Väljaminev kiri

Tere!

Olete Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusele (edaspidi SMIT) esitanud arvamuse avaldamiseks riigikaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, käesolevaga esitab SMIT oma märkused.

1. 1. Eelnõu § 1 punktiga 19 kavandatav muudatus mõjutab oluliselt SMIT-i poolt tagatavate teenuste toimepidavust. Juhul, kui seadust muudetakse eelnõus sätestatud viisil, siis kaasneb risk, et SMIT ei ole võimeline täitma oma kohustusi elutähtsate ja kriitiliste teenuste tagamisel.

Riigikaitse arengukava 2017–2026 koostamise raames kirjeldatakse riigikaitset kui laiapõhjalist tegevuste kogumit, mille üheks tegevussuunaks on sisejulgeolek. „Sisejulgeoleku tegevussuund hõlmab sisejulgeoleku tagamist ja asutuste valmisolekut kriisi või rünnaku ajal ning samuti Eesti iseseisvuse, suveräänsuse ja põhiseadusliku korra kaitset. /../ Eesti-vastase rünnaku korral tagatakse asutuste põhiülesannete täitmine, elanikele vajaliku abi kättesaadavus või kaasnevate kriiside lahendamine.“^[1]

Kuivõrd SMIT-i tegevusvaldkonda kuulub mh Siseministeeriumi valitsemisala (edaspidi valitsemisala) ülesannete täitmiseks vajalike IKT teenuste arendamine, haldamine ja hankimine, infoturbega seotud tegevuste korraldamine ja küberturvalisuse tagamine ning SMIT-i ülesandeks on ka operatiivraadioside teenuse osutamine nii tava- kui ka kriisiolukorras kehtestatud õigusaktide järgi, siis täidab SMIT olulist rolli valitsemisala asutuste põhiülesannete täitmiseka vajalike süsteemide tagamisel.

Eelnimetatud teenuste tagamiseks vajab SMIT mitmeid spetsiifilise kompetentsiga töötajaid, kelle kompetentsi profiilile vastavaid isikuid ei ole lihtne leida. Seega võib kavandatav muudatusega kaasneda olukord, kus SMIT ei pruugi olla võimeline tagama elutähtsaid teenuseid.

Peame vajalikuks märkida, et SMIT ei ole määranud riigikaitselise töökohustusega ametikohaks 100% töökohtadest, kuigi Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2016. aasta määrus „Asutustes täiendavate riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade määramise tingimused, riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade loetelu ning nende üle arvestuse pidamise kord“ nr 103  seda lubab, vaid 55% - ehk nii vähe kui võimalik, lähtudes põhimõttest, et töökoht on vältimatult vajalik tagamaks valitsemisala astuste teenuste toimimine vähemalt esmaste vajaduste tagamise eesmärgil.

Lisaks eeltoodule märgime, et seletuskirjas toodud võrdlus, kus tööandja peab olema juba ka täna määranud igale töötajale asendaja ka muudel puhkudel, ei ole kohane. Nimetatud juhtudel on töötaja puudumised üldjuhul lühiajalised või ettenähtavad, samuti ei teki üldjuhul olukorda, kus samas osakonnas töötavad isikud kõik samaaegselt haigestuvad, puhkusel viibivad või töösuhte lõpetavad. Eelnimetet olukordades on tööandjal võimalik tööd planeerida ja asendajad leida. Kavandatava regulatsiooni kohaselt ei ole välistatud olukord, kus samaaegselt on kõik ühes osakonnas riigikaitselist ametikohustust täitvad töötajad vältimatult vajalikud sõjaaja ametikoha ülesannete täitmisel. Sellises olukorras satuks ohtu SMIT-i põhiülesannete täitmine.

2. 2. Eelnõu § 5 punktiga 1 kavandatav muudatus, mille kohaselt kaitseväes olevale sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikohale ei nimetata politseiametnikku või päästeteenistujat, võiks olla hõlmata ka SMIT-is riigikaitselisel ametikohal töötavad isikud.

Seletuskirja kohaselt kuuluvad erandi alla politseiametnikud tulenevalt avaliku korra ja põhiseadusliku korra tagamise ülesannetest ning päästeteenistujad tulenevalt päästesündmusele reageerimise ning elanikkonnakaitse tagamisese ülesannetest. Kuivõrd SMIT tagab nende süsteemide toimepidavust, mida politseiametnikud ja päästeametnikud kasutavad, siis peaks hõlmatud olema ka SMIT-is riigikaitselist töökohustust täitvad töötajad.

Lisaks eeltoodule esitame eelnõu osas alljärgnevad tähelepanekud:

1. 1. Eelnõu § 1 punktiga 2 kavandatava muudatuse osas ei nähtu seletuskirjast, mis põhjusel muudetakse sätet selliselt, et piirava meetme haldusakti kehtetuks muutumise aluseks ei ole piirava meetme eesmärgi saavutamine. Peame vajalikuks märkida, et ebaproportsionaalne on piiramise eesmärgi saavutamise järel jätkuvalt sama meetme kohaldamine või samal eesmärgil uue piirava meetmete kehtestamine.

2. 2. Jääb arusaamatuks, millist probleemi lahendatakse eelnõu § 1 punktides 4-6 kavandatavate muudatustega, mille kohaselt asendatakse „Kaitseväe juhataja, samuti Kaitseväe juhataja volitatud ülem“ üldisema mõistega „kaitsevägi“.

3. 3. Juhime eelnõu § 1 punkti 11 osas tähelepanu, et hetkel kehtivas seaduse juba on § 28¹.