eelnev etapp, kus alustingimused on olemas ning mahuarvutuste jms tulemusel liigutakse eelprojekti koostamise suunas. Aruteludes toodi välja, et eskiisprojekt võiks olla ehitusprojektile esitatavate nõuete määruses sisustatud. Analüüsi käigus ilmnes, et eskiisprojektil puudub aga sidusus seadustiku regulatsiooniga. Kui eskiisprojekt sisustada nt detailplaneeringu menetluses, on see üleliia piirav edasiste lahenduste kavandamiseks. Samasugune olukord on seotud ka projekteerimistingimustega. Andes maa- alale üldised ehitus- ja kasutustingimused, peaks nende tingimuste elluviimisel jääma piisav kaalutlusruum konkreetse lahenduse valimiseks. Kui eskiisprojekt kehtestataks detailplaneeringu või projekteerimistinguimustega, muutuks see edasistes menetlustes õiguslikult siduvaks ja osapooltele kohustuslikuks. Selline lähenemine võib aga olla üldnõudena ebamõistlikult koormav, kuna kavandamise käigus võivad nägemused ja vajadused asjas muutuda. Eeltoodust tulenevalt jääb kehtima vana kord, kus eskiisprojekt ei ole määruses sisustatud.
KOVide küsimustike põhjal nähtub, et ehitusprojekti, sh kavandatava ehitise või ehitamise nõuetelevastavust kontrollitakse peamiselt nõuded määruse, mitte seaduse järgi. Suur osa pooldab halduskoormuse vähendamise eesmärgil ehitusprojektile esitatavate nõuete leebemaks või konkreetsemaks muutmist, eriti lihtsate ja väikeste ehitiste ning piirdeaedade puhul. Küll aga peaks lihtsustamine olema üheselt mõistetav ja tooma kaasa selguse, mitte täiendavate küsimuste tekkimise. Vastanute hulgas oli ka neid, kes leidsid täiendavat selgitust lisamata, et nõudeid ei peaks lihtsamaks muutma.
Erialaliitude fookusgrupi intervjuude ja määruse uusversiooni kavandist nähtub, et täna tekitab määrus praktikas probleeme. Määrus keskendub eelkõige projektdokumentatsiooni vormistamise nõuetele, mis ei võimalda pädeval asutusel ja ehitusloa taotlejal saada selgust, millist teavet tuleb ehitusloa ja kasutusloa taotlemisel esitatava ehitise projektlahendi kohta esitada, hinnata ja kontrollida. Kuigi projekteerimistöö sisu on ehitise projektlahendi, mitte projektdokumentatsiooni koostamine, keskendutakse sageli vormistusele. Seega pole üllatus, et praktikas tekib probleem, mida sisuliselt soovitakse ja mida tuleks kontrollida. Erialaliidud pooldavad halduskoormuse vähendamise eesmärgil ehitusprojektile esitatavate nõuete täpsemaks ja konkreetsemaks muutmist. See ei tähenda nende juurde tekitamist, pigem olemasolevate täpsustamist ja selgitamist.
Valitsusasutuste praktika analüüs näitas, et ehitusprojektile ja selle koostamisele esitatavaid nõudeid kontrollitakse teavitus- või loamenetluste käigus. Valitsusasutused rõhutasid, et taotlejate koostöö ja kooskõlastused enne EHR-is ametlikku esitamist ei pruugi olla kooskõlastatavale ametnikule teada ning teenivad eelkõige menetluse sujuva ettevalmistuse eesmärki. Et menetlust kiirendada ning et EHR menetluses saaks tugineda inspektori eelnevale kooskõlastusele tuleks vastavad kokkulepped protokollida ja lisada EHR-i. Osapooltel tuleb arvestada, et kui projektis tehakse vahepeal muudatusi ei saa varasematele kokkulepetele alati tugineda.
40
EhS § 14 lg 2 järgi tuleb ehitusprojekti koostamiseks vajaduse korral teha ehitusuuring oluliste ehitustehniliste andmete väljaselgitamiseks. Olulised ehitustehnilised andmed on nt teistele ehitistele kaasnev mõju103. Ehitusprojekt peab asjakohastel juhtudel reguleerima ka ehitise kasutamist104 Ehitusprojekt võib sisaldada tingimusi, mis on seotud keskkonnaväärtuste, näiteks taimede kasvukoha kaitsega, eriti juhul kui ilma sellise kaitseta tuleks loa andmisest keelduda.105 EhS § 14 lg 2 mainib üksnes ehitusuuringuid, kuid ei too oluliste lähteandmetena sisse muid uuringuid, nt radooni-, piisava loomuliku valguse olemasolu aga ka keskkonnauuringuid (nt müra osa). Viidatud kohtupraktika selgitab, et ehitusprojekti koostamisel peab asjakohasel juhul arvestama ka keskkonnaväärtusi puudutavate uuringutega. EhS § 14 lg 2 sõnastus keskendub aga üksnes ehitusuuringutele. Seega tuleb muuta vastava sätte sõnastust ning käsitleda ehitusprojekti koostamise lähteandmetena erinevaid uuringuid, mis on vajalikud nt asukohast või ehitise kasutusotstarbest tulenevalt. Selles vaates on vajalik hinnata ka ehitusprojekti standardi muutmisvajadust, st kas lähteandmed on terviklikult kajastatud ehitusprojekti staadiumite koostamise eeldustena.
Kohtupraktikas on veel välja toodud, et PT määrab üksnes lähtealused ehitusprojekti koostamiseks (EhS § 14 lg 1 p 3 ja § 44 p 1), mitte ei sätesta kavandatava ehitise tehnilisi üksikasju, ning PT ülesandeks on küll määrata ehitusuuringu tegemise vajadus (EhS § 26 lg 4 p 8), kuid uuringu lõplik ulatus oleneb projekteeritava ehitise konkreetsetest parameetritest ja valitud lahendustest. Seejuures on oluline rõhutada, et ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ning ehitamisega seonduv muu tegevus peab alati olema ohutu (nt EhS § 8, § 11 lg 1, § 19 lg 1 p 4) ning EhS § 14 lg 2 kohaselt tuleb ehitusprojekti koostamiseks oluliste ehitustehniliste andmete (sh teistele ehitistele kaasneva mõju) väljaselgitamiseks vajaduse korral ehitusuuring teha igal juhul, sõltumata sellest, kas ehitusuuringu tegemise nõue on PT-s eraldi sätestatud või mitte.106 EhS § 42 lg 4 annab pädevale asutusele põhjendatud juhul õiguse nõuda ehitusuuringute tegemist või olemasolevate uuringute täpsustamist ka ehitusloa menetluses. Kohtupraktikas leitakse, et uuringu nõudmisel saab lähtuda vastu võetud, kuid veel mitte kehtestatud üldplaneeringust, kuid see saab olla üksnes üheks kaalutlusargumendiks, mitte õiguslikuks aluseks nõuda uuringu tegemist.107
Ehitusprojekti tuleb sõltumatu pädeva isiku poolt kontrollida juhtudel, mil kavandatav ehitis on ehitustehniliselt keerukas või muul põhjusel kõrge ohupotentsiaaliga (EhS § 14 lg 3). Sellised ehitised sätestab ehitusseadustiku § 14 lg 4 alusel kehtestatud ehitusprojekti ekspertiisi määrus. EhS § 14 lg-st 3 tulenevalt on ekspertiisi teostamine vajalik sätte p-des 1 ja 2 viidatud juhtudel enne ehitamise alustamist (st mitte enne ehitusloa andmist108). Halduskohus on trasside rajamise kaasuses selgitanud, et trasside rajamine ei ole ehitustehniliselt keerukas ning ühe, kuigi vana ja väärtusliku, puu kahjustamise oht ei ole antud juhul selline, et tegu oleks „suurema ohupotentsiaaliga ehitisega“. Ehitusprojekti ekspertiis ei ole ainus võimalus ehitamisega seotud mõjude hindamiseks ning sellise ekspertiisi tegemine ei ole iseäranis vajalik juhul, kui projekti realiseerimine endas mingisuguseid olulisi ehitustehnilisi riske ei kätke. Võimalikke muud laadi ohtusid on võimalik enne projekti koostamist ja/või ehitusloa andmist hinnata ka muul moel, näiteks konkreetset ohtu hindava erialaspetsialisti poolt.109
Kohtupraktikast ilmneb, et ehitusprojekti koostamisest huvitatud isikul on kohustus enda initsiatiivil või pädeva asutuse palvel viia läbi ehitise ohutust tõendavaid uuringuid, sh
103 TlnRnKo 06.02.2020, 3-19-675, p 16 104 RKHKo 28.03.2024, 3-21-1370/35, p 38. 105 Ibid, p 38. 106 TlnRnKo 06.02.2020, 3-19-675, p 16. 107 TlnRnKo 13.01.2023, 3-21-188, p 11. 108 TlnRnKo 29.03.2018, 3-15-2481, p 15. 109 TlnHKo 13.09.2019, 3-19-1086, p 14.
41
ehitusuuringuid. Uuringute läbiviimisel on oluline hinnata asjakohaseid lähteandmeid, mh võib lähteandmeteks olla koostamisel olev üldplaneering. Ehitusprojekti vastavust sellele esitatud nõuetele saab uurida ehitusprojekti ekspertiisiga, mille koostamisel peab samuti arvestama seadustiku §-dega 13 ja 14, st hindama ka lähteandmete ja uuringute piisavust.
3.4 Ettepanekud ehitusseadustiku muutmiseks
Ettepanek Tehniline lahendus Õiguslik lahendus Mitteregulatiivne lahendus / standardi täiendamine
Vaadata üle ehitusprojekti mõiste sisustamist õigusaktides ja praktikas.
Selgitada õigusaktides kasutatava mõiste vajalikkust ning jääda juurdunud termini (ehitusprojekt) juurde.
EhS tervikuna tuleb üle vaadata dokumendipõhise lähenemise osas ning hinnata, kas dokumendi mõiste säilitamine on mõistlik HMS seisukohast või see takistab digilahenduste kasutuselevõttu (vrdl nt § 15, § 29 lg 1; § 36 lg 3 p 1; § 40 lg 1 jne).
Muudatused tuleb koostada järgnevate analüüside käigus.
Täiendavalt analüüsida, kas dokumendipõhine lähenemine EhS-is takistab digilahenduste kasutuselevõttu.
Tulenevalt eelnevast ettepanekust tuleb muuta ehitusprojekti mõistet ka ehitusprojekti standardis.
Ehitusprojekti mõistes tuleb loobuda dokumendipõhisest lähenemisest. Ühtlustada standard seadustiku lähenemisega.
42
EhS § 11 lg 2 tuleb täiendada vastavalt ehitustoodete määruse lisa 1 punktile 7.
Paragrahv 11 lõige 2 punkti täiendatakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„71) heitmete sattumist ehitisest väliskeskkonda;“;
Lisaks tuleb eelnõu seletuskirjas selguse ja arusaadavuse huvides mõtestada lahti loodusvarade säästvat kasutamist vastavalt ehitustoodete määruse eelnõu lisa 1 punktile 8.
EhS § 13 lõige 3 volitusnorm tuleb muuta vastavaks ehitusprojektile esitatavate nõuete määruse sisule.
Paragrahvi 13 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega ehitusprojekti esitamisele, selle sisule ja vormile ning ehitusprojekti koostamisele esitatavad nõuded“;
EhS § 14 lg 1 p 2 tuleb täiendada erinevate uuringutega arvestamise kohustusega.
Lähteandmete, sh uuringutega arvestamist tuleb käsitleda ehitusprojekti seletuskirjas.
Paragrahvi 14 lõige 1 punkt 2 täiendatakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) asjakohaseid uuringuid, sealhulgas riskianalüüse ja muid ehitise asukohaga seonduvaid asjaolusid;“
Lisaks tuleb eelnõu seletuskirjas selguse ja arusaadavuse huvides tuua välja näiteid erinevate asjakohaste uuringute kohta, sh ehitise CO2 jalajälje arvutamise, ringmajanduse põhimõtete järgimise, kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete järgimise, insolatsiooni, müra, radooni uuringuid ja analüüse.
EhS § 16 lg 3 tuleb tunnistada kehtetuks kasutusjuhendile viitav osa (vt täpsemalt ptk 3.8).
Paragrahvi 16 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Nõuded ehitise kasutamisele ja korrashoiule tulenevad heast tavast,
43
õigusaktist või ehitise kohta koostatud hooldusjuhendist.“.
EhS § 54 lg 3 tuleb täiendada kõrvaltingimuse seadmise alusega, mis käsitleks erinõudeid ehitise kasutamise ja hooldamisega.
Ettepanek seondub ehitise kasutus- ja hooldusjuhendi regulatsiooni muutmisega määruses (vt ptk 3.8).
Paragrahvi 54 lõige 3 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:
„31) lisakohustuse ehitise kasutamisele või hooldamisele ning sellega seonduvale teabe esitamisele;“;
Muuta kasutusloa taotluse ja selle esitamise korda (ettepanek on seotud ptk-ga 5).
EHR arendus ja andmete korrastamine. EHRi võiks tekkida materjalide kataloog koos lingitud tootepassidega (soodustab ka uue ehitustoodete määruse rakendamist).
Muuta määruse nr 67 lisa 9 punkt 16 nii, et kasutusloa taotluses tuleb täpsustada eelviidatud punktis esitatava info detailsusastet lisades kasutatud materjalide kogused ja täpsustades kasutatud materjalide tootjad, margid jne vastavalt taotlusele lisatavale ehitusprojektile.
3.5 Määruse kohaldamisala ja üldsätted
Ehitusprojektile esitatavate nõuete määruse ajakohastamise vajaduse hindamiseks tuleb analüüsida ka määruse eesmärgi, reguleerimis- ja kohaldamisalaga ehk määruse §-ga 1 seotud küsimusi. Kuigi tellija ei ole vastavat küsimust tehnilises kirjelduses esitanud, on seda vajalik terviklikkuse vaates siiski analüüsida. Määrus kehtestab nõuded projekteerimise käigus koostatavale dokumendile või dokumentide kogumile (st ehitusprojektile). Kõik määrusega kehtestatavad nõuded on miinimumnõuded.110
Nõuded spetsiifilisemate ehitiste ehitusprojektile tulevad lisaks määrusele ka teistest õigusaktidest. Kehtiv kohaldamisala tekitab praktikas halduskoormust, kuna ka teatisekohustuslike ehitiste puhul tuleb esitada ehitusprojekt, mis vastab ehitusloa taotlemisel esitatava ehitusprojekti nõuetele. Selliselt on teatisemenetlus isikutele sageli sama koormav kui loamenetlus, kuigi teatisemenetluse eesmärk on vastupidine – vähendada halduskoormust
110 Määruse seletuskiri lk 2 ptk 3 viimane lõik.
44
olukordades, kus ehitusloa taotlemine oleks liialt koormav. Samas on õiguslikult reguleerimata, mis on kasutusloa taotlusega esitatavale ehitusprojektile kohalduvad nõuded.
Eeltoodust tulenevalt jaguneb analüüsi ülesehitus kahte põhiossa. Esimeses osas analüüsitakse määruse reguleerimisalaga ja eesmärgiga seonduvat probleemistikku ning teises osas analüüsitakse määruse kohaldamisalaga seonduvat probleemistikku.
3.5.1 Määruse reguleerimisala ja eesmärk
Määrus sätestab nõuded projekteerimise käigus koostatavale dokumendile või dokumentide kogumile (vt ka ptk 3.1.1). Ehitusprojektile esitatavate nõuete määruses reguleeritakse järgnevaid küsimusi, mille saab tinglikult jagada materiaalseteks (sisulisteks) ja formaalseteks nõueteks. Eristamine on vajalik, et kontrollida kooskõla EhS-s esitatud materiaalsete ja formaalsete nõuetega, et lõppastmes oleks tagatud EhS alusel antavate lubade õiguspärasus.
Formaalsed nõuded:
- ehitusprojekti koostamise nõuded (loetavus, loogilisus ja arusaadavus, määruse § 2 lg 1);
- ehitusprojekti ja selle koostamise korraldamise, terviklikkuse ja osade kokkusobivuse eest vastutav isik (määruse § 2 lg 3-5);
- ehitusprojekti staadiumite liigid ning nende tähtsus ja vahekord (määruse §§ 5-6);
- ehitusprojekti vormistusnõuded (määruse § 7). Seletuskirja kohaselt on vormistusnõuete eesmärk muuhulgas vastutava isiku kvalifikatsiooni kontrollimine ja vastutuse määramine.
Materiaalsed nõuded:
- ehitusprojekti osad ja tehnilised andmed (kirjeldav tekst, graafilised dokumendid, muu (määruse §§ 3-4);
- ehitusprojekti staadiumitele esitatavad nõuded (määruse §§ 8-11);
- ehitusprojekti muutmine (määruse § 12);
- nõuded ehitusloa taotlemisel esitatavale või koos ehitusteatisega esitatavale ehitusprojektile (§§ 13 - 24);
- nõuded ehitusprojektile ehitise lammutamiseks (§ 25);
- nõuded ehitise kasutus- ja hooldusjuhendile (§ 26).
Määrusekohane ehitusprojekt ei sisalda võrreldes ehitusprojekti standardiga kogu ehitamiseks vajaliku teavet. Näiteks ei pöörata seal tähelepanu ehitusprotsessi läbiviimisele ning koostööle erinevate osapoolte vahel, puuduvad mitmed valdkonnas kasutuses olevad teabevaldkonnad (ehitusprojekti osad, nt välisvõrgud ja valgustus). Need teemad on erialaekspertide jaoks olulised, kuid võivad avalik-õigusliku kontrolli vaates tunduda teisejärgulised. Ehitusprotsessis käsitletaval teabel on erinevad eesmärgid. Ühest küljest on vajalik luua terviklik teabekogum, et ehitatav ehitis vastaks nõuetele ning oleks kooskõlas ka tellija ootustega. Lisaks on vajalik näha ette nõuded ehitusprotsessi läbiviimisele. Teisest küljest koostatakse ehitusprojekt EhS-s sätestatud nõuetele vastavuse kontrollimiseks. EhS esitatud nõuded on kitsamad, kui praktilised vajadused ehitusprojekti koostamisel. Käesoleva analüüsi ptk-s 4 tuuakse täpsemalt välja ehitusprojekti osad ning analüüsitakse teabevaldkondade määrusele lisamise vajalikkust, st analüüsitakse küsimust, kas ehitusprojektile esitatavate nõuete määruses on reguleerimiseseme vaates teemasid puudu.
Erialaliidud on määruse reguleerimisala osas välja toonud, et selle sisu ja ülesehitus kipub olema hoonekeskne. Näiteks on määrusest puudu hoonevälise ruumi/keskkonna
45
projekteerimise valdkondade ja ehitusprojekti osade jaotus, konkreetsemalt näiteks välisvõrgud.
Määrus ei reguleeri eraldi väliruumi osa, nii nagu see on kirjeldatud ehitusprojekti standardis, kuid see oleks ehitusprojekti terviklikkuse vaates vajalik. Lisaks puudub määruse reguleerimisalast tehnovõrkudega seonduv ehk kõik, mis jääb hoonest välja (tehnosüsteemid ja tehnovõrgud on erinevad asjad). Samas reguleerib määrus kõikide ehitiste tüüpide ehitusprojekti koostamist, välja arvatud EhS Lisa 1 ja määruses nimetatud erisused. Veel on erialaliidud juhtinud tähelepanu ehitusprojekti staadiumite reguleerimisele määruses ning leidnud, et staadiumite eristamine loob määruse väärettekujutuse, et tegu on eraldiseisvate dokumenditüüpidega. Tegelikkuses on tegu sama ehitusprojekti erinevate arengujärkudega, millest moodustub üks tervik.
Samuti tuleks eristada ja reguleerida nõudeid uusehitis/ümberehitamise ehitusprojektile ja lammutusprojektile. Lammutusprojekt on oma olemuselt erinev. Selle fookus on eelkõige ehitustöö tehnoloogia kavandamisel. Lisaks tuleks erialaliitude hinnangul täpsustada muudatusprojekti olemust ja kriteeriumeid ning kasutus- ja hooldusjuhendite seost ehitusprojektiga projektiga, mis praegu tekitab praktikas segadust.
Erialaliidud on esitanud ettepaneku jätta määruse reguleerimisalast välja juhised, mis puudutavad eraõiguslikke suhted, ehitusprotsessi kavandamist ning pooltevahelisi suhteid. Nende ettepanekul on määrus eelkõige avaliku võimu, ametiasutuste ja ametnike töövahend ning peab sätestama nõuded ehitusteatise, ehitusloa, kasutusteatise ja kasutusloa taotlemisel esitatava ehitise projekti sisule ja vormile.
Erialaliitude poolt on välja toodud ehitusprojektile esitatavate nõuete määruse sätted, mis puudutavad eraõiguslikke suhteid, mida ei peaks avalik-õiguslikult reguleerima:
- § 2 „Üldnõuded ehitusprojektile ja ehitusprojekti koostamisele“: peaprojekteerija kohustused on määratletud projekteerimise juhtimise võtmes, mis on korrektne, kuid seab teenuse pakkujale kohustusi, mis pigem viitavad projekteerimise peatöövõtja kohustusele ja tellija ning töövõtja vahelistele suhetele;
- § 5 lg 2: „Ehitusprojekti staadiumis kajastatud projektlahendused esitatakse tellijale kooskõlastamiseks“. Tegemist on protsessi korraldamise küsimusega;
- § 23 lg 2: „Nõutava energiamärgise andmise korraldab peaprojekteerija“. Tegemist on projekteerimise töövõtu ja -korralduse küsimusega;
- § 25 lg 6: Lammutamise töö korraldamise nõue on töö tehnoloogia kavandamise sisu, mis sõltub kontekstist ja on lammutusprojekti koostaja pädevus;
- § 25 lg 7: „Vajadusel koostatakse ehitise lammutamiseks lisaks ehitusprojektile ehitustööde organiseerimise kava“. Sätte sisu ei sobi kokku määruse reguleerimisala ja sisuga.
Valitsusasutused ega KOVid ei esitanud tagasisidet ehitusprojektile esitatavate nõuete määruse reguleerimisala osas.
Õiguskirjanduses ega kohtupraktikas ei ole kirjeldatud, et ehitusprojektile esitatavate nõuete määruse reguleerimisalas oleks jäetud olulised teemad käsitlemata, mis võiksid näiteks puudutada kolmandate isikute õigusi või avalikke huvisid. Sõltuvalt määruse kohaldamisalast ning sellega seonduvatest muudatustest, on küsimus määruse reguleerimisala ulatusest ning detailse regulatsiooni sätestamise vajalikkusest. Seda põhjusel, et loakohustusliku ehitusprojekti koostamise kohustus on pädeval isikul (v.a iseendale ehitamise erisus), kes rakendab reeglina ehitusprojekti standardist jms erialatest dokumentidest tulenevaid nõudeid. Määrus on siiski juhisena vajalik pädevatele asutustele loa- või teavitusmenetluste läbiviimiseks.
46
Tulenevalt eelnevast leiavad töö autorid, et määruse reguleerimisala eesmärk on sätestada nõuded projekteerimise käigus koostatavale dokumendile või dokumentide kogumile (§ 1 lg 1) ning see õigusakt ei peaks reguleerima protsessi korraldust. Meetodid ja töövõtted tervikliku, vastuoludeta ning määruse nõuetele vastava projektdokumentatsioonini jõudmiseks on eraõiguslik küsimus ja sõltuvad tellija valitud ehitusprojekti töökorralduse mudelist ning lepingutingimustest. Seega tehakse ettepanek ülaltoodud sätted jätta välja määruse tekstist. Samas tuleb eristada töökorralduse ja ehitamise ehitustehnoloogiat piiravaid (näiteks kaevetööde teostamisel või mittestandardijärgsete konstruktsioonide ehitamisel) ohutuse jaoks vajalikke küsimusi. Analüüsi autorite hinnangul on vajalik määruses säilitada ohutuse hindamiseks vajalikud normid, kuid jätta reguleerimisalast välja sätted, mis puudutavad erinevate osapoolte vahelisi suhteid, nt tellijaga kooskõlastamise nõue. Sellest tulenevalt arvestatakse ka erialaliitude ettepanekuga jätta määrusest lammutusprojekti puhul välja ehitustööde organiseerimise kava.
3.5.2 Määruse kohaldamisala ja seosed teiste õigusaktidega
Käesolevas peatükis analüüsitakse määruse kohaldamisalaga seonduvaid küsimusi, eesmärgiga selgitada välja, kas kehtiv kohaldamisala vajab laiendamist või kitsendamist seoses praktikas tekkinud probleemidega. Määruse § 1 lg-d 2 ja 4 sätestavad määruse kohaldamisala ehk olukorrad, millal tuleb koostada määruse nõuetele vastav ehitusprojekt ja millal pole see vajalik (millal määrus ei kohaldu).
Määruse § 1 lg 2 kohaselt võib määruse nõuetele vastava ehitusprojekti koostamine kohustuslik olla nii loa- ja teatisekohustuse, kui ka olulise rekonstrueerimise puhul. Määrust ei kohaldata teele ja elamut teenindava sisekliima tagamiseta hoonele, mille ehitisealune pindala on kuni 60 m² ja kõrgus kuni 5 m (nt abihoone või garaaž). Viimane välistus on aga vastuolus kohaldamisala sisulise sättega, mis näeb ette, et määrust kohaldatakse, kui ehitamiseks on nõutud EhS lisas 1 nimetatud juhtudel koos ehitusteatisega ka ehitusprojekt, sest elamu teenindamiseks vajalikule hoonele kohaldatakse EhS lisades elamule esitatavaid nõudeid.
Õiguskantsler on selgitanud, et ehitusprojekt peab üksnes õigusaktis määratud juhtudel vastama määrusega kehtestatud täpsematele nõuetele. /-/ Kui ehitusprojekt koostatakse majandus- ja kutsetegevuse raames ja kui see käsitleb ehitusloakohustuslikku ehitamist, siis peab selle koostaja olema kvalifikatsiooninõuetele vastav ehk kutsetunnistusega pädev isik (EhS § 24 lg 1, lg 2 p 2). Muudel juhtudel ei pea isikul kutset olema ja seega võib isik ise ehitusprojekti koostada.111
Määrus näeb ette ehitusprojektile esitatavate nõuete rakendamise ehitise olulisel rekonstrueerimisel, kuid see termin ei haaku EhS üldterminoloogiaga. EhS § 4 lg 3 kohaselt on rekonstrueerimine ümberehitamise sünonüüm. Ümberehitamine on ehitamine, mille käigus olemasoleva ehitise omadused muutuvad oluliselt. Määrus kohaldub juhul kui ehitist rekonstrueeritakse oluliselt. Väljendit „oluline rekonstrueerimine“ EhS üldosa ei defineeri. Vastav definitsioon sisaldub EhS 7. ptk „Eriehitised ja erinõuded“ § 63 lg-s 4. Viidatud normi kohaselt on oluline rekonstrueerimine seotud eelkõige hoone ja ehitusmaksumusega. Seadustikku tõlgendades näib, et määruse kohaldamisalast on seega välja jäetud rajatiste oluline rekonstrueerimine. EhS kasutab lisaks eeltoodud terminoloogiale ka terminit „põhjalik rekonstrueerimistöö“ (EhS § 612 lg 5 ja 618 lg 1 ja 3), mis on samuti seotud ainult hoonega.
Praktika vaates on oluline selgitada EhS § 13 lg-te 1 ja 2 ning määruse kohaldamisala vahekorda ulatuses, mis puudutab ehitise ning ehitamise nõuetelevastavust. See tähendab, et vajalik on
111 Õiguskantsleri 20.04.2018 seisukoht nr 7-4/180473/1801915.
47
saada aru, kas ehitise ja ehitamise nõuetelevastavust on võimalik hinnata üksnes määrusele vastava ehitusprojekti koostamisel või on selleks ka muud võimalused.
Ehitusprojektile esitatavate nõuete määruse kohaldamisala ei haaku EhSiga olukorras, kus pädev asutus võib otsustada teavitus- või loakohustuse täiendava määramise. Lisaks on praktikas ebaselge ehitusprojektile esitatavate nõuete järgimine vaba ehitustegevuse korral, nt olukorras kus EhS-ist tulenevad eelkontrolli kohustused puuduvad, kuid ehitusprojekt on vajalik koostada muudel eesmärkidel. Küsimus seondub ka erirajatiste ja kinnisasja avalikes huvides omandamise regulatsiooniga, kus praktikas võidakse vaba ehitustegevuse puhul (teatud sideehitised) või teavituskohustuse esinemisel nõuda ehitusprojektile esitatavate nõuete määrusele vastavat ehitusprojekti, kuigi selle koostamine võib olla ebamõistlikult koormav. Seega on määruse muutmisel küsimus, kas kohaldamisala sättesse on vajalik teha viide EhS §- dele 38 lg 3 ja 50 lg 2 sätestatud juhtudele, kus pädev asutus võib nõuda loa taotlemist ehitiste suhtes, mida ei ole käsitletud seadustiku lisades.
Nõuded spetsiifilisemate ehitiste ehitusprojektile tulevad lisaks määrusele ka teistest õigusaktidest (TK küsimused 3.7.1.1 ja 3.7.1.2). EhS § 13 lg 3 alusel on analüüsi kirjutamise hetkel kehtestatud tuletõrje veevõtukoha ehitusprojektile esitatavad nõuded, kinnismälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise konserveerimise, restaureerimise, ehitamise ja teisaldamise ehitusprojekti koostamise nõuded ja kord, tee ehitusprojektile esitatavad nõuded ja nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete Eesti looduse infosüsteemi esitamise korra ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise.
Muudel juhtudel saab õiguslikult eeldada, et ehitusprojekti koostamisel lähtutakse määruses toodud üldnõuetest. Näiteks viitab:
- EhS § 82 lg 1, et projekteeritava ja ehitatava sideehitise asukoha märgistamine lahendatakse sideehitise ehitusprojektis ning selle kohta küsitakse kinnisasja omaniku arvamust;
- EhS § 841 lg 2 räägib soojuselektrijaama ehitusprojektist, millele ei ole erinõudeid EhS-s kehtestatud;
- EhS § 88 lg 1 kirjeldab raudteerajatise ehitusprojekti koostamist;
- EhS § 105 lg 2 kaldaga püsivalt ühendamata ehitise ehitusprojektile;
- EhS § 117 riigikaitselise ja julgeolekuasutuse ehitise ning riigipiiri taristu ehitusprojektile.
Nimetatud juhtudel võib eeldada, et kehtivad EhS üldsätted ning määruses sisalduvad nõuded ehitusprojekti koostamiseks.
Analüüsi autorid hindasid üldiselt ehitusprojektile esitatavate nõuete määruse ning ülalnimetatud eriehitisi käsitlevate määruste reguleerimis- ja kohaldamisala. Määrused on kõik eriilmelised ning vajaksid läbivalt revisjoni ning õiguse üldküsimuste kui ka käesoleva analüüsi kontekstis järgmistes küsimustes:
- Segased on eriõigusaktide seosed EhS §-dega 13 ja 14. Käesoleva analüüsi ptk-s 3.3 on kirjeldatud üldnõudeid ehitusprojektile ja selle koostamisele, millest saab lähtuda ka eriehitiste kavandamisel. Nt tuleks eriehitiste regulatsiooni ülevaatamisel hinnata, kas
48
lähteandmete küsimus on vastavalt EhS üldosale lahendatud, sh tuleb analüüsida, kas piisaks EhS kohaldamisest ning detailsete loetelude esitamine ei ole määruse tasemel vajalik. Seosed EhS üldosaga on olulised ka lubade kontrolliesemete vaates. See tähendab, et eriõigusaktide mahukusest tulenevalt on vastavate ehitiste loamenetlused ja seal kontrollitavad nõuded väga erineva detailsusastmega. Erinõuded võivad olla põhjendatud, kuid nende tegeliku vajaduse peaksid vastava valdkonna ministeeriumid üle vaatama.
- Eriõigusaktidest viitab ehitusprojektile esitatavate nõuete määruse kohaldamisele üksnes kinnismälestise ja muinsuskaitsealal asuvaid ehitisi puudutav määrus. Sarnase üldviite lisamine teistesse õigusaktidesse oleks aga samuti vajalik, nt selleks et hilisemalt oleks võimalik ühtlustada EHR-i esitamist, dokumendipõhiselt mõtlemiselt üleminekut teabemudelitele jms üldisi teemasid.
- Esitatavate normide täpsusaste on eriõigusaktides väga erinev. Nt on tee projekteerimisnormid üldosa mõistes esitatud standardi täpsusastmes. Samas on analoogselt ehitusprojektile esitatavate nõuete määrusele vastav õigusakt vajalik eelkõige loamenetluse kontrollieseme piiritlemiseks. Standardi täpsusastmes nõuete esitamine teenib muid eesmärke, sh asjaolu, et riik vastutab ise teede ehitamise ja projekteerimise eest.
- Eriõigusaktid sisaldavad haldusmenetlust puudutavaid norme, mis peaksid tulenema seadusest. Menetlusnormid on reeglina n.ö sulgude ette viidavad, mis tähendab, et nende vajalikkuse peavad üle vaatama vastava valdkonna ministeeriumid. Nt selgitab puurkaevu ja -auke puudutav määrus kooskõlastamise tähendust (§ 3), mis on reguleeritud EhS üldosas loamenetluse sätete juures. Lisaks kordab näiteks puurkaevu ja -augu määrus seadustiku lisades esitatavaid nõudeid teavitus- ja loamenetlusele (§ 12).
- Eriõigusaktide seosed EhS teiste alamaktidega on samuti segased. Erivaldkondades võiks võimalikult suurel määral lähtuda EhS üldosa alusel kehtestatud määrustest.
- Erinormidena peavad alles jääma üksnes valdkonnaspetsiifilised reeglid, mille vajalikkus tuleb samuti üle hinnata halduskoormuse vaates. Nt puurkaevu ja -augu rajamise määrus nõuab, et projekteerija peab koha peal tutvuma kavandatava puurkaevu asukohaga. Küsimus on, kas sellised normid on vajalikud avalik-õiguslikust seisukohast.
Praktikas tekitab enim halduskoormust teatisekohustuslike ehitiste ja vaba ehitustegevuse puhul ehitusprojekti esitamise nõue. Sellest tulenevalt jaguneb analüüsi ülesehitus kolme põhiossa (TK küsimused 3.2.1.1 – 3.2.1.2). Esimeses osas analüüsitakse kas on otstarbeks nõuda koos ehitusteatisega ka ehitusprojekti esitamist määrusega seatud mahus. Teises osas analüüsitakse sama probleemi kasutusteatisega koos esitatava ehitusprojekti projekti vaatevinklist, sh vaba ehitustegevuse kontekstis. Kolmandas osas analüüsitakse sama probleemi vaba ehitustegevuse vaatenurgast (EhS § 35 lg 4). Minimaalse andmemahu osas vt ptk 4.
a) Ehitusteatisega esitatav ehitusprojekt
Ehitusteatise ning ehitusprojekti esitamise kohustus on sätestatud EhS Lisas 1. See on üles ehitatud ühest küljest ehitiste liikidele ning teisest küljest ehitisega seonduvale tegevusele. Ehitusprojekti esitamise vajaduse juures selgitatakse, et Lisa 1 koostamisel lähtuti põhimõttest, et juhul kui ehitis ei ole ohtlik ega oma avalikku huvi, kuid ehitamise kohta käiv teave, eelkõige ehitusprojektis sisalduv teave, on avaliku võimu jaoks oluline (nt järelevalve teostamiseks), on
49
ehitise ehitamisest vajalik teavitada ning teatisele lisada ehitusprojekt. 112 Käesolevas peatükis käsitletakse põhimõttelisi küsimusi, mis seonduvad ehitusteatise ja ehitusprojekti esitamisega. Ehitusteatise ja ehitusprojekti seoseid esitatavate andmetega on uuritud ptk-des 4.1.4 ja 4.1.5.
EhS seletuskirja kohaselt on ehitusteatise esitamise eesmärk eelnevalt teavitada pädevat asutust ehitamisest. Teisisõnu vähendada halduskoormust olukordades, kus ehitusloa taotlemine oleks liialt koormav. See võimaldab isikutel vähemohtlikumaid või avaliku huvita ehitisi ehitada ehitusloata, kuid samas võimaldab ka avalikul võimul saada loamenetluseta teavet ehitatavate ehitiste kohta ning suurendada sel viisil teadlikkust kohaliku omavalitsuse territooriumil olevate ehitiste kohta, mis võimaldaks efektiivsemalt planeerida järelevalvet. Igasugune ehitustegevus peab vastama EhS §-s 11 ja §-s 12 sätestatud nõuetele, st ehitada tuleb ehitusprojekti kohaselt ning selle olemasolu võib pädev asutus nt riikliku järelevalve käigus kontrollida. Kehtiva ehitusprojektile esitatavate nõuete määruse kohaselt ei eristata nõudeid teavitus- ja loakohustusliku ehitise ehitusprojektile.
Kohtupraktika kinnitab, et seadusandja tahe ei olnud eranditult iga ehitustegevuse teostamiseks seada ehitusprojekti koostamise nõue. Vastupidi – teatud juhtudel ei pruugi, lähtuvalt ehitustegevuse iseloomust, olla ehitusprojekti koostamine mõistlik ega vajalik.113 Ehitusprojekt peab sisaldama nõuetekohaseks ehitamiseks vajalikku teavet ning ehitise olemusest sõltuvalt pole alati nõutav, et ehitusprojekt sisaldaks kõiki määruse §-s 4 loetletud osi.114
Kohtupraktikast on ehitusteatise eesmärk sisustatud mõnevõrra erinevalt. On leitud, et KOV kontrolliese ehitusteatise teavitatuks lugemisel on oluliselt laiem kui pelgalt ehitise ohutuse küsimus.115 Ehitusteatise eesmärk on võimaldada KOVil kontrollida, kas ehitis või ehitamine on nõuetega vastavuses; on olemas vajalikud kooskõlastused ning ehitamine vastab arhitektuurilistele, ehituslikele ja kujunduslikele nõuetele (vt EhS § 36 lg 5 p-d 1-3). Ehk ehitusprojektis, vastavalt ehitamise tegevuse sisule ja ulatusel, peab sisalduma vastav teave ehitise nõuetele vastavuse hindamiseks. Tüüpilised asja (ehitise) omadused, millest tuleb alustada kontrollimist, on asja nimetus/liik, asukoht/paiknemine ning asjaga seonduvad põhiomadused.
KOV saab kontrollida ehitusteatise ja -projekti aktsepteerimisel seda, kas ehitis või ehitamine toob kaasa sellise püsiva negatiivse mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt leevendada (EhS § 36 lg 6 ja § 44 p 4).116 Kohtupraktikas on leitud, et isikul puudub subjektiivne õigus nõuda, et tema kinnistu väärtus või merevaade üldse ei väheneks ning kolmas isik jätaks detailplaneeringu realiseerimata. Samas on tal õigus sellele, et ehitusloa andmise menetluses hinnatakse ja kaalutakse sisuliselt võimalusi, kuidas kaebaja õiguste riive ei oleks ülemäärane.117 Kohtupraktikas leitakse, et kuna sisuliselt on ehitusteatise puhul tegemist ehitusloa lihtsustatud menetlusega, saab selle suhtes kehtida ehitusloa menetlust puudutav kohtupraktika.118
Riigikohus on täiendavalt selgitanud, et ehitusteatise menetluses tuleb pädeval asutusel arvestada ka ehitise ja selle kasutamise mõju teistele isikutele. Kui ehitamisele esitatavate avalik-õiguslike nõuete rikkumine kahjustab naabrite õigusi, tuleb pädeval asutusel algatada täiendav kontroll. See puudutab ka ohtu, et kaasomaniku vara kahjustatakse ehitamise käigus
112 EhS seletuskiri lk 148 viimane lõik, lk 149. 113 TlnHKo 20.03.2020, 3-19-1430, p 32.1. 114 TlnHKo14.06.2024, 3-23-1998 p 10.1. 115 TlnHKo 03.06.2021, 3-20-2112, p 15. 116 TlnHKo 14.06.2024, 3-23-1998, p 9. 117 TlnRingKo 22.02.2024, 3-22-1311, p 15. 118 TrtHKo 06.12.2016, 3-16-1530, p 5.
50
projektis kavandamata kõrvalmõjuna.119 Seega puudutab teavituskohustusliku ehitustegevuse puhul ehitusprojekti esitamise nõue ka kolmandate isikute õigusi või avalikke huve. Kuna ehitusprojekt on teabekogum, et saada aru kavandatavast ehitustegevusest, siis selle esitamise kohustuse kaotamisel tekib küsimus, kust saavad nt naabrid teavet kavandatava tegevuse kohta. Teavituskohustusliku ehitustegevuse puhul rakenduvad analoogia korras EhS § 44 (ja kasutusteatise puhul § 55) sätestatud alused, kus loa andmisest keeldutakse, kui piirnevate kinnisasja omanikele kaasneb ehitise või ehitamisega püsiv negatiivne mõju. Sellise mõju väljaselgitamine peab toimuma lähteandmete kaardistamise raames (vt ptk 3.3). ehitusprotsessist lähtuvaid vajadusi tuleb EhS § 14 lg 1 p 5 kohaselt ehitusprojekti koostamisel arvestada.
Kui pädevale asutusele esitatakse koos ehitusteatisega ehitusprojekt eelprojekti staadiumis, peab eelprojektis kirjeldama kavandatavat ehitist nii arhitektuurilahenduselt kui ka tehniliselt sellise detailsusega, et ehitusprojektist oleks võimalik saada piisavat informatsiooni selle kooskõlastamiseks, otsustamaks ehitusteatise üle. Nõuded ehitusloa taotlemiseks esitatavale ehitusprojektile ning ehitusteatisele lisatavale projektile on sätestatud määruse §-des 13-33.120 Teisisõnu on nõuded ehitusloa taotlemiseks esitatavale ehitusprojektile ning ehitusteatisele lisatavale projektile identsed.
Eeltoodu tähendab, et ehitusteatise esitamisega koos esitatakse samas mahus projekt, mis on nõutud ehitusloakohustuslike ehitiste puhul (määruse § 24). Teisisõnu ehitusteatise esitamisel esitatakse ehitusprojekti enda valitud staadiumis, s.o kas eel-, põhi- või tööprojektina, ning olenemata esitatud ehitusprojekti staadiumist, annab pädev asutus ehitusprojektile hinnangu lähtudes eelprojektile esitatavatest ja määruse 3. peatüki nõuetest. Niisiis ei ole õigusaktidega nõutud, et ehitusteatise esitamisel tuleks pädevale asutusele esitada põhiprojekt või tööprojekt, vaid vastupidi – isegi põhi- või tööprojekti esitamisel hindab pädev asutus projekti vastavust üksnes eelprojektile esitatud nõuetele. Seega võib näida, et seatud standard on minimaalne ega ole koormav.
Eelprojekti esitamise nõue ei pruugi siiski olla kooskõlas teatisekohustuse eesmärgiga eelkõige määruses eelprojektile esitatud nõuete mahukuse tõttu. Eelprojektis esitatakse arhitektuurilahendus, insener-tehniliste lahenduste põhimõtted, asendiplaan, tuleohutuse osa, sisearhitektuuri-, maastikuarhitektuurilahendused ja insener-tehnilised lahendused (vt ka ptk 4.2). Lisaks peab eelprojekt võimaldama määrata ehitise energiatõhusust ja orienteeruvat ehitusmaksumust.
Sisuliselt tuleb kehtiva õiguse kohaselt loakohustusliku ehitise, näiteks büroohoone, jalgrattaparkla, kasvuhoone või külalistemaja puhul esitada samas mahus ehitusprojekt. See ei täida ehitusteatise esialgset eesmärki, mis on peamiselt teavitada ehitamisest ja avalikul võimul saada teavet ehitiste kohta. Avalikul võimul tihti ei ole vaja nii detailset infot hindamaks, kas teatisekohustuslik ehitis ja selle kasutamine avaldab mõju kolmandatele isikutele. Küsimus sellest, kas väliköök või lehtla on ohutu, sh tuleohutu, ei vaja eelprojekti mahus info esitamist. Andmemahu osas vt täpsemalt ptk 4.
Määruse § 24 sisalduv nõue, et ehitusteatise esitamisel kohaldatakse loakohustusliku ehitise ehitusprojektile esitatavaid nõudeid, ei ole ehitusteatiskohustuslike ehitiste puhul põhjendatud, kuna viimased on reeglina väiksema ja lihtsama ulatusega ja konstruktsiooniga ehitised, v.a praktikas näitena toodud korterelamu ümberehitamine. Nende ehitamine ei kujuta endast keerulist tehnilist väljakutset ega saa potentsiaalselt kujutada endast suurt ohtu kolmandatele isikutele. Seda arvestades ei ole eelprojekti koostamisele kuluv aeg ja rahaline ressurss
119 RKHKo 13.12.2018, nr 3- 16-1050, p 12; määrus asjas nr 3-3-1-67-01 120 Määruse seletuskiri lk 8 esimene lõik.
51
proportsioonis eelprojektist saadava kasuga avaliku võimu või kolmandate isikute vaates. Vastupidi – eelprojekti mahus andmete läbitöötamine, sh vormistamise nõuete täitmise kontrollimine on KOVi jaoks täiendav ülesanne, mis võtab samuti aega ja inimressurssi. KOV- ide praktikas tegeleb loa- ja teavituskohustuse küsimustega üldiselt mitu ametnikku, mõnedes kohtades on loodud selle jaoks ka eraldi osakond. KOVid on eraldi välja toonud, et ehitusteatisega esitatava ehitusprojekti menetlemine on tihti pikem kui ehitusloa menetlus. Seda põhjusel, et ehitusteatise aluseks olevat ehitusprojekti võib koostada igaüks ning tihti tehakse seda puudulikult.
Kuigi valitsusasutused puutuvad peamiselt kokku ehitusloataotluste menetlustega, on neil siiski kogemust ka ehitusteatiste hindamisel. Valitsusasutuste välja toodud probleemid kattuvad KOVide väljatoodud probleemidega. Valitsusasutused selgitasid, et praktikas järgitakse nõuetelevastavuse hindamiseks määruse täitmist üsna punktuaalselt kuivõrd praktikas soovitakse hoida nö ühte joont lubade hindamisel, et vältida põhjendamatute erisuste tegemist taotlejatele. Pädevad asutused hindavad ka ehitusteatiste puhul teiste valitsusasutuste kaasamise vajadust.
Praktikas on enim probleeme tekitanud esitatavate dokumentide kvaliteet ja maht (vt ka ptk 4). Ehitusprojekti koostajate motivatsioon ja teadmised varieeruvad oluliselt ning tase on ebaühtlane. Näiteks esitatakse kehtiva õigusraamistikuga mitte kooskõlas olevaid ehitusprojekte s.t mitmed olulised andmed on kooskõlastuse andmise hindamiseks puudu. Probleem on, et mitmeid andmeid ei esitata, sisu ja vormistus on algelised, seletuskirjas ei tooda seoseid teiste rajatisega, asendiplaanid on puudulikud jne. Praktikas esineb sageli probleem, kus esitatud dokumentide sisu ei vasta nende pealkirjale või nimetusele. Näiteks nimetavad taotlejad projekte töö- või põhiprojektiks, kuid sisuliselt täidetakse vaevu eelprojekti nõudeid (palju infot puudu, seletuskiri on üks lehekülg jne).
Erialaliidud pooldavad teatise lihtsustamist, sest täna ei erine ehitusprojekti kohustusega ehitusteatise menetlus loakohustuslikust menetluse protsessist. Samas ei näe nad võimalust see ära kaotada, sest ehitamisest otseselt või kaudselt mõjutatud isikutel peab olema õigus saada teavet kavandatava ehitustegevuse kohta. Teatisele ehitusprojekti koostamise nõude ärakaotamine vajab analüüsi, kuhu ja milliste kriteeriumite alusel tõmmata piirid teavituse ja loakohustuse vahele. Võimalused ehitusteatise ja ehitusprojekti olukorra lahendamiseks:
- Tekitada kahe eristamiseks üheselt määratletud kriteeriumid ja eristada vastavalt sellele ehitise projektlahendi dokumentatsiooni sisu;
- Võtta ära erisus § 1 lg 2 p 5 "ümberehitamisele ehitise olulisel rekonstrueerimisel", teha oluline rekonstrueerimine selgelt loakohustuslikuks ja teatis EHR-s vormitäimise põhiseks;
- Kaotada teatis ära. Samas ei saa loobuda kaasamise põhimõttest. Naabril ja seotud osapooltel peab jääma õigus saada teavet ja arvamust avaldada ka lihtsamate ehitustegevuste korral.
Seevastu osade valitsusasutuste praktikas esitatakse neile kohati liiga palju infot, mis omakorda pikendab menetlust. Ehkki määruses ei ole palju infot, võiks koostajale abiks olla standard, mis räägib veel kord staadiumid lahti ning on olnud ettepanekuid etappe täpsemaks kirjutada. Valitsusasutused standardi osas täpsemaid ettepanekuid ei esitanud.
Valitsusasutustele ei ole alati üheselt selge, kuidas tõlgendada EhS Lisa 1 ja EhS-is sätestatud mõisteid, sh mis on ümberehitamine, laiendamine vs uus ehitis või rajatis. See on problemaatiline eelkõige põhjusel, et kui mõisteid tõlgendatakse ebaõigelt, võib see viia ka
52
ebaõige järelduseni selles osas, kas ehitusprojekti esitamine on vajalik.121 Valitsusasutused rõhutasid, et lähtuvad praktikas peamiselt sellest, milline mõju teatud tegevusel või ehitisel on ja sellest tulenevalt määratlevad, kas tegevus on ehitusloa- või teatisekohustuslik.
Mõlemal juhul on mõju menetluste ajale – see pikendab menetlusaega kuivõrd on vajalik (ka korduvalt) küsida pöördujalt täiendavat teavet või selgitusi. Esineb ka olukordi, kus täiendava teabe küsimist heidetakse haldusorganile ette ja tõlgendatakse ka nö kiusamisena. Taotlejate hinnangul ei ole ehitusprojekti nõuetele vastavuse hindamised alati asjakohased ning lihtsamateks menetlusteks peaks olema lihtsam kord. Valitsusasutused on välja toonud, et püüavad lihtsamaid asju kiiremini menetleda, kui see on võimalik. Näiteks kui tegevusel puudub teistele isikutele oluline mõju (nt maakaabelliini paigaldamine teatud juhtudel). Võimalusel menetletakse teatised 10 päeva jooksul või kiiremini, kuid see on pigem erand. Osad valitsusasutused tõid välja, et EhSis sätestatud 10-päevane ehitusteatise menetlustähtaeg on liiga lühike kuivõrd see võib sisaldada ka kahte nädalavahetust.
Valitsusasutused üldiselt nõustusid vajadusega menetlusi lihtsustada, eelkõige ei peaks igal väiksemal ja väikese mõjuga ehitisel või rajatisel olema ehitusprojekt nõutav. Küsimus seisneb piiri tõmbamises: kas see peaks olema määratletud teatud ruutmeetrite piiranguga või muu kriteeriumi alus, nagu avalik või naabrite huvi. Valitsusasutuste ootus on, et projekti koostajatele antakse selgemad juhised, mis peaksid tagama kvaliteetsemate projektide esitamise.
Eeltoodust selgub, et ehitusteatise menetlus võiks olla paindlik ja kiire. Eelprojekti mahus ehitusprojekti nõudmine pikendab aga menetlust ja tekitab tarbetut bürokraatiat. Paindlik ja kiire menetlus samas ei tähenda, et KOV ei peaks kontrollima, kas ehitis või ehitamine on nõuetega vastavuses, sh ohutu ja avaldab mõju teistele isikutele. See tähendab, et KOV peab siiski lähtuma EhS § 36 lg-s 5 sätestatud tingimustest ja välistama analoogia korras EhS §-st 44 tulenevad tegevuse keelamise alused.
Kokkuvõttes on ehitusteatise menetlus sama koormav kui ehitusloa menetlus, kuigi selle instrumendi loomise eesmärk oli vastupidine – vähendada halduskoormust olukordades, kus ehitusloa taotlemine oleks liialt koormav. Seetõttu on mõistlik lihtsustada ehitusteatisega esitatavate andmete (ehitusprojekti) sisu ning kaaluda selle piiritlemise võimalusi.
Analüüsi koostaja hinnangul tuleks jätta teatisekohustuslikud ehitised määruse kohaldamisalast välja, sh tunnistada kehtetuks määruse § 24. Küsimus sellest, millega saaks eelprojekti nõuet (§ 24) asendada vajab täiendavat analüüsi. Eeskätt vajab kaardistamist see, mis andmed on ka ehitusteatisekohustusliku ehitise puhul ilmtingimata vajalikud. Seejärel saab kujundada lõpplahenduse. Tegemist ei pruugi olla uue õigusliku instrumendiga, vajalike andmete esitamist saab korraldada ka EHR arenduse abil. Vt täpsemalt vajaliku andmemahu kirjeldust analüüsi ptk-dest 4.1.4 – 4.1.6.
b) Kasutusteatisega esitatav ehitusprojekt
Kasutusteatisega seonduvat reguleerivad EhS §-d 47-49. Kasutusteatise- ja loa ning ehitusprojekti esitamise kohustus on sätestatud EhS lisas 2. Ka see on sarnaselt lisale 1 üles
121 Näiteks on praktikas problemaatilised tehnovõrkude muudatused (mis on tehnovõrgu ümberehitamine,
laiendamine vs uus ehitis ei ole õigusaktidest tulenevalt üheselt selge; kas tehnovõrgu teisele kinnistule pikendmaine on laiendamine või ümberehitamine; gaasitorustiku laiendamine on vaba ehitustegevus, kuid tegelikkuses peaks olema suure läbimõõduga gaasitorustiku nihutamine ehitusloakohustuslik ja ehitisprojekti esitamise kohustusega jne). Samuti on problemaatilised kallasrajale ulatuvad piirdeaiad, mis omavad mõju ümberkaudsetele liikujatele. Eraldi toodi välja, et EhS lisas 1 ei ole vesiehitised üheselt defineeritud, sh tiigid ja veehoidlad. Vesiehitiste liigid vajavad ülevaatamist ning vastavavad lisa 1 muudatusettepanekud on varasemalt esitatud Keskkonnaministeeriumile.
53
ehitatud ühest küljest ehitiste liikidele ning teisest küljest ehitisega seonduvale tegevusele. Määrus seega kohaldub, kui EhS lisa 2 kohaselt tuleb kasutusteatisega koos esitada ehitusprojekt.
Kasutusteatis tuleb esitada, kui ehitis on valmis ja soovitakse asuda kasutama ehitist või selle osa ning sellega seonduvalt on täidetud ehitise kasutamisele esitatavad nõuded (EhS § 47 lg 2). EhS 2015. a jõustunud redaktsiooni väljatöötamisel nenditi, et ehitise kasutamisest teavitamine on Eesti õiguskorras uuenduslik ning selle kohta puudub varasem regulatsioon ning analoogset regulatsiooni ei ole tuvastatud ka võrdlusriikidest.122
Ehitusprojekti esitamise kohustus kasutusteatise puhul tuleneb EhS § 48 lõikest 4, mille kohaselt tuleb EhS lisas 2 nimetatud juhul koos kasutusteatisega esitada ehitusprojekt, mille järgi ehitis ehitati. Norm annab aluse, et EhS lisas on võimalik kehtestada ehitusprojekti esitamise kohustuslikkus.123 Seega ei tule kõikide kasutusteatise puhul ehitusprojekti esitada, vaid üksnes juhul, kui ehitusprojekti esitamise vajadus on markeeritud EhS lisas 2. Lisast 2 nähtub, et kasutusteatise kohustuslike hoonete puhul on ehitusprojekt nõutav eelkõige suurema pindalaga või kõrgete hoonete ümberehitamise või laiendamise puhul.
Ehitusprojekti esitamise nõude kaotamisel tuleb mh hinnata, kas pädeval asutusel on menetluse läbi viimiseks vajalik teave olemas ka ehitusprojektita. Seega kui peaks esinema vajadus kaotada ehitusprojekti esitamise nõue kasutusteatise või kasutusloa puhul on vajalik vastavad muudatused ka EhS asjakohastes sätetes, sh lisas 2. Vt vajaliku andmemahu osas ptk 4.1.6.
Määruse nr 3 (dokumenteerimine) § 14 lg 1 kohaselt antakse ehitusdokumendid EHRile üle elektrooniliselt hiljemalt koos kasutusteatisega kui koos ehitusteatisega peab esitama ehitusprojekti. Selle kohustuse eesmärgiks on võimaldada pädeval isikul kasutusteatise menetluses ehitise ohutust kontrollida. Määruse nr 3 seletuskirjas on öeldud, et ehitamise dokumenteerimise esmane eesmärk on võimaldada ehitamise nõuetekohasuse ja kvaliteedi tuvastamist, mida tehakse avaliku võimu poolt eelkõige kasutusloa andmisel ja kasutusteatise kontrollimisel. Kasutusloa andja või kasutusteatise saaja peab saama veenduda, et ehitis on ehitusprojekti järgi ehitatud ja ohutu, sealhulgas oleks kasutatud ohutuid materjale ja tooteid, ning hindama muid asjaolusid, mis võisid mõjutada ehitamise ning ehitise ohutust, keskkonnasäästlikkust või asjatundlikkust.
EhS seletuskirja kohaselt on kasutusteatise esitamise eesmärk ehitusteatise esitamise eesmärgiga sarnane. Kasutusteatis asetseb n-ö vaba kasutamise ja kasutusloa vahel ja annab haldusorganile võimaluse saada hõlpsasti teada, milliseid ehitisi on asutud kasutama. Haldusorgan saab seejärel oma riikliku järelevalve ülesandeid paremini planeerida. Eelduslikult peaks osaliselt vabanema loamenetlusele kulutatav ressurss, mistõttu haldusorganitel peaks tekkima paremad võimalused teostada järelevalvet. Kasutusteatis võimaldab isikul teatud aja möödumisel alustada ehitise kasutamist.124 Kohtupraktikas on EhS seletuskirjale viidates leitud, et vastava nõude eesmärk on anda pädevale asutusele õigus veenduda kasutatava ehitise ohutuses kooskõlas avalik-õiguslike nõuetega ning teiste isikute õiguste kaitses.125 Kasutusteatise menetluses tuleb ehitise nõuetele vastavuse kontrollimisel hinnata ka seda ega ehitis või selle projektikohane kasutamine kahjustaks ebamõistlikult kolmandate isikute õigusi.126 Näiteks võib kasutamine kahjustada kolmandate isikute õigusi või avalikke huvisid, kui ehitise tööle hakkamisel on ülemäärane negatiivne mõju (vrdl tuulikud ning riigikaitselised ehitised).
122 Ehitusseadustiku eelnõu SE 555, seletuskiri, lk 91. 123 Ehitusseadustiku eelnõu SE 555, seletuskiri, lk 93. 124 Seletuskiri § 47 lk 91. 125 TlnHKo 02.07.2020, 3-19-2197, p-d 29-30. 126 RKHKo 20.10.2005, 3-3-1-34-05, p 8.
54
Sisuliselt jätab määrus lahtiseks selle, mis mahus tuleb esitada kasutusteatisega koos esitatavat ehitusprojekti. Määruse alusdokumendid, eelkõige seletuskiri, seda küsimust ei käsitle. Õiguslikult on segane, kas kasutusteatisega esitatav ehitusprojekt peab vastama määruse 3. ptk-s sätestatud nõuetele, kuna kasutusteatisega esitatava ehitusprojekti kohta puudub määruse §-ga 24 sarnane norm. Sõltuvalt käesoleva analüüsi lõppjäreldustest on kasutusteatisega esitatava ehitusprojekti osas võimalikud erinevad lahendused. Vt täpsemalt ptk 4.1.6.
Määruse tõlgendamisel võib seega jõuda järelduseni, et 3. ptk-s sätestatud nõuded kasutusteatisega esitatavale ehitusprojektile ei kohaldu. Siiski kohalduvad sellisele ehitusprojektile üldised nõuded, sh viitab sellele määruse kohaldamisala säte (määruse § 1 lg 2 p 4). See tähendab, et kasutusteatisega esitatava ehitusprojekti puhul peavad olema kaasas tekstiline ja graafiline projektdokumentatsioon ja muud asjakohased dokumendid ning ehitise tehnilised andmed, mis on nõutud kasutusteatise esitamisel (määruse § 3).
Praktikas võib see tekitada segadust nii pädevale asutusele, kui ka isikule, sest määrusest otsesõnu ei selgu millistele nõuetele peab selline ehitusprojekt vastama. See ei ole kooskõlas kasutusteatise loomise eesmärgiga, nii tekib halduskoormust ja bürokraatiat juurde, mitte ei vabane loamenetlusele kulutatav ressurss. Lisaks ebaselgusele ehitusprojektile esitatavate nõuete osas ei ole avalikul võimul tihti vaja nii detailset infot hindamaks, kas teatisekohustusega ehitist saab kasutusele võtta.
Kokkuvõttes on tänapäeval kasutusteatise menetlus sama koormav kui kasutusloamenetlus. Analüüsi koostajate hinnangul ei peaks kasutusteatisega koos esitatavale ehitusprojektile määrus kohalduma. Ehitusprojekti nõudmisest loobumine ei tähenda siiski, et KOV ei kontrolli, kas ehitis või selle kasutamine on nõuetega vastavuses, sh ohutu. Vajalike andmete esitamiseks tuleb sarnaselt eelmistest peatükkides toodule luua spetsiaalne vorm, mis võimaldaks koguda vajalikke andmeid, kuid samas vabastaks isikut ehitusprojekti koostamise kohustusest. Vt täpsemalt ptk-d 4.1.6.
c) Ehitusprojektile esitatavad nõuded vaba ehitustegevuse puhul
EhS lähtub arusaamast, et ehitamise mõiste on lai (vt EhS § 4), kuid kogu ehitamisena käsitatav tegevus ei vaja pädeva asutuse luba ega isegi pädeva asutuse eelnevat teavitamist.127 Ehitustegevust, mille puhul ei ole vajalik esitada ehitusluba või ehitusteatist nimetatakse vabaks ehitustegevuseks. Seadusandja on sisuliselt otsustanud, et ei vaja teavet vaba ehitustegevuse kohta. KOVide arvates peaks vaba ehitustegevus olema selgelt defineeritud, mitte mitmeti mõistetavana tabelis paiknema. Soovitakse vaba ehitustegevuse täpsustamist ka selles osas, et ehitada tuleb siiski ehitusprojekti alusel.
Vaba ehitustegevus ei tähenda siiski, et ehitamisele ja ehitistele nõuded ei kohaldu. Vastava ehitise osas tuleb järgida üldisi ehitistele ja ehitamisele esitatavaid põhimõtteid128 ning mitte üksnes EhS-ist tulenevatele nõuetele, vaid ka teistest õigusaktidest tulenevatele keeldudele, nt looduskaitseseadusest tulenevatele keeldudele129. Vaba ehitustegevuse üle teostatakse riiklikku järelevalvet EhS § 130 jj alusel, kus uuritakse samuti igasugust teavet ehitustegevuse õiguspärasuse osas, nt planeeringutele vastavust.
Erialaliitudega arutelul toodi välja, et vaba ehitustegevus on kohati problemaatiline ning nende vaates on ebaselge ka see, kas teatise või loamenetlus võiks olla vajalik näiteks andmete kogumiseks. St erialaliitude hinnangul võiksid siiski olla olemas andmed ehitiste kohta, mida
127 TlnRnKo 26.06.2020, 3-19-1430, p 12. 128 EhS seletuskiri lk 149 viimane lõik. 129 Vt nt TlnRnKo 26.06.2020, 3-19-1430, p 24.
55
täna käsitletakse vaba ehitustegevusena. Kuigi kehtiv õigus näeb ette, et tuleb ehitada ehitusprojekti alusel ning seda ka sel juhul kui KOVile seda kooskõlastamiseks ei esita, toimub praktikas suur osa ehitamist siiski „niisama“. Seda möönsid ka valitsusasutused, tuues eraldi välja, et alla 20 m2 hooned, mida saab ehitada vabalt, on problemaatilised, sest tuleohutusnõudeid sageli rikutakse. Teisalt puudub valitsusasutustel ressurss väikehoonete nõuetelevastavuse kontrollimiseks.
Erandlikult võib pädev asutus EhS § 35 lg 4 alusel nõuda ehitusteatise esitamist ka ehitise kohta, mis ei sisaldu EhS lisas 1. Pädev asutus peab EhS § 35 lg 4 rakendamisel kaaluma ehitise ohtlikkust, mõju avalikule ruumile ja isikute õigustele ning võrdlema seda EhS lisas 1 sisalduvate sarnaste näitajatega. Samuti võib esineda avalik huvi koguda ehitiste kohta teatavaid andmeid. Suunised selliste ehitiste täiendavaks kontrolliks KOV asukohast või eripäradest tulenevalt saab anda nt üldplaneeringus.
EhS § 35 lg 4 ei sätesta otsesõnu KOVi õigust nõuda koos ehitusteatisega ka ehitusprojekti esitamist. Samas võib ehitise ohtlikkuse, mõju avalikule ruumile ja isikute õigustele hindamine olla ilma ehitusprojektita raskendatud. Loogilise tõlgenduse põhjal võib järeldada, et seadusandja sooviks oli tõenäoliselt jätta selles küsimuses KOVile kaalutlusõigus. Samas on see küsimus ebaselge, kuna vastavat alust ei ole ette nähtud ehitusprojektile esitatavate nõuete määruse kohaldamisalas (vt ptk 3.5.1).
See tähendab, et ka vaba ehitustegevuse puhul ei ole välistatud, et nõutakse ehitusprojekti samas mahus nagu ehitusloakohustuslike ehitiste puhul. Praktikas tähendab see, et kohati on ka vaba ehitustegevus sama koormav kui ehitusloamenetlus. See tekitab halduskoormust ja on vastuolus esialgse eesmärgiga vaba ehitustegevuse kohta teavet mitte koguda. Analüüsi autorite hinnangul peavad kaalutlusõigust andvad sätted jääma seadustikku alles, kuna ehitiste ja ehitamise liike on erinevaid ning kõiki elulisi juhtumeid ei ole võimalik ette näha. Ehitised, mida praktikas määratakse korduvalt teavitus- või loakohustuse alla, tuleks lisada teavitus- ja loamenetluse tabelisse (nt elektriliinid alla 35 kV). Käesoleva analüüsi kontekstis tuleks eristada loa- või teavitusmenetluses esitatavat andmemahtu ning teavituskohustuse määramisel piirata pädeva asutuse kaalutlusõigust andmemahule vastavalt. Nt viisil, et teavituskohustuse määramisel saab nõuda üksnes andmete vormi esitamist.
Eelnevat analüüsi arvesse võttes, kui ehitusteatisekohustusliku ehitise puhul ei ole eelprojekti mahus andmete nõudmine põhjendatud, ei saa samasugune nõue olla põhjendatud ka vaba ehitustegevuse puhul. See on seotud vaba ehitustegevuse lihtsa ja väikse iseloomuga, mille puhul ei täidaks andmete kogumine ja projekti koostamine mistahes eesmärki. Sellistel ehitistel on reeglina kõige väiksem mõju, mistõttu andmete edastamisele ja projekti koostamisele kuuluv ajaline ja rahaline kulu ei ole põhjendatud võrreldes ehitisest tuleneva potentsiaalse mõjuga.
Kohtupraktikast siiski selgub, et teatud juhtudel võib ka vaba ehitustegevuse puhul ehitisteatise nõudmine põhjendatud olla. EhS § 35 lg 4 osas puudub Riigikohtu praktika, kuid esineb ringkonnakohtupraktikat ja halduskohtupraktikat.
Kohtupraktikas on leitud, et näiteks järgmistel juhtudel võib olla ehitusteatise esitamise nõudmine põhjendatud:
1. Juurdepääsuga seotud küsimused, nagu piirdeaia või tõkkepuu paigaldamine. Ringkonnakohus leidis, et kaevetööde mõiste sisustamisel saab arvestada varasemat praktikat. Näiteks ei ole eraisiku kinnistul piirdeaia rajamiseks sügavamate kui 30 cm kaevetööde puhul ehitusteatist ja -projekti vaja, kui kinnistul ei asu kolmandatele isikutele kuuluvaid tehnovõrke. Sellisel juhul on kaeveloa eesmärk vältida tehnovõrkude kahjustamist või omavolilist ümberpaigutamist. Kuna antud kaasuses selliseid asjaolusid ei esinenud, ei olnud alust tegevust käsitleda kaevetöödena ning selle
56
alusel ehitusteatise ja -projekti nõudmine ei olnud põhjendatud. Siiski leidis kohus, et piirdeaia rajamine avalikule veekogule ligipääsu piiramiseks võib mõju omada avalikule ruumile ja isikute õigusele. Kui detailplaneeringuga reguleeritakse avaliku rannaga piirneva kinnistu ehitusõigust, on kinnistule piirdeaia rajamise näol tegemist muu hulgas avalikku ruumi ja teiste isikute õigusi puudutava küsimusega, kuna küsimus seondub avalikule veekogule juurdepääsuga, mis tähendab, et teatise esitamise nõudmine on vajalik.130 Tõkkepuu paigaldamise kaasuses ringkonnakohus leidis, et vaidlusalune tänav kui erakinnistu, millel asub eratee, on üks osa pikemast tänavast, kus ääres asuvad elamud ning seda kasutatakse liiklemiseks. Kõnealune eratee asub munitsipaalomandis olevate teede vahel, moodustades seeläbi liiklemiseks mõeldud ühe tervikliku tee. Seetõttu tõkkepuu kui rajatise paigutamine vaidlusalusesse asukohta võib avaldada sellist mõju avalikule ruumile ja isikute õigustele, mis annab aluse nõuda selle kohta ehitusteatist ja –projekti.131
2. Seinade eemaldamisega seotud ehitustööd. Kohtupraktikas on leitud, et pädeval asutusel on õigus nõuda ehitusteatise esitamist ka ohutuse põhimõttest tulenevalt s.t sõltumata EhS lisast 1, kui edasise ehitamisega esineb oht inimeste elule ja tervisele. Nii oli see näiteks puitmajas paikneva korteri ümberehitustöödel, kus võeti maha osad seinad, kuid hoone vahelae talad olid läbi vajunud ja põrand vetrus.132
3. Väikehooned, mis võivad puurkaevu sanitaarkaitseala mõjutada. Nii võib põhjendatud juhul kohalik omavalitsus nõuda ehitusteatist ka kinnistule püstitatud ehitiste osas, milleks on aiamaja, WC ja kuur, mille ehitisealune pind on kuni 20 m2 ja need on kuni 5 m kõrged, kuid mis võivad avaldada mõju teise isikule kuuluva puurkaevu sanitaarkaitsealale.133
Vaba ehitustegevuse puhul ei vaja seadusandja hinnangul KOV infot ka vaba ehitustegevuse kasutamise kohta. Erandlikult on EhS § 47 lg 5 kohaselt pädeval asutusel põhjendatud juhul õigus nõuda kasutusteatise esitamist ehitise kohta, mis ei sisaldu EhS lisas 2. Kasutusteatise esitamist võib nõuda, kaaludes ehitise ohtlikkust, mõju avalikule ruumile ja isikute õigustele ning võrreldes seda käesoleva seadustiku lisas 2 sisalduvate sarnaste näitajatega.
EhS § 47 lg 5 ei sätesta otsesõnu KOVi õigust nõuda koos kasutusteatisega ka ehitusprojekti esitamist. Samas võib ehitise ohtlikkuse, mõju avalikule ruumile ja isikute õigustele hindamine olla ilma ehitusprojektita raskendatud. Seadusandja sooviks oli tõenäoliselt jätta selles küsimuses KOVile kaalutlusõigus. Kaalutlusõigus määrab seega kehtiva õiguse kohaselt, kas tuleb esitada määruse nõuetele vastav projekt. See tekitab halduskoormust ja on vastuolus esialgse eesmärgiga vaba ehitustegevuse kohta teavet mitte koguda.
EhS 47 lg 5 rakendamisel ei ole põhjendatud kasutusteatisega koos ehitusprojekti nõudmine. Selles osas tuleks lähtuda samast ettepanekust nagu on tehtud eelnevalt ehitusteatisekohustuslikke ehitiste puhul ja lahendada vajalikke andmete kogumist vormi täitmise, mitte ehitusprojekti esitamise kaudu. Kui KOV leiab, et ehitusprojekt on siiski vajalik, on otstarbekam kasutusloamenetluse algatamine EhS § 50 lg 2 alusel.
Kohtupraktikasse jõudnud juhtumite asjakohasust kinnitab ka valitsusasutuste rakenduspraktika. Valitsusasutused on arvamusel, et teatud vaba ehitustegevuse raames tekib teave, mille olemasolu on avalikes huvides, kuid mida täna alati ei koguta. Näiteks on sageli puudulikud maa-aluste tehnovõrkude andmed. Leiti, et ka vaba ehitustegevuse korral peaks olema teada, mis maa-aluses maailmas toimub, vastasel juhul on see võrke täis, millest keegi ei
130 TlnRingKo 29.01.2021, 3-20-606, p 15.2, 15.3. 131 TlnHKo 30.04.2021, 3-20-913, p 21. 132 TlnRingKo 31.03.2023, 3-21-994, p 11.5. 133 TlnRingKo 28.03.2023, 3-21-752, p-d 21.5-21.6.
57
tea. Seega leiavad valitsusasutused, et maa-aluste võrkude puhul võib olla oluline vaba ehitustegevuse põhimõtet muuta, selleks et saada teavet ehitatud võrkude asukoha kohta.
Valitsusasutused on seisukohal, et probleemsed on ka korterelamute sisesed ümberehitustööd, eelkõige mittekandvate seinte mahavõtmised või ehitamised, mis mh mõjutavad ruumide arvu või korteri pindala. Kohtupraktika näitab, et sarnane probleem esineb ka ilma ehitusprojektita ümber ehitatud torude ja kommunikatsioonidega seoses. Ka vabaehitustegevuse korral peaks olema teada, mis seinte sees toimub, kuna see võib põhjustada kolmandatele isikutele kahju.134 Mitu KOVi on samuti teinud ettepaneku korterelamute ümberehitamine muuta loakohustuslikuks.
Rakenduspraktika ja kohtupraktika kokkuvõttes saab järeldada, et KOVil võib esineda vajadus teatud andmete järele ka vaba ehitustegevuse puhul. EhS 35 lg 4 rakendamisel ei ole siiski põhjendatud ehitusteatisega koos ehitusprojekti nõudmine. Selles osas tuleks lähtuda samast ettepanekust nagu on tehtud eelmises ptk-s ehitusteatisekohustuslikke ehitiste puhul ja lahendada vajalikke andmete kogumist vormi täitmise, mitte eelprojekti esitamise kaudu (vt ptk 4.1.4 vorme puudutav osa). Kui KOV leiab, et ehitusprojekt on siiski vajalik, on otstarbekam ehitusloamenetluse algatamine EhS § 38 lg 3 alusel.
3.6 Ehitusprojekti muutmine ning selle seosed teavitus-ja loamenetlusega, andmete kustutamine, parandamine ja täiendamine
Ehitusprojekti muutmine on sätestatud eelkõige EhS § 46 lg-s 1 ja määruse §-s 12. Küll aga ei ole õigusaktides täpselt määratletud, millised ehitusprojekti muudatused hõlmavad ehitusloa muutmist – tegemist on hinnangulise otsusega. Kasutusloa andmisest keeldumise alustest saab järeldada, et ehitusluba on vaja muuta üksnes olulise muudatuse korral (EhS § 55 p 5). Kohtupraktikast lähtuvalt tuleb hinnata ka mõju kolmandatele isikutele, näiteks ei ole tuulikutüübi muutmine õigusvastane, kui sellega ei kahjustata avalikku huvi või kolmandate isikute õigusi ning planeeringust ei nähtu selgelt selle kehtestaja tahe määrata seadme tüüp kindlaks õiguslikult siduvana.135 Seega on teabekoosseisu ja mahu osas küsimus ka ehitusprojekti muutmise või täpsustamise teabemahu reguleerimises.
3.6.1 Ehitusprojekti muutmiseks peab esinema oluline muudatus
Ehitusprojekti muutmise seisukohalt on oluline mõista, mis on oluline muudatus. Lähtudes olulise muudatuse määratlemisel seadusest, tuleb esmajoones pöörduda EhS § 4 lg 3 ja § 46 lg 1 juurde. Mõlemad sätted aitavad analüüsida, kas ehitusprojektis tehtav muudatus kvalifitseerub oluliseks või mitte, erinevusega selles osas, et § 4 lg 3 keskendub ehitise ümberehitamisele ning § 46 lg 1 konkreetsematele tunnustele, mis annavad aluse oluliste muudatuste tõttu ehitusloa kehtetuks tunnistamiseks. Küll aga on mõlemas sättes kirjeldatud, et tehniliste andmete, sh tööparameetrite ja energiatõhususe muutmine, samuti hoone kasutusotstarve ja sellele vastavate nõuete muutmine on oluline muudatus.
Sätteid eraldi vaadates on järgnevalt välja toodud, mis kvalifitseerub seadusandja arvates ehitise oluliseks muudatuseks. EhS § 4 lg-s 3 on seadusandja olulise muudatusena ette näinud järgneva:
1. hoone piirdekonstruktsioonide muutmine;
2. hoone kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmine ja asendamine;
134 Vt nt HarjuMKo 22.05.2015, 2-14-57717. 135 RKHKo 11.10.2016, 3-3-1-15-16, p 29.
58
3. tehnosüsteemi paigaldamine, muutmine või lammutamine, mis muudab ehitise omadusi, sealhulgas välisilmet;
4. ehitise tööparameetrite või kasutatava tehnoloogia oluline muutmine;
5. ehitise kasutusotstarbele vastavate nõuetega kooskõlastamise tarbeks ümberehitamine;
6. osaliselt või täielikult hävinud ehitise taastamine.
EhS § 4 lg-s 3 käsitletud olulise muudatuse mõistet on analüüsinud ka Õiguskantsler. Nimelt tuleb iga konkreetse situatsiooni puhul muudatust eraldi hinnata. Kui muudatus ei too kaasa teiste isikute õiguste püsivat ja negatiivset õiguste riivet või asjasse ei puutu kaalukad avalikud huvid, ei ole tegemist olulise muudatusega.136
EhS § 46 lg 1 p 1 alusel (koostoimes EhS § 36 lg-ga 6) tunnistab pädev asutus ehitusloa kehtetuks, kui ehitusloa taotlemise aluseks olnud ehitusprojekti muudetakse selliselt, et ehitise olulised tingimused muutuvad märgatavalt, näiteks ehitise tuleohutus, energiatõhusus, kasutamise otstarve, mõjuvad koormused või ehitusloas märgitud muud olulised tehnilised näitajad. Toetudes lisaks seadustiku seletuskirjale,137 põhineb ehitusloa kui haldusakti kehtetuks tunnistamise regulatsioon HMS §-l 64. Seetõttu kohaldatakse kõnealust sätet ka ehitusloa muutmisele ja selle kehtivuse peatamisele (HMS § 64 lg 1). Haldusakti kehtetuks tunnistamisega sarnane mõju on ka haldusakti muutmisel, ka muutmine võib rikkuda õiguspärast ootust. Seetõttu kehtivad kehtetuks tunnistamise sätted muutmise, samuti haldusakti osa kehtetuks tunnistamise suhtes, kui see on kooskõlas muutmise olemusega konkreetsel juhtumil. Haldusmenetluse kontekstis räägitakse haldusakti muutmisest siis, kui see jääb haldusakti regulatsiooni piiridesse ehk antud juhul ehitusprojekti reguleerimises ei ole tervikuna muutunud.
Viidates peatüki algusele, on EhS § 46 seotud ka EhS §-ga 55. Nimelt ei ole õigusaktides selgelt sätestatud, milline muudatus täpsemalt nõuab ehitusloa muutmist ja seetõttu on oluline roll kohalike omavalitsuste kaalutlusotsustel, milleks annab pädevuse just § 55 p 5. Paragrahv 55 käsitleb kasutusloa andmisest keeldumise aluseid, mis üldjuhul tulevad kõne alla siis, kui ehitis ei ole ehitusloa alusel ehitatud, st tegu on oluliste muudatustega, ning seetõttu ei saa seda näiteks ettenähtud otstarbel kasutada. Kehtiva õiguse kohaselt tuleb kasutusloa dokumentatsioonina esitada kogu terviklik ehitamise aluseks olnud projektdokumentatsioon. Juhul, kui tegelikele töödele vastav projektdokumentatsioon ei vasta ehitusloa aluseks olnud dokumentidele, tuleb esitada „muudatusprojekt“, mis kajastab tegelikku olukorda.
Siinkohal tuleb esile tõsta, et sõna „muudatusprojekt“ ei ole asjakohane, kuivõrd projekteeritakse ehitisi, mitte muudatusi. Kui tegemist on väiksemate kõrvalekalletega ehitusloast või muudest alusdokumentidest, mis ei riiva kolmandate isikute õiguseid või avalikke huve, ei tohiks need olla kasutusloa andmisest keeldumise aluseks, st neid saab tõlgendada väheoluliste muudatustena. Ka positiivne muudatus võib kaasa tuua mõjusid ehitusprojekti teistele osadele. Näiteks rohkemate päikesepaneelide paigaldamisel muutub energiatõhusus paremaks, ent samal ajal muudab see oluliselt kandekonstruktsioone.
Seega ei saa seadusega sätestada, et positiivse muudatuse korral saab asja lihtsamalt menetleda. Oluline on jätta otsustusruum hindamaks, kas ühest küljest positiivne muudatus võib kaasa tuua teisest küljest negatiivse muudatuse. Kasutusloa eelnõu (taotlus) tuleb kooskõlastada pädevate asutustega ning kooskõlastusringi raames saavad teised haldusorganid anda hinnangu muudatuse olulisusele ja mõjule, sh hinnata EhS § 55 sätestatud aluste esinemist. Väheoluliste
136 Õiguskantsleri 27.10.2020 seisukoht nr 7-5/201626/2005775 “Soovitused ehitusteatise menetluse korraldamise
muutmiseks Tallinnas”. 137 Ehitusseadustiku SE 555 seletuskiri, lk 89-90.
59
muudatuste osas, mis omavad suuresti tähtsust eraõiguslikes suhetes on mõistlik esitada andmete esitamise teatisega vajalikud materjalid otse EHRi, muudel juhtudel (mis ei ole EhS § 46 lg-s 1) esitada väheolulised muudatused kasutusteatise või -loamenetluses. Igal juhul peab pädev asutus EhS § 55 alusel hindama, kas ehitusprotsessis tehtud lihtsamad muudatused võivad tuua kaasa kasutusloa andmisest keeldumise. Selleks, et anda rohkem paindlikkust muudatuste aktsepteerimiseks kasutusloa menetluses ning järgida Riigikohtu praktikast tulenevaid juhiseid, võib kaaluda EhS § 55 sissejuhatava lause muutmist kaalutlusõigust andvaks (Pädev asutus võib kasutusloa andmisest keelduda, kui: ...).
Ehitusprotsessis, kus detailid selguvad sageli alles ehituse käigus on muudatused võrreldes algse ehitusloaga paratamatud. Kuna ehitusluba väljastatakse eelprojekti alusel, ei pea näiteks akende või varikatuste täpsed lahendused olema selles etapis lõplikult kindlaks määratud. HMS-st tulenevalt on pädeval asutusel kohustus küsida selgitusi ja anda tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, lähtudes hea halduse põhimõttest. Muudatused, mis ei ohusta turvalisust ega mõjuta kolmandate isikute õigusi, ei tohiks kaasa tuua kasutusloa andmisest keeldumist. Riigikohus on rõhutanud, et väiksemad kõrvalekalded ei tohiks viia kasutusloa andmisest keeldumiseni, kui need ei riiva avalikke huve ega kellegi õigusi. Sellistel juhtudel on pädeval asutusel kaalutlusruum otsuste tegemisel, hinnates muudatuste olulisust ja nende mõju. KOV peaks igal juhul hindama vormivabaduse ja otstarbekuse põhimõtet. Analüüsi autorid leiavad eelnevale tuginedes, et lõputult ei ole mõistlik muutmist lihtsustada, vaid on põhjendatud kohustuse ära võtmine, kui muudatused ei teeni avalikke huve või kellegi õiguste kaitset. Liigne lihtsustamine võib viia olukorrani, kus tehtavate muudatuste üle puudub kontroll.
Määrus ei reguleeri olukordi, kus ehitusprojekti muudetakse peale kasutusloa saamist. Riigikohus on öelnud, et kasutusluba on KOVi või riigi nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele. Seega fikseerib ehitise valmimist sellele väljastatud kasutusluba.138 Küll aga, kui ehitusprojekti muudetakse selliselt, et see toob kaasa teavitus- või loakohustusliku tegevuse, on selge, et tuleb esitada teatis või taotleda ehitusluba. Kui muudatus toimub vaba ehitustegevuse raames, on küsimus, kas muutunud olukord peab EHRis kajastuma.
Menetluse valik on pädeva asutuse kaalutlus, milleks annab õiguse eelmainitud EhS § 55. Kasutusloa menetlus ja riikliku järelevalve menetlus on oma olemuselt erinevad ja seetõttu on erinevad ka nende puhul kasutatavad meetmed. Oluline on, et riikliku järelevalve menetluses võib kasutada põhiõiguseid riivavaid meetmeid, mis kahtlemata on inimesele ebamugav. Kasutusloa menetluses KorS-ist tulenevad meetmed ei kohaldu.
Kui seaduse algne eesmärk oli, et ehitusloast nö mööda ehitatud ehitis tuleb uues menetluses reaalse olukorraga vastavusse viia, oleks mõistuspärane eeldada, et detailplaneeringule mittevastava ehitusloa andmisest keeldutakse ning isik suunatakse vajadusel detailplaneeringut (osaliselt) muutma. Kuigi vaidlustes on leitud, et ehitusload on õigusvastased ning seetõttu on ka kasutusload tühistatud, otsitakse jätkuvalt lahendust ebaseaduslike ehitiste säilitamiseks olemasoleval kujul. Tekib küsimus, miks põlistatakse praktikat, kus ebaseaduslik ehitamine (üle etteantud suuruste) on ärimudeli osa. Seetõttu on soovitatav ehitusloa muutmine mingil viisil võimaldada, et kummutada arvamus, justkui ei tooks ebaseaduslik ehitamine ühtegi õiguslikku tagajärge kaasa, kuivõrd EHR isegi ei võimalda muutmist.139 Ehitusloa muutmine praktikas ei ole aga tavapärane protsess. Menetlust ja sellega seonduvaid küsimusi tuleks selgitada ja soodustada või alternatiivselt selgitada, et ehitusluba ei pea muutma, aga kasutusloa raames tuleb teha vastavaid toiminguid, et asi vastaks nõuetele. Analüüsi autorite hinnangutel
138 RKHKo 30.11.2019, 3-3-1-63-10, p 18-21. 139 Mikli, S. Kaalutlusruum kasutusloa andmisest keeldumisel. Riigikohtu halduskolleegiumi määrus asjas 3-17-
1398. Juridica 2017/10. Lk 731.
60
ei vaja õigusaktid muutmist, kuna normid, sh menetlus, on paigas. Vaja oleks praktilisi juhiseid või selgitusi, kuidas muutmisi läbi viia, näiteks EHRis menetleda.
Kohtupraktikast tulenevad EhS § 46 lg 1 rakendamise osas näiteks järgmised seisukohad:
1. kaitsekihi paksuse muutmist ei loeta oluliseks muudatuseks, kuivõrd jäätmematerjali omadused võimaldavad looduslikku maavara asendada;140
2. tulenevalt sellest, et hoone kõrgus jäi samaks ning põhjapindala veidi vähenes, kuid ühe korruse asemel ehitati kaks korrust, ei saa asuda seisukohale, et tegemist oleks niivõrd olulise muudatusega, millisel juhul oleks tulnud tingimata muuta ehitusluba. Kohus põhjendas, et ehitusluba tuleb vaadata koos selle aluseks oleva ehitusprojektiga. Kuivõrd ehitusprojektist nähtus, et juba algselt oli kavandatud kaks korrust, ei ole kõnealune muudatus oluline;141
3. kohus leidis, et hoone absoluutkõrguse tõstmine 49 cm võrra on ehitise olulise tingimuse muutmine, kuivõrd see omab tähtsust naaberkinnisasjade omanike ja kasutajate jaoks. Ehitusloa menetluses tuleb kohtu hinnangul tasakaalustada ehitamisest huvitatud isiku ja naaberkinnisasjade omanike huvid;142
4. kuivõrd suletud brutopinna marginaalne muutmine ei saa kuidagi kaebajate õigusi kahjustada, ei ole tegemist ka sellise muudatusega ehitise tehnilistes näitajates, mida pidada oluliseks muudatuseks. Eelkõige tuleb lähtuda detailplaneeringus lubatud mahust;143
5. olulise muudatuse hindamisel tuleb silmas pidada, kas see mõjutab kaebajate õigust muudatusi vaidlustada ning kas muudatused toovad kaasa negatiivse mõju. Kohus lisas, et EhS mõte ei saa olla selles, et puudutatud isikud jäetakse ilma võimalusest nende õigusi riivavaid lisandunud tegevusi vaidlustada, kuna need muudatused moodustavad kogu projektist vaid väikse osa. Kuna ehitusluba on kohaliku omavalitsuse nõusolek ehitusprojekti järgi ehitamiseks, siis peavad ka projekti muudatused olema puudutatud isikute poolt vaidlustatavad.144
3.6.2 Muudatusprojekti esitamise regulatsioon määruses
Lisaks eeltoodule, on olulise muudatuse seisukohalt tähtis ka ehitusprojektile esitatavate nõuete määruse § 12. Kui seadustik kohaldub olukorrale, kus uue ehitusloa taotlemine on vajalik, siis määrus tuleb kõne alla juhtudel, kus uut ehitusluba vaja ei ole. Määruse § 12 lg 1 sätestab, et ehitusprojekti muutmist kohaldatakse üksnes sellisele ehitusprojekti muudatusele, mille puhul muudatuse ulatusest, iseloomust või mahust tulenevalt ei pea taotlema uut ehitusluba või esitama uut ehitusteatist. Lähtuvalt seletuskirjast,145 koostatakse ehitusprojekti muudatus, kui ehitamise käigus tekib vajadus muuta ehitise, selle osa või tehnosüsteemi kohta ehitusprojektis toodud tehnilisi lahendusi. Ehitusprotsessi käigus on loomulik, et ette võib tulla muutmist vajavaid aspekte, kuid muudatuste alla kuuluvad vaid ehitusprojekti võimalike vigade ja ebatäpsuste tegelemine ning operatiivselt üleskerkinud ehitustehniliste probleemide lahendamine. Ka nende osas tuleb koostada täiendav seletuskiri, milles on välja toodud uue lahenduse põhjendused ja võimalikud mõjud.
140 TlnHKo 23.02.2022, 3-21-697, p 11. 141 TlnHKo 07.07.2020, 3-19-2334, p 9.1. 142 TlnRKm 23.04.2024, 3-23-2386, p 27. 143 TlnHKo 02.02.2023, 3-17-2591, p 14.2. 144 TlnHKo 15.04.2020, 3-19-1549, p 16.3. 145 Määruse seletuskiri, lk 11.
61
Seega ei saa rääkida muudatusprojektist olukorras, kus parandusi tehakse ehitise oluliste tehniliste tingimuste osas. Küll aga tuleb tähele panna, et võrreldes EhS § 46 lg 1 loeteluga, ei loetle määrus, mis on oluline muudatus või mitte, vaid kuidas muudatust käsitleda. Kohtupraktikast tulenevad määruse § 12 osas näiteks järgmised seisukohad:
1. määruse § 12 ei kohaldu olukorras, kus ehitisaluse pinna muutus on suur - paikvaatlusega tuvastati, et ehitusprojektis on ehitise läänekülje garaažiosa pikkus ette nähtud 6 m, kuid ehitatava ehitise garaažiosa on pikkusega 8,59 m. Samuti on võrreldes kinnitatud ehitusprojektiga pikemaks ja kõrgemaks ehitatud väikeplokkidest tugisein;146
2. hoone kõrguse ja ehitisealuse pinna muutmine on oluline muudatus.147
Õiguskantsler avaldas määruse § 12 osas arvamust ning leidis, et tõesti on piir ehitusloa muudatust nõudvate muutuste korral hägune ja põhineb suuresti hinnangutel. Siiski tuleb iga juhtumit hinnata selle asjaoludest lähtuvalt. Kui on sobivad ja piisavad põhjendused, võib kohalik omavalitsus asuda seisukohale ja leida, et tegemist on olulise muudatusega, mis toob kaasa ehitusloa muutmise. Õiguskantsler rõhutas, et kõik olulised muudatused ei pea tingimata kaasa tooma ehitusloa muutmise kohustust, kui tegemist oleks antud asjaolude pinnalt ebaproportsionaalse nõudega. Näiteks oleks ebaproportsionaalne olulise muudatusena käsitleda oma tarbeks hoone katusele paigaldatud päikesepaneele. Olgugi et need muudavad hoone välisilmet ja elektrienergia edastust, seisneb muudatuse mõju üksnes hoone kasutamise kulutustes, mitte hoone omadustes.148
Kokkuvõttes on ehitusloa peatamine oma olemuselt koormav ning vastav otsus ei tohi sündida kergekäeliselt. Arvestama peab meetme sobivuse ja vajalikkusega eesmärgi saavutamisel, millest tulenevalt on ehitusloa peatamine põhjendatud vaid juhtudel, mil ei leidu muid vahendeid loa peatamise eesmärgi saavutamiseks. Isiku kahjuks haldusakti kehtetuks tunnistamise otsustamisel tuleb lisaks proportsionaalsuse põhimõttele kaaluda, kas selle tagajärjel säilivad avalikkuse ja kolmandate isikute huvid.149 Seda enam tekitab praktikas probleeme ebatäpne määratlus selles osas, millal on tegemist piisavalt suureulatusliku ehitusprojekti muutmisega, et vajalik on uue ehitusloa taotlemine.
3.6.3 Ehitusprojekti muutmine KOVide, erialaliitude ja valitsusasutuste praktikas
Ehitusprojekti muutmise osas lähtub enamus KOVe seaduses ja määruses loetletud tegevustest. Küll aga nähakse loetelu liiga üldisena, mis tähendab, et sisuliselt jääb ikkagi ametnikule vastutus hindamaks iga konkreetse muudatuse puhul, kas tegemist on olulise muudatusega või mitte. Selliselt võib tekkida taotleja ja menetleja vahel eriarvamusi. KOVid andsid küsitluses hinnangu, et loetelu peaks täiendama ka ajalise ning kooskõlastamise aspekti osas – kui ehitusprojekti muudatuse vajadus tekib pärast ehitusloa väljastamist, aga enne ehitamise algust, peab muudatuse ulatuse ja sisu enne ehitusprojekti muutmist kooskõlastama ehitusloa andjaga. Samas ei andnud nad õiguslikku selgitust, kuidas nad kirjeldatud olukorda lahendaks. Kui ehitusprojekti muutmise vajadus tekib ehitamise käigus, saab seda muudatust hinnata alles kasutusloa menetluses. Tagantjärele ehitusluba anda ja hankida muudatustele kooskõlastused on problemaatiline.
146 RKHKo 9.06.2023, 3-20-2247. 147 RKHKm 04.11.2017, 3-17-505, p 9; RKHKo 09.06.2023, 3-20-2247, p 25. 148 Õiguskantsleri 21.02.2024 seisukoht nr 14-5/240091/2401112 “Ehitusteatise läbi vaatamata jätmine ehitusloa
tõttu”. 149 Aedmaa, A., Lopman, E., Parrest, N., Pilving, I., Vene, E. Haldusmenetluse käsiraamat. Tartu Ülikooli kirjastus
2004. Lk 375.
62
Valitsusasutustega arutati, millised on sellised ehitusprotsessi muudatused, mida teadlikult kavandatakse ning mis viiksid tagasi ehitusloa andmiseni – mida pidada aktsepteeritavaks ning mida on võimalik seadustada kasutusloa menetluses, sh kas tuleks lähtuda EhS §-ist 46, samuti ümberehitamise definitsioonist. Eelkõige on küsimus selles, mida loetakse valitsusasutuste praktikas „oluliseks“ muudatuseks. See võib olla erinevate ehitiste puhul väga erinev.
Valitsusasutused tõid esile, et muudatuste teema on üks neist küsimustest, mida alati põhjalikult kaalutakse, kuivõrd keegi ei soovi nö niisama lubasid uuesti menetleda. Praktikas on muudatuse teema üks keerulisemaid valdkondi, mis võiks olla seaduses paremini reguleeritud, sh EhS § 46 võiks teemat paremini lahendada. Teisalt mõistetakse, et EhS sõnastus peab olema sobilik kõigile. Küsimusi tekitab, millised on need parameetrid, mis muutuvad ja mida tuleb hinnata – see on lõpuks menetleja otsustada. Näiteks, kui sidekaabliasukoht muutus vähesel määral, siis ei ole vaja uut ehitusluba taotleda. Siiski on see tõlgendamise ja otsustamise küsimus, sest seadus ei määratle täpselt, kas oluline muudatus on 2 või 3 meetrit – see sõltub konkreetsetest asjaoludest ja muudatuse mõjust. Oluline on ka hinnata, kas liiniomanik on saanud maaomaniku nõusoleku, mis aitab maandada muudatusega seotud riske.
Näiteks esineb valitsusasutuste praktikas juhtumeid, kus KOV ehitusloa menetlusse valitsusasutust ei kaasa ning kooskõlastab loa või vastupidi. Kui valitsusasutus alles kasutusloamenetluses kaasatakse, selguvad tihtipeale ulatuslikud puudused, mis omakorda muudab eelprojekti mahtu ja vajab seega muudatusprojekti.
Terviseohutust puuduvates menetlustes on fookus avalik-õiguslikele hoonetel. Tervist mõjutavate teguritena toodi praktikas esineva kitsaskohana välja korterelamutega seotud müraprobleemid. Müraprobleemid seonduvad ruumide kasutusotstarbe muutmisega, nt kui mitteelamu muudetakse elamuks. Samuti, kui elamus paigutatakse ruumid ringi, nt eluruumist tehakse köök või paigutatakse köök uude kohta, kus kasutatakse öisel ajal tehnikat (häiringud naabritele tekitavad vesi ja seadmete müra). Ka mittekandvate seinte ehitus võib naabritele avaldada negatiivset mõju. Tekkivale olmemürale ei ole kehtestatud selgeid norme ning seetõttu on valitsusasutuste menetluse läbiviimise võimalused on piiratud ning tuginevad peamiselt kaalutlusotsustel. Valitsusasutused esitasid ettepanekuna, et korterelamutes ruumide ringipaigutamine peaks olema loakohustuslik, et pädevatel asutustel oleks mh võimalik hinnata olmemüraga kaasnevaid võimalikke häiringuid teistele elanikele.
Praktikas võib mittekandva seina muutmine olla käsitletav vaba ehitustegevusena ning osaliselt on tegevus reguleeritud järelevalvetegevuse kaudu, kuivõrd ka vaba ehitustegevuse üle saab teha järelevalvet. Vaba ehitustegevuse üle järelvalve teostamine on aga keeruline – vajalik on tõendada, et ehitis ei vastata ehitisele kehtestatud nõuetele. Eelkõige on probleemid vanemates korterelamutes, kus mh puuduvad sammumüratõkked jms. Valitsusasutused tõstatasid küsimuse, kas kõnealused probleemid on õiguslik probleem või saab tekkivaid häiringuid ennetada/lahendada inimeste teadlikkust tõstes. Ühe võimaliku lahendusena näevad valitsusasutused tänase vabategevuse või ehitisteatise asemel rakendada ehitusloamenetlust. Seevastu osade valitsusasutuste hinnangul loamenetlus olukorda ei lahendaks, kuivõrd ka täna on ehitusteatise menetluses ehitusprojekt nõutav ning pädevad asutused saavad vajadusel sekkuda. Eelkõige on vajalik kaardistada olukorrad, mille puhul projekti ei nõuta või seda ei esitata.
Ohutuse hindamiseks vaatavad pädevad asutused ehitise osa või ehitist tervikuna. Näiteks, kui on tegemist terve hoone soojustamisega, siis hinnatakse hoonet. Leiti, et kooskõlastus- ja järelevalvemenetlusi on vajalik hoida lahus ning kooskõlastusmenetluse käigus ei peaks ühele korterile üle kandma kogu ühistu kohustusi. Ohutuse hindamisel ei hinnata mittekandvate seinte muudatusi, kuid kandvate seinte muutmisel hinnatakse menetluse käigus ja tuginedes
63
ehitusprojektile, et korter oleks täies ulatuses tuletõkketsoon. Olemasoleva ehitise juurdeehitusel jälgitakse mh ka seda, et olemasolevas hoones oleksid korrektsed lahendused.
Erialaliitude vaatest nähakse probleemi pigem põhimõttelistes küsimustes. Esiteks soovitakse täpsustada, et argikeeles kasutatav „muudatusprojekt“, nii seaduse kui ka määruse kontekstis, on puudulik keelekasutus. Projekteerimise ja ehitamise objektideks on ehitised, mitte „muudatused“. Kui ehitise projektlahendit muudetakse, siis muudetakse ehitise projekti lahendit ja vastavalt sellele ehitise projektdokumentatsiooni. Kehtivas määruses kehtestatakse nõuded projektlahendi muudatuste ja vigade paranduste tegemiseks juhul, kui need ei nõua uut ehitusteatist ega ehitusluba. Muudatuse või paranduse ulatus ja iseloom peavad olema sellised, et need ei mõjuta oluliselt projektlahendi põhimõtteid. Samas on oluline muudatusi ja parandusi ning nende mõjusid kogu projektlahendile ja ehitamisele selgitada (EhS selgitamiskohutus). Muudatused peab ehitusprojektis selgelt esile tooma, näiteks markeerides need märksõnaga "projektlahendi muudatus" ja vastav muudatus lisatakse projekti valdkonnaspetsiifilisse jaotisesse. Samuti tuleb esitada seletuskiri, mis sisaldab muudatuse põhjuseid, uue lahendi põhjendusi ja selgitusi ning muudatusega kaasnenud mõjusid. Ehitiste konserveerimise, restaureerimise või muinsuskaitsega seotud muudatuste puhul tuleb esitada spetsiaalsed juhised olemasolevate tarindite ja detailide kaitsmiseks ning ajutiseks ladustamiseks.
Samuti vajab erialaliitude hinnangult adresseerimist olukord, kus muudatuse sisuks on vea parandamine. Määruses on vastuolu ehk põhimõtteline probleem. Määruse § 6 lg 2 „vastuolude esinemisel sama staadiumi erinevate ehitusprojekti dokumentide vahel lähtutakse kõigepealt seletuskirjast, seejärel joonistest ja seejärel muudest ehitusprojektis sisalduvatest dokumentidest“ ja lg 3 „[…] Kui seletuskirja ei esitata, lähtutakse vastuolude esinemisel kõigepealt joonistest ja seejärel muudest ehitusprojektis sisalduvatest dokumentidest“ on vastuolus määruse § 6 „ehitusprojekti dokumendid“ lõikega 1 „[…] Ehitusprojekti dokumendid täiendavad üksteist ja moodustavad terviku“ ja § 2 lõikega 1 „ehitusprojekt peab olema koostatud selliselt, et see on loetav, vastuoludeta ning erialaspetsialistile arusaadav ja üheselt mõistetav“. Kui ehitusprojekt peab olema vastuoludeta ja moodustama terviku, siis selliste erisuste loomine ja lubamine ei paista põhjendatud. Üldine põhimõte on ja peab olema, kui ehitise projektis esineb viga või puudus, siis see likvideeritakse ning selleks tehakse ehitise projektlahendis ja dokumentatsioonis vastav muudatus.
Lõpuks on ebaselge, mis on määruse § 12 kohaldamisala, kuivõrd see ei seondu määruse §-ga 1. Grammatiliselt lähenedes käib määruse § 12 ka vaba ehitustegevuse kohta, kuid kohaldamisala sellisel kujul ei ole mõistlik, sest §-s 1 on selgelt sätestatud piiratud kohaldamisala ehitusloakohustusliku või teavitusloakohustuslike ehitiste ehitusprojekti muutmise kohta. Muutmine iseenesest ei ole loakohustuslik, mis teeb küsitavaks, miks me üldse seda reguleerime ja kas see on puhtalt teabe kogumise eesmärgil mõistlik. Tähele tuleb panna, et kui arendajad hakkavad ehitus- ja kasutusloa projekte omal äranägemisel tõlgendama, tekib risk, et projektid ei vasta enam algsetele tingimustele. See võib kaasa tuua vaidlused selles osas, kas tehtud muudatused on piisavalt olulised, et oleksid vajanud uut luba. Eelneva pinnalt teeme ettepaneku tunnistada määruse § 12 kehtetuks, sest muudatusi hinnatakse kasutusloa juures. Sellisel juhul jääks ehitusprojekti muutmine ainult EhS § 46 kohaldamisalasse, täiendades selle lõiget 3 vajalikus mahus §-st 12 tuleneva informatsiooniga ning ühtlustada seda ümberehitamise sättega.
3.7 Nõuded ehitise kasutamisele ja korrashoiule
Käesolevas osas antakse ülevaade kehtivatest nõuetest ehitise kasutamiseks ja korrashoiuks, andes seejuures vastuse tehnilise kirjelduse p-s 3.6 toodud küsimustele.
64
Nõuded ehitise kasutamisele ja korrashoiule tulenevad EhS §-dest 16 ja 17. EhS § 16 järgi tuleb ehitise olemasolu vältel tagada selle ohutu seisund ja kui asjakohane, siis ka visuaalne korrasolek. Ehitist tuleb kasutada heaperemehelikult ja kasutusotstarbe kohaselt, tagades ehitise püsivuseks ja ohutuks kasutamiseks vajalik asjatundlik korrashoid. Seejuures nõuded ehitise kasutamisele võivad tuleneda nii heast tavast, õigusaktist või ehitise kohta koostatud kasutus- ja hooldusjuhendist (edaspidi hooldusjuhend).
Ehitusseadustik ega ka ehitamise dokumenteerimise määrus ei defineeri üheselt kasutus- ja hooldusjuhendit kui mõistet. Samuti ei ole eraldiseivalt sätestatud nõudeid kasutusjuhendi ja hooldusjuhendi sisule, vaid kasutus- ja hooldusjuhendit on käsitletud ühtse mõiste "hooldusjuhend“ all nii EhS-is kui ka ehitamise dokumenteerimise määruses. Standardi EVS 8057:2016 „Kinnisvarakeskkonna juhtimine ja korrashoid“ kohaselt on hooldusjuhend tehniliste juhendite kogum hooldusspetsialistidele selleks, et tagada asja ettenähtud toimimine selle tehniliste spetsifikatsioonide ja ohutustingimuste järgi. Kasutusjuhend on aga juhendite kogum kinnisvaraobjekti kasutajale selleks, et nad suudaksid tagada objekti ja selle osade tehniliselt laitmatu ja ohutu funktsioneerimise ja kasutamise.150 Kuigi ehitusprojekti standard eristab teataval määral kasutus- ja hooldusjuhendeid, tuleneb erisus ennekõike sellest, et kellele nimetatud juhend suunatud on (hooldusspetsialist vs kinnisvaraobjekti kasutaja).
Ka ehitamise dokumenteerimise määruse § 12 lg 3 kohaselt eristatakse juhendi subjekte – ehitise omanikku, korrashoidjat ja ruumide kasutajat. Olukorras, kus tegelikku eristamise vajadust kasutusjuhendi ja hooldusjuhendi vahel seaduse tasandil oluliseks peetud ei ole (s.t. ei ole sätestatud erinõudeid eraldiseisvalt kasutusjuhendile ja hooldusjuhendile), ei pea ka käesoleva analüüsi koostajad vajalikuks eraldiseisvalt kasutusjuhendi mõiste alles jätmist ja selle nõuete seaduse tasemel reguleerimist. Hooldusjuhendi kui mõiste alles jätmine peaks omama tähendust ennekõike selliste ohtlike või erilahenduste hooldamise kontekstis, et välistada ohu realiseerumine.
EhS § 17 sätestab, et hooldusjuhend peab sisaldama ehitisse paigaldatud materjali, seadme või tootja poolt ettenähtud kasutamis- ja korrashoiunõudeid, arvestades ehitise kasutamisega seonduvat eripära. Kuivõrd hooldusjuhend ei ole kohustuslik (EhS § 17 lg 3), on tegemist pigem ehitise omanikku abistava dokumendiga, mis aitab tagada piisavad teadmised asjatundliku korrashoiu tagamiseks. Mingis mõttes paneb juhis paika ka asja omaduse standardid, ent küsimus on, kas selle standardiseerimine peaks olema avaliku võimu ülesanne. Arvestades, et hooldusjuhend reguleerib ennekõike eraõiguslikke, sh lepingulisi kohustusi ehitise korrashoiu- ja hoolduse tagamisel ehitise kasutusea vältel, on selle puutumus avalik-õiguslikku kontrolliesemega väike.
Juhul, kui ehitisse paigaldatud materjali, seadme või tootja poolt ette nähtud kasutamis- ja korrashoiunõuded omavad olulist tähendust oluliste avalike huvide tagamisel (nt ohutus), on võimalik nende reguleerimine kasutusloa kõrvaltingimusena. Seega saab olulised kasutamise ja hooldamisega seonduvad nõuded edaspidi välja tuua kasutusloa kõrvaltingimusena. Analüüsi autorid ei pea silmas, et õigusaktidest toodud hooldusvälpasid peaks hakkama lisama antavale loale. Loa kõrvaltingimustena on oluline kajastada nt ehitise erilahenduse hooldamise erinõudeid. Seadmele esitatavaid hooldusnõudeid, mis tulenevad õigusaktidest, ei pea kõrvaltingimustes kordama. Samas oleks mõistlik teha infotehnoloogiline lahendus, kust on näha ehitise osadele esitatavate hooldusnõuete täitmine, et ehitise kohta käiv informatsioon oleks ühest kohast kättesaadav.
150 Siil, S. Ühiskondlike hoonete kasutusea ja hoolduskorralduse käsitlus projektidokumentides. Magistritöö 2017.
Lk 24.
65
Hooldusjuhendi koostab ehitise projekteerinud, ehitanud või muu selleks pädev isik (EhS § 17 lg 2). Seaduse seletuskirja järgi on hooldusjuhendi koostamine pädeva isiku ülesanne, kusjuures võiksid ehitist projekteerinud ja ehitanud isik selle koostamisel koostööd teha – nii saab kõige adekvaatsemalt tagada, et juhendis sisalduv informatsiooni on vastavuses kasutatud materjalide püsimiseks vajaliku teabega. Kuivõrd omanik ei pea olema eriteadmistega isik, ei ole põhjendatav kasutus- ja hooldusjuhendi koostamise kohustus näiteks talle määrata. Sama seisukoht tuleneb ka standardist.151 Hooldusjuhendi koostamine on ehituskonsultatsiooniteenus ja eeldab selle valdkonna oskusteavet, seega saab juhendi koostamise töö teha vajalikku pädevust omav ehituskonsultant.152 Omanikupoolsed soovid peaks ehitaja ja projekteerijaga kooskõlastama, kuivõrd lahendus töötab tervikuna. Samuti aitab asjatundja koostatud kasutus- ja hooldusjuhend vastutuse määramisel. Seega ei pea analüüsi koostajad vajalikuks hooldusjuhendi koostamise kohustuse jätmist omanikule, vaid lähtuda tuleks olemasolevast põhimõttest, mille kohaselt hooldusjuhend tuleb koostada ehitise projekteerinud, ehitanud või muu selleks pädeva isiku poolt. Pisimuudatuste tegemise õigus jääb menetlusökonoomia tagamiseks omanikule.
Kasutus- ja hooldusjuhendi lähteandmeteks on tööprojekt, teostusdokumendid, ehitise tellija info ehitise kasutamispõhimõtete kohta ning erinõuded hoolduse protseduurile ja korrashoiule.153 Ehitamise dokumenteerimise määruse § 12 lg-s 4 on välja toodud, mis informatsiooni hooldusjuhend sisaldama peab:
1. olulised piirangud ehitisele;
2. ehitise ja selle osade, tehnosüsteemide, seadmete ja muu sellise kavandatud kasutusaeg;
3. tööde loetelu ehitise säilitamiseks või kahjustuste ennetamiseks ning nende soovitav välp;
4. ehitise kavandatud energiavajadus ja juhised energiakulu optimeerimiseks;
5. juhised vee- ja energiatarbimise jälgimiseks;
6. ehitise osade, süsteemide, seadmete ja muu sellise ülevaatuse, hoolduse ja heakorra juhendid;
7. ehitise asukohast või muudest asjaoludest tingitud erinõuded.
Eeltoodud nõuete eesmärgiks on jälgida, kas ja kuidas on ehitist korras hoitud, kuivõrd hooleta jäätud ehitis mõjutab nii avaliku ruumi välisilmet kui on ka kolmandatele isikutele potentsiaalne ohuallikas. Näiteks omanik, kes ei eemalda maja katuseservalt talvel jääpurikaid, tekitab ohu mööduvatele isikutele, kes jääpurikaga pihta saades eluohtlikke vigastusi võivad saada. Praktikas on kohalikud omavalitsused ehitise visuaalse korrashoiu säilitamiseks teinud ettekirjutusi heakorraeeskirjade alusel. Ehitise heaperemehelikust kasutamisest sõltub otseselt ehitise ohutus, mis on ajendiks avalikku võimu teostavale kontrollile, et tagada näiteks ehitise tuleohutus. Lisaks mõjutavad eraomanike ehitised oluliselt ka ühiskonna kasutada olevaid ressursse, näiteks roheluse täis ehitamine.154 Seetõttu peab ehitise korrashoiu teema, sh kasutus- ja hooldusjuhendi olemasolu, püsima aktuaalsena.
Nõuded ehitise kasutamisele ja korrushoiule on sätestatud ka ehitusprojektile esitatavate nõuete määruse §-s 26, mille järgi tuleb asjakohasel juhul koostada ehitusprojekti staadiumist lähtuv ehitise kasutus- ja hooldusjuhend. Koostatav hooldusjuhend peab sisaldama üldisi nõudeid ehitise kasutusele ja hooldusele ning teavet, kuidas korraldada edasine koostöö teiste ehitusprojekti koostamisel ja võimalike ehitamisel osalevate isikutega, et tagada ehitise
151 Ehitusprojekti standard, lk 282. 152 Ehitusprojekti standard, lk 282. 153 Ehitusprojekti standard, lk 282. 154 Ehitusseadustiku SE 555 seletuskiri, lk 33.
66
valmimisel nõuetele vastava hooldusjuhendi olemasolu. Hooldusjuhendis esitatud nõuded ehitise, selle osade, ehitustoote, -materjali ja seadme ning tehnosüsteemi ja seadme ning muu sellise kasutamiseks ning hooldamiseks ei või olla põhjendamatult rohkem piiravad või koormavad, kui selle ehitustoote, -materjali või seadme ja muu sarnase tootja poolt esitavad nõuded. Asjakohasel juhul sisaldab hooldusjuhend teavet ehitise auditi kohustuslikkuse kohta, sealhulgas ehitise auditi toimingute ja auditi sageduse kohta. Sellega on määruse säte eeltoodud seaduse sätete põhjalikum täiendus, hoides ära kasutus- ja hooldusjuhendite liiga koormavaks muutmist. Käesoleval juhul peavad analüüsi koostajad määrustes, st ehitusprojektile esitatavate nõuete määruses ning dokumenteerimise määruses, toodud nõudeid hooldusjuhendi koostamisele piisavaks. Detailsemad nõuded hooldusjuhenditele peaksid olema reguleeritud standardite tasemel.
Ehitamise dokumenteerimise määruse § 12 lg 7 kohaselt on hooldusjuhendi asjakohasuse hindamine ja selle uuendamine pärast ehitises muudatuste tegemist (sh ümberehituste tegemist) või enne nn garantiiaja lõppu ehitaja kohustuseks. Samas ehitusprojektile esitatavate nõuete määruse § 26 lg 5 seab hooldusjuhendi ajakohasuse hindamise ja selle uuendamise kohustuse ehitusprojekti koostajale üheskoos ehitajaga. Seega on ehitusprojektile esitatavate nõuete määrus ja ehitamise dokumenteerimise määrus omavahel vastuolus selles osas, et ehitamise dokumenteerimise määrus ei näe hooldusjuhendi uuendamise kohustust ette ehitusprojekti koostajale. Analüüsi koostajate hinnangul on mõistlik, et hooldusjuhendi uuendamise kohustus on jäetud koostöös ehitusprojekti koostajale ja ehitajale, arvestades valdkonna oskusteavet ning kõige hilisemaid teadmisi teostatud muudatustööde sisust ja mõjust ehitise ja selle osade kasutamisele ja hooldamisele. Ehitise omanikule hooldusjuhendi uuendamise kohustuse panemine oleks liiga koormav, arvestades, et tavapäraselt puuduvad omanikel ka vajalikud eriteadmised hooldusjuhendis toodud andmete ajakohastamiseks. Seetõttu on oluline, et hooldusjuhendi ajakohasuse hindamise kohustus oleks rangelt piiritletud üksnes järgnevate juhtudega: 1) kui ehitusprojekti võrreldes varasemasega oluliselt muudetakse (nt paigaldatakse uusi tehnopaigaldisi või eriseadmeid); 2) vahetult pärast ehitise valmimist ning 3) ehitise nn garantiiperioodi lõppedes, mil enamasti ilmnevad ka ehitise vead, eripärad või puudujäägid hoolduses.
Küsimus kasutus- ja hooldusjuhendi uuendamise sageduse osas on antud kontekstis üleliigne, kuivõrd see on suunatud eraõiguslikele suhetele. Nõuete jagunemine seaduse ja määruse vahel sõltub sellest, kelle kohustus on juhendi koostamine. Kui tegemist on hooldusjuhendi kaudu omaniku kohustusega, peaks nõuded kirjas olema seaduses, kui aga näiteks ehitaja või projekteerija kohustus, peaks regulatsioon olema pigem määruses, kuivõrd asutakse kaudselt reguleerima eraõiguslikke suhteid. Menetlusökonoomia huvides on meie nägemuses põhjendatud ühtlustada ehitusprojektile esitatavate nõuete määruse ning dokumenteerimise määruse kohaldamisalad. See tähendab, et nõuetele vastava ehitusprojekti koostamine ja dokumenteerimiskohustus oleksid samadel juhtudel. Käesolevas analüüsis on välja pakutud, et ehitusprojektile esitatavate nõuete määrus kohalduks üksnes loakohustusliku tegevuse korral. Kohaldamisala muutmine toob ühtlasi kaasa selle, et kasutus- ja hooldusjuhendit ehitusprojektile esitatavate nõuete määruse kontekstis ei nõuta teavituskohustuslike ehitiste puhul.
Alus ehitise hooldusjuhendi osas nõuete esitamiseks peab tulenema seadustikust (TK 3.6.1.3), sest tegu on omanikule täiendava kohustuse panemisega, milleks peab olema seaduslik alus. Nõuded hooldusjuhendile, mis esitatakse ehitusprojekti koosseisus saavad jääda ehitusprojektile esitatavate nõuete määrusesse, kuid selle raames tuleb võtta arvesse ehitamise käigus dokumenteeritud täpsemat teavet ehitise ja selle osade kasutamise kohta. Kaaluda saab selgitava viite tegemist dokumenteerimise määrusele ehitusprojektile esitatavate nõuete määruses.
67
Kohtupraktika on kaudselt seotud käesolevas ptk-s käsitletud küsimustega. Oluliseks on peetud ehitise korrashoiu rikkumise kõrvaldamiseks ettekirjutuse tegemist põhjendatuks näiteks juhul, kui korteriühistu kinnistul ei sulgeta kõiki lahtiseid akna- ja ukseavasid või ei piirata kinnistul asuvaid ehitisi piirdeaiaga. Arvestades hoonete seisukorda ja ohtlikkust on igati proportsionaalne nõuda hoone avade sulgemist või piirdeaia paigaldamist, et vältida ohtu inimeste elule, tervisele ja varale.155
Näited korrashoiu nõuete rikkumisest ei ole ainult hoonete kohta. Kuivõrd teeomaniku kohustus on tema omandis oleval teel teostada teehoid ning looma tingimused ohutuks liiklemiseks, leidis kohus muuhulgas EhS § 16 lg-le 1 toetudes, et vaidlusaluses juurdepääsutee asjas tuleb tee laius muuta ohutusnõuetele vastavaks. Kohus võttis otsuse tegemisel arvesse, et valitseva kinnisasja omanikke on 12 majapidamist, kes kasutavad teed oma igapäevases elus ning eluliselt on usutav, et sõiduautod ja kaubikud (või muud suuremad mootorsõidukid) võivad samaaegselt kohtuda vastassuunal liikudes, mistõttu nende üksteisest möödumine peab olema võimalikult ohutu ja võimalik ka ilma pikemalt autoga tagurdamata. Kohtu hinnangul teeb vaidlusaluse juurdepääsutee eriliseks just see, et juurdepääsu kasutavad 12 majapidamist ehk tegemist on tänavajagu inimestega, kelle liikumine koju ja kodust välja peab olema võimalik ka ühel ajal.156
Riigikohus on mobiilsidemasti rajamisega seotud kaasuses rõhutanud, et haldusorgan peab ehitusluba andes arvestama lisaks ehitisest tulenevale mõjule ka selle kasutamisega kaasnevaid mõjusid.157 Kõnealuses kaasuses leiti, et välja on vaja selgitada, kas mobiilsidemast ja selle kasutamine võivad ohustada inimeste tervist ja keskkonda. Seega on kohtupraktikas kinnitust leidnud, et ehitise kasutamise ohutuse kontroll peab olema laiem. See tähendab, et tuleb hinnata mitte ainult ehitise enda ohtlikkust, vaid ka selle kasutamise mõju ja ohtlikkust laiemalt.158
Õiguskantsler on avaldanud arvamust näiteks elektriliinide ohutuse osas. EhS § 16 lg 1 ja 2 kohalduvad siinkohal võrguettevõtja kohustusena, st tema peab tagama elektripaigaldise toimimise ja seadme ohutuse ning kui see hõlmab endas ohtlike puude või oksade eemaldamist elektriliinide läheduses, tuleb need muuhulgas EhS § 16 alusel eemaldada.159
KOV-d on kasutus- ja hooldusjuhendite osas menetluse lihtsustamiseks koostanud näiteks abihoone püstitamise projekti juhendi ning näidisprojekti õhksoojuspumba paigaldamiseks. Juhendite vajalikkust nähaksegi just lihtsamate ehitiste osas, eriti piirdeaedade ja kuuride puhul, mida tihti teevad ilma vastava pädevuseta isikud. Teatisekohustusliku sauna ehituseks, kus on rohkem kommunikatsioone ning kütteallikaid, oleks tarvis põhjalikumat projekti, aiamaja/moodulmaja paigaldus- ja kasutusjuhendist piisaks.
Valitsusasutused otseselt kasutamise ja korrashoiuga seonduvalt kitsaskohti esile ei toonud, kuid väljendati üldist seisukohta ressursside taaskasutamiseks ning vajadust ennetada jäätmete teket kuivõrd see aitab vähendada survet keskkonnale. Näiteks ei pöörduta nende poole konkreetsete materjalidega taaskasutuse teemal, vaid hoonete taaskasutuse teemal. Pöördumise eesmärk on saada riskihinnang, mis selgitab välja, kas ruum kujutab endast inimesele ohtu. Valitsusasutus hindab olenevalt asjaoludest olemasolevat keskkonda ning näiteks seda, kas ja kuidas vajavad ruumid/materjalid puhastamist. Ohutuse tagamiseks on peetud vajalikuks osades vanades tehastes ja trükikodades seinade puhastamist, samuti elavhõbedareostuse kõrvaldamist. Ka rajatavate elamukvartalite osas on antud hinnanguid, kas kavandatavad
155 TlnHKo 23.09.2022, 3-21-2516 p 7.1. 156 TrtMKo 07.03.2022, 2-20-13537, p 20. 157 RKHKo 11.10.2019, 3-15-2232/93, p 8.1. 158 Ehitise elukaare õigusruumi digitaliseerimiseks kohandamine. II ja III etapi analüüs. Lk 105. 159 Õiguskantsleri 19.12.2023 seisukoht nr 7-7/231785/2306488 “Elektrikatkestused ja võrguteenuse
toimepidevus Elektrilevi OÜ jaotusvõrgus”.
68
tegevused on võimalikud. Eelnevalt nimetatu näol on tegemist hoonete taaskasutamise, mitte niivõrd materjali taaskasutamisega. EhS mõttes on tegemist rekonstrueerimisega ning ehitise kasutusotstarvet muudetakse.
Kokkuvõttes on kasutus- ja hooldusjuhendi eristamine ebavajalik, millest johtuvalt on analüüsi koostajate ettepanek kasutusjuhendi regulatsiooni kehtetuks tunnistamine. Olulised kasutamise ja hooldamise tingimused peaksid kajastuma kasutusloa kõrvaltingimustena ning olema EHRis, kus neid saab ajakohastada. Pärast ehituse lõppu vastutab omanik nõuete täitmise eest vastavalt kehtivatele õigusaktidele, kuid hooldustööde teostamine võib vajada eripädevust ja selles osas tuleb kaasata eriteadmistega isik.
3.8 Ettepanekud ehitusprojektile esitatavate nõuete määruse muutmiseks
Ettepanek Tehniline lahendus
Õiguslik lahendus
Mitteregulatiivne lahendus / standardi täiendamine
1. Koosmõjus teiste ettepanekutega tuleb üle vaadata teavitus- ja ehitusloakohustuslike ehitiste regulatsioon. Kuna on tehtud ettepanek EhS Lisa 1 ja 2 muuta viisil, et kategooria „teatis ja ehitusprojekt“ kaotatakse, siis tuleb üle vaadata loamenetluse tabelid ning tuua keerukamad teatisekohustuslikud ehitised loamenetluse alla, et neile säiliks ehitusprojekti koostamise kohustus.
Loakohustuse lisamisega kaasneb majanduslik mõju, kuna 1) ehitusloakohustuslik ehitamine on PlanS § 125 detailplaneeringu koostamise kohustuse või EhS § 26 kohaselt projekteerimistingimuste taotlemise kohustusega tegevus; 2) ehitusloa eest tuleb tasuda riigilõiv; 3) ehitusloa kohustusega kaasnevad mitmed lisakohustused, nt dokumenteerimiskohustus ja pädeva isiku kaasamise nõue.
2. Ehitusprojektile esitatavate nõuete määruse kohaldamisala piiratakse ning rakendatakse seda edaspidi üksnes loakohustuslike ehitiste ehitusprojektide koostamisele.
Teavituskohustuslikele ehitistele luuakse erisätted esitatava teabe
Määruse § 1 lg 2 p 2 ja 4 muutmine / kehtetuks tunnistamine.
Määruse paragrahv 24 tunnistatakse kehtetuks.
69
piiramiseks, näiteks alltoodud alustel (alternatiivid):
a) Teavituskohustuslike ehitiste EHRi esitamise vorme (määrus nr 67) täiendatakse viisil, et esitatav andmemaht on piiratud (EHR-s täidetavad andmeväljad on ette antud). Vormile saab lisada asendiplaani või graafilise projektdokumendi (nt illustratsiooni), mis on vajalik menetluse läbiviimiseks, sh kolmandate isikute õiguste kaitse tagamiseks. EHRi kannete aluseks olevaid vorme tuleb analüüsida järgnevates analüüsides, nt kas need võimaldavad hinnata vastavust planeeringutele, sh kujunduslikele jms nõuetele. Lisaks on küsimus, kas rajatised, nt elekter, side jms vajavad eraldiseisvaid vorme, et vähendada töödeldavat andmemahtu. (vt sisu osas täpsemalt ptk 4.1.5);
Muudatusel võiks olla positiivne mõju, et vähendada halduskoormust, kuna nõudeid andmete esitamisele on vähem ning andmete esitamiseks ei ole vajalik koostada eraldi ehitusprojekti nõuetele vastavat dokumentatsiooni (teabekogumit).
b) Teavituskohustuslike ehitiste kohta koostatakse eraldiseisev säte ehitusprojektile esitatavate nõuete määruses, kus piiratakse teavituskohustuslike ehitistega seonduvaid infokohustusi.
Muuta ehitusprojekti kohaldamisala sätet viisil (juhinduda kohaldamisala põhimõttelistest muudatustest), et:
1) jätta ehitusprojektile esitatavate nõuete määruse § 1 lg 2 p 5 ehitise oluline rekonstrueerimine määruse sõnastusest välja ning ühildada see EhS üldmõistetega ja korrastada vastavalt lisasid;
Määruse paragrahvi 1 lõige 2 punkt 5 kustutatakse.
Määruse paragrahvi 1 lõige 4 kustutatakse.
Eraldiseisvas analüüsis hinnata eriõigusaktides toodud ehitusprojektile esitatud nõudeid, sh tee-ehitusprojektis, ning nende asjakohasust võrreldes EhS asjakohaste sätetega.
70
2) elamu teenindamiseks kuni 60 m2 hoonele kohaldatakse lisades elamule esitatavaid nõudeid.
Alternatiivina otsustada, et vastav erand jääb kehtima.
3) jätta määruse § 1 lg 4 määruse tekstist välja, kuna nimetatud erandid ei ole põhjendatud.
Täiendada määruse § 3 lõige 1 punkti 2 viisil, et asendiplaan oleks toodud välja graafilise projektdokumentatsiooni mõiste all.
Õigusaktide tasemel ei peaks seostama standardeid ning ehitusprojekti määrust, kuna standard ei ole kõigile kättesaadav.
Kaaluda määruse § 4 lõige 2 punkt 2 kehtetuks tunnistamist.
Koolitada standardi sisu osas KOV ning tuua välja standardi kasutatavuse eelised ning kasulikkus nt loamenetluste kontekstis.
EhS ja määrus peaksid ehitusprojekti koostamise nõuete osas olema ühesugused, nt seletuskirja sisu sätted.
Paragrahv 4 lõiget 4 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Ehitusprojekti seletuskirjas esitatakse ehitusprojekti lähteandmetele põhinevad järeldused, nende saavutamiseks valitud lahenduse kirjeldus ning valiku põhjendused.“;
Määruse § 12 tunnistatakse kehtetuks.
1) Ehitusprotsessi kestel tuleb oluliste muudatuste korral muuta ehitusluba (EhS § 46 lg 1; § 36 lg 6). Oluliste muudatuste sätte sisu tuleks ühtlustada ümberehitamise sättega;
Paragrahv 12 tunnistatakse kehtetuks.
Kaaluda § 12 lg- te 2, 3, 6, 7 ja 8 lisamist ehitusprojekti vormistamise üldnõuete juurde,
Teha ehitusgiidis osa olulise muutmise kohta ning selgitada kohtupraktika näidete pinnalt, mida on meetud oluliseks ja mida mitte.
Samuti tuleb õigusaktide
71
2) Vähemolulised muudatused, st kõik muud muudatused, mis ei ole käsitletud EhS §-s 46 lg-s 1, tuleks esitada kasutusteatise või - loamenetluses selle ehitusprojekti koosseisus, mille järgi ehitati;
3) Ehitusprotsessi kestel muudatuste tegemiseks, mis omavad tähtust eraõiguslikes suhetes, nt korteriomandite moodustamiseks vajalikud materjalid, tuleks esitada andmete esitamise teatisega EHRi.
Eelnevaga seondub veel:
1) Selgitada EhS § 46 rakendamist praktikas;
2) Kaaluda EhS § 46 seostamist §-ga 4 lg 3 (ümberehitamine).
et neid menetleda koos kasutusloa taotlusele lisatava ehitusprojektiga.
muutmise asemel tegelda teadlikkuse tõstmisega seoses vaheseinade, põrandate vms ümberehitustöödega. Vältida tuleb olukorda, kus selliste tööde tulemusel tekivad häiringud kolmandatele isikutele, st ehitise hilisem kasutamine tekitab nt müraprobleeme.
Määruse § 25 lõige 4 tunnistada osaliselt kehtetuks, et ei viidataks ehitusprojekti staadiumitele.
§ 25 lõige 7 tunnistada kehtetuks, kuna reguleerib ehitusprojekti elluviimise tööprotsessi.
Teha vastavad muutmiskäsud ehitusprojekti määruse osas.
Muuta määruse § 26 viisil, et:
1) kasutusjuhendi osa tunnistada kehtetuks;
2) hooldusjuhend jääb alles ulatuses, mis õigusaktides on sätestatud eraldi hoolduskohustused, nt ehitise erilahendused. St et hooldusjuhendi regulatsioon määruses jääb põhimõtteliselt samal kujul alles. Kaaluda võib viite tegemist dokumenteerimise määrusele, et näidata et hooldusjuhend täieneb ehitusprotsessi kestel;
3) hooldusjuhendi eesmärk on tagada ohtlike või erilahenduste hooldamine, selleks et välistada ohu realiseerumine.
Muudatus seondub EhS § 54 lg-ga 3, kus saab kasutusloale lisada kõrvaltingimusi. Kasutamise ohutuse vaates olulised tingimused peaksid
Teha vastavad muutmiskäsud.
72
jõudma kasutusloa kõrvaltingimusteks.
73
4. MINIMAALNE VAJALIK TEAVE JA VORMISTUSNÕUDED EHITUSÕIGUSE ANDMISEKS NING BIM-LAHENDUSTE KASUTUSELEVÕTU SOODUSTAMISEKS
Selles peatükis käsitletakse TK 3.1 küsimusi, mis puudutavad vähimat ehitusprojektiga esitatavat andmete ja dokumentide mahtu, mis on haldusorganile vajalik õiguspärase otsuse langetamiseks, TK 3.2 ehitusprojekti teabenõudeid (eespool ja edaspidi teabenõuded) ehitusteatise ning ehitusloa taotlusega esitatava ehitusprojekti nõuete eristamiseks ja TK 3.3 ehitusprojektile esitatavate nõuete analüüsi digilahenduste (sh ehitise infomudelite (BIM)) kasutuselevõtu soodustamiseks. Käesolevas ptk-s ei käsitleta põhimõttelisi küsimusi teavitus- või loamenetluse kohustuslikkuse osas. Teavitus- ja loamenetlust puudutavaid üldküsimusi, sh nt millistele olukordadele peaks rakendama ehitusprojekti koostamise kohustust, on uuritud ptk-s 3.5.2.
Error! Reference source not found. illustreerib ehitusseadustikus, määruses ja heas tavas kasutatavate mõistete omavahelisi seoseid, liikudes vertikaalselt üldiselt detailsemale tasemele. Tabel näitlikustab, kuidas ehitise üldine teave ja ülesanded jagunevad spetsiifilisemateks osadeks, nii nagu ehitise osa ja selle lahendused. Rollide osas liigub fookus projekteerimise juhilt valdkonna spetsialistidele ja nende juhendatavatele projekteerijatele. BIM-i kontekstis jaguneb teabemudel üldiselt tasemelt detailsemateks osamudeliteks, andmeobjektideks ja nende omadusteks. Dokumentatsiooni kategoorias jaguneb terviklik ehitusprojekt detailsemateks dokumentideks, nagu jaotised, dokumendi liigid ja tüübid. Horisontaalselt aitab see osaliselt mõista, kuidas on erinevad mõisted kategooriate lõikes ja tasanditel omavahel seotud. Kuid horisontaalselt vaadates ei saa teha olulisi järeldusi, sest horisontaalselt pole seosed alati üks- ühele.
Tabel 1 Visualiseerib kirjeldab Ehitusseadustiku, määruse ja hea tava puhul kasutatavate mõistete omavahelisi üldisemalt detailsemale ehk vertikaalseid seoseid. Samuti on tabelis näha mõistete ja kategooriate omavahelised seosed, kuid need ei ole alati üks-ühele.
EHITIS ROLLID TEAVE BIM PROJEKTLAHENDUSE KIRJELDAMISE TASEMED JA VIISID
ÜLDISEM Ehitis Projekteerimise juht
Ehitise kohta käiv teave
Teabemudel Ehitusprojekt kui terviklik dokumentatsioon
Ehitise osa Valdkonna ehk kutsega isik või tema juhendamisel töötav projekteerija
Ehitise osa kohta käiv teave
Osamudel/ teemamudel
Jaotised (elektrooniline)/ köited (paber)
Ehitise osa lahendus
Ehitise osa lahenduse kohta käiv teave
Andmeobjekt Dokumendi liik (tekstilised, graafilised jne)
Ehitise osa lahenduse elemendid, komponendid ja liited
Ehitise osa lahenduse elementide, komponentide ja liidete kohta käiv teave
Andme element/ omadus/ parameeter
Dokumendi tüüp (seletuskiri, skeem, joonis, asendiplaan)
DETALISEM Konkreetsed ehitusmaterjalid ja -tooted
Valitud ehitusmaterjalide ja -toodete teave
Dokumendi osa/leht
4.1 Ehitusprojekti teabenõuded
Tellija soovib saada hinnangut, milline oleks minimaalne ehitusprojekti teabe ja dokumentide maht loakohustusliku ehitustegevuse õiguspärasuse hindamiseks. Tellija tehnilise kirjelduse selgitustest ja küsimustest ilmneb, et soovitakse teabe ja dokumentide kogust ja arvu. Selline ootus ei lähe kokku EhS põhimõtete ja valdkonna hea tavaga. Samuti ei esitata ehitusprojektis lihtsalt andmeid, vaid ehitise, selle osade ja nende lahenduste kohta käivat teavet ehk tähenduse saanud ja omavahel seostatuid andmeid. Lihtsustatud vastus tellija küsimusele oleks: tuleb
Ü ld
is em
al t
de ta
il se
m al
e
74
esitada nii palju kui tarvis, kuid nii vähe kui võimalik ning selliselt, et sellest teabest oleks võimalik lihtsasti aru saada.
Ehitusprojekt on ehitise elukaare keskne erinevaid osapooli ühendav ja ajas arenev teabekogum (vaata ptk 2). Ehitusprojekti koostamine jaguneb valdkondadeks. Hea ehitusprojekt peab lisaks omaniku väärtuspakkumusele lahendama ehitise ja ehitamise ning vajadusel kasutamise ja korrashoiuga seonduvad olulised küsimused (vt täpsemalt ehitusprojektile ja selle koostamisele esitatavate nõuete analüüs ptk 3.3). Määruses ja praktikas eristatakse ehitise projekti (vorm) ja projektlahendust (sisu). Teabe- ja dokumentide mahu küsimus on seotud eelkõige projektlahenduse kohta käiva teabega (vt täpsemalt ptk 3.1.1).
Ehitusprojektis sisalduva vähima teabemahu hindamine seondub EhS §-dega 13 ja 14. Minimaalne teabemaht õiguspärase ehitus- ja kasutusõiguse andmiseks kujuneb alloleval skeemil esitatud tingimuste kaudu. Käesoleva analüüsi peatükis 3.3 on selgitatud, et loa kontrolliesemes olevate/esitatavate andmete pinnalt hinnatakse, kas lubada taotletava ehitise ehitamist või kasutamist. Teabemahu moodustavad ehitusprojektis esitatav teave, nõuded ja planeeringutest tulenevad maakasutus- ja ehitustingimused. Töödeldav teabemaht on suunatud sellele, et välistada loa andmisest keeldumise aluste esinemine, st kõrvaldada tegevuselt seadusereservatsioon.
Joonis 1 Üldskeem loa- või teavitusmenetlustes (teatis + ehitusprojekt) töödeldavate andmete mahust. Nõuded ehitisele ja ehitamisele on ühtlasi ehitusprojekti koostamise lähteandmed.
Ehitusprojektiga esitatava teabe maht ja piiritlemine sõltub ehitise ja ehitamise liigist, kasutusotstarbest, ehitise ehitisealusest pindalast ja kõrgusest, selle asukohast tulenevatest nõuetest. Ehitusprojektiga võib käsitleda ehitiste kompleksi, ehitist või selle ühte või mitut osa. Samuti peab arvestama asjaoluga, et ehitusprotsessis osalevate isikute teabevajadused on oluliselt laiemad, kui avalik-õigusliku kontrolli teostamine. Ehitisele ja ehitamisele esitatavad nõuded ning planeeringutest tulenevad tingimused kujundavad uurimispõhimõtte (HMS § 6) ulatuse, olles samal ajal ka ehitusprojekti lähteandmed. Uurimispõhimõtte rakendamist piiravad loa andmisest keeldumise alused. See tähendab, uurima peab nii palju kui tarvis, et välistada õigusvastase haldusakti andmine, kuid nii vähe kui võimalik.
Eelnevast tulenevalt peab tõdema, et ühte universaalset kõikehõlmavat teabehulka ja dokumentide arvu pole võimalik määrata. Seda eriti olukorras, kus kavandamise tegevuselt oodatakse uudsust ning õppimine, muutmine ja sageli ka vigade parandamine on ehitise projektlahenduse loomise ja ehitusprojekti koostamise tööprotsessi loomupärane osa (vaata peatükk 2.3). Teabemahu mõttes on võimalik piirata ehitusprojektis käsitletavaid valdkondi ja
Loa kontrolliese
Ehitusprojekt (ja selle koostamisele esitatavad
nõuded)
Nõuded ehitisele (ehitamisele ja kasutamisele)
Loa andmisest keeldumise alused
Planeeringud (või projekteerimistingimused)
75
nendes esitatavat teavet. Ehitus- ja kasutusloa taotlemiseks esitatava ehitusprojekti teabemahu vähendamisele aitaks kaasa juhendmaterjalide koostamine ehitise liikide kaupa, mis kirjeldaks teabevaldkondades töödeldavaid teabenõudeid, mis on vajalikud ehitusloa kontrollieseme hindamiseks (nt Ehitusgiidi alajaotus pädevatele asutustele).
EHRi tekib teave ehitus- ja kasutusteatise ja -loa ning lammutuse esitamise ja taotluste kaudu. Nendes protsessides esitavad teavet omanikud, projekteerijad, ehitajad jt. Selles kontekstis on üheks oluliseks takistuseks ehitusteabe heterogeensus ja ühtsete aluste puudumine. Nende andmete kvaliteedi tagamiseks on vaja rakendada teabe- ja andmehalduse põhimõtteid (näiteks rahvusvahelisi standardeid andmehalduseks ehitusprojektis160) ja praktikaid. Ehitusvaldkonna digipöördeks peab riik kehtestama üldise ehitusteabe strateegia ja raamistiku, et tagada andmete kvaliteet, infosüsteemide koostalitusvõime (mida võimaldavad näiteks buildingSMART-i arendatavad standardid161), säilitamine ajas, küberturvalisus ja andmete omandi kaitse. Samuti on tarvis arendada olemasolevaid ja uusi tehnoloogiaid ja teenuseid, tõsta avalikkuse teadlikkust ning harida valdkonna osapooli digitehnoloogiate kasutamiseks. Näiteks ehituse ontoloogiate (ühise masinloetava sõnavara ja nende omavaheliste seoste) ja standardite arendamine ehk valdkonna (domeeni-) mudelite arendamine aitaks formaliseerida ehituse valdkonnateadmised masinloetaval kujul.
Erinevates valdkondades võib mõistetel "teave/informatsioon" olla erinev tähendus. Kuna ehitusprojektile on esitatud praktilised ootused, siis sarnaselt infotehnoloogia valdkonnale, võiks seda käsitleda teadmistena ehk andmed on teadmiste esitus, mida saab edastada, tõlgendada ja töödelda mingil valitud eesmärgil. Üks viis seda mõtestada on andme- ja teabehalduse aluskontseptsiooni ehk teadmiste püramiidi kaudu. Seda tuntakse samuti kui DIKW (data-information-knowledge-wisdom) hierarhiana162. See kirjeldab struktuurseid ja funktsionaalseid seoseid andmete, teabe/informatsiooni ja teadmiste vahel. Keskne mõte on, et taipamine või sügav arusaamine teemast kujuneb läbi nelja kvalitatiivse etapi: andmed –> teave/informatsioon (info) –> teadmised –> sügav arusaamine:
1. andmed on üksikud, tähenduseta ja seostamata faktid või signaalid (näiteks temperatuuri anduriga mõõdetud numbriline väärtus);
2. teave/informatsioon sisaldab otstarbekohast struktureeritud kirjeldust (näiteks tegemist on ruumi sisetemperatuuriga ning see ruum on korter 19 C⸰);
3. teadmus ehk üldistatud ja mingi olukorraga suhestatud informatsioon (näiteks 19 C⸰
selles ruumis on vähem kui ettenähtud 21 C⸰);
4. taipamine või sügav arusaamine sisaldab esimese kolme taseme pealt sünteesitud uudseid tõdesid (näiteks juhendit, et kontrollida, miks temperatuur on madalam kui ette nähtud).
Ehk ehitusprojektis ei esitata lihtsalt projektlahenduse kohta käivaid andmeid, vaid seostatud ja tähenduse saanud andmeid ehk teavet/informatsiooni projektlahenduse kohta. Selles tähenduses on minimaalse andmemahu kohta käivad küsimused ebatäpsed. Edasises analüüsis lähtutakse teabest kui töödeldud andmetest (andmetele on antud tähendus ja need on seostatud). Toetudes kirjeldatud kontekstile ja teadmiste püramiidi aluspõhimõtetele, analüüsitakse järgnevalt ehitusprojektile esitatavate nõuete määruses esitatud materiaalseid teabenõudeid. Formaalseid vorminõudeid käsitletakse ptk-s 4.2. Materiaalsed nõuded on jagatud teabe üldnõueteks ja ehitusprojekti teabevaldkonna nõueteks. Nende nõuetega on vahetult seotud ehitusprojekti
160 ISO 19650-1 kuni 19650-5: https://www.iso.org/ics/91.010.01/x/. 161 buildingSMART: https://www.buildingsmart.org/. 162 Teadmiste püramiid, Wikipedia: https://et.wikipedia.org/wiki/Tarkuse_p%C3%BCramiid.
76
staadiumid, mida käsitletakse kõigepealt. Seejärel käsitletakse määruse üldnõudeid teabele ning järgnevates osades nõudeid teabevaldkondadele ja nõudeid ehitus- ja kasutusteatisega esitatavale ehitusprojektile.
4.1.1 Dokumendi- versus andmekeskne mõtlemine ja lähenemine: paradigma muutus
Analüüsis on mitmes kohas esitatud kriitikat määruse dokumendikesksusele. Kuna „dokumendikeskne mõtlemine“ ei pruugi olla iseenesest mõistetav, siis see vajab selgitamist. Dokumendikeskne mõtlemine kujunes mitme saja aasta jooksul avaliku halduse kontekstis ning on tänaseks arenenud standardiseeritud süsteemiks163. Erinevad näited hõlmavad kirikuraamatuid, akadeemilisi diplomeid, sünnitunnistusi jne. Ajalooliselt on „dokument“ ja „dokumenteerimine“ olnud seotud sõnadega „tõendamine“ ning „vastutus“, näiteks identiteedi kinnitamine, andmete säilitamine ja halduse hõlbustamine. Kehtiv arhiiviseaduse § 2 lg 1 määratleb dokumenti kui „mis tahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõendamiseks“.
Avaliku teenuste digitaliseerimine viimastel aastakümnetel pole sisuliselt muutnud paberi või elektrooniliste dokumentide keskset teabevahetust. Traditsiooniline tõendusekeskne kontseptsioon ja formaat kehtib endiselt: paber- või elektroonilisi dokumente kasutatakse teabe „pakendamiseks“ ja selle edastamiseks asutuste vahel. Kodanikud on „postiljonid“, kes liigutavad dokumente koos olulise teabega ühelt ametilt teisele, kas füüsiliselt või elektrooniliselt. Avalike teenuste osutamisel on vaja paradigmamuutust dokumendipõhiselt lähenemiselt andmepõhisele, mis on teostatav tänu uute tehnoloogiate kasutuselevõtule164. Tänapäeva tehnoloogiad võimaldavad jagada dokumendid vastavalt vajadusele detailsemateks ja spetsiifilisemateks andmeteks, mitte koondada valideeritud teavet dokumentide „pakettideks“.
Samuti on dokumendipõhine mõtlemine ja lähenemine kesksel kohal ehituses ja ehitistega seotud loamenetlustes165. Ehitussektori dokumendipõhise mõtlemise näitlikustamiseks on kirjeldatud erinevaid vastandamisi, näiteks „joonistepõhine versus ehitise teabemudelipõhine“ teabevahetus, „vormi- versus sisukeskne lähenemine“, „dokumendi- versus teabehaldus“ jne. Paljud kohalikud omavalitsused üle maailma on loobumas paberkandjal käsitsi menetletavatest lubade väljastamise protsessidest ja rakendavad üha rohkem veebipõhiseid digisüsteeme ehituslubade taotlemiseks ja väljastamiseks. Kuid sageli ei erine need süsteemid oma olemuselt füüsilisest lähenemisest, sest sisuliselt pole teabevahetuse põhimõtteid ja protsessi muudetud166.
Üleminek dokumendipõhiselt mõtlemiselt andmekesksele lähenemisele tähendab arengut teabehalduses, eriti sellistes valdkondades nagu ehitus ja avalikud teenused. See rõhutab staatiliste, inimesele loetavate dokumentide asendamist struktureeritud, integreeritavate ja masinloetavate andmetega, mis peab aitama tõhustada ja osutada paremaid teenuseid.
(a) Dokumendikeskne mõtlemine
Dokumendikeskne mõtlemine (fookus) keskendub staatiliste, inimesele loetavate dokumentide koostamisele, haldamisele ja viitamisele. Teavet salvestatakse ja jagatakse peamiselt
163 Konstantinidis, I., Kapantai, E., Michailidis, A., Deligiannis, A., Berberidis, C., Magnisalis, I., Peristeras, V.,
2024. From document-centric to data-centric public service provision. Digit Gov Res Pr. 5, 28:1-28:27. https://doi.org/10.1145/3676279
164 Ibid 165 Bloch, T., Fauth, J., 2023. The unbalanced research on digitalization and automation of the building permitting
process. Adv. Eng. Inform. 58, 102188. https://doi.org/10.1016/j.aei.2023.102188 166 Ibid
77
tekstipõhistes ja ehituses samuti graafilistes formaatides, näiteks PDF-failides, Wordi dokumentides, arvutustabelites või joonistes. Dokumendikeskse mõtlemise olulisemad tunnused:
struktuur: teave on organiseeritud, korraldatud ja esitatud dokumentidena (nt projekteerimisdokumendid, projekti aruanded);
juurdepääs: vajaliku teabe leidmiseks tuleb dokumentides käsitsi navigeerida;
uuendused: dokumentide täiendused ja parandused tähendavad sageli uute dokumentversioonide koostamist ja esitamist, mis suurendab vastuolude tekkimise riski. Näiteks, ehitusplatsil töötatakse vana ehitusprojekti versiooni järgi;
koostalitlusvõime: üldiselt on koostalitlusvõime väga piiratud, sest dokumendid on eraldiseisvad ning eeldavad teiste süsteemidega integreerimisel olulist inimese sisendit.
Dokumendikeskse lähenemise eelised on järgmised: (1) intuitiivne ja lihtne mõista kasutajatel; (2) sobib arhiivis talletamiseks ja pidamiseks; ja (3) õigustoimingutes „tõendamiseks“ ning „vastutuse“ määramiseks. Dokumendikeskse lähenemise piirangud: (1) ebaefektiivne suurte, keerukate või dünaamiliste andmekogumite haldamiseks; (2) versioonide haldamine keeruline; (3) andmetest ei teki tervikut iseenesest, terviku moodustab inimene (näiteks ehitusspetsialist) läbi andmete kasutamise ja tõlgendamise; (4) killustunud andmed tekitavad andmesilosid; (5) raske automatiseerida või integreerida kaasaegsete töövoogudega.
(b) Andmepõhine mõtlemine
Andmepõhine mõtlemine (fookus) keskendub struktureeritud ja integreeritud andmete haldamisele andmebaasides või tarkvarasüsteemides. Teave on esitatud masinloetavas formaadis. See võimaldab andmete paindliku kasutamist, integreerimist ja automatiseerimist. Andmepõhise mõtlemise olulisemad tunnused:
struktuur: teave on jagatud väiksemateks ja standardiseeritud andmeelementideks (nt andmebaasi väljad, BIM-i omadused) ning rühmitatud klassidesse (näiteks IFC andmemudelis on seinaandmed IfcWall klassis);
juurdepääs: andmetele pääseb ligi läbi programmi, neid saab filtreerida ja kasutada analüüsimiseks, kavandamiseks ja sünteesimiseks;
uuendused: täiendused ja muudatused teostatakse otse struktureeritud andmestikus, et tagada erinevate teabe esitamise viiside vahel järjepidevus (näiteks akna elemendi eemaldamine teabemudelist kajastub automaatselt joonistel ja tabelites);
koostalitlusvõime: eeldus on heaks koostalitusvõimeks, sest struktureeritud ja hästi määratletud andmed loovad võimaluse platvormide omavaheliseks sujuvaks integreerimiseks.
Andmepõhise mõtlemise eelised: (1) sobib hästi keeruliste, omavahel seotud ja dünaamiliste andmekogumite haldamiseks; (2) võimaldab andmepõhiseid analüüse, automatiseerimist, ja koostööd reaalajas; (3) lihtsustab tööriistade ja süsteemide integreerimist. Andmepõhise mõtlemise piirangud: (1) võib nõuda algselt üsna suurt investeeringut tarkvarasse, infrastruktuuri ja koolitusse; ja (2) andmete terviklikkus ja standardimine on kriitilise tähtsusega.
(c) Võrdlus ja olulised sammud
Error! Reference source not found. on esitatud dokumendipõhise ja andmepõhise mõtlemise võrdlus. Oluline on mõista, et lõppkokkuvõttes on tarvis nii andmeid kui ka dokumente.
78
Küsimus on selles, kas rõhk on dokumentide koostamisel, vormistamisel ja esitamise nõuetel ning teave on teisejärguline või fookus on teabe loomisel, organiseerimisel ja töötlemisel ning dokumentide koostamine, vormistamine ja esitamine on toetav tegevus. Ehituses üleminek dokumendipõhiselt andmekesksele on igal-juhul suur muutus kõigile, kuid on vajalik, et toetada ja tõhustada kaasaegsete töövoogude rakendamist, näiteks digitaalsete kaksikute arendamist ja rakendamist. Üleminek andmepõhisele mõtlemisele hõlmab digitaalsete tööriistade kasutuselevõttu, andmestandardite ja halduse juurutamist, inimeste koolitamist ja infosüsteemide koostalitluse parandamist.
Tabel 2 Dokumendipõhise ja andmepõhise mõtlemise võrdlustabel
Omadus Dokumendipõhine mõtlemine Andmepõhine mõtlemine Fookus Staatiline inimesele loetavate
dokumentide koostamisele, haldamisele ja viitamisele
Dünaamiline struktureeritud ja integreeritud andmete haldamine andmebaasides või tarkvarasüsteemides
Struktuur Teave on organiseeritud, korraldatud ja esitatud dokumentidena
Teave on jagatud väiksemateks ja standardiseeritud andmeelementideks
Juurdepääs Teave dokumentides ja käsitsi navigeeritav
Andmed andmebaasis, millele pääseb ligi läbi programmi
Uuendused Dokumentide täiendused ja parandused esitatakse uute dokumentversioonidena
Täiendused ja muudatused teostatakse struktureeritud andmestikus, mis kajastuvad kõigis esitamisviisides
Koostalitlusvõ ime
Väga piiratud, sest dokumendid on eraldiseisvad ning eeldavad teiste süsteemidega integreerimisel inimese sisendit
Struktureeritud ja määratletud andmed loovad võimaluse platvormide sujuvaks integreerimiseks
Ehituse näited PDF tekstidokumendid ja joonised, lepingud
Ehituse teabemudel, mõõteandmed
4.1.2 Ehitusprojekti staadiumid
Teabenõuded on seotud ehitusprojekti staadiumitega Ehitusprojekti staadiumid ja nende tähendus ei ole EhS-is reguleeritud. EhS seletuskirjas on selgitatud, et seaduses ei pea eristama ehitusprojekti staadiume, kuivõrd seaduse sõnastus peab olema ja jääma võimalikult üldiseks, et võimaldada selle tõrgeteta toimimist pikema aja jooksul.167 Ehitusprojekti staadiumid on reguleeritud määruses ja kirjeldatud ehitusprojekti standardis.
Määruses on tänane sõnastus ja sisustamine ebaselge. See on osaliselt tingitud sellest, et määruses ei eristata piisavalt selgelt ehitise projektlahendit, projekteerimise tööd ja projektlahendi dokumentatsiooni mõisteid, mis tekitab praktikas segadust. Määruse § 5 lg 1 sätestab, et ehitusprojekti staadiumid on eelprojekt, põhiprojekt ja tööprojekt. Praktikas tekitab määruses ehitusprojekti staadiumiteks jagamine probleeme erialaste alusteadmisteta isikute hulgas. Kahjuks eeldatakse, et staadiumid on seotud ehitise või ehitamise keerukusastmega ning vastavalt sellele tuleks esitada kas eel-, põhi- või tööprojekt.
Hea tava, parimate akadeemiliste teadmiste ja ehitusprojekti standardi kohaselt on kavandamine/projekteerimine järkjärguline projektlahenduse kohta käiva teabe loomise ja üldisemalt detailsemale liikumise protsess. Staadium tähendab ehitusprojekti koostamise tööprotsessi perioodi ja sellele vastavat töö tulemit ehk ehitusprojekti arengujärku. Staadiume eristavad nendele esitatavad eesmärgid, tehtava projekteerimistöö ja projektlahenduste kohta esitatava teabe sisu, täpsusaste ja detailsus. See kokku tähendab, et ehitise projektdokumentatsioonil (ehk ehitise projektil) ei ole staadiume ega etappe, need on ehitise
167 Ehitusseadustiku eelnõu SE 555 seletuskiri, lk 12.
79
projektlahenduse välja töötamise tööl ja ehitise projektlahendil. Projektdokumentatsioon väljendab pooleli oleva projekteerimistöö ehitise projektlahendi vahetulemusi või ehitise valmis projektlahendit.
Põhiprojekti teave on mahukam, täpsem ja detailsem kui eelprojekti teave ning sageli on selle eesmärgiks ehitushanke korraldamine. Tööprojekt on täpsem ja detailsem kui põhiprojekt ning peab rahuldama kõiki ehitamise vajadusi ning võimaldama nõuetekohast ehitamist. Oluline selle juures on mõista, et projekteerimistöö läbi kolme staadiumi moodustab ühe terviku ning iga eelnev staadium on järgneva staadiumi sisend. Ehk ehitise projektlahendit kirjeldav projektdokumentatsioon on valmis, kui on läbitud kõik projekteerimise staadiumid või kui on jõutud projektlahendini, mis on piisavalt detailne, et nõuetekohaselt ehitada. Ehitusprojektile esitatavate nõuete määruse seletuskirjas selgitatust ei tulene sõnaselgelt, et ehitusprojekt on arenev dokument, st see, et pärast ehitusõiguse tekkimist arendatakse ehitusprojekti edasi selliselt, et selle järgi oleks võimalik ehitis tervikuna välja ehitada. Kaudselt on seda edasi antud põhimõttega, et tellija roll määruse kohaselt on kooskõlastada tehniliste lahenduste põhimõtted ning selliselt on vastav ehitusprojekti staadium siduvaks lähteülesandeks järgneva ehitusprojekti staadiumi koostamisele.168
Projekti arendustöö jagamine staadiumiteks annab võimaluse vähendada ehitise tellija riske ehituse arendusprojekti elluviimisel ja teostada ehituse arendusprojekti protsesse paralleelselt. Samas alati ei pruugi eel- ja põhiprojekti eraldi vormistamine dokumentatsioonina olla mõistlik. Seda just väikeste või lihtsate ehitiste (näiteks suvemaja) korral. Sellest hoolimata peab pädev asutus projektlahendit hindama vastavalt ehitusteatise esitamise/ehitusloa taotlemise ehitusprojekti nõuetele.
Riigikohus on selgitanud, et ehitusprojekti detailsus on erinevates staadiumites (eel-, põhi- ja tööprojekt) erinev. Eelprojektis esitatakse ehitise arhitektuurilahendus ja insener-tehniliste lahenduste põhimõtted, mida täpsustatakse järgmistes staadiumites („Nõuded ehitusprojektile“ § 8 lg 1). Põhiprojekti staadiumis esitatakse ehitise lahenduste kirjeldus täpsusega, mis võimaldab määrata ehitise maksumust, korraldada ehitushanget ja koostada hinnapakkumust („Nõuded ehitusprojektile“ § 9 lg 1). Alles tööprojektis tuleb esitada ehitise lahenduste kirjeldus täpsusega, mis võimaldab nõuetekohaselt ehitada. Tööprojektis täpsustatakse eelnevate staadiumite lahendusi selliselt, et ehitis oleks võimalik valmis ehitada („Nõuded ehitusprojektile“ § 10 lg-d 1 ja 3).
Eelneva staadiumi ehitusprojekt on siduvaks lähteülesandeks järgneva staadiumi projekti koostamiseks („Nõuded ehitusprojektile“ § 5 lg 3). Ehitusloa taotlemisel võib piirduda eelprojekti esitamisega. Ehitusloa taotlemisel esitatavas ehitusprojektis esitatakse ehitise kohta need andmed ja ehitusprojekti osad, mis on asjakohased ja mida on otstarbekas ja võimalik määrata („Nõuded ehitusprojektile“ § 14 lg 1). Ehitusloa taotlemisel esitatav projekt peab vastama EhS § 13 nõuetele, sealjuures peab ehitusloa andjal olema võimalik selle alusel kontrollida vähemalt ehitise põhilahenduste ohutust. Ehitusloa saanud projekti hilisemad versioonid võivad projekti täpsustada, kuid ei tohi sellega vastuollu minna. Projekti täpsustamisest tuleb eristada projekti muutmist. Ehitusloa andmise aluseks olnud projekti muutmiseks tuleb väiksemate muudatuste korral lähtuda „Nõuded ehitusprojektile“ §-st 12. Olulisemate muudatuste korral tuleb taotleda uus ehitusluba või esitada uus ehitusteatis (vt EhS § 46 lg 1 p 1, „Nõuded ehitusprojektile“ § 12 lg 1).169
KOVide arvates peab ehitusprojekt vastama nõuetele, mis tulenevad EhS-ist ja nõuetest ehitusprojektile. Ehitusprojekti staadiumite eristamise osas leiti, et eristamine on vajalik, aga
168 Määruse seletuskiri, lk 5. 169 RKHKo 13.12.2018, 3-16-1050, p-d 16-18.
80
pigem keerukamate projektide puhul, näiteks võiks eristamine toimuda väikeehitiste või rajatiste projektide puhul. See ootus on vastuoluline ja näitlikustab selgelt KOV-de puuduliku teadmist ja probleemi, mille puhul eeldatakse, et staadiumid on seotud ehitise või ehitamise keerukusastmega. Samas oli ka hinnanguid, et eristamine peaks toimuma kõikide projektide puhul, kuivõrd iga staadium annab võrreldes eelmisega olulisi täpsustusi. Vastasel juhul tuleks pidevalt tegeleda ehitusprojekti põhjaliku analüüsiga, et välja selgitada, kas staadiumita projektis on esitatud piisava detailsusega lahendusi nt ehitusloa andmiseks, ehitamiseks jms.
Vastupidised arvamused lähtuvad üldpildis järgnevast: ehitusprojekti staadiumite eristamine praktikas ei oleks vajalik kui teavitamismenetluses ja loataotluses kasutatakse ühe staadiumi projekti ehk tööprojekti. Näiteks teavitamismenetluses tuleb EhS § 48 lg 3 järgi esitada ehitusprojekt, mille järgi ehitis ehitati, mille järel peab pädev asutus kontrollima projekti alusel ehitise vastavust nõuetele. Eel- ja põhiprojekt määruse kohaselt ei sätesta ehitamise võimalikkust. Seega võiks olla ainult üks staadium, mille järgi taotletakse ehitusluba või esitatakse ehitusteatis ja mille järgi tegelikult ka ehitati. Kuid see ettepanek ei erine tänasest korrast, sest EhS ja määrus ei keela omanikul esitada nö valmis ehk tööprojekti. Samas on staadiumiteks jagamine oluline just suurte, keeruliste ja riskantsete projektide puhul.
Rakenduspraktikas ja erialaliitude vaatest on määruses staadiumite käsitlemine ja määratlemine ebaselge. Kriitika mõistmiseks, on tarvis aru saada, mida ehitusprojektilt täna oodatakse. Ehitise arendusprojekti jooksul puutub omanik riigiga kokku planeerimisel, ehitusteatise või - loa ja kasutusteatise või -loa ning lammutuse menetluses. Lammutus on eraldi välja toodud, sest lammutusprojekti puhul ei eristata kahte arengujärku. Käesolevas analüüsi osas keskendutakse eelkõige ehitusteatise või -loa ja kasutusteatise või -loa taotlemiseks esitatavatele projekti nõuetele. Kui ehitusteatise või -loa või kasutusteatise või -loa esitamiseks või taotlemiseks esitatakse projekt kahes arengujärgus ehk eel- ja tööprojekti mahus, siis tekib küsimus, milline on määruse eesmärk põhiprojekti staadiumi reguleerimisel. Erialaliitude soovitus on pädevat asutust mitte puudutavad staadiumite kirjeldused ja korralduslikud küsimused määrusest välja jätta. Veel on juhitud tähelepanu ehitusprojekti staadiumite reguleerimisele määruses ning leitud, et staadiumite eristamine loob määruse väärettekujutuse, et tegu on eraldiseisvate dokumenditüüpidega. Tegelikkuses on tegu sama ehitusprojekti erinevate arengujärkudega, millest moodustub üks tervik.
Valitsusasutused ei esitanud ettepanekuid ehitusprojekti staadiumide muutmiseks. Nad tõid esile pigem seda, et praktikas esitatakse sageli puudulikud projektid, kust on puudu õigusaktidega nõutav elementaarne teave või esitatakse ülemäärast teavet. Mõlemal juhul menetlusaeg pikeneb kuivõrd valitsusasutus peab esitama pöördujale täiendavad järelepärimised või töötama läbi hulgaliselt dokumente. Valitsusasutuste praktikast nähtub, et menetlusi saab kiirendada taotlejate teadlikkuse tõstmisega, sh on näha, et ehitusprojekti staadiumites esitatav teave ei ole pöördujatele alati teada. Valitsusasutustel puudub teave, kas taotlejad kasutavad abimaterjalina valdkonda reguleerivaid standardeid, kuid mööndi, et standardite kasutamine võiks projektide kvaliteeti parandada kuivõrd standardites on staadiumid ning asjakohane teave lahti kirjutatud.
Praktilisest analüüsist selgub, et ehitusprojekti staadiumid on vajalikud eelkõige eraõiguslikes suhetes, kus ehitusprojekti staadiumid annavad informatsiooni ehitise kohta käiva vajaliku teabe kohta. Samuti viidatakse staadiumitele näiteks projekteerimis- (või ehituslepingutes) ja ehitusloa taotlusele lisatava ehitusprojekti regulatsiooni juures (määruse § 13 lg 1 ja 2). Samas on ehitise liike või ehitise osasid, mille nõuetelevastavust ei ole võimalik hinnata eelprojekti staadiumile vastava ehitusprojekti alusel, näiteks välisruumi osad, teed ja platsid, tehnovõrgud. Seetõttu esitatakse need osad sageli suurema täpsusastmega.
81
Ettepanek on staadiumite käsitlemine määruse reguleerimis- ja kohaldamisalast välja jätta ehk muuhulgas tunnistada kehtetuks § 5 lg 1, § 9 ning osaliselt § 8 ja § 10. Täpsemalt jätta kaks ehitusprojekti arengujärku ja nimetada need ehitusteatise või -loa esitamisel ja kasutusteatise või -loa taotlemisel esitatavaks ehitusprojektiks. Samuti tähendab see seda, et on ettepanek näha ette ehitusloa taotlusele lisatava ehitusprojekti kohustuslik teabevaldkondade maht, kuid jätta täpsustamata, millise ehitusprojekti staadiumiga on tegu. Näiteks saab vastava andmemahu sätestada ehitusloa taotluse vormiga. Nii oleks võimalik soodustada EHR üleminekut teabepõhisele lähenemisele.
4.1.3 Üldnõuded ehitusprojekti teabele ja ehitusprojekti koostamisele
Tänane EhS ja määrus on dokumendikeskne. EhS-is ja määruses kasutatud terminit „dokument“ pole kehtivas õiguses defineeritud. EhS ja määruse alusdokumentide analüüsimisel näib, et termini „dokument“ all mõistetakse pigem teavet paberkandjal, mis kinnitab dokumendikeskset mõtlemist. Arvestades infotehnoloogilist arengut ja kehtivas EhS-is sisalduvat kohustust esitada teatisi ja loataotlusi elektrooniliselt EHR kaudu, tuleks ehitusprojekti mõiste sisustamisel lähtuda teabepõhisest lähenemisest, kus ehitusprojekt koosneb konkreetse ehitise projektlahenduste kohta käivast teabest. See tähendab, et dokumendi asemel on ehitusprojekti puhul oluline eelkõige teave ehitise ja selle projektlahendi kohta.
Üldnõuded ehitusprojektile ja selle koostamisele on esitatud valdavalt 1. peatükis. Määruse § 2 lg 1 kohaselt peab ehitusprojekt olema koostatud selliselt, et see on loetav, vastuoludeta ning erialaspetsialistile arusaadav ja üheselt mõistetav. Selliselt sõnastatuna on see sisult nõue ehitusprojekti teabe vormistamisele. Seda saab üldistades kohandada ehitusprojekti teabele endale. Ehk ettepanek on lisada säte, mis kehtestab üldise kvaliteedinõude ehitusprojekti teabele. Ülejäänud selles paragrahvis olevad lõiked on projekteerimise protsessi korraldamisega seotud sätted. Ettepanek on need antud määrusest välja võtta ja tunnistada kehtetuks.
Üldnõudeid ehitusprojekti dokumentide kooseisule leiab § 3 lg-st 1. Selle kohaselt koosneb ehitusprojekt:
1. projekteeritud lahendusi kirjeldavatest tekstilistest projektdokumentidest, nagu seletuskiri, tabelid;
2. graafilistest projektdokumentidest, nagu tehnilised joonised, illustratsioonid, skeemid, graafikud;
3. muudest asjakohastest dokumentidest.
Määruse § 3 lg-d 2 ja 3 täpsustavad, et ehitusprojekti juurde kuuluvad asjakohasel juhul ka muud dokumendid, mis seonduvad ehitamisega, ehitise kasutamise ning korrashoiuga, nagu kasutus- ja hooldusjuhend. Ehitusprojekt peab sisaldama ehitise tehnilisi andmeid, mis on nõutud:
1. ehitusloa taotlemisel või ehitusteatise esitamisel;
2. kasutusloa taotlemisel või kasutusteatise esitamisel.
Määruse § 3 lg 1 on olemuselt üldine nõue ehitusprojekti vormistamisviiside valikule. Ehitusprojekti teabe üldnõudena peaks dokumentide ja nende tüüpide asemel rõhutama asjakohasust, nii nagu on seda tehtud § 3 lg-s 2. Samas seletuskirja eraldi välja toomine võib olla põhjendatud, sest see on selgituskohutuse (EhS § 10) kõige otsesem väljendusviis. Kuid tegemist on pigem vormistamise nõudega ja tuleks kokku panna üldiste vorminõuetega ehitusprojekti koostamisele. Seega võiks seda lõiku muuta üldisemaks ja rõhutada, et
82
ehitusteatise ja/või -loa ja kasutusteatise ja/või -loa taotlemisel esitatakse teave, mis on kavandatud ehitise ja selle projektlahendi puhul asjakohane. Viimane sõltub uurimispõhimõttest, mis kujuneb ehitisele, ehitusprojektile ja selle koostamisele esitatavatest nõuetest ja planeeringutest tulenevatest maakasutus- ja ehitustingimustest. Nõuded ja sellele vastava ehitusprojekti teabemahu määrab ja piiritleb ehitise ja ehitamise liik, kasutusotstarve, ehitise ehitisealune pindala ja kõrgus ning samuti asukohast tulenevad tingimused. Määruse § 3 lg-d 2 ja 3 on üldnõuded ja kui ei ole muid asjaolusid, võivad jääda määruses kehtima.
Samuti leiab üldnõudeid ehitusprojekti teabele §-st 4. Siin tuleb eristada osade (projekteerimise valdkondade) kohta käivad nõuded nendest, mis on ühine kõigile osadele ehk nii nimetatud üldnõuded. Määruse § 4 lg 2 tuleks kokku panna 3. peatükk § 14-ga. Määruse § 4 lg 2 peaks sõnastama üldnõudena ehk tooma sulgude ette ja mitte sõnastama ehitusprojekti osaspetsiifiliselt. Üldnõudena tuleb ehitise projekti dokumentatsiooni koostamisel loetleda õigusaktid, standardid, tehnilised, projekteerimis- või muud alused, millest projektilahenduse koostamisel lähtuti ning kõik normdokumendid, standardid ja juhendid, mida ehitise projektlahendi välja töötamisel järgiti. Samasse kategooriasse kuulub § 7 lg 1 p 3 ehk kinnismälestise või muinsuskaitsealal asuva ehitise eritingimused ja uuringuaruanded. Need on samuti alused, millest projektlahendi loomisel ja projektdokumentatsioon koostamisel peab lähtuma. Määruse § 4 lg-d 3 – 5 on vormistusnõuded ja käsitletakse eraldi peatükis 4.2.
Analüüsi järeldus üldnõuete vaatest on, et määruses on läbisegi ja korduvalt ühes või teises sõnastuses esitatud (üld)nõuded teabele, samuti nõudeid staadiumitele, ehitusprojekti osadele, üldisele vormistamisele, dokumendi vormistamisele, allkirjastamisele, ehitusprojekti esitamisele ja töö korraldamisele. Ettepanek on kõik üldnõuded teabele kokku tõsta ühte paragrahvi, muud samasisulised teistesse vastavatesse paragrahvidesse ning eemaldada dubleerimised.
4.1.4 Ehitusprojekti osad ja valdkonnad
Enne ehitusloa/ehitusteatise ehitusprojekti üldnõuete ja detailsemate nõuete käsitlust on tarvis kirjeldada ehitusprojekti osade kontseptsiooni. Ehitiste kasvava keerukuse, projekteerijate spetsialiseerumise ja kvalifikatsiooninõuete olukorras koostab ehitusprojekti sageli mitu projekteerimise spetsialisti. Ehitise projektlahendus koosneb funktsionaalselt ja tehniliselt kokkusobivatest ja koostoimivatest osadest, mida kavandavad ja projekteerivad vastava kvalifikatsiooniga või hariduse, kogemuse ja pädevusega isikud. Vastava kutsega või pädevusega isik tegeleb ehitise kindla osa tehniliste ja funktsionaalsete nõuetega ja lahendustega, tagades, et kõik ehitise aspektid on kaetud ja vastavad vajalikele standarditele ja regulatsioonidele. Ehk projektilahendit kirjeldav ehitise projektdokumentatsioon jaguneb valdkonnaspetsiifilisteks jaotisteks, mis koostatakse vastavalt iga eriala vajadustele.
Projektdokumentatsiooni jagamine valdkondade kaupa või mõnel muul viisil otsustatakse tellija ja töövõtja vahelises kokkuleppes. Projektil on hea tava kohaselt ühis- või üldosa, milles on selgitatud ja kirjeldatud lähtekohad, -andmed, -dokumendid ja kõik muud alused ning see, kuidas projekt on jaotatud. See on vajalik projekti mõistmise ja teabe leidmise lihtsustamiseks. Samuti aitab selline jaotamine valdkonna spetsialistidel keskenduda enda osadele, nõuetele ja tagada, et kõik on korrektselt projekteeritud ja dokumenteeritud. Selline jagamine on eriti oluline keerukate ehitusprojektide puhul.
Määruse kohaselt on ehitusprojekti osad asendiplaan, arhitektuur, sealhulgas sisearhitektuur ja maastikuarhitektuur, konstruktsioonid, tehnosüsteemid, nagu küte ja ventilatsioon, jahutus ja soojusvarustus, gaasivarustus, veevarustus- ja kanalisatsioon, elektripaigaldised, tugevvoolu-, nõrkvoolu- ja automaatikapaigaldis, tuleohutus, energiatõhusus ja asjakohasel juhul ehitise eripärast tulenev osa. Määruses ei anta ehitusprojekti osade lõplikku loetelu ja rõhutatakse, et
83
ehitusprojekt sisaldab neid osi üldjuhul ja reeglina. Selline regulatsioon on kehtestatud seetõttu, et ehitised ja rajatised on oma olemuselt erinevad ning rajatistel ei pruugi olla kõiki osi, mis on hoonel (näiteks puuduvad torurajatisel välispiirded), samas peab määrus olema kasutatav nii hoonete kui rajatiste projekteerimisel.
Võrreldes rakenduspraktika ja ehitusprojekti standardiga, ilmneb määruse §-de 3 – 5 analüüsist mitu erialast ja sisulist probleemi. Läbisegi kasutatakse projekteerimisvaldkondi ja projektdokumentatsiooni liike. Näiteks kasutatakse väliruumi osasid kirjeldavate projekteerimisvaldkondade asemel asendiplaani mõistet. Projekteeritakse väliruumi osasid ja selle projektlahenduse üks väljendusvahend on asendiplaan (ehk joonise tüüp). Sama probleem on § 15 ja lg-d 1 ja 2. Samuti puudub määruses tehnovõrkudega seonduv, see mis jääb hoonest välja: tehnosüsteemid ja tehnovõrgud on erinevad asjad. Tehnosüsteemid ja -võrgud on kokku pandud samuti § 15 lg 2. Määruses tuleb tekitada eraldi väliruumi kirjeldavad osad, nii nagu on täna ehitusprojekti standardis. Lisaks ei panda täna rakenduspraktikas kokku maastikuarhitektuuri, ehitise arhitektuuri ja sisearhitektuuri. Nende osade projektlahendusi koostavad erinevate kutsekvalifikatsioonidega projekteerijad ja nende töö tulemuste kokkupanemine ehitise projekti ühte jaotisesse tekitab töö korraldamise probleeme ja vastutuse hajumist. Samuti võiks määruses olevat sõna „konstruktsioonid“ asemel kasutada „kandvad ja jäigastavad tarindid“ või lisada see täiendava selgitusena, nii nagu on EhS-s, näiteks § 4.
Määruse § 4 lg 1 punkti 8 kohaselt on ehitusprojekti osaks asjakohasel juhul ehitise eripärast tulenev osa. See säte on määrusesse lisatud ilmselt just eriolukordade ja eriehitiste või -lahenduste käsitlemiseks. Samuti võivad selliseks osaks olla muinsuskaitseseadusest tulenevad nõuded muinsuskaitsealal paikneval ehitisele.
Määruse § 4 lg 2 kirjeldab ehitusprojekti koostamise aluseid. Võttes arvesse, et ehituses on palju erinevaid nõudeid, mida ei ole õigusaktides sätestatud, on ka kohtud leidnud, et Eestis väljakujunenud hea (ehitus)tava järgi saab ehituses juhinduda Eestis kehtinud projekteerimisnormidest (EPN), Soomes kehtivatest projekteerimisnormidest (RT), ehitusseadusest ja territoriaalselt lähedaste maade ehitus- ja projekteerimisnormidest (endine NSVL, Rootsi). Ka kohtupraktikas on asutud seisukohale, et ehitise kvaliteeti saab hinnata muuhulgas Soome vastavate normide abil.170 Eeltoodust tulenevalt on sätestatud, et ehitusprojekti osade koostamisel saab lähtuda lisaks õigusaktides sätestatule ka standarditest, projekteerimis- ja muudest normidest või kirjeldustest, mille kasutamises on tellija ja ehitusprojekti koostaja kokku leppinud. Küll aga peab ehitusprojektist nähtuma, et millistest konkreetsetest standarditest või normidest ehitusprojekti koostaja lähtus.
Määruse § 4 lõike 4 kohaselt peab ehitusprojekti seletuskirjas esitama teabe millisest õigusaktist, standardist, tehnilisest, projekteerimis- või muust normist lähtuvalt on ehitusprojekt või selle osa koostatud. Tegemist on üldsättega ja vastav teave peab olema ka sellise ehitusprojekti seletuskirjas, mida esitatakse ehitusloa taotlemisel või ehitusprojekti muutmisel.
Määruse § 4 lg 5 on esitatud nõue, et ehitusprojektis peab sisalduma teave, kuidas ehitusprojekti koostaja korraldas projekteerimise ning kuidas peab olema korraldatud ehitusprojekti koostaja edasine koostöö teiste ehitusprojekti koostamisel ja võimalike ehitamisel osalevate isikutega, et tagada ehitamise ratsionaalsus ning ehitusprojekti osade kokkusobivus ja ehitise osade koostoimimine. Koostöökohustuse on esitatud EhS § 10 lg 3. See kohustus kohaldub pädevatele isikutele, kes pakuvad oma teenuseid ehitusalal ehk tegutsevad majandus- ja kutsetegevuse raames. Ehitamine on sageli ressursimahukas ja ajaliselt pikk protsess, milles osaleb palju isikuid (töövõtjad). Lõpptulemuse kvaliteedi huvides, ühilduvuse ja ebaotstarbekate toimingute tegemise vältimise huvides on oluline, et need isikud teeksid omavahel piisavalt koostööd.
170 RKTKo 14.06.2006, 3-2-1-59-06.
84
Määruse sättega tehakse ehitusprojekti koostajale kohustuseks anda selgitusi, kuidas ta senise projekteerimise käigus on täitnud ehitusseadustikust tulenevat nõuet ning samuti peab andma ka juhiseid, kuidas edaspidi korraldada eelkõige ehitaja, ehitusprojekti koostaja ning omaniku vaheline koostöö.171
Lisaks väikestele täiendustele, tehakse analüüsi tulemusena järgmised ettepanekud:
1. Ehitusprojekti jagunemine valdkondade kaupa ehitusprojekti osadeks peaks olema selgelt määratletud. Jaotamine võiks lähtuda kutsesüsteemist. Näiteks tuleks eraldada jaotised maastikuarhitektuuri, sisearhitektuuri ja väliruumi jaoks, sest neid valdkondi projekteerivad erineva kutsepädevusega isikud;
2. Määruses peaks kehtestama ehitusprojekti üldosa/ühisosa esitamise nõude, kus on kajastatud kõik projekti lähtekohad, andmed, dokumendid ning projekti jaotamise põhimõtted;
3. Sarnaselt ehitusprojekti standardile, koostada näidisjuhised tüüpehitistele ja –ehitamise tegevustele, kuidas ehitusprojekti või selle osasid saab koostada ja esitada paber või elektroonilise dokumendina ning võimalusel BIM mudelina;
4. Kuigi koostöö kohustus tuleneb otseselt EhS-st, on ettepanek jätta määrusest välja § 4 lg 5, sest projekteerimise ja koostöö korraldamine ei kuulu määruse kohaldamise ja reguleerimise alasse;
5. Määruses tuleks täpsustada, et ehitusprojekti osade hulka peab kuuluma ehitise eripärast tulenevad asjakohased projekteerimise valdkonnad ja vastavad osad, näiteks muinsuskaitsenõuded.
4.1.5 Ehitusprojekti minimaalne vajalik teave ehitusteatise esitamisel või ehitusloa taotlemisel
Üldnõuete kehtestamisele ehitusprojekti teabele ehitusteatise esitamisel või ehitusloa taotlemisel peab lähtuma eesmärgipärasusest ja EhS-is ehitisele (§ 11), ehitamisele (§ 12 ja § 15, samuti eriehitiste, näiteks gaasipaigaldisele kehtestatud nõuded), ehitusprojektile (§ 13 ja § 14) ning kasutamisele ja korrashoiule (§ 16, § 17), hea tava, ohutuse, keskkonnasäästlikkuse ja asjatundlikkuse põhimõtetest ja nõuetest (2. jagu, ehitisele ja ehitamisele esitatavad põhinõuded). Seejuures peab pädeval asutusel jääma ehitise ohtlikkuse, mõju avalikule ruumile ja isikute õigustele kaalutlusvõimalus ja -vajadus, nii nagu see on kehtivas EhS-is.
Alampeatükk 4.1.2 käsitles üldnõudeid ehitusprojekti teabele ehk üldiseid nõudeid ehitusprojektile. See analüüsi osa keskendub määruse 3. ptk-le ehk nõuetele ehitusloa/ehitusteatise esitamisel/taotlemisel esitatavale ehitusprojektile. Täpsemalt käsitletakse selles ptk-s koos määruse § 8 (staadiumi eesmärk ja üldised nõuded) ja 3. ptk-i sisu. Määruse § 9 on soovitus määrusest välja jätta, sest ei ole pädeva ja ehitusjärelevalvet teostava asutuse hinnatav või kontrollitav ehitusprojekti arengujärk. Määruse § 10 ehk tööprojekt või valmis projekt käsitletakse ptk 4.1.6. Määruse § 11 ehk lisanõuded puudutab nii projekteerimise materiaalseid sisunõudeid ja formaalseid vorminõudeid.
Kehtiva korra kohaselt ei erine ehitusteatisega esitatav ehitusprojekt ehitusloa taotlusele lisatavast ehitusprojektist (vt täpsemalt ka ptk 3.5.2. alaptk a). Sellest tulenevalt käsitletakse vastavate ehitusprojektide minimaalse andmemahu küsimusi käesolevas ptk-s koos. Järgmises alapeatükis käsitletakse ehitusteatise ja selle esitamiseks vajalikku teavet eraldi, arvestades et teavituste regulatsioon ei ole hakanud tööle seadustiku koostamisel välja töötatud kujul.
171 Määruse seletuskiri, lk 4-5.
85
Järgneva alapeatükk kirjeldab seega teavitustega seonduvaid võimalusi ja suundumusi tulevikus kavandatavate muudatuste tegemiseks. Enne on tarvis selgitada, kuidas ehitusprojekti teabenõuded tekivad ehitusteatise esitamisel või ehitusloa taotlemisel.
Tabel 3 on illustreeritud põhimõte, kuidas kujuneb ehitusprojekti teabevaldkonna teabenõue ehitisele ja ehitamisele üldisemalt detailsemale liikumise põhimõtte alusel. Sellest skeemist on välja jäetud planeeringud (projekteerimistingimused), mis määravad üldised maakasutus- ja ehitustingimused ehitusprojekti koostamiseks. Näites on kõrvutatud konstruktsiooni ja energiatõhususe osade teabenõudeid. Ehitised jagunevad EhS-s hooneteks ja rajatisteks. Need omakorda jagunevad kasutusotstarvete järgi. Kasutusotstarvete alusel tekivad ehitisele üld- (EhS § 11 ja § 12) ja erinõuded. Näiteks pole energiatõhususe ja eluruumide nõuded asjakohased rajatisele või lehtla tüüpi abihoonele, kuid on olulised ühepereelamule. Lähtuvalt kasutusotstarbest, ehitise tegevuse liigist ja ehitise olulistest põhiparameetritest (ehitisealune pindala ja ehitise kõrgus) tekib ehitusteatise või -loaga ja kasutusteatise või -loaga ehitusprojekti esitamise kohustus. Kui tuleb esitada ehitusprojekt, siis see peab vastama EhS § 13 ja § 14 üldnõuetele ning nendega seotud õigusaktides esitatud täpsustatud nõuetele. Ehitusprojektile esitatavate nõuete määruses on määratletud üldised teabe- ja vorminõuded, samuti ehitusprojekti teabevaldkonnad ja nende teabenõuded.
Tabel 3 Teabenõude tekkimise alused ja põhimõte
Nimetus Näide aktide varal Teabenäide Teabeloome Ehitise liik Hoone või rajatis Hoone Ehitise või ehitise osa kasutusotstarve
Kasutusotstarvete loetelu: Elamud > 11101 Üksikelamu
Elamud
Ehitustegevuse liik ja ehitise parameetrid
Ümberehitamine ja ehitisealuse pinnaga 0–60 m2 ja üle 5 m kõrge
Ühepereelamu, ehitisealune pind 55 m2, kõrgus 6 meetrit
Ehitisele, ehitise osale või ehitamisele esitatavad nõuded
EhS § 11, § 12 ja seotud aktid § 11 lg 1 mehaanilist vastupidavust ja stabiilsust
Ehitusprojekti esitamise nõue
EhS § 36 lg 4; § 38 lg 1; § 48 lg 4; § 50 lg 1
Ehitus- või kasutusluba ja ehitusprojekt
Ehitusprojektile ja ehitusprojekti koostamisele esitatavad nõuded
EhS § 13 ja § 14 Hoone (ühepereelamu) ehitusprojekt
Ehitusprojekti nõuded ja teabevaldkonnad
Määruse 1. peatükk „Üldised nõuded ja 2. peatükk „Ehitusprojekti staadiumid“ Määruse 3. peatükk Üldised nõuded > § 13 ja § 14
Konstruktsioonide osa; energiatõhususe osa
Teabevaldkonna teabenõuded
Määruse 3. peatükk Nõuded ehitusloa taotlemisel esitatavale või koos ehitusteatisega esitatavale projektile > § 17. Konstruktsioonide osa
Normatiivsed kasutuskoormused; energiaarvutuse lähteandmed ja energiaarvutuse tulemused
Esimesena käsitletakse ehitusteatise esitamisel või ehitusloa taotlemisel esitatava ehitusprojekti eesmärki ja üldnõudeid puudutavat sätet. Määruse § 8 lg 1 kehtestab eelprojektile peamise eesmärgi ehk see on staadium, milles esitatakse ehitise arhitektuurilahendus ja insener- tehniliste lahenduste põhimõtted ja kvaliteedinõuded. Seda laiendatakse § 8 lg-des 3, 4, 8 – 10. Tegu on põhimõtteliselt õigete sätetega, kuid need on kohati üldnõuded teabele ja kohati kindla teabevaldkonna ehk 3. peatüki nõuded. Eesmärgi sõnastamisel peaks rõhutama ehitusteatise esitamisel/ehitusloa taotlemisel esitatavale ehitusprojektile seatud ülesannet (EhS § 13 lg 1): hinnata ehitise (põhi-)nõuetele ja asukoha piirangutele vastavust, samuti sobivust, kasutatavust ja korrashoiu vajadusi.
Ü ld
is em
al t
de ta
il se
m al
e
86
Ehk ettepanek on üldistada ehitusteatise esitamisel/ehitusloa taotlemisel esitatava ehitusprojekti nõudeid ja täpsustada selliselt, et see aitaks pädeval asutusel saada ülevaadet ja hinnata projektlahendi väljatöötamise aluseks olnud lähteandmed, uuringud, auditid, standardid, normid jm, anda terviklik ülevaade projektlahendusest ja selle vastavusest EhS §-dele 11 – 14 ja võimaldada hinnata vastavust detailplaneeringule või projekteerimistingimustele ja muudele esitatud nõuetele, ehitatavust ja lammutatavust; ja mõjusid ehitistele, ümbritsevale keskkonnale ja otseselt või kaudselt mõjutatud isikutele. Samuti peab see teave olema sellise täpsuse ja detailsusega, et ehitamise käigus on võimalik kontrollida projektlahendi ning selle arhitektuuriliste ja tehniliste kriteeriumite vastavust ehitusteatise esitamisel/ehitusloa taotlemisel esitatud projekti teabele. Ehk üldistatult, millest ehitusprojekti koostamisel lähtuti, mida, miks ja kellele kavandati, kuidas kavandati ehk kuidas vastab kõigile kohalduvatele nõuetele ja kuidas on arvestatud mõjudega teistele isikutele. See teave peab olema sellise täpsusastme ja detailsusega, et ehitamise käigus oleks võimalik kontrollida ehitusteatise esitamisel/ehitusloa taotlemisel esitatud ehitusprojektile vastavust.
Määruse § 8 lg-ga 2 täpsustatakse projekteerimise aluseid, mida on samuti käsitletud § 4 lg-s 2. Lisaks eelnenud teabele, täpsustatakse aluseid järgmiselt: lähteülesanne ja vajadusel ehitise eskiis või tehnoloogiline projekt või mõlemad. Määruse § 8 lg 5 on ebavajalik, sest vajadus võimaldada hinnata energiatõhusust on ehitisele, ehitusprojektile ja ehitusprojekti koostamisele esitatud EhS-i põhinõue ning maksumuse (kui välja arvata oluline rekonstrueerimine) hinnang on eraõiguslik küsimus. Viimast pole enam tarvis, kui olulise rekonstrueerimise erisus jäetakse seadusest välja. Määruse § 8 lg-d 6 ja 7 on ehituse projekteerimise valdkondade ehk teabevaldkondade küsimus ning need nõuded peaks olema esitatud vastavates osades, näiteks tehnosüsteemid. Määruse § 8 lg 9 on vormistusnõue ja osalt ehitusprojekti teabevaldkonna nõue ehk tuleks määruse uusversioonis käsitleda.
Lisaks on §-s 11 esitatud erinevad lisanõuded, mis puudutavad väliruumi projekti osade plaanilist ja kõrgusliku sidumist geodeetilise süsteemiga, tehnosüsteemide koordineerimise kohustust ja tööprojekti jooniste vormistamist täpsuse ja detailsusega, mis võimaldab seda vahetult kasutada ehitamiseks või omanikujärelevalve ülesannete täitmiseks. Esimene lõige on vastavate valdkondade üldnõue. Teine lõige on sõnastatud hetkel töökorralduse küsimusena, mis ei ole selle määruse reguleerimisala. Samas, kui sellest välja jätta viide tehnosüsteemile, siis võiks vastuoludeta ehitusprojekti projektlahendi ja dokumentatsiooni esitamise kohutuse esitada üldnõudena. Kolmas on valmis projekti nõue ehk nõue ehitusprojektile kasutusteatise esitamisel/kasutusloa taotlemisel.
Määruse 3. ptk käsitleb valdavalt ehitusteatise esitamisel/ehitusloa taotlemisel esitatud ehitusprojekti osasid ja nende täpsustatud teabenõudeid. Siin on kattuvaid ja korduvaid osasid määruse 1. ja 2. peatükiga. Enne 3. peatüki detailsemat analüüsi täpsustakse erinevusi ehitusprojekti standardi ja ehitusprojektile esitatavate nõuete määruse vahel. Võrreldes määrusega on standardis kasutusele võetud mõiste ehitusprojekti üldosa/ühisosa. Ehk ehitusprojekti koosseisus esitatakse lisaks alajaotistele/osadele ehitusprojekti tervikut kirjeldav teave, mille koostab projekteerimise töö juhtinud isik või peaprojekteerija. Lähtudes heast praktikast, on EKEL-i määruse kavandis välja pakkunud sellele ühisosale teabenõuded. Ettepanekud ehitusprojekti üldosale on järgmised:
1. Esitatakse projektlahendiga hõlmatud maa-ala andmed, olemasoleva situatsiooni lühikirjeldus ja projektlahendi üldine tutvustus ning ulatus;
2. Esitatakse teave ehitise projekti ülesehituse ja koosseisu kohta, sealhulgas projekti jaotiste nimed ja tähised ning selle, millisest osast leiab millist erialaspetsiifilist teavet;
87
3. Esitatakse projektlahendi valdkonnaspetsiifilised osad projekteerinud ettevõtjate ja vastutavate isikute nimed või kontrollinud ning selle eest vastutavate pädevate isikute nimed;
4. Esitatakse loetelu ehitise projektilahendi kui terviku koostamisel lähtutud ja järgitud alustest (normdokumendid, ehitusuuringud, eksperdihinnangud, auditid jms aruanded);
5. Esitatakse ehitise projekti eesmärk – ehitusloa taotlemiseks, ehitusteatise esitamiseks, ehitustöö tegemiseks vm – ja ehitise projekti kasutamise piirangud;
6. Ajutise ehitise puhul esitatakse ehitise eeldatav eluiga;
7. Esitatakse ühiskasutatavate tehnovõrkude valdajate tehnilised liitumistingimused;
8. Esitatakse detailplaneeringu või projekteerimistingimuste ja projektlahendi võrdlus;
9. Muinsuskaitsealal asuva ehitise korral esitatakse muinsuskaitse eritingimuste ja projektlahendi võrdlus;
10. Esitatakse olulised projekteerimise protsessi ja projektlahendit mõjutanud asjaolud.
Lisaks ehitusprojekti üldosale/ühisosale on ehitusprojekti standardis täpsustatud ehitusprojekti osade loetelu. Kehtivas määruses on ehitusprojekti osasid korduvalt kirjeldatud § 4 lg-s 1 ja § 14 lg-s 2. Täpsemalt on määruses kirjeldatud kümme ehitusprojekti osa, millega esineb mitmeid probleeme. Asendiplaan kui projekti osa tuleks kaotada ning asendada projekteerimise valdkondadega. Ehitusprojekti standardis eristatakse selgemalt välisruumi erinevaid osasid milleks on teed, liiklus, teerajatised, haljastus; elektrivarustuse välisvõrk; nõrkvoolu välisvõrk; soojusallikas; soojusvarustuse välisvõrk; gaasivarustuse välisvõrk; veervarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk; ja maa-ala väikeehitiste arhitektuur, ehituskonstruktsioonid, tehnosüsteemid. Samuti peaks jagama arhitektuuri erinevateks alamvaldkondadeks. Sellised jaotused lähtuvad sellest, et ehitusprojekti valdkondi projekteerivad erineva teadmiste ja oskustega projekteerijad. Standardis on ehitusprojekti osadeks jagamisel ja määramisel lähtutud kutsekvalifikatsioonideks jagunemisest või valdkonna heast tavast.
Samas peab meeles pidama, et ehitusprojekti projektlahenduse osasid koostavad rollid pole alati üks-ühele vastavuses kutsesüsteemiga. Näiteks pole basseinitehnoloogia projekteerimiseks kutset, kuid on spetsialiseerumine sellele valdkonnale. Seega on projekteerimistöö aluseks projekteerijate spetsialiseerumine. Osade projekteerimiserialade puhul on olemas kutsed, aga osade puhul ei ole. Siin võib lähtuda kutseseaduse määratlustest. Kompetentsus on edukaks kutsetegevuseks vajalik teadmiste, oskuste, kogemuste ja hoiakute kogum, mis on vastavuses spetsialiseerumisega. Kvalifikatsioon on hindamise ametliku tulemusena tunnustatud kompetentsus ehk kutsekvalifikatsioon.
Lähtudes selle peatüki analüüsist, võrdlusest standardiga ja EKEL-i määruse kavandist, peaks ehitusteatise esitamisel/ehitusloa taotlemisel esitatav ehitusprojekt asjakohasel juhul järgima valikut 35 erinevast ehitusprojekti teabevaldkonnast. Siinkohal tuleb rõhutada - nii nagu on kehtivas EhS-s ja määruses, et ei esitata ehitusprojektiga teavet kõigi nende valdkondade kohta, vaid esitada tuleb asjakohane teave lähtudes ehitise ja ehitamise liigist ning arvestada asukohast tulenevate vajadustega. Alltoodud nimekirja saab määruse mitte liigseks koormamiseks lisada määruse lisasse:
1. Nõuded ehitusprojekti ühisosale;
2. Nõuded maastikuarhitektuuri teabele;
3. Nõuded teede ja teerajatiste, liikluse ning vertikaalplaneeringu teabele;
4. Nõuded maa-ala valgustuse teabele;
88
5. Nõuded elektrivarustuse välisvõrgu teabele;
6. Nõuded nõrkvoolu välisvõrgu teabele;
7. Nõuded gaasivarustuse välisvõrgu teabele;
8. Nõuded veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrgu teabele;
9. Nõuded soojusvarustuse välisvõrgu teabele;
10. Nõuded külmavarustuse välisvõrgu teabele;
11. Nõuded tehnovõrkude koondteabele;
12. Nõuded soojusallika ja külmaallika teabele;
13. Nõuded ligipääsetavuse teabele;
14. Nõuded arhitektuuri teabele;
15. Nõuded sisearhitektuuri teabele;
16. Nõuded akustika teabele;
17. Nõuded valgustuse teabele;
18. Nõuded keskkonnagraafika ja viitade teabele;
19. Nõuded suluste ja lukustuse teabele;
20. Nõuded konstruktsioonile (kandvate ja jäigastavate tarindite) teabele;
21. Nõuded tuleohutuse teabele;
22. Nõuded ehitisesisese tuletõrjeveevärgi teabele;
23. Nõuded mehaanilise suitsutõrjepaigaldise teabele;
24. Nõuded automaatse tulekustutussüsteemi teabele;
25. Nõuded tuleohutussüsteemide automaatikapaigaldise teabele;
26. Nõuded sisekliima tagamise süsteemide teabele;
27. Nõuded veevarustuse ja kanalisatsioonipaigaldise teabele;
28. Nõuded gaasipaigaldise teabele;
29. Nõuded tugevvoolupaigaldise teabele;
30. Nõuded nõrkvoolupaigaldise teabele;
31. Nõuded hooneautomaatikapaigaldise teabele;
32. Nõuded radooniohutuse teabele;
33. Nõuded energiatõhususe teabele;
34. Nõuded muinsuskaitse teabele;
35. Nõuded lammutuse teabele.
Selline jaotamine tagab, et esitatav ehitusprojekt on piisavalt detailne ja vastab kõikidele tehnilistele ning regulatiivsetele nõuetele, et hõlbustada ehitusprojekti hindamist, kontrollimist ja elluviimist.
Samuti on määruse §-des 15 – 23 esitatud ehitusprojekti osade teabenõuded. Neid olemasolevaid teabenõudeid analüüsides ilmneb, et teabenõuded on esitatud väga erineval
89
üldistustasemel. Näiteks on asendiplaani kirjeldatud ainult mõne üksiku nõudega, samas § 22 tuleohutuse osas on esitatud palju detailsem nimekiri, mis peab ehitusloa taotlemisel või koos ehitusteatisega esitatav ehitusprojekt sisaldama. Lisaks teabevaldkondadele on EKEL-i määruse kavandis esitatud ka ettepanek teabevaldkondades esitatavatele teabenõuetele, mida ehitusprojekt peab asjakohasel juhul sisaldama ehitusteatise esitamisel või ehitusloa taotlemisel. Need on kooskõlas ehitusprojekti standardiga ja valdkonna kehtiva parima praktikaga, kuid ettepaneku kohaselt on määruse nõuded vähem detailsed. Ehk tänased ehitusprojekti osade teabenõuded ja esitatud nimekirjad on probleemsed. Ühest küljest ei vasta need tänasele parimale praktikale ja teisest küljest pole ka piisavalt üldised.
Ehk kokkuvõtlikult saab öelda, et määruses esitatud nõuded saab jagada teabe, teabe vormistamise, dokumendi, dokumendi vormistamise, allkirjastamise (vastutuse võtmine ja tõendamine) ja esitamise nõueteks. Nende nõuete alusel peab pädev ja ehitusjärelevalvet teostav asutus otsustama ehituse ja kasutamise õiguspärasuse üle. Kuid olemasolevaid nõudeid analüüsides ilmneb, et ehitusprojekti nõuded, mis kohati on samasisulised, on esitatud määruse erinevates osades läbisegi, erineva ulatuse ja väga erineval üldistustasemel. Näiteks on tuleohutuse osa teabenõuded märksa detailsemad kui energiatõhususe või konstruktsiooni osa kohta esitatavad teabenõuded. Ehk küsimusele, kas teha määrus täpsemaks või üldisemaks on põhimõtteline valik. Tänane määruse vahepealne lahendus on probleemne, sest pädeval ja ehitusjärelevalvet teostaval asutuse esindajal puuduvad tihti vajalikud teadmised ja oskused ehitusprojektis esitatava teabe asjakohasuse ja nõuetelevastavuse hindamiseks ja kontrollimiseks.
Kokkuvõtlikult on määruse ajakohastamiseks teabevaldkondade ja -nõuete osas neli alternatiivi:
Ehitusprojekti määrust ei muudeta ehk nn 0-alternatiiv.
Määruses sätestatud ehitusprojekti osad vaadatakse üle ja need korrastatakse ning kaasajastatakse. Korrastamise tulemusena võivad teabevaldkonnad jääda samaks või muutuda rohkem ehitusprojekti standardiga sarnaseks. Eelkõige lisatakse juurde üksnes teabevaldkonnad, mis on täna puudu ja on hädavajalikud, nt välisvõrgud.
Määruses sätestatud ehitusprojekti osi reguleerivad sätted vaadatakse üle ja teabenõuded sõnastatakse valdkondade kaupa ehitusprojekti standardi eeskujul. Teabenõuded jäävad üldisele tasemele. Täpsemad juhised nende sisustamiseks annab standard või ministeeriumi kehtestatud juhendid.
Määruses sätestatud ehitusprojekti osi reguleerivad sätted vaadatakse üle ja teabenõuded sõnastatakse valdkondade kaupa ehitusprojekti standardi eeskujul.
Seega on määruse kaasajastamiseks erinevad võimalused. Määruse koostamisel kaalutakse ka alternatiivi, et olemasolevat olukorda ei muudeta. Kuigi selle alternatiivi rakendamisel esineb probleeme, siis suures pildis on nendele praktikas leitud lahendused ja ehitised ei ole jäänud seetõttu ehitamata.
Teine võimalus on minimaalselt vajalike muudatuste tegemine, mis tähendab määruse parandamist ja täiendamist ja kehtivate sätete sõnastuse parandamist ning dubleerivate ja ebavajalike säte eemaldamist. Selle alternatiivi rakendamisel vaadatakse üle olemasolev ehitusprojekti osade nimekiri ning lisatakse sinna minimaalselt vajalikud teabenõuded.
Veel on võimalus määruses kehtestada detailsed ja ühtlased teabenõuded kõigi teabevaldkondade kaupa. Selleks, et mitte koormata määrust liigsete detailidega, on seejuures ettepanek lisada kõik teabevaldkonnad ja nendes esitatavad teabenõuded määruse lisasse. Võimaluse piires arvestatakse EKEL-i määruse kavandi ja ehitusprojekti standardiga.
90
4.1.6 Ehitusprojekti minimaalne teave ehitusteatise esitamiseks
Ehitusteatise algne idee oli vähendada halduskoormust olukorras kus ehitusloa taotlemine oleks liialt koormav ehk ehitusteatise menetlus peaks olema paindlik ja kiire. Ehitusteatisega tuleb ehitusseadustiku lisas 1 nimetatud juhtudel esitada ehitusprojekt. Ehitusprojekti esitamise kohustus ehitusteatises sõltub ehitise ja ehitamise liigist. EhS seletuskirjas selgitatakse, et ehitusteatise esitamise eesmärk on eelnevalt teavitada pädevat asutust ehitamisest. Samuti seda, et Lisa 1 koostamisel lähtuti põhimõttest, et kui ehitis ei ole ohtlik ega oma avalikku huvi, kuid ehitamise kohta käiv teave, eelkõige ehitusprojektis sisalduv teave, on avaliku võimu jaoks oluline, on ehitise ehitamisest vajalik teavitada ning teatisele lisada ehitusprojekt.
Ehk kehtiva korra kohaselt ei erine ehitusteatisega esitatav ehitusprojekt ehitusloa taotlusele lisatavast ehitusprojektist. Mõlemal juhul kehtivad ehitusprojektile samad nõuded ja kasutatakse samu vorme, lihtsalt pealkiri on erinev. Kuigi kohalikud omavalitused katsuvad võimaluste piires menetleda teatisi 10 päeva jooksul või kiiremini, siis pigem on see erand. Mitmed pädevad ja ehitusjärelevalvet teostavad asutused on välja toonud, et EhS-is sätestatud 10-päevane ehitusteatise menetlustähtaeg on liiga lühike. Seda juba põhjusel, et see võib sisaldada kahte nädalavahetust.
Ehk praktiliselt on ehitusteatise menetlus sama koormav kui ehitusloamenetlus, kuigi selle instrumendi esialgne loomise eesmärk oli vastupidine – vähendada halduskoormust olukordades, kus ehitusloa taotlemine oleks liialt koormav. Seetõttu on mõistlik kaaluda ehitusteatisekohustusega ehitiste puhul erinevaid alternatiive. Need ei pea olema eelkõige uued õiguslikud instrumendid, lahendused võivad olla samuti infotehnoloogilised või lihtsalt teadlikkuse tõstmine. Näiteks viitavad pädevad asutused ja ehitusjärelevalvet teostavad asutused sageli ehitusteatisega esitatud ehitusprojektide puudulikule kvaliteedile. Seda saaks osaliselt lahendada näiteks läbi koolituste ja juhendmaterjalide koostamise.
Põhimõtteliselt on neli valikut:
1. esiteks mitte muuta tänast korda ja keskenduda teadlikkuse tõstmisele läbi juhiste;
2. eristada ehitusloa ja ehitusteatise kohustuslike ehitisi ning vastavalt nendele kehtestada eraldi nõuded ehitusloa ja ehitusteatise ehitusprojektidele;
3. kaotada teatis;
4. jätta ehitusseadustikust välja nõue esitada ehitusteatisega koos ehitusprojekt.
Esimene ei vaja lisaselgitust, sest tegemist on tänase olukorraga ja käsitletud eelnenud lõikudes. Teine alternatiiv puudutab ehitusloakohustuslike ja teatisekohustuslike ehitiste eristamist. See eeldab ehitiste määratlemist ja jagamist kaheks ehk kas nendesse kahte gruppi kuuluvatel ehitistel on ühiseid omadusi, mille alusel saaks neid selgemini seaduses eristada. Küsimus seisneb piiri tõmbamises, näiteks, kas eristamine peaks lähtuma ehitisealusest pindalast ja kõrgusest nagu täna või ehitise keerukusest ning ohupotentsiaalist või kvalitatiivsetest kriteeriumitest nagu avalik huvi. Ehitiste, nende kombinatsioonide ja erinevate olukordade rohkuse tõttu ei ole eristamine seni õnnestunud. Samuti arenevad ehitised ajas ehk aegajalt tuleb ette, et mõeldakse välja täiesti midagi uut.
Sellest tulenevalt on sellise jaotuse hindamine, analüüs ning ettepanekute väljatöötamine mastaapne ehituserialane töö, mis ei saa olla ühekordne tegevus ehk seda tegevust peab kordama teatud regulaarsusega. Lisaks läheb see vastuollu EhS-i ja seotud õigusaktide üldisemaks tegemise eesmärkidega. Kolmanda alternatiivi vastu räägib EhS-i kaasamise põhimõte. Naabritel ja seotud osapooltel peab jääma võimalus ja õigus saada teavet ning avaldada arvamust ka lihtsamate ehitustegevuste korral. Neljas alternatiiv tähendab sisuliselt
91
seda, et seadusest jäetakse ära erisus § 1 lg 2 p 5 "ümberehitamisele ehitise olulisel rekonstrueerimisel", teha oluline rekonstrueerimine loakohustuslikuks ja teatis EHR-s vormitäitmise põhiseks. Järgnevalt käsitletakse seda alternatiivi.
Sellest tulenevalt vaadatakse tellija küsimust seoses ehitusprojektide minimaalse teabemahuga. Peamine erinevus on see, et ehitusteatise puhul käsitletakse sageli lihtsamat ehitist või ehitise osa või mitut osa. Samas peab taaskord rõhutama, et ühest universaalset ja minimaalset kõikehõlmavat teabehulka ja dokumentide arvu pole võimalik määrata. Ehk ehitusteatise puhul kehtib samuti pädeva asutuse kaalutlusvajadus ja -õigus, mille juures peab võtma arvesse ehitise ja ehitamise tegevuse iseloomu ja eripärasid. Kaalutlusvajaduseta saab hakkama ainult ehitusprojekti vorminõuete puhul. EhS eesmärk on tagada ohutus inimesele, keskkonnale, varale, riigi julgeolekule või riigikaitseobjektile, hõlmates ka loodus- ja kultuuriväärtuse kaitset ning vajadusel looma elu ja tervist. Samuti vajadus kaasata ja teavitada ehitamisest mõjutatuid isikuid.
Täna kasutatakse ehitusteatise ja ehitusloa puhul sisuliselt samu vorme, pealkirjad on erinevad. Üldiselt vormil esitatav teave jaguneb ehitise ja ehitamise liigi valikuteks ja kirjelduseks, seotud isikute ja rollide, seotud dokumentide, ehitise ja ehitise osadega seotud tehnilisteks, asukoha ja riigilõivu andmeteks. Vormil kogu selle teabe esitamine ei ole kohustuslik, sest esitatav teave sõltub ehitise ja ehitamise liigist, kasutusotstarbest, ehitise ehitisealusest pindalast ja kõrgusest, selle asukohast tulenevatest nõuetest.
Täpsemalt on nendel vormidel nõutud järgmine teave:
1. ehitamise tegevus liigi valik ja selle täpsustused (hoone laiendamisel, ümberehitamisel või selle käigus tehnosüsteemide muutmisel);
2. teatise esitaja/load taotleja;
3. ehitusprojekti koostaja;
4. kontrollinud isik;
5. esitatavad dokumendid;
6. energiamärgise number;
7. ehitise ja ehitamise andmed;
8. ehitise tehnilised andmed, eelkõige ehitise pinna, kõrguse jms andmetega seonduv teave;
9. kasutamise otstarve ja pindalad;
10. ehitise asukoha andmed ja koordinaadid;
11. konstruktsioonid ja materjalid;
12. tehnosüsteemid;
13. hoone osad;
14. ehitusloal andmed riigilõivu tasumise kohta;
15. eluruumide andmed (täidetakse iga eluruumi kohta eraldi);
16. mitteeluruumide andmed (täidetakse iga mitteeluruumi kohta eraldi).
Valitsusasutustega arutati, kas on ehitusteatise kohustuslikke tegevusi, mida saaks lihtsustada selliselt, et EHRis esitatakse ehitusprojekti asemel vastav vorm ja dokumendid. Muud keerukamad tegevused läheksid ehitusloa ning ehitusprojekti kohustuse alusel. Näitena nimetati hoonete rekonstrueerimist, mis on ehitusteatise kohustuslik tegevus, kuid kuna ehitusprojekt on
92
kohustuslik, siis praktiliselt (kui välja arvata kvalifikatsioon tõendamise ning riigilõivu tasumise kohustus) ei ole taotleja jaoks vahet, kas kohaldub ehitusteatise või -loamenetlus, kuivõrd ehitusprojekti esitamine on igal juhul kehtiva õigusraamistiku järgi kohustuslik.
Praktikas on ressursimahukad näiteks õhksoojuspumpade paigaldamisega seotud menetlused, mida kooskõlastavad KOVid ja kus pöördujal on vajalik esitada ehitusprojekt. Valitsusasutused möönsid, et see protsess võiks olla taotlejatele lihtsam. Paigaldamine hõlmab sisuliselt teavet kolmes valdkonnas: tehnoseadme muutmine, fassaadi muutmine (kas vaja varjestust) ning müra temaatika – leiti, et tuleb sisuliselt läbi mõelda, mille jaoks on projekti esitamine vajalik, eriti olukorras, kus tootejoonised on olemas. KOVid küsivad sageli ka asendiplaani. Ühe lihtsustusettepanekuna toodi esile, et näiteks võiks olla piisav toote tehnilise passi ja kirjelduse esitamine. Joonise esitamine ei pea olema kohustuslik, kuid esitada tuleks kirjeldus asukoha kohta ning kuidas muudatus mõjutab keskkonda ja naabreid. Valitsusasutuste hinnangul toote detsibelli järgi piiri tõmbamine ei ole sobiv lahendus kuivõrd seda mõjutavad kaugused, kõrgused ja takistused. Terviseameti veebilehel on riikliku labori arvutustega abistav informatiivne materjal, kus nähtub, kuidas kaugustega väheneb õhksoojuspumba müra – see tabel on abistamise eesmärgil ka KOVidele saadetud, tabel sisaldab ka peegeldusefekti. Tabel ei ole üks ühele ülevõetav, kuid seda on võimalik kasutada abivahendina.
Erialaliidud pooldavad ehitusteatise lihtsustamist, kuid ei pea võimalikuks selle kaotamist. Ehitusteatis ei ole oluline ainult ehitise ja ehitamise põhinõuete täitmise hindamiseks/kontrollimiseks, vaid samuti otseselt ja kaudselt mõjutatud isikute, näiteks naabrite teavitamiseks ja kaasamiseks. Erialaliidud pooldavad halduskoormuse vähendamise eesmärgil ehitusprojektile esitatavate nõuete täpsemaks ja konkreetsemaks muutmist. Küll aga peaks lihtsustamine olema üheselt mõistetav ja tooma kaasa selguse, mitte täiendavate küsimuste tekkimise.
Kohtupraktikas on seoses ehitusteatisega koos esitatava ehitusprojektiga leitud, et ehitusprojekt peab sisaldama nõuetekohaseks ehitamiseks vajalikku teavet (EhS §-d 5 ja 13) ning ehitise olemusest sõltuvalt pole alati nõutav, et ehitusteatisele lisatud projekt sisaldaks kõiki määruse §-s 4 loetletud osi.172
Lähtudes eespool tehtud analüüsist ja siin käsitletust on analüüsi ettepanek kaotada ehitusteatisega ehitusprojekti esitamise kohustus. Analüüsi koostajate hinnangul on täna vormil esitatav teave väikeste täiendustega piisav ehitusteatise esitamiseks ilma ehitusprojektita. Ettepanek on täiendada ehitusteatise vormi173 ja lisada sellele väljad, milles ehitusteatise esitaja kirjeldab, selgitab ja tõendab ehitisele ja ehitamisele ning asjakohasel juhul korrashoiule ja kasutamisele esitatud nõuete täitmist.
Vormil esitatavat teavet võrreldi määruses käsitlevate ehitusprojekti osadega. Suures pildis kattuvad vormil esitatavad teabevaldkonnad määruses nõutavate osadega. Vormi erisus määruse teabevaldkondadest on, et pädevale asutusele esitatav teave ei pea olema terviklik, st teabe esitamiseks ei ole vaja kasutada jooniseid ja seletuskirja või mudelit. Vormilt tuleks eemaldada ebavajalikud teabeväljad: ehitusprojekti koostaja ja riigilõivu kohta käiv teave. Dokumentide teave ja energiamärgise teave peaks jääma, sest vähemohtlikuma ehitustegevuste puhul võib samuti vajalik olla esitada asja kirjeldavaid ja illustreerivaid dokumente (näiteks tootejoonised, skeemid, paiknemise plaanid jms), kaasaarvatud energiamärgise dokumente. Täpsustada tuleb teatise vormi, et see ei oleks hoonekeskne (nt vormi p 16 hoone osad) ning kajastaks ka hooneväliseid võrke. Sealhulgas tuleks teha lahtrid liitumispunkti asukoha ja
172 TlnHKo 14.06.2024, 3-23-1998, p 10.1 (õhksoojuspump). 173 Majandus- ja taristuministri määrus nr 67 ”Teatiste, ehitus- ja kasutusloa ja nende taotluste vorminõuded ning
teatiste ja taotluste esitamise kord”. – RT I, 26.06.2015, 10 (edaspidi määrus nr 67).
93
põhiparameetrite, olemasolevate kaabelliinide ümbertõstmise põhimõtted ning tehnovõrgu struktuurskeem (nt side-, gaasi- või veevarustus).
Vorm peaks olema EHRis interaktiivselt täidetav ning sellele juurde peaks saama lisada vajalikke dokumente. Detailne vormide koostamine ja arendamine vajab täiendavat analüüsi, kuid eelkõige peaks see võimaldama lihtsat teabe esitamist ja mõistmist.
4.1.7 Ehitusprojekti minimaalne teave kasutusteatise ja kasutusloa taotlemisel
Kohustus esitada kasutusteatise esitamisel/kasutusloa taotlemisel ehitusprojekt on sätestatud EhS § 48 lg-s 4 ja § 52 lg 3 ja esitada tuleb ehitusprojekt mille järgi ehitati. Määruse § 10 ütleb, et selline projekt on tööprojekt. Lisaks on kasutusteatise/kasutusloa ehitusprojekti sisu ja nõudeid osaliselt täpsustatud § 11 ja § 12. Samuti on nendele paragrahvidele läbi projekteerimise üldiste põhimõtete kasutusteatise/kasutusloa ehitusprojekti sisustatud § 5 lg 3 ja § 6 lg 1 kaudu. Need lõiked sätestavad põhimõtte, et projekteerimine on järkjärguline protsess, üldiselt detailsemale liikumise teabe loomise protsess. Selline järkjärguline ehitusprojekti arendamine on vajalik omanikule/ehituse tellijale riskide ja ressursside mõistlikuks haldamiseks ning pädevale asutusele halduskoormuse vähendamiseks.
Järkjärguline protsess tähendab, et ehitusteatise esitamisel/ehitusloa taotlemisel esitatav ehitusprojekt ei ole valmis ehitusprojekt ja kasutusteatise esitamisel/kasutusloa taotlemisel peab esitama valmis ehitusprojekti. Valmis ehitusprojekt sisaldab teavet samade ehitise osade kohta, mis esitati ehitusteatise esitamisel/ehitusloa taotlemisel. Kasutusteatise/kasutusloa ehitusprojekti teave peab olema sellise täpsusega ja detailsusega, kus ehitusprojekti osad on lõpuni kooskõlas ning mille alusel on võimalik saada lõplik ülevaade projekteerimise alustest, kontrollida nõuetele vastavust, ehitada ja täita omaniku järelevalve ülesandeid. Kuid kasutusteatise esitamisel/kasutusloa taotlemisel sisalduv ehitusprojekti teave ei tohi olla vastuolus ehitusteatise esitamisel/ehitusloa taotlemisel esitatava teabega ehk viimane täpsustab ja detailiseerib, kuid ei muuda põhimõtteliselt ehitise projektlahendit.
Ehk esitada tuleb ehitusprojekt, mille alusel ehitati. Ehitada saab valmis projektlahendi ja dokumentatsiooni alusel. Ehitise projektlahendit kirjeldav ehitise projekt on valmis, kui on läbitud kõik projekteerimise staadiumid ja kui on jõutud projektlahendini, mis on piisavalt detailne, et nõuetekohaselt ehitada. Hea tava kohase valmis ehitusprojekti määratleb ehitusprojekti standard. Valmis ehitusprojekt on praktikas tööprojekt. Vastavalt EhS § 14 lg-le 3 on muuhulgas valmis ehitusprojekt see, mille vastavust nõuetele on kontrollinud „ehitusprojekti koostajast sõltumatu pädev isik“ ehk kes teeb ekspertiisi, kui õigusakt sätestab ekspertiisi koostamise kohustuse.
Sisuliselt on valmis ja kontrollitud ehitusprojekt kooskõlas kõigi kehtivate nõuetega, sealhulgas EhSis sätestatuga, ning sisaldab piisavalt detailset teavet, et võimaldada pädeval asutusel saada täielik ülevaade projektlahendi aluseks olnud andmetest ja normdokumentidest. Samuti peab selline projekt sisaldama asjakohaseid erialaspetsiifilisi jaotisi, mis on omavahel kooskõlas ja üksikasjalikult kontrollitud (vaata 4.2). Konserveerimise, restaureerimise või muinsuskaitsega seotud ehitiste puhul tuleb esitada spetsiaalsed juhised ja lahendused olemasolevate tarindite ja detailide kaitsmiseks ning ajutiseks ladustamiseks. Projekti teabele ja jaotistele tuleb lisada kogu vajalik lisateave, mis esitati ehitusteatise või ehitusloa taotlemisel. Üldised nõuded on täidetud, kui projekt vastab ehitusseadustiku ja määruse nõuetele ning sisaldab head tava järgivat teavet.
KOVid soovivad ehitusprojektis näha, et seal esitatud andmed võimaldavad hinnata ehitise vastavust ehitusloa saanud ehitusprojektile, millised mõõdistusjoonised ja tööjoonised, teatisekohustuslikul ehitisel ka teostusjoonis. Tööprojekti (joonise) tähtsus seisneb selles, et
94
tegemist on staadiumiga, milles võtab projekteerija vastutuse kavandatu toimivuse eest, st tööprojektis projekteeritakse sellised lahendused, mis tagavad ehitise toimivuse.
Valitsusasutused ei esitanud otseselt kasutusteatise või kasutusloaga seonduvaid ettepanekuid. Üldiselt toetati võimalusel menetluste lihtsustamist ja kiirendamist. Mõnel juhul toodi välja, et ehitusloa taotluse menetluses asjakohaseid valitsusasutusi neile mitteteadaolevatel põhjustel ei kaasata. Selle tagajärjeks võib mh olla, et valitsusasutus saab ebaõigetest lahendustest teada alles kasutusteatise või kasutusloa menetluses, mil taotlejal on muudatusi raskem ellu viia.
EKEL-i määruse kavandis on tehtud soovitus määratleda valmis ehitusprojekt, mis on esitatud nende poolses määruse kavandis kriteeriumitena. Nende ettepanekul on projekt valmis, kui:
1. projektlahend on detailselt välja töötatud;
2. projektlahendi vastavus nõuetele on lõplikult kontrollitud, sealhulgas vastavalt ehitusseadustikus sätestatule;
3. projektlahendi erialaspetsiifilised osad on omavahel kooskõlas kuni detailideni.
See ei erine tänasest korrast, sest ehitusteatise/ehitusloaga esitatakse eelprojekti mahus ehitusprojekt ja valmis projekti puhul tööprojekt ehk projekt mille alusel ehitati. Määruse § 10 on määratletud valmis projekti ehk tööprojektile esitatavad üldnõuded. Näiteks peab selline ehitusprojekt sisaldama (1) teavet sellise täpsusega, mis võimaldab nõuetekohaselt ehitada (lg 1); nimekirja lõplike projekteerimise lähtealuste kohta: eelnevad staadiumid, ehitustoote, - materjali ja -seadme teave ning täpsustatud tehnoloogilised või esteetilised eelistused ja piirangud (lg 2); (3) lahenduste kirjeldusi täpsusega, et ehitist oleks võimalik terviklikult valmis ehitada (lg 3); lahendusi ja nõudeid ehitustootele, -materjalile ja -seadmele, ehitisele ja selle osadele selliselt, et oleks kontrollitud ja omavahel kooskõlas (lg 4); jooniseid mõõtkavas ja vormituses, et seda oleks mugav kasutada ehitusplatsil (lg 5) jne.
Lähtudes eespoolt tehtud analüüsist ja siin käsitletust, on esimene ettepanek määruses täpsustada põhimõtet, et kavandamine on järkjärguline projektlahendite kohta käiva teabe loomise protsess. See tähendab, et ehitusteatise esitamisel/ehitusloa taotlemisel esitatav ehitusprojekt ei ole valmis ehitusprojekt ja kasutusteatise esitamisel/kasutusloa taotlemisel peab esitama valmis ehitusprojekti. Valmis ehitusprojekt sisaldab teavet samade ehitise osade kohta, mis esitati ehitusteatise esitamisel/ehitusloa taotlemisel. Valmis ehitusprojekt erineb ehitusteatise esitamisel/ehitusloa taotlemisel esitatavast projektis peamiselt kvalitatiivselt ehk see puudutab ehitise samu teabevaldkondasid, kuid kasutusteatise/kasutusloa ehitusprojekti teave on sellise täpsuse ja detailsusega, kus osad on lõpuni kooskõlas ning mille alusel saab (lisaks kõigile muudele nõuetele) ehitada ning täita omaniku järelevalve ülesandeid. Vaja oleks määruses samasisulised valmis projektile esitatavad nõuded kokku tõsta ja ühtlustada ning selgemalt käsitleda ja sõnastada kasutusteatise/kasutusloa ehitusprojekti nõuded teabele, teabevaldkondadele ja vormistamisele.
Teiseks, sarnaselt ehitusteatisele (seda ettepanekut vaata koos ptk 4.1.5) tehakse siin samuti ettepanek ära kaotada kohustus esitada kasutusteatisega ehitusprojekt. Ettepanek on täiendada kasutusteatise vormi174 selliselt, millel kasutusteatise esitaja selgitab ja tõendab, kuidas on ehitise ja ehitamisele esitatud põhinõuded täideti.
4.2 Ehitusprojektile esitatavad vorminõuded ja BIM
Selles peatükis käsitletakse TK 3.3 küsimusi. Ehitusprojekt koosneb projektdokumentidest – seletuskirjad, joonised, skeemid, loendid ja spetsifikatsioonid. Projektdokumentide vormistuse nõuded on osa erialasest "(kirja)keelest", mis võimaldab asjaosalistel üksteist mõista, aitab
174 Määrus nr 67.
95
tagada ehitusprojekti selgust, terviklikust ning kontrollida ehitusprojekti koostajate kvalifikatsiooni ja usaldusväärsust. Elektrooniline esitamine ja EHR-i kasutamine ei vähenda vormistuse nõuete vajalikkust. Traditsiooniliste projektdokumentide puhul on need vormistuse nõuded hästi välja kujunenud. Ehituse teabemudeli osas on Eestis hea tava ja sobivad vormistuse nõuded välja kujunemas. Ehk olemasolevad vormistuse nõuded vajavad korrastamist ja täiendamist, kuid need ei ole ebavajalikud.
Ehitusprojekti vormistamise üldnõuded on esitatud määruse §-s 7, kuid neid leiab samuti määruse teistest osadest. Ehk formaalsed vorminõuded on esitatud määruses läbisegi ja väga erineva üldistustaseme juures. Formaalsed nõuded saab omakorda jagada nõueteks vormistamisele, allkirjastamisele (vastutuse võtmisele, andmisele ja tõendamisel) ja esitamisele. Nõuded vormistamisele omakorda aga vormistamise üldnõueteks, ehitusprojekti osade vormistamise nõueteks ja dokumentide vormistamise nõueteks, näiteks nõuded ehitusprojekti seletuskirjale. Samuti peab hindama kehtivaid vorminõudeid ehitusvaldkonna digisuundumuste valguses.
EhS revisjonis175 on tehtud ettepanek EhS § 5 muutmiseks, et ehitusprojektina saaks käsitleda ka ehitise (digitaalset) infomudelit. Vastav ettepanek on asjakohane ka käesolevas analüüsis. Määruse kaasajastamiseks tuleb keskenduda sellele, milliseid andmeid peab ehitusprojekt sisaldama, mitte paberkujul esitamisele suunatud nõuetele. Minimaalse andmemahu osas vaata täpsemalt ptk 4.1.
Määruses tuleks keskenduda teabe vormistamise, allkirjastamise ja esitamise nõuetele, sõltumata vormingust. Näiteks tuleks määruses sätestada, et kõik vajalikud andmed, nagu ehitusprojekti nimetus, koostaja nimi, koostamise kuupäev ja muud seotud andmed, esitatakse elektrooniliselt ja vormingus, mis on tehnoloogiliselt kaasaegne ja toetab digitaalset töötlust ja säilitamist. Selline lähenemine lihtsustab andmete haldamist ja toetab efektiivseid tööprotsesse. Võimalus ehitusprojekt paberil esitada peab säilima, kuid nõuded, mis reguleerivad paberil esitamist (nt määruse § 7) peavad kohalduma ainult paberil esitatavale ehitusprojektile.
4.2.1 Ehitusprojekti vormistamine: olemasolev olukord
Analoogselt ehitusprojekti mõistet käsitleva ptk-ga on problemaatiline dokumendi mõiste kasutamine ehitusprojektile esitatavate nõuete määruses. Termin „dokument“ ei ole kehtivas õiguses defineeritud. Ka EhS-i ja määruse alusdokumentide analüüsimisel näib, et termini „dokument“ all mõistetakse pigem teavet paberkandjal. Arvestades infotehnoloogilist arengut ja kehtivas EhSis sisalduvat kohustust esitada teatisi ja loataotlusi elektrooniliselt EHR kaudu, piirab selline lähenemine vajaliku teabe edastamist kindlate paberdokumendile sätestatud nõuetega, mis loovad ebavajalikku halduskoormust nii taotlejatele kui ka pädevatele asutustele. Taotlejad keskenduvad vormistamisele rohkem kui sisule ning ka pädevatel asutustel kulub arvestatavalt aega just vormistusnõuete, mitte sisu kontrollimisele. See ei ole põhjendatud. Kohtupraktikast kõnealuste sätete kohta täiendavaid selgitusi ei lisandu ning samuti puuduvad õiguskantsleri seisukohad. Kokkuvõttes viitab määruse tõlgendamine selgelt sellele, et seadusandja lähtus määruse koostamisel eeldusest, et ehitusprojekt esitatakse paberil. Määrus rõhutab tiitellehtede, leheküljenumbrite ja köidete olemasolu, allkirjade lisamist ning lehtede ja köidete nummerdamist, mis on kõik seotud paberdokumentidega.
Nõuded ja ehitised on ajas üha keerukamaks muutunud, mistõttu pööratakse nüüd rohkem tähelepanu ehitise ja selle ehitamiseks vajaliku teabe ettevalmistamisele. Selle tulemusena on nii avaliku kui ka erasektori tellijad hakanud ehitushangetes nõudma informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogiate, eriti BIMi kasutamist. BIM pakub ehitussektorile uut
175 Ehitise elukaare õigusruumi digitaliseerimiseks kohandamine. 2020, lk 69.
96
võimekust, võimaldades ehitist ja ehitust digitaalselt prototüüpida ning lahendusi simulatsioonivahendite abil hinnata ja kontrollida. Digilahenduste kasutamisega ehitusprojekti koostamiseks luuakse ehitise kohta käiv teave ehk teabekogum. See teave on organiseeritud, struktureeritud ja vormistatud masinloetaval kujul, mis võimaldab töövooge tõhustada ja samuti automatiseerida. Avatud rahvusvaheliste standardite kasutamine, näiteks IFC (Industry Foundation Classes)176, aitab tagada andmete parema säilimise digitaalsel kujul. Eeltoodud lahendus toetaks ka ehitusprojekti menetluste kiiremaks muutumist, säilitades vormistusnõuete sätestamise eesmärke, näiteks samuti pädevuse kontrollimise.
Samuti peab tõstma esile seda, et rakenduspraktikas ja ehitusprojektis on vormistamisel välja kujunenud hea tava, mille kohaselt ehitise projekt jagatakse üldosaks/ühisosaks ja valdkonnapõhisteks jaotisteks. Selline jaotis annab parema ja selgema arusaamise projekti käsitlusalast, käsiteldavast ehitisest ning projekti koosseisust. Sellist jaotust määruses pole.
Määruse kaasajastamiseks tuleb keskenduda sellele, milliseid andmeid peab ehitusprojekt sisaldama, mitte paberkujul esitamise vormistusele. Määruses tuleks loobuda sõna "dokument" kasutamisest ja dokumendipõhisest mõtlemisest. Selle asemel tuleb määruses selgelt reguleerida, millist teavet tuleb esitada, sõltumata vormingust. Näiteks tuleks määruses sätestada, et kõik vajalikud andmed, nagu projekti nimetus, koostaja nimi, koostamise kuupäev ja muud seotud andmed, esitatakse elektrooniliselt ja vormingus, mis on ajakohane ja toetab digitaalset töötlust ja säilitamist. Selline lähenemine lihtsustab andmete haldamist ja toetab efektiivseid tööprotsesse. Nõuded, mis reguleerivad paberil esitamist peavad kohalduma vaid paberil esitatavale ehitusprojektile.
4.2.2 Ehitusprojekti ja ehitusprojekti koostamise määruse üldised nõuded vormistamisel
Kõige olulisem üldnõue ehitusprojekti vormistamisele on esitatud § 2 lg-s 1, mille kohaselt peab ehitusprojekt olema koostatud selliselt, et see on loetav, vastuoludeta ning erialaspetsialistile arusaadav ja üheselt mõistetav. Seda nõuet laiendatakse § 6 lg-ga 1, mis sätestab, et ehitusprojekti dokumendid täiendavad üksteist ja moodustavad terviku. Määruse § 4 lg 3 lisab, et vajadusel võib erinevaid ehitusprojekti osi omavahel ühildada või eraldada selliselt, et need täiendaksid üksteist, kuid ei raskendaks ehitusprojekti loetavust. Ehitusprojekti jaotamise puhul üheks või mitmeks osaks tuleb lähtuda ehitise, ehitamise ja omaniku/tellija vajadustest ja seotud asjaoludest ning pädevate isikute asjatundlikkusest. Oluline on, et projekt oleks loetav ning mõistetav, teabe asukoht ja konkreetse teabe eest vastutav pädev isik teada. Tegemist on õige sättega, kuid sarnaselt ehitusprojekti standardile, peaks siin olema projekti üldosas/ühisosas (vaata ptk 4.2) kirjeldus ehitusprojekti ülesehituse ja koosseisu kohta, jaotiste nimed ja tähised, ning kust millist teavet leiab. See aitab ehitusprojekti kasutajal ja lugejal saada kiiremini selgust, mida, miks ja kust ehitusprojektist leiab.
Samuti on määruses mitu sätet, mis reguleerivad projekti koosseisu ja selle juurde kuuluvaid dokumenditüüpe ja nendele esitatud nõudeid. Määruse § 3 lg 1 ütleb, et ehitusprojekt koosneb 1) projekteeritud lahendusi kirjeldavatest tekstilistest projektdokumentidest, nagu seletuskiri, tabelid; 2) graafilistest projektdokumentidest, nagu tehnilised joonised, illustratsioonid, skeemid, graafikud; ja 3) muudest asjakohastest dokumentidest. Määruse § 3 lg 2 lisab, et ehitusprojekti juurde kuuluvad asjakohasel juhul ka muud dokumendid, mis seonduvad ehitamisega, ehitise kasutamise ning korrashoiuga, nagu kasutus- ja hooldusjuhend. Esiteks võiks sarnase sisuga sätted olla kokku tõstetud ühte paragrahvi. Teiseks, antud punkt võiks
176 ISO 16739-1:2024 Industry Foundation Classes (IFC) for data sharing in the construction and facility
management industries: https://www.iso.org/standard/84123.html
97
selgesõnaliselt sisaldada teabemudelit ehk tegemist ühe võimaliku vormiga ehitusprojekti teabe esitamiseks.
Samuti on osaliselt reguleeritud, et millist tüüpi dokument, millist teavet ja millal peab kajastama. Näiteks, § 4 lg 4 sätestab, et ehitusprojekti seletuskirjas tuuakse ära teave, millest ehitusprojekti või selle osa koostamisel on lähtutud. Samuti seda, et ehitusprojekti seletuskirjas peab sisalduma teave, kuidas ehitusprojekti koostaja korraldas koostöö teiste ehitusprojekti koostamisel osalenud isikutega ja võimalike ehitamisel osalevate isikutega ning teave, kuidas peab olema korraldatud ehitusprojekti koostaja edasine koostöö teiste ehitusprojekti koostamisel ja võimalike ehitamisel osalevate isikutega, et tagada ehitamise ratsionaalsus ning ehitusprojekti osade kokkusobivus ja ehitise osade koostoimimine. § 4 lg 4 peaks olema kajastatud üldnõudena ehitusprojekti teabele ning § 4 lg 5 sisu ja ootus määruses jääb täna valdkonna praktikutele segaseks. See tähendab, et mida, miks ja kuidas peab kirjeldama.
Kui eelnevad määruse paragrahvid käsitlesid vormistamise üldnõudeid, siis lisaks nendele leiab määrusest üldiseid nõudeid kindlate dokumentide tüüpide kaupa. § 8 lg 9 ütleb, et eelprojekti puhul tuleb kavandatava ehitise asendiplaaniline ja arhitektuurilahendus ning tuleohutuse osa esitada eelprojektis nii tekstiliselt seletuskirjas kui ka graafiliselt joonistel. Sisearhitektuuri-, maastikuarhitektuurilahendused ja insener-tehnilised lahendused peavad olema kirjeldatud vähemalt tekstiliselt seletuskirjas. Samuti sätestab § 8 lg 10, et eelprojekti seletuskirjas tuuakse asjakohasel juhul eraldi peatükina välja ehitise ligipääsetavuse ja kasutamise lahendused, mis arvestavad puudega inimeste erivajadusi. Need lõiked on pigem teabenõuded ja peavad olema esitatud ehitusprojekti osa/teabevaldkonna juures. Dokumendi formaadi valik teabe edastamiseks peaks jääma pädeva isiku otsustada.
Määruse § 10 osad lõiked puudutavad üldiseid nõudeid tööprojektile, millest mitmed on vormistamise nõuded. Ehk tegemist on täpsustatud nõuetega ehitamise aluseks olevale ehitusprojektile. § 10 lg 5 ütleb, et tööprojekti joonis esitatakse mõõtkavas ja formaadis, mis võimaldab selle mugavat kasutamist ehitusplatsil. Sama paragrahvi lg 6 kohaselt esitatakse märkused ja lisanõuded võimalusel joonistel ja võimalusel selliselt, et mitme projektdokumendi üheaegne jälgimine ei oleks vajalik. § 10 lg 7 pole vormistamise nõue, vaid täpsustab dokumendi koostamise eeldust. § 10 lg 9 seab kohustuse selgelt dokumentatsioonis eristada projekteerimisel esinevad lahtised küsimused. § 11 lg 3 täpsustab tööprojekti ehk valmis projekti vormistamise nõuet ning annab edasi mõtet, et tööprojekti joonistel peab projekteeritud lahenduse geomeetria olema mõõtmetega ja/või koordinaatidega kirjeldatud määral, mis võimaldab joonist vahetult kasutada ehitamisel kui ka omanikujärelevalve tegemisel. Valmis projekti vormistamise nõuded võiks samuti olla ühte kohta kokku tõstetud. Lisaks § 11 lg 3, mis kirjeldab valmisprojekti tunnust ehk tööjoonise detailsust ja täpsust, peaks sätestama üldisemalt.
Määruse § 6 lg-d 2 ja 3 lisavad dokumentide käsitlemisele põhimõttelise prioriteetsuse. Lõige 2 ütleb, et vastuolude esinemisel sama staadiumi erinevate ehitusprojekti dokumentide vahel lähtutakse kõigepealt seletuskirjast, seejärel joonistest ja seejärel muudest ehitusprojektis sisalduvatest dokumentidest. Lisaks § 6 lg 3 täpsustab, et kui tööprojekti staadiumis esitatakse kogu vajalik informatsioon joonistel viidete ja märkustena, ei ole seletuskirja, tabelite, graafikute ja muude lisaselgitusi andvate dokumentide esitamine kohustuslik. Samuti, kui seletuskirja ei esitata, lähtutakse vastuolude esinemisel kõigepealt joonistest ja seejärel muudest ehitusprojektis sisalduvatest dokumentidest. Kui lähtuda määruse § 2 lg-st 1 ja § 6 lg-st 1 ehk kui projekt peab olema vastuoludeta ja moodustama terviku, siis selliste erisuste loomine ja lubamine ei ole põhjendatud. Kui projektis esineb puudus või viga, siis tuleb see likvideerida. Seega ei ole antud punktid täna asjakohased.
98
4.2.3 Ehitusprojekti dokumentide vormistamise ja allkirjastamise nõuded
Määruses on esitatud nõuded paberdokumentide vormistamisele § 7. Kui analüüsida nende sisu, siis selgub, et sätted ei ole kategoriseeritud vastavalt nende sisule. Hea oleks sätted, mis puudutavad dokumendi vormistamist panna ühte, allkirjastamist (ehk vastutust ja selle tõendamist) puudutav teise ning isikute rolle puudutav kolmandasse kokku. Samuti tasub kaaluda, eriti dokumentide vormistamise küsimustes, kas detailsete vorminõuete esitamine määruses on asjakohane. Seda eriti olukorras, kus täna võib esitada ehitusprojekti teavet paberkujul, elektroonilise dokumendina või teabemudelina. Ehk sama § 7 lg 11 võiks lisaks digitaalsele esitamisele kohalduda ka paberkandjal ehitusprojekti vormistamisele ja ehitusteabe mudelile. Need juhised võiks olla ehitusgiidis või sarnasel platvormil. Vastaselt korral peaks kõigi nende infokandjate vormistusnõuded olema esitatud määruses, mis teeks selle väga mahukaks. Kuid kindlasti pole mõistlik olukord, kus eelistatakse ainult paberkandajal, elektroonilise dokumendina või digitaalse teabemudelina esitatavat vormi.
EKEL-i määruse kavand kattub suures osas määrusega, väiksem rõhk on pandud vormi ja formaadi nõuetele ning pigem on fookus on materiaalsetel nõuetel ehk projektlahendit kirjeldaval teabel ja selle vormistamisel. Kõige olulisem on, et ehitise projekt on loetav, vastuoludeta ja arusaadav. Projekti jagatakse erialaspetsiifilisteks osadeks vastavalt projekteeritud ehitise eripärale ja projektlahendi osade projekteerijatele. Vajadusel võib projektis erinevaid osi ühildada või jagada, kuid see ei tohi raskendada loetavust ja arusaadavust. Projekt koosneb tekstilistest ja graafilistest dokumentidest ning muust nõutud teabest. Projekti igale osale kehtivad vormistamise, allkirjastamise ja esitamise nõuded, sealhulgas rekvisiidid, mis seovad kogu dokumentatsiooni tervikuks ja võimaldavad selget viitamist ning vastutuse määramist.
EKEL-i määruse kavandis on erinev see, et määruse kavandi struktuur on lihtsam ja loetavam. Samuti see, et samasisulised sätted on kokku tõestud. Olulise erisusena võrreldes määrusega on projekti staatuse või eesmärgi määratlemine. Staatus määratletakse vastavalt projekti valmidusele ja selle kasutamise eesmärgile, kas „ehitusteatise esitamiseks“, „ehitusloa taotlemiseks“ või „ehitustöö tegemiseks“. Lammutamise puhul märgitakse projektlahendi ja projektdokumentide valmidust ning eesmärki määratlevaks staatuseks „ehitustöö tegemiseks“. Ehitusprojekti eesmärgi määratlemine annab menetlevale pädevale asutusele võimaluse kiirelt hoomata, mis on esitatud projekti koosseis, detailsus ja täpsus. Näiteks, kas ehitusloa taotluseks on esitatud ehitustöö tegemiseks vajaliku detailsusega ehitusprojekt või ehitusloa taotlemiseks esitatav projekt.
Detailsem määruse kavandi ja kehtiva määruse võrdlemisel ilmnevad veel järgmised erisused:
1. Dokumenteerimine paindlikumaks: kavandis on säilitatud valdavad samad nõuded, pigem on rõhk olemasolevate korrastamisel, paindlikkusel ja pädeva isiku otsustamisel dokumentatsiooni jagamiseks. Ehk projekti koostaja määrab projekti koosseisu ja jagab dokumentatsiooni erialaspetsiifilisteks osadeks vastavalt projekti vajadustele. Jaotised määratletakse ja kirjeldatakse projekti üldosas;
2. Allkirjastamise nõuded: määrus eeldab projekti ja kõigi selle osade allkirjastamist vastutava isiku poolt ja lisaks dokumendi koostaja poolt. Kavandis on allkirjastamise nõudeid tehtud selgemaks;
3. Esitamise formaat: elektroonilise esitamise puhul on veelgi rohkem rõhutatud avatud ja laialdaselt kättesaadavaid failiformaate (ning samuti on jäetud uks avatuks teabemudelite kasutamiseks). Samuti põhimõtet, et teave peab olema kasutatav ja nähtav ilma täiendavate toimingute või spetsiifiliste tarkvarateadmisteta;
99
4. Fookus digitaalsel dokumentatsioonil: määrus on paberkandja keskne, kuid uus kavand keskendub elektroonilise dokumendi nimede, vormindamise ja loetavuse tagamisele. Samas on võimaldatud põhjendatud juhul paberkandjal esitamine;
4.2.4 Vorminõuete analüüs BIM-i vaatest
Täna toimuvad kiired digiehituse arengud. See on kaasa toonud uusi digitehnoloogiaid ja ühtlustatud standardite kasutusele võtmist rahvusvaheliselt kui ka riiklikult. Arvestades, et hetkel toimub enamik teavitamisi ja taotlusi elektrooniliselt, siis võib arvata, et määruse vorminõuded pole enam ajakohased. Ebavajalik formaalne kontroll võib ebamõistlikult pikendada projekti vastavuskontrolli. Samuti ei toeta kehtiv paberdokumendikeskne määrus valdkonna suundumusi ja ehitusteabe modelleerimise (BIM) rakendamist.
Dokumendikeskne versus mudelikeskne lähenemine: kehtivad nõuded rõhutavad detailseid dokumendi vormistamise nõudeid, sealhulgas füüsilisele dokumendile, millel on kindel teave iga lehe kohta, näiteks nimed, aadressid, kuupäevad ja allkirjad. See lähenemine keskendub teabe esitamisele staatiliste dokumentidena ning eeldab dokumentide käsitsi uuendamist ja järjepidevuse tagamist kõigis projektidokumentides, mis on aeganõudev ja vigadele vastuvõtlik. Tervikust arusaamine sõltub peamiselt projekti lugeja kompetentsidest. BIM on andmekeskne protsess, kus teave salvestatakse digitaalses mudelis, mitte staatilistes dokumentides. Mudel on dünaamiline ja integreeritud andmebaas, mis sisaldab asjakohast teavet ehitise osade kohta ja võimaldab koostööd. Muudatused BIM mudelis kajastuvad automaatselt kõikides vaadetes ja dokumentides, vähendades kordusi ja potentsiaalseid vastuolusid.
Paberipõhine versus digitaalne vormistus: kuigi määrus võimaldab ja sellesse on lisatud viide Kliimaministeeriumi veebilehel olevale ehitusprojekti digitaalse esitamise juhendile, siis see ei muuda põhimõttelistelt vormistamise nõuete olemust. BIM baseerub digitaalsetel ja interaktiivsetel masinloetavatel teabevormidel. Keskne kontseptsioon on standarditud andmeobjektide ja nendega seotud omaduste ja piirangute kasutamine, näiteks IfcWall (sein) IFC standardis.
Ehitussektor liigub kiirelt pilverakenduste ja masinloetava teabevahetuse kasutamise suunas. Samuti ei pruugi varsti dokumente selle tänases tähenduses eksisteerida. Näiteks arendatakse täna ehitise teabekonteinerite kontseptsiooni177. Teabekonteiner on ehitist ja selle osasid kirjeldav ning selle ehitamiseks, kasutamiseks ja korrashoiuks vajalik teabekogum, mille osaks võivad olla ka traditsioonilised elektroonilised dokumendid.
BIM kasutuselevõtuks tuleks teha järgmised põhimõttelised muudatused määruses. Määruse §§ 2 – 7 tuleb kriitiliselt üle vaadata ja vähendada, lihtsustada või ära jätta osad, mis rõhutavad (paber)dokumentide esitamist ja vormi ning keskenduda teabepõhisele käsitlusele, mis on kooskõlas samuti BIM põhimõtetega. Kehtestada määruses üldpõhimõtted, -nõuded ja -alused ehitise projekti projektilahendi vormistamisele ehitusteabe mudelina ehk BIM-s:
1. Teabe terviklikkus ja arusaadavus: Teabemudelina esitatud ehitusprojekti teave peab olema vastuoludeta ja üheselt arusaadav ning seda peab olema võimalik eesmärgipäraselt kasutada;
2. Avatud standardite kasutamine: Ehitise projekti esitamisel ehitusteabe mudelina kasutatakse avatud ja laialdaselt kättesaadavaid failiformaate, lähtutakse ja kasutatakse
177 ISO 21597-1:2020 Information container for linked document delivery — Exchange specification:
https://www.iso.org/standard/74389.html
100
rahvusvaheliselt tunnustatud ja avatud standardeid, näiteks IFC (Industry Foundation Classes)178;
3. Teabe korrektne liigendus: Ehitusteabe mudelis esitatud teave (nii geomeetria kui ka mitte-geomeetriaga seotud teave) peab olema korrektselt liigitatud, kasutades selleks õigeid modelleerimise vahendeid ning üheselt arusaadavat masinloetavat vormingut;
4. Valdkonnamudeli ühilduvus: Ehitusteabe valdkonnamudelid (või kindlaks kasutusotstarbeks kohandatud teemamudelid) peavad sobima kokku, olema ühildatavad ja vastuoludeta, arvestatakse ehitusprojekti arengujärguga;
5. Samuti tuleks määruse uusversiooni lisada viide, et ehitise projekti esitamisel ehituse teabemudelina ehitusloa või -teatise ning kasutusloa või -teatise taotlemiseks peab lähtuma täiendavatest Kliimaministeeriumi veebilehel avaldatud juhistest. See on sarnane põhimõte § 7 lõikele 11: „Ehitusprojekti digitaalsel esitamisel juhindutakse täiendavalt Kliimaministeeriumi veebilehel avaldatud juhisest“;
Ehk üldine suund võiks olla, et eelpool nimetatud üldnõuded määruses ja juhendis on teabemudeli andmeobjekti ja väljataseme nõuded. Samuti vajavad olemasolevad juhised (ÜBN)179 ja buildingSMART standardid, näiteks IFC, bsDD ja IDS, süvaanalüüsi. Lisaks sellele, tuleb hinnata mil määral ja kuidas aitab ehituse ühtse klassifitseerimissüsteemi kasutamine sisustada nõudeid teabemudelite kasutamisele ehitusprojektides. See on vajalik BIM-põhise loamenetluse ja automaatkontrollide arendamiseks.
Samas peab arvestama, et ehitise projekteerimistöö on loominguline arendustööd ning projektlahendustele esitatavate arhitektuuriliste ja insener-tehniliste nõuete ning piirangute (tehnilised juhendid ja standardid annavad enamasti raamistiku, mille sees on valikute tegemiseks üsna palju ruumi) iseloomu, võib automaatkontrolliga kontrollitav teave olla suhteliselt piiratud. Automaatkontrollid suudavad efektiivselt hinnata objektiivseid kvantifitseeritavaid nõudeid, näiteks ehitise mõõtmed, tõene või väär valikud, pindalad, kõrgused või energiatõhususe näitajad. Kuid paljud nõuded eeldavad samuti kvalitatiivset hinnangut, erialast otsustust ja kontekstipõhist tõlgendamist, mida automaatsüsteemid tänapäeval veel ei asenda.
Automaatkontrollist peaks mõtlema eelkõige kui toetavast ja informatiivsest vahendist ehk ühest sisendist otsustusprotsessis, mis aitavad taotlejal ja pädeval asutusel tuvastada võimalikke mittevastavusi nõuetele. Need tulemused ei ole iseseisvalt õiguslikult siduvad ehk nende alusel ei saa automaatselt anda ehitusluba või keelduda ehitusloa väljastamisest. Pädeval asutusel säilib otsustusõigus ning vastutus ehitusloa ja kasutusloa õiguspäruse tagamisel. Kui pädev asutus leiab, et automaatkontrolli tulemus ei kajasta projekti tegelikku vastavust nõuetele, peab ta selgelt välja tooma vastavad põhjendused (põhjendamiskohustus). Samuti tuleb taotlejale selgitada, et automaatkontrolli tulemused on abistavad ja ei taga automaatselt ehitusloa andmist või sellest keeldumist.
178 ISO 16739-1:2024 Industry Foundation Classes (IFC) for data sharing in the construction and facility
management industries: https://www.iso.org/standard/84123.html 179 Ühtsed BIM Nõuded (ÜBN): https://eehitus.ee/juhendid/bim/
101
4.3 Ettepanekud ehitusprojektiga esitatava andmemahu ja vormistamise osas
Ettepanek Tehniline lahendus
Õiguslik lahendus Mitteregulatiivne lahendus / standardi täiendamine
4.1 Teabenõuded (ehk üldpõhimõtted)
Täpsustada ja selgitada põhimõtet mitte valdkonna inimestele, et ehitusprojektiga esitatava vähima teabemahu piiritlemine on sõltuv ehitise ja ehitamise liigist, kasutusotstarbest, ehitise ehitisealusest pindalast ja kõrgusest, selle asukohast tulenevatest nõuetest.
Teabemahu ehitusprojektis moodustavad esitatav teave, nõuded ja planeeringutest tulenevad tingimused.
Ettepanek on rakendada andmete kvaliteedi tagamiseks teabe- ja andmehalduse põhimõtteid ja praktikaid, kuna EHRi tekib teave läbi ehitus- või kasutusteatise ja -loa ning lammutusloa esitamise ja taotluste. Teavet esitavad omanikud, projekteerijad, ehitajad jt. Probleem on ehitusteabe heterogeensus ja ühtsete aluste puudumine.
Ehitusvaldkonna digipöörde toetamiseks peab riik kehtestama üldise ehitusteabe strateegia ja raamistiku, et tagada andmete kvaliteet, infosüsteemide koostalitusvõime, säilitamine ajas, küberturvalisus ja andmete omandi kaitse.
Samuti arendada edasi olemasolevaid ja uusi tehnoloogiaid ja teenuseid, näiteks ehituse ontoloogiaid (masinloetav sõnavara ja nende omavahelised seosed) ja standardeid ehk valdkonna (domeeni-) mudeleid ehituse valdkonna- teadmised masinloetaval kujul käsitlemiseks.
102
Täpsustada ja selgitada põhimõtet mitte valdkonna inimestele, et ehitusprojektis ei esitada lihtsalt projektlahendi kohta käivaid andmeid, vaid seostatud ja tähenduse saanud andmeid ehk teavet/informatsiooni projektlahendi kohta.
Siduda riikliku ehitusteabe strateegia ja raamistik andme- ja teabehalduse aluskontseptiga ehk teadmiste püramiidiga, mida tuntakse samuti kui DIKW (data- information- knowledge-wisdom) hierarhia, teadmiste hierarhia, informatsiooni hierarhia, informatsiooni püramiid ja andmete püramiid.
4.1.2 Ehitusprojekti staadiumid
Ettepanek on staadiumite käsitlemine määruse reguleerimis- ja kohaldamisalast välja jätta, kuna ehitusprojekti staadiumid on vajalikud eelkõige eraõiguslikes suhetes.
Staadiumite mõttes tunnistada kehtetuks § 5 lg 1 ja § 8 kuni 10.
Teha ehitusprojekti kohta uus säte.
Kaotada ehitusprojekti standardi kohased ehitusprojekti staadiumid.
1) Ehitusloa taotlusega esitatav ehitusprojekt. Säte määratleb, mis on vastavale ehitusprojektile esitatavad minimaalsed teabenõuded (üldnõuded teabevaldkondadele).
2) Kasutusloa taotlusega esitatav ehitusprojekt. Säte määratleb, mis on vastavale ehitusprojektile esitatavad minimaalsed
Teha määrusesse uued sätted ehitus- ja kasutusloa taotlusega esitatava ehitusprojekti kohta, ilma konkreetseid staadiumeid määratlemata.
Selgitada, et ehitusprojekt on tervik. Teha koolitusi, mis tähendus on ehitusprojekti staadiumitel ja et tegu ei ole eraldiseisva teabekogumiga.
Selgituste esitamiseks saab kasutada ehitusgiidi. Tuua näiteid erinevate ehitiste juures.
Tagada, et määruses oleks selgemini sõnastatud kaheastmeline ehitise projekti põhimõte: ehitusteatise või -loa taotlemiseks esitatav
103
teabenõuded (üldnõuded teabevaldkondadele).
ehitise projekt ja ehitise lõplik projekt, mille järgi ehitati, kasutusteatise ja -loa taotluse esitamisel. Samas tuleks lubada lihtsamate ehitiste (nt suvemajad) puhul valmis projekti esitamist ehitusloa taotlemiseks, et vältida tarbetut halduskoormust.
4.1.3 Üldnõuded ehitusprojekti teabele ja ehitusprojekti koostamisele
Ettepanek on läbivalt muuta EhS ja määrus, tuues esile teabekesksust ja kaotades ära (paber) dokumendikesksust.
Läbivalt kogu EHS ja määruse liikuda teabepõhisele lähenemisele, kus ehitusprojekt koosneb ehitise kohta käivast teabest.
Ettepanek on kõik üldnõuded teabele kokku tõsta ühte paragrahvi ja muud samasisulised teistesse vastavatesse paragrahvidesse.
Teha määrusesse uus ehitusprojekti teavet kirjeldav säte:
Üldnõuded ehitusprojektis esitatavale teabele.
1) Teave peab olema terviklik, vastuoludeta (nt määruse § 2 lg 1);
2) Ehitusprojekt peab sisaldama ehitustehnilisi andmed (määruse § 3 lg-d 2 ja 3);
3) Ehitusprojekti koostamise alusteave (määruse § 4 lg 2 § 7 lg 1 p 3);
4) Seletuskirja sisu käsitlevad nõuded.
104
Ehitusloa taotlusega esitatavad ehitusprojekti üldnõuded (määruse § 8 ja §-d 13-14) tuleb sõnastada üldisemaks ning ühildada eelneva ettepanekuga.
Teha uus säte ehitusloa taotlusega esitatavale ehitusprojektile, kus oleks toodud eelprojekti teabemahu nõuded koos üldnõuetega ehitusloa taotlemisele.
Kasutusloa taotlusega esitatava ehitusprojekti nõuded tuua kokku ühte sättesse (määruse §-d 10, 11 lg-d 2 ja 3 – vastuolude kontroll).
Teha uus säte kasutusloa taotlusega esitatavale ehitusprojektile, kus oleks toodud põhi- või tööprojekti teabemahu nõuded koos üldnõuetega kasutusloa taotlemisele.
4.1.4 Ehitusprojekti osad ja valdkonnad
Ühtlustada põhimõtteid EhS-is ja määruses ehitusprojekti valdkondade ja osade osas.
Jätta määrusest välja § 4 lg 5, sest koostöö korraldamine ei kuulu määruse reguleerimise ja kohaldamise alasse.
Ehitusprojekti jagunemine valdkondade kaupa ehitusprojekti osadeks peaks olema selgelt määratletud. Näiteks tuleks eraldada jaotised maastikuarhitektuuri, sisearhitektuuri ja väliruumi jaoks, sest neid valdkondi projekteerivad erineva kutsepädevusega isikud.
Määruses peaks kehtestama ehitusprojekti üldosa esitamise nõude, kus on kajastatud kõik projekti lähtekohad, andmed, dokumendid
105
ning projektide jaotuse põhimõtted.
Sarnaselt ehitusprojekti standardile koostada soovituslikud juhised, kuidas ehitusprojekti tuleb üles ehitada ja esitada.
Määruses tuleks täpsustada, et ehitusprojekti osade hulka peavad kuuluma ehitise eripärast tulenevad projekteerimise valdkonnad ja vastavad osad, näiteks muinsuskaitsenõuded.
Muuta määruse § 4 sisu ning sõnastada see projekteerimise valdkondade kaudu.
Oluline on välja tuua ehitusprojekti üldosa, nagu see on käsitletud ehitusprojekti standardis. Muuta tuleks:
1) sätestada ehitusprojekti üldosale nõuded, mis annab konteksti ülejäänud ehitusprojektile;
2) asendiplaan on joonise tüüp, see osa tuleb välja võtta;
3) puudu on välisvõrkude osa;
4) eraldi tuleb analüüsida projekteerimise valdkondi, kas loetelu tuleb täiendada (vt ptk 4)
Sõnastada ettepanekud määruse eelnõus.
106
5) oluline on, et kõiki valdkondi ei pea kajastama, kui see ei ole asjakohane. Minimaalne andmemaht sõltub seega ehitise liigist. Tänane projektdokumentatsioon jaguneb jaotisteks projekteerija valitud viisil.
4.1.5 Ehitusprojekti minimaalne vajalik teave ehitusteatise esitamisel või ehitusloa taotlemisel
Ühtlustada ja paremini selgitada ehitusprojekti teabenõude tekkimise aluseid ja põhimõtet.
Tabelis 1 on esitatud ehitusprojekti teabenõude tekkimine erinevate kategooriate kaupa üldisemalt detailsemale põhimõtte alusel. Antud loogika alusel tuleks luua BIMis ehitusprojekti esitamise juhendmaterjalid.
Määruse ajakohastamiseks on analüüsis teabevaldkondade osas pakutud neli alternatiivi:
1) Ehitusprojekti osad (projekteerimise valdkonnad) ei muutu, nn 0-alternatiiv;
2) Määruses sätestatud ehitusprojekti osi reguleerivad sätted vaadatakse üle ja need korrastatakse ning kaasajastatakse. Seejuures võivad korrastamise tulemusena teabevaldkonnad jääda samaks või muutuda rohkem ehitusprojekti standardiga sarnaseks. Määrusesse lisatakse juurde üksnes
Sätestada määruses täiendavad teabevaldkonnad ehitusprojekti standardi eeskujul, lisades juurde üksnes teabevaldkonnad, mis on hädavajalikud, kuid täna pudu, nt välisvõrgud. Muus osas jätta määruse §-de 15-23 sõnastus samaks.
107
teabevaldkonnad, mis on täna pudu ja on hädavajalikud, nt välisvõrgud. Muus osas määruse sõnastust ei muudeta;
3) Määruses sätestatud ehitusprojekti osi reguleerivad sätted vaadatakse üle ja teabenõuded sõnastatakse valdkondade kaupa ehitusprojekti standardi eeskujul. Teabenõuded jäävad üldisele tasemele. Täpsemad juhised nende sisustamiseks annab standard või ministeeriumi kehtestatud juhendid;
4) Määruses sätestatud ehitusprojekti osi reguleerivad sätted vaadatakse üle ja teabenõuded sõnastatakse valdkondade kaupa ehitusprojekti standardi eeskujul. Seejuures avatakse teabenõuded määruses detailselt, lähtutakse EKEL-i määruse kavandist ja ehitusprojekti standardist.
4.1.5 ja 4.1.6 Ehitus- ja kasutusteatise ehitusprojekti teave
Kaotada kategooria „ehitusteatis ja ehitusprojekt“.
Luua vorm EHRis, millele saab juurde lisada vajalikke dokumente. Selliste vormide koostamine ja arendamine vajab täiendavat analüüsi.
Täiendada ehitusteatise vormi ja lisada selle väljad, milles ehitusteatise esitaja kirjeldab, selgitab ja tõendab ehitisele ja ehitamisele esitatud põhinõuete täitmist.
108
Kaotada kategooria „kasutusteatis ja ehitusprojekt“.
Luua vorm EHRis, millele saab juurde lisada vajalikke dokumente. Selliste vormide koostamine ja arendamine vajab täiendavat analüüsi.
Täiendada kasutusteatise vormi ja lisada selle väljad, milles esitaja kirjeldab, selgitab ja tõendab ehitisele ja ehitamisele esitatud põhinõuete täitmist.
4.2 Ehitusprojektile esitatavad vorminõuded ja BIM
Vormistamise kontekstis tuleb käsitleda kolme erinevat temaatikat:
1) ehitusprojekti vormistamine, mis jaguneb alateemadeks: vormistamise üldnõueteks, ehitusprojekti osade vormistamise nõueteks ja dokumentide vormistamise nõueteks;
2) allkirjastamine;
3) ehitusprojekti esitamine.
Teha uus säte:
Üldnõuded ehitusprojekti vormistamisele:
1) Vormistamise üldnõuded (§ 4 lg-d 3-5);
2) Ehitusprojekti osa vormistamise nõuded;
3) Ehitusprojekti teabe esitamise nõuded (dokumendi) vormistamise formaadist, nt pdf, BIM jne;
4) Seletuskirja formaadi nõuded;
5) Lisanõuded (määruse § 11 lg 1).
BIM lahendused peavad olema menetletavad ja vormistusnõudeid järgides.
Teha määrusesse vormistamist käsitlev uus säte.
109
Muuta määrus BIM kasutuselevõtu soodustamiseks.
Määruse §-des 2 – 7 sätestatud nõuded tuleb muuta, vähendada või ära jätta osad, mis rõhutavad dokumentide esitamist ja vormi ning keskenduda teabepõhisele käsitlusele.
Kehtestada üldpõhimõtted, - nõuded ja -alused ehitise projekti projektilahendi vormistamisele ehitusteabe mudelina ehk BIMis:
Teabemudelina esitatud ehitusprojekti teave peab olema vastuoludeta ja üheselt arusaadav ning seda peab olema võimalik eesmärgipäraselt kasutada.
Ehitise projekti esitamisel ehitusteabe mudelina kasutatakse avatud ja laialdaselt kättesaadavaid failiformaate, lähtutakse ja kasutatakse rahvusvaheliselt tunnustatud ja avatud standarditest, näiteks IFC (Industry Foundation Classes)190.
110
Ehitusteabe mudelis esitatud teave (nii geomeetria kui ka mitte-geomeetriaga seotud teave) peab olema korrektselt liigitatud, kasutades selleks õigeid modelleerimise vahendeid ning üheselt, arusaadavat masinloetavat vormingut.
Ehitusteabe valdkonnamudelid (kindlaks kasutusotstarbeks kohandatud teemamudelid) peavad sobima kokku, olema ühildatavad ja vastuoludeta. Vastuolude hindamisel arvestatakse ehitise projekti arengujärguga.
Samuti tuleks määruse uusversiooni lisada viide, et ehitise projekti esitamisel ehituse teabemudelina ehitusloa või - teatise ning kasutusloa või - teatise taotlemiseks peab lähtuma täiendavatest Kliimaministeeriu mi veebilehel avaldatud juhistest. See on sarnane
111
põhimõte määruse § 7 lõikele 11.
ÜBN ja buildingSMART standardid vajavad süvaanalüüsi, et edendada BIM-põhist loamenetlust. Kolmas ÜBN versioon on hea lähtekoht ja raamistik BIM-tehnoloogia juurutamiseks, määratledes mudelprojekteerimise nõuded, kuid esindab samuti elektroonilist dokumendipõhist lähenemist.
Samuti on ÜBN juhendis kirjeldatud BIM mudeli andmesisu nõuded erinevates ehitise elukaare etappides ja kehtestatud nõuded geomeetriliste vastuolude osas. Samas eeldatakse, et nende täitmist kontrollib vastava pädevusega isik, aga mitte automaat.
Täna pole KOVid ja valitsusasutused võimelised BIMi rakendama.
BIM tehnoloogia abil oleks ka võimalik lihtsustada muudatuste haldamist ehitusloa ja kasutusloa ehitusprojekti taotlustes (vt 4.2.4).
OpenBIMi juba kasutusel olevad standardid (näiteks IFC ja BCF) toetavad tõhusat infovahetust, kuid uued standardid, näiteks IDS ja bsDD rakendamine teabenõuete masinloetaval kujul esitamiseks ja kontrollimiseks, rakendamine ehitusloa ja kasutusloa ehitusprojekti vastavuse kontrollimiseks vajab samuti süvaanalüüsi ja arendusi.
Vastavuskontrollide automatiseerimine, koolitamine ja sobivate programmide pakkumine on oluliseks eelduseks BIM-põhise ehitusloa menetluse soodustamisel, kuid ei vabasta menetleja kohustusest hinnata või kontrollida ehitise nõuetelevastavust.
5. EHITUSMATERJALIDE JA -TOODETE KORDUSKASUTUS JA RINGLUS NING SELLE SEOSED EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISE NÕUETEGA, SH LAMMUTUSPROJEKTIGA
Ressursside ammendumise ja kliimaprobleemide tõttu loobutakse järk-järgult „võta-tarbi-viska ära“ majandusmudelitest ning minnakse aina rohkem üle ringmajanduslikele majandusmudelitele. Nii nagu teised valdkonnad, seisab ka ehitussektor silmitsi eeltoodud väljakutsetega.
112
Ehitamine ei ole võimalik ilma ehitustoodete ja -materjalideta (edaspidi ehitustoode, ehitusmaterjal, toode või materjal), mille korduskasutuse ja ringlussevõetavuse potentsiaal on oluline kliimaeesmärkide elluviimisel. Seejuures peame tagama, et kehtiv õigus ei saaks eelnimetatu elluviimisel takistuseks.
Tellija on palunud antud küsimust analüüsida ehitus- ja lammutusjäätmete tekke vähendamise ning korduskasutuse, taaskasutuse ja ringlussevõtu kontekstis (TK 3.5.1.1. – 3.5.1.2., 3.5.1.4.). Kuigi ehitustoodete ja -materjalide korduskasutamine ja ringlussevõtt on tihedalt seotud jäätmevaldkonna õigusaktidega ja selliste probleemidega nagu jäätmete sorteerimine ja segunemine ehitusplatsil ja ehitades, jäätmekoodide ebatäpsus, ümbertöötlemise võimekuse puudumine, puudulikud andmed jne, ei käsitleta neid käesoleva analüüsi raames. Käesolev analüüs keskendub ehitusmaterjalide ja -toodete kaardistamisele ehitise püstitamisel ja lammutamisel ega käsitle jäätmevaldkonna õigusakte.
Käesolevas peatükis analüüsitakse ehitusmaterjalide ja -toodete korduskasutuse ja ringlussevõtu seoseid ehitusprojektiga ning ehitusprojekti koostamisele esitatavaid nõudeid läbi ringmajanduse prisma eesmärgiga välja selgitada, kuidas saab määrus ehitusmaterjalide ja -toodete taaskasutamist hõlbustada. Peatüki lõpus esitatakse ettepanek määruse ja teiste õigusaktide muutmiseks lähtuvalt kehtivast õigusruumist, tuvastatud probleemkohtadest ja rakenduspraktikast ning tulevikusuundumustest. Väljapakutud lahenduste elluviimine toetab riiklikult seatud eesmärki, kuid eeldab ka paralleelset infrastruktuuri loomist.
Alustuseks tuleb sedastada, et teemaga seonduv terminoloogia ei ole eriõigusaktides ühtlustatud. EhS ja selle seletuskiri räägivad läbivalt materjalide ja toodete taaskasutamisest. Jäätmeseadus eristab korduskasutust180, ringlussevõttu181 ja taaskasutamist182. Seni kehtinud ehitustoodete määruses leidub ainult ringlussevõttu ja korduskasutust ning uues ehitustoodete määruses on kasutusel nii korduskasutus (defineerimata), ringlussevõtt183, ringlussevõetavus184 ja taastamine (defineerimata).
Eeltoodust tulenevalt kasutame analüüsis selgema arusaamise huvides vaid 2 terminit jäätmeseaduse tähenduses: korduskasutus ja ringlussevõtt. Seejuures kehtiva õigusruumi, st õigusaktide ja seletuskirjade kirjeldamisel on jäetud nendes kasutatud terminid.
5.1 Ehitusmaterjalide ja -toodete ringlussevõtu ja korduskasutamise õigusraamistik
Ehitusmaterjalide ringlussevõtt ja korduskasutus on tihedalt seotud Euroopa Liidu (edaspidi EL) õigusega, kuna projekteerimist ja ehitamist mõjutavad otseselt ehitustoodete kohta kehtivad nõuded, mis on Euroopa Liidus ühtlustatud. Nõuded ehitustoodetele on sätestatud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 9. märts 2011 määruses (EL) nr 305/2011185 (edaspidi ehitustoodete määrus).
180 Toote või materjali uuesti kasutamine nende esialgsel otstarbel. 181 Jäätmematerjalide töötlus toodeteks, materjalideks või aineteks, et kasutada neid nende esialgsel või muul
eesmärgil. See ei hõlma jäätmete energiakasutust ja töötlemist materjalideks, mida kasutatakse kütusena või tagasitäiteks.
182 Jäätmete kasutamine kasulikul otstarbel selliselt, et nad asendavad teisi materjale, mida muidu oleks sellel otstarbel kasutatud, või jäätmete ettevalmistamine nende eelnimetatud otstarbel ja viisil kasutamiseks kas tootmises või majanduses laiemalt
183 Ringlussevõtt direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 punktis 17 määratletud tähenduses 184 Võimalikkus materjali või toodet tulemuslikult ja tõhusalt eraldada, koguda, sortida ja koondada
kindlaksmääratud jäätmevoogudeks, et võtta see ringlusse teisese toormena, minimeerides samal ajal kvaliteedi või funktsionaalsuse kadu asjaomase esmase toormega võrreldes
185 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 305/2011, 9. märts 2011 , millega sätestatakse ehitustoodete ühtlustatud turustustingimused ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 89/106/EMÜ EMPs kohaldatav tekst. – ELT L 88, 4.4.2011, p. 5–43.
113
Ehitustoodete määruse lisas 1 on sätestatud ehitistele esitatavad põhinõuded, mis on Eesti õiguses kajastatud EhS § 11 lg-s 2. Määruse eesmärk on siiski ühtlustada mitte ehitistele või ehitamisele esitatavaid nõudeid, vaid üksnes „ehitustoodete“ toimivuse hindamise ja deklareerimise korda. Üks lisas 1 sätestatud põhinõuetest on loodusvarade säästev kasutamine. See tähendab, et ehitised peavad olema projekteeritud, ehitatud ja lammutatud nii, et loodusvarasid kasutatakse säästvalt ning on tagatud (i) ehitiste, nende materjalide ja osade korduskasutamine või ringlussevõetavus pärast lammutamist ning (ii) keskkonnasõbraliku tooraine ja teisese materjali kasutamine ehitises.186 Seega toetab kehtiv EL raamistik, eelkõige loodusvarade säästva kasutamise põhimõte, ehitustoodete ja -materjalide ringlussevõttu ja korduskasutust.
Ehitustoodete määruse lisa 1 annab liikmesriikidele võimaluse saavutada „loodusvarade säästva kasutamise“ eesmärki, kehtestades oma territooriumil nõudeid ehitistele.187 Eestis on nõuded ehitisele sätestatud ehitusseadustikus ja selle alamaktides.
Jätkusuutlikku arengu soodustamine on üks ehitusseadustiku põhimõtetest (EhS § 1). Väga üldistatult on areng jätkusuutlik, kui on rahuldatud praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Nagu eelnevalt käsitletud, tähendab ehitusõiguse kontekstist jätkusuutlikkus, et ehitis peab kogu oma elukaare vältel vastama selle kasutaja ja ühiskonna vajadustele, võttes sealhulgas arvesse võimalust seda hiljem lammutada ja lammutusjäätmeid taaskasutada (vt ptk 3.2).
Ehitustoodete korduskasutus ja ringlus seostub ka keskkonnasäästlikkuse põhimõttega (EhS § 9). See püüab suunata head ehitustava ja mõtteviisi ka keskkonnasäästlikkuse aspektist. Keskkonnasäästlikkuse põhimõte on defineeritud kui loodusvarade säästliku kasutamise põhimõte (KeÜS § 13). Taastuvaid ja taastumatuid loodusvarasid tuleb kasutada säästlikult, arvestades nende looduslikku täienemist ja varude jätkumist võimalikult pikaks ajaks. Keskkonnasäästlikkus hõlmab EhS seletuskirja kohaselt ka kõikide loodusressursside säästvat kasutamist ja on tegelikult asjakohane ehitise kogu elukaare vältel. Ehitusõigusega seonduvalt on lisaks ehitise kasutamise aegsele energiatarbimisele oluline ka ehitamisel ehitusmaterjalide säästlik kasutamine, keskkonnaohutumate või väiksemat keskkonnahäiringut kaasa toovate ehitusmaterjalide eelistamine, ehitise lammutamisel ehitusmaterjalide taaskasutamine ja muud taolised aspektid. Kõiki võimalikke keskkonnasäästlikkuse aspekte ei olnud veel uue EhSi jõustumisel õigusaktidega sisustatud, kuid seletuskirjas tõdeti, et on tõenäoline, et üha rohkem tuleb ka neile aspektidele tähelepanu pöörata.
Eeltoodust näib, et kehtiv õigus toetab materjalide ja toodete ringlussevõttu ja korduskasutamist. EhSis käsitletud jätkusuutlikkuse ja loodusvarade säästava kasutamise põhimõtted on kooskõlas ehitustoodete määruse lisas 1 käsitletud loodusvarade säästava kasutamise põhimõttega. Eesti lähtub samast kontseptisoonist, seda ei ole kitsendatud ega sisustatud oluliselt erinevalt. EhS § 11 lg 3 sätestab ka otsesõnu, et ehitisele esitatavate nõuete sisustamisel järgitakse ehitustoodete määruse lisas 1 sätestatud olulisi nõudeid.
Toodete ja materjalide säästev kasutamine on võimalik vaid siis, kui materjalide ja toodete kohta on piisavalt andmeid ehitise kogu elukaare vältel. Säästva kasutamise vaatenurgast on olulised eelkõige materjalide ja toodete kogused, liigid, andmed tootjate ja markide kohta ning korduskasutuse ja/või ringlussevõtu potentsiaal. Ehitustoodete ja -materjalide korduskasutuse ja ringlusevõtu kontekstis omavad tähtsust ka ehitise kasutamise ja hooldamise nõuded, sest
186 Ehitustoodete määruse lisa 1 alapunkt 7. 187 Commission Staff Working Document SWD(2019)1770 - Evaluation of Regulation (EU) No 305/2011 laying
down harmonised conditions for the marketing of construction products and repealing Council Directive 89/106/EEC lk 7 kolmas lõik, kättesaadav siit.
114
nende järgimisest sõltub materjalide ja toodete korduskasutamise potentsiaal (vt kasutamise ja hooldamise nõuete kohta täpsemalt ptk 3.7).
Kehtiva õiguse kohaselt sisalduvad teatud andmed ehitustoodete ja -materjalide kohta ehitusprojektis. Seetõttu tuleb analüüsida kas kehtiv regulatsioon on püstitatud eesmärgi jaoks piisav.
Ehitusprojektile esitatavate nõuete määrus eristab uue ehitise püstitamiseks või olemasoleva ehitise ümberehitamiseks koostatava ehitusprojekti (edaspidi ehitusprojekt) ehitise lammutamiseks koostatavast ehitusprojektist (edaspidi lammutusprojekt), mistõttu käsitleme need allpool eraldi.
Ehitusprojektil on 3 staadiumit: eelprojekt, põhiprojekt ja tööprojekt. Eelprojektist ei ole reeglina võimalik saada detailset infot kasutatavate ehitustoodete ja -materjalide kohta. Ehitusloa taotlemisel või ehitusteatise esitamisel esitatavas ehitusprojektis tuleb anda ehitise põhilise konstruktsioonikirjeldus koos põhiliste ehitustoodete äranäitamisega ning arhitektuurinõuded välispiiretele viimistluse kirjeldusega.188 Ehitusloa taotlemisel esitatakse arhitektuuri- ja asjakohasel juhul sisearhitektuuri ja maastikuarhitektuuri osas vähemalt ehitise põhitarindite kirjeldus koos põhiliste ehitustoodete, -materjalide ja -seadmete äranäitamisega.189 Eraldi tuleb täpsustada ka ehitustoodete ja -materjalide tuletundlikkust iseloomustavad näitajad.190
Põhiprojektis esitatakse kõik olulised tehnilised nõuded ehitisele ja selle osadele ning ehitustoodetele.191 Asjakohasel juhul kajastatakse ehitises kasutatavatele ehitustoote, -materjali ja seadme kasutusele ja hooldusele esitatavad üldnõuded põhiprojekti seletuskirjas või kasutus- ja hooldusjuhendina192. Seadmete ja ehitustoodete marke ja tootjafirmasid põhiprojektis reeglina ei nimetata.193 Küll aga ei ole see keelatud ja praktikas seda tehakse, lisades valitud toote taha sulgudesse „või samaväärne toode“. Osaliselt on põhjus selles, et see lihtsustab projekteerimise tööd, aitab tagada soovitud funktsionaalsuse ja toimivuse ning teha ehitajal täpsem eelarve.
Tööprojekti staadiumis tehakse lõplik ehitustoodete valik, esitatakse reeglina valitud ehitustoodete ja seadmete tootja ja mark ning vajadusel antakse juhised nende seadistamiseks.
Andmed ehitises kasutatud materjalide ja toodete kohta võivad sisalduda ka ehitusdokumentides. Ehitusdokumentide koostamise, säilitamise ja üleandmise minimaalsed nõuded on reguleeritud ehitamise dokumenteerimise määrusega. Ehitamine dokumenteeritakse süstemaatiliselt selliselt, et tagatakse ehitamise läbipaistvus ja jälgitavus ning ehitusdokumentide alusel on võimalik mõistliku pingutuse ja kuluga tuvastada muuhulgas kasutatud ehitustoode ja -materjal, kui need andmed ei selgu ehitusprojektist (§ 2 lg 1 p 3) ning muid asjaolusid, mis võivad mõjutada ehitamise ning ehitise keskkonnasäästlikkust (§ 2 lg 1 p 6). Kasutatud ehitusmaterjalid ja -tooted kantakse ehituspäevikusse (§ 6 lg 3 p 5). Ehitusdokumendid antakse EHR-le üle elektrooniliselt hiljemalt koos kasutusloa taotlusega või kasutusteatisega, välja arvatud juhul, kui koos ehitusteatisega ei pea esitama ehitusprojekti (§ 14 lg 1).
188 Määruse seletuskiri lk 12 viimane lõik. 189 Määruse § 16 lg 1 p 4. 190 Määruse § 22 lg 1 p 5. 191 Määruse seletuskiri lk 9 neljas lõik. 192 Määruse seletuskiri lk 9 viimane lõik. 193 Määruse § 9 lg 5.
115
Peale ehitusetapi lõppu on ehitusprojekt ja ehitusdokumendid sisendiks ehitise elukaare järgnevate tegevuste jaoks, nt ehitise ümberehitamiseks või lammutamiseks, mida peetakse samuti ehitamiseks ja mille tarbeks on samuti vaja koostada ehitusprojekt.194
Kui ehitusprojekti eesmärk on suunatud ehitise valmimisele, siis lammutusprojekti eesmärk on anda ehitist lammutavale ehitusettevõtjale teavet lammutatava ehitise või selle osa kohta, juhiseid lammutustööde ohutuks läbiviimiseks ning lammutamisel tekkivate jäätmete käitlemiseks.195 Lammutusprojekti nõudmise alus on eelkõige avalik huvi, mis seondub hoonet teenindavate rajatiste korrektse lahtiühendamise ning ehitusmaterjalide või -toodete keskkonnasäästliku taaskasutusega.196
Määruse §-s 33 on toodud nõuded lammutusprojektile. Nõuete kehtestamisel lähtuti samast struktuurist ja samadest põhimõtetest, nagu on sätestatud nõuetes ehitise ehitusprojektile.197 Lammutusprojekt peab sisaldama vajadusel tarindite ja paigaldiste lahtiühendamise viisid ja kohad198, lammutatavas ehitises leiduvad ohtlikku ainet sisaldavad materjalid, seadmed ja tooted, nende eeldatavad liigid, paiknemine, kogused ning nende ohutu ja liikide kaupa kogumise ja käitlemise nõuded, sealhulgas asbesti ja asbesti sisaldavate materjalide määramine, asbesti ja asbesti sisaldavate materjalide lammutamisel asbestikiudude leviku vältimise meetmed199, lammutamisel tekkivate jäätmete ligikaudsed kogused jäätmeliikide kaupa ning jäätmeliikide kogumise ja edasise käitlemise korraldus200. Vajadusel koostatakse ehitise lammutamiseks lisaks ehitusprojektile ehitustööde organiseerimise kava.201
Ehitusmaterjalide ringlussevõetavust ja korduskasutamist võivad käsitleda ka teatud EVS standardid. Ehitusmaterjalide taaskasutamise tõhusa, selge ja toimiva õigusraamistiku loomisel on oluline täiendavalt analüüsida standardites kajastatud põhimõtteid ja suundumusi selles osas.
Kokkuvõttes sisalduvad andmed ehitamisel kasutatud materjalide ja toodete kohta ehitusprojektis ja/või ehituspäevikus. Lammutuseelselt kaardistatakse vaid tekkivate jäätmete ligikaudset kogust jäätmeliikide kaupa ja ohtlikku ainet sisaldavate materjalide liigid, paiknemine ja kogused. EhS alusel kehtestatud alamaktid tagavad teatud määral ja vormis ehitusmaterjalide kohta andmete kogumist. Kas see on püstitatud eesmärgi jaoks piisav analüüsitakse alampeatükkides 5.3 ja 5.5.
Töö valmimisel analüüsiti ehitustoodete- ja materjalide korduskasutust ja ringlussevõetavust puudutavat kohtupraktikat. Analüüsitavat perioodi ajaliselt ei piiratud. Otsingumeetodina on kasutatud ületekstiotsingut (märksõnad „korduskasutus“, „ringlussevõtt“, „taaskasutamine“, „ehitusmaterjal“, „ehitustoode“, jne). Õiguskantsleri seisukohad analüüsitaval teemal puuduvad.
Kuna seni on Eestis kõige levinum olnud kasutatud ehitusmaterjalide täitematerjalina kasutamine, on kohtupraktikasse jõudnud just sellega seonduv problemaatika.
Kohtupraktikast on läbi käinud küsimus sellest, kas uueks täitematerjaliks tee kompleksstabiliseeritud (KS) kihi rajamisel saab pidada ka korduvkasutatavat asfalti202. Hageja leidis, et kuna korduvkasutatav asfalt on lepingus viidatud standardite kohaselt lubatud täitematerjal, korduvkasutatav asfalt ei pärinenud vaidlusaluselt objektilt ning
194 EhS § 4 lg 1 ja 4. 195 Määruse § 25 lg 1 ja 2. 196 EhS seletuskiri lk 67 esimene lõik. 197 Määruse seletuskiri lk 16 viimane lõik. 198 Määrus § 25 lg 5 p 5. 199 Määrus § 25 lg 5 p 7. 200 Määrus § 25 lg 5 p 8. 201 Määruse § 25 lg 7. 202 Harju Maakohtu 20.11.2020 otsus tsiviilasjas nr 2-19-19736 (Nordecon AS hagi Eesti Vabariigi vastu).
116
korduvkasutatava asfaldi omadused olid kontrollitud, oli tegemist uue tootega või sellega samaväärse tootega ning seetõttu uue täitematerjaliga, mida hageja võis retseptis kasutada. Kostja seevastu leidis, et kuigi korduvkasutatav asfalt oli iseenesest standardi kohaselt lubatav täitematerjal, nägi vaidlusalune leping ja selle juurde kuuluv projekt ette, et objektilt kasutatavat freespuru võis kasutada 25% ulatuses ning ülejäänud osas tuli kasutada uusi täitematerjale. Korduvkasutatav asfalt ja objektilt pärinev freespuru on mõlemad põhimõtteliselt freespurud, mille omadused ei ole võrreldavad uute täitematerjalidega. Leping ei defineerinud väljendit „uus täitematerjal“.
Kohus leidis, et vaidluse all on küsimus töö lepingu tingimustele vastavuses ning järeldas, et lepingu pooltega sarnase mõistliku isiku seisukohast lähtuvalt pidi väljend „uus“ tähendama uusi tooteid, mitte vanu või juba kasutatud materjale. Kohtu hinnangul ei tõendanud hageja väiteid, et tänu töötlemisele on korduvkasutatava asfaldi omadused samaväärsed teiste uute mineraalset päritolu täitematerjalidega. Kostja on aga veenvalt tõendanud, et korduvkasutatav asfalt ei ole samaväärsete omadustega võrreldes uute täitematerjalidega. Lepingupunkt, mille kohaselt tuli KS kihi ehitamisel kasutada vähemalt 75% ulatuses uut täitematerjali, on kolmanda mõistliku isiku seisukohalt mõistetav ja tõlgendatav viisil, kus uue materjalina korduvkasutatavat asfalti kasutada ei saanud. Kohtu hinnangul ei saa sellise tõlgenduse andmisel olla ka kahtlust, mis võimaldaks tõlgendada tingimust kostja kahjuks. Väljendi „uus“ kasutamine antud lepingu tingimuses, samuti projektis, tähendas selgelt uute ja mitte varem kasutatud täitematerjalide kasutamist. Lepingupooltega sarnane mõistlik isik pidi aru saama, et tulenevalt materjalide erinevatest omadustest ei saa uusi mineraalse päritoluga täitematerjale samastada korduvkasutatava asfaldiga, sest sellest sõltusid KS kihi tugevusomadused. Teistsuguseid järeldusi asjas kogutud tõenditest teha ei saa.203
Kokkuvõttes tõlgendas kohus antud kohtuasjas lepingut ja standardeid, peamiselt keskendus sellele mis on „uus täitematerjal“ ja kas uue täitematerjalina saab kasutada korduskasutatud asfalti ehk freespuru. Kaasuse lahendamine taandus lepingule, standartidele ja asjatundjate arvamustele, mis pooled esitasid. Kohus leidis, et uue täitematerjalina ei saa kasutada korduskasutatud asfalti. Selline kohtu järeldus ei ole kooskõlas Keskkonnaagentuuri analüüsi „Ehitus- ja lammutusjäätmete teke ja käitlemine“ (tööversioon)204 järeldusega, et tootestandardile vastavus tagab selle, et jäätmed võetakse kasutusse uue tootena.205 Samas kasutas kohus standardeid, et sisustada lepingu mõistet olukorras, kus ehitusmaterjalide korduskasutuse ja ringlussevõtu kohta puudub eraldi regulatsioon. Jäätmeseadusele kohus ei viidanud. Ka kohtuotsuses kasutatud terminoloogia ei ole kooskõlas kehtiva õigusega, mis teeb kohtu põhjenduste jälgitavuse keeruliseks.
Läbitöötatud kohtupraktika ei aita püstitatud küsimuse lahendamisel edasi, vaid kinnitab, et Eestis on kõige levinum kasutatud ehitusmaterjalide kasutamine täitematerjalina. Ühtlasi näib kohtuotsusest, et tegemist on õiguslikult keerulise teemaga, mis on peamiselt reguleeritud pooltevaheliste kokkulepete ja valdkonna standarditega.
Ehitusmaterjalide korduvkasutamise tõhustamise küsimust arutati erialaliitudega. Fookusgrupi intervjuul viibinud isikud viitasid Norra näitele206, seal kehtivatele protsessidele, kehtivatele standarditele ja praktikatele, mis on mõeldud olemasolevate ehitusmaterjalide
203 Samas p 218. 204 Tellija edastatud Keskkonnaagentuuri analüüs „Ehitus- ja lammutusjäätmete teke ja käitlemine“ analüüsi
tööversioon, 2024. 205 Palju võetakse ringlusse ka betooni-, tellise-, plaadi- või keraamikatootesegusid, mida kasutatakse näiteks
ehitustöödel täitematerjalina. Sageli jäätmed purustatakse kohapeal tootestandardile (EVNS-EN 13242:2006+A1:20) vastavaks täitematerjaliks. Tootestandardile vastavus tagab selle, et jäätmed võetakse kasutusse uue tootena.
206 FutureBuilt, rohkem infot kättesaadav siit: https://www.futurebuilt.no/English
117
taaskasutamiseks. Samas viitasid mitmed isikud, et Eestis ollakse lahti võetud ja lammutatud ehitusmaterjalide ja -toodete osas ettevaatlikud ja praktikas eksisteerivad mitmed takistavad tegurid. Seni on peamiselt taaskasutatud fassaadiplaate, kuid konstruktiivsete elementide taaskasutuseni pole jõutud. Arhitektid rõhutasid taaskasutatud materjalide kättesaadavuse ja nende kohta käivate andmete tähtsust, et täita nõudeid uute hoonete osas, sealhulgas energiatõhususe osas. Märgiti, et materjalide taaskasutuspotentsiaali hindamine nõuab teavet materjali paigalduse kohta, mistõttu peaks kogu vajalik info olema dokumenteeritud. Arhitektid tõid samuti välja, et ei saa lammutusprojekti koostades määrata lammutamisel tekkivate jäätmete ligikaudsed kogused jäätmeliikide kaupa (määruse § 25 lg 5 p 8), kuna neil puudub vastav pädevus ja oskused.
5.2 Ehitusmaterjalide ja -toodete taaskasutuse tulevikusuundumused: ökodisaini määrus ja uus ehitustoodete määrus
Euroopa Komisjon võttis vastu meetmepaketi, mille abil soovitakse muuta kestlikud tooted ELis normiks. Esitatud paketi keskmes on kestlike toodete ökodisaini määrus207. Ökodisaini määrusega nähakse ette sealhulgas ringlust ning toodete keskkonna- ja kliimajalajälje üldist vähendamist puudutavate miinimumkriteeriumide kehtestamine.
Ökodisaini määruse toetamiseks tehti paketi osana ka sihipärased valdkondlikud algatused, sealhulgas läbis revisjoni varasemalt käsitletud ehitustoodete määrus. Vaatamata ehitusmaterjalide korduskasutust ja ringlust toetavate põhimõtete olemasolule regulatiivsel tasemel, ei võimalda kehtiva ehitustoodete määruse reguleerimisala esitada süstemaatiliselt teavet ainete sisalduse kohta ehitustoodetes, kuigi niisugune teave võib siiski aidata näiteks tarbijate teadlike valikute võimaldamise kaudu edendada keskkonnasõbralike ehitustoodete väljatöötamist ja kasutamist või ressursside säästvat kasutamist, muu hulgas ringlussevõtu ja korduskasutuse abil.208 Seoses loodusvarade säästva kasutamise põhimõttega leidis Euroopa Komisjon, et kuigi see ei ole seni tulemust andnud, on see siiski tähtis. Määrusele laekunud tagasiside rõhutas vajadust sätestada ELi õigusaktides korduskasutatavate ja ringlussevõetud ehitustoodete suhtes kohaldatavaid nõudeid, et aidata tõhusalt kaasa ringmajandusele.209
Eeltoodust tulenevalt kohalduvad uues määruses sätestatud nõuded ehitustoodete, sh kasutatud toodete210 turule laskmisel ja turul kättesaadavaks tegemisel211. Seetõttu on tarvis seda käesolevas analüüsis käsitleda, et tehtavad ettepanekud oleksid ajakohased ja kooskõlas tulevikusuundumustega. Ökodisaini määrust detailides ei analüüsita, sest seda kohaldatakse ehitustoodetele vaid erandjuhtudel, kui ehitustoodete määruse nõuded ei ole piisavad ja neid ei saa mõistliku aja jooksul muuta ega täiendada.212
Ehitustoodete määrus eristab kasutatud ja taastatud tooteid. Kasutatud toode on defineeritud kui toode, mis ei ole jääde või on lakanud olemast jääde direktiivi 2008/98/EÜ kohaselt, mis on vähemalt ühel korral paigaldatud ehitisse ning:
207 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1781, 13. juuni 2024, millega kehtestatakse kestlike toodete
ökodisaininõuete sätestamise raamistik, muudetakse direktiivi (EL) 2020/1828 ja määrust (EL) 2023/1542 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/125/EÜ (EMPs kohaldatav tekst). – ELT L 2024/1781, 28.6.2024.
208 Commission Staff Working Document SWD(2019)1770 - Evaluation of Regulation (EU) No 305/2011 laying down harmonised conditions for the marketing of construction products and repealing Council Directive 89/106/EEC p 5.2.10, kättesaadav siit.
209 Ibid, lk 39 teine lõik. 210 Ehitustoodete määruse artikkel 2 lg 1. 211 Ehitustoodete määruse artikkel 1. 212 Ehitustoodete määruse põhjenduspunkt 33.
118
a) mida on võimalik kasutada ehituses ilma mis tahes muu eeltöötluseta (va kontrollimine, puhastamine või parandamine); või
b) on ümber töödeldud, kuid see on toote toimivuse seisukohast ebaoluline.213
Määrus näeb ette võimaluse töötada kasutatud toodete suhtes välja spetsiaalsed ühtlustatud tehnilised spetsifikatsioonid, mida saaks kohaldada seni, kuni kasutatud toode ei ole muutunud jäätmeks või on lakanud olemast jääde.
Taastatud toode on toode, mis ei ole jääde või on lakanud olemast jääde direktiivi 2008/98/EÜ kohaselt, mis on vähemalt ühel korral paigaldatud ehitisse ning mis on ümber töödeldud, kuid see on toote toimivuse seisukohast oluline.214
Nende ettevõtete suhtes, kes lasevad turule kasutatud või taastatud tooteid, kohalduvad kõik määruse artikliga 22 ettenähtud tootja kohustused (artikkel 26 lg2). Turule laskmine on sh kasutatud toote esmakordne turul kättesaadavaks tegemine pärast selle toote ehitisest eemaldamist (art 3 p 5). Ehitises otseselt korduskasutatud tooteid ei tohiks siiski käsitada uuesti turule lastud toodetena ja seetõttu ei tohiks nende suhtes kohaldada määruse kohaseid meetmeid.215
On ka ehitustooteid, mis muutuvad jäätmeteks olenemata sellest, et neid ei ole kunagi kasutatud. Määrus ei mõjuta liikmesriikide võimalust kohustada tootjaid olema nõus võtma kas ise või oma importijate ja turustajate kaudu tagasi ehitusplatsile või kasutajale tarnitud tooted, mis on jäänud kasutamata ja on samasuguses seisukorras nagu siis, kui need turule lasti.216
Tootja on kohustatud toote turule laskmisel tõendama toote vastavust kohaldatavatele nõuetele ja põhiomadustega seotud toimivust, koostama toimivus- ja vastavusdeklaratsiooni, kinnitama CE-märgise217 ning kandma hoolt selle eest, et tootega on kaasas üldteave, kasutusjuhend ja ohutusteave218. Seejuures on oluline, et määrusega täpsustatakse ka lisas 1 sätestatud ehitisele esitatavad põhinõuded. Nimelt täiendatakse loodusvarade säästva kasutamise põhimõte nii, et tagatud peab olema tervete ehitiste või nende osade ja nende materjalide korduvkasutatavuse või ringlussevõetavuse maksimeerimine pärast demonteerimist või lammutamist (p 8(f)). Ka tootenõuded on täpsustatud ja tihedalt seotud ringlussevõtuga (lisa 3 p 2, p 3.1(c, h, l ja m)). Vajalik info toote ringlussevõetavuse, taastamise ja korduskasutamise kohta muutub üldiseks toote- ja ohutusteabeks, mida tuleb esitada kasutusjuhendis (lisa 4 p 2.7. ja 3) ja tootepassis (artikkel 75 lg 2 p j). Selliselt tagatakse ehitustoodete kestlikkus ja vastupidavus.219
Kokkuvõttes täpsustab, laiendab, detailiseerib ja arendab ehitustoodete määrus kehtivas ehitustoodete määruses sätestatud ressursside säästva kasutuse põhimõtet. Sõnaselgelt on sätestatud, et alates toote projekteerimisest tuleb mõelda ringlussevõetavuse potentsiaalist ning vastav info peab jõudma tootepassidesse ja kasutusjuhenditesse. Selline areng lihtsustab oluliselt toodete ja materjalide ringlussevõtu tulevikus, kuna tänapäeval ei ole toodete taaskasutamise potentsiaal ja tingimused ilma täiendavate hindamisteta teada. Vastava info esitamine tootjate poolt loob küll eelduse ehitusmaterjalide ja -toodete ringlussevõtu suurendamiseks ehitussektoris, kuid ainuüksi sellest ei piisa.
213 Ehitustoodete määruse artikkel 3 p 20. Olulisust hinnatakse vastavalt kohaldatavale ühtlustatud tehnilisele
spetsifikatsioonile. 214 Ehitustoodete määruse artikkel 3 p 25. Olulisust hinnatakse vastavalt kohaldatavale ühtlustatud tehnilisele
spetsifikatsioonile. 215 Ehitustoodete määruse põhjenduspunkt 35. 216 Ehitustoodete määruse põhjenduspunkt 54. 217 Ehitustoodete määruse artikkel 22 lg 2. 218 Ehitustoodete määruse artikkel 22 lg 6. 219 Ehitustoodete määruse põhjenduspunkt 51.
119
Kasutatud ehitustoodete turg ei ole veel kuigi arenenud. Tagamaks sektoris ehitusmaterjalide ja -toodete ringlussevõtu % suurendamist, peavad riigid looma süsteeme vastavate andmete koondamiseks ja üldsusele kättesaadavaks tegemiseks. Mida kiiremini koondatakse andmeid konkreetses ehitises kasutatud ehitusmaterjalide ja -toodete kohta, seda kiiremini tekib kasutatud ehitustoodete turg. KOVide rakenduspraktika kinnitab, et suurem osa KOVidest ei ole täheldanud ettevõtjate huvi seoses ehitusjäätmete taaskasutamisega, pigem saavad ise ringmajandust arendada. Need, kelle poole antud küsimuses pöördutud on, annavad peamiselt nõu seoses kaevepinnase ladustamise ja lammutusjäätmete kasutamisega täitepinnasena. Valitsusasutused on vastupidiselt välja toonud, et teema on väga aktuaalne, ehitajad ja lammutajad tulevad vaikselt kaasa ning on tekkimas soov anda materjalidele uus elu. Uusehitiste puhul on valitsusasutused välja toonud, et andmete tuvastamine on lihtsam, sest on võimalik esitada tooted, paigaldusviisid, kogused jm. Uutel toodetel on tootekirjeldused kokkupanemiseks, samuti demonteerimise info – neid teabeid saaks kasutada.
Ressursside säästva kasutamise põhimõtte täpsustamine ei tingi ehitusseadustikus sätestatud põhimõtete muutmist. EhSis sätestatud põhimõtted on piisavalt laiad ja võimaldavad kooskõlalist tõlgendamist. Eeltoodud arengutega arvestades võib aga analüüsi koostajate arvates lähitulevikus tekkida vajadus täiendava EHR arendamise järgi kasutatud materjalide tootepassides ja kasutusjuhendites esitatud ringlussevõttu puudutava info koondamiseks. Ehitusmaterjalide ja -toodete korduskasutuse ja ringlussevõtu tingimused ei ole otseselt seotud ehitusprojektiga (va lammutusprojekt) ning sellele esitatavate nõuetega. Samas tuleb meeles pidada, et materjalide korduskasutatavuse või ringlussevõetavuse maksimeerimine pärast demonteerimist või lammutamist sõltub otseselt sellest, milliseid materjale kasutati ning kas nende kasutamine või paigaldamine on toimunud tootja juhiste kohaselt.
5.3 Toodete, materjalide ja jäätmete kaardistamine lammutamise eelselt
Tellija on palunud analüüsida kas ehitise lammutamise eelselt on võimalik tekkivaid tooteid, materjale ja jäätmeid kaardistada ning kas ehituseelse raporti koostamine täidaks potentsiaalselt ehitus- ja lammutusjäätmete tekke vähendamise ning korduskasutuse, taaskasutuse ja ringlussevõtu suurendamise eesmärki või oleks ehitusprojekti koostajale vaid formaalne kohustus (TK 3.5.1.1. -3.5.1.2.).
Ehitise lammutamise eelselt on võimalik tekkivaid tooteid, materjale ja jäätmeid kaardistada erinevate meetoditega ning kasutades erinevaid allikaid. Nendeks on eelkõige ehitusprojekt, ehitusdokumentatsioon ja lammutusprojekt.
Esimene meetod keskendub ehitusprojekti analüüsile. Kehtiva regulatsiooni kohaselt kogutakse ehituseelselt ehitusprojektis andmeid kasutatavate ehitustoodete või -materjalide kohta. Ehitustoodete ja -materjalide kaardistamiseks ja nende ringlussevõetavuse potentsiaali hindamiseks sobiks vaid tööprojekti detailsusaste, kuna ehitusloa taotlusele lisatud eelprojekti detailsusaste või põhiprojekti detailsusaste ei ole püstitatud eesmärgi saavutamiseks piisav. Materjali või toote põhiomaduste tuvastamiseks on vaja teada selle tootja ja mark. Lammutamisele läheb järgnevate kümnendite jooksul ca 4500 nõukogude ajal ehitatud korterelamut. Kahjuks on enamuse nende kohta teave EHR-s puudulik. Ka arhiivides olev paberdokumentatsioon konkreetse ehitiste kohta võib puudulik olla. See võib eelkõige olla seotud ehitamise ajal kehtinud nõuetega. Andmed võivad ehitusprojektis puududa või olla ebapiisavad. Seega ei pruugi ehitusprojekti alusel kaardistamine üldse õnnestuda või on kaardistamine ebatäiuslik.
Ehitamise dokumenteerimise määrus sätestab, et ehitusprojektist või ehitusdokumentidest peab selguma kasutatud ehitustoode ja -materjal. Kui toodete ja materjalide andmed ei selgu ehitusprojektist, peaks teoreetiliselt saama need kaardistada ehitusdokumentide alusel.
120
Viimased peavad kehtiva õiguse kohaselt olema koostatud nii, et kasutatud ehitustoodet ja -materjali on võimalik mõistliku pingutuse ja kuluga tuvastada (määrus nr 3 § 2 lg 1 p 6). Kasutatud ehitusmaterjalid ja -tooted kantakse ehituspäevikusse (§ 6 lg 3 p 5). Ehitusdokumentide alusel kaardistamisel esinevad samad väljakutsed nagu ehitusprojekti puhul – aastaid tagasi koostatud dokumentatsioon ei pruugi vastavaid andmeid sisaldada või on selles osas puudulik. Lisaks on ehitusdokumentide analüüs suuremahuline töö, mida ei pruugi saada automatiseerida. Seega ka ehitusdokumentide alusel kasutatud ehitustoodete ja -materjalide kaardistamine ei pruugi olla tulemuslik ja täiuslik.
Ehitise lammutamise eelselt on võimalik tekkivaid tooteid, materjale ja jäätmeid kaardistada ka lammutusprojekti koostamise käigus. Ehitusprojektile esitatavate nõuete määruses on välja toodud, et lammutusprojektis näidatakse ära lammutamisel tekkivate jäätmete ligikaudsed kogused jäätmeliikide kaupa ning jäätmeliikide kogumise ja edasise käitlemise korraldus. Seega peaksid juba täna olema olemas andmed potentsiaalsete korduvkasutatavate ja ringlussevõetavate jäätmete koguste osas. Lammutusprojektis ehitusmaterjale ega -tooteid välja ei tooda, keskendutakse peamiselt jäätmeliikidele. Ka määruse seletuskirjast jääb mulje, et seadusandja arvates võivad lammutuse järgselt tekkida vaid jäätmed. Jäätmehierarhiat arvestades tuleb aga eeskätt jäätmeteket vältida ehk kasutada toodet või materjali uuesti nende esialgsel otstarbel (korduskasutus). Kuigi ehitusseadustik lähtub selgelt põhimõttest, et loodusressursside säästev kasutus on asjakohane ehitise kogu elukaare vältel ja eristab keskkonnasäästlikkuse põhimõtte all ehitise lammutamisel ehitusmaterjalide taaskasutamist ja lammutusjäätmete utiliseerimist, ei väljendu see kuidagi määruse tekstis. Ka määruse alusmaterjalidest ei anna seda tõlgendamise teel tuletada. Seega ei saa lammutusprojekti alusel lammutamise eelselt tekkivaid tooteid, materjale ja jäätmeid kaardistada. Kaardistada saab ainult jäätmeliike. Sellised andmed on korduskasutamise või ringluse aspektist ebapiisavad ning sellise kaardistamisega on seotud praktilised probleemid, mis on seotud jäätmeregulatsioonidega ning mida käesoleva analüüsi raames ei käsitleta, nt sobiva jäätmekoodi puudumine, mis piisavalt täpselt iseloomustaks tekkinud jäätmeid220 ja ehitusmaterjalide, toodete ja jäätmete segunemine ehitusplatsil. Ühtlasi on arhitektid välja toonud, et neil puudub pädevus lammutusprojekti koostades määrata lammutamisel tekkivate jäätmete ligikaudsed kogused jäätmeliikide kaupa (määruse § 25 lg 5 p 8); esitatavad andmed ei põhine mistahes metoodikal ja ei ole usaldusväärsed. Lammutusprojekt ei sobi seega ehitustoodete ja -materjalide kaardistamiseks ja nende ringlussevõetavuse potentsiaali hindamiseks, sest selles ei esitata infot ehitises kasutatud materjalide ja toodete kohta, va ohtlikku ainet sisaldavad materjalid ja tooted221. Seda eelkõige põhjusel, et jäätmeliik ei anna piisavalt detailset infot materjalide ja toodete ning nende põhiomaduste ja koguste kohta.
Täiendavalt on reguleeritud enne 1940. aastat ehitatud ehitise lammutusprojekt. Sellise ehitise puhul tuleb lammutusprojektis esitada andmed ehitamise ajaloo kohta, säilinud väärtuslike detailide loetelu koos fotodega ja ettepanekud nende taaskasutamiseks. Praktikast on teada, et kõik kohalikud omavalitsused seda siiski ei nõua. Pealegi ei ole pahatihti ajaloolises õiendis üles märgitud väärtuslike detailide edasisel saatusel mingit järelevalvet. Nende tegelik korduskasutusse suunamine, sõltumata ajaloolise õiendi koostamisest, on hoone omaniku vastutus, kuid nii temal kui lammutusega tegeleval ehitusettevõttel puudub reeglina huvi taolise täiendava kohustusega tegelemiseks. Parimal juhul liigub teade kasutuskõlblike elementide ja materjalide kohta sotsiaalmeedia gruppide kaudu ning eeldab huvitatud isikutelt erakordset kiirreageerimise valmidust, demonteerimisoskust ning transpordi- ja ladustamisvõimalust.222
220 Uuring "Ehitusmaterjalide ringkasutuse potentsiaal" lk 11 teine lõik.
https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2024-03/A5.2_Aruanne_13.11.2023.pdf 221 Määruse § 25 lg 5 p 7. 222 Uuring "Ehitusmaterjalide ringkasutuse potentsiaal" lk 12 viies lõik.
121
Kokkuvõttes ei ole kehtiva õiguse alusel olemasolevate ehitiste puhul võimalik lammutamise eelselt tekkivaid tooteid, materjale ja jäätmeid püstitatud eesmärgi tarbeks piisavalt kaardistada ei ehitusprojekti, ehitusdokumentatsiooni ega lammutusprojekti alusel. Vanad ehitusprojektid ja dokumentatsioon võivad olla materjalide ja toodete osas puudulikud. Lammutusprojektis kaardistatakse ära vaid materjalid, mis sisaldavad ohtlikku ainet, kuid seda mitte taaskasutamise eesmärgil. Enne 1940. aastat ehitatud ehitise puhul kaardistatakse väärtuslikud detailid, sh taaskasutamise eesmärgil. Eeltoodud andmetest eesmärgi saavutamiseks ei piisa. Korduskasutamise ja ringlussevõetavuse jaoks on vaja detailsemaid andmeid ehitises kasutatud materjalide ja toodete kohta. Määrus, sh lammutusprojekti regulatsioon ei ole seega soovitud eesmärgi toetamiseks aja- ja asjakohane.
Valitsusasutuse ja KOVide praktika ning arusaam eeltoodud probleemist on erinev. KOVide rakenduspraktika on näidanud, et ehitusmaterjalide osas KOVid detailsemaid andmeid ei vaja, tihtipeale saab lammutuse käigus teada, mis materjalid tegelikult kasutused on olnud. Üldiselt nõutakse sellise informatsiooni projektist lahti kirjutamist, vajadust eraldi registris kajastamise järgi KOVid ei näe. Probleemkoht on aga selles, et EHRi andmed ei pruugi tegelikkusele vastata. Et andmed oleksid lihtsamini kättesaadavad, nähakse potentsiaali näiteks ehitusjäätmete infopanga loomises, kuivõrd läbi selle saaks hõlbustada ehitusjäätmete korduvkasutust. KOVide soov on, et ehitusplatsil alustataks kasvõi ehitusjäätmete sorteerimisest. Ka valitsusasutused on välja toonud, et oluline on, kuidas lammutuskohal tekkivat materjali ladustatakse ja kogutakse.
KOVid on välja toonud, et probleemkoht jäätmete kasutamisel on ka teadmatus kvaliteedi osas. Lammutusjäägid võivad olla välitingimustes pikalt seisnud, mis vähendab märgatavalt võimalusi selle taaskasutamiseks. Näiteks selleks, et raudbetooni elemente sarnases konstruktsioonis uuesti kasutada, peaks enne läbi viima testimise, et näha, kui palju on säilinud koormustaluvus. Testides aga tihtipeale elemendid purunevad ehk materjal läheb ikkagi raisku. KOVidele tekitab küsimusi ehitise ohutuse tagamise, kui materjali hindamine on keeruline ja jääb võimalus, et hilisemalt avastatakse näiteks mikropragusid. Küll aga pole ühtegi reaalelulist näidet selle kohta, kus ehitusjäätmetest ehitamine oleks viinud ohtliku olukorrani.
Valitsusasutustel on samuti vähene, kuid siiski mõningane praktika. Senise parktika pinnalt saab järeldada, et tegemist on kasvava valdkonnaga. Täna on ehitisi ja tooteid, mille kohta puuduvad andmed. Tulevikus peaks olukord paremaks minema (vt ptk 5.2.).
Valitsusasutused on analüüsi teemaga kokku puutunud ehitusloa menetlusse kaasamisel ja pigem hoonete taaskasutuse teemal, mitte konkreetsete materjalide taaskasutuse teemal. Nende hinnangul ei ole hetkel taaskasutus ajendatud niivõrd keskkonnasäästmise eesmärgist, vaid sellest, et vanu hooneid soovitakse kasutada sellisena nagu need on, rõhutades nende ajaloolist väärtust. Näiteks on ehitisi, kus soovitakse kõik taaskasutada, sh kandvad konstruktsioonid, terastalad, seinad jne. Kui vanaaegne sein on kena ja arendaja soovib seda sellisena jätta, kuid Päästeamet kohustab tulepüsivuse tagamiseks seda tulevärviga katta, siis arendaja jaoks võib selle seina ajalooline väärtus kaduda.
Valitsusasutused on välja toonud, et valdkonda reguleeriva õigusakti puudumisel, ei hakka paljud siiski taaskasutusega kaasa tulema. Seni ei ole projektidele seatud eesmärke võtta materjalid taaskasutusse, mistõttu valitsusasutused tõid välja ideed lammutusprojektile täiendavate nõuete kehtestamiseks näiteks demonteerimise ja ladustamise osas. Kui lammutamist on võimalik täpsemalt reguleerida, siis on võimalik saada kvaliteetsemat materjali ning seda on lihtsam suunata taaskasutusse ja ringlusse. Lisaks toodi välja, et lammutamisteemadega kaasneb hulgaliselt praktilisi küsimusi, sh kuidas teha kindlaks, et ohutus on tagatud ning millest toode koosneb. Samuti kantakse näiteks seinamaterjalidele vahendeid, mis mõjutavad korduskasutuse või ringlussevõetavuse potentsiaali, kuid mille osas
122
ei ole koostised teada – vastavad mõõteseadmed lakkide/värvide tuvastamiseks puuduvad. Eraldi rõhutati, et taaskasutatavate materjalide edasine kasutuskõlblikkus oleneb mh kavandatava ehitise kasutusotstarbest.
Valitsusasutused on üksmeelel, et kontrollimata materjalide kasutusse võtmist lubada ei saa – vajalik on selekteerida olemasolevaid materjale. Arutati, et olemasolevate hoonete lammutamisel on tõenäoliselt audit ainuke variant. Kui olemasolevate hoonete lammutamisel on audit kohustuslik ning auditist sõltub, kuidas utiliseeritakse, ning kui lammutamine läheb keerulisemaks ja kallimaks, siis ei saa samas välistada, et vanade hoonete omanikud mõtlevad rohkem näiteks, kas hoone kehand võtta uuesti kasutusele. Taaskasutatavatel ehitusmaterjalidel on väikeehituses taaskasutuse tava olemas ja toimib vastavate veebiplatvormide kaudu.
5.3.1 Lammutamise-eelselt tekkivate toodete, materjalide ja jäätmete kaardistamine
Kuna kehtiv õigus ei toeta ehitise lammutamise eelselt tekkivate toodete, materjalide ja jäätmete kaardistamist piisaval määral, et tagada ehitusmaterjalide ja -toodete taaskasutamise/korduskasutamise suurenemist, võib olemasolevate ehitiste puhul lahenduseks olla ehitise lammutamise eelselt eraldiseisva kaardistamise läbiviimine (edaspidi materjaliaudit). Tegemist ei ole ehitise auditiga EhS § 18 mõttes.
Materjaliauditi eesmärk oleks eelkõige kaardistada ehitises või selle osas kasutusel olevad materjalid, tooted ja elemendid ning nende üldine seisukord. Auditi tegija koostab auditi läbiviimise järel ehitises kasutatud materjalide, toodete ja jäätmete auditi aruande. Auditi aluseks on olemasolev dokumentatsioon ja teiste meetoditega kogutud andmed. Ehitise materjaliauditile ja aruandele esitatavad täpsemad nõuded, sh vorminõuded, meetodid ja lähtealused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Määrusega on võimalik täpsustada materjali ja -tooterühmade kaupa auditi metoodika (nt olemasoleva dokumentatsiooni analüüs, vaatlus ja uuringud või ainult uuringud), meetodi (nt visuaalkontroll, kasutuskontroll, dokumentatsiooni kontroll), materjalauditi läbiviijale esitatavad kvalifikatsiooninõuded223 jne.
Auditi läbiviimine võiks aidata ka paremini hinnata ja planeerida lammutustöid/demonteerimist ning anda juhiseid lammutustööde/demonteerimise läbiviimiseks vastavale ehitusettevõtjale, et tagada materjalide kõlbulikust ringluseks või taaskasutuseks. Seejuures on oluline, et ehitusettevõtja ja tema töötajad suudaks lammutusprojekti juhiseid järgida ja lammutamist säästvalt ellu viia. Vastasel juhul on tegemist lisakohustusega, mis tõstab halduskoormust, kuid ei vii päriselus soovitud tulemuseni (ehitusmaterjalide ja -toodete korduskasutamise ja ringlussevõttu suurenemine). Kohustuse täitmise üle tuleb teostada järelevalvet.
Materjaliauditi kohustuslikud võiksid olla kõik ehitusseadustiku lisas 1 loetletud ehitised, mille lammutamine eeldab ehitusloa olemasolu. Eesmärgi saavutamisele aitab kaasa eeskätt suuremate ehitiste prioriseerimine. Seejuures tuleb arvestada ka püstitatud eesmärgiga – vähendada aastaks 2028 ehitus- ja lammutusjäätmete teket 10% võrra ning suunata 40% tekkivatest ehitus- ja lammutusjäätmetest ringlusse. Näiteks kui suuremad hooned tekitavad proportsionaalselt rohkem jäätmeid ja nende auditeerimine aitab märkimisväärselt kaasa jäätmete ringlussevõtule, siis võiks auditi kohustus kehtida hoonetele, mille suurus ületab teatud ruutmeetrite arvu. Konkreetse ruutmeetrite läve määramine, mille korral oleks auditeerimise mõju eesmärkide saavutamiseks kõige suurem vajab täiendavat statistilist ja matemaatilist analüüsi. Teised olulised kriteeriumid võiksid hõlmata näiteks hoone vanust, funktsiooni
223 Ehitustehnilise või materjalitehnoloogilise haridusega isik.
123
(tööstushoone, elamu või avalikud hooned) ja sega- või komposiitmaterjalide kasutamise osakaalu hoones.
Kohustuse seadmine vabale ehitustegevusele (mis eeldab ehitusteatist ja ehitusprojekti esitamist) ei ole põhjendatud, sest selle käigus tekkivate materjalide ja toodete maht ei ole niivõrd suur, et õigustada materjaliauditi läbiviimise kulu. Isikutele tekkiv ajaline ja rahaline kulu ei ole proportsionaalne võrreldes tekkivate materjalide mahuga. See oleks täiendav halduskoormus nii eraisikutele, kui ka riigile.
Arvestades vajadusega täiendava rakendusakti järele ning puuduvat infrastruktuuri kasutatud ehitustoodete realiseerimiseks, ei ole kohustuse sätestamine eraisikutele õigustatud. Riik peab töötama välja materjaliauditi läbiviimise põhimõtteid ja vajalikud IT lahendused, mis toetaksid kogutud materjalide realiseerimist ning koostöös KOViga või erasektoriga looma ka vastava infrastruktuuri ehitusmaterjalide hoidmiseks ja säilitamiseks. Vastasel juhul ei täida täiendavate andmete kogumine ja materjaliauditi kohustus lõppeesmärki, vaid tekitab ebavajalikku halduskoormust juurde.
Kui vajalikud rakendusaktid, infrastruktuur ja IT lahendused on paigal, peaks algusaastatel (1- 2 aastat) materjaliauditi kohustus rakendama vaid avalikule sektorile. Seda eelkõige eesmärgiga väljatöötatud akte ja süsteeme testida ja teha protsessi erasektori jaoks tõhusamaks. Erasektor võib materjaliauditi algusaastatel teha vabatahtlikul alusel. Kui vajalikud õigusaktid ja protsessid on paika loksunud, saaks kohustust rakendada ka erasektorile. Eeldatavasti saab see toimuda mitte varem kui kahe aasta möödumisel hetkest, kui avalikule sektorile kohustus rakendus.
Järelevalvet nõuete täitmise tagamise üle saaks kõige efektiivsemalt teostada pädev asutus, kes lammutamisele suunatud ehitusloa andmist menetleb, sest just temal on kõige parem ülevaade ehitisega seotud dokumentidest ja seisust ning võimalus kontrollida lammutusprotsessi läbiviimist. Nõuete täitmise tagamiseks tuleb sätestada täpsemad ja detailsemad nõuded materjaliauditi aruandele, mh peaks aruanne olema masinloetav.
Nõuete täitmise tagamist peavad toetama ka vastav EHR arendus ja elulised eeldused, ilma milleta ei oma kaardistamine mõtet.
5.3.2 Lammutamise eelselt tekkivate toodete, materjalide ja jäätmete korduskasutamise ja ringlussevõetavuse potentsiaali kaardistamine
Eraldi tuleb lahendada küsimus kas materjali auditi käigus tuleb hinnata ka materjalide korduskasutamise või ringlussevõetavuse potentsiaali. Analüüsi koostaja arvates ei ole sellise kohustuse rakendamine põhjendatud.
Materjali korduskasutamise või ringlussevõetavuse potentsiaali tasub hinnata lammutamise järgselt, mitte eelselt. Seda eelkõige seetõttu, et korduskasutamise või ringlussevõetavuse potentsiaal võib lammutamise või demonteerimise käigus langeda (seda isegi juhul, kui lammutaja teostab töid materjalauditis toodud juhiste kohaselt). Seega selle hindamine lammutamise eelselt ei pruugi soovitud eesmärki toetada. Ühtlasi sõltub materjalide ja toodete potentsiaal muuhulgas kavandatava ehitise kasutusotstarbest, kus materjale soovitakse kasutada. Ka see ei pruugi olla lammutamise/demonteerimise hetkel teada. Seda rõhutasid ka valitsusasutused. Analüüsi koostaja hinnangul piisab materjaliauditi raames toodete ja materjalide seisukorra esmasest hindamisest. Näiteks kui pädeva isiku arvates ilma täiendavate uuringuteta on mõni materjal niivõrd kahjustunud, et selle korduskasutus või ringlussevõtt ei ole tõenäoline, saaks seda aruandes välja tuua. Eesmärk on anda esmane hinnang materjali säästava kasutamise perspektiivist, mitte anda lõplik hinnang materjali põhiomaduste ja ohutuse osas.
124
Lammutamise järgselt peaks materjali korduskasutamise või ringlussevõetavuse potentsiaali ning ohutust hindama isik, kes soovib materjali korduskasutada või ringlusse võtta. Tema peab potentsiaali hindama oma projektist lähtuvalt ja tagama, et materjali korduskasutamine või ringlussevõtt sellisel viisil on ohutu.
Ka riigi tellitud uuringus224 leiti, et visuaalne vaatlus ei pruugi püstitatud eesmärgi (materjalide kordus- ja/või taaskasutus) saavutamiseks piisav olla, sest selline meetod ei anna täielikult usaldusväärset infot materjalide ja elementide kordus- ja/või taaskasutuse potentsiaali ja võimaluste kohta. Seega tuleks viia läbi detailsem uuring ehitises leiduvate materjalide ja elementide ning jäätmete seisukorra kohta. Selline uuring peab sisaldama mitmeid erinevaid mõõtmisi, avamisi ja katsetusi, mille puhul oleneb katsete hulk ja meetod hoone konstruktsioonidest. Puitmaterjalide, -konstruktsioonide ja -elementide puhul on visuaalselt tuvastatavad niiskuskahjustused, praod, kõverus ja läbipainded, putuka- ja muud biokahjustused. Lisaks visuaalsele vaatlusele võib materjali potentsiaalsel kasutaja jaoks seega olla otstarbekas läbi viia ka tehnilisi uuringuid. Olulisemate uuringute ja katsetustena saab välja tuua:
1. konstruktsioonide avamine;
2. konstruktsioonide tugevuse hindamine;
3. tuvastatud niiskuskahjustuste mõõtmine;
4. biokahjustuste hindamine ja määramine;
5. siseõhu mikrobioloogilise reostuse määramine;
6. kandevõime, mädanike, õõnsuste, pragude määramine resistograafia abil.
7. Kivi- ja betoonkonstruktsioonelementide ja -materjalide seisukorra visuaalsel hindamisel on vaatluse teel võimalik tuvastada pragude teket, niiskuskahjustusi ning mõningaid biokahjustusi.
Lisaks võib olla otstarbekas läbi viia ka praktilisi uuringuid. Olulisemate praktiliste uuringute ja katsetustena saab välja tuua:
1. betooni karboniseerumise määramine;
2. hoone materjalide survetugevuse määramine Schmidti vasara abil;
3. hoonest võetud proovikehade survetugevuse määramine purustamise meetodil;
4. hoonest võetud proovikehade kaitsekihi paksuse määramine;
5. silluste ja talade läbipainde mõõtmine;
6. pragude olemasolul pragude laiuse mõõtmine;
7. mördi tugevuse hindamine;
8. pinna nakketugevuse määramine.
Kokkuvõttes võiks olemasolevate ehitusloakohustuslikke hoonete lammutamisel tekkivate ehitusmaterjalide ja -toodete korduskasutamisele ja ringlussevõetavusele kaasa aidata materjaliaudit. Materjaliauditi eesmärk oleks kaardistada ehitises või selle osas kasutusel olevad materjalid, tooted ja elemendid ning anda esmane hinnang nende seisukorra osas. Materjali korduskasutamise/ringlussevõetavuse potentsiaali ja ohutuse osas lõplikku hinnangu andmise kohustus tuleks jätta isikule, kes soovib materjali korduskasutada või ringlusse võtta, sest seda tuleb hinnata konkreetsest kasutusotstarbest lähtuvalt. Sellise hinnangu andmiseks
224 Uuring "Ehitusmaterjalide ringkasutuse potentsiaal" lk 11-12
125
läbiviidavate uuringute loetelu, vastavate teenusepakkujate olemasolu ja hinnakiri tuleb eraldi analüüsida.
Auditi käigus koostatav aruanne tuleb lisada lammutusprojektile või esitada lammutusprojekti koosseisus. Selleks tuleb täiendada määruse § 25 lg 5 punktiga 10 järgmiselt:
(5) Ehitise lammutamiseks ehitusloa taotlemisel või ehitisteatisega koos esitatav ehitusprojekt peab sisaldama vähemalt järgmist:
1) lammutatava ehitise osade kirjeldus ja dateering;
2) tööde alasse jäävate ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude- ja rajatiste, haljastuse ning muude säilitatavate elementide kaitsmise nõuded, viis ja ulatus;
3) lammutustööde tehnoloogia kirjeldus, lammutamise järjekord ja ohutud võtted tööde läbiviimiseks;
4) tehnovõrgu ja -rajatise lahtiühendamise tingimused ja kohad;
5) vajadusel tarindite ja paigaldiste lahtiühendamise viisid ja kohad;
6) vajadusel ehitise osade ajutise toestamise viisid;
7) lammutatavas ehitises leiduvad ohtlikku ainet sisaldavad materjalid, seadmed ja tooted, nende eeldatavad liigid, paiknemine, kogused ning nende ohutu ja liikide kaupa kogumise ja käitlemise nõuded, sealhulgas asbesti ja asbesti sisaldavate materjalide määramine, asbesti ja asbesti sisaldavate materjalide lammutamisel asbestikiudude leviku vältimise meetmed;
8) lammutamisel tekkivate jäätmete ligikaudsed kogused jäätmeliikide kaupa ning jäätmeliikide kogumise ja edasise käitlemise korraldus;
9) enne 1940. aastat ehitatud ehitise kohta andmed hoone ehitamise ajaloo kohta, säilinud väärtuslike detailide loetelu koos fotodega ja ettepanekuid nende taaskasutamiseks;
10) ehitusloa taotlemisel lammutamiseelne ehitises kasutatud toodete, materjalide ja jäätmete auditi (materjaliaudit) aruanne.
Kuna eraldi tuleb täpsustada materjaliauditile esitatavad täpsemad nõuded, meetodid ja lähtealused ning auditi aruandele esitatavad nõuded, tuleb seadustikku täiendada vastava volitusnormiga.
5.4 Ettepanekud
Ettepanek Tehniline lahendus Õiguslik lahendus Mitteregulatiivne lahendus / standardi täiendamine
Materjaliauditi kohustuse sätestamine ehitusloakohustuslike ehitiste lammutamisel. Vajadusel võib täiendavalt määrata ruutmeetrite läve,
Seadustiku täiendamine volitusnormiga, et esitada nõuded materjaliauditile.
126
millest alates kohustus rakendub (eeldab täiendavat matemaatilist/statistili st analüüsi).
Auditi koostaja pädevuse, sh oskuste ja teadmiste arendamine.
Kaaluda, kas auditi koostaja peab olema kutsega isik EhS § 24 lg 1 p 8 mõttes.
Täiendada kutsestandardit vastavate oskuste nõudega, viia läbi koolitusi
Elektroonilise ringkasutuspanga loomine, et materjalauditi aruandes sisalduvad andmed lammutamisel tekkivate ehitusmaterjalide ja - toodete koguste, liikide ja asukoha kohta oleksid nähtavad võtmerühmadele
Teha lahendus EHRi
* Oluline on märkida, et eesmärgi saavutamine ei ole võimalik ilma vastava infrastruktuurita, mida riik ja KOV peavad looma koostöös (laoruumid, infokanalid, EHR arendus jne). Vastasel juhul ei ole täiendava kohustusega koormamine õigustatud ja proportsionaalne ning EHR arendus vajalik. Tehtud ettepanekud peavad seega jõustuma paralleelselt eluliste eelduste loomisega või tuleks nende sätete jõustumiseks määrata hilisem tähtaeg.
5.5 Toodete, materjalide ja jäätmete kaardistamine ehitamise eelselt
Tellija on palunud analüüsida ka seda, kas ehitamise (va lammutamine) eelselt on võimalik tekkivaid tooteid, materjale ja jäätmeid (sh ehitise eluea lõpus tekkivaid tooteid, materjale, jäätmeid) kaardistada ning kas eeltoodu täidaks ehitus- ja lammutusjäätmete tekke vähendamise ning taaskasutuse, korduskasutuse ja ringlussevõtu eesmärki või oleks ehitusprojekti koostajale formaalne kohustus (TK 3.5.1.4.). Sellest tulenevalt käsitletakse selles peatükis küsimust, kas uute ehitiste püstitamisel toetab olemasolev regulatsioon kaardistamist piisavalt või vajab muutmist.
Analüüsi koostaja hinnangul on otstarbekam koguda andmeid materjalide ja toodete kohta ehitamise käigus või ehitamisjärgselt, mitte eelselt. Seda eelkõige põhjusel, et ehitamise eelne kaardistamine on sisuliselt prognoos kasutatavate materjalide ja toodete liigi ja koguste osas, mis ei pruugi täituda ning võib seetõttu oluliselt reaalsusest erineda. Selline kohustus ei täidaks ehitus- ja lammutusjäätmete tekke vähendamise ning taaskasutuse, korduskasutuse ja ringlussevõtu eesmärki ja oleks ehitusprojekti koostajale formaalne kohustus.
127
Kehtiva õiguse alusel saaks ehitustoodete kaardistamist läbi viia ehitusprojekti ja ehitusdokumentatsiooni alusel. Valik ehitustoodete ja seadmete tootja ja margi osas tehakse tööprojekti staadiumis, mistõttu tööprojekti detailsusaste sobib püstitatud eesmärgi saavutamiseks kõige paremini. Seejuures tasuks lähtuda kasutusloa taotlusega esitatud ehitusprojektist, mille järgi ehitis ehitati, sest see on põhjalikum kui ehitusprojekt, mis on nõutav ehitusloa taotluse esitamisel ehk sobiva detailsusastmega ja suurema tõenäosusega kooskõlas päriseluga. Kui ehitusprojekt on kasutatud materjalide osas puudulik, saaks kaardistamist läbi viia ehitusdokumentide, nimelt ehituspäevikute alusel (§ 2 lg 1 p 3).
Eeltoodu ühtlasi tähendab, et uute ehitiste puhul peaksid andmed ehitises kasutatud toodete ja materjalide kohta olemas olema piisavas detailsusastmes ehitusprojektis ja ehitusdokumentides. Seega toetab kehtiv õigus ehitusmaterjalide ja toodete kaardistamist, mistõttu uute ehitiste puhul materjaliaudit pole vajalik.
Probleemi raskuskese ei ole eeltoodust tulenevalt andmete puudumises, vaid hoopis andmete esitamise vormis – andmed kasutatud materjalide ja toodete kohta on tänapäeval laiali erinevates „paberites“.
Kuna kaardistamist saaks kõige tõhusamalt läbi viia ehitamise käigus või kasutusloa taotlusega esitatava ehitusprojekti ja dokumentatsiooni alusel, näeme kahte potentsiaalselt lahendust:
1. mõtestada ümber kehtiva ehitamise dokumenteerimise regulatsiooni, muutes dokumenteerimist digitaalseks ja võimaldades isikutel ehitamise käigus jooksvalt esitada EHRi infot kasutatud materjalide ja toodete kohta; või
2. täpsustada kasutusloa taotluse, selle esitamise korra ja kasutusloa vorminõuded.
Arvestades üldist suundumust loobuda ehitusvaldkonnas paberikesksest mõtlemisest, võib kaaluda ehitamise dokumenteerimise digitaliseerimist. See aitaks vähendada paberdokumentide haldamise koormust ja suurendada andmete täpsust ja kättesaadavust. Viise dokumenteerimise digitaliseerimiseks on mitmeid – näiteks saab luua tarkvara, kuhu ehitamise jooksul on võimalik andmeid sisestada ja mis on seotud EHRiga või teha vastav arendus EHRi, tagamaks, et aruandlus on automatiseeritud. Töö tõhustamiseks saab luua ka mobiilirakenduse, millega isikud saavad operatiivselt infot edastada nt skaneerides materjali triipkoodi (võib olla ka erasektori poolt pakutav teenus). Ettepanek eeldab dokumenteerimise määruse muutmise vajaduse analüüsi.
Alternatiivina võib vaadata ja täpsustada kasutusloa taotluse, selle esitamise korra ja kasutusloa vorminõuded. Viimast reguleerib määrus nr 67, mille kohaselt esitab kasutusloa taotleja pädevale asutusele määruse lisas 9 toodud vormi kohase kasutusloa taotluse. Lisa 9 punkt 16 kohaselt täpsustab taotleja järgmist:
1. Vundamendi liik: puudub, madalvundament, vaivundament, muu;
2. kande- ja jäigastavate konstruktsiooni materjali liik: puudub, metall, looduslik kivi, tellis, monoliitne raudbetoon, monteeritav raudbetoon, plastmass, väike- või suurplokk, nt vaht, mull, kergkruus, kärg, betoon, puit, muu;
3. katuse ja katuselagede kandva osa materjali liik: puudub, profiilplekk, terasferm või -tala, monoliitne raudbetoon, monteeritav raudbetoon, puit, muu;
4. välisseina välisviimistluse materjali liik: puudub, krohv, looduslik kivi, keraamiline tellis, betoon, fassaadiplaat, klaas, metall, puit voodrina, puit palgina, muu;
5. vahelagede kandva osa materjali liik: puudub, profiilplekk, terasferm või -tala, monoliitne raudbetoon, monteeritav raudbetoon, puit, muu;
128
6. välisseina liik: vahetäitega sõrestik, plekk, looduslik kivi, tellis, betoon, tsementkiudplaat, palk;
7. katusekatte materjal: puudub, plaatmaterjal, sh tsementkiudplaat, katusekivi, plekk, puit või laast, roog või põhk, bituumen või PVC plaat või rullmaterjal, muu.
Materjalide ja toodete osas detailsema info, st tootja ja margi esitamine kasutusloa taotluses pole kehtiva õiguse kohaselt nõutav. Seetõttu ei kuvata kogutavaid andmeid koondatuna EHRis, sest andmed ei ole masinloetavad. Selliselt ei jõua ehitusprojektist ja ehitusdokumentidest vastav teave võtmeisikuteni (riik, eraisikud, ettevõtjad), kes saaksid tegeleda ehitusmaterjalide ja -toodete ringlussevõtuga. Andmed on olemas, kuid nende esitamise viis, mis on reguleeritud määrusega nr 67, ei võimalda vajalike andmestikke loomist. Info esitatakse EHRi ehitusprojekti ja ehitusdokumentide failides ja vajalikke andmeteni jõudmine eeldab dokumentide läbivaatamist kellegi poolt, st andmete koondatud kujul kuvamist ei ole võimalik automaatselt läbi viia. See takistab otseselt eesmärgi saavutamist.
Esitatavate andmete pinnapealsus viib selleni, et EHR kuvab küll ehitise konstruktsioone ja materjale (vt all Joonis 2), kuid seda ringlussevõetavuse perspektiivist ebapiisavas täpsusastmes. Kehtivad rakendusaktid ei võimalda isegi kasutatud materjalide koguste kaardistamist materjali ringlussevõetavuse potentsiaalist rääkimata, sest ei kuvata infot materjalide koguste ega ka tootjapoolset infot materjali põhiomaduste kohta.
Joonis 2 Kuvatõmmis EHRist
Ka valitsusasutused on välja toonud, et praktikas on neil esinenud probleeme materjalide kohta info kättesaamisega. See tuleneb asjaolust, et KOV otsustab, millist infot materjalide osas avalikustab. Teatud asutustel on siiski vaja andmeid ehitises kasutatud materjalide ja toodete kohta, nt järelevalve tegemiseks. Praktikas esineb tihti ka juhtumeid, kus asjakohane dokument leitakse, kuid selle sisu puudub.
Kokkuvõttes sätestavad määrus ja ehituse dokumenteerimise määrus kohustuse esitada andmeid kasutatud toodete ja materjalide kohta ning sätestatud detailsusaste on püstitatud eesmärgi jaoks piisav. Probleem on andmete esitamise/edastamise viisis ja vormis. Analüüsi autori hinnangul saaks uute ehitiste puhul ehitamise järgselt tõhusamalt kaardistada kasutatud tooteid ja materjale dokumenteerimise digitaliseerimise abil või täpsustades määrust nr 67, mitte ehitusprojektile esitatavate nõuete määrust. Dokumenteerimise digitaliseerimine eeldab dokumenteerimise määruse muutmise vajaduse analüüsi. Määruse nr 67 lisa 9 võib täiendada nii, et kasutusloa taotleja esitaks pädevale asutusele detailsemaid andmeid ehitustoodete ja - materjalide osas. Sellele peaks järgnema ka vastav EHR arendus, et kasutusloa taotlejal oleks
129
võimalik andmeid esitada ja et tekiks ehitusmaterjalide ja -toodete infopank, mis toetaks tulevikus kaardistatud materjalide korduskasutamist või ringlusse võtmist. Vastasel juhul ei täida andmete kogumine teises vormis lõppeesmärki, vaid tekitab ebavajalikku halduskoormust juurde.
Sellise kohustuse lisamine ei koorma taotlejat põhjendamatult, sest juba praegu kehtib põhimõte, mille kohaselt tuleb ehitamist dokumenteerida süstemaatiliselt selliselt, et ehitusdokumentide alusel oleks võimalik mõistliku pingutuse ja kuluga tuvastada muuhulgas kasutatud ehitustooteid ja -materjale. Seega täiendavate andmete esitamise kohustust ei sätestata, vaid täpsustatakse andmete esitamise vorm.
Kohustus võiks laieneda kõigile ehitistele nii erasektoris, kui ka avalikus sektoris. Riik peaks näitama eeskuju. Kohustuse seadmine vabaehitustegevusele ei ole põhjendatud – eesmärgi täitmiseks andmetest saadav kasutegur on madal, kuid kulu on suur, sest ehitusprojekti detailsusaste peab kehtiva õiguse kohaselt vastama sel juhul kasutusloaga esitatavale ehitusprojektile. Riigile lisahalduskoormust ei teki, va vajaliku EHR arenduse loomine.
Kohustuse täitmist tagab vastav IT lahendus ja kui teoga kaasneb pöördumatu tagajärg, saab kaaluda ka täiendava väärteokoosseisu sätestamist. Valeandmete esitamine on ühtlasi karistatav karistusseadustiku alusel.
Järelevalvet nõuete täitmise tagamise üle saaks kõige efektiivsemalt teostada asutus, kelle pädevuses on ehitisega seotud menetlused, nt kasutusloa menetlus, sest just tal on kõige parem ülevaade ehitisega seotud andmetest ja seisust.
Käesoleva ptk järeldused on lisatud EhS muudatusi käsitlevate ettepanekute alla (ptk 3.8).
130
LISA: INTERVJUUDE KÜSIMUSED
Intervjuuga uurime teie hinnangut ehitusprojektile esitatavate nõuete määruse muutmiseks esitatud ettepanekutele.
1. Ettepanek muuta määruse kohaldamisala.
Täna kohaldub määrus nii loa kui ka teavitusmenetluses, kui seadustiku lisades on märgitud teatis ja ehitusprojekt. See on kaasa toonud olukorra, kus loa- j teavitusmenetlusel ei ole sisulisi erinevusi.
1.1 Tehtud on ettepanek, et nõuded ehitusprojektile määrus kohaldub edaspidi üksnes loakohustuslikele ehitistele.
1.2 Teavituskohustuslikele ehitistele luuakse erisätted esitatava teabe piiramiseks. EHRi esitamise vorme (määrus nr 67) täiendatakse viisil, et esitatav andmemaht on piiratud (EHR-s täidetavad andmeväljad on ette antud). Vormile saab lisada asendiplaani või graafilise projektdokumendi (nt illustratsiooni), mis on vajalik menetluse läbiviimiseks, sh kolmandate isikute õiguste kaitse tagamiseks.
1.3 Teatis ja ehitusprojekt väljad lisades asendatakse üksnes teatisega.
2. Ettepanek kaotada ehitusprojekti staadiumid
Ehitusprojekti staadiumid ei oma loamenetlustes tähendust, v.a eelprojekt ehitusloa menetluses. Ettepanek on staadiumid määrusest kaotada ning asendada need ehitus- ja kasutusloa taotlusega esitatavale ehitusprojektile esitatavate nõuete sätetega.
3. Ettepanek jätta ehitusprojekti osad (jaotised) samaks ning lisada ehitusprojekti ühisosa jaotis
Kliimaministeerium küsib, mis peab olema ehitusprojektiga esitatav vähim andmemaht, et (ehitus)luba oleks õiguspärane, st piisavalt oleks kontrollitud ehitise ohutust ja teisi olulisi nõudeid. Töö käigus on selgunud, et praktilises vaates on olulised kõik asjakohased ehitusprojekti osad vastavalt standardile Ehitusprojekt. Kõikide osade toomine määrusesse aga tõstab märgatavalt kontrollikohustust.
3.1 Kas ehitusprojekti osad (esitatav teave määruse §-d 15-23) vajavad täiendamist või on võimalik §-de sisu hoopis vähendada?
3.2 Mida täpselt kontrollib KOV, kui talle esitatakse terviklik ehitusprojekt –
- Kas ehitusprojekti osad vastavad määruses esitatud nõuetele?
- Kas ehitusprojekt kui tervik vastab nõuetele, sh võetakse appi nt Ehitusprojekti standard EVS 932:2017?
4. Ettepanek säilitada üksnes üldised ehitusprojekti vormistusnõuded ning kaotada detailsed nõuded ehitusprojekti esitamisele ning allkirjastamisele
4.1 Paberdokumentidele esitatavaid nõudeid vähendatakse. Vormistusnõuded peavad sobituma erinevate esitamise formaatidega, sh BIM.
4.2 Säilitatakse üksnes üldised nõuded vormistamisele, sh nt ehitusprojekti terviklikkus ja vastuolude puudumine.
4.3 Vormistamist käsitletakse juhendis.
5. Ettepanek kaotada muudatusprojekti menetlus (määruse § 12).
131
Ehitusprojekti muutmine eraldiseisva menetlusastmena (osades KOV-des) tekitab juurde täiendava menetlusastme. Ehitusprojektis tehtud muudatusi, mida ei pea menetlema ehitusloa või -teatise menetluses, võiks käsitleda kasutusloa menetluste kestel.
5.1 Vähemolulised muudatused, st kõik muud muudatused, mis ei ole käsitletud EhS §-s 46 lg-s 1, tuleks esitada kasutusloa menetluses selle ehitusprojekti koosseisus, mille järgi ehitati;
5.2 Ehitusprotsessi kestel muudatuste tegemiseks, mis omavad tähtust eraõiguslikes suhetes, nt korteriomandite moodustamiseks vajalik teave, tuleks esitada andmete esitamise teatisega EHRi. St selleks ei ole vajalik läbi viia eraldiseisvat menetlust.
6. Ettepanek kaotada kasutusjuhend ning säilitada üksnes hooldusjuhendi regulatsioon
Kasutusjuhend on praktikas muutunud pigem eraõiguslikest vajadustest lähtuvaks instrumendiks, kuhu kogutakse ehitise korrashoiuga seonduvat teavet (nt põrandapinna pesu juhend). Tegu ei ole dokumendiga, mida peaks kontrollima avalik-õiguslikus menetluses. Säilitad tuleb eelkõige ohutuse seisukohast vajalik teave, st hooldusjuhend.
6.1 Hooldusjuhend jääb alles ulatuses, mis õigusaktides on sätestatud eraldi hoolduskohustused, nt seadmed. Hooldusjuhendi eesmärk on tagada ohtlike või erilahenduste hooldamine, selleks et välistada ohu realiseerumine.
6.2 Muudatus seondub EhS § 54 lg-ga 3, kus saab kasutusloale lisada kõrvaltingimusi. Kasutamise ohutuse vaates olulised tingimused peaksid jõudma kasutusloa kõrvaltingimusteks, sh hooldamist puudutavad tingimused.
7. Millistele nõuetele peab vastama kasutusloa saamiseks vajalik ehitusprojekt? Millist teavet küsitakse kasutusloa andmise menetluses lisaks ehitusprojektile?
8. Ettepanek täiendada õiguskorda ehitusmaterjalide või -toodete ringlusessevõtu soodustamise alustega.
8.1 Sätestada lammutusprojekti koosseisus materjaliauditi läbiviimise kohustus, kus käsitletaks ehitise ehitamisel kasutatud materjale ja tooteid.
8.2 Kasutatud materjalidest või toodetest ülevaate saamiseks oleks otstarbekam neid kaardistada ehitusprotsessi läbiviimise raames, nt täiendades dokumenteerimise määrust või kasutusloa taotlemiseks esitatavaid vorme.
Määruse nr 97, 17.07.2015, „Nõuded ehitusprojektile“ uusversiooni ettepanek
Nõuded ehitusteatise esitamisel ja ehitusloa taotlemisel esitatavale ehitise projektile ning
kasutusteatise esitamisel ja kasutusloa taotlemisel esitatavale ehitise projektile
§ 1. Määruse reguleerimisala
(1) Määrus kehtestab nõuded ehitise projektile, mis esitatakse:
1) kui koos ehitusteatisega on nõutud ehitise projekti esitamine;
2) ehitusloa taotlemisel;
3) kui koos kasutusteatisega on nõutud ehitise projekti esitamine;
4) kasutusloa taotlemisel.
(2) Ehitise projekt on ehitise tehniline dokumentatsioon, milles kirjeldatakse ehitise projektlahendit, esitatakse projektlahendi välja töötamise alusandmed ning projektlahendi välja töötamise asjaolud.
(3) Ehitise projektlahend on ehitise arhitektuurilise ja insenerliku projekteerimise tulem, mis väljendub ehitise esteetilises ning tehnilises lahenduses ja kvaliteedinõuetes.
(4) Ehitise lammutamise puhul mõistetakse projektlahendina ehitise lammutamise ulatuse piiritlust ja ehitustehnoloogilisi juhiseid.
(5) Selle määrusega ei sätestata nõudeid ehitusseadustiku paragrahvi 91 lõikes 1 nimetatud tee projektile.
(6) Riigikaitselise tee projekti korral järgitakse ehitusseadustiku paragrahvi 91 lõikes 1 nimetatud tee projektile esitatud nõudeid.
(7) Sõna „ehitusprojekt“ ehitusseadustiku paragrahvis 5 tähistab ehitise sama tehnilist dokumentatsiooni, mis on määratletud käesoleva paragrahvi lõikes 2.
§ 2. Üldnõuded ehitise projekti teabele
(1) Ehitise projekt annab arusaadavat ja õiget teavet kavandatud projektlahendi ning selle vastavuse kohta õigusaktides, sealhulgas detailplaneeringus või projekteerimistingimustes, ja asjakohastes tehnilistes normdokumentides, standardites ning juhendites sätestatud nõuetele.
(2) Ehitise projekt sisaldab ehitise tehnilisi andmeid, mis võimaldavad kanda ehitise ehitisregistrisse.
(3) Ehitise projektis esitatakse loeteluna ehitusuuringute, analüüside, tehniliste auditite, eksperdihinnangute, mõõdistuste jms aruanded, millest ehitise projektlahendi välja töötamisel lähtuti. Kirje loetelus sisaldab pealkirja, koostaja nime, töö tähist ja töö valmimise kuupäeva.
(4) Ehitise projektis esitatakse loeteluna tehnilised normdokumendid, standardid ning juhendid, mida ehitise projektlahendi välja töötamisel järgiti. Kirje loetelus sisaldab pealkirja, väljaandja nime, dokumendi tähist ja aastaarvu või kuupäeva. Kui projektlahend sisaldab kõrvalekaldeid normdokumendist, standardist või juhendist või nende üksikutest nõuetest, esitatakse need koos põhjendustega. Kui projektlahendit või selle osa reglementeerivad nõuded puuduvad, esitatakse projektlahendi ohutust, toimivust ja usaldusväärsust tõendavad selgitused.
(5) Kinnismälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise projektis esitatakse lisaks lõigetes 3 ning 4 nõutule loeteluna muinsuskaitse eritingimused ja nende olemasolu korral Muinsuskaitseameti heakskiidetud uuringuaruanded, mis võeti aluseks ning mida järgiti projektlahendi välja töötamisel. Kirje loetelus sisaldab pealkirja, koostaja nime, töö tähist ja töö valmimise kuupäeva. Kui projektlahend sisaldab kõrvalekaldeid muinsuskaitse eritingimustest või nende üksikutest nõuetest, esitatakse need koos põhjendustega.
(6) Ehitusteatise esitamisel, ehitusloa taotlemisel, kasutusteatise esitamisel ja kasutusloa taotlemisel esitatakse projektlahendi kohta teave, mis on kavandatud ehitise puhul asjakohane.
(7) Ehitise projektis esitatav teave sobib omavahel selliselt ja on vastuoludeta niivõrd, et ehitise projektist on võimalik üheselt aru saada ja projekti on võimalik eesmärgipäraselt kasutada.
§ 3. Nõuded ehitusteatise esitamisel või ehitusloa taotlemisel esitatava projekti teabele
(1) Ehitusteatise esitamisel või ehitusloa taotlemise esitatav projekt sisaldab kavandatud projektlahendi ning selle välja töötamise asjaolude kohta teavet määral ja detailsuses, mis võimaldab:
1) saada ülevaate projektlahendi välja töötamisel aluseks võetud alusandmetest, järgitud tehnilistes normdokumentidest, standarditest ja juhenditest;
2) saada kavandatud projektlahendist tervikliku ülevaate;
3) hinnata kavandatud projektlahendi põhimõttelist vastavust detailplaneeringus või projekteerimistingimustes esitatud nõuetele, muudes õigusaktides sätestatud nõuetele, asjakohastes tehnilistes normidokumentides, standardites ning juhendites esitatud nõuetele;
4) hinnata projektlahendi ellu viimise põhimõttelist võimalikkust kavandatud asukohas ja kavandatud kujul;
5) hinnata projektlahendi ellu viimisega potentsiaalselt kaasnevaid mõjusid olemasolevatele ehitistele ja ümbritsevale keskkonnale.
(2) Ehitusteatise esitamisel või ehitusloa taotlemisel esitatava ehitise projekti teabelt ei eeldata sellist mahtu ja detailsust nagu on nõutud kasutusteatise esitamisel või kasutusloa taotlemisel esitatava projekti teabelt, kuid esitatav teave on niivõrd konkreetne, et ehitamise käigus on võimalik kontrollida, kas ellu viiakse selline projektlahend ja täidetakse need arhitektuurilised ning tehnilised kriteeriumid, mis deklareeriti ehitusteatise esitamisel või ehitusloa taotlemisel.
(3) Ehitusteatise esitamisel või ehitusloa taotlemisel esitatav ehitise või selle osa lammutamise projekt sisaldab lammutamise ulatuse piiritlust, ehitustehnoloogilisi juhiseid ning muid asjakohaseid juhiseid sellises mahus ja detailsuses, et pärast ehitustöö korraldamise kava koostamist ja ehitustöö tehnoloogia kavandamist oskavad kvalifitseeritud oskustöölised pädeva ehitustegevuse juhi juhendamisel teha lammutustöö nii, et kõik ohutus- ja keskkonnakaitsenõuded on täidetud.
(4) Vahetult ehitise kaitstuse tagamiseks kavandatud tarindeid, paigaldisi ja süsteeme käsitlevat teavet koos ehitisteatisega või ehitusloa taotlusega esitava projekti koosseisu ei kaasata.
(5) Ehitusteatise esitamisel või ehitusloa taotlemisel võib taotleja esitada projektlahendi kohta rohkem teavet ja suuremas detailsuses, sellele vaatamata annab pädev asutus projektlahendile hinnangu lähtudes selle paragrahvi nõuetest.
(6) Nõuded üldteabele
1) Esitatakse projektlahendiga hõlmatud maa-ala andmed, olemasoleva situatsiooni lühikirjeldus ja projektlahendi üldine tutvustus (mis projekteeriti – ehitis, park vm) ning projektlahendi ulatus.
2) Esitatakse teave ehitise projekti ülesehituse ja koosseisu kohta, muu hulgas projekti jaotiste nimed ja tähised; esitatakse piiritlused, millistes projekti jaotistes on esitatud projektlahendi milliste erialaspetsiifiliste osade teave.
3) Esitatakse projektlahendi erialaspetsiifilised osad projekteerinud ettevõtjate nimed ja projektlahendi osad projekteerinud või projekteerimist kontrollinud ning selle eest vastutavate pädevate isikute nimed.
4) Esitatakse loeteluna projektlahendi kui terviku projekteerimisel järgitud normdokumendid (detailplaneering, kohaliku omavalitsuse projekteerimistingimused) ja ehitusuuringute, eksperdihinnangute, auditite jms aruanded, mis võeti projekteerimisel aluseks.
5) Esitatakse ehitise projekti eesmärk – ehitusloa taotlemiseks, ehitusteatise esitamiseks, ehitustöö tegemiseks vm – ja ehitise projekti kasutamise piirangud.
6) Kui projekteeritud ehitis on ajutine ehitis, siis esitatakse ehitise eluiga.
7) Esitatakse ühiskasutatavate tehnovõrkude valdajate tehnilised liitumistingimused.
8) Esitatakse detailplaneeringu nõuete ja projektlahendi võrdlus või pädeva asutuse projekteerimistingimuste olemasolu korral viimatinimetatute ja projektlahendi võrdlus.
9) Kinnismälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise korral esitatakse muinsuskaitse eritingimuste ning projektlahendi võrdlus.
10) Esitatakse olulised projektlahendi projekteerimise protsessi ja projektlahendit mõjutanud tegurid.
(7) Nõuded maastikuarhitektuuri teabele
1) Esitatakse loeteluna uuringute, eksperdihinnangute, auditite jms aruanded, mis võeti maastikuarhitektuuri ning haljastuse projekteerimisel aluseks ning tehnilised normdokumendid, standardid ja juhendid, mida järgiti.
2) Esitatakse projektlahendiga hõlmatud maa-ala asukohaskeem.
3) Esitatakse projektlahendiga hõlmatud maa-ala maastikuarhitektuurilise lahenduse üldkirjeldus ja ideestik. Esitatakse projektlahendiga hõlmatud maa-ala iseloomulikud tehnilised andmed, muu hulgas ehitisregistrisse kantavad andmed, ja projekteeritud ehitiste nurgapunktide koordinaadid.
4) Esitatakse välisruumi üldlahendust kirjeldav maa-ala asendiplaan, näidates olemasoleva situatsiooni (ehitised, haljastus), likvideeritavad ehitised ja projekteeritud ehitised; näidatakse hoonete ja rajatiste asukohad, seosed olemasolevate ehitistega (vahekaugused, piirangud, kujad), teede ja teerajatiste paiknemine, parkla asukoht, ühendustee ühiskasutatava teedevõrguga, maa-ala pinnakatted, maa-ala valgustid, välisruumi väikeehitiste asukohad; näidatakse jäätmete kogumise ja äraveoga seotud rajatiste asukohad ning juurdepääsuvõimalused.
5) Tuginedes selle paragrahvi lõike 26 kohasele tuleohutuse kontseptsioonile esitatakse asendiplaan, millel näidatakse projekteeritud ehitis, päästetehnika pääsemisvõimalused ehitise sissepääsude ja hädaväljapääsude juurde (sh redelauto juurdepääs ja tööraadius), tuletõrje veevõtukoht, märgtõusutoru toitesisend, parkimine, jäätmete hoiustamise kohad, põlevmaterjali(de) ladustamise kohad, tuleohutust mõjutavad olemasolevad ehitised.
6) Asendiplaanil näidatakse detailplaneeringu või kohaliku omavalitsuse projekteerimistingimuste piirangud ehitiste paiknemisele ning geomeetriale.
7) Tuginedes selle paragrahvi lõike 18 kohasele puudega inimeste erivajadustega arvestamise kontseptsioonile ja asjakohases õigusaktis käsitletud konkreetsetele nõuetele esitatakse detailsem kirjeldus, kuidas saavad puudega inimesed projekteeritud välisruumis takistuseta liikuda ja välisruumi kasutada: pääs välisparklasse, parkimine välisparklas, teede-platside laiused, katted, kalded, äärekivid, pandused, kaldteed, liftid, käsipuud, turvapiirded, taktiilsed teekattetähistused, kontrastsed tähistused, avalikult kasutatavad objektid ja nende kasutamiskõrgused jm.
8) Esitatakse välisruumi väikeehitiste (näiteks piirdeaed, tugimüür, paviljon, kuur, jalgrattahoidla, istepink, välistrepp jms) arhitektuurilised üldlahendused, muu hulgas välisviimistlusmaterjalid ja värvitoonid; esitatakse väikeehitiste tarinduse üldkirjeldus.
9) Esitatakse teave mänguväljaku, välisõppeklassi või muu sarnaseni jõudva otsese päikesevalguse kohta.
10) Esitatakse olemasoleva haljastuse lühikirjeldus ja ülevaade puittaimestiku hindamise tulemustest; asendiplaanil näidatakse säilitatav ja likvideeritav puittaimestik ning projekteeritud haljastus; esitatakse projekteeritud haljastuse üldkirjeldus; juurestiku kaitsevööndid ning minimaalsed nõutavad kaugused ehitistest.
11) Esitatakse likvideeritavate ning istutatavate puittaimede kogused koos selgitusega likvideeritavate ning projekteeritud taimede osakaalude kohta; kui asendusistutuse maht on väiksem võrreldes likvideeritavaga antakse selgitused ja põhjendused; esitatakse asendusistutuse arvutuskäik.
12) Kui ehitustöö tegemine toob kaasa olemasoleva haljastuse kahjustamise, siis esitatakse haljastuse kaitsmise ja taastamise kirjeldus.
(8) Nõuded teede ja teerajatiste, liikluse ning vertikaalplaneeringu teabele
1) Esitatakse loeteluna uuringute, eksperdihinnangute, auditite jms aruanded, mis võeti teede, teerajatiste liikluse ja vertikaalplaneeringu projekteerimisel aluseks ning tehnilised normdokumendid, standardid ja juhendid, mida järgiti.
2) Esitatakse tee projekteerimise lähteparameetrid: projekteerimise lähtetase, tee funktsioon, klass või tänava liik, koormused, eeldatav liiklussagedus ning teenindustase, projektkiirus.
3) Esitatakse maa-ala asendiplaan(id) näidates teede ja teerajatiste paiknemise, liikluslahenduse, liikluskorraldusvahendite paiknemise ning sisu, välisparkla asukoha ja liiklusskeemi parklas; esitatakse teede ja platside katendite konstruktsioon ning ääristuste põhimõtted.
4) Esitatakse maa-ala katete kõrgusliku paiknemise üldlahendus (vertikaalplaneerimise üldlahendus); kõrguslik situatsioon võib olla määratletud protsentarvudena või suhtarvudena esitatavate peamiste kallete abil ja kasutades kõrgusmärke.
5) Esitatakse maa-ala parkimisnormatiiv, projekteeritud autoparkimiskohtade arv koos arvutuskäiguga ja jalgrataste parkimiskohtade arv koos arvutuskäiguga.
6) Esitatakse katendi taastamise ulatus ja tehniline lahendus, kui projekteeritud ehitise ehitamine rikub olemasolevat katendit.
7) Esitatakse teave teerajatiste (näiteks sild, tunnel, müratõkkesein vm) arhitektuuri, kandvate ja jäigastavate tarindite, tehnosüsteemide kohta sarnaselt selle paragrahvi teemakohastes lõigetes esitatud nõuetele.
(9) Nõuded maa-ala valgustuse teabele
1) Esitatakse loeteluna uuringute, eksperdihinnangute, auditite jms aruanded, mis võeti maa-ala valgustuse projekteerimisel aluseks ning tehnilised normdokumendid, standardid ja juhendid, mida järgiti.
2) Esitatakse asendiplaanil maa-ala valgustite asukohad, eristades olemasolevad ja projekteeritud valgustid; esitatakse valgustite funktsioon (tänavavalgustus, disainvalgustus vm), valgustitüüpide (mastvalgusti, pollarvalgusti vm) ja valgusallikate kirjeldus.
3) Esitatakse maa-ala valgustuse valgustustehnilised parameetrid - valgustustihedus, värvsustemperatuur, heledus, ühtlus, värviesitus jms - ja visualiseeringud/valgusvihu suund ning suurus.
4) Esitatakse maa-ala valgustite elektrivarustuse allikas (ühiskasutatava tänavavalgustuse elektrivõrk, hoone elektrivõrk vm). Ühiskasutatava tänavavalgustuse puhul esitatakse valgustite paigaldustarindite kirjeldus (jaland, mast jms).
5) Tuginedes selle paragrahvi lõike 26 kohasele tuleohutuse kontseptsioonile esitatakse hädavalgustuse detailsem kirjeldus.
6) Esitatakse teave maa-ala valgustusega keskkonnale potentsiaalselt kaasnevate ohtude kohta (nt häiriv valgus) ja vajadusel lahendused negatiivsete mõjude minimeerimiseks.
7) Esitatakse ühiskasutatava tänavavalgustuse valdaja tehnilised liitumistingimused; need esitatakse kas projektlahendi üldteabe koosseisus või vahetult projekti välisvalgustuse teabe koosseisus. Kui tingimused esitatakse üldteabe koosseisus, siis antakse asjakohane viide.
(10) Nõuded elektrivarustuse välisvõrgu teabele
1) Esitatakse loeteluna uuringute, eksperdihinnangute, auditite jms aruanded, mis võeti elektrivarustuse välisvõrgu projekteerimisel aluseks ning tehnilised normdokumendid, standardid ja juhendid, mida järgiti.
2) Esitatakse asendiplaan, millel kujutatava keskmeks on elektrivarustuse välisvõrk ja selle komponendid. Elektrivarustuse välisvõrgu asukoht plaanis ja kõrguslikult esitatakse sellise detailsusega, et on võimalik hinnata kavandatud tehnovõrgu paiknemist ümbritsevate ehitiste suhtes, sealhulgas nii olemasolevate kui teiste kavandatud tehnovõrkude suhtes ning veenduda tehnovõrgu teostatavuses. Näidatakse ehitist vahetult teenindava elektrivarustuse välisvõrgu liitumispunkt ühiskasutatava elektrivarustuse välisvõrguga. Näidatakse likvideeritavad olemasolevad tehnovõrgud.
3) Esitatakse akuauto laadimistaristu vajadus ja kavandatud lahenduse üldkirjeldus.
4) Esitatakse ehitise ligikaudne vajalik tarbitav elektriline võimsus, elektrivarustuse liitumispunkti asukoht ja põhiparameetrid, alajaamade olemasolul nende põhiparameetrid, olemasolevate kaabelliinide teise asukohta tõstmise põhimõtted, kaablikanalisatsioonide kasutamise, valiku ja paigalduse põhimõtted; esitatakse elektrivarustuse struktuurskeem.
5) Kui elektrivarustuse välisvõrgu puhul ei ole võimalik täita tehniliste normdokumentide või ühiskasutatava elektrivarustuse välisvõrgu valdaja tehniliste liitumistingimuste nõudeid (näiteks tiheda linnaehitusliku situatsiooni vms puhul), siis esitatakse alternatiivne tehniline lahendus koos selgitustega, kuidas alternatiivne lahendus täidab või kompenseerib nõuete aluseks olevaid kriteeriume.
6) Kui elektrivarustuse välisvõrgu ehitamine rikub olemasolevat katendit esitatakse katendi taastamise lahendus tee, teerajatiste, liikluse ja vertikaalplaneeringu teabe koosseisus.
7) Esitatakse ühiskasutatava elektrivarustuse välisvõrgu valdaja tehnilised liitumistingimused; need esitatakse kas projektlahendi üldteabe koosseisus või vahetult elektrivarustuse välisvõrgu teabe koosseisus. Kui tingimused esitatakse üldteabe koosseisus, siis antakse asjakohane viide.
(11) Nõuded nõrkvoolu välisvõrgu teabele
1) Esitatakse loeteluna uuringute, eksperdihinnangute, auditite jms aruanded, mis võeti nõrkvoolu välisvõrgu projekteerimisel aluseks ning tehnilised normdokumendid, standardid ja juhendid, mida järgiti.
2) Esitatakse asendiplaan, millel kujutatava keskmeks on nõrkvoolu välisvõrk ja selle komponendid. Nõrkvoolu välisvõrgu asukoht plaanis ja kõrguslikult esitatakse sellise detailsusega, et on võimalik hinnata kavandatud tehnovõrgu paiknemist ümbritsevate ehitiste suhtes, sealhulgas nii olemasolevate kui teiste kavandatud tehnovõrkude suhtes ning veenduda tehnovõrgu teostatavuses. Näidatakse ehitist vahetult teenindava nõrkvoolu välisvõrgu liitumispunkt ühiskasutatava nõrkvoolu välisvõrguga. Näidatakse likvideeritavad olemasolevad tehnovõrgud.
3) Esitatakse ehitise sidevarustuse liitumispunkti asukoht ja põhiparameetrid, olemasolevate kaabelliinide teise asukohta tõstmise põhimõtted, kaablikanalisatsioonide kasutamise, valiku ja paigalduse põhimõtted; esitatakse sidevarustuse struktuurskeem.
4) Kui nõrkvoolu välisvõrgu puhul ei ole võimalik täita tehniliste normdokumentide või ühiskasutatava nõrkvoolu välisvõrgu valdaja tehniliste liitumistingimuste nõudeid, siis esitatakse alternatiivne tehniline lahendus koos selgitustega, kuidas alternatiivne lahendus täidab või kompenseerib nõuete aluseks olevaid kriteeriume.
5) Kui nõrkvoolu välisvõrgu ehitamine rikub olemasolevat katendit esitatakse katendi taastamise lahendus tee, teerajatiste, liikluse ja vertikaalplaneeringu teabe koosseisus.
6) Esitatakse ühiskasutatava nõrkvoolu välisvõrgu valdaja tehnilised liitumistingimused; need esitatakse kas projektlahendi üldteabe koosseisus või vahetult nõrkvoolu välisvõrgu teabe koosseisus. Kui tingimused esitatakse üldteabe koosseisus, siis antakse asjakohane viide.
(12) Nõuded gaasivarustuse välisvõrgu teabele
1) Esitatakse loeteluna uuringute, eksperdihinnangute, auditite jms aruanded, mis võeti gaasivarustuse välisvõrgu projekteerimisel aluseks ning tehnilised normdokumendid, standardid ja juhendid, mida järgiti.
2) Esitatakse asendiplaan, millel kujutatava keskmeks on gaasivarustuse välisvõrk ja selle komponendid. Gaasivarustuse välisvõrgu asukoht plaanis ja kõrguslikult esitatakse sellise detailsusega, et on võimalik hinnata kavandatud tehnovõrgu paiknemist ümbritsevate ehitiste suhtes, sealhulgas nii olemasolevate kui teiste kavandatud tehnovõrkude suhtes ning veenduda tehnovõrgu teostatavuses. Näidatakse ehitist vahetult teenindava gaasivarustuse välisvõrgu liitumispunkt ühiskasutatava gaasivarustuse välisvõrguga. Näidatakse likvideeritavad olemasolevad tehnovõrgud.
3) Esitatakse ehitise gaasivajadus, kasutatav gaas, töörõhk.
4) Esitatakse gaasimõõdusõlme asukoht ja toimimisskeem; need esitatakse gaasipaigaldise teabe koosseisus, gaasivarustuse välisvõrgu teabe hulgas esitatakse asjakohane viide.
5) Esitatakse torustiku töörõhk, materjal, läbimõõt, isolatsioon; kirjeldatakse torustiku paigaldusviisi.
6) Kui gaasivarustuse välisvõrgu puhul ei ole võimalik täita tehniliste normdokumentide või ühiskasutatava gaasivarustuse välisvõrgu valdaja tehniliste liitumistingimuste nõudeid, siis esitatakse alternatiivne tehniline lahendus koos selgitustega, kuidas alternatiivne lahendus täidab või kompenseerib nõuete aluseks olevaid kriteeriume.
7) Kui gaasivarustuse välisvõrgu ehitamine rikub olemasolevat katendit esitatakse katendi taastamise lahendus tee, teerajatiste, liikluse ja vertikaalplaneeringu teabe koosseisus.
8) Esitatakse ühiskasutatava gaasivarustuse välisvõrgu valdaja tehnilised liitumistingimused; need esitatakse kas projektlahendi üldteabe koosseisus või vahetult gaasivarustuse välisvõrgu teabe koosseisus. Kui tingimused esitatakse üldteabe koosseisus, siis antakse asjakohane viide.
(13) Nõuded veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrgu teabele
1) Esitatakse loeteluna uuringute, eksperdihinnangute, auditite jms aruanded, mis võeti veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrgu projekteerimisel aluseks ning tehnilised normdokumendid, standardid ja juhendid, mida järgiti.
2) Esitatakse asendiplaan, millel kujutatava keskmeks on veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk ning selle komponendid. Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrgu asukoht plaanis ja kõrguslikult esitatakse sellise detailsusega, et on võimalik hinnata kavandatud tehnovõrgu paiknemist ümbritsevate ehitiste suhtes, sealhulgas nii olemasolevate kui teiste kavandatud tehnovõrkude suhtes ning veenduda tehnovõrgu teostatavuses. Näidatakse ehitist vahetult teenindava veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrgu liitumispunkt ühisveevärgiga ja ühiskanalisatsiooniga. Näidatakse likvideeritavad olemasolevad tehnovõrgud. Näidatakse reoveekanalisatsiooni, sademeveekanalisatsiooni ja drenaaži eelvoolud.
3) Esitatakse joogivee, ehitisevälise tulekustusvee, tehnoloogilise vee, olmereovee, tehnoloogilise reovee, sademevee ning drenaaži vooluhulgad.
4) Esitatakse joogivee, reovee, sademevee ja tehnoloogilise reovee puhastamise vajadus ning kirjeldatakse puhastamise põhimõtet. Tehnoloogilise reovee puhul esitatakse reostuskoormus ja iseloom.
5) Esitatakse torustiku töörõhk, materjal, läbimõõt, isolatsioon; kirjeldatakse torustiku paigaldusviisi.
6) Esitatakse veemõõdusõlme asukoht ning toimimisskeem; need esitatakse veevarustuse ja kanalisatsioonipaigaldise teabe koosseisus, veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrgu teabe hulgas esitatakse asjakohane viide.
7) Esitatakse kanalisatsiooni välisvõrgu koosseisu kuuluvate pumplate kirjeldus ja pumplate parameetrid.
8) Kui veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrgu puhul ei ole võimalik täita tehniliste normdokumentide või ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooni valdaja tehniliste liitumistingimuste nõudeid, siis esitatakse alternatiivne tehniline lahendus koos selgitustega, kuidas alternatiivne lahendus täidab või kompenseerib nõuete aluseks olevaid kriteeriume.
9) Kui veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrgu ehitamine rikub olemasolevat katendit esitatakse katendi taastamise lahendus tee, teerajatiste, liikluse ja vertikaalplaneeringu teabe koosseisus.
10) Esitatakse ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooni valdaja tehnilised liitumistingimused; need esitatakse kas projektlahendi üldteabe koosseisus või vahetult veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrgu teabe koosseisus. Kui tingimused esitatakse üldteabe koosseisus, siis antakse asjakohane viide.
(14) Nõuded soojusvarustuse välisvõrgu teabele
1) Esitatakse loeteluna uuringute, eksperdihinnangute, auditite jms aruanded, mis võeti soojusvarustuse välisvõrgu projekteerimisel aluseks ning tehnilised normdokumendid, standardid ja juhendid, mida järgiti.
2) Esitatakse asendiplaan, millel kujutatava keskmeks on soojusvarustuse välisvõrk ja selle komponendid. Soojusvarustuse välisvõrgu asukoht plaanis ja kõrguslikult esitatakse sellise detailsusega, et on võimalik hinnata kavandatud tehnovõrgu paiknemist ümbritsevate ehitiste suhtes, sealhulgas nii olemasolevate kui teiste kavandatud tehnovõrkude suhtes ning veenduda tehnovõrgu teostatavuses. Näidatakse ehitist vahetult teenindava soojusvarustuse välisvõrgu liitumispunkt ühiskasutatava soojusvarustuse välisvõrguga. Näidatakse likvideeritavad olemasolevad tehnovõrgud. Kui soojusvarustuse primaarpool ulatub hoone sisse, siis näidatakse tehnovõrgu joonis(t)el ka hoone sisse kavandatud primaarpoole torustikke ja seadmeid.
3) Esitatakse ehitis(t)e soojuskoormus(ed).
4) Esitatakse soojussõlme asukoht ja toimimisskeem; need esitatakse sisekliima tagamise süsteemide teabe koosseisus, soojusvarustuse välisvõrgu teabe hulgas esitatakse asjakohane viide.
5) Esitatakse torustiku töörõhk, materjal, läbimõõt, isolatsioon; kirjeldatakse torustiku paigaldusviisi.
6) Kui soojusvarustuse välisvõrgu puhul ei ole võimalik täita tehniliste normdokumentide või ühiskasutatava soojusvarustuse välisvõrgu valdaja tehniliste liitumistingimuste nõudeid, siis esitatakse alternatiivne tehniline lahendus koos selgitustega, kuidas alternatiivne lahendus täidab või kompenseerib nõuete aluseks olevaid kriteeriume.
7) Kui soojusvarustuse välisvõrgu ehitamine rikub olemasolevat katendit esitatakse katendi taastamise lahendus tee, teerajatiste, liikluse ja vertikaalplaneeringu teabe koosseisus.
8) Esitatakse ühiskasutatava soojusvarustuse välisvõrgu valdaja tehnilised liitumistingimused; need esitatakse kas projektlahendi üldteabe koosseisus või vahetult soojusvarustuse välisvõrgu teabe koosseisus. Kui tingimused esitatakse üldteabe koosseisus, siis antakse asjakohane viide.
(15) Nõuded külmavarustuse välisvõrgu teabele
1) Esitatakse loeteluna uuringute, eksperdihinnangute, auditite jms aruanded, mis võeti külmavarustuse välisvõrgu projekteerimisel aluseks ning tehnilised normdokumendid, standardid ja juhendid, mida järgiti.
2) Esitatakse asendiplaan, millel kujutatava keskmeks on külmavarustuse välisvõrk ja selle komponendid. Külmavarustuse välisvõrgu asukoht plaanis ja kõrguslikult esitatakse sellise detailsusega, et on võimalik hinnata kavandatud tehnovõrgu paiknemist ümbritsevate ehitiste suhtes, sealhulgas nii olemasolevate kui teiste kavandatud tehnovõrkude suhtes ning veenduda tehnovõrgu teostatavuses. Näidatakse ehitist vahetult teenindava külmavarustuse välisvõrgu liitumispunkt ühiskasutatava külmavarustuse välisvõrguga. Näidatakse likvideeritavad olemasolevad tehnovõrgud.
3) Esitatakse ehitis(t)e jahutuskoormus(ed).
4) Esitatakse jahutussõlme asukoht ja toimimisskeem; need esitatakse sisekliima tagamise süsteemide teabe koosseisus, külmavarustuse välisvõrgu teabe hulgas esitatakse asjakohane viide.
5) Esitatakse torustiku töörõhk, materjal, läbimõõt, isolatsioon; kirjeldatakse torustiku paigaldusviisi.
6) Kui külmavarustuse välisvõrgu puhul ei ole võimalik täita tehniliste normdokumentide või ühiskasutatava külmavarustuse välisvõrgu valdaja tehniliste liitumistingimuste nõudeid, siis esitatakse alternatiivne tehniline lahendus koos selgitustega, kuidas alternatiivne lahendus täidab või kompenseerib nõuete aluseks olevaid kriteeriume.
7) Kui külmavarustuse välisvõrgu ehitamine rikub olemasolevat katendit esitatakse katendi taastamise lahendus tee, teerajatiste, liikluse ja vertikaalplaneeringu teabe koosseisus.
8) Esitatakse ühiskasutatava külmavarustuse välisvõrgu valdaja tehnilised liitumistingimused; need esitatakse kas projektlahendi üldteabe koosseisus või vahetult külmavarustuse välisvõrgu teabe koosseisus. Kui tingimused esitatakse üldteabe koosseisus, siis antakse asjakohane viide.
(16) Nõuded tehnovõrkude koondteabele
1) Esitatakse tehnovõrkude koondplaan, millel näidatakse lisaks välisruumi üldlahendusele kõigi – nii olemasolevate, projekteeritud kui ka likvideeritavate - tehnovõrkude ja -rajatiste paiknemine plaanis. Tehnovõrkude koondplaan keskendub tehnovõrkude ja muude ehitiste vastastikkuse paiknemise kujutamisele, koormamata plaani üle üksikute ehitiste detailse teabega.
2) Näidatakse ehitist vahetult teenindavate tehnovõrkude liitumispunktid ühiskasutatavate tehnovõrkudega.
(17) Nõuded soojusallika ja külmaallika teabele
1) Esitatakse loeteluna uuringute, eksperdihinnangute, auditite ja muu sarnase aruanded, mis võeti soojusallika ja külmaallika projekteerimisel aluseks ning tehnilised normdokumendid, standardid ja juhendid, mida järgiti.
2) Esitatakse soojuse ja külma tootmise viis (näiteks põletusseade, soojuspump, päikesekollektor vm), kütuse liik või soojuspumba liik, tehnoloogia üldkirjeldus, arvutuslikud parameetrid, energiatõhususe näitajad. Esitatakse teave, kas soojuse ja külma tootmine mõjutab negatiivselt ümbritsevat keskkonda – näiteks müra, vibratsioon vms. Negatiivse mõju ohu korral esitatakse teave, kuidas negatiivset mõju minimeeritakse. Esitatakse teave, kas projekteeritud põletusseadme puhul on õhusaasteloa kohustus.
3) Esitatakse soojus- ja külmaallika sise- ning välisagregaatide asukohad.
(18) Nõuded puudega inimeste erivajadustega arvestamise teabele
1) Selles lõikes nõutud teave moodustab puudega inimeste erivajadustega arvestamise põhimõtete tervikliku kontseptsiooni, mis viiakse ellu läbi teiste erialaspetsiifiliste projektlahendi osade (maastikuarhitektuur, arhitektuur, sisearhitektuur, keskkonnagraafika ja viidad, tehnopaigaldised jm).
2) Esitatakse loeteluna uuringute, eksperdihinnangute, auditite jms aruanded, mis võeti puudega inimeste erivajadustega arvestamise kontseptsiooni koostamisel aluseks ning tehnilised normdokumendid, standardid ja juhendid, mida järgiti.
3) Esitatakse ülevaade projekteeritud välisruumi ja/või ehitise otstarbest ning kasutusfunktsioonidest koos selgitustega, kas ja millisel määral kuuluvad projekteeritud välisruumi ja/või ehitise puhul järgimisele puudega inimeste erivajadustega arvestamise nõuded, mis on kehtestatud asjakohase õigusaktiga. Kui kehtestatud nõuete järgimine ei ole kogu projekteeritud välisruumi ja/või ehitise ulatuses nõutud, esitatakse kirjeldused ja selgitused, milliste välisruumi ja/või ehitise piirkondade ning lahenduste puhul on nõudeid järgitud.
4) Esitatakse loetelu välisruumile kavandatud lahendustest, mis võimaldavad puudega inimestel takistuseta liikuda ja välisruumi kasutada.
5) Esitatakse loetelu ehitisele kavandatud lahendustest, mis võimaldavad puudega inimestel takistuseta liikuda ja ehitist kasutada.
6) Kui puudega inimeste takistuseta liikumise ja välisruumi/ehitise kasutamise konkreetsed lahendused ei järgi asjakohases õigusaktis vahetult sätestatut, kuid puudega inimeste erivajadustega on arvestatud muu, head tava väljendava standardi või juhendi kohaselt või muul asjakohasel viisil, siis esitatakse vastavad selgitused.
(19) Nõuded arhitektuuri teabele
1) Esitatakse loeteluna uuringute, eksperdihinnangute, auditite jms aruanded, mis võeti ehitise arhitektuuri projekteerimisel aluseks ning tehnilised normdokumendid, standardid ja juhendid, mida järgiti.
2) Esitatakse ehitise kasutusotstarve vastavalt õigusakti määratlustele. Esitatakse ehitise tehnilised parameetrid, muu hulgas parameetrid, mis võimaldavad kanda ehitise ehitisregistrisse.
3) Esitatakse ehitise arhitektuurilise lahenduse üldkirjeldus ja ideestik.
4) Esitatakse ehitise tarinduse üldkirjeldus. Esitatakse ehitise põhistruktuuri moodustavate tarindite (välissein, katus/katuslagi, vahelagi, kandev sisesein, tuletõkkesektsiooni piiril paiknev ennastkandev sisesein, pinnasel põrand vms) tüübikirjeldused seletuskirjas või tarinditüübijoonised, koos iseloomulike parameetritega.
5) Esitatakse piirdetarindite ja avatäidete ning nende liitekohtade ehitusfüüsikalised parameetrid (soojusläbivus, joonsoojusläbivus, punktsoojusläbivus, läbi nähtavate ehitiseosade puhul ka valgus- ja kiirgusläbivus).
6) Esitatakse ehitise niiskusohutuse tagamise ja välispiirete õhupidavuse saavutamise lahenduste üldkirjeldus.
7) Juhul, kui asjakohane õigusakt annab võimalused eranditeks hoone tarindite lahendustes (õhulekkearv, liitekohtade joonsoojusläbivused vjm) ning neid erandeid on kasutatud, siis esitatakse vastavad kirjeldused ja põhjendused.
8) Esitatakse ehitise vaated, plaanid (hoone puhul korruseplaanid ja katuse plaan) ja lõiked. Välisviimistlusmaterjalid näidatakse vaadetel tähistatuna koos värvitoonidega ja/või materjalide välimust iseloomustavate muude omadustega; näidatakse sademeveerennid ja -torud ning fassaadile kinnituvad valgustid; näidatakse välispiirete külge kinnituvate välisreklaamide suurus ja paiknemine; näidatakse välispiiretest eenduvad või kõrgemale ulatuvad tehnopaigaldised. Plaanidel näidatakse välispiirdetarindid, sisepiirdetarindid, kandetarindid, ruumide nimetused ning pindalad, ehitise põhistruktuuri moodustavate tarindite tarinditüüpide tähised, trepid, kaldpinnad, ohutuspiirded, avad ja avatäited koos laiuse ning avanemissuunaga, tehnoruumid ning šahtid, vertikaaltranspordi seadmed, ehitisse kavandatud eritehnoloogiaseadmed, ehitise teljed koos telgmõõtmetega. Katuse plaanil näidatakse katusekattematerjal koos värvitooniga, katusekalded, sademeveerennid ja -kaevud, katuse turvavarustus, katusel paiknevad tehnoseadmed, katusele kinnituvad valgustid. Vaated, plaanid ja lõiked mõõtmestatakse vastavalt paragrahvi 5 lõikes 23 nõutule.
9) Vaadetel, plaanidel ja lõigetel näidatakse detailplaneeringu või kohaliku omavalitsuse projekteerimistingimuste piirangud ehitise paiknemisele ning geomeetriale.
10) Tuginedes selle paragrahvi lõike 26 kohasele tuleohutuse kontseptsioonile esitatakse tuletõkkesektsioonide piirid korruseplaanidel, ehitise põhistruktuuri moodustavate tarindite tulepüsivuse/tuletundlikkuse karakteristikud ja tuletõrjujate lifti detailsem kirjeldus.
11) Tuginedes selle paragrahvi lõike 18 kohasele puudega inimeste erivajadustega arvestamise kontseptsioonile ja asjakohases õigusaktis käsitletud konkreetsetele nõuetele esitatakse detailsem kirjeldus, kuidas pääsevad puudega inimesed välisruumist ehitisse ja kuidas saavad nad liikuda ehitise korruste vahel: pääs siseparklasse, trepid, pandused, kaldteed, liftid, tõstukid, uksed ja lävepakud, ukse avanemine, käsipuud, kontrastsed tähistused jm.
12) Esitatakse ehitisse kavandatud liftide, tõstukite, eskalaatorite, liikurteede üldkirjeldus.
13) Esitatakse ruumide loomuliku valgustuse ja päikesekaitse üldpõhimõtted; esitatakse teave ehitisse jõudva otsese päikesevalguse kohta. Esitatakse avatäidete ja klaasseinte ehitusfüüsikalised parameetrid - soojusläbivus, akende ja klaasseinte puhul ka kiirgusläbivus.
14) Esitatakse ehitise fassaadi ning katuse hooldamise lahenduse ja tehniliste abivahendite üldkirjeldus.
15) Esitatakse teave, kas kavandatud ehitis põhjustab negatiivset mõju naaberehitistele – näiteks vähenev otsene päikesevalgus, tuulekoridori teke, naaberehitise poole suunatud tehnoseadmete heli vms. Negatiivse mõju ohu korral esitatakse teave, kuidas negatiivset mõju minimeeritakse.
(20) Nõuded sisearhitektuuri teabele
1) Esitatakse loeteluna uuringute, eksperdihinnangute, auditite jms aruanded, mis võeti sisearhitektuuri projekteerimisel aluseks ning tehnilised normdokumendid, standardid ja juhendid, mida järgiti.
2) Esitatakse peamiste sisepiirdetarindite kirjeldus kas tarinditüübijoonistena või tüübikirjeldustena seletuskirjas.
3) Esitatakse siseruumis liikumise ohutust tagavate tarindite paiknemine ja kirjeldus – kukkumispiirded, käsipuud jms – ning põrandakattematerjalide vastavad omadused.
4) Esitatakse siseruumi ennastkandvate klaastarindite (klaasvaheseinad, klaaspiirded) ohutust tagavad omadused ning ennastkandvate vaheseinte ohutust tagavad kõrgusepiirangud.
5) Tuginedes selle paragrahvi lõike 26 kohasele tuleohutuse kontseptsioonile esitatakse detailsem teave ehitisele kavandatud siseviimistlusmaterjalide tuletundlikkuse ja tekstiilsisustusmaterjalide süttivusklassi kohta.
6) Tuginedes selle paragrahvi lõike 18 kohasele puudega inimeste erivajadustega arvestamise kontseptsioonile ja asjakohases õigusaktis käsitletud konkreetsetele nõuetele esitatakse detailsem kirjeldus, kuidas saavad puudega inimesed liikuda ehitise korrusel ja millised on nende inimeste erivajadustega arvestavad ruumide ning sisustuse lahendused: parkimine siseparklas, pandused, kaldteed, uksed ja lävepakud, ukse avanemine, läbipääsulüüsid, käsipuud, turvapiirded, põrandakatted, taktiilsed tähistused, kontrastsed tähistused, tualettruum, selle asukoht, mõõtmed ja sissesead, majutusruumi sisseseade, vaatajakohad-ratastoolikohad, basseinitõstuk jm.
(21) Nõuded akustika teabele
1) Selles lõikes nõutud akustika teave moodustab ehitise akustilise kvaliteedi tagamise põhimõtete tervikliku kontseptsiooni, mis viiakse ellu läbi teiste erialaspetsiifiliste projektlahendi osade (maastikuarhitektuur, arhitektuur, sisearhitektuur, kandvad ja jäigastavad tarindid, tehnosüsteemid).
2) Esitatakse loeteluna uuringute, eksperdihinnangute, auditite jms aruanded, mis võeti akustika kontseptsiooni koostamisel aluseks ning tehnilised normdokumendid, standardid ja juhendid, mida järgiti.
3) Esitatakse ehitisele mõjuva keskkonnamüra tasemed.
4) Esitatakse ehitise välispiirete ja nende üksikute elementide õhumüra isolatsiooni parameetrid arvestades ehitise erinevatele külgedele mõjuva keskkonnamüraga ja ehitise kasutusotstarbega.
5) Esitatakse ruumidevahelised ja siseavatäidete heliisolatsiooni parameetrid.
6) Esitatakse ehitise tehnoseadmete lubatud helirõhutasemed ehitises, ehitise territooriumil ja lähimate müratundlike ehitise juures.
7) Esitatakse ehitise tehnoseadmete lubatud helirõhutasemete tagamise lahenduste põhimõtted.
8) Esitatakse ruumiakustika parameetrid.
(22) Nõuded valgustuse teabele
1) Esitatakse loeteluna uuringute, eksperdihinnangute, auditite jms aruanded, mis võeti valgustuse projekteerimisel aluseks ning tehnilised normdokumendid, standardid ja juhendid, mida järgiti.
2) Esitatakse hoone välispinna külge – fassaadile, katusele, varikatuste alla - paigaldatavad ja hoone välispinna valgustamiseks projekteeritud valgustid näidatuna vaatejoonistel ja katuseplaanil.
3) Esitatakse hoone välispinna külge paigaldatavate valgustite poolt tekitatava valgustuse visualiseeringud/valgusvihu suund ja suurus.
4) Esitatakse hoone vahetu ümbruse ja sissepääsude valgustuse valgustustehnilised parameetrid - valgustustihedus, värvsustemperatuur, heledus, ühtlus, värviesitus jms.
5) Esitatakse teave hoone vahetu ümbruse ja sissepääsude valgustusega keskkonnale potentsiaalselt kaasnevate ohtude kohta (näiteks häiriv valgus) ja vajadusel lahendused negatiivsete mõjude minimeerimiseks.
6) Esitatakse siseruumi valgustuse valgustustehnilised parameetrid (valgustustihedus, värvsustemperatuur, ühtlus, värviesituse vms) erineva kasutusotstarbega ruumide ja piirkondade kaupa.
7) Tuginedes selle paragrahvi lõike 26 kohasele tuleohutuse kontseptsioonile esitatakse evakuatsioonivalgustuse (väljapääsutee valgustus, paanikavastane valgustus, ohtliku tööpiirkonna valgustus) ja tööjätkamisvalgustuse detailsem kirjeldus.
8) Esitatakse valgustuse energiatarbimise mõõtmise põhimõtted. Juhul, kui asjakohane õigusakt annab võimalused eranditeks energiakasutuse mõõtmises ning neid erandeid on kasutatud, siis esitatakse vastavad kirjeldused ja põhjendused.
(23) Nõuded keskkonnagraafika ja viitade teabele
1) Esitatakse loeteluna uuringute, eksperdihinnangute, auditite jms aruanded, mis võeti keskkonnagraafika ja viitade projekteerimisel aluseks ning tehnilised normdokumendid, standardid ja juhendid, mida järgiti.
2) Esitatakse maa-ala või ehitise igapäevase kasutamise turvalisust tõstvate ohutusmärkide kasutamise ja paigutuse põhimõtete kirjeldus.
3) Tuginedes selle paragrahvi lõike 26 kohasele tuleohutuse kontseptsioonile esitatakse tuleohutusmärkide kasutamise ja paigutuse detailsem kirjeldus.
4) Tuginedes selle paragrahvi lõike 18 kohasele puudega inimeste erivajadustega arvestamise kontseptsioonile ja asjakohases õigusaktis käsitletud konkreetsetele nõuetele esitatakse detailsem kirjeldus, millised on välisruumile/ehitisele projekteeritud keskkonnagraafika ja viitade lahendused, mis võimaldavad puudega inimestel takistuseta liikuda ning välisruumi/ehitist kasutada: suunaviidad, parkimiskohad, sissepääs ehitisse, evakuatsioonitee, fonoluku tähistus, helivõimendussüsteemi tähistus jm.
(24) Nõuded suluste ja lukustuse teabele
1) Esitatakse loeteluna uuringute, eksperdihinnangute, auditite jms aruanded, mis võeti suluste ja lukustuse projekteerimisel aluseks ning tehnilised normdokumendid, standardid ja juhendid, mida järgiti.
2) Tuginedes selle paragrahvi lõike 26 kohasele tuleohutuse kontseptsioonile esitatakse detailsem kirjeldus, mis hõlmab järgnevat: evakuatsiooniavatäidete suluste tüübid liigitatuna evakueeruvate inimeste arvu alusel, suluste ja lukustuse ning automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi koostoimimine, tuletõkkeuste lahtises asendis hoidmine ja sulgumine automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi häire korral.
(25) Nõuded kandvate ja jäigastavate tarindite teabele
1) Esitatakse loeteluna uuringute, eksperdihinnangute, auditite ning muu sarnase aruanded, mis võeti kandvate ja jäigastavate tarindite projekteerimisel aluseks ning tehnilised normdokumendid, standardid ja juhendid, mida järgiti.
2) Esitatakse kandvate ja jäigastavate tarindite projekteeritud kasutusiga.
3) Esitatakse ehitisele mõjuva tuulekoormuse, lumekoormuse, kasuskoormuse ja eritehnoloogilise koormuse normatiivsed väärtused.
4) Esitatakse ehitusgeoloogiliste olude lühikokkuvõte ja ehitise vundamendi üldkirjeldus.
5) Esitatakse ehitise kandeskeemi ning kandvate ja jäigastavate tarindite põhilahenduse kirjeldus.
6) Esitatakse kandvate ja jäigastavate tarindite tagajärgede ning töökindlusklass, teostusklass ja järelevalvetase, keskkonnaklassid, kandvate ning jäigastavate tarindite üldised tolerantsi- ja kvaliteediklassid.
7) Esitatakse teave, milline on vundamendi ja/või kandvate ja jäigastavate tarindite tõenäoline mõju naaberehitistele ning kuidas võimalikke negatiivseid mõjusid minimeeritakse.
(26) Nõuded tuleohutuse teabele
1) Selles lõikes nõutud tuleohutuse teave moodustab ehitise tuleohutuse tagamise põhimõtete tervikliku kontseptsiooni, mis viiakse ellu läbi teiste erialaspetsiifiliste projektlahendi osade (maastikuarhitektuur, tehnovõrgud, arhitektuur, sisearhitektuur, valgustus, kandvad ja jäigastavad tarindid, tehnosüsteemid, sealhulgas tuleohutussüsteemid jne).
2) Esitatakse loeteluna uuringute, eksperdihinnangute, auditite jms aruanded, mis võeti tuleohutuse kontseptsiooni koostamisel aluseks ning tehnilised normdokumendid, standardid ja juhendid, mida järgiti.
3) Esitatakse ehitises toimuva tegevuse ja olemasoleva situatsiooni lühikirjeldus, tuleohutuse projektlahendi ulatus, võimalikud kõrvalekalded õigusaktide, tehniliste normdokumentide, standardite ja/või juhendite nõuetest.
4) Kui projektlahendi vastavust olulistele tuleohutusnõuetele tõendatakse analüütiliselt (kõrvalekalded õigusaktide, tehniliste normdokumentide, standardite ja/või juhendite nõuetest), siis esitatakse asjakohased argumendid ja selgitused.
5) Esitatakse ehitise tuleohutusklass, tuleohuklass, tulekaitsetase.
6) Esitatakse ehitise kasutusviis, kasutusotstarve, korruste arv, ehitise kõrgus, peamise kasutusviisi kohane eripõlemiskoormus, kasutajate arv.
7) Esitatakse ehitise tuleohutuskuja, paiknemine ohtliku või suurõnnetuse ohuga piirkonnas, paiknemine üleujutusalas ning ohud, mis on tingitud ehitises toimuvast tegevusest või seal hoiustatavatest ohtlikest ainetest.
8) Kirjeldatakse parkimist, jäätmete hoiustamist, põlevmaterjali(de) ladustamist ehitise välisseinte läheduses ning territooriumil.
9) Esitatakse ehitisevälise tulekustutusvee vajadus ja tagamise lahendus.
10) Kirjeldatakse päästetehnika juurdepääsu ehitisele ning juurdepääsusid päästemeeskonna sisenemisteedele ja hädaväljapääsudele.
11) Kirjeldatakse päästemeeskonna pääsusid ehitisse, maa-alus(t)ele korrus(t)ele, pööningule, katusele, katusel ohutuse tagamise lahendust.
12) Esitatakse fassaadikattetarindite, katusekattetarindite, välisseinte ja katuse soojustuse tuletundlikkus ning hoone seintes, lagedes ja põrandates kasutatavate soojusisolatsioonimaterjalide tuletundlikkus.
13) Esitatakse ruumide ja/või ruumigruppide eripõlemiskoormused, asjakohasel juhul esitatakse eripõlemiskoormuse arvutus.
14) Esitatakse kandvate ja jäigastavate tarindite tulepüsivus ning tuletundlikkus.
15) Esitatakse tuletõkkesektsioonide moodustamise põhimõtted, tuletõkketarindite tulepüsivus ja tuletundlikkus, tuletõkkeavatäidete tulepüsivus ja suitsupidavus.
16) Esitatakse torupaigaldise, ventilatsioonikanalite, kaablite ja seinte-lagede-põrandate siseviimistlusmaterjalide tuletundlikkus ning tekstiilsisustusmaterjalide süttivusklass.
17) Esitatakse evakuatsioonikorralduse lahendus, inimeste arv, inimeste arvu piirangud.
18) Esitatakse evakuatsiooni tagamise põhimõtted, asjakohasel juhul evakuatsiooniaja arvutuskäik, trepikodade kirjeldus.
19) Esitatakse väljumisteede, väljumisteede ühiskasutusalade, evakuatsiooniteede laiused.
20) Esitatakse väljumis- ja evakuatsiooniteedel asuvate uste kirjeldus.
21) Esitatakse tuleohutuspaigaldiste (näiteks automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem, märgtõusutoru, piksekaitsepaigaldis jms) loetelu koos paigaldiste ulatuse, toimimispõhimõtete ja lahenduste üldise kirjeldusega.
22) Esitatakse suitsutõrje lahenduse üldkirjeldus: suitsueemaldustsoonid, lahendusviis tsoonide kaupa, käivitustasemed tsoonide kaupa, suitsueemaldusavade vajalik kogupindala tsoonide kaupa, suitsutõrje toimimisaeg, kompensatsiooniõhu andmise lahendus, kompensatsiooniõhuavade vajalik kogupindala tsoonide kaupa, suitsutõkete tööpõhimõte ja toimimisaeg, ülerõhutsoonid, suitsutõrje juhtimiskeskuse ja käivitusnuppude asukoht.
23) Esitatakse küttesüsteemi, ventilatsioonisüsteemi, gaasipaigaldise, päikesepaneelide, elektripaigaldise tuleohutuse tagamise põhimõtted.
24) Esitatakse tuleohutusmärkide kasutamise üldpõhimõtted.
25) Esitatakse teave, kas ehitisele on ette nähtud tuleohutussüsteeme juhtiv automaatikapaigaldis.
26) Esitatakse ehitise korruseplaanid, millel näidatakse:
päästemeeskonna sisenemisteed maa-alustele korrustele ja maapealsetele korrustele päästetöödeks;
päästemeeskonna infopunkt;
märgtõusutoru toitesisendid, kraanid;
kande -ja tuletõkketarindite tulepüsivuse ajalised väärtused;
tuletõkkeavatäited koos tulepüsivuse ja suitsupidavuse parameetritega;
väljapääsuteed koos laiusega;
väljapääsuteel ja evakuatsiooniteel asuvad uksed koos valgusava laiusega, evakueeruvate inimeste arvuga ning evakuatsioonisuluse tüübiga;
hädaväljapääsud;
suitsueemaldustsoonid, tähistatuna; koos pindalaga ja juhtimisnuppude asukohtadega;
avad suitsu eemaldamiseks, tähistatuna;
suitsueemalduse kompensatsiooniõhuavade asukohad;
suitsutõkete asukohad;
esmaste tulekustutusvahendite asukohad;
ruumid, kus võib esineda plahvatusoht või kus hoiustatakse ohtlikke aineid;
ruumid, mis on kaitstud kohtkustutussüsteemiga või hapniku vähendamise süsteemiga.
27) Kui katuse soojustusse on projekteeritud tuletõkked, siis esitatakse katuse plaan, mille näidatakse nimetatud tõkete paiknemine soojustuskihis.
28) Esitatakse ehitise lõiked, millel näidatakse kande -ja tuletõkketarindite tulepüsivuse ajalised väärtused.
(27) Nõuded ehitisesisese tuletõrjeveevärgi teabele
1) Selles lõikes nõutud ehitisesisese tuletõrjeveevärgi teave lähtub lõike 26 kohasest tuleohutuse kontseptsioonist ning detailiseerib tuletõrjeveevärgi lahendust.
2) Esitatakse loeteluna uuringute, eksperdihinnangute, auditite jms aruanded, mis võeti ehitisesisese tuletõrjeveevärgi projekteerimisel aluseks ning tehnilised normdokumendid, standardid ja juhendid, mida järgiti.
3) Esitatakse teave kustutusveeallika kohta (ühisveevärk, mahuti), kustutusvee vooluhulk, vajaliku veekoguse tagamise aeg, teave märgtõusutoru ja tuletõrje voolikusüsteemi kohta, tuletõrjevoolikute tüüp ja pikkus, tuletõrjekraanide läbimõõt ning asukohtade põhimõtted.
4) Esitatakse ehitise veesisendite arv ja läbimõõt, garanteeritud rõhk veesisendil tulekahju olukorras, ehitises vajalik rõhk, teave tuletõrjepumpade vajaduse kohta; kirjeldatakse meetmeid joogivee kvaliteedi kaitseks.
(28) Nõuded mehaanilise suitsutõrjepaigaldise teabele
1) Selles lõikes nõutud mehaanilise suitsutõrjepaigaldise teave lähtub lõike 26 kohasest tuleohutuse kontseptsioonist ning detailiseerib suitsutõrje üldlahendust mehaanilise suitsutõrjepaigaldise küsimustes.
2) Esitatakse loeteluna uuringute, eksperdihinnangute, auditite jms aruanded, mis võeti ehitisesisese mehaanilise suitsutõrjepaigaldise projekteerimisel aluseks ning tehnilised normdokumendid, standardid ja juhendid, mida järgiti.
3) Esitatakse süsteemide arv, õhuhulga arvutusmetoodika kirjeldus, suitsueemaldusventilaatorite parameetrid.
4) Esitatakse mehaanilise suitsutõrje seadmete asukohtade põhimõtted ja torustike/õhukanalite materjal ning ristlõiketüüp.
(29) Nõuded automaatse tulekustutussüsteemi teabele
1) Selles lõikes nõutud automaatse tulekustutussüsteemi teave lähtub lõike 26 kohasest tuleohutuse kontseptsioonist ning detailiseerib automaatse tulekustutussüsteemi lahendust.
2) Esitatakse loeteluna uuringute, eksperdihinnangute, auditite jms aruanded, mis võeti automaatse tulekustutussüsteemi projekteerimisel aluseks ning tehnilised normdokumendid, standardid ja juhendid, mida järgiti.
3) Esitatakse ehitise piirkonnad, tarindid ja paigaldised, mille kaitseks on projekteeritud automaatne tulekustutussüsteem.
4) Esitatakse tulekustutussüsteemi liik, kustutamise tööpõhimõte ja süsteemile iseloomulikud tehnilised põhiparameetrid.
5) Esitatakse teave, kas tegemist on ehitise tsentraalse süsteemiga või üksikut piirkonda/ruumi kaitsva autonoomse paigaldisega; esitatakse süsteemi käivitumise põhimõte ja tööaeg.
6) Kui automaatseks tulekustutussüsteemiks on sprinklersüsteem, siis esitatakse teave, kuidas on lahendatud sprinklersüsteemile lisavee andmine.
(30) Nõuded tuleohutussüsteemide automaatikapaigaldise teabele
1) Selles lõikes nõutud tuleohutussüsteemide automaatikapaigaldise teave lähtub lõike 26 kohasest tuleohutuse kontseptsioonist ning detailiseerib tuleohutussüsteemide automaatikapaigaldise lahendust.
2) Esitatakse loeteluna uuringute, eksperdihinnangute, auditite jms aruanded, mis võeti tuleohutussüsteemide automaatikapaigaldise projekteerimisel aluseks ning tehnilised normdokumendid, standardid ja juhendid, mida järgiti.
3) Esitatakse tuleohutussüsteemide automaatikapaigaldise poolt juhitavate tuleohutussüsteemide loetelu.
4) Esitatakse tuleohutussüsteemide automaatikapaigaldise põhiparameetrid, süsteemi ülesehituse ja käivitamise põhimõtted.
(31) Nõuded sisekliima tagamise süsteemide teabele
1) Esitatakse loeteluna uuringute, eksperdihinnangute, auditite ja muu sarnase aruanded, mis võeti sisekliima tagamise süsteemide projekteerimisel aluseks ning tehnilised normdokumendid, standardid ja juhendid, mida järgiti.
2) Esitatakse arvutuslikud välisõhu parameetrid; esitatakse ruumitüüpide kaupa lubatud ruumiõhu temperatuur ja suhteline niiskus, sisekliima tagamise süsteemide poolt põhjustatavad lubatud helirõhutasemed; esitatakse ruumiõhu saasteainete (näiteks CO, CO2) maksimaalsed lubatud sisaldused, sisekliima tagamise süsteemide poolt põhjustatavad lubatud helivõimsustasemed väliskeskkonda. Esitatakse arvutuslikud õhuvahetuse määrad ruumitüüpide kaupa.
3) Esitatakse ruumitüüpide kaupa, millised sisemised soojuskoormused (inimesed, valgustus, seadmed) olid jahutusvõimsuste arvutamisel aluseks. Esitatakse jahutusvõimsuse arvutamise aluseks olnud klaaside ja päikesevarjete tüübid ning nende põhiparameetrid.
4) Esitatakse sisekliima tagamise süsteemide põhilahenduste kirjeldus.
5) Esitatakse ehitise arvutuslik soojus- ja jahutusvõimsus sisekliima tagamise süsteemide kaupa, koos arvutuslike põhiparameetritega; renoveerimise või rekonstrueerimise puhul tuuakse eraldi välja ehitise olemasolev ja lisanduv soojus- ning jahutusvõimsus.
6) Esitatakse sisekliima tagamise süsteemide põhikomponentide põhinäitajad.
7) Esitatakse sisekliima tagamise süsteemide põhiseadmete ja -sõlmede asukohad.
8) Esitatakse sisekliima tagamise süsteemide energiatarbimise mõõtmise põhimõtted. Juhul, kui asjakohane õigusakt annab võimalused eranditeks tehnosüsteemide energiakasutuse mõõtmises ning neid erandeid on kasutatud, siis esitatakse vastavad kirjeldused ja põhjendused.
9) Tuginedes selle paragrahvi lõike 26 kohasele tuleohutuse kontseptsioonile esitatakse sisekliima tagamise süsteemide tuleohutuse tagamise detailsem kirjeldus, muu hulgas tuletõkkemeetmed kanalite ja torude läbiminekul tuletõkketarinditest ning torude ja kanalite isolatsioonimaterjalide tuletundlikkus.
10) Esitatakse ühiskasutatava soojusvarustuse välisvõrgu ja külmavarustuse välisvõrgu valdaja tehnilised liitumistingimused; need esitatakse kas projektlahendi üldteabe koosseisus või vahetult sisekliima tagamise süsteemide teabe koosseisus. Kui tingimused esitatakse üldteabe koosseisus, siis antakse asjakohane viide.
(32) Nõuded veevarustuse ja kanalisatsioonipaigaldise teabele
1) Esitatakse loeteluna uuringute, eksperdihinnangute, auditite jms aruanded, mis võeti veevarustuse ja kanalisatsioonipaigaldise projekteerimisel aluseks ning tehnilised normdokumendid, standardid ja juhendid, mida järgiti.
2) Esitatakse veeallikas (ühisveevärk, kaev vm), ehitise veevarustuse süsteemide loetelu, arvutuslikud vooluhulgad, garanteeritud rõhk välisveevõrgus, nõuded vee kvaliteedile koos kasutatavast veeallikast tuleneva puhastamise vajaduse ja tehnoloogiaga, ehitise veesisendite arv ning läbimõõt, rõhutõsteseadme vajadus.
3) Esitatakse sooja vee valmistamise moodus.
4) Esitatakse ehitise veevarustuse sisendi asukoht, veemõõdusõlme asukoht ehitises koos veemõõdusõlme ruumi kirjeldusega ja veemõõdusõlme toimimisskeem.
5) Esitatakse kanalisatsioonisüsteemide loetelu (reovesi, tehnoloogiline reovesi, sademevesi, drenaaž) ja nende eelvoolud. Esitatakse ligikaudsed reovee vooluhulgad süsteemide kaupa; esitatakse sademevee arvutusvooluhulk. Tehnoloogilise vee puhul esitatakse reostuse kirjeldus ja reostuskoormus.
6) Esitatakse ehitise kanalisatsioonitorustiku väljaviikude asukohad.
7) Esitatakse kanalisatsioonipumpla vajadus, esmased tehnilised parameetrid ja asukoht. Esitatakse kohtpuhasti vajadus, esmased tehnilised parameetrid ja asukoht.
8) Tuginedes selle paragrahvi lõike 26 kohasele tuleohutuse kontseptsioonile esitatakse veevarustuse ja kanalisatsioonipaigaldise tuleohutuse tagamise detailsem kirjeldus, muu hulgas tuletõkkemeetmed torude läbiminekul tuletõkketarinditest ning torude isolatsioonimaterjalide tuletundlikkus.
9) Esitatakse ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooni valdaja tehnilised liitumistingimused; need esitatakse kas projektlahendi üldteabe koosseisus või vahetult veevarustuse ja kanalisatsioonipaigaldise teabe koosseisus. Kui tingimused esitatakse üldteabe koosseisus, siis antakse asjakohane viide.
(33) Nõuded gaasipaigaldise teabele
1) Esitatakse loeteluna uuringute, eksperdihinnangute, auditite jms aruanded, mis võeti gaasipaigaldise projekteerimisel aluseks ning tehnilised normdokumendid, standardid ja juhendid, mida järgiti.
2) Esitatakse gaasivarustuse allikas, gaasi liik, gaasivajadus; esitatakse gaasirõhu reguleerimisseadme vajadus ning asukoht.
3) Esitatakse gaasi peasulgeseadme ja gaasiarvesti asukoht ning gaasimõõdusõlme toimimisskeem.
4) Esitatakse ehitisse paigaldatavate gaasiseadmete kasutusala ja põhilahenduse üldkirjeldus.
5) Tuginedes selle paragrahvi lõike 26 kohasele tuleohutuse kontseptsioonile esitatakse gaasipaigaldise tuleohutuse tagamise detailsem kirjeldus, muu hulgas tuletõkkemeetmed torude läbiminekul tuletõkketarinditest ning torude isolatsioonimaterjalide tuletundlikkus.
6) Esitatakse ühiskasutatava gaasivõrgu valdaja tehnilised liitumistingimused; need esitatakse kas projektlahendi üldteabe koosseisus või vahetult gaasipaigaldise teabe koosseisus. Kui tingimused esitatakse üldteabe koosseisus, siis antakse asjakohane viide.
(34) Nõuded tugevvoolupaigaldise teabele
1) Esitatakse loeteluna uuringute, eksperdihinnangute, auditite jms aruanded, mis võeti tugevvoolupaigaldise projekteerimisel aluseks ning tehnilised normdokumendid, standardid ja juhendid, mida järgiti.
2) Esitatakse ehitise hinnanguline vajalik tarbitav võimsus, põhitoite elektrivarustuse süsteemide ja nende liitumispunktidega ühenduste kirjeldus, eriotstarbeliste elektrivarustuse süsteemide, nende toiteallikate ja muude põhiseadmete (süsteemid, mida ei saa liigitada tavapärase elektrivarustuse alla: näiteks varutoitegeneraator, katkematu toite allikas, reaktiivenergia kompenseerimise süsteem) kirjeldus, elektrienergia tarbimise mõõtmise süsteemide kirjeldus, peajaotussüsteemide (pea- ja alamjaotuskeskused, peajaotusliinid) kirjeldus, muude tugevvoolusüsteemide (valgustuse, elekterkütte, pistikupesade ja muu sarnase elektrivarustus) kirjeldus.
3) Esitatakse elektrivarustuse põhimõtet kirjeldav skeem.
4) Esitatakse maanduspaigaldise, potentsiaaliühtlustuse, lokaalse taastuvast energiaallikast elektri tootmise süsteemi (päikesepaneel, tuulegeneraator) kirjeldus.
5) Esitatakse akuauto laadimistaristu vajadus ja kavandatud lahenduse üldkirjeldus.
6) Esitatakse elektriseadmete energiatarbimise mõõtmise põhimõtted. Juhul, kui asjakohane õigusakt annab võimalused eranditeks energiakasutuse mõõtmises ning neid erandeid on kasutatud, siis esitatakse vastavad kirjeldused ja põhjendused.
7) Tuginedes selle paragrahvi lõike 26 kohasele tuleohutuse kontseptsioonile esitatakse tugevvoolupaigaldise tuleohutuse tagamise detailsem kirjeldus, muu hulgas tuletõkkemeetmed kaabliteede/kaablite läbiminekul tuletõkketarinditest; esitatakse piksekaitsepaigaldise ja tuleohutuspaigaldiste elektrivarustuse detailsem kirjeldus; esitatakse päikesepaneelide tuleohutuse ja päästetööde ohutuse tagamise põhimõtted.
8) Esitatakse ühiskasutatava elektrivõrgu valdaja tehnilised liitumistingimused; need esitatakse kas projektlahendi üldteabe koosseisus või vahetult tugevvoolupaigaldise teabe koosseisus. Kui tingimused esitatakse üldteabe koosseisus, siis antakse asjakohane viide.
(35) Nõuded nõrkvoolupaigaldise teabele
1) Esitatakse loeteluna uuringute, eksperdihinnangute, auditite jms aruanded, mis võeti nõrkvoolupaigaldise projekteerimisel aluseks ning tehnilised normdokumendid, standardid ja juhendid, mida järgiti.
2) Esitatakse ehitise toimimiseks vajalike sideühenduste teave, sh sõltumatute sideühenduste vajadus, mis võimaldab hinnata võimalust ehitise ühendamiseks ühiskasutatava nõrkvoolu välisvõrguga.
3) Tuginedes selle paragrahvi lõike 26 kohasele tuleohutuse kontseptsioonile esitatakse nõrkvoolupaigaldise tuleohutuse tagamise detailsem kirjeldus, muu hulgas tuletõkkemeetmed kaabliteede/kaablite läbiminekul tuletõkketarinditest; esitatakse automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi ja häälteadustussüsteemi detailsem kirjeldus.
4) Tuginedes selle paragrahvi lõike 18 kohasele puudega inimeste erivajadustega arvestamise kontseptsioonile ja asjakohases õigusaktis käsitletud konkreetsetele nõuetele esitatakse kuulmispuudega inimese erivajadust arvestava helivõimendussüsteemi ning erivajadust arvestava tualettruumi ja pesemisruumi häiresignalisatsiooni detailisem kirjeldus: süsteemide ulatus ja tüüp, häireteavituse aktiveerimise koht ruumis ja teavituse sihtkoht jm.
5) Esitatakse ühiskasutatava nõrkvoolu välisvõrgu valdaja tehnilised liitumistingimused; need esitatakse kas projektlahendi üldteabe koosseisus või vahetult nõrkvoolupaigaldise teabe koosseisus. Kui tingimused esitatakse üldteabe koosseisus, siis antakse asjakohane viide.
(36) Nõuded hooneautomaatikapaigaldise teabele
1) Esitatakse loeteluna uuringute, eksperdihinnangute, auditite jms aruanded, mis võeti hooneautomaatikapaigaldise projekteerimisel aluseks ning tehnilised normdokumendid, standardid ja juhendid, mida järgiti.
2) Esitatakse hooneautomaatikasüsteemi tõhususe klass vastavalt asjakohase tehnilise normdokumendi või standardi klassifikatsioonile.
3) Esitatakse teave ehitise seisundi parameetrite ja tehnosüsteemide monitoorimise ning juhtimise võimaluste kohta, mis on hooneautomaatikasüsteemile projekteeritud ja mis aitavad tagada ehitise energiatõhusa ning säästliku kasutamise.
(37) Nõuded radooniohutuse teabele
1) Esitatakse loeteluna uuringute, eksperdihinnangute, auditite jms aruanded, mis võeti radooni tõrjumise kavandamisel aluseks ning tehnilised normdokumendid, standardid ja juhendid, mida järgiti.
2) Esitatakse teave ehitisse radooni kogunemise ohu kohta. Esitatakse teave, kas ehitisse imbunud radoon kujutab endast ohtu tulenevalt ehitise kasutusfunktsioonist.
3) Radooni kogunemise ning ehitise kasutusfunktsioonist tuleneva ohu korral esitatakse teave, kuidas takistatakse radooni pääsemist ehitisse, kuidas eemaldatakse ehitisse imbunud radoon ning esitatakse muude radooniohutuse tagamise lahenduste üldkirjeldus.
(38) Nõuded energiatõhususe teabele
1) Esitatakse teave, kas projekteeritud hoone vastavus energiatõhususe miinimumnõuetele tõendati õigusakti kohasel lihtsustatud tõendamismeetodil või arvutuslikul tõendamismeetodil. Lihtsustatud meetodi puhul esitatakse selle meetodi valiku põhjendus.
2) Kui energiatõhususe miinimumnõuete täitmine ei ole projekteeritud hoone puhul nõutud, siis esitatakse asjakohased selgitused.
3) Esitatakse teave, millised on hoone kasutusotstarbed energiatõhususarvu määramisel. Juhul, kui asjakohane õigusakt ei esita energiatõhususe nõudeid konkreetselt projekteeritud kasutusotstarbega hoonele, siis esitatakse selgitused, millisest kõige sarnasema kasutusotstarbega hoonest lähtuti nõuetele vastavuse hindamisel; esitatakse selgitused, millised arhitektuuri teabe koosseisus esitatud kasutusotstarbed vastavad energiatõhususarvu määramisel kasutatud otstarvetele.
4) Mitme kasutusotstarbega hoone puhul esitatakse teave, millise kasutusotstarbega pinna juurde liideti energiatõhususarvu määramisel need pinnad, mille suurus on väiksem asjakohase õigusaktiga sätestatud piirist, mille puhul on nõutud kasutusotstarbele vastava energiatõhususarvu määramine.
5) Esitatakse teave, kas projekteeritud hoones on ruume, mida käsitletakse vastavalt asjakohasele õigusaktile madala temperatuuriseadega ruumidena ning mida sellest tulenevalt ei võetud energiatõhususe arvutuses arvesse.
6) Kui hoonele ei projekteeritud majandusliku põhjendamatuse või tehnilise teostamatuse tõttu lokaalset taastuvast energiaallikast elektri tootmise süsteemi või selline süsteem projekteeriti osalises mahus, siis esitatakse selgitused, miks lokaalse taastuvast energiaallikast elektri tootmise süsteemi paigaldamine ei ole majanduslikult põhjendatud või tehniliselt teostatav.
7) Esitatakse teave, millised energiatõhusust oluliselt mõjutavad tehnosüsteemid projekteeriti hoonele ja varustati energiaarvestitega. Esitatakse teave, millistele hoone tüüpilise kasutuse alla mitte kuuluvatele tehnosüsteemidele projekteeriti energiakasutuse mõõtmine ning millistele tehnosüsteemidele mõõtmist ette ei nähtud.
8) Esitatakse energiatõhususe arvutuse lähteandmed ja tulemused ning suvise ruumitemperatuuri kontrolli tulemused.
(39) Nõuded muinsuskaitse teabele
1) Kinnismälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise konserveerimise, restaureerimise, ehitamise või teisaldamise korral esitatakse selle paragrahvi lõigetes 7-37 nõutud teabele lisaks muinsuskaitse teave.
2) Selle lõike punktides 2-11 nõutud muinsuskaitse teave moodustab kinnismälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise konserveerimise, restaureerimise, ehitamise või teisaldamise põhimõtete tervikliku kontseptsiooni, mis viiakse ellu läbi teiste erialaspetsiifiliste projektlahendi osade (maastikuarhitektuur, tehnovõrgud, arhitektuur, sisearhitektuur, kandvad ja jäigastavad tarindid, tehnosüsteemid jne).
3) Esitatakse loeteluna uuringute, eksperdihinnangute, auditite jms aruanded, mis võeti muinsuskaitse kontseptsiooni koostamisel aluseks ning tehnilised normdokumendid, standardid ja juhendid, mida järgiti.
4) Olemasoleva ehitise puhul esitatakse ülevaade kinnismälestisest või ehitisest, selle kultuuriloolisest ning ehitusajaloolisest taustast ja iseärasustest. Esitatakse kavandatud muudatuste, konserveerimise ning restaureerimise üldkirjeldus ja ulatus.
5) Muinsuskaitsealale kavandatud uue ehitise korral esitatakse ülevaade ümbritseva keskkonna kultuuriloolistest ja ehitusajaloolistest iseärasustest, mis seadsid piirangud kavandatud ehitise projektlahendile.
6) Plaanidel, vaadetel, lõigetel näidatakse olemasolevad kultuuriväärtusega tarindid ja detailid koos tähiste ning loeteluga; esitatakse tarindite ning detailide loetelu koos selgituste ja juhistega tarindite seisukorra kontrollimiseks; esitatakse konserveerimise, restaureerimise, teisaldamise, eksponeerimise, asendamise põhimõtted ja juhised.
7) Plaanidel, vaadetel, lõigetel näidatakse lammutatavad ja lisatavad ehitiseosad, likvideeritavate avade ning uute avade suurused ja asukohad, säilitatavad ning asendatavad avatäited, lisatavad ja taastatavad tarindid.
8) Esitatakse olemasoleva ehitise kandvate ja jäigastavate tarindite muutmise/täiendamise ja tehnosüsteemide seadmete, torustike, kaabliteede ehitisse paigutamise kontseptuaalsed põhimõtted (tarindite tüübid, sõlmelahenduste tüübid, torustike ja kaabliteede paigutusviis ehitise tarinditesse jms).
9) Esitatakse olemasoleva ehitise tarindite ehitusfüüsikalise toimivuse saavutamise põhimõtted ja piirangud.
10) Esitatakse muinsuskaitse eritingimuste ja projektlahendi võrdlus.
11) Esitatakse olemasolevate kultuuriloolise ning ehitusajaloolise väärtusega tarindite ja detailide ehitustöö aegse kaitsmise ning ajutise ladustamise põhimõtted.
12) Selle paragrahvi lõigete 7-37 teabe koosseisus esitatakse muinsuskaitse kontseptsioonist lähtuvate erialaspetsiifiliste lahenduste üldkirjeldused (näiteks kandvate ja jäigastavate tarindite ristlõiked, profiilid, liited; tarinditüübid; kanalite, torustike, kaablite paigutusviis jms).
13) Avatäidete ja muinsuskaitse vaatenurgast kõige olulisemate sõlmede arhitektuurilised ning sisearhitektuurilised lahendused esitatakse ehitustöö tegemisele kohases täpsuses.
(40) Nõuded lammutuse teabele
1) Esitatakse ehitise tarindite ja tehnosüsteemide kirjeldus ning ehitise maa-alal paiknevate tehnovõrkude kirjeldus.
2) Esitatakse ehitise suurust iseloomustavad peamised tehnilised andmed.
3) Esitatakse ehitise lammutamise ulatus.
4) Esitatakse ehitist vahetult teenindavate tehnovõrkude ühiskasutatavatest tehnovõrkudest lahti ühendamise kohad ja tehnoloogia.
5) Esitatakse likvideerimisele kuuluvate tehnovõrkude asukoht, lammutamise ulatus ja tehnoloogia.
6) Esitatakse lammutamisele kuuluvate tehnosüsteemide asukoht ja tehnilised parameetrid – materjalid, seadmete mõõtmed ja kaalud, torustike ning kaabliteede ristlõiked.
7) Esitatakse tehnosüsteemide ja nende koostisosade koost lahti võtmise järjekord, tehnoloogia ning säilitatavate komponentide püsivuse tagamise lahendused lammutustöö tegemise ajal ja pärast seda.
8) Esitatakse lammutamisele kuuluvate tarindite asukoht ja tehnilised parameetrid – materjalid, sh betooni ning mördi tugevus, ristlõikemõõtmed, sarruse hulk ja paiknemine.
9) Esitatakse tarindite ja nende koostiosade koost lahti võtmise järjekord, tehnoloogia ning säilitatavate tarindite püsivuse tagamise lahendused lammutustöö tegemise ajal ja pärast seda.
10) Esitatakse lammutusjäätmete lammutuskohalt eemaldamise tehnoloogia erinõuded ja piirangud, sealhulgas vajaduse korral piirangud lammutusjäätmete kuhjamisele ja ehitusmasinate poolt tekitatavale koormusele.
11) Esitatakse ehitise osalise lammutamise korral lammutatavate ja säilitatavate tarindite ning tehnosüsteemide piir ja juhised säilitatava kaitsmiseks ning konserveerimiseks.
12) Esitatakse lammutusjäätmete hinnangulised kogused jäätmeliikide kaupa.
13) Esitatakse teave ohtlikku ainet sisaldavate materjalide, seadmete ja toodete esinemise kohta lammutatavas ehitises, nende liigid, paiknemine, hinnanguline kogus liikide kaupa, juhised nende ohutuks ning liikide kaupa kogumiseks.
14) Esitatakse hinnang, kas ehitis sisaldab ehitusajaloo või muinsuskaitse vaatenurgast väärtuslikke detaile ja ehituselemente, juhised nende kogumiseks ning ladustamiseks.
15) Esitatakse hinnang, kas lammutustöö võib kahjustada naaberehitisi või ehitise osalise lammutamise korral säilitatavaid tarindeid, tehnosüsteeme ja tehnovõrke; kahjustamise ohu korral esitatakse teave, kuidas kahjustusi välditakse ning kaitsmise tehnilised lahendused.
16) Kui lammutus puudutab kinnismälestise osalist lammutamist või muinsuskaitsealal asuva ehitise osalist lammutamist, siis esitatakse muinsuskaitse eritingimuste ja projektlahendi võrdlus.
17) Esitatakse juhised lammutustöö ohutuks tegemiseks.
18) Esitatakse juhised keskkonna kaitsmiseks lammutustöö tegemise ajal, muu hulgas juhised tolmu leviku vältimiseks.
§ 4. Nõuded kasutusteatise esitamisel või kasutusloa taotlemisel esitatava ehitise projekti teabele
(1) Koos kasutusteatisega või kasutusloa taotlusega esitatakse ehitise projekt, mille alusel tehti ehitustöö. Ehitustöö tegemise aluseks on ehitise valmis projektlahendit kirjeldav lõplik projekt.
(2) Ehitise projektlahend loetakse valmis olevaks, kui:
1) projektlahend on detailselt välja töötatud;
2) projektlahendi vastavus nõuetele on lõplikult kontrollitud, sealhulgas vastavalt ehitusseadustikus sätestatule;
3) projektlahendi erialaspetsiifilised osad on omavahel kooskõlas kuni detailideni.
(3) Ehitise projekt loetakse lõplikuks, kui projekt sisaldab projektlahendi kohta teavet sellisel hulgal ja sellise detailsusega, et:
1) võimalik on saada täielik ülevaade projektlahendi välja töötamise aluseks olnud alusandmetest ning tehnilistest normdokumentidest, standarditest ja juhenditest, mida projektlahendi välja töötamisel järgiti;
2) võimalik on kontrollida projektlahendi vastavust kõikidele kehtestatud nõuetele;
3) projekti koosseisu kuuluvad projekti erialaspetsiifilised jaotised ja üksikud projektdokumendid on omavahel kooskõlas;
4) pärast ehitustöö korraldamise kava koostamist, ehitustöö tehnoloogia kavandamist ja ehitustöö tegemiseks vajalike abitarindite projekteerimist oskavad kvalifitseeritud oskustöölised pädeva ehitustegevuse juhi juhendamisel ehitada ehitise valmis nii, et kõik ehitisele esitatavad nõuded on täidetud;
5) võimalik on täita omanikujärelevalve ülesandeid, mis on seotud ehitise projektiga.
(4) Lisanõuded kinnismälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise konserveerimise, restaureerimise, ehitamise või teisaldamise projekti teabele:
1) Esitatakse juhised olemasolevate tarindite ja detailide olukorra kontrollimiseks ning välja selgitamiseks vahetult enne ehitustöö alustamist ja ehitustöö käigus.
2) Esitatakse olemasolevate tarindite ja detailide konserveerimise, restaureerimise, täiendamise või asendamise detailsed lahendused koos spetsiifilise teabega (näiteks müüriseotised, puittarindite seotised, liited ja külgnemised jms); asjakohasel juhul esitatakse erinõuded ehitustehnoloogiale ja erijuhised ehitustöö tegemiseks.
3) Esitatakse detailsed erijuhised olemasolevate kultuuriloolise ning ehitusajaloolise väärtusega tarindite ja detailide ehitustöö aegseks kaitsmiseks ning ajutiseks ladustamiseks.
(5) Kasutusteatise esitamisel või kasutusloa taotlemisel esitatavasse ehitise projekti kaasatakse muu hulgas kogu teave, mis esitati ehitusteatise esitamisel või ehitusloa taotlemisel esitatud projektis.
(6) Vahetult ehitise kaitstuse tagamiseks kavandatud tarindeid ja paigaldisi käsitlevat teavet koos kasutusteatisega või kasutusloa taotlusega esitava ehitise projekti koosseisu ei kaasata.
(7) Nõuded kasutusteatise esitamisel või kasutusloa taotlemisel esitatava projekti teabele on täidetud, kui ehitustöö tegemise aluseks oleva projekti koostamisel on järgitud ehitusseadustikus ning selles määruses sätestatud nõudeid ning projekt sisaldab valmis projektlahendit kirjeldavat teavet hea tava kohaselt.
§ 5. Nõuded ehitise projekti vormistusele
(1) Ehitise projekt koostatakse selliselt, et selles sisalduv teave on loetav, vastuoludeta ning asjatundlikkuse põhimõttest tulenevalt arusaadav ja mõistetav.
(2) Ehitise projekti koostajad määravad ehitise projekti koosseisu ja jagavad dokumentatsiooni erialaspetsiifilisteks jaotisteks lähtuvalt projekteeritud ehitise eripärast ning projektlahendi erialaspetsiifiliste osade (maastikuarhitektuur, erinevad tehnovõrgud, arhitektuur, kandvad ja jäigastavad tarindid, erinevad tehnosüsteemid, tuleohutus, akustika, muinsuskaitse jm) projekteerijatest. Tulenevalt ehitusprojekti komplekssusest võib ehitise projekt koosneda ühest erialaspetsiifilisest jaotisest või mitmetest jaotistest.
(3) Ehitise projekti koostajate otsusel võib ehitise projekti erialaspetsiifilisi jaotisi ning üksikuid projektdokumente ühildada või jagada vastavalt projekteeritud ehitisele, projektlahendi erialaspetsiifiliste osade koostajatele, teabe hulgale ja kokkusobivusele, eeldusel, et see ei raskenda projekti loetavust ning mõistetavust, teabe asukoht projektis ja konkreetse teabe eest vastutav pädev isik on arusaadavad. Projekti igale ühildatud või jagatud jaotisele kehtivad nõuded selliselt nagu eraldiseisvalt vormistatud jaotistele, sealhulgas nõuded allkirjastamisele.
(4) Ehitise projekt koosneb:
1) projektlahendit kirjeldavatest tekstilistest projektdokumentidest (seletuskirjad, tabelid), graafilistest projektdokumentidest (joonised, illustratsioonid, skeemid, graafikud) ja muul viisil projektlahendit kirjeldavat teavet esitavatest projektdokumentidest;
2) ehitise projekti koosseisus nõutud muud teavet esitavatest dokumentidest.
(5) Ehitise projekti koostajad valivad projektdokumentide tüübid ehitise projekti teabe esitamiseks lähtudes esitatavast teabest, eesmärgist viia teave ehitise projekti kasutajateni arusaadaval kujul ning heast tavast.
(6) Ehitise projekti koosseisu kuuluvad projekti erialaspetsiifilised jaotised ja üksikud projektdokumendid täiendavad üksteist, moodustavad terviku ning on sisult omavahel kooskõlas.
(7) Ehitise rekonstrueerimise korral võib paragrahvi 3 lõikes 40 nõutud teave olla esitatud eraldi projektina (ehitise osa lammutamise projektina) või ehitise rekonstrueerimist käsitleva projekti koosseisus, vastavalt projekti ülesehitusele kas eraldi jaotisena või jagatuna projekti erialaspetsiifiliste jaotiste vahel.
(8) Ehitise projektis esitatakse ehitise projektlahendi ja -dokumentatsiooni valmidust ning eesmärki määratlev staatus:
1) „ehitusteatise esitamiseks“ või “ehitusloa taotlemiseks“, kui projekt sisaldab teavet vaid määral, mis on nõutud ehitusteatise esitamisel või ehitusloa taotlemisel (lühendina tähis „EHL“);
2) “ehitustöö tegemiseks“, kui projekt sisaldab teavet määral, mis on nõutud kasutusteatise esitamisel või kasutusloa taotlemisel (lühendina tähis „EHT“);
3) kui projekt sisaldab rohkem ja detailsemat teavet, kui punktis 1 määratletud, kuid vähem, kui punktis 2 piiritletud, siis määrab projekti staatuse peaprojekteerija ehk projekteerimise juht ning esitab asjakohased selgitused projekti üldteabe koosseisus.
(9) Ehitise või selle osa lammutamise puhul märgitakse projektlahendi ja projektdokumentide valmidust ning eesmärki määratlevaks staatuseks „ehitustöö tegemiseks“.
(10) Kõik projektdokumendid varustatakse rekvisiitidega, mis seovad ehitise projekti erialaspetsiifilised jaotised ja üksikud projektdokumendid terviklikuks ehitise projektiks, võimaldavad projektdokumendile konkreetselt viidata ning viite abil projektdokumendi üles leida; annavad info, kes ja millal on projektdokumendi koostanud, milline on projektdokumendi staatus ning kes vastutab projektdokumendi sisu eest.
(11) Ehitise projekt sisaldab projekti kui terviku tiitellehte, millel esitatakse:
1) ehitise projekti nimi, mis on läbi projekti kõikide jaotiste ning projektdokumentide üks ja sama;
2) ehitise projekti tähis, mis on läbi projekti kõikide jaotiste ning projektdokumentide üks ja sama;
3) projekteeritud ehitise aadress, mis on läbi projekti kõikide jaotiste ning projektdokumentide üks ja sama;
4) asjakohasel juhul kinnismälestise või muinsuskaitseala nimi ja kultuurimälestise korral selle number riiklikus registris;
5) peaprojekteerija ehk projekteerimise juhi kui juriidilise isiku nimi, registrikood, aadress, kontaktandmed, projektlahendi projekteerimise ja projekti koostamise tööd juhtinud pädeva füüsilise isiku nimi; kui ehitise projekt koosneb ainult ühest erialaspetsiifilisest projekti jaotisest, on peaprojekteerijaks selle jaotise koostaja;
6) projekti staatus;
7) projekti esmase välja andmise kuupäev;
8) kui ehitise projektis (koos ehitisteatisega/ehitusloa taotlemisel esitatavas projektis, koos kasutusteatisega/kasutusloa taotlemisel esitatavas projektis) on tehtud muudatusi, siis projekti kui terviku muudatuse tähis ja projekti muudatuse välja andmise kuupäev.
(12) Kui ehitise projekt on jagatud erialaspetsiifilisteks jaotisteks, siis sisaldab projekt jaotiste nimekirja, milles esitatakse:
1) projekti jaotiste tähised;
2) projekti jaotiste nimed;
3) elektroonilise esitamise korral projekti jaotiste elektrooniliste konteinerite failinimed;
4) projektlahendi erialaspetsiifilised osad projekteerinud ja projekti vastavad erialaspetsiifilised jaotised koostanud ettevõtjate nimed koos projektlahendi osad projekteerinud või projekteerimist kontrollinud ning selle eest vastutavate pädevate isikute nimedega.
(13) Ehitise projekti iga erialaspetsiifiline jaotis sisaldab projekti jaotise tiitellehte, millel esitatakse:
1) ehitise projekti nimi, mis on läbi projekti kõikide jaotiste ning projektdokumentide üks ja sama;
2) ehitise projekti tähis, mis on läbi projekti kõikide jaotiste ning projektdokumentide üks ja sama;
3) projekti jaotise nimi;
4) projektlahendi erialaspetsiifilise osa ja ehitise projekti vastava jaotise koostanud ettevõtja töö tähis;
5) projekteeritud ehitise aadress, mis on läbi projekti kõikide jaotiste ning projektdokumentide üks ja sama;
6) asjakohasel juhul kinnismälestise või muinsuskaitseala nimetus ja kultuurimälestise korral selle number riiklikus registris;
7) projektlahendi erialaspetsiifilise osa projekteerinud ettevõtja nimi, registrikood, aadress, kontaktandmed, teatamiskohustuse korral majandustegevusteate number;
8) projektlahendi erialaspetsiifilise osa projekteerinud või projekteerimist kontrollinud ja selle eest vastutava pädeva isiku nimi, kvalifikatsiooni tõendamise nõude korral koos kutse nimetusega ning kutse- või pädevustunnistuse numbriga;
9) peaprojekteerija ehk projekteerimise juhi kui juriidilise isiku nimi ning kontaktandmed; projektlahendi projekteerimise ja projekti koostamise tööd juhtinud pädeva füüsilise isiku nimi; kui ehitise projekt koosneb ainult ühest erialaspetsiifilisest projekti jaotisest, on peaprojekteerijaks selle jaotise koostaja;
10) ehitise projekti jaotise staatus;
11) ehitise projekti jaotise esmase välja andmise kuupäev;
12) kui ehitise projekti jaotises (koos ehitisteatisega/ehitusloa taotlemisel esitatavas dokumentatsioonis, koos kasutusteatisega/kasutusloa taotlemisel esitatavas dokumentatsioonis) on tehtud muudatusi, siis projekti jaotise kui terviku muudatuse tähis ja projekti jaotise muudatuse välja andmise kuupäev;
13) kui ehitise projekt koosneb ainult ühest erialaspetsiifilisest projekti jaotisest, on selle lõike kohane projekti jaotise tiitelleht ühtlasi ka projekti tiitelleheks.
(14) Ehitise projekti iga erialaspetsiifiline jaotis sisaldab selle jaotise koosseisu kuuluvate projektdokumentide nimekirja, milles esitatakse:
1) projekti jaotise koosseisu kuuluvate kõikide projektdokumentide nimetused;
2) projekti jaotise koosseisu kuuluvate kõikide projektdokumentide tähised;
3) elektroonilise esitamise korral projekti jaotise koosseisu kuuluvate kõikide projektdokumentide failinimed;
4) iga projektdokumendi esmase välja andmise kuupäev;
5) kui projektdokumendis on tehtud muudatusi (koos ehitisteatisega/ehitusloa taotlemisel esitatavas dokumendis, koos kasutusteatisega/kasutusloa taotlemisel esitatavas dokumendis), siis projektdokumendi muudatuse tähis ja muudetud projektdokumendi välja andmise kuupäev;
6) projektdokumentide järjekorranumbrid projektdokumentide nimekirjas.
(15) Ehitise projekti koosseisu kuuluv iga projektdokument, sealhulgas iga leht seletuskirjas, joonis, skeem, tabel, graafik, illustratsioon ja muu selline varustatakse järgmiste andmetega:
1) ehitise projekti nimi, mis on läbi projekti kõikide jaotiste ning projektdokumentide üks ja sama;
2) ehitise projekti tähis, mis on läbi projekti kõikide jaotiste ning projektdokumentide üks ja sama;
3) ehitise projekti erialaspetsiifilise jaotise nimi;
4) projektlahendi erialaspetsiifilise osa ja ehitise projekti vastava jaotise koostanud ettevõtja töö tähis;
5) projekteeritud ehitise aadress, mis on läbi projekti kõikide jaotiste ning projektdokumentide üks ja sama;
6) projektdokumendi nimetus;
7) projektdokumendi tähis, mis on sama, mis lõike 16 kohaselt faili nimes esitatav tähis;
8) projektdokumendi koostanud ettevõtja nimi ja registrikood;
9) projektdokumendi koostanud füüsilise isiku nimi;
10) projektlahendi projekteerinud või projekteerimist kontrollinud ja selle eest vastutava pädeva isiku nimi;
11) projektdokumendi staatus;
12) esmase välja andmise kuupäev;
13) kui projektdokumendis on tehtud muudatusi (koos ehitisteatisega/ehitusloa taotlemisel esitatavas dokumendis, koos kasutusteatisega/kasutusloa taotlemisel esitatavas dokumendis), siis projektdokumendi muudatuse tähis ja muudetud projektdokumendi välja andmise kuupäev;
14) lehekülje number juhul, kui projektdokument koosneb rohkem kui ühest lehest; esmalt märgitakse konkreetse lehekülje number ja seejärel lehekülgede arv kogu projektdokumendis.
(16) Ehitise projekti erialaspetsiifilised jaotised ja nende koosseisu kuuluvad projektdokumendid tähistatakse järgmiste tähistega: üldteave AA, maastikuarhitektuur MA, teed ja teerajatised, liiklus, vertikaalplaneering TL, maa-ala valgustus VAV, elektrivarustuse välisvõrk ETV, nõrkvoolu välisvõrk ENV, gaasivarustuse välisvõrk GVV, veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk VKV, soojusvarustuse välisvõrk SVV, külmavarustuse välisvõrk KVV, tehnovõrkude koondteave TVK, soojusallikas ja külmaallikas SK, välisruumi eritehnoloogiline paigaldis TEV, puudega inimeste erivajadustega arvestamise teave INV, arhitektuur AR, sisearhitektuur SA, akustika AK, valgustus VA, keskkonnagraafika ja viidad KK, sulused ja lukustus SL, kandvad ja jäigastavad tarindid K, tuleohutus TO, ehitisesisene tuletõrjeveevärk TV, mehaaniline suitsutõrjepaigaldis MST, automaatne tulekustutussüsteem ATK, tuleohutussüsteemide automaatikapaigaldis EAT, sisekliima tagamise süsteemid KVJ, veevarustuse ja kanalisatsioonipaigaldis VK, gaasipaigaldis GV, tugevvoolupaigaldis ET, nõrkvoolupaigaldis EN, hooneautomaatikapaigaldis EAH, radooniohutus RO, energiatõhusus NG, muinsuskaitse MK, lammutus LA, eritehnoloogiapaigaldis TE. Kui projekti koosseisu kuulub mitu sama eriala käsitlevat jaotist, siis lisatakse tähekombinatsioonile number.
(17) Ehitise projekti elektroonilisel esitamisel:
1) esitatakse iga projektdokument ning ehitise projekti koosseisu kuuluv muu dokument eraldi failina;
2) esitatakse failinimes vähemalt ehitise projekti tähis, projektdokumendi staatuse tähis, ehitise projekti erialaspetsiifilise jaotise tähis koos projektdokumendi liigi (tekstidokument – näiteks seletuskiri, loetelu vms; asendiplaanijoonis, ehitise plaanijoonis, ehitise lõikejoonis, spetsifikatsioon jms) tähisega ja projektdokumendi järjekorranumbriga sama liiki projektdokumentide hulgas, projektdokumendi versiooni/muudatuse tähis ja projektdokumendi kehtiva versiooni välja andmise kuupäev.
3) detailsed juhised failinime moodustamiseks esitatakse ehitisregistri veebilehel avaldatud juhendis.
(18) Kui ehitise projektis kirjeldatakse lisaks konkreetse ehitusprojekti projektlahendile perspektiivset projektlahendit (ehitise laiendus, juurdeehitus, naaber maa-ala haljastus või kate vms), siis esitatakse seletuskirjas selgitus, mis kuulub projekteeritud projektlahendi koosseisu ja mis ei kuulu ning tekstilistes ja graafilistes projektdokumentides kasutatakse vastavalt sõnu/markeeringut „projekteeritud“ ja „perspektiivne“.
(19) Projektdokumentides kasutatavate tekstide ja tähiste kirja suurus on selline ning joonejämedused sellised, et projektdokument on loetav nii elektrooniliste vahenditega kui ka trükituna paberile ning projektdokumendi graafiline vormistus järgib head tava.
(20) Joonised ja skeemid varustatakse kirjanurga ning raamjoonega. Joonte ja tekstide puhul kasutatakse tumedaid värvitoone, mis on kontrastsed ning hästi eristatavad nii valgel paberil kui ka heleda taustaga ekraanil.
(21) Ehitise projektis esitatavad viited projekti koosseisu vahetult mitte kuuluvatele tehnilistele normdokumentidele, standarditele, juhenditele, tehnilisi või muid tingimusi sisaldavatele dokumentidele, uuringuaruannetele, audititele, eksperdihinnangutele jms võimaldavad viidatud dokumendi üheselt tuvastada. Viide sisaldab pealkirja, koostaja või väljaandja nime, töö või dokumendi tähist ja aastaarvu või kuupäeva.
(22) Ehitise projektis esitatavad viited projekti koosseisu vahetult kuuluvatele projekti erialaspetsiifilistele jaotistele ja projektdokumentidele võimaldavad viidatud jaotise ja projektdokumendi üheselt tuvastada. Viide sisaldab projekti jaotise numbrit ja nimetust ning projektdokumendi tähist.
(23) Ehitusteatise esitamisel või ehitusloa taotlemisel esitatava projekti joonistel kirjeldatakse ehitise geomeetriat mõõtmetega, kõrgusmärkidega ja/või koordinaatidega määral, mis võimaldab saada projekteeritud ehitise paiknemisest ja geomeetriast üheselt mõistetava ülevaate.
(24) Kasutusteatise esitamisel või kasutusloa taotlemisel esitatava projekti joonistel kirjeldatakse ehitise geomeetriat mõõtmetega, kõrgusmärkidega ja/või koordinaatidega nii, et joonist on võimalik kasutada vahetult nii ehitustöö tegemiseks kui ka ehitise projektiga seotud omanikujärelevalve ülesannete täitmiseks.
(25) Ehitise või selle osa lammutamise projekti joonistel kirjeldatakse ehitise geomeetriat punkti 24 nõude kohaselt.
(26) Asendiplaanid (välisruumi üldlahendust kirjeldav maastikuarhitektuuri asendiplaan, tehnovõrkude koondplaan, teede ja liikluse asendiplaan, vertikaalplaneeringu joonis, üksikute tehnovõrkude asendiplaanid vms) esitatakse ajakohasel maa-ala topograafilisel plaanil, koos projektlahendi kirjeldamiseks kasutatud tingmärkide selgitustega. Ehitise projekti koostajate otsuse alusel võivad kõikidel asendiplaanidel kasutatud tingmärkide selgitused olla esitatud ühel koondjoonisel, sellisel juhul esitatakse igal üksikul asendiplaanil viide koondjoonisele.
(27) Kui projektdokumendis on pärast esmast välja andmist (koos ehitisteatisega/ehitusloa taotlemisel esitatavas dokumendis, koos kasutusteatisega/kasutusloa taotlemisel esitatavas dokumendis) tehtud muudatusi, siis tähistatakse muudatused nii, et need on tuvastavad ning esitatakse projektdokumendis ülevaatlik tabel muudatuse tähise, lühikirjelduse, muudatuse tegija nime ja muudatuse tegemise kuupäevaga.
§ 6. Nõuded ehitusteatise esitamisel või ehitusloa taotlemisel esitatud projektlahendi muudatuse ja projekti vea või ebatäpsuse paranduse tegemisele
(1) Seda paragrahvi kohaldatakse üksnes ehitusteatise esitamisel või ehitusloa taotlemisel esitatud projektlahendi sellisele muudatusele ja projekti sellise vea või ebatäpsuse parandusele, mille puhul muudatuse või paranduse ulatusest, iseloomust või mahust tulenevalt ei pea esitama uut ehitusteatist või taotlema uut ehitusluba.
(2) Muudatuse või paranduse sisuks on ehitusteatise esitamisel või ehitusloa taotlemisel esitatud tehnilise lahenduse või selle mõne osa muudatus või projekti kui dokumentatsiooni vea või ebatäpsuse parandus, mis vastab selle paragrahvi lõike 1 tingimusele.
(3) Muudatust või parandust kirjeldavale teabele rakenduvad paragrahvi 2 üldnõuded.
(4) Projektlahendi muudatust kirjeldav teave ja/või ehitise projekti kui dokumentatsiooni vea või ebatäpsuse parandus esitatakse kasutusteatise esitamisel või kasutusloa taotlemisel esitatavas projektis.
(5) Kasutusteatise esitamisel või kasutusloa taotlemisel esitatava projekti koosseisus esitatakse eraldi seletuskiri, milles esitatakse projektlahendi muudatuse põhjused, uue lahendi põhjendused ja selgitused ning muudatusega kaasnenud mõjud. Seletuskiri võib olla esitatud eraldi ehitise projekti erialaspetsiifiliste jaotiste kaupa.
(6) Ehitusteatise esitamisel või ehitusloa taotlemisel esitatud projektlahendi muudatust kirjeldavad projektdokumendid tähistatakse märksõnaga „projektlahendi muudatus“ ning need esitatakse kasutusteatise esitamisel või kasutusloa taotlemisel esitatava projekti vastava erialaspetsiifilise jaotise koosseisus.
§ 7. Nõuded ehitise projekti allkirjastamisele
(1) Ehitise projekt allkirjastatakse tõendamaks, et projektlahendi on projekteerinud või projekteerimist on kontrollinud ning selle eest vastutab pädev isik ja ehitise projekt on valmis kasutamiseks eesmärgil, milleks projekt on ette nähtud.
(2) Elektroonilise esitamise korral allkirjastab ehitise projekti:
1) peaprojekteerija ehk projekteerimise juht ehitise projekti elektroonilise konteineri, mis sisaldab ehitise projekti erialaspetsiifiliste jaotiste elektroonilisi konteinereid;
2) ehitise projektlahendi erialaspetsiifilise osa projekteerinud või projekteerimist kontrollinud ja selle eest vastutav pädev isik projekti erialaspetsiifilise jaotise elektroonilise konteineri.
(3) Paberil esitamise korral allkirjastab ehitise projekti:
1) peaprojekteerija ehk projekteerimise juht ehitise projekti tiitellehe;
2) ehitise projektlahendi erialaspetsiifilise osa projekteerinud või projekteerimist kontrollinud ja selle eest vastutav pädev isik projekti erialaspetsiifilise jaotise tiitellehe;
3) ehitise projektlahendi erialaspetsiifilise osa projekteerinud või projekteerimist kontrollinud ja selle eest vastutav pädev isik iga projektdokumendi, mis kuulub projekti erialaspetsiifilise jaotise koosseisu; mitmel lehel vormistatud seletuskirja korral allkirjastatakse seletuskirja esileht.
(3) Kui ehitise projekti või üksiku projektdokumendi on koostanud mitu ettevõtjat, kuid projekt ei ole jagatud koostaja põhisteks erialaspetsiifilisteks jaotisteks, siis esitatakse projektis teave, kes ja millise projektdokumendi või projektdokumendi osa koostas ning projekti allkirjastavad kõikide ettevõtjate pädevad isikud.
§ 8. Nõuded ehitise projekti esitamisele
(1) Ehitise projekt esitatakse elektrooniliselt või põhjendatud juhul paberil.
(2) Elektroonilise esitamise korral kasutatakse üldkättesaadava vabavaraga loetavat failiformaati.
(3) Elektroonilise esitamise korral on failid vormistatud nii, et faili avamisel on projektdokumendi teave terviklikult nähtav ja teabe nägemiseks ei ole vaja teha täiendavaid tegevusi ega omada spetsiifilisi oskusi tarkvara kasutamiseks.
§ 1. Määruse reguleerimisala
§ 2. Üldnõuded ehitise projekti teabele
§ 3. Nõuded ehitusteatise esitamisel või ehitusloa taotlemisel esitatava projekti teabele
§ 4. Nõuded kasutusteatise esitamisel või kasutusloa taotlemisel esitatava projekti teabele
§ 5. Nõuded ehitise projekti vormistusele
§ 6. Nõuded ehitusteatise esitamisel või ehitusloa taotlemisel esitatud projektlahendi muudatuse ja projekti vea või ebatäpsuse paranduse tegemisele
§ 7. Nõuded ehitise projekti allkirjastamisele
§ 8. Nõuded ehitise projekti esitamisele
§ 1. Määruse reguleerimisala
(1)Määrus kehtestab nõuded ehitise projektile, mis esitatakse:
1) kui koos ehitusteatisega on nõutud ehitise projekti esitamine;
2) ehitusloa taotlemisel;
3) kui koos kasutusteatisega on nõutud ehitise projekti esitamine;
4) kasutusloa taotlemisel.
Määruse reguleerimisala ja sihtrühm
Kavandi koostamisel lähtuti põhimõttest, et see määrus on avaliku võimu (kohalik omavalitsus, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet) töövahend ega reguleeri eraõiguslikke suhteid (projekteerimise tellijaja projekteerimise töövõtja lepingukokkulepped). Määruse rakendamisel kehtib avaliku õiguse põhimõte - kõik, mis ei ole lubatud, on keelatud.
Võrreldes täna kehtiva määrusega 97, uusversiooni reguleerimisala ei muutu – täna kehtiv määrus on avaliku õiguse dokument ega reguleeri eraõiguslikke suhteid ja uus määrus on avaliku õiguse dokument ega reguleeri eraõiguslikke suhteid.
Ei muutu ka täna kehtivas määruses 97 kirjas olevad põhimõtted (ehitusloa taotlemise projektdokumentatsioon versus ehitise valmis projektdokumentatsioon), kuigi määruse uusversiooni kavandisse on need kirja pandud teiste sõnade ja lausetega. Iseasi, kas täna kehtivas määruses kirjas olevat mõistetakse õigesti.
Määruse uusversiooni eesmärgid:
1.konkretiseerida määruse reguleerimisvaldkonda ja sihtrühma; eemaldada tänasest määrusest nõuded ja juhised, mis viitavad eraõiguslike suhete reguleerimisele ja vähendada seeläbi täna kehtiva määrusega kaasnevat vääriti tõlgendamist;
2.konkretiseerida ja kaasajastada nõudeid teabele, mis tuleb esitada projektlahendi kohta ehitusloa taotlemisel; siduda nõuded teabele lahti ehitise projekteerimise töökorraldusest (näiteks teabe määratlemine formalistliku nõudena a’la „esitada põhiprojekt“; ehitise projekteerimise töö jagamine etappideks on tellija ja töövõtja eraõigusliku kokkuleppe teema);
3.konkretiseerida nõudeid ehitustöö tegemise aluseks olevale projektdokumentatsioonile, see tähendab - valmis projektlahendile ja valmis projektdokumentatsioonile;
4.parandada õigusaktides levinud terminoloogiavigu ja erialase sõnakasutuse vigu.
NB! Määrus ei reguleeri konkreetse ehitusprojekti raames koostatava, tellija ja projekteerija lepingukokkuleppel põhineva ehitise projekti sisu, projekteerimistöö jagunemist etappideks ega projekteerijate töövõttusid.
(2)Ehitise projekt on ehitise tehniline dokumentatsioon, milles kirjeldatakse ehitise projektlahendit, esitatakse projektlahendi välja töötamise alusandmed ning projektlahendi välja töötamise asjaolud.
Määrus on üles ehitatud kahele mõistele: projektlahend (sisu, teave) ja ehitise projekt (teabe vorm). Kuigi ehitise projekt väljendab projektlahendit, on laiema üldsuse arusaam sellest siiski kui pakist paberist, samavõrd piiratult tõlgendatakse ka projekteerimisest – „jooniste tegemine“, täna ka „mudeldamine“. Paraku need on ainult projekteerimistöö väljundi vormid, mitte sisu. Sisuks on teave kavandatud projektlahendi kohta. Ohutuse, keskkonnasäästlikkuse ja muu üle, mis on ehitatud keskkonna puhul oluline, on võimalik otsustada sisu (ehk teabe) alusel, mitte teabe esitamise vormi põhjal.
Projekti määratlus ehitusseadustiku paragrahvis 5 on vigane – „... dokumentide kogum, mis sisaldab ehitamiseks vajalikku teavet“. Ehitamiseks vajalik teave on igasugune teave, mis on vajalik ehitustöö tegemiseks ehitusplatsil ja ka tehases. Ehitise projekteerivad inimesed, kellel on projekteerija kvalifikatsioon (spetsiifiline haridus ja kogemused, arhitektid ja insenerid), projekteerijate töö tulemuseks on ehitise projektlahend. Sealt edasi võtavad teatepulga üle ehitustegevuse juhid (ehituse projektijuhid, ehituse objektijuhid) ja nende töö tulemusena luuakse veel suur hulk ehitustegevuse juhtimise erialaspetsiifilist ning ehitamiseks vajalikku teavet. Selline ehitamiseks vajalik teave on näiteks kõik ehitustöö tehnoloogiat puudutav, samuti teave ehitustöö tegemiseks vajalike abitarindite kohta. Ehitise projekt kirjeldab ehitise projektlahendit, mitte ei esita kõike ehitamiseks vajalikku teavet. Palun vaadake ka allolevat skeemi, mis selgitab, kuidas jaguneb projek-teerimine ehituses.
(3)Ehitise projektlahend on ehitise arhitektuurilise ja insenerliku projekteerimise tulem, mis väljendub ehitise esteetilises ning tehnilises lahenduses ja kvaliteedinõuetes.
(4)Ehitise lammutamise puhul mõistetakse projektlahendina ehitise lammutamise ulatuse piiritlust ja ehitustehnoloogilisi juhiseid.
(5)Selle määrusega ei sätestata nõudeid ehitusseadustiku paragrahvi 91 lõikes 1 nimetatud tee projektile.
(6)Riigikaitselise tee projekti korral järgitakse ehitusseadustiku paragrahvi91 lõikes1 nimetatud tee projektile esitatud nõudeid.
(7)Sõna „ehitusprojekt“ ehitusseadustiku paragrahvis5 tähistab ehitise sama tehnilist dokumentatsiooni, mis on määratletud käesoleva paragrahvi lõikes 2.
Sõna „ehitusprojekt“ kasutus ehitusseadustikus ja reas alamates õigusaktides on vigane. Mõisted tuleb viia õigusaktides järk-järgult õigeks, õigusaktide keelekasutust järgivad paljud inimesed pidades seda korrektseks.
• Ehitise projekt on ehitise projektlahendit kirjeldav tehniline dokumentatsioon; vastavalt ehitisele on täpsem ka ehitise projekti nimetus– tee projekt, kanalisatsioonitorustiku projekt, maakaabelliini projekt, torni projekt, hoone projekt, pargi projekt jne.
• Ehitusprojekt on alguse ja lõpuga plaanipärane tegevus ehitusega seotud eesmärgi saavutamiseks, ehitise algidee elluviimiseks tehtava uurimise, projekteerimise, ehitamise või muude tegevuste kogum, kõik etapid ja tegevused idee sünnist ehitada kuni ehitise kasutusele võtmiseni.
Igapäevaelus ja ka kirjalikes tekstides on sageli olukordi, kus sõna „ehitusprojekt“ kasutatakse kord projektdokumentatsiooni tähenduses ja kord nö ehituse arendusprojekti tähenduses.
Mõlemat terminid on oma korrektses tähenduses kasutusel ka selles määrusekavandis.
§ 2. Üldnõuded ehitise projekti teabele
(1)Ehitise projekt annab arusaadavat ja õiget teavet kavandatud projektlahendi ning selle vastavuse kohta õigusaktides, sealhulgas detailplaneeringus või projekteerimistingimustes, ja asjakohastes tehnilistes normdokumentides, standardites ning juhendites sätestatud nõuetele.
(2)Ehitise projekt sisaldab ehitise tehnilisi andmeid, mis võimaldavad kanda ehitise ehitisregistrisse.
(3)Ehitise projektis esitatakse loeteluna ehitusuuringute, analüüside, tehniliste auditite, eksperdihinnangute, mõõdistuste jms aruanded, millest ehitise projektlahendi välja töötamisel lähtuti. Kirje loetelus sisaldab pealkirja, koostaja nime, töö tähist ja töö valmimise kuupäeva.
(4)Ehitise projektis esitatakse loeteluna tehnilised normdokumendid, standardid ning juhendid, mida ehitise projektlahendi välja töötamisel järgiti. Kirje loetelus sisaldab pealkirja, väljaandja nime, dokumendi tähist ja aastaarvu või kuupäeva. Kui projektlahend sisaldab kõrvalekaldeid normdokumendist, standardist või juhendist või nende üksikutest nõuetest, esitatakse need koos põhjendustega. Kui projektlahendit või selle osa reglementeerivad nõuded puuduvad, esitatakse projektlahendi ohutust, toimivust ja usaldusväärsust tõendavad selgitused.
(5)Kinnismälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise projektis esitatakse lisaks lõigetes 3 ning 4 nõutule loeteluna muinsuskaitse eritingimused ja nende olemasolu korral Muinsuskaitseameti heakskiidetud uuringuaruanded, mis võeti aluseks ning mida järgiti projektlahendi välja töötamisel. Kirje loetelus sisaldab pealkirja, koostaja nime, töö tähist ja töö valmimise kuupäeva. Kui projektlahend sisaldab kõrvalekaldeid muinsuskaitse eritingimustest või nende üksikutest nõuetest, esitatakse need koos põhjendustega.
(6)Ehitusteatise esitamisel, ehitusloa taotlemisel, kasutusteatise esitamisel ja kasutusloa taotlemisel esitatakse projektlahendi kohta teave, mis on kavandatud ehitise puhul asjakohane.
Selle määruse temaatika puhul on kaalutlusvajadus möödapääsmatu (on möödapääsmatu ka tänase määruse 97 puhul). See ei tulene kellegi soovist või valikust vaid reguleerimise objekti olemusest. Kaalutlusvajaduseta oleks võimalik hakkama saada ainult ehitise projekti vorminõuete puhul (a’la mis peab olema kirjas tiitellehel ja mis peab olema kirjas joonise kirjanurgas).
(7)Ehitise projektis esitatav teave sobib omavahel selliselt ja on vastuoludeta niivõrd, et ehitise projektist on võimalik üheselt aru saada ja projekti on võimalik eesmärgipäraselt kasutada.
§3.Nõuded ehitusteatise esitamisel või ehitusloa taotlemisel esitatava projekti teabele
(1)Ehitusteatise esitamisel või ehitusloa taotlemise esitatav projekt sisaldab kavandatud projektlahendi ning selle välja töötamise asjaolude kohta teavet määral ja detailsuses, mis võimaldab:
1)saada ülevaate projektlahendi välja töötamisel aluseks võetud alusandmetest, järgitud tehnilistes normdokumentidest, standarditest ja juhenditest;
2)saada kavandatud projektlahendist tervikliku ülevaate;
3)hinnata kavandatud projektlahendi põhimõttelist vastavust detailplaneeringus või projekteerimistingimustes esitatud nõuetele, muudes õigusaktides sätestatud nõuetele, asjakohastes tehnilistes normidokumentides, standardites ning juhendites esitatud nõuetele;
4) hinnata projektlahendi ellu viimise põhimõttelist võimalikkust kavandatud asukohas ja kavandatud kujul;
5)hinnata projektlahendi ellu viimisega potentsiaalselt kaasnevaid mõjusid olemasolevatele ehitistele ja ümbritsevale keskkonnale.
Paragrahvi 3 lugedes tuleb meeles pidada, et tegemist on teabega, mida vajab/nõuab pädev asutus andmaks projektlahendile hinnangut ehitusloa taotlemise või ehitusteatise esitamise menetluses. Paragrahv 3 ei määratle, milline peab olema ehitise projekti sisu, mis on vajalik ehituspojekti ellu viimiseks, selle määratleb eraõiguslikel alustel sõlmitav projekteerimise tellija ja projekteerimise töövõtja kokkulepe (leping). Lepingukokkulepe põhineb projekteerimise tööprogrammil ja projekteerijate töövõttude kirjeldustel; need koostatakse võttes aluseks projekteerimise juhi teadmised, kogemused ning head tava väljendavad normdokumendid (teiste hulgas näiteks standard EVS932:2017 „Ehitusprojekt“).
Paragrahvi 3 nõuded ja standardi EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“ juhised on kooskõlas; paragrahvi 3 nõuded sisalduvad standardis (kuid on samas vähem, kui standardi soovituste kohane eelprojekt; see on nii ka täna kehtiva määruse 97 puhul).
Nõuete alused ehitusseadustikus
§ 1. Seadustiku eesmärk
Käesoleva seadustiku eesmärk on soodustada jätkusuutlikku arengut ning tagada ohutus, ehitatud keskkonna eesmärgipärane toimivus ja kasutatavus.
§ 11. Ehitisele esitatavad nõuded
(1) Ehitis peab kogu oma kasutusea vältel vastama selle kasutamise nõuetele ja olemasolu vältel olema ohutu.
(2) Ehitisele esitatavad nõuded hõlmavad asjakohasel juhul:
1) mehaanilist vastupidavust ja stabiilsust;
2) tuleohutust;
3) hügieeni, tervist ja keskkonda;
4) kasutamise ohutust ja juurdepääsu, sealhulgas ehitisest inimeste evakuatsiooni ja pääste vajadusi ning operatiivkaarti;
5) kaitset müra eest;
6) energiasäästlikkust ja -tõhusust;
7) loodusvarade säästvat kasutamist;
8) puudega inimeste erivajadusi;
9) ehitise toimivust ja koostoimimisvõimet ning ühilduvust;
10) kasutusotstarbest ja kasutamisest tulenevaid nõudeid ehk seisundinõudeid, sealhulgas korrashoiunõudeid;
ehitise ja selle asukoha märgistamist.
§ 12. Ehitamisele esitatavad nõuded
(2) Ehitatav ehitis, asjakohasel juhul ka ehitamine, peab olema kooskõlas ehitise asukohaga seonduvate kitsenduste ja planeeringuga.
§ 13. Ehitusprojektile esitatavad nõuded
(1) Ehitusprojekt peab olema selline, et selle kohaselt ehitatav ehitis vastaks nõuetele, sealhulgas arvestaks ehitise sobivust, kasutatavust ja korrashoiu vajadust.
(2)Ehitusteatise esitamisel või ehitusloa taotlemisel esitatava ehitise projekti teabelt ei eeldata sellist mahtu ja detailsust nagu on nõutud kasutusteatise esitamisel või kasutusloa taotlemisel esitatava projekti teabelt, kuid esitatav teave on niivõrd konkreetne, et ehitamise käigus on võimalik kontrollida, kas ellu viiakse selline projektlahend ja täidetakse need arhitektuurilised ning tehnilised kriteeriumid, mis deklareeriti ehitusteatise esitamisel või ehitusloa taotlemisel.
Määruse kavandis on määratletud kaks ehitise projekti (NB! „ehitise projekt“ tähendab „projektdokumentatsioon“): ehitusloa taotlemisel esitatav projekt ja valmis projekt (ehk kasutusloa taotlemisel esitatav projekt). Ehitusloa taotlemisel esitatav projekt ei pea olema paragrahvis 4 sätestatu kohane valmis projekt ning kui ehitusluba on saadud sellise projekti alusel, siis kohe „koppa maasse lüüa“ ei tohi, enne tuleb projekt valmis teha. Ehitusloa taotleja soovi korral aga võib esitada ehitusloa taotlemisel valmis projekti ehk selle sama projekti, konkreetselt mille alusel hakatakse tegema ehitustööd ja mis esitatakse seejärel kasutusloa taotlemisel. Kui ehitusluba on saadud sellise projekti alusel, siis võib kopa kohe maasse lüüa, enne tuleb loomulikult esitada ehitamise alustamise teatis.
Palun vaadata selgitavaid skeeme §3-(5) juures.
Ehitusloa taotlemisel esitatava projekti sisu laiem tõlgendus
Ehitusloa taotlemisel esitatavat projekti on kohane tõlgendada kui lubadust ja kohustust – lubadust ja kohustust, et ehitatav ehitis hakkab vastama ehitusloa taotlemise projektis kirjeldatule. Vastutus, et ehitusloa taotlemise projektis antud lubadusi ja võetud kohustusi täidetakse, langeb ehitise omanikule.
(3)Ehitusteatise esitamisel või ehitusloa taotlemisel esitatav ehitise või selle osa lammutamise projekt sisaldab lammutamise ulatuse piiritlust, ehitustehnoloogilisi juhiseid ning muid asjakohaseid juhiseid sellises mahus ja detailsuses, et pärast ehitustöö korraldamise kava koostamist ja ehitustöö tehnoloogia kavandamist oskavad kvalifitseeritud oskustöölised pädeva ehitustegevuse juhi juhendamisel teha lammutustöö nii, et kõik ohutus- ja keskkonnakaitsenõuded on täidetud.
Ehitise lammutamise projekti puhul ei ole vajalik eristada „ehitusloa taotlemise projekti“ ja „ehitustöö tegemise aluseks olevat projekti/kasutusloa taotlemise projekti“. Lammutuse puhul puudub reeglina projektlahendi arendusprotsess, mis on iseloomulik uue ehitise kavandamise või olemasoleva ehitise rekonstrueerimise korral.
(4)Vahetult ehitise kaitstuse tagamiseks kavandatud tarindeid, paigaldisi ja süsteeme käsitlevat teavet koos ehitisteatisega või ehitusloa taotlusega esitava projekti koosseisu ei kaasata.
„Kaitstusena“ on silmas peetud näiteks füüsilist kaitset sissemurdmise vastu, lukustust ja läbipääsusüsteeme, videovalvet, ehitise omadusi, mis võimaldavad seda kasutada varjena.
(5)Ehitusteatise esitamisel või ehitusloa taotlemisel võib taotleja esitada projektlahendi kohta rohkem teavet ja suuremas detailsuses, sellele vaatamata annab pädev asutus projektlahendile hinnangu lähtudes selle paragrahvi nõuetest.
See lõige on oluline just väikeste ja lihtsate ehitiste puhul – näiteks suvemaja korral on mõistlik esitada koos ehitusloa taotlusega valmis projekt („valmis projekt“ on määratletud määrusekavandi paragrahvis 4), ei ole vajadust vormistada eraldi ehitusloa taotlemise projekti. Palun vaadata allolevaid skeeme.
(6)Nõuded üldteabele
1)Esitatakse projektlahendiga hõlmatud maa-ala andmed, olemasoleva situatsiooni lühikirjeldus ja projektlahendi üldine tutvustus (mis projekteeriti – ehitis, park vm) ning projektlahendi ulatus.
2)Esitatakse teave ehitise projekti ülesehituse ja koosseisu kohta, muu hulgas projekti jaotiste nimed ja tähised; esitatakse piiritlused, millistes projekti jaotistes on esitatud projektlahendi milliste erialaspetsiifiliste osade teave.
3)Esitatakse projektlahendi erialaspetsiifilised osad projekteerinud ettevõtjate nimed ja projektlahendi osad projekteerinud või projekteerimist kontrollinud ning selle eest vastutavate pädevate isikute nimed.
4)Esitatakse loeteluna projektlahendi kui terviku projekteerimisel järgitud normdokumendid (detailplaneering, kohaliku omavalitsuse projekteerimistingimused) ja ehitusuuringute, eksperdihinnangute, auditite jms aruanded, mis võeti projekteerimisel aluseks.
5)Esitatakse ehitise projekti eesmärk – ehitusloa taotlemiseks, ehitusteatise esitamiseks, ehitustöö tegemiseks vm – ja ehitise projekti kasutamise piirangud.
6)Kui projekteeritud ehitis on ajutine ehitis, siis esitatakse ehitise eluiga.
7)Esitatakse ühiskasutatavate tehnovõrkude valdajate tehnilised liitumistingimused.
8)Esitatakse detailplaneeringu nõuete ja projektlahendi võrdlus või pädeva asutuse projekteerimistingimuste olemasolu korral viimatinimetatute ja projektlahendi võrdlus.
9)Kinnismälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise korral esitatakse muinsuskaitse eritingimuste ning projektlahendi võrdlus.
10)Esitatakse olulised projektlahendi projekteerimise protsessi ja projektlahendit mõjutanud tegurid.
1)“Projektlahendi ulatus“ – näiteks kas kogu hoone või ainult osa hoonest; milline osa hoonest; millistes piirides on projekteeritud välisruumi/maa-ala.
5)Näide: „Tegemist on ehitusloa taotlemise projektdokumentatsiooniga ning see ei ole ette nähtud ehitustöö tegemiseks; see projektdokumentatsioon ei sisalda ehitustöö tegemise ja ehitustöö kontrollimise jaoks piisaval hulgal ning piisavalt täpset teavet.“
Näide: „See projektdokumentatsioon sisaldab projektlahendi kohta vajalikul hulgal ja vajaliku detailsusega teavet ehitustöö hanke korraldamiseks ja ehitusloa taotlemiseks; see projektdokumentatsioon ei ole ette nähtud ehitustöö tegemiseks ning ehitustöö kontrollimiseks.“
6)Ehitise eluiga on ajavahemik ehitise ehitamisest ehitise lammutamiseni (life cycle of a building). Ehitise eluiga ei ole ehitise projekteeritud kasutusiga (intended service life).
(7)Nõuded maastikuarhitektuuri teabele
1)Esitatakse loeteluna uuringute, eksperdihinnangute, auditite jms aruanded, mis võeti maastikuarhitektuuri ning haljastuse projekteerimisel aluseks ning tehnilised normdokumendid, standardid ja juhendid, mida järgiti.
2)Esitatakse projektlahendiga hõlmatud maa-ala asukohaskeem.
3)Esitatakse projektlahendiga hõlmatud maa-ala maastikuarhitektuurilise lahenduse üldkirjeldus ja ideestik. Esitatakse projektlahendiga hõlmatud maa-ala iseloomulikud tehnilised andmed, muu hulgas ehitisregistrisse kantavad andmed, ja projekteeritud ehitiste nurgapunktide koordinaadid.
4)Esitatakse välisruumi üldlahendust kirjeldav maa-ala asendiplaan, näidates olemasoleva situatsiooni (ehitised, haljastus), likvideeritavad ehitised ja projekteeritud ehitised; näidatakse hoonete ja rajatiste asukohad, seosed olemasolevate ehitistega (vahekaugused, piirangud, kujad), teede ja teerajatiste paiknemine, parkla asukoht, ühendustee ühiskasutatava teedevõrguga, maa-ala pinnakatted, maa-ala valgustid, välisruumi väikeehitiste asukohad; näidatakse jäätmete kogumise ja äraveoga seotud rajatiste asukohad ning juurdepääsuvõimalused.
5)Tuginedes selle paragrahvi lõike 26 kohasele tuleohutuse kontseptsioonile esitatakse asendiplaan, millel näidatakse projekteeritud ehitis, päästetehnika pääsemisvõimalused ehitise sissepääsude ja hädaväljapääsude juurde (sh redelauto juurdepääs ja tööraadius), tuletõrje veevõtukoht, märgtõusutoru toitesisend, parkimine, jäätmete hoiustamise kohad, põlevmaterjali(de) ladustamise kohad, tuleohutust mõjutavad olemasolevad ehitised.
6)Asendiplaanil näidatakse detailplaneeringu või kohaliku omavalitsuse projekteerimistingimuste piirangud ehitiste paiknemisele ning geomeetriale.
7)Tuginedes selle paragrahvi lõike 18 kohasele puudega inimeste erivajadustega arvestamise kontseptsioonile ja asjakohases õigusaktis käsitletud konkreetsetele nõuetele esitatakse detailsem kirjeldus, kuidas saavad puudega inimesed projekteeritud välisruumis takistuseta liikuda ja välisruumi kasutada: pääs välisparklasse, parkimine välisparklas, teede-platside laiused, katted, kalded, äärekivid, pandused, kaldteed, liftid, käsipuud, turvapiirded, taktiilsed teekattetähistused, kontrastsed tähistused, avalikult kasutatavad objektid ja nende kasutamiskõrgused jm.
8)Esitatakse välisruumi väikeehitiste (näiteks piirdeaed, tugimüür, paviljon, kuur, jalgrattahoidla, istepink, välistrepp jms) arhitektuurilised üldlahendused, muu hulgas välisviimistlusmaterjalid ja värvitoonid; esitatakse väikeehitiste tarinduse üldkirjeldus.
9)Esitatakse teave mänguväljaku, välisõppeklassi või muu sarnaseni jõudva otsese päikesevalguse kohta.
10)Esitatakse olemasoleva haljastuse lühikirjeldus ja ülevaade puittaimestiku hindamise tulemustest; asendiplaanil näidatakse säilitatav ja likvideeritav puittaimestik ning projekteeritud haljastus; esitatakse projekteeritud haljastuse üldkirjeldus; juurestiku kaitsevööndid ning minimaalsed nõutavad kaugused ehitistest.
11)Esitatakse likvideeritavate ning istutatavate puittaimede kogused koos selgitusega likvideeritavate ning projekteeritud taimede osakaalude kohta; kui asendusistutuse maht on väiksem võrreldes likvideeritavaga antakse selgitused ja põhjendused; esitatakse asendusistutuse arvutuskäik.
12)Kui ehitustöö tegemine toob kaasa olemasoleva haljastuse kahjustamise, siis esitatakse haljastuse kaitsmise ja taastamise kirjeldus.
1)Projekteerimisel järgitud õigusaktide loetlemist ei ole vajalik nõuda kuna õigusaktide järgimine on üldkohustuslik, selles ei ole valikut. Tehnilised normdokumendid, standardid, juhendid ei ole õigusaktid, nende järgimine ei ole valdavalt vaikimisi kohustuslik ning projekteerimise tellijal ning projekteerimise töövõtjal on võimalik teha valikuid ja kokku leppida, mida järgitakse; selle tõttu on vajalik need projektis loeteluna esitada.
4)“Asendiplaan“ on üks joonise tüüp – maa-ala plaanijoonis. Argikeelne „asendiplaani projekteerimine“ on vigane väljend – joonist ei ole võimalik projekteerida, joonis ei ole projekteerimise objekt, joonis on väljendusvahend; projekteeritakse seda, mis on joonisel kujutatud (näiteks maa-ala plaanilahendus, väliruumi lahendus, tehnovõrgu lahendus).
(8)Nõuded teede ja teerajatiste, liikluse ning vertikaalplaneeringu teabele
1)Esitatakse loeteluna uuringute, eksperdihinnangute, auditite jms aruanded, mis võeti teede, teerajatiste liikluse ja vertikaalplaneeringu projekteerimisel aluseks ning tehnilised normdokumendid, standardid ja juhendid, mida järgiti.
2)Esitatakse tee projekteerimise lähteparameetrid: projekteerimise lähtetase, tee funktsioon, klass või tänava liik, koormused, eeldatav liiklussagedus ning teenindustase, projektkiirus.
3)Esitatakse maa-ala asendiplaan(id) näidates teede ja teerajatiste paiknemise, liikluslahenduse, liikluskorraldusvahendite paiknemise ning sisu, välisparkla asukoha ja liiklusskeemi parklas; esitatakse teede ja platside katendite konstruktsioon ning ääristuste põhimõtted.
4)Esitatakse maa-ala katete kõrgusliku paiknemise üldlahendus (vertikaalplaneerimise üldlahendus); kõrguslik situatsioon võib olla määratletud protsentarvudena või suhtarvudena esitatavate peamiste kallete abil ja kasutades kõrgusmärke.
5)Esitatakse maa-ala parkimisnormatiiv, projekteeritud autoparkimiskohtade arv koos arvutuskäiguga ja jalgrataste parkimiskohtade arv koos arvutuskäiguga.
6)Esitatakse katendi taastamise ulatus ja tehniline lahendus, kui projekteeritud ehitise ehitamine rikub olemasolevat katendit.
7)Esitatakse teave teerajatiste (näiteks sild, tunnel, müratõkkesein vm) arhitektuuri, kandvate ja jäigastavate tarindite, tehnosüsteemide kohta sarnaselt selle paragrahvi teemakohastes lõigetes esitatud nõuetele.
Sageli segamini aetavad ja seeläbi vääralt kasutatavad mõisted:
kate – katendi pealmine kiht
katend – kate koos aluskihtidega
(9)Nõuded maa-ala valgustuse teabele
1)Esitatakse loeteluna uuringute, eksperdihinnangute, auditite jms aruanded, mis võeti maa-ala valgustuse projekteerimisel aluseks ning tehnilised normdokumendid, standardid ja juhendid, mida järgiti.
2)Esitatakse asendiplaanil maa-ala valgustite asukohad, eristades olemasolevad ja projekteeritud valgustid; esitatakse valgustite funktsioon (tänavavalgustus, disainvalgustus vm), valgustitüüpide (mastvalgusti, pollarvalgusti vm) ja valgusallikate kirjeldus.
3)Esitatakse maa-ala valgustuse valgustustehnilised parameetrid - valgustustihedus, värvsustemperatuur, heledus, ühtlus, värviesitus jms - ja visualiseeringud/valgusvihu suund ning suurus.
4) Esitatakse maa-ala valgustite elektrivarustuse allikas (ühiskasutatava tänavavalgustuse elektrivõrk, hoone elektrivõrk vm). Ühiskasutatava tänavavalgustuse puhul esitatakse valgustite paigaldustarindite kirjeldus (jaland, mast jms).
5)Tuginedes selle paragrahvi lõike 26 kohasele tuleohutuse kontseptsioonile esitatakse hädavalgustuse detailsem kirjeldus.
6)Esitatakse teave maa-ala valgustusega keskkonnale potentsiaalselt kaasnevate ohtude kohta (nt häiriv valgus) ja vajadusel lahendused negatiivsete mõjude minimeerimiseks.
7)Esitatakse ühiskasutatava tänavavalgustuse valdaja tehnilised liitumistingimused; need esitatakse kas projektlahendi üldteabe koosseisus või vahetult projekti välisvalgustuse teabe koosseisus. Kui tingimused esitatakse üldteabe koosseisus, siis antakse asjakohane viide.
(10)Nõuded elektrivarustuse välisvõrgu teabele
1)Esitatakse loeteluna uuringute, eksperdihinnangute, auditite jms aruanded, mis võeti elektrivarustuse välisvõrgu projekteerimisel aluseks ning tehnilised normdokumendid, standardid ja juhendid, mida järgiti.
2)Esitatakse asendiplaan, millel kujutatava keskmeks on elektrivarustuse välisvõrk ja selle komponendid. Elektrivarustuse välisvõrgu asukoht plaanis ja kõrguslikult esitatakse sellise detailsusega, et on võimalik hinnata kavandatud tehnovõrgu paiknemist ümbritsevate ehitiste suhtes, sealhulgas nii olemasolevate kui teiste kavandatud tehnovõrkude suhtes ning veenduda tehnovõrgu teostatavuses. Näidatakse ehitist vahetult teenindava elektrivarustuse välisvõrgu liitumispunkt ühiskasutatava elektrivarustuse välisvõrguga. Näidatakse likvideeritavad olemasolevad tehnovõrgud.
3)Esitatakse akuauto laadimistaristu vajadus ja kavandatud lahenduse üldkirjeldus.
4)Esitatakse ehitise ligikaudne vajalik tarbitav elektriline võimsus, elektrivarustuse liitumispunkti asukoht ja põhiparameetrid, alajaamade olemasolul nende põhiparameetrid, olemasolevate kaabelliinide teise asukohta tõstmise põhimõtted, kaablikanalisatsioonide kasutamise, valiku ja paigalduse põhimõtted; esitatakse elektrivarustuse struktuurskeem.
5)Kui elektrivarustuse välisvõrgu puhul ei ole võimalik täita tehniliste normdokumentide või ühiskasutatava elektrivarustuse välisvõrgu valdaja tehniliste liitumistingimuste nõudeid (näiteks tiheda linnaehitusliku situatsiooni vms puhul), siis esitatakse alternatiivne tehniline lahendus koos selgitustega, kuidas alternatiivne lahendus täidab või kompenseerib nõuete aluseks olevaid kriteeriume.
6)Kui elektrivarustuse välisvõrgu ehitamine rikub olemasolevat katendit esitatakse katendi taastamise lahendus tee, teerajatiste, liikluse ja vertikaalplaneeringu teabe koosseisus.
7)Esitatakse ühiskasutatava elektrivarustuse välisvõrgu valdaja tehnilised liitumistingimused; need esitatakse kas projektlahendi üldteabe koosseisus või vahetult elektrivarustuse välisvõrgu teabe koosseisus. Kui tingimused esitatakse üldteabe koosseisus, siis antakse asjakohane viide.
(11)Nõuded nõrkvoolu välisvõrgu teabele
1)Esitatakse loeteluna uuringute, eksperdihinnangute, auditite jms aruanded, mis võeti nõrkvoolu välisvõrgu projekteerimisel aluseks ning tehnilised normdokumendid, standardid ja juhendid, mida järgiti.
2)Esitatakse asendiplaan, millel kujutatava keskmeks on nõrkvoolu välisvõrk ja selle komponendid. Nõrkvoolu välisvõrgu asukoht plaanis ja kõrguslikult esitatakse sellise detailsusega, et on võimalik hinnata kavandatud tehnovõrgu paiknemist ümbritsevate ehitiste suhtes, sealhulgas nii olemasolevate kui teiste kavandatud tehnovõrkude suhtes ning veenduda tehnovõrgu teostatavuses. Näidatakse ehitist vahetult teenindava nõrkvoolu välisvõrgu liitumispunkt ühiskasutatava nõrkvoolu välisvõrguga. Näidatakse likvideeritavad olemasolevad tehnovõrgud.
3)Esitatakse ehitise sidevarustuse liitumispunkti asukoht ja põhiparameetrid, olemasolevate kaabelliinide teise asukohta tõstmise põhimõtted, kaablikanalisatsioonide kasutamise, valiku ja paigalduse põhimõtted; esitatakse sidevarustuse struktuurskeem.
4)Kui nõrkvoolu välisvõrgu puhul ei ole võimalik täita tehniliste normdokumentide või ühiskasutatava nõrkvoolu välisvõrgu valdaja tehniliste liitumistingimuste nõudeid, siis esitatakse alternatiivne tehniline lahendus koos selgitustega, kuidas alternatiivne lahendus täidab või kompenseerib nõuete aluseks olevaid kriteeriume.
5)Kui nõrkvoolu välisvõrgu ehitamine rikub olemasolevat katendit esitatakse katendi taastamise lahendus tee, teerajatiste, liikluse ja vertikaalplaneeringu teabe koosseisus.
6)Esitatakse ühiskasutatava nõrkvoolu välisvõrgu valdaja tehnilised liitumistingimused; need esitatakse kas projektlahendi üldteabe koosseisus või vahetult nõrkvoolu välisvõrgu teabe koosseisus. Kui tingimused esitatakse üldteabe koosseisus, siis antakse asjakohane viide.
(12)Nõuded gaasivarustuse välisvõrgu teabele
1)Esitatakse loeteluna uuringute, eksperdihinnangute, auditite jms aruanded, mis võeti gaasivarustuse välisvõrgu projekteerimisel aluseks ning tehnilised normdokumendid, standardid ja juhendid, mida järgiti.
2)Esitatakse asendiplaan, millel kujutatava keskmeks on gaasivarustuse välisvõrk ja selle komponendid. Gaasivarustuse välisvõrgu asukoht plaanis ja kõrguslikult esitatakse sellise detailsusega, et on võimalik hinnata kavandatud tehnovõrgu paiknemist ümbritsevate ehitiste suhtes, sealhulgas nii olemasolevate kui teiste kavandatud tehnovõrkude suhtes ning veenduda tehnovõrgu teostatavuses. Näidatakse ehitist vahetult teenindava gaasivarustuse välisvõrgu liitumispunkt ühiskasutatava gaasivarustuse välisvõrguga. Näidatakse likvideeritavad olemasolevad tehnovõrgud.
3)Esitatakse ehitise gaasivajadus, kasutatav gaas, töörõhk.
4)Esitatakse gaasimõõdusõlme asukoht ja toimimisskeem; need esitatakse gaasipaigaldise teabe koosseisus, gaasivarustuse välisvõrgu teabe hulgas esitatakse asjakohane viide.
5)Esitatakse torustiku töörõhk, materjal, läbimõõt, isolatsioon; kirjeldatakse torustiku paigaldusviisi.
6)Kui gaasivarustuse välisvõrgu puhul ei ole võimalik täita tehniliste normdokumentide või ühiskasutatava gaasivarustuse välisvõrgu valdaja tehniliste liitumistingimuste nõudeid, siis esitatakse alternatiivne tehniline lahendus koos selgitustega, kuidas alternatiivne lahendus täidab või kompenseerib nõuete aluseks olevaid kriteeriume.
7)Kui gaasivarustuse välisvõrgu ehitamine rikub olemasolevat katendit esitatakse katendi taastamise lahendus tee, teerajatiste, liikluse ja vertikaalplaneeringu teabe koosseisus.
8)Esitatakse ühiskasutatava gaasivarustuse välisvõrgu valdaja tehnilised liitumistingimused; need esitatakse kas projektlahendi üldteabe koosseisus või vahetult gaasivarustuse välisvõrgu teabe koosseisus. Kui tingimused esitatakse üldteabe koosseisus, siis antakse asjakohane viide.
(13)Nõuded veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrgu teabele
1)Esitatakse loeteluna uuringute, eksperdihinnangute, auditite jms aruanded, mis võeti veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrgu projekteerimisel aluseks ning tehnilised normdokumendid, standardid ja juhendid, mida järgiti.
2)Esitatakse asendiplaan, millel kujutatava keskmeks on veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk ning selle komponendid. Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrgu asukoht plaanis ja kõrguslikult esitatakse sellise detailsusega, et on võimalik hinnata kavandatud tehnovõrgu paiknemist ümbritsevate ehitiste suhtes, sealhulgas nii olemasolevate kui teiste kavandatud tehnovõrkude suhtes ning veenduda tehnovõrgu teostatavuses. Näidatakse ehitist vahetult teenindava veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrgu liitumispunkt ühisveevärgiga ja ühiskanalisatsiooniga. Näidatakse likvideeritavad olemasolevad tehnovõrgud. Näidatakse reoveekanalisatsiooni, sademeveekanalisatsiooni ja drenaaži eelvoolud.
3)Esitatakse joogivee, ehitisevälise tulekustusvee, tehnoloogilise vee, olmereovee, tehnoloogilise reovee, sademevee ning drenaaži vooluhulgad.
4)Esitatakse joogivee, reovee, sademevee ja tehnoloogilise reovee puhastamise vajadus ning kirjeldatakse puhastamise põhimõtet. Tehnoloogilise reovee puhul esitatakse reostuskoormus ja iseloom.
5)Esitatakse torustiku töörõhk, materjal, läbimõõt, isolatsioon; kirjeldatakse torustiku paigaldusviisi.
6)Esitatakse veemõõdusõlme asukoht ning toimimisskeem; need esitatakse veevarustuse ja kanalisatsioonipaigaldise teabe koosseisus, veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrgu teabe hulgas esitatakse asjakohane viide.
7)Esitatakse kanalisatsiooni välisvõrgu koosseisu kuuluvate pumplate kirjeldus ja pumplate parameetrid.
8)Kui veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrgu puhul ei ole võimalik täita tehniliste normdokumentide või ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooni valdaja tehniliste liitumistingimuste nõudeid, siis esitatakse alternatiivne tehniline lahendus koos selgitustega, kuidas alternatiivne lahendus täidab või kompenseerib nõuete aluseks olevaid kriteeriume.
9)Kui veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrgu ehitamine rikub olemasolevat katendit esitatakse katendi taastamise lahendus tee, teerajatiste, liikluse ja vertikaalplaneeringu teabe koosseisus.
10)Esitatakse ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooni valdaja tehnilised liitumistingimused; need esitatakse kas projektlahendi üldteabe koosseisus või vahetult veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrgu teabe koosseisus. Kui tingimused esitatakse üldteabe koosseisus, siis antakse asjakohane viide.
(14)Nõuded soojusvarustuse välisvõrgu teabele
1)Esitatakse loeteluna uuringute, eksperdihinnangute, auditite jms aruanded, mis võeti soojusvarustuse välisvõrgu projekteerimisel aluseks ning tehnilised normdokumendid, standardid ja juhendid, mida järgiti.
2)Esitatakse asendiplaan, millel kujutatava keskmeks on soojusvarustuse välisvõrk ja selle komponendid. Soojusvarustuse välisvõrgu asukoht plaanis ja kõrguslikult esitatakse sellise detailsusega, et on võimalik hinnata kavandatud tehnovõrgu paiknemist ümbritsevate ehitiste suhtes, sealhulgas nii olemasolevate kui teiste kavandatud tehnovõrkude suhtes ning veenduda tehnovõrgu teostatavuses. Näidatakse ehitist vahetult teenindava soojusvarustuse välisvõrgu liitumispunkt ühiskasutatava soojusvarustuse välisvõrguga. Näidatakse likvideeritavad olemasolevad tehnovõrgud. Kui soojusvarustuse primaarpool ulatub hoone sisse, siis näidatakse tehnovõrgu joonis(t)el ka hoone sisse kavandatud primaarpoole torustikke ja seadmeid.
3)Esitatakse ehitis(t)e soojuskoormus(ed).
4)Esitatakse soojussõlme asukoht ja toimimisskeem; need esitatakse sisekliima tagamise süsteemide teabe koosseisus, soojusvarustuse välisvõrgu teabe hulgas esitatakse asjakohane viide.
5)Esitatakse torustiku töörõhk, materjal, läbimõõt, isolatsioon; kirjeldatakse torustiku paigaldusviisi.
6)Kui soojusvarustuse välisvõrgu puhul ei ole võimalik täita tehniliste normdokumentide või ühiskasutatava soojusvarustuse välisvõrgu valdaja tehniliste liitumistingimuste nõudeid, siis esitatakse alternatiivne tehniline lahendus koos selgitustega, kuidas alternatiivne lahendus täidab või kompenseerib nõuete aluseks olevaid kriteeriume.
7)Kui soojusvarustuse välisvõrgu ehitamine rikub olemasolevat katendit esitatakse katendi taastamise lahendus tee, teerajatiste, liikluse ja vertikaalplaneeringu teabe koosseisus.
8)Esitatakse ühiskasutatava soojusvarustuse välisvõrgu valdaja tehnilised liitumistingimused; need esitatakse kas projektlahendi üldteabe koosseisus või vahetult soojusvarustuse välisvõrgu teabe koosseisus. Kui tingimused esitatakse üldteabe koosseisus, siis antakse asjakohane viide.
(15)Nõuded külmavarustuse välisvõrgu teabele
1)Esitatakse loeteluna uuringute, eksperdihinnangute, auditite jms aruanded, mis võeti külmavarustuse välisvõrgu projekteerimisel aluseks ning tehnilised normdokumendid, standardid ja juhendid, mida järgiti.
2)Esitatakse asendiplaan, millel kujutatava keskmeks on külmavarustuse välisvõrk ja selle komponendid. Külmavarustuse välisvõrgu asukoht plaanis ja kõrguslikult esitatakse sellise detailsusega, et on võimalik hinnata kavandatud tehnovõrgu paiknemist ümbritsevate ehitiste suhtes, sealhulgas nii olemasolevate kui teiste kavandatud tehnovõrkude suhtes ning veenduda tehnovõrgu teostatavuses. Näidatakse ehitist vahetult teenindava külmavarustuse välisvõrgu liitumispunkt ühiskasutatava külmavarustuse välisvõrguga. Näidatakse likvideeritavad olemasolevad tehnovõrgud.
3)Esitatakse ehitis(t)e jahutuskoormus(ed).
4)Esitatakse jahutussõlme asukoht ja toimimisskeem; need esitatakse sisekliima tagamise süsteemide teabe koosseisus, külmavarustuse välisvõrgu teabe hulgas esitatakse asjakohane viide.
5)Esitatakse torustiku töörõhk, materjal, läbimõõt, isolatsioon; kirjeldatakse torustiku paigaldusviisi.
6)Kui külmavarustuse välisvõrgu puhul ei ole võimalik täita tehniliste normdokumentide või ühiskasutatava külmavarustuse välisvõrgu valdaja tehniliste liitumistingimuste nõudeid, siis esitatakse alternatiivne tehniline lahendus koos selgitustega, kuidas alternatiivne lahendus täidab või kompenseerib nõuete aluseks olevaid kriteeriume.
7)Kui külmavarustuse välisvõrgu ehitamine rikub olemasolevat katendit esitatakse katendi taastamise lahendus tee, teerajatiste, liikluse ja vertikaalplaneeringu teabe koosseisus.
8)Esitatakse ühiskasutatava külmavarustuse välisvõrgu valdaja tehnilised liitumistingimused; need esitatakse kas projektlahendi üldteabe koosseisus või vahetult külmavarustuse välisvõrgu teabe koosseisus. Kui tingimused esitatakse üldteabe koosseisus, siis antakse asjakohane viide.
(16)Nõuded tehnovõrkude koondteabele
1)Esitatakse tehnovõrkude koondplaan, millel näidatakse lisaks välisruumi üldlahendusele kõigi – nii olemasolevate, projekteeritud kui ka likvideeritavate - tehnovõrkude ja -rajatiste paiknemine plaanis. Tehnovõrkude koondplaan keskendub tehnovõrkude ja muude ehitiste vastastikkuse paiknemise kujutamisele, koormamata plaani üle üksikute ehitiste detailse teabega.
2)Näidatakse ehitist vahetult teenindavate tehnovõrkude liitumispunktid ühiskasutatavate tehnovõrkudega.
(17)Nõuded soojusallika ja külmaallika teabele
1)Esitatakse loeteluna uuringute, eksperdihinnangute, auditite ja muu sarnase aruanded, mis võeti soojusallika ja külmaallika projekteerimisel aluseks ning tehnilised normdokumendid, standardid ja juhendid, mida järgiti.
2)Esitatakse soojuse ja külma tootmise viis (näiteks põletusseade, soojuspump, päikesekollektor vm), kütuse liik või soojuspumba liik, tehnoloogia üldkirjeldus, arvutuslikud parameetrid, energiatõhususe näitajad. Esitatakse teave, kas soojuse ja külma tootmine mõjutab negatiivselt ümbritsevat keskkonda – näiteks müra, vibratsioon vms. Negatiivse mõju ohu korral esitatakse teave, kuidas negatiivset mõju minimeeritakse. Esitatakse teave, kas projekteeritud põletusseadme puhul on õhusaasteloa kohustus.
3) Esitatakse soojus- ja külmaallika sise- ning välisagregaatide asukohad.
2)Arvutuslikeks parameetriteks on näiteks võimsused, temperatuurid jms. Energiatõhususe näitajad on näiteks katla kasutegur, COPcoefficient of performance, SCOP - seasonal coefficient of performance, EER - energy efficiency ratio, SEER - seasonal energy efficiency ratio jms.
(18)Nõuded puudega inimeste erivajadustega arvestamise teabele
1)Selles lõikes nõutud teave moodustab puudega inimeste erivajadustega arvestamise põhimõtete tervikliku kontseptsiooni, mis viiakse ellu läbi teiste erialaspetsiifiliste projektlahendi osade (maastikuarhitektuur, arhitektuur, sisearhitektuur, keskkonnagraafika ja viidad, tehnopaigaldised jm).
2)Esitatakse loeteluna uuringute, eksperdihinnangute, auditite jms aruanded, mis võeti puudega inimeste erivajadustega arvestamise kontseptsiooni koostamisel aluseks ning tehnilised normdokumendid, standardid ja juhendid, mida järgiti.
3)Esitatakse ülevaade projekteeritud välisruumi ja/või ehitise otstarbest ning kasutusfunktsioonidest koos selgitustega, kas ja millisel määral kuuluvad projekteeritud välisruumi ja/või ehitise puhul järgimisele puudega inimeste erivajadustega arvestamise nõuded, mis on kehtestatud asjakohase õigusaktiga. Kui kehtestatud nõuete järgimine ei ole kogu projekteeritud välisruumi ja/või ehitise ulatuses nõutud, esitatakse kirjeldused ja selgitused, milliste välisruumi ja/või ehitise piirkondade ning lahenduste puhul on nõudeid järgitud.
4)Esitatakse loetelu välisruumile kavandatud lahendustest, mis võimaldavad puudega inimestel takistuseta liikuda ja välisruumi kasutada.
5)Esitatakse loetelu ehitisele kavandatud lahendustest, mis võimaldavad puudega inimestel takistuseta liikuda ja ehitist kasutada.
6)Kui puudega inimeste takistuseta liikumise ja välisruumi/ehitise kasutamise konkreetsed lahendused ei järgi asjakohases õigusaktis vahetult sätestatut, kuid puudega inimeste erivajadustega on arvestatud muu, head tava väljendava standardi või juhendi kohaselt või muul asjakohasel viisil, siis esitatakse vastavad selgitused.
See lõige lähtub ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrusest nr 28, 29.05.2018, „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“.
(19)Nõuded arhitektuuri teabele
1)Esitatakse loeteluna uuringute, eksperdihinnangute, auditite jms aruanded, mis võeti ehitise arhitektuuri projekteerimisel aluseks ning tehnilised normdokumendid, standardid ja juhendid, mida järgiti.
2)Esitatakse ehitise kasutusotstarve vastavalt õigusakti määratlustele. Esitatakse ehitise tehnilised parameetrid, muu hulgas parameetrid, mis võimaldavad kanda ehitise ehitisregistrisse.
3)Esitatakse ehitise arhitektuurilise lahenduse üldkirjeldus ja ideestik.
4)Esitatakse ehitise tarinduse üldkirjeldus. Esitatakse ehitise põhistruktuuri moodustavate tarindite (välissein, katus/katuslagi, vahelagi, kandev sisesein, tuletõkkesektsiooni piiril paiknev ennastkandev sisesein, pinnasel põrand vms) tüübikirjeldused seletuskirjas või tarinditüübijoonised, koos iseloomulike parameetritega.
5)Esitatakse piirdetarindite ja avatäidete ning nende liitekohtade ehitusfüüsikalised parameetrid (soojusläbivus, joonsoojusläbivus, punktsoojusläbivus, läbi nähtavate ehitiseosade puhul ka valgus- ja kiirgusläbivus).
6)Esitatakse ehitise niiskusohutuse tagamise ja välispiirete õhupidavuse saavutamise lahenduste üldkirjeldus.
7)Juhul, kui asjakohane õigusakt annab võimalused eranditeks hoone tarindite lahendustes (õhulekkearv, liitekohtade joonsoojusläbivused vjm) ning neid erandeid on kasutatud, siis esitatakse vastavad kirjeldused ja põhjendused.
8)Esitatakse ehitise vaated, plaanid (hoone puhul korruseplaanid ja katuse plaan) ja lõiked. Välisviimistlusmaterjalid näidatakse vaadetel tähistatuna koos värvitoonidega ja/või materjalide välimust iseloomustavate muude omadustega; näidatakse sademeveerennid ja -torud ning fassaadile kinnituvad valgustid; näidatakse välispiirete külge kinnituvate välisreklaamide suurus ja paiknemine; näidatakse välispiiretest eenduvad või kõrgemale ulatuvad tehnopaigaldised. Plaanidel näidatakse välispiirdetarindid, sisepiirdetarindid, kandetarindid, ruumide nimetused ning pindalad, ehitise põhistruktuuri moodustavate tarindite tarinditüüpide tähised, trepid, kaldpinnad, ohutuspiirded, avad ja avatäited koos laiuse ning avanemissuunaga, tehnoruumid ning šahtid, vertikaaltranspordi seadmed, ehitisse kavandatud eritehnoloogiaseadmed, ehitise teljed koos telgmõõtmetega. Katuse plaanil näidatakse katusekattematerjal koos värvitooniga, katusekalded, sademeveerennid ja -kaevud, katuse turvavarustus, katusel paiknevad tehnoseadmed, katusele kinnituvad valgustid. Vaated, plaanid ja lõiked mõõtmestatakse vastavalt paragrahvi 5 lõikes 23 nõutule.
9)Vaadetel, plaanidel ja lõigetel näidatakse detailplaneeringu või kohaliku omavalitsuse projekteerimistingimuste piirangud ehitise paiknemisele ning geomeetriale.
10)Tuginedes selle paragrahvi lõike 26 kohasele tuleohutuse kontseptsioonile esitatakse tuletõkkesektsioonide piirid korruseplaanidel, ehitise põhistruktuuri moodustavate tarindite tulepüsivuse/tuletundlikkuse karakteristikud ja tuletõrjujate lifti detailsem kirjeldus.
11)Tuginedes selle paragrahvi lõike 18 kohasele puudega inimeste erivajadustega arvestamise kontseptsioonile ja asjakohases õigusaktis käsitletud konkreetsetele nõuetele esitatakse detailsem kirjeldus, kuidas pääsevad puudega inimesed välisruumist ehitisse ja kuidas saavad nad liikuda ehitise korruste vahel: pääs siseparklasse, trepid, pandused, kaldteed, liftid, tõstukid, uksed ja lävepakud, ukse avanemine, käsipuud, kontrastsed tähistused jm.
12) Esitatakse ehitisse kavandatud liftide, tõstukite, eskalaatorite, liikurteede üldkirjeldus.
13)Esitatakse ruumide loomuliku valgustuse ja päikesekaitse üldpõhimõtted; esitatakse teave ehitisse jõudva otsese päikesevalguse kohta. Esitatakse avatäidete ja klaasseinte ehitusfüüsikalised parameetrid - soojusläbivus, akende ja klaasseinte puhul ka kiirgusläbivus.
14)Esitatakse ehitise fassaadi ning katuse hooldamise lahenduse ja tehniliste abivahendite üldkirjeldus.
15)Esitatakse teave, kas kavandatud ehitis põhjustab negatiivset mõju naaberehitistele – näiteks vähenev otsene päikesevalgus, tuulekoridori teke, naaberehitise poole suunatud tehnoseadmete heli vms. Negatiivse mõju ohu korral esitatakse teave, kuidas negatiivset mõju minimeeritakse.
(20)Nõuded sisearhitektuuri teabele
1)Esitatakse loeteluna uuringute, eksperdihinnangute, auditite jms aruanded, mis võeti sisearhitektuuri projekteerimisel aluseks ning tehnilised normdokumendid, standardid ja juhendid, mida järgiti.
2)Esitatakse peamiste sisepiirdetarindite kirjeldus kas tarinditüübijoonistena või tüübikirjeldustena seletuskirjas.
3)Esitatakse siseruumis liikumise ohutust tagavate tarindite paiknemine ja kirjeldus – kukkumispiirded, käsipuud jms – ning põrandakattematerjalide vastavad omadused.
4)Esitatakse siseruumi ennastkandvate klaastarindite (klaasvaheseinad, klaaspiirded) ohutust tagavad omadused ning ennastkandvate vaheseinte ohutust tagavad kõrgusepiirangud.
5)Tuginedes selle paragrahvi lõike 26 kohasele tuleohutuse kontseptsioonile esitatakse detailsem teave ehitisele kavandatud siseviimistlusmaterjalide tuletundlikkuse ja tekstiilsisustusmaterjalide süttivusklassi kohta.
6)Tuginedes selle paragrahvi lõike 18 kohasele puudega inimeste erivajadustega arvestamise kontseptsioonile ja asjakohases õigusaktis käsitletud konkreetsetele nõuetele esitatakse detailsem kirjeldus, kuidas saavad puudega inimesed liikuda ehitise korrusel ja millised on nende inimeste erivajadustega arvestavad ruumide ning sisustuse lahendused: parkimine siseparklas, pandused, kaldteed, uksed ja lävepakud, ukse avanemine, läbipääsulüüsid, käsipuud, turvapiirded, põrandakatted, taktiilsed tähistused, kontrastsed tähistused, tualettruum, selle asukoht, mõõtmed ja sissesead, majutusruumi sisseseade, vaatajakohad-ratastoolikohad, basseinitõstuk jm.
(21)Nõuded akustika teabele
1)Selles lõikes nõutud akustika teave moodustab ehitise akustilise kvaliteedi tagamise põhimõtete tervikliku kontseptsiooni, mis viiakse ellu läbi teiste erialaspetsiifiliste projektlahendi osade (maastikuarhitektuur, arhitektuur, sisearhitektuur, kandvad ja jäigastavad tarindid, tehnosüsteemid).
2)Esitatakse loeteluna uuringute, eksperdihinnangute, auditite jms aruanded, mis võeti akustika kontseptsiooni koostamisel aluseks ning tehnilised normdokumendid, standardid ja juhendid, mida järgiti.
3)Esitatakse ehitisele mõjuva keskkonnamüra tasemed.
4)Esitatakse ehitise välispiirete ja nende üksikute elementide õhumüra isolatsiooni parameetrid arvestades ehitise erinevatele külgedele mõjuva keskkonnamüraga ja ehitise kasutusotstarbega.
5)Esitatakse ruumidevahelised ja siseavatäidete heliisolatsiooni parameetrid.
6)Esitatakse ehitise tehnoseadmete lubatud helirõhutasemed ehitises, ehitise territooriumil ja lähimate müratundlike ehitise juures.
7)Esitatakse ehitise tehnoseadmete lubatud helirõhutasemete tagamise lahenduste põhimõtted.
8)Esitatakse ruumiakustika parameetrid.
(22)Nõuded valgustuse teabele
1)Esitatakse loeteluna uuringute, eksperdihinnangute, auditite jms aruanded, mis võeti valgustuse projekteerimisel aluseks ning tehnilised normdokumendid, standardid ja juhendid, mida järgiti.
2)Esitatakse hoone välispinna külge – fassaadile, katusele, varikatuste alla - paigaldatavad ja hoone välispinna valgustamiseks projekteeritud valgustid näidatuna vaatejoonistel ja katuseplaanil.
3)Esitatakse hoone välispinna külge paigaldatavate valgustite poolt tekitatava valgustuse visualiseeringud/valgusvihu suund ja suurus.
4)Esitatakse hoone vahetu ümbruse ja sissepääsude valgustuse valgustustehnilised parameetrid - valgustustihedus, värvsustemperatuur, heledus, ühtlus, värviesitus jms.
5)Esitatakse teave hoone vahetu ümbruse ja sissepääsude valgustusega keskkonnale potentsiaalselt kaasnevate ohtude kohta (näiteks häiriv valgus) ja vajadusel lahendused negatiivsete mõjude minimeerimiseks.
6)Esitatakse siseruumi valgustuse valgustustehnilised parameetrid (valgustustihedus, värvsustemperatuur, ühtlus, värviesituse vms) erineva kasutusotstarbega ruumide ja piirkondade kaupa.
7)Tuginedes selle paragrahvi lõike 26 kohasele tuleohutuse kontseptsioonile esitatakse evakuatsioonivalgustuse (väljapääsutee valgustus, paanikavastane valgustus, ohtliku tööpiirkonna valgustus) ja tööjätkamisvalgustuse detailsem kirjeldus.
8)Esitatakse valgustuse energiatarbimise mõõtmise põhimõtted. Juhul, kui asjakohane õigusakt annab võimalused eranditeks energiakasutuse mõõtmises ning neid erandeid on kasutatud, siis esitatakse vastavad kirjeldused ja põhjendused.
7) Hädavalgustuse eri liigid, EVS-EN 1838:2013 „Valgustehnika. Hädavalgustus“
(23)Nõuded keskkonnagraafika ja viitade teabele
1)Esitatakse loeteluna uuringute, eksperdihinnangute, auditite jms aruanded, mis võeti keskkonnagraafika ja viitade projekteerimisel aluseks ning tehnilised normdokumendid, standardid ja juhendid, mida järgiti.
2)Esitatakse maa-ala või ehitise igapäevase kasutamise turvalisust tõstvate ohutusmärkide kasutamise ja paigutuse põhimõtete kirjeldus.
3)Tuginedes selle paragrahvi lõike 26 kohasele tuleohutuse kontseptsioonile esitatakse tuleohutusmärkide kasutamise ja paigutuse detailsem kirjeldus.
4)Tuginedes selle paragrahvi lõike 18 kohasele puudega inimeste erivajadustega arvestamise kontseptsioonile ja asjakohases õigusaktis käsitletud konkreetsetele nõuetele esitatakse detailsem kirjeldus, millised on välisruumile/ehitisele projekteeritud keskkonnagraafika ja viitade lahendused, mis võimaldavad puudega inimestel takistuseta liikuda ning välisruumi/ehitist kasutada: suunaviidad, parkimiskohad, sissepääs ehitisse, evakuatsioonitee, fonoluku tähistus, helivõimendussüsteemi tähistus jm.
3)Tuleohutusmärgid (EVS 620-2:2012+A1:2017 „Tuleohutus. Osa 2: Ohutusmärgid“): keelumärgid, hoiatusmärgid, evakuatsioonimärgid, tuletõrjemärgid, kohustusmärgid
(24)Nõuded suluste ja lukustuse teabele
1)Esitatakse loeteluna uuringute, eksperdihinnangute, auditite jms aruanded, mis võeti suluste ja lukustuse projekteerimisel aluseks ning tehnilised normdokumendid, standardid ja juhendid, mida järgiti.
2)Tuginedes selle paragrahvi lõike 26 kohasele tuleohutuse kontseptsioonile esitatakse detailsem kirjeldus, mis hõlmab järgnevat: evakuatsiooniavatäidete suluste tüübid liigitatuna evakueeruvate inimeste arvu alusel, suluste ja lukustuse ning automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi koostoimimine, tuletõkkeuste lahtises asendis hoidmine ja sulgumine automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi häire korral.
(25)Nõuded kandvate ja jäigastavate tarindite teabele
1)Esitatakse loeteluna uuringute, eksperdihinnangute, auditite ning muu sarnase aruanded, mis võeti kandvate ja jäigastavate tarindite projekteerimisel aluseks ning tehnilised normdokumendid, standardid ja juhendid, mida järgiti.
2)Esitatakse kandvate ja jäigastavate tarindite projekteeritud kasutusiga.
3)Esitatakse ehitisele mõjuva tuulekoormuse, lumekoormuse, kasuskoormuse ja eritehnoloogilise koormuse normatiivsed väärtused.
4)Esitatakse ehitusgeoloogiliste olude lühikokkuvõte ja ehitise vundamendi üldkirjeldus.
5)Esitatakse ehitise kandeskeemi ning kandvate ja jäigastavate tarindite põhilahenduse kirjeldus.
6)Esitatakse kandvate ja jäigastavate tarindite tagajärgede ning töökindlusklass, teostusklass ja järelevalvetase, keskkonnaklassid, kandvate ning jäigastavate tarindite üldised tolerantsi- ja kvaliteediklassid.
7)Esitatakse teave, milline on vundamendi ja/või kandvate ja jäigastavate tarindite tõenäoline mõju naaberehitistele ning kuidas võimalikke negatiivseid mõjusid minimeeritakse.
(26)Nõuded tuleohutuse teabele
1)Selles lõikes nõutud tuleohutuse teave moodustab ehitise tuleohutuse tagamise põhimõtete tervikliku kontseptsiooni, mis viiakse ellu läbi teiste erialaspetsiifiliste projektlahendi osade (maastikuarhitektuur, tehnovõrgud, arhitektuur, sisearhitektuur, valgustus, kandvad ja jäigastavad tarindid, tehnosüsteemid, sealhulgas tuleohutussüsteemid jne).
2)Esitatakse loeteluna uuringute, eksperdihinnangute, auditite jms aruanded, mis võeti tuleohutuse kontseptsiooni koostamisel aluseks ning tehnilised normdokumendid, standardid ja juhendid, mida järgiti.
3)Esitatakse ehitises toimuva tegevuse ja olemasoleva situatsiooni lühikirjeldus, tuleohutuse projektlahendi ulatus, võimalikud kõrvalekalded õigusaktide, tehniliste normdokumentide, standardite ja/või juhendite nõuetest.
4) Kui projektlahendi vastavust olulistele tuleohutusnõuetele tõendatakse analüütiliselt (kõrvalekalded õigusaktide, tehniliste normdokumentide, standardite ja/või juhendite nõuetest), siis esitatakse asjakohased argumendid ja selgitused.
5)Esitatakse ehitise tuleohutusklass, tuleohuklass, tulekaitsetase.
6)Esitatakse ehitise kasutusviis, kasutusotstarve, korruste arv, ehitise kõrgus, peamise kasutusviisi kohane eripõlemiskoormus, kasutajate arv.
7)Esitatakse ehitise tuleohutuskuja, paiknemine ohtliku või suurõnnetuse ohuga piirkonnas, paiknemine üleujutusalas ning ohud, mis on tingitud ehitises toimuvast tegevusest või seal hoiustatavatest ohtlikest ainetest.
8)Kirjeldatakse parkimist, jäätmete hoiustamist, põlevmaterjali(de) ladustamist ehitise välisseinte läheduses ning territooriumil.
9)Esitatakse ehitisevälise tulekustutusvee vajadus ja tagamise lahendus.
10)Kirjeldatakse päästetehnika juurdepääsu ehitisele ning juurdepääsusid päästemeeskonna sisenemisteedele ja hädaväljapääsudele.
11) Kirjeldatakse päästemeeskonna pääsusid ehitisse, maa-alus(t)ele korrus(t)ele, pööningule, katusele, katusel ohutuse tagamise lahendust.
12)Esitatakse fassaadikattetarindite, katusekattetarindite, välisseinte ja katuse soojustuse tuletundlikkus ning hoone seintes, lagedes ja põrandates kasutatavate soojusisolatsioonimaterjalide tuletundlikkus.
13)Esitatakse ruumide ja/või ruumigruppide eripõlemiskoormused, asjakohasel juhul esitatakse eripõlemiskoormuse arvutus.
14) Esitatakse kandvate ja jäigastavate tarindite tulepüsivus ning tuletundlikkus.
15)Esitatakse tuletõkkesektsioonide moodustamise põhimõtted, tuletõkketarindite tulepüsivus ja tuletundlikkus, tuletõkkeavatäidete tulepüsivus ja suitsupidavus.
16) Esitatakse torupaigaldise, ventilatsioonikanalite, kaablite ja seinte-lagede-põrandate siseviimistlusmaterjalide tuletundlikkus ning tekstiilsisustusmaterjalide süttivusklass.
17)Esitatakse evakuatsioonikorralduse lahendus, inimeste arv, inimeste arvu piirangud.
18)Esitatakse evakuatsiooni tagamise põhimõtted, asjakohasel juhul evakuatsiooniaja arvutuskäik, trepikodade kirjeldus.
19)Esitatakse väljumisteede, väljumisteede ühiskasutusalade, evakuatsiooniteede laiused.
20)Esitatakse väljumis- ja evakuatsiooniteedel asuvate uste kirjeldus.
21)Esitatakse tuleohutuspaigaldiste (näiteks automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem, märgtõusutoru, piksekaitsepaigaldis jms) loetelu koos paigaldiste ulatuse, toimimispõhimõtete ja lahenduste üldise kirjeldusega.
22)Esitatakse suitsutõrje lahenduse üldkirjeldus: suitsueemaldustsoonid, lahendusviis tsoonide kaupa, käivitustasemed tsoonide kaupa, suitsueemaldusavade vajalik kogupindala tsoonide kaupa, suitsutõrje toimimisaeg, kompensatsiooniõhu andmise lahendus, kompensatsiooniõhuavade vajalik kogupindala tsoonide kaupa, suitsutõkete tööpõhimõte ja toimimisaeg, ülerõhutsoonid, suitsutõrje juhtimiskeskuse ja käivitusnuppude asukoht.
23)Esitatakse küttesüsteemi, ventilatsioonisüsteemi, gaasipaigaldise, päikesepaneelide, elektripaigaldise tuleohutuse tagamise põhimõtted.
24)Esitatakse tuleohutusmärkide kasutamise üldpõhimõtted.
25)Esitatakse teave, kas ehitisele on ette nähtud tuleohutussüsteeme juhtiv automaatikapaigaldis.
26)Esitatakse ehitise korruseplaanid, millel näidatakse:
päästemeeskonna sisenemisteed maa-alustele korrustele ja maapealsetele korrustele päästetöödeks;
päästemeeskonna infopunkt;
märgtõusutoru toitesisendid, kraanid;
kande -ja tuletõkketarindite tulepüsivuse ajalised väärtused;
tuletõkkeavatäited koos tulepüsivuse ja suitsupidavuse parameetritega;
väljapääsuteed koos laiusega;
väljapääsuteel ja evakuatsiooniteel asuvad uksed koos valgusava laiusega, evakueeruvate inimeste arvuga ning evakuatsioonisuluse tüübiga;
hädaväljapääsud;
suitsueemaldustsoonid, tähistatuna; koos pindalaga ja juhtimisnuppude asukohtadega;
avad suitsu eemaldamiseks, tähistatuna;
suitsueemalduse kompensatsiooniõhuavade asukohad;
suitsutõkete asukohad;
esmaste tulekustutusvahendite asukohad;
ruumid, kus võib esineda plahvatusoht või kus hoiustatakse ohtlikke aineid;
ruumid, mis on kaitstud kohtkustutussüsteemiga või hapniku vähendamise süsteemiga.
27)Kui katuse soojustusse on projekteeritud tuletõkked, siis esitatakse katuse plaan, mille näidatakse nimetatud tõkete paiknemine soojustuskihis.
28) Esitatakse ehitise lõiked, millel näidatakse kande -ja tuletõkketarindite tulepüsivuse ajalised väärtused.
22)Suitsutõrje on definitsiooni kohaselt „abinõude kompleks tulekahjul tekkinud suitsu ja kuumade põlemisgaaside vaba levimise tõkestamiseks või nende väljajuhtimiseks“. Suitsutõrje ei ole lihtsalt üks tuleohutuspaigaldis teiste hulgas (a’la märgtõusutoru, piksekaitsepaigaldis vms), vaid see abinõude kompleks mõjutab kogu ehitise projektlahendit kuni arhitektuuri ja sisearhitektuurini välja. Selle tõttu ei ole õige käsitleda suitsutõrjet punktis 21.
(27)Nõuded ehitisesisese tuletõrjeveevärgi teabele
1)Selles lõikes nõutud ehitisesisese tuletõrjeveevärgi teave lähtub lõike 26 kohasest tuleohutuse kontseptsioonist ning detailiseerib tuletõrjeveevärgi lahendust.
2)Esitatakse loeteluna uuringute, eksperdihinnangute, auditite jms aruanded, mis võeti ehitisesisese tuletõrjeveevärgi projekteerimisel aluseks ning tehnilised normdokumendid, standardid ja juhendid, mida järgiti.
3)Esitatakse teave kustutusveeallika kohta (ühisveevärk, mahuti), kustutusvee vooluhulk, vajaliku veekoguse tagamise aeg, teave märgtõusutoru ja tuletõrje voolikusüsteemi kohta, tuletõrjevoolikute tüüp ja pikkus, tuletõrjekraanide läbimõõt ning asukohtade põhimõtted.
4)Esitatakse ehitise veesisendite arv ja läbimõõt, garanteeritud rõhk veesisendil tulekahju olukorras, ehitises vajalik rõhk, teave tuletõrjepumpade vajaduse kohta; kirjeldatakse meetmeid joogivee kvaliteedi kaitseks.
(28)Nõuded mehaanilise suitsutõrjepaigaldise teabele
1)Selles lõikes nõutud mehaanilise suitsutõrjepaigaldise teave lähtub lõike 26 kohasest tuleohutuse kontseptsioonist ning detailiseerib suitsutõrje üldlahendust mehaanilise suitsutõrjepaigaldise küsimustes.
2)Esitatakse loeteluna uuringute, eksperdihinnangute, auditite jms aruanded, mis võeti ehitisesisese mehaanilise suitsutõrjepaigaldise projekteerimisel aluseks ning tehnilised normdokumendid, standardid ja juhendid, mida järgiti.
3)Esitatakse süsteemide arv, õhuhulga arvutusmetoodika kirjeldus, suitsueemaldusventilaatorite parameetrid.
4)Esitatakse mehaanilise suitsutõrje seadmete asukohtade põhimõtted ja torustike/õhukanalite materjal ning ristlõiketüüp.
(29)Nõuded automaatse tulekustutussüsteemi teabele
1)Selles lõikes nõutud automaatse tulekustutussüsteemi teave lähtub lõike 26 kohasest tuleohutuse kontseptsioonist ning detailiseerib automaatse tulekustutussüsteemi lahendust.
2)Esitatakse loeteluna uuringute, eksperdihinnangute, auditite jms aruanded, mis võeti automaatse tulekustutussüsteemi projekteerimisel aluseks ning tehnilised normdokumendid, standardid ja juhendid, mida järgiti.
3)Esitatakse ehitise piirkonnad, tarindid ja paigaldised, mille kaitseks on projekteeritud automaatne tulekustutussüsteem.
4)Esitatakse tulekustutussüsteemi liik, kustutamise tööpõhimõte ja süsteemile iseloomulikud tehnilised põhiparameetrid.
5)Esitatakse teave, kas tegemist on ehitise tsentraalse süsteemiga või üksikut piirkonda/ruumi kaitsva autonoomse paigaldisega; esitatakse süsteemi käivitumise põhimõte ja tööaeg.
6)Kui automaatseks tulekustutussüsteemiks on sprinklersüsteem, siis esitatakse teave, kuidas on lahendatud sprinklersüsteemile lisavee andmine.
4)Näiteks „uputav“ sprinklersüsteem, veeudu-sprinklersüsteem, gaaskustutus, õhu hapnikusisalduse vähendamine vm.
6)Nõude aluseks on määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“, §37-(3): „Automaatsele tulekustutussüsteemile peab olema lisavee andmise võimalus.“
(30)Nõuded tuleohutussüsteemide automaatikapaigaldise teabele
1)Selles lõikes nõutud tuleohutussüsteemide automaatikapaigaldise teave lähtub lõike 26 kohasest tuleohutuse kontseptsioonist ning detailiseerib tuleohutussüsteemide automaatikapaigaldise lahendust.
2)Esitatakse loeteluna uuringute, eksperdihinnangute, auditite jms aruanded, mis võeti tuleohutussüsteemide automaatikapaigaldise projekteerimisel aluseks ning tehnilised normdokumendid, standardid ja juhendid, mida järgiti.
3)Esitatakse tuleohutussüsteemide automaatikapaigaldise poolt juhitavate tuleohutussüsteemide loetelu.
4)Esitatakse tuleohutussüsteemide automaatikapaigaldise põhiparameetrid, süsteemi ülesehituse ja käivitamise põhimõtted.
(31)Nõuded sisekliima tagamise süsteemide teabele
1)Esitatakse loeteluna uuringute, eksperdihinnangute, auditite ja muu sarnase aruanded, mis võeti sisekliima tagamise süsteemide projekteerimisel aluseks ning tehnilised normdokumendid, standardid ja juhendid, mida järgiti.
2)Esitatakse arvutuslikud välisõhu parameetrid; esitatakse ruumitüüpide kaupa lubatud ruumiõhu temperatuur ja suhteline niiskus, sisekliima tagamise süsteemide poolt põhjustatavad lubatud helirõhutasemed; esitatakse ruumiõhu saasteainete (näiteks CO, CO2) maksimaalsed lubatud sisaldused, sisekliima tagamise süsteemide poolt põhjustatavad lubatud helivõimsustasemed väliskeskkonda. Esitatakse arvutuslikud õhuvahetuse määrad ruumitüüpide kaupa.
3)Esitatakse ruumitüüpide kaupa, millised sisemised soojuskoormused (inimesed, valgustus, seadmed) olid jahutusvõimsuste arvutamisel aluseks. Esitatakse jahutusvõimsuse arvutamise aluseks olnud klaaside ja päikesevarjete tüübid ning nende põhiparameetrid.
4)Esitatakse sisekliima tagamise süsteemide põhilahenduste kirjeldus.
5)Esitatakse ehitise arvutuslik soojus- ja jahutusvõimsus sisekliima tagamise süsteemide kaupa, koos arvutuslike põhiparameetritega; renoveerimise või rekonstrueerimise puhul tuuakse eraldi välja ehitise olemasolev ja lisanduv soojus- ning jahutusvõimsus.
6)Esitatakse sisekliima tagamise süsteemide põhikomponentide põhinäitajad.
7)Esitatakse sisekliima tagamise süsteemide põhiseadmete ja -sõlmede asukohad.
8)Esitatakse sisekliima tagamise süsteemide energiatarbimise mõõtmise põhimõtted. Juhul, kui asjakohane õigusakt annab võimalused eranditeks tehnosüsteemide energiakasutuse mõõtmises ning neid erandeid on kasutatud, siis esitatakse vastavad kirjeldused ja põhjendused.
9)Tuginedes selle paragrahvi lõike 26 kohasele tuleohutuse kontseptsioonile esitatakse sisekliima tagamise süsteemide tuleohutuse tagamise detailsem kirjeldus, muu hulgas tuletõkkemeetmed kanalite ja torude läbiminekul tuletõkketarinditest ning torude ja kanalite isolatsioonimaterjalide tuletundlikkus.
10)Esitatakse ühiskasutatava soojusvarustuse välisvõrgu ja külmavarustuse välisvõrgu valdaja tehnilised liitumistingimused; need esitatakse kas projektlahendi üldteabe koosseisus või vahetult sisekliima tagamise süsteemide teabe koosseisus. Kui tingimused esitatakse üldteabe koosseisus, siis antakse asjakohane viide.
Lõike 31 nõuete oluliseks aluseks on rahvatervise seaduse §12.
§ 12. Avalik- ja eraõigusliku juriidilise isiku ning füüsilise isiku ülesanded
(3) Avalik- ja eraõiguslik juriidiline isik ning füüsiline isik esitab kohaliku omavalitsuse nõudel tervisekaitse riiklikule järelevalveasutusele kooli, lasteasutuse, hoolekandeasutuse, lapsehoiuteenuseid osutava ettevõtte ning ilu- ja isikuteenuseid osutava ettevõtte ehitusprojekti, sealhulgas hooldusjuhendi koopia, ehitise tervisekaitsenõuetele vastavuse kontrollimiseks ja terviseohutuse hinnangu andmiseks.
Kommentaar: kui ehitusloa taotlemisel esitav projekt ei sisalda hoone sisekliima tagamise süsteemide kohta vajalikku infot, siis rahvatervise seaduse §12 lõiget 3 täita võimalik ei ole.
Lõike 31 punktide selgitused
4)Selgitatakse energeetilisi (nt soojuspump, aktiveeritud vaiad, kaugküte jms) ja kontseptuaalseid (nt TABS-Thermally Activated Building System, madala eksergiaga süsteemid jms) valikuid;
kirjeldatakse soojusallikat (nt soojussõlm, soojuspump, tarbevee soojendamine vms);
kirjeldatakse kütte lahendust, sh küttesüsteemide liike (nt põrandküte, radiaatorküte, õhkküte jms) ja nende teeninduspiirkondasid;
kirjeldatakse ventilatsiooni lahendust (nt CAV–constantairvolume, VAV–variableairvolume, kohtäratõmbed), sh ventilatsioonisüsteemideks jagunemise põhimõtteid ja süsteemide teeninduspiirkondasid, õhujaotuse põhimõtteid (nt segunev, tõrjuv) õhuhaarete ja heitõhu väljavisete tüüpe ning asukohti, heitõhu puhastamise vajadust;
kirjeldatakse jahutuse lahendust, sh külmaallikat (nt küttega integreeritud soojuspump, kompressorseade, vabajahutus, kaugjahtus jms), jahutussüsteemide liike (nt õhkjahutus, külmakandjaga vesi jahutus, VRFvariablerefrigerantflow jms) ja nende teeninduspiirkondasid, ruumiseadmeid (nt jahutuspalk, puhurkonvektor, kondensaadivaba süsteem jms);
kirjeldatakse õhu kuivatamise lahendust, sh kuivatussüsteemide liike (nt tsentraalne, lokaalne, integreeritud ventilatsiooniga), tööpõhimõtet (nt kondenseerumine, sorptsioon) ja nende teeninduspiirkondasid;
kirjeldatakse niisutussüsteemide lahendust, sh niisutussüsteemide liike (nt tsentraalne, lokaalne, integreeritud ventilatsiooniga), tööpõhimõtet (nt adiabaatne, kuum aur) ja nende teeninduspiirkondasid;
kirjeldatakse muid sisekliima tagamise lahendusi (nt lokaalne ruumiõhu puhastamine, lõhnastamine jms), sh nende tööpõhimõtet ja teeninduspiirkondasid;
kirjeldatakse sisekliima tagamise süsteemide juhtimist ja automaatika taset.
Renoveerimise või rekonstrueerimise puhul kirjeldatakse, mida tehakse ja kuidas kasutatakse (nt demonteeritakse, jäävad alles, kasutatakse osaliselt jne) olemasolevaid sisekliimasüsteeme ja nende komponente.
5)Süsteemide all on silmas peetud näiteks radiaatorkütet, põrandkütet, ventilatsiooni, välisala/sillutise soojendust, sooja tarbevett, ruumide jahutust, kuivatust, eritehnoloogiat, niisutust jms. Põhiparameetrid on näiteks arvutuslik võimsus, arvutuslikud temperatuurid.
6)Kütte korral on põhikomponendiks näiteks soojusallikas (katel, soojuspump, soojussõlm jms) ja põhinäitajateks näiteks arvutuslikud võimsused, arvutuslikud temperatuurid, kasutegur, COP - coefficient of performance, SCOP - seasonal coefficient of performance jms.
Jahutuse korral on põhikomponendiks näiteks külmaallikas ja põhinäitajateks arvutuslikud võimsused, arvutuslikud temperatuurid, EERenergy efficiency ratio, SEER - seasonal energy efficiency ratio jms
Ventilatsiooni korral on põhikomponentideks ventilatsiooniagregaadid ja nende elemendid (nt filtrid, soojustagastus, ventilaatorid, klapid, kalorifeer, jahutuspatarei jms) ja põhinäitajad (arvutuslik õhuvooluhulk, filtri klassid, soojustagastuse tüüp, soojustagasti temperatuurisuhtarv, võimsus, arvutuslikud temperatuurid, ventilaatori tüüp, SFP – specific fan power, soojus- ja külmakandja liik jms)
Kuivatuse korral on põhikomponendiks näiteks kuivati ja põhinäitajateks arvutuslik tootlikkus, arvutuslikud õhutemperatuurid ja niiskussisaldused, energiakandja liik ja arvutuslik sisendvõimsus.
Niisutuse korral on põhikomponendiks niisuti ja põhinäitajateks arvutuslik tootlikkus, arvutuslikud õhutemperatuurid ja niiskussisaldused, arvutuslik energiakandja liik ja sisendvõimsus.
7)Põhiseadmed on näiteks ventilatsiooniagregaadid, soojuspumbad, külmajaamad, vedelikjahutid, katelseadmed, tsentraalsed kuivatid, tsentraalsed niisutid jms. Sõlmed on näiteks soojussõlm, jahutussõlm jms.
(32)Nõuded veevarustuse ja kanalisatsioonipaigaldise teabele
1)Esitatakse loeteluna uuringute, eksperdihinnangute, auditite jms aruanded, mis võeti veevarustuse ja kanalisatsioonipaigaldise projekteerimisel aluseks ning tehnilised normdokumendid, standardid ja juhendid, mida järgiti.
2)Esitatakse veeallikas (ühisveevärk, kaev vm), ehitise veevarustuse süsteemide loetelu, arvutuslikud vooluhulgad, garanteeritud rõhk välisveevõrgus, nõuded vee kvaliteedile koos kasutatavast veeallikast tuleneva puhastamise vajaduse ja tehnoloogiaga, ehitise veesisendite arv ning läbimõõt, rõhutõsteseadme vajadus.
3)Esitatakse sooja vee valmistamise moodus.
4)Esitatakse ehitise veevarustuse sisendi asukoht, veemõõdusõlme asukoht ehitises koos veemõõdusõlme ruumi kirjeldusega ja veemõõdusõlme toimimisskeem.
5)Esitatakse kanalisatsioonisüsteemide loetelu (reovesi, tehnoloogiline reovesi, sademevesi, drenaaž) ja nende eelvoolud. Esitatakse ligikaudsed reovee vooluhulgad süsteemide kaupa; esitatakse sademevee arvutusvooluhulk. Tehnoloogilise vee puhul esitatakse reostuse kirjeldus ja reostuskoormus.
6)Esitatakse ehitise kanalisatsioonitorustiku väljaviikude asukohad.
7)Esitatakse kanalisatsioonipumpla vajadus, esmased tehnilised parameetrid ja asukoht. Esitatakse kohtpuhasti vajadus, esmased tehnilised parameetrid ja asukoht.
8)Tuginedes selle paragrahvi lõike 26 kohasele tuleohutuse kontseptsioonile esitatakse veevarustuse ja kanalisatsioonipaigaldise tuleohutuse tagamise detailsem kirjeldus, muu hulgas tuletõkkemeetmed torude läbiminekul tuletõkketarinditest ning torude isolatsioonimaterjalide tuletundlikkus.
9)Esitatakse ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooni valdaja tehnilised liitumistingimused; need esitatakse kas projektlahendi üldteabe koosseisus või vahetult veevarustuse ja kanalisatsioonipaigaldise teabe koosseisus. Kui tingimused esitatakse üldteabe koosseisus, siis antakse asjakohane viide.
(33)Nõuded gaasipaigaldise teabele
1)Esitatakse loeteluna uuringute, eksperdihinnangute, auditite jms aruanded, mis võeti gaasipaigaldise projekteerimisel aluseks ning tehnilised normdokumendid, standardid ja juhendid, mida järgiti.
2)Esitatakse gaasivarustuse allikas, gaasi liik, gaasivajadus; esitatakse gaasirõhu reguleerimisseadme vajadus ning asukoht.
3)Esitatakse gaasi peasulgeseadme ja gaasiarvesti asukoht ning gaasimõõdusõlme toimimisskeem.
4)Esitatakse ehitisse paigaldatavate gaasiseadmete kasutusala ja põhilahenduse üldkirjeldus.
5)Tuginedes selle paragrahvi lõike 26 kohasele tuleohutuse kontseptsioonile esitatakse gaasipaigaldise tuleohutuse tagamise detailsem kirjeldus, muu hulgas tuletõkkemeetmed torude läbiminekul tuletõkketarinditest ning torude isolatsioonimaterjalide tuletundlikkus.
6)Esitatakse ühiskasutatava gaasivõrgu valdaja tehnilised liitumistingimused; need esitatakse kas projektlahendi üldteabe koosseisus või vahetult gaasipaigaldise teabe koosseisus. Kui tingimused esitatakse üldteabe koosseisus, siis antakse asjakohane viide.
(34)Nõuded tugevvoolupaigaldise teabele
1)Esitatakse loeteluna uuringute, eksperdihinnangute, auditite jms aruanded, mis võeti tugevvoolupaigaldise projekteerimisel aluseks ning tehnilised normdokumendid, standardid ja juhendid, mida järgiti.
2)Esitatakse ehitise hinnanguline vajalik tarbitav võimsus, põhitoite elektrivarustuse süsteemide ja nende liitumispunktidega ühenduste kirjeldus, eriotstarbeliste elektrivarustuse süsteemide, nende toiteallikate ja muude põhiseadmete (süsteemid, mida ei saa liigitada tavapärase elektrivarustuse alla: näiteks varutoitegeneraator, katkematu toite allikas, reaktiivenergia kompenseerimise süsteem) kirjeldus, elektrienergia tarbimise mõõtmise süsteemide kirjeldus, peajaotussüsteemide (pea- ja alamjaotuskeskused, peajaotusliinid) kirjeldus, muude tugevvoolusüsteemide (valgustuse, elekterkütte, pistikupesade ja muu sarnase elektrivarustus) kirjeldus.
3)Esitatakse elektrivarustuse põhimõtet kirjeldav skeem.
4)Esitatakse maanduspaigaldise, potentsiaaliühtlustuse, lokaalse taastuvast energiaallikast elektri tootmise süsteemi (päikesepaneel, tuulegeneraator) kirjeldus.
5)Esitatakse akuauto laadimistaristu vajadus ja kavandatud lahenduse üldkirjeldus.
6)Esitatakse elektriseadmete energiatarbimise mõõtmise põhimõtted. Juhul, kui asjakohane õigusakt annab võimalused eranditeks energiakasutuse mõõtmises ning neid erandeid on kasutatud, siis esitatakse vastavad kirjeldused ja põhjendused.
7)Tuginedes selle paragrahvi lõike 26 kohasele tuleohutuse kontseptsioonile esitatakse tugevvoolupaigaldise tuleohutuse tagamise detailsem kirjeldus, muu hulgas tuletõkkemeetmed kaabliteede/kaablite läbiminekul tuletõkketarinditest; esitatakse piksekaitsepaigaldise ja tuleohutuspaigaldiste elektrivarustuse detailsem kirjeldus; esitatakse päikesepaneelide tuleohutuse ja päästetööde ohutuse tagamise põhimõtted.
8)Esitatakse ühiskasutatava elektrivõrgu valdaja tehnilised liitumistingimused; need esitatakse kas projektlahendi üldteabe koosseisus või vahetult tugevvoolupaigaldise teabe koosseisus. Kui tingimused esitatakse üldteabe koosseisus, siis antakse asjakohane viide.
2) Katkematu toite allikas ehk UPS (uninterruptible power supply)
(35)Nõuded nõrkvoolupaigaldise teabele
1)Esitatakse loeteluna uuringute, eksperdihinnangute, auditite jms aruanded, mis võeti nõrkvoolupaigaldise projekteerimisel aluseks ning tehnilised normdokumendid, standardid ja juhendid, mida järgiti.
2)Esitatakse ehitise toimimiseks vajalike sideühenduste teave, sh sõltumatute sideühenduste vajadus, mis võimaldab hinnata võimalust ehitise ühendamiseks ühiskasutatava nõrkvoolu välisvõrguga.
3)Tuginedes selle paragrahvi lõike 26 kohasele tuleohutuse kontseptsioonile esitatakse nõrkvoolupaigaldise tuleohutuse tagamise detailsem kirjeldus, muu hulgas tuletõkkemeetmed kaabliteede/kaablite läbiminekul tuletõkketarinditest; esitatakse automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi ja häälteadustussüsteemi detailsem kirjeldus.
4)Tuginedes selle paragrahvi lõike 18 kohasele puudega inimeste erivajadustega arvestamise kontseptsioonile ja asjakohases õigusaktis käsitletud konkreetsetele nõuetele esitatakse kuulmispuudega inimese erivajadust arvestava helivõimendussüsteemi ning erivajadust arvestava tualettruumi ja pesemisruumi häiresignalisatsiooni detailisem kirjeldus: süsteemide ulatus ja tüüp, häireteavituse aktiveerimise koht ruumis ja teavituse sihtkoht jm.
5)Esitatakse ühiskasutatava nõrkvoolu välisvõrgu valdaja tehnilised liitumistingimused; need esitatakse kas projektlahendi üldteabe koosseisus või vahetult nõrkvoolupaigaldise teabe koosseisus. Kui tingimused esitatakse üldteabe koosseisus, siis antakse asjakohane viide.
(36)Nõuded hooneautomaatikapaigaldise teabele
1)Esitatakse loeteluna uuringute, eksperdihinnangute, auditite jms aruanded, mis võeti hooneautomaatikapaigaldise projekteerimisel aluseks ning tehnilised normdokumendid, standardid ja juhendid, mida järgiti.
2)Esitatakse hooneautomaatikasüsteemi tõhususe klass vastavalt asjakohase tehnilise normdokumendi või standardi klassifikatsioonile.
3)Esitatakse teave ehitise seisundi parameetrite ja tehnosüsteemide monitoorimise ning juhtimise võimaluste kohta, mis on hooneautomaatikasüsteemile projekteeritud ja mis aitavad tagada ehitise energiatõhusa ning säästliku kasutamise.
(37)Nõuded radooniohutuse teabele
1)Esitatakse loeteluna uuringute, eksperdihinnangute, auditite jms aruanded, mis võeti radooni tõrjumise kavandamisel aluseks ning tehnilised normdokumendid, standardid ja juhendid, mida järgiti.
2)Esitatakse teave ehitisse radooni kogunemise ohu kohta. Esitatakse teave, kas ehitisse imbunud radoon kujutab endast ohtu tulenevalt ehitise kasutusfunktsioonist.
3)Radooni kogunemise ning ehitise kasutusfunktsioonist tuleneva ohu korral esitatakse teave, kuidas takistatakse radooni pääsemist ehitisse, kuidas eemaldatakse ehitisse imbunud radoon ning esitatakse muude radooniohutuse tagamise lahenduste üldkirjeldus.
(38)Nõuded energiatõhususe teabele
1)Esitatakse teave, kas projekteeritud hoone vastavus energiatõhususe miinimumnõuetele tõendati õigusakti kohasel lihtsustatud tõendamismeetodil või arvutuslikul tõendamismeetodil. Lihtsustatud meetodi puhul esitatakse selle meetodi valiku põhjendus.
2)Kui energiatõhususe miinimumnõuete täitmine ei ole projekteeritud hoone puhul nõutud, siis esitatakse asjakohased selgitused.
3)Esitatakse teave, millised on hoone kasutusotstarbed energiatõhususarvu määramisel. Juhul, kui asjakohane õigusakt ei esita energiatõhususe nõudeid konkreetselt projekteeritud kasutusotstarbega hoonele, siis esitatakse selgitused, millisest kõige sarnasema kasutusotstarbega hoonest lähtuti nõuetele vastavuse hindamisel; esitatakse selgitused, millised arhitektuuri teabe koosseisus esitatud kasutusotstarbed vastavad energiatõhususarvu määramisel kasutatud otstarvetele.
4)Mitme kasutusotstarbega hoone puhul esitatakse teave, millise kasutusotstarbega pinna juurde liideti energiatõhususarvu määramisel need pinnad, mille suurus on väiksem asjakohase õigusaktiga sätestatud piirist, mille puhul on nõutud kasutusotstarbele vastava energiatõhususarvu määramine.
5)Esitatakse teave, kas projekteeritud hoones on ruume, mida käsitletakse vastavalt asjakohasele õigusaktile madala temperatuuriseadega ruumidena ning mida sellest tulenevalt ei võetud energiatõhususe arvutuses arvesse.
6)Kui hoonele ei projekteeritud majandusliku põhjendamatuse või tehnilise teostamatuse tõttu lokaalset taastuvast energiaallikast elektri tootmise süsteemi või selline süsteem projekteeriti osalises mahus, siis esitatakse selgitused, miks lokaalse taastuvast energiaallikast elektri tootmise süsteemi paigaldamine ei ole majanduslikult põhjendatud või tehniliselt teostatav.
7)Esitatakse teave, millised energiatõhusust oluliselt mõjutavad tehnosüsteemid projekteeriti hoonele ja varustati energiaarvestitega. Esitatakse teave, millistele hoone tüüpilise kasutuse alla mitte kuuluvatele tehnosüsteemidele projekteeriti energiakasutuse mõõtmine ning millistele tehnosüsteemidele mõõtmist ette ei nähtud.
8)Esitatakse energiatõhususe arvutuse lähteandmed ja tulemused ning suvise ruumitemperatuuri kontrolli tulemused.
Lõike 38 lähtekohaks on:
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrus nr 63, 11.12.2018, „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded1“; redaktsioon 08.07.2023
majandus- ja taristuministri määrus nr 58, 05.06.2015, „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika1“; redaktsioon 08.07.2023
majandus- ja taristuministri määrus nr 36, 30.04.2015, „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele1“; redaktsioon 08.07.2023
3) Lähtekohaks määrus nr 63, „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“, §1-(4)
4) Määrus nr 63, §1-(6)
5) Määrus nr 58, „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“, §31-(4)
6) Määrus nr 63, §8-(2)
7)Määrus nr 63, §13-(4)
8) Määrus nr 63, §19-(2); määrus nr 58, §30-(7)
(39)Nõuded muinsuskaitse teabele
1)Kinnismälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise konserveerimise, restaureerimise, ehitamise või teisaldamise korral esitatakse selle paragrahvi lõigetes 7-37 nõutud teabele lisaks muinsuskaitse teave.
2)Selle lõike punktides 2-11 nõutud muinsuskaitse teave moodustab kinnismälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise konserveerimise, restaureerimise, ehitamise või teisaldamise põhimõtete tervikliku kontseptsiooni, mis viiakse ellu läbi teiste erialaspetsiifiliste projektlahendi osade (maastikuarhitektuur, tehnovõrgud, arhitektuur, sisearhitektuur, kandvad ja jäigastavad tarindid, tehnosüsteemid jne).
3)Esitatakse loeteluna uuringute, eksperdihinnangute, auditite jms aruanded, mis võeti muinsuskaitse kontseptsiooni koostamisel aluseks ning tehnilised normdokumendid, standardid ja juhendid, mida järgiti.
4)Olemasoleva ehitise puhul esitatakse ülevaade kinnismälestisest või ehitisest, selle kultuuriloolisest ning ehitusajaloolisest taustast ja iseärasustest. Esitatakse kavandatud muudatuste, konserveerimise ning restaureerimise üldkirjeldus ja ulatus.
5)Muinsuskaitsealale kavandatud uue ehitise korral esitatakse ülevaade ümbritseva keskkonna kultuuriloolistest ja ehitusajaloolistest iseärasustest, mis seadsid piirangud kavandatud ehitise projektlahendile.
6)Plaanidel, vaadetel, lõigetel näidatakse olemasolevad kultuuriväärtusega tarindid ja detailid koos tähiste ning loeteluga; esitatakse tarindite ning detailide loetelu koos selgituste ja juhistega tarindite seisukorra kontrollimiseks; esitatakse konserveerimise, restaureerimise, teisaldamise, eksponeerimise, asendamise põhimõtted ja juhised.
7)Plaanidel, vaadetel, lõigetel näidatakse lammutatavad ja lisatavad ehitiseosad, likvideeritavate avade ning uute avade suurused ja asukohad, säilitatavad ning asendatavad avatäited, lisatavad ja taastatavad tarindid.
8)Esitatakse olemasoleva ehitise kandvate ja jäigastavate tarindite muutmise/täiendamise ja tehnosüsteemide seadmete, torustike, kaabliteede ehitisse paigutamise kontseptuaalsed põhimõtted (tarindite tüübid, sõlmelahenduste tüübid, torustike ja kaabliteede paigutusviis ehitise tarinditesse jms).
9)Esitatakse olemasoleva ehitise tarindite ehitusfüüsikalise toimivuse saavutamise põhimõtted ja piirangud.
10)Esitatakse muinsuskaitse eritingimuste ja projektlahendi võrdlus.
11)Esitatakse olemasolevate kultuuriloolise ning ehitusajaloolise väärtusega tarindite ja detailide ehitustöö aegse kaitsmise ning ajutise ladustamise põhimõtted.
12)Selle paragrahvi lõigete 7-37 teabe koosseisus esitatakse muinsuskaitse kontseptsioonist lähtuvate erialaspetsiifiliste lahenduste üldkirjeldused (näiteks kandvate ja jäigastavate tarindite ristlõiked, profiilid, liited; tarinditüübid; kanalite, torustike, kaablite paigutusviis jms).
13)Avatäidete ja muinsuskaitse vaatenurgast kõige olulisemate sõlmede arhitektuurilised ning sisearhitektuurilised lahendused esitatakse ehitustöö tegemisele kohases täpsuses.
See lõige koos paragrahvi 4 lõikega 4 asendab tänase määruse 27 „Kinnismälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise konserveerimise, restaureerimise, ehitamise ja teisaldamise ehitusprojekti koostamise nõuded ja kord“.
13) Punkti lähtekohaks on täna kehtiv kultuuriministri määrus 27, „Kinnismälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise konserveerimise, restaureerimise, ehitamise ja teisaldamise ehitusprojekti koostamise nõuded ja kord“.
„§4-(3) Avatäidete ja ehitise olulisemate sõlmede kohta esitatakse põhiprojekti koosseisus tööjoonised. Pargi ja kalmistu puhul esitatakse vastavalt vajadusele tehnovõrkude, väikevormide ning -ehitiste ja valgustuse tööjoonised.“
„Lahendused ehitustöö tegemisele kohases täpsuses“ on korrektne vaste argikeelsele sõnale „tööjoonised“. „Tööjoonis“ on ajalooline väljend, sellist mõistet ei ole täna ehitusvaldkonnas defineeritud. „Tööjoonist“ võib interpreteerida kui joonist, mille alusel töömees teeb ehitusplatsil või tehases tööd, kuid samas me ei räägi „tööspetsifikatsioonist“ või „tööseletuskirjast“ või muust sarnasest. Eesti standardi EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“ kohases töökorralduses on ehitustöö tegemise aluseks oleva projektdokumentatsiooni nimetuseks „tööprojekt“ ja see sisaldab kõiki erinevat tüüpi projektdokumente – seletuskirju, spetsifikatsioone, jooniseid jm - , mis kõik kirjeldavad projektlahendit ehitustöö tegemisele kohases täpsuses.
„Ehitustöö tegemiseks kohane täpsus“ on määratletud määrusekavandi paragrahvis 4.
(40)Nõuded lammutuse teabele
1)Esitatakse ehitise tarindite ja tehnosüsteemide kirjeldus ning ehitise maa-alal paiknevate tehnovõrkude kirjeldus.
2)Esitatakse ehitise suurust iseloomustavad peamised tehnilised andmed.
3)Esitatakse ehitise lammutamise ulatus.
4)Esitatakse ehitist vahetult teenindavate tehnovõrkude ühiskasutatavatest tehnovõrkudest lahti ühendamise kohad ja tehnoloogia.
5)Esitatakse likvideerimisele kuuluvate tehnovõrkude asukoht, lammutamise ulatus ja tehnoloogia.
6)Esitatakse lammutamisele kuuluvate tehnosüsteemide asukoht ja tehnilised parameetrid – materjalid, seadmete mõõtmed ja kaalud, torustike ning kaabliteede ristlõiked.
7)Esitatakse tehnosüsteemide ja nende koostisosade koost lahti võtmise järjekord, tehnoloogia ning säilitatavate komponentide püsivuse tagamise lahendused lammutustöö tegemise ajal ja pärast seda.
8)Esitatakse lammutamisele kuuluvate tarindite asukoht ja tehnilised parameetrid – materjalid, sh betooni ning mördi tugevus, ristlõikemõõtmed, sarruse hulk ja paiknemine.
9)Esitatakse tarindite ja nende koostiosade koost lahti võtmise järjekord, tehnoloogia ning säilitatavate tarindite püsivuse tagamise lahendused lammutustöö tegemise ajal ja pärast seda.
10)Esitatakse lammutusjäätmete lammutuskohalt eemaldamise tehnoloogia erinõuded ja piirangud, sealhulgas vajaduse korral piirangud lammutusjäätmete kuhjamisele ja ehitusmasinate poolt tekitatavale koormusele.
11)Esitatakse ehitise osalise lammutamise korral lammutatavate ja säilitatavate tarindite ning tehnosüsteemide piir ja juhised säilitatava kaitsmiseks ning konserveerimiseks.
12)Esitatakse lammutusjäätmete hinnangulised kogused jäätmeliikide kaupa.
13)Esitatakse teave ohtlikku ainet sisaldavate materjalide, seadmete ja toodete esinemise kohta lammutatavas ehitises, nende liigid, paiknemine, hinnanguline kogus liikide kaupa, juhised nende ohutuks ning liikide kaupa kogumiseks.
14)Esitatakse hinnang, kas ehitis sisaldab ehitusajaloo või muinsuskaitse vaatenurgast väärtuslikke detaile ja ehituselemente, juhised nende kogumiseks ning ladustamiseks.
15)Esitatakse hinnang, kas lammutustöö võib kahjustada naaberehitisi või ehitise osalise lammutamise korral säilitatavaid tarindeid, tehnosüsteeme ja tehnovõrke; kahjustamise ohu korral esitatakse teave, kuidas kahjustusi välditakse ning kaitsmise tehnilised lahendused.
16)Kui lammutus puudutab kinnismälestise osalist lammutamist või muinsuskaitsealal asuva ehitise osalist lammutamist, siis esitatakse muinsuskaitse eritingimuste ja projektlahendi võrdlus.
17)Esitatakse juhised lammutustöö ohutuks tegemiseks.
18)Esitatakse juhised keskkonna kaitsmiseks lammutustöö tegemise ajal, muu hulgas juhised tolmu leviku vältimiseks.
§ 4. Nõuded kasutusteatise esitamisel või kasutusloa taotlemisel esitatava ehitise projektiteabele
(1)Koos kasutusteatisega või kasutusloa taotlusega esitatakse ehitise projekt, mille alusel tehti ehitustöö. Ehitustöö tegemise aluseks on ehitise valmis projektlahendit kirjeldav lõplik projekt.
Ehitusseadustik
§ 13. Ehitusprojektile esitatavad nõuded
(2) Ehitusprojekti kohaselt peab olema võimalik ehitada, ehitise ja ehitamise nõuetele vastavust kontrollida ning asjakohasel juhul ka ehitist kasutada ja korras hoida.
§ 52. Kasutusloa taotlus
(3) Koos kasutusloa taotlusega esitatakse ehitusprojekt, mille järgi ehitis ehitati.
Projektdokumentatsioon nimetusega „Kasutusloa taotlemisel esitatav ehitise projekt“ = ehitise lõplik projekt = see projektdokumentat-sioon, mille alusel töömees ehitist ehitab.
Teisisõnu: ehitustööd tehakse „kasutusloa taotlemisel esitatava projekti“ alusel. Lõige tähendab – võttes arvesse Eestis täna kasutusel olevaid projekteerimistöö etappide nimetusi - , et esitada tuleb tööprojekt (nii nagu tänagi).
(2)Ehitise projektlahend loetakse valmis olevaks, kui:
1)projektlahend on detailselt välja töötatud;
2)projektlahendi vastavus nõuetele on lõplikult kontrollitud, sealhulgas vastavalt ehitusseadustikus sätestatule;
3)projektlahendi erialaspetsiifilised osad on omavahel kooskõlas kuni detailideni.
Ehitusseadustik, § 14. Ehitusprojekti koostamine ja projekti kontrollimine
(3) Enne ehitamise alustamist peab ehitamise aluseks oleva ehitusprojekti nõuetele vastavust kontrollima ehitusprojekti koostajast sõltumatu pädev isik, kes teeb ekspertiisi, kui:
1) kavandatav ehitis on ehitustehniliselt keerukas või muul põhjusel suurema ohupotentsiaaliga või
2) ehitusjärelevalvet tegeval asutusel on põhjendatud kahtlus ehitusprojekti nõuetele vastavuses, näiteks kui ehitusprojekti ei ole koostanud kvalifikatsiooninõuetele vastav isik.
(3)Ehitise projekt loetakse lõplikuks, kui projekt sisaldab projektlahendi kohta teavet sellisel hulgal ja sellise detailsusega, et:
1)võimalik on saada täielik ülevaade projektlahendi välja töötamise aluseks olnud alusandmetest ning tehnilistest normdokumentidest, standarditest ja juhenditest, mida projektlahendi välja töötamisel järgiti;
2)võimalik on kontrollida projektlahendi vastavust kõikidele kehtestatud nõuetele;
3)projekti koosseisu kuuluvad projekti erialaspetsiifilised jaotised ja üksikud projektdokumendid on omavahel kooskõlas;
4)pärast ehitustöö korraldamise kava koostamist, ehitustöö tehnoloogia kavandamist ja ehitustöö tegemiseks vajalike abitarindite projekteerimist oskavad kvalifitseeritud oskustöölised pädeva ehitustegevuse juhi juhendamisel ehitada ehitise valmis nii, et kõik ehitisele esitatavad nõuded on täidetud;
5)võimalik on täita omanikujärelevalve ülesandeid, mis on seotud ehitise projektiga.
Punkt 4 annab võimaluse ehitada lihtsamat ehitist ka „kõhnema“ valmis projekti alusel (eramaja versus mastaapne ühiskondlik hoone).
(4)Lisanõuded kinnismälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise konserveerimise, restaureerimise, ehitamise või teisaldamise projekti teabele:
1)Esitatakse juhised olemasolevate tarindite ja detailide olukorra kontrollimiseks ning välja selgitamiseks vahetult enne ehitustöö alustamist ja ehitustöö käigus.
2)Esitatakse olemasolevate tarindite ja detailide konserveerimise, restaureerimise, täiendamise või asendamise detailsed lahendused koos spetsiifilise teabega (näiteks müüriseotised, puittarindite seotised, liited ja külgnemised jms); asjakohasel juhul esitatakse erinõuded ehitustehnoloogiale ja erijuhised ehitustöö tegemiseks.
3)Esitatakse detailsed erijuhised olemasolevate kultuuriloolise ning ehitusajaloolise väärtusega tarindite ja detailide ehitustöö aegseks kaitsmiseks ning ajutiseks ladustamiseks.
See lõige koos määrusekavandi paragrahvi 3 lõikega 39 asendab tänase määruse 27 „Kinnismälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise konserveerimise, restaureerimise, ehitamise ja teisaldamise ehitusprojekti koostamise nõuded ja kord“.
(5)Kasutusteatise esitamisel või kasutusloa taotlemisel esitatavasse ehitise projekti kaasatakse muu hulgas kogu teave, mis esitati ehitusteatise esitamisel või ehitusloa taotlemisel esitatud projektis.
(6)Vahetult ehitise kaitstuse tagamiseks kavandatud tarindeid ja paigaldisi käsitlevat teavet koos kasutusteatisega või kasutusloa taotlusega esitava ehitise projekti koosseisu ei kaasata.
(7)Nõuded kasutusteatise esitamisel või kasutusloa taotlemisel esitatava projekti teabele on täidetud, kui ehitustöö tegemise aluseks oleva projekti koostamisel on järgitud ehitusseadustikus ning selles määruses sätestatud nõudeid ning projekt sisaldab valmis projektlahendit kirjeldavat teavet hea tava kohaselt.
Hea tava kohase valmis projekti teabe määratleb täna Eesti standard EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“ (valmis projekt on „tööprojekt“).
§ 5. Nõuded ehitise projekti vormistusele
(1)Ehitise projekt koostatakse selliselt, et selles sisalduv teave on loetav, vastuoludeta ning asjatundlikkuse põhimõttest tulenevalt arusaadav ja mõistetav.
„Ehitise projekt“ tähendab „projektdokumentatsioon“.
(2)Ehitise projekti koostajad määravad ehitise projekti koosseisu ja jagavad dokumentatsiooni erialaspetsiifilisteks jaotisteks lähtuvalt projekteeritud ehitise eripärast ning projektlahendi erialaspetsiifiliste osade (maastikuarhitektuur, erinevad tehnovõrgud, arhitektuur, kandvad ja jäigastavad tarindid, erinevad tehnosüsteemid, tuleohutus, akustika, muinsuskaitse jm) projekteerijatest. Tulenevalt ehitusprojekti komplekssusest võib ehitise projekt koosneda ühest erialaspetsiifilisest jaotisest või mitmetest jaotistest.
Oluline on kasutada mitmust – „ehitise projekti koostajad“. Ainsuse (st „ehitise projekti koostaja“) kasutamine oleks eksitav kuna tänaste ehitiste keerukuse, projekteerijate spetsialiseerumise ja kvalifikatsiooninõuete olukorras on harvaesinevaks erandiks, kui projekt koosneb ainult ühest erialaspetsiifilisest jaotisest, mille on koostanud üks projekteerija.
Projektlahend jaguneb erialaspetsiiflisteks osadeks; projektlahendi osad projekteeritakse;
Ehitise projekt kui dokumentatsioon jaguneb erialaspetsiifilisteks jaotisteks; projekti jaotised koostatakse.
(3)Ehitise projekti koostajate otsusel võib ehitise projekti erialaspetsiifilisi jaotisi ning üksikuid projektdokumente ühildada või jagada vastavalt projekteeritud ehitisele, projektlahendi erialaspetsiifiliste osade koostajatele, teabe hulgale ja kokkusobivusele, eeldusel, et see ei raskenda projekti loetavust ning mõistetavust, teabe asukoht projektis ja konkreetse teabe eest vastutav pädev isik on arusaadavad. Projekti igale ühildatud või jagatud jaotisele kehtivad nõuded selliselt nagu eraldiseisvalt vormistatud jaotistele, sealhulgas nõuded allkirjastamisele.
(4)Ehitise projekt koosneb:
1)projektlahendit kirjeldavatest tekstilistest projektdokumentidest (seletuskirjad, tabelid), graafilistest projektdokumentidest (joonised, illustratsioonid, skeemid, graafikud) ja muul viisil projektlahendit kirjeldavat teavet esitavatest projektdokumentidest;
2)ehitise projekti koosseisus nõutud muud teavet esitavatest dokumentidest.
1)„... ja muul viisil projektlahendit kirjeldavat teavet esitavatest projektdokumentidest“ jätab võimaluse näiteks infomudelil areneda projektdokumendi tüübiks, mida saab esitada ehitusloa taotlemisel ja kasutusloa taotlemisel. Seda, kas infomudel sobiks juba täna projektdokumendiks, mille alusel taotleda ehitusluba, peavad asjahuvilised hindama §3 kirja pandud teabenõuete alusel (st mida nõutud teabest on võimalik ja efektiivne esitada ning hinnata infomudeli abil).
2)Mainitud dokumentideks võivad olla näiteks ühiskasutatavate tehnovõrkude valdajate tehnilised liitumistingimused. Definitsiooni (§1(2) ja §1-(3)) kohaselt ei väljenda need projekteerija loodud projektlahendit ega ole seega ka projektdokumendid.
(5)Ehitise projekti koostajad valivad projektdokumentide tüübid ehitise projekti teabe esitamiseks lähtudes esitatavast teabest, eesmärgist viia teave ehitise projekti kasutajateni arusaadaval kujul ning heast tavast.
Teabe esitamise vahendid valitakse vastavalt esitatavale/nõutud teabele. Ehitusloa taotlemisel nõutud teave on kirjas §3. Vastavalt selles paragrahvis kirjas olevatele teabenõuetele peab projekteerija otsustama, milline info edastamise vahend on sellise teabe edastamiseks sobilik ja efektiivne.
(6)Ehitise projekti koosseisu kuuluvad projekti erialaspetsiifilised jaotised ja üksikud projektdokumendid täiendavad üksteist, moodustavad terviku ning on sisult omavahel kooskõlas.
(7)Ehitise rekonstrueerimise korral võib paragrahvi 3 lõikes 40 nõutud teave olla esitatud eraldi projektina (ehitise osa lammutamise projektina) või ehitise rekonstrueerimist käsitleva projekti koosseisus, vastavalt projekti ülesehitusele kas eraldi jaotisena või jagatuna projekti erialaspetsiifiliste jaotiste vahel.
(8)Ehitise projektis esitatakse ehitise projektlahendi ja -dokumentatsiooni valmidust ning eesmärki määratlev staatus:
1)„ehitusteatise esitamiseks“ või “ehitusloa taotlemiseks“, kui projekt sisaldab teavet vaid määral, mis on nõutud ehitusteatise esitamisel või ehitusloa taotlemisel (lühendina tähis „EHL“);
2)“ehitustöö tegemiseks“, kui projekt sisaldab teavet määral, mis on nõutud kasutusteatise esitamisel või kasutusloa taotlemisel (lühendina tähis „EHT“);
3)kui projekt sisaldab rohkem ja detailsemat teavet, kui punktis 1 määratletud, kuid vähem, kui punktis 2 piiritletud, siis määrab projekti staatuse peaprojekteerija ehk projekteerimise juht ning esitab asjakohased selgitused projekti üldteabe koosseisus.
3) Näiteks „ehitustöö pakkumuse koostamiseks“
(9)Ehitise või selle osa lammutamise puhul märgitakse projektlahendi ja projektdokumentide valmidust ning eesmärki määratlevaks staatuseks „ehitustöö tegemiseks“.
(10)Kõik projektdokumendid varustatakse rekvisiitidega, mis seovad ehitise projekti erialaspetsiifilised jaotised ja üksikud projektdokumendid terviklikuks ehitise projektiks, võimaldavad projektdokumendile konkreetselt viidata ning viite abil projektdokumendi üles leida; annavad info, kes ja millal on projektdokumendi koostanud, milline on projektdokumendi staatus ning kes vastutab projektdokumendi sisu eest.
(11)Ehitise projekt sisaldab projekti kui terviku tiitellehte, millel esitatakse:
1)ehitise projekti nimi, mis on läbi projekti kõikide jaotiste ning projektdokumentide üks ja sama;
2)ehitise projekti tähis, mis on läbi projekti kõikide jaotiste ning projektdokumentide üks ja sama;
3)projekteeritud ehitise aadress, mis on läbi projekti kõikide jaotiste ning projektdokumentide üks ja sama;
4)asjakohasel juhul kinnismälestise või muinsuskaitseala nimi ja kultuurimälestise korral selle number riiklikus registris;
5)peaprojekteerija ehk projekteerimise juhi kui juriidilise isiku nimi, registrikood, aadress, kontaktandmed, projektlahendi projekteerimise ja projekti koostamise tööd juhtinud pädeva füüsilise isiku nimi; kui ehitise projekt koosneb ainult ühest erialaspetsiifilisest projekti jaotisest, on peaprojekteerijaks selle jaotise koostaja;
6)projekti staatus;
7)projekti esmase välja andmise kuupäev;
8)kui ehitise projektis (koos ehitisteatisega/ehitusloa taotlemisel esitatavas projektis, koos kasutusteatisega/kasutusloa taotlemisel esitatavas projektis) on tehtud muudatusi, siis projekti kui terviku muudatuse tähis ja projekti muudatuse välja andmise kuupäev.
Paragrahv 5 ütleb (kaudselt), et projektlahendi projekteerimisel ja ehitise projekti koostamisel peab olema juht. Seda, kes on projekteerimise juht määrus sätestama ei pea, see on eraõiguslik töökorralduse küsimus, riigil ei ole alust töökorraldust ette kirjutada. Projekteerimise juhi olemasolu tagamine on projekteerimise tellija ülesanne – tellides vastava teenuse vajalikku kvalifikatsiooni omavalt isikult (väiksema ja lihtsama ehitise – näiteks eramu - puhul suudab juhtimise teenust pakkuda lisateenusena ka mõni projekteerimismeeskonda kuuluvatest projekteerijatest, näiteks arhitekt vm) või täites projekteerimise juhi ülesandeid ise, kui projekteerimise tellijal on vajalik kompetentsus.
(12)Kui ehitise projekt on jagatud erialaspetsiifilisteks jaotisteks, siis sisaldab projekt jaotiste nimekirja, milles esitatakse:
1)projekti jaotiste tähised;
2)projekti jaotiste nimed;
3)elektroonilise esitamise korral projekti jaotiste elektrooniliste konteinerite failinimed;
4)projektlahendi erialaspetsiifilised osad projekteerinud ja projekti vastavad erialaspetsiifilised jaotised koostanud ettevõtjate nimed koos projektlahendi osad projekteerinud või projekteerimist kontrollinud ning selle eest vastutavate pädevate isikute nimedega.
(13)Ehitise projekti iga erialaspetsiifiline jaotis sisaldab projekti jaotise tiitellehte, millel esitatakse:
1)ehitise projekti nimi, mis on läbi projekti kõikide jaotiste ning projektdokumentide üks ja sama;
2)ehitise projekti tähis, mis on läbi projekti kõikide jaotiste ning projektdokumentide üks ja sama;
3)projekti jaotise nimi;
4)projektlahendi erialaspetsiifilise osa ja ehitise projekti vastava jaotise koostanud ettevõtja töö tähis;
5)projekteeritud ehitise aadress, mis on läbi projekti kõikide jaotiste ning projektdokumentide üks ja sama;
6)asjakohasel juhul kinnismälestise või muinsuskaitseala nimetus ja kultuurimälestise korral selle number riiklikus registris;
7)projektlahendi erialaspetsiifilise osa projekteerinud ettevõtja nimi, registrikood, aadress, kontaktandmed, teatamiskohustuse korral majandustegevusteate number;
8)projektlahendi erialaspetsiifilise osa projekteerinud või projekteerimist kontrollinud ja selle eest vastutava pädeva isiku nimi, kvalifikatsiooni tõendamise nõude korral koos kutse nimetusega ning kutse- või pädevustunnistuse numbriga;
9)peaprojekteerija ehk projekteerimise juhi kui juriidilise isiku nimi ning kontaktandmed; projektlahendi projekteerimise ja projekti koostamise tööd juhtinud pädeva füüsilise isiku nimi; kui ehitise projekt koosneb ainult ühest erialaspetsiifilisest projekti jaotisest, on peaprojekteerijaks selle jaotise koostaja;
10)ehitise projekti jaotise staatus;
11)ehitise projekti jaotise esmase välja andmise kuupäev;
12)kui ehitise projekti jaotises (koos ehitisteatisega/ehitusloa taotlemisel esitatavas dokumentatsioonis, koos kasutusteatisega/kasutusloa taotlemisel esitatavas dokumentatsioonis) on tehtud muudatusi, siis projekti jaotise kui terviku muudatuse tähis ja projekti jaotise muudatuse välja andmise kuupäev;
13)kui ehitise projekt koosneb ainult ühest erialaspetsiifilisest projekti jaotisest, on selle lõike kohane projekti jaotise tiitelleht ühtlasi ka projekti tiitelleheks.
(14)Ehitise projekti iga erialaspetsiifiline jaotis sisaldab selle jaotise koosseisu kuuluvate projektdokumentide nimekirja, milles esitatakse:
1)projekti jaotise koosseisu kuuluvate kõikide projektdokumentide nimetused;
2)projekti jaotise koosseisu kuuluvate kõikide projektdokumentide tähised;
3)elektroonilise esitamise korral projekti jaotise koosseisu kuuluvate kõikide projektdokumentide failinimed;
4)iga projektdokumendi esmase välja andmise kuupäev;
5)kui projektdokumendis on tehtud muudatusi (koos ehitisteatisega/ehitusloa taotlemisel esitatavas dokumendis, koos kasutusteatisega/kasutusloa taotlemisel esitatavas dokumendis), siis projektdokumendi muudatuse tähis ja muudetud projektdokumendi välja andmise kuupäev;
6)projektdokumentide järjekorranumbrid projektdokumentide nimekirjas.
(15)Ehitise projekti koosseisu kuuluv iga projektdokument, sealhulgas iga leht seletuskirjas, joonis, skeem, tabel, graafik, illustratsioon ja muu selline varustatakse järgmiste andmetega:
1)ehitise projekti nimi, mis on läbi projekti kõikide jaotiste ning projektdokumentide üks ja sama;
2)ehitise projekti tähis, mis on läbi projekti kõikide jaotiste ning projektdokumentide üks ja sama;
3)ehitise projekti erialaspetsiifilise jaotise nimi;
4)projektlahendi erialaspetsiifilise osa ja ehitise projekti vastava jaotise koostanud ettevõtja töö tähis;
5)projekteeritud ehitise aadress, mis on läbi projekti kõikide jaotiste ning projektdokumentide üks ja sama;
6)projektdokumendi nimetus;
7)projektdokumendi tähis, mis on sama, mis lõike 16 kohaselt faili nimes esitatav tähis;
8)projektdokumendi koostanud ettevõtja nimi ja registrikood;
9)projektdokumendi koostanud füüsilise isiku nimi;
10)projektlahendi projekteerinud või projekteerimist kontrollinud ja selle eest vastutava pädeva isiku nimi;
11)projektdokumendi staatus;
12)esmase välja andmise kuupäev;
13)kui projektdokumendis on tehtud muudatusi (koos ehitisteatisega/ehitusloa taotlemisel esitatavas dokumendis, koos kasutusteatisega/kasutusloa taotlemisel esitatavas dokumendis), siis projektdokumendi muudatuse tähis ja muudetud projektdokumendi välja andmise kuupäev;
14)lehekülje number juhul, kui projektdokument koosneb rohkem kui ühest lehest; esmalt märgitakse konkreetse lehekülje number ja seejärel lehekülgede arv kogu projektdokumendis.
(16)Ehitise projekti erialaspetsiifilised jaotised ja nende koosseisu kuuluvad projektdokumendid tähistatakse järgmiste tähistega: üldteave AA, maastikuarhitektuur MA, teed ja teerajatised, liiklus, vertikaalplaneering TL, maa-ala valgustus VAV, elektrivarustuse välisvõrk ETV, nõrkvoolu välisvõrk ENV, gaasivarustuse välisvõrk GVV, veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk VKV, soojusvarustuse välisvõrk SVV, külmavarustuse välisvõrk KVV, tehnovõrkude koondteave TVK, soojusallikas ja külmaallikas SK, välisruumi eritehnoloogiline paigaldis TEV, puudega inimeste erivajadustega arvestamise teave INV, arhitektuur AR, sisearhitektuur SA, akustika AK, valgustus VA, keskkonnagraafika ja viidad KK, sulused ja lukustus SL, kandvad ja jäigastavad tarindid K, tuleohutus TO, ehitisesisene tuletõrjeveevärk TV, mehaaniline suitsutõrjepaigaldis MST, automaatne tulekustutussüsteem ATK, tuleohutussüsteemide automaatikapaigaldis EAT, sisekliima tagamise süsteemid KVJ, veevarustuse ja kanalisatsioonipaigaldis VK, gaasipaigaldis GV, tugevvoolupaigaldis ET, nõrkvoolupaigaldis EN, hooneautomaatikapaigaldis EAH, radooniohutus RO, energiatõhusus NG, muinsuskaitse MK, lammutus LA, eritehnoloogiapaigaldis TE. Kui projekti koosseisu kuulub mitu sama eriala käsitlevat jaotist, siis lisatakse tähekombinatsioonile number.
Mitmed täna praktiseeritavad tähised vajava korrigeerimist kuna 2016. aastal välja antud juhend „Ehitusprojekti dokumentide digitaalse vormistamise nõuded ehitusloa elektroonilisel taotlemisel“ ja 2022. aasta juhend „Ehitusprojekti failide vormistamise juhend“ on levitanud vigaseid arusaamasid. Näiteid:
• EL „elektrienergia tugevvool (sh välisvalgustus)“; elektripaigaldis jaguneb kolmeks: tugevvoolupaigaldis, nõrkvoolupaigaldis ja automaatikapaigaldised (sellest ka ET, EN, EAH/EAT); lisaks on eelpool nimetatud juhendites valgustus vaikimise liidetud tugevvoolupaigaldisega – see ei ole korrektne, elektripaigaldis üksnes käitab ja juhib valgustust; gaasilatern ja õlilamp on samuti valgustid, kuid nendel ei ole elektripaigaldisega vähimatki seost;
• ENG „gaaskustutussüsteemid“; EN on nõrkvoolupaigaldise tähis ja „ENG“ tekitab mulje, et gaaskustustussüsteem oleks justkui nõrkvoolusüsteem; nii ei ole – gaaskustustussüsteem on tuleohutuspaigaldis;
• KVS „suitsuärastus“; KV on kütte- ja ventilatsioonipaigaldise tähis, kütte-, jahutus- ja ventilatsioonipaigaldist koos nimetatakse sisekliima tagamise süsteemideks; „KVS“ jätab mulje, et suitsutõrjepaigaldis (mille hulka kuulub ka suitsueemaldus) kuulub sisekliima tagamise süsteemide hulka; nii see ei ole – suitsutõrjepaigaldis on tuleohutuspaigaldis.
Koos määruse 97 uuendamisega on vajalik korrigeerida ka ehitisregistri failinimede juhendit.
Määrusekavandi kohaselt algavad kõikide elektripaigaldiste jaotiste tähised E-ga: ETV, ENV, ET, EN, EAH, EAT. Selle tõttu on energiatõhususe uueks tähiseks NG, kandvate ja jäigastavate tarindite tähiseks aga klassikaline K.
Standardiseeritud tähiste välja pakkumine on sügavalt subjektiivne ning kardetavasti palju emotsioone kaasa toov ettevõtmine.
(17)Ehitise projekti elektroonilisel esitamisel:
1)esitatakse iga projektdokument ning ehitise projekti koosseisu kuuluv muu dokument eraldi failina;
2)esitatakse failinimes vähemalt ehitise projekti tähis, projektdokumendi staatuse tähis, ehitise projekti erialaspetsiifilise jaotise tähis koos projektdokumendi liigi (tekstidokument – näiteks seletuskiri, loetelu vms; asendiplaanijoonis, ehitise plaanijoonis, ehitise lõikejoonis, spetsifikatsioon jms) tähisega ja projektdokumendi järjekorranumbriga sama liiki projektdokumentide hulgas, projektdokumendi versiooni/muudatuse tähis ja projektdokumendi kehtiva versiooni välja andmise kuupäev.
3)detailsed juhised failinime moodustamiseks esitatakse ehitisregistri veebilehel avaldatud juhendis.
1) „Iga dokument“ tähendab: tiitelleht, projektdokumentide nimekiri, iga seletuskiri, iga tabel, iga skeem, iga graafik, iga joonis, iga spetsifikatsioon, iga loend jm
2) Näide:
“K12_EHL_AR-5-2_v02_2023-06-30.pdf“
„K12“ - ehitise projekti tähis
„EHL“ - projektdokumendi staatuse tähis (EHL - ehitusloa taotlemiseks)
„AR-5-2“-ehitise projekti erialaspetsiifilise jaotise tähis (AR) koos projektdokumendi liigi tähisega (5–ehitise plaanijoonis) ja projektdokumendi järjekorranumbriga sama liiki projektdokumentide hulgas (2–ehitise teine plaanijoonis)
„v02“ versiooni/muudatuse tähis (v02 - esimene muudatus pärast esmaversiooni välja andmist)
„AAAA-KK-PP“ – kuupäev; formaadis aasta-kuu-päev, et arvuti järjestaks kuupäevade alusel
3) Failinimede moodustamise kogu reeglistikku ei ole arukas esitada määruses. Määrusesse sobivad põhireeglid ja detailsed juhised peavad jääma eraldi juhendisse.
(18)Kui ehitise projektis kirjeldatakse lisaks konkreetse ehitusprojekti projektlahendile perspektiivset projektlahendit (ehitise laiendus, juurdeehitus, naaber maa-ala haljastus või kate vms), siis esitatakse seletuskirjas selgitus, mis kuulub projekteeritud projektlahendi koosseisu ja mis ei kuulu ning tekstilistes ja graafilistes projektdokumentides kasutatakse vastavalt sõnu/markeeringut „projekteeritud“ ja „perspektiivne“.
(19)Projektdokumentides kasutatavate tekstide ja tähiste kirja suurus on selline ning joonejämedused sellised, et projektdokument on loetav nii elektrooniliste vahenditega kui ka trükituna paberile ning projektdokumendi graafiline vormistus järgib head tava.
(20)Joonised ja skeemid varustatakse kirjanurga ning raamjoonega. Joonte ja tekstide puhul kasutatakse tumedaid värvitoone, mis on kontrastsed ning hästi eristatavad nii valgel paberil kui ka heleda taustaga ekraanil.
Raamjoon on üks joonise rekvisiitidest ja see on vajalik veendumaks, et joonise vaataja näeb joonise kogu sisu (ehk kõike seda, mida projekteerija soovis joonisel näidata).
(21)Ehitise projektis esitatavad viited projekti koosseisu vahetult mitte kuuluvatele tehnilistele normdokumentidele, standarditele, juhenditele, tehnilisi või muid tingimusi sisaldavatele dokumentidele, uuringuaruannetele, audititele, eksperdihinnangutele jms võimaldavad viidatud dokumendi üheselt tuvastada. Viide sisaldab pealkirja, koostaja või väljaandja nime, töö või dokumendi tähist ja aastaarvu või kuupäeva.
(22)Ehitise projektis esitatavad viited projekti koosseisu vahetult kuuluvatele projekti erialaspetsiifilistele jaotistele ja projektdokumentidele võimaldavad viidatud jaotise ja projektdokumendi üheselt tuvastada. Viide sisaldab projekti jaotise numbrit ja nimetust ning projektdokumendi tähist.
(23)Ehitusteatise esitamisel või ehitusloa taotlemisel esitatava projekti joonistel kirjeldatakse ehitise geomeetriat mõõtmetega, kõrgusmärkidega ja/või koordinaatidega määral, mis võimaldab saada projekteeritud ehitise paiknemisest ja geomeetriast üheselt mõistetava ülevaate.
(24)Kasutusteatise esitamisel või kasutusloa taotlemisel esitatava projekti joonistel kirjeldatakse ehitise geomeetriat mõõtmetega, kõrgusmärkidega ja/või koordinaatidega nii, et joonist on võimalik kasutada vahetult nii ehitustöö tegemiseks kui ka ehitise projektiga seotud omanikujärelevalve ülesannete täitmiseks.
See tähendab, et ehitis tervikuna ja selle elementide täpsed asukohad on määratletud mõõtjoontega, kõrgusmärkidega ja/või koordinaatidega.
Ehitustööd tehakse „kasutusloa taotlemisel esitatava projekti“ alusel.
(25)Ehitise või selle osa lammutamise projekti joonistel kirjeldatakse ehitise geomeetriat punkti 24 nõude kohaselt.
(26)Asendiplaanid (välisruumi üldlahendust kirjeldav maastikuarhitektuuri asendiplaan, tehnovõrkude koondplaan, teede ja liikluse asendiplaan, vertikaalplaneeringu joonis, üksikute tehnovõrkude asendiplaanid vms) esitatakse ajakohasel maa-ala topograafilisel plaanil, koos projektlahendi kirjeldamiseks kasutatud tingmärkide selgitustega. Ehitise projekti koostajate otsuse alusel võivad kõikidel asendiplaanidel kasutatud tingmärkide selgitused olla esitatud ühel koondjoonisel, sellisel juhul esitatakse igal üksikul asendiplaanil viide koondjoonisele.
„Koos projektlahendi kirjeldamiseks kasutatud tingmärkide selgitustega“ tähendab, et topograafilise plaani tingmärke ei ole vaja esitada.
„Ajakohane“ tähendab, et topograafiline alusplaan väljendab tegelikku situatsiooni looduses. Kui näiteks viis aastat vana alusplaan väljendab täna jätkuvalt tegelikku situatsiooni, siis on alusplaan sobiv.
(27)Kui projektdokumendis on pärast esmast välja andmist (koos ehitisteatisega/ehitusloa taotlemisel esitatavas dokumendis, koos kasutusteatisega/kasutusloa taotlemisel esitatavas dokumendis) tehtud muudatusi, siis tähistatakse muudatused nii, et need on tuvastavad ning esitatakse projektdokumendis ülevaatlik tabel muudatuse tähise, lühikirjelduse, muudatuse tegija nime ja muudatuse tegemise kuupäevaga.
See kehtib samat moodi kõikide projektdokumentide puhul - joonised, spetsifikatsioonid, seletuskirjad ja muu.
§6.Nõuded ehitusteatise esitamisel või ehitusloa taotlemisel esitatud projektlahendi muudatuse ja projekti vea või ebatäpsuse paranduse tegemisele
(1)Seda paragrahvi kohaldatakse üksnes ehitusteatise esitamisel või ehitusloa taotlemisel esitatud projektlahendi sellisele muudatusele ja projekti sellise vea või ebatäpsuse parandusele, mille puhul muudatuse või paranduse ulatusest, iseloomust või mahust tulenevalt ei pea esitama uut ehitusteatist või taotlema uut ehitusluba.
Ehitusseadustik, § 46. Ehitusloa kehtetuks tunnistamine
(1)Pädev asutus tunnistab ehitusloa kehtetuks, kui:
1)ehitusloa taotlemise aluseks olnud ehitusprojekti muudetakse selliselt, et ehitise olulised tingimused muutuvad oluliselt, näiteks ehitise tuleohutus, energiatõhusus, kasutamise otstarve, mõjuvad koormused või ehitusloas märgitud muud olulised tehnilised näitajad;
2)ehitusloa taotlemisel on esitatud teadvalt valeandmeid, mis mõjutasid oluliselt ehitusloa andmise otsustamist.
(2)Muudatuse või paranduse sisuks on ehitusteatise esitamisel või ehitusloa taotlemisel esitatud tehnilise lahenduse või selle mõne osa muudatus või projekti kui dokumentatsiooni vea või ebatäpsuse parandus, mis vastab selle paragrahvi lõike 1 tingimusele.
(3)Muudatust või parandust kirjeldavale teabele rakenduvad paragrahvi 2 üldnõuded.
(4)Projektlahendi muudatust kirjeldav teave ja/või ehitise projekti kui dokumentatsiooni vea või ebatäpsuse parandus esitatakse kasutusteatise esitamisel või kasutusloa taotlemisel esitatavas projektis.
(5)Kasutusteatise esitamisel või kasutusloa taotlemisel esitatava projekti koosseisus esitatakse eraldi seletuskiri, milles esitatakse projektlahendi muudatuse põhjused, uue lahendi põhjendused ja selgitused ning muudatusega kaasnenud mõjud. Seletuskiri võib olla esitatud eraldi ehitise projekti erialaspetsiifiliste jaotiste kaupa.
(6)Ehitusteatise esitamisel või ehitusloa taotlemisel esitatud projektlahendi muudatust kirjeldavad projektdokumendid tähistatakse märksõnaga „projektlahendi muudatus“ ning need esitatakse kasutusteatise esitamisel või kasutusloa taotlemisel esitatava projekti vastava erialaspetsiifilise jaotise koosseisus.
Argikeene „muudatusprojekt“ on vigane keelekasutus. Projekteerimise objektideks on ehitised ja ehitamise objektideks on ehitised, mitte „muudatused“. Majandus- ja taristuministri määruses nr 51, 02.06.2015, „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ ei ole ehitist nimetusega „muudatus“.
Kui ehitise projektlahendit muudetakse, siis on tegemist projektlahendi muudatusega ja ehitise projekti muudatusega.
§ 7. Nõuded ehitise projekti allkirjastamisele
(1)Ehitise projekt allkirjastatakse tõendamaks, et projektlahendi on projekteerinud või projekteerimist on kontrollinud ning selle eest vastutab pädev isik ja ehitise projekt on valmis kasutamiseks eesmärgil, milleks projekt on ette nähtud.
(2)Elektroonilise esitamise korral allkirjastab ehitise projekti:
1)peaprojekteerija ehk projekteerimise juht ehitise projekti elektroonilise konteineri, mis sisaldab ehitise projekti erialaspetsiifiliste jaotiste elektroonilisi konteinereid;
2)ehitise projektlahendi erialaspetsiifilise osa projekteerinud või projekteerimist kontrollinud ja selle eest vastutav pädev isik projekti erialaspetsiifilise jaotise elektroonilise konteineri.
(3)Paberil esitamise korral allkirjastab ehitise projekti:
1)peaprojekteerija ehk projekteerimise juht ehitise projekti tiitellehe;
2)ehitise projektlahendi erialaspetsiifilise osa projekteerinud või projekteerimist kontrollinud ja selle eest vastutav pädev isik projekti erialaspetsiifilise jaotise tiitellehe;
3)ehitise projektlahendi erialaspetsiifilise osa projekteerinud või projekteerimist kontrollinud ja selle eest vastutav pädev isik iga projektdokumendi, mis kuulub projekti erialaspetsiifilise jaotise koosseisu; mitmel lehel vormistatud seletuskirja korral allkirjastatakse seletuskirja esileht.
(3)Kui ehitise projekti või üksiku projektdokumendi on koostanud mitu ettevõtjat, kuid projekt ei ole jagatud koostaja põhisteks erialaspetsiifilisteks jaotisteks, siis esitatakse projektis teave, kes ja millise projektdokumendi või projektdokumendi osa koostas ning projekti allkirjastavad kõikide ettevõtjate pädevad isikud.
§8.Nõuded ehitise projekti esitamisele
(1)Ehitise projekt esitatakse elektrooniliselt või põhjendatud juhul paberil.
(2)Elektroonilise esitamise korral kasutatakse üldkättesaadava vabavaraga loetavat failiformaati.
(3)Elektroonilise esitamise korral on failid vormistatud nii, et faili avamisel on projektdokumendi teave terviklikult nähtav ja teabe nägemiseks ei ole vaja teha täiendavaid tegevusi ega omada spetsiifilisi oskusi tarkvara kasutamiseks.
Ehitusjäätmete ja lammutusjäätmetega seotud nõuetest
Ehitusseadustik ei anna alust reguleerida ehitusjäätmete ning lammutusjäätmete liigiti kogumist ja käitlemist, lammutatava ehitise või ehitise osa detailide korduskasutamist ja taaskasutamist ning eelnimetatud tegevuste ettevalmistamist ja dokumenteerimist. Selle tõttu ei sisalda määrusekavand vastavaid sätteid.
Seega - nõuded ehitusjäätmete ning lammutusjäätmete liigiti kogumisele ja käitlemisel, lammutatava ehitise või ehitise osa detailide korduskasutamisele ja taaskasutamisele ning eelnimetatud tegevuste ettevalmistamisele ja dokumenteerimisele sätestatakse muus asjakohases õigusaktis. Määruse seletuskirjas tuleks esitada vastav selgitus ja suunata määruse lugejad uurima vastavaid õigusakte.
Halb olukord tekkib siis, kui muud õigusaktid nõuavad ehitusjäätmete ja lammutusjäätmete temaatika kajastamist ehitise projektis. Õigusaktide kasutajatele on see segadust tekitav ja nõuetest ühest ülevaadet mitte võimaldav olukord. Ehitusjäätmete ja lammutusjäätmete temaatika peab olema esitatud eraldi dokumendis, näiteks „Ehituse jäätmekavas“, mitte ehitise projektis. Kui ehituse jäätmekava tuleks esitada ehitusloa taotlemisel (täna see nii ei ole ja jäätmekava nõudmine ehitusloa taotlemisel ei oleks ka sisult õige), siis tuleks jäätmekava laadida ehitisregistrisse ehitusloa taotluse juurde eraldi dokumendina.
Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 13 lõike 3 alusel.
1. peatükk
Üldised nõuded
§ 1. Määruse kohaldamis- ja reguleerimisala
(1) Käesolev määrus sätestab nõuded projekteerimise käigus koostatavale teabele või teabekogumile, selle vormistamisele (edaspidi ehitusprojekt) ja esitamisele.
(2) Käesoleva määruse nõuetele vastav ehitusprojekt tuleb koostada ja esitada:
1) kui ehitise ehitamiseks on nõutud ehitusluba;
2) kui ehitise kasutamiseks on nõutud kasutusluba.
§ 2. Ehitusprojektis esitatava teabe üldnõuded
(1) Ehitusprojekt peab andma piisavat, arusaadavat ja õiget teavet kavandatava ehitise või ehitamise ja selle vastavuse kohta õigusaktides sätestatud nõuetele. Ehitusprojekti alusel peab olema võimalik hinnata lahenduse vastavust detailplaneeringule, projekteerimistingimustele ning asjakohasel juhul riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringule.
(2) Ehitusprojektis esitatav teave peab olema koostatud selliselt, et see on loetav, vastuoludeta ning erialaspetsialistile arusaadav ja üheselt mõistetav. Ehitusprojektis esitatav teave täiendab üksteist ja moodustab terviku.
(3) Ehitusprojekti juurde kuulub asjakohasel juhul muu teave, mis seondub ehitise, ehitamise, ehitise kasutamise ning korrashoiuga, sealhulgas ehitise hooldusjuhend.
(4) Ehitusprojekti alusel peab olema võimalik hinnata:
1) kavandatava lahenduse elluviidavust ehitusprojektis käsitletud asukohas ja kujul;
2) ehitusprojekti elluviimisega kaasnevaid mõjusid ümbritsevale keskkonnale, sealhulgas olemasolevatele ehitistele.
(5) Ehitusprojekt peab sisaldama ehitise tehnilisi andmeid, mis on nõutud:
1) ehitusloa taotlemisel;
2) kasutusloa taotlemisel.
§ 3. Ehitusprojekti koostamisele esitatavad üldnõuded
(1) Ehitusprojekti koostamisel lähtutakse, lisaks ehitusseadustiku § 14 lõikes 1 sätestatule:
1) muudest õigusaktidest;
2) heast tavast, sealhulgas standarditest;
3) tehnilistest normidest;
4) juhendmaterjalist, kirjeldustest ja muudest tehnilistest tingimustest, mille kasutamises on kokku lepitud, sealhulgas ehitise eskiis- või tehnoloogilisest projektist.
(2) Ehitusprojektis lahendused peavad omavahel sobima selliselt, et nende väljaehitamine ja toimimine ei segaks üksteist ja võimaldaks ehitist kasutada, hooldada ja korras hoida.
§ 4. Ehitusprojekti vormistamisele esitatavad üldnõuded
(1) Ehitusprojekt koosneb üldosast ja muudest osadest, mis:
1) kirjeldavad projekteeritud lahendusi tekstiliselt, nagu on seletuskiri või tabelid;
2) esitavad graafilist teavet, nagu on asendiplaan, tehnilised joonised, illustratsioonid, skeemid või graafikud;
3) on esitatud teabemudelitena, nagu koond-, osa- või teemamudelina.
(2) Vajadusel võib erinevaid ehitusprojekti osasid omavahel ühitada või eraldada selliselt, et need täiendaksid üksteist, kuid ei raskendaks ehitusprojekti loetavust.
(3) Ehitusprojekti joonistel esitatakse objekt kahe- või kolmemõõtmelisena.
(4) Ehitusprojekti vormistamiseks kasutatakse üldkättesaadavat vabavaraga loetavat failiformaati, mille abil on ehitusprojekt terviklikult nähtav ja teabe nägemiseks ei ole vaja teha täiendavaid toiminguid ega omada spetsiifilisi oskusi tarkvara kasutamiseks.
(5) Ehitusprojekti vormistamisel teabemudelina peab teave olema korrektselt liigitatud, kasutades vastavaid modelleerimisvahendeid ja -vorminguid.
(6) Ehitusprojekti seletuskirjas esitatakse ehitusprojekti lähteandmetele põhinevad järeldused, nende saavutamiseks valitud lahenduse kirjeldus ning valiku põhjendused. Seletuskirjas esitatav teave lähteandmete kohta võib olla esitatud ka tabeli kujul. Ehitusprojekti seletuskirjas tuuakse ära teave, millest ehitusprojekti või selle osa koostamisel on lähtutud.
(7) Ehitusprojekti graafiline osa, eelkõige selle koosseisus olev asendiplaan peab olema esitatud nii plaaniliselt kui ka kõrguslikult ja seotult geodeetilise süsteemiga. Graafiline osa esitatakse enamlevinud mõõtkavades.
(8) Ehitusprojekti osa võib koosneda viidetest ehitusprojekti muudele osadele ja projektdokumentidele, nagu näiteks joonistele või skeemidele, kui vastava osa kohta käiv teave kajastub ehitusprojekti muudes osades.
(9) Ehitusprojektis märgitakse ehitusprojekti ja asjakohasel juhul selle osa:
1) koostaja või koostamist kontrollinud isiku nimi;
2) pädeva isiku kvalifikatsioon;
3) juriidilisest isikust ehitusprojekti koostaja puhul, registrikood, kontaktandmed ja majandustegevuse registreerimise number.
(10) Ehitusprojekti vormistamisel juhindutakse asjakohasel juhul Kliimaministeeriumi veebilehel avaldatud juhisest.
§ 5. Ehitusprojekti allkirjastamisele esitatavad nõuded
(1) Ehitusprojekti allkirjastab ehitusprojekti koostanud või selle koostamist kontrollinud isik.
(2) Ehitusprojekti allkirjastab:
1) projekteerimist juhtinud isik kogu ehitusprojektis esitatud teabe osas;
2) ehitusprojekti erialaspetsiifilise osa koostanud või koostamist kontrollinud isik vastava osa osas.
(3) Kui ehitusprojekti on koostanud mitu isikut, kuid ehitusprojekt ei ole jagatud koostajapõhisteks erialaspetsiifilisteks jaotisteks, siis esitatakse ehitusprojektis teave, kes ja millise ehitusprojekti osa koostas ning ehitusprojekti allkirjastavad kõik isikud.
(4) Ehitusprojekti iga ühitatud või jagatud osa allkirjastab selle koostanud isik.
2. peatükk
Nõuded ehitus- või kasutusloa taotlusega esitatavale ehitusprojektile
§ 6. Nõuded ehitusloa taotlusega esitatavale ehitusprojektile
(1) Ehitusloa taotlusega esitatakse ehitusprojekt, mis sisaldab:
1) ehitise arhitektuuri- ja insener-tehniliste lahenduste põhimõtteid;
2) üldiseid nõudeid ehitise, ehitamise ja kasutamise kvaliteedile ja ehitise ohutu kasutamise küsimuste lahendusi;
3) teavet ehitise ja selle osaks oleva tehnosüsteemi kohta.
(2) Vajaduse korral esitab ehitusloa taotleja ehitusprojekti enda valitud täpsusastmes, kuid mitte väiksemas mahus, kui on sätestatud käesolevas paragrahvis. Olenemata esitatud ehitusprojekti mahust, annab pädev asutus ehitusprojektile hinnangu lähtudes üldistest ehitusprojektile esitatavatest ja käesoleva paragrahvi nõuetest.
(3) Ehitusloa taotlusega esitatavas ehitusprojektis kirjeldatakse asjakohasel juhul ehitises kasutatava tehnoloogilise sisseseade, seadme või muu eripärase lahenduse:
1) mõõtmeid ja paiknemist;
2) kasutamisest tulenevaid piiranguid;
3) teenindamiseks ja transpordiks vajalik kuja või koridori.
(4) Ehitusloa taotlusega esitatava ehitusprojekti seletuskirjas tuuakse asjakohasel juhul välja ehitise ligipääsetavuse ja kasutamise lahendused, mis arvestavad puudega inimeste erivajadusi.
§ 7. Nõuded kasutusloa taotlusega esitatavale ehitusprojektile
(1) Kasutusloa taotlusega esitatavas ehitusprojektis täpsustatakse ehitusloa taotlusega esitatud ehitusprojekti nii, et selle alusel oli võimalik ehitis terviklikult ja nõuetekohaselt valmis ehitada.
(2) Kasutusloa taotlusega esitatakse ehitusprojekt, mis sisaldab:
1) kontrollitud ja omavahel kooskõlas olevaid arhitektuuri- ja insener-tehnilisi lahendusi ning kõiki olulisi tehnilised nõudeid ehitustootele, -materjalile ja -seadmele, ehitisele ja selle osadele;
2) ehitise oluliste arhitektuurilahenduste ja insener-tehniliste lahenduste parameetrite kirjeldust jooniste ja tehniliste kirjelduste kogumina sellisel tasemel, mis annab selged ja üheselt mõistetavad tehnilised lahendused ning võimaldab nõuetekohaselt ehitada;
3) lõplikult täpsustatud tehnoloogilisi või esteetilisi eelistusi ja piiranguid;
4) ehitustoote, -materjali ja -seadme tehnilisi näitajaid ning vajadusel juhiseid nende seadistamiseks ja hooldusele esitatavad üldnõudeid seletuskirjas või hooldusjuhendis.
(3) Vajaduse korral esitab kasutusloa taotleja ehitusprojekti enda valitud täpsusastmes, kuid mitte väiksemas mahus, kui on sätestatud käesolevas paragrahvis. Olenemata esitatud ehitusprojekti mahust, annab pädev asutus ehitusprojektile hinnangu lähtudes käesoleva paragrahvi nõuetest.
(4) Kui ehitusprojekt näeb ette tüüplahenduse kasutamist, siis tuleb ehitusprojektis viidata konkreetsele tüüplahendusele ning vajadusel esitada tüüplahenduse kohta käiv teave ehitusprojekti koosseisus.
(5) Kui kasutusloa taotlusega esitatavas ehitusprojektis esitatakse kogu ehitamiseks vajalik informatsioon joonistel viidete ja märkustena, ei ole seletuskirja, tabelite, graafikute ja muude lisaselgitusi andvate dokumentide või teabe esitamine kohustuslik.
(6) Kasutusloa taotlemisel esitatud ehitusprojekti joonistel peab projekteeritud lahenduse geomeetria olema mõõtmetega ja/või koordinaatidega kirjeldatud määral, mis võimaldab joonist vahetult kasutada nii ehitamiseks kui ka omanikujärelevalve tegemiseks.
(7) Kui kasutusloa taotlusega esitatavat ehitusprojekti on muudetud võrreldes ehitusloa saanud ehitusprojektiga, siis tuleb:
1) muudatuse kohta koostada seletuskiri, milles selgitatakse muudatuse tegemise põhjuseid, esitatakse uus lahendus koos põhjenduste ja selgitustega ning muudatuse tegemisest tulenevad võimalikud mõjud;
2) esitada ehitusprojekti muutmise tõttu lisandunud teave ning esialgse teabe loetelu, milles kajastatakse lisatud, asendatud ja kehtivuse kaotanud projektdokumendid.
3. peatükk
Nõuded ehitusprojekti osadele
§ 8. Ehitusprojekti osad
(1) Ehitusprojekt koosneb ehitusprojekti üldteabest, kus esitatakse:
1) ehitusprojektiga hõlmatud kinnistu andmed, ehitise asukoha andmed, olemasoleva situatsiooni lühikirjeldus, ehitusprojekti nimetus, tunnus või number ning ehitusprojekti koostamise eesmärk, sealhulgas kavandatava või lammutatava ehitise kirjeldus ja sobivus, selle kasutamise otstarve, põhjendused ja ulatus;
2) selgitus ehitusprojekti ülesehituse ja koosseisu kohta;
3) ehitise ja selle osa, sealhulgas tehnosüsteemi ja ajutise ehitise, kavandatav kasutusiga;
4) kinnismälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise korral kinnismälestise või muinsuskaitseala nimetus ja kultuurimälestiste riiklikku registri number ning muinsuskaitse eritingimuste ning ehitusprojekti võrdlus;
5) planeeringute või projekteerimistingimuste ning ehitusprojektis esitatud lahenduse võrdlus;
6) teave energiatõhususe nõuete kohaldamise kohta.
(2) Ehitusprojekt koosneb asjakohasel juhul paragrahvides 9 – 15 sätestatud osadest.
§ 9. Nõuded arhitektuuri osale
(1) Arhitektuuri ning asjakohasel juhul sisearhitektuuri ja maastikuarhitektuuri osas esitatakse tekstiliselt vähemalt:
1) arhitektuurilahenduse kirjeldus;
2) ehitise põhitarindite kirjeldus koos põhiliste ehitustoodete, -materjalide ja -seadmete äranäitamisega;
3) arhitektuurinõuded hoone välispiiretele ja viimistluse kirjeldus, sealhulgas välispiirete ja nende elementide õhumüra isolatsiooni parameetrid;
4) piirdetarindite soojusjuhtivused, mürapidavused ja muud ehitusfüüsikalised omadused, sealhulgas niiskusohutus ja õhupidavus;
5) nõuded ja nõuetele vastavust tagavad lahendused puudega inimeste erivajadustest tulenevate liikumisvõimaluste kindlustamiseks;
6) üldnõuded siseviimistlusele koos põhiliste ehitustoodete, -materjalide ja nende omaduste äranäitamisega.
7) insolatsiooni ja päikesekaitse lahendused, sealhulgas avatäidete soojusläbivus ja klaaspindade valgusläbivus ning üldnõuded ja valgustustehnilised parameetrid siseruumide valgustusele;
8) võimalikud negatiivsed mõjud keskkonnale, ehitisele ja kolmandatele isikutele koos kavandatud leevendusmeetmetega;
9) hooldamise lahendused koos vajalike abivahendite kirjeldusega.
(2) Ehitusloa taotlemisel kirjeldatakse arhitektuuri ning asjakohasel juhul sisearhitektuuri ja maastikuarhitektuuri osas projekteeritud lahendusi tekstiliselt seletuskirjas.
(3) Ehitusloa taotlemisel esitatakse arhitektuuri ning asjakohasel juhul sisearhitektuuri ja maastikuarhitektuuri osas graafiliselt ehitise plaan, vaated ja vajalikud lõiked, kuhu kantakse ruumide, tarindite, tehnosüsteemide ja seadmete asukohad ja fassaadi viimistlusmaterjalid.
§ 10. Nõuded konstruktsioonide osale
(1) Ehitusprojekti konstruktsioonide osas esitatakse vähemalt järgnev:
1) ehitisele mõjuvate tuule-, lume-, kasutus- ja eritehnoloogiliste koormuste normatiivsed väärtused, sealhulgas kandekonstruktsioonide valiku aluseks olevad koormused;
2) ehitusgeoloogiliste olude ja vundamendilahenduse üldine kirjeldus;
3) ehitise kandeskeem ning kandvate ja jäigastavate tarindite põhilahendus;
4) tarindite töökindlusklass, teostusklass, järelevalvetase, keskkonnaklassid ja üldised tolerantsid;
5) võimalikud negatiivsed mõjud keskkonnale, ehitisele ja kolmandatele isikutele koos kavandatud leevendusmeetmetega.
(2) Ehitusloa taotlemisel kirjeldatakse konstruktsioonide osas projekteeritud lahendusi vähemalt tekstiliselt seletuskirjas.
§ 11. Tehnosüsteemide osa
(1) Ehitusprojekti tehnosüsteemide osas esitatakse projekteeritud tehnosüsteemide loetelu ja iga tehnosüsteemi kohta eraldi vähemalt:
1) üldine iseloomustus, lahendus ja põhimõtted;
2) asukoht ja paiknemine;
3) energiatarbimise mõõtmise põhimõtted ja lahendused;
4) tuleohutuse tagamise lahendus ja meetmed;
5) tehnosüsteemide lubatud helirõhutasemed ja nende tagamise lahendused ehitises, kinnistul ja lähimate müratundlike alade juures.
(2) Ehitusprojekti kütte- ja ventilatsiooniosas, jahutuse ja soojusvarustuse osas esitatakse vähemalt:
1) soojuse ja jahutuse tootmise viis, kasutatav kütus või tehnoloogia;
2) hoone ligikaudne energiavajaduse ja energiatõhususe näitajad;
3) valitud soojusallikas;
4) süsteemide ja põhiliste seadmete, nagu näiteks katlad, ventilatsiooniagregaadi vms, toimimise põhimõtted, ligikaudsed võimsused ja paiknemine;
5) keskkonnamõju;
6) arvutuslikud kliimaparameetrid;
7) soojuskoormused ja jahutusvõimsused
(3) Ehitusprojekti gaasivarustuse osas esitatakse vähemalt:
1) kasutatav gaas, töörõhk;
2) ehitise ligikaudne gaasivajadus;
3) ruumide ventilatsiooni ja suitsuäratõmbe kirjeldus.
(4) Ehitusprojekti veevarustuse ja kanalisatsiooni osas esitatakse vähemalt:
1) veevarustuse ja kanalisatsiooni vooluhulgad;
2) vee ning reo- ja sademevee puhastamise vajadus;
3) puhastusseadmete ja veemõõdusõlme toimimisskeemi kirjeldus;
4) reovee, drenaaži ja sademevee eesvoolud;
5) sademevee vooluhulgad;
6) tehnoloogilise vee vajadus ehitises;
7) tehnoloogilise reovee kogus ja reostustase;
8) sooja vee valmistamise moodus;
9) kanalisatsioonitorustiku väljaviikude asukohad.
(5) Ehitusprojekti elektripaigaldiste (tugevvoolu-, nõrkvoolu- ja automaatikapaigaldise) osas esitatakse vähemalt:
1) infoedastuse tehnilised üldandmed, süsteemide kirjeldused ja võimsuse vajadused;
2) tehnoruumide nagu alajaama, peajaotla, varutoitegeneraatori ja muude tehnoseadmete või -süsteemide ruumivajadus;
3) tugevvoolu hinnanguline vajalik tarbitav võimsus;
4) nõrkvoolu sideühenduste teave;
5) erivajaduste tagamiseks mõeldud süsteemid ja lahendused;
6) hooneautomaatikasüsteemide arhitektuurilahendus ja liidestamine teiste tehnosüsteemidega, tõhususe kvalifikatsioon ja jälgimise lahendused.
(6) Ehitusprojekti elektroonilise side osas esitatakse vähemalt:
1) olemasolevate ja potentsiaalsete elektroonilise side võrkude vajadused;
2) tehnoruumi ruumivajadus;
3) lõppkasutajate ühenduste arv.
§ 12. Tehnovõrkude ja -rajatiste osa
(1) Elektrivarustuse, nõrkvoolusüsteemide, elektroonilise side võrgu, gaasivarustuse, veevarustuse, kanalisatsiooni (reovee-, sademevee- ja drenaažisüsteemid), kaugkütte ja -jahutuse võrkude ning muude erivõrkude (tehnovõrgud ja -rajatised) osas esitatakse projekteeritud tehnovõrkude ja -rajatiste loetelu ja iga tehnovõrgu ja -rajatise kohta eraldi vähemalt:
1) üldine iseloomustus, lahendus ja põhimõtted;
2) asukoht ja paiknemine;
3) alternatiivne tehniline lahendus juhul, kui tehnilisi tingimusi ei ole võimalik täita ja vastavad selgitused;
4) muud tingimused, mis seonduvad paragrahvis 11 loetletud ülesannete lahendamisega;
5) katendi taastamise plaan.
(2) Tehnovõrkude ja -rajatiste osas kirjeldatakse projekteeritud lahendusi nii tekstiliselt seletuskirjas kui ka graafiliselt joonistel. Asendiplaanil, tehnovõrkude ja -rajatiste koondplaanil või vajadusel eraldi tehnovõrgu ja -rajatise plaanil esitatakse olemasolevate, projekteeritud ja likvideeritavate tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad.
§ 13. Tuleohutuse osa
(1) Ehitusprojekti tuleohutuse osas esitatakse vähemalt:
1) ehitise tuleohutusklass;
2) ehitise tuleohutuskuja, kande- ja jäigastavate konstruktsioonide ning tuletõkkekonstruktsioonide tulepüsivusajad ja eripõlemiskoormus;
3) ehitise tuleohuklass ja tulekaitsetase;
4) ehitise jagunemine tuletõkkesektsioonideks ning konstruktsioonide tulepüsivust ja ehitustoodete ja -materjalide tuletundlikkust iseloomustavad näitajad;
5) hoones viibivate inimeste arvu piirangud evakuatsioonialade kaupa;
6) jagunemine suitsutsoonideks ja suitsueemalduse põhimõtted; korruseplaanidel näidatakse suitsueemaldamise jaoks kavandatud aknad ja luugid;
7) asendiplaan ja situatsiooniskeem koos nii projekteeritud kui ka tuleohutust mõjutavate olemasolevate ehitiste, teede ja tuletõrje veevõtukohtadega äranäitamisega;
8) päästetehnika ja -meeskonna juurde- ja sissepääs ehitisele ning evakuatsiooni- ja hädaväljapääsudele;
9) tulemüüride ja tuletõkkesektsioone moodustavate konstruktsioonide, sealhulgas tuletõkkeuste, avatäidete ning oluliste läbiviikude asukohad joonistel ja nende tulepüsivusajad;
10) evakuatsioonilahendus, sealhulgas evakueeruvate inimeste arv, evakuatsiooniteede laius ja vajadusel arvutus, trepikodade iseloomustus, evakuatsiooniväljapääsud ja nendel kasutatavad sulused; korruseplaanidel näidatakse evakuatsioonivõimalused, välja arvatud elamutes ja eluhoonetes, mis ei ole kõrghooned;
11) pääsud keldrisse, pööningule, katusele;
12) tehnosüsteemide tuleohutuse põhimõtted;
13) ehitisse ettenähtud tuleohutuspaigaldiste loetelu, kavandatav kasutusiga ja paigaldusviisi lühikirjeldus;
14) ehitise välise tulekustutusvee minimaalne veevooluhulk, selle tagamise lahendus ja väljaspool ühisveevärki asuva tuletõrje veevõtukoha korrashoiu kirjeldus, kui tulekustutusvee tagamine lahendatakse olemasoleva tuletõrje veevõtukohaga;
15) evakuatsioonivalgustuse ja töö jätkamise valgustuse lahenduste kirjeldus;
16) suluste ja lukustuse tüübid, automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemiga koostoimimise kirjeldus ja info tuletõkkeuste automaatse sulgumise tulekahjusignalisatsioonisüsteemi häire korral.
17) muud tuleohutust mõjutavad tegurid ja tuleohutusabinõud ehitises, nagu näiteks eriohtlikud ruumid, tuleohutusmärgid ja automaatikapaigaldised;
(2) Ehitusloa taotlemisel kirjeldatakse projekteeritud lahendusi nii tekstiliselt seletuskirjas kui ka graafiliselt joonistel, kus esitatakse graafiliselt vähemalt korruseplaanid ja lõiked, millel näidatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 punktides 3, 7, 9 ja 11 sätestatu.
§ 14. Välisruumi osa
(1) Välisruumi osas esitatakse järgmine teave:
1) välisruumi lahenduse kirjeldus;
2) päästetehnika juurdepääs kinnistule, tuletõrje veevõtukohad ja muud välisruumis asuvad tuleohutuse tagamiseks vajalikud rajatised;
3) välisruumi ligipääsetavuse ja kasutamise lahendused, mis arvestavad puudega inimeste erivajadusi;
4) välisruumi kavandatavate rajatiste ja väikevormide arhitektuur, materjalid ja värvitoonid;
5) haljastuse üldkirjeldus, projekteeritud haljastuse lahendus ja asendusistutuse vajadus, maht ja põhjendused;
6) katendi taastamise lahendus;
7) teed ja liikluslahendused;
8) vertikaalplaneerimise üldlahendus;
9) maa-ala valgustuse lahendus;
10) maa-ala või ehitise ohutusmärkide kasutamise ja paigutamise põhimõtted.
(2) Välisruumi osas kirjeldatakse projekteeritud lahendusi nii tekstiliselt seletuskirjas kui ka graafiliselt joonistel.
§ 15. Energiatõhususe osa
(1) Kui püstitatakse või rekonstrueeritakse oluliselt hoonet, millele on kehtestatud energiatõhususe nõuded, esitatakse ehitusprojekti energiatõhususe osas järgmine teave:
1) tõendamismeetod, lihtsustatud meetodi puhul lisatakse ka meetodi valiku põhjendus;
2) energiaarvutuse lähteandmed;
3) energiaarvutuse tulemused;
4) hoone eri kasutusotstarvete jaotuse kohta, millest energiaarvutuses lähtuti;
5) madala temperatuuriga pindade olemasolu ja nendega arvestamine energiatõhususe arvutamisel;
6) loetelu energiatõhusust oluliselt mõjutavatest energiaarvestitega tehnosüsteemidest, mis projekteeriti hoonele ja varustati energiaarvestitega, ning teave nende süsteemide kohta, millele energiakasutuse mõõtmine ei ole ette nähtud;
7) loetelu tehnosüsteemidest, mille energiakasutuse mõõtmist ei teostata.
(2) Mitme kasutusotstarbega hoone puhul esitatakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule selgitus, kuidas energiatõhususarv määrati ning kuidas käsitleti väiksemaid pindasid.
(3) Kui lokaalse taastuvenergia tootmise süsteemi paigaldamine ei ole majanduslikult põhjendatud või tehniliselt teostatav, esitatakse selle kohta vastavad selgitused.
(4) Energiatõhususe osas esitatakse tehnilisest, funktsionaalsusest ja majanduslikust teostatavusest lähtuvad soovitused või nõuded kasutada suure energiatõhususega tehnosüsteemi.
(5) Suure energiatõhususega tehnosüsteem on näiteks soojuspump, taastuvast energiaallikast toodetud energial põhinev detsentraliseeritud energiavarustussüsteem, elektri- ja soojusenergia koostootmise süsteem, kaug- ja lokaalkütte- või -jahutussüsteem, eriti kui see põhineb täielikult või osaliselt taastuvatest energiaallikatest toodetud energial.
(6) Energiatõhususe osas kirjeldatakse projekteeritud lahendusi vähemalt tekstiliselt seletuskirjas. Ehitusloa taotlusega esitatav ehitusprojekt peab sisaldama teavet hoone arvutusliku energianõudluse rahuldamiseks vajaliku energia hulga kohta.
3. peatükk
Nõuded lammutusloa taotlusega esitatavale ehitusprojektile
§ 16. Nõuded lammutusloa taotlusega esitatavale ehitusprojektile
(1) Ehitise osaliseks või täielikuks lammutamiseks koostatava ehitusprojekti koostamise lähtealuseks, lisaks ehitusseadustiku § 14 lõikes 1 ning käesoleva määruse paragrahvis 3 sätestatule, on olemasoleva situatsiooni kirjeldus ning pädeva asutuse ettekirjutused.
(2) Ehitise lammutamiseks koostatava ehitusprojekti eesmärk on anda teavet lammutatava ehitise või selle osa kohta, juhiseid lammutustööde ohutuks läbiviimiseks ning lammutamisel tekkivate jäätmete käitlemiseks.
(3) Ehitusprojektis ehitise lammutamiseks antakse juhised ja lahendused tööde läbiviimiseks sellises täpsusastmes, et lammutustööd oleks võimalik ohutult ja keskkonnasäästlikult lõpule viia.
(4) Ehitusprojekt ehitise lammutamiseks peab sisaldama vähemalt järgmist:
1) lammutatava ehitise osade kirjeldus ja dateering;
2) tööde alasse jäävate ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude- ja rajatiste, haljastuse ning muude säilitatavate elementide kaitsmise nõuded, viis ja ulatus;
3) lammutustööde tehnoloogia kirjeldus, lammutamise järjekord ja ohutud võtted tööde läbiviimiseks;
4) tehnosüsteemi, tehnovõrgu ja -rajatise lahtiühendamise tingimused ja kohad;
5) tarindite ja paigaldiste lahtiühendamise viisid ja kohad;
6) ehitise osade ajutise toestamise viisid;
7) lammutatavas ehitises leiduvad ohtlikku ainet sisaldavad materjalid, seadmed ja tooted, nende eeldatavad liigid, paiknemine, kogused ning nende ohutu ja liikide kaupa kogumise ja käitlemise nõuded, sealhulgas asbesti ja asbesti sisaldavate materjalide määramine, asbesti ja asbesti sisaldavate materjalide lammutamisel asbestikiudude leviku vältimise meetmed;
8) lammutamisel tekkivate jäätmete ligikaudsed kogused jäätmeliikide kaupa ning jäätmeliikide kogumise ja edasise käitlemise korraldus;
9) enne 1940. aastat ehitatud ehitise kohta andmed hoone ehitamise ajaloo kohta, säilinud väärtuslike detailide loetelu koos fotodega ja ettepanekuid nende taaskasutamiseks;
10) lammutamisega kaasnevad mõjud ja vastavad leevendusmeetmed, sealhulgas mõjud ümbritsevale keskkonnale, säilitatavatele tarinditele ja süsteemidele ning naaberehitistele;
11) eritingimused muinsuskaitse all oleva hoone lammutamise või osalise lammutamise puhul;
12) lammutamiseelne ehitises kasutatud toodete, materjalide ja jäätmete auditi (materjaliaudit) aruanne.
(5) Ehitusprojektis ehitise lammutamiseks määratakse olemasoleva tehnovõrgu ja -rajatise kaitsmise, nende lahtiühendamise või likvideerimise meetodid. Tehnovõrgu või -rajatise lahtiühendamise või likvideerimiseks tuleb koos ehitusprojektiga esitada tehnovõrgu ja -rajatise omaniku arvamus.
(6) Vajadusel koostatakse ehitise lammutamiseks lisaks ehitusprojektile ehitustööde organiseerimise kava.
(7) Ehitise ehitusprojekt ehitise püstitamiseks või muuks loakohustuslikuks tegevuseks võib sisaldada ka ehitusprojekti ehitise osaliseks või täielikuks lammutamiseks. Juhul kui lammutustööde läbiviimiseks on vajalik tehnovõrgu ja -rajatise ümbertõstmine või mõni muu ehitustöö, koostatakse selle kohta iseseisev ehitusprojekt.
4. peatükk
Määruse rakendamine
§ 17. Rakendussätted
(1) Enne [●] ehitus- või kasutusloa taotlemisel esitatud ehitise ehitusprojekt peab vastama taotluse esitamisel kehtinud ehitusprojekti nõuetele.
(2) Enne [●] ehitus- või kasutusteatise esitamisel esitatud ehitusprojektile esitatavaid nõudeid hinnatakse vastavalt kehtivatele õigusnormidele.
„Nõuded ehitusprojektile“
eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Ehitusprojektile esitatavad nõuded reguleerib ehitusseadustiku (EhS) § 13 lg-s 3 sätestatud volitusnormi alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri 17.07.2015. a määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ (edaspidi kehtiv määrus). Ehitiste ja ehitamisega seonduv õigusraamistik on muutunud või muutumas – ehitusprojektile esitatavad nõuded peavad toetama ehitise elukaare digitaliseerimist, kliimaeesmärkide täitmist, kvaliteetse ruumi põhimõtete rakendamist ja ringmajandust ehitussektoris. Kuna kehtiv määrus on tänaseks jõus olnud peaaegu kümme aastat, on vajalik see ajakohastada ning viia vastavusse rakenduspraktikaga.
Määruse eelnõuga kehtestatakse määruse uus terviktekst. Kokkuvõtlikult on eelnõus järgmised sisulised muudatused võrreldes kehtiva määrusega:
• ehitusprojekti mõiste täpsustus vastavalt EhS-le;
• reguleerimis- ja kohaldamisala muutmine;
• võrreldes kehtiva määrusega on eelnõust välja jäetud ehitusprojekti koostamise protsessi korraldust puudutav, sh meetodid ja töövõtted;
• ehitusprojekti vormistamise nõuete muutmine;
• ehitusprojekti staadiumitest loobumine;
• välisruumi osa lisamine ehitusprojekti koosseisu;
• tehnosüsteemide ja tehnovõrkude osade eraldamine.
Määruse eelnõu koostamisel võeti arvesse Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu (edaspidi EKEL) koostatud analüüsi määruse muutmiseks1 ning advokaadibüroo Sorainen ja Tallinna Tehnikaülikooli koostatud ehitusprojektile esitatavate nõuete õigusanalüüsi (viitenumber 274075), mille raames viidi läbi intervjuud kohalike omavalitsustega ja fookusgruppidega.
Määruse eelnõu (edaspidi eelnõu) ja seletuskirja koostamises osalesid: Kliimaministeeriumi (edaspidi KliM) [●], ... .
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb 4 peatükist ja 17 paragrahvist.
Määruse 1. peatükis „Üldised nõuded“ sätestatakse määruse kohaldamis- ja reguleerimisala ning defineeritakse mõistena ehitusprojekt.
Paragrahvi 1 esimese ja teise lõike muutmise ja täiendamisega luuakse selgem arusaam ja eristatakse määruse kohaldamis- ja reguleerimisala, pidades silmas, et määrus on juhisena vajalik nii pädevatele asutustele loamenetluse läbiviimiseks kui ka erasektorile ja üksikisikutele, kes ehitusprojekti koostavad või tellivad.
Paragrahvi 1 esimeses lõikes täpsustatakse määruse reguleerimisala. Reguleerimisala sätestab määrusega normitavad küsimused, mis jagunevad formaalseteks (nt nõuded vormistusele ja esitamisele) ja materiaalseteks nõueteks (nõuded teabe sisule). Määruse reguleerimisala on piiritletud EhS-s sätestatud nõuetega (EhS §-d 11 – 14, 16). Teisisõnu peab ehitusprojekti alusel olema võimalik kontrollida EhS-s sätestatud nõuetele vastavust. Lisaks tuuakse määruse reguleerimisalas välja, et selles reguleeritakse veel ehitusprojekti vormistamisele ja selle esitamisele esitatavaid nõudeid.
Võrreldes kehtiva määrusega on eelnõu reguleerimisalast välja jäetud ehitusprojekti koostamise protsessi korraldust puudutav, sh meetodid ja töövõtted (nt kehtiva määruse § 2, § 5 lg 2, § 23, § 25 lg 6-7), kuna tegemist on eraõigusliku küsimusega, mis avalik-õiguslikule kontrollile ei allu ja reguleerimist ei vaja, va osas mis puudutab ohutust. Eelnõuga kaotatakse ära ka ehitusprojekti staadiumid, kuna ehitusprojekti staadiumid ei ühti EhS loamenetluste vajadustega. Lisaks on praktikas tekkinud väärarusaam, et tegu on kolme erineva ehitusprojektiga, kuigi valdkonnas nähakse ehitusprojekti kui protsessi ning staadiumid kirjeldavad protsessi vahetulemusi.
Määruse eesmärk on hõlbustada avalik-õiguslikku kontrolli, millest tulenevalt ei ole samuti vajalik ehitusprojekti staadiumite sätestamine õigusaktiga. Pädev asutus sekkub ehitusprotsessi eelkõige loamenetluste raames ning õiguslikult on selgem regulatsioon, kus nähakse ette konkreetsed nõuded loa taotlusega esitatavale ehitusprojektile. Sellest lähtuvalt on eelnõuga sätestatud teabevaldkonnad, mis peavad asjakohasel juhul ehitus- või kasutusloa taotlusega esitatavas ehitusprojektis olema hõlmatud. Asjakohaste sätete juures on selgitatud loa taotlusega esitatavale ehitusprojektile esitatavate nõuete seoseid ehitusprojekti staadiumite või kehtiva määrusega.
Paragrahvi 1 teises lõikes sätestatakse uus määruse kohaldamisala. Kohaldamisala näeb ette, millal tuleb määruse nõuetele vastav ehitusprojekt koostada ja esitada, kui tegevuseks on vajalik taotleda luba. Määrus kohaldub nii hoonetele kui ka rajatistele ning on mõeldud kohalduma üldnormina ka eriehitiste ehitusprojekti määrustele, mis tuleks õiguskorras vastavalt korrastada. Asjakohasel juhul tuuakse määruse tekstis välja, kui säte on mõeldud kohalduma üksnes hoonele (nt energiatõhususe nõuded).
Kehtiva korra kohaselt on määruse nõuetele vastava ehitusprojekti koostamine kohustuslik nii loa- ja teatisekohustuse kui ka olulise rekonstrueerimise puhul. Määrus ei eristata nõudeid teavitus- ja loakohustusliku ehitise ehitusprojektile. See tekitab praktikas halduskoormust, kuna teatisekohustuslike ehitiste puhul tuleb esitada samas mahus ehitusprojekt, mis ehitusloa taotlemisel, st vähemalt eelprojekti staadiumis ehitusprojekt. Selliselt on teatisemenetlus isikutele ja asutustele sageli sama koormav kui loamenetlus, kuigi teatisemenetluse eesmärk peaks olema vastupidine. Eelprojekti mahus ehitusprojekti nõudmine pikendab menetlust ja tekitab tarbetut bürokraatiat. Lisaks eeltoodule on kehtivas määruses sätestatud nõuded vaid ehitusteatisega esitatavale ehitusprojektile, kuid kasutusteatisega esitatava ehitusprojekti staadium on jäetud lahtiseks.
Määruse kohaldamisala muutmisega jäetakse teatisekohustustuslikud ehitised ja oluline rekonstrueerimine määruse kohaldamisalast välja. Määrus ei kohaldu ka vaba ehitustegevusele. Teatisekohustustuslikke ehitiste määruse kohaldamisalast välja jätmine aitab saavutada ehitusteatise menetlusele seatud eesmärki ja muudab protsessi efektiivsemaks. Pädeva asutuse kohustuseks siiski jääb kontrollida, kas ehitis või ehitamine on EhS nõuetega vastavuses, sh ohutu ja avaldab mõju teistele isikutele. See tähendab, et KOV peab lähtuma EhS § 36 lg-s 5 sätestatud tingimustest ja välistama analoogia korras EhS §-st 44 tulenevad tegevuse keelamise alused. Vastava teabe täpsem maht ja kogumise viis vajab täiendavat analüüsi, nt saab seda korraldada spetsiaalse vormi täitmise kaudu. Oluline rekonstrueerimine jäetakse määruse kohaldamisalast välja, sest see ei haaku EhS üldterminoloogiaga (vrdl ümberehitamine). Olulisele rekonstrueerimisele kui ümberehitamise erijuhule esitatavaid nõudeid reguleerib EhS § 63 lg 4.
Kohaldamisala on seotud ka EhS-s kehtestatud ehitusprojekti mõistega. Ehitusprojekti definitsioon kehtivas õiguses on dokumendikeskne – ehitusprojekt on projekteerimise käigus koostatav dokument või dokumentide kogum (vt EhS § 5, kehtiva määruse § 1 lg 1). Kehtiv mõiste on liiga kitsas ja jäänud ajale jalgu. Käesoleva määrusega soovitakse minna üle teabekesksele lähenemisele, kus ehitusprojekt ei ole dokument, vaid ehitise ja selle osade tehnilise lahenduse kohta käiv terviklik teave, mis võimaldab hinnata ehitise ja ehitamise ning vajadusel kasutamise ja korrashoiu nõuetelevastavust ning on aluseks ehitamisele. Eeltoodud teave moodustab kogumis ehitusprojekti. Teisisõnu on ehitusprojekt teabekogum. Teabekogumis on ehitise, selle osade ja nende lahenduste kohta käivad andmed omavahel seostatud, struktureeritud ja saanud tähenduse. Lähteandmed on ehitusprojekti koostamise raames töödeldud ja moodustavad terviku. Seejuures on otsustava tähtsusega ehitusprojekti sisu, mitte vorm, sest just sisu on avaliku õigusliku kontrolli objekt – selle alusel otsustatakse, kas kavandatav ehitis on ohutu ja vastab nõuetele. Kehtivas õigusruumis on aga rõhk pandud ehitusprojekti kui dokumendi vormistamisele. Selle lähenemisega kaasnevad praktilised probleemid, mis põhjustavad menetluste venimist.
Muudatus ei tähenda, et edaspidi ei saaks ehitusprojekti esitada dokumendi vormis. Muudatuse eesmärk on, et dokumendi vormi kõrval aktsepteeritaks samaväärselt ka teisi võimalikke esitamisvorme, nt mudel. Ühtlasi on muudatuse eesmärk vähendada ebaproportsionaalset menetluskulu dokumendi formaalsete vorminõuete, nt leheküljenumbrite kontrollimisele. Loamenetluses peab olema võimalik menetleda erinevas vormis esitatud ehitusprojekte, sh peab üksikisikute vaates jääma alles võimalus esitada ehitusprojekt pabervormil.
Eeltoodust tulenevalt tuleb edaspidi ehitusprojekti mõista kui projekteerimise käigus koostatavat teavet või teabekogumit olgu see (paber)dokumendi või infomudeli vormis. Sõnastuse muutmine toob selgemini esile ja rõhutab, et ehitusprojekti mõiste keskmes ja avaliku õigusliku kontrolli objekt on eelkõige sisu (teave) ja vorm on vahend teabevahetuse lihtsustamiseks osapoolte vahel.
Eelnõu paragrahvis 2 sätestatakse üldnõuded ehitusprojektis esitatavale teabele. Kehtivas määruses ei ole teabele esitatavad nõuded kajastatud süstemaatiliselt, st neid leidub mitmes erinevas paragrahvis, mis teeb nende leidmise ja järgimise keerukamaks. Seetõttu on eelnõus kõik üldnõuded teabele koondatud ühte paragrahvi.
Lõikes 1 sätestatakse nõue, et ehitusprojekt peab sisaldama piisavat, arusaadavat ja õiget teavet kavandatava ehitise või ehitamise ja selle vastavuse kohta õigusaktide sätestatud nõuetele, sealhulgas planeeringutele (EhS § 14 lg 1 p 3, § 42 lg 1 ja § 54 lg 1) või projekteerimistingimustele (EhS § 26 lg 1, § 27 lg 1). Selline nõue tuleb EhS § 13 lg-dest 1 ja 2. Ehitusprojektile esitatavate nõuete määrus peab õiguslikult sisustama ja viima ellu eelkõige EhS § 13 ja 14, sest need sätted annavad sisendi ja nõuded ehitusprojekti koostamisele, sh selles sisalduvale andmemahule. Eeltoodud sätete kohaselt peab ehitusprojekti järgi olema võimalik ehitada, kontrollida ehitise ja ehitamise nõuetele vastavust ning asjakohasel juhul ka ehitist kasutada ja korras hoida (§ 13). Lisaks tuleb ehitusprojekti koostamisel arvestada EhS §-s 14 sätestatud lähteandmetega, nagu näiteks uuringud, planeeringud ja riskianalüüsid. Lõikega 1 rõhutatakse EhS § 13 ja 14 silmas pidades, et ehitusprojekt peab sisaldama sellises mahus ja vormis teavet, mis võimaldab täita ehitusprojektile seatud ülesannet.
Ehitusprojektis peab olema teave kavandatud ehitise sobivusest väljakujunenud keskkonda. Nõue tuleb EhS § 13 lõikest 1, mille kohaselt peab ehitusprojekt olema sealhulgas selline, et selle kohaselt ehitatav ehitis arvestaks ehitise sobivust. Ehitise sobivus tähendab, et ehitis tuleb projekteerida, arvestades asukoha eripära (näiteks hajaasustusega küla vs kõrghoonete piirkond kesklinnas), funktsionaalset (koolide ümbrusesse ei ole kohane rajada kasiinosid või elamupiirkonda kõrge müratasemega tootmist) ja esteetilist sobivust (rajatav hoone või ruum peab esteetilises mõttes ehk välimuse poolest sobituma ümbruskonda, mis ei tähenda ilmtingimata ümbritseva kopeerimist) ümbritsevasse ruumilisse konteksti.
See võimaldab projekteerimisel arvestada EhS § 14 lg-st 1 tulenevate lähteandmetega ning sobitada lahendus ette antud tingimustega. Säte ei võimalda muuta või täpsustada planeeringulisi lahendusi. Tegu on olemasoleva teabe pinnalt parima võimaliku lahenduse koostamise nõudega. Asukoha eripära tähendab näiteks ka vastava piirkonna teemaplaneeringut või head tava, kui see on piirkonnas välja kujunenud.2 Ka Riigikohus on tuletanud sobivuse põhimõtte EhS § 13 lg-st 1 selgitades, et teatud juhtudel võib kavandatav ehitis olla vastuolus EhS § 13 lg-st 1 tuleneva ehitise ümbruskonda sobivuse põhimõttega.3 Põhimõte viiakse selguse ja terviklikkuse huvides määruse tasandile.
Sobivuse hindamine tugineb eelnõu § 2 lg 1 teisele lausele, kus tuleb hinnata lahenduse vastavust planeeringutele. Tegu on ehitusprojekti määruse üldnõudega, mida võib käsitleda ka üldpõhimõttena. Sobivus on täpsemalt sätestatud ehitusprojektile osadele esitatavate nõuete § 8 lg 1 p-s 1, kus sobivuse põhimõttele vastavus tuleb anda edasi konkreetse ehitusprojekti üldteabe osas.
Lõikes 2 jääb ehitusprojekti teabe suhtes kehtima seni kehtinud põhimõte, et see peab olema loetav, vastuoludeta, ühiselt mõistetav ja erialaspetsialistidele arusaadav. Lisaks tuuakse esile, et ehitusprojekti koostamisel peavad kõik esitatud andmed olema omavahel seotud ja üksteist täiendavad, moodustades ühtse ja loogilise terviku. Täiendamisega rõhutatakse määruse tasandil EhS §-s 10 sätestatud asjatundlikkuse põhimõtet. See vajab väljatoomist, sest määrusest jäetakse välja kõik ehitusprojekti koostamise protsessi puudutavad eraõiguslikke suhteid reguleerivad sätted, mis ei oma avalik-õigusliku kontrolli vaates tähtsust.
Ehitusprojekti terviklikkuse nõue tähendab, et ehitusprojekt peab olema ühtne tervik, mis võtab konkreetse ehitise puhul arvesse kõiki olulisi aspekte alates ehitise asukohast, kasutusotstarbest ja tehnilistest nõuetest kuni keskkonna, ohutuse, sobivuse ehk esteetika ja lähteandmetest tulenevate nõueteni. Terviklik ehitusprojekt koosneb kõikidest asjakohastest osadest, mis on vajalikud ehitise valmisehitamiseks. Terviklikus ehitusprojektis esitatud eriosad (nt arhitektuur, üldosa, välisruum jne) on omavahel kooskõlas (nt tehnosüsteemide omavaheline kooskõla ja toimivus, tehnosüsteemide mõju konstruktsioonidele jne) ja nende omavaheline mõju ning kokkupuutepunktid selgelt välja toodud.
Lõikes 3 sätestatakse põhimõte, et ehitusprojekti juurde võib kuuluda asjakohaselt juhul ka muu teave, mis seondub ehitise, ehitamise, ehitise kasutamise ja korrashoiuga. Ehitusprojekti koosseis ei ole seega kinnine loetelu, vaid peab igal konkreetsel juhul kajastama kõiki kavandatud ehitise ja tegevusega seotud teabevaldkondasid. Ehitusprojekti juurde võib kuuluda ka hooldusjuhend. Juhul, kui ehitisse paigaldatud materjali, seadme või tootja poolt ette nähtud kasutamis- ja korrashoiunõuded omavad olulist tähendust oluliste avalike huvide tagamisel (nt ohutus), tuleks kaaluda nende välja toomist kasutusloa kõrvaltingimusena. Kõrvaltingimuste täitmiseks vajalikud tingimused võivad tuleneda hooldusjuhendist.
Lõikes 4 sätestatakse, milliseid küsimusi peab olema ehitusprojekti alusel võimalik hinnata lisaks vastavusele õigusaktidele ja planeeringutele. Tegu on osaliselt EKEL analüüsis esitatud ettepanekuga.
Tagamaks kavandatava tegevuse ohutust, vastavust nõuetele ja kvaliteetsele ruumiloomele, peab ehitusprojektist olema võimalik aru saada, kas kavandatav tegevus on valitud asukohas ja kujul elluviidav ning kas ja millised mõjud ümbritsevale keskkonnale tegevuse elluviimisega kaasnevad. Kavandatav tegevus käesoleva määruse kontekstis tähendab eelkõige ehitusprojekti (ehituse arendusprojekti) elluviimist kuni kasutusloa saamiseni.
Säte viitab, et ehitusprojekti alusel peab olema võimalik kontrollida ka ehitamisele (ja selle kasutamisele) esitatavaid nõudeid, st konkreetseid ette nähtud tegevusi, et ehitusprojekt muutuks reaalsuseks ja et selle tulem oleks päriselus kasutatav. Kuigi käesolev määrus ei sätesta nõudeid ehitamisele ehk protsessile, peab nõuetele vastavuse kontrolli teostamine olema võimalik EhS §-s 12 ja §-s 16 piiritletud ulatuses. St eelkõige peab saama loamenetluste kontekstis kontrollida ehitusprojekti elluviimise mõju kolmandate isikute õigustele (EhS § 12 lg 3) ning et ehitist oleks võimalik ohutult ja vastavalt kasutusotstarbele kasutada (EhS § 16 lg 2). Lisaks tähendab see, et "hea ehitustava" hõlmab ka kaalutlust, kas kavandatav ehitis sobitub ümbritsevasse keskkonda.4 Näiteks piirkonda sobimatu hoone ehitamine halvendab vaadet naaberkinnistuilt ning võib seega vähendada naaberkinnistute väärtust ega ole kooskõlas hea tavaga.
Nõuetelevastavust peavad saama hinnata nii pädev asutus ja üksikisikud kui ka ehitusprojekti koostaja. See tähendab, et pädev isik peab vastava sätte alusel täitma EhS § 10 lg-st 2 tulenevast selgitamiskohustust, mis hõlmab info andmist oma tegevusega seonduvates küsimustes kui ka asjassepuutuvate isikute teavitamist asjaoludest, mis mõjutavad ehitise ohutust, selle vastavust nõuetele ja kasutamise otstarbele.
Mõju ümbritsevale keskkonnale tähendab, et ehitusprojekti koostamisel on mh arvestatud ka EhS § 12 lg-ga 3, kus ehitamisel tuleb arvestada ehitamisest mõjutatud isikute õigusi ning rakendada abinõusid nende õiguste ülemäärase kahjustamise vastu. Lisaks tähendab see, et "hea ehitustava" hõlmab ka kaalutlust, kas kavandatav ehitis sobitub ümbritsevasse keskkonda.5 Näiteks piirkonda sobimatu hoone ehitamine halvendab vaadet naaberkinnistuilt ning võib seega vähendada naaberkinnistute väärtust ega ole kooskõlas hea tavaga.
Lõikesse 5 tuuakse üle kehtiva määruse § 3 lg 3, kus on samuti sätestatud nõue ehitise tehniliste andmete esitamise kohustuse kohta. Nõude esitamise eesmärk on, et ehitusprojektiga esitataks andmed, mis on vajalikud kannete tegemiseks ehitisregistrisse. St et ehitusprojektis sisalduks alati andmekoosseis, mida riik on pidanud vajalikuks EHR-s kajastada.
Paragrahvis 3 sätestatakse ehitusprojekti koostamisele esitatavad üldnõuded. Lõikes 1 loetletakse kõik ehitusprojekti koostamise allikad lisaks EhS §-le 14. Need on õigusaktid, hea tava, sh standardid, tehnilised normid ja muud juhendmaterjalid, millest peab ehitusprojekti koostamisel lähtuma, sealhulgas ehitise eskiis- või tehnoloogiline projekt. Norm kordab osaliselt EhS-s sätestatud nõudeid, kuid lisab erinevalt seadustikust kohustuse järgida head tava ja tehnilisi norme. EhS § 14 lg 2 kohaselt tuleb lähtuda ka ehitusuuringutest. Üldpõhimõte ehitusinseneeria valdkonnas on, et lahenduse väljatöötamisel peab arvestama olemasolevat olukorda ja sellega seotud ehitustehnilisi andmeid. Konstruktsiooni pole võimalik projekteerida ilma uuringuta. Projekteerimine ei tohi baseeruda arvamisel, vaid teadmistel. See põhimõte tuleb sisse läbi EhS § 14 ja on täpsustatud seaduse mitmes §-s, näitkeks ehitusloa keeldumise alused.
Kehtiva määruse § 4 lg 2 p 2 kohaselt lähtutakse ehitusprojekti koostamisel muuhulgas standarditest. Standard on üheks võimaluseks EhS §-s 7 sätestatud hea tava sisustamisel. Ehitusvaldkonnas kehtiva hea tava põhimõtet sisustatakse praktikas läbi valdkonnas kehtivate standardite, sh on ehitusprojekti standardi jälgimine ehitusprojekti koostamisel praktikas juurdunud. Arvestades, et ehitus on niivõrd tehniline valdkond, kus on palju erinevaid nõudeid, mida ei ole nende rohkuse tõttu mõistlik ega ka võimalik õigusaktides sätestada, tuuakse määruse tasemel selgelt välja, et arvestada tuleb hea tavaga üldisemalt, mitte ainult standarditega. Hea tava ja/või tehniliste normide järgimise kohustus tuleneb ka kohtupraktikast, kui vastavad normid sisaldavad olulisi ohutusnõudeid. Seega peegeldab muudatus rakendus- ja kohtupraktikat luues täiendava selguse lähteandmete osas.
Juhendmaterjalide all võib mõista näiteks KliM antud juhendmaterjale ehitusprojekti vormistamiseks, aga ka teisi valdkondlikke juhendeid. Kirjeldused, eskiis- ja tehnoloogiline projekt on valdkondlikud mõisted, mis ei ole määruses defineeritud, sest ei kuulu otseselt määruse reguleerimisalasse. Ehitusprojekti standardis on eskiis (inglise keeles concept design) defineeritud kui arhitektuuri- või insenerivaldkonna kavand koos ruumilahenduse üldpõhimõtete ja selgitustega. Eskiis annab ülevaate kavandatava ehitise, selle osa või objekti ideest ning terviklahenduse üldpõhimõtetest. Hea tava kohaselt on eskiis aluseks ehitusprojekti koostamisel. Eskiis võimaldab enne projekteerimisprotsessi ja täpsema ehitusprojekti koostamist kaaluda ning võrrelda erinevaid lahendusi. See on tellija ja konsultantide koostöö tulemus, mille abil kooskõlastatakse visioon, hinnatakse tehnilist teostatavust ning ehituse maksumust.
Tehnoloogiaprojekt on ehitusprojekt standardis defineeritud kui projektdokumentatsioon, milles kirjeldatakse kavandatud tehnoloogilisi protsesse, seadmeid, materjale ja tootmisega seotud korraldusi, näiteks toitlustus-, tootmis-, jäätmekäitlus- või ladustamisprotsesse. Lisaks esitatakse ehituslikud nõuded tehnoloogilisi paigaldisi sisaldavale ehitisele ning paigaldisi teenindavatele tehnosüsteemidele ja -võrkudele. Tehnoloogiaprojekt võib olla osa ehitusprojekti koostamise lähteinfost.
Tehnoloogiaprojekt ja eskiisprojekt kui ehitusprojekti koostamise alusmaterjalid või lähteandmed ei kuulu avalik-õiguslikult kontrollitava teabe hulka. Eskiis- ja tehnoloogilisest projektist lähtutakse vaid juhul, kui selline projekt koostatakse. Säte ei pane kohustust eskiis- või tehnoloogilist projekti koostada. Tegemist ei ole ehitusprojekti kohustuslike etappidega ega anna pädevale asutusele õigust eskiis- või tehnoloogilist projekti nõuda. Samas on ehitusprojekti hindamisel lähteandmete kontekstis oluline aru saada, miks on valitud teatud lahendus. Näiteks võib eskiisprojekt omada tähendust avaliku sektori poolt ehitatavate ehitiste puhul, kus kirjeldus või eskiisprojekt on riigihanke alusdokumendid ja seega projekteerijale siduvad lähteülesanded. Samuti võib eskiisprojekt olla näiteks detailplaneeringust tulenevate tingimuste tõlgendamise vahend, kus on proovitud leida parim ruumiline lahendus ja arvestada ehitise keskkonda sobivuse põhimõttega (EhS § 13 lg 1). Tehnoloogilise projekti olemasolu on samuti oluline, kui ehitusprojektis tuleb arvestada seadmetega, mis mõjutavad kavandatavaid lahendusi.
Veel on nimetatud sättesse toodud kehtiva määruse §-des 18 lg 3, 19 lg 3, 20 lg 3 ja 21 lg 3 nimetatud tehnovõrgu või -rajatise omanikult saadud tehnilised tingimused, sh liitumispunkti või lõpp-punkti (üldkasutatava elektroonilise side võrgu lõpp-punkt6 või juurdepääsupunkt7, mis ühendab nt kliendiliini juurdepääsuvõrguga) asukoht. Tegu on tingimustega, millest tuleb lähtuda ehitusprojekti koostamisel. Seega on mõistlik tuua vastav nõue üldosasse n.-ö. sulgude ette. Tehnovõrgu või -rajatise tehnilised tingimused tuginevad EhS § 14 lg 1 p-s 4 nimetatud ehitise asukohaga seonduvatele avalik-õiguslikele kitsendustele ning EhS § 70 jj esitatud kaitsevööndiga ehitise kohta käivatele põhimõtetele ja nõuetele.
Lõikes 2 sätestatakse põhimõte, et kõik ehitusprojekti lahendused peavad omavahel sobima selliselt, et nende väljaehitamine ja toimimine ei segaks üksteist ja võimaldaks ehitist kasutada, hooldada ja korras hoida. Säte tugineb kehtiva määruse § 11 lg-le 2, kus on sätestatud, et tehnosüsteemide lahendused peavad omavahel sobituma. Samas kehtestab EhS § 11 lg 2 p 9 ehitise toimivust ja koostoimimisvõimet ning ühilduvust puudutava üldnõude. Seega on mõistlik kehtiva määruse põhimõtet üldistada ning kohaldada EhS alusel vastavat nõuet erinevatele ehitistele, mitte üksnes ehitise osadele. Arvestades, et määrus kohaldub ka erinevatele iseseisvatele rajatistele, võib põhimõtet kohaldada nt olukorras, kus on vajalik hinnata välisruumi või tehnorajatiste lahenduse kokkusobivust hoone ehitusprojektiga või välisruumis ehitatavate rajatiste omavahelist ühilduvust.
Oluline on tagada, et ehitusprojekti eriosades projekteeritud lahendused ei oleks päriselus omavahel vastuolus ega toimimise või kasutamise takistuseks. Ainult selle kaudu saab tagada ehitusprojekti terviklikkuse ja kavandatud tegevuse toimimise. Erinevalt § 2 lg 2 sätestatakse käesolevas lõikes põhimõte, et kõik väljaehitatud lahendused peavad olema hästi integreeritud, et tagada nende korrektne toimimine, koostöö ja hooldus. Lõige rõhutab, et projekteeritud lahenduste ehitamine ja nende hilisem kasutamine ei tohi teineteist segada ega ohustada. Väljaehitatud lahendusi peab olema võimalik ohutult ja mugavalt kasutada ja hooldada. Näiteks tuleks veenduda, et seadmete paigutus ei blokeeri hooldusluuke ega takista torude juurde pääsemist. Ka hooldus- või tehnosüsteemide ruumis asuvad ehitise osad ja seadmed peavad olema ligipääsetavad regulaarseks hoolduseks või remondiks nii, et sellega ei kaasneks ebamõistlik ajakulu või lisatööd.
Paragrahvis 4 sätestatakse ehitusprojekti vormistamisele esitatavad üldnõuded. Kehtivas määruses on vormistamine reguleeritud liiga detailselt ja regulatsioon on (paber)dokumendikeskne. Selline lähenemine on aga üleliia piirav, et kasutada teabe esitamiseks teisi teabevorme. Kuna uue määruse üks eesmärkidest oli liikuda dokumendikesksest lähenemisest eemale, vajavad ka vormistamise nõuded ulatuslikku muutmist. Paragrahvi aluseks on kehtiva määruse § 7, mida on muudetud ja täpsustatud. Eelnõuga jäetakse vormistamise nõuetest välja kõik sätted, mis reguleerivad ehitusprojekti paberdokumendina esitamist, nagu näiteks kehtiva määruse § 7 lg 1 (tiitelleht), lg 2 (iga leha kohustuslikud andmed), lg 3 (lehekülgede nummerdamise nõuded), lg 5 (köidete nummerdamine) ja lg 6 (dokumentide loetelu), lg 9 (tiitellehe allkirjastamise nõuded). Kuna ehitusprojekti vormistamisel jääb kehtima üldsäte, et selle võib siiski vormistada ka paberkandjal, saaks Kliimaministeerium paberkandjal esitatava ehitusprojekti vormistamise nõuded sätestada vastavas juhises.
Lõikes 1 tuuakse välja, et ehitusprojekt peab koosnema üldosast ja muudest osadest. Ehitusprojektil on hea tava kohaselt üldosa, milles on selgitatud ja kirjeldatud lähtekohad, andmed, dokumendid ja kõik muud alused ning see, kuidas ehitusprojekt on jaotatud. See on vajalik ehitusprojekti mõistmise ja teabe leidmise lihtsustamiseks. Samuti aitab selline jaotamine valdkonna spetsialistidel keskenduda enda osadele, nõuetele ja tagada, et kõik on korrektselt projekteeritud ja dokumenteeritud. Selline jagamine on eriti oluline keerukate ehitusprojektide puhul.
Ehitusprojekti jagatakse osadeks vastavalt projekteeritava ehitise olemusele ja eripärale. Muud osad peavad vastavalt teabevaldkonnale kirjeldama projekteeritud lahendusi tekstiliselt, nagu seletuskiri või tabel (eelnõu § 4 lg 1 p 1). Muude osade all mõeldakse eelkõige eelnõu § 9 – 15. See on vajalik, andmaks edasi kavandatud tegevuse ja valitud lahenduse eesmärke, ning vähendades tõlgendamisriske.
§ 4 lg 1 p 1 loetelu rakendamine on alternatiivne. Konkreetsel kujul teabe, st tekstilise või graafilise osa kohustuslikkus, sh teabemudelis teksti või graafilise osa esitamine on näidatud ära vastavat ehitusprojekti osa käsitlevas sättes.
Ehitusprojekti vormistamisel jääb kehtima üldsäte, et selle võib vormistada ka paberkandjal. St ülalkirjeldatud graafiline või tekstiline teave võib olla esitatud ka paberkandjal. Tegu on haldusmenetluse seaduses (HMS) § 14 lg-s 1 sätestatud vormivabaduse nõudega, kus haldusmenetluse algatamiseks või haldusmenetluse käigus esitatakse haldusorganile avaldus (taotlus) vabas vormis. Kuigi seadusega võib taotluse esitamiseks ette näha kohustusliku vormi, st EHR kasutamise, siis peab ehitusvaldkonnas jätma võimaluse teatud isikute gruppidel suhelda pädeva asutusega ka paberil. Tegu on praktikas esinevate erandlike juhtudega, kus isikul puudub võimalus kasutada arvutit ning siseneda riiklikesse andmekogudesse. Elektrooniliste vahendite kasutamise võimatus ei tohi aga piirata isiku võimalust nt oma maale ehitada, st kasutada oma kinnisasja.
Praktikas ei ole välistatud, et ehitusprojekt sisaldab täiendavaid ehitise ehitamiseks vajalikke osasid, mida käesolev eelnõu ei reguleeri. See on vajalik andmaks edasi kavandatud tegevuse ja valitud lahenduse eesmärke ning vähendades tõlgendamisriske.
Tabel 1 Kirjeldab Ehitusseadustiku, määruse ja hea tava puhul kasutatavate mõistete omavahelisi üldisemalt detailsemale ehk vertikaalseid seoseid. Samuti on tabelis näha mõistete ja kategooriate omavahelised seosed, kuid need ei ole alati üks-ühele.
EHITIS
ROLLID
TEAVE
BIM
PROJEKTLAHENDUSE KIRJELDUSED, TASEMED JA VIISID
ÜLDISEM
Ehitis
Projekteerimise juht
Ehitise kohta käiv teave
Teabemudel
Ehitusprojekt kui terviklik dokumentatsioon
Ehitise osa
Valdkonna ehk kutsega isik või tema juhendamisel töötav projekteerija
Ehitise osa kohta käiv teave
Osamudel/ teemamudel
Ehitusprojekti osad / jaotised (elektrooniline)/ köited (paber)
Ehitise osa lahendus
Ehitise osa lahenduse kohta käiv teave
Andmeobjekt
Ehitusprojekti osade lahenduste kirjeldused / dokumendi liik (tekstilised, graafilised jne)
Ehitise osa lahenduse elemendid, komponendid ja liited
Ehitise osa lahenduse elementide, komponentide ja liidete kohta käiv teave
Andme element/ omadus/ parameeter
Dokumendi tüüp (seletuskiri, skeem, joonis, asendiplaan)
DETALISEM
Konkreetsed ehitusmaterjalid ja -tooted
Valitud ehitusmaterjalide ja -toodete teave
Dokumendi osa/leht
Samuti peavad muud osad esitama graafilist teavet, nagu asendiplaan, tehnilised joonised, illustratsioonid, skeemid või graafikud (eelnõu § 4 lg 1 p 2). Tehniline joonis on inseneriteaduse, arhitektuuri, ehituse ja tootmisetehnika graafiline kirjakeel. Tehnilisel joonisel esitatakse ehitise kohta käivat teavet, lisaks muu objekti kuju, suurust ja asukohta iseloomustav informatsioon. Ehitusvaldkonna tehniliste jooniste koostamisel järgitakse kokkulepitud standardeid ja reegleid ehitise täpseks ja üheselt mõistetavaks kujutamiseks. Selleks kasutatakse standardseid jooni, sümboleid ja koode.
Illustratsioon on visuaalne kujutis, mis võib olla joonistus, maal, foto või muu graafiline esitus. Illustratsioonide kasutamise otstarve ehitusvaldkonnas on enamasti esteetiline või selgitav, aidates näiteks arhitektidele visuaalselt edastada ideid, lugusid või kontseptsioone. Illustratsioonid võivad olla vähem täpsed ja standardiseeritud kui tehnilised joonised. Need annavad visuaalse ülevaate kavandatud tegevusest, mis sealhulgas võimaldab hinnata tegevuse sobivust keskkonda ja paremini aru saada võimalikest mõjutustest kolmandatele isikutele. Graafiline teave aitab paremini mõista kavandatud tegevuse olemust ja kontrollida projekti erinevate osade kokkusobivust ning samuti maandab tõlgendamisriski.
Arvestades valdkonna tehnoloogilist arengut võib projekt olla esitatud ka teabemudelina (nt BIM, Building Information Modeling, p 3). Osamudel on näiteks konkreetse projekteerimise eriala või tegevusala vajadustest lähtuv mudel. Teemamudel on kindal teema (nt energiatarbimise modelleerimiseks) või valdkonna andmeid sisaldav mudel, mis keskendub kindlale aspektile, nt ehitamise ajaline kavandamine või mahtude hindamine. Koondmudel on erinevate osamudelite ja teemamudelite ühendamisel saadud terviklik mudel, mis võimaldab koordineerida ja hallata ehitusprojekti informatsiooni ühes kohas. Need toetavad projekti koostööd ja koordineerimist erinevate osapoolte vahel kogu ehitusprojekti elukaare vältel.
Ehitusprojekti esitamisel, sh ehitusteabe mudelina, tuleks kasutada avatud ja laialdaselt kättesaadavaid failiformaate, lähtuda ja kasutada rahvusvaheliselt tunnustatud ja avatud standarditest, näiteks IFC (Industry Foundation Classes). Ehitusteabe mudelis esitatud teave (nii geomeetria kui ka mitte-geomeetriaga seotud teave) peab olema korrektselt liigitatud, kasutades selleks õigeid modelleerimise vahendeid, ning esitatud üheselt arusaadavas masinloetavas vormingus. Ehitusteabe valdkonnamudelid (kindlaks kasutusotstarbeks kohandatud teemamudelid) peavad sobima kokku, olema ühildatavad ja vastuoludeta. See võimaldab integreerida kõik ehitusprojekti osad üheks digitaalset teavet koondavaks mudeliks, mille muutmine ja menetlemine on ressursitõhusam.
Lõikes 2 jääb kehtima kehtiva määruse § 4 lg-s 3 sätestatud põhimõte, et ehitusprojekti osasid võib omavahel ühildada või eraldada, et nad täiendaks üksteist, kuid ei raskendaks ehitusprojekti loetavust. Enamik ehitusprojektide probleeme on seostatavad puuduste või vigadega projektdokumentatsioonis. See juhtub mh seetõttu, et ehitusprojekti osad on eraldi projekteerimise valdkonnad, mille eest vastutavad eraldi isikud. Ehitusprojekti osade ühildamisel või eraldamisel on seega keskse tähendusega asjatundlikkuse põhimõtte rakendamine ja koostöökohustus. Koostajal tuleb ühildamisel või eraldamisel veenduda, et esitatava lahenduse eest vastutav pädev isik on tuvastatav. See on oluline eelkõige vastutuse aspektist – ehitusprojektist peab olema selge, kas ja milliseid juhiseid ehitajale see sisaldab ning kes on neid andnud.
Ehitusprojekti osadeks jaotamise, samuti teabe esitlusviisi üle, otsustab pädev isik. Samasisulise ettepaneku tegi EKEL määruse kavandis. Ehitusprojekti koostaja määrab ehitusprojekti koosseisu ja jagab teabe erialaspetsiifilisteks osadeks, lähtudes projekteeritava ehitise eripärast ning projektlahendi erialaspetsiifiliste osade (maastikuarhitektuur, erinevad tehnovõrgud, arhitektuur, kandvad ja jäigastavad tarindid, erinevad tehnosüsteemid, tuleohutus, akustika, muinsuskaitse jm) projekteerijatest. Tulenevalt ehitusprojekti komplekssusest võib ehitusprojekt koosneda ühest erialaspetsiifilisest osast või mitmetest osadest.
Pädev isik võib ehitusprojekti osasid ühitada, eeldusel et see ei raskenda projekti loetavust ning mõistetavust, teabe asukoht projektis ja konkreetse teabe eest vastutav pädev isik on arusaadavad. Projekti igale ühildatud või jagatud jaotisele kehtivad nõuded selliselt nagu eraldiseisvalt vormistatud jaotistele, sealhulgas nõuded allkirjastamisele. Ehitusprojekti osade ühitamisel lähtutakse esitatavast teabest, teabe esitamise arusaadavusest, kasutatavusest ning heast tavast.
Lõikes 3 sätestatakse üldised nõuded joonistele. Ehitusprojekti joonistel esitatakse objekt kahe- või kolmemõõtmelisena. Üldiseid nõudeid joonistele võrreldes kehtiva määrusega muudetud ei ole.
Lõikes 4 sätestatakse nõue, et ehitusprojekti vormistamiseks elektrooniliselt või mudelina tuleb kasutada vabavaraga loetavat failiformaati.
Lõige 5 sätestab erinõude ehitusprojekti vormistamisele teabemudelis, kehtestades et teave peab olema korrektselt liigitatud, kasutades vastavaid modelleerimisvahendeid ja -vorminguid. Vastav tähendab nt, et kui mudelis kirjeldatakse seinaelementi, siis tuleb selleks kasutada seina modelleerimise töövahendit ja andmeklassi.
Lõikes 6 sätestatakse üldised nõuded seletuskirjale. Seletuskirjas peab sisalduma teave, millest ehitusprojekti või selle osa (teabevaldkonna) koostamisel on lähtutud. Võrreldes kehtiva määrusega lisatakse, et seletuskirjas esitatavad järeldused, nende saavutamiseks valitud lahenduse kirjeldus ning valiku põhjendused peavad põhinema ehitusprojekti lähteandmetele. Seejuures võivad lähteandmed, näiteks planeeringutest tulenevate nõuete ja projektlahendis sisalduvate ehitise tehniliste andmete võrdlus, olla esitatud ka tabeli kujul (vt § 8 lg 1 p 4).
Seletuskirja üldosas (eelnõu § 8 lg 1 p 1) peab olema kirjeldatud ehitise sobivus arvestades asukoha eripära, funktsionaalset ja esteetilist sobivust ümbritsevasse ruumilisse konteksti. See võimaldab projekteerimisel arvestada EhS § 14 lg-st 1 tulenevate lähteandmetega ning sobitada lahendus ette antud tingimustega.8
Ehitusprojekti seletuskirjas tuleb näiteks arhitektuuri- või maastikuarhitektuuri lahenduse kavandamise osas selgitada, kuidas ehitis või ehitamine arvestavad asukoha eripära ning funktsionaalselt ja esteetilist sobivust ümbritsevasse ruumilisse konteksti. Selline analüüs saab eelkõige tugineda EhS § 12 lg-le 2 ja § 14 lg 1 p-le 3, kus on sätestatud nõue, et ehitamine ja ehitusprojekt peavad vastama planeeringule või projekteerimistingimustele. Selgituste eesmärk on täpsemalt sisustada nt üld- või detailplaneeringust (ka teemaplaneeringust) või projekteerimistingimustest tulenevad ehitus- ja maakasutustingimused ning selgitada nendega arvestamist konkreetses ehitusprojektis. Selgitada ei tule ehitise tehnilisi andmeid, vaid planeeringutes sätestatud laialt sisustatavaid kvalitatiivseid nõudeid, nagu on hea elukeskkonna põhimõtte või ruumikvaliteedi kriteeriumite tagamise nõuded. Nt on maastikuarhitektuuri ja vertikaalplaneerimise lahenduse kavandamisel oluline selgitada, kas lahendused tuginevad planeeringutele ning arvestavad nendega, nt olukorras, kus üldplaneering piirab vertikaalplaneerimist teatud kõrgusest alates.
Lõikes 7 sätestatakse, et ehitusprojekti graafiline osa, sealhulgas selle koosseisus olev asendiplaan peab olema esitatud nii plaaniliselt kui ka kõrguslikult ja seotult geodeetilise süsteemiga. Graafiline osa esitatakse enamlevinud mõõtkavades. Tegu on kehtiva määruse § 11 lg-ga 1, kus on sätestatud nõuded asendiplaani, tehnovõrkude ja -rajatiste, teede, platside, logistika, haljastuse ja väikevormide lahenduste graafilisele esitamisele nõuded. Kuna määrusele on lisatud väliruumi osa, siis ei korrata käesolevas sättes enam asendiplaani sisulisi nõudeid. Säte on toodud eelnõu üldosasse, kuna tegu on teabe vormistamise üldnõudega. Sätet on täiendatud kehtiva määruse § 25 lg-ga 8, kus on sätestatud, et graafiline osa esitatakse enimlevinud mõõtkavades. Kuna tegu on graafilise osa üldise vormistamise nõudega, siis on see tõstetud üldosasse ning eemaldatud viide lammutamisele.
Lõikes 8 sätestatakse põhimõte, et ehitusprojekti osa võib sisaldada viited ehitusprojekti muudele osadele ja projektdokumentidele. Näiteks võib tehnosüsteemide osa viidata liitumispunktidega seoses tehnovõrkude ja -rajatiste osale, sest liitumispunkt on koht, kus tehnosüsteem ja tehnovõrk saavad kokku. Viidata võib nii tekstilisele kui ka graafilisele osale, näiteks joonistele või skeemidele. Tegu on kehtiva määruse § 22 lg-s 2 sätestatud põhimõttega, mida laiendatakse kõigi osade suhtes. Säte eesmärk on luua paindlikkus ja selgus ehitusprojekti koostajatele. Säte lisamisega väheneb vajadus korrata sama teavet mitmes kohas, muutes ehitusprojekti hoomatavamaks ja selgemaks. Ühtlasi aitab viitamine tagada, et erinevates osades kasutatakse ja lähtutakse samast teabest, vältides vastuolusid ja vigu. Seejuures on oluline tagada, et ehitusprojekt peab andma piisavat, arusaadavat ja õiget teavet kavandatava ehitise kohta (eelnõu § 2 lg 1) ja olema loetav, vastuoludeta ning erialaspetsialistile arusaadav ja üheselt mõistetav (eelnõu § 2 lg 2).
Lõikes 9 sätestatakse, millised ehitusprojekti koostaja andmed peavad olema ehitusprojektist tuvastavad. Tegu on kehtiva määruse § 7 lg-s 1 punktides 4 – 7 sätestatud nõuetega ehitusprojekti vormistamisele. Nõuded ei ole sisuliselt muudetud. Määrus kohaldub ainult loakohustuslikele ehitistele. Majandus- ja kutsetegevuse raames on EhS § 24 lg 2 kohaselt loakohustusliku ehitusprojekti koostamiseks vajalik pädeva isiku kvalifikatsioon. Erandlikel juhtudel võib ehitus- või kasutusloa taotlemiseks vajaliku ehitusprojekti koostaja olla ehitise omanik (nn iseendale ehitamise põhimõte). Sellisel juhul jäetakse ehitusprojektis pädeva isiku kvalifikatsioon märkimata. Ehitusprojektist peab olema tuvastatav ehitusprojekti koostaja või kontrollija nimi (ja kvalifikatsioon). Juriidilise isiku puhul tuleb täpsustada ka registrikood, kontaktandmed ja majandustegevuse registreerimise number. Nõue tagab läbipaistvust ja kvaliteedi jälgitavust ning vajadusel võimaldab tuvastada, kes on pädev isik või ehitusprojekti koostamise või selle elluviimise eest vastutav omanik. Tegu on kehtiva määruse § 7 lg-s 1 p-des 4 – 7 sätestatud nõuetega ehitusprojekti vormistamisele. Nõuded ei ole sisuliselt muudetud.
Lõikes 10 sätestatakse, et ehitusprojekti vormistamisel juhindutakse asjakohasel juhul Kliimaministeeriumi veebilehel avaldatud juhisest. Tegu on kehtiva määruse § 7 lõikega 11 ja § 13 lõikega 5. Juhistega võib anda selgitusi käesolevas paragrahvis reguleeritud teemade kohta, et ühtlustada ehitusprojekti vormistamise nõudeid. Juhistega ei saa isikutele panna lisakohustusi seoses vormistamise vms nõuetega.
Paragrahvis 5 sätestatakse ehitusprojekti allkirjastamisele esitatavad nõuded. Kehtivad allkirjastamise nõuded lähtuvad eeldusest, et ehitusprojekt on dokument ning näevad näiteks ette, et allkirjastatud peab olema ehitusprojekti tiitelleht. Kuna uue määruse üks eesmärkidest oli liikuda dokumendikesksest lähenemisest eemale, vajavad ka allkirjastamise nõuded muutmist.
Kehtestatakse nõue, et ehitusprojekti peab tervikuna, sh selle osad allkirjastama isik, kes vastutab tervikliku ehitusprojekti koostamise ja esitamise eest (lg 1, lg 2 p 2). Säilib nõue, et ehitusprojekti osa peab allkirjastama selle koostanud isik (lg 2 p 2; kehtiva määruse § 7 lg 4 ja 9). Sätte rakendamisel on oluline tähele panna, et see kohaldub nii majandus- ja kutsetegevuses kui ka iseendale ehitamisel. Majandus- ja kutsetegevuses kohaldub ehitusprojekti allkirjastamise regulatsioon läbivalt pädevale isikule. Iseendale ehitamise korral rakendub nimetatud regulatsioon (füüsilisest isikust) omanikule. Seega tuleb sõna „isik“ vastavas paragrahvis lugeda, arvestades ülaltoodud konteksti.
Lõigetes 3 ja 4 sätestatakse allkirjastamise erisused. Kui ehitusprojekti on koostanud mitu isikut, kuid ehitusprojekt ei ole jagatud koostajapõhisteks erialaspetsiifilisteks jaotisteks, siis esitatakse ehitusprojektis teave, kes ja millise ehitusprojekti osa koostas ning ehitusprojekti allkirjastavad kõik isikud. Ehitusprojekti igale ühitatud või jagatud osa allkirjastamisele kehtivad eraldiseisvalt vormistatud osa allkirjastamise nõuded. See tähendab, et isik allkirjastab iga ehitusprojekti osa, mis sisaldab tema kutsespetsiifilist teavet. Kui tegu on iseendale ehitamisega, siis piisab kogu ehitusprojekti allkirjastamisest omaniku poolt. Kui omanik on teatud erialaspetsiifilised osad tellinud pädevalt isikult, siis kohalduvad tellitud osadele majandus- ja kutsetegevusele sätestatud nõuded ehk pädev isik peab ehitusprojekti allkirjastama vastavalt oma kvalifikatsioonile.
Näiteks kui ühildatakse arhitektuur ja konstruktsioonid, allkirjastavad ühildatud osa mõlemad pädevad isikud või kui eraldatakse arhitektuuri ja sisearhitektuuri osad, allkirjastab vastavat osa vaid üks pädev isik, kellel on vajalik kvalifikatsioon. Kvalifikatsiooni tõendamise osas vaata täpsemalt ettevõtlus- ja tehnoloogiministri 23.11.2017 määrus nr 61 “Kvalifikatsiooni tõendamise nõudega ehituse tegevusalade täpsem jagunemine”.
Määruse 2. peatükk nõuded ehitus- või kasutusloa taotlusega esitatavale ehitusprojektile käsitleb, millistele nõuetele peab ehitusprojekt vastama, et seda saaks esitada ehitus- või kasutusloa taotlusega. Tegu on uue regulatsiooniga, mille loomine on tingitud otsusest loobuda ehitusprojekti staadiumitest (kehtiva määruse §-d 8 – 11). Paragrahvid 6 ja 7 on koostatud lähtudes kehtiva määruse paragrahvidest 13 – 14.
Paragrahvis 6 sätestatakse nõuded ehitusloa taotlusega esitatavale ehitusprojektile. Lõikes 1 sätestatakse, milline teave peab olema esitatud ehitusloa taotlusega esitatava ehitusprojektiga. Ehitusloa taotlusega esitatava ehitusprojekti uus regulatsioon kordab oma sisult eelprojektile kehtestatud nõudeid. Kuna ehitusprojekti staadiumite reguleerimisest on otsustatud loobuda, ei ole uues määruses võimalik viidata eelprojekti staadiumile. Eelnõus koostamisel aga sooviti säilitada lähenemine, et ehitusloa andmisel hinnataks üksnes kavandatavate lahenduste põhimõtteid ega nõutaks detailsemat teavet.
Eelnõu kohaselt on teabemaht piiritletud ehitusprojekti osadega, sest ühte universaalset kõikehõlmavat teabehulka pole võimalik määrata. Seda eelkõige põhjusel, et ehitusprojektiga esitatav teabemaht ja selle piiritlemine võib sõltuda ehitise ja ehitamise liigist, kasutusotstarbest, ehitise ehitusalusest pindalast ja kõrgusest ning selle asukohast tulenevatest nõuetest. Ehitusprojektis esitatav teabemaht ja selle ülesehitus sõltub kavandatud ehitisest (vt § 8 lg 1 p 1 selgitus allpool). Kuna eelnõu kehtestab üldised nõuded ehitusprojektile ning ehitised on nii hooned kui rajatised, siis juhul, kui projekteeritaval rajatisel puuduvad mingid spetsiifilised tunnused (näiteks hoone tunnused: torujuhtmel puuduvad välispiirded), siis ka ehitusloa taotlemiseks esitataval ehitusprojektis seda osa ei kajastata.
Igal juhul tuleb ehitusloa taotlusega esitatavas ehitusprojektis esitada ehitise arhitektuuri- ja insener-tehniliste lahenduste põhimõtted (eelnõu § 6 lg 1 p 1). Sätte eesmärk on piiritleda, millises täpsusastmes tuleb esitada ehitusprojekti osade kohta käiv teave. Sätte eesmärk ei ole sisustada nt ehitusprojekti arhitektuuri või tehnosüsteemide osa sisunõudeid. Ehitusprojekti osa sisunõuded tulenevad vastavast erisättest, st §-dest 9 – 15. Erisätetest tuleneb ühtlasi see, kas ehitusloa taotlusega ehitusprojekt peab vastava osa kohta sisaldama nii tekstilist või ka graafilist teavet.
Ehitusprojekt jaguneb sisuliselt kaheks suuremaks kategooriaks, mis on arhitektuur ja insener-tehniline osa. Eelnõus jaguneb insener-tehniline osa omakorda konstruktsioonideks, sisekliimaks, välisvõrkudeks jne. Käesolevas eelnõus ei ole arhitektuuri osa jaotatud alajaotisteks. Arhitektuuri ja insener-tehnilise lahenduse põhimõtted tähendavad, et ehitusprojekti projektdokumentatsioonis kirjeldatakse lahenduste väljatöötamise aluseid, kontseptsiooni ja põhimõtteliste valikute otsuseid, millele kavandatav ehitis tugineb. See hõlmab arhitektuuri puhul nt kavandatava mahu sobitamist ümbritsevasse keskkonda, kontseptsiooni esitamist (vorm, maht, proportsioonid ja ruumiline lahendus), materjalide kasutuse kirjeldamist, viimistluse põhimõtete määramist, avatäiteid (aknad, uksed) jm.
Insener-tehnilise põhimõtted tähendavad, et asjakohasel juhul esitatakse nt ehitise kande- ja piirdetarindite (näiteks seinad, laed, vahelagede- ja katusekonstruktsioonid) valik, nende tööpõhimõtted ja kasutatavad materjalid; tehnosüsteemide (elektri, kütte, ventilatsiooni, elektroonilise side võrgu, vee-kanalisatsiooni, tulekustutuse, automaatika jne) valik ja põhimõttelised lahendused, sh tehnosüsteemide asukoht, toimivuse alused ning energiakasutuse efektiivsus.
Punktis 2 on reguleeritud kaks eraldi teabenõuet, mis on omavahel seotud, kuid on siiski erinevad. Esiteks peab ehitusprojekt sisaldama ehitisele ja selle osadele esitatud nõudeid, nt peab ehitis olema ohutu, vastupidav, ligipääsetav jne. Lisaks peab ehitusprojektis olema välja toodud ehitise kvaliteet. Viimane peab vastama küsimusele, kuidas saavad esitatud nõuded täidetud. Näiteks, et tagada energiatõhusus, peab ehitise seina kvaliteet ehk näiteks soojusjuhtivus minimaalselt olema U 0.15 W/m²K.
Ehitise kvaliteet on funktsionaalsed ja toimivusega seotud minimaalsed nõuded ehk mida ehitis peab tegema/võimaldama ja kui hästi ta peab seda tegema. Näiteks kui ehitis peab hoidma sooja, siis kui kiiresti peab maha jahtunud hoone üles soojenema. Ehitamise kvaliteedi väljendus on näiteks tolerantsid, viimistletud pindade omadused (näiteks puhta betooni pind, värvitud pinnad) jne. Kasutamise kvaliteet viitab sellele, kui hästi ehitis täidab kasutaja kasutamise eesmärke. Samuti kas hoone on turvaline, võimaldab selle kasutamist ettenähtud viisil ja ajal.
Ehitise ja selle osaks oleva tehnosüsteemi kohta tuleb esitada piisav teave tehnosüsteemide põhimõtteliste lahenduste kohta (p 3). Kirjeldatavate lahenduste sisuline jaotus on esitatud ehitusprojekti osade kohta käivates sätetes. Nt kirjeldatakse ehitusprojektis süsteemide kasutusiga, toimimise põhimõtteid, põhiparameetreid (nt jahutussüsteemi arvutuslikke põhiparameetreid), materjale (nt torustiku materjal), seadmeid või nende liike (nt küttekeha liiki), paigutust, ruumivajadust (nt olulise ruumivajadusega tehnosüsteemid) või asukohta. Ehitise kasutusiga on ajavahemik, mille vältel ehitis või selle osa on funktsionaalselt kasutatav. Ehitusprojektis esitatud tehnosüsteemide teave peab olema sellise detailsusega, mis võimaldab pädeval asutusel hinnata projektlahenduse vastavust õigusaktidele, ohutus- ja tervisenõuetele.
Teave ehitise arvutusliku energianõudluse rahuldamiseks vajaliku energia hulga kohta (p 4) viitab EhS § 63 lg-le 1, kus eristatakse arvutuslikku ja mõõdetud energiahulka. Juhul kui tegemist on rajatisega, ei ole punktis 4 sätestatud teabe esitamine kohustuslik. Varasemalt oli sätestatud põhimõte, et ehitusloa taotlusega esitatava ehitusprojekti alusel peab olema võimalik määrata ehitise energiatõhusust ja orienteeruvat ehitusmaksumust. Kuna ehitatav ehitis peab vastama energiatõhususe nõuetele, seda asjaolu saab hinnata ehitusprojekti alusel ning ehitusloa andmiseks tuleb esitada energiamärgis, mille projekteeritavatele hoonetele väljastab projekteerimisettevõtja, on otstarbekas ka ehitise energiatõhususega seonduvat kajastada ehitusprojekti eraldi osas. Sätet võrreldes kehtiva määrusega muudetud ei ole, kuna rakendusanalüüsis selles osas probleeme ei tuvastatud. Vastava teema reguleerimiseks kehtivad eriõigusaktid ning tegu on seega deklaratiivse sättega, mis juhib üksnes tähelepanu vastava teabe esitamise vajadusele ehitusloa taotlusega esitatavas ehitusprojektis ning säilitab järjepidevuse määruse varasemate redaktsioonidega.
Lõikes 2 on sätestatud võimalus esitada ehitusloa taotlusega ehitusprojekt taotleja enda valitud täpsusastmes, kuid mitte väiksemas mahus, kui näeb ette käesolev paragrahv. Ehitusloa taotlusega esitatava ehitusprojekti mahtu kirjeldab käesoleva paragrahvi lõige 1, mis oma sisult vastab eelprojektile esitatavatele nõuetele. Lisaks antakse lõikes 2 juhis, et ehitusloa taotlemisega esitatavat ehitusprojekti tuleb hinnata vastavalt käesolevale paragrahvile. See tähendab, et ehitusloa taotlejalt ei tohi nõuda rohkem teavet, kui on sätestatud käesolevas paragrahvis.
Lõikes 3 sätestatakse kohustus asjakohasel juhul kirjeldada ehitusprojektis ehitises kasutatava tehnoloogilise sisseseade, seadme või muu eripärase lahenduse mõõtmeid ja paiknemist (p 1), kasutamisest tulenevaid piiranguid (p 2) ning teenindamiseks ja transpordiks vajalik kuja või koridori (p 3). Sätet võrreldes kehtiva määrusega muudetud ei ole, tegu on kehtiva määruse § 8 lg-ga 6. Tegemist ei ole täismahulise tehnoloogilise projekti esitamise nõudega. Eskiis- ja tehnoloogilise projekti koostamise nõuet määrus ei sätesta (vt § 3 lg 1 p 4 selgitus). Asjakohasel juhul ehk kui see on ohutuse põhimõttest tulenevalt vajalik, esitatakse ehitusprojekti koosseisus siiski punktides 1-3 sätestatud andmed. Teisisõnu on see vajalik juhul, kui see tuleb ehitise või ehitamise keerukuse tulenevatest eripäradest (vt ka EhS § 42 lg 3 p 5).
Ehitised kavandatakse inimtegevuse toetamiseks, olgu selleks elamine, äritegevus või tootmine. Spetsiifiliste tegevuste, nagu tootmine või autoteenindus, puhul kaasnevad erivajadused ja -nõuded, mis eeldavad vastavate seadmete kasutamist. Sellistel juhtudel koostatakse enne ehitusprojekti tehnoloogiaprojekt, et määratleda, milliseid seadmeid ja tehnoloogiaid peab hoone mahutama ning kuidas neid kõige paremini integreerida. Näiteks on transpordiks vajalik kuja või koridor olulised eelkõige suuremahuliste ehitiste püstitamisel, mis koosnevad eriosadest ja mida pannakse kokku kohapeal (nt tuulikud tuuleparkides). Näiteks tuleb autotöökoja projekteerimisel arvestada spetsiifiliste seadmetega, nagu autotõstukid, rehvipingid ja diagnostikaseadmed, mis toetavad töökoja äritegevust. Ehitusprojekti koostamisel peab arvestama muu seas nende seadmete paiknemise, mõõtmete ja energiavajadusega.
Lõikes 4 sätestatakse kohustus tuua asjakohasel juhul ehitusprojekti vastavas osas välja ehitise ligipääsetavuse ja kasutamise lahendused, mis arvestavad puudega inimeste erivajadusi. Sätet võrreldes kehtiva määrusega muudetud ei ole (kehtiva määruse § 8 lg 10, § 16 lg 1 p 7). Säte on kooskõlas ka ehitusprojekti standardis oleva loogika, mille kohaselt on juurdepääsetavuse küsimus lahendatud vastavas eriosas. Igal inimesel peab olema võimalik ehitist kasutada iseseisvalt ja ohutult. Säte eesmärk on tagada ehitise kasutamise võimalikkust ja ohutust kõigi inimeste poolt sõltumata nende erivajadustest (füüsilised, sensoorsed jm erivajadused). Praktikas ei ole ligipääsetavuse lahendused vajalikud ainult puuetega inimestele – tihti kasutavad neid ka vanemaealised, ajutise tervisekahjustusega inimesed ja väikelaste hooldajad (vanemad, lapsehoidjad jne). Seega tagavad ligipääsetavuse lahendused kasutusmugavust laiemale isikute ringile.
Paragrahvis 7 sätestatakse nõuded kasutusloa taotlusega esitatavale ehitusprojektile. Lõikes 1 sätestatakse, et kasutusloa taotlusega esitatavas ehitusprojektis täpsustatakse ehitusloa taotlusega esitatava ehitusprojekti selliselt, et selle alusel oli võimalik ehitis terviklikult ja nõuetekohaselt valmis ehitada. Tegu on osaliselt kehtiva määruse § 10 lg 1 ja 3 sõnastusega. Nõuetele peab vastama nii ehitis kui ka ehitamine. Praktikas võib olla võimalik ehitis terviklikult valmis ehitada erinevate seni kehtinud ehitusprojekti (projekteerimise) staadiumite alusel. Tulenevalt eelnevast ei nähta kasutusloa taotlusega esitatavale ehitusprojektile ette kindlat standardikohast ehitusprojekti staadiumi.
Projekteerimine on järkjärguline protsess, st üldiselt detailsemale liikumise teabe loomise protsess. Selline järkjärguline ehitusprojekti arendamine on vajalik omanikule/ehituse tellijale riskide ja ressursside mõistlikuks haldamiseks ning pädevale asutusele halduskoormuse vähendamiseks. Kasutusloa taotlusega esitatav ehitusprojekt sisaldab teavet samade ehitusprojekti osade kohta, mis esitati ehitusloa taotlemisel. Kasutusloa taotlemisel esitatav ehitusprojekt erineb ehitusloa taotlemisel esitatavast projektis peamiselt kvalitatiivselt ehk see puudutab ehitise samu teabevaldkondasid, kuid on oma olemuselt detailsem.
Kasutusloa ehitusprojekti teave peab olema sellise täpsusega ja detailsusega, kus ehitusprojekti osad on lõpuni kooskõlas ning mille alusel on võimalik saada lõplik ülevaade projekteerimise alustest, kontrollida nõuetele vastavust, ehitada ja täita omanikujärelevalve ülesandeid. Kuid kasutusloa taotlemisel sisalduv ehitusprojekti teave ei tohi olla vastuolus ehitusloa taotlemisel esitatava teabega ehk kasutusloa taotlusega esitatav ehitusprojekt täpsustab ja detailiseerib ehitusloa taotlusega esitatavat ehitusprojekti, kuid ei muuda seda põhimõtteliselt (vt ka erisused lõikes 4).
Kasutusloa taotlemisel tuleb esitada ehitusprojekt, mille alusel ehitati. Ehitada saab ainult valmis ehitusprojekti alusel. Konkreetse ehitusprojekti puhul hindab projekteerija, mis on piisav ehitusprojekti detailsus, et vastata käesoleva sätte nõuetele. Ehitusprojekti detailsus sõltub kavandatava ehitise olemusest ja keerukusest. Ehitusprojekt on valmis, kui on läbitud kõik projekteerimise vajalikud etapid ja kui on jõutud projektlahendini, mis on piisavalt detailne, et nõuetekohaselt ehitada. Võib esineda olukordi, kus kasutusloa taotlusega ehitusprojekt ei pruugi olla detailsem kui ehitusloa taotlusega esitatav ehitusprojekt, nt võib see puudutada abihooneid või ehitisena paigaldatavaid ehitustooteid (mänguväljak).
Sisuliselt on valmis ja kontrollitud ehitusprojekt kooskõlas kõigi kehtivate nõuetega, sealhulgas EhS-s sätestatuga, ning sisaldab piisavalt detailset teavet, et võimaldada pädeval asutusel saada täielik ülevaade ehitamise aluseks olnud teabest ja normdokumentidest ning selle alusel koostatud ehitusdokumentidest (EhS § 52 lg 2 p 10). Ehitusprojekti ja selle alusel ehitamise nõuetelevastavuse kontroll on suunatud EhS §-s 55 sätestatud kasutusloa andmisest keeldumise aluste kontrollimisele pädeva asutuse poolt. Samuti peab selline ehitusprojekt sisaldama asjakohaseid erialaspetsiifilisi jaotisi, mis on omavahel kooskõlas ja üksikasjalikult kontrollitud.
Kokkuvõttes esitatakse kasutusloaga täpsustatud ehitusprojekt. Tegemist ei ole eraldiseisva ehitusprojekti liigi ega staadiumiga. Ehitusprojekt on arenev teabekogum, pärast ehitusloa saamist arendatakse sama teabekogumit edasi selliselt, et selle järgi oleks võimalik ehitis tervikuna välja ehitada. Kasutusloa taotlusega koos esitataksegi selline ehitusprojekt, mille järgi oli võimalik nõuetekohaselt ehitada.
Lõikes 2 sätestatakse, milline teave peab olema esitatud kasutusloa taotlusega esitatava ehitusprojektiga. Sisuliselt piiritleb lõikes 2 sätestatu kasutusloa taotlusega esitatava ehitusprojekti ulatuse. Igal juhul ei saa pädev asutus nõuda taotlejalt detailsemat infot kui kehtiv õigus seda ette näeb. Esitatav teabemaht on piiritletud järgmiselt. Ehitusprojektis on esitatava teabe hierarhia järgmine:
1. arhitektuuri osa (eelnõu § 9)
a. arhitektuuri osa lahendus
(i) arhitektuuri osa lahenduste parameetrite kirjeldus
2. insener-tehniline osa (eelnõu §-d 10 - 15)
a. insener-tehnilise osade lahendus
(i) insener-tehniline osa lahenduste parameetrite kirjeldused.
Punktid 1 ja 3 – 4 tuginevad kehtivale määrusele (§ 10 lg-d 2, 4 ja 8; § 26 lg 3) ning neid sisuliselt ei muudeta. Kasutusloa taotlusega esitatavas ehitusprojektis peavad olema esitatud kontrollitud ja omavahel kooskõlas olevad arhitektuuri ja insener-tehnilised lahendused. Säte rõhutab, et valitud lahendused peavad olema terviklikud. Lisaks peab olema selgelt määratletud, milliseid tehnoloogiaid, materjale või kujunduslahendusi kasutati, samuti on täpsustatud, mida tohib teha, et saavutada soovitud tulemus.
Punkt 2 tugineb kehtivale määrusele (§ 9 lg 6). Ehitusprojekt peab sisaldama oluliste arhitektuurilahenduste ja insener-tehniliste lahenduste parameetrite (ehk omaduste) kirjeldust, et ehitaja saaks aru, kuidas ehitis peab välja nägema ja funktsioneerima, ning saaks selle vastavalt nõuetele valmis ehitada (p 2). Näiteks koolimaja ehitamise puhul peab arhitektuurilahendusest selguma, kus asuvad klassiruumid, koridorid, trepid, aknad, uksed, tualetid, spordisaal ning mis on nende mõõtmed, sisearhitektuuri puhul ka kujundus.
Ehitusprojektis peavad olema esitatud ka tehnilised tingimused, millele ehitusmaterjalid, tooted ja seadmed ning ehitise osad peavad vastama, tagamaks ohutust, kvaliteeti ja vastavust nõuetele (p 3). Tehnoloogiline piirang või tehniline näitaja iseloomustavad kirjeldatavaid parameetreid. näiteks võidakse välja tuua, millise tugevusklassiga peab olema vundamendis kasutatav betoon, millise tulepüsivuse klassiga peab olema katusematerjal või millise energiatõhususe klassiga peab olema kütteseade. Näiteks büroohoone puhul võib tehnoloogiline nõue olla, et energiatõhususe tagamiseks peavad aknad olema kolmekordse klaaspaketiga. Esteetiline nõue võib seisneda fassaadi värvis. Piiranguna saab käsitleda nt nõuet et hoone fassaad ei tohi olla klaasist.
Punktis 4 järgi peaksid uute ehitiste puhul andmed ehitises kasutatud toodete ja materjalide kohta olema olemas piisavas detailsusastmes ehitusprojektis ja ehitusdokumentides. Seega ei kehtestata võrreldes kehtiva määrusega uut nõuet. Probleem on aga andmete esitamise vorm – andmed kasutatud materjalide ja toodete kohta on tänapäeval laiali erinevates „dokumentides“. Arvestades eelnõu eesmärgiga liikuda dokumendikesksest lähenemisest teabekesksele ja eesmärgiga tagada esitatavate andmete masinloetavus ning hõlbustada andmete analüüsi ja töötlemist, peab andmete kogumiseks looma vastava lahenduse. Andmete kogumist on seejuures mõistlik ühildada just kasutusloa menetlusega, sest selle käigus esitatakse ehitusprojekt, mille järgi ehitis ehitati ja olukorras, kus ehitis on juba valmis, võib lubada andmete jooksvat esitamist ehitamise käigus. Kehtiva määruse rakendusanalüüs näitas, et vastava lahenduse tarbeks tuleb kaaluda ehitamise dokumenteerimise digitaliseerimist või täpsustada kasutusloa taotluse, selle esitamise korra ja kasutusloa vorminõuded.
Lõike 3 kohaselt võib kasutusloa taotleja esitada ehitusprojekti enda valitud täpsusastmes, kuid mitte väiksemas mahus, kui säte ette näeb. Pädev asutus annab ehitusprojektile hinnangu, lähtudes käesoleva paragrahvi nõuetest ehk miinimumnõuetest. Kasutusloa taotlusega esitatava ehitusprojekti uus regulatsioon kordab oma sisult põhi- ja tööprojektile kehtestatud nõudeid. Kuna ehitusprojekti staadiumite reguleerimisest on otsustatud loobuda, ei ole uues määruses võimalik viidata põhi- ja tööprojektile staadiumile. Eelnõu koostamisel aga sooviti säilitada lähenemine, et kasutusloa andmisel hinnataks valmis ehitusprojekti (EhS § 52 lg 3). Olemasolevat praktikat määrusega ei muudeta. Ehitusprojekti detailsus sõltub ehitatud ehitise keerukusest. Analoogselt ehitusloa taotlusega esitatava ehitusprojekti puhul tuleb hinnata, milliseid ehitusprojekti osasid on vajalik edasi arendada. Praktikas võib esineda olukordi, kus ehitusloa taotlusega esitatavat ehitusprojekti ei ole vajalik kasutusloa saamiseks täiendada, nt teatud rajatised või küttekoldeta abihooned.
Lõikes 4 sätestatakse, et kui ehitusprojekt näeb ette tüüplahenduse kasutamist, siis tuleb ehitusprojektis viidata konkreetsele tüüplahendusele ning vajadusel esitada tüüplahenduse kohta käiv teave ehitusprojekti koosseisus. Tegu on kehtiva määruse § 10 lg-ga 10 ning selle sõnastust ei ole muudetud. Tüüplahendus on eelnevalt projekteeritud ja standardiseeritud lahendus, mida saab korduvalt kasutada sarnaste projektide puhul ilma, et oleks vaja iga kord projekteerimist. Tüüplahendust saab vajadusel kohandada tegelikule olukorrale. See tähendab, et kui mingi osa kohta on välja töötatud tüüplahendus, mis on praktikas kasutusel, tuleks eelistada just seda lahendust ning vajadusel kohandada see tegelikule olukorrale, mitte hakata välja töötama iseseisvat lahendust, mille lõpptulemus võib olla sarnane või samaväärne sellele, mis tüüplahenduse puhul.
Lõikes 5 sätestatakse, et kasutusloa taotlemisel võib esitatav ehitusprojekt sisaldada vaid graafilist teavet viidete ja märkustega ning tekstiline teave ei ole sel juhul vajalik. Tegu on kehtiva määruse § 6 lg-ga 3 ning selle sõnastust ei ole muudetud. Säte on mõeldud olukorraks, kus tegemist on pigem lihtsa ehitustegevusega, näiteks soojuspumba paigaldamine – kui joonisel saab ära näidata kõik vajalik teave selle ohutuses veendumiseks, pole seletuskirja tarvis. See aitab kaasa menetlusökonoomiale ja vähendab ehitusprojekti koostaja koormust.
Oluline on tähele panna, et tegu on erisättega, mis kohaldub üksnes kasutusloa taotlusega esitatavale ehitusprojektile. Ehitusloa taotlusega ehitusprojekti puhul tuleb projekteerijal valida määruses toodud ehitusprojekti eriosad. Ehitusloa taotluses esitatakse kõik asjakohased eriosad vähemalt seletuskirjas tekstilisena, erandina tuleb nt arhitektuuri osa puhul esitada ka joonised. Kasutusloa taotlusega esitatav ehitusprojekt võib sisaldada üksnes graafilist teavet (kuna seletuskiri esitati ehitusloa juures), mis on esitatud viidete ja märkustena joonistel, kui see on piisavalt informatiivne, et hinnata eelnõu § 7 lg-s 2 toodud nõuete täitmist, nt võib see olla asjakohane hoonet teenindavate rajatiste puhul, kus varasemale seletuskirjale ei ole enam midagi lisada.
Lähtudes sellest, et kasutusloaga esitatava ehitusprojekti alusel peab olema võimalik ehitis terviklikult valmis ehitada, peab ka teave olema koostatud selliselt, et selle kasutamine ehitusplatsil oleks võimalikult mugav ja käepärane. Seega, kui kasutusloaga esitatavas ehitusprojektis antakse kogu vajalik informatsioon joonistel, ei ole seletuskirja, tabelite, graafikute ja muude lisaselgitusi andvate dokumentide esitamine kohustuslik ega isegi soovitatav.
Lõikes 6 sätestatakse kohustus esitada ehitusprojekti joonistel kõik vajalikud mõõdud ja koordinaadid, et neid saaks kasutada ehitustööde teostamiseks ja omanikujärelevalve tegemiseks. Tegu on kehtiva määruse § 11 lg-ga 3, sätet võrreldes kehtiva määrusega muudetud ei ole. Sätestatud kohustus tagab ehitamise õigsust ja kvaliteeti. Täpsed mõõdud ja koordinaadid tagavad, et ehitustööd tehakse vastavalt projekteeritud lahendusele; väheneb vea esinemise tõenäosus.
Lõige 7 sätestab nõuded ehitusprojektile, mida on võrreldes ehitusloa saanud ehitusprojektiga muudetud. Uude määrusesse ei tule kehtivast määrusest muudatusprojekti menetluse regulatsioon (ehk kehtiva määruse § 12). Kehtiva määruse rakendusanalüüs näitas, et ehitusprojekti muutmine eraldiseisva menetlusena (osades KOV-des) tekitab juurde täiendava menetlusastme. Uude määrusesse lisatakse ainult kehtiva määruse § 12 lg-d 7 ja 8, mille kohaselt tuleb anda informatsioon muudatuste tegemise põhjuste, uute lahenduste ning mõjude kohta, kuid sätte sõnastus jääb samaks. Säte asendab varasema muudatusprojekti menetluse, kus ehitus- ja kasutusloa vahelisel ajal tuli mõningates kohalikes omavalitsustes läbi viia täiendav menetlus9 ehitusprojekti muutmiseks. Võrreldes kehtiva regulatsiooniga on välja jäetud muudatusprojekti menetluse sisu ning arvamuse küsimise kohustus algse ehitusprojekti koostaja käest. Vastava sätte väljajätmine määrusest ei tähenda, et pooled ei võiks vastavat kohustust rakendada eraõiguslikes suhetes. Arvamuse küsimine esialgselt ehitusprojekti koostajalt puudutab eraõiguslikke suhteid, nt intellektuaalse omandi õigust ning see ei peaks olema avalik-õigusliku menetluse kontrolliesemes. Menetlusnõuetena tuleb järgida kasutusloa menetlusnõudeid.
Kui ehitusprojektis tehakse muudatus, peab seletuskirjast tulenema, miks on muudatus vajalik, milline on uus lahendus ja hinnang, kuidas muudatus mõjutab projekti (oluliselt, ebaoluliselt; p 1). Põhjalik seletuskiri aitab kõigil osapooltel muudatusest aru saada ja hinnata selle põhjendatust ning mõju. Lisaks tuleb esitada ajakohastatud ehitusprojekt ning lisandunud teabe loetelu (p 2). Loetelus kajastatakse lisatud, asendatud ja kehtivuse kaotanud ehitusprojekti koosseisus esitatavad dokumendid ehk projektdokumendid. See võimaldab saada selge ülevaate kehtivatest projektdokumentidest. Tegu on erisättega eelnõu § 7 lg-st 5, kus teabe võib esitada ainult joonistel. Muudetud ehitusprojekti (või selle osasid) tuleb tekstiliselt selgitada, kuna pelgalt joonistelt ei ole muudatuse põhjendused arusaadavad.
Ehitusprotsessi kestel tuleb oluliste muudatuste korral muuta ehitusluba (EhS § 46 lg 1). Vähemolulised muudatused, st kõik muud muudatused, mis ei ole käsitletud EhS § s 46 lg-s 1, tuleks esitada kasutusloa menetluses selle ehitusprojekti koosseisus, mille järgi ehitati. Need muudatused tuleks kanda EHRi ning menetluse kestel kaalutleda, kas neil võiks olla mõju kolmandate isikute õigustele või avalikule huvile. Ehitusprotsessi kestel muudatuste tegemiseks, mis omavad tähtust eraõiguslikes suhetes, nt korteriomandite moodustamiseks vajalikud materjalid, tuleks esitada andmete esitamise teatisega EHRi (ehitusregistri põhimääruse § 35).
Määruse 3. peatükis sätestatakse detailsemad nõuded ehitusprojekti osadele. Nagu eelnevalt kirjeldatud (vt § 4 ülal), peab ehitusprojektil olema üldosa. Ehitusprojekti jagamine valdkondade kaupa või mõnel muul viisil otsustatakse tellija ja töövõtja vahelises kokkuleppes. See sõltub ehitise olemusest ja eripäradest, näiteks rajatise puhul ei pruugi kõik osad olla vajalikud.
Ehitiste kasvava keerukuse, projekteerijate spetsialiseerumise ja kvalifikatsiooninõuete olukorras koosneb ehitusprojekt peaaegu alati mitmest valdkonnaspetsiifilisest jaotisest (köitest). Ehk tüüpiliselt on ehitise projekti koostajaid mitu. Ehitusprojekt jaguneb valdkonnaspetsiifilisteks osadeks, mille raames iga osa tegeleb teatud valdkonna tehniliste ja funktsionaalsete (kvaliteedi)nõuetega ning lahenduste loomise ja kirjeldamisega. Selline jaotamine aitab valdkonna spetsialistidel keskenduda enda osadele, nõuetele ja tagada, et kõik on korrektselt projekteeritud ja dokumenteeritud. Selline jagamine on eriti oluline keerukate ehitusprojektide puhul.
Paragrahvis 8 sätestatakse detailsemad nõuded ehitusprojektide osadele. Lõikes 1 on reguleeritud nõuded ehitusprojekti üldteabele, mille esitamine on igal juhul kohustuslik. Tegemist on uue normiga, kehtiv määrus üldosa (üldteavet) ei nõua. Üldteave on ehitusprojekti tervikut kirjeldav teave, mille koostab projekteerimise tööd juhtinud isik. Üldosa on üldteavet koondav projektdokumentatsiooni osa (dokumendi peatükk või mudelile lisatud selgitused). Lähtudes heast praktikast, on EKEL samuti pakkunud välja ühisosa teabenõuded. Vastavat ettepanekut on määruse koostamisel arvestatud. Üldosa sisu on oma olemuslikult informatiivne ja kokkuvõtlik, see on suunatud teabe struktureerimisele ja edastamisele. Üldosast peab selguma, miks on ehitusprojekt teatud viisil üles ehitatud. Ehitusprojekti üldosas tuleb mh esitada selgitused ehitusprojekti osade ühitamise või jaotamise kohta. Lisaks tuleb selgitada ehitusprojekti koostamise aluseks olnud lähteandmetega arvestamist, st seoseid EhS §-dega 13 ja 14.
Lõike 1 punkti 1 kohaselt peab ehitusprojekt sisaldama ehitusprojektiga hõlmatud kinnisasja andmeid ja katastritunnust, olemasoleva situatsiooni lühikirjeldust, ehitusprojekti nimetust, tunnust või numbrit ning ehitusprojekti koostamise eesmärki, sealhulgas kavandatava ehitise kirjeldust ja sobivust ning selle kasutamise otstarvet, põhjendusi ja ulatust.
Ehitusprojektis peab olema selgelt välja toodud, mis on selle koostamise eesmärk. Teisisõnu tuleb selgesõnaliselt välja tuua mida ehitusprojektiga lahendatakse, näiteks kas tegemist on uue hoone rajamisega, olemasoleva rajatise ümberehitamisega või hoopis lammutamisega. Ühtlasi peab olema kirjeldatud mida ehitis endast kujutab (mis see on). Ehitusprojektis peab olema selgitatud, mis tüüpi ehitis on kavandatud (nt elumaja, kontorhoone, tööstushoone, raudtee, tunnel vms) ning kuidas ja mis eesmärgil seda ehitist kavatsetakse kasutada (mis on funktsioon). Kui on selge mida ja mis otstarbeks ehitatakse, tuleb täiendavalt lühidalt selgitada ka konkreetse lahenduse valikut lähteandmetega arvestades (miks ta selline on ehk põhjendused). Kavandatava ehitise ulatus määratleb, milliseid töid tuleb ehitusprojekti elluviimisel teha (ehitusprojekti maht).
Ühtlasi aitab eeltoodu seada fookust ning piiritleda ehitusprojektis esitatavat teabemahtu ja kohaldatavaid nõudeid (kehtiv õigus, standardid). Näiteks kui ehitusprojekti eesmärk on mõne rajatise ehitamine, ei ole energiatõhususe osa vajalik ning lisaks käesolevale määrusele tuleb asjakohasel juhul järgida ka vastava erirajatise kohta käivat määrust. Kui eesmärk ei ole selgelt määratletud, ei pruugi ehitusprojekt anda piisavat, arusaadavat ja õiget teavet. Määramatusega võivad kaasneda vead ja arusaamatused, mis loovad ohtliku olukorda ja põhjustavad menetluse venimist.
Ehitusprojekt peab sisaldama ka teavet konkreetse kinnisasja kohta, millele ehitist kavandatakse, vältimaks ebamäärasust kavandatava ehitise asukoha kohta. Olemasoleva situatsiooni kirjeldus peab andma ülevaadet olukorrast kinnisasjal, näiteks olemasolevatest hoonetest, maastikust, infrastruktuurist jne. See on vajalik, mõistmaks kas uue ehitise rajamine on võimalik. Olemasoleva situatsiooni kirjeldus peaks hõlmama ka suuremat pilti, et oleks võimalik hinnata kas ja kuidas kavandatud ehitis sobitub olemasolevasse keskkonda.
Lisaks peab üldteave sisaldama selgitust ehitusprojekti ülesehituse ja koosseisu kohta (p 2) lähtuvalt punktis 1 esitatud lähteandmetest. Nimelt peab olema selge, mis eriosad on ehitusprojekti koosseisu lisatud ning kuidas ja miks on ehitusprojekt selliselt ülesehitatud. Seda eelkõige eesmärgiga anda lugejale juhis ehitusprojekti kui terviku lugemiseks, tagada selgus, terviklikkust ja kooskõla kehtiva õigusega ning võimalust esitatud teabes efektiivselt ja kiiresti orienteeruda, sh menetluse läbiviimisel. Selgelt määratletud struktuur võimaldab ka hinnata, kuidas muudatused ühes osas mõjutavad teisi osi.
Ehitusprojektis peab olema ka ehitise ja selle osa (tehnosüsteem), sealhulgas ajutise ehitise, kavandatav kasutusiga (p 3). Ehitise kavandatav kasutusiga on toodud eriosadest üldosasse (vrdl nt kehtiva määruse § 8 lg 7, § 16 lg 1 p 3) Ehitise projekteeritud kasutusiga määratakse projekteerimise käigus, võttes arvesse ehitise otstarvet, kasutustingimusi ja hooldusnõudeid. Kasutusea määramise puhul eeldatakse, et ehitis säilitab oma funktsionaalsuse, toimivuse ja ohutuse selle perioodi vältel, kui seda kasutatakse ja hooldatakse ettenähtud viisil.
Mõistete ehitise eluiga, kasutusiga või püsimisea erinevust iseloomustab järgmine näide. Hoone püstitamise hetkel peab investor silmas selle hoone kümneaastast kasutamist kinona. Kümne aasta pärast sulgeb omanik kino – seega on hoone kasutusiga läbi, kuid hoone on alles ja püsib. Loomulikult on võimalik, et mõne aja pärast algab hoone järgmine kasutusiga – selles avatakse kauplus ning paari aasta jooksul toimib see hoone kauplusena. Kuid kui hoone jääb pärast kino sulgemist hoolduseta, siis millalgi tekivad probleemid püsivusega – tekivad praod ning hoone võib muutuda varisemisohtlikuks. Seega lõpeb hoone püsivusiga, kuid ka nüüd on võimalik rekonstrueerimisega hoone püsivus taastada. Samas võib saabuda aga suvaline ajahetk, kui ehitist kas pole enam vaja või teada pole majanduslikult otstarbekas säilitada ning siis on võimalik tema eluiga/eksistents lammutamisega lõpetada.
Kinnismälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise korral peab üldteave sisaldama kinnismälestise või muinsuskaitseala nimetust ja kultuurimälestiste riiklikku registri numbrit ning muinsuskaitse eritingimuste ning projektlahendi võrdlust (p 4). Oluline on tagada, et ehitusprojektist oleks selgelt tuvastatav millisel kinnismälestise või muinsuskaitsealal kavandatav ehitis asuma hakkab. Ühtlasi peab olema selge kuidas on plaanis täita muinsuskaitse eritingimusi. Selleks saab esitada muinsuskaitse eritingimuste ning projektlahendi võrdlust tabelina või tekstiliselt.
Punktis 5 sätestatakse kohustus esitada planeeringutest või projekteerimistingimustest tulenevate nõuete ning ehitusprojekti võrdlus. Tegu on uue nõudega, mida ei ole kehtivas määruses. Ehitusprojektist peab selguma, kuidas on plaanis täita planeeringust või projekteerimistingimustest tulenevaid nõudeid, eelkõige EhS § 26 lg-s 4, § 27 lg-s 4 või PlanS § 126 lg-s 2 loetletud tingimusi. Selleks saab esitada vastavate nõuete ja kavandatava lahenduse võrdluse tabelina või tekstiliselt. See on oluline, kuna ehitusprojekti menetlev asutus peab mõistma, kas ja kuidas projekteerija on kavandatud lahendustes arvestanud kehtivate planeeringutega või projekteerimistingimustega. Planeeringud ja projekteerimistingimused sisaldavad sageli nõudeid, mis puudutavad hoonete asukohta, kõrgust, funktsiooni, keskkonnamõjusid ja teisi olulisi tegureid, ning nende nõuete täitmine on ehitusloa andmise eeldus. Kui ehitusprojektis on kirjas, kuidas on plaanis need nõuded täita, saab pädev asutus kiiresti kontrollida, kas kõigi nõuetega on arvestatud. See tagab sujuva, kiirema ja läbipaistvama menetluse, kuna ei pea eraldi küsima täiendavat teavet või selgitusi.
Punkti 6 alusel esitatakse teave energiatõhususe nõuete kohaldamise kohta Teisisõnu tuleb põhjendada, miks ehitusprojektis puudub energiatõhususe osa. Kirjeldus on vajalik, kuna energiatõhususe osa ehitusprojekti määruses ei kohaldu teatud hoonetele, näiteks ajutised hooned, miljööväärtuslikule alale jäävad või väärtusliku üksikobjektina määratletud hooned või hooned, mis on tunnistatud mälestisteks jne (EhS § 62 lõige 2).
Lõikes 2 sätestatakse, et ehitusprojekt koosneb järgnevates paragrahvides kirjeldatud osadest, mis sisaldab teavet, mille esitamise vajadus sõltub konkreetsest ehitisest ehk muude osade valik otsustatakse lõikest 1 lähtuvalt, st projekteerija otsustab asjakohaste eriosade koostamise. Ehitusprojekti osade kirjeldus kohaldub asjakohases detailsusastmes nii ehitus- kui ka kasutusloa menetluses. Esitatav teabemaht on kirjeldatud määruse § 6 lg 1 ja § 7 lg 1 juures.
Paragrahvis 9 sätestatakse nõuded ehitusprojekti arhitektuuri osale. Kehtiv määrus ei erista arhitektuuri, sisearhitektuuri ja maastikuarhitektuuri. Uues määruses jääb kehtima sama lähenemine. Kehtiva regulatsiooniga võrreldes on arhitektuuri osa täiendatud punktidega 7 – 10. Muus osas on tegu kehtiva määruse § 16 lg-ga 1 mille sõnastust on kohati täpsustatud.
Arhitektuuri osas tuleb lõike 1 p 1 kohaselt esitada ehitise arhitektuurilahendus (kehtiva määruse § 16 lg 1 p 2). Arhitektuurilahendus kirjeldab kavandatava ehitise välimust, funktsionaalset ja esteetilist lahendust. See võimaldab kõigil osapooltel mõista, milline ehitis on kavandatud, sh hinnata ehitise sobivust ümbritsevasse keskkonda.
Lisaks tuleb esitada ehitise põhitarindite kirjeldus koos põhiliste ehitustoodete, -materjalide ja -seadmete äranäitamisega (p 2: kehtiva määruse § 16 lg 1 p 4). Põhitarindid on ehitise põhinõuete (EhS § 11) täitmise hindamiseks vajalikud tarindid: kandvad ja jäigastavad tarindid, välispiirded (katus, välisseinad, avatäited, sokkel, vundament) ja sisetarindid. Need moodustavad ehitise kandevstruktuuri ja määravad selle stabiilsuse, ohutuse ja vastupidavuse.
Ehitusprojektis peavad sisalduma ka arhitektuurinõuded hoone välispiiretele ja viimistluse kirjeldus (p 3; kehtiva määruse § 16 lg 1 p 5), sealhulgas välispiirete ja nende elementide õhumüra isolatsiooni parameetrid. Arhitektuurinõuded on funktsionaalseid nõuded, samuti nõuded välisilmele ja materjali valikule. Näiteks kui hästi peavad pinna olema viimistletud, millised ebatasasused on lubatud ja millised mitte, võime takistada väliskeskkonnast pärineva müra levikut ehitisse jne. Seejuures ei kuulu arhitektuurinõuete hulka planeeringutest tulenevad nõuded – need on lähteandmed.
Arhitektuuri osas peavad olema välja toodud ka piirdetarindite soojusjuhtivused, mürapidavused (kehtiva määruse § 16 lg 1 p 6) ja muud ehitusfüüsikalised omadused, sealhulgas niiskusohutus ja õhupidavus (p 4). Piirdetarindi soojusjuhtivus määrab, kui tõhusalt suudab ehitise piirdetarind soojust hoida või juhtida. Mürapidavus määrab kuivõrd heli levib läbi ehitise piirete, st väliskeskkonnast ehitisse ja ehitisesiseselt ühest ruumist teise. Ehitusprojektis tuleb näidata ruumidevahelist mürapidavust ja selle tagamiseks kavandatud abinõud. Näiteks kortermaja puhul on eriti oluline korteritevaheline mürapidavus ja korteri siseselt magamistubade ja tualettruumide mürapidavus, et tagada kasutusmugavust ja privaatsust. Ehitusfüüsikalised näitajad on olulised ehitise funktsionaalseks, toimivuse ja ohutuse kavandamiseks. Ehitusfüüsikalised valikud mõjutavad muu hulgas energia tarbimist, mõju keskkonnale, sisekliimat, niiskusturvalisust, vastupidavust jne.
Arhitektuuri osas tuleb välja tuua nõuded ja nõuetele vastavust tagavad lahendused puudega inimeste erivajadustest tulenevate liikumisvõimaluste kindlustamiseks (p 5; kehtiva määruse § 16 lg 1 p 7). Nõuete eesmärk on tagada, et ehitis on kõigile ligipääsetav, sealhulgas ratastoolis liikujatele, vaegnägijatele ja -kuulajatele jne. Ligipääsetavus hõlmab sissepääse, liikumisteid ja koridore, lifte, tualettruume, tehnosüsteeme, parkimist jne. Näiteks peaks sissepääsu juures olema kaldtee; lift peaks sõitma igale korrusele ja lifti nupud sisaldama ka Braille kirja või heliteavitusi jne. Nõuded ja lahendused sõltuvad ehitise kasutusotstarbest ja eripärast – näiteks ei pruugi avalikkusele ligipääsmatu ehitis nagu kai või tunnel sisaldada puudega inimeste erivajadustest tulenevaid lahendusi.
Arhitektuuri osa peab sisaldama ka üldnõuded siseviimistlusele (kehtiva määruse § 16 lg 1 p 8) koos põhiliste ehitustoodete, -materjalide ja nende omaduste äranäitamisega (p 6). Nõude täitmise detailsusaste sõltub projekteerimise staadiumist ja taotletavast eesmärgist – ehitusloa taotlemisel ei pea teave olema liiga detailne, kasutusloa taotlusele lisatud projekt peab olema detailne (vt selles osas täpsemalt § 7 lg 1 p 4 selgitused).
Arhitektuuri osas tuleb kajastada ka insolatsiooni ja päikesekaitse lahendused, sealhulgas avatäidete soojusläbivus ja klaaspindade valgusläbivus ning üldnõuded ja valgustustehnilised parameetrid siseruumide valgustusele (p 7). Insolatsioon on ruumi paistev otsene päikesekiirgus ehk otsene päikesevalgus. Insolatsioon omab tähtust inimese tervise jaoks ning peab olema piisav. See mõjutab ka ehitise sisekliimat. Näiteks Majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määruse nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded“ § 3 lg 3 kohaselt tuleb eluruumis tagada piisav loomulik valgus. Määrus samas ei sisusta, milline on piisav loomulik valgus. Insolatsiooni nõuded ei ole õigusakti tasemel reguleeritud ning seda sisustatakse hea tava kaudu. Avalikustatud on „Ruumi otsese päikesevalguse (insolatsiooni) kestuse arvutamise juhend“, mis järgib Eestis aastakümneid rakendamisel olnud ja hea tava hulka kuuluva standardi EVS 894:2008/A2:2015 põhimõtteid.
Vähemolulised ei ole ka päikesekaitse lahendused, mis aitavad reguleerida otsese päiksekiirguse mõju, et vältida liiga kõrget sisetemperatuuri. Päiksekaitse lahendustega arvestama jätmine või hiljemalt tuua vajadust täiendava tehnosüsteemi, nt jahutuse järele, et tagada mugav sisekliima. Sobivad päiksekaitse meetmed aitavad vähendada jahutusvajadust ja seeläbi ka energiakulusid.
Üldnõuded ja valgustustehnilised parameetrid siseruumide valgustusele. Siseruumide valgustuse üldnõuded ja põhimõtted erinevad sõltuvalt ruumi kasutusest. Näiteks võib elutoa valgustus olla pehmem ja valgustase madalam, kui kontoriruumides. Ehitusprojektis tuleb välja tuua valitud valgustuse lahendus. Valitud lahendus peab tagama ruumide kasutamise ohutust ning olla kasutaja jaoks visuaalselt mugav. Valgustustehniliste parameetrite hulka kuuluvad näiteks valgustustihedus, värvustemperatuur, heledus, ühtlus, värviesitus (vt eelnõu § 14 selgitusi).
Ehitusprojekti arhitektuuri osas tuuakse välja ka võimalikud negatiivsed mõjud, et hinnata, kuidas ehitis ja ehitustegevus võib mõjutada ümbritsevat keskkonda, ehitise struktuuri ja inimesi (p 8). Keskkonnamõjud võivad näiteks hõlmata õhusaastet, müra või valgustusmüra. Mõju kolmandatele isikutele tähendab, et ehitusprojekti elluviimine või ehitise kasutamine võib mõjutada naabruses elavaid inimesi (nt ligipääsu takistamine, elukeskkonna halvenemine, kinnisasja väärtuse vähenemine jne). Need riskid tuleb ehitusprojekti luues arvesse võtta ning näha ette lahendused riskide ennetamiseks ja leevendamiseks.
Arhitektuuri osas võib olla vajalik välja tuua hooldamise lahenduste kirjeldus koos vajalike abivahendite kirjeldusega. Hooldamise lahendus on ehitise ja selle osa hooldamiseks mõeldud meetod. Hooldamist võivad vajada ehitise erinevad osad Sätte eesmärk on suunatud hooldamiseks vajalike abitarindite kirjelduse esitamisele, st kas arhitektuurse lahenduse hooldamiseks on vajalikud redelid, trepid vms.
Lõikes 2 sätestatakse arhitektuuri osale esitatavad vorminõuded – arhitektuuri- ja asjakohasel juhul sisearhitektuuri osas kirjeldatakse projekteeritud lahendusi tekstiliselt seletuskirjas. Tegu on osaliselt kehtiva määruse § 8 lg-ga 9 ja § 16 lg-ga 2, mille sisu ei muudeta. Graafilise teabe vormi – plaan, vaade või lõige – üle otsustab ehitusprojekti koostaja.
Lõikes 3 täpsustatakse, et ehitusloa taotlemisel tuleb graafiliselt esitada ehitise plaan, vaade ja vajalikud lõiked kuhu kantakse ruumide, tarindite, tehnosüsteemide ja seadmete asukohad ja fassaadi viimistlusmaterjalid. Tehnosüsteemide osas tuleb plaanil, vaatel või lõikel vajadusel esitada tehnoruumi ja/või šahti asukoht ja suurus. Säte selgitab, mida tuleb täpsemalt graafiliselt esitada, et piiritleda ehitusloa taotlusega esitatavat teavet.
Paragrahvis 10 sätestatakse nõuded ehitusprojekti konstruktsioonide osale. Konstruktsioonid on organiseeritud kogum ühendatud elemente, mis on projekteeritud koormuse kandmiseks ja piisava jäikuse tagamiseks. Kehtiva regulatsiooniga võrreldes on konstruktsioonide osas tehtud muudatusi. Uuendatud nõuded on detailsemad, käsitledes muuhulgas ehitusgeoloogilisi olusid, kandeskeemi ja konstruktsioonide klassifikatsioone. Nende nõuete täpsustamine on vajalik, et tagada projekteeritavate hoonete ohutus, vastupidavus ja kvaliteet. Samuti aitavad detailsemad juhised pädeval asutusel ja projekteerijal paremini mõista, millist teavet tuleb esitada, vähendades nii vigade tekkimise võimalust ning parandades hoone ehitamise ja kasutamise turvalisust. Lisaks aitab see paremini hinnata keskkonnamõjusid ja vajadusel rakendada leevendusmeetmeid. Ühtlustatud nõuete eesmärk on ühtlasi lihtsustada järelevalvet, tõsta kvaliteeti ja anda kõigile osapooltele selgem arusaam, milline teave ehitusprojektis kajastuma peab.
Konstruktsioonide osas tuleb lõike 1 kohaselt esitada vähemalt ehitisele mõjuvate tuule-, lume-, kasutus- ja eritehnoloogiate koormuste normatiivsed väärtused, sealhulgas kandekonstruktsioonide valiku aluseks olevad koormused (p 1). Normatiivsed väärtused tuleb iga kord hoolikalt üle vaadata, sest nende järgimine on vajalik ohutuse tagamiseks. Näiteks lamekatuse lumekoormus tuleneb katusele kogunevast lumest, mille mass avaldab survet katusekonstruktsioonile. Lumekoormuse arvutamisel lähtutakse Eesti piirkondlikest normidest. Lamekatuste puhul võetakse lumekoormuse arvutamisel arvesse samuti kujutegurit, mis sõltub katuse kaldenurgast ja muudest teguritest.
Konstruktsioonide osas tuleks esitada ka ehitusgeoloogiliste olude kokkuvõte ja vundamendilahenduse üldine kirjeldus (p 2), kuna need mõjutavad otseselt hoone ohutust, stabiilsust ja püsivust. Ehitusgeoloogilised olud on maapinna geoloogilised omadused. Näiteks sõltub kinnisasja pinnasest, kui rasket ehitist saab sellele rajada. Kui pinnase omadustega ei arvestata, võib ehitis vajuda või variseda kokku. Erinevad pinnased vajavad seega erinevaid vundamenditüüpe. Kivisel või kaljusel pinnasel võib kaaluda madalvundamendi rajamist, kuna pinnas on kandev ja stabiilne. Savi- või turbapinnase puhul võib tarvis olla näiteks vaiade kasutamine, et saavutada vajalik kandevõime ja vältida ehitise vajumist.
Oluline on esitada ka ehitise kandeskeem ning kandvate ja jäigastavate tarindite põhilahendus (p 3). Ehitise kandeskeem kirjeldab kuidas hoone koormused kanduvad läbi erinevate konstruktsioonielementide vundamendini. Kandvad tarindid on ehitise konstruktsiooni osad, mis kannavad ja jaotavad hoone koormusi, nagu seinad, talad ja postid. Jäigastavad tarindid tagavad hoone stabiilsuse, takistades deformatsioone ja tagades konstruktsiooni jäikuse, näiteks diagonaalsed toed või jäigastavad raamid. Kandvate ja jäigastavate tarindite põhilahendus kirjeldab nende elementide tüüpe, materjale ja paigutust, mis tagavad hoone vajaliku kandevõime ja jäikuse. Nende esitamine projektis on oluline, et tagada hoone konstruktsioonide nõuetekohane toimimine ja vastupidavus.
Konstruktsioonide osa peab sisaldama ka tarindite töökindlusklassi, teostusklassi, järelvalvetaset, keskkonnaklasse ja üldiseid tolerantse (p 4). Tarindi töökindlusklass määrab konstruktsiooni usaldusväärsuse taseme, võttes arvesse võimalike riskide realiseerumise tagajärgi. Tarindi töökindlusklass määrab ehitise kandekonstruktsioonide usaldusväärsuse taseme, arvestades võimalike rikete tagajärgi. Standardi EVS-EN 1990:2002 kohaselt on töökindlusklassid jaotatud järgmiselt: madal töökindlusklass, mis sobib väiksemate hoonete või rajatiste puhul, kus rikete tagajärjed on minimaalsed; keskmine töökindlusklass, mis on tavaliselt määratud elu- või büroohoonetele, kus rikete tagajärjed võivad olla mõõdukad; kõrge töökindlusklass, mis on vajalik kriitiliste rajatiste puhul, kus rikete tagajärjed võivad olla tõsised, näiteks haiglad või suured avalikud hooned. Töökindlusklassi määramine sõltub hoone kasutusotstarbest ja võimalike rikete mõjust.
Tarindi teostusklass määratleb nõuded konstruktsiooni valmistamise ja paigaldamise kvaliteedile. Tarindi järelvalvetase määrab projekteerimise ja ehituse järelevalve ulatuse. Tarindi keskkonnaklass on määrab keskkonnatingimused, milles konstruktsioon peab vastu pidama. Näiteks raudbetoonkonstruktsioonide puhul võib keskkonnaklass olla mõõdukas niiskus, kõrge kloriidide sisaldus või külmumine ja sulamine märgades tingimustes. Tarindi üldine tolerants määrab lubatud mõõtmete hälbed konstruktsioonielementide valmistamisel ja paigaldamisel.
Konstruktsioonide osas peab olema selgelt välja toodud ka võimalikud negatiivsed mõjud keskkonnale, ehitisele ja kolmandatele isikutele koos kavandatud leevendusmeetmetega (p 5). Näiteks võib sügava vaivundamendi rajamisel tihedalt asustatud piirkonnas olla mõju keskkonnale müra ja vibratsiooni näol. Leevendusmeede antud olukorras oleks näiteks vähem müra ja vibratsiooni tekitavate paigaldusmeetodite kasutamine, müratõkke paigaldamine või tööde teostamine kindlates ajavahemikes.
Lõikes 2 sätestatakse konstruktsiooni osale esitatavad vorminõuded – konstruktsioonide osas kirjeldatakse projekteeritud lahendusi vähemalt tekstiliselt seletuskirjas.
Paragrahvis 11 sätestatakse nõuded ehitusprojekti tehnosüsteemide osale. Kehtivas määruses käsitletakse tehnosüsteeme ja -võrke koos. See ei ole korrektne, sest tehnosüsteemid ja tehnovõrgud on oma olemuselt erinevad. Tehnosüsteem on ehitise toimimiseks, kasutamiseks või ohutuse tagamiseks vajalike seadmete, paigaldiste või kommunikatsioonide kogum koos vajalike konstruktsioonielementidega (EhS § 4 lg 5). Tehnosüsteemid asuvad ehitises või selle küljes. Tehnovõrgud ja -rajatised asuvad ehitisest väljas maapinnal, maapõues või õhuruumis. Need on nt kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustik, elektroonilise side või elektrivõrk, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldis või surveseadmestik ja nende teenindamiseks vajalikud ehitised (AÕS § 158 lg 1).
Selguse loomiseks eraldatakse tehnosüsteemid ja tehnovõrgud eraldi paragrahvidesse. Selline jaotamine aitab valdkonna spetsialistidel keskenduda enda osadele, nõuetele ja tagada, et kõik on korrektselt projekteeritud ja dokumenteeritud. Selline jagamine on eriti oluline keerukate ehitusprojektide puhul.
Lõikes 1 sätestatakse, et tehnosüsteemide osas tuleb eelkõige välja tuua projekteeritud tehnosüsteemide loetelu. Projekteeritud tehnosüsteemid sõltuvad ehitise olemusest ja kasutusotstarbest, mistõttu kõiki eelnõu §-s 11 nimetatud tehnosüsteeme ei pruugita ehitusprojektis välja tuua. Nt kui hoonel puudub gaasiühendus, siis ei ole vaja vastavat osa ehitusprojektis käsitleda. Loetelu väljatoomine tehnosüsteemide osa alguses annab parema ülevaate millised tehnosüsteemid on ehitisse kavandatud.
Lõikes 1 p-des 1 – 5 sätestatakse üldised nõuded teabele tehnosüsteemide osas, mis kohaldavad kõigile ehitisse kavandatud tehnosüsteemidele. Tegu on kehtiva määruse §-de 18 – 21 üldistamise ja harmoniseerimisega, eesmärgiga tuua esile nõuded, mis on relevantsed iga tehnosüsteemi puhul. Iga tehnosüsteemi osas tuleb esitada üldine iseloomustus, lahendus ja põhimõtted (p 1) ning asukoht ja paiknemine (p 2). Sellise teabe väljatoomise eesmärk on anda ülevaade tehnosüsteemi integreerimisest ehitisse, sh kooskõlast arhitektuuri ja konstruktsioonide osadega, tagamaks tehnosüsteemide korrektne toimimine ja ohutus.
Lisaks tuleb asjakohasel juhul tehnosüsteemi puhul välja tuua energiatarbimise mõõtmise põhimõtted ja lahendused (p 3). Sätte alusel tuleb hinnata ehitise tehnosüsteemide ülevalpidamiseks kuluv energiat. Energiatarbimise hindamine võib, kuid ei pruugi olla seotud energiatõhususe nõuetega.
Tehnosüsteemide ohutuse tagamiseks peavad ehitusprojektis olema ka tehnosüsteemide ja seadmete tuleohutuse tagamise lahendused ja meetmed (p 4). Näiteks regulaarne hooldus, tulekindlate materjalidega seadmete kasutamine, tehnoruumidesse või šahtidesse tulekahjuandurite paigaldamine jne.
Iga tehnosüsteemi puhul tuleb ehitusprojektis välja tuua ka nende lubatud helirõhutasemed ja nende tagamise lahendused ehitises, kinnistul ja lähimate müratundlike alade juures (p 5). Tehnosüsteemi lubatud helirõhutase on maksimaalne müra tase, mida tehnosüsteem võib ehitises või väliskeskkonnas tekitada jäädes kehtiva õiguse piiresse. Lubatud helirõhutasemed erinevad sõltuvalt ehitise otstarbest ja ajavahemikust. Eestis on need reguleeritud sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“. Helirõhutase on reeglina määratletud detsibellides ja tagab, et tehnosüsteemide tööst tulenev müra ei kahjusta inimeste tervist ega vähenda nende elukvaliteeti.
Lubatud helirõhutasemete välja toomine aitab tagada, et hoones, selle ümbruses ja naabruses paiknevatel aladel, eriti müratundlikel aladel oleks müra lubatud tasemel. Lisaks tasemetele tuleks ehitusprojektis selgelt välja tuua kuidas tagatakse helirõhutasemete püsimist normi piires. Helirõhutasemete tagamise lahendus võib hõlmata näiteks ventilatsiooniseadme paigutamist tehnoruumi, mis on akustiliselt isoleeritud või selliste ehitusmaterjalide ja toodete kasutamist, mis tõstavad seina- või laekonstruktsiooni heliisolatsioonivõimet.
Lõigetes 2 – 6 sätestatakse spetsiifilisemad nõuded tehnosüsteemide kaupa. Kokku reguleerib määrus 5 tehnosüsteemi: kütte- ja ventilatsioon ning jahutus ja soojusvarustus (lg 2), gaasivarustus (lg 3), veevarustus ja kanalisatsioon (lg 4), elektripaigaldised (lg 5) ja elektroonilise side võrk (lg 6).
Lõikes 2 sätestatakse spetsiifilisemad nõuded kütte- ja ventilatsiooni ning jahutuse ja soojusvarustuse tehnosüsteemide osas. Lõike aluseks on kehtiva määruse § 18 lg 1 punktid 1-7, mida on muudetud ja täpsustatud. Kehtiva määruse § 18 lg 1 p-d 1-3 on tõstetud lõikesse 1. Kehtiva määruse § 18 lg 1 p-d 4-6 on suuremas osas samaks jäänud ja on vaid kohati täpsustatud, näiteks lihtsustati keeleliselt p 4, mille aluseks on kehtiva regulatsiooni p 6. Kehtiva määrusega võrreldes on tehnosüsteemide osa täiendatud p-dega 1 ja 5 – 7. See on vajalik, et tagada tehnosüsteemide projektlahenduste kvaliteet, ohutus ja tõrgeteta toimimine. Nende teabenõuete selgem eristamine aitab projekteerijatel, järelevalvajatel ja ehitajatel paremini mõista nõudeid, vähendades vigade ja lisakulude riski.
Kütte- ja ventilatsiooni ning jahutuse ja soojusvarustuse osas tuleb ehitusprojektis esitada soojuse ja jahutuse tootmise viis, kasutatav kütus või tehnoloogia (p 1). Teisisõnu peab ehitusprojektist selguma kuidas tagatakse ehitise soojus ja jahutus. Näiteks kas soojust toodetakse tsentraalselt ja edastatakse ehitisse (kaugkütte) või asub ehitises soojuspump või katel. Ehitise soojuse ja jahutuse toomise viis sõltub selle kasutusotstarbest ja kehtivatest nõuetest. See nõue tagab seega tehnosüsteemi varustuskindlust ja sobivust teiste osadega.
Kütte-, ventilatsiooni-, jahutus- ja soojusvarustuse osas tuleb esitada hinnangulised energiavajadused ning hoonete puhul samuti energiatõhususe näitajad. Ehitise hinnanguline energiavajadus on prognoositud energia kogus, mida ehitis või selle osa vajab oma kavandatud funktsiooni täitmiseks ja toimivuse tagamiseks, hõlmates kütet, jahutust, ventilatsiooni, valgustust ja muid süsteeme. Energiatarbimise arvutamine projekteerimise käigus võimaldab valida sobivad tehnosüsteemid ja lahendused, mis tagavad hoone energiatõhususe. Energiatõhususe näitajad kirjeldavad hoone energiakasutuse efektiivsust, sealhulgas energiatõhususarvu ja energiamärgise klassi. Energiatõhususarv väljendab hoone aastast energiatarbimist köetava pinna ruutmeetri kohta ning energiamärgis annab teavet hoone energiatõhususe klassi kohta, mis võib alates A-st (kõige energiatõhusam) kuni H-ni (kõige vähem energiatõhus). Nende näitajate esitamine aitab hinnata, kas hoone vastab kehtivatele energiatõhususe nõuetele. Selles osas tuleb täpsustada ka valitud soojusallikas ehk kust vastav energia pärineb (p 3). Näiteks välisõhk, päike, veekogu jms. Nt võib soojuse tootmisviis olla päikesepaneel. Seejuures on valitud soojusallikas päike.
Ehitusprojekt peab sisaldama ka kütte- ja ventilatsioonisüsteemide ning sisekliima põhiliste seadmete, nagu näiteks katlad, ventilatsiooniagregaadi vms, toimimise põhimõtteid ja ligikaudseid võimsusi (p 4). Nt tuleb ventilatsiooniseadme puhul välja tuua, et see tõmbab ruumist välja sooja õhu ja toob asemele värske õhu õuest. Gaasikatla osas võib välja tuua, et gaas põleb katlas, soojendades vett, mis juhitakse radiaatoritesse või põrandaküttesse jne. Lisaks toimimise põhimõttele tuleb välja tuua ka seadmete võimsused. Need sõltuvad hoone suurusest, soojustusest ja muudest tehnilistest andmetest.
Kütte- ja ventilatsiooni ning jahutuse ja soojusvarustuse osa peab sisaldama ka vastavate tehnosüsteemide mõju keskkonnale (p 5) ja arvutuslikke kliimaparameetreid (p 6). Tehnosüsteemi mõju keskkonnale on selle kasutamise ja töötamise käigus tekkiv mõju, mis hõlmab mõjusid, mis tekivad energia ja ressursside tarbimisest. Näiteks fossiilkütusel töötavad katlad või generaatorid tekitavad kasvuhoonegaase. Keskkonnamõjude vähendamiseks tuleb kasutada energiatõhusaid lahendusi, taastuvenergia allikaid jne. Tehnosüsteemi arvutuslikud kliimaparameetrid on projekteerimisel kasutatavad väliskeskkonna tingimused, mille alusel määratakse tehnosüsteemide töövõime ja vajalikud omadused. Näiteks välisõhu temperatuur, tuule kiirus ja suund, päiksekiirgus jne. Kliimaparameetrid tagavad, et süsteem suudab ehitises säilitada soovitud sisekliima olenemata väliskeskkonna muutustest.
Kütte- ja ventilatsiooni ning jahutuse ja soojusvarustuse osas tuleb välja tuua ka vastavate tehnosüsteemide soojuskoormused ja jahutusvõimsused (p 7). Tehnosüsteemi soojuskoormus on arvutuslik soojushulk, mida on vaja hoone või ruumi kütmiseks, et saavutada ja säilitada soovitud sisetemperatuur välisõhu madalaima arvestusliku temperatuuri juures. Tehnosüsteemi jahutusvõimsus on seadme või süsteemi võimekus eraldada ruumist või hoonest liigset soojust, et säilitada soovitud madalam sisetemperatuur.
Lõikes 3 sätestatakse spetsiifilisemad nõuded gaasivarustuse osale. Lõike aluseks on kehtiva määruse § 19 lg 1 punktid 1-7, mida ei ole muudetud ega täpsustatud. Muudatused seonduvaid vaid esimese nö üldisema lõike loomisega, mistõttu on uus loetelu lühem (kehtiva määruse § 19 lg 1 punktid 1-2 ja 5-6 on tõstetud lõikesse 1, ülejäänud punktid jäävad lõikesse 3).
Gaasivarustuse osas tuleb ehitusprojektis täpsustada millist gaasi kasutatakse (p 1), nt maagaas, biometaan, vesinik jne. Samuti tuleb täpsustada mis rõhuga liigub gaas torustikus või seadmes, näiteks mis on gaasiboileri töörõhk (p 1). Töörõhu õige määramine on tähtis, vältimaks lekkeid ja tagamaks gaasi ohutu tarbimist.
Gaasivarustuse osast peab selguma ehitise ligikaudne gaasivajadus (p 2) ehk gaasikogus, mis on vajalik ehitise kavandatud funktsioonide täitmiseks, sh kütmiseks, sooja vee tootmiseks jne. See aitab valida sobiva seadme, sh võimsuse. Gaasivajadus sõltub ehitise suurusest, soojustusest, kasutajate/elanike arvust ja soovitud kliimatingimustest.
Gaasivarustuse osas peab sisalduma ruumide ventilatsiooni ja suitsuäratõmbe kirjeldus (p 3). See on vajalik, tagamaks ohutust – gaasiseadme töö käigus võib tekkida gaasilekkeid. Hästi toimiv ventilatsioon vähendab ohte, juhtides lekkinud gaasi ehitisest välja.
Lõikes 4 sätestatakse spetsiifilisemad nõuded veevarustuse ja kanalisatsiooni osas. Lõike aluseks on kehtiva määruse § 20 lg 1 punktid 1-12, mida on muudetud ja täpsustatud. Kehtiva määrusega võrreldes on osa täiendatud punktidega 8-9. Veevarustuse ja kanalisatsiooni nõuete täpsustamine on vajalik, et projekteerijad esitaksid teavet terviklikumalt ja ühtlasemalt. Samuti aitab see ennetada probleeme, näiteks ehituse etapis, järelevalve tegemisel ja tagada süsteemide ohutus ning toimivust pikas perspektiivis. Ühtlustatud nõuded aitavad otsustajatel paremini hinnata kavandatud lahenduste asjakohasust ja vastavust kehtivatele standarditele. Kehtiva määruse § 20 lg 1 punktid 1-4 ja 5 on tõstetud lõikesse 1, kehtiva määruse § 20 lg 1 punkt 7 on tehnovõrkude spetsiifiline ja tõstetakse üldloogikast lähtuvalt eraldi paragrahvi (vt § 12 all).
Veevarustuse ja kanalisatsiooni osas tuleb ehitusprojektis esitada nende vooluhulgad (p 1). Veevarustuse ja kanalisatsiooni vooluhulgad on veekogus, mis läbib torustikku teatud aja jooksul. Veevarustuse vooluhulk näitab vee mahtu, mis läbib torustiku või avatud kanali ristlõiget kindla ajaühiku jooksul ehk kui palju vett tarnitakse ehitisse. Kanalisatsiooni vooluhulk viitab reovee või sademevee mahule, mis läbib kanalisatsioonitorustiku ristlõiget kindla ajaühiku jooksul. Tavaliselt mõõdetakse seda liitrites sekundis (l/s) või kuupmeetrites sekundis (m³/s). Vooluhulga määramine on oluline kanalisatsioonisüsteemi projekteerimisel, et tagada torustike läbilaskevõime ja vältida võimalikke üleujutusi või süsteemi ülekoormust. Arvutamisel võetakse arvesse sanitaarseadmete normvooluhulkade summat ja nende kasutamise tõenäosust. Vooluhulkade esitamine aitab tagada, et ehitises on piisav veesurve ja äravool ning seadmed, nagu dušid, kraanid jne, töötavad optimaalselt.
Ehitusprojektist peab selguma ka vee ning reo- ja sademevee puhastamise vajadus (p 2). Teisisõnu tuleb hinnata ja kirjeldada, kas ja kuidas ehitises tekkiv vesi puhastatakse enne kanalisatsiooni või keskkonda juhtimist, et tegevus oleks kooskõlas kehtivate nõuetega. Näiteks kas ja kuidas tuleb puhastada reovett olukorras, kus ehitise kasutamisele on seatud vastav keskkonnatingimus, nt teatud tehased vms. Tegemist on keskkonna- ja tervisekaitse perspektiivist olulise teabega, mis aitab ennetada kahju tekkimist ja tagada nõuetele vastavust.
Veevarustuse ja kanalisatsiooni osas kirjeldatakse puhastusseadmete ja veemõõdusõlme toimimisskeemi (p 3). Toimimisskeem näitab, kuidas vesi liigub läbi erinevate puhastusseadmete (nt filtrid, septik vms) ning kuidas veekulu mõõdetakse ja annab ülevaate vastavate süsteemide koostööst. Toimimisskeem tagab, et vee tarbimine on kontrollitud ja vesi on nõuetekohaselt puhastatud enne kanalisatsiooni või väliskeskkonna viimist.
Samuti tuuakse veevarustuse ja kanalisatsiooni osas välja reovee, drenaaži ja sademevee eesvoolud (p 4). Reovee eesvool on näiteks kanalisatsioonitorustik, drenaaži eesvool on näiteks kraav, sademevee eesvool on näiteks sademeveekanalisatsioon või biotiik. Eesvoolude selge reguleerimine aitab tagada liigse vee ohutu ärajuhtimise, keskkonnakaitset ja vastavust nõuetele.
Veevarustuse ja kanalisatsiooni osas tuleb esitada sademevee vooluhulgad (p 5). Tegemist on hinnangulise veekogusega, mis tekib sademetest (vihm, lumi jne) ja voolab ehitiselt ära teatud aja jooksul. Vooluhulk määrab kui palju vett tuleb ära juhtida. Tegemist on olulise teabega, sest kliimamuutused suurendavad sademete intensiivsust ja sagedust. Kuna sademevee ärajuhtimine kipub projekteerimisel jääma teisejärguliseks (siit ka uputused), tuleks seda rohkem rõhutada. Vooluhulgaga arvestades valitakse ja projekteeritakse sobivaid tehnosüsteeme vältimaks üleujutusi ja säilitades seejuures sademevee süsteemi töövõime.
Veevarustuse ja kanalisatsiooni osas tuleb selgitada, kas ehitis vajab tehnoloogilist vett (p 6). Tehnoloogiline vesi on põhjavesi, mis ei ole kasutuses olmeveena. Ehitis võib tehnoloogilist vett vajada spetsiifiliste teoloogiliste vajaduste katmiseks, nagu näiteks serverite jahutamine, auru tootmine vms. Reeglina asjakohane tootmisrajatiste puhul. Tehnoloogilise vee kättesaadavus mõjutab projekteeritud seadmete töökindlust, tootmisprotsesside efektiivsust ja kehtivate nõuete täitmist.
Veevarustuse ja kanalisatsiooni osas tuleb ära näidata tehnoloogilise reovee kogus ja reostustase (p 7). Tehnoloogiline reovesi on tööstus- või tootmisprotsesside käigus tekkiv heitvesi. See on vajalik, vältimaks olukordi kus teadmatusest välja antud ehitusluba suure reostuskoormusega ehitisele, tekivad hiljem reovee puhastusrajatiste ülekoormusest probleemid.
Punktis 8 sätestatakse kohustus esitada kõnealuses osas sooja vee valmistamise moodus. Oluline on valida sobiv sooja vee valmistamise viis, arvestades ehitise suurust, energiaallikate kättesaadavust ja energiatõhususe nõudeid. Näiteks võib sooja tarbevee tootmiseks kasutada keskküttekatlaid, soojuspumpasid või päikeseküttesüsteeme. Teisisõnu tuleb ära näidata tehnoloogia või meetod, mida kasutatakse vee soojendamiseks ehitises. Valik sõltub ehitises suurusest, energiaallikate kättesaadavusest ja energiatõhususe nõuetest.
Punktis 9 sätestatakse kohustus esitada kanalisatsioonitorustiku väljaviikude asukohad. Väljaviik on torustiku osa, mille kaudu juhitakse ehitises tekkiv reovesi hoonest välja ja suunatakse kanalisatsioonisüsteemi. Nende täpsed asukohad peavad olema ehitusprojektis märgitud, et tagada torustiku korrektne paigaldus, vältida tõrkeid ja ummistusi ning tagada kooskõla teiste tehnosüsteemide ja kehtivate õigusaktidega. Näiteks tuleb kanalisatsioonitorustiku projekteerimisel juhinduda heast tavast, nt standardist EVS 846 "Hoone kanalisatsioon", mis määrab nõuded torustike dimensioneerimisele ja paigaldamisele.
Lõikes 5 sätestatakse spetsiifilisemad nõuded elektripaigaldiste osale. Lõike aluseks on kehtiva määruse § 21 lg 1 punktid 1-9, mida on muudetud ja täpsustatud. Kehtiva määrusega võrreldes on osa täiendatud punktidega 3-6. Elektripaigaldiste nõuete täpsustamine on vajalik, et tagada selgemad juhised ja parem arusaam kavandatavate süsteemide tehnilistest omadustest. See aitab projekteerijatel, järelevalvajatel ja ehitajatel vältida vigu ja suurendada ohutust, energiatõhusust ja kasutusmugavust. Ühtlasi aitab see luua terviklikuma pildi projekti ulatusest. Kehtiva määruse § 21 lg 1 punktid 1-6 ja 9 on tõstetud lõikesse 1, kehtiva määruse § 21 lg 1 punktist 8 on kustutatud šahtide ruumivajadus ja nimetatud tehnoruumide paiknemine, sest tegemist on üldisema teabega mida tuleb esitada lõike 1 raames.
Elektripaigaldiste osas tuleb ehitusprojektis esitada infoedastuse tehnilised üldandmed, süsteemide kirjeldused ja võimsuse vajadused (p 1). See tähendab, et tuleb kirjeldada kuidas toimub andmete ja signaalide edastamine ehitise elektri- ja sidevõrkudes ning millised tehnosüsteemid- ja lahendused on selleks valitud. See on vajalik elektripaigaldiste sujuvaks integreerimiseks teiste ehitises asuvate tehnosüsteemidega.
Tihti vajavad elektripaigaldised, nagu alajaam, peajaotla, varutoitegeneraator, eraldi ruumi ohutuse, töökindluse ja hoolduse tagamiseks (p 2). Ehitusprojektis tuleb selgitada, kas eraldi ruum on vajalik. Näiteks võivad suured elektriseadmed kuumeneda või põhjustada lühist. Kui need on paigutatud eraldi ruumi, vähendab see tulekahju leviku riski ja kaitseb teisi ehitise osi. Lisaks on tagab eraldi ruum võimalused elektripaigaldisele mugavalt pääseda hooldamise või remondi eesmärgil.
Punktis 3 sätestatakse kohustus ehitusprojektis välja tuua tugevvoolu hinnanguline vajalik tarbitav võimsus. Tugevvoolu võimsus viitab elektrisüsteemi või -seadme võimekusele edastada või tarbida elektrienergiat teatud ajaühikus ning mõõdetakse vattides (W) või kilovattides (kW). Ehitusprojektis hinnangulise tarbitava võimsuse määramine on oluline, et tagada elektrisüsteemi piisav võimekus kõigi seadmete ja süsteemide tõrgeteta toimimiseks. See hõlmab kõiki elektritarbijaid, sealhulgas valgustust, küttesüsteeme, ventilatsiooni ja muid seadmeid, mis vajavad elektrienergiat.
Punktis 4 sätestatakse kohustus lisada ehitusprojekti nõrkvoolu sideühenduste teave. Nõrkvoolu sideühenduste teave viitab informatsioonile, mis on seotud madalpinge elektrisüsteemide projekteerimise, paigaldamise ja hooldamisega, keskendudes eelkõige side- ja kommunikatsioonivõrkudele. Nõrkvoolusüsteemid hõlmavad erinevaid tehnilisi lahendusi, sealhulgas andmesidevõrke, telefonisüsteeme, turvasüsteeme (nagu videovalve ja läbipääsusüsteemid) ning tulekahjusignalisatsioonisüsteeme.
Elektripaigaldiste osas tuleb välja tuua erivajaduste tagamiseks mõeldud süsteemid ja lahendused (p 5). Erivajadus võib tuleneda tekkinud olukorrast (nt elektrikatkestus) või olla seotud kasutajate erivajadustega (nt vaegnägemine või -kuulmine). Ehitusprojektis tuleb selgitada, mis süsteemid ja kuidas tagavad erivajaduse puhul kasutusvõimalust. Näiteks kuulmispuudega inimeste helivõimendussüsteemid ja häiresignalisatsioon erivajadust arvestavates tualettruumides.
Punktis 6 sätestatakse kohustus esitada hooneautomaatikasüsteemide arhitektuurilahendus ja liidestamine teiste tehnosüsteemidega, tõhususe kvalifikatsioon ja jälgimise lahendused. Tuleb esitada teave süsteemi ulatuse, funktsioonide ja tõhususe klassifikatsiooni kohta, juhindudes nt standardist EVS-EN ISO 52120-1:202210, mis näitab, kui hästi automaatikasüsteemid suudavad energiat säästa ja hoone toimimist optimeerida. Lisaks tuleb kirjeldada automaatikasüsteemi arhitektuuri, liidestamist teiste tehnosüsteemidega, kasutajaliideseid ning häirete ja alarmide haldust. Samuti tuleb esitada monitoorimis- ja hoolduslahendused ning selgitada, kuidas automaatika aitab saavutada energiatõhususe eesmärke. Monitoorimine hõlmab hoone tehnosüsteemide, nagu kütte-, ventilatsiooni- ja valgustussüsteemide, pidevat jälgimist ja andmete kogumist. See võimaldab tuvastada ebaefektiivsusi, optimeerida süsteemide tööd ning tagada energiatõhususe ja kasutusmugavuse. See tagab süsteemi läbimõeldud planeerimise, energiasäästu ning hoone mugava ja efektiivse toimimise.
Lõikes 6 sätestatakse nõuded elektroonilise side ehitisesisesele võrgule. Elektroonilise side võrk on defineeritud ESS § 2 p-s 2, mis muuhulgas on ka andmesidevõrk. EhS § 612 lg 3 defineerib mh ka hoonesisese füüsilise taristu, mis on lõppkasutaja asukohas olev füüsiline taristu, mis ühendab juurdepääsupunkti terminalseadme ühenduspunktiga. Olemasolevate ja potentsiaalsete elektroonilise side võrkude vajadustega arvestamine tähendab, et elektroonilise side võrke on mitmeid, st elektroonilise sideteenuse osutaja peab teenuse osutamiseks ehitama välja oma võrgu ega saa kasutada teiste elektroonilise sideteenuse osutajate võrke (eelnõu § 11 lg 6 p 1). Tehnoruumi ruumivajaduse puhul tuleb analoogselt elektripaigaldistega arvestada nt sidekapi paigutamise või selleks ehitatava eraldiseisva ruumiga, et oleks tagatud võrgu füüsiline turvalisus, kuid samas lihtsasti juurdepääsetavus hoolduseks või korrashoiuks (eelnõu § 11 lg 6 p 2). Lõppkasutajate ühenduste arvu näitamine on vajalik, et anda hinnang lõppkasutajate arvule ning selleks vajalikuks ruumivajaduseks, nt analoogselt antakse teiste tehnosüsteemide ehitamisel ette vooluhulk või pinge, mis on oluline lõppkasutajate vaates (eelnõu § 11 lg 6 p 2).
Paragrahviga 12 sätestatakse nõuded ehitusprojekti tehnovõrkude ja -rajatiste osale. Kehtiva määrusega võrreldes on tegemist uue paragrahviga (vt põhjendused § 11 juures). Paragrahvi aluseks on kehiva määruse §-des 19 – 21 sätestatud nõuded tehnovõrkudele ja -rajatistele. Sättesse on lisatud elektroonilise side võrgu osa analoogselt ehitise tehnosüsteemide osaga. Tehnovõrgud ja -rajatised asuvad ehitisest väljas maapinnal, maapõues või õhuruumis. Need on näiteks kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustik, elektroonilise side või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldis või surveseadmestik ja nende teenindamiseks vajalikud ehitised (AÕS § 158 lg 1).
Lõikes 1 sätestatakse nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste osale. Eelkõige esitatakse vastavas osas loetelu projekteeritavate tehnovõrkude ja -rajatiste kohta, mis on vajalikud kavandatava ehitise iseloomust tulenevalt. Sisuliselt tuleb esitada loetelu, mis annab ülevaate ehitisest väljapoole kavandatud tehnovõrkudest ja -rajatistest. Kõik lõike 1 sissejuhatavas lauses loetletud tehnovõrgud ja -rajatised ei pruugi olla iga ehitise puhul asjakohased ega vajalikud. Projekteerija lähtub selles osas kavandatava ehitise kasutusotstarbest. Elektrivarustuses jaoks vajalik tehnovõrk või -rajatis on näiteks elektriliin või alajaam. Kanalisatsioon üldmõistena võib hõlmata erinevaid süsteeme heitvee ja liigse vee ärajuhtimiseks ning puhastamiseks, näiteks reovesi, sademevesi (sademetest (vihm, lumi) pärinev vesi), drenaaž (pinnase- ja põhjavee ärajuhtimise süsteem, mis aitab säilitada sobiva niiskustaseme pinnases ja kaitsta ehitisi niiskuskahjustuste eest). Erivõrk on võrk on muu võrk, mis ei ole lõikes 1 nimetatud, näiteks taastuv- ja päikeseenergia võrk.
Lõige 1 annab loetelu, millised tingimused tuleb ehitusprojektis esitada lisaks tehnovõrkude ja -rajatiste loetelule. Säte kordab osaliselt eelnõu § 11 lg 1. Analoogselt tehnosüsteemide sättega, tuleb ehitusprojektis kirjeldada neid rajatisi ja võrke, mis on kavandatava ehitise kasutusotstarbest tulenevalt vajalikud. Punktide 1 – 2 alusel tuleb kirjeldada tehnovõrgu või -rajatise lahendust ja põhimõtteid ning asukohta ja paiknemist. Punktid 1 – 2 on seotud punktiga 4, mille alusel tuleb ehitusprojektis esitada muud tingimused, mis seonduvad eelnõu §-s 11 loetletud ülesannete lahendamisega. Tehnosüsteemid ja tehnovõrgud või -rajatised toimivad lõppastmes koosmõjus ning seega tuleb ehitisest väljas asuvate rajatiste kavandamisel arvestada tehnosüsteemide kohta käivate ülesannete lahendustega. Nt veevarustuse ja kanalisatsiooni vooluhulkadega peab arvestama tehnosüsteemide ja -rajatiste projekteerimisel koosmõjus, kuna tehnosüsteem ei ole eraldiseisev autonoomne süsteem, vaid sõltub välisvõrkude lahendusest, sh liitumispunktile antud tingimustest.
Juhul, kui tehnilisi tingimusi ei ole võimalik täita, esitatakse alternatiivne tehniline lahendus ja vastavad selgitused (p 3). Tegu on uue punktiga. See on vajalik olukorras, kus projekteerimistööde tegemise käigus selguvad objektiivsed asjaolud, mistõttu pole võimalik tehnilisi tingimusi täita. Näiteks ruumipuudus, maa-alused takistused või keskkonnakaitselised piirangud. Sellisel juhul esitab projekteerija alternatiivsed lahendused koos selgitustega. Alternatiivsed lahendused peavad olema kooskõlastatud võrguvaldajaga, sest nende antud tehnilistest tingimustest sõltub nt tehnorajatise asukoht, sh liitumine olemasoleva võrguga. Alternatiivse lahenduse puhul tuleb ehitusprojektis tõenäoliselt teha muudatusi, mistõttu tuleks need küsimused lahendada ehitusprojekti koostamise käigus. Kui tegu on ehitus- ja kasutusloa vahelise etapiga, kus alternatiivse lahenduse vajadus selgub alles detailsema ehitusprojekti koostamisel, tuleb vastavad selgitused esitada kasutusloa taotlemisega esitatavas ehitusprojektis (vt ka eelnõu § 7 lg 7 selgitusi olulise muutmise kohta).
Samas osas esitatakse ka katendi taastamise plaan (p 5), juhul kui katendi tuleb tehnovõrkude ja – rajatiste ehitamise/paigaldamise järgselt korda teha, nt võib selline vajadus ilmneda kui hoonet laiendatakse ja olemasolevad tehnorajatised või -võrgud tuleb ümber ehitada. Katendi taastamise plaani koostamise vajadus sõltub ehitustegevuse olemusest, nt ei ole vajalik katendit taastada, kui selle asemele ehitatakse hoone, mille alla jäävad tehnorajatised. Plaan peab kirjeldama, kuidas taastatakse infrastruktuuri või maastiku endine olukord. Säte eesmärgiks on tagada vastavus kehtivatele nõuetele ja vähendada mõju liiklusele ja keskkonnale. Taastamise plaan peab sisaldama olulist teavet ohutuse tagamiseks ja kehtivatele nõuetele vastamiseks. Näiteks võib taastamise plaan sisaldada olemasoleva olukorra kirjeldust (võib viidata ka ehitusprojekti teistele osadele), vajalike tööde kirjeldust (millist tehnorajatist paigaldatakse), tööde järjekorda, liikluskorraldust tööde ajal jne.
Lõikes 2 sätestatakse tehnovõrkude ja -rajatiste osas esitatava teabe vorm – projekteeritud lahendusi kirjeldatakse nii tekstiliselt seletuskirjas kui ka graafiliselt joonistel. Graafiliselt tuleb esitada olemasolevate, projekteeritud ja likvideeritavate tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad (asendiplaanil, tehnovõrkude ja -rajatiste koondplaanil või vajadusel eraldi tehnovõrgu ja -rajatise plaanil). Ehitise ehitusloa menetlemisel hinnatakse põhjalikumalt ehitise mõju seda ümbritsevale keskkonnale, näiteks millised tehnovõrgud, kus ja kuidas soovitakse liita ühtsesse tehnovõrkude süsteemi. See on ajalooliselt tinginud praktika, et välisruumi puudutavad osad lahendatakse detailsemalt, sest see võib puudutada kolmandate isikute õigusi või avalikke huve ja mõjutada muid välisruumiga seonduvaid lahendusi.
Paragrahvis 13 sätestatakse nõuded ehitusprojekti tuleohutuse osale. Lõike 1 aluseks on kehiva määruse § 22 lõikes 1 sätestatud nõuded tuleohutusele, mida on täiendatud, täpsustatud ja muudetud. Kehtiva määruse § 22 lg 1 punktid 2 – 12 ja 14-15 (eelnõu punktid 1-11 ja 13-14) on jäänud samaks. Kehtiva määruse § 22 lg 1 p 1 teave on kaetud üldosas, mistõttu see punkt kustutatakse. Kehtiva määruse § 22 lg 1 punkti 13 täpsustakse nii, et esitada tuleb kõigi tehnosüsteemide tuleohutuse põhimõtteid, mitte ainult ventilatsiooni- ja kütteseadmete omad. See on oluline, sest ehitistes kasutatakse mitmesuguseid tehnosüsteeme, nagu elektrisüsteemid, veevarustus, kanalisatsioon ja gaasivarustus, mis otseselt mõjutavad tuleohutust. Näiteks elektrisüsteemi rike võib põhjustada tulekahju, kui ei ole rakendatud asjakohaseid tuleohutusmeetmeid. Ehk kõigi tehnosüsteemide tuleohutuspõhimõtete esitamine aitab tagada ehitise üldise tuleohutuse, vähendades tulekahju tekkimise riske ja võimaldades kaitsta inimelusid ning vara.
Kehtiva määrusega võrreldes on osa täiendatud p-dega 15 – 16 (uued punktid). Punktis 15 sätestatakse kohustus esitada tuleohutuse osas evakuatsioonivalgustuse ja töö jätkamise valgustuse lahenduste kirjeldus. Evakuatsioonivalgustus on vajalik, et tagada inimeste ohutu väljapääs hoonest kehvades nähtavustingimustes, aidates tuvastada väljapääsude asukohti ja valgustada teid ning takistusi. Avariivalgustus aitab elektrikatkestuse korral tagada nähtavuse ja võimaldab evakuatsiooni jätkumist ka tavapärase elektrivarustuse puudumisel. See teave on tarvis samuti vajalik tulekahju tõrjumiseks ja evakuatsiooni koordineerimiseks.
Punktis 16 sätestatakse kohustus esitada suluste ja lukustuse tüübid, automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemiga koostoimimise kirjeldus ja info tuletõkkeuste automaatse sulgumise tulekahjusignalisatsioonisüsteemi häire korral. Tuletõkkeuksed ja nende automaatne sulgumine on olulised tule leviku piiramiseks ja tulekolletega ruumide eraldamiseks. Evakuatsiooni korral peavad lukustused ja sulused kiirelt avatavad, et tagada inimeste ohutu pääsemine. Automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem ja sulustuse integreerimine aitab koordineerida toiminguid, nagu tuletõkkeuste sulgemine ja väljapääsude avamine, tagades ehitise ohutuse.
Eelnõu § 13 lg 1 p 17 (kehtiva määruse § 22 lg 1 punkti 17) täpsustakse, tuues välja mis võib olla muu tuleohutuse seisukohalt oluline teave. Sättesse on lisatud näited, mis võib olla muu oluline teave tuleohutuse osa projekteerimisel, nt võivad omada tähtsust eriohtlikud ruumid, tuleohutusmärgid ja automaatikapaigaldised. Muud tuleohutust mõjutavad tegurid võivad tuleneda ehitise kasutusotstarbest ning määruses ei ole võimalik kõikide kasutusotstarvete lõikes tuua välja tuleohutusest tulenevaid erinõudeid. Päästeamet on koostanud erinevad juhendid11 ehitiste tuleohutusnõuete täitmiseks, mida saab arvestada ehitusprojekti koostamisel kui head tava, mis tagab ohutu ehitise ehitamise.
Lõikes 2 sätestatakse, et tuleohutuse osas kirjeldatakse projekteeritud lahendusi nii tekstiliselt seletuskirjas kui ka graafiliselt joonistel. Tegu on kehtiva määruse § 22 lõikega 3, mida ei ole muudetud. Lõikesse lisatakse selguse huvides, et tuleohutuse osas tuleb graafiliselt esitada vähemalt korruseplaanid ja lõiked, millel näidatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 punktides 3, 7, 9 ja 11 sätestatu. Viimane lause piirab ehitusloa taotlusega esitatava ehitusprojekti teabemahtu. Muud käesolevas paragrahvis loetletud teemad peavad olema lahendatud hiljemalt kasutusloa taotlusega esitatavas ehitusprojektis.
Paragrahvis 14 sätestatakse nõuded välisruumi osale. Kehtivas määruses kasutatakse läbisegi projekteerimisvaldkondi ja projektdokumentatsiooni liike (vrdl § 3, § 4 ja § 5). Väliruumi osasid kirjeldavate projekteerimisvaldkondade asemel kasutatakse asendiplaani mõistet. Projekteeritakse aga väliruumi osasid ja selle projektlahenduse üks väljendusvahend on asendiplaan (ehk joonise tüüp).
Kehtiva määrusega võrreldes on seega tegemist uue paragrahviga, mille vajadus on tingitud eeltoodust ja asjaolust, et välisruumi kohta käiv teave ei ole kehtivas määruses selgelt eristatud, mistõttu jääb ebaselgeks millist teavet ja mis mahus tuleb välisruumi osas ehitusprojektis esitada. Välisruumi osa lahendatakse sellisel juhul, kui kavandatavat ehitist puudutavad tingimused on seotud ka välisruumi, nt hoone püstitamisel on reeglina vajalik kavandada välisvõrgud, juurdepääsuteed ja viia ellu muud detailplaneeringut või projekteerimistingimustest tulenevad tingimused. Samas tuleb tähele panna, et hoone ümberehitamisel, nt kandvate konstruktsioonide muutmisel ei ole puutumust välisruumiga, mistõttu võib selle osa jätta lahendamata.
Lõikes 1 sätestatakse, millised teemasid tuleb kajastada välisruumi ehitusprojekti osa all. Ehitusprojekti standardi kohaselt on välisruum on väljapoole hoonete siseruumi jääv terviklik keskkond, mille moodustavad ehitised, loodus, kultuur ja sotsiaalne keskkond, sealhulgas hoonete siseruumist väljapoole jäävad maa-ala rajatised. Mõistet ei tooda määruse tasemele, kuna see on hoonekeskne. Määruse eelnõuga soovitakse lahendada ehitist ümbritseva ruumi ehitusprojekti koostamise küsimused, kuna praktikas vastavat maa-ala projekteeritakse ning see on oluline ehitusprojekti terviklikkuse vaates. Välisruumi osa lahendamine on oluline nii hoonete kui ka rajatiste kontekstis.
Kuigi rajatiste puhul ei ole tihtipeale võimalik eristada välis- ja siseruumi, on alltoodud küsimuste lahendamine oluline ka suuremate rajatiste, nt olulise avaliku huvi rajatiste nagu lauluväljak, staadion jne puhul, kus päästemeeskonna juurdepääs või ligipääsetavuse jne nõuded peavad olema samuti täidetud. Päästevaldkonna jaoks on nt oluline, kus asuvad tuleohutuse tagamiseks vajalikud rajatised, nt hüdrant.
Välisruumi osas esitatakse analoogselt teiste osadega välisruumi lahenduse kirjeldus. Selle kirjelduse esitamiseks valib projekteerija talle sobiva vormi, praktikas kasutatakse selleks graafilist vormi, st asendiplaani. Asendiplaanil tuleb näidata, kus asuvad välisruumis juurdepääsud, teed, valgustus, väikevormid jms rajatised. Väikevormide12 tähendus tuleneb valdkondlikust standardist ning tähendab näiteks linnamööblit, purskkaevu, skulptuure jms.
Välisruumi kujundamine on osa maastikuarhitektuuri lahendusest, seega tuleb käesolevat ehitusprojekti osa koostada koosmõjus arhitektuuri osaga. Arhitektuuri osa keskendub kavandatavale ehitisele ning välisruumi osa seda ehitist ümbritsevale ruumile. Maastik on inimese poolt kujundatud keskkond.
Maastikuarhitektuur ja vertikaalplaneerimine on mõlemad maastiku kujundamise osad, kuid neil on erinevad fookused ja eesmärgid. Maastikuarhitektuuriline lahendus hõlmab väliruumi terviklikku kujundamist, keskendudes esteetikale, funktsionaalsusele ja kasutusmugavusele. Selle raames planeeritakse haljastus, teede ja platside paigutus, väikevormid (nt pingid, valgustid), veekogud ning muud elemendid, mis loovad toimiva keskkonna.
Vertikaalplaneerimine keskendub maapinna kõrgussuhete ja kallete planeerimisele, et tagada nõuetekohane sademevee ärajuhtimine, vältida vee kogunemist soovimatutesse kohtadesse ning tagada teede ja platside sobiv kalle. Sademevee lahendusi kavandatakse tehnovõrkude ja -rajatiste osas, kuid lahendus peab olema kooskõlas välisruumi osaga, nt saab projekteerija otsustada nende osade ühitamise vajaduse. Vertikaalplaneerimisel, sh pinnase tõstmisel tuleb tagada, et sademevee äravool ei kahjustaks külgnevaid kinnisasju ning tehnovõrkude ja -rajatiste osas tuleb selleks ette näha konkreetsed rajatised, nt drenaaž vms. Vertikaalplaneerimine on oluline ka juurdepääsuteede, parkimiskohtade ja muude infrastruktuurielementide korrektseks paigutamiseks, et tagada nende funktsionaalsus ja ohutus.
Maastikuarhitektuuri lahenduse osa võib olla vertikaalplaneerimine. Vertikaalplaneerimine tähendab eelkõige olemasoleva maapinna kõrguse (sügavuse) muutmist. Vertikaalplaneerimise kohta käiva teabe esitamine on oluline, kuna see võib mõjutada ümbritsevaid isikuid, nt olukorras kus sademeveed valguvad tõstetud pinnasega kinnisasjalt naabri kinnisasjale. Vertikaalplaneerimise puhul tuleb arvestada ka kohalike omavalitsuste üldplaneeringutega, kuna seal võivad olla sätestatud piirangud vertikaalplaneerimiseks.
Välisruumi oluline osa on veel teed ja liikluslahendused. Nende kavandamisest võib sõltuda külgnevate kinnisasjade juurdepääsude tagamine, mistõttu tuleb loa taotlusega esitada vastava teema lahendus ning pädev asutus peab uurima, kas kavandatav lahendus võiks mõjutada nt naabrite võimalusi oma kinnistule ligipääsuks.
Maa-ala valgustuse lahenduste osas esitatakse tekitatava valgustuse visualiseering, täpsustades valgustustihedust, värvsustemperatuuri, heledust, ühtlust ja värviesitust. Valgustuse kohta käiva teabe esitamine võib olla oluline, kuna see võib samuti mõjutada naaberkinnisasjade elanikke, nt valgusreostuse tõttu.
Valgustustihedus: Näitab, kui palju valgusvoogu langeb pinnaühikule, mõõdetuna luksides (lx). Värvustemperatuur: Väljendab valgusallika valguse värvust, mõõdetuna kelvinites (K). Madal värvustemperatuur (alla 3300 K) annab sooja valguse, kõrge (üle 5300 K) aga külma valguse mulje.
Heledus: Iseloomustab, kui eredana pind või valgusallikas inimsilmale paistab, mõõdetuna kandelates ruutmeetri kohta (cd/m²). Näiteks LCD-arvutikuvari heledus võib olla kuni 500 cd/m².
Ühtlus: Viitab valgustuse ühtlusele pinnal, sageli väljendatud valgustustiheduste suhte kaudu. Värviesitus: Näitab, kui hästi valgusallikas võimaldab eristada objektide värve võrreldes loomuliku valgusega, mõõdetuna indeksiga (Ra). Maksimaalne väärtus 100 vastab loomulikule värviesitusele; kõrgem CRI väärtus tähendab paremat värviedastust.
Lõige 2 sätestab, et välisruumi osas kirjeldatakse projekteeritud lahendusi nii tekstiliselt seletuskirjas kui ka graafiliselt joonistel. Teemade graafiliselt esitamine on vajalik nt külgnevate kinnisasjade omanike õiguste kaitsmiseks.
Paragrahvis 15 sätestatakse energiatõhususe osale esitatavad nõuded. Energiatõhususe osa ehitusprojektis kordab osaliselt energiamärgisel esitatavat informatsiooni, mistõttu peab esitatav informatsioon vastama energiatõhususe eriosale EhS-s ja vastavatele valdkonna määrustele. Ehitusprojektis on teabe esitamine vajalik, et terviklikult oleksid leitavad tekstilised selgitused projekteeritud lahenduse kohta, mh et oleks selgitatud energiatõhususe osa seoseid teiste projekteerimisvaldkondadega.
Lõike 1 alus on kehiva määruse §-s 23 sätestatud nõuded, mida on täiendatud, täpsustatud ja muudetud. Kehtiva määrusega võrreldes on osa täiendatud punktidega 1, 4 - 7). Need teabenõuded ühtlustavad ehitusprojektile esitatavaid nõudeid energiatõhusust puudutavates õigusaktides esitatud nõuetega. Näiteks hoone kasutusotstarve mängib olulist rolli energiatarbimise arvutuste algandmete määramisel ja eeldatavate lõpptulemuste määramisel. Punktid 2 ja 3 aluseks on kehtiva määruse § 23 lõige 1 ja see on jäänud samaks.
Punkti 4 on täpsustatud viisil, et ehitusprojekti koostamisel tuleb esitada teave hoone eri kasutusotstarvete kohta, millest energiaarvutuses lähtuti. Esitatakse hoone eri kasutusotstarvete jaotuse kohta, millest lähtuti energiaarvutuses, kuna kasutusotstarbest tulenevalt võivad lähtekohad olla erinevad. Kui konkreetse kasutusotstarbega hoonele ei kehti energiatõhususe nõuded, esitatakse selgitused ning sarnase kasutusotstarbega hoone näitel.
Punkt 5 tugineb energiatõhususe miinimumnõuete määruse § 2 lg-le 4, kus on sätestatud, et madala temperatuuriga pind käesoleva määruse tähenduses on sisekliima tagamisega ruumide netopind, mille kütmise seadeväärtus on oluliselt madalam kui lisas 1 „Ventilatsiooni välisõhu vooluhulgale ja energiaarvutuses kasutatavate ruumitemperatuuride seadeväärtustele kehtivad nõuded” (edaspidi lisa 1) sätestatud väärtus. Ehitusprojektis kirjeldatakse, kuidas arvestatakse vastavate pindadega energiatõhususe arvutamisel. Punktis 6 kohaselt esitatakse loetelu energiatõhusust oluliselt mõjutavatest energiaarvestitega tehnosüsteemidest, mis projekteeriti hoonele ja varustati energiaarvestitega, ning teave nende süsteemide kohta, millele energiakasutuse mõõtmine ei ole ette nähtud. Punkt 7 kohaselt tuleb esitada loetelu nendest tehnosüsteemidest, mille energiakasutuse mõõtmist ei teostata.
Lõikes 2 sätestatakse täiendav kohustus selgitada energiatõhususarvu määramise kujunemist ja väiksemate pindade käsitlemise põhimõtteid mitme kasutusotstarbega hoone puhul. Tegemist on uue sättega, mis on tingitud sellest, et sageli kavandatakse ja ehitatakse mitme kasutusotstarbega ehitisi (näiteks korterelamu esimese korruse poepinnaga), mille puhul peab arvutuse koostaja tegema eeldusi ja valikuid ning neid tuleb selgitada. Mitme kasutusotstarbega hoone puhul, kus erinevad osad täidavad erinevaid funktsioone (nt elamu ja äripinnad samas hoones), tuleb energiatõhususarvu määramisel arvestada iga osa eraldi. Energiatõhususarv tuleb määrata neile hoone osadele, mille köetav pindala ületab 10% kogu hoone köetavast pinnast. Kasutusotstarbed, mille pindala on väiksem kui 10% hoone köetavast pinnast, liidetakse funktsionaalselt sarnase kasutusotstarbega osadele. Seega tuleb esitada selgitus, kuidas energiatõhususarv arvutati, ning kuidas käsitleti väiksemaid pindasid, et tagada arvutuste läbipaistvus ja vastavus kehtivatele nõuetele.
Lõikes 3 sätestatakse kohustus tuua selgelt välja seda kui lokaalse taastuvenergia tootmise süsteemi paigaldamine ei ole majanduslikult põhjendatud või tehniliselt teostatav. Tegemist on uue sättega, mille vajadus on tingitud näiteks sellest, kui ehitatav hoone asub varjutatud kohas ja paneeli arvutuslik toodang on vähem kui 70 % teoreetilisest varjestamata olukorrast, siis ei ole lokaalse taastuvenergia tootmise süsteemi paigaldamine majanduslikult mõistlik. Säte tugineb hoone energiatõhususe miinimumnõuete määruse13 §-le 8, kus on sätestatud, et kui päikeseenergiasüsteemi paigaldamine ei ole majanduslikult põhjendatud või tehniliselt teostatav, siis peab hoone energiatõhususarv ilma lokaalselt toodetud taastuvelektrienergiat arvestamata vastama määruse § 4 lg-s 2 sätestatud nõuetele. Andmed päikeseenergiasüsteemi paigaldamise majandusliku põhjendamatuse või tehnilise mitteteostatavuse kohta esitatakse ehitusloa taotlusele või ehitusteatisele lisatud ehitusprojekti energiatõhususe osas.
Lõike 4 ja 5 näol on tegu kehtiva määruse § 23 lg-dega 3 ja 4, mida ei ole muudetud. Nende lõigetega sätestatakse nõue selgitada välja olulise energiatarbega tehnosüsteemi paigaldamise otstarbekus. Selgitamise vajadus tuli Euroopa Komisjoni põhjendatud arvamusest asjas nr 2012/0345, mis puudutas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta (ELT L 153, 18.06.2010, lk 13–35) ülevõtmist. Komisjon leidis, et Eesti õigusaktides ei käsitleta alternatiivsete suure tõhususega süsteemide kasutamise edendamist. Nimetatud direktiivi artikli 7 viienda lõigu paremaks ülevõtmiseks lisatakse määruse § 26 lõige 3. Lisatav lõige on mõeldud eelkõige suunava juhisena, et juba projekteerimise faasis kaaluda energiatõhusaid lahendusi ning sedasi vähendada tulevikus tarbitavat energiakogust. Täienduse kohaselt tuleb ehitusprojekti energiatõhususe osas kajastada projekteerimisettevõtja soovitused suure energiatõhususega tehnosüsteemide kasutamiseks. Sättes on toodud suure energiatõhususega tehnosüsteemide näidisloetelu, mis on esitatud direktiivi 2010/31/EL art 6 lõikes 1.
Lõikes 6 sätestatakse, et ehitusloa taotlemisel kirjeldatakse energiatõhusust puudutavaid lahendusi vähemalt tekstiliselt seletuskirjas. Tegu on esitatavat teabemahtu piirava sättega.
Paragrahvi 16 lõikes 1 sätestatakse lähtealused ehitise lammutamiseks mõeldud ehitusprojekti koostamiseks. Nendeks on EhS § 14 lõikes 1 sätestatud nõuded, eelnõu paragrahvis 3 sätestatud nõuded, olemasoleva situatsiooni kirjeldus ning pädeva asutuse ettekirjutused. Lisaks kehtivas määruses sätestatule lisatakse eelnõuga lähtealuste hulka viide eelnõu paragrahvile 3 (ehitusprojekti koostamisele esitatavad üldnõuded) ning jäetakse välja tellija lähteülesanne, ehitusuuring ja pädeva asutuse korraldused. Viimased on kaetud EhS ja ehitusprojekti ja selle koostamise üldnõuetega.
Lõikes 2 sätestatakse lammutamiseks koostatava ehitusprojekti eesmärk. Kui ehitusprojekti eesmärk on suunatud ehitise valmimisele, siis lammutusprojekti eesmärk on anda ehitist lammutavale ehitusettevõtjale teavet lammutatava ehitise või selle osa kohta, juhiseid lammutustööde ohutuks läbiviimiseks ning lammutamisel tekkivate jäätmete käitlemiseks. Teabe adressaadiks on nii avalik võim, kui ka lammutamisega tegelev ettevõte. Sätet võrreldes kehtiva määrusega muudetud ei ole, kuna rakendusanalüüsis selles osas probleeme ei tuvastatud.
Lõikes 3 sätestatakse esitatava info täpsusaste. Ehitusprojektis sisalduvad juhised ja lahendused tööde läbiviimiseks peavad võimaldama lammutustöid ohutult ja keskkonnasäästlikult lõpule viia. Sätet võrreldes kehtiva määrusega muudetud ei ole, kuna rakendusanalüüsis selles osas probleeme ei tuvastatud.
Lõikes 4 sätestatakse ehitusprojekti minimaalsed teabevaldkonnad. Lammutusprojekti osades kirjeldatakse olemasoleva ehitise ja selle tehnovõrkude või – rajatistega seonduvaid tingimusi eesmärgiga vältida nende kahjustamist. Olemasolevate tingimuste kirjeldamisele kohaldub ehitusprojekti üldosa säte, mille kohaselt peab projekteerija andma hinnangu lammutusprojekti osade ja ülesannete lahendamise ulatusele. Nt võib kolmandate isikute õiguste kaitse vaates olla oluline hinnata, mis on mõju võrgu või rajatise lahtiühendamisele ja liitumispunkti asukoha muutmisele.
Kehtiva määrusega võrreldes lisatakse eelnõuga punkt 10, mille kohaselt peab ehitusprojekt ehitise lammutamiseks sisaldama ka materjaliauditit. Materjaliauditikohustuslikud on kõik ehitusloakohustuslikud tegevused, mille käigus ehitis eemaldatakse või likvideeritakse osaliselt või täielikult, sh ehitise osaline ümberehitamine või renoveerimine mille käigus tekib potentsiaalseid materjale, tooteid või jäätmeid.
Punkti lisatakse seoses riigi ja EL eesmärgiga ja sooviga minna üle ringmajanduslikele majandusmudelitele. Ehitusprojekti regulatsioon peab hõlbustama ehitusmaterjalide ja toodete taaskasutamist ja ringlusessevõtu. Toodete ja materjalide säästev kasutamine on võimalik vaid siis, kui materjalide ja toodete kohta on piisavalt andmeid. Kehtiva õiguse alusel ei ole olemasolevate ehitiste puhul võimalik lammutamise eelselt tekkivaid tooteid, materjale ja jäätmeid püstitatud eesmärgi tarbeks piisavalt kaardistada ei ehitusprojekti, ehitusdokumentatsiooni ega lammutusprojekti alusel. Samas läheb järgnevate kümnendite jooksul lammutamisele ca 4500 nõukogude ajal ehitatud korterelamut. Kahjuks on enamuse nende kohta teave EHR-s ja arhiivides puudulik või ei ole püstitatud eesmärgi täitmiseks piisav. Sellest tulenevalt sätestatakse eelnõus kohustus esitada ehitusprojektiga koos materjaliauditi aruanne.
Materjaliaudit on lammutamise eelselt läbiviidav protsess eesmärgiga kaardistada ehitises või selle osas kasutusel olevad materjalid, tooted ja elemendid ning nende üldine seisukord ning koostada selle pinnalt aruanne. Auditi läbiviimine annab sisendi ka hindamaks ja planeerimaks lammutustöid või demonteerimist. Tegemist ei ole ehitise auditiga EhS § 18 mõttes. Seejuures on oluline märkida, et auditi raames annab pädev isik välja esmase hinnangu materjali seisukorra osas, mitte lõplikku hinnangu materjali põhiomaduste ja ohutuse osas, kuna see sõltub kasutatava materjali olemusest ja tulevasest kasutusotstarbest või kavandatava ehitise kasutusotstarbest, kus materjale soovitakse kasutada.
Auditi aluseks on olemasolev dokumentatsioon ja teiste meetoditega kogutud andmed. Ehitise materjaliauditile ja aruandele esitatavad täpsemad nõuded, sh vorminõuded, meetodid ja lähtealused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Määrusega on võimalik täpsustada materjali ja -tooterühmade kaupa auditi metoodika (nt olemasoleva dokumentatsiooni analüüs, vaatlus ja uuringud või ainult uuringud), meetodi (nt visuaalkontroll, kasutuskontroll, dokumentatsiooni kontroll), materjalauditi läbiviijale esitatavad kvalifikatsiooninõuded14 jne.
Lisatav nõue on kooskõlas EhS-s sätestatud jätkusuutliku arengu soodustamise (EhS § 1), keskkonnasäästlikkuse (EhS § 9) ja loodusvarade säästava kasutamise (EhS § 11 lg 2 p 7) põhimõtetega ning viib need määruse tasemel ellu.
Välja pakutud lahenduste elluviimine eeldab paralleelset infrastruktuuri loomist (nt vajalikud IT lahendused, mis toetaksid kogutud materjalide realiseerimist; infrastruktuur ehitusmaterjalide hoidmiseks ja säilitamiseks). Vastasel juhul ei täida täiendavate andmete kogumine ja materjaliauditi kohustus lõppeesmärki, vaid tekitab ebavajalikku halduskoormust juurde. Oluline on märkida, et uute ehitiste puhul pole materjaliaudit vajalik, kuna kehtiva õiguse kohaselt peaksid andmed ehitises kasutatud toodete ja materjalide kohta olemas olema piisavas detailsusastmes ehitusprojektis ja ehitusdokumentides. Nende paremaks kogumiseks ja haldamiseks tuleb muuta teisi õigusakte.
Lõikes 5 sätestatakse kohustus määrata ehitusprojektis meetodid tehnovõrgu ja -rajatise kaitsmiseks, nende lahtiühendamiseks või likvideerimiseks. Tehnovõrgu või -rajatise lahtiühendamise või likvideerimiseks tuleb koos ehitusprojektiga esitada ka tehnovõrgu ja -rajatise omaniku arvamus. See on oluline tagamaks tehnovõrgu või -rajatise kaudu osutatava teenuse, nt kütte, veevarustuse või elektroonilise side stabiilsust. Kaitsevööndiga ehitise omaniku kaasamine ning arvamuse küsimine tuleneb ka EhS §-st 70.
Lõikes 6 sätestatakse kohustus esitada vajadusel koos ehitusprojektiga ka ehitustööde organiseerimise kava. Organiseerimise kavas antakse juhised ehitusobjekti maa-ala ohutuks, majanduslikult efektiivseks ja säästlikuks kasutamiseks ning ehitustoodete ning seadmete ohutuks ja efektiivseks montaažiks lähtuvalt tegelikest võimalustest ja piirangutest ehitustööde läbiviimisel. Ehitistööde organiseerimise kava ei ole ehitusprojekt. Ehitustööde organiseerimise kava koostamise lähtealuseks on koostatud ehitusprojekt, materjaliaudit, tööohutuse alased nõuded, kasutatavate ehitusmasinate ja seadmete tehnilised andmed ja paiknemisest tulenevad eritingimused ning ehitustööde kavandatav ajaline kestus ja ehitusplatsi logistika, sealhulgas liikluskorraldust, kui seda teemat ei ole käsitletud tööohutuse kavas. Tööohutuse kava täitmise üle teostatakse järelevalvet, mistõttu on selle olemasolu ehitusprotsessis vajalik.
Lõikes 7 sätestatakse, et ehitise osalisel lammutamisel võib ehitusprojekt ehitise püstitamiseks või muuks loakohustuslikuks tegevuseks sisaldada ka ehitusprojekti ehitise lammutamiseks. Juhul kui lammutustööde läbiviimiseks on vajalik tehnovõrgu ja -rajatise ümbertõstmine või mõni muu ehitustöö, koostatakse selle kohta iseseisev ehitusprojekt. Sätet võrreldes kehtiva määrusega muudetud ei ole, kuna rakendusanalüüsis selles osas probleeme ei tuvastatud. Sätte mõte on eristada kahte olukorda – esimesel juhul lammutatakse samas asukohas ehitis ja selle asemele rajatakse uus. Teisel juhul võib olla lammutamise läbiviimiseks vajalik tõsta ümber eemal asuvaid tehnovõrke- või rajatisi ning siis tuleb vastava töö tegemiseks koostada eraldiseisev ehitusprojekt. Nt puudutab see tehnovõrkude ja -rajatiste mõjusid kaugemal asuvatele sõlmedele, alajaamadele või naaberkinnisasjadele olulisi ühendusi.
Eelnõu 6. peatükk näeb ette rakendussätted.
Eelnõu § 17 lg 1 on analoogne kehtiva määruse rakendussättega. Eesmärk on reguleerida olukorda, kus ehitus- või kasutusloa taotlus on esitatud enne käesoleva määruse jõustumist. Sellises olukorras hinnatakse varem esitatud loa taotluse vastavust esitamise ajal kehtivatele nõuetele, et mitte põhjustada olukorda, kus isikud peavad loa saamiseks hakkama ehitusprojekte viima vastavusse uue regulatsiooniga.
Lõige 2 reguleerib ehitus- või kasutusteatisega esitatavate ehitusprojektide hindamist. Kuna teatisekohustuslikele ehitistele ei rakendata enam käesolevat määrust, siis on esitatud rakendussäte, mille kohaselt hinnatakse esitatud ehitusprojekte vastavalt kehtivatele õigusnormidele. St teatisekohustuslike ehitiste osas tehakse leevendus ehitusprojekti sisulise kontrollimise vaates ning lubatakse asuda ehitama vormidele esitatud andmete olemasolul.
3. Terminoloogia
Eelnõus kasutatud mõisted on kooskõlas ehitusseadustiku terminoloogiaga.
4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiividega 2018/2002 ja 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust.
5. Määruse mõjud
Määrus on olemasolevat ja rakendusanalüüsis tuvastatud praktikat ülevõttev õigusakt, mis muudab oluliselt seni kehtinud korda.
Kohaldamis- ja reguleerimisala muutmisel on majanduslikud ja töökorralduslikud mõjud. Kohaldamisala kitsendamisel on oluline majanduslik mõju – kaob ära ehitusprojekti koostamise kohustus teatisekohustuslikele ehitistele, mistõttu väheneb vastavate tellimuste arv projekteerijate perspektiivist, kuid samas ka ehitamise kulu eraisiku perspektiivist. Kohaldamisala kitsendamisega vähenevad halduskoormus ja avaliku sektori kulud. Kohaldamisala kitsendamine ei tähenda, et teavituskohustuslik ehitamine ei ole enam pädeva asutuse huviorbiidis. Ebasoovitavate mõjude riski vähendamiseks tuleb eraldi luua vormid ja sätestada minimaalne andmemaht. Vastavad vormid tuleb aga ajakohastada, mis tõstab avaliku sektori töökoormust
Ehitusprojekti koostamise protsessi korralduse määrusest välja jätmisel tekib suurem selgus avalik-õigusliku kontrolli ulatuses. Pädev asutus ei kontrolli juba praegu ehitusprojekti koostajate omavahelist koostööd, kuna tegemist on eraõigusliku küsimusega. Selgem õiguslik regulatsioon peaks soosima kiiremaid protsesse.
Ehitusprojekti staadiumite välja jätmisel on vähene mõju ettevõtete tegevusele, kuna staadiume kasutatakse tellija töömahu piiritlemiseks eraõiguslikes suhtes. Mõju on vähene, sest staadiumid on sätestatud ka ehitusprojekti standardis ning pooltel on võimalik tellija/töövõtja töömahu piiritlemiseks neile siiski viidata. Pädevatele asutustele mõju ei kaasne, sest nemad hindavad ehitusprojekti, lähtudes üldjoontes varem kehtinud nõuetest ning see põhimõte jääb samaks. St ehitusloa taotlusega esitatava ehitusprojekti kirjeldus vastab üldjoontes eelprojekti staadiumile ning kasutusloa taotlusega esitatav ehitusprojekt peab kajastama ehitusprojekti valmis lahendust.
Ehitusprojekti muutmist reguleeriva sätte (§ 12) kaotamisel on töökorralduslikud mõjud. Pädev asutus ei pea mistahes projektis tehtud muudatusi eraldi menetlema, vaid saab seda teha kasutusloa menetluses, kus muudatusi hinnatakse niikuinii. Kokkuvõttes peaks see soosima kiiremaid protsesse ja vähendama halduskoormust. Vastava muudatuse elluviimiseks tuleb hinnata, kas väheoluliste, kuid isikute jaoks vajalike muudatuste menetlemine saab toimuda andmete esitamise taotluse alusel.
Teabekesksele lähenemisele üleminekul on mõju pädevate asutuste töökorraldusele ja majanduslik mõju nii erasektoris, kui ka avalikus sektoris. Dokumendikesksest lähenemisest loobumisel muutuvad lihtsamaks ja ajakohaseks vormistamise nõuded – see peaks vähendama töökoormust mõlemas sektoris, sest lehekülgede nummerdamist ja muud taolist enam ei kontrollita, menetluses saab keskendutakse sisuküsimustele. See peaks soosima kiiremaid protsesse ja vähendama menetlusaega. Selliselt on muudatusel ka majanduslik mõju, sest mõlemas sektoris kulub ehitusprojekti ettevalmistamisele ja menetlemisele vähem ressurssi.
Tehnorajatiste ja -võrkude ning välisruumi osa lisandumine uue määruse nõuete hulka on olemuselt määruse vastavusse viimine valdkonna praktikaga. Tehnorajatised ja -võrgud on juba kehtivas määruses esitatud, kuid osana tehnosüsteemidest, mis ei ole korrektne. Samuti välisruumi nõuete esitamine määruses ei muuda sisuliselt tänast olukorda, sest see teave tuleb asjakohasel juhul esitada juba täna. Eeldatavasti selline ühtlustamine lihtsustab projekteerimise töö teostamist, hindamist ja kontrollimist, kuna osapooltel on selgem arusaam teabenõuetest vastavates valdkondades.
Materjalauditi kohustuse kehtestamisel on majanduslik ja töökorralduslik mõju. Materjalauditi näol on tegemist lisakohustusega, mida eraisik peab täitma ning kaasneva lisakuluga. Majanduslik mõju on proportsionaalne võrreldes tekkivate materjalide mahuga – kasutatud materjalidest ülevaate loomisel ja eluliste eelduste täitmisel tekib vastav turg ning eraettevõttel tekib võimalus materjale ja tooteid kasutusele võtta. Pikas perspektiivis ja ka püstitatud eesmärgiga – vähendada aastaks 2028 ehitus- ja lammutusjäätmete teket 10% võrra ning suunata 40% tekkivatest ehitus- ja lammutusjäätmetest ringlusse – arvestades on see soodsam, sisuliselt investeering tulevikku (sääst tuleb sellest, et uusi e kallimaid materjale on vaja osta vähem).
6. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud
[●]
7. Määruse jõustumine
Määrus jõustub [●]
8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks kõigile ministeeriumidele ja omavalitsuste keskliitudele läbi elektroonilise eelnõude infosüsteemi (EIS).
Eelnõu saadeti arvamuse avaldamiseks koostööpartneritele.
[●]
[●]
taristuminister
kantsler
EHITUSPROJEKTILE ESITATAVATE NÕUETE ÕIGUSANALÜÜS
(VIITENUMBER 274075)
2
SISUKORD
Lühikokkuvõte......................................................................................................................................... 4
1. Uuringu eesmärk ja metoodika ...................................................................................................... 12
1.1 Uuringu eesmärk ja uurimisülesanded ................................................................................. 12
1.2 Analüüsi küsimused ja metoodika lühikirjeldus .................................................................. 13
2. Üldised suundumused ehitusvaldkonnas, mis mõjutavad ehitusprojektile ja selle koostamisele esitatavaid nõudeid ................................................................................................................................ 15
2.1 Kavandamise ja projekteerimise kitsaskohad ...................................................................... 15
2.2 Ehitiste kavandamist mõjutavad arengud............................................................................. 16
2.3 Kavandamise tegevus, omadused, eripärad ja keerukused .................................................. 17
2.4 Ehitiste kavandamine ja koostöö .......................................................................................... 20
2.5 Lühikokkuvõte ja ettepanekud ............................................................................................. 21
3. Ehitusprojektile ja selle koostamisele esitatavad nõuded ning nende rakenduspraktika ............... 23
3.1 Ehitusprojekti mõiste ........................................................................................................... 23
3.2 Ehitusseadustiku põhimõtted ja nende seosed ehitusprojekti regulatsiooniga ..................... 27
3.2.1 Hea tava, sh õigusaktide ja ehitusprojekti standardi vahekord ning ühtlustamise vajalikkus....................................................................................................................................... 27
3.2.2 Ohutuse põhimõte ............................................................................................................ 30
3.2.3 Keskkonnasäästlikkuse põhimõte .................................................................................... 31
3.2.4 Asjatundlikkuse põhimõte ............................................................................................... 32
3.3 Ehitusseadustikus sätestatud nõuded ehitusprojektile ja selle koostamisele ........................ 34
3.3.1 Ehitusprojektile esitatavad nõuded .................................................................................. 35
3.3.2 Ehitusprojekti koostamine ja kontrollimine ..................................................................... 38
3.4 Ettepanekud ehitusseadustiku muutmiseks .......................................................................... 41
3.5 Määruse kohaldamisala ja üldsätted .................................................................................... 43
3.5.1 Määruse reguleerimisala ja eesmärk ................................................................................ 44
3.5.2 Määruse kohaldamisala ja seosed teiste õigusaktidega ................................................... 46
a) Ehitusteatisega esitatav ehitusprojekt .............................................................................. 48
b) Kasutusteatisega esitatav ehitusprojekt ........................................................................... 52
c) Ehitusprojektile esitatavad nõuded vaba ehitustegevuse puhul ....................................... 54
3.6 Ehitusprojekti muutmine ning selle seosed teavitus-ja loamenetlusega, andmete kustutamine, parandamine ja täiendamine ........................................................................................ 57
3.6.1 Ehitusprojekti muutmiseks peab esinema oluline muudatus ........................................... 57
3.6.2 Muudatusprojekti esitamise regulatsioon määruses ........................................................ 60
3.6.3 Ehitusprojekti muutmine KOVide, erialaliitude ja valitsusasutuste praktikas ................ 61
3.7 Nõuded ehitise kasutamisele ja korrashoiule ....................................................................... 63
3.8 Ettepanekud ehitusprojektile esitatavate nõuete määruse muutmiseks ................................ 68
3
4. Minimaalne vajalik teave ja vormistusnõuded ehitusõiguse andmiseks ning BIM-lahenduste kasutuselevõtu soodustamiseks ............................................................................................................. 73
4.1 Ehitusprojekti teabenõuded .................................................................................................. 73
4.1.1 Dokumendi- versus andmekeskne mõtlemine ja lähenemine: paradigma muutus .......... 76
(a) Dokumendikeskne mõtlemine ......................................................................................... 76
(b) Andmepõhine mõtlemine................................................................................................. 77
(c) Võrdlus ja olulised sammud ............................................................................................ 77
4.1.2 Ehitusprojekti staadiumid ................................................................................................ 78
4.1.3 Üldnõuded ehitusprojekti teabele ja ehitusprojekti koostamisele .................................... 81
4.1.4 Ehitusprojekti osad ja valdkonnad ................................................................................... 82
4.1.5 Ehitusprojekti minimaalne vajalik teave ehitusteatise esitamisel või ehitusloa taotlemisel 84
4.1.6 Ehitusprojekti minimaalne teave ehitusteatise esitamiseks ............................................. 90
4.1.7 Ehitusprojekti minimaalne teave kasutusteatise ja kasutusloa taotlemisel ...................... 93
4.2 Ehitusprojektile esitatavad vorminõuded ja BIM ................................................................ 94
4.2.1 Ehitusprojekti vormistamine: olemasolev olukord .......................................................... 95
4.2.2 Ehitusprojekti ja ehitusprojekti koostamise määruse üldised nõuded vormistamisel ...... 96
4.2.3 Ehitusprojekti dokumentide vormistamise ja allkirjastamise nõuded ............................. 98
4.2.4 Vorminõuete analüüs BIM-i vaatest ................................................................................ 99
4.3 Ettepanekud ehitusprojektiga esitatava andmemahu ja vormistamise osas ....................... 101
5. Ehitusmaterjalide ja -toodete korduskasutus ja ringlus ning selle seosed ehitusprojekti koostamise nõuetega, sh lammutusprojektiga ........................................................................................................ 111
5.1 Ehitusmaterjalide ja -toodete ringlussevõtu ja korduskasutamise õigusraamistik ............. 112
5.2 Ehitusmaterjalide ja -toodete taaskasutuse tulevikusuundumused: ökodisaini määrus ja uus ehitustoodete määrus ....................................................................................................................... 117
5.3 Toodete, materjalide ja jäätmete kaardistamine lammutamise eelselt ............................... 119
5.3.1 Lammutamise-eelselt tekkivate toodete, materjalide ja jäätmete kaardistamine ........... 122
5.3.2 Lammutamise eelselt tekkivate toodete, materjalide ja jäätmete korduskasutamise ja ringlussevõetavuse potentsiaali kaardistamine ............................................................................ 123
5.4 Ettepanekud ........................................................................................................................ 125
5.5 Toodete, materjalide ja jäätmete kaardistamine ehitamise eelselt ..................................... 126
Lisa: intervjuude Küsimused ............................................................................................................... 130
4
LÜHIKOKKUVÕTE
1. Analüüsi eesmärk on täiendada ja ajakohastada ehitusprojektile esitatavate nõuete määruses1 ja EhS-s ehitusprojektile esitatud nõudeid, tuginedes parimatele teadmistele ja praktikatele. Ehitussektor on ühiskonda teenindav sektor, mistõttu tuleb ehitusprojektile esitatavate nõuete määruse kaasajastamisel silmas pidada erinevaid üldiseid arenguid nii ühiskonnas kui ka ehitusvaldkonnas. Ehitusprojekt on teabekogum ehk ehitis(t)e ja selle osade ehitamiseks, kasutamiseks ja korrashoiuks vajalik teave, mis võib olla vormistatud ja esitatud dokumendina, ehitusteabe mudelina (edaspidi Building Information Modeling, BIM), teabekonteinerina või mõnel muul viisil.
2. Õiguslikus vaates on ehitusprojektile esitatavad nõuded avalike huvide või kolmandate isikute õiguste kaitseks kehtestatud regulatsioon. Ehitusprojekt on ehitusloa saamise eeltingimus, mis tagab ehitise ja ehitamise õiguspärasuse (ehitise põhinõuetele, ehitamisele ja ehitusprojekti koostamisel esitatavatele nõuetele vastavuse) ja annab võimaluse seda kontrollida ning võtta ehitis hilisemalt kasutusele. Küsimus on, millises ulatuses tuleb vastavad tingimused näha ette õigusaktiga, et need tagaksid avalikke huve ja kolmandate isikute õigusi, kuid oleksid ühtlasi proportsionaalsed nende täitmise osas. Oluline on märkida, et ehitusprojektile esitatavate nõuete määruse algne eesmärk oli seada üksnes üldised nõuded ehitusprojektile selliselt, et määrus oleks ühendavaks lüliks EhS üldpõhimõtete, hea tava ja standardite vahel.
3. Ehitusprojekti reguleeriv õigusraamistik on killustunud. Üldehitusele ja eriehitistele kehtivad erinevad alamaktid2. Nendes on sätestatud ulatuslikud erandid ja seal sätestatud normide detailsusaste on samuti väga erinev (vt ptk 3.5.2). Küsimus ei ole ehitise eripärast tulenevate nõuete kehtestamises, vaid nt ehitusprojekti mõiste erinevas sisustamises ja ehitusprojekti koostamisele esitatavate üldnõuete kordamises erinevates õigusaktides.3 Arvestades vajadust töödelda kõikide ehitiste ning nende kohta käivate ehitusprojektide teavet EHR-s, peaks ühtlustama arusaama ehitusprojekti terminist erivaldkondades.
4. Käesolevas analüüsis vaadeldakse põgusalt eriehitisi puudutavaid ehitusprojekti määruseid ulatuses, mida võiks reguleerida ehitusprojektile esitatavate nõuete määruses. Eriehitisi puudutavatele määrustele muudatusettepanekuid ei tehta, kuna tegu on valdkonnaspetsiifiliste õigusaktidega, mis vajavad eraldiseisvat analüüsi. Näiteks teede projekteerimise normid sarnanevad oma sisult pigem ehitusprojekti standardiga4, mis on suunatud detailselt reguleerima teedeehituse valdkonda. Teede ehitusprojekti määruses puudub arusaam, kas kõik ette antud normid on vajalikud loamenetluste läbiviimiseks või on pigem tegu tellija ja töövõtja suhteid reguleeriva õigusaktiga, mille õiguslik vajadus on küsitav.
1 Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97 ”Nõuded ehitusprojektile” (edaspidi ka määrus või
ehitusprojektile esitatavate nõuete määrus). - RT I, 05.07.2023, 292. 2 Vt nt Siseministri 16.02.2021 määrus nr 8 „Tuletõrje veevõtukoha rajamiseks ehitusprojektile esitatavad nõuded“. – RT I, 23.02.2021, 8; Majandus- ja taristuministri 09.01.2020 määrus nr 2 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“. – RT I, 20.11.2020, 4 (edaspidi teede ehitusprojekti määrus); Kultuuriministri 13.06.2019 määrus nr 27 „Kinnismälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise konserveerimise, restaureerimise, ehitamise ja teisaldamise ehitusprojekti koostamise nõuded ja kord“. – RT I, 18.06.2019, 26, Keskkonnaministri 09.07.2015 määrus nr 43 Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete Eesti looduse infosüsteemi esitamise korra ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid. 3 Vrdl nt Keskkonnaministri 09.07.2015 määrus nr 43 § 4 ja § 5. 4 Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus MTÜ, 16.05.2017, standard EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“.
(edaspidi ehitusprojekti standard).
5
5. EhS ja ehitusprojektile esitatavate nõuete määrus reguleerivad kavandamise ja projekteerimise tegevust kaudselt, esitades nõudeid ehitusprojekti koostamise alustele ja ehitusprojekti koostamise töö tulemile. Samas on kavandamise tegevusel olulised omadused ja eripärad võrreldes näiteks ehitamise tegevusega. Analüüsi ptk-s 2 käsitletakse lühidalt ehitiste kavandamise ja projekteerimise mõisteid, väljakutseid, üldisi suundumusi, tuues esile nende keerukuse ja mitmekülgsuse. Ehitusprojekt on tervik, mille tagamine sõltub kavandamise protsessi ja tegevuste kvaliteedist ning osapoolte vahelisest koostööst. Ehitiste kavandamise tegevus hõlmab pea alati sotsiaalsete ja tehniliste aspektide koos käsitlemist ja lahendamist. Sotsiaalne tähendab, et ehitist kavandatakse, pidades silmas selle sotsiaalset ja kultuurilist keskkonda (kvaliteetne ruum5), tulevast kasutusotstarvet ning kaasatakse ja arvestatakse ehitise kasusaajate, kasutajate ja sellest otseselt või kaudselt mõjutatud isikutega. Tehniline aspekt tähendab, et lisaks füüsikaseadustele ja tehnikateadustele arvestatakse kavandamisel parima võimaliku teadmise ja praktikaga ehitise lahenduste, tehnoloogiate, meetodite ja vahendite valikul.
6. Ehitussektor seisab silmitsi ressursside liigtarbimise, keskkonna saastamise, ebapiisava energiatõhususe, suure raiskamise, madala tootlikkusega, jms. Nende probleemidega tegelemine nõuab muutusi nii sektoriüleselt kui ka ettevõtete tasandil. Uute teooriate ja praktiliste meetodite integreerimine aitab kaasa ehitussektori väljakutsetele vastamisel ning tagab kvaliteetsete ja kestlike ehitiste rajamise. Edukas koostöö, usaldus ja digitaliseerimine on võtmetähtsusega, et saavutada sektori pikaajalised eesmärgid ja toetada rohe- ning digipööret. Lean filosoofia ja digitaalsed lahendused, nagu integreeritud arendusprojekti teostus/allianss- lähenemine, BIM ja e-ehituse platvorm, pakuvad võimalusi ehitussektori tõhususe ja jätkusuutlikkuse parendamiseks. Lean filosoofia rõhutab tõhusa kommunikatsiooni ja koostöö olulisust projektide edukaks elluviimiseks. Digitaalsed tööriistad aitavad tõhustada teabevoogusid ja tagada ehitusprojektide läbipaistvust ning vastavust regulatiivsetele nõuetele. Ehitusprojektile esitatavate nõuete määrus ning sellega seonduvad avalik-õiguslikud kontrollid on vaid üks osa eelkirjeldatud protsessist. Ehituse arendusprotsessi algatab ja korraldab “tark tellija“, kelle valikutest ja otsustest sõltub, millal ja kuidas kedagi kaasatakse ning mismoodi osapooled teevad koostööd.
7. Samuti mõjutavad ehitiste kavandamise ja projekteerimise protsesse EL strateegiad ja õigusaktid, mis keskenduvad lisaks kõigile muule hästi palju energiatõhususe ja keskkonnasäästlikkuse suurendamisele (vt ptk 2.2 ja 5). Nende arengutega peab arvestama EhS-i ja ehitusprojektile esitatavate nõuete määruse kaasajastamisel. Olulisemad muutused hõlmavad rangemate energiatõhususstandardite kehtestamist, ühtse energiatõhususe arvutamise metoodika loomist, renoveerimiskavade ja -passide kehtestamist, taastuvenergia süsteemide integreerimist, energiaauditite ja juhtimissüsteemide nõudeid, keskkonnasõbralike ehitustoodete väljatöötamise edendamist, riiklike regulatsioonide arendamist, innovatsiooni edendamist, jätkusuutlike praktikate toetamist ning arhitektide, inseneride ja energiatõhususe ekspertide koostöö suurendamist. Digitaalsed tööriistad ja meetmed hõlmavad hoonete logiraamatuid, energiatõhususe sertifikaatide digitaliseerimist, BIMi ja digitaalsete kaksikute kasutamist, nutivalmiduse näitajaid, digitaalseid tootepasse ning elektroonilisi ja masinloetavaid teabevooge, mis tagavad täpse ja ajakohase teabe kättesaadavuse kogu tarneahelas.
8. Haldusorganid ei saa ja ei pea loamenetlustes hindama ja kontrollima kõike eespoolt käsitletud. Käesoleva analüüsi fookus on üksnes küsimustel, mis mõjutavad avalik-õigusliku
5 Davosi kvaliteedisüsteem 2018. Arvutivõrgust leitav: https://davosdeclaration2018.ch/en/davos-baukultur-
quality-system/ ; Council conclusions on culture, high-quality architecture and built environment as key elements of the New European Bauhaus initiative. Arvutivõrgust leitav: https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-14534-2021-INIT/en/pdf.
6
kontrolli läbiviimist. Ehitussektori vajadustele vastav ehitusprojekti määratlus ning avalik- õiguslikku kontrolli läbiv ehitusprojekt võivad olla erinevad, kuna nt avalik-õigusliku kontrolli läbiviimiseks vajalik teabemaht on olulised piiratum, kui tervikliku ning valdkonna vajadustele vastava ehitusprojekti oma.
9. Analüüsimaks, kas kehtivad õigusaktid täidavad esialgset eesmärki sätestada ehitusprojektile vähimad kohustuslikud nõuded (TK p 3.1.1.1.), uuriti ehitusprojekti mõistet, EhS põhimõtteid ja nõudeid ehitusprojektile. Ehitusvaldkonna esindajad näevad, et kehtiv ehitusprojekti mõiste seaduses sisaldab ehitise projektlahendit kirjeldavat osa, mis on vaid osa ehitamiseks vajalikust teabest. Samuti toovad valdkonna asjatundjad välja kitsaskoha, et ehitusprojekti mõistet kasutatakse täna praktikas kahes tähenduses: ehitusprojekt kui projektdokumentatsioon ja kui ehituse arendusprotsess. Lisaks eeltoodule on ehitusprojekti definitsioon dokumendikeskne. Üle tuleb minna teabekesksele lähenemisele, kus ehitusprojekt ei ole dokument, vaid ehitise tehnilise lahenduse kohta käiv terviklik teave, mis võimaldab hinnata ehitise ja ehitamise ning vajadusel kasutamise ja korrashoiu nõuetelevastavust ning on aluseks ehitamisele. Teavitus- ja loamenetluses peab olema võimalik menetleda erinevas formaadis esitatud ehitusprojekte. Samas oodatakse riigilt digilahenduste suunamist ja toetamist (vt ptk-d 3.1 ja 4).
10. Ehitusprojektile esitatavate nõuete määruse muutmisel on esmalt küsimus selle kohaldamis- ja reguleerimisalas (vt ptk 3.5). Kohaldamisala näeb ette, millal tuleb määruse nõuetele vastav ehitusprojekt koostada, st kohaldamisala ulatus on seotud teatise- ja loakohustusliku ehitise ehitusprojektile esitatavate nõuetega. Reguleerimisala sätestab määrusega normitavad küsimused, mis jagunevad formaalseteks (nt nõuded vormistusele) ja materiaalseteks nõueteks (nõuded ehitusprojekti osadele, st jaotistele ja valdkondadele). Selleks, et vastata tellija esitatud küsimustele teatise- ja loakohustusliku ehitusprojekti eristamise kohta (TK p-d 3.2.1.1 – 3.2.1.3; 3.7.1.1), oli vaja hinnata, kas olemasolev süsteem on kooskõlas EhS eesmärkidega, sh kas teavituskohustuslike ehitiste ehitamine on vähem (haldus)koormavam.
11. Analüüsis ilmnes, et teavitus- ja loakohustuslikke ehitisi alamaktide tasemel ei eristata, mistõttu on menetlused oma sisult sarnased ega paku halduskoormuse mõttes leevendust. Sellest tulenevalt tuleb määruse kohaldamisala muuta ja kaaluda alljärgnevaid alternatiive:
11.1 Teavitus- ja ehitusloakohustuslike ehitiste regulatsioonis tehakse põhimõtteline muudatus, mis leevendab ehitusprojektile esitatavate nõuete kohaldamist ehitiste kavandamisel. EhS Lisa 1 ja 2 muudetakse viisil, et kategooria „teatis ja ehitusprojekt“ kaotatakse. Seega rakenduks määrus edaspidi üksnes loakohustuslikule ehitamisele;
11.2 Teavituskohustuslikele ehitistele luuakse erisätted esitatava teabe piiramiseks, näiteks alltoodud alustel (alternatiivid):
a. Teavituskohustuslike ehitiste EHRi esitamise vorme (määrus nr 67) täiendatakse viisil, et esitatav andmemaht on piiratud (EHRis täidetavad andmeväljad on ette antud). Andmemaht, st nõuded esitatavale teabele võiksid olla seostatud ehitusprojekti valdkondadega (osadega). Vormile saab lisada asendiplaani või graafilise projektdokumendi (nt illustratsiooni), mida on tarvis menetluse läbiviimiseks, sh kolmandate isikute õiguste kaitse tagamiseks. EHRi kannete aluseks olevaid vorme tuleb käsitleda järgnevates analüüsides, nt kas need võimaldavad hinnata vastavust planeeringutele, sh kujunduslikele jms nõuetele ja ehitisele, ehitamisele ja kasutamisele esitatavatele nõuetele. Lisaks on küsimus, kas rajatised, nt elekter, side jms võivad vajada eraldiseisvaid vorme, et vähendada töödeldavat andmemahtu (vt vormi sisu osas ptk 4.1.5);
7
b. Teavituskohustuslike ehitiste kohta koostatakse eraldiseisev säte ehitusprojektile esitatavate nõuete määruses, kus piiratakse teavituskohustuslike ehitistega seonduvaid infokohustusi.
11.3 Teavituskohustuslike ehitiste eriregulatsioon ülalkirjeldatud viisil kohalduks nii „teatise“ kui ka „teatise ja ehitusprojekti“ esitamise korral (ettepanek on sõltuvuses p-s 12 toodud valikust). See tähendab, et vormi kasutamine lihtsustaks kategooria „teatis ja ehitusprojekt“ ehitiste kohta käiva teabe esitamist ning vähendaks sellega seonduvat andmemahtu. Muudatusel võiks olla positiivne mõju, et vähendada halduskoormust, kuna nõudeid andmete esitamisele on vähem ning andmete esitamiseks ei ole vajalik koostada eraldi ehitusprojekti nõuetele vastavat dokumentatsiooni (teabekogumit).
12. Ehitusprojektile esitatavate nõuete määruse reguleerimisala peab muutuma üldisemaks ning lähenema heale tavale ja seda esindavatele standarditele. Arvestades normide abstraktset taset, ei ole vajalik eristada hoonete ja rajatiste ehitusprojekte (TK p 3.2.1.4). Ehitusprojektile esitatavate nõuete määruses tuleb keskenduda ehitusprojektile kui teabele või teabekogumile. Kaaluda tuleb, kas projekteerimisele kui protsessile on vajalik seada nõudeid (nt määruse § 2 lg-d 2-5; § 4 lg 2), kuna need ei ole hilisema avalik-õigusliku kontrolli esemeks. Ehitusprojekti seletuskiri võiks olla informatiivsem valitud lahenduse selgitamiseks ning EhSiga kooskõla hindamiseks (võrdluseks nt planeeringu seletuskiri). Täna esitatud napid kirjeldused võiks asendada analüüsiga, mis esitab kaalutlused lähteandmete rakendamise kohta. Näiteks peaks seal olema seostatud ehitusprojekti koostamise alusdokumendid ja lähteandmed, sh planeeringud ja valitud lahendus. Nii tekiks selgem sidusus ka ehitus- ja planeerimisvaldkonna vahele.
13. Erinevat tüüpi ehitiste ehitusprojektidele esitatavaid nõudeid ei pea koondama ehitusprojektile esitatavate nõuete määrusesse (TK p 3.7.1.2), kuna nende ühisosa olemasoleva määrusega on vähene. Küll aga on oluline, et eraldiseisvalt tegeletaks erinõuete põhjendatuse analüüsiga, arvestades, et nõuded on vajalikud eeskätt avalik-õigusliku kontrolli teostamiseks. Analüüsi vajab, kas erandid üldnormidest on põhjendatud, sh esitatava teabe vaates. Ühtlustamine on vajalik ulatuses, et eriehitiste ehitusprojektide menetlus oleks EHRs võimalik üldosaga samadel alustel. Lihtsamate ehitiste ehitusprojektide puhul, mille osas on täna kehtivad eriõigusaktid, tuleks samuti kaaluda EHRi esitamise vormide kehtestamist, et piirata töödeldavat andmemahtu (vt ka ptk 3.5.2).
14. Ehitusprotsessis osalevate isikute ehitusprojekti teabevajadused on oluliselt laiemad, kui avalik-õigusliku kontrolli teostamine. Samas antakse nt ehitusluba ehitusprojektile (§ 42 lg 1), mis hõlmab terviklikku nägemust ehitisest ja ehitamisest. Ehitusloa andmise eeldused jagunevad laias laastus kolmeks: nõuetele vastav ehitusprojekt, planeeringutes (projekteerimistingimused) tulenevad nõuded ning ehitisele ja ehitamisele sätestatud nõuded. Viimased kaks suuremat eeldust kujundavad uurimispõhimõtte ulatuse, olles samal ajal ka ehitusprojekti lähteandmed (vt ka ptk 3.3.2). Analüüsis on leitud, et pädeva asutuse uurimispõhimõtte ulatus on piiritletud EhS §-dega 11 – 14, 44 ja 55 ning andmemahu vähendamine lähteandmete töötlemisel võiks omada negatiivset mõju õiguspärase ehitusõiguse andmisel. Sealhulgas on see oluline eriehitiste kohta käivate määruste hindamisel, kuna kohati ületavad vastavad määrused EhS üldosas sätestatud kontrollieset ning seal esitatavaid nõudeid.
15. Eelnevaga on seotud ehitusprojekti staadiumite eristamine. Ehitusprojekt on tervik, mille staadiumitesse jaotamine on vajalik eelkõige eraõiguslike suhete raames. Ehitusprojekti staadiumitest on eelprojekti staadium seotud ehitusloa taotlusele lisatava ehitusprojektiga (määruse § 13 lg 2). Eelprojekti staadium on aga sisustatav teabemahu kaudu. Sellest tulenevalt on tehtud ettepanek määruse §-de 8 – 11 kehtetuks tunnistamiseks (ptk 4.1.1).
16. Ehitusprojektile esitatavate nõuete määruse §-d 8 – 11 võiks asendada alljärgneva regulatsiooniga:
8
16.1 Eristatakse ehitusloa ja kasutusloa taotlemiseks vajalikku ehitusprojekti ja sellele vastavat teavet või teabemahtu. Kui lähtuda põhimõttest, et projekteerimine on järk-järguline üldisemalt detailsemale teabeloome protsess, siis kasutusteatise esitamisel/kasutusloa taotlemisel peab ehitusprojekt sisaldama teavet samade valdkondade (ehitusprojekti osade) kohta, mis esitati ehitusteatise esitamisel/ehitusloa taotlemisel;
16.2 Kasutusteatise esitamisel/kasutusloa taotlemisel sisalduv ehitusprojekti teave peab olema samade valdkondade kohta, kuid sellise täpsusega ja detailsusega, kus ehitusprojekti osad on omavahel lõpuni kooskõlas, on lõplik ülevaade projekteerimise alustest, saab kontrollida nõuetele vastavust, ehitada ja täita omanikujärelevalve ülesandeid ning mis ei ole vastuolus ehitusteatise esitamisel/ehitusloa taotlemisel esitatava teabega. Kasutusteatise või -loaga esitatav ehitusprojekt võib olla ka eelprojekti andmemahus, kui see on ehitise olemusest tulenevalt võimalik (nt teatud rajatised);
16.3 Analüüsi elluviimisel tuleb kaaluda, kas staadiumite sisu puudutav regulatsioon, nt milline teave peab olema eelprojektist leitav või mis on teabe esitamise eesmärk, tuleb siiski jätta määrusesse muudetud kujul alles (vrdl nt määruse § 13 lg 2), kuna see on oluline pädeva asutuse kaalutlusõiguse piiritlemiseks.
17. Erialaliitude sisendi ja valdkonna hea tava alusel on koostatud ülevaade ehitusprojekti tüüpilistest projekteerimise valdkondadest (ehitusprojekti osadest), nendele vastavatest teabevaldkondadest ja tüüpilistest soovituslikest jaotistest ehitusteatise/ehitusloa taotlemisel (ptk 4.1.3). Need on kooskõlas ehitusprojekti standardi juhistega, kuid määruse nõuded on vähem detailsemad. Määruse ajakohastamiseks on analüüsis teabevaldkondade osas pakutud neli alternatiivi:
17.1. Ehitusprojekti osad (projekteerimise valdkonnad) ei muutu, nn 0-alternatiiv;
17.2. Määruses sätestatud ehitusprojekti osi reguleerivad sätted vaadatakse üle ja need korrastatakse ning kaasajastatakse. Seejuures võivad korrastamise tulemusena teabevaldkonnad jääda samaks või muutuda rohkem ehitusprojekti standardiga sarnaseks. Määrusesse lisatakse juurde üksnes teabevaldkonnad, mis on täna puudu ja on hädavajalikud, nt välisvõrgud. Muus osas määruse sõnastust ei muudeta;
17.3. Määruses sätestatud ehitusprojekti osi reguleerivad sätted vaadatakse üle ja teabenõuded sõnastatakse valdkondade kaupa ehitusprojekti standardi eeskujul. Teabenõuded jäävad üldisele tasemele. Täpsemad juhised nende sisustamiseks annab standard või ministeeriumi kehtestatud juhendid;
17.4. Määruses sätestatud ehitusprojekti osi reguleerivad sätted vaadatakse üle ja teabenõuded sõnastatakse valdkondade kaupa ehitusprojekti standardi eeskujul. Seejuures avatakse teabenõuded määruses detailselt, lähtutakse EKEL-i määruse kavandist ja ehitusprojekti standardist.
18. Digilahenduste kasutuselevõtuks on vaja esmalt täpsustada ja lihtsustada ehitusprojekti koostamisele kehtestatud vormistamisnõudeid (TK 3.3.1). Ehitusprojekti vormistamise üldnõudeid on esitatud määruse §-s 7, kuid formaalseid üldnõudeid leiab samuti kehtiva määruse teistest paragrahvidest. Formaalsed nõuded saab omakorda jagada nõueteks vormistamisele, allkirjastamisele ja esitamisele. Nõuded vormistamisele omakorda aga vormistamise üldnõueteks (kehtivad kõikidele osadele), ehitusprojekti osade vormistamise nõueteks (kehtivad kindlatele ehitusprojekti osadele) ja dokumentide vormistamise nõueteks, näiteks nõuded ehitusprojekti seletuskirjale. BIM kasutuselevõtu soodustamiseks tuleks teha põhimõttelised muudatused määruse §-des 2 – 4 ja 6 – 7. Nendes sätetes tuleb vähendada või loobuda normidest, mis rõhutavad dokumentide esitamist ja vormi ning keskenduda teabepõhisele käsitlusele.
9
19. Samuti kehtestada üldpõhimõtted, -nõuded ja -alused ehitusprojekti vormistamisele ehitusteabe mudelina ehk BIM-s:
19.1 Teabemudelina esitatud ehitusprojekti teave peab olema vastuoludeta ja üheselt arusaadav ning seda peab olema võimalik eesmärgipäraselt kasutada. Ehitise projekti esitamisel ehitusteabe mudelina kasutatakse avatud ja laialdaselt kättesaadavaid failiformaate, lähtutakse ja kasutatakse rahvusvaheliselt tunnustatud ja avatud standarditest. Ehitusteabe mudelis esitatud teave (nii geomeetria kui ka mitte- geomeetriaga seotud teave) peab olema korrektselt liigitatud, kasutades selleks õigeid modelleerimise vahendeid ning üheselt, arusaadavat masinloetavat vormingut. Ehitusteabe valdkonnamudelid (kindlaks kasutusotstarbeks kohandatud teemamudelid) peavad sobima kokku, olema ühildatavad ja vastuoludeta. Vastuolude hindamisel arvestatakse ehitise projekti arengujärguga;
19.2 Samuti tuleks määruse muutmisel lisada viide, et ehitise projekti esitamisel ehituse teabemudelina ehitusloa või -teatise ning kasutusloa või -teatise taotlemiseks peab lähtuma täiendavatest Kliimaministeeriumi veebilehel avaldatud juhistest. See on sarnane põhimõte § 7 lg-le 11, kus ehitusprojekti digitaalsel esitamisel juhindutakse täiendavalt Kliimaministeeriumi veebilehel avaldatud juhisest.
20. Analüüsis on tehtud ettepanek jätta määrusest välja ehitusprojekti muutmist puudutav säte. Selle ettepaneku lõplik kuju sõltub määruse kohaldamis- ja reguleerimisala sätte sõnastusest. Eesmärk on teavitus- ja loakohustuslike ehitiste puhul kaotada ära nn muudatusprojekti menetlus, mis on oma olemuselt menetlusi aeglustav kontrollikohustus. Edasistes tööprotsessides vajab mõtestamist, mida käsitletakse ehitusloa, sh ehitusprojekti muutmisena ning millise teabe muutmist aktsepteeritakse. Tuleks tegeleda õigusliku tähendusega ning informatiivse tähendusega andmestike eristamisega6, võttes arvesse kohtupraktikat, mis lubab ehitusloast vähesel määral kõrvale kalduda, kui sellega ei rikuta kolmandate isikute õigusi või avalikke huvisid (vt täpsemalt ptk 3.6).
21. Muudatusi saab edaspidi menetleda alljärgneval viisil:
21.1. Ehitusprotsessi kestel tuleb oluliste muudatuste korral muuta ehitusluba (EhS § 46 lg 1; § 36 lg 6). Oluliste muudatuste sätte sisu tuleks ühtlustada ümberehitamise sättega, st ümberehitamise juhud peaksid samuti olema mõtestatud oluliste muudatustena. Üle tuleb vaadata EhS § 46 lg 1 sõnastus, et muutmisvajaduse tooks kaasa üksnes oluline muudatus, mitte igasugune tehniliste andmete muutmine. Ehitisregistrisse (edaspidi EHR) tuleb luua võimalus muuta olemasolevat luba, st ainult seda osa loast, mis on praktikas vajalik;
21.2. Vähemolulised muudatused, st kõik muud muudatused, mis ei ole käsitletud EhS §-s 46 lg-s 1, tuleks esitada kasutusteatise või -loamenetluses selle ehitusprojekti koosseisus, mille järgi ehitati. Need muudatused tuleks kanda EHRi ning menetluse kestel kaalutleda, kas neil võiks olla mõju kolmandate isikute õigustele või avalikule huvile;
21.3. Ehitusprotsessi kestel muudatuste tegemiseks, mis omavad tähtust eraõiguslikes suhetes, nt korteriomandite moodustamiseks vajalikud materjalid, tuleks esitada andmete esitamise teatisega EHRi. Vaja on üle vaadata, kas korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) piirab korteriomandite moodustamist ilma kohaliku omavalitsuse poolse eelkontrollita.
22. Ehitusmaterjalide ja -toodete korduskasutus ja ringlus on võimalik ja majanduslikult otstarbekas vaid juhul, kui on teavet ehitises kasutatud materjalide kohta. Täpsed andmed materjalide tootja, margi, koostise, omaduste jne kohta aitavad kindlaks teha, millised
6 Vt selles osas selgitusi Ehitisregistri andmehalduse raamistiku analüüs. TalTech, 2023, lk 69.
10
materjalid on ringluseks või korduskasutamiseks sobilikud ning kas ja milliseid töötlemismeetodeid tuleb rakendada. Analüüsis on tehtud ettepanek (ptk 5) olemasolevates ehitistes kasutatud materjalide ja toodete kaardistamiseks lammutamise-eelselt (TK 3.5.1.1. – 3.5.1.2.). Kaardistamine eeldab olemasoleva dokumentatsiooni analüüsi, vajadusel vaatlust või uuringute läbiviimist. Analüüsis on tehtud ettepanek määruse § 25 lg 5 täiendada nii, et ehitise lammutamiseks ehitusloa taotlemisel või ehitisteatisega koos esitatav ehitusprojekt sisaldab ehitises kasutatud toodete, materjalide ja jäätmete auditi (materjaliaudit) aruannet. Ehitise materjaliauditile ja aruandele esitatavad täpsemad nõuded, sh pädeva isiku kvalifikatsiooninõuded, vorminõuded, meetodid ja lähtealused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega, st on vajalik volitusnormi kehtestamine. Ehitusprojektile esitatavate nõuete määruse muutmine peaks toimuma koos vastava infrastruktuuri (nt hoiustamise võimalused) ja EHR arendustega (infopank). Vastasel juhul ei ole kohustuste sätestamine põhjendatud.
23. Kavandatud ehitistes on otstarbekam materjalide kaardistamisega tegeleda ehitamise käigus või ehitamisjärgselt, mitte -eelselt (TK 3.5.1.4.). Vastasel juhul on tegemist prognoosiga, mis ei pruugi täituda. Kaardistamist saaks läbi viia kasutusloa taotlusega esitatava ehitusprojekti ja dokumentatsiooni alusel ning täiendavate nõuete sätestamine ei ole otstarbekas. Kasutatud toodete ja materjalide kaardistamiseks saaks täpsustada määruse nr 67 lisa 9 nii, et kasutusloa taotleja esitaks pädevale asutusele detailsemaid andmeid ehitustoodete ja -materjalide osas. Sellele peaks järgnema ka vastav EHR arendus. Arvestades sooviga loobuda dokumendipõhisest lähenemisest, võib kaaluda ka dokumenteerimise määruse muutmist, digitaliseerides ehitamise dokumenteerimise protsessi ja võimaldades näiteks esitada andmed kasutatud materjalide osas ehitamise jooksul tarkvara või mobiilirakenduse kaudu.
24. Tehnilises kirjelduses (p 3.6) on palutud analüüsida kasutus- ja hooldusjuhendi regulatsiooni säilitamise vajadust (vt täpsemalt ptk 3.7). Praktikas eristatakse kasutus- ja hooldusjuhendit, kuid see ei tähenda, et nende sisu tuleks reguleerida õigusaktis. Analüüsis tehakse ettepanek õigusaktides kasutusjuhendi kohta käiva regulatsiooni kehtetuks tunnistamiseks, kuna see omab peamiselt tähendust eraõiguslikes suhetes (nt asja kokkulepitud omaduste vastavuse hindamisel, eelkõige suhetes tarbijaga). Olulised kasutamise või hooldamisega seonduvad tingimused peaksid jõudma kasutusloa kõrvaltingimusteks. Näiteks võivad hooldamise tingimused olla seotud projekteeritud erilahenduse hooldamise (või korrashoiu) välbaga. Vastav teave peaks olema kajastatud EHR-s loa kõrvaltingimusena, mida tuleb täita teatud aja möödudes ning vastavaid andmeid ka uuendada. Analüüsi autorid peavad silmas, et kasutusloa kõrvaltingimustesse jõuaks teave, mis mõjutab ehitise kasutamist oluliselt, nt olulised piirangud ehitisele ning muud erinõuded.
25. Hooldusjuhendi osas on kehtestatud eraldi määrus7. On võimalik, et hooldusjuhend eraldiseisva dokumendina (ja ehitamise dokumenteerimise määrus) ei ole õiguslikult vajalik. Samas peavad hooldamisele esitatud olulisemad erinõuded olema toodud loas või ehitusprojektis, et nad oleksid selle elluviijale, eelkõige omanikule kohustuslikud. Eraldiseisvalt vajab analüüsi Määruse 3 § 12 sätestatud andmemaht ning selle vajadus tulenevalt lubade ja riikliku järelevalve ulatusest. Vastav säte sisaldab tingimusi, nt infot oluliste piirangute kohta ehitisele, aga ka avalik-õiguslikust vaates ebavajalikke küsimusi, nagu heakord. Kasutamist ja hooldamist puudutavaid küsimusi saab edaspidi käsitleda ehitusprojekti standardi alusel koostatavas ehitusprojektis, kuna see võib olla ehitise terviklikkuse vaates oluline.
7 Majandus- ja taristuministri määrus 14.02.2020 nr 3 Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide
säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja üleandmisele esitatavad nõuded. - RT I, 05.07.2023, 312 (edaspidi ehitamise dokumenteerimise määrus).
11
26. Ehitise olulisi tehnilisi lahendusi puudutavad või projekteeritud erilahenduste kasutus- ja/või hooldustingimused peaksid olema kehtestatud kasutusloa kõrvaltingimustena. Tegu on tingimustega, mis on vajalikud asja ohutu seisundi vaates. See ei tähenda, et tavapärane hoolduskohustus (nt ventilatsioonisüsteemi filtri vahetamine) või õigusaktides sätestatud kohustused peavad saama loa kõrvaltingimuseks. Samas olulised nõuded tuleks üldistatud tasemel kajastada. Loakohustuslike ehitiste puhul kontrollib vastavaid nõudeid enamasti pädev isik. Kui ehitusprotsess on lõppenud, vastutab loas sätestatud nõuete täitmise eest eelkõige omanik ning tal peaks olema võimalik EHR-s asjakohaseid andmeid ka uuendada (nt andmete esitamise teatisega). Eraldiseisev küsimus on, kes teostab ehitisega seonduva hooldustöö, nt lifti hoolduse, ja kas töö teostamine eeldab eraldiseisva pädevuse olemasolu (nt korstnapühkimine). Sõltuvalt hooldamise tingimustest, võib andmete esitamiseks kohustatud isik olla erinev. Lõppastmes vastutab ehitise eest selle omanik. Edasistes analüüsides tuleks käsitleda EHR ja nt tehnilise järelevalve infosüsteemi andmete ühildamist, et paigaldiste ja seadmetega seonduv teave kajastuks ehitise kasutusloa juures ning et järgitav oleks hoolduskohustuste täitmise ulatus vastavalt loas või ehitusprojektis sätestatule.
27. Ehitusprojekti standardit uuendati 2017, millega seati eesmärgiks projektlahendite prioriseerimine formaalsete küsimuste ees, võimaldada uute ja arenevate info esitusviiside paindliku juurutamist ja kavandamise/projekteerimise töö aluspõhimõtete ühtlustamist ja täpsustamist. Ehitusprojektile esitatavate nõuete määrus kehtestati terviktekstina 2015. Määrus on tänasele heale tavale ja praktikale jalgu jäänud. Selle töö üheks oluliseks fookuseks oli määruse, hea tava ja ehitusprojekti standardi põhimõtete võrdlemine ja võimalusel ühtlustamine. Töö käigus on tehtud ettepanekuid määruse muutmiseks, mis lähtuvad tänasest parimast praktikas, akadeemilisest teadmistest ja samuti ehitusprojekti standardist. Samas tehti ka ettepanek ehitusprojekti standardi käsitluse muutmiseks ehk liikuda dokumendikeskselt lähenemiselt projektilahendi kohta teabekesksele lähenemisele ning võimaldada suuremat paindlikust vorminõuete osas, sh ehitusprojekti allkirjastamise nõuded. Ehitusprojekti standard vajab veel kaasajastamist seoses ligipääsetavuse ning keskkonnasäästlikkuse põhimõttega, sh kliimakindluse tagamisega.
28. Ehitusprojekti standardi muutmisel ning laiemalt valdkonna arengut silmas pidades on küsimus, kas loamenetlustes võiks panna suurema vastutuse pädevale isikule ning vähendada pädeva asutuse poolset kontrolli. Küsimus on kas ehitusprojektid on läbivalt sellise kvaliteediga, et asjatundlikku isikut saab usaldada tema tööd loamenetluses üle kontrollimata. Selle ettepaneku elluviimine eeldab teadlikku lähenemist asjatundlike isikute koolitamisele, kus tagatakse, et ka nende isikute praktilised oskused, sh teabe vormistamisele, vastavad avalik- õigusliku kontrolli vajadustele.
Analüüsi koostamist juhtis Sandra Mikli ning selle koostamises osalesid Ergo Pikas (TalTech), Elina Lumiste ning Nele Otsalt.
12
1. UURINGU EESMÄRK JA METOODIKA
1.1 Uuringu eesmärk ja uurimisülesanded
Kliimaministeerium on välja kuulutanud riigihanke viitenumbriga 274075, mille eesmärk on analüüsida ehitusprojekti koostamisele esitatavaid nõudeid ning esitada ettepanekud nende nõuete muutmiseks lähtuvalt kehtivast õigusruumist, tuvastatud probleemkohtadest ja rakenduspraktikast. Eesmärk on jõuda eelnõu vormis konkreetsete ettepanekuteni ehitusprojektile esitatavate nõuete ajakohastamise osas ehitusprojektile esitatavaid nõudeid reguleerivas määruses ning vajadusel ka ehitusseadustikus (EhS) või muudes seonduvates õigusaktides.
EhS revisjoni analüüsis on leitud, et tulevikus tuleb liikuda selles suunas, et ehitusprojekti käsitletakse kui protsessi alates planeerimistegevusest kuni ehitise kasutusele võtmiseni ja lammutamiseni. Seega pole oluline mitte ainult ehitusprojektina esitatav dokument või fail, vaid selles sisalduv teave.8 Analüüsi eesmärk on leida parimad viisid Eesti õigusaktide, eriti määruse ja EhS-i, täiendamiseks, et ajakohastada ehitusprojektile esitatavaid nõudeid, tuginedes parimatele praktikatele. See hõlmab olemasolevate õigusnormide analüüsi, võimalike lünkade tuvastamist ja sobivate lahenduste väljatöötamist, mis aitaksid tagada ehitiste ja ehitamisega seonduva ajakohase nõuete raamistiku, muutes menetluse võimalikult efektiivseks ja lihtsaks.
BIM infomudeli kasutusele võtmine on üks võimalus ehitusprojekti kui protsessi võimestamiseks. Selleks on vaja luua vastavad eeldused EhS-s ja selle alusel kehtestatud määrustes. Ehitise ja ehitamisega seonduv kontekst ja õigusraamistik on muutunud või muutumas ning sellega tuleb ehitusprojekti koostamisel arvestada. Määrus pöörab olulist tähelepanu ehitiste ohutusele ja ligipääsetavusele, tänases maailmas peaks aga tähelepanu pöörama ka kvaliteetse elu- ja ehitatud keskkonna nõuete sätestamisele, keskkonna ja ressursside säästmisele.
Lisaks on praktika killustunud erivaldkondi reguleerivate õigusaktide vahel. Analüüsi koostamise raames pöörasime tähelepanu sellele, kas erinõuded on põhjendatud või on teatud nõuded võimalik tuua n-ö sulgude ette ja ühtlustada, arvestades, et teataval määral on ühtlustamine ehitusprojekti koostamise nõuete osas toimunud ehitusprojekti standardis, mis on 2017. aastal kaasajastatud. Ehitusprojektile esitatavate nõuete määrust ei ole aga kaasajastatud. Erialaliidud EKEL9 juhtimisel on teinud sektori vajadustest lähtuva ehitusprojektile esitatavate nõuete määruse analüüsi ning pakkunud välja omapoolse nägemuse vajalikest muudatustest (edaspidi määruse uusversioon). Määruse uusversiooni käsitletakse käesolevas analüüsis eraldiseisva allikana. Määruse muutmise ettepanekud töötatakse välja erinevate osapoolte tagasiside, õigusanalüüsi ning erialaekspertide sisendi pinnalt.
Valdkondlike arengute tõttu on oluline pöörata tähelepanu ka uutele suundumustele. Ruumiloome töörühma poolt välja toodud kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted10 hõlmavad mitmekülgset ja sidusat lähenemist, mis tagab ruumide funktsionaalsuse, jätkusuutlikkuse ja kasutajasõbralikkuse. Need põhimõtted sisaldavad näiteks aja- ja asjakohasust, otstarbekust ning paindlikust ehk ruumilahendused peavad olema ajas relevantsed ja praktiliselt põhjendatud, vastates praegustele ja tulevastele vajadustele.
8 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi uuring „Ehitise elukaare õigusruumi digitaliseerimiseks kohandamine. Internetis: eehitus.ee/timeline-post/ehitise-elukaare-oigusruumi-digitaliseerimiseks-kohandamine- uuring/. 9 Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit (EKEL) - Määruse nr 97, 17.07.2015, „Nõuded ehitusprojektile“
uusversiooni ettepanek. 31.10.2023 (edaspidi EKEL-i määruse kavand) 10 Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted. Internetist kättesaadav: https://www.kul.ee/media/60/download.
13
Olulisel kohal on ka kliimakohasus ja keskkonnasõbralikkus, sest ruumide (st projektide) kujundamisel peab arvestama kliimamuutuste mõjusid ja püüdlema keskkonnasäästlikkuse poole. Kuivõrd 2030. aastaks on Euroopa Liidu ülene kliimaeesmärk vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet varasemaga võrreldes 55% ning liikuda edasi kliimaneutraalsuse saavutamise poole, tuleb ka käesoleva töö raames arvestada, et muudatusettepanekud toetaksid nende eesmärkide elluviimist. Näiteks tuleb analüüsida, kas määruse muutmine saab toetada kliima- (olelusringi hindamine), keskkonnamõjude hindamist ja ringmajandust ehitussektoris (ehitusmaterjalide taaskasutus).
1.2 Analüüsi küsimused ja metoodika lühikirjeldus
Lähtuvalt uurimisküsimustest, viidi esmalt läbi dokumendi- ning senise praktika analüüs. Töö käigus analüüsiti erialaliitude määruse muudatusettepanekuid ja viidi läbi fookusgrupi intervjuud. Erialaliitude määruse ettepanekut kaaluti olulise sisendina, sest selle väljatöötamises osales ja arvamust avaldas suur osa ehitussektori olulistest erialaliitudest ning eksperdid ettevõtetest ja Tallinna Tehnikaülikoolist. Kavandi koostamine ja arvamuste avaldamine toimus 2023. aastal. Koostatud kavandile avaldasid arvamust: Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendus, Veevarustuse ja Kanalisatsiooni Inseneride Selts, Arhitektide Liit, Maastikuarhitektide Liit, Ehitusettevõtjate Liit, Elektritööde Ettevõtjate Liit, Valgustusdisainerite Assotsiatsioon, ja Digitaalehituse Klaster. Arvamust ei avaldanud Sisearhitektide Liit ja Eesti Soojustehnikainseneride Selts.
Olemasolevate õigusaktide, uuringute ja teaduskirjanduse analüüsis uuriti uurimisküsimuse perspektiivis ehitusseadustikku (EhS), planeerimisseadust (PlanS), keskkonnaseadustiku üldosa seadust (KeÜS), ehitusprojektile esitatavate nõuete määrust ning nendega seonduvat kirjandust, kohtupraktikat ja Õiguskantsleri seisukohti.
Seejärel saadeti fookusgruppidele (KOVid, valitsusasutused, erialaliidud) struktureeritud küsimustikud, mille vastuste analüüsimiseks toimusid intervjuud, et valideerida ja täpsustada uuringu keskmeks olevate probleemkohtade esinemist praktikas ning arutada võimalikke lahendusi muudatusettepanekute tegemiseks.
Tervikliku lahenduse välja töötamiseks on koondatud eelnõu tasandil konkreetsed ettepanekud määruse ja vajadusel EhSi või teiste seonduvate õigusaktide täiendamiseks, lisaks on välja toodud ka muudatuste mõjuanalüüs.
Analüüs on koostatud, tuginedes järgnevatele põhimõtetele ja eeldustele:
- Analüüsi struktuur lähtub õigusaktides esitatud teemadest, st liigub üldiselt üksikule. Iga alateema raames on käsitletud KOV-de, valitsusasutuste ja erialaliitude seisukohti. Neid on kõrvutatud kohtupraktika ja Õiguskantsleri seisukohtadega. Õigusanalüüsi struktuuris on püütud leida koht tellija küsimustele vastamiseks. Õigusanalüüs on laiem kui Tellija esitatud küsimused, kuna muudatusettepanekute tegemiseks on vajalik terviklik ja süsteemne ülevaade määrusest ja selle seostest teiste õigusnormidega.
- Analüüsi koostamisel ja ettepanekute tegemisel eeldatakse, et EhS ja määrus ei lahendada kõiki valdkonna probleeme, kuid seadusandlus ei tohi neid juurde luua. Pidev ehitusvaldkonna enesehinnang ja -areng on hädavajalik. Näiteks peab Eesti ehitussektori tegema läbi kvalitatiivse arenguhüppe vastandumiskeskselt ehitusprojektide teostamiselt koostööpõhisele lähenemisele. See eeldab muutusi ülikoolides, ehituse arendusprojektide tellimises ja pädevate spetsialiste teadmistes ja oskustes. Selleks peavad ehitusvaldkond ja seda puudutav seadusandlus arenema terviklikult ja käsikäes.
14
- Oluline on samuti rõhutada, et ehitussektor ei eksisteeri vaakumis. Ehitussektor on osa ühiskonnast ning teenindab selle laiemaid vajadusi. Inimühiskond on pidevas arengus. Seetõttu arenevad vajadused ja nõuded ehitistele, ehitamisele, kasutamisele ja korrashoiule. Ehitusprojekt on ehitise elukaare keskne mitmeid erinevaid osapooli ühendav teabekogum. Ehitusprojekt käsitlus, tähendus ja sisu peab arenema koos ühiskonna muutuvate vajadustega.
- Analüüsi koostamisel ja ettepanekute tegemisel lähtutakse üldpõhimõttest, et EhS kehtestab kohustuse ja määrus üldised nõuded. Nii nagu oli määruse algne eesmärk, on ta ühendavaks lüliks EhS üldpõhimõtete, hea tava ja standardite vahel. Määrus ei asenda eriehitistele esitatavaid nõudeid, vaid kajastab tava- ja eriehitiste ühiseid üldiseid nõudeid.
- Õiguslikust vaatest on ehitusprojekti reguleerimise puhul tegemist avalike huvide ja kolmandate isikute õiguste kaitseks kehtestatud regulatsiooniga. Ehitusprojekt peab sisaldama teavet, mida vajab pädev või järelevalvet tegev asutus ehitise, ehitamise, kasutamise ja korrashoiu nõuetelevastavuse hindamiseks ja kontrollimiseks (EhS §-d 11 – § 14 ja asjakohasel juhul § 15 – § 17).
- EhS ja määrus võib reguleerida ehituse arendusprojekti algataja/omaniku ja töövõtja vahelisi kokkuleppeid ja erasuheteid niivõrd kui see on vajalik pädeval või ehitusjärelevalvet teostaval asutusel ehitise, ehitamise, kasutamise ja korrashoiu nõuetelevastavuse hindamiseks ja kontrollimiseks. Ehk EhS ja määrus ei peaks reguleerima ehitise arhitektuuri ja insener-tehnilisi lahendusi ning nende loomise ehk kavandamise tegevuse korraldamise kokkuleppeid. EhS ja määrus peab esitama kohustused ja nõuded ehitusprojekti koostamise alustele (EhS § 14) ja loodud ehitusprojekti lahendusi kirjeldavale teabele ning vormistamisele, dokumenteerimisele, allkirjastamisele ehk vastutuse ja vastutaja tõendamisele ja esitamisele.
- Ehitusteabe mudeli kasutamine lahenduste kohta käiva teabe loomiseks, organiseerimiseks ja kirjeldamiseks on fundamentaalselt erinev täna traditsioonilisteks peetavatest kirjeldusviisidest. Ehitusteabe mudelite kasutamine muudab põhimõtteliselt seda, kuidas masinloetaval viisil kirjeldatakse ehitise kohta esitatavat teavet ning selleks kasutades objektorienteeritud andmeobjektideks jagamise viisi.
- Ehitusregistrisse kantud andmetel on informatiivne ja statistiline tähendus. Kehtib ja kehtima peab jääma põhimõte, et ehitise ehitusprojekt on ehitise kohta käiva teabe lähteallikas ja EHR-is peegeldatakse mingi hulk olulist teavet. Täpsemalt, kõik EHR-i esitatavad andmed peavad olema tuvastatavad ehitus- või kasutusloa aluseks olevast ehitusprojektist.
15
2. ÜLDISED SUUNDUMUSED EHITUSVALDKONNAS, MIS MÕJUTAVAD EHITUSPROJEKTILE JA SELLE KOOSTAMISELE ESITATAVAID NÕUDEID
Ehitusprojekt on ehitise elukaare keskne mitmeid erinevaid osapooli ühendav teabekogum. Ehitusprojekt käsitlus, tähendus ja sisu peab arenema koos ühiskonna muutuvate vajadustega. Ehitusprojekt peab lisaks omaniku väärtuspakkumusele lahendama kõik ehitise ja ehitamise ning vajadusel kasutamise ja korrashoiuga seonduvad olulised küsimused. Ehitise projektilahendi kavandamisel ja ehitise projekti koostamisel tuleb rakendada asjatundlikkuse põhimõtteid. Mida keerukam on ehitusprojekt, seda suurem on enamasti kaasatud osapoolte ja spetsialistide arv11. EhS § 10 sätestab, et asjatundlikkuse põhimõtte kohaselt peab pädev isik lisaks hoolsuskohustusele, selgitamiskohustusele tegema koostööd teiste ehitusprojekti koostamisel ja ehitamisel osalevate isikutega. EhS-s on otsesõnu kohustus teha koostööd, selgitada enda seisukohti ning teha seda parimate teadmiste ja oskuste kohaselt. Kahjuks võetakse koostööd enesestmõistetavana, ignoreeritakse, tõlgendatakse valesti või rakendatakse praktikas kehvasti. Samuti ei saada aru kavandamise, projekteerimise ja projekteerimise juhtimise sisust.
Ehitustegevus üldiselt ja ehitusprojekt ei eksisteeri vaakumis. Määruse analüüsiks on vaja kirjeldada ehitise kavandamise ja projekteerimise taustsüsteemi, üldiseid suundumusi ning ehitusprojekti koostamisega seotuid väljakutseid. Analüüsi selle osa eesmärk ei ole anda soovitusi kõigi järgnevate teemade ja küsimuste reguleerimiseks EhS-s, pigem kirjeldada ehitusprojekti valdkonnaga seotud suundumusi, väljakutseid ja tänaseid parimaid teadmisi ning seeläbi mõtestada valdkonna vajadusi.
2.1 Kavandamise ja projekteerimise kitsaskohad
Ehitusprojektid ebaõnnestuvad ja sageli on selle põhjuseks puudulik ehitiste kavandamine (projekteerimine) ja projekteerimise juhtimine. Love ja Li12 ning Love et al13 sõnul on puudulik kavandamise tegevus ja selle tulemid peamiseks „panustajaks“ hoonete ja rajatiste probleemidele ning ehitusprojektide aja ja kulude ületamistele". Uuringud erinevates geograafilistes piirkondades näitavad, et ehituse arendusprojektide ebaõnnestumistest ligikaudu 50%-70% võib seostada kavandamise/projekteerimise protsessi puuduste ja vigadega14,15.
11 Ballard, G. 2020. “Target Value Delivery.” Lean Constr. Core Concepts New Front., 148–161. New York, USA:
Routledge. 12 Love, P. E., and H. Li. 2000. “Quantifying the causes and costs of rework in construction.” Constr. Manag.
Econ., 18 (4): 479–490. Taylor & Francis. 13 Love, P. E., D. J. Edwards, and Z. Irani. 2008. “Forensic project management: An exploratory examination of
the causal behavior of design-induced rework.” IEEE Trans. Eng. Manag., 55 (2): 234–247. IEEE. 14 Agarwal, J., M. Haberland, M. Holickỳ, M. Sykora, and S. Thelandersson. 2012. “Robustness of structures:
Lessons from failures.” Struct. Eng. Int., 22 (1): 105–111. Taylor & Francis. 15 Nicholas, E., and D. Patrick. 2014. “Spatial Analysis of Building Collapse in Nigeria: A Study of the Causes
and Problems‖.” J. Econ. Sustain. Dev., 5 (25): 95–107. Citeseer.
16
Kavandamise ja projekteerimise probleemid vähendavad ehitustootlikkust16 ning ehitatud vara väärtust17. Lisaks panustavad kavandamise vead sageli surmaga lõppevatesse tööõnnetustesse ja vigastustesse ehitusplatsil ning ehitiste kasutamisel18,19.
Kirjanduses on käsitletud tüüpilisi kavandamise, projekteerimise ja projekteerimise juhtimise probleeme20. Olulisemad probleemid on seotud:
- kliendi ebasüsteemse või puuduliku kaasamisega;
- nõuete ja teabe ebasüsteemse haldamisega;
- puudulike alternatiivide uurimisega;
- puuduliku või vigaste projektlahenditega või projektdokumentatsiooniga;
- puuduliku protsesside, kommunikatsiooni ja koostöö korraldamisega; ja
- ebapiisavate kompetentsidega.
Paljud neist probleemidest on tingitud puudulikust juhtimisest. Sageli ei rakendata tänaseid parimaid teadmisi näiteks protsesside kavandamiseks ja korraldamiseks, mudelprojekteerimise mahu ja ulatuse täpsustamiseks ning tööjärjestuse optimeerimiseks ja vigadest õppimise hõlbustamiseks21. Probleemide lahendamiseks või leevendamiseks on proovitud ja arendatud mitmeid erinevaid abinõusid, kuid praktikas on muutused visad tulema. Tarvis on põhimõttelisi muutusi – projekteerimise protsesside ja koostöö tervikliku juhtimist. See ei ole otseselt regulatsiooni küsimus, kuid seadused ei tohi soodustada ebapädevat ehitustegevust.
2.2 Ehitiste kavandamist mõjutavad arengud
Ehitiste kavandamine ja projekteerimine peavad lähitulevikus läbi tegema kiire ja ulatusliku arengu. See tuleneb Euroopa Liidu rohepöörde ja digitaliseerimise eesmärkidest ja strateegiatest, mis omakorda on tingitud globaalsest kliima ja elurikkuse kriisist. Ehitussektori ärimudelid ja väärtusahelad peavad kohanema uute jätkusuutlikkuse, energiatõhususe ja digitaalse majanduse eesmärkidega.
Energiatõhususe direktiivi (2023/1791) ja hoonete energiatõhususe direktiivi (2024/1275) uusversioonide fookus on roheleppe eesmärkide saavutamisel. Direktiivid käsitlevad hoonete energiatõhususe ja kasvuhoonegaaside heite vähendamist eesmärgiga muuta Euroopa hoonefond 2050. aastaks kliimaneutraalseks. Kohustuste ja nõuete kehtestamisel arvestatakse väliste klimaatiliste tingimustega, kohalike vajadustega ning siseruumide keskkonnakvaliteedi nõuetega. Uute ja rekonstrueeritavate hoonete puhul tuleb rakendada kõrgemaid energiatõhususstandardeid, integreerida taastuvenergia lahendusi, nagu päikesepaneelid ja soojuspumbad, ning kasutada uuenduslikke ehitusmaterjale ja -tehnoloogiaid, mis vähendavad ehitiste keskkonnamõjusid kogu olelusringi vältel.
16 Kärnä, S., and J.-M. Junnonen. 2017. “Designers’ performance evaluation in construction projects.” Eng. Constr.
Archit. Manag. Emerald Publishing Limited. 17 Fischer, M., H. W. Ashcraft, D. Reed, and A. Khanzode. 2017. Integrating project delivery. Wiley Online
Library. 18 Behm, M. 2005. “Linking construction fatalities to the design for construction safety concept.” Saf. Sci., 43 (8):
589–611. Elsevier. 19 Sacks, R., J. Whyte, D. Swissa, G. Raviv, W. Zhou, and A. Shapira. 2015. “Safety by design: dialogues between
designers and builders using virtual reality.” Constr. Manag. Econ., 33 (1): 55–72. Taylor & Francis. 20 Pikas, E., L. Koskela, and O. Seppänen. 2020. “Improving Building Design Processes and Design Management
Practices: A Case Study.” Sustainability, 12 (3): 911. https://doi.org/10.3390/su12030911. 21 Pikas, E., L. Koskela, and O. Seppänen. 2020. “Improving Building Design Processes and Design Management
Practices: A Case Study.” Sustainability, 12 (3): 911. https://doi.org/10.3390/su12030911.
17
Samuti uuendatakse ehitustoodete määrust (EL nr 305/2011). Määrusega kehtestatakse ehitustoodete ühtlustatud turustustingimused kogu Euroopa Liidus ja seatakse nõuded ehitustoodete keskkonna- (näiteks keskkonnadeklaratsioonid) ja ohutusnäitajatele, samuti määratakse ehitustoodete tootjate, tarnijate ja teiste sidusrühmade õigused ja kohustused. Eesmärk on soodustada ohutute, keskkonnasäästlike ja kvaliteetsete toodete kasutamist ehitussektoris, tagades samal ajal, et need tooted vastavad kogu Euroopa Liidus kehtestatud standarditele. Muuhulgas töötatakse välja digitaalse tootepassi süsteem, mis peaks võimaldab lihtsamat tooteteabe jälgitavust ja vastavuse kontrolli. Digitaalsed tootepassid peavad sisaldama olulist teavet nagu toimivus- ja vastavusdeklaratsioonid, tehniline dokumentatsioon ning ohutusteave, mis on kättesaadavad elektrooniliselt ja masinloetavalt. See peab aitama lihtsustada regulatiivseid protsesse ja toetama ehitussektori digitaliseerimist, vähendades samal ajal halduskoormust ja suurendades läbipaistvust. Samuti soovitakse luua ühine andmesõnastik, mis põhineb Euroopa standarditel ja hõlmab ehitustoodete andmestruktuuri ning nende omaduste määratlusi, toetades nii riiklike asutuste tööd kui ka sektori üleüldist digitaliseerimist.
Ehk digitaalseerimiselt oodatakse lisaks kõigele muule keskkonna- ja energiatõhususe eesmärkide saavutamist, mistõttu see on muutunud ehitussektori üheks keskseks teemaks. Rõhk on digitaalsete tööriistade ja platvormide kasutuselevõtul. Samas peab märkima, et kuigi BIMi kasutuselevõtuga on toimunud märkimisväärsed muutused ehitussektoris, näiteks see kuidas koordineeritakse erinevate valdkondade tööd, siis paljud protsessid on endiselt dokumendikesksed ja lokaalsetele tarkvaralahendustele tuginevad. Ehitussektori järgmine digitaalne arenguhüpe seisneb veebitehnoloogiate ja hajusate andmehalduslahenduste kasutuselevõtus. See võimaldab lihtsamat andmetele juurdepääsu ja integreerimist erinevate valdkondadega.
Sama mõtet sedastab Eesti "ehituse pikk vaade 2035"22, mis keskendub innovatsioonile, andmepõhistele otsustele, tehnoloogiate arendamisele ja koostööle. Eesti ehitussektorile on seatud eesmärgiks tõsta tootlikkust ja kvaliteeti andmepõhiste otsuste, digitaliseerimise ja koostöö abil. Ehk digitaliseerimine peab toetama ehitusprotsesside tõhustamist laiemalt kui loamenetlused ja keskkonnasäästu eesmärkide saavutamine. Edukas digitaliseerimine nõuab kvaliteetsete andmete kättesaadavust, infosüsteemide koostalitlusvõimet ja küberturvalisust, samuti riigi ja erasektori koostööd, et saavutada tõhusam, teadus- ja teadmispõhine ehitustegevus. Selle eelduseks on riiklike andmehalduse põhimõtete ja standardite kehtestamine.
Eesti on siin olnud esirinnas, arendades riikliku e-ehituse platvormi. Lisaks saab täna registris teostada BIM-põhiseid loamenetlusi. E-ehituse platvorm on riiklik andmekogu, mis haldab teavet kavandatavate, ehitatavate ja olemasolevate ehitiste ning nendega seotud menetluste kohta. E-ehituse platvorm mängib kasvavat rolli poliitikate kujundamisel ja eesmärkide saavutamisel, näiteks Euroopa roheleppes, mis nõuab ehitusvaldkonna panust keskkonnakaitses ja energiatõhususe saavutamises. Oluline on, et andmed oleksid usaldusväärsed ja kvaliteetsed, toetades digitaalseid lahendusi ja andmepõhiseid otsustusi.
2.3 Kavandamise tegevus, omadused, eripärad ja keerukused
Kavandamine akadeemilise distsipliinina tekkis 1960. aastatel. Seda mõistet on kasutatud viitamaks kavandile, distsipliinile, tegevusele või kavandamise ülesandele. Kohe alguses tekkisid erinevad käsitlused, mis üldistatult jagunesid kaheks: tehniline (formaalne ja objektiivsusele suunatud) ja sotsiaalne (inimesele ja suhtlemisele suunatud) kavandamise käsitlus. Esimest seostatakse inseneride tegevusega ehk kavandatava objekti ja tegevuse
22 Ehituse pikk vaade 2035: https://mkm.ee/ehitus-ja-elamumajandus/ehitus/ehituse-pikk-vaade.
18
põhjuslikkusega (põhjus-tagajärg suhe); teine on omane planeerijatele ja arhitektidele ning on seotud inimeste vajaduste, eesmärkide ja suhtluse tõlgendamisega. Näiteks projekteerimine (inglise keeles engineering design)23,24 esindab kavandamise tehnilist käsitlust; inimesele keskendunud (inglise keeles human-centered design)25,26 ja kaasav kavandamine (inglise keeles participatory design, co-design)27 sotsiaalset ehk tõlgendamisele suunatud käsitlust.
Kavandamise tegevuse kohta ei ole üldtunnustatud definitsiooni. Love28 väitis, et kavandamise osas puudub üksmeel, kuna see on keeruline nähtus, mida defineeritakse erinevatest vaatenurkadest ja erinevatel täpsustasemetel. Selle tulemusena on esitatud mitmeid erinevaid kavandi ja kavandamise määratlusi, mis juhivad tähelepanu kavandamise tüüpilistele aspektidele29,30. Näiteks tuuakse sageli välja seda, et kavandamisel kasutatakse (tänapäeval valdavalt digitaalseid) mudeleid, et toetada ette/edasi mõtlemist, hinnata mõjusid (samuti ohutust) ning tabada tundmatut ja arendada ideid uuritava objekti kohta31. Eelkõige ilmneb, et kavandamine on inimtegevus, mille tulemuseks on kavandatav objekti või tegevuse kirjeldus. Samuti seda, et kavandamine hõlmab lisaks kõigile muudele tegevustele vähemalt ühte mitterutiinset mentaalset kavandamise tegevust (taipamist), mis on mõjutatud sotsiaalsest kontekstist. Mitterutiine tähendab, et kavandamine kui teabeloome protsess on oma olemuselt õppimise protsess ehk kavandamise loomulik osa on eksimine ja lahendite muutmine.
Kavandamise tegevusel on lisaks uudsusele teisi olulisi omadusi ja eripärasid. Kavandamise olulised eripärad võrreldes ehitamise tegevusega on järgmised:
1. Teabeloome protsess: ehitise kavandamine on valdavalt füüsilise materjali töötlemise protsess32. Kavandamise tegevus ei ole tingimata seotud füüsilise asukohaga, kuid kavandatav ja ehitatav objekt on asukohakeskne;
2. Järkjärguline üldiselt detailsemale teabeloome protsess: kavandamise probleemi ja lahenduse teavet plaanitakse, luuakse ja korraldatakse hierarhiliselt ja lahendusele orienteeritult33. Kavandamisel liigutakse üldisemalt detailsemale ja selle juures eeldatakse, et kavandamise ülesandele leidub lahendus. Ehitamine on valdavalt vastupidine tegevus ehk detailselt üldisemale liikumine protsess;
3. Uudsus ja õppimine: ehitamise tegevuses keskendutakse tõhususe saavutamiseks kordusele; kavandamise protsessides soovitakse luua samuti midagi uut. Kui iteratsioonid on ehitamisel raiskamine, siis kavandamisel võimaldavad need õppimist:
23 Gregory, S. (1966). "Design science." The design method, Springer, 323-330. 24 Hubka, V., and Eder, W. E. (1996). Design science: introduction to the needs, scope and organization of
engineering design knowledge, Springer. 25 Norman, D. A. (2005). "Human-centered design considered harmful." interactions, 12(4), 14-19. 26 Steen, M. (2012). "Human-centered design as a fragile encounter." Design Issues, 28(1), 72-80. 27 Sanders, E. B.-N., and Stappers, P. J. (2008). "Co-creation and the new landscapes of design." Co-design, 4(1),
5-18. 28 Love, T. (2000). "Philosophy of design: a meta-theoretical structure for design theory." Design studies, 21(3),
293-313. 29 Andreasen, M. M., Hansen, C. T., and Cash, P. (2015). Conceptual Design: Interpretations, Mindset and Models,
Springer. 30 Andreasen, M. M. (2011). "45 Years with design methodology." Journal of Engineering Design, 22(5), 293-332. 31 Maier, A. M., Wynn, D. C., Howard, T. J., and Andreasen, M. M. (2014). "Perceiving design as modelling: A
cybernetic systems perspective." An Anthology of Theories and Models of Design, Springer, 133-149. 32 Koskela, L. 2000. “An exploration towards a production theory and its application to construction.” Doctoral
Dissertation. Espoo, Finland: VTT Technical Research Centre of Finland. 33 O’Donovan, B., C. Eckert, and P. J. Clarkson. 2004. “Simulating design processes to assist design process
planning.” Int. Des. Eng. Tech. Conf. Comput. Inf. Eng. Conf., 503–512.
19
1) projektlahendi edendamiseks, 2) kavandatud lahenduste parandamiseks või muutmiseks ja 3) osalejate, otsuste ja töövoogude koordineerimiseks; 34
4. Protsessi ja koostööd tuleb samuti kavandada: ehitamise puhul on üldiselt teada alg- ja lõppolukord ning ülesanne on leida tõhusaim viis kavandatud ehitise rajamiseks. Kavandamise puhul on lõpptulem, meetod ja sageli isegi algolukord teadmata. Kavandamisel peavad arenema kavandamise probleem, lahendus, osalejate arusaamine35 ja protsess36 koos;
5. Kavandamise tegevused on vastastiksõltuvuses: erinevalt ehitamise tegevusest võivad kavandamise tegevused olla vastastikuses sõltuvuses (ehk “sõlmtöö”)37 – muutus ühe töö tulemites toob sageli kaasa muutusi teises töös ja vastupidi.
Need omadused ja eripärad põhjustavad kavandamise tegevuse keerukuse. Samuti võib nende mitte mõistmine olla põhjuseks olukorrale, kus selles osalejad (näiteks projekteerimise projektijuhid ja seaduseandja) ei mõista seda protsessi, milles osalevad või mida reguleerivad38. Ehk kavandamise protsessi teevad keerukaks järgmised asjaolud:
1. Kavandamise ülesannet on keeruline üheselt määrata: kavandamise ülesanded alluvad erinevate huvirühmade perspektiivide, väärtuste ja eesmärkide mitmekesisusele39.
2. Tööjaotuse struktuuri koostamine on keeruline: kavandamise tegevusi täpsustakse ja kohandatakse aja jooksul järk-järgult ning kavandamise protsessis avastatakse uusi ettenägematuid tegevusi ja seoseid40. Ehk ehitusprojekt peab kohanduma ehitusprotsessi vältel tõusnud vajadustega.
3. Keeruline on määrata parimat tööde järjekorda: kavandamise tegevused on sageli vastastikku sõltuvad ehk niinimetatud “sõlmtöö”41.
4. Kavandamise tegevust on lihtne alustada kasutades selleks eeldusi: otsuseid tehakse kavandamisel puuduliku või esialgse teabe põhjal, mis tingib raiskamist.
5. Kavandamise ülesande lõpetamise hindamise kriteeriumi määratlemine on keeruline: kavandamise tegevused hõlmavad lisaks põhjuslikkusele ka tõlgendamist.
EhS-s on teadlikult välistatud kavandamise tegevuse reguleerimine (väljaarvatud EhS § 14, mis seab nõuded ehitusprojekti koostamise alustele) ja selle asemel reguleeritakse EhS-s kavandamise tegevuse sisendeid ja väljundeid. Samas peab ka kavandamise sisenditele ja väljunditele esitatavate nõuete kehtestamisel arvestama kavandamise tegevuse olulisemate omaduste, eripärade ja keerukustega.
34 Wynn, D. C., and C. M. Eckert. 2017. “Perspectives on iteration in design and development.” Res. Eng. Des.,
28 (2): 153–184. 35 Halstrøm, P. L., and P. Galle. 2015. “Design as co-evolution of problem, solution, and audience.” Artifact J.
Des. Pract., 3 (4): 3–1. Intellect. 36 Ballard, G., and L. Koskela. 2009. “Design should be managed as a physical process, too.” Proc. Int. Conf. Eng.
Des., 251–262. Palo Alto, CA, USA,: University of Stanford. 37 Eppinger, S. D., and T. R. Browning. 2012. Design structure matrix methods and applications. Cambridge, USA:
MIT Press. 38 Wynn, D. C., and P. J. Clarkson. 2018. “Process models in design and development.” Res. Eng. Des., 29 (2):
161–202. 39 Buchanan, R. 1992. “Wicked problems in design thinking.” Des. Issues, 8 (2): 5–21. 40 Karniel, A., and Y. Reich. 2011. Managing the dynamics of new product development processes: a new product
lifecycle management paradigm. Springer Science & Business Media. 41 Eppinger, S. D., and T. R. Browning. 2012. Design structure matrix methods and applications. Cambridge, USA:
MIT Press.
20
2.4 Ehitiste kavandamine ja koostöö
Kasvav spetsialiseerumine on olnud oluline strateegia ehitiste kasvava keerukusega toime tulemiseks. Selle tulemusena on tekkinud kavandamise protsessis vajadus teha koostööd. Osapooled peavad tegema koostööd, sest 42:
- meeskond panustab ühise eesmärgi ja vastavate prioriteetide saavutamisse;
- varasemad lahendused ei pruugi rahuldada kliendi nõudeid;
- kavandamise projekti meeskonna liikmed vahetavad protsessis omavahel sisendeid ja väljundeid;
- ehitise osad peavad sobima kokku; ja
- toimivus tuleb saavutada ehitise terviku tasemel.
Kleinsmann43 defineeris kavandamise koostööd kui „protsess, mille käigus erinevate erialade esindajad jagavad oma teadmisi kavandamise protsessi ja kavandi kohta. See loob ühise arusaama protsessist ja kavandatavast objektist, aitab integreerida teadmisi ja keskenduda suurematele ühistele eesmärkidele – kavandatavale lõpptootele“. Selles ilmnevad mitmed olulised elemendid. Koostööprotsess hõlmab suhtlemist ja teadmiste integreerimist, et luua ühtne taustsüsteem ja arendada ühist arusaama kavandamise ülesandest ja protsessist44,45.
Lisaks koostööle on usaldus ja digitaliseerimine välja pakutud kui üldised meetmed teabe- ja töövoo loomise, parendamise ja säilitamise tagamiseks ehitusprojektides. Kahjuks on sageli Eesti ehitussektori iseloomustamiseks kasutatud väljendit “usalduse puudumine” ehk koostööpõhise lähenemise asemel on läbiv mõttemall vastandumiskeskne. Koostöö ja usalduse puudumist on peetud probleemide üheks olulisemaks põhjustajaks, eriti erinevate rollide ja valdkondade ristumiskohtades. Seda raskendab asjaolu, et erinevad kavandamise meeskonna liikmed, näiteks arhitektid ja ehituskonstruktsiooni insenerid tegutsevad erinevates "objektimaailmades", jagades "kavandamise ülesande erinevateks [spetsialiseerunud] ülesanneteks". Nende objektimaailmade vahel on olulised erinevused väärtustes, paradigmas, keeltes ja tegevussüsteemides, mis põhjustavad ühise ja jagatud arusaama puudumist.
Kavandamise meeskonna ühise ja jagatud arusaama säilitamiseks või arusaama erinevuste vähendamiseks on vaja rakendad parimaid teadmisi, meetodeid ja praktikaid, eriti kui varasemad lahendused või tavapärane tegutsemisviis pole piisavad46. Ebatavalised olukorrad võivad nõuda kollektiivset loovust47. Lean raames on välja töötatud erinevaid vahendeid ehituse arendusprojektide organisatsiooni loomiseks, lepingute sõlmimiseks ja toimesüsteemide toimimiseks, et hõlbustada kollektiivset tööd48.
42 Pikas, E., B. Pedó, A. Tezel, L. Koskela, and M. Veersoo. 2022. “Digital Last Planner System Whiteboard for
Enabling Remote Collaborative Design Process Planning and Control.” Sustainability, 14 (19): 12030. MDPI. 43 Kleinsmann, M. S. 2006. “Understanding Collaborative Design.” PhD Thesis. Wateringen, Netherlands: Delft
University of Technology. 44 Casakin, H., and P. Badke-Schaub. 2017. “Sharedness of team mental models in the course of design-related
interaction between architects and clients.” Des. Sci., 3. Cambridge University Press. https://doi.org/10.1017/dsj.2017.15.
45 Pikas, E., L. Koskela, N. Treldal, G. Ballard, and R. Liias. 2016. “Collaboration in Design – Justification, Characteristics and Related Concepts.” 143–152. Boston, USA.
46 Gomes, D., and P. Tzortzopoulos. 2020b. “Challenges and opportunities for early project collaboration.” Lean Constr. Core Concepts New Front., 408. New York, USA: Routledge.
47 Wróbel, A., and P. Cash. 2021. “Facilitating creativity: Shaping Team Processes.” Creat. Innov. Manag., 1–21. https://doi.org/10.1111/caim.12465.
48 da CL Alves, T., and W. Lichtig. 2020. “Integrated project delivery: Basic tenets and recommendations.” Lean Constr., 162–185. Routledge.
21
Lean lähtub protsessipõhisest maailmavaatest, milles eeldatakse, et "paljud ülesannete vahelised sõltuvused, mida sageli pole võimalik ette näha, lahendatakse koostöö abil"49. Kavandamise ja koostöö olulisus Leanis on ilmne selle paljudes meetodites ja praktikates50: integreeritud projekti teostamine (Integrated Project Delivery), 'suur tuba' (Big Room), sihtväärtuse kavandamine ja teostamine (Target Value Design and Delivery), eelistepõhine otsustamine (Choosing by Advantages), viimase plaanija süsteem (Last Planner System), A3 probleemide lahendamiseks ja teabevahetuseks ning BIM (Building Information Modelling).
Analüüsi kontekstis on oluline mõista, et oskus koostööd teha ei ole kaasa sündinud ja see ei ole ehitusprojekti koostamisel isetekkiv nähtus. Koostööd ja selle tekkimist peab soodustama, suunama ja juhtima. Koostöö mõtestamine, oskuste arendamine ja rakendamine peab saama alguse arhitekti ja ehitusinseneri alushariduse andmisel. Samuti peab õpetama koostööd täiendõppe kaudu juba sektoris töötavatele osapooltele. See on vajalik EhS § 10 esitatud asjatundlikkuse põhimõtte rakendamiseks, mille sisuks on ka kohustus teha koostööd ehitusprojekti koostamisel ja ehitamisel osalevate isikutega. Hetkel on selle puhul tegemist sisutühja sättega.
2.5 Lühikokkuvõte ja ettepanekud
Ehitusprojekt ei eksisteeri eraldiseisvalt kõigest muust ehk ehitusprojekti tähendus ja sisu peab arenema koos ühiskonna ja valdkonna muutuvate vajadustega. Eesti ehitussektori lähituleviku kvalitatiivne arenguhüpe eeldab üleminekut vastandumiskeskselt ehitusprojektide teostamiselt koostööpõhisele lähenemisele. Selleks peavad ehitusvaldkond ja seda puudutav seadusandlus arenema terviklikult ja käsikäes.
EhS-i ja määruse kaasajastamisel peab lähtuma valdkonna väljakutsetest ja parimatest teadmistest. Sageli neid ei teadvustata ja siis juhtub, et seadusesse jäetakse kirjutamata või kirjutatakse sisse sisutühjad sätted või põhimõttelised vastuolud. Näiteks ei mõisteta, et kavandamine on teabeloome järkjärguline üldisemalt detailsemale liikumise protsess ja ehitusprojekt on arenev tervik. Ehitusprojekt on valmis, kui on läbitud kõik projekteerimise staadiumid ja lahendatud kõik lahtised küsimused sellise täpsuse ja detailsusega, mis on vajalik ehitise ja ehitamise, samuti kasutamise ja korrashoiu eesmärkide, nõuete, ja vajaduste rahuldamiseks.
Järgmiselt on esitatud olulisemad ettepanekud Eesti ehitiste kavandamise ja ehitusprojekti valdkondade ning seadusandluse kaasajastamiseks:
1. Selgemad määratlused: näiteks selgitada, mida tähendab koostöö kui asjatundlikkuse põhimõte. Samuti peab arvestama kavandamise ja projekteerimise tegevuse loova ja sotsiaalse mõõtmega ning selle olulisemate omaduste ja eripäradega, näiteks sellega, et ehitusprojekti koostamine on üldisemalt detailsemale liikumise teabeloome protsess ning tuleb alati käsitleda tervikuna;
2. Koostöö ja kommunikatsiooni parandamine: ehitusprojekti koostamisel on tihe koostöö osapoolte vahel kriitiline, kuid seda ei rakendata sageli tõhusalt. Koostöö juhtimist tuleks süsteemselt soodustada, toetada ja arendada terviklikult;
3. Juhtimise kvaliteedi tõstmine: kavandamise/projekteerimise juhtimise kvaliteet vajab tõstmist, rakendades parimaid teadmisi, praktikaid ja tehnoloogiaid, nagu Lean ja BIM;
49 Koskela, L. 2020. “Theory of lean construction.” Lean Constr. Core Concepts New Front., 2–13. New York,
USA: Routledge. 50 Tzortzopoulos, P., M. Kagioglou, and L. Koskela. 2020. Lean Construction: Core Concepts and New Frontiers.
Routledge.
22
4. Digitaliseerimise edendamine: digitaalsed lahendused, nagu EHR ja digitaalsed tootepassid peavad aitama suurendada protsesside läbipaistvust ja töövoo tõhusust;
5. Hariduse ja koostööoskuste arendamine: haridussüsteem ja täiendõpe peaksid keskenduma koostööoskuste arendamisele, et tagada tulevaste spetsialistid valmisolek ehitusturul toimetamiseks.
Need sammud aitaksid tugevdada kavandamise protsessi terviklikkust, innovatsiooni ja koostööd, toetades samal ajal Eesti ehitussektori konkurentsivõimet ja jätkusuutlikkust.
23
3. EHITUSPROJEKTILE JA SELLE KOOSTAMISELE ESITATAVAD NÕUDED NING NENDE RAKENDUSPRAKTIKA
Vastamaks tehnilise kirjelduse küsimusele 3.1.1.1, kas kehtivad õigusaktid täidavad esialgset eesmärki sätestada ehitusprojektile vähimad kohustuslikud nõuded, tuleb alustuseks analüüsida ehitusprojekti mõistet. Seda eelkõige põhjusel, et ehitusprojekti määratlus on aluseks nende nõuete kehtestamisele ja rakendamisele (ptk 3.1.1.).
Järgmisena analüüsitakse EhS-is sätestatud põhimõtted ja nende seosed määrusega, kuna need põhimõtted loovad raamistiku ja juhised, millest lähtudes on määratletud nii ehitusprojekti kui ka selle koostamiseks ja rakendamiseks vajalikud nõuded (ptk 3.1.2.). Ilma nende põhimõtete analüüsita ei saa hinnata, kas kehtiv regulatsioon on piisav ja kas see täidab oma algset eesmärki.
Viimaks analüüsitakse EhS-is sätestatud nõudeid ehitusprojektile ja selle koostamisele (ptk 3.1.3.). Küsimus on oluline, et hilisemalt piiritleda minimaalse andmemahuga seonduvate küsimustele vastamist. EhS §-d 13 ja 14 näevad ette nõuded õiguspärase ehitusprojekti koostamisele, nt määratletakse ehitusprojekti koostamise aluseks olevate lähteandmete ulatus. Ehitusprojektile esitatavate nõuete määrus peab õiguslikult sisustama ja viima ellu eelkõige seadustiku § 13 ja 14. Kui määrust ei oleks, tuleks ehitusprojekt koostada vastavalt nendele sätetele. Kui ehitusprojekt on nõuetele vastavalt koostatud, siis on täidetud üks loa saamise eeltingimustest. Määruses esitatud nõuete asjakohasust ning seost seadustikus esitatud nõuetega käsitletakse analüüsi ptk-des 3.5 jj.
Küsimus on, kas EhS §-d 13 ja 14 on piisavalt seostatud ehitusprojektile esitatavate nõuete määrusega või kas määruses on küsimusi, mida tuleks reguleerida seadustiku tasemel võttes arvesse, et määruse eesmärk on eelkõige viia ellu seadustiku §-des 13 ja 14 piiritletud kohustusi.
3.1 Ehitusprojekti mõiste
Käesolevas alapeatükis analüüsitakse ehitusprojekti mõistet, mis on alus ehitusprojektile vähimate kohustuslike nõuete kehtestamisel. Tegemist on valdkonna keskse mõistega, millest lähtuvalt on sisustatud nõuded alamaktides. Lisaks EhS-ile mainivad ehitusprojekti mitmed teised õigusaktid, nt muinsuskaitseseadus, tuleohutuse seadus jt. Näiteks on eraldi terminina sätestatud „tee ehitusprojekt“ ja „maaparandussüsteemi ehitusprojekt“. Erivaldkondades sätestatud ehitusprojekti mõiste kehtestamine võib olla mõistlik valdkonna eripäradest tulenevalt, kuid EhS üldosa puudutavate küsimuste analüüsimisel ja muudatusettepanekute tegemisel peab silmas pidama, kas erivaldkondades sätestatud erireeglid on põhjendatud või peaks eriosad sarnaselt üldosaga kohanduma valdkondlike uute suundumustega, nt digitaliseerimine. EhS kodifitseerimise ja ka revisjoni mõte on olnud, et ehitusõiguse üldosast erinevate reeglite sätestamine peab olema põhjendatud valdkonnast tulenevate eripäradega. Ehitusprojektile esitatavate nõuete määrus on üldosa teistele eriregulatsioone kehtestavatele määrustele.
Ehitusprojekti mõiste on defineeritud EhS üldsätetes §-s 5, mille kohaselt ehitusprojekt on projekteerimise käigus koostatud dokument või dokumentide kogum, mis sisaldab ehitamiseks vajalikku teavet. Asjakohasel juhul kajastab ehitusprojekt ka ehitise kasutamiseks ja korrashoiuks vajalikku teavet. EhS ehitusprojekti mõiste sisustamisel arvestati põhimõttega, et mõiste peab sobima ühtviisi hästi nii hoonetele kui ka rajatistele. Ehitusprojektile esitatavate nõuete määruse kohaselt on ehitusprojekt projekteerimise käigus koostatav dokument või dokumentide kogum. Võrreldes EhS-iga ei ole täpsustatud, et ehitusprojekt sisaldab ehitamiseks vajalikku teavet. Õigusaktides sätestatud ehitusprojekti mõisted on oma olemuselt sarnased, kuna kõik viitavad dokumentide kogumile, mis on vajalik ehitustegevuse
24
teostamiseks. Kõik määratlused on seotud ka projekteerimise protsessiga. Siiski on kõik definitsioonid erineva detailsusastmega.
Ehitusprojekti standardis51 on ehitusprojekti mõiste kirjeldatud viisil, et ehitusprojekt on projekteerimise ja ehitusprojekti koostamise käigus loodud dokument või dokumentide kogum, mis lähtuvalt ehitusprojekti staadiumist sisaldab vajalikku teavet:
1. kavandatava ehitise arhitektuuri- ja insenerivaldkondade lahenduste põhimõtete sobivuse hindamiseks;
2. kavandatava ehitise maksumuse hindamiseks;
3. kavandatava ehitise nõuetelevastavuse hindamiseks;
4. ehitushanke korraldamiseks; ja
5. ehitise või selle osa (k.a. tehnovõrkude ja -süsteemide) ehitamiseks.
Praktikas, st eelkõige standardi alusel ehitamisel ei kasutata ehitusprojekti mõistet õigusaktides sätestatud tähenduses. Sellest tulenevad sisulised ja vormilised ebakõlad, kuna koos proovitakse rakendada õigust ja valdkonnas väljakujunenud arusaama.
Hea tava, ehitusprojekti standardi52 ja parimate teadmiste kohaselt sisustavad praktikud ehitusprojekti mõistet läbi kahe osamõiste, sest seaduse mõistekasutus on ebatäpne. Osamõistete abil eristatakse teabevormi ning välja töötatud lahenduse sisu:
- Ehitise projekt on ehitise tehniline teabevorm, milles kirjeldatakse ehitise projektlahendit, esitatakse projektlahendi välja töötamise alusandmed ning projektlahendi välja töötamise asjaolud. Ehk sisu on teave kavandatud projektlahendi ja selle ohutuse, keskkonnasäästlikkuse ja muu kohta.
- Ehitise projektlahend on ehitise arhitektuurilise ja insenerliku projekteerimise tulem, mis väljendub ehitise esteetilises ning tehnilises lahenduses ja kvaliteedinõuetes.
Kuna õiguslikult ja praktikas saadakse ehitusprojekti mõiste sisust väga erinevalt aru, puudub ühtne arusaam, milliseid küsimusi peaks reguleerima ehitusprojektile esitatavate nõuete määruses. Sellest tulenevalt on ka erinevate osapoolte ootused määruse sisule erinevad. Suures plaanis taandub normeerimise küsimus sisule ja vormile esitatavate nõuete eristamisele. Samas ei ole EhS koostamisel teadlikult välistatud ühe teema, st sisu või vormi väljajätmist, vaid tegu on ajalooliselt kasutuses olnud mõiste ülekandumisega uude õigusakti. Seadusandja on ehitusprojekti mõiste kujundamisel pidanud silmas nii sisu kui ka vormi, kuid jätnud need terminoloogiliselt eristamata.
Kohtupraktikas leitakse, et ehitusprojekt on tavatähenduses ehitatava objekti kavand, ehitamisel vm aluseks olev jooniste komplekt.53 Kõik ehitamisel tähtsust omavad asjaolud peavad kajastuma ehitusprojektis.54 „Ehitamiseks vajalik teave“ võib tähendada nt juhiseid ehitustööde tegemiseks55, sh tehnoseadme paigaldusjuhend/kasutusjuhend, mis sisaldab nii ehitamiseks, kasutamiseks kui ka korrashoiuks vajalikke andmeid, sh paigalduskoha määramise juhiseid56. Ehitusprojekt omab tähendust ka pooltevahelistes vaidlustes, kus sellel on juhenddokumendi tähendus. Riigikohus on selgitanud töövõtulepinguga seotud ehitusvaldkonna vastutusega seonduvalt, et tuleb hinnata, kas ja milliseid juhiseid ehitajale üleantud ehitusprojekt sisaldas ja
51 Ehitusprojekti standard, lk 8 p 3.1.8. 52 Ibid 53 TlnRingKo 27.02.2023, 2-20-15679, p 13. 54 Vt nt TrtRingKo 18.06.2020, 3-19-674, p 28. 55 RKTKo 2-20-1836, p 13 kolmas lõik. 56 TlnHKo 14.06.2024, 3-23-1998, p 10.1.
25
kas neid juhiseid tööde tegemisel ka järgiti.57 Kohtupraktikas ei tehta vahet EhS-is sätestatud ehitusprojekti mõistel ja ehitusprojektile esitatavate nõuete määruses sätestatud ehitusprojekti mõistel.58 Kohtupraktika pinnalt ei saa järeldada, et ehitusprojekti mõiste oleks ebatäiuslik või puudulik.
Õiguskantsler on selgitanud, et ehitusprojektina saab käsitada ehitamiseks koostatud mistahes dokumenti (EhS § 5). Isegi kui isik ei pea ehitusprojekti esitama, võib see olemas olla. Kui tegemist on täpsemalt reguleerimata küsimusega, siis otsustab isik ise vastavalt vajadusele, kuidas ta ehitusprojekti vormistab ja milline see on. Ka selline ehitusprojekt on õiguspärane. Selleks, et ehitusprojekt oleks õiguspärane, ei pea seda kinnitama mõni pädev asutus ning seda ei pea esitama EHR-i. Üksnes siis, kui tegemist on ehitamisega, mille puhul on nõutav ehitusluba, peab ehitusprojekt vastama EhS § 13 lg 3 alusel kehtestatud määruse nõuetele.59 Seega kinnitab Õiguskantsleri seisukoht, et ehitusprojekti mõiste on oluliselt laiem, kui ehitusprojektile esitatavate nõuete määruse sisu ning mõiste kohaldub valdkonnaüleselt erinevatele ehitamise aluseks olevatele dokumentidele.
Ehitusprojekt võib olla ka enda tarbeks koostatud dokument, mis käsitleb näiteks ehitusmaterjalide kulu, milles sisaldub tööde üldine kirjeldus või olulisemate tööde jaoks vajalikud arvutused. Olenevalt konkreetse ehitamise olemusest võib ehitusprojektiks olla ka näiteks ehitise tehnosüsteemi või selle osaks oleva seadme paigaldus- või seadistusjuhis. Ehitusprojekt peab vastama töö keerukusele ja ehitamise vajadustele. Selle, millises mahus ja kuidas ehitusprojekt koostada, otsustab isik enamasti ise. Seadus ei sätesta, et kõik ehitusprojektid peavad vastama etteantud vormi ja sisu nõuetele.60 Kui tegemist on vaba ehitustegevuse või puhta teavituskohustusega, puudub kohustus vormi- ja sisunõuete järgimise osas.
Erialaliidud juhtisid määruse uuendamise vajaduse analüüsis tähelepanu tarvidusele eristada „ehitusprojekti“ mõistet „ehitise projekti“ mõistest. Seda eelkõige põhjusel, et mõiste „ehitusprojekt“ hõlmab praktikas kahte tähendust: ehitusprojekti kui projektdokumentatsioon ja ehitusprojekti kui arendusprojekti ehitusperioodi.61 Eesti Ehitusinseneride Liidu terminivaras „ehitiste projekteerimine“ on ehitusprojekt/ehituse arendusprojekt defineeritud62 kui „alguse ja lõpuga plaanipärane tegevus ehitusega seotud eesmärgi saavutamiseks.63 Ehk ehitise elluviimiseks tehtavate kavandamise, projekteerimise, ehitamise või muud tegevused, mis katab kõik etapid ja tegevused idee sünnist ehitada kuni ehitise kasutusele võtmiseni.
Ehitusprojekt EhS-is keskendub valdavalt ehitise projektile ja sisaldab vaid osa ehitamiseks vajalikust teabest. Selline käsitlus ei ole kooskõlas kohtupraktikas välja kujunenud arusaamaga. Kohtupraktika kohaselt tähendab „ehitamiseks vajalik teave“ nt juhiseid ehitustööde tegemiseks64, sh tehnoseadme paigaldusjuhend/kasutusjuhend, mis sisaldab nii ehitamiseks, kasutamiseks kui ka korrashoiuks vajalikke andmeid, sh paigalduskoha määramise juhiseid65.
57 RKTKo 05.04.2023, 2-20-1836, p 17. 58 HarjuMKo 21.09.2023, 2-20-6204, p 117. 59 Õiguskantsleri 05.06.2018 seisukoht nr 7-4/180473/1802580 ”Eluasemelaenu intressi mahaarvamine
maksustatavast tulust ehitusprojekti olemasolul”. 60 Õiguskantsleri 20.04.2018 seisukoht nr 7-4/180473/1801915 „Eluasemelaenu intresside mahaarvamine
maksustatavast tulust remonditööde korral“ 61 Vt Eesti Arhitektide Liidu ja Eesti Ehitusinseneride Liidu terminikomisjon poolt koostatud terminivara, mida
arendatakse ehitusalase oskussõnavara arendamiseks ja selgitamiseks – Eesti Arhitektide Liidu ja Eesti Ehitusinseneride Liidu terminikomisjon: https://www.ehitusinsener.ee/kasulik-info/terminivara/
62 Ibid 63 Selgitus: ehituse arendusprojekti võib jagada järgmisteks põhietappideks: 1) algatamine; 2) projekteerimine;
3) ehitamine. 64 RKTKo 2-20-1836, p 13 kolmas lõik. 65 TlnHKo 14.06.2024, 3-23-1998, p 10.1.
26
Ka Riigikohtu käsitlusest näib, et ehitusprojektis võivad sisalduda tööde tegemise juhised66 ehk arendusprojekti ehitusperiood.
Ehitusprojekti mõistega seondub veel mõiste osana käsitletav „dokument“ või „dokumentide kogum“. Ehkki üldine suundumus ehitusprojekti koostamisel ja menetlemisel on digitaliseerimine, on vajalik arvestada, et teatud juhtudel võib esineda vajadus paberkandjal dokumentatsiooni esitamiseks. Õiguskantsler on EHR kasutajasõbralikkuse vajadusele juhtinud tähelepanu 2017, selgitades, et EHR keskkonda on vajalik täiendada moel, et kasutusloa taotlusprotsessiga tuleb edasi liikuda ka olukorras, mil osad dokumendid (nt ehitusprojekt) on varem ehitusluba taotledes esitatud pädevale asutusele paberil. Seetõttu peab kasutusloa taotlemise käigus olema võimalik vältida elektroonilise projektifaili sisestamist ning omanikul peaks olema võimalik teha selgitav märge ehitusprojekti varasema (paberil) esitamise kohta.67
Käesolevas analüüsis tehakse ettepanek ehitusprojekti mõiste lahti sidumiseks projekteerimise käigus valmivatest dokumentidest ning asendada see teabekogumiga, mille formaati täpsustatakse ehitusprojektile esitatavate nõuete määruses.
Analüüsides eespool käsitletud definitsioone, kohtupraktikat ja Õiguskantsleri seisukohti, joonistub välja rida praegusele mõistele iseloomulikke probleemkohti:
1. EhS-is sätestatud ehitusprojekti mõiste on ebatäiuslik ja praktikast erinev, sest ei sisalda reeglina kogu ehitamiseks vajalikku teavet. Samas on õiguslikult küsitav, kas ehitusprotsessi kajastamine mõiste koosseisus on vajalik, kuna ehitusprotsess ei kuulu reeglina avalik-õigusliku kontrolli alla;
2. EhS-is sätestatud ehitusprojekti mõiste ei ole ajakohane, keskendudes peamiselt dokumendile ehk paberil esitamisele ja sellega kaasnevatele nõuetele;
3. Samas on oluline, et ehitusprojekti mõiste hõlmaks igasuguste ehitiste ning ehitamise jaoks vajalikku teavet, mis sobib universaalsena erinevate ehitiste ehitamiseks. See tähendab, et EhS eesmärk on, et ehitamine oleks eelnevalt kavandatud ning kavandamine (projekteerimine) ei pea nt vaba ehitustegevuse puhul järgima rangeid määruse (ka standardi) nõudeid. See on vajalik nt riikliku järelevalve teostamiseks, et tagantjärgi oleks võimalik tuvastada nt vaba ehitustegevuse käigus tehtud ehitustöödega seonduvat teavet.
Kokkuvõttes vajab EhS mõiste ajakohastamist, et liikuda edasi (paber) dokumendikesksest mõtteviisist. Ehitusprojektile esitatavate nõuete määruse mõiste võiks vähemalt määruse seletuskirja ja rakendusjuhiste kaudu haakuda praktikas kasutatavate mõistega, tagamaks valdkondliku sõnavara selgust kõikide huvirühmade jaoks. Seejuures on otsustava tähtsusega ehitusprojekti sisu, mitte vorm, sest just sisu on avaliku õigusliku kontrolli objekt – selle alusel otsustatakse, kas kavandatav ehitis on ohutu ja vastab nõuetele. Kehtivas õigusruumis on aga rõhk pandud ehitusprojekti vormistamisele. Selle lähenemisega kaasnevad praktilised probleemid, mis põhjustavad menetluste venimist. Ehitusprojekti mõiste muutmisel tuleb seega muuta teabe esitamise vormi (dokument) ning lähtuda eesmärgist, et ehitusprojekt esitatakse sellises vormis, mis võimaldab kontrollida ehitise ja ehitamise nõuetelevastavust. Täpse vormi üle otsustab taotleja. Ehitusprojektile esitatavate täpsemate vormistusnõuete kohta vaata analüüsi ptk 4.2.
66 RKTKo 05.04.2023, 2-20-1836, p 17. 67 Õiguskantsleri 13.12.2016 vastuskiri nr 7-5/161233/1605110 „Ehitisregistri kasutajasõbralikkus“.
27
3.2 Ehitusseadustiku põhimõtted ja nende seosed ehitusprojekti regulatsiooniga
Ehitusprojektile esitatavad nõuded peavad olema kooskõlas EhS-is sätestatud üldpõhimõtetega, sh hea tavaga (EhS § 7). Praktikas sisustatakse ehitusvaldkonna head tava valdkonnas laialdaselt kasutusel olevate ja tunnustatud allikatele tuginedes, mh standardite abil.
Käesolevas osas antakse ülevaade kehtivatest EhS-is sätestatud põhimõtetest ja seonduvast kohtupraktikast ning õiguskantsleri seisukohtadest, andes seejuures vastuse tehnilise kirjelduse p-s 3.4.1 toodud küsimustele.
Ehitusprojekt peab ajas kohanduma valdkondlike suundumuste ja arengutega, pidades silmas EhS eesmärke. EhS rakendamisel ja rakendusaktide sisustamisel ning tõlgendamisel tuleb silmas pidada seaduse üldeesmärki, milleks on soodustada jätkusuutlikku arengut ning tagada ohutus, ehitatud keskkonna eesmärgipärane toimivus ja kasutatavus (EhS § 1). Ehitusõiguse kontekstis viitab jätkusuutlikkus eelkõige sellele, et ehitis peab vastama nii kasutaja kui ühiskonna vajadustele kui ka sellele, et juba ehitise projekteerimisel ja ehitamisel võetakse arvesse ehitisega seonduvaid aspekte, seejuures on ajaliseks perspektiiviks kogu ehitise elukaar. Arvestada tuleb nii ehitise ehitamise ja kasutamise ajal kehtivate nõuetega ja seonduvate kuludega, aga ka võimalusega ehitist hiljem muul otstarbel kasutada või ülemääraste kuludeta ümber ehitada või lammutada ja lammutusjäätmeid taaskasutada.
3.2.1 Hea tava, sh õigusaktide ja ehitusprojekti standardi vahekord ning ühtlustamise vajalikkus
EhS § 7 kohaselt tuleb ehitis projekteerida ja ehitada ning korras hoida hea tava kohaselt. Head tava tuleb järgida ka muus EhS-iga reguleeritud tegevuses. EhS seletuskirja kohaselt hõlmab hea tava kogu ehitusvaldkonda ehitise elukaare vältel ning seadustikus loobuti hea tava täpsemast sisustamisest. Kuna valdkonnas kehtiv hea tava on ajas muutuv ning peab asjakohasel juhul hõlmama erinevaid nõudeid, siis on see jäetud EhS-is täpsemalt lahti kirjutamata.68
Hea tava põhimõte mõjutab ehitusprojekti koostamisele esitatavaid nõudeid eelkõige standardi ehitusprojekt ning kohtupraktika kaudu. Seda eelkõige põhjusel, et standard on õiguslikult mittesiduva dokumendina, üks hea tava sisustamise vahend.69 Näiteks on küsimus, kas hea tava kaudu tuleb hoonete projekteerimisel arvestada linnatänavate standardiga70, mis ei ole kohustuslik õigusakt. EhS sätestab küll hea tava põhimõtte, kuid EhS standarditega seonduvat üldjuhul ei reguleeri. EhS nimetab expressis verbis standardeid üksnes hoone energiatõhusust oluliselt mõjutava tehnosüsteemi paigaldamise reguleerimisel (§ 692), mille kohaselt peetakse nõuetekohaseks paigaldust või ehitamist, milles on lähtutud valdkonna heast tavast, asjakohasest standardist või paigaldusjuhendist.
Riigikohus on selgitanud, et "hea ehitustava" on määratlemata õigusmõiste, mille sisustamine jääb kohtu kaalutlusõiguse piiresse. Hea tava hõlmab ka kaalutlust, kas kavandatav ehitis sobitub ümbritsevasse keskkonda.71 Lisaks tuleb arvesse võtta, et standardid ei ole ainsad hea ehitustava allikad. Lisaks standardiorganisatsioonide kehtestatud standarditele, on kohus hea ehitustava sisustamist pidanud võimalikuks ka selliste ehitusnõuetega, mis ei tulene
68 Ehitusseadustiku SE 555 seletuskiri, lk 32. 69 TlnHKo 03.06.2021, 3-20-2112, p 18. 70 Eesti Standard EVS 843:2016 Linnatänavad (edaspidi linnatänavate standard). 71 RKHKo, 28.03.2012, 3-3-1-4-12, p 23.
28
standarditest, vaid näiteks teaduskirjandusest, kutseorganisatsioonide reeglistikust või on tuletatavad loodusseadustest.72
Ehitusprojektile esitatavate nõuete määruse § 4 lg 2 p 2 kohaselt lähtutakse ehitusprojekti koostamisel mh standarditest. Standard on üheks võimaluseks EhS §-is 7 sätestatud hea tava sisustamisel. Ehitusstandardite õiguslikku staatust on analüüsinud Õiguskantsler, kes selgitas ehituse hea tava ja standarditega seonduvalt, et ehitusloa andja saab loamenetluses esitada nõudeid, mis tuginevad seadusele. Sageli ei sisalda seadus üksikasjalikke ja ammendavaid nõudeid, sest nende sätestamine õigusaktis ei ole mõistlik ega vajalik. Seetõttu piirduvad õigusaktid eesmärgi, põhimõtte või üldise nõude sätestamisega. Nii on see ka ehitusvaldkonnas. Täpsustatud nõuded võivad tuleneda ehitusvaldkonna heast tavast, mida võib sisustada muu hulgas standardite abil.73
Standardite tähendus ja õiguslik määratlus ei ole rakenduspraktikas olnud üheselt selge. Praktikas sisustatakse ehitusvaldkonna head tava valdkonnas laialdaselt kasutusel olevatele ja tunnustatud allikatele tuginedes, muuhulgas standardite abil. Õiguskantsler on ehitusloa menetlusega seonduvalt selgitanud standardite tähendust haldusmenetluses ning leidnud, et standardile saab tugineda üksnes õigusakti nõude täpsustamisel ja põhjendamiskohustuse täitmisel, kuid standardist ei saa tuleneda sellist kohustuslikku nõuet, mida ei ole võimalik taandada õigusaktile.74
Õiguskantsler on varasemalt väljendanud ka seisukohta, et õigusaktides ei ole lubatav viidata standardile kui kohustuslikule nõudele. Õiguskantsler leidis, et kohustusliku standardi võimaldamine toob kaasa veel vastuolud õigusriigi, õiguskindluse ja seaduslikkuse põhimõtetega – standardid kuuluvad autorikaitse alla, seetõttu ei ole nad samamoodi kättesaadavad kui õigusaktid ning eraõiguslikust organisatsioonist standardiandja ei saa üldjuhul kehtestada üldkohustuslikke reegleid.75
Samas on standardites sisalduvad ohutusnõuded hea tava kaudu siduvad ehitiste ehitamisel. Samuti on kohtupraktikas76 tunnustatud seoseid hea tava ning ehitise sobivuse osas ümbruskonda. Näiteks piirkonda sobimatu hoone ehitamine halvendab vaadet naaberkinnistuilt ning võib seega vähendada naaberkinnistute väärtust ega ole kooskõlas hea tavaga.
Riigikohus on selgitanud, et ehitus on niivõrd tehniline valdkond, kus on palju erinevaid nõudeid, mida ei ole nende rohkuse tõttu mõistlik ega ka võimalik õigusaktides sätestada. Seetõttu on vaid üksikud nõuded toodud EhS-is ja muudes õigusaktides. Ülejäänud ehitusnõuded ei tulene õigusaktidest, vaid on kehtestatud eelkõige standarditega, sh Eesti standarditega. Eesti standardid ei ole õigusaktid, kuna neid ei ole kehtestatud vastava õigusliku menetlusega. Sellest asjaolust tuleneb ka standardite soovituslik iseloom.
Ehituses kasutatavate toodete puhul reguleerib standardite tähendust toote nõuetele vastavuse seadus (TNVS)77, mille § 42 lg 6 näeb ette, et standard saab olla kohustuslik vaid siis, kui rahvusvahelise õiguse või Euroopa Liidu õigusnormid nõnda sätestavad. Näiteks on ehitusvaldkonnas mitmed standardid, nt toote ohutuse valdkonnas, seetõttu kohustuslikud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 305/2011, millega sätestatakse ehitustoodete
72 RKKKo 17.03.2010, 3-1-7-10, 3 p 7.3. 73 Õiguskantsler, 24.11.2017 nr 7-5/171427/1705374 „Ehitusloa menetluses esitatavad nõuded ja standardile
tuginemine“. 74 Ibid 75 Õiguskantsler, 09.07.2012, nr 19 „Toote nõuetele vastavuse seaduse § 42 lg 4 lausete 1 ja 2 põhiseadusele
vastavuse kohta“. 76 RKHKo 28.03.2012, 3-3-1-4-12. 77 Toote nõuetele vastavuse seadus. - RT I, 03.02.2023, 11.
29
ühtlustatud turustustingimused ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 89/106/EMÜ78, alusel. Käesolevas analüüsis tuuakse erinevates ptk-des välja nimetatud määruse muutmisega79 seonduvaid küsimusi, mida oleks vaja arvestada ehitusprojektile esitatavate nõuete määruse muutmisel (vt nt ptk 2.2. ja 5.2.).
Analüüsis käsitletakse küsimust, kas standardites sisalduvad nõuded peaksid olema kajastatud ka õigusaktides. KOVide küsimustiku vastustest nähtub õigusaktide, sh määruse nõuete reguleerimise muutmise osas pigem negatiivne tagasiside – mida vähem muutmist, seda parem. Näiteks toodi välja, et ehitusprojekti üldnõuded võiks pigem jääda määrusesse ja mitte liikuda standardisse, kuivõrd need täiendavad teineteist. Vastanute hulgas oli kaks KOVi, kes leidsid, et standard võiks ehitusprojektile esitatavaid andmeid sisustada, aga seda juhul, kui EhS-i tekiks viide ehitusprojekti kontrollides EVS-ini liikuda. Sellise lahenduse eelisena on välja toodud ka asjaolu, et menetlus muutuks sel juhul lihtsamaks, kuivõrd poleks vajadust määrust veel lisaks standardile kontrollida.
Erialaliidud on soovitanud ühtlustada omavahel määruse ja 2017. aastal uuenenud ehitusprojekti standardi sisu. EhS üldnõuete kohaselt peab ehitise projekt sisaldama teavet, mida pädev asutus vajab projektlahendile hinnangu andmiseks ehitusloa taotlemise või ehitusteatise esitamise menetluses või kontrollimiseks ehitamisel või kasutusloa või -teatise esitamisel. Kuid määrus ei tohi reguleerida projektlahendit ja selle töö korraldamist, mis määratakse projekteerimise ja tellija vahelise kokkuleppega ning see põhineb projekteerimise tööprogrammil ja juhenditel, mh ehitusprojekti standardil.
Valitsusasutused ei avaldanud seisukohti selles osas, kas nõudeid reguleerida seaduse või määruse tasemel või kas muudatusi on vajalik seoses standardiga.
Tulenevalt eelnevast võib õigusaktis sisalduvaid üldnõudeid täpsustada, nt ehitustoodete määruse muudatustest tulenevaid nõudeid (heitmed). Õigusaktide ja standardi kooskõla vaates oleks mõistlik mõlemas aktis täpsustada läbivalt teabe esitamise vormi (vt täpsemalt ptk 4) ning mõistekasutust. Analüüsi koostajate hinnangul ei peaks standardite detailsed nõuded olema välja toodud õigusaktides. Standardi järgimist ei saa nõuda olukorras, kus õigusakt vastavat nõuet ei sisalda. Lisaks on oluline säilitada erinevate õigusaktide ja standardite paindlikkus. Õigusaktide ja standardite sõnastus peab võimaldama teatud ulatuses kohaneda muutuvate oludega.
EhS § 13 loomisel on samuti soovitud luua piisavalt üldine regulatsioon, et lahendada erinevad elulised probleemid. Ehitusvaldkonnas kehtiva hea tava põhimõtet sisustatakse ka juba täna praktikas läbi valdkonnas kehtivate standardite, sh on ehitusprojekti standardi jälgimine ehitusprojekti koostamisel praktikas juurdunud. Seega arvestades üha muutuvat keskkonda, muudatusi ja täiendusi standardites toodud nõuetes, standardite tehnilist sisu ning asjakohaseid Õiguskantsleri ja Riigikohtu seisukohti, ei pea käesoleva analüüsi koostajad vajalikuks standardites toodud detailsemate nõuete kajastamist õigusaktides, sh ehitusprojektile esitatavate nõuete määruses. Kuna õigusakt on võrreldes standardiga üldine ning käsitleb üksnes valitud teemasid, siis ei sisalda see osasid, mis peaksid liikuma määrusest standardisse. Seeläbi tagatakse ka määruse algne eesmärk – seada üksnes kõige üldisemad nõuded ehitusprojektile selliselt, et määrus oleks ühendavaks lüliks EhS üldpõhimõtete, hea tava ja standardite vahel.
Selline lähenemine toetab ka eraõiguses olulist lepinguvabaduse printsiipi, mille kohaselt võivad tellija ja ehitusprojekti koostaja leppida kokku ka määruses sätestatust detailsemas
78 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 305/2011, millega sätestatakse ehitustoodete ühtlustatud turustustingimused ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 89/106/EMÜ. – ELT L 88, 4.4.2011, lk 5–43 79 European Parliament legislative observatory procedure file 2022/0094 (COD) New Regulation on Constrution Products. Kättesaadav siit – 05.12.2024 seisuga on määrus allkirjastatud ja ootab avaldamist EL Teatajas (edaspidi ehitustoodete määrus).
30
ehitusprojekti dokumentide mahus ning konkreetsemate standardite kasutamises, sh detailsemate standardi nõuete rakendamises. Enamasti seda praktikas ka tehakse. Analüüs käsitleb ka ehitusprojekti standardis muudatuste tegemist, et see oleks kooskõlas määruse uusversiooniga ning oleks projekteerijatele täpsustavaks juhendmaterjaliks. KOVid oma töös standardist mõningate eranditega ei lähtu. Vähene kasutamine on tingitud sellest, et standardid ei ole tasuta kättesaadavad, samuti on tegu vabatahtliku nii öelda turvatunde tekitajaga. Need, kes standardit kasutavad, teevad seda näiteks siis, kui tekib vajadus projekteerijaga erimeelsusi lahendada või kui tegemist on ehitusloakohustuslike ehitistega.
Kuivõrd standardikasutajaid on vastanute hulgas pigem vähe, nähtub vastustest paar muudatusettepanekut, mis standardisse sisse võiks viia. Nimelt, võiks standardit uuendada selles osas, et seal kajastuksid aja jooksul muutunud seadused ja määrused ning kaoks vastukäivused EhS-is sätestatuga. Välja toodi ka standardi muutmist lihtsamini kättesaadavaks.
Lisaks ettepanekule ühtlustada määruse ja standardi sisu omavahel, on erialaliidud ehitusprojekti standardi osas soovinud ühtlustada valdkonna põhimõtteid, terminoloogiat ning täpsustada projekteerimisvaldkondade ja osade tähendust ehitusprojektis. Näiteks, üldiselt jaguneb projekteerimise töö mitmeks projekteerimisvaldkonnaks ja nende projektlahendid esitatakse ehitusprojekti osades, jaotistes. Selline jagunemine tuleneb projekteerijate erialasest spetsialiseerumisest (vt teabevaldkonnad ptk 4.1.3), konkreetse objekti iseloomust, konkreetse ehituse tervikprojekti iseloomustest ning ehitajate erialasest spetsialiseerumisest. Jaotamine võimaldab igal spetsialistil keskenduda oma eriala vajadustele ning nõuetele ja tagada, et kõik aspektid on korrektselt projekteeritud ja dokumenteeritud. Selline lähenemine on eriti oluline keerukate ja mastaapsete ehitusprojektide edukaks teostamiseks, tagades tervikliku ja kooskõlastatud lõpptulemuse.
Oluline on samuti märkida, et ehitusprojektil ei ole ühest, kõikide objektide ja olukordade jaoks sobivat koosseisu (vt ka minimaalse andmemahu kohta käiv ptk 4). Ehk valdkondadeks ja sealt edasi ehitusprojekti osadeks jagamine ei saa olla jäigalt ja lõplikult piiritletud. See tuleneb õigusaktides sätestatud nõuetest ja asukohast tulenevatest tingimustest (nt teatud tehnovõrkude olemasolu) ning lepitakse ühtlasi kokku ehitusprojekti tellija ja projekteerija vahelises kokkuleppes, lähtudes kavandatavast objektist, ehituse vajadustest ja tellija lähteülesandest. Kõige olulisem on, et koostatud ehitusprojekt tervikuna hõlbustaks teabe mõistmist ja kasutamist ning asjakohasel juhul oleks ehitusprojektis selgitused projektdokumentatsiooni struktuurist arusaamiseks. Ehitusprojektis esitatavad teabevaldkonnad (osad) võivad ehitise liigist tulenevalt olla erinevad, mistõttu peab ehitusprojekti koostamisel selgitama selle koostamise eesmärki ning käsitletavate teabevaldkondade vajalikkust.
3.2.2 Ohutuse põhimõte
EhS § 8 kohaselt peab ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ning ehitamisega seonduv muu tegevus olema ohutu. Ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ning ehitamisega seonduv muu tegevus on ohutu, kui see ei põhjusta ohtu inimesele, varale, keskkonnale, riigi julgeolekule või riigikaitseobjektile. Ehitise ja ehitamise ohutus hõlmab loodus- ja kultuuriväärtuse kaitset ning asjakohasel juhul ka looma elu ja tervist. Ohutuse põhimõte ja ehitusprojekti regulatsioon on omavahel seotud viisil, et ehitusprojekti kohaselt ehitatav ehitis peab vastama nõuetele, sh olema ohutu kogu ehitise eluea vältel (alates ehitise planeerimisest, projekteerimisest ja ehitamisest kuni kasutusjärgse lammutamiseni). Seega tuleb ohutuse põhimõttega kaitstavaid õigushüvesid silmas pidades käsitleda seda üheks olulisemat väärtust kandvaks põhimõtteks.80
80 Ehitise elukaare õigusruumi digitaliseerimiseks kohandamine II ja III etapi analüüs, lk 41.
31
EhS koostamise aluseks oli lähenemine, et ohutusnõuetele vastavust on võimalik hinnata standardite alusel. EhS koostamisel lähtuti varem käsitletud Riigikohtu seisukohast, mis ütles, et sellises tehnilises valdkonnas nagu ehitus on palju erinevaid nõudeid, mida ei ole nende rohkuse tõttu mõistlik ega ka võimalik õigusaktides sätestada. Siiski rõhutas kohus ohutusega seoses, et standardite soovituslikkus ei tähenda seda, et nendest tulenevad ohutusnõuded oleksid soovituslikud. EhS § 3 lg-s 1 sätestatud kohustust järgida ehitamisel head ehitustava ja tagada ehitise ohutus täidab üksnes isik, kes järgib ehitamisel ohutusnõudeid, st nõudeid, mis on ehitamise valdkonna spetsiifika tõttu sätestatud lisaks õigusaktidele ka soovituslikku tähendust omavates aktides.
Kohtupraktikas on leitud, et ehitis peab olema ohutu kogu olemasolu vältel, sh hõlmavad ehitisele esitatavad nõuded muuhulgas tuleohutust (EhS § 11 lg 2 p 2).81 Määruse nr 315 (ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded) § 2 lg 3 järgi loetakse ehitise ja selle osa vastavus olulistele tuleohutusnõuetele tõendatuks ka juhul, kui need vastavad asjakohasele standardile. Päästeamet on kinnitanud, et hoone tuletõkkekonstruktsioonide vastavus nii määruses nr 315 sätestatud nõuetele kui ka asjakohasele standardile tagab oluliste tuleohutusnõuete täitmise.82 Ehitusprojekt peab olema koostatud nii, et ehitusloa andjal oleks võimalik selle alusel kontrollida vähemalt ehitise põhilahenduste ohutust.83 Õige ei ole hinnata negatiivseid mõjusid alles kasutusloa menetluses, see on EhS §-s 8 sätestatud ehitise ohutuse põhimõttega vastuolus.84 Järelikult peab ohutusele esitatavaid nõudeid ja nendele vastavust olema võimalik hinnata ja kontrollida ehitusprojektist, mida aitavad sisustada ehituse hea tavana käsitletavad standardid. Hea tavana käsitletava standardi andmemaht on kirjeldatud teabevaldkondade kaudu ptk-s 4.1.4.
Kokkuvõttes peab ehitusprojektile esitatavate nõuete määrus võimaldama esitada asjakohast informatsiooni, et võimalik oleks kontrollida ehitise ja ehitamise ohutust. Käesolevas analüüsis ei uurita detailselt, milliseid andmekategooriaid on vajalik seoses EhS §-des 11-14 esitatud nõuete täitmiseks kontrollida. Küll aga tuleks vastavat teemat täiendavalt analüüsida, et piirata esitatavate andmete mahtu. Sealhulgas tuleb üle vaadata ehitise tehniliste andmete määrus, dokumenteerimise määrus ning teatise ja loa vormid. Käesoleva analüüsi uurimisküsimused seonduvad ehitusprojektile esitatavate nõuete määrusega, kuid (teavitus-) ja loamenetluste kontrolliese on andmemahu mõttes laiem, nt hõlmab see ka ehitusdokumentide kontrolli. Seega tuleb neid teemasid eraldiseisvalt analüüsida ja vajadusel lahendused ühitada ehitusprojektile esitatavate nõuete määruse muudatusettepanekutega.
Kontrollikohustusega seotud teabevaldkonnad ning nende seosed normidega on käsitletud ptk-s 4.
3.2.3 Keskkonnasäästlikkuse põhimõte
EhS § 9 kohaselt peab ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine olema võimalikult keskkonnasäästlik, sealhulgas tuleb ehitamisel säästlikult kasutada loodusvarasid. EhS-is sätestatud keskkonnasäästlikkuse põhimõtte arvestamise osas ehitusprojekti koostamisel puudub kohtupraktika.
Varasemates analüüsides on leitud, et ehitustegevus peab olema kavandatud ja läbi viidud ohutult ja olema keskkonnasäästlik, avaldades ümbritsevale minimaalselt (negatiivset) mõju. Eriti arvestades asjaolu, et ehitustegevus kui selline võib kesta aastaid, mille käigus tekib palju CO2 ja muid inim- ja looduskeskkonda saastavaid heitmeid. Järelikult tuleks avalikkusele
81 ViruMKo 01.11.2022, 2-21-13792, p 23.4. 82 RKHKo 31.01.2017, 3-3-1-69-16, p 31. 83 RKHKo 13.12.2018, 3-16-1050, p 17. 84 TlnHKo 05.04.2021, 3-20-1831, p 35.
32
selgitada, et üldised ohutuse ja keskkonnasäästlikkuse põhimõtted ei ole rakendatavad üksnes valminud ehitise ja selle kasutamise osas, vaid ka juba ehitustegevuse faasis.85
Täna kehtiv keskkonnasäästlikkuse põhimõtte vajab ajakohastamist, et kajastada uusi suundumusi nagu ehitise ja selle kasutamise ning ehitamise kliimakindlus ja keskkonnasõbralikkus, vastutustundlik maakasutus, säästvate liikumisviiside ning taaskasutuse soodustamise põhimõte. Nimetatud suundumused on osa kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetest ning tuleks integreerida EhS § 9 sõnastusse, tagamaks keskkonnasäästlikkuse põhimõtte ajakohastamine. Oluline on tagada ehitise ja ehitamise pikaajaline jätkusuutlikkus ja minimeerida keskkonnamõjusid. Seda saab teha eelkõige ehitusprojekti koostamisel, tagamaks, et ehitusprojekti koostamisel võetakse arvesse ka keskkonnaga seonduvaid asjaolusid, sh kliimakindlust, keskkonnasõbralikkust, vastutustundlikku maakasutust ning säästvate liikumisviiside ja taaskasutuse soodustamise põhimõtet (TK 3.7.1.1). Ajakohastatud põhimõte peaks mh tagama, et ehitusmaterjalide ja -toodete valik toetaks ehitise ja ehitamise kliimakindlust, tagades ühelt poolt keskkonna kaitse ja teiselt poolt vastupidavuse kliimamuutustele (vt täpsemalt ka ptk 5).
3.2.4 Asjatundlikkuse põhimõte
EhS § 10 kohaselt peab isik täitma hoolsuskohustust, et tagada oma tegevuses ohutus, nõuete arvestamine ja nõuetekohase tulemuse saavutamine. Asjatundlikkuse eelduseks on tegevuse eripärale vastavad teadmised ja oskused. Asjatundlikkuse põhimõtte kohaselt peab majandus- ja kutsetegevuse raames tegutsev isik täitma selgitamiskohustust. Selgitamiskohustus hõlmab nii info andmist oma tegevusega seonduvates küsimustes kui ka asjassepuutuvate isikute teavitamist asjaoludest, mis mõjutavad ehitise ohutust, selle vastavust nõuetele ja kasutamise otstarbele. Asjatundlikkuse põhimõtte kohaselt peab majandus- ja kutsetegevuse raames tegutsev isik tegema koostööd teiste ehitusprojekti koostamisel ja ehitamisel osalevate isikutega, et tagada ehitamise ratsionaalsus ning ehitusprojekti osade kokkusobivus ja ehitise osade koostoimimine. EhS ei anna täpsemaid juhiseid koostööle ehitise kavandamise faasis ning vastav teema on jäetud hea tava (ja eraõiguslike suhete) reguleerida.
Tänaste ehitiste keerukuse, projekteerijate spetsialiseerumise ja kvalifikatsiooninõuete olukorras on harvaesinev erand, kui projekt koosneb ainult ühest osast ja mille on koostanud üks projekteerija. Tüüpiliselt on ehitusprojekti koostajaid mitu.
Projektlahendus jaguneb valdkonnaspetsiifilisteks osadeks, mida projekteeritakse vastavalt iga spetsialisti pädevusalale. Iga osa tegeleb teatud valdkonna tehniliste ja funktsionaalsete nõuetega, tagades, et kõik ehitise aspektid on kaetud ja vastavad vajalikele standarditele ja regulatsioonidele. Ehitusprojekti dokumentatsioon jagatakse ehitusprojekti standardis soovituslikult ühisosaks (üldteave) ja erialaspetsiifilisteks jaotisteks. Viimane koostatakse vastavalt iga eriala spetsifikatsioonidele ja vajadustele. Projekti jaotised sisaldavad teavet ja juhiseid, mis on vajalikud muuhulgas ehitustööde kavandamiseks, korraldamiseks, teostamiseks ning ehitise kvaliteedi ja ohutuse tagamiseks.
Ehk ehituse projekteerimisel on süvenev spetsialiseerumine ja ehitusprojekti osade eest vastutavad erinevad projekteerimise valdkonnad (vt valdkondade kohta ptk 4). Samuti on enamik ehituse projektide probleeme seostatavad puuduste või vigadega projektdokumentatsioonis (vaata ptk 2). Seega on ehitusprojekti koostamisel keskse tähendusega asjatundlikkuse põhimõtte rakendamisel just koostöökohustus. See väljendub erinevate ehitise elukaarel tegutsevate isikute (sh tellija, projekteerija ja ehitaja) omavahelises ühiste eesmärkide poole töötamises.
85 Ehitise elukaare õigusruumi digitaliseerimiseks kohandamine II ja III etapi analüüs, lk 43.
33
Ehitusprojektile esitatavate nõuete määruses toodud üldnõuded ehitusprojektile ja selle koostamisele mainivad samuti koostöökohustust olulise põhimõttena ehitusprojekti koostamisel. Määruse § 2 lg 3 ja 5 kohaselt vastutab ehitusprojekti terviklikkuse ja ehitusprojekti osade kokkusobivuse eest peaprojekteerija, kes korraldab ehitusprojekti koostamisel osalevate isikute koostööd, et tagada projektilahenduse ratsionaalsus, ehitusprojekti osade kokkusobivus, ehitise osade koostoimimine, energiamärgise andmise ja hooldusjuhendi koostamine. Sealhulgas peab ehitusprojekti seletuskirjas sisalduma teave, kuidas ehitusprojekti koostaja korraldas koostööd teiste ehitusprojekti koostamisel ja ehitamisel osalenud isikutega ning kuidas on korraldatud edasine koostöö nendega (määruse § 4 lg 5).
Riigikohus on analüüsinud tehnovõrgu omaniku ja ehitustöövõtja vastutuse jaotust sidetorustiku ja valguskaablite lõhkumisel kohtuasjas nr 2-19-7379. Tegu on küll tsiviilõigusliku vaidlusega, kuid selle pinnalt saab teha järeldused ka asjatundlikkuse põhimõtte ning EhS § 13 ja § 14 rakendamise kohta. Need sätted annavad sisendi ja nõuded ehitusprojekti koostamisele, sh selles sisalduvale andmemahule. Asjaolude kohaselt lõhuti puurimistööde käigus sidetorustik ja selle sees olevad valguskaablid. Torustiku omanik oli andnud ehitajale andmed torustiku ligikaudse asukoha kohta ja tegutsemisloa (sh kooskõlastanud ehitaja projekti), kuid seda märkustega, et ehitaja peab veenduma torustiku täpses sügavuses enne puurimistööde algust. Ristumiskoha sügavust kontrolliti sidekaevude kaudu (s.o ligikaudselt). Töövõtja ei teinud ühtegi muud toimingut sidetorustiku täpse sügavuse väljaselgitamiseks. Puurimistööde tegija puuris ehitusprojekti järgi (horisontaalpuurimine), kuid puuris sidetorustikku ja lõhkus ära nii torustiku kui ka hageja sidekaablid.
Kohus leidis, et kostjal kui professionaalsel puurimisööde tegijal lasus kohustus enne puurimistööde algust tuvastada, millisel sügavusel torustik täpselt asub. Kostja kuulus oma tegevusvaldkonna poolest isikute gruppi, mille liikmetel lasub nende tegevuse iseloomu arvestades kõrgem hoolsuskohustus kui sellesse gruppi mittekuuluvatel isikutel. Kostja tegi kõnealuseid puurimistöid oma majandustegevuse raames, mistõttu lasus tal kohustus võtta töid tehes kasutusele abinõud, mille rakendamist võib keskmiselt temaga sarnases tegevusvaldkonnas tegutsevalt isikult mõistlikult oodata, et hoida ära enda tegevuses teiste isikute õiguste rikkumine. Ringkonnakohus ei pidanud vajaliku hoolsuskohustuse piisavaks täitmiseks seda, et kostjal oli olemas tegutsemisluba ja kättenäitamise akt.86 Seega rõhutas Riigikohus asjatundlikkuse põhimõtte olulisust ka ehitusprojekti koostamisel ja selle realiseerimisel.
Analüüsi koostajate hinnangul ei vaja asjatundlikkuse põhimõte EhSis täiendavalt muutmist (TK 3.7.1.1), kuna see käsitleb muuhulgas ka koostöökohustust ehitusprojekti koostamisel ja ehitamisel osalevate isikutega, sh iseehitajate puhul (EhS § 19 lg 2). Kuigi asjatundlikkuse põhimõtte rakendamisega võib praktikas ilmneda probleeme, siis ehitusprojektile esitatavate nõuete määruses ei ole vajalik seda teemat täiendavalt reguleerida. Koostöökohustuse detailsem reguleerimine ehitusprojektile esitatavate nõuete määruses ei ole vajalik, kuna ammendava loetelu koostamine koostöö kohustuse tagamiseks ei ole võimalik, ega ka mõistlik. Vastav teema peab jääma erasektori reguleerimisalasse, sh valdkondliku hea tava kujundada. Üldine koostöö tegemise kohustuse regulatsioon tagab, et koostatud oleks nõuetele vastav ehitusprojekt ja selle realiseerimise võimalikkus.
Samas tuleb koolituste vms kaudu selgitada, et ehitusprojektile esitatavate nõuete määrus kohaldub koosmõjus EhS üldosaga ehk põhimõtete järgimist peab määruse rakendamisel pidevalt silmas pidama. Nt ülaltoodud kaasuse põhjal võib öelda, et asjatundlikkuse põhimõtte järgimata jätmine, sh hoolsuskohustuse täitmata jätmine viis nõuetele mittevastava
86 Vt TlnRKo 28.02.2023, 2-19-7379, p-d 18, 18.1 ja RKTKo 26.10.2018, 2-19-7379, p 18.
34
ehitusprojekti koostamiseni. Seega ei tulene nõuded ehitusprojektile üksnes määrusest, vaid kogu EhS üldosast.
EhS põhimõtteid käsitleva peatükki kokkuvõttena võib järeldada, et:
- Põhimõtted annavad raami ehitusprojektile esitatavate nõuete määruse rakendamisele ja sisustamisele. See tähendab, et põhimõtteid ei ole vajalik määruse tekstis üle korrata. Samas peab määruse rakendamisel nendega arvestama. Näiteks tuleb arvestada, et asjatundlikkuse põhimõte sisaldab mh selgitamis-, hoolsus- ja koostöökohustust ning keskkonnasäästlikkuse põhimõte nõuab keskkonnaohu ennetamist ja vähendamist, mida tuleb määruse rakendamisel silmas pidada, sõltumata sellest, kas määruses on selleks täpsustavad sätteid või mitte;
- Hea tava ja ohutuse põhimõte annavad juhise nõuetele vastavaks ehitamiseks. Hea tava kaudu tuleb järgida valdkondlikke (ohutus)standardeid. Ehitusprojektile esitatavate nõuete määrus on oma reguleerimis- ja kohaldamisalalt (vt ptk 3.5) kitsam kui hea tava ja ohutuse põhimõte. Näiteks on standardid hea tava osana regulatiivses mõttes laiemad kui määrus (vrdl nt ptk 4.1.2 ehitusprojekti osad/teabevaldkonnad), käsitledes küsimusi, mida ei ole reguleeritud määruses. Põhimõtete kaudu peavad ehitustegevuses osalevad isikud järgima laiemaid nõudeid, kui need on ette nähtud määruses. Ehitusluba antakse määruse nõuete järgimisel, kuid põhimõtted viitavad, et isikud peavad projekteerimisel ja ehitamisel järgima ka muid, sh hea tavana käsitletavaid norme. Määrust tuleb rakendada koostoimes EhS üldosaga;
- Põhimõtete analüüsi tulemusel ei ole vajalik asuda head tava või muid põhimõtteid õigusnormidena määrusesse kodifitseerima, küll aga tuleb teadvustada, et määruses esitatakse pisteline ülevaade hea tava osaks olevatest küsimustest. Hea tava ning teised põhimõtted on ka pidevas muutumises, nt uute standardite või kohtupraktika lisandumisel, mistõttu peab põhimõtete rakendamine jääma paindlikuks.
3.3 Ehitusseadustikus sätestatud nõuded ehitusprojektile ja selle koostamisele
Käesolevas peatükis võetakse kokku EhS-is sätestatud nõuded ehitusprojektile, selle koostamisele ja kontrollimisele (§ 13 - 14). Ehitusprojektile ja selle koostamisele esitatud nõuded on seotud määrusekohase ehitusprojekti koostamise nõudega (vt ptk 3.5) ning selle koostamiseks vajalike lähteandmetega, mis piiritlevad pädeva asutuse uurimispõhimõtte (HMS § 6) rakendamise ulatuse.
EhS § 11 lg 1 ja § 12 lg 1 toovad välja, et ehitis peab olema ohutu kogu oma eluea vältel ning et ehitist tuleb ehitada ehitusprojekti kohaselt. Seega on ehitusprojekt üks olulisemaid ehitamise dokumente (teabekogumeid), mille tähtsus ei ammendu ehitise valmimisel, vaid see annab informatsiooni ehitise kohta kogu tema elukaarel. Hea ehitusprojekt lahendab kõik ehitisega seonduvad olulised aspektid: ehitise sobivus keskkonda, ohutusega seonduvad küsimused ning planeeringu ja muude asukohaga seonduvate tingimuste arvestamine. Ka ehitavale isikule jääb teatud kaalutlusõigus lahenduste valikul ja ka vastutus oma valikute eest.87
Seega on ehitusprojektil ehitusprotsessis keskne tähendus. Ehitusprojekt peab olema dünaamiline ning kohanduma ehitusprotsessi vältel tõusetunud vajadustega. Peale ehitusetapi lõppu on ehitusprojektil tuvastav funktsioon, kus see kinnitab ehitamise ja ehitise nõuetelevastavust ning annab alused ja teabe ehitise elukaare järgnevateks tegevusteks, nt ehitise ümberehitamiseks või teistes õigusvaldkondades ette nähtud lubade taotlemiseks,
87 Ehitusseadustiku SE 555 seletuskiri, lk 28.
35
näiteks keskkonnaload. Ehitusprojektil on oluline tähendus ka ehitise kasutusfaasis, kus ehitusprojekti vead võivad mõjutada ehitise ohutut ning kasutusotstarbekohast kasutamist. Ehitusprojektil võib olla oluline tähendus ka ehitise või selle osa elukaare lõpus (vt ptk 5).
3.3.1 Ehitusprojektile esitatavad nõuded
Ehitusprojektile esitatavad nõuded on üldisel tasemel reguleeritud EhS §-s 13. Täpsemad nõuded reguleeritakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega, mis kehtestatakse EhS § 13 lg 3 alusel. EhS § 13 lg 1 kohaselt peab ehitusprojekt olema selline, et selle kohaselt ehitatav ehitis vastaks nõuetele (EhS § 11), sealhulgas arvestaks ehitise sobivust, kasutatavust ja korrashoiu vajadust (EhS § 16). Teisisõnu on ehitusprojekti eesmärk tagada, et selle alusel ehitatav ehitis vastaks kõigile seadustes esitatud ja muudele tehnilistele nõuetele. See tähendab, et projekteerimise käigus tuleb arvesse võtta kõiki asjakohaseid regulatsioone, standardeid ja parimaid praktikaid, et tagada ehitiste ohutus, kvaliteet ja funktsionaalsus.
Ehitusprojektile esitatavate nõuete kontrolli ulatus avaldub nt EhS § 42 lg-s 1 ja §-s 54, kus ehitus- või kasutusluba tuleb anda, kui ehitusprojekt vastab õigusaktides sätestatud nõuetele, samuti detailplaneeringule või projekteerimistingimustele. Ehitusprojekti nõuetele mittevastava ehitusprojekti alusel on pädev asutus kohustatud keelduma ehitusloa andmisest (EhS § 44 p 5).
Ehitusprojekti koostamisel tuleb arvesse võtta ka teisi asjakohaseid ehitusloa andmisest keeldumise aluseid (st lähteandmeid). Näitena saab tuua Riigikohtu hiljutise praktika, kus kohus on selgitanud, et ehitusloa andmisel tuleb arvestada kliimamõju (kasvuhoonegaaside heide).88 Kliimamõju arvesse võtmise vajadus tuleneb kehtiva õiguse kohaselt EhS § 44 punktist 10, mille järgi tuleb ehitusloa andmisest keelduda, kui ehitise või ehitamisega kaasneb oluline keskkonnamõju, mida ei ole võimalik piisavalt vältida ega leevendada. Riigikohtu varasemast praktikast tuleb ka kohustus arvestada raadiosüsteemide töövõimega ja planeeritava ehitise (tuulepargi) tervikmõjuga elektromagnetilisele kiirgusväljale.89
Õiguskantsler on selgitanud, et ehitusprojekti koostamiseks vajalike andmete kogumiseks on ette nähtud menetlused (projekteerimistingimused, ehitusuuringud, ehitusluba), mille nõuetekohasel kohaldamisel tagatakse, et ehitise asukohaga seonduvaid nõudeid järgitakse ennetavalt. Kuna nõuded võivad olla spetsiifilised ja neile hinnangu andmine võib eeldada eriteadmisi (sh juurdepääsu piiratud teabele), mida ehitusprojekti koostajal, tellijal ja ehitusõigust andval haldusorganil ei pruugi olla, on ette nähtud kohustus kaasata menetlusse kooskõlastajana teine asutus, kelle pädevusvaldkonda kavandatav tegevus võib puutuda.90
Keskkonnasäästlikkuse põhimõtte ja loodusvarade säästva kasutamise (EhS § 11 lg 2 p 7) nõude ajakohastamisel saab ehitusloa andmisest keelduda EhS § 44 p-de 1 või 10 alusel, s.o. kavandatava ehitise mittevastavuse tõttu ehitisele või ehitamisele esitatavatele nõuetele ning olukorras, kus kavandatav ehitisega kaasneb oluline keskkonnamõju. Kuna ehitusluba antakse ehitusprojektile, on küsimus, kas ja kuidas peab ehitusprojekti koostamisel kliimamõjusid adresseerima. Kliimamõjud ehitise puhul hõlmavad mitmeid aspekte, mis mõjutavad ehitise vastupidavust, kasutusmugavust, energiatõhusust, heitmeid. Tegu on ehitusprojekti lähteandmetega, mida peavad projekteerijad senisest enam silmas pidama. Eeltoodud kaalutlusi saab ehitusprojekti tasemel adresseerida materjalivaliku, insenertehniliste lahenduste (nt
88 RKHKo 11.10.2023, 3-20-771. 89 RKHKo 18.05.2022, 3-16-1562, p 25. 90 Õiguskantsleri 08.02.2021 seisukoht nr 9-2/210072/2100742 „Arvamus põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr
5-20-12“, p 14.
36
efektiivne veeärajuhtimisesüsteem), tõhusate kütte-, ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide valiku, heliisolatsiooni, insolatsiooni, taastuvenergia integreerimise jms kaudu.
EhS ei nimeta ehitise ümbruskonda sobivust eraldi põhimõttena, kuid Riigikohus on tuletanud sobivuse põhimõtte EhS § 13 lg-st 1 selgitades, et teatud juhtudel võib kavandatav ehitis olla vastuolus EhS § 13 lg-st 1 tuleneva ehitise ümbruskonda sobivuse põhimõttega. Sobivus võib tulla nii üldplaneeringualal esinevast miljööst, kui ka detailplaneeringu alal esinevast miljööst. Näiteks olukorras, kus suhteliselt väikestel kruntidel on valdavalt lubatud püstitada vaid üks hoone.91 Varasemas lahendis leidis Riigikohus, et ümbruskonda sobimatust ei saa tuletada ainult sellest, et tegelik hoonestuslaad erineb planeeritust.92 Ehitusprojekt ei pruugi vastata ka üldplaneeringus sätestatud koormusindeksile.93 Viidatud Riigikohtu lahendites selgitas kohus, millal ehitis on vastuolus sobivuse nõudega. Sobivus ehk kavandatava ehitise lähteandmed on kohtupraktika järgi ka hoonete arv krundil, kontekst ning sellest tulenev hoonestuslaad ja koormusindeks. Tegu on lähteandmete (põhimõttega), mida tuleb ehitusprojekti koostamisel järgida.
Õiguskantsler on linnakeskkonda sobivuse osas märkinud, et kuna tegemist on subjektiivse hinnanguga, peab pädev asutus nõudeid eriti hoolikalt põhjendama. Kui pädev asutus leiab, et pakutav lahendus ei ole „sobiv“ või puudub „hea arhitektuurne tervik“, siis tuleb neile etteheidetele anda arusaadav sisu. Pädev asutus peab kõiki esitatud nõudmisi arusaadavalt ja piisavalt põhjendama, et isik teaks, milliseid muudatusi temalt oodatakse ja miks on vaja üht või teist muudatust teha. See võimaldab isikul ühtlasi kontrollida ja veenduda, kas pädeva asutuse nõudmine on õigustatud ja kas pole eksitud kaalutlusõiguse kohaldamisel. Nii saaks isik vältida asjatuid kulutusi, et pakkuda sellist arhitektuurset lahendust, mis sobiks pädeva asutuse esindajatele. Põhjendamiskohustuse täitmine soodustab ka pädeva asutuse enesekontrolli ja aitab vältida pealiskaudsust, kiirustamisest tulenevaid eksimusi. See võimaldab ka nõude esitajal endal veenduda, kas kõik nõuded on proportsionaalsed.94
Kohtupraktikast näib, et ehitusprojektiga seoses tekivad ka vaidlused, mis ei puuduta ehitise vastavust nõuetele, vaid hoopis vormistusnõudeid. Näiteks on ühe vaidluse esemeks olnud projekti allkirjastamise nõude täitmata jätmine, mis takistas kasutusloa saamist. Kõnealuse kaasuse peamine takistus seisnes selles, et ehitusprojekt ei vastanud õigusaktides sätestatud nõuetele, mistõttu ei saanud seda kasutada kasutusloa menetluses – projektil puudusid eriosade projekteerijate allkirjad, mis on kasutusloa saamiseks vajalikud. Projektile oli alla kirjutanud vaid hageja juhatuse liige. Tallinna Linnaplaneerimise Amet oli kasutusloa menetluses teinud märkuse, et kõik esitatud projektid peavad olema vastutavate projekteerijate poolt allkirjastatud. Lisaks selgus, et kostja oli hankinud projektidele allkirjad kolmandatelt isikutelt, kes polnud projekti koostamisega seotud, mistõttu ei vastanud need nõuetele. Kohtu hinnangul pidi hageja teadma, et projekt, mille koostamisel ta osales, peab vastama nõuetele, sealhulgas olema varustatud vajalike allkirjadega, et seda saaks kasutusloa menetluses kasutada. Seetõttu leidis kohus, et projektil olid puudused, kuna vastutavate spetsialistide allkirjad olid projekti eriosadelt puudu.95 Seega saab järeldada, et allkirja puudumisest ei saa kasutusloa menetluses mööda vaadata.
Ehitusprojekti kohaselt peab olema võimalik (EhS § 13 lg 2):
- ehitada;
91 RKHKo 26.04.2024, 3-21-459, p 21. 92 RKHKo 25.11.2019, 3-17-1930, p 15 kolmas lõik. 93 RKHKo 25.11.2019, 3-17-1930, p 14. 94 Õiguskantsleri 17.10.2022 seisukoht nr 7-5/221292/2205374 „Ehitusteatise menetlus“ 95 TlnRnKo 10.04.2023, 2-21-2752, p-d 51-53.
37
- ehitise ja ehitamise nõuetele vastavust kontrollida;
- ning asjakohasel juhul ka ehitist kasutada ja korras hoida.
Selle sättega kehtestati põhimõte, et ehitusprojekt on ajas muutuv. Olenevalt ehitusprotsessi staadiumist võib piisav olla ka selline ehitusprojekt, mis võimaldab saada ettekujutuse kavandatava ehitise välisilmest ja anda sellele hinnangu lähtuvalt planeeringuga kooskõlas olemisest ehk ruumi sobivusest. Teisest küljest peab projekt olema koostatud detailsusastmes, mis võimaldab hinnata kas nõuded ehitise ohutusele ja püsivusele on täidetud ning kas ehitis ei ohustada selle kasutajate ega teiste inimeste elu, tervist või vara ega keskkonda.96
Kohtupraktikas on välja toodud, et projekteerimine peab tegelikkuses olema lahutamatult seotud nõuetekohase ehitamisega, mis tähendab ühtlasi ka seda, et projektikohane ehitamine peab tagama ehitise ohutuse. Vastupidine lähenemine muudaks projekteerimise n-ö asjaks iseeneses, mis ei arvesta välismaailma reaalsusega.97 Kohus selgitas oma lahendis, et peab ebaõigeks seisukohta, kus projekteerimisviga saaks esineda üksnes juhul, kui oleks tuvastatud projekteerimist puudutav kitsas tähenduses tehniline nõue, mida projekteerija on rikkunud. /-/ Ehk teisisõnu, hageja tõlgenduse aktsepteerimine tähendaks seda, et kui mistahes projektikohaselt ehitatud ehitis (sh nt kortermaja, kauplus jne) ei suudaks enam ohutult maapinnal püsida (variseks kokku, vajuks jne), võiks seda siiski lugeda nõuetekohaseks projekteerimiseks, kui pole tuvastatud mingit konkreetset tehnilist nõuet sätestavat keelunormi taolise ohtliku ehitise projekteerimiseks.
Projekteerimisveaga on tegemist ka juhul, kui ei ole tuvastatud projekteerimist puudutav kitsas tähenduses tehniline nõue, mida projekteerija on rikkunud. EhS § 14 lg 1 kohaselt tuleb ehitusprojekti koostamisel mh arvesse võtta ehitisele esitatavaid nõudeid, sealhulgas kasutusotstarbest tulenevaid erinõudeid; samuti asjakohaseid riskianalüüse ja muid ehitise asukohaga seonduvaid asjaolusid ning ehitamisprotsessist lähtuvaid vajadusi. Ehitusprojekti vead hõlmavad ka olukorda, kui projekti järgi ehitades ei oleks ehitis ja selle kasutamine ohutud.98 Näiteks on kohus sulundseina vajumise kaasuses leidnud, et vajumise põhjuseks oli projekteerimisviga, kuna projekteerimisel ei arvestatud keeruliste geotehniliste tingimustega. Sulundseinad tulnuks antud pinnaseoludes ehitada mehaaniliselt vastupidavamaks ja stabiilsemaks.99 Käesoleva analüüsi kontekstis tähendab see, et vähima vajaliku teabemahu etteandmine ei pruugi tagada nõuetele vastava ehitusprojekti koostamist ning selle alusel nõuetele vastava ehitise ehitamist. Käsitletud kohtulahendites tekkis projekteerimisviga ebapiisavalt või valesti tõlgendatud lähteandmete tõttu. Projekteerimisviga võib omada tähendust eraõiguslikes suhtes, kuid olla oluline ka avaliku õiguse vaates, kui see toob kaasa ohtliku ehitise ehitamise (käsitletavas kaasuses ka nii juhtus).
Tellija palus täiendavalt analüüsida, kas EhS § 13 lg 3 sisalduv volitusnorm võimaldab seadusandjal kehtestada määruse tasandil täiendavaid nõudeid ehitusprojekti koostamisele ja vormistamisele, sh ehituseelse materjalide raporti koostamise kohustuse näol või on tarvilik volitusnormi täpsustamine või tuua kohustus seaduse tasemele (T.K. 3.5.1.5). Teemapüstitus volitusnormi piisavusest ning vastavusest seadusliku aluse põhimõttele hõlmab seega EhS §- des 13 ja 14 käsitletavaid küsimusi ning detailsemas vaates ehituseelse materjalide raporti koostamise küsimusi.
Volitusnormist peavad selguma volituse saaja ning volituse eesmärk, sisu ja ulatus. PS § 3 lõike 1 esimesest lausest tulenevalt on määrus põhiseadusega vastuolus nii juhul, kui see on antud
96 TlnHKo 30.05.2016, 3-15-873, p 56. 97 HarjuMKo 21.09.2023, 2-20-6204, p 118. 98 RKTKo 02.06.2021, 2-15-8204, p 14. 99 HarjuMKo 21.09.2023, 2-20-6204.
38
põhiseadusevastase volitusnormi alusel, kui ka siis, kui määrus on antud ilma volitusnormita või ei ole volitusnormiga kooskõlas. PS § 3 lg 1 esimesest lausest tuleneb otsese riigivõimu reservatsioon, mille kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes PS ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel.100 PS § 11 kohaselt tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. On oluline, et riived oleksid avalikes huvides ja proportsionaalsed.101
EhS § 13 lg 3 kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega ehitusprojektile esitatavad nõuded. Kõnealuse volitusnormi alusel kehtestatava määruse eeskujuks oli kehtiv ehitusprojekti nõuete määrus. Volitusnormi kasutajate ring ei ole piiratud vaid ühe ministeeriumiga, kuivõrd ehitustegevus võib omada puutumust erinevate ministeeriumite valitsemisaladega. Ehitusprojektile kehtestatud nõuded riivavad isikute omandiõigust, kuid riive ei ole sedavõrd intensiivne, et seadusandja ise peaks täpsemalt sätestama ehitusprojekti nõuded. Määruse andmisel peab minister arvestama EhS § 13 lõikes 1 ja 2 sätestatud volituse piiriga. Sealjuures on oluline arvestada ka EhS §-st 14 tulenevate nõuetega ehitusprojekti koostamisele, näiteks sätestab määruse § 2 samuti nõuded ehitusprojekti koostamisele, mis õiguslikus mõttes väljub EhS § 13 lg 3 volitusnormi piiridest. Lisaks on EhS § 10 lg-s 3 esitatud kaudselt nõue ehitusprojekti koostamisele, et ehitusprojekti koostamisel tuleb tagada ehitamise ratsionaalsus ning ehitusprojekti osade kokkusobivus ja ehitise osade koostoimimine.
Seega tuleb ehitusprojektile esitatavate nõuete määruse aluseks olevat volitusnormi täpsustada ning lisada sinna volitus arvestamaks EhS § 14 tulenevate nõuetega. EhS § 13 lg-sse 3 tuleb lisada alus, et esitada nõudeid ehitusprojekti koostamisele ja vormistamisele. Koostamise all peetakse silmas üldisi nõudeid ehitusprojekti koostamisele, mida väljendatakse ehitusprojektile seatavate eesmärkide kaudu, näiteks terviklikkuse ja osade kokkusobivuse põhimõtte järgimine. Koostamise all ei peeta silmas, et täpsustada tuleks projekteerimisprotsessi, mis tugineb eelkõige pooltevahelistele eraõiguslikele suhetele.
Looduvarade säästlik kasutamine (EhS § 9) ja EhS §-s 1 sätestatud jätkusuutlikkuse põhimõte hõlmavad ka ehitusmaterjalide ja -toodete ringlussevõttu ja korduskasutamist ning seda kogu ehitise elukaare jooksul. Seega lammutusprojektile täiendavate nõuete kehtestamine (materjaliaudit, vt ptk 5) ei välju EhS § 13 sätestatud volitusnormi piiridest. Vastupidi – määruse muutmine panustab EhSis sätestatud põhimõtete rakendamisse. Sama kehtib ka määruse 67 lisa 9 muutmise osas (vt täpsemalt ptk 5).
3.3.2 Ehitusprojekti koostamine ja kontrollimine
EhS § 14 reguleerib ehitusprojekti koostamisele ja selle kontrollimisele esitatavaid nõudeid. Tegu on sättega, mis käsitleb ehitusprojekti koostamise lähteandmeid ning nende andmete väljaselgitamise võimalusi (ehitusuuringud). Lähteandmete kogumisele on teatud juhtudel sätestatud erinõuded.102 Pealiskaudsus EhS § 14 rakendamisel võib kaasa tuua projekteerimisvead (vt kohtupraktika ptk 3.3.1), mis ei võimalda nõuetekohaselt ehitada ega vastavat ehitist kasutada. Sellised vead võivad olla avalik-õigusliku või tsiviilõigusliku vastutuse aluseks.
Ehitusprojekti koostamisel tuleb arvestada seega mitmeid olulisi aspekte, et ehitusprojekt oleks kõikehõlmav ja selle alusel ehitatav ehitis vastaks nõuetele. Samuti, lähtudes EhS üldpõhimõtetest, täpsemalt asjatundlikkuse põhimõtetest, peab majandus- ja kutsetegevuse
100 RKÜKo 26.04.2016, 3-2-1-40-15, p 54. 101 RKPSJKo 17.03.1999, 3-4-1-1-99, p 13. 102 Majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määruses nr 34 Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele
esitatavad nõuded. - RT I, 19.04.2016, 3.
39
raames tegutsev pädev isik täitma hoolsus- ja selgitamiskohustust. Ehitusprojekt ehk selles sisalduv teave ning selle vorm võimaldavad täita selgitamiskohutust ehk ehitusprojekti peab andma arusaadavat ja õiget teavet kavandatud projektlahendi ning selle vastavuse kohta õigusaktides, sealhulgas detailplaneeringus või projekteerimistingimustes, ja asjakohastes tehnilistes normdokumentides, standardites ning juhendites sätestatud nõuetele. Samuti peab esitama ehitusprojekti projektlahendi väljatöötamise aluseks olevad lähteandmed ja dokumendid, milleks on normdokumendid, standardid ja juhendid ning ehitusuuringud, analüüsid, tehnilised auditid, eksperdihinnangud, mõõdistused jms aruanded. Vajadusel esitatakse muinsuskaitse eritingimused ja Muinsuskaitseameti uuringuaruanded.
Ehitusprojekti koostamise lähteandmete hulka kuulub praktikas ka eskiisprojekt. Praktilises vaates on eskiisprojekti koostamine ehitusloale vahetult eelnev etapp, kus alustingimused on olemas ning mahuarvutuste jms tulemusel liigutakse eelprojekti koostamise suunas. Aruteludes toodi välja, et eskiisprojekt võiks olla ehitusprojektile esitatavate nõuete määruses sisustatud. Analüüsi käigus ilmnes, et eskiisprojektil puudub aga sidusus seadustiku regulatsiooniga. Kui eskiisprojekt sisustada nt detailplaneeringu menetluses, on see üleliia piirav edasiste lahenduste kavandamiseks. Samasugune olukord on seotud ka projekteerimistingimustega. Andes maa- alale üldised ehitus- ja kasutustingimused, peaks nende tingimuste elluviimisel jääma piisav kaalutlusruum konkreetse lahenduse valimiseks. Kui eskiisprojekt kehtestataks detailplaneeringu või projekteerimistinguimustega, muutuks see edasistes menetlustes õiguslikult siduvaks ja osapooltele kohustuslikuks. Selline lähenemine võib aga olla üldnõudena ebamõistlikult koormav, kuna kavandamise käigus võivad nägemused ja vajadused asjas muutuda. Eeltoodust tulenevalt jääb kehtima vana kord, kus eskiisprojekt ei ole määruses sisustatud.
KOVide küsimustike põhjal nähtub, et ehitusprojekti, sh kavandatava ehitise või ehitamise nõuetelevastavust kontrollitakse peamiselt nõuded määruse, mitte seaduse järgi. Suur osa pooldab halduskoormuse vähendamise eesmärgil ehitusprojektile esitatavate nõuete leebemaks või konkreetsemaks muutmist, eriti lihtsate ja väikeste ehitiste ning piirdeaedade puhul. Küll aga peaks lihtsustamine olema üheselt mõistetav ja tooma kaasa selguse, mitte täiendavate küsimuste tekkimise. Vastanute hulgas oli ka neid, kes leidsid täiendavat selgitust lisamata, et nõudeid ei peaks lihtsamaks muutma.
Erialaliitude fookusgrupi intervjuude ja määruse uusversiooni kavandist nähtub, et täna tekitab määrus praktikas probleeme. Määrus keskendub eelkõige projektdokumentatsiooni vormistamise nõuetele, mis ei võimalda pädeval asutusel ja ehitusloa taotlejal saada selgust, millist teavet tuleb ehitusloa ja kasutusloa taotlemisel esitatava ehitise projektlahendi kohta esitada, hinnata ja kontrollida. Kuigi projekteerimistöö sisu on ehitise projektlahendi, mitte projektdokumentatsiooni koostamine, keskendutakse sageli vormistusele. Seega pole üllatus, et praktikas tekib probleem, mida sisuliselt soovitakse ja mida tuleks kontrollida. Erialaliidud pooldavad halduskoormuse vähendamise eesmärgil ehitusprojektile esitatavate nõuete täpsemaks ja konkreetsemaks muutmist. See ei tähenda nende juurde tekitamist, pigem olemasolevate täpsustamist ja selgitamist.
Valitsusasutuste praktika analüüs näitas, et ehitusprojektile ja selle koostamisele esitatavaid nõudeid kontrollitakse teavitus- või loamenetluste käigus. Valitsusasutused rõhutasid, et taotlejate koostöö ja kooskõlastused enne EHR-is ametlikku esitamist ei pruugi olla kooskõlastatavale ametnikule teada ning teenivad eelkõige menetluse sujuva ettevalmistuse eesmärki. Et menetlust kiirendada ning et EHR menetluses saaks tugineda inspektori eelnevale kooskõlastusele tuleks vastavad kokkulepped protokollida ja lisada EHR-i. Osapooltel tuleb arvestada, et kui projektis tehakse vahepeal muudatusi ei saa varasematele kokkulepetele alati tugineda.
40
EhS § 14 lg 2 järgi tuleb ehitusprojekti koostamiseks vajaduse korral teha ehitusuuring oluliste ehitustehniliste andmete väljaselgitamiseks. Olulised ehitustehnilised andmed on nt teistele ehitistele kaasnev mõju103. Ehitusprojekt peab asjakohastel juhtudel reguleerima ka ehitise kasutamist104 Ehitusprojekt võib sisaldada tingimusi, mis on seotud keskkonnaväärtuste, näiteks taimede kasvukoha kaitsega, eriti juhul kui ilma sellise kaitseta tuleks loa andmisest keelduda.105 EhS § 14 lg 2 mainib üksnes ehitusuuringuid, kuid ei too oluliste lähteandmetena sisse muid uuringuid, nt radooni-, piisava loomuliku valguse olemasolu aga ka keskkonnauuringuid (nt müra osa). Viidatud kohtupraktika selgitab, et ehitusprojekti koostamisel peab asjakohasel juhul arvestama ka keskkonnaväärtusi puudutavate uuringutega. EhS § 14 lg 2 sõnastus keskendub aga üksnes ehitusuuringutele. Seega tuleb muuta vastava sätte sõnastust ning käsitleda ehitusprojekti koostamise lähteandmetena erinevaid uuringuid, mis on vajalikud nt asukohast või ehitise kasutusotstarbest tulenevalt. Selles vaates on vajalik hinnata ka ehitusprojekti standardi muutmisvajadust, st kas lähteandmed on terviklikult kajastatud ehitusprojekti staadiumite koostamise eeldustena.
Kohtupraktikas on veel välja toodud, et PT määrab üksnes lähtealused ehitusprojekti koostamiseks (EhS § 14 lg 1 p 3 ja § 44 p 1), mitte ei sätesta kavandatava ehitise tehnilisi üksikasju, ning PT ülesandeks on küll määrata ehitusuuringu tegemise vajadus (EhS § 26 lg 4 p 8), kuid uuringu lõplik ulatus oleneb projekteeritava ehitise konkreetsetest parameetritest ja valitud lahendustest. Seejuures on oluline rõhutada, et ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ning ehitamisega seonduv muu tegevus peab alati olema ohutu (nt EhS § 8, § 11 lg 1, § 19 lg 1 p 4) ning EhS § 14 lg 2 kohaselt tuleb ehitusprojekti koostamiseks oluliste ehitustehniliste andmete (sh teistele ehitistele kaasneva mõju) väljaselgitamiseks vajaduse korral ehitusuuring teha igal juhul, sõltumata sellest, kas ehitusuuringu tegemise nõue on PT-s eraldi sätestatud või mitte.106 EhS § 42 lg 4 annab pädevale asutusele põhjendatud juhul õiguse nõuda ehitusuuringute tegemist või olemasolevate uuringute täpsustamist ka ehitusloa menetluses. Kohtupraktikas leitakse, et uuringu nõudmisel saab lähtuda vastu võetud, kuid veel mitte kehtestatud üldplaneeringust, kuid see saab olla üksnes üheks kaalutlusargumendiks, mitte õiguslikuks aluseks nõuda uuringu tegemist.107
Ehitusprojekti tuleb sõltumatu pädeva isiku poolt kontrollida juhtudel, mil kavandatav ehitis on ehitustehniliselt keerukas või muul põhjusel kõrge ohupotentsiaaliga (EhS § 14 lg 3). Sellised ehitised sätestab ehitusseadustiku § 14 lg 4 alusel kehtestatud ehitusprojekti ekspertiisi määrus. EhS § 14 lg-st 3 tulenevalt on ekspertiisi teostamine vajalik sätte p-des 1 ja 2 viidatud juhtudel enne ehitamise alustamist (st mitte enne ehitusloa andmist108). Halduskohus on trasside rajamise kaasuses selgitanud, et trasside rajamine ei ole ehitustehniliselt keerukas ning ühe, kuigi vana ja väärtusliku, puu kahjustamise oht ei ole antud juhul selline, et tegu oleks „suurema ohupotentsiaaliga ehitisega“. Ehitusprojekti ekspertiis ei ole ainus võimalus ehitamisega seotud mõjude hindamiseks ning sellise ekspertiisi tegemine ei ole iseäranis vajalik juhul, kui projekti realiseerimine endas mingisuguseid olulisi ehitustehnilisi riske ei kätke. Võimalikke muud laadi ohtusid on võimalik enne projekti koostamist ja/või ehitusloa andmist hinnata ka muul moel, näiteks konkreetset ohtu hindava erialaspetsialisti poolt.109
Kohtupraktikast ilmneb, et ehitusprojekti koostamisest huvitatud isikul on kohustus enda initsiatiivil või pädeva asutuse palvel viia läbi ehitise ohutust tõendavaid uuringuid, sh
103 TlnRnKo 06.02.2020, 3-19-675, p 16 104 RKHKo 28.03.2024, 3-21-1370/35, p 38. 105 Ibid, p 38. 106 TlnRnKo 06.02.2020, 3-19-675, p 16. 107 TlnRnKo 13.01.2023, 3-21-188, p 11. 108 TlnRnKo 29.03.2018, 3-15-2481, p 15. 109 TlnHKo 13.09.2019, 3-19-1086, p 14.
41
ehitusuuringuid. Uuringute läbiviimisel on oluline hinnata asjakohaseid lähteandmeid, mh võib lähteandmeteks olla koostamisel olev üldplaneering. Ehitusprojekti vastavust sellele esitatud nõuetele saab uurida ehitusprojekti ekspertiisiga, mille koostamisel peab samuti arvestama seadustiku §-dega 13 ja 14, st hindama ka lähteandmete ja uuringute piisavust.
3.4 Ettepanekud ehitusseadustiku muutmiseks
Ettepanek Tehniline lahendus Õiguslik lahendus Mitteregulatiivne lahendus / standardi täiendamine
Vaadata üle ehitusprojekti mõiste sisustamist õigusaktides ja praktikas.
Selgitada õigusaktides kasutatava mõiste vajalikkust ning jääda juurdunud termini (ehitusprojekt) juurde.
EhS tervikuna tuleb üle vaadata dokumendipõhise lähenemise osas ning hinnata, kas dokumendi mõiste säilitamine on mõistlik HMS seisukohast või see takistab digilahenduste kasutuselevõttu (vrdl nt § 15, § 29 lg 1; § 36 lg 3 p 1; § 40 lg 1 jne).
Muudatused tuleb koostada järgnevate analüüside käigus.
Täiendavalt analüüsida, kas dokumendipõhine lähenemine EhS-is takistab digilahenduste kasutuselevõttu.
Tulenevalt eelnevast ettepanekust tuleb muuta ehitusprojekti mõistet ka ehitusprojekti standardis.
Ehitusprojekti mõistes tuleb loobuda dokumendipõhisest lähenemisest. Ühtlustada standard seadustiku lähenemisega.
42
EhS § 11 lg 2 tuleb täiendada vastavalt ehitustoodete määruse lisa 1 punktile 7.
Paragrahv 11 lõige 2 punkti täiendatakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„71) heitmete sattumist ehitisest väliskeskkonda;“;
Lisaks tuleb eelnõu seletuskirjas selguse ja arusaadavuse huvides mõtestada lahti loodusvarade säästvat kasutamist vastavalt ehitustoodete määruse eelnõu lisa 1 punktile 8.
EhS § 13 lõige 3 volitusnorm tuleb muuta vastavaks ehitusprojektile esitatavate nõuete määruse sisule.
Paragrahvi 13 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega ehitusprojekti esitamisele, selle sisule ja vormile ning ehitusprojekti koostamisele esitatavad nõuded“;
EhS § 14 lg 1 p 2 tuleb täiendada erinevate uuringutega arvestamise kohustusega.
Lähteandmete, sh uuringutega arvestamist tuleb käsitleda ehitusprojekti seletuskirjas.
Paragrahvi 14 lõige 1 punkt 2 täiendatakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) asjakohaseid uuringuid, sealhulgas riskianalüüse ja muid ehitise asukohaga seonduvaid asjaolusid;“
Lisaks tuleb eelnõu seletuskirjas selguse ja arusaadavuse huvides tuua välja näiteid erinevate asjakohaste uuringute kohta, sh ehitise CO2 jalajälje arvutamise, ringmajanduse põhimõtete järgimise, kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete järgimise, insolatsiooni, müra, radooni uuringuid ja analüüse.
EhS § 16 lg 3 tuleb tunnistada kehtetuks kasutusjuhendile viitav osa (vt täpsemalt ptk 3.8).
Paragrahvi 16 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Nõuded ehitise kasutamisele ja korrashoiule tulenevad heast tavast,
43
õigusaktist või ehitise kohta koostatud hooldusjuhendist.“.
EhS § 54 lg 3 tuleb täiendada kõrvaltingimuse seadmise alusega, mis käsitleks erinõudeid ehitise kasutamise ja hooldamisega.
Ettepanek seondub ehitise kasutus- ja hooldusjuhendi regulatsiooni muutmisega määruses (vt ptk 3.8).
Paragrahvi 54 lõige 3 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:
„31) lisakohustuse ehitise kasutamisele või hooldamisele ning sellega seonduvale teabe esitamisele;“;
Muuta kasutusloa taotluse ja selle esitamise korda (ettepanek on seotud ptk-ga 5).
EHR arendus ja andmete korrastamine. EHRi võiks tekkida materjalide kataloog koos lingitud tootepassidega (soodustab ka uue ehitustoodete määruse rakendamist).
Muuta määruse nr 67 lisa 9 punkt 16 nii, et kasutusloa taotluses tuleb täpsustada eelviidatud punktis esitatava info detailsusastet lisades kasutatud materjalide kogused ja täpsustades kasutatud materjalide tootjad, margid jne vastavalt taotlusele lisatavale ehitusprojektile.
3.5 Määruse kohaldamisala ja üldsätted
Ehitusprojektile esitatavate nõuete määruse ajakohastamise vajaduse hindamiseks tuleb analüüsida ka määruse eesmärgi, reguleerimis- ja kohaldamisalaga ehk määruse §-ga 1 seotud küsimusi. Kuigi tellija ei ole vastavat küsimust tehnilises kirjelduses esitanud, on seda vajalik terviklikkuse vaates siiski analüüsida. Määrus kehtestab nõuded projekteerimise käigus koostatavale dokumendile või dokumentide kogumile (st ehitusprojektile). Kõik määrusega kehtestatavad nõuded on miinimumnõuded.110
Nõuded spetsiifilisemate ehitiste ehitusprojektile tulevad lisaks määrusele ka teistest õigusaktidest. Kehtiv kohaldamisala tekitab praktikas halduskoormust, kuna ka teatisekohustuslike ehitiste puhul tuleb esitada ehitusprojekt, mis vastab ehitusloa taotlemisel esitatava ehitusprojekti nõuetele. Selliselt on teatisemenetlus isikutele sageli sama koormav kui loamenetlus, kuigi teatisemenetluse eesmärk on vastupidine – vähendada halduskoormust
110 Määruse seletuskiri lk 2 ptk 3 viimane lõik.
44
olukordades, kus ehitusloa taotlemine oleks liialt koormav. Samas on õiguslikult reguleerimata, mis on kasutusloa taotlusega esitatavale ehitusprojektile kohalduvad nõuded.
Eeltoodust tulenevalt jaguneb analüüsi ülesehitus kahte põhiossa. Esimeses osas analüüsitakse määruse reguleerimisalaga ja eesmärgiga seonduvat probleemistikku ning teises osas analüüsitakse määruse kohaldamisalaga seonduvat probleemistikku.
3.5.1 Määruse reguleerimisala ja eesmärk
Määrus sätestab nõuded projekteerimise käigus koostatavale dokumendile või dokumentide kogumile (vt ka ptk 3.1.1). Ehitusprojektile esitatavate nõuete määruses reguleeritakse järgnevaid küsimusi, mille saab tinglikult jagada materiaalseteks (sisulisteks) ja formaalseteks nõueteks. Eristamine on vajalik, et kontrollida kooskõla EhS-s esitatud materiaalsete ja formaalsete nõuetega, et lõppastmes oleks tagatud EhS alusel antavate lubade õiguspärasus.
Formaalsed nõuded:
- ehitusprojekti koostamise nõuded (loetavus, loogilisus ja arusaadavus, määruse § 2 lg 1);
- ehitusprojekti ja selle koostamise korraldamise, terviklikkuse ja osade kokkusobivuse eest vastutav isik (määruse § 2 lg 3-5);
- ehitusprojekti staadiumite liigid ning nende tähtsus ja vahekord (määruse §§ 5-6);
- ehitusprojekti vormistusnõuded (määruse § 7). Seletuskirja kohaselt on vormistusnõuete eesmärk muuhulgas vastutava isiku kvalifikatsiooni kontrollimine ja vastutuse määramine.
Materiaalsed nõuded:
- ehitusprojekti osad ja tehnilised andmed (kirjeldav tekst, graafilised dokumendid, muu (määruse §§ 3-4);
- ehitusprojekti staadiumitele esitatavad nõuded (määruse §§ 8-11);
- ehitusprojekti muutmine (määruse § 12);
- nõuded ehitusloa taotlemisel esitatavale või koos ehitusteatisega esitatavale ehitusprojektile (§§ 13 - 24);
- nõuded ehitusprojektile ehitise lammutamiseks (§ 25);
- nõuded ehitise kasutus- ja hooldusjuhendile (§ 26).
Määrusekohane ehitusprojekt ei sisalda võrreldes ehitusprojekti standardiga kogu ehitamiseks vajaliku teavet. Näiteks ei pöörata seal tähelepanu ehitusprotsessi läbiviimisele ning koostööle erinevate osapoolte vahel, puuduvad mitmed valdkonnas kasutuses olevad teabevaldkonnad (ehitusprojekti osad, nt välisvõrgud ja valgustus). Need teemad on erialaekspertide jaoks olulised, kuid võivad avalik-õigusliku kontrolli vaates tunduda teisejärgulised. Ehitusprotsessis käsitletaval teabel on erinevad eesmärgid. Ühest küljest on vajalik luua terviklik teabekogum, et ehitatav ehitis vastaks nõuetele ning oleks kooskõlas ka tellija ootustega. Lisaks on vajalik näha ette nõuded ehitusprotsessi läbiviimisele. Teisest küljest koostatakse ehitusprojekt EhS-s sätestatud nõuetele vastavuse kontrollimiseks. EhS esitatud nõuded on kitsamad, kui praktilised vajadused ehitusprojekti koostamisel. Käesoleva analüüsi ptk-s 4 tuuakse täpsemalt välja ehitusprojekti osad ning analüüsitakse teabevaldkondade määrusele lisamise vajalikkust, st analüüsitakse küsimust, kas ehitusprojektile esitatavate nõuete määruses on reguleerimiseseme vaates teemasid puudu.
Erialaliidud on määruse reguleerimisala osas välja toonud, et selle sisu ja ülesehitus kipub olema hoonekeskne. Näiteks on määrusest puudu hoonevälise ruumi/keskkonna
45
projekteerimise valdkondade ja ehitusprojekti osade jaotus, konkreetsemalt näiteks välisvõrgud.
Määrus ei reguleeri eraldi väliruumi osa, nii nagu see on kirjeldatud ehitusprojekti standardis, kuid see oleks ehitusprojekti terviklikkuse vaates vajalik. Lisaks puudub määruse reguleerimisalast tehnovõrkudega seonduv ehk kõik, mis jääb hoonest välja (tehnosüsteemid ja tehnovõrgud on erinevad asjad). Samas reguleerib määrus kõikide ehitiste tüüpide ehitusprojekti koostamist, välja arvatud EhS Lisa 1 ja määruses nimetatud erisused. Veel on erialaliidud juhtinud tähelepanu ehitusprojekti staadiumite reguleerimisele määruses ning leidnud, et staadiumite eristamine loob määruse väärettekujutuse, et tegu on eraldiseisvate dokumenditüüpidega. Tegelikkuses on tegu sama ehitusprojekti erinevate arengujärkudega, millest moodustub üks tervik.
Samuti tuleks eristada ja reguleerida nõudeid uusehitis/ümberehitamise ehitusprojektile ja lammutusprojektile. Lammutusprojekt on oma olemuselt erinev. Selle fookus on eelkõige ehitustöö tehnoloogia kavandamisel. Lisaks tuleks erialaliitude hinnangul täpsustada muudatusprojekti olemust ja kriteeriumeid ning kasutus- ja hooldusjuhendite seost ehitusprojektiga projektiga, mis praegu tekitab praktikas segadust.
Erialaliidud on esitanud ettepaneku jätta määruse reguleerimisalast välja juhised, mis puudutavad eraõiguslikke suhted, ehitusprotsessi kavandamist ning pooltevahelisi suhteid. Nende ettepanekul on määrus eelkõige avaliku võimu, ametiasutuste ja ametnike töövahend ning peab sätestama nõuded ehitusteatise, ehitusloa, kasutusteatise ja kasutusloa taotlemisel esitatava ehitise projekti sisule ja vormile.
Erialaliitude poolt on välja toodud ehitusprojektile esitatavate nõuete määruse sätted, mis puudutavad eraõiguslikke suhteid, mida ei peaks avalik-õiguslikult reguleerima:
- § 2 „Üldnõuded ehitusprojektile ja ehitusprojekti koostamisele“: peaprojekteerija kohustused on määratletud projekteerimise juhtimise võtmes, mis on korrektne, kuid seab teenuse pakkujale kohustusi, mis pigem viitavad projekteerimise peatöövõtja kohustusele ja tellija ning töövõtja vahelistele suhetele;
- § 5 lg 2: „Ehitusprojekti staadiumis kajastatud projektlahendused esitatakse tellijale kooskõlastamiseks“. Tegemist on protsessi korraldamise küsimusega;
- § 23 lg 2: „Nõutava energiamärgise andmise korraldab peaprojekteerija“. Tegemist on projekteerimise töövõtu ja -korralduse küsimusega;
- § 25 lg 6: Lammutamise töö korraldamise nõue on töö tehnoloogia kavandamise sisu, mis sõltub kontekstist ja on lammutusprojekti koostaja pädevus;
- § 25 lg 7: „Vajadusel koostatakse ehitise lammutamiseks lisaks ehitusprojektile ehitustööde organiseerimise kava“. Sätte sisu ei sobi kokku määruse reguleerimisala ja sisuga.
Valitsusasutused ega KOVid ei esitanud tagasisidet ehitusprojektile esitatavate nõuete määruse reguleerimisala osas.
Õiguskirjanduses ega kohtupraktikas ei ole kirjeldatud, et ehitusprojektile esitatavate nõuete määruse reguleerimisalas oleks jäetud olulised teemad käsitlemata, mis võiksid näiteks puudutada kolmandate isikute õigusi või avalikke huvisid. Sõltuvalt määruse kohaldamisalast ning sellega seonduvatest muudatustest, on küsimus määruse reguleerimisala ulatusest ning detailse regulatsiooni sätestamise vajalikkusest. Seda põhjusel, et loakohustusliku ehitusprojekti koostamise kohustus on pädeval isikul (v.a iseendale ehitamise erisus), kes rakendab reeglina ehitusprojekti standardist jms erialatest dokumentidest tulenevaid nõudeid. Määrus on siiski juhisena vajalik pädevatele asutustele loa- või teavitusmenetluste läbiviimiseks.
46
Tulenevalt eelnevast leiavad töö autorid, et määruse reguleerimisala eesmärk on sätestada nõuded projekteerimise käigus koostatavale dokumendile või dokumentide kogumile (§ 1 lg 1) ning see õigusakt ei peaks reguleerima protsessi korraldust. Meetodid ja töövõtted tervikliku, vastuoludeta ning määruse nõuetele vastava projektdokumentatsioonini jõudmiseks on eraõiguslik küsimus ja sõltuvad tellija valitud ehitusprojekti töökorralduse mudelist ning lepingutingimustest. Seega tehakse ettepanek ülaltoodud sätted jätta välja määruse tekstist. Samas tuleb eristada töökorralduse ja ehitamise ehitustehnoloogiat piiravaid (näiteks kaevetööde teostamisel või mittestandardijärgsete konstruktsioonide ehitamisel) ohutuse jaoks vajalikke küsimusi. Analüüsi autorite hinnangul on vajalik määruses säilitada ohutuse hindamiseks vajalikud normid, kuid jätta reguleerimisalast välja sätted, mis puudutavad erinevate osapoolte vahelisi suhteid, nt tellijaga kooskõlastamise nõue. Sellest tulenevalt arvestatakse ka erialaliitude ettepanekuga jätta määrusest lammutusprojekti puhul välja ehitustööde organiseerimise kava.
3.5.2 Määruse kohaldamisala ja seosed teiste õigusaktidega
Käesolevas peatükis analüüsitakse määruse kohaldamisalaga seonduvaid küsimusi, eesmärgiga selgitada välja, kas kehtiv kohaldamisala vajab laiendamist või kitsendamist seoses praktikas tekkinud probleemidega. Määruse § 1 lg-d 2 ja 4 sätestavad määruse kohaldamisala ehk olukorrad, millal tuleb koostada määruse nõuetele vastav ehitusprojekt ja millal pole see vajalik (millal määrus ei kohaldu).
Määruse § 1 lg 2 kohaselt võib määruse nõuetele vastava ehitusprojekti koostamine kohustuslik olla nii loa- ja teatisekohustuse, kui ka olulise rekonstrueerimise puhul. Määrust ei kohaldata teele ja elamut teenindava sisekliima tagamiseta hoonele, mille ehitisealune pindala on kuni 60 m² ja kõrgus kuni 5 m (nt abihoone või garaaž). Viimane välistus on aga vastuolus kohaldamisala sisulise sättega, mis näeb ette, et määrust kohaldatakse, kui ehitamiseks on nõutud EhS lisas 1 nimetatud juhtudel koos ehitusteatisega ka ehitusprojekt, sest elamu teenindamiseks vajalikule hoonele kohaldatakse EhS lisades elamule esitatavaid nõudeid.
Õiguskantsler on selgitanud, et ehitusprojekt peab üksnes õigusaktis määratud juhtudel vastama määrusega kehtestatud täpsematele nõuetele. /-/ Kui ehitusprojekt koostatakse majandus- ja kutsetegevuse raames ja kui see käsitleb ehitusloakohustuslikku ehitamist, siis peab selle koostaja olema kvalifikatsiooninõuetele vastav ehk kutsetunnistusega pädev isik (EhS § 24 lg 1, lg 2 p 2). Muudel juhtudel ei pea isikul kutset olema ja seega võib isik ise ehitusprojekti koostada.111
Määrus näeb ette ehitusprojektile esitatavate nõuete rakendamise ehitise olulisel rekonstrueerimisel, kuid see termin ei haaku EhS üldterminoloogiaga. EhS § 4 lg 3 kohaselt on rekonstrueerimine ümberehitamise sünonüüm. Ümberehitamine on ehitamine, mille käigus olemasoleva ehitise omadused muutuvad oluliselt. Määrus kohaldub juhul kui ehitist rekonstrueeritakse oluliselt. Väljendit „oluline rekonstrueerimine“ EhS üldosa ei defineeri. Vastav definitsioon sisaldub EhS 7. ptk „Eriehitised ja erinõuded“ § 63 lg-s 4. Viidatud normi kohaselt on oluline rekonstrueerimine seotud eelkõige hoone ja ehitusmaksumusega. Seadustikku tõlgendades näib, et määruse kohaldamisalast on seega välja jäetud rajatiste oluline rekonstrueerimine. EhS kasutab lisaks eeltoodud terminoloogiale ka terminit „põhjalik rekonstrueerimistöö“ (EhS § 612 lg 5 ja 618 lg 1 ja 3), mis on samuti seotud ainult hoonega.
Praktika vaates on oluline selgitada EhS § 13 lg-te 1 ja 2 ning määruse kohaldamisala vahekorda ulatuses, mis puudutab ehitise ning ehitamise nõuetelevastavust. See tähendab, et vajalik on
111 Õiguskantsleri 20.04.2018 seisukoht nr 7-4/180473/1801915.
47
saada aru, kas ehitise ja ehitamise nõuetelevastavust on võimalik hinnata üksnes määrusele vastava ehitusprojekti koostamisel või on selleks ka muud võimalused.
Ehitusprojektile esitatavate nõuete määruse kohaldamisala ei haaku EhSiga olukorras, kus pädev asutus võib otsustada teavitus- või loakohustuse täiendava määramise. Lisaks on praktikas ebaselge ehitusprojektile esitatavate nõuete järgimine vaba ehitustegevuse korral, nt olukorras kus EhS-ist tulenevad eelkontrolli kohustused puuduvad, kuid ehitusprojekt on vajalik koostada muudel eesmärkidel. Küsimus seondub ka erirajatiste ja kinnisasja avalikes huvides omandamise regulatsiooniga, kus praktikas võidakse vaba ehitustegevuse puhul (teatud sideehitised) või teavituskohustuse esinemisel nõuda ehitusprojektile esitatavate nõuete määrusele vastavat ehitusprojekti, kuigi selle koostamine võib olla ebamõistlikult koormav. Seega on määruse muutmisel küsimus, kas kohaldamisala sättesse on vajalik teha viide EhS §- dele 38 lg 3 ja 50 lg 2 sätestatud juhtudele, kus pädev asutus võib nõuda loa taotlemist ehitiste suhtes, mida ei ole käsitletud seadustiku lisades.
Nõuded spetsiifilisemate ehitiste ehitusprojektile tulevad lisaks määrusele ka teistest õigusaktidest (TK küsimused 3.7.1.1 ja 3.7.1.2). EhS § 13 lg 3 alusel on analüüsi kirjutamise hetkel kehtestatud tuletõrje veevõtukoha ehitusprojektile esitatavad nõuded, kinnismälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise konserveerimise, restaureerimise, ehitamise ja teisaldamise ehitusprojekti koostamise nõuded ja kord, tee ehitusprojektile esitatavad nõuded ja nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete Eesti looduse infosüsteemi esitamise korra ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise.
Muudel juhtudel saab õiguslikult eeldada, et ehitusprojekti koostamisel lähtutakse määruses toodud üldnõuetest. Näiteks viitab:
- EhS § 82 lg 1, et projekteeritava ja ehitatava sideehitise asukoha märgistamine lahendatakse sideehitise ehitusprojektis ning selle kohta küsitakse kinnisasja omaniku arvamust;
- EhS § 841 lg 2 räägib soojuselektrijaama ehitusprojektist, millele ei ole erinõudeid EhS-s kehtestatud;
- EhS § 88 lg 1 kirjeldab raudteerajatise ehitusprojekti koostamist;
- EhS § 105 lg 2 kaldaga püsivalt ühendamata ehitise ehitusprojektile;
- EhS § 117 riigikaitselise ja julgeolekuasutuse ehitise ning riigipiiri taristu ehitusprojektile.
Nimetatud juhtudel võib eeldada, et kehtivad EhS üldsätted ning määruses sisalduvad nõuded ehitusprojekti koostamiseks.
Analüüsi autorid hindasid üldiselt ehitusprojektile esitatavate nõuete määruse ning ülalnimetatud eriehitisi käsitlevate määruste reguleerimis- ja kohaldamisala. Määrused on kõik eriilmelised ning vajaksid läbivalt revisjoni ning õiguse üldküsimuste kui ka käesoleva analüüsi kontekstis järgmistes küsimustes:
- Segased on eriõigusaktide seosed EhS §-dega 13 ja 14. Käesoleva analüüsi ptk-s 3.3 on kirjeldatud üldnõudeid ehitusprojektile ja selle koostamisele, millest saab lähtuda ka eriehitiste kavandamisel. Nt tuleks eriehitiste regulatsiooni ülevaatamisel hinnata, kas
48
lähteandmete küsimus on vastavalt EhS üldosale lahendatud, sh tuleb analüüsida, kas piisaks EhS kohaldamisest ning detailsete loetelude esitamine ei ole määruse tasemel vajalik. Seosed EhS üldosaga on olulised ka lubade kontrolliesemete vaates. See tähendab, et eriõigusaktide mahukusest tulenevalt on vastavate ehitiste loamenetlused ja seal kontrollitavad nõuded väga erineva detailsusastmega. Erinõuded võivad olla põhjendatud, kuid nende tegeliku vajaduse peaksid vastava valdkonna ministeeriumid üle vaatama.
- Eriõigusaktidest viitab ehitusprojektile esitatavate nõuete määruse kohaldamisele üksnes kinnismälestise ja muinsuskaitsealal asuvaid ehitisi puudutav määrus. Sarnase üldviite lisamine teistesse õigusaktidesse oleks aga samuti vajalik, nt selleks et hilisemalt oleks võimalik ühtlustada EHR-i esitamist, dokumendipõhiselt mõtlemiselt üleminekut teabemudelitele jms üldisi teemasid.
- Esitatavate normide täpsusaste on eriõigusaktides väga erinev. Nt on tee projekteerimisnormid üldosa mõistes esitatud standardi täpsusastmes. Samas on analoogselt ehitusprojektile esitatavate nõuete määrusele vastav õigusakt vajalik eelkõige loamenetluse kontrollieseme piiritlemiseks. Standardi täpsusastmes nõuete esitamine teenib muid eesmärke, sh asjaolu, et riik vastutab ise teede ehitamise ja projekteerimise eest.
- Eriõigusaktid sisaldavad haldusmenetlust puudutavaid norme, mis peaksid tulenema seadusest. Menetlusnormid on reeglina n.ö sulgude ette viidavad, mis tähendab, et nende vajalikkuse peavad üle vaatama vastava valdkonna ministeeriumid. Nt selgitab puurkaevu ja -auke puudutav määrus kooskõlastamise tähendust (§ 3), mis on reguleeritud EhS üldosas loamenetluse sätete juures. Lisaks kordab näiteks puurkaevu ja -augu määrus seadustiku lisades esitatavaid nõudeid teavitus- ja loamenetlusele (§ 12).
- Eriõigusaktide seosed EhS teiste alamaktidega on samuti segased. Erivaldkondades võiks võimalikult suurel määral lähtuda EhS üldosa alusel kehtestatud määrustest.
- Erinormidena peavad alles jääma üksnes valdkonnaspetsiifilised reeglid, mille vajalikkus tuleb samuti üle hinnata halduskoormuse vaates. Nt puurkaevu ja -augu rajamise määrus nõuab, et projekteerija peab koha peal tutvuma kavandatava puurkaevu asukohaga. Küsimus on, kas sellised normid on vajalikud avalik-õiguslikust seisukohast.
Praktikas tekitab enim halduskoormust teatisekohustuslike ehitiste ja vaba ehitustegevuse puhul ehitusprojekti esitamise nõue. Sellest tulenevalt jaguneb analüüsi ülesehitus kolme põhiossa (TK küsimused 3.2.1.1 – 3.2.1.2). Esimeses osas analüüsitakse kas on otstarbeks nõuda koos ehitusteatisega ka ehitusprojekti esitamist määrusega seatud mahus. Teises osas analüüsitakse sama probleemi kasutusteatisega koos esitatava ehitusprojekti projekti vaatevinklist, sh vaba ehitustegevuse kontekstis. Kolmandas osas analüüsitakse sama probleemi vaba ehitustegevuse vaatenurgast (EhS § 35 lg 4). Minimaalse andmemahu osas vt ptk 4.
a) Ehitusteatisega esitatav ehitusprojekt
Ehitusteatise ning ehitusprojekti esitamise kohustus on sätestatud EhS Lisas 1. See on üles ehitatud ühest küljest ehitiste liikidele ning teisest küljest ehitisega seonduvale tegevusele. Ehitusprojekti esitamise vajaduse juures selgitatakse, et Lisa 1 koostamisel lähtuti põhimõttest, et juhul kui ehitis ei ole ohtlik ega oma avalikku huvi, kuid ehitamise kohta käiv teave, eelkõige ehitusprojektis sisalduv teave, on avaliku võimu jaoks oluline (nt järelevalve teostamiseks), on
49
ehitise ehitamisest vajalik teavitada ning teatisele lisada ehitusprojekt. 112 Käesolevas peatükis käsitletakse põhimõttelisi küsimusi, mis seonduvad ehitusteatise ja ehitusprojekti esitamisega. Ehitusteatise ja ehitusprojekti seoseid esitatavate andmetega on uuritud ptk-des 4.1.4 ja 4.1.5.
EhS seletuskirja kohaselt on ehitusteatise esitamise eesmärk eelnevalt teavitada pädevat asutust ehitamisest. Teisisõnu vähendada halduskoormust olukordades, kus ehitusloa taotlemine oleks liialt koormav. See võimaldab isikutel vähemohtlikumaid või avaliku huvita ehitisi ehitada ehitusloata, kuid samas võimaldab ka avalikul võimul saada loamenetluseta teavet ehitatavate ehitiste kohta ning suurendada sel viisil teadlikkust kohaliku omavalitsuse territooriumil olevate ehitiste kohta, mis võimaldaks efektiivsemalt planeerida järelevalvet. Igasugune ehitustegevus peab vastama EhS §-s 11 ja §-s 12 sätestatud nõuetele, st ehitada tuleb ehitusprojekti kohaselt ning selle olemasolu võib pädev asutus nt riikliku järelevalve käigus kontrollida. Kehtiva ehitusprojektile esitatavate nõuete määruse kohaselt ei eristata nõudeid teavitus- ja loakohustusliku ehitise ehitusprojektile.
Kohtupraktika kinnitab, et seadusandja tahe ei olnud eranditult iga ehitustegevuse teostamiseks seada ehitusprojekti koostamise nõue. Vastupidi – teatud juhtudel ei pruugi, lähtuvalt ehitustegevuse iseloomust, olla ehitusprojekti koostamine mõistlik ega vajalik.113 Ehitusprojekt peab sisaldama nõuetekohaseks ehitamiseks vajalikku teavet ning ehitise olemusest sõltuvalt pole alati nõutav, et ehitusprojekt sisaldaks kõiki määruse §-s 4 loetletud osi.114
Kohtupraktikast on ehitusteatise eesmärk sisustatud mõnevõrra erinevalt. On leitud, et KOV kontrolliese ehitusteatise teavitatuks lugemisel on oluliselt laiem kui pelgalt ehitise ohutuse küsimus.115 Ehitusteatise eesmärk on võimaldada KOVil kontrollida, kas ehitis või ehitamine on nõuetega vastavuses; on olemas vajalikud kooskõlastused ning ehitamine vastab arhitektuurilistele, ehituslikele ja kujunduslikele nõuetele (vt EhS § 36 lg 5 p-d 1-3). Ehk ehitusprojektis, vastavalt ehitamise tegevuse sisule ja ulatusel, peab sisalduma vastav teave ehitise nõuetele vastavuse hindamiseks. Tüüpilised asja (ehitise) omadused, millest tuleb alustada kontrollimist, on asja nimetus/liik, asukoht/paiknemine ning asjaga seonduvad põhiomadused.
KOV saab kontrollida ehitusteatise ja -projekti aktsepteerimisel seda, kas ehitis või ehitamine toob kaasa sellise püsiva negatiivse mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt leevendada (EhS § 36 lg 6 ja § 44 p 4).116 Kohtupraktikas on leitud, et isikul puudub subjektiivne õigus nõuda, et tema kinnistu väärtus või merevaade üldse ei väheneks ning kolmas isik jätaks detailplaneeringu realiseerimata. Samas on tal õigus sellele, et ehitusloa andmise menetluses hinnatakse ja kaalutakse sisuliselt võimalusi, kuidas kaebaja õiguste riive ei oleks ülemäärane.117 Kohtupraktikas leitakse, et kuna sisuliselt on ehitusteatise puhul tegemist ehitusloa lihtsustatud menetlusega, saab selle suhtes kehtida ehitusloa menetlust puudutav kohtupraktika.118
Riigikohus on täiendavalt selgitanud, et ehitusteatise menetluses tuleb pädeval asutusel arvestada ka ehitise ja selle kasutamise mõju teistele isikutele. Kui ehitamisele esitatavate avalik-õiguslike nõuete rikkumine kahjustab naabrite õigusi, tuleb pädeval asutusel algatada täiendav kontroll. See puudutab ka ohtu, et kaasomaniku vara kahjustatakse ehitamise käigus
112 EhS seletuskiri lk 148 viimane lõik, lk 149. 113 TlnHKo 20.03.2020, 3-19-1430, p 32.1. 114 TlnHKo14.06.2024, 3-23-1998 p 10.1. 115 TlnHKo 03.06.2021, 3-20-2112, p 15. 116 TlnHKo 14.06.2024, 3-23-1998, p 9. 117 TlnRingKo 22.02.2024, 3-22-1311, p 15. 118 TrtHKo 06.12.2016, 3-16-1530, p 5.
50
projektis kavandamata kõrvalmõjuna.119 Seega puudutab teavituskohustusliku ehitustegevuse puhul ehitusprojekti esitamise nõue ka kolmandate isikute õigusi või avalikke huve. Kuna ehitusprojekt on teabekogum, et saada aru kavandatavast ehitustegevusest, siis selle esitamise kohustuse kaotamisel tekib küsimus, kust saavad nt naabrid teavet kavandatava tegevuse kohta. Teavituskohustusliku ehitustegevuse puhul rakenduvad analoogia korras EhS § 44 (ja kasutusteatise puhul § 55) sätestatud alused, kus loa andmisest keeldutakse, kui piirnevate kinnisasja omanikele kaasneb ehitise või ehitamisega püsiv negatiivne mõju. Sellise mõju väljaselgitamine peab toimuma lähteandmete kaardistamise raames (vt ptk 3.3). ehitusprotsessist lähtuvaid vajadusi tuleb EhS § 14 lg 1 p 5 kohaselt ehitusprojekti koostamisel arvestada.
Kui pädevale asutusele esitatakse koos ehitusteatisega ehitusprojekt eelprojekti staadiumis, peab eelprojektis kirjeldama kavandatavat ehitist nii arhitektuurilahenduselt kui ka tehniliselt sellise detailsusega, et ehitusprojektist oleks võimalik saada piisavat informatsiooni selle kooskõlastamiseks, otsustamaks ehitusteatise üle. Nõuded ehitusloa taotlemiseks esitatavale ehitusprojektile ning ehitusteatisele lisatavale projektile on sätestatud määruse §-des 13-33.120 Teisisõnu on nõuded ehitusloa taotlemiseks esitatavale ehitusprojektile ning ehitusteatisele lisatavale projektile identsed.
Eeltoodu tähendab, et ehitusteatise esitamisega koos esitatakse samas mahus projekt, mis on nõutud ehitusloakohustuslike ehitiste puhul (määruse § 24). Teisisõnu ehitusteatise esitamisel esitatakse ehitusprojekti enda valitud staadiumis, s.o kas eel-, põhi- või tööprojektina, ning olenemata esitatud ehitusprojekti staadiumist, annab pädev asutus ehitusprojektile hinnangu lähtudes eelprojektile esitatavatest ja määruse 3. peatüki nõuetest. Niisiis ei ole õigusaktidega nõutud, et ehitusteatise esitamisel tuleks pädevale asutusele esitada põhiprojekt või tööprojekt, vaid vastupidi – isegi põhi- või tööprojekti esitamisel hindab pädev asutus projekti vastavust üksnes eelprojektile esitatud nõuetele. Seega võib näida, et seatud standard on minimaalne ega ole koormav.
Eelprojekti esitamise nõue ei pruugi siiski olla kooskõlas teatisekohustuse eesmärgiga eelkõige määruses eelprojektile esitatud nõuete mahukuse tõttu. Eelprojektis esitatakse arhitektuurilahendus, insener-tehniliste lahenduste põhimõtted, asendiplaan, tuleohutuse osa, sisearhitektuuri-, maastikuarhitektuurilahendused ja insener-tehnilised lahendused (vt ka ptk 4.2). Lisaks peab eelprojekt võimaldama määrata ehitise energiatõhusust ja orienteeruvat ehitusmaksumust.
Sisuliselt tuleb kehtiva õiguse kohaselt loakohustusliku ehitise, näiteks büroohoone, jalgrattaparkla, kasvuhoone või külalistemaja puhul esitada samas mahus ehitusprojekt. See ei täida ehitusteatise esialgset eesmärki, mis on peamiselt teavitada ehitamisest ja avalikul võimul saada teavet ehitiste kohta. Avalikul võimul tihti ei ole vaja nii detailset infot hindamaks, kas teatisekohustuslik ehitis ja selle kasutamine avaldab mõju kolmandatele isikutele. Küsimus sellest, kas väliköök või lehtla on ohutu, sh tuleohutu, ei vaja eelprojekti mahus info esitamist. Andmemahu osas vt täpsemalt ptk 4.
Määruse § 24 sisalduv nõue, et ehitusteatise esitamisel kohaldatakse loakohustusliku ehitise ehitusprojektile esitatavaid nõudeid, ei ole ehitusteatiskohustuslike ehitiste puhul põhjendatud, kuna viimased on reeglina väiksema ja lihtsama ulatusega ja konstruktsiooniga ehitised, v.a praktikas näitena toodud korterelamu ümberehitamine. Nende ehitamine ei kujuta endast keerulist tehnilist väljakutset ega saa potentsiaalselt kujutada endast suurt ohtu kolmandatele isikutele. Seda arvestades ei ole eelprojekti koostamisele kuluv aeg ja rahaline ressurss
119 RKHKo 13.12.2018, nr 3- 16-1050, p 12; määrus asjas nr 3-3-1-67-01 120 Määruse seletuskiri lk 8 esimene lõik.
51
proportsioonis eelprojektist saadava kasuga avaliku võimu või kolmandate isikute vaates. Vastupidi – eelprojekti mahus andmete läbitöötamine, sh vormistamise nõuete täitmise kontrollimine on KOVi jaoks täiendav ülesanne, mis võtab samuti aega ja inimressurssi. KOV- ide praktikas tegeleb loa- ja teavituskohustuse küsimustega üldiselt mitu ametnikku, mõnedes kohtades on loodud selle jaoks ka eraldi osakond. KOVid on eraldi välja toonud, et ehitusteatisega esitatava ehitusprojekti menetlemine on tihti pikem kui ehitusloa menetlus. Seda põhjusel, et ehitusteatise aluseks olevat ehitusprojekti võib koostada igaüks ning tihti tehakse seda puudulikult.
Kuigi valitsusasutused puutuvad peamiselt kokku ehitusloataotluste menetlustega, on neil siiski kogemust ka ehitusteatiste hindamisel. Valitsusasutuste välja toodud probleemid kattuvad KOVide väljatoodud probleemidega. Valitsusasutused selgitasid, et praktikas järgitakse nõuetelevastavuse hindamiseks määruse täitmist üsna punktuaalselt kuivõrd praktikas soovitakse hoida nö ühte joont lubade hindamisel, et vältida põhjendamatute erisuste tegemist taotlejatele. Pädevad asutused hindavad ka ehitusteatiste puhul teiste valitsusasutuste kaasamise vajadust.
Praktikas on enim probleeme tekitanud esitatavate dokumentide kvaliteet ja maht (vt ka ptk 4). Ehitusprojekti koostajate motivatsioon ja teadmised varieeruvad oluliselt ning tase on ebaühtlane. Näiteks esitatakse kehtiva õigusraamistikuga mitte kooskõlas olevaid ehitusprojekte s.t mitmed olulised andmed on kooskõlastuse andmise hindamiseks puudu. Probleem on, et mitmeid andmeid ei esitata, sisu ja vormistus on algelised, seletuskirjas ei tooda seoseid teiste rajatisega, asendiplaanid on puudulikud jne. Praktikas esineb sageli probleem, kus esitatud dokumentide sisu ei vasta nende pealkirjale või nimetusele. Näiteks nimetavad taotlejad projekte töö- või põhiprojektiks, kuid sisuliselt täidetakse vaevu eelprojekti nõudeid (palju infot puudu, seletuskiri on üks lehekülg jne).
Erialaliidud pooldavad teatise lihtsustamist, sest täna ei erine ehitusprojekti kohustusega ehitusteatise menetlus loakohustuslikust menetluse protsessist. Samas ei näe nad võimalust see ära kaotada, sest ehitamisest otseselt või kaudselt mõjutatud isikutel peab olema õigus saada teavet kavandatava ehitustegevuse kohta. Teatisele ehitusprojekti koostamise nõude ärakaotamine vajab analüüsi, kuhu ja milliste kriteeriumite alusel tõmmata piirid teavituse ja loakohustuse vahele. Võimalused ehitusteatise ja ehitusprojekti olukorra lahendamiseks:
- Tekitada kahe eristamiseks üheselt määratletud kriteeriumid ja eristada vastavalt sellele ehitise projektlahendi dokumentatsiooni sisu;
- Võtta ära erisus § 1 lg 2 p 5 "ümberehitamisele ehitise olulisel rekonstrueerimisel", teha oluline rekonstrueerimine selgelt loakohustuslikuks ja teatis EHR-s vormitäimise põhiseks;
- Kaotada teatis ära. Samas ei saa loobuda kaasamise põhimõttest. Naabril ja seotud osapooltel peab jääma õigus saada teavet ja arvamust avaldada ka lihtsamate ehitustegevuste korral.
Seevastu osade valitsusasutuste praktikas esitatakse neile kohati liiga palju infot, mis omakorda pikendab menetlust. Ehkki määruses ei ole palju infot, võiks koostajale abiks olla standard, mis räägib veel kord staadiumid lahti ning on olnud ettepanekuid etappe täpsemaks kirjutada. Valitsusasutused standardi osas täpsemaid ettepanekuid ei esitanud.
Valitsusasutustele ei ole alati üheselt selge, kuidas tõlgendada EhS Lisa 1 ja EhS-is sätestatud mõisteid, sh mis on ümberehitamine, laiendamine vs uus ehitis või rajatis. See on problemaatiline eelkõige põhjusel, et kui mõisteid tõlgendatakse ebaõigelt, võib see viia ka
52
ebaõige järelduseni selles osas, kas ehitusprojekti esitamine on vajalik.121 Valitsusasutused rõhutasid, et lähtuvad praktikas peamiselt sellest, milline mõju teatud tegevusel või ehitisel on ja sellest tulenevalt määratlevad, kas tegevus on ehitusloa- või teatisekohustuslik.
Mõlemal juhul on mõju menetluste ajale – see pikendab menetlusaega kuivõrd on vajalik (ka korduvalt) küsida pöördujalt täiendavat teavet või selgitusi. Esineb ka olukordi, kus täiendava teabe küsimist heidetakse haldusorganile ette ja tõlgendatakse ka nö kiusamisena. Taotlejate hinnangul ei ole ehitusprojekti nõuetele vastavuse hindamised alati asjakohased ning lihtsamateks menetlusteks peaks olema lihtsam kord. Valitsusasutused on välja toonud, et püüavad lihtsamaid asju kiiremini menetleda, kui see on võimalik. Näiteks kui tegevusel puudub teistele isikutele oluline mõju (nt maakaabelliini paigaldamine teatud juhtudel). Võimalusel menetletakse teatised 10 päeva jooksul või kiiremini, kuid see on pigem erand. Osad valitsusasutused tõid välja, et EhSis sätestatud 10-päevane ehitusteatise menetlustähtaeg on liiga lühike kuivõrd see võib sisaldada ka kahte nädalavahetust.
Valitsusasutused üldiselt nõustusid vajadusega menetlusi lihtsustada, eelkõige ei peaks igal väiksemal ja väikese mõjuga ehitisel või rajatisel olema ehitusprojekt nõutav. Küsimus seisneb piiri tõmbamises: kas see peaks olema määratletud teatud ruutmeetrite piiranguga või muu kriteeriumi alus, nagu avalik või naabrite huvi. Valitsusasutuste ootus on, et projekti koostajatele antakse selgemad juhised, mis peaksid tagama kvaliteetsemate projektide esitamise.
Eeltoodust selgub, et ehitusteatise menetlus võiks olla paindlik ja kiire. Eelprojekti mahus ehitusprojekti nõudmine pikendab aga menetlust ja tekitab tarbetut bürokraatiat. Paindlik ja kiire menetlus samas ei tähenda, et KOV ei peaks kontrollima, kas ehitis või ehitamine on nõuetega vastavuses, sh ohutu ja avaldab mõju teistele isikutele. See tähendab, et KOV peab siiski lähtuma EhS § 36 lg-s 5 sätestatud tingimustest ja välistama analoogia korras EhS §-st 44 tulenevad tegevuse keelamise alused.
Kokkuvõttes on ehitusteatise menetlus sama koormav kui ehitusloa menetlus, kuigi selle instrumendi loomise eesmärk oli vastupidine – vähendada halduskoormust olukordades, kus ehitusloa taotlemine oleks liialt koormav. Seetõttu on mõistlik lihtsustada ehitusteatisega esitatavate andmete (ehitusprojekti) sisu ning kaaluda selle piiritlemise võimalusi.
Analüüsi koostaja hinnangul tuleks jätta teatisekohustuslikud ehitised määruse kohaldamisalast välja, sh tunnistada kehtetuks määruse § 24. Küsimus sellest, millega saaks eelprojekti nõuet (§ 24) asendada vajab täiendavat analüüsi. Eeskätt vajab kaardistamist see, mis andmed on ka ehitusteatisekohustusliku ehitise puhul ilmtingimata vajalikud. Seejärel saab kujundada lõpplahenduse. Tegemist ei pruugi olla uue õigusliku instrumendiga, vajalike andmete esitamist saab korraldada ka EHR arenduse abil. Vt täpsemalt vajaliku andmemahu kirjeldust analüüsi ptk-dest 4.1.4 – 4.1.6.
b) Kasutusteatisega esitatav ehitusprojekt
Kasutusteatisega seonduvat reguleerivad EhS §-d 47-49. Kasutusteatise- ja loa ning ehitusprojekti esitamise kohustus on sätestatud EhS lisas 2. Ka see on sarnaselt lisale 1 üles
121 Näiteks on praktikas problemaatilised tehnovõrkude muudatused (mis on tehnovõrgu ümberehitamine,
laiendamine vs uus ehitis ei ole õigusaktidest tulenevalt üheselt selge; kas tehnovõrgu teisele kinnistule pikendmaine on laiendamine või ümberehitamine; gaasitorustiku laiendamine on vaba ehitustegevus, kuid tegelikkuses peaks olema suure läbimõõduga gaasitorustiku nihutamine ehitusloakohustuslik ja ehitisprojekti esitamise kohustusega jne). Samuti on problemaatilised kallasrajale ulatuvad piirdeaiad, mis omavad mõju ümberkaudsetele liikujatele. Eraldi toodi välja, et EhS lisas 1 ei ole vesiehitised üheselt defineeritud, sh tiigid ja veehoidlad. Vesiehitiste liigid vajavad ülevaatamist ning vastavavad lisa 1 muudatusettepanekud on varasemalt esitatud Keskkonnaministeeriumile.
53
ehitatud ühest küljest ehitiste liikidele ning teisest küljest ehitisega seonduvale tegevusele. Määrus seega kohaldub, kui EhS lisa 2 kohaselt tuleb kasutusteatisega koos esitada ehitusprojekt.
Kasutusteatis tuleb esitada, kui ehitis on valmis ja soovitakse asuda kasutama ehitist või selle osa ning sellega seonduvalt on täidetud ehitise kasutamisele esitatavad nõuded (EhS § 47 lg 2). EhS 2015. a jõustunud redaktsiooni väljatöötamisel nenditi, et ehitise kasutamisest teavitamine on Eesti õiguskorras uuenduslik ning selle kohta puudub varasem regulatsioon ning analoogset regulatsiooni ei ole tuvastatud ka võrdlusriikidest.122
Ehitusprojekti esitamise kohustus kasutusteatise puhul tuleneb EhS § 48 lõikest 4, mille kohaselt tuleb EhS lisas 2 nimetatud juhul koos kasutusteatisega esitada ehitusprojekt, mille järgi ehitis ehitati. Norm annab aluse, et EhS lisas on võimalik kehtestada ehitusprojekti esitamise kohustuslikkus.123 Seega ei tule kõikide kasutusteatise puhul ehitusprojekti esitada, vaid üksnes juhul, kui ehitusprojekti esitamise vajadus on markeeritud EhS lisas 2. Lisast 2 nähtub, et kasutusteatise kohustuslike hoonete puhul on ehitusprojekt nõutav eelkõige suurema pindalaga või kõrgete hoonete ümberehitamise või laiendamise puhul.
Ehitusprojekti esitamise nõude kaotamisel tuleb mh hinnata, kas pädeval asutusel on menetluse läbi viimiseks vajalik teave olemas ka ehitusprojektita. Seega kui peaks esinema vajadus kaotada ehitusprojekti esitamise nõue kasutusteatise või kasutusloa puhul on vajalik vastavad muudatused ka EhS asjakohastes sätetes, sh lisas 2. Vt vajaliku andmemahu osas ptk 4.1.6.
Määruse nr 3 (dokumenteerimine) § 14 lg 1 kohaselt antakse ehitusdokumendid EHRile üle elektrooniliselt hiljemalt koos kasutusteatisega kui koos ehitusteatisega peab esitama ehitusprojekti. Selle kohustuse eesmärgiks on võimaldada pädeval isikul kasutusteatise menetluses ehitise ohutust kontrollida. Määruse nr 3 seletuskirjas on öeldud, et ehitamise dokumenteerimise esmane eesmärk on võimaldada ehitamise nõuetekohasuse ja kvaliteedi tuvastamist, mida tehakse avaliku võimu poolt eelkõige kasutusloa andmisel ja kasutusteatise kontrollimisel. Kasutusloa andja või kasutusteatise saaja peab saama veenduda, et ehitis on ehitusprojekti järgi ehitatud ja ohutu, sealhulgas oleks kasutatud ohutuid materjale ja tooteid, ning hindama muid asjaolusid, mis võisid mõjutada ehitamise ning ehitise ohutust, keskkonnasäästlikkust või asjatundlikkust.
EhS seletuskirja kohaselt on kasutusteatise esitamise eesmärk ehitusteatise esitamise eesmärgiga sarnane. Kasutusteatis asetseb n-ö vaba kasutamise ja kasutusloa vahel ja annab haldusorganile võimaluse saada hõlpsasti teada, milliseid ehitisi on asutud kasutama. Haldusorgan saab seejärel oma riikliku järelevalve ülesandeid paremini planeerida. Eelduslikult peaks osaliselt vabanema loamenetlusele kulutatav ressurss, mistõttu haldusorganitel peaks tekkima paremad võimalused teostada järelevalvet. Kasutusteatis võimaldab isikul teatud aja möödumisel alustada ehitise kasutamist.124 Kohtupraktikas on EhS seletuskirjale viidates leitud, et vastava nõude eesmärk on anda pädevale asutusele õigus veenduda kasutatava ehitise ohutuses kooskõlas avalik-õiguslike nõuetega ning teiste isikute õiguste kaitses.125 Kasutusteatise menetluses tuleb ehitise nõuetele vastavuse kontrollimisel hinnata ka seda ega ehitis või selle projektikohane kasutamine kahjustaks ebamõistlikult kolmandate isikute õigusi.126 Näiteks võib kasutamine kahjustada kolmandate isikute õigusi või avalikke huvisid, kui ehitise tööle hakkamisel on ülemäärane negatiivne mõju (vrdl tuulikud ning riigikaitselised ehitised).
122 Ehitusseadustiku eelnõu SE 555, seletuskiri, lk 91. 123 Ehitusseadustiku eelnõu SE 555, seletuskiri, lk 93. 124 Seletuskiri § 47 lk 91. 125 TlnHKo 02.07.2020, 3-19-2197, p-d 29-30. 126 RKHKo 20.10.2005, 3-3-1-34-05, p 8.
54
Sisuliselt jätab määrus lahtiseks selle, mis mahus tuleb esitada kasutusteatisega koos esitatavat ehitusprojekti. Määruse alusdokumendid, eelkõige seletuskiri, seda küsimust ei käsitle. Õiguslikult on segane, kas kasutusteatisega esitatav ehitusprojekt peab vastama määruse 3. ptk-s sätestatud nõuetele, kuna kasutusteatisega esitatava ehitusprojekti kohta puudub määruse §-ga 24 sarnane norm. Sõltuvalt käesoleva analüüsi lõppjäreldustest on kasutusteatisega esitatava ehitusprojekti osas võimalikud erinevad lahendused. Vt täpsemalt ptk 4.1.6.
Määruse tõlgendamisel võib seega jõuda järelduseni, et 3. ptk-s sätestatud nõuded kasutusteatisega esitatavale ehitusprojektile ei kohaldu. Siiski kohalduvad sellisele ehitusprojektile üldised nõuded, sh viitab sellele määruse kohaldamisala säte (määruse § 1 lg 2 p 4). See tähendab, et kasutusteatisega esitatava ehitusprojekti puhul peavad olema kaasas tekstiline ja graafiline projektdokumentatsioon ja muud asjakohased dokumendid ning ehitise tehnilised andmed, mis on nõutud kasutusteatise esitamisel (määruse § 3).
Praktikas võib see tekitada segadust nii pädevale asutusele, kui ka isikule, sest määrusest otsesõnu ei selgu millistele nõuetele peab selline ehitusprojekt vastama. See ei ole kooskõlas kasutusteatise loomise eesmärgiga, nii tekib halduskoormust ja bürokraatiat juurde, mitte ei vabane loamenetlusele kulutatav ressurss. Lisaks ebaselgusele ehitusprojektile esitatavate nõuete osas ei ole avalikul võimul tihti vaja nii detailset infot hindamaks, kas teatisekohustusega ehitist saab kasutusele võtta.
Kokkuvõttes on tänapäeval kasutusteatise menetlus sama koormav kui kasutusloamenetlus. Analüüsi koostajate hinnangul ei peaks kasutusteatisega koos esitatavale ehitusprojektile määrus kohalduma. Ehitusprojekti nõudmisest loobumine ei tähenda siiski, et KOV ei kontrolli, kas ehitis või selle kasutamine on nõuetega vastavuses, sh ohutu. Vajalike andmete esitamiseks tuleb sarnaselt eelmistest peatükkides toodule luua spetsiaalne vorm, mis võimaldaks koguda vajalikke andmeid, kuid samas vabastaks isikut ehitusprojekti koostamise kohustusest. Vt täpsemalt ptk-d 4.1.6.
c) Ehitusprojektile esitatavad nõuded vaba ehitustegevuse puhul
EhS lähtub arusaamast, et ehitamise mõiste on lai (vt EhS § 4), kuid kogu ehitamisena käsitatav tegevus ei vaja pädeva asutuse luba ega isegi pädeva asutuse eelnevat teavitamist.127 Ehitustegevust, mille puhul ei ole vajalik esitada ehitusluba või ehitusteatist nimetatakse vabaks ehitustegevuseks. Seadusandja on sisuliselt otsustanud, et ei vaja teavet vaba ehitustegevuse kohta. KOVide arvates peaks vaba ehitustegevus olema selgelt defineeritud, mitte mitmeti mõistetavana tabelis paiknema. Soovitakse vaba ehitustegevuse täpsustamist ka selles osas, et ehitada tuleb siiski ehitusprojekti alusel.
Vaba ehitustegevus ei tähenda siiski, et ehitamisele ja ehitistele nõuded ei kohaldu. Vastava ehitise osas tuleb järgida üldisi ehitistele ja ehitamisele esitatavaid põhimõtteid128 ning mitte üksnes EhS-ist tulenevatele nõuetele, vaid ka teistest õigusaktidest tulenevatele keeldudele, nt looduskaitseseadusest tulenevatele keeldudele129. Vaba ehitustegevuse üle teostatakse riiklikku järelevalvet EhS § 130 jj alusel, kus uuritakse samuti igasugust teavet ehitustegevuse õiguspärasuse osas, nt planeeringutele vastavust.
Erialaliitudega arutelul toodi välja, et vaba ehitustegevus on kohati problemaatiline ning nende vaates on ebaselge ka see, kas teatise või loamenetlus võiks olla vajalik näiteks andmete kogumiseks. St erialaliitude hinnangul võiksid siiski olla olemas andmed ehitiste kohta, mida
127 TlnRnKo 26.06.2020, 3-19-1430, p 12. 128 EhS seletuskiri lk 149 viimane lõik. 129 Vt nt TlnRnKo 26.06.2020, 3-19-1430, p 24.
55
täna käsitletakse vaba ehitustegevusena. Kuigi kehtiv õigus näeb ette, et tuleb ehitada ehitusprojekti alusel ning seda ka sel juhul kui KOVile seda kooskõlastamiseks ei esita, toimub praktikas suur osa ehitamist siiski „niisama“. Seda möönsid ka valitsusasutused, tuues eraldi välja, et alla 20 m2 hooned, mida saab ehitada vabalt, on problemaatilised, sest tuleohutusnõudeid sageli rikutakse. Teisalt puudub valitsusasutustel ressurss väikehoonete nõuetelevastavuse kontrollimiseks.
Erandlikult võib pädev asutus EhS § 35 lg 4 alusel nõuda ehitusteatise esitamist ka ehitise kohta, mis ei sisaldu EhS lisas 1. Pädev asutus peab EhS § 35 lg 4 rakendamisel kaaluma ehitise ohtlikkust, mõju avalikule ruumile ja isikute õigustele ning võrdlema seda EhS lisas 1 sisalduvate sarnaste näitajatega. Samuti võib esineda avalik huvi koguda ehitiste kohta teatavaid andmeid. Suunised selliste ehitiste täiendavaks kontrolliks KOV asukohast või eripäradest tulenevalt saab anda nt üldplaneeringus.
EhS § 35 lg 4 ei sätesta otsesõnu KOVi õigust nõuda koos ehitusteatisega ka ehitusprojekti esitamist. Samas võib ehitise ohtlikkuse, mõju avalikule ruumile ja isikute õigustele hindamine olla ilma ehitusprojektita raskendatud. Loogilise tõlgenduse põhjal võib järeldada, et seadusandja sooviks oli tõenäoliselt jätta selles küsimuses KOVile kaalutlusõigus. Samas on see küsimus ebaselge, kuna vastavat alust ei ole ette nähtud ehitusprojektile esitatavate nõuete määruse kohaldamisalas (vt ptk 3.5.1).
See tähendab, et ka vaba ehitustegevuse puhul ei ole välistatud, et nõutakse ehitusprojekti samas mahus nagu ehitusloakohustuslike ehitiste puhul. Praktikas tähendab see, et kohati on ka vaba ehitustegevus sama koormav kui ehitusloamenetlus. See tekitab halduskoormust ja on vastuolus esialgse eesmärgiga vaba ehitustegevuse kohta teavet mitte koguda. Analüüsi autorite hinnangul peavad kaalutlusõigust andvad sätted jääma seadustikku alles, kuna ehitiste ja ehitamise liike on erinevaid ning kõiki elulisi juhtumeid ei ole võimalik ette näha. Ehitised, mida praktikas määratakse korduvalt teavitus- või loakohustuse alla, tuleks lisada teavitus- ja loamenetluse tabelisse (nt elektriliinid alla 35 kV). Käesoleva analüüsi kontekstis tuleks eristada loa- või teavitusmenetluses esitatavat andmemahtu ning teavituskohustuse määramisel piirata pädeva asutuse kaalutlusõigust andmemahule vastavalt. Nt viisil, et teavituskohustuse määramisel saab nõuda üksnes andmete vormi esitamist.
Eelnevat analüüsi arvesse võttes, kui ehitusteatisekohustusliku ehitise puhul ei ole eelprojekti mahus andmete nõudmine põhjendatud, ei saa samasugune nõue olla põhjendatud ka vaba ehitustegevuse puhul. See on seotud vaba ehitustegevuse lihtsa ja väikse iseloomuga, mille puhul ei täidaks andmete kogumine ja projekti koostamine mistahes eesmärki. Sellistel ehitistel on reeglina kõige väiksem mõju, mistõttu andmete edastamisele ja projekti koostamisele kuuluv ajaline ja rahaline kulu ei ole põhjendatud võrreldes ehitisest tuleneva potentsiaalse mõjuga.
Kohtupraktikast siiski selgub, et teatud juhtudel võib ka vaba ehitustegevuse puhul ehitisteatise nõudmine põhjendatud olla. EhS § 35 lg 4 osas puudub Riigikohtu praktika, kuid esineb ringkonnakohtupraktikat ja halduskohtupraktikat.
Kohtupraktikas on leitud, et näiteks järgmistel juhtudel võib olla ehitusteatise esitamise nõudmine põhjendatud:
1. Juurdepääsuga seotud küsimused, nagu piirdeaia või tõkkepuu paigaldamine. Ringkonnakohus leidis, et kaevetööde mõiste sisustamisel saab arvestada varasemat praktikat. Näiteks ei ole eraisiku kinnistul piirdeaia rajamiseks sügavamate kui 30 cm kaevetööde puhul ehitusteatist ja -projekti vaja, kui kinnistul ei asu kolmandatele isikutele kuuluvaid tehnovõrke. Sellisel juhul on kaeveloa eesmärk vältida tehnovõrkude kahjustamist või omavolilist ümberpaigutamist. Kuna antud kaasuses selliseid asjaolusid ei esinenud, ei olnud alust tegevust käsitleda kaevetöödena ning selle
56
alusel ehitusteatise ja -projekti nõudmine ei olnud põhjendatud. Siiski leidis kohus, et piirdeaia rajamine avalikule veekogule ligipääsu piiramiseks võib mõju omada avalikule ruumile ja isikute õigusele. Kui detailplaneeringuga reguleeritakse avaliku rannaga piirneva kinnistu ehitusõigust, on kinnistule piirdeaia rajamise näol tegemist muu hulgas avalikku ruumi ja teiste isikute õigusi puudutava küsimusega, kuna küsimus seondub avalikule veekogule juurdepääsuga, mis tähendab, et teatise esitamise nõudmine on vajalik.130 Tõkkepuu paigaldamise kaasuses ringkonnakohus leidis, et vaidlusalune tänav kui erakinnistu, millel asub eratee, on üks osa pikemast tänavast, kus ääres asuvad elamud ning seda kasutatakse liiklemiseks. Kõnealune eratee asub munitsipaalomandis olevate teede vahel, moodustades seeläbi liiklemiseks mõeldud ühe tervikliku tee. Seetõttu tõkkepuu kui rajatise paigutamine vaidlusalusesse asukohta võib avaldada sellist mõju avalikule ruumile ja isikute õigustele, mis annab aluse nõuda selle kohta ehitusteatist ja –projekti.131
2. Seinade eemaldamisega seotud ehitustööd. Kohtupraktikas on leitud, et pädeval asutusel on õigus nõuda ehitusteatise esitamist ka ohutuse põhimõttest tulenevalt s.t sõltumata EhS lisast 1, kui edasise ehitamisega esineb oht inimeste elule ja tervisele. Nii oli see näiteks puitmajas paikneva korteri ümberehitustöödel, kus võeti maha osad seinad, kuid hoone vahelae talad olid läbi vajunud ja põrand vetrus.132
3. Väikehooned, mis võivad puurkaevu sanitaarkaitseala mõjutada. Nii võib põhjendatud juhul kohalik omavalitsus nõuda ehitusteatist ka kinnistule püstitatud ehitiste osas, milleks on aiamaja, WC ja kuur, mille ehitisealune pind on kuni 20 m2 ja need on kuni 5 m kõrged, kuid mis võivad avaldada mõju teise isikule kuuluva puurkaevu sanitaarkaitsealale.133
Vaba ehitustegevuse puhul ei vaja seadusandja hinnangul KOV infot ka vaba ehitustegevuse kasutamise kohta. Erandlikult on EhS § 47 lg 5 kohaselt pädeval asutusel põhjendatud juhul õigus nõuda kasutusteatise esitamist ehitise kohta, mis ei sisaldu EhS lisas 2. Kasutusteatise esitamist võib nõuda, kaaludes ehitise ohtlikkust, mõju avalikule ruumile ja isikute õigustele ning võrreldes seda käesoleva seadustiku lisas 2 sisalduvate sarnaste näitajatega.
EhS § 47 lg 5 ei sätesta otsesõnu KOVi õigust nõuda koos kasutusteatisega ka ehitusprojekti esitamist. Samas võib ehitise ohtlikkuse, mõju avalikule ruumile ja isikute õigustele hindamine olla ilma ehitusprojektita raskendatud. Seadusandja sooviks oli tõenäoliselt jätta selles küsimuses KOVile kaalutlusõigus. Kaalutlusõigus määrab seega kehtiva õiguse kohaselt, kas tuleb esitada määruse nõuetele vastav projekt. See tekitab halduskoormust ja on vastuolus esialgse eesmärgiga vaba ehitustegevuse kohta teavet mitte koguda.
EhS 47 lg 5 rakendamisel ei ole põhjendatud kasutusteatisega koos ehitusprojekti nõudmine. Selles osas tuleks lähtuda samast ettepanekust nagu on tehtud eelnevalt ehitusteatisekohustuslikke ehitiste puhul ja lahendada vajalikke andmete kogumist vormi täitmise, mitte ehitusprojekti esitamise kaudu. Kui KOV leiab, et ehitusprojekt on siiski vajalik, on otstarbekam kasutusloamenetluse algatamine EhS § 50 lg 2 alusel.
Kohtupraktikasse jõudnud juhtumite asjakohasust kinnitab ka valitsusasutuste rakenduspraktika. Valitsusasutused on arvamusel, et teatud vaba ehitustegevuse raames tekib teave, mille olemasolu on avalikes huvides, kuid mida täna alati ei koguta. Näiteks on sageli puudulikud maa-aluste tehnovõrkude andmed. Leiti, et ka vaba ehitustegevuse korral peaks olema teada, mis maa-aluses maailmas toimub, vastasel juhul on see võrke täis, millest keegi ei
130 TlnRingKo 29.01.2021, 3-20-606, p 15.2, 15.3. 131 TlnHKo 30.04.2021, 3-20-913, p 21. 132 TlnRingKo 31.03.2023, 3-21-994, p 11.5. 133 TlnRingKo 28.03.2023, 3-21-752, p-d 21.5-21.6.
57
tea. Seega leiavad valitsusasutused, et maa-aluste võrkude puhul võib olla oluline vaba ehitustegevuse põhimõtet muuta, selleks et saada teavet ehitatud võrkude asukoha kohta.
Valitsusasutused on seisukohal, et probleemsed on ka korterelamute sisesed ümberehitustööd, eelkõige mittekandvate seinte mahavõtmised või ehitamised, mis mh mõjutavad ruumide arvu või korteri pindala. Kohtupraktika näitab, et sarnane probleem esineb ka ilma ehitusprojektita ümber ehitatud torude ja kommunikatsioonidega seoses. Ka vabaehitustegevuse korral peaks olema teada, mis seinte sees toimub, kuna see võib põhjustada kolmandatele isikutele kahju.134 Mitu KOVi on samuti teinud ettepaneku korterelamute ümberehitamine muuta loakohustuslikuks.
Rakenduspraktika ja kohtupraktika kokkuvõttes saab järeldada, et KOVil võib esineda vajadus teatud andmete järele ka vaba ehitustegevuse puhul. EhS 35 lg 4 rakendamisel ei ole siiski põhjendatud ehitusteatisega koos ehitusprojekti nõudmine. Selles osas tuleks lähtuda samast ettepanekust nagu on tehtud eelmises ptk-s ehitusteatisekohustuslikke ehitiste puhul ja lahendada vajalikke andmete kogumist vormi täitmise, mitte eelprojekti esitamise kaudu (vt ptk 4.1.4 vorme puudutav osa). Kui KOV leiab, et ehitusprojekt on siiski vajalik, on otstarbekam ehitusloamenetluse algatamine EhS § 38 lg 3 alusel.
3.6 Ehitusprojekti muutmine ning selle seosed teavitus-ja loamenetlusega, andmete kustutamine, parandamine ja täiendamine
Ehitusprojekti muutmine on sätestatud eelkõige EhS § 46 lg-s 1 ja määruse §-s 12. Küll aga ei ole õigusaktides täpselt määratletud, millised ehitusprojekti muudatused hõlmavad ehitusloa muutmist – tegemist on hinnangulise otsusega. Kasutusloa andmisest keeldumise alustest saab järeldada, et ehitusluba on vaja muuta üksnes olulise muudatuse korral (EhS § 55 p 5). Kohtupraktikast lähtuvalt tuleb hinnata ka mõju kolmandatele isikutele, näiteks ei ole tuulikutüübi muutmine õigusvastane, kui sellega ei kahjustata avalikku huvi või kolmandate isikute õigusi ning planeeringust ei nähtu selgelt selle kehtestaja tahe määrata seadme tüüp kindlaks õiguslikult siduvana.135 Seega on teabekoosseisu ja mahu osas küsimus ka ehitusprojekti muutmise või täpsustamise teabemahu reguleerimises.
3.6.1 Ehitusprojekti muutmiseks peab esinema oluline muudatus
Ehitusprojekti muutmise seisukohalt on oluline mõista, mis on oluline muudatus. Lähtudes olulise muudatuse määratlemisel seadusest, tuleb esmajoones pöörduda EhS § 4 lg 3 ja § 46 lg 1 juurde. Mõlemad sätted aitavad analüüsida, kas ehitusprojektis tehtav muudatus kvalifitseerub oluliseks või mitte, erinevusega selles osas, et § 4 lg 3 keskendub ehitise ümberehitamisele ning § 46 lg 1 konkreetsematele tunnustele, mis annavad aluse oluliste muudatuste tõttu ehitusloa kehtetuks tunnistamiseks. Küll aga on mõlemas sättes kirjeldatud, et tehniliste andmete, sh tööparameetrite ja energiatõhususe muutmine, samuti hoone kasutusotstarve ja sellele vastavate nõuete muutmine on oluline muudatus.
Sätteid eraldi vaadates on järgnevalt välja toodud, mis kvalifitseerub seadusandja arvates ehitise oluliseks muudatuseks. EhS § 4 lg-s 3 on seadusandja olulise muudatusena ette näinud järgneva:
1. hoone piirdekonstruktsioonide muutmine;
2. hoone kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmine ja asendamine;
134 Vt nt HarjuMKo 22.05.2015, 2-14-57717. 135 RKHKo 11.10.2016, 3-3-1-15-16, p 29.
58
3. tehnosüsteemi paigaldamine, muutmine või lammutamine, mis muudab ehitise omadusi, sealhulgas välisilmet;
4. ehitise tööparameetrite või kasutatava tehnoloogia oluline muutmine;
5. ehitise kasutusotstarbele vastavate nõuetega kooskõlastamise tarbeks ümberehitamine;
6. osaliselt või täielikult hävinud ehitise taastamine.
EhS § 4 lg-s 3 käsitletud olulise muudatuse mõistet on analüüsinud ka Õiguskantsler. Nimelt tuleb iga konkreetse situatsiooni puhul muudatust eraldi hinnata. Kui muudatus ei too kaasa teiste isikute õiguste püsivat ja negatiivset õiguste riivet või asjasse ei puutu kaalukad avalikud huvid, ei ole tegemist olulise muudatusega.136
EhS § 46 lg 1 p 1 alusel (koostoimes EhS § 36 lg-ga 6) tunnistab pädev asutus ehitusloa kehtetuks, kui ehitusloa taotlemise aluseks olnud ehitusprojekti muudetakse selliselt, et ehitise olulised tingimused muutuvad märgatavalt, näiteks ehitise tuleohutus, energiatõhusus, kasutamise otstarve, mõjuvad koormused või ehitusloas märgitud muud olulised tehnilised näitajad. Toetudes lisaks seadustiku seletuskirjale,137 põhineb ehitusloa kui haldusakti kehtetuks tunnistamise regulatsioon HMS §-l 64. Seetõttu kohaldatakse kõnealust sätet ka ehitusloa muutmisele ja selle kehtivuse peatamisele (HMS § 64 lg 1). Haldusakti kehtetuks tunnistamisega sarnane mõju on ka haldusakti muutmisel, ka muutmine võib rikkuda õiguspärast ootust. Seetõttu kehtivad kehtetuks tunnistamise sätted muutmise, samuti haldusakti osa kehtetuks tunnistamise suhtes, kui see on kooskõlas muutmise olemusega konkreetsel juhtumil. Haldusmenetluse kontekstis räägitakse haldusakti muutmisest siis, kui see jääb haldusakti regulatsiooni piiridesse ehk antud juhul ehitusprojekti reguleerimises ei ole tervikuna muutunud.
Viidates peatüki algusele, on EhS § 46 seotud ka EhS §-ga 55. Nimelt ei ole õigusaktides selgelt sätestatud, milline muudatus täpsemalt nõuab ehitusloa muutmist ja seetõttu on oluline roll kohalike omavalitsuste kaalutlusotsustel, milleks annab pädevuse just § 55 p 5. Paragrahv 55 käsitleb kasutusloa andmisest keeldumise aluseid, mis üldjuhul tulevad kõne alla siis, kui ehitis ei ole ehitusloa alusel ehitatud, st tegu on oluliste muudatustega, ning seetõttu ei saa seda näiteks ettenähtud otstarbel kasutada. Kehtiva õiguse kohaselt tuleb kasutusloa dokumentatsioonina esitada kogu terviklik ehitamise aluseks olnud projektdokumentatsioon. Juhul, kui tegelikele töödele vastav projektdokumentatsioon ei vasta ehitusloa aluseks olnud dokumentidele, tuleb esitada „muudatusprojekt“, mis kajastab tegelikku olukorda.
Siinkohal tuleb esile tõsta, et sõna „muudatusprojekt“ ei ole asjakohane, kuivõrd projekteeritakse ehitisi, mitte muudatusi. Kui tegemist on väiksemate kõrvalekalletega ehitusloast või muudest alusdokumentidest, mis ei riiva kolmandate isikute õiguseid või avalikke huve, ei tohiks need olla kasutusloa andmisest keeldumise aluseks, st neid saab tõlgendada väheoluliste muudatustena. Ka positiivne muudatus võib kaasa tuua mõjusid ehitusprojekti teistele osadele. Näiteks rohkemate päikesepaneelide paigaldamisel muutub energiatõhusus paremaks, ent samal ajal muudab see oluliselt kandekonstruktsioone.
Seega ei saa seadusega sätestada, et positiivse muudatuse korral saab asja lihtsamalt menetleda. Oluline on jätta otsustusruum hindamaks, kas ühest küljest positiivne muudatus võib kaasa tuua teisest küljest negatiivse muudatuse. Kasutusloa eelnõu (taotlus) tuleb kooskõlastada pädevate asutustega ning kooskõlastusringi raames saavad teised haldusorganid anda hinnangu muudatuse olulisusele ja mõjule, sh hinnata EhS § 55 sätestatud aluste esinemist. Väheoluliste
136 Õiguskantsleri 27.10.2020 seisukoht nr 7-5/201626/2005775 “Soovitused ehitusteatise menetluse korraldamise
muutmiseks Tallinnas”. 137 Ehitusseadustiku SE 555 seletuskiri, lk 89-90.
59
muudatuste osas, mis omavad suuresti tähtsust eraõiguslikes suhetes on mõistlik esitada andmete esitamise teatisega vajalikud materjalid otse EHRi, muudel juhtudel (mis ei ole EhS § 46 lg-s 1) esitada väheolulised muudatused kasutusteatise või -loamenetluses. Igal juhul peab pädev asutus EhS § 55 alusel hindama, kas ehitusprotsessis tehtud lihtsamad muudatused võivad tuua kaasa kasutusloa andmisest keeldumise. Selleks, et anda rohkem paindlikkust muudatuste aktsepteerimiseks kasutusloa menetluses ning järgida Riigikohtu praktikast tulenevaid juhiseid, võib kaaluda EhS § 55 sissejuhatava lause muutmist kaalutlusõigust andvaks (Pädev asutus võib kasutusloa andmisest keelduda, kui: ...).
Ehitusprotsessis, kus detailid selguvad sageli alles ehituse käigus on muudatused võrreldes algse ehitusloaga paratamatud. Kuna ehitusluba väljastatakse eelprojekti alusel, ei pea näiteks akende või varikatuste täpsed lahendused olema selles etapis lõplikult kindlaks määratud. HMS-st tulenevalt on pädeval asutusel kohustus küsida selgitusi ja anda tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, lähtudes hea halduse põhimõttest. Muudatused, mis ei ohusta turvalisust ega mõjuta kolmandate isikute õigusi, ei tohiks kaasa tuua kasutusloa andmisest keeldumist. Riigikohus on rõhutanud, et väiksemad kõrvalekalded ei tohiks viia kasutusloa andmisest keeldumiseni, kui need ei riiva avalikke huve ega kellegi õigusi. Sellistel juhtudel on pädeval asutusel kaalutlusruum otsuste tegemisel, hinnates muudatuste olulisust ja nende mõju. KOV peaks igal juhul hindama vormivabaduse ja otstarbekuse põhimõtet. Analüüsi autorid leiavad eelnevale tuginedes, et lõputult ei ole mõistlik muutmist lihtsustada, vaid on põhjendatud kohustuse ära võtmine, kui muudatused ei teeni avalikke huve või kellegi õiguste kaitset. Liigne lihtsustamine võib viia olukorrani, kus tehtavate muudatuste üle puudub kontroll.
Määrus ei reguleeri olukordi, kus ehitusprojekti muudetakse peale kasutusloa saamist. Riigikohus on öelnud, et kasutusluba on KOVi või riigi nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele. Seega fikseerib ehitise valmimist sellele väljastatud kasutusluba.138 Küll aga, kui ehitusprojekti muudetakse selliselt, et see toob kaasa teavitus- või loakohustusliku tegevuse, on selge, et tuleb esitada teatis või taotleda ehitusluba. Kui muudatus toimub vaba ehitustegevuse raames, on küsimus, kas muutunud olukord peab EHRis kajastuma.
Menetluse valik on pädeva asutuse kaalutlus, milleks annab õiguse eelmainitud EhS § 55. Kasutusloa menetlus ja riikliku järelevalve menetlus on oma olemuselt erinevad ja seetõttu on erinevad ka nende puhul kasutatavad meetmed. Oluline on, et riikliku järelevalve menetluses võib kasutada põhiõiguseid riivavaid meetmeid, mis kahtlemata on inimesele ebamugav. Kasutusloa menetluses KorS-ist tulenevad meetmed ei kohaldu.
Kui seaduse algne eesmärk oli, et ehitusloast nö mööda ehitatud ehitis tuleb uues menetluses reaalse olukorraga vastavusse viia, oleks mõistuspärane eeldada, et detailplaneeringule mittevastava ehitusloa andmisest keeldutakse ning isik suunatakse vajadusel detailplaneeringut (osaliselt) muutma. Kuigi vaidlustes on leitud, et ehitusload on õigusvastased ning seetõttu on ka kasutusload tühistatud, otsitakse jätkuvalt lahendust ebaseaduslike ehitiste säilitamiseks olemasoleval kujul. Tekib küsimus, miks põlistatakse praktikat, kus ebaseaduslik ehitamine (üle etteantud suuruste) on ärimudeli osa. Seetõttu on soovitatav ehitusloa muutmine mingil viisil võimaldada, et kummutada arvamus, justkui ei tooks ebaseaduslik ehitamine ühtegi õiguslikku tagajärge kaasa, kuivõrd EHR isegi ei võimalda muutmist.139 Ehitusloa muutmine praktikas ei ole aga tavapärane protsess. Menetlust ja sellega seonduvaid küsimusi tuleks selgitada ja soodustada või alternatiivselt selgitada, et ehitusluba ei pea muutma, aga kasutusloa raames tuleb teha vastavaid toiminguid, et asi vastaks nõuetele. Analüüsi autorite hinnangutel
138 RKHKo 30.11.2019, 3-3-1-63-10, p 18-21. 139 Mikli, S. Kaalutlusruum kasutusloa andmisest keeldumisel. Riigikohtu halduskolleegiumi määrus asjas 3-17-
1398. Juridica 2017/10. Lk 731.
60
ei vaja õigusaktid muutmist, kuna normid, sh menetlus, on paigas. Vaja oleks praktilisi juhiseid või selgitusi, kuidas muutmisi läbi viia, näiteks EHRis menetleda.
Kohtupraktikast tulenevad EhS § 46 lg 1 rakendamise osas näiteks järgmised seisukohad:
1. kaitsekihi paksuse muutmist ei loeta oluliseks muudatuseks, kuivõrd jäätmematerjali omadused võimaldavad looduslikku maavara asendada;140
2. tulenevalt sellest, et hoone kõrgus jäi samaks ning põhjapindala veidi vähenes, kuid ühe korruse asemel ehitati kaks korrust, ei saa asuda seisukohale, et tegemist oleks niivõrd olulise muudatusega, millisel juhul oleks tulnud tingimata muuta ehitusluba. Kohus põhjendas, et ehitusluba tuleb vaadata koos selle aluseks oleva ehitusprojektiga. Kuivõrd ehitusprojektist nähtus, et juba algselt oli kavandatud kaks korrust, ei ole kõnealune muudatus oluline;141
3. kohus leidis, et hoone absoluutkõrguse tõstmine 49 cm võrra on ehitise olulise tingimuse muutmine, kuivõrd see omab tähtsust naaberkinnisasjade omanike ja kasutajate jaoks. Ehitusloa menetluses tuleb kohtu hinnangul tasakaalustada ehitamisest huvitatud isiku ja naaberkinnisasjade omanike huvid;142
4. kuivõrd suletud brutopinna marginaalne muutmine ei saa kuidagi kaebajate õigusi kahjustada, ei ole tegemist ka sellise muudatusega ehitise tehnilistes näitajates, mida pidada oluliseks muudatuseks. Eelkõige tuleb lähtuda detailplaneeringus lubatud mahust;143
5. olulise muudatuse hindamisel tuleb silmas pidada, kas see mõjutab kaebajate õigust muudatusi vaidlustada ning kas muudatused toovad kaasa negatiivse mõju. Kohus lisas, et EhS mõte ei saa olla selles, et puudutatud isikud jäetakse ilma võimalusest nende õigusi riivavaid lisandunud tegevusi vaidlustada, kuna need muudatused moodustavad kogu projektist vaid väikse osa. Kuna ehitusluba on kohaliku omavalitsuse nõusolek ehitusprojekti järgi ehitamiseks, siis peavad ka projekti muudatused olema puudutatud isikute poolt vaidlustatavad.144
3.6.2 Muudatusprojekti esitamise regulatsioon määruses
Lisaks eeltoodule, on olulise muudatuse seisukohalt tähtis ka ehitusprojektile esitatavate nõuete määruse § 12. Kui seadustik kohaldub olukorrale, kus uue ehitusloa taotlemine on vajalik, siis määrus tuleb kõne alla juhtudel, kus uut ehitusluba vaja ei ole. Määruse § 12 lg 1 sätestab, et ehitusprojekti muutmist kohaldatakse üksnes sellisele ehitusprojekti muudatusele, mille puhul muudatuse ulatusest, iseloomust või mahust tulenevalt ei pea taotlema uut ehitusluba või esitama uut ehitusteatist. Lähtuvalt seletuskirjast,145 koostatakse ehitusprojekti muudatus, kui ehitamise käigus tekib vajadus muuta ehitise, selle osa või tehnosüsteemi kohta ehitusprojektis toodud tehnilisi lahendusi. Ehitusprotsessi käigus on loomulik, et ette võib tulla muutmist vajavaid aspekte, kuid muudatuste alla kuuluvad vaid ehitusprojekti võimalike vigade ja ebatäpsuste tegelemine ning operatiivselt üleskerkinud ehitustehniliste probleemide lahendamine. Ka nende osas tuleb koostada täiendav seletuskiri, milles on välja toodud uue lahenduse põhjendused ja võimalikud mõjud.
140 TlnHKo 23.02.2022, 3-21-697, p 11. 141 TlnHKo 07.07.2020, 3-19-2334, p 9.1. 142 TlnRKm 23.04.2024, 3-23-2386, p 27. 143 TlnHKo 02.02.2023, 3-17-2591, p 14.2. 144 TlnHKo 15.04.2020, 3-19-1549, p 16.3. 145 Määruse seletuskiri, lk 11.
61
Seega ei saa rääkida muudatusprojektist olukorras, kus parandusi tehakse ehitise oluliste tehniliste tingimuste osas. Küll aga tuleb tähele panna, et võrreldes EhS § 46 lg 1 loeteluga, ei loetle määrus, mis on oluline muudatus või mitte, vaid kuidas muudatust käsitleda. Kohtupraktikast tulenevad määruse § 12 osas näiteks järgmised seisukohad:
1. määruse § 12 ei kohaldu olukorras, kus ehitisaluse pinna muutus on suur - paikvaatlusega tuvastati, et ehitusprojektis on ehitise läänekülje garaažiosa pikkus ette nähtud 6 m, kuid ehitatava ehitise garaažiosa on pikkusega 8,59 m. Samuti on võrreldes kinnitatud ehitusprojektiga pikemaks ja kõrgemaks ehitatud väikeplokkidest tugisein;146
2. hoone kõrguse ja ehitisealuse pinna muutmine on oluline muudatus.147
Õiguskantsler avaldas määruse § 12 osas arvamust ning leidis, et tõesti on piir ehitusloa muudatust nõudvate muutuste korral hägune ja põhineb suuresti hinnangutel. Siiski tuleb iga juhtumit hinnata selle asjaoludest lähtuvalt. Kui on sobivad ja piisavad põhjendused, võib kohalik omavalitsus asuda seisukohale ja leida, et tegemist on olulise muudatusega, mis toob kaasa ehitusloa muutmise. Õiguskantsler rõhutas, et kõik olulised muudatused ei pea tingimata kaasa tooma ehitusloa muutmise kohustust, kui tegemist oleks antud asjaolude pinnalt ebaproportsionaalse nõudega. Näiteks oleks ebaproportsionaalne olulise muudatusena käsitleda oma tarbeks hoone katusele paigaldatud päikesepaneele. Olgugi et need muudavad hoone välisilmet ja elektrienergia edastust, seisneb muudatuse mõju üksnes hoone kasutamise kulutustes, mitte hoone omadustes.148
Kokkuvõttes on ehitusloa peatamine oma olemuselt koormav ning vastav otsus ei tohi sündida kergekäeliselt. Arvestama peab meetme sobivuse ja vajalikkusega eesmärgi saavutamisel, millest tulenevalt on ehitusloa peatamine põhjendatud vaid juhtudel, mil ei leidu muid vahendeid loa peatamise eesmärgi saavutamiseks. Isiku kahjuks haldusakti kehtetuks tunnistamise otsustamisel tuleb lisaks proportsionaalsuse põhimõttele kaaluda, kas selle tagajärjel säilivad avalikkuse ja kolmandate isikute huvid.149 Seda enam tekitab praktikas probleeme ebatäpne määratlus selles osas, millal on tegemist piisavalt suureulatusliku ehitusprojekti muutmisega, et vajalik on uue ehitusloa taotlemine.
3.6.3 Ehitusprojekti muutmine KOVide, erialaliitude ja valitsusasutuste praktikas
Ehitusprojekti muutmise osas lähtub enamus KOVe seaduses ja määruses loetletud tegevustest. Küll aga nähakse loetelu liiga üldisena, mis tähendab, et sisuliselt jääb ikkagi ametnikule vastutus hindamaks iga konkreetse muudatuse puhul, kas tegemist on olulise muudatusega või mitte. Selliselt võib tekkida taotleja ja menetleja vahel eriarvamusi. KOVid andsid küsitluses hinnangu, et loetelu peaks täiendama ka ajalise ning kooskõlastamise aspekti osas – kui ehitusprojekti muudatuse vajadus tekib pärast ehitusloa väljastamist, aga enne ehitamise algust, peab muudatuse ulatuse ja sisu enne ehitusprojekti muutmist kooskõlastama ehitusloa andjaga. Samas ei andnud nad õiguslikku selgitust, kuidas nad kirjeldatud olukorda lahendaks. Kui ehitusprojekti muutmise vajadus tekib ehitamise käigus, saab seda muudatust hinnata alles kasutusloa menetluses. Tagantjärele ehitusluba anda ja hankida muudatustele kooskõlastused on problemaatiline.
146 RKHKo 9.06.2023, 3-20-2247. 147 RKHKm 04.11.2017, 3-17-505, p 9; RKHKo 09.06.2023, 3-20-2247, p 25. 148 Õiguskantsleri 21.02.2024 seisukoht nr 14-5/240091/2401112 “Ehitusteatise läbi vaatamata jätmine ehitusloa
tõttu”. 149 Aedmaa, A., Lopman, E., Parrest, N., Pilving, I., Vene, E. Haldusmenetluse käsiraamat. Tartu Ülikooli kirjastus
2004. Lk 375.
62
Valitsusasutustega arutati, millised on sellised ehitusprotsessi muudatused, mida teadlikult kavandatakse ning mis viiksid tagasi ehitusloa andmiseni – mida pidada aktsepteeritavaks ning mida on võimalik seadustada kasutusloa menetluses, sh kas tuleks lähtuda EhS §-ist 46, samuti ümberehitamise definitsioonist. Eelkõige on küsimus selles, mida loetakse valitsusasutuste praktikas „oluliseks“ muudatuseks. See võib olla erinevate ehitiste puhul väga erinev.
Valitsusasutused tõid esile, et muudatuste teema on üks neist küsimustest, mida alati põhjalikult kaalutakse, kuivõrd keegi ei soovi nö niisama lubasid uuesti menetleda. Praktikas on muudatuse teema üks keerulisemaid valdkondi, mis võiks olla seaduses paremini reguleeritud, sh EhS § 46 võiks teemat paremini lahendada. Teisalt mõistetakse, et EhS sõnastus peab olema sobilik kõigile. Küsimusi tekitab, millised on need parameetrid, mis muutuvad ja mida tuleb hinnata – see on lõpuks menetleja otsustada. Näiteks, kui sidekaabliasukoht muutus vähesel määral, siis ei ole vaja uut ehitusluba taotleda. Siiski on see tõlgendamise ja otsustamise küsimus, sest seadus ei määratle täpselt, kas oluline muudatus on 2 või 3 meetrit – see sõltub konkreetsetest asjaoludest ja muudatuse mõjust. Oluline on ka hinnata, kas liiniomanik on saanud maaomaniku nõusoleku, mis aitab maandada muudatusega seotud riske.
Näiteks esineb valitsusasutuste praktikas juhtumeid, kus KOV ehitusloa menetlusse valitsusasutust ei kaasa ning kooskõlastab loa või vastupidi. Kui valitsusasutus alles kasutusloamenetluses kaasatakse, selguvad tihtipeale ulatuslikud puudused, mis omakorda muudab eelprojekti mahtu ja vajab seega muudatusprojekti.
Terviseohutust puuduvates menetlustes on fookus avalik-õiguslikele hoonetel. Tervist mõjutavate teguritena toodi praktikas esineva kitsaskohana välja korterelamutega seotud müraprobleemid. Müraprobleemid seonduvad ruumide kasutusotstarbe muutmisega, nt kui mitteelamu muudetakse elamuks. Samuti, kui elamus paigutatakse ruumid ringi, nt eluruumist tehakse köök või paigutatakse köök uude kohta, kus kasutatakse öisel ajal tehnikat (häiringud naabritele tekitavad vesi ja seadmete müra). Ka mittekandvate seinte ehitus võib naabritele avaldada negatiivset mõju. Tekkivale olmemürale ei ole kehtestatud selgeid norme ning seetõttu on valitsusasutuste menetluse läbiviimise võimalused on piiratud ning tuginevad peamiselt kaalutlusotsustel. Valitsusasutused esitasid ettepanekuna, et korterelamutes ruumide ringipaigutamine peaks olema loakohustuslik, et pädevatel asutustel oleks mh võimalik hinnata olmemüraga kaasnevaid võimalikke häiringuid teistele elanikele.
Praktikas võib mittekandva seina muutmine olla käsitletav vaba ehitustegevusena ning osaliselt on tegevus reguleeritud järelevalvetegevuse kaudu, kuivõrd ka vaba ehitustegevuse üle saab teha järelevalvet. Vaba ehitustegevuse üle järelvalve teostamine on aga keeruline – vajalik on tõendada, et ehitis ei vastata ehitisele kehtestatud nõuetele. Eelkõige on probleemid vanemates korterelamutes, kus mh puuduvad sammumüratõkked jms. Valitsusasutused tõstatasid küsimuse, kas kõnealused probleemid on õiguslik probleem või saab tekkivaid häiringuid ennetada/lahendada inimeste teadlikkust tõstes. Ühe võimaliku lahendusena näevad valitsusasutused tänase vabategevuse või ehitisteatise asemel rakendada ehitusloamenetlust. Seevastu osade valitsusasutuste hinnangul loamenetlus olukorda ei lahendaks, kuivõrd ka täna on ehitusteatise menetluses ehitusprojekt nõutav ning pädevad asutused saavad vajadusel sekkuda. Eelkõige on vajalik kaardistada olukorrad, mille puhul projekti ei nõuta või seda ei esitata.
Ohutuse hindamiseks vaatavad pädevad asutused ehitise osa või ehitist tervikuna. Näiteks, kui on tegemist terve hoone soojustamisega, siis hinnatakse hoonet. Leiti, et kooskõlastus- ja järelevalvemenetlusi on vajalik hoida lahus ning kooskõlastusmenetluse käigus ei peaks ühele korterile üle kandma kogu ühistu kohustusi. Ohutuse hindamisel ei hinnata mittekandvate seinte muudatusi, kuid kandvate seinte muutmisel hinnatakse menetluse käigus ja tuginedes
63
ehitusprojektile, et korter oleks täies ulatuses tuletõkketsoon. Olemasoleva ehitise juurdeehitusel jälgitakse mh ka seda, et olemasolevas hoones oleksid korrektsed lahendused.
Erialaliitude vaatest nähakse probleemi pigem põhimõttelistes küsimustes. Esiteks soovitakse täpsustada, et argikeeles kasutatav „muudatusprojekt“, nii seaduse kui ka määruse kontekstis, on puudulik keelekasutus. Projekteerimise ja ehitamise objektideks on ehitised, mitte „muudatused“. Kui ehitise projektlahendit muudetakse, siis muudetakse ehitise projekti lahendit ja vastavalt sellele ehitise projektdokumentatsiooni. Kehtivas määruses kehtestatakse nõuded projektlahendi muudatuste ja vigade paranduste tegemiseks juhul, kui need ei nõua uut ehitusteatist ega ehitusluba. Muudatuse või paranduse ulatus ja iseloom peavad olema sellised, et need ei mõjuta oluliselt projektlahendi põhimõtteid. Samas on oluline muudatusi ja parandusi ning nende mõjusid kogu projektlahendile ja ehitamisele selgitada (EhS selgitamiskohutus). Muudatused peab ehitusprojektis selgelt esile tooma, näiteks markeerides need märksõnaga "projektlahendi muudatus" ja vastav muudatus lisatakse projekti valdkonnaspetsiifilisse jaotisesse. Samuti tuleb esitada seletuskiri, mis sisaldab muudatuse põhjuseid, uue lahendi põhjendusi ja selgitusi ning muudatusega kaasnenud mõjusid. Ehitiste konserveerimise, restaureerimise või muinsuskaitsega seotud muudatuste puhul tuleb esitada spetsiaalsed juhised olemasolevate tarindite ja detailide kaitsmiseks ning ajutiseks ladustamiseks.
Samuti vajab erialaliitude hinnangult adresseerimist olukord, kus muudatuse sisuks on vea parandamine. Määruses on vastuolu ehk põhimõtteline probleem. Määruse § 6 lg 2 „vastuolude esinemisel sama staadiumi erinevate ehitusprojekti dokumentide vahel lähtutakse kõigepealt seletuskirjast, seejärel joonistest ja seejärel muudest ehitusprojektis sisalduvatest dokumentidest“ ja lg 3 „[…] Kui seletuskirja ei esitata, lähtutakse vastuolude esinemisel kõigepealt joonistest ja seejärel muudest ehitusprojektis sisalduvatest dokumentidest“ on vastuolus määruse § 6 „ehitusprojekti dokumendid“ lõikega 1 „[…] Ehitusprojekti dokumendid täiendavad üksteist ja moodustavad terviku“ ja § 2 lõikega 1 „ehitusprojekt peab olema koostatud selliselt, et see on loetav, vastuoludeta ning erialaspetsialistile arusaadav ja üheselt mõistetav“. Kui ehitusprojekt peab olema vastuoludeta ja moodustama terviku, siis selliste erisuste loomine ja lubamine ei paista põhjendatud. Üldine põhimõte on ja peab olema, kui ehitise projektis esineb viga või puudus, siis see likvideeritakse ning selleks tehakse ehitise projektlahendis ja dokumentatsioonis vastav muudatus.
Lõpuks on ebaselge, mis on määruse § 12 kohaldamisala, kuivõrd see ei seondu määruse §-ga 1. Grammatiliselt lähenedes käib määruse § 12 ka vaba ehitustegevuse kohta, kuid kohaldamisala sellisel kujul ei ole mõistlik, sest §-s 1 on selgelt sätestatud piiratud kohaldamisala ehitusloakohustusliku või teavitusloakohustuslike ehitiste ehitusprojekti muutmise kohta. Muutmine iseenesest ei ole loakohustuslik, mis teeb küsitavaks, miks me üldse seda reguleerime ja kas see on puhtalt teabe kogumise eesmärgil mõistlik. Tähele tuleb panna, et kui arendajad hakkavad ehitus- ja kasutusloa projekte omal äranägemisel tõlgendama, tekib risk, et projektid ei vasta enam algsetele tingimustele. See võib kaasa tuua vaidlused selles osas, kas tehtud muudatused on piisavalt olulised, et oleksid vajanud uut luba. Eelneva pinnalt teeme ettepaneku tunnistada määruse § 12 kehtetuks, sest muudatusi hinnatakse kasutusloa juures. Sellisel juhul jääks ehitusprojekti muutmine ainult EhS § 46 kohaldamisalasse, täiendades selle lõiget 3 vajalikus mahus §-st 12 tuleneva informatsiooniga ning ühtlustada seda ümberehitamise sättega.
3.7 Nõuded ehitise kasutamisele ja korrashoiule
Käesolevas osas antakse ülevaade kehtivatest nõuetest ehitise kasutamiseks ja korrashoiuks, andes seejuures vastuse tehnilise kirjelduse p-s 3.6 toodud küsimustele.
64
Nõuded ehitise kasutamisele ja korrashoiule tulenevad EhS §-dest 16 ja 17. EhS § 16 järgi tuleb ehitise olemasolu vältel tagada selle ohutu seisund ja kui asjakohane, siis ka visuaalne korrasolek. Ehitist tuleb kasutada heaperemehelikult ja kasutusotstarbe kohaselt, tagades ehitise püsivuseks ja ohutuks kasutamiseks vajalik asjatundlik korrashoid. Seejuures nõuded ehitise kasutamisele võivad tuleneda nii heast tavast, õigusaktist või ehitise kohta koostatud kasutus- ja hooldusjuhendist (edaspidi hooldusjuhend).
Ehitusseadustik ega ka ehitamise dokumenteerimise määrus ei defineeri üheselt kasutus- ja hooldusjuhendit kui mõistet. Samuti ei ole eraldiseivalt sätestatud nõudeid kasutusjuhendi ja hooldusjuhendi sisule, vaid kasutus- ja hooldusjuhendit on käsitletud ühtse mõiste "hooldusjuhend“ all nii EhS-is kui ka ehitamise dokumenteerimise määruses. Standardi EVS 8057:2016 „Kinnisvarakeskkonna juhtimine ja korrashoid“ kohaselt on hooldusjuhend tehniliste juhendite kogum hooldusspetsialistidele selleks, et tagada asja ettenähtud toimimine selle tehniliste spetsifikatsioonide ja ohutustingimuste järgi. Kasutusjuhend on aga juhendite kogum kinnisvaraobjekti kasutajale selleks, et nad suudaksid tagada objekti ja selle osade tehniliselt laitmatu ja ohutu funktsioneerimise ja kasutamise.150 Kuigi ehitusprojekti standard eristab teataval määral kasutus- ja hooldusjuhendeid, tuleneb erisus ennekõike sellest, et kellele nimetatud juhend suunatud on (hooldusspetsialist vs kinnisvaraobjekti kasutaja).
Ka ehitamise dokumenteerimise määruse § 12 lg 3 kohaselt eristatakse juhendi subjekte – ehitise omanikku, korrashoidjat ja ruumide kasutajat. Olukorras, kus tegelikku eristamise vajadust kasutusjuhendi ja hooldusjuhendi vahel seaduse tasandil oluliseks peetud ei ole (s.t. ei ole sätestatud erinõudeid eraldiseisvalt kasutusjuhendile ja hooldusjuhendile), ei pea ka käesoleva analüüsi koostajad vajalikuks eraldiseisvalt kasutusjuhendi mõiste alles jätmist ja selle nõuete seaduse tasemel reguleerimist. Hooldusjuhendi kui mõiste alles jätmine peaks omama tähendust ennekõike selliste ohtlike või erilahenduste hooldamise kontekstis, et välistada ohu realiseerumine.
EhS § 17 sätestab, et hooldusjuhend peab sisaldama ehitisse paigaldatud materjali, seadme või tootja poolt ettenähtud kasutamis- ja korrashoiunõudeid, arvestades ehitise kasutamisega seonduvat eripära. Kuivõrd hooldusjuhend ei ole kohustuslik (EhS § 17 lg 3), on tegemist pigem ehitise omanikku abistava dokumendiga, mis aitab tagada piisavad teadmised asjatundliku korrashoiu tagamiseks. Mingis mõttes paneb juhis paika ka asja omaduse standardid, ent küsimus on, kas selle standardiseerimine peaks olema avaliku võimu ülesanne. Arvestades, et hooldusjuhend reguleerib ennekõike eraõiguslikke, sh lepingulisi kohustusi ehitise korrashoiu- ja hoolduse tagamisel ehitise kasutusea vältel, on selle puutumus avalik-õiguslikku kontrolliesemega väike.
Juhul, kui ehitisse paigaldatud materjali, seadme või tootja poolt ette nähtud kasutamis- ja korrashoiunõuded omavad olulist tähendust oluliste avalike huvide tagamisel (nt ohutus), on võimalik nende reguleerimine kasutusloa kõrvaltingimusena. Seega saab olulised kasutamise ja hooldamisega seonduvad nõuded edaspidi välja tuua kasutusloa kõrvaltingimusena. Analüüsi autorid ei pea silmas, et õigusaktidest toodud hooldusvälpasid peaks hakkama lisama antavale loale. Loa kõrvaltingimustena on oluline kajastada nt ehitise erilahenduse hooldamise erinõudeid. Seadmele esitatavaid hooldusnõudeid, mis tulenevad õigusaktidest, ei pea kõrvaltingimustes kordama. Samas oleks mõistlik teha infotehnoloogiline lahendus, kust on näha ehitise osadele esitatavate hooldusnõuete täitmine, et ehitise kohta käiv informatsioon oleks ühest kohast kättesaadav.
150 Siil, S. Ühiskondlike hoonete kasutusea ja hoolduskorralduse käsitlus projektidokumentides. Magistritöö 2017.
Lk 24.
65
Hooldusjuhendi koostab ehitise projekteerinud, ehitanud või muu selleks pädev isik (EhS § 17 lg 2). Seaduse seletuskirja järgi on hooldusjuhendi koostamine pädeva isiku ülesanne, kusjuures võiksid ehitist projekteerinud ja ehitanud isik selle koostamisel koostööd teha – nii saab kõige adekvaatsemalt tagada, et juhendis sisalduv informatsiooni on vastavuses kasutatud materjalide püsimiseks vajaliku teabega. Kuivõrd omanik ei pea olema eriteadmistega isik, ei ole põhjendatav kasutus- ja hooldusjuhendi koostamise kohustus näiteks talle määrata. Sama seisukoht tuleneb ka standardist.151 Hooldusjuhendi koostamine on ehituskonsultatsiooniteenus ja eeldab selle valdkonna oskusteavet, seega saab juhendi koostamise töö teha vajalikku pädevust omav ehituskonsultant.152 Omanikupoolsed soovid peaks ehitaja ja projekteerijaga kooskõlastama, kuivõrd lahendus töötab tervikuna. Samuti aitab asjatundja koostatud kasutus- ja hooldusjuhend vastutuse määramisel. Seega ei pea analüüsi koostajad vajalikuks hooldusjuhendi koostamise kohustuse jätmist omanikule, vaid lähtuda tuleks olemasolevast põhimõttest, mille kohaselt hooldusjuhend tuleb koostada ehitise projekteerinud, ehitanud või muu selleks pädeva isiku poolt. Pisimuudatuste tegemise õigus jääb menetlusökonoomia tagamiseks omanikule.
Kasutus- ja hooldusjuhendi lähteandmeteks on tööprojekt, teostusdokumendid, ehitise tellija info ehitise kasutamispõhimõtete kohta ning erinõuded hoolduse protseduurile ja korrashoiule.153 Ehitamise dokumenteerimise määruse § 12 lg-s 4 on välja toodud, mis informatsiooni hooldusjuhend sisaldama peab:
1. olulised piirangud ehitisele;
2. ehitise ja selle osade, tehnosüsteemide, seadmete ja muu sellise kavandatud kasutusaeg;
3. tööde loetelu ehitise säilitamiseks või kahjustuste ennetamiseks ning nende soovitav välp;
4. ehitise kavandatud energiavajadus ja juhised energiakulu optimeerimiseks;
5. juhised vee- ja energiatarbimise jälgimiseks;
6. ehitise osade, süsteemide, seadmete ja muu sellise ülevaatuse, hoolduse ja heakorra juhendid;
7. ehitise asukohast või muudest asjaoludest tingitud erinõuded.
Eeltoodud nõuete eesmärgiks on jälgida, kas ja kuidas on ehitist korras hoitud, kuivõrd hooleta jäätud ehitis mõjutab nii avaliku ruumi välisilmet kui on ka kolmandatele isikutele potentsiaalne ohuallikas. Näiteks omanik, kes ei eemalda maja katuseservalt talvel jääpurikaid, tekitab ohu mööduvatele isikutele, kes jääpurikaga pihta saades eluohtlikke vigastusi võivad saada. Praktikas on kohalikud omavalitsused ehitise visuaalse korrashoiu säilitamiseks teinud ettekirjutusi heakorraeeskirjade alusel. Ehitise heaperemehelikust kasutamisest sõltub otseselt ehitise ohutus, mis on ajendiks avalikku võimu teostavale kontrollile, et tagada näiteks ehitise tuleohutus. Lisaks mõjutavad eraomanike ehitised oluliselt ka ühiskonna kasutada olevaid ressursse, näiteks roheluse täis ehitamine.154 Seetõttu peab ehitise korrashoiu teema, sh kasutus- ja hooldusjuhendi olemasolu, püsima aktuaalsena.
Nõuded ehitise kasutamisele ja korrushoiule on sätestatud ka ehitusprojektile esitatavate nõuete määruse §-s 26, mille järgi tuleb asjakohasel juhul koostada ehitusprojekti staadiumist lähtuv ehitise kasutus- ja hooldusjuhend. Koostatav hooldusjuhend peab sisaldama üldisi nõudeid ehitise kasutusele ja hooldusele ning teavet, kuidas korraldada edasine koostöö teiste ehitusprojekti koostamisel ja võimalike ehitamisel osalevate isikutega, et tagada ehitise
151 Ehitusprojekti standard, lk 282. 152 Ehitusprojekti standard, lk 282. 153 Ehitusprojekti standard, lk 282. 154 Ehitusseadustiku SE 555 seletuskiri, lk 33.
66
valmimisel nõuetele vastava hooldusjuhendi olemasolu. Hooldusjuhendis esitatud nõuded ehitise, selle osade, ehitustoote, -materjali ja seadme ning tehnosüsteemi ja seadme ning muu sellise kasutamiseks ning hooldamiseks ei või olla põhjendamatult rohkem piiravad või koormavad, kui selle ehitustoote, -materjali või seadme ja muu sarnase tootja poolt esitavad nõuded. Asjakohasel juhul sisaldab hooldusjuhend teavet ehitise auditi kohustuslikkuse kohta, sealhulgas ehitise auditi toimingute ja auditi sageduse kohta. Sellega on määruse säte eeltoodud seaduse sätete põhjalikum täiendus, hoides ära kasutus- ja hooldusjuhendite liiga koormavaks muutmist. Käesoleval juhul peavad analüüsi koostajad määrustes, st ehitusprojektile esitatavate nõuete määruses ning dokumenteerimise määruses, toodud nõudeid hooldusjuhendi koostamisele piisavaks. Detailsemad nõuded hooldusjuhenditele peaksid olema reguleeritud standardite tasemel.
Ehitamise dokumenteerimise määruse § 12 lg 7 kohaselt on hooldusjuhendi asjakohasuse hindamine ja selle uuendamine pärast ehitises muudatuste tegemist (sh ümberehituste tegemist) või enne nn garantiiaja lõppu ehitaja kohustuseks. Samas ehitusprojektile esitatavate nõuete määruse § 26 lg 5 seab hooldusjuhendi ajakohasuse hindamise ja selle uuendamise kohustuse ehitusprojekti koostajale üheskoos ehitajaga. Seega on ehitusprojektile esitatavate nõuete määrus ja ehitamise dokumenteerimise määrus omavahel vastuolus selles osas, et ehitamise dokumenteerimise määrus ei näe hooldusjuhendi uuendamise kohustust ette ehitusprojekti koostajale. Analüüsi koostajate hinnangul on mõistlik, et hooldusjuhendi uuendamise kohustus on jäetud koostöös ehitusprojekti koostajale ja ehitajale, arvestades valdkonna oskusteavet ning kõige hilisemaid teadmisi teostatud muudatustööde sisust ja mõjust ehitise ja selle osade kasutamisele ja hooldamisele. Ehitise omanikule hooldusjuhendi uuendamise kohustuse panemine oleks liiga koormav, arvestades, et tavapäraselt puuduvad omanikel ka vajalikud eriteadmised hooldusjuhendis toodud andmete ajakohastamiseks. Seetõttu on oluline, et hooldusjuhendi ajakohasuse hindamise kohustus oleks rangelt piiritletud üksnes järgnevate juhtudega: 1) kui ehitusprojekti võrreldes varasemasega oluliselt muudetakse (nt paigaldatakse uusi tehnopaigaldisi või eriseadmeid); 2) vahetult pärast ehitise valmimist ning 3) ehitise nn garantiiperioodi lõppedes, mil enamasti ilmnevad ka ehitise vead, eripärad või puudujäägid hoolduses.
Küsimus kasutus- ja hooldusjuhendi uuendamise sageduse osas on antud kontekstis üleliigne, kuivõrd see on suunatud eraõiguslikele suhetele. Nõuete jagunemine seaduse ja määruse vahel sõltub sellest, kelle kohustus on juhendi koostamine. Kui tegemist on hooldusjuhendi kaudu omaniku kohustusega, peaks nõuded kirjas olema seaduses, kui aga näiteks ehitaja või projekteerija kohustus, peaks regulatsioon olema pigem määruses, kuivõrd asutakse kaudselt reguleerima eraõiguslikke suhteid. Menetlusökonoomia huvides on meie nägemuses põhjendatud ühtlustada ehitusprojektile esitatavate nõuete määruse ning dokumenteerimise määruse kohaldamisalad. See tähendab, et nõuetele vastava ehitusprojekti koostamine ja dokumenteerimiskohustus oleksid samadel juhtudel. Käesolevas analüüsis on välja pakutud, et ehitusprojektile esitatavate nõuete määrus kohalduks üksnes loakohustusliku tegevuse korral. Kohaldamisala muutmine toob ühtlasi kaasa selle, et kasutus- ja hooldusjuhendit ehitusprojektile esitatavate nõuete määruse kontekstis ei nõuta teavituskohustuslike ehitiste puhul.
Alus ehitise hooldusjuhendi osas nõuete esitamiseks peab tulenema seadustikust (TK 3.6.1.3), sest tegu on omanikule täiendava kohustuse panemisega, milleks peab olema seaduslik alus. Nõuded hooldusjuhendile, mis esitatakse ehitusprojekti koosseisus saavad jääda ehitusprojektile esitatavate nõuete määrusesse, kuid selle raames tuleb võtta arvesse ehitamise käigus dokumenteeritud täpsemat teavet ehitise ja selle osade kasutamise kohta. Kaaluda saab selgitava viite tegemist dokumenteerimise määrusele ehitusprojektile esitatavate nõuete määruses.
67
Kohtupraktika on kaudselt seotud käesolevas ptk-s käsitletud küsimustega. Oluliseks on peetud ehitise korrashoiu rikkumise kõrvaldamiseks ettekirjutuse tegemist põhjendatuks näiteks juhul, kui korteriühistu kinnistul ei sulgeta kõiki lahtiseid akna- ja ukseavasid või ei piirata kinnistul asuvaid ehitisi piirdeaiaga. Arvestades hoonete seisukorda ja ohtlikkust on igati proportsionaalne nõuda hoone avade sulgemist või piirdeaia paigaldamist, et vältida ohtu inimeste elule, tervisele ja varale.155
Näited korrashoiu nõuete rikkumisest ei ole ainult hoonete kohta. Kuivõrd teeomaniku kohustus on tema omandis oleval teel teostada teehoid ning looma tingimused ohutuks liiklemiseks, leidis kohus muuhulgas EhS § 16 lg-le 1 toetudes, et vaidlusaluses juurdepääsutee asjas tuleb tee laius muuta ohutusnõuetele vastavaks. Kohus võttis otsuse tegemisel arvesse, et valitseva kinnisasja omanikke on 12 majapidamist, kes kasutavad teed oma igapäevases elus ning eluliselt on usutav, et sõiduautod ja kaubikud (või muud suuremad mootorsõidukid) võivad samaaegselt kohtuda vastassuunal liikudes, mistõttu nende üksteisest möödumine peab olema võimalikult ohutu ja võimalik ka ilma pikemalt autoga tagurdamata. Kohtu hinnangul teeb vaidlusaluse juurdepääsutee eriliseks just see, et juurdepääsu kasutavad 12 majapidamist ehk tegemist on tänavajagu inimestega, kelle liikumine koju ja kodust välja peab olema võimalik ka ühel ajal.156
Riigikohus on mobiilsidemasti rajamisega seotud kaasuses rõhutanud, et haldusorgan peab ehitusluba andes arvestama lisaks ehitisest tulenevale mõjule ka selle kasutamisega kaasnevaid mõjusid.157 Kõnealuses kaasuses leiti, et välja on vaja selgitada, kas mobiilsidemast ja selle kasutamine võivad ohustada inimeste tervist ja keskkonda. Seega on kohtupraktikas kinnitust leidnud, et ehitise kasutamise ohutuse kontroll peab olema laiem. See tähendab, et tuleb hinnata mitte ainult ehitise enda ohtlikkust, vaid ka selle kasutamise mõju ja ohtlikkust laiemalt.158
Õiguskantsler on avaldanud arvamust näiteks elektriliinide ohutuse osas. EhS § 16 lg 1 ja 2 kohalduvad siinkohal võrguettevõtja kohustusena, st tema peab tagama elektripaigaldise toimimise ja seadme ohutuse ning kui see hõlmab endas ohtlike puude või oksade eemaldamist elektriliinide läheduses, tuleb need muuhulgas EhS § 16 alusel eemaldada.159
KOV-d on kasutus- ja hooldusjuhendite osas menetluse lihtsustamiseks koostanud näiteks abihoone püstitamise projekti juhendi ning näidisprojekti õhksoojuspumba paigaldamiseks. Juhendite vajalikkust nähaksegi just lihtsamate ehitiste osas, eriti piirdeaedade ja kuuride puhul, mida tihti teevad ilma vastava pädevuseta isikud. Teatisekohustusliku sauna ehituseks, kus on rohkem kommunikatsioone ning kütteallikaid, oleks tarvis põhjalikumat projekti, aiamaja/moodulmaja paigaldus- ja kasutusjuhendist piisaks.
Valitsusasutused otseselt kasutamise ja korrashoiuga seonduvalt kitsaskohti esile ei toonud, kuid väljendati üldist seisukohta ressursside taaskasutamiseks ning vajadust ennetada jäätmete teket kuivõrd see aitab vähendada survet keskkonnale. Näiteks ei pöörduta nende poole konkreetsete materjalidega taaskasutuse teemal, vaid hoonete taaskasutuse teemal. Pöördumise eesmärk on saada riskihinnang, mis selgitab välja, kas ruum kujutab endast inimesele ohtu. Valitsusasutus hindab olenevalt asjaoludest olemasolevat keskkonda ning näiteks seda, kas ja kuidas vajavad ruumid/materjalid puhastamist. Ohutuse tagamiseks on peetud vajalikuks osades vanades tehastes ja trükikodades seinade puhastamist, samuti elavhõbedareostuse kõrvaldamist. Ka rajatavate elamukvartalite osas on antud hinnanguid, kas kavandatavad
155 TlnHKo 23.09.2022, 3-21-2516 p 7.1. 156 TrtMKo 07.03.2022, 2-20-13537, p 20. 157 RKHKo 11.10.2019, 3-15-2232/93, p 8.1. 158 Ehitise elukaare õigusruumi digitaliseerimiseks kohandamine. II ja III etapi analüüs. Lk 105. 159 Õiguskantsleri 19.12.2023 seisukoht nr 7-7/231785/2306488 “Elektrikatkestused ja võrguteenuse
toimepidevus Elektrilevi OÜ jaotusvõrgus”.
68
tegevused on võimalikud. Eelnevalt nimetatu näol on tegemist hoonete taaskasutamise, mitte niivõrd materjali taaskasutamisega. EhS mõttes on tegemist rekonstrueerimisega ning ehitise kasutusotstarvet muudetakse.
Kokkuvõttes on kasutus- ja hooldusjuhendi eristamine ebavajalik, millest johtuvalt on analüüsi koostajate ettepanek kasutusjuhendi regulatsiooni kehtetuks tunnistamine. Olulised kasutamise ja hooldamise tingimused peaksid kajastuma kasutusloa kõrvaltingimustena ning olema EHRis, kus neid saab ajakohastada. Pärast ehituse lõppu vastutab omanik nõuete täitmise eest vastavalt kehtivatele õigusaktidele, kuid hooldustööde teostamine võib vajada eripädevust ja selles osas tuleb kaasata eriteadmistega isik.
3.8 Ettepanekud ehitusprojektile esitatavate nõuete määruse muutmiseks
Ettepanek Tehniline lahendus
Õiguslik lahendus
Mitteregulatiivne lahendus / standardi täiendamine
1. Koosmõjus teiste ettepanekutega tuleb üle vaadata teavitus- ja ehitusloakohustuslike ehitiste regulatsioon. Kuna on tehtud ettepanek EhS Lisa 1 ja 2 muuta viisil, et kategooria „teatis ja ehitusprojekt“ kaotatakse, siis tuleb üle vaadata loamenetluse tabelid ning tuua keerukamad teatisekohustuslikud ehitised loamenetluse alla, et neile säiliks ehitusprojekti koostamise kohustus.
Loakohustuse lisamisega kaasneb majanduslik mõju, kuna 1) ehitusloakohustuslik ehitamine on PlanS § 125 detailplaneeringu koostamise kohustuse või EhS § 26 kohaselt projekteerimistingimuste taotlemise kohustusega tegevus; 2) ehitusloa eest tuleb tasuda riigilõiv; 3) ehitusloa kohustusega kaasnevad mitmed lisakohustused, nt dokumenteerimiskohustus ja pädeva isiku kaasamise nõue.
2. Ehitusprojektile esitatavate nõuete määruse kohaldamisala piiratakse ning rakendatakse seda edaspidi üksnes loakohustuslike ehitiste ehitusprojektide koostamisele.
Teavituskohustuslikele ehitistele luuakse erisätted esitatava teabe
Määruse § 1 lg 2 p 2 ja 4 muutmine / kehtetuks tunnistamine.
Määruse paragrahv 24 tunnistatakse kehtetuks.
69
piiramiseks, näiteks alltoodud alustel (alternatiivid):
a) Teavituskohustuslike ehitiste EHRi esitamise vorme (määrus nr 67) täiendatakse viisil, et esitatav andmemaht on piiratud (EHR-s täidetavad andmeväljad on ette antud). Vormile saab lisada asendiplaani või graafilise projektdokumendi (nt illustratsiooni), mis on vajalik menetluse läbiviimiseks, sh kolmandate isikute õiguste kaitse tagamiseks. EHRi kannete aluseks olevaid vorme tuleb analüüsida järgnevates analüüsides, nt kas need võimaldavad hinnata vastavust planeeringutele, sh kujunduslikele jms nõuetele. Lisaks on küsimus, kas rajatised, nt elekter, side jms vajavad eraldiseisvaid vorme, et vähendada töödeldavat andmemahtu. (vt sisu osas täpsemalt ptk 4.1.5);
Muudatusel võiks olla positiivne mõju, et vähendada halduskoormust, kuna nõudeid andmete esitamisele on vähem ning andmete esitamiseks ei ole vajalik koostada eraldi ehitusprojekti nõuetele vastavat dokumentatsiooni (teabekogumit).
b) Teavituskohustuslike ehitiste kohta koostatakse eraldiseisev säte ehitusprojektile esitatavate nõuete määruses, kus piiratakse teavituskohustuslike ehitistega seonduvaid infokohustusi.
Muuta ehitusprojekti kohaldamisala sätet viisil (juhinduda kohaldamisala põhimõttelistest muudatustest), et:
1) jätta ehitusprojektile esitatavate nõuete määruse § 1 lg 2 p 5 ehitise oluline rekonstrueerimine määruse sõnastusest välja ning ühildada see EhS üldmõistetega ja korrastada vastavalt lisasid;
Määruse paragrahvi 1 lõige 2 punkt 5 kustutatakse.
Määruse paragrahvi 1 lõige 4 kustutatakse.
Eraldiseisvas analüüsis hinnata eriõigusaktides toodud ehitusprojektile esitatud nõudeid, sh tee-ehitusprojektis, ning nende asjakohasust võrreldes EhS asjakohaste sätetega.
70
2) elamu teenindamiseks kuni 60 m2 hoonele kohaldatakse lisades elamule esitatavaid nõudeid.
Alternatiivina otsustada, et vastav erand jääb kehtima.
3) jätta määruse § 1 lg 4 määruse tekstist välja, kuna nimetatud erandid ei ole põhjendatud.
Täiendada määruse § 3 lõige 1 punkti 2 viisil, et asendiplaan oleks toodud välja graafilise projektdokumentatsiooni mõiste all.
Õigusaktide tasemel ei peaks seostama standardeid ning ehitusprojekti määrust, kuna standard ei ole kõigile kättesaadav.
Kaaluda määruse § 4 lõige 2 punkt 2 kehtetuks tunnistamist.
Koolitada standardi sisu osas KOV ning tuua välja standardi kasutatavuse eelised ning kasulikkus nt loamenetluste kontekstis.
EhS ja määrus peaksid ehitusprojekti koostamise nõuete osas olema ühesugused, nt seletuskirja sisu sätted.
Paragrahv 4 lõiget 4 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Ehitusprojekti seletuskirjas esitatakse ehitusprojekti lähteandmetele põhinevad järeldused, nende saavutamiseks valitud lahenduse kirjeldus ning valiku põhjendused.“;
Määruse § 12 tunnistatakse kehtetuks.
1) Ehitusprotsessi kestel tuleb oluliste muudatuste korral muuta ehitusluba (EhS § 46 lg 1; § 36 lg 6). Oluliste muudatuste sätte sisu tuleks ühtlustada ümberehitamise sättega;
Paragrahv 12 tunnistatakse kehtetuks.
Kaaluda § 12 lg- te 2, 3, 6, 7 ja 8 lisamist ehitusprojekti vormistamise üldnõuete juurde,
Teha ehitusgiidis osa olulise muutmise kohta ning selgitada kohtupraktika näidete pinnalt, mida on meetud oluliseks ja mida mitte.
Samuti tuleb õigusaktide
71
2) Vähemolulised muudatused, st kõik muud muudatused, mis ei ole käsitletud EhS §-s 46 lg-s 1, tuleks esitada kasutusteatise või - loamenetluses selle ehitusprojekti koosseisus, mille järgi ehitati;
3) Ehitusprotsessi kestel muudatuste tegemiseks, mis omavad tähtust eraõiguslikes suhetes, nt korteriomandite moodustamiseks vajalikud materjalid, tuleks esitada andmete esitamise teatisega EHRi.
Eelnevaga seondub veel:
1) Selgitada EhS § 46 rakendamist praktikas;
2) Kaaluda EhS § 46 seostamist §-ga 4 lg 3 (ümberehitamine).
et neid menetleda koos kasutusloa taotlusele lisatava ehitusprojektiga.
muutmise asemel tegelda teadlikkuse tõstmisega seoses vaheseinade, põrandate vms ümberehitustöödega. Vältida tuleb olukorda, kus selliste tööde tulemusel tekivad häiringud kolmandatele isikutele, st ehitise hilisem kasutamine tekitab nt müraprobleeme.
Määruse § 25 lõige 4 tunnistada osaliselt kehtetuks, et ei viidataks ehitusprojekti staadiumitele.
§ 25 lõige 7 tunnistada kehtetuks, kuna reguleerib ehitusprojekti elluviimise tööprotsessi.
Teha vastavad muutmiskäsud ehitusprojekti määruse osas.
Muuta määruse § 26 viisil, et:
1) kasutusjuhendi osa tunnistada kehtetuks;
2) hooldusjuhend jääb alles ulatuses, mis õigusaktides on sätestatud eraldi hoolduskohustused, nt ehitise erilahendused. St et hooldusjuhendi regulatsioon määruses jääb põhimõtteliselt samal kujul alles. Kaaluda võib viite tegemist dokumenteerimise määrusele, et näidata et hooldusjuhend täieneb ehitusprotsessi kestel;
3) hooldusjuhendi eesmärk on tagada ohtlike või erilahenduste hooldamine, selleks et välistada ohu realiseerumine.
Muudatus seondub EhS § 54 lg-ga 3, kus saab kasutusloale lisada kõrvaltingimusi. Kasutamise ohutuse vaates olulised tingimused peaksid
Teha vastavad muutmiskäsud.
72
jõudma kasutusloa kõrvaltingimusteks.
73
4. MINIMAALNE VAJALIK TEAVE JA VORMISTUSNÕUDED EHITUSÕIGUSE ANDMISEKS NING BIM-LAHENDUSTE KASUTUSELEVÕTU SOODUSTAMISEKS
Selles peatükis käsitletakse TK 3.1 küsimusi, mis puudutavad vähimat ehitusprojektiga esitatavat andmete ja dokumentide mahtu, mis on haldusorganile vajalik õiguspärase otsuse langetamiseks, TK 3.2 ehitusprojekti teabenõudeid (eespool ja edaspidi teabenõuded) ehitusteatise ning ehitusloa taotlusega esitatava ehitusprojekti nõuete eristamiseks ja TK 3.3 ehitusprojektile esitatavate nõuete analüüsi digilahenduste (sh ehitise infomudelite (BIM)) kasutuselevõtu soodustamiseks. Käesolevas ptk-s ei käsitleta põhimõttelisi küsimusi teavitus- või loamenetluse kohustuslikkuse osas. Teavitus- ja loamenetlust puudutavaid üldküsimusi, sh nt millistele olukordadele peaks rakendama ehitusprojekti koostamise kohustust, on uuritud ptk-s 3.5.2.
Error! Reference source not found. illustreerib ehitusseadustikus, määruses ja heas tavas kasutatavate mõistete omavahelisi seoseid, liikudes vertikaalselt üldiselt detailsemale tasemele. Tabel näitlikustab, kuidas ehitise üldine teave ja ülesanded jagunevad spetsiifilisemateks osadeks, nii nagu ehitise osa ja selle lahendused. Rollide osas liigub fookus projekteerimise juhilt valdkonna spetsialistidele ja nende juhendatavatele projekteerijatele. BIM-i kontekstis jaguneb teabemudel üldiselt tasemelt detailsemateks osamudeliteks, andmeobjektideks ja nende omadusteks. Dokumentatsiooni kategoorias jaguneb terviklik ehitusprojekt detailsemateks dokumentideks, nagu jaotised, dokumendi liigid ja tüübid. Horisontaalselt aitab see osaliselt mõista, kuidas on erinevad mõisted kategooriate lõikes ja tasanditel omavahel seotud. Kuid horisontaalselt vaadates ei saa teha olulisi järeldusi, sest horisontaalselt pole seosed alati üks- ühele.
Tabel 1 Visualiseerib kirjeldab Ehitusseadustiku, määruse ja hea tava puhul kasutatavate mõistete omavahelisi üldisemalt detailsemale ehk vertikaalseid seoseid. Samuti on tabelis näha mõistete ja kategooriate omavahelised seosed, kuid need ei ole alati üks-ühele.
EHITIS ROLLID TEAVE BIM PROJEKTLAHENDUSE KIRJELDAMISE TASEMED JA VIISID
ÜLDISEM Ehitis Projekteerimise juht
Ehitise kohta käiv teave
Teabemudel Ehitusprojekt kui terviklik dokumentatsioon
Ehitise osa Valdkonna ehk kutsega isik või tema juhendamisel töötav projekteerija
Ehitise osa kohta käiv teave
Osamudel/ teemamudel
Jaotised (elektrooniline)/ köited (paber)
Ehitise osa lahendus
Ehitise osa lahenduse kohta käiv teave
Andmeobjekt Dokumendi liik (tekstilised, graafilised jne)
Ehitise osa lahenduse elemendid, komponendid ja liited
Ehitise osa lahenduse elementide, komponentide ja liidete kohta käiv teave
Andme element/ omadus/ parameeter
Dokumendi tüüp (seletuskiri, skeem, joonis, asendiplaan)
DETALISEM Konkreetsed ehitusmaterjalid ja -tooted
Valitud ehitusmaterjalide ja -toodete teave
Dokumendi osa/leht
4.1 Ehitusprojekti teabenõuded
Tellija soovib saada hinnangut, milline oleks minimaalne ehitusprojekti teabe ja dokumentide maht loakohustusliku ehitustegevuse õiguspärasuse hindamiseks. Tellija tehnilise kirjelduse selgitustest ja küsimustest ilmneb, et soovitakse teabe ja dokumentide kogust ja arvu. Selline ootus ei lähe kokku EhS põhimõtete ja valdkonna hea tavaga. Samuti ei esitata ehitusprojektis lihtsalt andmeid, vaid ehitise, selle osade ja nende lahenduste kohta käivat teavet ehk tähenduse saanud ja omavahel seostatuid andmeid. Lihtsustatud vastus tellija küsimusele oleks: tuleb
Ü ld
is em
al t
de ta
il se
m al
e
74
esitada nii palju kui tarvis, kuid nii vähe kui võimalik ning selliselt, et sellest teabest oleks võimalik lihtsasti aru saada.
Ehitusprojekt on ehitise elukaare keskne erinevaid osapooli ühendav ja ajas arenev teabekogum (vaata ptk 2). Ehitusprojekti koostamine jaguneb valdkondadeks. Hea ehitusprojekt peab lisaks omaniku väärtuspakkumusele lahendama ehitise ja ehitamise ning vajadusel kasutamise ja korrashoiuga seonduvad olulised küsimused (vt täpsemalt ehitusprojektile ja selle koostamisele esitatavate nõuete analüüs ptk 3.3). Määruses ja praktikas eristatakse ehitise projekti (vorm) ja projektlahendust (sisu). Teabe- ja dokumentide mahu küsimus on seotud eelkõige projektlahenduse kohta käiva teabega (vt täpsemalt ptk 3.1.1).
Ehitusprojektis sisalduva vähima teabemahu hindamine seondub EhS §-dega 13 ja 14. Minimaalne teabemaht õiguspärase ehitus- ja kasutusõiguse andmiseks kujuneb alloleval skeemil esitatud tingimuste kaudu. Käesoleva analüüsi peatükis 3.3 on selgitatud, et loa kontrolliesemes olevate/esitatavate andmete pinnalt hinnatakse, kas lubada taotletava ehitise ehitamist või kasutamist. Teabemahu moodustavad ehitusprojektis esitatav teave, nõuded ja planeeringutest tulenevad maakasutus- ja ehitustingimused. Töödeldav teabemaht on suunatud sellele, et välistada loa andmisest keeldumise aluste esinemine, st kõrvaldada tegevuselt seadusereservatsioon.
Joonis 1 Üldskeem loa- või teavitusmenetlustes (teatis + ehitusprojekt) töödeldavate andmete mahust. Nõuded ehitisele ja ehitamisele on ühtlasi ehitusprojekti koostamise lähteandmed.
Ehitusprojektiga esitatava teabe maht ja piiritlemine sõltub ehitise ja ehitamise liigist, kasutusotstarbest, ehitise ehitisealusest pindalast ja kõrgusest, selle asukohast tulenevatest nõuetest. Ehitusprojektiga võib käsitleda ehitiste kompleksi, ehitist või selle ühte või mitut osa. Samuti peab arvestama asjaoluga, et ehitusprotsessis osalevate isikute teabevajadused on oluliselt laiemad, kui avalik-õigusliku kontrolli teostamine. Ehitisele ja ehitamisele esitatavad nõuded ning planeeringutest tulenevad tingimused kujundavad uurimispõhimõtte (HMS § 6) ulatuse, olles samal ajal ka ehitusprojekti lähteandmed. Uurimispõhimõtte rakendamist piiravad loa andmisest keeldumise alused. See tähendab, uurima peab nii palju kui tarvis, et välistada õigusvastase haldusakti andmine, kuid nii vähe kui võimalik.
Eelnevast tulenevalt peab tõdema, et ühte universaalset kõikehõlmavat teabehulka ja dokumentide arvu pole võimalik määrata. Seda eriti olukorras, kus kavandamise tegevuselt oodatakse uudsust ning õppimine, muutmine ja sageli ka vigade parandamine on ehitise projektlahenduse loomise ja ehitusprojekti koostamise tööprotsessi loomupärane osa (vaata peatükk 2.3). Teabemahu mõttes on võimalik piirata ehitusprojektis käsitletavaid valdkondi ja
Loa kontrolliese
Ehitusprojekt (ja selle koostamisele esitatavad
nõuded)
Nõuded ehitisele (ehitamisele ja kasutamisele)
Loa andmisest keeldumise alused
Planeeringud (või projekteerimistingimused)
75
nendes esitatavat teavet. Ehitus- ja kasutusloa taotlemiseks esitatava ehitusprojekti teabemahu vähendamisele aitaks kaasa juhendmaterjalide koostamine ehitise liikide kaupa, mis kirjeldaks teabevaldkondades töödeldavaid teabenõudeid, mis on vajalikud ehitusloa kontrollieseme hindamiseks (nt Ehitusgiidi alajaotus pädevatele asutustele).
EHRi tekib teave ehitus- ja kasutusteatise ja -loa ning lammutuse esitamise ja taotluste kaudu. Nendes protsessides esitavad teavet omanikud, projekteerijad, ehitajad jt. Selles kontekstis on üheks oluliseks takistuseks ehitusteabe heterogeensus ja ühtsete aluste puudumine. Nende andmete kvaliteedi tagamiseks on vaja rakendada teabe- ja andmehalduse põhimõtteid (näiteks rahvusvahelisi standardeid andmehalduseks ehitusprojektis160) ja praktikaid. Ehitusvaldkonna digipöördeks peab riik kehtestama üldise ehitusteabe strateegia ja raamistiku, et tagada andmete kvaliteet, infosüsteemide koostalitusvõime (mida võimaldavad näiteks buildingSMART-i arendatavad standardid161), säilitamine ajas, küberturvalisus ja andmete omandi kaitse. Samuti on tarvis arendada olemasolevaid ja uusi tehnoloogiaid ja teenuseid, tõsta avalikkuse teadlikkust ning harida valdkonna osapooli digitehnoloogiate kasutamiseks. Näiteks ehituse ontoloogiate (ühise masinloetava sõnavara ja nende omavaheliste seoste) ja standardite arendamine ehk valdkonna (domeeni-) mudelite arendamine aitaks formaliseerida ehituse valdkonnateadmised masinloetaval kujul.
Erinevates valdkondades võib mõistetel "teave/informatsioon" olla erinev tähendus. Kuna ehitusprojektile on esitatud praktilised ootused, siis sarnaselt infotehnoloogia valdkonnale, võiks seda käsitleda teadmistena ehk andmed on teadmiste esitus, mida saab edastada, tõlgendada ja töödelda mingil valitud eesmärgil. Üks viis seda mõtestada on andme- ja teabehalduse aluskontseptsiooni ehk teadmiste püramiidi kaudu. Seda tuntakse samuti kui DIKW (data-information-knowledge-wisdom) hierarhiana162. See kirjeldab struktuurseid ja funktsionaalseid seoseid andmete, teabe/informatsiooni ja teadmiste vahel. Keskne mõte on, et taipamine või sügav arusaamine teemast kujuneb läbi nelja kvalitatiivse etapi: andmed –> teave/informatsioon (info) –> teadmised –> sügav arusaamine:
1. andmed on üksikud, tähenduseta ja seostamata faktid või signaalid (näiteks temperatuuri anduriga mõõdetud numbriline väärtus);
2. teave/informatsioon sisaldab otstarbekohast struktureeritud kirjeldust (näiteks tegemist on ruumi sisetemperatuuriga ning see ruum on korter 19 C⸰);
3. teadmus ehk üldistatud ja mingi olukorraga suhestatud informatsioon (näiteks 19 C⸰
selles ruumis on vähem kui ettenähtud 21 C⸰);
4. taipamine või sügav arusaamine sisaldab esimese kolme taseme pealt sünteesitud uudseid tõdesid (näiteks juhendit, et kontrollida, miks temperatuur on madalam kui ette nähtud).
Ehk ehitusprojektis ei esitata lihtsalt projektlahenduse kohta käivaid andmeid, vaid seostatud ja tähenduse saanud andmeid ehk teavet/informatsiooni projektlahenduse kohta. Selles tähenduses on minimaalse andmemahu kohta käivad küsimused ebatäpsed. Edasises analüüsis lähtutakse teabest kui töödeldud andmetest (andmetele on antud tähendus ja need on seostatud). Toetudes kirjeldatud kontekstile ja teadmiste püramiidi aluspõhimõtetele, analüüsitakse järgnevalt ehitusprojektile esitatavate nõuete määruses esitatud materiaalseid teabenõudeid. Formaalseid vorminõudeid käsitletakse ptk-s 4.2. Materiaalsed nõuded on jagatud teabe üldnõueteks ja ehitusprojekti teabevaldkonna nõueteks. Nende nõuetega on vahetult seotud ehitusprojekti
160 ISO 19650-1 kuni 19650-5: https://www.iso.org/ics/91.010.01/x/. 161 buildingSMART: https://www.buildingsmart.org/. 162 Teadmiste püramiid, Wikipedia: https://et.wikipedia.org/wiki/Tarkuse_p%C3%BCramiid.
76
staadiumid, mida käsitletakse kõigepealt. Seejärel käsitletakse määruse üldnõudeid teabele ning järgnevates osades nõudeid teabevaldkondadele ja nõudeid ehitus- ja kasutusteatisega esitatavale ehitusprojektile.
4.1.1 Dokumendi- versus andmekeskne mõtlemine ja lähenemine: paradigma muutus
Analüüsis on mitmes kohas esitatud kriitikat määruse dokumendikesksusele. Kuna „dokumendikeskne mõtlemine“ ei pruugi olla iseenesest mõistetav, siis see vajab selgitamist. Dokumendikeskne mõtlemine kujunes mitme saja aasta jooksul avaliku halduse kontekstis ning on tänaseks arenenud standardiseeritud süsteemiks163. Erinevad näited hõlmavad kirikuraamatuid, akadeemilisi diplomeid, sünnitunnistusi jne. Ajalooliselt on „dokument“ ja „dokumenteerimine“ olnud seotud sõnadega „tõendamine“ ning „vastutus“, näiteks identiteedi kinnitamine, andmete säilitamine ja halduse hõlbustamine. Kehtiv arhiiviseaduse § 2 lg 1 määratleb dokumenti kui „mis tahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõendamiseks“.
Avaliku teenuste digitaliseerimine viimastel aastakümnetel pole sisuliselt muutnud paberi või elektrooniliste dokumentide keskset teabevahetust. Traditsiooniline tõendusekeskne kontseptsioon ja formaat kehtib endiselt: paber- või elektroonilisi dokumente kasutatakse teabe „pakendamiseks“ ja selle edastamiseks asutuste vahel. Kodanikud on „postiljonid“, kes liigutavad dokumente koos olulise teabega ühelt ametilt teisele, kas füüsiliselt või elektrooniliselt. Avalike teenuste osutamisel on vaja paradigmamuutust dokumendipõhiselt lähenemiselt andmepõhisele, mis on teostatav tänu uute tehnoloogiate kasutuselevõtule164. Tänapäeva tehnoloogiad võimaldavad jagada dokumendid vastavalt vajadusele detailsemateks ja spetsiifilisemateks andmeteks, mitte koondada valideeritud teavet dokumentide „pakettideks“.
Samuti on dokumendipõhine mõtlemine ja lähenemine kesksel kohal ehituses ja ehitistega seotud loamenetlustes165. Ehitussektori dokumendipõhise mõtlemise näitlikustamiseks on kirjeldatud erinevaid vastandamisi, näiteks „joonistepõhine versus ehitise teabemudelipõhine“ teabevahetus, „vormi- versus sisukeskne lähenemine“, „dokumendi- versus teabehaldus“ jne. Paljud kohalikud omavalitsused üle maailma on loobumas paberkandjal käsitsi menetletavatest lubade väljastamise protsessidest ja rakendavad üha rohkem veebipõhiseid digisüsteeme ehituslubade taotlemiseks ja väljastamiseks. Kuid sageli ei erine need süsteemid oma olemuselt füüsilisest lähenemisest, sest sisuliselt pole teabevahetuse põhimõtteid ja protsessi muudetud166.
Üleminek dokumendipõhiselt mõtlemiselt andmekesksele lähenemisele tähendab arengut teabehalduses, eriti sellistes valdkondades nagu ehitus ja avalikud teenused. See rõhutab staatiliste, inimesele loetavate dokumentide asendamist struktureeritud, integreeritavate ja masinloetavate andmetega, mis peab aitama tõhustada ja osutada paremaid teenuseid.
(a) Dokumendikeskne mõtlemine
Dokumendikeskne mõtlemine (fookus) keskendub staatiliste, inimesele loetavate dokumentide koostamisele, haldamisele ja viitamisele. Teavet salvestatakse ja jagatakse peamiselt
163 Konstantinidis, I., Kapantai, E., Michailidis, A., Deligiannis, A., Berberidis, C., Magnisalis, I., Peristeras, V.,
2024. From document-centric to data-centric public service provision. Digit Gov Res Pr. 5, 28:1-28:27. https://doi.org/10.1145/3676279
164 Ibid 165 Bloch, T., Fauth, J., 2023. The unbalanced research on digitalization and automation of the building permitting
process. Adv. Eng. Inform. 58, 102188. https://doi.org/10.1016/j.aei.2023.102188 166 Ibid
77
tekstipõhistes ja ehituses samuti graafilistes formaatides, näiteks PDF-failides, Wordi dokumentides, arvutustabelites või joonistes. Dokumendikeskse mõtlemise olulisemad tunnused:
struktuur: teave on organiseeritud, korraldatud ja esitatud dokumentidena (nt projekteerimisdokumendid, projekti aruanded);
juurdepääs: vajaliku teabe leidmiseks tuleb dokumentides käsitsi navigeerida;
uuendused: dokumentide täiendused ja parandused tähendavad sageli uute dokumentversioonide koostamist ja esitamist, mis suurendab vastuolude tekkimise riski. Näiteks, ehitusplatsil töötatakse vana ehitusprojekti versiooni järgi;
koostalitlusvõime: üldiselt on koostalitlusvõime väga piiratud, sest dokumendid on eraldiseisvad ning eeldavad teiste süsteemidega integreerimisel olulist inimese sisendit.
Dokumendikeskse lähenemise eelised on järgmised: (1) intuitiivne ja lihtne mõista kasutajatel; (2) sobib arhiivis talletamiseks ja pidamiseks; ja (3) õigustoimingutes „tõendamiseks“ ning „vastutuse“ määramiseks. Dokumendikeskse lähenemise piirangud: (1) ebaefektiivne suurte, keerukate või dünaamiliste andmekogumite haldamiseks; (2) versioonide haldamine keeruline; (3) andmetest ei teki tervikut iseenesest, terviku moodustab inimene (näiteks ehitusspetsialist) läbi andmete kasutamise ja tõlgendamise; (4) killustunud andmed tekitavad andmesilosid; (5) raske automatiseerida või integreerida kaasaegsete töövoogudega.
(b) Andmepõhine mõtlemine
Andmepõhine mõtlemine (fookus) keskendub struktureeritud ja integreeritud andmete haldamisele andmebaasides või tarkvarasüsteemides. Teave on esitatud masinloetavas formaadis. See võimaldab andmete paindliku kasutamist, integreerimist ja automatiseerimist. Andmepõhise mõtlemise olulisemad tunnused:
struktuur: teave on jagatud väiksemateks ja standardiseeritud andmeelementideks (nt andmebaasi väljad, BIM-i omadused) ning rühmitatud klassidesse (näiteks IFC andmemudelis on seinaandmed IfcWall klassis);
juurdepääs: andmetele pääseb ligi läbi programmi, neid saab filtreerida ja kasutada analüüsimiseks, kavandamiseks ja sünteesimiseks;
uuendused: täiendused ja muudatused teostatakse otse struktureeritud andmestikus, et tagada erinevate teabe esitamise viiside vahel järjepidevus (näiteks akna elemendi eemaldamine teabemudelist kajastub automaatselt joonistel ja tabelites);
koostalitlusvõime: eeldus on heaks koostalitusvõimeks, sest struktureeritud ja hästi määratletud andmed loovad võimaluse platvormide omavaheliseks sujuvaks integreerimiseks.
Andmepõhise mõtlemise eelised: (1) sobib hästi keeruliste, omavahel seotud ja dünaamiliste andmekogumite haldamiseks; (2) võimaldab andmepõhiseid analüüse, automatiseerimist, ja koostööd reaalajas; (3) lihtsustab tööriistade ja süsteemide integreerimist. Andmepõhise mõtlemise piirangud: (1) võib nõuda algselt üsna suurt investeeringut tarkvarasse, infrastruktuuri ja koolitusse; ja (2) andmete terviklikkus ja standardimine on kriitilise tähtsusega.
(c) Võrdlus ja olulised sammud
Error! Reference source not found. on esitatud dokumendipõhise ja andmepõhise mõtlemise võrdlus. Oluline on mõista, et lõppkokkuvõttes on tarvis nii andmeid kui ka dokumente.
78
Küsimus on selles, kas rõhk on dokumentide koostamisel, vormistamisel ja esitamise nõuetel ning teave on teisejärguline või fookus on teabe loomisel, organiseerimisel ja töötlemisel ning dokumentide koostamine, vormistamine ja esitamine on toetav tegevus. Ehituses üleminek dokumendipõhiselt andmekesksele on igal-juhul suur muutus kõigile, kuid on vajalik, et toetada ja tõhustada kaasaegsete töövoogude rakendamist, näiteks digitaalsete kaksikute arendamist ja rakendamist. Üleminek andmepõhisele mõtlemisele hõlmab digitaalsete tööriistade kasutuselevõttu, andmestandardite ja halduse juurutamist, inimeste koolitamist ja infosüsteemide koostalitluse parandamist.
Tabel 2 Dokumendipõhise ja andmepõhise mõtlemise võrdlustabel
Omadus Dokumendipõhine mõtlemine Andmepõhine mõtlemine Fookus Staatiline inimesele loetavate
dokumentide koostamisele, haldamisele ja viitamisele
Dünaamiline struktureeritud ja integreeritud andmete haldamine andmebaasides või tarkvarasüsteemides
Struktuur Teave on organiseeritud, korraldatud ja esitatud dokumentidena
Teave on jagatud väiksemateks ja standardiseeritud andmeelementideks
Juurdepääs Teave dokumentides ja käsitsi navigeeritav
Andmed andmebaasis, millele pääseb ligi läbi programmi
Uuendused Dokumentide täiendused ja parandused esitatakse uute dokumentversioonidena
Täiendused ja muudatused teostatakse struktureeritud andmestikus, mis kajastuvad kõigis esitamisviisides
Koostalitlusvõ ime
Väga piiratud, sest dokumendid on eraldiseisvad ning eeldavad teiste süsteemidega integreerimisel inimese sisendit
Struktureeritud ja määratletud andmed loovad võimaluse platvormide sujuvaks integreerimiseks
Ehituse näited PDF tekstidokumendid ja joonised, lepingud
Ehituse teabemudel, mõõteandmed
4.1.2 Ehitusprojekti staadiumid
Teabenõuded on seotud ehitusprojekti staadiumitega Ehitusprojekti staadiumid ja nende tähendus ei ole EhS-is reguleeritud. EhS seletuskirjas on selgitatud, et seaduses ei pea eristama ehitusprojekti staadiume, kuivõrd seaduse sõnastus peab olema ja jääma võimalikult üldiseks, et võimaldada selle tõrgeteta toimimist pikema aja jooksul.167 Ehitusprojekti staadiumid on reguleeritud määruses ja kirjeldatud ehitusprojekti standardis.
Määruses on tänane sõnastus ja sisustamine ebaselge. See on osaliselt tingitud sellest, et määruses ei eristata piisavalt selgelt ehitise projektlahendit, projekteerimise tööd ja projektlahendi dokumentatsiooni mõisteid, mis tekitab praktikas segadust. Määruse § 5 lg 1 sätestab, et ehitusprojekti staadiumid on eelprojekt, põhiprojekt ja tööprojekt. Praktikas tekitab määruses ehitusprojekti staadiumiteks jagamine probleeme erialaste alusteadmisteta isikute hulgas. Kahjuks eeldatakse, et staadiumid on seotud ehitise või ehitamise keerukusastmega ning vastavalt sellele tuleks esitada kas eel-, põhi- või tööprojekt.
Hea tava, parimate akadeemiliste teadmiste ja ehitusprojekti standardi kohaselt on kavandamine/projekteerimine järkjärguline projektlahenduse kohta käiva teabe loomise ja üldisemalt detailsemale liikumise protsess. Staadium tähendab ehitusprojekti koostamise tööprotsessi perioodi ja sellele vastavat töö tulemit ehk ehitusprojekti arengujärku. Staadiume eristavad nendele esitatavad eesmärgid, tehtava projekteerimistöö ja projektlahenduste kohta esitatava teabe sisu, täpsusaste ja detailsus. See kokku tähendab, et ehitise projektdokumentatsioonil (ehk ehitise projektil) ei ole staadiume ega etappe, need on ehitise
167 Ehitusseadustiku eelnõu SE 555 seletuskiri, lk 12.
79
projektlahenduse välja töötamise tööl ja ehitise projektlahendil. Projektdokumentatsioon väljendab pooleli oleva projekteerimistöö ehitise projektlahendi vahetulemusi või ehitise valmis projektlahendit.
Põhiprojekti teave on mahukam, täpsem ja detailsem kui eelprojekti teave ning sageli on selle eesmärgiks ehitushanke korraldamine. Tööprojekt on täpsem ja detailsem kui põhiprojekt ning peab rahuldama kõiki ehitamise vajadusi ning võimaldama nõuetekohast ehitamist. Oluline selle juures on mõista, et projekteerimistöö läbi kolme staadiumi moodustab ühe terviku ning iga eelnev staadium on järgneva staadiumi sisend. Ehk ehitise projektlahendit kirjeldav projektdokumentatsioon on valmis, kui on läbitud kõik projekteerimise staadiumid või kui on jõutud projektlahendini, mis on piisavalt detailne, et nõuetekohaselt ehitada. Ehitusprojektile esitatavate nõuete määruse seletuskirjas selgitatust ei tulene sõnaselgelt, et ehitusprojekt on arenev dokument, st see, et pärast ehitusõiguse tekkimist arendatakse ehitusprojekti edasi selliselt, et selle järgi oleks võimalik ehitis tervikuna välja ehitada. Kaudselt on seda edasi antud põhimõttega, et tellija roll määruse kohaselt on kooskõlastada tehniliste lahenduste põhimõtted ning selliselt on vastav ehitusprojekti staadium siduvaks lähteülesandeks järgneva ehitusprojekti staadiumi koostamisele.168
Projekti arendustöö jagamine staadiumiteks annab võimaluse vähendada ehitise tellija riske ehituse arendusprojekti elluviimisel ja teostada ehituse arendusprojekti protsesse paralleelselt. Samas alati ei pruugi eel- ja põhiprojekti eraldi vormistamine dokumentatsioonina olla mõistlik. Seda just väikeste või lihtsate ehitiste (näiteks suvemaja) korral. Sellest hoolimata peab pädev asutus projektlahendit hindama vastavalt ehitusteatise esitamise/ehitusloa taotlemise ehitusprojekti nõuetele.
Riigikohus on selgitanud, et ehitusprojekti detailsus on erinevates staadiumites (eel-, põhi- ja tööprojekt) erinev. Eelprojektis esitatakse ehitise arhitektuurilahendus ja insener-tehniliste lahenduste põhimõtted, mida täpsustatakse järgmistes staadiumites („Nõuded ehitusprojektile“ § 8 lg 1). Põhiprojekti staadiumis esitatakse ehitise lahenduste kirjeldus täpsusega, mis võimaldab määrata ehitise maksumust, korraldada ehitushanget ja koostada hinnapakkumust („Nõuded ehitusprojektile“ § 9 lg 1). Alles tööprojektis tuleb esitada ehitise lahenduste kirjeldus täpsusega, mis võimaldab nõuetekohaselt ehitada. Tööprojektis täpsustatakse eelnevate staadiumite lahendusi selliselt, et ehitis oleks võimalik valmis ehitada („Nõuded ehitusprojektile“ § 10 lg-d 1 ja 3).
Eelneva staadiumi ehitusprojekt on siduvaks lähteülesandeks järgneva staadiumi projekti koostamiseks („Nõuded ehitusprojektile“ § 5 lg 3). Ehitusloa taotlemisel võib piirduda eelprojekti esitamisega. Ehitusloa taotlemisel esitatavas ehitusprojektis esitatakse ehitise kohta need andmed ja ehitusprojekti osad, mis on asjakohased ja mida on otstarbekas ja võimalik määrata („Nõuded ehitusprojektile“ § 14 lg 1). Ehitusloa taotlemisel esitatav projekt peab vastama EhS § 13 nõuetele, sealjuures peab ehitusloa andjal olema võimalik selle alusel kontrollida vähemalt ehitise põhilahenduste ohutust. Ehitusloa saanud projekti hilisemad versioonid võivad projekti täpsustada, kuid ei tohi sellega vastuollu minna. Projekti täpsustamisest tuleb eristada projekti muutmist. Ehitusloa andmise aluseks olnud projekti muutmiseks tuleb väiksemate muudatuste korral lähtuda „Nõuded ehitusprojektile“ §-st 12. Olulisemate muudatuste korral tuleb taotleda uus ehitusluba või esitada uus ehitusteatis (vt EhS § 46 lg 1 p 1, „Nõuded ehitusprojektile“ § 12 lg 1).169
KOVide arvates peab ehitusprojekt vastama nõuetele, mis tulenevad EhS-ist ja nõuetest ehitusprojektile. Ehitusprojekti staadiumite eristamise osas leiti, et eristamine on vajalik, aga
168 Määruse seletuskiri, lk 5. 169 RKHKo 13.12.2018, 3-16-1050, p-d 16-18.
80
pigem keerukamate projektide puhul, näiteks võiks eristamine toimuda väikeehitiste või rajatiste projektide puhul. See ootus on vastuoluline ja näitlikustab selgelt KOV-de puuduliku teadmist ja probleemi, mille puhul eeldatakse, et staadiumid on seotud ehitise või ehitamise keerukusastmega. Samas oli ka hinnanguid, et eristamine peaks toimuma kõikide projektide puhul, kuivõrd iga staadium annab võrreldes eelmisega olulisi täpsustusi. Vastasel juhul tuleks pidevalt tegeleda ehitusprojekti põhjaliku analüüsiga, et välja selgitada, kas staadiumita projektis on esitatud piisava detailsusega lahendusi nt ehitusloa andmiseks, ehitamiseks jms.
Vastupidised arvamused lähtuvad üldpildis järgnevast: ehitusprojekti staadiumite eristamine praktikas ei oleks vajalik kui teavitamismenetluses ja loataotluses kasutatakse ühe staadiumi projekti ehk tööprojekti. Näiteks teavitamismenetluses tuleb EhS § 48 lg 3 järgi esitada ehitusprojekt, mille järgi ehitis ehitati, mille järel peab pädev asutus kontrollima projekti alusel ehitise vastavust nõuetele. Eel- ja põhiprojekt määruse kohaselt ei sätesta ehitamise võimalikkust. Seega võiks olla ainult üks staadium, mille järgi taotletakse ehitusluba või esitatakse ehitusteatis ja mille järgi tegelikult ka ehitati. Kuid see ettepanek ei erine tänasest korrast, sest EhS ja määrus ei keela omanikul esitada nö valmis ehk tööprojekti. Samas on staadiumiteks jagamine oluline just suurte, keeruliste ja riskantsete projektide puhul.
Rakenduspraktikas ja erialaliitude vaatest on määruses staadiumite käsitlemine ja määratlemine ebaselge. Kriitika mõistmiseks, on tarvis aru saada, mida ehitusprojektilt täna oodatakse. Ehitise arendusprojekti jooksul puutub omanik riigiga kokku planeerimisel, ehitusteatise või - loa ja kasutusteatise või -loa ning lammutuse menetluses. Lammutus on eraldi välja toodud, sest lammutusprojekti puhul ei eristata kahte arengujärku. Käesolevas analüüsi osas keskendutakse eelkõige ehitusteatise või -loa ja kasutusteatise või -loa taotlemiseks esitatavatele projekti nõuetele. Kui ehitusteatise või -loa või kasutusteatise või -loa esitamiseks või taotlemiseks esitatakse projekt kahes arengujärgus ehk eel- ja tööprojekti mahus, siis tekib küsimus, milline on määruse eesmärk põhiprojekti staadiumi reguleerimisel. Erialaliitude soovitus on pädevat asutust mitte puudutavad staadiumite kirjeldused ja korralduslikud küsimused määrusest välja jätta. Veel on juhitud tähelepanu ehitusprojekti staadiumite reguleerimisele määruses ning leitud, et staadiumite eristamine loob määruse väärettekujutuse, et tegu on eraldiseisvate dokumenditüüpidega. Tegelikkuses on tegu sama ehitusprojekti erinevate arengujärkudega, millest moodustub üks tervik.
Valitsusasutused ei esitanud ettepanekuid ehitusprojekti staadiumide muutmiseks. Nad tõid esile pigem seda, et praktikas esitatakse sageli puudulikud projektid, kust on puudu õigusaktidega nõutav elementaarne teave või esitatakse ülemäärast teavet. Mõlemal juhul menetlusaeg pikeneb kuivõrd valitsusasutus peab esitama pöördujale täiendavad järelepärimised või töötama läbi hulgaliselt dokumente. Valitsusasutuste praktikast nähtub, et menetlusi saab kiirendada taotlejate teadlikkuse tõstmisega, sh on näha, et ehitusprojekti staadiumites esitatav teave ei ole pöördujatele alati teada. Valitsusasutustel puudub teave, kas taotlejad kasutavad abimaterjalina valdkonda reguleerivaid standardeid, kuid mööndi, et standardite kasutamine võiks projektide kvaliteeti parandada kuivõrd standardites on staadiumid ning asjakohane teave lahti kirjutatud.
Praktilisest analüüsist selgub, et ehitusprojekti staadiumid on vajalikud eelkõige eraõiguslikes suhetes, kus ehitusprojekti staadiumid annavad informatsiooni ehitise kohta käiva vajaliku teabe kohta. Samuti viidatakse staadiumitele näiteks projekteerimis- (või ehituslepingutes) ja ehitusloa taotlusele lisatava ehitusprojekti regulatsiooni juures (määruse § 13 lg 1 ja 2). Samas on ehitise liike või ehitise osasid, mille nõuetelevastavust ei ole võimalik hinnata eelprojekti staadiumile vastava ehitusprojekti alusel, näiteks välisruumi osad, teed ja platsid, tehnovõrgud. Seetõttu esitatakse need osad sageli suurema täpsusastmega.
81
Ettepanek on staadiumite käsitlemine määruse reguleerimis- ja kohaldamisalast välja jätta ehk muuhulgas tunnistada kehtetuks § 5 lg 1, § 9 ning osaliselt § 8 ja § 10. Täpsemalt jätta kaks ehitusprojekti arengujärku ja nimetada need ehitusteatise või -loa esitamisel ja kasutusteatise või -loa taotlemisel esitatavaks ehitusprojektiks. Samuti tähendab see seda, et on ettepanek näha ette ehitusloa taotlusele lisatava ehitusprojekti kohustuslik teabevaldkondade maht, kuid jätta täpsustamata, millise ehitusprojekti staadiumiga on tegu. Näiteks saab vastava andmemahu sätestada ehitusloa taotluse vormiga. Nii oleks võimalik soodustada EHR üleminekut teabepõhisele lähenemisele.
4.1.3 Üldnõuded ehitusprojekti teabele ja ehitusprojekti koostamisele
Tänane EhS ja määrus on dokumendikeskne. EhS-is ja määruses kasutatud terminit „dokument“ pole kehtivas õiguses defineeritud. EhS ja määruse alusdokumentide analüüsimisel näib, et termini „dokument“ all mõistetakse pigem teavet paberkandjal, mis kinnitab dokumendikeskset mõtlemist. Arvestades infotehnoloogilist arengut ja kehtivas EhS-is sisalduvat kohustust esitada teatisi ja loataotlusi elektrooniliselt EHR kaudu, tuleks ehitusprojekti mõiste sisustamisel lähtuda teabepõhisest lähenemisest, kus ehitusprojekt koosneb konkreetse ehitise projektlahenduste kohta käivast teabest. See tähendab, et dokumendi asemel on ehitusprojekti puhul oluline eelkõige teave ehitise ja selle projektlahendi kohta.
Üldnõuded ehitusprojektile ja selle koostamisele on esitatud valdavalt 1. peatükis. Määruse § 2 lg 1 kohaselt peab ehitusprojekt olema koostatud selliselt, et see on loetav, vastuoludeta ning erialaspetsialistile arusaadav ja üheselt mõistetav. Selliselt sõnastatuna on see sisult nõue ehitusprojekti teabe vormistamisele. Seda saab üldistades kohandada ehitusprojekti teabele endale. Ehk ettepanek on lisada säte, mis kehtestab üldise kvaliteedinõude ehitusprojekti teabele. Ülejäänud selles paragrahvis olevad lõiked on projekteerimise protsessi korraldamisega seotud sätted. Ettepanek on need antud määrusest välja võtta ja tunnistada kehtetuks.
Üldnõudeid ehitusprojekti dokumentide kooseisule leiab § 3 lg-st 1. Selle kohaselt koosneb ehitusprojekt:
1. projekteeritud lahendusi kirjeldavatest tekstilistest projektdokumentidest, nagu seletuskiri, tabelid;
2. graafilistest projektdokumentidest, nagu tehnilised joonised, illustratsioonid, skeemid, graafikud;
3. muudest asjakohastest dokumentidest.
Määruse § 3 lg-d 2 ja 3 täpsustavad, et ehitusprojekti juurde kuuluvad asjakohasel juhul ka muud dokumendid, mis seonduvad ehitamisega, ehitise kasutamise ning korrashoiuga, nagu kasutus- ja hooldusjuhend. Ehitusprojekt peab sisaldama ehitise tehnilisi andmeid, mis on nõutud:
1. ehitusloa taotlemisel või ehitusteatise esitamisel;
2. kasutusloa taotlemisel või kasutusteatise esitamisel.
Määruse § 3 lg 1 on olemuselt üldine nõue ehitusprojekti vormistamisviiside valikule. Ehitusprojekti teabe üldnõudena peaks dokumentide ja nende tüüpide asemel rõhutama asjakohasust, nii nagu on seda tehtud § 3 lg-s 2. Samas seletuskirja eraldi välja toomine võib olla põhjendatud, sest see on selgituskohutuse (EhS § 10) kõige otsesem väljendusviis. Kuid tegemist on pigem vormistamise nõudega ja tuleks kokku panna üldiste vorminõuetega ehitusprojekti koostamisele. Seega võiks seda lõiku muuta üldisemaks ja rõhutada, et
82
ehitusteatise ja/või -loa ja kasutusteatise ja/või -loa taotlemisel esitatakse teave, mis on kavandatud ehitise ja selle projektlahendi puhul asjakohane. Viimane sõltub uurimispõhimõttest, mis kujuneb ehitisele, ehitusprojektile ja selle koostamisele esitatavatest nõuetest ja planeeringutest tulenevatest maakasutus- ja ehitustingimustest. Nõuded ja sellele vastava ehitusprojekti teabemahu määrab ja piiritleb ehitise ja ehitamise liik, kasutusotstarve, ehitise ehitisealune pindala ja kõrgus ning samuti asukohast tulenevad tingimused. Määruse § 3 lg-d 2 ja 3 on üldnõuded ja kui ei ole muid asjaolusid, võivad jääda määruses kehtima.
Samuti leiab üldnõudeid ehitusprojekti teabele §-st 4. Siin tuleb eristada osade (projekteerimise valdkondade) kohta käivad nõuded nendest, mis on ühine kõigile osadele ehk nii nimetatud üldnõuded. Määruse § 4 lg 2 tuleks kokku panna 3. peatükk § 14-ga. Määruse § 4 lg 2 peaks sõnastama üldnõudena ehk tooma sulgude ette ja mitte sõnastama ehitusprojekti osaspetsiifiliselt. Üldnõudena tuleb ehitise projekti dokumentatsiooni koostamisel loetleda õigusaktid, standardid, tehnilised, projekteerimis- või muud alused, millest projektilahenduse koostamisel lähtuti ning kõik normdokumendid, standardid ja juhendid, mida ehitise projektlahendi välja töötamisel järgiti. Samasse kategooriasse kuulub § 7 lg 1 p 3 ehk kinnismälestise või muinsuskaitsealal asuva ehitise eritingimused ja uuringuaruanded. Need on samuti alused, millest projektlahendi loomisel ja projektdokumentatsioon koostamisel peab lähtuma. Määruse § 4 lg-d 3 – 5 on vormistusnõuded ja käsitletakse eraldi peatükis 4.2.
Analüüsi järeldus üldnõuete vaatest on, et määruses on läbisegi ja korduvalt ühes või teises sõnastuses esitatud (üld)nõuded teabele, samuti nõudeid staadiumitele, ehitusprojekti osadele, üldisele vormistamisele, dokumendi vormistamisele, allkirjastamisele, ehitusprojekti esitamisele ja töö korraldamisele. Ettepanek on kõik üldnõuded teabele kokku tõsta ühte paragrahvi, muud samasisulised teistesse vastavatesse paragrahvidesse ning eemaldada dubleerimised.
4.1.4 Ehitusprojekti osad ja valdkonnad
Enne ehitusloa/ehitusteatise ehitusprojekti üldnõuete ja detailsemate nõuete käsitlust on tarvis kirjeldada ehitusprojekti osade kontseptsiooni. Ehitiste kasvava keerukuse, projekteerijate spetsialiseerumise ja kvalifikatsiooninõuete olukorras koostab ehitusprojekti sageli mitu projekteerimise spetsialisti. Ehitise projektlahendus koosneb funktsionaalselt ja tehniliselt kokkusobivatest ja koostoimivatest osadest, mida kavandavad ja projekteerivad vastava kvalifikatsiooniga või hariduse, kogemuse ja pädevusega isikud. Vastava kutsega või pädevusega isik tegeleb ehitise kindla osa tehniliste ja funktsionaalsete nõuetega ja lahendustega, tagades, et kõik ehitise aspektid on kaetud ja vastavad vajalikele standarditele ja regulatsioonidele. Ehk projektilahendit kirjeldav ehitise projektdokumentatsioon jaguneb valdkonnaspetsiifilisteks jaotisteks, mis koostatakse vastavalt iga eriala vajadustele.
Projektdokumentatsiooni jagamine valdkondade kaupa või mõnel muul viisil otsustatakse tellija ja töövõtja vahelises kokkuleppes. Projektil on hea tava kohaselt ühis- või üldosa, milles on selgitatud ja kirjeldatud lähtekohad, -andmed, -dokumendid ja kõik muud alused ning see, kuidas projekt on jaotatud. See on vajalik projekti mõistmise ja teabe leidmise lihtsustamiseks. Samuti aitab selline jaotamine valdkonna spetsialistidel keskenduda enda osadele, nõuetele ja tagada, et kõik on korrektselt projekteeritud ja dokumenteeritud. Selline jagamine on eriti oluline keerukate ehitusprojektide puhul.
Määruse kohaselt on ehitusprojekti osad asendiplaan, arhitektuur, sealhulgas sisearhitektuur ja maastikuarhitektuur, konstruktsioonid, tehnosüsteemid, nagu küte ja ventilatsioon, jahutus ja soojusvarustus, gaasivarustus, veevarustus- ja kanalisatsioon, elektripaigaldised, tugevvoolu-, nõrkvoolu- ja automaatikapaigaldis, tuleohutus, energiatõhusus ja asjakohasel juhul ehitise eripärast tulenev osa. Määruses ei anta ehitusprojekti osade lõplikku loetelu ja rõhutatakse, et
83
ehitusprojekt sisaldab neid osi üldjuhul ja reeglina. Selline regulatsioon on kehtestatud seetõttu, et ehitised ja rajatised on oma olemuselt erinevad ning rajatistel ei pruugi olla kõiki osi, mis on hoonel (näiteks puuduvad torurajatisel välispiirded), samas peab määrus olema kasutatav nii hoonete kui rajatiste projekteerimisel.
Võrreldes rakenduspraktika ja ehitusprojekti standardiga, ilmneb määruse §-de 3 – 5 analüüsist mitu erialast ja sisulist probleemi. Läbisegi kasutatakse projekteerimisvaldkondi ja projektdokumentatsiooni liike. Näiteks kasutatakse väliruumi osasid kirjeldavate projekteerimisvaldkondade asemel asendiplaani mõistet. Projekteeritakse väliruumi osasid ja selle projektlahenduse üks väljendusvahend on asendiplaan (ehk joonise tüüp). Sama probleem on § 15 ja lg-d 1 ja 2. Samuti puudub määruses tehnovõrkudega seonduv, see mis jääb hoonest välja: tehnosüsteemid ja tehnovõrgud on erinevad asjad. Tehnosüsteemid ja -võrgud on kokku pandud samuti § 15 lg 2. Määruses tuleb tekitada eraldi väliruumi kirjeldavad osad, nii nagu on täna ehitusprojekti standardis. Lisaks ei panda täna rakenduspraktikas kokku maastikuarhitektuuri, ehitise arhitektuuri ja sisearhitektuuri. Nende osade projektlahendusi koostavad erinevate kutsekvalifikatsioonidega projekteerijad ja nende töö tulemuste kokkupanemine ehitise projekti ühte jaotisesse tekitab töö korraldamise probleeme ja vastutuse hajumist. Samuti võiks määruses olevat sõna „konstruktsioonid“ asemel kasutada „kandvad ja jäigastavad tarindid“ või lisada see täiendava selgitusena, nii nagu on EhS-s, näiteks § 4.
Määruse § 4 lg 1 punkti 8 kohaselt on ehitusprojekti osaks asjakohasel juhul ehitise eripärast tulenev osa. See säte on määrusesse lisatud ilmselt just eriolukordade ja eriehitiste või -lahenduste käsitlemiseks. Samuti võivad selliseks osaks olla muinsuskaitseseadusest tulenevad nõuded muinsuskaitsealal paikneval ehitisele.
Määruse § 4 lg 2 kirjeldab ehitusprojekti koostamise aluseid. Võttes arvesse, et ehituses on palju erinevaid nõudeid, mida ei ole õigusaktides sätestatud, on ka kohtud leidnud, et Eestis väljakujunenud hea (ehitus)tava järgi saab ehituses juhinduda Eestis kehtinud projekteerimisnormidest (EPN), Soomes kehtivatest projekteerimisnormidest (RT), ehitusseadusest ja territoriaalselt lähedaste maade ehitus- ja projekteerimisnormidest (endine NSVL, Rootsi). Ka kohtupraktikas on asutud seisukohale, et ehitise kvaliteeti saab hinnata muuhulgas Soome vastavate normide abil.170 Eeltoodust tulenevalt on sätestatud, et ehitusprojekti osade koostamisel saab lähtuda lisaks õigusaktides sätestatule ka standarditest, projekteerimis- ja muudest normidest või kirjeldustest, mille kasutamises on tellija ja ehitusprojekti koostaja kokku leppinud. Küll aga peab ehitusprojektist nähtuma, et millistest konkreetsetest standarditest või normidest ehitusprojekti koostaja lähtus.
Määruse § 4 lõike 4 kohaselt peab ehitusprojekti seletuskirjas esitama teabe millisest õigusaktist, standardist, tehnilisest, projekteerimis- või muust normist lähtuvalt on ehitusprojekt või selle osa koostatud. Tegemist on üldsättega ja vastav teave peab olema ka sellise ehitusprojekti seletuskirjas, mida esitatakse ehitusloa taotlemisel või ehitusprojekti muutmisel.
Määruse § 4 lg 5 on esitatud nõue, et ehitusprojektis peab sisalduma teave, kuidas ehitusprojekti koostaja korraldas projekteerimise ning kuidas peab olema korraldatud ehitusprojekti koostaja edasine koostöö teiste ehitusprojekti koostamisel ja võimalike ehitamisel osalevate isikutega, et tagada ehitamise ratsionaalsus ning ehitusprojekti osade kokkusobivus ja ehitise osade koostoimimine. Koostöökohustuse on esitatud EhS § 10 lg 3. See kohustus kohaldub pädevatele isikutele, kes pakuvad oma teenuseid ehitusalal ehk tegutsevad majandus- ja kutsetegevuse raames. Ehitamine on sageli ressursimahukas ja ajaliselt pikk protsess, milles osaleb palju isikuid (töövõtjad). Lõpptulemuse kvaliteedi huvides, ühilduvuse ja ebaotstarbekate toimingute tegemise vältimise huvides on oluline, et need isikud teeksid omavahel piisavalt koostööd.
170 RKTKo 14.06.2006, 3-2-1-59-06.
84
Määruse sättega tehakse ehitusprojekti koostajale kohustuseks anda selgitusi, kuidas ta senise projekteerimise käigus on täitnud ehitusseadustikust tulenevat nõuet ning samuti peab andma ka juhiseid, kuidas edaspidi korraldada eelkõige ehitaja, ehitusprojekti koostaja ning omaniku vaheline koostöö.171
Lisaks väikestele täiendustele, tehakse analüüsi tulemusena järgmised ettepanekud:
1. Ehitusprojekti jagunemine valdkondade kaupa ehitusprojekti osadeks peaks olema selgelt määratletud. Jaotamine võiks lähtuda kutsesüsteemist. Näiteks tuleks eraldada jaotised maastikuarhitektuuri, sisearhitektuuri ja väliruumi jaoks, sest neid valdkondi projekteerivad erineva kutsepädevusega isikud;
2. Määruses peaks kehtestama ehitusprojekti üldosa/ühisosa esitamise nõude, kus on kajastatud kõik projekti lähtekohad, andmed, dokumendid ning projekti jaotamise põhimõtted;
3. Sarnaselt ehitusprojekti standardile, koostada näidisjuhised tüüpehitistele ja –ehitamise tegevustele, kuidas ehitusprojekti või selle osasid saab koostada ja esitada paber või elektroonilise dokumendina ning võimalusel BIM mudelina;
4. Kuigi koostöö kohustus tuleneb otseselt EhS-st, on ettepanek jätta määrusest välja § 4 lg 5, sest projekteerimise ja koostöö korraldamine ei kuulu määruse kohaldamise ja reguleerimise alasse;
5. Määruses tuleks täpsustada, et ehitusprojekti osade hulka peab kuuluma ehitise eripärast tulenevad asjakohased projekteerimise valdkonnad ja vastavad osad, näiteks muinsuskaitsenõuded.
4.1.5 Ehitusprojekti minimaalne vajalik teave ehitusteatise esitamisel või ehitusloa taotlemisel
Üldnõuete kehtestamisele ehitusprojekti teabele ehitusteatise esitamisel või ehitusloa taotlemisel peab lähtuma eesmärgipärasusest ja EhS-is ehitisele (§ 11), ehitamisele (§ 12 ja § 15, samuti eriehitiste, näiteks gaasipaigaldisele kehtestatud nõuded), ehitusprojektile (§ 13 ja § 14) ning kasutamisele ja korrashoiule (§ 16, § 17), hea tava, ohutuse, keskkonnasäästlikkuse ja asjatundlikkuse põhimõtetest ja nõuetest (2. jagu, ehitisele ja ehitamisele esitatavad põhinõuded). Seejuures peab pädeval asutusel jääma ehitise ohtlikkuse, mõju avalikule ruumile ja isikute õigustele kaalutlusvõimalus ja -vajadus, nii nagu see on kehtivas EhS-is.
Alampeatükk 4.1.2 käsitles üldnõudeid ehitusprojekti teabele ehk üldiseid nõudeid ehitusprojektile. See analüüsi osa keskendub määruse 3. ptk-le ehk nõuetele ehitusloa/ehitusteatise esitamisel/taotlemisel esitatavale ehitusprojektile. Täpsemalt käsitletakse selles ptk-s koos määruse § 8 (staadiumi eesmärk ja üldised nõuded) ja 3. ptk-i sisu. Määruse § 9 on soovitus määrusest välja jätta, sest ei ole pädeva ja ehitusjärelevalvet teostava asutuse hinnatav või kontrollitav ehitusprojekti arengujärk. Määruse § 10 ehk tööprojekt või valmis projekt käsitletakse ptk 4.1.6. Määruse § 11 ehk lisanõuded puudutab nii projekteerimise materiaalseid sisunõudeid ja formaalseid vorminõudeid.
Kehtiva korra kohaselt ei erine ehitusteatisega esitatav ehitusprojekt ehitusloa taotlusele lisatavast ehitusprojektist (vt täpsemalt ka ptk 3.5.2. alaptk a). Sellest tulenevalt käsitletakse vastavate ehitusprojektide minimaalse andmemahu küsimusi käesolevas ptk-s koos. Järgmises alapeatükis käsitletakse ehitusteatise ja selle esitamiseks vajalikku teavet eraldi, arvestades et teavituste regulatsioon ei ole hakanud tööle seadustiku koostamisel välja töötatud kujul.
171 Määruse seletuskiri, lk 4-5.
85
Järgneva alapeatükk kirjeldab seega teavitustega seonduvaid võimalusi ja suundumusi tulevikus kavandatavate muudatuste tegemiseks. Enne on tarvis selgitada, kuidas ehitusprojekti teabenõuded tekivad ehitusteatise esitamisel või ehitusloa taotlemisel.
Tabel 3 on illustreeritud põhimõte, kuidas kujuneb ehitusprojekti teabevaldkonna teabenõue ehitisele ja ehitamisele üldisemalt detailsemale liikumise põhimõtte alusel. Sellest skeemist on välja jäetud planeeringud (projekteerimistingimused), mis määravad üldised maakasutus- ja ehitustingimused ehitusprojekti koostamiseks. Näites on kõrvutatud konstruktsiooni ja energiatõhususe osade teabenõudeid. Ehitised jagunevad EhS-s hooneteks ja rajatisteks. Need omakorda jagunevad kasutusotstarvete järgi. Kasutusotstarvete alusel tekivad ehitisele üld- (EhS § 11 ja § 12) ja erinõuded. Näiteks pole energiatõhususe ja eluruumide nõuded asjakohased rajatisele või lehtla tüüpi abihoonele, kuid on olulised ühepereelamule. Lähtuvalt kasutusotstarbest, ehitise tegevuse liigist ja ehitise olulistest põhiparameetritest (ehitisealune pindala ja ehitise kõrgus) tekib ehitusteatise või -loaga ja kasutusteatise või -loaga ehitusprojekti esitamise kohustus. Kui tuleb esitada ehitusprojekt, siis see peab vastama EhS § 13 ja § 14 üldnõuetele ning nendega seotud õigusaktides esitatud täpsustatud nõuetele. Ehitusprojektile esitatavate nõuete määruses on määratletud üldised teabe- ja vorminõuded, samuti ehitusprojekti teabevaldkonnad ja nende teabenõuded.
Tabel 3 Teabenõude tekkimise alused ja põhimõte
Nimetus Näide aktide varal Teabenäide Teabeloome Ehitise liik Hoone või rajatis Hoone Ehitise või ehitise osa kasutusotstarve
Kasutusotstarvete loetelu: Elamud > 11101 Üksikelamu
Elamud
Ehitustegevuse liik ja ehitise parameetrid
Ümberehitamine ja ehitisealuse pinnaga 0–60 m2 ja üle 5 m kõrge
Ühepereelamu, ehitisealune pind 55 m2, kõrgus 6 meetrit
Ehitisele, ehitise osale või ehitamisele esitatavad nõuded
EhS § 11, § 12 ja seotud aktid § 11 lg 1 mehaanilist vastupidavust ja stabiilsust
Ehitusprojekti esitamise nõue
EhS § 36 lg 4; § 38 lg 1; § 48 lg 4; § 50 lg 1
Ehitus- või kasutusluba ja ehitusprojekt
Ehitusprojektile ja ehitusprojekti koostamisele esitatavad nõuded
EhS § 13 ja § 14 Hoone (ühepereelamu) ehitusprojekt
Ehitusprojekti nõuded ja teabevaldkonnad
Määruse 1. peatükk „Üldised nõuded ja 2. peatükk „Ehitusprojekti staadiumid“ Määruse 3. peatükk Üldised nõuded > § 13 ja § 14
Konstruktsioonide osa; energiatõhususe osa
Teabevaldkonna teabenõuded
Määruse 3. peatükk Nõuded ehitusloa taotlemisel esitatavale või koos ehitusteatisega esitatavale projektile > § 17. Konstruktsioonide osa
Normatiivsed kasutuskoormused; energiaarvutuse lähteandmed ja energiaarvutuse tulemused
Esimesena käsitletakse ehitusteatise esitamisel või ehitusloa taotlemisel esitatava ehitusprojekti eesmärki ja üldnõudeid puudutavat sätet. Määruse § 8 lg 1 kehtestab eelprojektile peamise eesmärgi ehk see on staadium, milles esitatakse ehitise arhitektuurilahendus ja insener- tehniliste lahenduste põhimõtted ja kvaliteedinõuded. Seda laiendatakse § 8 lg-des 3, 4, 8 – 10. Tegu on põhimõtteliselt õigete sätetega, kuid need on kohati üldnõuded teabele ja kohati kindla teabevaldkonna ehk 3. peatüki nõuded. Eesmärgi sõnastamisel peaks rõhutama ehitusteatise esitamisel/ehitusloa taotlemisel esitatavale ehitusprojektile seatud ülesannet (EhS § 13 lg 1): hinnata ehitise (põhi-)nõuetele ja asukoha piirangutele vastavust, samuti sobivust, kasutatavust ja korrashoiu vajadusi.
Ü ld
is em
al t
de ta
il se
m al
e
86
Ehk ettepanek on üldistada ehitusteatise esitamisel/ehitusloa taotlemisel esitatava ehitusprojekti nõudeid ja täpsustada selliselt, et see aitaks pädeval asutusel saada ülevaadet ja hinnata projektlahendi väljatöötamise aluseks olnud lähteandmed, uuringud, auditid, standardid, normid jm, anda terviklik ülevaade projektlahendusest ja selle vastavusest EhS §-dele 11 – 14 ja võimaldada hinnata vastavust detailplaneeringule või projekteerimistingimustele ja muudele esitatud nõuetele, ehitatavust ja lammutatavust; ja mõjusid ehitistele, ümbritsevale keskkonnale ja otseselt või kaudselt mõjutatud isikutele. Samuti peab see teave olema sellise täpsuse ja detailsusega, et ehitamise käigus on võimalik kontrollida projektlahendi ning selle arhitektuuriliste ja tehniliste kriteeriumite vastavust ehitusteatise esitamisel/ehitusloa taotlemisel esitatud projekti teabele. Ehk üldistatult, millest ehitusprojekti koostamisel lähtuti, mida, miks ja kellele kavandati, kuidas kavandati ehk kuidas vastab kõigile kohalduvatele nõuetele ja kuidas on arvestatud mõjudega teistele isikutele. See teave peab olema sellise täpsusastme ja detailsusega, et ehitamise käigus oleks võimalik kontrollida ehitusteatise esitamisel/ehitusloa taotlemisel esitatud ehitusprojektile vastavust.
Määruse § 8 lg-ga 2 täpsustatakse projekteerimise aluseid, mida on samuti käsitletud § 4 lg-s 2. Lisaks eelnenud teabele, täpsustatakse aluseid järgmiselt: lähteülesanne ja vajadusel ehitise eskiis või tehnoloogiline projekt või mõlemad. Määruse § 8 lg 5 on ebavajalik, sest vajadus võimaldada hinnata energiatõhusust on ehitisele, ehitusprojektile ja ehitusprojekti koostamisele esitatud EhS-i põhinõue ning maksumuse (kui välja arvata oluline rekonstrueerimine) hinnang on eraõiguslik küsimus. Viimast pole enam tarvis, kui olulise rekonstrueerimise erisus jäetakse seadusest välja. Määruse § 8 lg-d 6 ja 7 on ehituse projekteerimise valdkondade ehk teabevaldkondade küsimus ning need nõuded peaks olema esitatud vastavates osades, näiteks tehnosüsteemid. Määruse § 8 lg 9 on vormistusnõue ja osalt ehitusprojekti teabevaldkonna nõue ehk tuleks määruse uusversioonis käsitleda.
Lisaks on §-s 11 esitatud erinevad lisanõuded, mis puudutavad väliruumi projekti osade plaanilist ja kõrgusliku sidumist geodeetilise süsteemiga, tehnosüsteemide koordineerimise kohustust ja tööprojekti jooniste vormistamist täpsuse ja detailsusega, mis võimaldab seda vahetult kasutada ehitamiseks või omanikujärelevalve ülesannete täitmiseks. Esimene lõige on vastavate valdkondade üldnõue. Teine lõige on sõnastatud hetkel töökorralduse küsimusena, mis ei ole selle määruse reguleerimisala. Samas, kui sellest välja jätta viide tehnosüsteemile, siis võiks vastuoludeta ehitusprojekti projektlahendi ja dokumentatsiooni esitamise kohutuse esitada üldnõudena. Kolmas on valmis projekti nõue ehk nõue ehitusprojektile kasutusteatise esitamisel/kasutusloa taotlemisel.
Määruse 3. ptk käsitleb valdavalt ehitusteatise esitamisel/ehitusloa taotlemisel esitatud ehitusprojekti osasid ja nende täpsustatud teabenõudeid. Siin on kattuvaid ja korduvaid osasid määruse 1. ja 2. peatükiga. Enne 3. peatüki detailsemat analüüsi täpsustakse erinevusi ehitusprojekti standardi ja ehitusprojektile esitatavate nõuete määruse vahel. Võrreldes määrusega on standardis kasutusele võetud mõiste ehitusprojekti üldosa/ühisosa. Ehk ehitusprojekti koosseisus esitatakse lisaks alajaotistele/osadele ehitusprojekti tervikut kirjeldav teave, mille koostab projekteerimise töö juhtinud isik või peaprojekteerija. Lähtudes heast praktikast, on EKEL-i määruse kavandis välja pakkunud sellele ühisosale teabenõuded. Ettepanekud ehitusprojekti üldosale on järgmised:
1. Esitatakse projektlahendiga hõlmatud maa-ala andmed, olemasoleva situatsiooni lühikirjeldus ja projektlahendi üldine tutvustus ning ulatus;
2. Esitatakse teave ehitise projekti ülesehituse ja koosseisu kohta, sealhulgas projekti jaotiste nimed ja tähised ning selle, millisest osast leiab millist erialaspetsiifilist teavet;
87
3. Esitatakse projektlahendi valdkonnaspetsiifilised osad projekteerinud ettevõtjate ja vastutavate isikute nimed või kontrollinud ning selle eest vastutavate pädevate isikute nimed;
4. Esitatakse loetelu ehitise projektilahendi kui terviku koostamisel lähtutud ja järgitud alustest (normdokumendid, ehitusuuringud, eksperdihinnangud, auditid jms aruanded);
5. Esitatakse ehitise projekti eesmärk – ehitusloa taotlemiseks, ehitusteatise esitamiseks, ehitustöö tegemiseks vm – ja ehitise projekti kasutamise piirangud;
6. Ajutise ehitise puhul esitatakse ehitise eeldatav eluiga;
7. Esitatakse ühiskasutatavate tehnovõrkude valdajate tehnilised liitumistingimused;
8. Esitatakse detailplaneeringu või projekteerimistingimuste ja projektlahendi võrdlus;
9. Muinsuskaitsealal asuva ehitise korral esitatakse muinsuskaitse eritingimuste ja projektlahendi võrdlus;
10. Esitatakse olulised projekteerimise protsessi ja projektlahendit mõjutanud asjaolud.
Lisaks ehitusprojekti üldosale/ühisosale on ehitusprojekti standardis täpsustatud ehitusprojekti osade loetelu. Kehtivas määruses on ehitusprojekti osasid korduvalt kirjeldatud § 4 lg-s 1 ja § 14 lg-s 2. Täpsemalt on määruses kirjeldatud kümme ehitusprojekti osa, millega esineb mitmeid probleeme. Asendiplaan kui projekti osa tuleks kaotada ning asendada projekteerimise valdkondadega. Ehitusprojekti standardis eristatakse selgemalt välisruumi erinevaid osasid milleks on teed, liiklus, teerajatised, haljastus; elektrivarustuse välisvõrk; nõrkvoolu välisvõrk; soojusallikas; soojusvarustuse välisvõrk; gaasivarustuse välisvõrk; veervarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk; ja maa-ala väikeehitiste arhitektuur, ehituskonstruktsioonid, tehnosüsteemid. Samuti peaks jagama arhitektuuri erinevateks alamvaldkondadeks. Sellised jaotused lähtuvad sellest, et ehitusprojekti valdkondi projekteerivad erineva teadmiste ja oskustega projekteerijad. Standardis on ehitusprojekti osadeks jagamisel ja määramisel lähtutud kutsekvalifikatsioonideks jagunemisest või valdkonna heast tavast.
Samas peab meeles pidama, et ehitusprojekti projektlahenduse osasid koostavad rollid pole alati üks-ühele vastavuses kutsesüsteemiga. Näiteks pole basseinitehnoloogia projekteerimiseks kutset, kuid on spetsialiseerumine sellele valdkonnale. Seega on projekteerimistöö aluseks projekteerijate spetsialiseerumine. Osade projekteerimiserialade puhul on olemas kutsed, aga osade puhul ei ole. Siin võib lähtuda kutseseaduse määratlustest. Kompetentsus on edukaks kutsetegevuseks vajalik teadmiste, oskuste, kogemuste ja hoiakute kogum, mis on vastavuses spetsialiseerumisega. Kvalifikatsioon on hindamise ametliku tulemusena tunnustatud kompetentsus ehk kutsekvalifikatsioon.
Lähtudes selle peatüki analüüsist, võrdlusest standardiga ja EKEL-i määruse kavandist, peaks ehitusteatise esitamisel/ehitusloa taotlemisel esitatav ehitusprojekt asjakohasel juhul järgima valikut 35 erinevast ehitusprojekti teabevaldkonnast. Siinkohal tuleb rõhutada - nii nagu on kehtivas EhS-s ja määruses, et ei esitata ehitusprojektiga teavet kõigi nende valdkondade kohta, vaid esitada tuleb asjakohane teave lähtudes ehitise ja ehitamise liigist ning arvestada asukohast tulenevate vajadustega. Alltoodud nimekirja saab määruse mitte liigseks koormamiseks lisada määruse lisasse:
1. Nõuded ehitusprojekti ühisosale;
2. Nõuded maastikuarhitektuuri teabele;
3. Nõuded teede ja teerajatiste, liikluse ning vertikaalplaneeringu teabele;
4. Nõuded maa-ala valgustuse teabele;
88
5. Nõuded elektrivarustuse välisvõrgu teabele;
6. Nõuded nõrkvoolu välisvõrgu teabele;
7. Nõuded gaasivarustuse välisvõrgu teabele;
8. Nõuded veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrgu teabele;
9. Nõuded soojusvarustuse välisvõrgu teabele;
10. Nõuded külmavarustuse välisvõrgu teabele;
11. Nõuded tehnovõrkude koondteabele;
12. Nõuded soojusallika ja külmaallika teabele;
13. Nõuded ligipääsetavuse teabele;
14. Nõuded arhitektuuri teabele;
15. Nõuded sisearhitektuuri teabele;
16. Nõuded akustika teabele;
17. Nõuded valgustuse teabele;
18. Nõuded keskkonnagraafika ja viitade teabele;
19. Nõuded suluste ja lukustuse teabele;
20. Nõuded konstruktsioonile (kandvate ja jäigastavate tarindite) teabele;
21. Nõuded tuleohutuse teabele;
22. Nõuded ehitisesisese tuletõrjeveevärgi teabele;
23. Nõuded mehaanilise suitsutõrjepaigaldise teabele;
24. Nõuded automaatse tulekustutussüsteemi teabele;
25. Nõuded tuleohutussüsteemide automaatikapaigaldise teabele;
26. Nõuded sisekliima tagamise süsteemide teabele;
27. Nõuded veevarustuse ja kanalisatsioonipaigaldise teabele;
28. Nõuded gaasipaigaldise teabele;
29. Nõuded tugevvoolupaigaldise teabele;
30. Nõuded nõrkvoolupaigaldise teabele;
31. Nõuded hooneautomaatikapaigaldise teabele;
32. Nõuded radooniohutuse teabele;
33. Nõuded energiatõhususe teabele;
34. Nõuded muinsuskaitse teabele;
35. Nõuded lammutuse teabele.
Selline jaotamine tagab, et esitatav ehitusprojekt on piisavalt detailne ja vastab kõikidele tehnilistele ning regulatiivsetele nõuetele, et hõlbustada ehitusprojekti hindamist, kontrollimist ja elluviimist.
Samuti on määruse §-des 15 – 23 esitatud ehitusprojekti osade teabenõuded. Neid olemasolevaid teabenõudeid analüüsides ilmneb, et teabenõuded on esitatud väga erineval
89
üldistustasemel. Näiteks on asendiplaani kirjeldatud ainult mõne üksiku nõudega, samas § 22 tuleohutuse osas on esitatud palju detailsem nimekiri, mis peab ehitusloa taotlemisel või koos ehitusteatisega esitatav ehitusprojekt sisaldama. Lisaks teabevaldkondadele on EKEL-i määruse kavandis esitatud ka ettepanek teabevaldkondades esitatavatele teabenõuetele, mida ehitusprojekt peab asjakohasel juhul sisaldama ehitusteatise esitamisel või ehitusloa taotlemisel. Need on kooskõlas ehitusprojekti standardiga ja valdkonna kehtiva parima praktikaga, kuid ettepaneku kohaselt on määruse nõuded vähem detailsed. Ehk tänased ehitusprojekti osade teabenõuded ja esitatud nimekirjad on probleemsed. Ühest küljest ei vasta need tänasele parimale praktikale ja teisest küljest pole ka piisavalt üldised.
Ehk kokkuvõtlikult saab öelda, et määruses esitatud nõuded saab jagada teabe, teabe vormistamise, dokumendi, dokumendi vormistamise, allkirjastamise (vastutuse võtmine ja tõendamine) ja esitamise nõueteks. Nende nõuete alusel peab pädev ja ehitusjärelevalvet teostav asutus otsustama ehituse ja kasutamise õiguspärasuse üle. Kuid olemasolevaid nõudeid analüüsides ilmneb, et ehitusprojekti nõuded, mis kohati on samasisulised, on esitatud määruse erinevates osades läbisegi, erineva ulatuse ja väga erineval üldistustasemel. Näiteks on tuleohutuse osa teabenõuded märksa detailsemad kui energiatõhususe või konstruktsiooni osa kohta esitatavad teabenõuded. Ehk küsimusele, kas teha määrus täpsemaks või üldisemaks on põhimõtteline valik. Tänane määruse vahepealne lahendus on probleemne, sest pädeval ja ehitusjärelevalvet teostaval asutuse esindajal puuduvad tihti vajalikud teadmised ja oskused ehitusprojektis esitatava teabe asjakohasuse ja nõuetelevastavuse hindamiseks ja kontrollimiseks.
Kokkuvõtlikult on määruse ajakohastamiseks teabevaldkondade ja -nõuete osas neli alternatiivi:
Ehitusprojekti määrust ei muudeta ehk nn 0-alternatiiv.
Määruses sätestatud ehitusprojekti osad vaadatakse üle ja need korrastatakse ning kaasajastatakse. Korrastamise tulemusena võivad teabevaldkonnad jääda samaks või muutuda rohkem ehitusprojekti standardiga sarnaseks. Eelkõige lisatakse juurde üksnes teabevaldkonnad, mis on täna puudu ja on hädavajalikud, nt välisvõrgud.
Määruses sätestatud ehitusprojekti osi reguleerivad sätted vaadatakse üle ja teabenõuded sõnastatakse valdkondade kaupa ehitusprojekti standardi eeskujul. Teabenõuded jäävad üldisele tasemele. Täpsemad juhised nende sisustamiseks annab standard või ministeeriumi kehtestatud juhendid.
Määruses sätestatud ehitusprojekti osi reguleerivad sätted vaadatakse üle ja teabenõuded sõnastatakse valdkondade kaupa ehitusprojekti standardi eeskujul.
Seega on määruse kaasajastamiseks erinevad võimalused. Määruse koostamisel kaalutakse ka alternatiivi, et olemasolevat olukorda ei muudeta. Kuigi selle alternatiivi rakendamisel esineb probleeme, siis suures pildis on nendele praktikas leitud lahendused ja ehitised ei ole jäänud seetõttu ehitamata.
Teine võimalus on minimaalselt vajalike muudatuste tegemine, mis tähendab määruse parandamist ja täiendamist ja kehtivate sätete sõnastuse parandamist ning dubleerivate ja ebavajalike säte eemaldamist. Selle alternatiivi rakendamisel vaadatakse üle olemasolev ehitusprojekti osade nimekiri ning lisatakse sinna minimaalselt vajalikud teabenõuded.
Veel on võimalus määruses kehtestada detailsed ja ühtlased teabenõuded kõigi teabevaldkondade kaupa. Selleks, et mitte koormata määrust liigsete detailidega, on seejuures ettepanek lisada kõik teabevaldkonnad ja nendes esitatavad teabenõuded määruse lisasse. Võimaluse piires arvestatakse EKEL-i määruse kavandi ja ehitusprojekti standardiga.
90
4.1.6 Ehitusprojekti minimaalne teave ehitusteatise esitamiseks
Ehitusteatise algne idee oli vähendada halduskoormust olukorras kus ehitusloa taotlemine oleks liialt koormav ehk ehitusteatise menetlus peaks olema paindlik ja kiire. Ehitusteatisega tuleb ehitusseadustiku lisas 1 nimetatud juhtudel esitada ehitusprojekt. Ehitusprojekti esitamise kohustus ehitusteatises sõltub ehitise ja ehitamise liigist. EhS seletuskirjas selgitatakse, et ehitusteatise esitamise eesmärk on eelnevalt teavitada pädevat asutust ehitamisest. Samuti seda, et Lisa 1 koostamisel lähtuti põhimõttest, et kui ehitis ei ole ohtlik ega oma avalikku huvi, kuid ehitamise kohta käiv teave, eelkõige ehitusprojektis sisalduv teave, on avaliku võimu jaoks oluline, on ehitise ehitamisest vajalik teavitada ning teatisele lisada ehitusprojekt.
Ehk kehtiva korra kohaselt ei erine ehitusteatisega esitatav ehitusprojekt ehitusloa taotlusele lisatavast ehitusprojektist. Mõlemal juhul kehtivad ehitusprojektile samad nõuded ja kasutatakse samu vorme, lihtsalt pealkiri on erinev. Kuigi kohalikud omavalitused katsuvad võimaluste piires menetleda teatisi 10 päeva jooksul või kiiremini, siis pigem on see erand. Mitmed pädevad ja ehitusjärelevalvet teostavad asutused on välja toonud, et EhS-is sätestatud 10-päevane ehitusteatise menetlustähtaeg on liiga lühike. Seda juba põhjusel, et see võib sisaldada kahte nädalavahetust.
Ehk praktiliselt on ehitusteatise menetlus sama koormav kui ehitusloamenetlus, kuigi selle instrumendi esialgne loomise eesmärk oli vastupidine – vähendada halduskoormust olukordades, kus ehitusloa taotlemine oleks liialt koormav. Seetõttu on mõistlik kaaluda ehitusteatisekohustusega ehitiste puhul erinevaid alternatiive. Need ei pea olema eelkõige uued õiguslikud instrumendid, lahendused võivad olla samuti infotehnoloogilised või lihtsalt teadlikkuse tõstmine. Näiteks viitavad pädevad asutused ja ehitusjärelevalvet teostavad asutused sageli ehitusteatisega esitatud ehitusprojektide puudulikule kvaliteedile. Seda saaks osaliselt lahendada näiteks läbi koolituste ja juhendmaterjalide koostamise.
Põhimõtteliselt on neli valikut:
1. esiteks mitte muuta tänast korda ja keskenduda teadlikkuse tõstmisele läbi juhiste;
2. eristada ehitusloa ja ehitusteatise kohustuslike ehitisi ning vastavalt nendele kehtestada eraldi nõuded ehitusloa ja ehitusteatise ehitusprojektidele;
3. kaotada teatis;
4. jätta ehitusseadustikust välja nõue esitada ehitusteatisega koos ehitusprojekt.
Esimene ei vaja lisaselgitust, sest tegemist on tänase olukorraga ja käsitletud eelnenud lõikudes. Teine alternatiiv puudutab ehitusloakohustuslike ja teatisekohustuslike ehitiste eristamist. See eeldab ehitiste määratlemist ja jagamist kaheks ehk kas nendesse kahte gruppi kuuluvatel ehitistel on ühiseid omadusi, mille alusel saaks neid selgemini seaduses eristada. Küsimus seisneb piiri tõmbamises, näiteks, kas eristamine peaks lähtuma ehitisealusest pindalast ja kõrgusest nagu täna või ehitise keerukusest ning ohupotentsiaalist või kvalitatiivsetest kriteeriumitest nagu avalik huvi. Ehitiste, nende kombinatsioonide ja erinevate olukordade rohkuse tõttu ei ole eristamine seni õnnestunud. Samuti arenevad ehitised ajas ehk aegajalt tuleb ette, et mõeldakse välja täiesti midagi uut.
Sellest tulenevalt on sellise jaotuse hindamine, analüüs ning ettepanekute väljatöötamine mastaapne ehituserialane töö, mis ei saa olla ühekordne tegevus ehk seda tegevust peab kordama teatud regulaarsusega. Lisaks läheb see vastuollu EhS-i ja seotud õigusaktide üldisemaks tegemise eesmärkidega. Kolmanda alternatiivi vastu räägib EhS-i kaasamise põhimõte. Naabritel ja seotud osapooltel peab jääma võimalus ja õigus saada teavet ning avaldada arvamust ka lihtsamate ehitustegevuste korral. Neljas alternatiiv tähendab sisuliselt
91
seda, et seadusest jäetakse ära erisus § 1 lg 2 p 5 "ümberehitamisele ehitise olulisel rekonstrueerimisel", teha oluline rekonstrueerimine loakohustuslikuks ja teatis EHR-s vormitäitmise põhiseks. Järgnevalt käsitletakse seda alternatiivi.
Sellest tulenevalt vaadatakse tellija küsimust seoses ehitusprojektide minimaalse teabemahuga. Peamine erinevus on see, et ehitusteatise puhul käsitletakse sageli lihtsamat ehitist või ehitise osa või mitut osa. Samas peab taaskord rõhutama, et ühest universaalset ja minimaalset kõikehõlmavat teabehulka ja dokumentide arvu pole võimalik määrata. Ehk ehitusteatise puhul kehtib samuti pädeva asutuse kaalutlusvajadus ja -õigus, mille juures peab võtma arvesse ehitise ja ehitamise tegevuse iseloomu ja eripärasid. Kaalutlusvajaduseta saab hakkama ainult ehitusprojekti vorminõuete puhul. EhS eesmärk on tagada ohutus inimesele, keskkonnale, varale, riigi julgeolekule või riigikaitseobjektile, hõlmates ka loodus- ja kultuuriväärtuse kaitset ning vajadusel looma elu ja tervist. Samuti vajadus kaasata ja teavitada ehitamisest mõjutatuid isikuid.
Täna kasutatakse ehitusteatise ja ehitusloa puhul sisuliselt samu vorme, pealkirjad on erinevad. Üldiselt vormil esitatav teave jaguneb ehitise ja ehitamise liigi valikuteks ja kirjelduseks, seotud isikute ja rollide, seotud dokumentide, ehitise ja ehitise osadega seotud tehnilisteks, asukoha ja riigilõivu andmeteks. Vormil kogu selle teabe esitamine ei ole kohustuslik, sest esitatav teave sõltub ehitise ja ehitamise liigist, kasutusotstarbest, ehitise ehitisealusest pindalast ja kõrgusest, selle asukohast tulenevatest nõuetest.
Täpsemalt on nendel vormidel nõutud järgmine teave:
1. ehitamise tegevus liigi valik ja selle täpsustused (hoone laiendamisel, ümberehitamisel või selle käigus tehnosüsteemide muutmisel);
2. teatise esitaja/load taotleja;
3. ehitusprojekti koostaja;
4. kontrollinud isik;
5. esitatavad dokumendid;
6. energiamärgise number;
7. ehitise ja ehitamise andmed;
8. ehitise tehnilised andmed, eelkõige ehitise pinna, kõrguse jms andmetega seonduv teave;
9. kasutamise otstarve ja pindalad;
10. ehitise asukoha andmed ja koordinaadid;
11. konstruktsioonid ja materjalid;
12. tehnosüsteemid;
13. hoone osad;
14. ehitusloal andmed riigilõivu tasumise kohta;
15. eluruumide andmed (täidetakse iga eluruumi kohta eraldi);
16. mitteeluruumide andmed (täidetakse iga mitteeluruumi kohta eraldi).
Valitsusasutustega arutati, kas on ehitusteatise kohustuslikke tegevusi, mida saaks lihtsustada selliselt, et EHRis esitatakse ehitusprojekti asemel vastav vorm ja dokumendid. Muud keerukamad tegevused läheksid ehitusloa ning ehitusprojekti kohustuse alusel. Näitena nimetati hoonete rekonstrueerimist, mis on ehitusteatise kohustuslik tegevus, kuid kuna ehitusprojekt on
92
kohustuslik, siis praktiliselt (kui välja arvata kvalifikatsioon tõendamise ning riigilõivu tasumise kohustus) ei ole taotleja jaoks vahet, kas kohaldub ehitusteatise või -loamenetlus, kuivõrd ehitusprojekti esitamine on igal juhul kehtiva õigusraamistiku järgi kohustuslik.
Praktikas on ressursimahukad näiteks õhksoojuspumpade paigaldamisega seotud menetlused, mida kooskõlastavad KOVid ja kus pöördujal on vajalik esitada ehitusprojekt. Valitsusasutused möönsid, et see protsess võiks olla taotlejatele lihtsam. Paigaldamine hõlmab sisuliselt teavet kolmes valdkonnas: tehnoseadme muutmine, fassaadi muutmine (kas vaja varjestust) ning müra temaatika – leiti, et tuleb sisuliselt läbi mõelda, mille jaoks on projekti esitamine vajalik, eriti olukorras, kus tootejoonised on olemas. KOVid küsivad sageli ka asendiplaani. Ühe lihtsustusettepanekuna toodi esile, et näiteks võiks olla piisav toote tehnilise passi ja kirjelduse esitamine. Joonise esitamine ei pea olema kohustuslik, kuid esitada tuleks kirjeldus asukoha kohta ning kuidas muudatus mõjutab keskkonda ja naabreid. Valitsusasutuste hinnangul toote detsibelli järgi piiri tõmbamine ei ole sobiv lahendus kuivõrd seda mõjutavad kaugused, kõrgused ja takistused. Terviseameti veebilehel on riikliku labori arvutustega abistav informatiivne materjal, kus nähtub, kuidas kaugustega väheneb õhksoojuspumba müra – see tabel on abistamise eesmärgil ka KOVidele saadetud, tabel sisaldab ka peegeldusefekti. Tabel ei ole üks ühele ülevõetav, kuid seda on võimalik kasutada abivahendina.
Erialaliidud pooldavad ehitusteatise lihtsustamist, kuid ei pea võimalikuks selle kaotamist. Ehitusteatis ei ole oluline ainult ehitise ja ehitamise põhinõuete täitmise hindamiseks/kontrollimiseks, vaid samuti otseselt ja kaudselt mõjutatud isikute, näiteks naabrite teavitamiseks ja kaasamiseks. Erialaliidud pooldavad halduskoormuse vähendamise eesmärgil ehitusprojektile esitatavate nõuete täpsemaks ja konkreetsemaks muutmist. Küll aga peaks lihtsustamine olema üheselt mõistetav ja tooma kaasa selguse, mitte täiendavate küsimuste tekkimise.
Kohtupraktikas on seoses ehitusteatisega koos esitatava ehitusprojektiga leitud, et ehitusprojekt peab sisaldama nõuetekohaseks ehitamiseks vajalikku teavet (EhS §-d 5 ja 13) ning ehitise olemusest sõltuvalt pole alati nõutav, et ehitusteatisele lisatud projekt sisaldaks kõiki määruse §-s 4 loetletud osi.172
Lähtudes eespool tehtud analüüsist ja siin käsitletust on analüüsi ettepanek kaotada ehitusteatisega ehitusprojekti esitamise kohustus. Analüüsi koostajate hinnangul on täna vormil esitatav teave väikeste täiendustega piisav ehitusteatise esitamiseks ilma ehitusprojektita. Ettepanek on täiendada ehitusteatise vormi173 ja lisada sellele väljad, milles ehitusteatise esitaja kirjeldab, selgitab ja tõendab ehitisele ja ehitamisele ning asjakohasel juhul korrashoiule ja kasutamisele esitatud nõuete täitmist.
Vormil esitatavat teavet võrreldi määruses käsitlevate ehitusprojekti osadega. Suures pildis kattuvad vormil esitatavad teabevaldkonnad määruses nõutavate osadega. Vormi erisus määruse teabevaldkondadest on, et pädevale asutusele esitatav teave ei pea olema terviklik, st teabe esitamiseks ei ole vaja kasutada jooniseid ja seletuskirja või mudelit. Vormilt tuleks eemaldada ebavajalikud teabeväljad: ehitusprojekti koostaja ja riigilõivu kohta käiv teave. Dokumentide teave ja energiamärgise teave peaks jääma, sest vähemohtlikuma ehitustegevuste puhul võib samuti vajalik olla esitada asja kirjeldavaid ja illustreerivaid dokumente (näiteks tootejoonised, skeemid, paiknemise plaanid jms), kaasaarvatud energiamärgise dokumente. Täpsustada tuleb teatise vormi, et see ei oleks hoonekeskne (nt vormi p 16 hoone osad) ning kajastaks ka hooneväliseid võrke. Sealhulgas tuleks teha lahtrid liitumispunkti asukoha ja
172 TlnHKo 14.06.2024, 3-23-1998, p 10.1 (õhksoojuspump). 173 Majandus- ja taristuministri määrus nr 67 ”Teatiste, ehitus- ja kasutusloa ja nende taotluste vorminõuded ning
teatiste ja taotluste esitamise kord”. – RT I, 26.06.2015, 10 (edaspidi määrus nr 67).
93
põhiparameetrite, olemasolevate kaabelliinide ümbertõstmise põhimõtted ning tehnovõrgu struktuurskeem (nt side-, gaasi- või veevarustus).
Vorm peaks olema EHRis interaktiivselt täidetav ning sellele juurde peaks saama lisada vajalikke dokumente. Detailne vormide koostamine ja arendamine vajab täiendavat analüüsi, kuid eelkõige peaks see võimaldama lihtsat teabe esitamist ja mõistmist.
4.1.7 Ehitusprojekti minimaalne teave kasutusteatise ja kasutusloa taotlemisel
Kohustus esitada kasutusteatise esitamisel/kasutusloa taotlemisel ehitusprojekt on sätestatud EhS § 48 lg-s 4 ja § 52 lg 3 ja esitada tuleb ehitusprojekt mille järgi ehitati. Määruse § 10 ütleb, et selline projekt on tööprojekt. Lisaks on kasutusteatise/kasutusloa ehitusprojekti sisu ja nõudeid osaliselt täpsustatud § 11 ja § 12. Samuti on nendele paragrahvidele läbi projekteerimise üldiste põhimõtete kasutusteatise/kasutusloa ehitusprojekti sisustatud § 5 lg 3 ja § 6 lg 1 kaudu. Need lõiked sätestavad põhimõtte, et projekteerimine on järkjärguline protsess, üldiselt detailsemale liikumise teabe loomise protsess. Selline järkjärguline ehitusprojekti arendamine on vajalik omanikule/ehituse tellijale riskide ja ressursside mõistlikuks haldamiseks ning pädevale asutusele halduskoormuse vähendamiseks.
Järkjärguline protsess tähendab, et ehitusteatise esitamisel/ehitusloa taotlemisel esitatav ehitusprojekt ei ole valmis ehitusprojekt ja kasutusteatise esitamisel/kasutusloa taotlemisel peab esitama valmis ehitusprojekti. Valmis ehitusprojekt sisaldab teavet samade ehitise osade kohta, mis esitati ehitusteatise esitamisel/ehitusloa taotlemisel. Kasutusteatise/kasutusloa ehitusprojekti teave peab olema sellise täpsusega ja detailsusega, kus ehitusprojekti osad on lõpuni kooskõlas ning mille alusel on võimalik saada lõplik ülevaade projekteerimise alustest, kontrollida nõuetele vastavust, ehitada ja täita omaniku järelevalve ülesandeid. Kuid kasutusteatise esitamisel/kasutusloa taotlemisel sisalduv ehitusprojekti teave ei tohi olla vastuolus ehitusteatise esitamisel/ehitusloa taotlemisel esitatava teabega ehk viimane täpsustab ja detailiseerib, kuid ei muuda põhimõtteliselt ehitise projektlahendit.
Ehk esitada tuleb ehitusprojekt, mille alusel ehitati. Ehitada saab valmis projektlahendi ja dokumentatsiooni alusel. Ehitise projektlahendit kirjeldav ehitise projekt on valmis, kui on läbitud kõik projekteerimise staadiumid ja kui on jõutud projektlahendini, mis on piisavalt detailne, et nõuetekohaselt ehitada. Hea tava kohase valmis ehitusprojekti määratleb ehitusprojekti standard. Valmis ehitusprojekt on praktikas tööprojekt. Vastavalt EhS § 14 lg-le 3 on muuhulgas valmis ehitusprojekt see, mille vastavust nõuetele on kontrollinud „ehitusprojekti koostajast sõltumatu pädev isik“ ehk kes teeb ekspertiisi, kui õigusakt sätestab ekspertiisi koostamise kohustuse.
Sisuliselt on valmis ja kontrollitud ehitusprojekt kooskõlas kõigi kehtivate nõuetega, sealhulgas EhSis sätestatuga, ning sisaldab piisavalt detailset teavet, et võimaldada pädeval asutusel saada täielik ülevaade projektlahendi aluseks olnud andmetest ja normdokumentidest. Samuti peab selline projekt sisaldama asjakohaseid erialaspetsiifilisi jaotisi, mis on omavahel kooskõlas ja üksikasjalikult kontrollitud (vaata 4.2). Konserveerimise, restaureerimise või muinsuskaitsega seotud ehitiste puhul tuleb esitada spetsiaalsed juhised ja lahendused olemasolevate tarindite ja detailide kaitsmiseks ning ajutiseks ladustamiseks. Projekti teabele ja jaotistele tuleb lisada kogu vajalik lisateave, mis esitati ehitusteatise või ehitusloa taotlemisel. Üldised nõuded on täidetud, kui projekt vastab ehitusseadustiku ja määruse nõuetele ning sisaldab head tava järgivat teavet.
KOVid soovivad ehitusprojektis näha, et seal esitatud andmed võimaldavad hinnata ehitise vastavust ehitusloa saanud ehitusprojektile, millised mõõdistusjoonised ja tööjoonised, teatisekohustuslikul ehitisel ka teostusjoonis. Tööprojekti (joonise) tähtsus seisneb selles, et
94
tegemist on staadiumiga, milles võtab projekteerija vastutuse kavandatu toimivuse eest, st tööprojektis projekteeritakse sellised lahendused, mis tagavad ehitise toimivuse.
Valitsusasutused ei esitanud otseselt kasutusteatise või kasutusloaga seonduvaid ettepanekuid. Üldiselt toetati võimalusel menetluste lihtsustamist ja kiirendamist. Mõnel juhul toodi välja, et ehitusloa taotluse menetluses asjakohaseid valitsusasutusi neile mitteteadaolevatel põhjustel ei kaasata. Selle tagajärjeks võib mh olla, et valitsusasutus saab ebaõigetest lahendustest teada alles kasutusteatise või kasutusloa menetluses, mil taotlejal on muudatusi raskem ellu viia.
EKEL-i määruse kavandis on tehtud soovitus määratleda valmis ehitusprojekt, mis on esitatud nende poolses määruse kavandis kriteeriumitena. Nende ettepanekul on projekt valmis, kui:
1. projektlahend on detailselt välja töötatud;
2. projektlahendi vastavus nõuetele on lõplikult kontrollitud, sealhulgas vastavalt ehitusseadustikus sätestatule;
3. projektlahendi erialaspetsiifilised osad on omavahel kooskõlas kuni detailideni.
See ei erine tänasest korrast, sest ehitusteatise/ehitusloaga esitatakse eelprojekti mahus ehitusprojekt ja valmis projekti puhul tööprojekt ehk projekt mille alusel ehitati. Määruse § 10 on määratletud valmis projekti ehk tööprojektile esitatavad üldnõuded. Näiteks peab selline ehitusprojekt sisaldama (1) teavet sellise täpsusega, mis võimaldab nõuetekohaselt ehitada (lg 1); nimekirja lõplike projekteerimise lähtealuste kohta: eelnevad staadiumid, ehitustoote, - materjali ja -seadme teave ning täpsustatud tehnoloogilised või esteetilised eelistused ja piirangud (lg 2); (3) lahenduste kirjeldusi täpsusega, et ehitist oleks võimalik terviklikult valmis ehitada (lg 3); lahendusi ja nõudeid ehitustootele, -materjalile ja -seadmele, ehitisele ja selle osadele selliselt, et oleks kontrollitud ja omavahel kooskõlas (lg 4); jooniseid mõõtkavas ja vormituses, et seda oleks mugav kasutada ehitusplatsil (lg 5) jne.
Lähtudes eespoolt tehtud analüüsist ja siin käsitletust, on esimene ettepanek määruses täpsustada põhimõtet, et kavandamine on järkjärguline projektlahendite kohta käiva teabe loomise protsess. See tähendab, et ehitusteatise esitamisel/ehitusloa taotlemisel esitatav ehitusprojekt ei ole valmis ehitusprojekt ja kasutusteatise esitamisel/kasutusloa taotlemisel peab esitama valmis ehitusprojekti. Valmis ehitusprojekt sisaldab teavet samade ehitise osade kohta, mis esitati ehitusteatise esitamisel/ehitusloa taotlemisel. Valmis ehitusprojekt erineb ehitusteatise esitamisel/ehitusloa taotlemisel esitatavast projektis peamiselt kvalitatiivselt ehk see puudutab ehitise samu teabevaldkondasid, kuid kasutusteatise/kasutusloa ehitusprojekti teave on sellise täpsuse ja detailsusega, kus osad on lõpuni kooskõlas ning mille alusel saab (lisaks kõigile muudele nõuetele) ehitada ning täita omaniku järelevalve ülesandeid. Vaja oleks määruses samasisulised valmis projektile esitatavad nõuded kokku tõsta ja ühtlustada ning selgemalt käsitleda ja sõnastada kasutusteatise/kasutusloa ehitusprojekti nõuded teabele, teabevaldkondadele ja vormistamisele.
Teiseks, sarnaselt ehitusteatisele (seda ettepanekut vaata koos ptk 4.1.5) tehakse siin samuti ettepanek ära kaotada kohustus esitada kasutusteatisega ehitusprojekt. Ettepanek on täiendada kasutusteatise vormi174 selliselt, millel kasutusteatise esitaja selgitab ja tõendab, kuidas on ehitise ja ehitamisele esitatud põhinõuded täideti.
4.2 Ehitusprojektile esitatavad vorminõuded ja BIM
Selles peatükis käsitletakse TK 3.3 küsimusi. Ehitusprojekt koosneb projektdokumentidest – seletuskirjad, joonised, skeemid, loendid ja spetsifikatsioonid. Projektdokumentide vormistuse nõuded on osa erialasest "(kirja)keelest", mis võimaldab asjaosalistel üksteist mõista, aitab
174 Määrus nr 67.
95
tagada ehitusprojekti selgust, terviklikust ning kontrollida ehitusprojekti koostajate kvalifikatsiooni ja usaldusväärsust. Elektrooniline esitamine ja EHR-i kasutamine ei vähenda vormistuse nõuete vajalikkust. Traditsiooniliste projektdokumentide puhul on need vormistuse nõuded hästi välja kujunenud. Ehituse teabemudeli osas on Eestis hea tava ja sobivad vormistuse nõuded välja kujunemas. Ehk olemasolevad vormistuse nõuded vajavad korrastamist ja täiendamist, kuid need ei ole ebavajalikud.
Ehitusprojekti vormistamise üldnõuded on esitatud määruse §-s 7, kuid neid leiab samuti määruse teistest osadest. Ehk formaalsed vorminõuded on esitatud määruses läbisegi ja väga erineva üldistustaseme juures. Formaalsed nõuded saab omakorda jagada nõueteks vormistamisele, allkirjastamisele (vastutuse võtmisele, andmisele ja tõendamisel) ja esitamisele. Nõuded vormistamisele omakorda aga vormistamise üldnõueteks, ehitusprojekti osade vormistamise nõueteks ja dokumentide vormistamise nõueteks, näiteks nõuded ehitusprojekti seletuskirjale. Samuti peab hindama kehtivaid vorminõudeid ehitusvaldkonna digisuundumuste valguses.
EhS revisjonis175 on tehtud ettepanek EhS § 5 muutmiseks, et ehitusprojektina saaks käsitleda ka ehitise (digitaalset) infomudelit. Vastav ettepanek on asjakohane ka käesolevas analüüsis. Määruse kaasajastamiseks tuleb keskenduda sellele, milliseid andmeid peab ehitusprojekt sisaldama, mitte paberkujul esitamisele suunatud nõuetele. Minimaalse andmemahu osas vaata täpsemalt ptk 4.1.
Määruses tuleks keskenduda teabe vormistamise, allkirjastamise ja esitamise nõuetele, sõltumata vormingust. Näiteks tuleks määruses sätestada, et kõik vajalikud andmed, nagu ehitusprojekti nimetus, koostaja nimi, koostamise kuupäev ja muud seotud andmed, esitatakse elektrooniliselt ja vormingus, mis on tehnoloogiliselt kaasaegne ja toetab digitaalset töötlust ja säilitamist. Selline lähenemine lihtsustab andmete haldamist ja toetab efektiivseid tööprotsesse. Võimalus ehitusprojekt paberil esitada peab säilima, kuid nõuded, mis reguleerivad paberil esitamist (nt määruse § 7) peavad kohalduma ainult paberil esitatavale ehitusprojektile.
4.2.1 Ehitusprojekti vormistamine: olemasolev olukord
Analoogselt ehitusprojekti mõistet käsitleva ptk-ga on problemaatiline dokumendi mõiste kasutamine ehitusprojektile esitatavate nõuete määruses. Termin „dokument“ ei ole kehtivas õiguses defineeritud. Ka EhS-i ja määruse alusdokumentide analüüsimisel näib, et termini „dokument“ all mõistetakse pigem teavet paberkandjal. Arvestades infotehnoloogilist arengut ja kehtivas EhSis sisalduvat kohustust esitada teatisi ja loataotlusi elektrooniliselt EHR kaudu, piirab selline lähenemine vajaliku teabe edastamist kindlate paberdokumendile sätestatud nõuetega, mis loovad ebavajalikku halduskoormust nii taotlejatele kui ka pädevatele asutustele. Taotlejad keskenduvad vormistamisele rohkem kui sisule ning ka pädevatel asutustel kulub arvestatavalt aega just vormistusnõuete, mitte sisu kontrollimisele. See ei ole põhjendatud. Kohtupraktikast kõnealuste sätete kohta täiendavaid selgitusi ei lisandu ning samuti puuduvad õiguskantsleri seisukohad. Kokkuvõttes viitab määruse tõlgendamine selgelt sellele, et seadusandja lähtus määruse koostamisel eeldusest, et ehitusprojekt esitatakse paberil. Määrus rõhutab tiitellehtede, leheküljenumbrite ja köidete olemasolu, allkirjade lisamist ning lehtede ja köidete nummerdamist, mis on kõik seotud paberdokumentidega.
Nõuded ja ehitised on ajas üha keerukamaks muutunud, mistõttu pööratakse nüüd rohkem tähelepanu ehitise ja selle ehitamiseks vajaliku teabe ettevalmistamisele. Selle tulemusena on nii avaliku kui ka erasektori tellijad hakanud ehitushangetes nõudma informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogiate, eriti BIMi kasutamist. BIM pakub ehitussektorile uut
175 Ehitise elukaare õigusruumi digitaliseerimiseks kohandamine. 2020, lk 69.
96
võimekust, võimaldades ehitist ja ehitust digitaalselt prototüüpida ning lahendusi simulatsioonivahendite abil hinnata ja kontrollida. Digilahenduste kasutamisega ehitusprojekti koostamiseks luuakse ehitise kohta käiv teave ehk teabekogum. See teave on organiseeritud, struktureeritud ja vormistatud masinloetaval kujul, mis võimaldab töövooge tõhustada ja samuti automatiseerida. Avatud rahvusvaheliste standardite kasutamine, näiteks IFC (Industry Foundation Classes)176, aitab tagada andmete parema säilimise digitaalsel kujul. Eeltoodud lahendus toetaks ka ehitusprojekti menetluste kiiremaks muutumist, säilitades vormistusnõuete sätestamise eesmärke, näiteks samuti pädevuse kontrollimise.
Samuti peab tõstma esile seda, et rakenduspraktikas ja ehitusprojektis on vormistamisel välja kujunenud hea tava, mille kohaselt ehitise projekt jagatakse üldosaks/ühisosaks ja valdkonnapõhisteks jaotisteks. Selline jaotis annab parema ja selgema arusaamise projekti käsitlusalast, käsiteldavast ehitisest ning projekti koosseisust. Sellist jaotust määruses pole.
Määruse kaasajastamiseks tuleb keskenduda sellele, milliseid andmeid peab ehitusprojekt sisaldama, mitte paberkujul esitamise vormistusele. Määruses tuleks loobuda sõna "dokument" kasutamisest ja dokumendipõhisest mõtlemisest. Selle asemel tuleb määruses selgelt reguleerida, millist teavet tuleb esitada, sõltumata vormingust. Näiteks tuleks määruses sätestada, et kõik vajalikud andmed, nagu projekti nimetus, koostaja nimi, koostamise kuupäev ja muud seotud andmed, esitatakse elektrooniliselt ja vormingus, mis on ajakohane ja toetab digitaalset töötlust ja säilitamist. Selline lähenemine lihtsustab andmete haldamist ja toetab efektiivseid tööprotsesse. Nõuded, mis reguleerivad paberil esitamist peavad kohalduma vaid paberil esitatavale ehitusprojektile.
4.2.2 Ehitusprojekti ja ehitusprojekti koostamise määruse üldised nõuded vormistamisel
Kõige olulisem üldnõue ehitusprojekti vormistamisele on esitatud § 2 lg-s 1, mille kohaselt peab ehitusprojekt olema koostatud selliselt, et see on loetav, vastuoludeta ning erialaspetsialistile arusaadav ja üheselt mõistetav. Seda nõuet laiendatakse § 6 lg-ga 1, mis sätestab, et ehitusprojekti dokumendid täiendavad üksteist ja moodustavad terviku. Määruse § 4 lg 3 lisab, et vajadusel võib erinevaid ehitusprojekti osi omavahel ühildada või eraldada selliselt, et need täiendaksid üksteist, kuid ei raskendaks ehitusprojekti loetavust. Ehitusprojekti jaotamise puhul üheks või mitmeks osaks tuleb lähtuda ehitise, ehitamise ja omaniku/tellija vajadustest ja seotud asjaoludest ning pädevate isikute asjatundlikkusest. Oluline on, et projekt oleks loetav ning mõistetav, teabe asukoht ja konkreetse teabe eest vastutav pädev isik teada. Tegemist on õige sättega, kuid sarnaselt ehitusprojekti standardile, peaks siin olema projekti üldosas/ühisosas (vaata ptk 4.2) kirjeldus ehitusprojekti ülesehituse ja koosseisu kohta, jaotiste nimed ja tähised, ning kust millist teavet leiab. See aitab ehitusprojekti kasutajal ja lugejal saada kiiremini selgust, mida, miks ja kust ehitusprojektist leiab.
Samuti on määruses mitu sätet, mis reguleerivad projekti koosseisu ja selle juurde kuuluvaid dokumenditüüpe ja nendele esitatud nõudeid. Määruse § 3 lg 1 ütleb, et ehitusprojekt koosneb 1) projekteeritud lahendusi kirjeldavatest tekstilistest projektdokumentidest, nagu seletuskiri, tabelid; 2) graafilistest projektdokumentidest, nagu tehnilised joonised, illustratsioonid, skeemid, graafikud; ja 3) muudest asjakohastest dokumentidest. Määruse § 3 lg 2 lisab, et ehitusprojekti juurde kuuluvad asjakohasel juhul ka muud dokumendid, mis seonduvad ehitamisega, ehitise kasutamise ning korrashoiuga, nagu kasutus- ja hooldusjuhend. Esiteks võiks sarnase sisuga sätted olla kokku tõstetud ühte paragrahvi. Teiseks, antud punkt võiks
176 ISO 16739-1:2024 Industry Foundation Classes (IFC) for data sharing in the construction and facility
management industries: https://www.iso.org/standard/84123.html
97
selgesõnaliselt sisaldada teabemudelit ehk tegemist ühe võimaliku vormiga ehitusprojekti teabe esitamiseks.
Samuti on osaliselt reguleeritud, et millist tüüpi dokument, millist teavet ja millal peab kajastama. Näiteks, § 4 lg 4 sätestab, et ehitusprojekti seletuskirjas tuuakse ära teave, millest ehitusprojekti või selle osa koostamisel on lähtutud. Samuti seda, et ehitusprojekti seletuskirjas peab sisalduma teave, kuidas ehitusprojekti koostaja korraldas koostöö teiste ehitusprojekti koostamisel osalenud isikutega ja võimalike ehitamisel osalevate isikutega ning teave, kuidas peab olema korraldatud ehitusprojekti koostaja edasine koostöö teiste ehitusprojekti koostamisel ja võimalike ehitamisel osalevate isikutega, et tagada ehitamise ratsionaalsus ning ehitusprojekti osade kokkusobivus ja ehitise osade koostoimimine. § 4 lg 4 peaks olema kajastatud üldnõudena ehitusprojekti teabele ning § 4 lg 5 sisu ja ootus määruses jääb täna valdkonna praktikutele segaseks. See tähendab, et mida, miks ja kuidas peab kirjeldama.
Kui eelnevad määruse paragrahvid käsitlesid vormistamise üldnõudeid, siis lisaks nendele leiab määrusest üldiseid nõudeid kindlate dokumentide tüüpide kaupa. § 8 lg 9 ütleb, et eelprojekti puhul tuleb kavandatava ehitise asendiplaaniline ja arhitektuurilahendus ning tuleohutuse osa esitada eelprojektis nii tekstiliselt seletuskirjas kui ka graafiliselt joonistel. Sisearhitektuuri-, maastikuarhitektuurilahendused ja insener-tehnilised lahendused peavad olema kirjeldatud vähemalt tekstiliselt seletuskirjas. Samuti sätestab § 8 lg 10, et eelprojekti seletuskirjas tuuakse asjakohasel juhul eraldi peatükina välja ehitise ligipääsetavuse ja kasutamise lahendused, mis arvestavad puudega inimeste erivajadusi. Need lõiked on pigem teabenõuded ja peavad olema esitatud ehitusprojekti osa/teabevaldkonna juures. Dokumendi formaadi valik teabe edastamiseks peaks jääma pädeva isiku otsustada.
Määruse § 10 osad lõiked puudutavad üldiseid nõudeid tööprojektile, millest mitmed on vormistamise nõuded. Ehk tegemist on täpsustatud nõuetega ehitamise aluseks olevale ehitusprojektile. § 10 lg 5 ütleb, et tööprojekti joonis esitatakse mõõtkavas ja formaadis, mis võimaldab selle mugavat kasutamist ehitusplatsil. Sama paragrahvi lg 6 kohaselt esitatakse märkused ja lisanõuded võimalusel joonistel ja võimalusel selliselt, et mitme projektdokumendi üheaegne jälgimine ei oleks vajalik. § 10 lg 7 pole vormistamise nõue, vaid täpsustab dokumendi koostamise eeldust. § 10 lg 9 seab kohustuse selgelt dokumentatsioonis eristada projekteerimisel esinevad lahtised küsimused. § 11 lg 3 täpsustab tööprojekti ehk valmis projekti vormistamise nõuet ning annab edasi mõtet, et tööprojekti joonistel peab projekteeritud lahenduse geomeetria olema mõõtmetega ja/või koordinaatidega kirjeldatud määral, mis võimaldab joonist vahetult kasutada ehitamisel kui ka omanikujärelevalve tegemisel. Valmis projekti vormistamise nõuded võiks samuti olla ühte kohta kokku tõstetud. Lisaks § 11 lg 3, mis kirjeldab valmisprojekti tunnust ehk tööjoonise detailsust ja täpsust, peaks sätestama üldisemalt.
Määruse § 6 lg-d 2 ja 3 lisavad dokumentide käsitlemisele põhimõttelise prioriteetsuse. Lõige 2 ütleb, et vastuolude esinemisel sama staadiumi erinevate ehitusprojekti dokumentide vahel lähtutakse kõigepealt seletuskirjast, seejärel joonistest ja seejärel muudest ehitusprojektis sisalduvatest dokumentidest. Lisaks § 6 lg 3 täpsustab, et kui tööprojekti staadiumis esitatakse kogu vajalik informatsioon joonistel viidete ja märkustena, ei ole seletuskirja, tabelite, graafikute ja muude lisaselgitusi andvate dokumentide esitamine kohustuslik. Samuti, kui seletuskirja ei esitata, lähtutakse vastuolude esinemisel kõigepealt joonistest ja seejärel muudest ehitusprojektis sisalduvatest dokumentidest. Kui lähtuda määruse § 2 lg-st 1 ja § 6 lg-st 1 ehk kui projekt peab olema vastuoludeta ja moodustama terviku, siis selliste erisuste loomine ja lubamine ei ole põhjendatud. Kui projektis esineb puudus või viga, siis tuleb see likvideerida. Seega ei ole antud punktid täna asjakohased.
98
4.2.3 Ehitusprojekti dokumentide vormistamise ja allkirjastamise nõuded
Määruses on esitatud nõuded paberdokumentide vormistamisele § 7. Kui analüüsida nende sisu, siis selgub, et sätted ei ole kategoriseeritud vastavalt nende sisule. Hea oleks sätted, mis puudutavad dokumendi vormistamist panna ühte, allkirjastamist (ehk vastutust ja selle tõendamist) puudutav teise ning isikute rolle puudutav kolmandasse kokku. Samuti tasub kaaluda, eriti dokumentide vormistamise küsimustes, kas detailsete vorminõuete esitamine määruses on asjakohane. Seda eriti olukorras, kus täna võib esitada ehitusprojekti teavet paberkujul, elektroonilise dokumendina või teabemudelina. Ehk sama § 7 lg 11 võiks lisaks digitaalsele esitamisele kohalduda ka paberkandjal ehitusprojekti vormistamisele ja ehitusteabe mudelile. Need juhised võiks olla ehitusgiidis või sarnasel platvormil. Vastaselt korral peaks kõigi nende infokandjate vormistusnõuded olema esitatud määruses, mis teeks selle väga mahukaks. Kuid kindlasti pole mõistlik olukord, kus eelistatakse ainult paberkandajal, elektroonilise dokumendina või digitaalse teabemudelina esitatavat vormi.
EKEL-i määruse kavand kattub suures osas määrusega, väiksem rõhk on pandud vormi ja formaadi nõuetele ning pigem on fookus on materiaalsetel nõuetel ehk projektlahendit kirjeldaval teabel ja selle vormistamisel. Kõige olulisem on, et ehitise projekt on loetav, vastuoludeta ja arusaadav. Projekti jagatakse erialaspetsiifilisteks osadeks vastavalt projekteeritud ehitise eripärale ja projektlahendi osade projekteerijatele. Vajadusel võib projektis erinevaid osi ühildada või jagada, kuid see ei tohi raskendada loetavust ja arusaadavust. Projekt koosneb tekstilistest ja graafilistest dokumentidest ning muust nõutud teabest. Projekti igale osale kehtivad vormistamise, allkirjastamise ja esitamise nõuded, sealhulgas rekvisiidid, mis seovad kogu dokumentatsiooni tervikuks ja võimaldavad selget viitamist ning vastutuse määramist.
EKEL-i määruse kavandis on erinev see, et määruse kavandi struktuur on lihtsam ja loetavam. Samuti see, et samasisulised sätted on kokku tõestud. Olulise erisusena võrreldes määrusega on projekti staatuse või eesmärgi määratlemine. Staatus määratletakse vastavalt projekti valmidusele ja selle kasutamise eesmärgile, kas „ehitusteatise esitamiseks“, „ehitusloa taotlemiseks“ või „ehitustöö tegemiseks“. Lammutamise puhul märgitakse projektlahendi ja projektdokumentide valmidust ning eesmärki määratlevaks staatuseks „ehitustöö tegemiseks“. Ehitusprojekti eesmärgi määratlemine annab menetlevale pädevale asutusele võimaluse kiirelt hoomata, mis on esitatud projekti koosseis, detailsus ja täpsus. Näiteks, kas ehitusloa taotluseks on esitatud ehitustöö tegemiseks vajaliku detailsusega ehitusprojekt või ehitusloa taotlemiseks esitatav projekt.
Detailsem määruse kavandi ja kehtiva määruse võrdlemisel ilmnevad veel järgmised erisused:
1. Dokumenteerimine paindlikumaks: kavandis on säilitatud valdavad samad nõuded, pigem on rõhk olemasolevate korrastamisel, paindlikkusel ja pädeva isiku otsustamisel dokumentatsiooni jagamiseks. Ehk projekti koostaja määrab projekti koosseisu ja jagab dokumentatsiooni erialaspetsiifilisteks osadeks vastavalt projekti vajadustele. Jaotised määratletakse ja kirjeldatakse projekti üldosas;
2. Allkirjastamise nõuded: määrus eeldab projekti ja kõigi selle osade allkirjastamist vastutava isiku poolt ja lisaks dokumendi koostaja poolt. Kavandis on allkirjastamise nõudeid tehtud selgemaks;
3. Esitamise formaat: elektroonilise esitamise puhul on veelgi rohkem rõhutatud avatud ja laialdaselt kättesaadavaid failiformaate (ning samuti on jäetud uks avatuks teabemudelite kasutamiseks). Samuti põhimõtet, et teave peab olema kasutatav ja nähtav ilma täiendavate toimingute või spetsiifiliste tarkvarateadmisteta;
99
4. Fookus digitaalsel dokumentatsioonil: määrus on paberkandja keskne, kuid uus kavand keskendub elektroonilise dokumendi nimede, vormindamise ja loetavuse tagamisele. Samas on võimaldatud põhjendatud juhul paberkandjal esitamine;
4.2.4 Vorminõuete analüüs BIM-i vaatest
Täna toimuvad kiired digiehituse arengud. See on kaasa toonud uusi digitehnoloogiaid ja ühtlustatud standardite kasutusele võtmist rahvusvaheliselt kui ka riiklikult. Arvestades, et hetkel toimub enamik teavitamisi ja taotlusi elektrooniliselt, siis võib arvata, et määruse vorminõuded pole enam ajakohased. Ebavajalik formaalne kontroll võib ebamõistlikult pikendada projekti vastavuskontrolli. Samuti ei toeta kehtiv paberdokumendikeskne määrus valdkonna suundumusi ja ehitusteabe modelleerimise (BIM) rakendamist.
Dokumendikeskne versus mudelikeskne lähenemine: kehtivad nõuded rõhutavad detailseid dokumendi vormistamise nõudeid, sealhulgas füüsilisele dokumendile, millel on kindel teave iga lehe kohta, näiteks nimed, aadressid, kuupäevad ja allkirjad. See lähenemine keskendub teabe esitamisele staatiliste dokumentidena ning eeldab dokumentide käsitsi uuendamist ja järjepidevuse tagamist kõigis projektidokumentides, mis on aeganõudev ja vigadele vastuvõtlik. Tervikust arusaamine sõltub peamiselt projekti lugeja kompetentsidest. BIM on andmekeskne protsess, kus teave salvestatakse digitaalses mudelis, mitte staatilistes dokumentides. Mudel on dünaamiline ja integreeritud andmebaas, mis sisaldab asjakohast teavet ehitise osade kohta ja võimaldab koostööd. Muudatused BIM mudelis kajastuvad automaatselt kõikides vaadetes ja dokumentides, vähendades kordusi ja potentsiaalseid vastuolusid.
Paberipõhine versus digitaalne vormistus: kuigi määrus võimaldab ja sellesse on lisatud viide Kliimaministeeriumi veebilehel olevale ehitusprojekti digitaalse esitamise juhendile, siis see ei muuda põhimõttelistelt vormistamise nõuete olemust. BIM baseerub digitaalsetel ja interaktiivsetel masinloetavatel teabevormidel. Keskne kontseptsioon on standarditud andmeobjektide ja nendega seotud omaduste ja piirangute kasutamine, näiteks IfcWall (sein) IFC standardis.
Ehitussektor liigub kiirelt pilverakenduste ja masinloetava teabevahetuse kasutamise suunas. Samuti ei pruugi varsti dokumente selle tänases tähenduses eksisteerida. Näiteks arendatakse täna ehitise teabekonteinerite kontseptsiooni177. Teabekonteiner on ehitist ja selle osasid kirjeldav ning selle ehitamiseks, kasutamiseks ja korrashoiuks vajalik teabekogum, mille osaks võivad olla ka traditsioonilised elektroonilised dokumendid.
BIM kasutuselevõtuks tuleks teha järgmised põhimõttelised muudatused määruses. Määruse §§ 2 – 7 tuleb kriitiliselt üle vaadata ja vähendada, lihtsustada või ära jätta osad, mis rõhutavad (paber)dokumentide esitamist ja vormi ning keskenduda teabepõhisele käsitlusele, mis on kooskõlas samuti BIM põhimõtetega. Kehtestada määruses üldpõhimõtted, -nõuded ja -alused ehitise projekti projektilahendi vormistamisele ehitusteabe mudelina ehk BIM-s:
1. Teabe terviklikkus ja arusaadavus: Teabemudelina esitatud ehitusprojekti teave peab olema vastuoludeta ja üheselt arusaadav ning seda peab olema võimalik eesmärgipäraselt kasutada;
2. Avatud standardite kasutamine: Ehitise projekti esitamisel ehitusteabe mudelina kasutatakse avatud ja laialdaselt kättesaadavaid failiformaate, lähtutakse ja kasutatakse
177 ISO 21597-1:2020 Information container for linked document delivery — Exchange specification:
https://www.iso.org/standard/74389.html
100
rahvusvaheliselt tunnustatud ja avatud standardeid, näiteks IFC (Industry Foundation Classes)178;
3. Teabe korrektne liigendus: Ehitusteabe mudelis esitatud teave (nii geomeetria kui ka mitte-geomeetriaga seotud teave) peab olema korrektselt liigitatud, kasutades selleks õigeid modelleerimise vahendeid ning üheselt arusaadavat masinloetavat vormingut;
4. Valdkonnamudeli ühilduvus: Ehitusteabe valdkonnamudelid (või kindlaks kasutusotstarbeks kohandatud teemamudelid) peavad sobima kokku, olema ühildatavad ja vastuoludeta, arvestatakse ehitusprojekti arengujärguga;
5. Samuti tuleks määruse uusversiooni lisada viide, et ehitise projekti esitamisel ehituse teabemudelina ehitusloa või -teatise ning kasutusloa või -teatise taotlemiseks peab lähtuma täiendavatest Kliimaministeeriumi veebilehel avaldatud juhistest. See on sarnane põhimõte § 7 lõikele 11: „Ehitusprojekti digitaalsel esitamisel juhindutakse täiendavalt Kliimaministeeriumi veebilehel avaldatud juhisest“;
Ehk üldine suund võiks olla, et eelpool nimetatud üldnõuded määruses ja juhendis on teabemudeli andmeobjekti ja väljataseme nõuded. Samuti vajavad olemasolevad juhised (ÜBN)179 ja buildingSMART standardid, näiteks IFC, bsDD ja IDS, süvaanalüüsi. Lisaks sellele, tuleb hinnata mil määral ja kuidas aitab ehituse ühtse klassifitseerimissüsteemi kasutamine sisustada nõudeid teabemudelite kasutamisele ehitusprojektides. See on vajalik BIM-põhise loamenetluse ja automaatkontrollide arendamiseks.
Samas peab arvestama, et ehitise projekteerimistöö on loominguline arendustööd ning projektlahendustele esitatavate arhitektuuriliste ja insener-tehniliste nõuete ning piirangute (tehnilised juhendid ja standardid annavad enamasti raamistiku, mille sees on valikute tegemiseks üsna palju ruumi) iseloomu, võib automaatkontrolliga kontrollitav teave olla suhteliselt piiratud. Automaatkontrollid suudavad efektiivselt hinnata objektiivseid kvantifitseeritavaid nõudeid, näiteks ehitise mõõtmed, tõene või väär valikud, pindalad, kõrgused või energiatõhususe näitajad. Kuid paljud nõuded eeldavad samuti kvalitatiivset hinnangut, erialast otsustust ja kontekstipõhist tõlgendamist, mida automaatsüsteemid tänapäeval veel ei asenda.
Automaatkontrollist peaks mõtlema eelkõige kui toetavast ja informatiivsest vahendist ehk ühest sisendist otsustusprotsessis, mis aitavad taotlejal ja pädeval asutusel tuvastada võimalikke mittevastavusi nõuetele. Need tulemused ei ole iseseisvalt õiguslikult siduvad ehk nende alusel ei saa automaatselt anda ehitusluba või keelduda ehitusloa väljastamisest. Pädeval asutusel säilib otsustusõigus ning vastutus ehitusloa ja kasutusloa õiguspäruse tagamisel. Kui pädev asutus leiab, et automaatkontrolli tulemus ei kajasta projekti tegelikku vastavust nõuetele, peab ta selgelt välja tooma vastavad põhjendused (põhjendamiskohustus). Samuti tuleb taotlejale selgitada, et automaatkontrolli tulemused on abistavad ja ei taga automaatselt ehitusloa andmist või sellest keeldumist.
178 ISO 16739-1:2024 Industry Foundation Classes (IFC) for data sharing in the construction and facility
management industries: https://www.iso.org/standard/84123.html 179 Ühtsed BIM Nõuded (ÜBN): https://eehitus.ee/juhendid/bim/
101
4.3 Ettepanekud ehitusprojektiga esitatava andmemahu ja vormistamise osas
Ettepanek Tehniline lahendus
Õiguslik lahendus Mitteregulatiivne lahendus / standardi täiendamine
4.1 Teabenõuded (ehk üldpõhimõtted)
Täpsustada ja selgitada põhimõtet mitte valdkonna inimestele, et ehitusprojektiga esitatava vähima teabemahu piiritlemine on sõltuv ehitise ja ehitamise liigist, kasutusotstarbest, ehitise ehitisealusest pindalast ja kõrgusest, selle asukohast tulenevatest nõuetest.
Teabemahu ehitusprojektis moodustavad esitatav teave, nõuded ja planeeringutest tulenevad tingimused.
Ettepanek on rakendada andmete kvaliteedi tagamiseks teabe- ja andmehalduse põhimõtteid ja praktikaid, kuna EHRi tekib teave läbi ehitus- või kasutusteatise ja -loa ning lammutusloa esitamise ja taotluste. Teavet esitavad omanikud, projekteerijad, ehitajad jt. Probleem on ehitusteabe heterogeensus ja ühtsete aluste puudumine.
Ehitusvaldkonna digipöörde toetamiseks peab riik kehtestama üldise ehitusteabe strateegia ja raamistiku, et tagada andmete kvaliteet, infosüsteemide koostalitusvõime, säilitamine ajas, küberturvalisus ja andmete omandi kaitse.
Samuti arendada edasi olemasolevaid ja uusi tehnoloogiaid ja teenuseid, näiteks ehituse ontoloogiaid (masinloetav sõnavara ja nende omavahelised seosed) ja standardeid ehk valdkonna (domeeni-) mudeleid ehituse valdkonna- teadmised masinloetaval kujul käsitlemiseks.
102
Täpsustada ja selgitada põhimõtet mitte valdkonna inimestele, et ehitusprojektis ei esitada lihtsalt projektlahendi kohta käivaid andmeid, vaid seostatud ja tähenduse saanud andmeid ehk teavet/informatsiooni projektlahendi kohta.
Siduda riikliku ehitusteabe strateegia ja raamistik andme- ja teabehalduse aluskontseptiga ehk teadmiste püramiidiga, mida tuntakse samuti kui DIKW (data- information- knowledge-wisdom) hierarhia, teadmiste hierarhia, informatsiooni hierarhia, informatsiooni püramiid ja andmete püramiid.
4.1.2 Ehitusprojekti staadiumid
Ettepanek on staadiumite käsitlemine määruse reguleerimis- ja kohaldamisalast välja jätta, kuna ehitusprojekti staadiumid on vajalikud eelkõige eraõiguslikes suhetes.
Staadiumite mõttes tunnistada kehtetuks § 5 lg 1 ja § 8 kuni 10.
Teha ehitusprojekti kohta uus säte.
Kaotada ehitusprojekti standardi kohased ehitusprojekti staadiumid.
1) Ehitusloa taotlusega esitatav ehitusprojekt. Säte määratleb, mis on vastavale ehitusprojektile esitatavad minimaalsed teabenõuded (üldnõuded teabevaldkondadele).
2) Kasutusloa taotlusega esitatav ehitusprojekt. Säte määratleb, mis on vastavale ehitusprojektile esitatavad minimaalsed
Teha määrusesse uued sätted ehitus- ja kasutusloa taotlusega esitatava ehitusprojekti kohta, ilma konkreetseid staadiumeid määratlemata.
Selgitada, et ehitusprojekt on tervik. Teha koolitusi, mis tähendus on ehitusprojekti staadiumitel ja et tegu ei ole eraldiseisva teabekogumiga.
Selgituste esitamiseks saab kasutada ehitusgiidi. Tuua näiteid erinevate ehitiste juures.
Tagada, et määruses oleks selgemini sõnastatud kaheastmeline ehitise projekti põhimõte: ehitusteatise või -loa taotlemiseks esitatav
103
teabenõuded (üldnõuded teabevaldkondadele).
ehitise projekt ja ehitise lõplik projekt, mille järgi ehitati, kasutusteatise ja -loa taotluse esitamisel. Samas tuleks lubada lihtsamate ehitiste (nt suvemajad) puhul valmis projekti esitamist ehitusloa taotlemiseks, et vältida tarbetut halduskoormust.
4.1.3 Üldnõuded ehitusprojekti teabele ja ehitusprojekti koostamisele
Ettepanek on läbivalt muuta EhS ja määrus, tuues esile teabekesksust ja kaotades ära (paber) dokumendikesksust.
Läbivalt kogu EHS ja määruse liikuda teabepõhisele lähenemisele, kus ehitusprojekt koosneb ehitise kohta käivast teabest.
Ettepanek on kõik üldnõuded teabele kokku tõsta ühte paragrahvi ja muud samasisulised teistesse vastavatesse paragrahvidesse.
Teha määrusesse uus ehitusprojekti teavet kirjeldav säte:
Üldnõuded ehitusprojektis esitatavale teabele.
1) Teave peab olema terviklik, vastuoludeta (nt määruse § 2 lg 1);
2) Ehitusprojekt peab sisaldama ehitustehnilisi andmed (määruse § 3 lg-d 2 ja 3);
3) Ehitusprojekti koostamise alusteave (määruse § 4 lg 2 § 7 lg 1 p 3);
4) Seletuskirja sisu käsitlevad nõuded.
104
Ehitusloa taotlusega esitatavad ehitusprojekti üldnõuded (määruse § 8 ja §-d 13-14) tuleb sõnastada üldisemaks ning ühildada eelneva ettepanekuga.
Teha uus säte ehitusloa taotlusega esitatavale ehitusprojektile, kus oleks toodud eelprojekti teabemahu nõuded koos üldnõuetega ehitusloa taotlemisele.
Kasutusloa taotlusega esitatava ehitusprojekti nõuded tuua kokku ühte sättesse (määruse §-d 10, 11 lg-d 2 ja 3 – vastuolude kontroll).
Teha uus säte kasutusloa taotlusega esitatavale ehitusprojektile, kus oleks toodud põhi- või tööprojekti teabemahu nõuded koos üldnõuetega kasutusloa taotlemisele.
4.1.4 Ehitusprojekti osad ja valdkonnad
Ühtlustada põhimõtteid EhS-is ja määruses ehitusprojekti valdkondade ja osade osas.
Jätta määrusest välja § 4 lg 5, sest koostöö korraldamine ei kuulu määruse reguleerimise ja kohaldamise alasse.
Ehitusprojekti jagunemine valdkondade kaupa ehitusprojekti osadeks peaks olema selgelt määratletud. Näiteks tuleks eraldada jaotised maastikuarhitektuuri, sisearhitektuuri ja väliruumi jaoks, sest neid valdkondi projekteerivad erineva kutsepädevusega isikud.
Määruses peaks kehtestama ehitusprojekti üldosa esitamise nõude, kus on kajastatud kõik projekti lähtekohad, andmed, dokumendid
105
ning projektide jaotuse põhimõtted.
Sarnaselt ehitusprojekti standardile koostada soovituslikud juhised, kuidas ehitusprojekti tuleb üles ehitada ja esitada.
Määruses tuleks täpsustada, et ehitusprojekti osade hulka peavad kuuluma ehitise eripärast tulenevad projekteerimise valdkonnad ja vastavad osad, näiteks muinsuskaitsenõuded.
Muuta määruse § 4 sisu ning sõnastada see projekteerimise valdkondade kaudu.
Oluline on välja tuua ehitusprojekti üldosa, nagu see on käsitletud ehitusprojekti standardis. Muuta tuleks:
1) sätestada ehitusprojekti üldosale nõuded, mis annab konteksti ülejäänud ehitusprojektile;
2) asendiplaan on joonise tüüp, see osa tuleb välja võtta;
3) puudu on välisvõrkude osa;
4) eraldi tuleb analüüsida projekteerimise valdkondi, kas loetelu tuleb täiendada (vt ptk 4)
Sõnastada ettepanekud määruse eelnõus.
106
5) oluline on, et kõiki valdkondi ei pea kajastama, kui see ei ole asjakohane. Minimaalne andmemaht sõltub seega ehitise liigist. Tänane projektdokumentatsioon jaguneb jaotisteks projekteerija valitud viisil.
4.1.5 Ehitusprojekti minimaalne vajalik teave ehitusteatise esitamisel või ehitusloa taotlemisel
Ühtlustada ja paremini selgitada ehitusprojekti teabenõude tekkimise aluseid ja põhimõtet.
Tabelis 1 on esitatud ehitusprojekti teabenõude tekkimine erinevate kategooriate kaupa üldisemalt detailsemale põhimõtte alusel. Antud loogika alusel tuleks luua BIMis ehitusprojekti esitamise juhendmaterjalid.
Määruse ajakohastamiseks on analüüsis teabevaldkondade osas pakutud neli alternatiivi:
1) Ehitusprojekti osad (projekteerimise valdkonnad) ei muutu, nn 0-alternatiiv;
2) Määruses sätestatud ehitusprojekti osi reguleerivad sätted vaadatakse üle ja need korrastatakse ning kaasajastatakse. Seejuures võivad korrastamise tulemusena teabevaldkonnad jääda samaks või muutuda rohkem ehitusprojekti standardiga sarnaseks. Määrusesse lisatakse juurde üksnes
Sätestada määruses täiendavad teabevaldkonnad ehitusprojekti standardi eeskujul, lisades juurde üksnes teabevaldkonnad, mis on hädavajalikud, kuid täna pudu, nt välisvõrgud. Muus osas jätta määruse §-de 15-23 sõnastus samaks.
107
teabevaldkonnad, mis on täna pudu ja on hädavajalikud, nt välisvõrgud. Muus osas määruse sõnastust ei muudeta;
3) Määruses sätestatud ehitusprojekti osi reguleerivad sätted vaadatakse üle ja teabenõuded sõnastatakse valdkondade kaupa ehitusprojekti standardi eeskujul. Teabenõuded jäävad üldisele tasemele. Täpsemad juhised nende sisustamiseks annab standard või ministeeriumi kehtestatud juhendid;
4) Määruses sätestatud ehitusprojekti osi reguleerivad sätted vaadatakse üle ja teabenõuded sõnastatakse valdkondade kaupa ehitusprojekti standardi eeskujul. Seejuures avatakse teabenõuded määruses detailselt, lähtutakse EKEL-i määruse kavandist ja ehitusprojekti standardist.
4.1.5 ja 4.1.6 Ehitus- ja kasutusteatise ehitusprojekti teave
Kaotada kategooria „ehitusteatis ja ehitusprojekt“.
Luua vorm EHRis, millele saab juurde lisada vajalikke dokumente. Selliste vormide koostamine ja arendamine vajab täiendavat analüüsi.
Täiendada ehitusteatise vormi ja lisada selle väljad, milles ehitusteatise esitaja kirjeldab, selgitab ja tõendab ehitisele ja ehitamisele esitatud põhinõuete täitmist.
108
Kaotada kategooria „kasutusteatis ja ehitusprojekt“.
Luua vorm EHRis, millele saab juurde lisada vajalikke dokumente. Selliste vormide koostamine ja arendamine vajab täiendavat analüüsi.
Täiendada kasutusteatise vormi ja lisada selle väljad, milles esitaja kirjeldab, selgitab ja tõendab ehitisele ja ehitamisele esitatud põhinõuete täitmist.
4.2 Ehitusprojektile esitatavad vorminõuded ja BIM
Vormistamise kontekstis tuleb käsitleda kolme erinevat temaatikat:
1) ehitusprojekti vormistamine, mis jaguneb alateemadeks: vormistamise üldnõueteks, ehitusprojekti osade vormistamise nõueteks ja dokumentide vormistamise nõueteks;
2) allkirjastamine;
3) ehitusprojekti esitamine.
Teha uus säte:
Üldnõuded ehitusprojekti vormistamisele:
1) Vormistamise üldnõuded (§ 4 lg-d 3-5);
2) Ehitusprojekti osa vormistamise nõuded;
3) Ehitusprojekti teabe esitamise nõuded (dokumendi) vormistamise formaadist, nt pdf, BIM jne;
4) Seletuskirja formaadi nõuded;
5) Lisanõuded (määruse § 11 lg 1).
BIM lahendused peavad olema menetletavad ja vormistusnõudeid järgides.
Teha määrusesse vormistamist käsitlev uus säte.
109
Muuta määrus BIM kasutuselevõtu soodustamiseks.
Määruse §-des 2 – 7 sätestatud nõuded tuleb muuta, vähendada või ära jätta osad, mis rõhutavad dokumentide esitamist ja vormi ning keskenduda teabepõhisele käsitlusele.
Kehtestada üldpõhimõtted, - nõuded ja -alused ehitise projekti projektilahendi vormistamisele ehitusteabe mudelina ehk BIMis:
Teabemudelina esitatud ehitusprojekti teave peab olema vastuoludeta ja üheselt arusaadav ning seda peab olema võimalik eesmärgipäraselt kasutada.
Ehitise projekti esitamisel ehitusteabe mudelina kasutatakse avatud ja laialdaselt kättesaadavaid failiformaate, lähtutakse ja kasutatakse rahvusvaheliselt tunnustatud ja avatud standarditest, näiteks IFC (Industry Foundation Classes)190.
110
Ehitusteabe mudelis esitatud teave (nii geomeetria kui ka mitte-geomeetriaga seotud teave) peab olema korrektselt liigitatud, kasutades selleks õigeid modelleerimise vahendeid ning üheselt, arusaadavat masinloetavat vormingut.
Ehitusteabe valdkonnamudelid (kindlaks kasutusotstarbeks kohandatud teemamudelid) peavad sobima kokku, olema ühildatavad ja vastuoludeta. Vastuolude hindamisel arvestatakse ehitise projekti arengujärguga.
Samuti tuleks määruse uusversiooni lisada viide, et ehitise projekti esitamisel ehituse teabemudelina ehitusloa või - teatise ning kasutusloa või - teatise taotlemiseks peab lähtuma täiendavatest Kliimaministeeriu mi veebilehel avaldatud juhistest. See on sarnane
111
põhimõte määruse § 7 lõikele 11.
ÜBN ja buildingSMART standardid vajavad süvaanalüüsi, et edendada BIM-põhist loamenetlust. Kolmas ÜBN versioon on hea lähtekoht ja raamistik BIM-tehnoloogia juurutamiseks, määratledes mudelprojekteerimise nõuded, kuid esindab samuti elektroonilist dokumendipõhist lähenemist.
Samuti on ÜBN juhendis kirjeldatud BIM mudeli andmesisu nõuded erinevates ehitise elukaare etappides ja kehtestatud nõuded geomeetriliste vastuolude osas. Samas eeldatakse, et nende täitmist kontrollib vastava pädevusega isik, aga mitte automaat.
Täna pole KOVid ja valitsusasutused võimelised BIMi rakendama.
BIM tehnoloogia abil oleks ka võimalik lihtsustada muudatuste haldamist ehitusloa ja kasutusloa ehitusprojekti taotlustes (vt 4.2.4).
OpenBIMi juba kasutusel olevad standardid (näiteks IFC ja BCF) toetavad tõhusat infovahetust, kuid uued standardid, näiteks IDS ja bsDD rakendamine teabenõuete masinloetaval kujul esitamiseks ja kontrollimiseks, rakendamine ehitusloa ja kasutusloa ehitusprojekti vastavuse kontrollimiseks vajab samuti süvaanalüüsi ja arendusi.
Vastavuskontrollide automatiseerimine, koolitamine ja sobivate programmide pakkumine on oluliseks eelduseks BIM-põhise ehitusloa menetluse soodustamisel, kuid ei vabasta menetleja kohustusest hinnata või kontrollida ehitise nõuetelevastavust.
5. EHITUSMATERJALIDE JA -TOODETE KORDUSKASUTUS JA RINGLUS NING SELLE SEOSED EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISE NÕUETEGA, SH LAMMUTUSPROJEKTIGA
Ressursside ammendumise ja kliimaprobleemide tõttu loobutakse järk-järgult „võta-tarbi-viska ära“ majandusmudelitest ning minnakse aina rohkem üle ringmajanduslikele majandusmudelitele. Nii nagu teised valdkonnad, seisab ka ehitussektor silmitsi eeltoodud väljakutsetega.
112
Ehitamine ei ole võimalik ilma ehitustoodete ja -materjalideta (edaspidi ehitustoode, ehitusmaterjal, toode või materjal), mille korduskasutuse ja ringlussevõetavuse potentsiaal on oluline kliimaeesmärkide elluviimisel. Seejuures peame tagama, et kehtiv õigus ei saaks eelnimetatu elluviimisel takistuseks.
Tellija on palunud antud küsimust analüüsida ehitus- ja lammutusjäätmete tekke vähendamise ning korduskasutuse, taaskasutuse ja ringlussevõtu kontekstis (TK 3.5.1.1. – 3.5.1.2., 3.5.1.4.). Kuigi ehitustoodete ja -materjalide korduskasutamine ja ringlussevõtt on tihedalt seotud jäätmevaldkonna õigusaktidega ja selliste probleemidega nagu jäätmete sorteerimine ja segunemine ehitusplatsil ja ehitades, jäätmekoodide ebatäpsus, ümbertöötlemise võimekuse puudumine, puudulikud andmed jne, ei käsitleta neid käesoleva analüüsi raames. Käesolev analüüs keskendub ehitusmaterjalide ja -toodete kaardistamisele ehitise püstitamisel ja lammutamisel ega käsitle jäätmevaldkonna õigusakte.
Käesolevas peatükis analüüsitakse ehitusmaterjalide ja -toodete korduskasutuse ja ringlussevõtu seoseid ehitusprojektiga ning ehitusprojekti koostamisele esitatavaid nõudeid läbi ringmajanduse prisma eesmärgiga välja selgitada, kuidas saab määrus ehitusmaterjalide ja -toodete taaskasutamist hõlbustada. Peatüki lõpus esitatakse ettepanek määruse ja teiste õigusaktide muutmiseks lähtuvalt kehtivast õigusruumist, tuvastatud probleemkohtadest ja rakenduspraktikast ning tulevikusuundumustest. Väljapakutud lahenduste elluviimine toetab riiklikult seatud eesmärki, kuid eeldab ka paralleelset infrastruktuuri loomist.
Alustuseks tuleb sedastada, et teemaga seonduv terminoloogia ei ole eriõigusaktides ühtlustatud. EhS ja selle seletuskiri räägivad läbivalt materjalide ja toodete taaskasutamisest. Jäätmeseadus eristab korduskasutust180, ringlussevõttu181 ja taaskasutamist182. Seni kehtinud ehitustoodete määruses leidub ainult ringlussevõttu ja korduskasutust ning uues ehitustoodete määruses on kasutusel nii korduskasutus (defineerimata), ringlussevõtt183, ringlussevõetavus184 ja taastamine (defineerimata).
Eeltoodust tulenevalt kasutame analüüsis selgema arusaamise huvides vaid 2 terminit jäätmeseaduse tähenduses: korduskasutus ja ringlussevõtt. Seejuures kehtiva õigusruumi, st õigusaktide ja seletuskirjade kirjeldamisel on jäetud nendes kasutatud terminid.
5.1 Ehitusmaterjalide ja -toodete ringlussevõtu ja korduskasutamise õigusraamistik
Ehitusmaterjalide ringlussevõtt ja korduskasutus on tihedalt seotud Euroopa Liidu (edaspidi EL) õigusega, kuna projekteerimist ja ehitamist mõjutavad otseselt ehitustoodete kohta kehtivad nõuded, mis on Euroopa Liidus ühtlustatud. Nõuded ehitustoodetele on sätestatud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 9. märts 2011 määruses (EL) nr 305/2011185 (edaspidi ehitustoodete määrus).
180 Toote või materjali uuesti kasutamine nende esialgsel otstarbel. 181 Jäätmematerjalide töötlus toodeteks, materjalideks või aineteks, et kasutada neid nende esialgsel või muul
eesmärgil. See ei hõlma jäätmete energiakasutust ja töötlemist materjalideks, mida kasutatakse kütusena või tagasitäiteks.
182 Jäätmete kasutamine kasulikul otstarbel selliselt, et nad asendavad teisi materjale, mida muidu oleks sellel otstarbel kasutatud, või jäätmete ettevalmistamine nende eelnimetatud otstarbel ja viisil kasutamiseks kas tootmises või majanduses laiemalt
183 Ringlussevõtt direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 punktis 17 määratletud tähenduses 184 Võimalikkus materjali või toodet tulemuslikult ja tõhusalt eraldada, koguda, sortida ja koondada
kindlaksmääratud jäätmevoogudeks, et võtta see ringlusse teisese toormena, minimeerides samal ajal kvaliteedi või funktsionaalsuse kadu asjaomase esmase toormega võrreldes
185 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 305/2011, 9. märts 2011 , millega sätestatakse ehitustoodete ühtlustatud turustustingimused ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 89/106/EMÜ EMPs kohaldatav tekst. – ELT L 88, 4.4.2011, p. 5–43.
113
Ehitustoodete määruse lisas 1 on sätestatud ehitistele esitatavad põhinõuded, mis on Eesti õiguses kajastatud EhS § 11 lg-s 2. Määruse eesmärk on siiski ühtlustada mitte ehitistele või ehitamisele esitatavaid nõudeid, vaid üksnes „ehitustoodete“ toimivuse hindamise ja deklareerimise korda. Üks lisas 1 sätestatud põhinõuetest on loodusvarade säästev kasutamine. See tähendab, et ehitised peavad olema projekteeritud, ehitatud ja lammutatud nii, et loodusvarasid kasutatakse säästvalt ning on tagatud (i) ehitiste, nende materjalide ja osade korduskasutamine või ringlussevõetavus pärast lammutamist ning (ii) keskkonnasõbraliku tooraine ja teisese materjali kasutamine ehitises.186 Seega toetab kehtiv EL raamistik, eelkõige loodusvarade säästva kasutamise põhimõte, ehitustoodete ja -materjalide ringlussevõttu ja korduskasutust.
Ehitustoodete määruse lisa 1 annab liikmesriikidele võimaluse saavutada „loodusvarade säästva kasutamise“ eesmärki, kehtestades oma territooriumil nõudeid ehitistele.187 Eestis on nõuded ehitisele sätestatud ehitusseadustikus ja selle alamaktides.
Jätkusuutlikku arengu soodustamine on üks ehitusseadustiku põhimõtetest (EhS § 1). Väga üldistatult on areng jätkusuutlik, kui on rahuldatud praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Nagu eelnevalt käsitletud, tähendab ehitusõiguse kontekstist jätkusuutlikkus, et ehitis peab kogu oma elukaare vältel vastama selle kasutaja ja ühiskonna vajadustele, võttes sealhulgas arvesse võimalust seda hiljem lammutada ja lammutusjäätmeid taaskasutada (vt ptk 3.2).
Ehitustoodete korduskasutus ja ringlus seostub ka keskkonnasäästlikkuse põhimõttega (EhS § 9). See püüab suunata head ehitustava ja mõtteviisi ka keskkonnasäästlikkuse aspektist. Keskkonnasäästlikkuse põhimõte on defineeritud kui loodusvarade säästliku kasutamise põhimõte (KeÜS § 13). Taastuvaid ja taastumatuid loodusvarasid tuleb kasutada säästlikult, arvestades nende looduslikku täienemist ja varude jätkumist võimalikult pikaks ajaks. Keskkonnasäästlikkus hõlmab EhS seletuskirja kohaselt ka kõikide loodusressursside säästvat kasutamist ja on tegelikult asjakohane ehitise kogu elukaare vältel. Ehitusõigusega seonduvalt on lisaks ehitise kasutamise aegsele energiatarbimisele oluline ka ehitamisel ehitusmaterjalide säästlik kasutamine, keskkonnaohutumate või väiksemat keskkonnahäiringut kaasa toovate ehitusmaterjalide eelistamine, ehitise lammutamisel ehitusmaterjalide taaskasutamine ja muud taolised aspektid. Kõiki võimalikke keskkonnasäästlikkuse aspekte ei olnud veel uue EhSi jõustumisel õigusaktidega sisustatud, kuid seletuskirjas tõdeti, et on tõenäoline, et üha rohkem tuleb ka neile aspektidele tähelepanu pöörata.
Eeltoodust näib, et kehtiv õigus toetab materjalide ja toodete ringlussevõttu ja korduskasutamist. EhSis käsitletud jätkusuutlikkuse ja loodusvarade säästava kasutamise põhimõtted on kooskõlas ehitustoodete määruse lisas 1 käsitletud loodusvarade säästava kasutamise põhimõttega. Eesti lähtub samast kontseptisoonist, seda ei ole kitsendatud ega sisustatud oluliselt erinevalt. EhS § 11 lg 3 sätestab ka otsesõnu, et ehitisele esitatavate nõuete sisustamisel järgitakse ehitustoodete määruse lisas 1 sätestatud olulisi nõudeid.
Toodete ja materjalide säästev kasutamine on võimalik vaid siis, kui materjalide ja toodete kohta on piisavalt andmeid ehitise kogu elukaare vältel. Säästva kasutamise vaatenurgast on olulised eelkõige materjalide ja toodete kogused, liigid, andmed tootjate ja markide kohta ning korduskasutuse ja/või ringlussevõtu potentsiaal. Ehitustoodete ja -materjalide korduskasutuse ja ringlusevõtu kontekstis omavad tähtsust ka ehitise kasutamise ja hooldamise nõuded, sest
186 Ehitustoodete määruse lisa 1 alapunkt 7. 187 Commission Staff Working Document SWD(2019)1770 - Evaluation of Regulation (EU) No 305/2011 laying
down harmonised conditions for the marketing of construction products and repealing Council Directive 89/106/EEC lk 7 kolmas lõik, kättesaadav siit.
114
nende järgimisest sõltub materjalide ja toodete korduskasutamise potentsiaal (vt kasutamise ja hooldamise nõuete kohta täpsemalt ptk 3.7).
Kehtiva õiguse kohaselt sisalduvad teatud andmed ehitustoodete ja -materjalide kohta ehitusprojektis. Seetõttu tuleb analüüsida kas kehtiv regulatsioon on püstitatud eesmärgi jaoks piisav.
Ehitusprojektile esitatavate nõuete määrus eristab uue ehitise püstitamiseks või olemasoleva ehitise ümberehitamiseks koostatava ehitusprojekti (edaspidi ehitusprojekt) ehitise lammutamiseks koostatavast ehitusprojektist (edaspidi lammutusprojekt), mistõttu käsitleme need allpool eraldi.
Ehitusprojektil on 3 staadiumit: eelprojekt, põhiprojekt ja tööprojekt. Eelprojektist ei ole reeglina võimalik saada detailset infot kasutatavate ehitustoodete ja -materjalide kohta. Ehitusloa taotlemisel või ehitusteatise esitamisel esitatavas ehitusprojektis tuleb anda ehitise põhilise konstruktsioonikirjeldus koos põhiliste ehitustoodete äranäitamisega ning arhitektuurinõuded välispiiretele viimistluse kirjeldusega.188 Ehitusloa taotlemisel esitatakse arhitektuuri- ja asjakohasel juhul sisearhitektuuri ja maastikuarhitektuuri osas vähemalt ehitise põhitarindite kirjeldus koos põhiliste ehitustoodete, -materjalide ja -seadmete äranäitamisega.189 Eraldi tuleb täpsustada ka ehitustoodete ja -materjalide tuletundlikkust iseloomustavad näitajad.190
Põhiprojektis esitatakse kõik olulised tehnilised nõuded ehitisele ja selle osadele ning ehitustoodetele.191 Asjakohasel juhul kajastatakse ehitises kasutatavatele ehitustoote, -materjali ja seadme kasutusele ja hooldusele esitatavad üldnõuded põhiprojekti seletuskirjas või kasutus- ja hooldusjuhendina192. Seadmete ja ehitustoodete marke ja tootjafirmasid põhiprojektis reeglina ei nimetata.193 Küll aga ei ole see keelatud ja praktikas seda tehakse, lisades valitud toote taha sulgudesse „või samaväärne toode“. Osaliselt on põhjus selles, et see lihtsustab projekteerimise tööd, aitab tagada soovitud funktsionaalsuse ja toimivuse ning teha ehitajal täpsem eelarve.
Tööprojekti staadiumis tehakse lõplik ehitustoodete valik, esitatakse reeglina valitud ehitustoodete ja seadmete tootja ja mark ning vajadusel antakse juhised nende seadistamiseks.
Andmed ehitises kasutatud materjalide ja toodete kohta võivad sisalduda ka ehitusdokumentides. Ehitusdokumentide koostamise, säilitamise ja üleandmise minimaalsed nõuded on reguleeritud ehitamise dokumenteerimise määrusega. Ehitamine dokumenteeritakse süstemaatiliselt selliselt, et tagatakse ehitamise läbipaistvus ja jälgitavus ning ehitusdokumentide alusel on võimalik mõistliku pingutuse ja kuluga tuvastada muuhulgas kasutatud ehitustoode ja -materjal, kui need andmed ei selgu ehitusprojektist (§ 2 lg 1 p 3) ning muid asjaolusid, mis võivad mõjutada ehitamise ning ehitise keskkonnasäästlikkust (§ 2 lg 1 p 6). Kasutatud ehitusmaterjalid ja -tooted kantakse ehituspäevikusse (§ 6 lg 3 p 5). Ehitusdokumendid antakse EHR-le üle elektrooniliselt hiljemalt koos kasutusloa taotlusega või kasutusteatisega, välja arvatud juhul, kui koos ehitusteatisega ei pea esitama ehitusprojekti (§ 14 lg 1).
188 Määruse seletuskiri lk 12 viimane lõik. 189 Määruse § 16 lg 1 p 4. 190 Määruse § 22 lg 1 p 5. 191 Määruse seletuskiri lk 9 neljas lõik. 192 Määruse seletuskiri lk 9 viimane lõik. 193 Määruse § 9 lg 5.
115
Peale ehitusetapi lõppu on ehitusprojekt ja ehitusdokumendid sisendiks ehitise elukaare järgnevate tegevuste jaoks, nt ehitise ümberehitamiseks või lammutamiseks, mida peetakse samuti ehitamiseks ja mille tarbeks on samuti vaja koostada ehitusprojekt.194
Kui ehitusprojekti eesmärk on suunatud ehitise valmimisele, siis lammutusprojekti eesmärk on anda ehitist lammutavale ehitusettevõtjale teavet lammutatava ehitise või selle osa kohta, juhiseid lammutustööde ohutuks läbiviimiseks ning lammutamisel tekkivate jäätmete käitlemiseks.195 Lammutusprojekti nõudmise alus on eelkõige avalik huvi, mis seondub hoonet teenindavate rajatiste korrektse lahtiühendamise ning ehitusmaterjalide või -toodete keskkonnasäästliku taaskasutusega.196
Määruse §-s 33 on toodud nõuded lammutusprojektile. Nõuete kehtestamisel lähtuti samast struktuurist ja samadest põhimõtetest, nagu on sätestatud nõuetes ehitise ehitusprojektile.197 Lammutusprojekt peab sisaldama vajadusel tarindite ja paigaldiste lahtiühendamise viisid ja kohad198, lammutatavas ehitises leiduvad ohtlikku ainet sisaldavad materjalid, seadmed ja tooted, nende eeldatavad liigid, paiknemine, kogused ning nende ohutu ja liikide kaupa kogumise ja käitlemise nõuded, sealhulgas asbesti ja asbesti sisaldavate materjalide määramine, asbesti ja asbesti sisaldavate materjalide lammutamisel asbestikiudude leviku vältimise meetmed199, lammutamisel tekkivate jäätmete ligikaudsed kogused jäätmeliikide kaupa ning jäätmeliikide kogumise ja edasise käitlemise korraldus200. Vajadusel koostatakse ehitise lammutamiseks lisaks ehitusprojektile ehitustööde organiseerimise kava.201
Ehitusmaterjalide ringlussevõetavust ja korduskasutamist võivad käsitleda ka teatud EVS standardid. Ehitusmaterjalide taaskasutamise tõhusa, selge ja toimiva õigusraamistiku loomisel on oluline täiendavalt analüüsida standardites kajastatud põhimõtteid ja suundumusi selles osas.
Kokkuvõttes sisalduvad andmed ehitamisel kasutatud materjalide ja toodete kohta ehitusprojektis ja/või ehituspäevikus. Lammutuseelselt kaardistatakse vaid tekkivate jäätmete ligikaudset kogust jäätmeliikide kaupa ja ohtlikku ainet sisaldavate materjalide liigid, paiknemine ja kogused. EhS alusel kehtestatud alamaktid tagavad teatud määral ja vormis ehitusmaterjalide kohta andmete kogumist. Kas see on püstitatud eesmärgi jaoks piisav analüüsitakse alampeatükkides 5.3 ja 5.5.
Töö valmimisel analüüsiti ehitustoodete- ja materjalide korduskasutust ja ringlussevõetavust puudutavat kohtupraktikat. Analüüsitavat perioodi ajaliselt ei piiratud. Otsingumeetodina on kasutatud ületekstiotsingut (märksõnad „korduskasutus“, „ringlussevõtt“, „taaskasutamine“, „ehitusmaterjal“, „ehitustoode“, jne). Õiguskantsleri seisukohad analüüsitaval teemal puuduvad.
Kuna seni on Eestis kõige levinum olnud kasutatud ehitusmaterjalide täitematerjalina kasutamine, on kohtupraktikasse jõudnud just sellega seonduv problemaatika.
Kohtupraktikast on läbi käinud küsimus sellest, kas uueks täitematerjaliks tee kompleksstabiliseeritud (KS) kihi rajamisel saab pidada ka korduvkasutatavat asfalti202. Hageja leidis, et kuna korduvkasutatav asfalt on lepingus viidatud standardite kohaselt lubatud täitematerjal, korduvkasutatav asfalt ei pärinenud vaidlusaluselt objektilt ning
194 EhS § 4 lg 1 ja 4. 195 Määruse § 25 lg 1 ja 2. 196 EhS seletuskiri lk 67 esimene lõik. 197 Määruse seletuskiri lk 16 viimane lõik. 198 Määrus § 25 lg 5 p 5. 199 Määrus § 25 lg 5 p 7. 200 Määrus § 25 lg 5 p 8. 201 Määruse § 25 lg 7. 202 Harju Maakohtu 20.11.2020 otsus tsiviilasjas nr 2-19-19736 (Nordecon AS hagi Eesti Vabariigi vastu).
116
korduvkasutatava asfaldi omadused olid kontrollitud, oli tegemist uue tootega või sellega samaväärse tootega ning seetõttu uue täitematerjaliga, mida hageja võis retseptis kasutada. Kostja seevastu leidis, et kuigi korduvkasutatav asfalt oli iseenesest standardi kohaselt lubatav täitematerjal, nägi vaidlusalune leping ja selle juurde kuuluv projekt ette, et objektilt kasutatavat freespuru võis kasutada 25% ulatuses ning ülejäänud osas tuli kasutada uusi täitematerjale. Korduvkasutatav asfalt ja objektilt pärinev freespuru on mõlemad põhimõtteliselt freespurud, mille omadused ei ole võrreldavad uute täitematerjalidega. Leping ei defineerinud väljendit „uus täitematerjal“.
Kohus leidis, et vaidluse all on küsimus töö lepingu tingimustele vastavuses ning järeldas, et lepingu pooltega sarnase mõistliku isiku seisukohast lähtuvalt pidi väljend „uus“ tähendama uusi tooteid, mitte vanu või juba kasutatud materjale. Kohtu hinnangul ei tõendanud hageja väiteid, et tänu töötlemisele on korduvkasutatava asfaldi omadused samaväärsed teiste uute mineraalset päritolu täitematerjalidega. Kostja on aga veenvalt tõendanud, et korduvkasutatav asfalt ei ole samaväärsete omadustega võrreldes uute täitematerjalidega. Lepingupunkt, mille kohaselt tuli KS kihi ehitamisel kasutada vähemalt 75% ulatuses uut täitematerjali, on kolmanda mõistliku isiku seisukohalt mõistetav ja tõlgendatav viisil, kus uue materjalina korduvkasutatavat asfalti kasutada ei saanud. Kohtu hinnangul ei saa sellise tõlgenduse andmisel olla ka kahtlust, mis võimaldaks tõlgendada tingimust kostja kahjuks. Väljendi „uus“ kasutamine antud lepingu tingimuses, samuti projektis, tähendas selgelt uute ja mitte varem kasutatud täitematerjalide kasutamist. Lepingupooltega sarnane mõistlik isik pidi aru saama, et tulenevalt materjalide erinevatest omadustest ei saa uusi mineraalse päritoluga täitematerjale samastada korduvkasutatava asfaldiga, sest sellest sõltusid KS kihi tugevusomadused. Teistsuguseid järeldusi asjas kogutud tõenditest teha ei saa.203
Kokkuvõttes tõlgendas kohus antud kohtuasjas lepingut ja standardeid, peamiselt keskendus sellele mis on „uus täitematerjal“ ja kas uue täitematerjalina saab kasutada korduskasutatud asfalti ehk freespuru. Kaasuse lahendamine taandus lepingule, standartidele ja asjatundjate arvamustele, mis pooled esitasid. Kohus leidis, et uue täitematerjalina ei saa kasutada korduskasutatud asfalti. Selline kohtu järeldus ei ole kooskõlas Keskkonnaagentuuri analüüsi „Ehitus- ja lammutusjäätmete teke ja käitlemine“ (tööversioon)204 järeldusega, et tootestandardile vastavus tagab selle, et jäätmed võetakse kasutusse uue tootena.205 Samas kasutas kohus standardeid, et sisustada lepingu mõistet olukorras, kus ehitusmaterjalide korduskasutuse ja ringlussevõtu kohta puudub eraldi regulatsioon. Jäätmeseadusele kohus ei viidanud. Ka kohtuotsuses kasutatud terminoloogia ei ole kooskõlas kehtiva õigusega, mis teeb kohtu põhjenduste jälgitavuse keeruliseks.
Läbitöötatud kohtupraktika ei aita püstitatud küsimuse lahendamisel edasi, vaid kinnitab, et Eestis on kõige levinum kasutatud ehitusmaterjalide kasutamine täitematerjalina. Ühtlasi näib kohtuotsusest, et tegemist on õiguslikult keerulise teemaga, mis on peamiselt reguleeritud pooltevaheliste kokkulepete ja valdkonna standarditega.
Ehitusmaterjalide korduvkasutamise tõhustamise küsimust arutati erialaliitudega. Fookusgrupi intervjuul viibinud isikud viitasid Norra näitele206, seal kehtivatele protsessidele, kehtivatele standarditele ja praktikatele, mis on mõeldud olemasolevate ehitusmaterjalide
203 Samas p 218. 204 Tellija edastatud Keskkonnaagentuuri analüüs „Ehitus- ja lammutusjäätmete teke ja käitlemine“ analüüsi
tööversioon, 2024. 205 Palju võetakse ringlusse ka betooni-, tellise-, plaadi- või keraamikatootesegusid, mida kasutatakse näiteks
ehitustöödel täitematerjalina. Sageli jäätmed purustatakse kohapeal tootestandardile (EVNS-EN 13242:2006+A1:20) vastavaks täitematerjaliks. Tootestandardile vastavus tagab selle, et jäätmed võetakse kasutusse uue tootena.
206 FutureBuilt, rohkem infot kättesaadav siit: https://www.futurebuilt.no/English
117
taaskasutamiseks. Samas viitasid mitmed isikud, et Eestis ollakse lahti võetud ja lammutatud ehitusmaterjalide ja -toodete osas ettevaatlikud ja praktikas eksisteerivad mitmed takistavad tegurid. Seni on peamiselt taaskasutatud fassaadiplaate, kuid konstruktiivsete elementide taaskasutuseni pole jõutud. Arhitektid rõhutasid taaskasutatud materjalide kättesaadavuse ja nende kohta käivate andmete tähtsust, et täita nõudeid uute hoonete osas, sealhulgas energiatõhususe osas. Märgiti, et materjalide taaskasutuspotentsiaali hindamine nõuab teavet materjali paigalduse kohta, mistõttu peaks kogu vajalik info olema dokumenteeritud. Arhitektid tõid samuti välja, et ei saa lammutusprojekti koostades määrata lammutamisel tekkivate jäätmete ligikaudsed kogused jäätmeliikide kaupa (määruse § 25 lg 5 p 8), kuna neil puudub vastav pädevus ja oskused.
5.2 Ehitusmaterjalide ja -toodete taaskasutuse tulevikusuundumused: ökodisaini määrus ja uus ehitustoodete määrus
Euroopa Komisjon võttis vastu meetmepaketi, mille abil soovitakse muuta kestlikud tooted ELis normiks. Esitatud paketi keskmes on kestlike toodete ökodisaini määrus207. Ökodisaini määrusega nähakse ette sealhulgas ringlust ning toodete keskkonna- ja kliimajalajälje üldist vähendamist puudutavate miinimumkriteeriumide kehtestamine.
Ökodisaini määruse toetamiseks tehti paketi osana ka sihipärased valdkondlikud algatused, sealhulgas läbis revisjoni varasemalt käsitletud ehitustoodete määrus. Vaatamata ehitusmaterjalide korduskasutust ja ringlust toetavate põhimõtete olemasolule regulatiivsel tasemel, ei võimalda kehtiva ehitustoodete määruse reguleerimisala esitada süstemaatiliselt teavet ainete sisalduse kohta ehitustoodetes, kuigi niisugune teave võib siiski aidata näiteks tarbijate teadlike valikute võimaldamise kaudu edendada keskkonnasõbralike ehitustoodete väljatöötamist ja kasutamist või ressursside säästvat kasutamist, muu hulgas ringlussevõtu ja korduskasutuse abil.208 Seoses loodusvarade säästva kasutamise põhimõttega leidis Euroopa Komisjon, et kuigi see ei ole seni tulemust andnud, on see siiski tähtis. Määrusele laekunud tagasiside rõhutas vajadust sätestada ELi õigusaktides korduskasutatavate ja ringlussevõetud ehitustoodete suhtes kohaldatavaid nõudeid, et aidata tõhusalt kaasa ringmajandusele.209
Eeltoodust tulenevalt kohalduvad uues määruses sätestatud nõuded ehitustoodete, sh kasutatud toodete210 turule laskmisel ja turul kättesaadavaks tegemisel211. Seetõttu on tarvis seda käesolevas analüüsis käsitleda, et tehtavad ettepanekud oleksid ajakohased ja kooskõlas tulevikusuundumustega. Ökodisaini määrust detailides ei analüüsita, sest seda kohaldatakse ehitustoodetele vaid erandjuhtudel, kui ehitustoodete määruse nõuded ei ole piisavad ja neid ei saa mõistliku aja jooksul muuta ega täiendada.212
Ehitustoodete määrus eristab kasutatud ja taastatud tooteid. Kasutatud toode on defineeritud kui toode, mis ei ole jääde või on lakanud olemast jääde direktiivi 2008/98/EÜ kohaselt, mis on vähemalt ühel korral paigaldatud ehitisse ning:
207 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1781, 13. juuni 2024, millega kehtestatakse kestlike toodete
ökodisaininõuete sätestamise raamistik, muudetakse direktiivi (EL) 2020/1828 ja määrust (EL) 2023/1542 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/125/EÜ (EMPs kohaldatav tekst). – ELT L 2024/1781, 28.6.2024.
208 Commission Staff Working Document SWD(2019)1770 - Evaluation of Regulation (EU) No 305/2011 laying down harmonised conditions for the marketing of construction products and repealing Council Directive 89/106/EEC p 5.2.10, kättesaadav siit.
209 Ibid, lk 39 teine lõik. 210 Ehitustoodete määruse artikkel 2 lg 1. 211 Ehitustoodete määruse artikkel 1. 212 Ehitustoodete määruse põhjenduspunkt 33.
118
a) mida on võimalik kasutada ehituses ilma mis tahes muu eeltöötluseta (va kontrollimine, puhastamine või parandamine); või
b) on ümber töödeldud, kuid see on toote toimivuse seisukohast ebaoluline.213
Määrus näeb ette võimaluse töötada kasutatud toodete suhtes välja spetsiaalsed ühtlustatud tehnilised spetsifikatsioonid, mida saaks kohaldada seni, kuni kasutatud toode ei ole muutunud jäätmeks või on lakanud olemast jääde.
Taastatud toode on toode, mis ei ole jääde või on lakanud olemast jääde direktiivi 2008/98/EÜ kohaselt, mis on vähemalt ühel korral paigaldatud ehitisse ning mis on ümber töödeldud, kuid see on toote toimivuse seisukohast oluline.214
Nende ettevõtete suhtes, kes lasevad turule kasutatud või taastatud tooteid, kohalduvad kõik määruse artikliga 22 ettenähtud tootja kohustused (artikkel 26 lg2). Turule laskmine on sh kasutatud toote esmakordne turul kättesaadavaks tegemine pärast selle toote ehitisest eemaldamist (art 3 p 5). Ehitises otseselt korduskasutatud tooteid ei tohiks siiski käsitada uuesti turule lastud toodetena ja seetõttu ei tohiks nende suhtes kohaldada määruse kohaseid meetmeid.215
On ka ehitustooteid, mis muutuvad jäätmeteks olenemata sellest, et neid ei ole kunagi kasutatud. Määrus ei mõjuta liikmesriikide võimalust kohustada tootjaid olema nõus võtma kas ise või oma importijate ja turustajate kaudu tagasi ehitusplatsile või kasutajale tarnitud tooted, mis on jäänud kasutamata ja on samasuguses seisukorras nagu siis, kui need turule lasti.216
Tootja on kohustatud toote turule laskmisel tõendama toote vastavust kohaldatavatele nõuetele ja põhiomadustega seotud toimivust, koostama toimivus- ja vastavusdeklaratsiooni, kinnitama CE-märgise217 ning kandma hoolt selle eest, et tootega on kaasas üldteave, kasutusjuhend ja ohutusteave218. Seejuures on oluline, et määrusega täpsustatakse ka lisas 1 sätestatud ehitisele esitatavad põhinõuded. Nimelt täiendatakse loodusvarade säästva kasutamise põhimõte nii, et tagatud peab olema tervete ehitiste või nende osade ja nende materjalide korduvkasutatavuse või ringlussevõetavuse maksimeerimine pärast demonteerimist või lammutamist (p 8(f)). Ka tootenõuded on täpsustatud ja tihedalt seotud ringlussevõtuga (lisa 3 p 2, p 3.1(c, h, l ja m)). Vajalik info toote ringlussevõetavuse, taastamise ja korduskasutamise kohta muutub üldiseks toote- ja ohutusteabeks, mida tuleb esitada kasutusjuhendis (lisa 4 p 2.7. ja 3) ja tootepassis (artikkel 75 lg 2 p j). Selliselt tagatakse ehitustoodete kestlikkus ja vastupidavus.219
Kokkuvõttes täpsustab, laiendab, detailiseerib ja arendab ehitustoodete määrus kehtivas ehitustoodete määruses sätestatud ressursside säästva kasutuse põhimõtet. Sõnaselgelt on sätestatud, et alates toote projekteerimisest tuleb mõelda ringlussevõetavuse potentsiaalist ning vastav info peab jõudma tootepassidesse ja kasutusjuhenditesse. Selline areng lihtsustab oluliselt toodete ja materjalide ringlussevõtu tulevikus, kuna tänapäeval ei ole toodete taaskasutamise potentsiaal ja tingimused ilma täiendavate hindamisteta teada. Vastava info esitamine tootjate poolt loob küll eelduse ehitusmaterjalide ja -toodete ringlussevõtu suurendamiseks ehitussektoris, kuid ainuüksi sellest ei piisa.
213 Ehitustoodete määruse artikkel 3 p 20. Olulisust hinnatakse vastavalt kohaldatavale ühtlustatud tehnilisele
spetsifikatsioonile. 214 Ehitustoodete määruse artikkel 3 p 25. Olulisust hinnatakse vastavalt kohaldatavale ühtlustatud tehnilisele
spetsifikatsioonile. 215 Ehitustoodete määruse põhjenduspunkt 35. 216 Ehitustoodete määruse põhjenduspunkt 54. 217 Ehitustoodete määruse artikkel 22 lg 2. 218 Ehitustoodete määruse artikkel 22 lg 6. 219 Ehitustoodete määruse põhjenduspunkt 51.
119
Kasutatud ehitustoodete turg ei ole veel kuigi arenenud. Tagamaks sektoris ehitusmaterjalide ja -toodete ringlussevõtu % suurendamist, peavad riigid looma süsteeme vastavate andmete koondamiseks ja üldsusele kättesaadavaks tegemiseks. Mida kiiremini koondatakse andmeid konkreetses ehitises kasutatud ehitusmaterjalide ja -toodete kohta, seda kiiremini tekib kasutatud ehitustoodete turg. KOVide rakenduspraktika kinnitab, et suurem osa KOVidest ei ole täheldanud ettevõtjate huvi seoses ehitusjäätmete taaskasutamisega, pigem saavad ise ringmajandust arendada. Need, kelle poole antud küsimuses pöördutud on, annavad peamiselt nõu seoses kaevepinnase ladustamise ja lammutusjäätmete kasutamisega täitepinnasena. Valitsusasutused on vastupidiselt välja toonud, et teema on väga aktuaalne, ehitajad ja lammutajad tulevad vaikselt kaasa ning on tekkimas soov anda materjalidele uus elu. Uusehitiste puhul on valitsusasutused välja toonud, et andmete tuvastamine on lihtsam, sest on võimalik esitada tooted, paigaldusviisid, kogused jm. Uutel toodetel on tootekirjeldused kokkupanemiseks, samuti demonteerimise info – neid teabeid saaks kasutada.
Ressursside säästva kasutamise põhimõtte täpsustamine ei tingi ehitusseadustikus sätestatud põhimõtete muutmist. EhSis sätestatud põhimõtted on piisavalt laiad ja võimaldavad kooskõlalist tõlgendamist. Eeltoodud arengutega arvestades võib aga analüüsi koostajate arvates lähitulevikus tekkida vajadus täiendava EHR arendamise järgi kasutatud materjalide tootepassides ja kasutusjuhendites esitatud ringlussevõttu puudutava info koondamiseks. Ehitusmaterjalide ja -toodete korduskasutuse ja ringlussevõtu tingimused ei ole otseselt seotud ehitusprojektiga (va lammutusprojekt) ning sellele esitatavate nõuetega. Samas tuleb meeles pidada, et materjalide korduskasutatavuse või ringlussevõetavuse maksimeerimine pärast demonteerimist või lammutamist sõltub otseselt sellest, milliseid materjale kasutati ning kas nende kasutamine või paigaldamine on toimunud tootja juhiste kohaselt.
5.3 Toodete, materjalide ja jäätmete kaardistamine lammutamise eelselt
Tellija on palunud analüüsida kas ehitise lammutamise eelselt on võimalik tekkivaid tooteid, materjale ja jäätmeid kaardistada ning kas ehituseelse raporti koostamine täidaks potentsiaalselt ehitus- ja lammutusjäätmete tekke vähendamise ning korduskasutuse, taaskasutuse ja ringlussevõtu suurendamise eesmärki või oleks ehitusprojekti koostajale vaid formaalne kohustus (TK 3.5.1.1. -3.5.1.2.).
Ehitise lammutamise eelselt on võimalik tekkivaid tooteid, materjale ja jäätmeid kaardistada erinevate meetoditega ning kasutades erinevaid allikaid. Nendeks on eelkõige ehitusprojekt, ehitusdokumentatsioon ja lammutusprojekt.
Esimene meetod keskendub ehitusprojekti analüüsile. Kehtiva regulatsiooni kohaselt kogutakse ehituseelselt ehitusprojektis andmeid kasutatavate ehitustoodete või -materjalide kohta. Ehitustoodete ja -materjalide kaardistamiseks ja nende ringlussevõetavuse potentsiaali hindamiseks sobiks vaid tööprojekti detailsusaste, kuna ehitusloa taotlusele lisatud eelprojekti detailsusaste või põhiprojekti detailsusaste ei ole püstitatud eesmärgi saavutamiseks piisav. Materjali või toote põhiomaduste tuvastamiseks on vaja teada selle tootja ja mark. Lammutamisele läheb järgnevate kümnendite jooksul ca 4500 nõukogude ajal ehitatud korterelamut. Kahjuks on enamuse nende kohta teave EHR-s puudulik. Ka arhiivides olev paberdokumentatsioon konkreetse ehitiste kohta võib puudulik olla. See võib eelkõige olla seotud ehitamise ajal kehtinud nõuetega. Andmed võivad ehitusprojektis puududa või olla ebapiisavad. Seega ei pruugi ehitusprojekti alusel kaardistamine üldse õnnestuda või on kaardistamine ebatäiuslik.
Ehitamise dokumenteerimise määrus sätestab, et ehitusprojektist või ehitusdokumentidest peab selguma kasutatud ehitustoode ja -materjal. Kui toodete ja materjalide andmed ei selgu ehitusprojektist, peaks teoreetiliselt saama need kaardistada ehitusdokumentide alusel.
120
Viimased peavad kehtiva õiguse kohaselt olema koostatud nii, et kasutatud ehitustoodet ja -materjali on võimalik mõistliku pingutuse ja kuluga tuvastada (määrus nr 3 § 2 lg 1 p 6). Kasutatud ehitusmaterjalid ja -tooted kantakse ehituspäevikusse (§ 6 lg 3 p 5). Ehitusdokumentide alusel kaardistamisel esinevad samad väljakutsed nagu ehitusprojekti puhul – aastaid tagasi koostatud dokumentatsioon ei pruugi vastavaid andmeid sisaldada või on selles osas puudulik. Lisaks on ehitusdokumentide analüüs suuremahuline töö, mida ei pruugi saada automatiseerida. Seega ka ehitusdokumentide alusel kasutatud ehitustoodete ja -materjalide kaardistamine ei pruugi olla tulemuslik ja täiuslik.
Ehitise lammutamise eelselt on võimalik tekkivaid tooteid, materjale ja jäätmeid kaardistada ka lammutusprojekti koostamise käigus. Ehitusprojektile esitatavate nõuete määruses on välja toodud, et lammutusprojektis näidatakse ära lammutamisel tekkivate jäätmete ligikaudsed kogused jäätmeliikide kaupa ning jäätmeliikide kogumise ja edasise käitlemise korraldus. Seega peaksid juba täna olema olemas andmed potentsiaalsete korduvkasutatavate ja ringlussevõetavate jäätmete koguste osas. Lammutusprojektis ehitusmaterjale ega -tooteid välja ei tooda, keskendutakse peamiselt jäätmeliikidele. Ka määruse seletuskirjast jääb mulje, et seadusandja arvates võivad lammutuse järgselt tekkida vaid jäätmed. Jäätmehierarhiat arvestades tuleb aga eeskätt jäätmeteket vältida ehk kasutada toodet või materjali uuesti nende esialgsel otstarbel (korduskasutus). Kuigi ehitusseadustik lähtub selgelt põhimõttest, et loodusressursside säästev kasutus on asjakohane ehitise kogu elukaare vältel ja eristab keskkonnasäästlikkuse põhimõtte all ehitise lammutamisel ehitusmaterjalide taaskasutamist ja lammutusjäätmete utiliseerimist, ei väljendu see kuidagi määruse tekstis. Ka määruse alusmaterjalidest ei anna seda tõlgendamise teel tuletada. Seega ei saa lammutusprojekti alusel lammutamise eelselt tekkivaid tooteid, materjale ja jäätmeid kaardistada. Kaardistada saab ainult jäätmeliike. Sellised andmed on korduskasutamise või ringluse aspektist ebapiisavad ning sellise kaardistamisega on seotud praktilised probleemid, mis on seotud jäätmeregulatsioonidega ning mida käesoleva analüüsi raames ei käsitleta, nt sobiva jäätmekoodi puudumine, mis piisavalt täpselt iseloomustaks tekkinud jäätmeid220 ja ehitusmaterjalide, toodete ja jäätmete segunemine ehitusplatsil. Ühtlasi on arhitektid välja toonud, et neil puudub pädevus lammutusprojekti koostades määrata lammutamisel tekkivate jäätmete ligikaudsed kogused jäätmeliikide kaupa (määruse § 25 lg 5 p 8); esitatavad andmed ei põhine mistahes metoodikal ja ei ole usaldusväärsed. Lammutusprojekt ei sobi seega ehitustoodete ja -materjalide kaardistamiseks ja nende ringlussevõetavuse potentsiaali hindamiseks, sest selles ei esitata infot ehitises kasutatud materjalide ja toodete kohta, va ohtlikku ainet sisaldavad materjalid ja tooted221. Seda eelkõige põhjusel, et jäätmeliik ei anna piisavalt detailset infot materjalide ja toodete ning nende põhiomaduste ja koguste kohta.
Täiendavalt on reguleeritud enne 1940. aastat ehitatud ehitise lammutusprojekt. Sellise ehitise puhul tuleb lammutusprojektis esitada andmed ehitamise ajaloo kohta, säilinud väärtuslike detailide loetelu koos fotodega ja ettepanekud nende taaskasutamiseks. Praktikast on teada, et kõik kohalikud omavalitsused seda siiski ei nõua. Pealegi ei ole pahatihti ajaloolises õiendis üles märgitud väärtuslike detailide edasisel saatusel mingit järelevalvet. Nende tegelik korduskasutusse suunamine, sõltumata ajaloolise õiendi koostamisest, on hoone omaniku vastutus, kuid nii temal kui lammutusega tegeleval ehitusettevõttel puudub reeglina huvi taolise täiendava kohustusega tegelemiseks. Parimal juhul liigub teade kasutuskõlblike elementide ja materjalide kohta sotsiaalmeedia gruppide kaudu ning eeldab huvitatud isikutelt erakordset kiirreageerimise valmidust, demonteerimisoskust ning transpordi- ja ladustamisvõimalust.222
220 Uuring "Ehitusmaterjalide ringkasutuse potentsiaal" lk 11 teine lõik.
https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2024-03/A5.2_Aruanne_13.11.2023.pdf 221 Määruse § 25 lg 5 p 7. 222 Uuring "Ehitusmaterjalide ringkasutuse potentsiaal" lk 12 viies lõik.
121
Kokkuvõttes ei ole kehtiva õiguse alusel olemasolevate ehitiste puhul võimalik lammutamise eelselt tekkivaid tooteid, materjale ja jäätmeid püstitatud eesmärgi tarbeks piisavalt kaardistada ei ehitusprojekti, ehitusdokumentatsiooni ega lammutusprojekti alusel. Vanad ehitusprojektid ja dokumentatsioon võivad olla materjalide ja toodete osas puudulikud. Lammutusprojektis kaardistatakse ära vaid materjalid, mis sisaldavad ohtlikku ainet, kuid seda mitte taaskasutamise eesmärgil. Enne 1940. aastat ehitatud ehitise puhul kaardistatakse väärtuslikud detailid, sh taaskasutamise eesmärgil. Eeltoodud andmetest eesmärgi saavutamiseks ei piisa. Korduskasutamise ja ringlussevõetavuse jaoks on vaja detailsemaid andmeid ehitises kasutatud materjalide ja toodete kohta. Määrus, sh lammutusprojekti regulatsioon ei ole seega soovitud eesmärgi toetamiseks aja- ja asjakohane.
Valitsusasutuse ja KOVide praktika ning arusaam eeltoodud probleemist on erinev. KOVide rakenduspraktika on näidanud, et ehitusmaterjalide osas KOVid detailsemaid andmeid ei vaja, tihtipeale saab lammutuse käigus teada, mis materjalid tegelikult kasutused on olnud. Üldiselt nõutakse sellise informatsiooni projektist lahti kirjutamist, vajadust eraldi registris kajastamise järgi KOVid ei näe. Probleemkoht on aga selles, et EHRi andmed ei pruugi tegelikkusele vastata. Et andmed oleksid lihtsamini kättesaadavad, nähakse potentsiaali näiteks ehitusjäätmete infopanga loomises, kuivõrd läbi selle saaks hõlbustada ehitusjäätmete korduvkasutust. KOVide soov on, et ehitusplatsil alustataks kasvõi ehitusjäätmete sorteerimisest. Ka valitsusasutused on välja toonud, et oluline on, kuidas lammutuskohal tekkivat materjali ladustatakse ja kogutakse.
KOVid on välja toonud, et probleemkoht jäätmete kasutamisel on ka teadmatus kvaliteedi osas. Lammutusjäägid võivad olla välitingimustes pikalt seisnud, mis vähendab märgatavalt võimalusi selle taaskasutamiseks. Näiteks selleks, et raudbetooni elemente sarnases konstruktsioonis uuesti kasutada, peaks enne läbi viima testimise, et näha, kui palju on säilinud koormustaluvus. Testides aga tihtipeale elemendid purunevad ehk materjal läheb ikkagi raisku. KOVidele tekitab küsimusi ehitise ohutuse tagamise, kui materjali hindamine on keeruline ja jääb võimalus, et hilisemalt avastatakse näiteks mikropragusid. Küll aga pole ühtegi reaalelulist näidet selle kohta, kus ehitusjäätmetest ehitamine oleks viinud ohtliku olukorrani.
Valitsusasutustel on samuti vähene, kuid siiski mõningane praktika. Senise parktika pinnalt saab järeldada, et tegemist on kasvava valdkonnaga. Täna on ehitisi ja tooteid, mille kohta puuduvad andmed. Tulevikus peaks olukord paremaks minema (vt ptk 5.2.).
Valitsusasutused on analüüsi teemaga kokku puutunud ehitusloa menetlusse kaasamisel ja pigem hoonete taaskasutuse teemal, mitte konkreetsete materjalide taaskasutuse teemal. Nende hinnangul ei ole hetkel taaskasutus ajendatud niivõrd keskkonnasäästmise eesmärgist, vaid sellest, et vanu hooneid soovitakse kasutada sellisena nagu need on, rõhutades nende ajaloolist väärtust. Näiteks on ehitisi, kus soovitakse kõik taaskasutada, sh kandvad konstruktsioonid, terastalad, seinad jne. Kui vanaaegne sein on kena ja arendaja soovib seda sellisena jätta, kuid Päästeamet kohustab tulepüsivuse tagamiseks seda tulevärviga katta, siis arendaja jaoks võib selle seina ajalooline väärtus kaduda.
Valitsusasutused on välja toonud, et valdkonda reguleeriva õigusakti puudumisel, ei hakka paljud siiski taaskasutusega kaasa tulema. Seni ei ole projektidele seatud eesmärke võtta materjalid taaskasutusse, mistõttu valitsusasutused tõid välja ideed lammutusprojektile täiendavate nõuete kehtestamiseks näiteks demonteerimise ja ladustamise osas. Kui lammutamist on võimalik täpsemalt reguleerida, siis on võimalik saada kvaliteetsemat materjali ning seda on lihtsam suunata taaskasutusse ja ringlusse. Lisaks toodi välja, et lammutamisteemadega kaasneb hulgaliselt praktilisi küsimusi, sh kuidas teha kindlaks, et ohutus on tagatud ning millest toode koosneb. Samuti kantakse näiteks seinamaterjalidele vahendeid, mis mõjutavad korduskasutuse või ringlussevõetavuse potentsiaali, kuid mille osas
122
ei ole koostised teada – vastavad mõõteseadmed lakkide/värvide tuvastamiseks puuduvad. Eraldi rõhutati, et taaskasutatavate materjalide edasine kasutuskõlblikkus oleneb mh kavandatava ehitise kasutusotstarbest.
Valitsusasutused on üksmeelel, et kontrollimata materjalide kasutusse võtmist lubada ei saa – vajalik on selekteerida olemasolevaid materjale. Arutati, et olemasolevate hoonete lammutamisel on tõenäoliselt audit ainuke variant. Kui olemasolevate hoonete lammutamisel on audit kohustuslik ning auditist sõltub, kuidas utiliseeritakse, ning kui lammutamine läheb keerulisemaks ja kallimaks, siis ei saa samas välistada, et vanade hoonete omanikud mõtlevad rohkem näiteks, kas hoone kehand võtta uuesti kasutusele. Taaskasutatavatel ehitusmaterjalidel on väikeehituses taaskasutuse tava olemas ja toimib vastavate veebiplatvormide kaudu.
5.3.1 Lammutamise-eelselt tekkivate toodete, materjalide ja jäätmete kaardistamine
Kuna kehtiv õigus ei toeta ehitise lammutamise eelselt tekkivate toodete, materjalide ja jäätmete kaardistamist piisaval määral, et tagada ehitusmaterjalide ja -toodete taaskasutamise/korduskasutamise suurenemist, võib olemasolevate ehitiste puhul lahenduseks olla ehitise lammutamise eelselt eraldiseisva kaardistamise läbiviimine (edaspidi materjaliaudit). Tegemist ei ole ehitise auditiga EhS § 18 mõttes.
Materjaliauditi eesmärk oleks eelkõige kaardistada ehitises või selle osas kasutusel olevad materjalid, tooted ja elemendid ning nende üldine seisukord. Auditi tegija koostab auditi läbiviimise järel ehitises kasutatud materjalide, toodete ja jäätmete auditi aruande. Auditi aluseks on olemasolev dokumentatsioon ja teiste meetoditega kogutud andmed. Ehitise materjaliauditile ja aruandele esitatavad täpsemad nõuded, sh vorminõuded, meetodid ja lähtealused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Määrusega on võimalik täpsustada materjali ja -tooterühmade kaupa auditi metoodika (nt olemasoleva dokumentatsiooni analüüs, vaatlus ja uuringud või ainult uuringud), meetodi (nt visuaalkontroll, kasutuskontroll, dokumentatsiooni kontroll), materjalauditi läbiviijale esitatavad kvalifikatsiooninõuded223 jne.
Auditi läbiviimine võiks aidata ka paremini hinnata ja planeerida lammutustöid/demonteerimist ning anda juhiseid lammutustööde/demonteerimise läbiviimiseks vastavale ehitusettevõtjale, et tagada materjalide kõlbulikust ringluseks või taaskasutuseks. Seejuures on oluline, et ehitusettevõtja ja tema töötajad suudaks lammutusprojekti juhiseid järgida ja lammutamist säästvalt ellu viia. Vastasel juhul on tegemist lisakohustusega, mis tõstab halduskoormust, kuid ei vii päriselus soovitud tulemuseni (ehitusmaterjalide ja -toodete korduskasutamise ja ringlussevõttu suurenemine). Kohustuse täitmise üle tuleb teostada järelevalvet.
Materjaliauditi kohustuslikud võiksid olla kõik ehitusseadustiku lisas 1 loetletud ehitised, mille lammutamine eeldab ehitusloa olemasolu. Eesmärgi saavutamisele aitab kaasa eeskätt suuremate ehitiste prioriseerimine. Seejuures tuleb arvestada ka püstitatud eesmärgiga – vähendada aastaks 2028 ehitus- ja lammutusjäätmete teket 10% võrra ning suunata 40% tekkivatest ehitus- ja lammutusjäätmetest ringlusse. Näiteks kui suuremad hooned tekitavad proportsionaalselt rohkem jäätmeid ja nende auditeerimine aitab märkimisväärselt kaasa jäätmete ringlussevõtule, siis võiks auditi kohustus kehtida hoonetele, mille suurus ületab teatud ruutmeetrite arvu. Konkreetse ruutmeetrite läve määramine, mille korral oleks auditeerimise mõju eesmärkide saavutamiseks kõige suurem vajab täiendavat statistilist ja matemaatilist analüüsi. Teised olulised kriteeriumid võiksid hõlmata näiteks hoone vanust, funktsiooni
223 Ehitustehnilise või materjalitehnoloogilise haridusega isik.
123
(tööstushoone, elamu või avalikud hooned) ja sega- või komposiitmaterjalide kasutamise osakaalu hoones.
Kohustuse seadmine vabale ehitustegevusele (mis eeldab ehitusteatist ja ehitusprojekti esitamist) ei ole põhjendatud, sest selle käigus tekkivate materjalide ja toodete maht ei ole niivõrd suur, et õigustada materjaliauditi läbiviimise kulu. Isikutele tekkiv ajaline ja rahaline kulu ei ole proportsionaalne võrreldes tekkivate materjalide mahuga. See oleks täiendav halduskoormus nii eraisikutele, kui ka riigile.
Arvestades vajadusega täiendava rakendusakti järele ning puuduvat infrastruktuuri kasutatud ehitustoodete realiseerimiseks, ei ole kohustuse sätestamine eraisikutele õigustatud. Riik peab töötama välja materjaliauditi läbiviimise põhimõtteid ja vajalikud IT lahendused, mis toetaksid kogutud materjalide realiseerimist ning koostöös KOViga või erasektoriga looma ka vastava infrastruktuuri ehitusmaterjalide hoidmiseks ja säilitamiseks. Vastasel juhul ei täida täiendavate andmete kogumine ja materjaliauditi kohustus lõppeesmärki, vaid tekitab ebavajalikku halduskoormust juurde.
Kui vajalikud rakendusaktid, infrastruktuur ja IT lahendused on paigal, peaks algusaastatel (1- 2 aastat) materjaliauditi kohustus rakendama vaid avalikule sektorile. Seda eelkõige eesmärgiga väljatöötatud akte ja süsteeme testida ja teha protsessi erasektori jaoks tõhusamaks. Erasektor võib materjaliauditi algusaastatel teha vabatahtlikul alusel. Kui vajalikud õigusaktid ja protsessid on paika loksunud, saaks kohustust rakendada ka erasektorile. Eeldatavasti saab see toimuda mitte varem kui kahe aasta möödumisel hetkest, kui avalikule sektorile kohustus rakendus.
Järelevalvet nõuete täitmise tagamise üle saaks kõige efektiivsemalt teostada pädev asutus, kes lammutamisele suunatud ehitusloa andmist menetleb, sest just temal on kõige parem ülevaade ehitisega seotud dokumentidest ja seisust ning võimalus kontrollida lammutusprotsessi läbiviimist. Nõuete täitmise tagamiseks tuleb sätestada täpsemad ja detailsemad nõuded materjaliauditi aruandele, mh peaks aruanne olema masinloetav.
Nõuete täitmise tagamist peavad toetama ka vastav EHR arendus ja elulised eeldused, ilma milleta ei oma kaardistamine mõtet.
5.3.2 Lammutamise eelselt tekkivate toodete, materjalide ja jäätmete korduskasutamise ja ringlussevõetavuse potentsiaali kaardistamine
Eraldi tuleb lahendada küsimus kas materjali auditi käigus tuleb hinnata ka materjalide korduskasutamise või ringlussevõetavuse potentsiaali. Analüüsi koostaja arvates ei ole sellise kohustuse rakendamine põhjendatud.
Materjali korduskasutamise või ringlussevõetavuse potentsiaali tasub hinnata lammutamise järgselt, mitte eelselt. Seda eelkõige seetõttu, et korduskasutamise või ringlussevõetavuse potentsiaal võib lammutamise või demonteerimise käigus langeda (seda isegi juhul, kui lammutaja teostab töid materjalauditis toodud juhiste kohaselt). Seega selle hindamine lammutamise eelselt ei pruugi soovitud eesmärki toetada. Ühtlasi sõltub materjalide ja toodete potentsiaal muuhulgas kavandatava ehitise kasutusotstarbest, kus materjale soovitakse kasutada. Ka see ei pruugi olla lammutamise/demonteerimise hetkel teada. Seda rõhutasid ka valitsusasutused. Analüüsi koostaja hinnangul piisab materjaliauditi raames toodete ja materjalide seisukorra esmasest hindamisest. Näiteks kui pädeva isiku arvates ilma täiendavate uuringuteta on mõni materjal niivõrd kahjustunud, et selle korduskasutus või ringlussevõtt ei ole tõenäoline, saaks seda aruandes välja tuua. Eesmärk on anda esmane hinnang materjali säästava kasutamise perspektiivist, mitte anda lõplik hinnang materjali põhiomaduste ja ohutuse osas.
124
Lammutamise järgselt peaks materjali korduskasutamise või ringlussevõetavuse potentsiaali ning ohutust hindama isik, kes soovib materjali korduskasutada või ringlusse võtta. Tema peab potentsiaali hindama oma projektist lähtuvalt ja tagama, et materjali korduskasutamine või ringlussevõtt sellisel viisil on ohutu.
Ka riigi tellitud uuringus224 leiti, et visuaalne vaatlus ei pruugi püstitatud eesmärgi (materjalide kordus- ja/või taaskasutus) saavutamiseks piisav olla, sest selline meetod ei anna täielikult usaldusväärset infot materjalide ja elementide kordus- ja/või taaskasutuse potentsiaali ja võimaluste kohta. Seega tuleks viia läbi detailsem uuring ehitises leiduvate materjalide ja elementide ning jäätmete seisukorra kohta. Selline uuring peab sisaldama mitmeid erinevaid mõõtmisi, avamisi ja katsetusi, mille puhul oleneb katsete hulk ja meetod hoone konstruktsioonidest. Puitmaterjalide, -konstruktsioonide ja -elementide puhul on visuaalselt tuvastatavad niiskuskahjustused, praod, kõverus ja läbipainded, putuka- ja muud biokahjustused. Lisaks visuaalsele vaatlusele võib materjali potentsiaalsel kasutaja jaoks seega olla otstarbekas läbi viia ka tehnilisi uuringuid. Olulisemate uuringute ja katsetustena saab välja tuua:
1. konstruktsioonide avamine;
2. konstruktsioonide tugevuse hindamine;
3. tuvastatud niiskuskahjustuste mõõtmine;
4. biokahjustuste hindamine ja määramine;
5. siseõhu mikrobioloogilise reostuse määramine;
6. kandevõime, mädanike, õõnsuste, pragude määramine resistograafia abil.
7. Kivi- ja betoonkonstruktsioonelementide ja -materjalide seisukorra visuaalsel hindamisel on vaatluse teel võimalik tuvastada pragude teket, niiskuskahjustusi ning mõningaid biokahjustusi.
Lisaks võib olla otstarbekas läbi viia ka praktilisi uuringuid. Olulisemate praktiliste uuringute ja katsetustena saab välja tuua:
1. betooni karboniseerumise määramine;
2. hoone materjalide survetugevuse määramine Schmidti vasara abil;
3. hoonest võetud proovikehade survetugevuse määramine purustamise meetodil;
4. hoonest võetud proovikehade kaitsekihi paksuse määramine;
5. silluste ja talade läbipainde mõõtmine;
6. pragude olemasolul pragude laiuse mõõtmine;
7. mördi tugevuse hindamine;
8. pinna nakketugevuse määramine.
Kokkuvõttes võiks olemasolevate ehitusloakohustuslikke hoonete lammutamisel tekkivate ehitusmaterjalide ja -toodete korduskasutamisele ja ringlussevõetavusele kaasa aidata materjaliaudit. Materjaliauditi eesmärk oleks kaardistada ehitises või selle osas kasutusel olevad materjalid, tooted ja elemendid ning anda esmane hinnang nende seisukorra osas. Materjali korduskasutamise/ringlussevõetavuse potentsiaali ja ohutuse osas lõplikku hinnangu andmise kohustus tuleks jätta isikule, kes soovib materjali korduskasutada või ringlusse võtta, sest seda tuleb hinnata konkreetsest kasutusotstarbest lähtuvalt. Sellise hinnangu andmiseks
224 Uuring "Ehitusmaterjalide ringkasutuse potentsiaal" lk 11-12
125
läbiviidavate uuringute loetelu, vastavate teenusepakkujate olemasolu ja hinnakiri tuleb eraldi analüüsida.
Auditi käigus koostatav aruanne tuleb lisada lammutusprojektile või esitada lammutusprojekti koosseisus. Selleks tuleb täiendada määruse § 25 lg 5 punktiga 10 järgmiselt:
(5) Ehitise lammutamiseks ehitusloa taotlemisel või ehitisteatisega koos esitatav ehitusprojekt peab sisaldama vähemalt järgmist:
1) lammutatava ehitise osade kirjeldus ja dateering;
2) tööde alasse jäävate ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude- ja rajatiste, haljastuse ning muude säilitatavate elementide kaitsmise nõuded, viis ja ulatus;
3) lammutustööde tehnoloogia kirjeldus, lammutamise järjekord ja ohutud võtted tööde läbiviimiseks;
4) tehnovõrgu ja -rajatise lahtiühendamise tingimused ja kohad;
5) vajadusel tarindite ja paigaldiste lahtiühendamise viisid ja kohad;
6) vajadusel ehitise osade ajutise toestamise viisid;
7) lammutatavas ehitises leiduvad ohtlikku ainet sisaldavad materjalid, seadmed ja tooted, nende eeldatavad liigid, paiknemine, kogused ning nende ohutu ja liikide kaupa kogumise ja käitlemise nõuded, sealhulgas asbesti ja asbesti sisaldavate materjalide määramine, asbesti ja asbesti sisaldavate materjalide lammutamisel asbestikiudude leviku vältimise meetmed;
8) lammutamisel tekkivate jäätmete ligikaudsed kogused jäätmeliikide kaupa ning jäätmeliikide kogumise ja edasise käitlemise korraldus;
9) enne 1940. aastat ehitatud ehitise kohta andmed hoone ehitamise ajaloo kohta, säilinud väärtuslike detailide loetelu koos fotodega ja ettepanekuid nende taaskasutamiseks;
10) ehitusloa taotlemisel lammutamiseelne ehitises kasutatud toodete, materjalide ja jäätmete auditi (materjaliaudit) aruanne.
Kuna eraldi tuleb täpsustada materjaliauditile esitatavad täpsemad nõuded, meetodid ja lähtealused ning auditi aruandele esitatavad nõuded, tuleb seadustikku täiendada vastava volitusnormiga.
5.4 Ettepanekud
Ettepanek Tehniline lahendus Õiguslik lahendus Mitteregulatiivne lahendus / standardi täiendamine
Materjaliauditi kohustuse sätestamine ehitusloakohustuslike ehitiste lammutamisel. Vajadusel võib täiendavalt määrata ruutmeetrite läve,
Seadustiku täiendamine volitusnormiga, et esitada nõuded materjaliauditile.
126
millest alates kohustus rakendub (eeldab täiendavat matemaatilist/statistili st analüüsi).
Auditi koostaja pädevuse, sh oskuste ja teadmiste arendamine.
Kaaluda, kas auditi koostaja peab olema kutsega isik EhS § 24 lg 1 p 8 mõttes.
Täiendada kutsestandardit vastavate oskuste nõudega, viia läbi koolitusi
Elektroonilise ringkasutuspanga loomine, et materjalauditi aruandes sisalduvad andmed lammutamisel tekkivate ehitusmaterjalide ja - toodete koguste, liikide ja asukoha kohta oleksid nähtavad võtmerühmadele
Teha lahendus EHRi
* Oluline on märkida, et eesmärgi saavutamine ei ole võimalik ilma vastava infrastruktuurita, mida riik ja KOV peavad looma koostöös (laoruumid, infokanalid, EHR arendus jne). Vastasel juhul ei ole täiendava kohustusega koormamine õigustatud ja proportsionaalne ning EHR arendus vajalik. Tehtud ettepanekud peavad seega jõustuma paralleelselt eluliste eelduste loomisega või tuleks nende sätete jõustumiseks määrata hilisem tähtaeg.
5.5 Toodete, materjalide ja jäätmete kaardistamine ehitamise eelselt
Tellija on palunud analüüsida ka seda, kas ehitamise (va lammutamine) eelselt on võimalik tekkivaid tooteid, materjale ja jäätmeid (sh ehitise eluea lõpus tekkivaid tooteid, materjale, jäätmeid) kaardistada ning kas eeltoodu täidaks ehitus- ja lammutusjäätmete tekke vähendamise ning taaskasutuse, korduskasutuse ja ringlussevõtu eesmärki või oleks ehitusprojekti koostajale formaalne kohustus (TK 3.5.1.4.). Sellest tulenevalt käsitletakse selles peatükis küsimust, kas uute ehitiste püstitamisel toetab olemasolev regulatsioon kaardistamist piisavalt või vajab muutmist.
Analüüsi koostaja hinnangul on otstarbekam koguda andmeid materjalide ja toodete kohta ehitamise käigus või ehitamisjärgselt, mitte eelselt. Seda eelkõige põhjusel, et ehitamise eelne kaardistamine on sisuliselt prognoos kasutatavate materjalide ja toodete liigi ja koguste osas, mis ei pruugi täituda ning võib seetõttu oluliselt reaalsusest erineda. Selline kohustus ei täidaks ehitus- ja lammutusjäätmete tekke vähendamise ning taaskasutuse, korduskasutuse ja ringlussevõtu eesmärki ja oleks ehitusprojekti koostajale formaalne kohustus.
127
Kehtiva õiguse alusel saaks ehitustoodete kaardistamist läbi viia ehitusprojekti ja ehitusdokumentatsiooni alusel. Valik ehitustoodete ja seadmete tootja ja margi osas tehakse tööprojekti staadiumis, mistõttu tööprojekti detailsusaste sobib püstitatud eesmärgi saavutamiseks kõige paremini. Seejuures tasuks lähtuda kasutusloa taotlusega esitatud ehitusprojektist, mille järgi ehitis ehitati, sest see on põhjalikum kui ehitusprojekt, mis on nõutav ehitusloa taotluse esitamisel ehk sobiva detailsusastmega ja suurema tõenäosusega kooskõlas päriseluga. Kui ehitusprojekt on kasutatud materjalide osas puudulik, saaks kaardistamist läbi viia ehitusdokumentide, nimelt ehituspäevikute alusel (§ 2 lg 1 p 3).
Eeltoodu ühtlasi tähendab, et uute ehitiste puhul peaksid andmed ehitises kasutatud toodete ja materjalide kohta olemas olema piisavas detailsusastmes ehitusprojektis ja ehitusdokumentides. Seega toetab kehtiv õigus ehitusmaterjalide ja toodete kaardistamist, mistõttu uute ehitiste puhul materjaliaudit pole vajalik.
Probleemi raskuskese ei ole eeltoodust tulenevalt andmete puudumises, vaid hoopis andmete esitamise vormis – andmed kasutatud materjalide ja toodete kohta on tänapäeval laiali erinevates „paberites“.
Kuna kaardistamist saaks kõige tõhusamalt läbi viia ehitamise käigus või kasutusloa taotlusega esitatava ehitusprojekti ja dokumentatsiooni alusel, näeme kahte potentsiaalselt lahendust:
1. mõtestada ümber kehtiva ehitamise dokumenteerimise regulatsiooni, muutes dokumenteerimist digitaalseks ja võimaldades isikutel ehitamise käigus jooksvalt esitada EHRi infot kasutatud materjalide ja toodete kohta; või
2. täpsustada kasutusloa taotluse, selle esitamise korra ja kasutusloa vorminõuded.
Arvestades üldist suundumust loobuda ehitusvaldkonnas paberikesksest mõtlemisest, võib kaaluda ehitamise dokumenteerimise digitaliseerimist. See aitaks vähendada paberdokumentide haldamise koormust ja suurendada andmete täpsust ja kättesaadavust. Viise dokumenteerimise digitaliseerimiseks on mitmeid – näiteks saab luua tarkvara, kuhu ehitamise jooksul on võimalik andmeid sisestada ja mis on seotud EHRiga või teha vastav arendus EHRi, tagamaks, et aruandlus on automatiseeritud. Töö tõhustamiseks saab luua ka mobiilirakenduse, millega isikud saavad operatiivselt infot edastada nt skaneerides materjali triipkoodi (võib olla ka erasektori poolt pakutav teenus). Ettepanek eeldab dokumenteerimise määruse muutmise vajaduse analüüsi.
Alternatiivina võib vaadata ja täpsustada kasutusloa taotluse, selle esitamise korra ja kasutusloa vorminõuded. Viimast reguleerib määrus nr 67, mille kohaselt esitab kasutusloa taotleja pädevale asutusele määruse lisas 9 toodud vormi kohase kasutusloa taotluse. Lisa 9 punkt 16 kohaselt täpsustab taotleja järgmist:
1. Vundamendi liik: puudub, madalvundament, vaivundament, muu;
2. kande- ja jäigastavate konstruktsiooni materjali liik: puudub, metall, looduslik kivi, tellis, monoliitne raudbetoon, monteeritav raudbetoon, plastmass, väike- või suurplokk, nt vaht, mull, kergkruus, kärg, betoon, puit, muu;
3. katuse ja katuselagede kandva osa materjali liik: puudub, profiilplekk, terasferm või -tala, monoliitne raudbetoon, monteeritav raudbetoon, puit, muu;
4. välisseina välisviimistluse materjali liik: puudub, krohv, looduslik kivi, keraamiline tellis, betoon, fassaadiplaat, klaas, metall, puit voodrina, puit palgina, muu;
5. vahelagede kandva osa materjali liik: puudub, profiilplekk, terasferm või -tala, monoliitne raudbetoon, monteeritav raudbetoon, puit, muu;
128
6. välisseina liik: vahetäitega sõrestik, plekk, looduslik kivi, tellis, betoon, tsementkiudplaat, palk;
7. katusekatte materjal: puudub, plaatmaterjal, sh tsementkiudplaat, katusekivi, plekk, puit või laast, roog või põhk, bituumen või PVC plaat või rullmaterjal, muu.
Materjalide ja toodete osas detailsema info, st tootja ja margi esitamine kasutusloa taotluses pole kehtiva õiguse kohaselt nõutav. Seetõttu ei kuvata kogutavaid andmeid koondatuna EHRis, sest andmed ei ole masinloetavad. Selliselt ei jõua ehitusprojektist ja ehitusdokumentidest vastav teave võtmeisikuteni (riik, eraisikud, ettevõtjad), kes saaksid tegeleda ehitusmaterjalide ja -toodete ringlussevõtuga. Andmed on olemas, kuid nende esitamise viis, mis on reguleeritud määrusega nr 67, ei võimalda vajalike andmestikke loomist. Info esitatakse EHRi ehitusprojekti ja ehitusdokumentide failides ja vajalikke andmeteni jõudmine eeldab dokumentide läbivaatamist kellegi poolt, st andmete koondatud kujul kuvamist ei ole võimalik automaatselt läbi viia. See takistab otseselt eesmärgi saavutamist.
Esitatavate andmete pinnapealsus viib selleni, et EHR kuvab küll ehitise konstruktsioone ja materjale (vt all Joonis 2), kuid seda ringlussevõetavuse perspektiivist ebapiisavas täpsusastmes. Kehtivad rakendusaktid ei võimalda isegi kasutatud materjalide koguste kaardistamist materjali ringlussevõetavuse potentsiaalist rääkimata, sest ei kuvata infot materjalide koguste ega ka tootjapoolset infot materjali põhiomaduste kohta.
Joonis 2 Kuvatõmmis EHRist
Ka valitsusasutused on välja toonud, et praktikas on neil esinenud probleeme materjalide kohta info kättesaamisega. See tuleneb asjaolust, et KOV otsustab, millist infot materjalide osas avalikustab. Teatud asutustel on siiski vaja andmeid ehitises kasutatud materjalide ja toodete kohta, nt järelevalve tegemiseks. Praktikas esineb tihti ka juhtumeid, kus asjakohane dokument leitakse, kuid selle sisu puudub.
Kokkuvõttes sätestavad määrus ja ehituse dokumenteerimise määrus kohustuse esitada andmeid kasutatud toodete ja materjalide kohta ning sätestatud detailsusaste on püstitatud eesmärgi jaoks piisav. Probleem on andmete esitamise/edastamise viisis ja vormis. Analüüsi autori hinnangul saaks uute ehitiste puhul ehitamise järgselt tõhusamalt kaardistada kasutatud tooteid ja materjale dokumenteerimise digitaliseerimise abil või täpsustades määrust nr 67, mitte ehitusprojektile esitatavate nõuete määrust. Dokumenteerimise digitaliseerimine eeldab dokumenteerimise määruse muutmise vajaduse analüüsi. Määruse nr 67 lisa 9 võib täiendada nii, et kasutusloa taotleja esitaks pädevale asutusele detailsemaid andmeid ehitustoodete ja - materjalide osas. Sellele peaks järgnema ka vastav EHR arendus, et kasutusloa taotlejal oleks
129
võimalik andmeid esitada ja et tekiks ehitusmaterjalide ja -toodete infopank, mis toetaks tulevikus kaardistatud materjalide korduskasutamist või ringlusse võtmist. Vastasel juhul ei täida andmete kogumine teises vormis lõppeesmärki, vaid tekitab ebavajalikku halduskoormust juurde.
Sellise kohustuse lisamine ei koorma taotlejat põhjendamatult, sest juba praegu kehtib põhimõte, mille kohaselt tuleb ehitamist dokumenteerida süstemaatiliselt selliselt, et ehitusdokumentide alusel oleks võimalik mõistliku pingutuse ja kuluga tuvastada muuhulgas kasutatud ehitustooteid ja -materjale. Seega täiendavate andmete esitamise kohustust ei sätestata, vaid täpsustatakse andmete esitamise vorm.
Kohustus võiks laieneda kõigile ehitistele nii erasektoris, kui ka avalikus sektoris. Riik peaks näitama eeskuju. Kohustuse seadmine vabaehitustegevusele ei ole põhjendatud – eesmärgi täitmiseks andmetest saadav kasutegur on madal, kuid kulu on suur, sest ehitusprojekti detailsusaste peab kehtiva õiguse kohaselt vastama sel juhul kasutusloaga esitatavale ehitusprojektile. Riigile lisahalduskoormust ei teki, va vajaliku EHR arenduse loomine.
Kohustuse täitmist tagab vastav IT lahendus ja kui teoga kaasneb pöördumatu tagajärg, saab kaaluda ka täiendava väärteokoosseisu sätestamist. Valeandmete esitamine on ühtlasi karistatav karistusseadustiku alusel.
Järelevalvet nõuete täitmise tagamise üle saaks kõige efektiivsemalt teostada asutus, kelle pädevuses on ehitisega seotud menetlused, nt kasutusloa menetlus, sest just tal on kõige parem ülevaade ehitisega seotud andmetest ja seisust.
Käesoleva ptk järeldused on lisatud EhS muudatusi käsitlevate ettepanekute alla (ptk 3.8).
130
LISA: INTERVJUUDE KÜSIMUSED
Intervjuuga uurime teie hinnangut ehitusprojektile esitatavate nõuete määruse muutmiseks esitatud ettepanekutele.
1. Ettepanek muuta määruse kohaldamisala.
Täna kohaldub määrus nii loa kui ka teavitusmenetluses, kui seadustiku lisades on märgitud teatis ja ehitusprojekt. See on kaasa toonud olukorra, kus loa- j teavitusmenetlusel ei ole sisulisi erinevusi.
1.1 Tehtud on ettepanek, et nõuded ehitusprojektile määrus kohaldub edaspidi üksnes loakohustuslikele ehitistele.
1.2 Teavituskohustuslikele ehitistele luuakse erisätted esitatava teabe piiramiseks. EHRi esitamise vorme (määrus nr 67) täiendatakse viisil, et esitatav andmemaht on piiratud (EHR-s täidetavad andmeväljad on ette antud). Vormile saab lisada asendiplaani või graafilise projektdokumendi (nt illustratsiooni), mis on vajalik menetluse läbiviimiseks, sh kolmandate isikute õiguste kaitse tagamiseks.
1.3 Teatis ja ehitusprojekt väljad lisades asendatakse üksnes teatisega.
2. Ettepanek kaotada ehitusprojekti staadiumid
Ehitusprojekti staadiumid ei oma loamenetlustes tähendust, v.a eelprojekt ehitusloa menetluses. Ettepanek on staadiumid määrusest kaotada ning asendada need ehitus- ja kasutusloa taotlusega esitatavale ehitusprojektile esitatavate nõuete sätetega.
3. Ettepanek jätta ehitusprojekti osad (jaotised) samaks ning lisada ehitusprojekti ühisosa jaotis
Kliimaministeerium küsib, mis peab olema ehitusprojektiga esitatav vähim andmemaht, et (ehitus)luba oleks õiguspärane, st piisavalt oleks kontrollitud ehitise ohutust ja teisi olulisi nõudeid. Töö käigus on selgunud, et praktilises vaates on olulised kõik asjakohased ehitusprojekti osad vastavalt standardile Ehitusprojekt. Kõikide osade toomine määrusesse aga tõstab märgatavalt kontrollikohustust.
3.1 Kas ehitusprojekti osad (esitatav teave määruse §-d 15-23) vajavad täiendamist või on võimalik §-de sisu hoopis vähendada?
3.2 Mida täpselt kontrollib KOV, kui talle esitatakse terviklik ehitusprojekt –
- Kas ehitusprojekti osad vastavad määruses esitatud nõuetele?
- Kas ehitusprojekt kui tervik vastab nõuetele, sh võetakse appi nt Ehitusprojekti standard EVS 932:2017?
4. Ettepanek säilitada üksnes üldised ehitusprojekti vormistusnõuded ning kaotada detailsed nõuded ehitusprojekti esitamisele ning allkirjastamisele
4.1 Paberdokumentidele esitatavaid nõudeid vähendatakse. Vormistusnõuded peavad sobituma erinevate esitamise formaatidega, sh BIM.
4.2 Säilitatakse üksnes üldised nõuded vormistamisele, sh nt ehitusprojekti terviklikkus ja vastuolude puudumine.
4.3 Vormistamist käsitletakse juhendis.
5. Ettepanek kaotada muudatusprojekti menetlus (määruse § 12).
131
Ehitusprojekti muutmine eraldiseisva menetlusastmena (osades KOV-des) tekitab juurde täiendava menetlusastme. Ehitusprojektis tehtud muudatusi, mida ei pea menetlema ehitusloa või -teatise menetluses, võiks käsitleda kasutusloa menetluste kestel.
5.1 Vähemolulised muudatused, st kõik muud muudatused, mis ei ole käsitletud EhS §-s 46 lg-s 1, tuleks esitada kasutusloa menetluses selle ehitusprojekti koosseisus, mille järgi ehitati;
5.2 Ehitusprotsessi kestel muudatuste tegemiseks, mis omavad tähtust eraõiguslikes suhetes, nt korteriomandite moodustamiseks vajalik teave, tuleks esitada andmete esitamise teatisega EHRi. St selleks ei ole vajalik läbi viia eraldiseisvat menetlust.
6. Ettepanek kaotada kasutusjuhend ning säilitada üksnes hooldusjuhendi regulatsioon
Kasutusjuhend on praktikas muutunud pigem eraõiguslikest vajadustest lähtuvaks instrumendiks, kuhu kogutakse ehitise korrashoiuga seonduvat teavet (nt põrandapinna pesu juhend). Tegu ei ole dokumendiga, mida peaks kontrollima avalik-õiguslikus menetluses. Säilitad tuleb eelkõige ohutuse seisukohast vajalik teave, st hooldusjuhend.
6.1 Hooldusjuhend jääb alles ulatuses, mis õigusaktides on sätestatud eraldi hoolduskohustused, nt seadmed. Hooldusjuhendi eesmärk on tagada ohtlike või erilahenduste hooldamine, selleks et välistada ohu realiseerumine.
6.2 Muudatus seondub EhS § 54 lg-ga 3, kus saab kasutusloale lisada kõrvaltingimusi. Kasutamise ohutuse vaates olulised tingimused peaksid jõudma kasutusloa kõrvaltingimusteks, sh hooldamist puudutavad tingimused.
7. Millistele nõuetele peab vastama kasutusloa saamiseks vajalik ehitusprojekt? Millist teavet küsitakse kasutusloa andmise menetluses lisaks ehitusprojektile?
8. Ettepanek täiendada õiguskorda ehitusmaterjalide või -toodete ringlusessevõtu soodustamise alustega.
8.1 Sätestada lammutusprojekti koosseisus materjaliauditi läbiviimise kohustus, kus käsitletaks ehitise ehitamisel kasutatud materjale ja tooteid.
8.2 Kasutatud materjalidest või toodetest ülevaate saamiseks oleks otstarbekam neid kaardistada ehitusprotsessi läbiviimise raames, nt täiendades dokumenteerimise määrust või kasutusloa taotlemiseks esitatavaid vorme.