Keskkonnaministri käskkirja 04.04.2023 nr 1-2/23/152 muutmine

K Ä S K K I R I

Tallinn 26.02.2025 nr 1-2/25/101

Keskkonnaministri käskkirja 04.04.2023 nr 1-2/23/152

muutmine

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise

seaduse § 10 lõike 2 alusel:

Keskkonnaministri 04.04.2023 käskkirjas nr 152 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning

2023–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine kliimamuutustega arvestamiseks ja

kliimavaldkonna teadlikkuse tõstmiseks“ tehakse järgnevad muudatused:

1. Käskkirja lisa 1 asendatakse käesoleva käskkirja lisaga (lisa 1);

2. Käskkirja lisa 2 asendatakse käesoleva käskkirja lisaga (lisa 2).

Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul arvates selle teatavakstegemisest, esitades vaide

Kliimaministeeriumile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades 2021–2027

Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 31.

(allkirjastatud digitaalselt)

Yoko Alender

kliimaminister

Saata: Keskkonnaagentuur; Eesti Keskkonnauuringute Keskus; Eesti Loodusmuuseum; SA

Keskkonnainvesteeringute Keskus; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Haridus- ja

Teadusministeerium; Riigi Tugiteenuste Keskus

Toetuse andmise tingimused kliimamuutustega arvestamiseks ja kliimavaldkonna

teadlikkuse tõstmiseks

1. Reguleerimisala

1.1. Toetust antakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 (edaspidi

rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 4

„Kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime

edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“ raames

kliimaeesmärkide elluviimiseks.

1.2. Toetust antakse Eesti riigi 2024–27. aasta eelarvestrateegia programmi „Keskkonnakaitse

ja -kasutus“ meetme „Kliimaeesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus“

tegevuse „Kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine“ tulemuste

saavutamiseks.

1.3. Toetus kajastatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide meetme nimekirjas meetmes „Kliima-eesmärkide

elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus”, number 21.2.3.1, „KOV kliimameetmed ja

muud kohanemise meetmed”. Sekkumise number on 21.2.3.13.

1.4. Toetatavate tegevuste valikul lähtutakse ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava

seirekomisjonis kinnitatud üldistest valikukriteeriumidest ja -metoodikast. Toetatavate

tegevuste valimiseks kasutatavad valikukriteeriumid ja metoodikad vastavad Vabariigi

Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja

kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-le 7.

2. Toetuse andmise eesmärk

2.1. Toetuse andmise eesmärk on kliimamuutustega kohanemine ja katastroofiriski ennetamine

ning selleks vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid

lähenemisviise.

2.2. Toetatavad tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr

2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja panustavad Riigikogu otsuse

„Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ heakskiitmine“ (edaspidi strateegia „Eesti

2035“) aluspõhimõtete hoidmisesse.

2.3. Punktis 2.2. nimetatud strateegia aluspõhimõtete hoidmist ja sihi „Eestis on kõigi vajadusi

arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ saavutamisele kaasa aitamist regionaalselt

tasakaalustatud arengusse, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust ja keskkonna- ja

kliimaeesmärke toetaval moel hinnatakse toetuse andmisel läbi järgmiste näitajate:

„Elukeskkonnaga rahul või pigem rahul olevate elanike osatähtsus“, „Hoolivuse ja

koostöömeelsuse mõõdik", „Ligipääsetavuse näitaja" ja „Keskkonnatrendide indeks".

2.4. Käesoleva käskkirja raames hõlmab kliimamuutustega kohanemine ühiskonna, sh

majandus-, sotsiaal-, looduskeskkonna kliimamuutuste mõju suhtes valmisoleku ja

vastupanuvõime tagamist, arvestades kliimamuutustega kohanemise eesmärki tõsta

elanikkonna teadlikkust kliimamuutustest ja kliimariskidest, suurendada ühiskonna,

majanduse ja ökosüsteemide vastupanuvõimet ning vähendada haavatavust

kliimamuutuste ebasoodsate mõjude suhtes.

3. Toetatavad tegevused

3.1. Toetatav tegevus on kohalike omavalitsuste ja avaliku sektori kliimavõimekuse ning

elanike teadlikkuse suurendamine kliimamuutustega seotud riskidest ja võimalustest

suurendades riigi- ja kohaliku tasandi kliimamuutuste alast teadlikkust läbi kohanemist ja

leevendamist käsitlevate:

3.1.1 teabekampaaniate, koolituste ja teabepäevade korraldamise;

KINNITATUD

26.02.2025 käskkirjaga nr 1-2/25/101

Lisa nr 1

3.1.2 teabe- ja juhendmaterjalide väljatöötamise;

3.1.3 kliima- ja keskkonnahariduse arendamise, sh haridusprogrammide ja neid toetavate

näituste;

3.1.4 andmete kättesaadavuse parandamise.

3.2. Toetatavad tegevused on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021

määruse (EL) 2021/1060 artiklis 9 toodud „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtetega.

3.3. Detailse iga-aastase tegevuskava käesoleva käskkirja punktis 3 toodud toetatavate

tegevuste raames kinnitab projekti juhtrühm eelneva aasta 15. detsembriks. 2023. aasta

eelarve kinnitab juhtrühm 90 päeva jooksul käesoleva käskkirja jõustumisest. 2024. ja

2025. aasta eelarve kinnitab juhtrühm hiljemalt 31.03.2025.

4. Tulemused

4.1. Punktis 3.1 nimetatud tegevuste tulemusena on suurenenud kohalike omavalitsuste

kliimavõimekus ja elanike teadlikkus kliimamuutustega seotud riskidest ja võimalustest.

Toetuse kasutamise tulemusena on panustatud kliimariskide juhtimise ja operatiivse

valmisoleku tagamise parendamisse.

4.2. Punktis 3.1 nimetatud tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad on järgmised:

Rakenduskava

näitajad Näitaja nimetus ja

mõõtühik Algtase Aasta

2024

vahe

sihttase

2029

sihttase Selgitav teave

Tulemusnäitaja

Osakaal inimestest,

kes on

kliimamuutuste

mõjudest teadlikud ja

tegutsevad (%)

47 2021 Ei

kohaldu 67

Andmete allikaks on 2023, 2025, 2027 ja 2029.a läbiviidava

Eurobaromeetri

uuringu tulemused

Väljundnäitaja

Kohalike

omavalitsuste arv,

kus on toimunud

koolitused,

seminarid ja

infopäevad ja/või

kus on rakendatud

kliima kohanemise ja

leevendamise

meetmeid (KOV-ide

arv)

0 Ei

kohaldu 7 50

Unikaalsete KOVide

arv, kus on toimunud

koolitused, seminarid

ja infopäevad ja/või

kus on rakendatud

kliimamuutustega

kohanemise ja

leevendamise

meetmeid.

4.3. Projektile kehtestatakse spetsiifilised näitajad käskkirja lisas 2.

5. Rakendusasutus, rakendussüksus ja elluviija

5.1. Rakendusasutus on Kliimaministeeriumi finantsosakond.

5.2. Rakendusüksus on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus.

5.3. Tegevuste elluviija on Kliimaministeeriumi kliimaosakond.

5.4. Projekti partnerid on Eesti Keskkonnauuringute Keskus, Keskkonnaagentuur ning Eesti

Loodusmuuseum.

6. Projekti juhtrühm

6.1. Elluviija moodustab projekti juhtrühma, mis koosneb Kliimaministeeriumi, Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning projekti partnerite

esindajatest. Käesoleva käskkirja punktis 3.1.1 ja 3.1.2 nimetatud sisulist tegevust

korraldab elluviija, punktis 3.1.3 sisulist tegevust korraldab Eesti Loodusmuuseum, punktis

3.1.4 sisulist tegevust korraldavad Keskkonnaagentuur ja Eesti Keskkonnauuringute

Keskus.

6.2. Projekti juhtrühma kaasatakse vaatlejana rakendusüksuse esindaja.

6.3. Projekti juhtrühm koordineerib projekti rakendamist, hindab projekti rakendamise edukust

ning kinnitab projekti detailse tegevuskava, hankeplaanid, aastaeelarve ja edenemise

aruanded.

6.4. Projekti elluviija ja partnerid ei osale projekti rakendamise edukuse hindamisel.

6.5. Projekti juhtrühma tööd korraldab elluviija.

6.6. Projekti juhtrühmal on õigus eelarve piires eelarveridasid muuta.

6.7. Projekti juhtrühmas fikseeritakse toetuse andmise tingimused lõppsaajale.

6.8. Juhtrühm otsustab konsensuslikult, arvestades ühendmääruse §-s 7 nimetatud

valikukriteeriume, millised tegevused, arvestades kuluefektiivsust ja abikõlblike kulude

võimalikkust ning projekti eesmärke, projektis ära tehakse.

6.9. Kui juhtrühm ei jõua konsensusele, langetab otsuse Kliimaministeerium arvestades

ühendmääruse §-s 7 nimetatud valikukriteeriume.

7. Tegevuste abikõlblikkuse periood

Tegevuste abikõlblikkuse periood algab 1. jaanuaril 2023. aastal ning lõpeb 31. detsembril

2029. aastal.

8. Tegevuste eelarve

8.1. Toetust makstakse Ühtekuuluvusfondist.

8.2. Toetuse maksimaalne osakaal on 85% abikõlblikest kuludest ning projekti riikliku

kaasfinantseerimise minimaalne osakaal on 15% abikõlblikest kuludest.

8.3. Projekti kogueelarve on 4 819 605,52 eurot, millest EL toetus on 4 096 664,69 eurot ning

riiklik kaasfinantseering on 722 940,83 eurot. Projekti tegevuste eelarve ja ajakava on lisas

2.

9. Kulude abikõlblikkus

9.1. Kulu on abikõlblik, kui see vastab ühendmääruse §-dele 15, 16, ja 21 ning käesolevas

käskkirjas sätestatud tingimustele.

9.2. Abikõlblikud on järgmised projekti kulud, mis on otseselt vajalikud projekti punktis 3

nimetatud tegevuste elluviimisel ja meetme tulemuste ning projekti eesmärkide ja

tulemuste saavutamiseks, muuhulgas:

9.2.1 juhendmaterjalide, koolituste, õppeprogrammide koostamise kulud;

9.2.2 struktuuritoetuse kasutamisest teavitamisega seotud kulud;

9.2.3 ekspositsiooni või näituse koostamisega seotud kulud;

9.2.4 käibemaks juhul, kui see ei ole käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav;

9.2.5 projekti toetatava tegevuse- ja elluviija projekti juhtimise personalikulud, mis on nimetatud

ühendmääruse §-s 16;

9.2.6 kliima- ja keskkonnavaldkonna teadlikkuse suurendamisega seotud otsesed kulud;

9.2.7 projekti elluviija projektijuhtimise kulud alates 01.01.2024.

9.3. Projekti kaudsed kulud, mis on nimetatud ühendmääruses § 21 lõikes 4 kokku 15 protsendi

ulatuses projekti otseste personalikulude maksumusest.

9.4. Abikõlblikud ei ole:

9.4.1 ühendmääruse §-s 17 nimetatud kulud;

9.4.2 üldkulud tegelike kulude alusel;

9.4.3 keskkonnaministri 12.12.2022 käskkirja nr 429 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine

ning 2022–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine elupaikade taastamiseks

kliimamuutustega kohanemise valmisoleku suurendamiseks“; keskkonnaministri

16.12.2022 käskkirja nr 436 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2022–2029

tegevuskava ja eelarve kinnitamine õhukvaliteedi parendamiseks“; kliimaministri

1.09.2023 käskkirja nr 367 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2023–2029

tegevuskava ja eelarve kinnitamine üleujutusohu ennetamiseks ja leevendamiseks“ ja

kliimaministri 04.09.2023 käskkirja nr 361 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine

ning 2023– 2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine ringmajanduse alase teavituste ja

koolituste läbiviimiseks ning lahenduste rakendamiseks” alusel toetatavate tegevuste

kulud.

10. Toetuse maksmise tingimused ja kord

10.1. Toetust makstakse abikõlbliku kulu hüvitamiseks ühendmääruse 6. peatükis sätestatud

tingimustel ja korras.

10.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel ühendmääruse § 27 lõikes 1 ja § 28 lõikes 3

nimetatud tingimustel. Kaudseid kulusid makstakse lihtsustatud kulude alusel.

10.3. Elluviija esitab maksetaotluse e-toetuse keskkonnas ja lisab sellele järgmised projektis

tehtud kuludega seotud dokumendid:

10.3.1 projekti raames sõlmitud hankelepingud, muud dokumendid ning teenuse osutamise

lepingud ja töölepingud, kui see ei ole rakendusüksusele eelnevalt esitatud;

10.3.2 lepingu muudatused, lepingukohase reservi kasutamist õigustav dokument ja

õiguskaitsevahendite kasutamise teavitused, kui lepingut on täidetud algselt kokkulepitust

erinevalt;

10.3.3 arve või muu raamatupidamise algdokument;

10.3.4 asjade, teenuste või ehitustööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia;

10.3.5 garantii, kindlustuse või täitmistagatise dokument, kui neid nõutakse lepingus.

10.4. Elluviija ja partnerid esitavad riigihanke korraldamist tõendavad dokumendid, kui

riigihange ei ole läbi viidud riigihangete registris ja hankelepingu abikõlblike kulude

summa ilma käibemaksuta on võrdne 20 000 euroga või sellest suurem.

10.5. Maksetaotlus esitatakse kord kuus kulude kohta, mille maksumus ületab 60 000 eurot, ja

muudel juhtudel vähemalt kord kvartalis.

10.6. Rakendusüksus kontrollib 30 päeva jooksul maksetaotluse ja sellele lisatud dokumentide

nõuetele vastavust, kulude abikõlblikkust ning vastavust käesolevas käskkirjas toodud

tingimustele. Puuduste korral määrab rakendusüksus elluviijale tähtaja nende

kõrvaldamiseks. Menetlusaeg pikeneb aja võrra, mis kulub elluviijal puuduste

kõrvaldamiseks.

10.7. Viimane maksetaotlus esitatakse koos projekti lõpparuandega hiljemalt 17.01.2030.

Lõppmakse tehakse pärast seda, kui rakendusüksus on lõpparuande kinnitanud.

Ühendmääruse § 26 lg 1 kohaselt makstakse toetust kuni 31. märtsini 2030.

10.8. Punktis 16.1. nimetatud tegevuse puhul koolituse osavõtjate nimekiri, millele märgitakse

osavõtjate kontaktandmed ja juriidilise isiku registrikood, kui üritus on käsitatav vähese

tähtsusega abina.

11. Elluviija ja partnerite kohustused

11.1. Elluviijale kohaldatakse toetuse saaja kohta ühendmääruses sätestatut.

11.2. Tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021 määruse (EL) 2021/1060 artikli

73 lõike 2 punktist j tuleb taristule, mille eluiga on vähemalt viis aastat, tagada

kliimakindlus.

11.3. Elluviija esitab rakendusüksusele info projekti kavandatavate, elluviidavate või lõpetatud

riigihangete ja maksete kohta igal aastal 15. jaanuariks ja 1. juuliks.

11.4. Elluviija tagab projekti väljundite ja tulemuse säilimise ning sihipärase kasutamise üldjuhul

pärast projekti lõppmakse tegemist vähemalt 5 aasta jooksul.

11.5. Elluviija arvestab tööde tegemisel ringmajanduse põhimõtetega.

11.6. Kui projektis osalevatele ettevõtjatele antav toetus on vähese tähtsusega abi Euroopa

Komisjoni määruse (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu

artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831,

15.12.2023) mõistes, järgivad elluviija ja partnerid toetuse andmisel nimetatud määruses

ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. Elluviija ja partnerid teavitavad ettevõtjaid neile

projekti käigus antavast vähese tähtsusega abist, selle suurusest ja tingimustest, peavad

arvestust antava vähese tähtsusega abi kohta ning elluviija esitab sellekohase teabe

rakendusüksusele koos kuludokumentidega.

11.7. Elluviija ja partnerid tagavad projektiga seotud koolituste ja muude sündmuste käigus

ligipääsetavuse nelja peamise puudeliigi (nägemis-, kuulmis- intellekti-, ja liikumispuue)

suhtes.

11.8. Elluviija ja partnerid on kohustatud täitma teavitamisnõudeid vastavalt Vabariigi Valitsuse

12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ toodud

nõuetele.

11.9 Partnerite õigused ja kohustused on toodud ÜSS2021_2027 ja Ühendmääruses.

12. Riigihangete läbiviimise nõustamine ja kontrollimine

12.1. Elluviijal ja partneritel on õigus saada rakendusüksuselt riigihangete läbiviimiseks

nõustamist.

12.2. Elluviija ja partnerid lisavad riigihangete registris rakendusüksuse töötaja riigihanke juurde

vaatlejaks.

12.3. Elluviija ja partnerid teavitavad rakendusüksust viivitamata hankelepingu sõlmimisest ja

teevad rakendusüksusele sõlmitud hankelepingu kättesaadavaks.

12.4. Elluviija ja partnerid esitavad rakendusüksusele teabe hankelepingu muudatuste ja selle

põhjenduste kohta.

13. Tegevuste elluviimise seire

13.1. Projekti elluviija esitab rakendusüksusele vahearuanded ja lõpparuande e-toetuse

keskkonna kaudu.

13.2. Projekti vahearuanne sisaldab vähemalt projekti aruandlusperioodi tegevuste ülevaadet,

teavet väljund- ning tulemusnäitaja saavutamise kohta ning hinnangut väljund- ning

tulemusnäitaja 2024. ja 2029. a sihttasemete saavutamise võimalikkuse kohta.

13.3. Projekti elluviija esitab projekti vahearuande projekti iga rakendamise aasta kohta hiljemalt

sama aasta 31.detsembriks. Rakendusüksuse nõudmisel tihemini.

13.4. Projekti lõpparuanne sisaldab vähemalt kogu projekti kõigi tegevuste ülevaadet ja teavet

projekti väljund- ning tulemusnäitaja saavutamise kohta. Lõpparuandes kirjeldab projekti

elluviija „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete

edendamiseks ellu viidud tegevusi ja tegevuste tulemusi.

13.5. Vahe- ja lõpparuandes tuuakse välja Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruses nr 54:

„Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest

avalikkuse teavitamine“ sätestatud info teavitusnõude täitmiseks tehtud tegevuste kohta.

13.6. Projekti elluviija esitab projekti lõpparuande vastavalt punktis 10.7 kirjeldatule.

13.7. Rakendusüksusel on õigus toetuse sihipärase kasutamise hindamiseks nõuda elluviijalt

aruannete esitamist projekti viimase makse tegemisele perioodile järgneva viie aasta

jooksul.

14. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord

Finantskorrektsioon tehakse ühendmääruse 7. peatüki kohaselt.

15. Vaide esitamine

Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale esitatakse enne halduskohtusse kaebuse

esitamist vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 31. Vaie vaadatakse läbi

haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

16. Vähese tähtsusega abi

16.1. Punktis 3.1. nimetatud koolituste läbiviimine tuleb lugeda vähese tähtsusega abiks

koolitatavatele konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 mõistes, kui koolitustel käsitletakse

keskkonnamõjude- või keskkonnamõjude strateegilise hindamise või planeeringute

läbiviimist ning koolitatavad on ettevõtjate esindajad või töötajad.

16.2. Vähese tähtsusega abi andmise lubatavust ettevõtjatele kontrollib elluviija pärast nende

registreerimist koolitusele ning enne koolituse algust. Kui ettevõtjal ei ole piisavalt vähese

tähtsusega abi vaba jääki, siis ettevõtja esindajad või töötajad ei saa koolitusel osaleda.

16.3. Ühele ettevõtjale kõigist allikatest antud vähese tähtsusega abi ei tohi kolme aasta jooksul

ületada 300 000 eurot.

16.4. Vähese tähtsusega abi ei anta Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 1 lõikes

1 sätestatud juhtudel.

16.5. Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad,

kes on omavahel seotud Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 2 lõike 2

kohaselt.

16.6. Toetuse andmisel võetakse arvesse Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artiklis 5

sätestatud eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi.

16.7. Kui toetus on vähese tähtsusega abi, kannab rakendusüksus toetuse riigiabi ja vähese

tähtsusega abi registrisse kui vähese tähtsusega abi.

16.8. Rakendusüksus säilitab vähese tähtsusega abi andmisega seotud dokumente kümme aastat

alates päevast, mil elluviija andis käesoleva käskkirja alusel viimast korda üksikabi.

Toetuse andmine kliimamuutustega arvestamiseks ja kliimavaldkonna teadlikkuse tõstmiseks 2023–2029 tegevuskava ja eelarve

Projekti kogumaksumus

Kogumaksumus

(EUR)

Abikõlblik

summa (EUR) Toetuse summa

Ühtekuuluvusfondi

toetuse määr (%)

Riikliku kaasfinantseeringu

määr (%)

4 819 605,52 4 819 605,52 4 819 605,52 85 15

Kogu eelarve jaotus rahastajate lõikes

Rahastaja Abikõlblik summa (EUR)

Riiklik kaasfinantseering 722 940,83

Ühtekuuluvusfond 4 096 664,69

Toetus kokku 4 819 605,52

KOKKU 4 819 605,52

Kliimaministeeriumi eelarve

Tegevuse nimetus:

teabekampaaniate, koolituste ja

teabepäevade korraldamine ning

teabe- ja juhendmaterjalide

väljatöötamine kliimateadlikkuse

suurendamiseks vajalike tegevuste

elluviimine, kohalike omavalitsuste

energia- ja kliimakavade kvaliteedi

parandamiseks kavade analüüsimine

ja juhise koostamine)

Projekti spetsiifilised

väljundnäitajad koos

sihttasemega:

01.01.2023 - 31.12.2029

Abikõlblik

kogusumma (EUR)

Ühtekuuluvusfondi

toetus (EUR)

Riiklik

kaasfinantseering

(EUR)

1. Kliimateadlikkuse

suurendamiseks vajalikud

tegevused on ellu viidud, sh

4 teabepäeva ja 4 koolitust;

2. Kohalike omavalitsuste

energia- ja kliimakavade

(KEKK-de) analüüs on läbi

viidud (1 tk);

387 455,52 329 337,19 58 118,33

Otsene personalikulu

(projektijuhtimine)

341 000,00 289 850,00 51 150,00

Ühtne määr 51 150,00 43 477,50 7 672,50

KINNITATUD

26.02.2025 käskkirjaga nr 1-2/25/101

Lisa nr 2

3. Koostatud KEKK-de

koostamise juhis(1 tk);

4. Koostatud kliima- ja

rohevaldkonna info- ja

koolitusmaterjalid (2 tk).

Tegevuse nimetus: kliima- ja

keskkonnateadlikkuse suurendamine

(kohanemise vaates) erinevatele

sihtrühmadele (sh haridusjuhid,

õpetajad, noorsootöötajad,

huvikoolide ja

keskkonnahariduskeskuste töötajad,

õpilased, ametnikud, ettevõtjad):

kõrgemate kliimaalaste kursuste,

kliimaharidusliku e-kursuse

korraldamine õpetajatele ja

riigiametnikele; õppematerjalide

koostamine ja levitamine

(formaalhariduses erinevatele

õppeastmetele,

mitteformaalharidusele jne); muude

kliimateadlikkusele suunatud

tegevuste ellu viimine (kampaaniad,

seminarid, õppeprogrammid);

kliimamuutustega kohanemist

toetavate keskkonnahariduse

konverentside korraldamine

Koolitustel osalejate arv

(vähemalt 950);

Kõrgemad kliimakursused

(vähemalt 4 tk);

Kliimamuutustega

kohanemist toetav

keskkonnahariduse

konverents (5 tk).

520 000,00 442 000,00 78 000,00

Kokku: 1 299 605,52 1 104 664,69 194 940,83

Keskkonnaagentuuri eelarve

Tegevuse nimetus: andmete

kättesaadavuse parandamine

(ühiskonna, sh majandus-, sotsiaal- ja

looduskeskkonna kliimamuutustega

kohanemise valmisoleku tagamise

mõõdikutele visuaalse seirelahenduse

loomine ning asja- ja ajakohaste

andmete avaldamine, sh andmete

uuendamise arendamine);

kliimapoliitika valdkonnas

otsustamist toetava kliimakahjude

analüüsi koostamine.

Projekti spetsiifiline

väljundnäitaja koos sihttasemega:

01.01.2023 - 31.12.2029

Abikõlblik

kogusumma

(EUR)

Ühtekuuluvusfondi

toetus (EUR)

Riiklik

kaasfinantseering

(EUR)

1. Loodud mõõdikutele visuaalne

seirelahendus ja andmete automaatse

uuendamise arendamine (1 tk);

2. Koostatud on kliimakahjude analüüs

(1 tk).

500 000,00 425 000,00 75 000,00

Kokku: 500 000,00 425 000,00 75 000,00

Eesti Keskkonnauuringute Keskuse eelarve

Tegevuse nimetus: andmete

kättesaadavuse parandamine

(kliimaeesmärkide täitmise seireks

visuaalsete tööriistade loomine ja

arendamine)

Projekti spetsiifiline

väljundnäitaja koos sihttasemega:

01.01.2023 - 31.12.2029

Abikõlblik

kogusumma

(EUR)

Ühtekuuluvusfondi

toetus (EUR)

Riiklik

kaasfinantseering

(EUR)

Loodud kliimaeesmärkide seire

lahendus ja andmete automaatse

uuendamise arendamine (1 tk)

520 000,00 442 000,00 78 000,00

Kokku: 520 000,00 442 000,00 78 000,00

Eesti Loodusmuuseumi eelarve

Tegevuse nimetus: kliima- ja

keskkonnahariduse arendamine

kohalike omavalitsuste

kliimamuutustega kohanemise

võimekuse suurendamiseks

(kliimateadlikkuse suurendamiseks

Projekti spetsiifiline väljundnäitaja

koos sihttasemega:

01.01.2023 - 31.12.2029

Abikõlblik

kogusumma

(EUR)

Ühtekuuluvusfondi

toetus (EUR)

Riiklik

kaasfinantseering

(EUR)

Loodud ekspositsioon (1 tk) 2 500 000,00 2 125 000,00 375 000,00

kliimaekspositsiooni väljatöötamine

ja ehitamine uude Loodusmuuseumi

hoonesse)

Kokku: 2 500 000,00 2 125 000,00 375 000,00

Projekti juhtrühmal on õigus elluviija ja partnerite vahel eelarveid ja tegevusi muuta projekti kogu eelarve ulatuses.

1

Keskkonnaministri 04.04.2023 käskkirja nr 152 muutmise eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Eelnõukohase käskkirjaga muudetakse toetuse andmise tingimusi keskkonnaministri

käskkirjas 04.04.2023 nr 152 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2024–2029

tegevuskava ja eelarve kinnitamine kliimamuutustega arvestamiseks ja kliimavaldkonna

teadlikkuse tõstmiseks”. Keskkonnaministeeriumi sõna asendati keskkonnaministri

12.12.2022 käskkirjas nr 429 kõikides käänetes kliimaministri 03.07.2023 käskkirjaga 262

Kliimaministeeriumi sõnaga.

Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi kliimaosakonna nõunik Maris Arro (e-

post: [email protected], tel 626 2986), rohereformi osakonna nõunik Asta

Tuusti (e-post: [email protected]) ja finantsosakonna struktuuritoetuste

nõunik Eerika Purgel (e-post: [email protected], tel 626 0709). Käskkirja

eelnõu juriidilise ekspertiisi teostas Kliimaministeeriumi õigusosakonna jurist Rene Lauk (e-

post: [email protected], tel 626 2948).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest punktist, millega täpsustatakse toetuse andmise tingimusi

keskkonnaministri 04.04.2023 käskkirjas nr 152. Eelarve kogumaht väheneb.

Toetust antakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 (edaspidi

rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 4 „Kliimamuutustega

kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse

ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“ raames kliimaeesmärkide elluviimiseks.

Projekt on kooskõlas Läänemere strateegiaga, „Kliimamuutustega kohanemise arengukavaga

aastani 2030“ (edaspidi KOHAK), panustab kliimapoliitika korraldamisse, omab mõju

perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakenduskava erieesmärgile ja toetusmeetme eesmärkide saavutamisele (kooskõla kinnitab ka

§-s 2 ja 4 sätestatud näitajatesse panustamine). Projekt panustab toetuse andmise

eesmärkidesse, sh „Eesti 2035“ sihti „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne

elukeskkond“.

Käesoleva käskkirja raames hõlmab kliimamuutustega kohanemine ühiskonna, sh majandus-,

sotsiaal-, looduskeskkonna kliimamuutuste mõju suhtes valmisoleku ja vastupanuvõime

tagamist, arvestades kliimamuutustega kohanemise eesmärki tõsta elanikkonna teadlikkust

kliimamuutustest ja kliimariskidest, suurendada ühiskonna, majanduse ja ökosüsteemide

vastupanuvõimet ning vähendada haavatavust kliimamuutuste ebasoodsate mõjude suhtes.

Täpsemalt on kliimamuutustega kohanemise eesmärk suurendada riigi, regionaalse ja kohaliku

tasandi valmidust ja võimet kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks. Kliimamuutuste mõju

suhtes eriti haavatavate ja prioriteetse valdkondadena tuuakse KOHAKis välja järgmised

valdkonnad ja alaeesmärgid, kus on vajalik vähendada haavatavust ning tõsta vastupanuvõimet

kliimamuutuste mõju suhtes:

1. Tervis ja päästevõimekus.

2. Maakasutus ja planeerimine, sh rannikualad, teised üleujutusriskiga alad, maalihke

riskiga alad, maaparandus, linnad.

3. Looduskeskkond, sh bioloogiline mitmekesisus, maismaa ökosüsteemid, magevee

ökosüsteemid ja -keskkond, mereökosüsteemid ja -keskkond, ökosüsteemiteenused.

4. Biomajandus, sh põllumajandus, metsandus, kalandus, jahindus, turism,

turbatootmine.

2

5. Majandus, sh kindlustus, pangandus, tööhõive, ettevõtlus ja tööstus.

6. Ühiskond, teadlikkus ja koostöö, sh teadlikkus, haridus ja teadus, rahvusvahelised

suhted ja koostöö.

7. Taristu ja ehitised, sh transport ja transporditaristu, tehnilised tugisüsteemid, hooned;

8. Energeetika ja varustuskindlus, sh energiasõltumatus, -turvalisus, -ressursid,

energiatõhusus, soojatootmine ja elektritootmine.

Käskkirja lisas 1 nimetatud toetatavad tegevused panustavad peamiselt järgmiste KOHAK

alaeesmärkide täitmisse:

• maakasutus ja planeerimine, mille üheks meetmeks on teadlikkuse suurendamine

kliimamuutuste mõjudest ja riskidest maakasutuses, linnakorralduses ja planeerimises,

riskialade planeerimismetoodikate arendamine ning õigusraamistiku korrastamine.

• ühiskond, teadlikkus ja koostöö, sh teadlikkus, haridus ja teadus ja koostöö. KOHAK

kohaselt sõltub kliimamuutuste mõjuga kohanemise edukus sellest, kui täpne on Eestis

olemasolev teave kliimamuutuste kohta. Teabe pidevaks ajakohastamiseks ja

prognooside täpsuse suurendamiseks on möödapääsmatu kliimateaduse toetamine ja

rahvusvahelistes kliimateadusega seotud koostööalgatustes osalemine. Teavitus- ja

haridusmeetmete eesmärk on toetada koole ja vabaharidusasutusi kliimamuutuste

mõjuga kohanemisel ja pakkuda neile vajalikke tugimaterjale, koolitusi jmt selleks, et

kliimamuutuste mõjuga kohanemist oma õppekavadesse lõimida.

• looduskeskkond, sh bioloogiline mitmekesisus, maismaa ökosüsteemid, magevee

ökosüsteemid- ja keskkond, mereökosüsteemid ja -keskkond, ökosüsteemiteenused.

Sealjuures on KOHAKis välja toodud, et kliimamuutuste mõjuga kohanemise tõhusus

ühiskonnas sõltub ühelt poolt riigi tegevusest, otsustusstruktuuride killustatusest ja poliitilis-

administratiivsest kultuurist, teisalt aga valitsusväliste huvigruppide tegevusest, sh

teadlaskonnast, avalikkuse ja vabaühenduste survest ning äriettevõtete huvidest. Riigi ja

ametkondade kohus on luua gruppidele ja indiviididele kohanemiseks soodsad ühiskondlikud

struktuurid: õiguslikud raamid, teave ja mentorlus ning tehniline tugi. Ühiskonna haavatavust

ja kohanemist kliimamuutustega mõjutavad oluliselt ka teaduse ning hariduse tase riigis,

mis määravad selle, kui valmis ollakse kliimamuutusteks ja kui täpselt osatakse nendega

kaasnevat hinnata. Välja on vaja arendada ilma- ja kliimamuutuste seiresüsteemid, inimeste

teavitussüsteemid ning oluliselt suurendada inimeste teadlikkust kliimamuutustest ja nende

mõjudest inimeste elukorraldusele. Infoühiskonna kliimamuutustega seotud areng aitab

paremini mõista kohanemismeetmete vajadust ja suurendab valmisolekut kliimamuutustega

toimetulekuks.

Kohanemismeetmed peavad olema suunatud teadlikkuse ja vastupanuvõime suurendamisele

ning ettevaatuspõhimõtte rakendamisele tuginedes järgnevatele juhtmõtetele:

• Teadlikkus: avalikkuse teadlikkuse suurendamine (ühiskond tervikuna, inimesed,

ametnikud) ning kliimamuutuste alaste teadmislünkade ja nendest tingitud

määramatuse vähendamine (teadmusmeetmed).

• Valmidus ja vastupanuvõime: kliimariskide maandamise võimekuse tagamine ja

strateegilise ning operatiivse valmiduse suurendamine.

• Ettevaatus: pikaajaliste muutuste teadvustamine ja ennetav tegutsemine pikas

perspektiivis.

Käskkirja muutmise punktiga 1 muudetakse keskkonnaministri 04.04.2023 käskkirja nr 152

lisa 1. Kuna muudatusi seoses Kliimaministeeriumi moodustamisega on palju, siis

õigusselguse huvides muudetakse käskkirja lisa 1 terviktekstina. Käesolevas seletuskirjas

selgitatakse lisas 1 tehtud muudatusi võrreldes kehtiva lisa 1 tekstiga ning ei selgitata punkte,

mis lisas 1 on jäetud muutmata.

3

Käskkirja lisa 1 punkti 1.2 muudetakse, sest toetuse eraldamine planeeriti 2024. aastal Eesti

riigi 2024–2027. aasta eelarvestrateegia programmi „Keskkonnakaitse ja -kasutus“ meetme

„Kliimaeesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus“ tegevuse „Kliimamuutuste

leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine“ tulemuste saavutamiseks.

Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi peamiseks strateegiliseks aluseks on Eesti

keskkonnastrateegia aastani 2030, millega on määratletud pikaajalised arengusuunad

looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes keskkonna valdkonna seostest majandus-

ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjust ümbritsevale looduskeskkonnale, elurikkusele ja

inimesele. Programm arvestab nii keskkonnastrateegias, keskkonnavaldkonda puudutavates

poliitika põhialustes ja muudes keskkonnateemalistes arengukavades kavandatud eesmärke.

Programmi tegevused panustavad arengustrateegia „Eesti 2035“ sihtidesse: inimene,

ühiskond, majandus, elukeskkond ja riigivalitsemine. Strateegilised alused, millele programm

tugineb, on ümberkujundamisel. Programmi elluviimine panustab KOHAK eesmärkide

saavutamisse.

Punktides 3.1.1.-3.1.4. nimetatud tegevused on kooskõlas rakenduskava prioriteedi

„Rohelisem Eesti“ erieesmärgi „Kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise

ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“

alapunkti 8 „Kohalike omavalitsuste ja avaliku sektori kliimavõimekuse ning elanike

teadlikkuse suurendamine kliimamuutustega seotud riskidest ja võimalustest“ eesmärkide ja

toetatavate tegevustega, kuivõrd kõik punktides 3.1.1.-3.1.4. nimetatud tegevused toetavad

kliima- ja keskkonnahariduse arendamist ning kliimamuutuste leevendamise ja

kliimamuutustega kohanemise teadlikkuse ja võimekuse parandamist. Alapunkti 8 kohaselt

toetatakse tegevusi, millega suurendatakse riigi- ja kohaliku tasandi kliimamuutuste alast

teadlikkust läbi kohanemist ja leevendamist käsitlevate teabekampaaniate, koolituste,

teabepäevade ja haridusprogrammide, andmete kättesaadavuse parandamise, kliima- ja

keskkonnahariduse arendamise ning kliimaalase teadlikkuse ja võimekuse parandamise.

Samuti panustavad kõik käskkirja eelnõus nimetatud toetatavad tegevused KOHAK

eesmärkidesse. KOHAK kohaselt peame kliimamuutuste mõjude vähendamiseks esiteks

vähendama kasvuhoonegaaside heidet (st võtma leevendamismeetmeid) ja teiseks peame

võtma kliimamuutuste mõjuga kohanemise meetmeid (edaspidi kohanemismeetmeid)

kliimamuutuste vältimatute tagajärgedega toimetulekuks. KOHAK peamine eesmärk on

suurendada riigi, regionaalse ja kohaliku tasandi valmidust ja võimet kliimamuutuste mõjuga

kohanemiseks, kuid kuna kohanemisvajadus on vajalik läbivalt erinevates sektorites, siis on

püsititatud ka 8 alaeesmärki, millest käskkirja eelnõus nimetatud tegevused on peamiselt

seotud alaeesmärkidega 3 ja 6, mille kohaselt on eesmärgiks suurendada teadlikkust

kliimamuutustega kaasnevatest riskidest ja võimalustest ning tagada muutuvas kliimas liikide,

elupaikade ja maastike mitmekesisus ning maismaa- ja veeökosüsteemide soodne seisund ja

terviklikkus ning sotsiaal-majanduslikult oluliste ökosüsteemiteenuste pakkumine piisavas

mahus ja piisava kvaliteediga.

Kõik toetatavad tegevused aitavad rakendada kohanemismeetmeid, tõstes üldsuse teadlikkust

kliimamuutustest ja tekitades selleks valmisolekut nii üldsuse kui ka kliimariskide juhtimise

ja operatiivse valmisoleku osas.

Käskkirja lisa 1. punkti 3.1 muudetakse.

Käskkirja tegevus on kooskõlas Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavaga perioodiks

2021−2027. Rakenduskava prioriteedi „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 4 „Kliimamuutustega

4

kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse

ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“ raames toimub kohalike omavalitsuste ja avaliku sektori

kliimavõimekuse ning elanike teadlikkuse suurendamine kliimamuutustega seotud riskidest ja

võimalustest. Toetatavad tegevused aitavad kaasa KOHAK üldeesmärgi saavutamisele,

suurendada Eesti riigi regionaalse ja kohaliku tasandi valmidust ja võimet kliimamuutuste

mõjuga kohanemiseks, mis on ka erieesmärgi rakendamisel aluseks. Tegevusega soovitakse

suurendada riigi- ja kohaliku tasandi kliimamuutuste alast teadlikkust läbi kohanemist ja

leevendamist käsitlevate teabekampaaniate, koolituste, teabepäevade ja haridusprogrammide,

andmete kättesaadavuse parandamise, kliima- ja keskkonnahariduse arendamise ning

kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise teadlikkuse ja võimekuse

parandamise.

Kohanemismeetmete rakendamise peamine väljund on üldsuse suurem teadlikkus ning

kliimariskide juhtimise ja operatiivse valmisoleku tagamine.

Punktis 3.1.1 tuuakse välja, et kliimavaldkonna teadlikkuse suurendamiseks viiakse ellu

erinevaid teabekampaaniaid, koolitusi ja teabepäevi, koostatakse info- ja koolitusmaterjalid

ning viiakse läbi kliimakursusi. Punkti muutmise vajadus on tingitud asjaolust, et 1. juulist

2023. aastal loodi Kliimaministeerium ning sellega seoses loodi rohereformiüksus ja

kliimaosakond liikus selle üksuse alla ja lisaks on Kliimaministeeriumi loomisega kohalike

omavalitsuste suunalised tegevused oluliselt täpsustunud.

Toetatav tegevus aitab kaasa KOHAK üldeesmärgi saavutamisele, suurendada Eesti riigi,

regionaalse ja kohaliku tasandi valmidust ja võimet kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks.

Lisaks panustab toetatav tegevus KOHAK meetmesse 6.1. „Riskijuhtimise tõhustamine ning

riigi- ja KOV-ide asutuste töötajate kliimamuutustega kaasnevate riskide maandamise

võimekuse tagamine“ ja meetmesse 6.2. „Koolieelsete õppeasutuste, üldharidus- ja

huvikoolide, keskkonnahariduskeskuse ning kutseõppeasutuste kliimamuutuste mõjuga

kohanemise toetamine“. Samuti on tegevus otseselt seotud „Eesti 2035“ tegevuskava

tegevustega „Rohepöördesse panustavate lahenduste ulatuslikum kasutuselevõtt ja

planeerimine koostöös KOVidega kliimamuutuste leevendamiseks, kliimamuutuste mõju

vähendamiseks ja nendega kohanemiseks, elurikkuse suurendamiseks ja säilitamiseks,

elukeskkonna mitmekesistamiseks“ ning „Strateegilise planeerimise (riigi, KOVide ja

regionaalsel tasandil) ja riigieelarve korrastamine, sh kesksete teemade (nt säästev areng,

kultuur ja keel, regionaalareng, kliimaeesmärgid, sooline võrdõiguslikkus ja võrdsed

võimalused) tervikliku käsitluse tagamine ning ruumilise arengu koordineeritud

kavandamine“.

Kõigi käesoleva projekti raames toetatavate tegevuste väljundite osas korraldatakse vähemalt

projekti elluviija poolt inimeste, sh KOVide teadlikkuse tõstmiseks infopäev, vmt avalik üritus

kliimamuutuste mõjudest teadlikumaks saamiseks ja selles suunas tegutsemise suunamiseks.

Tegevus panustab PO2 erieesmärgi tulemusnäitajasse PSR09 „Osakaal inimestest, kes on

kliimamuutuste mõjudest teadlikud ja tegutsevad“ saavutamisse.

Tegevus panustab PO2 erieesmärgi väljundnäitajasse PSO11 „Kohalike omavalitsuste arv, kus

on toimunud koolitused, seminarid ja infopäevad ja/või kus on rakendatud kliima kohanemise

ja leevendamise meetmeid“ saavutamisse.

Punktis 3.1.2 lisatakse, et toimub teabe- ja juhendmaterjalide väljatöötamine. Selle alla on

hõlmatud kohalike omavalitsuste energia- ja kliimakavade kvaliteedi parandamine, et tagada

nende võrreldavus ning leida täiendamist vajavad andmelüngad. Tegevuse käigus

analüüsitakse olemasolevaid energia- ja kliimakavasid (edaspidi KEKKe), koostatakse juhised

5

nende täiendamiseks ja vajalike puuduste kõrvaldamiseks ning koostatakse tehnilise lahenduse

kontseptsioon eeltäidetud energia- ja kliimakavade koostamiseks. Punkti lisamise vajadus

tuleneb sellest, et aastatel 2020-2023 koostatud KOVide KEKKide kvaliteet on väga

ebaühtlane, samas on strateegilisel planeerimisel kliimamuutuste leevendamisel ja nende

mõjudega kohanemisel kohalikul omavalitsusel väga oluline roll Eesti riigi kliimaneutraalsuse

saavutamisel aastaks 2050, siis on oluline analüüsida KOVide KEKKide sisu ja koostada

juhised KEKKide täiendamiseks ja puuduste kõrvaldamiseks. Tegevusega panustatakse „Eesti

2035“ tegevuskava tegevusse „Strateegilise planeerimise (riigi, KOVide ja regionaalsel

tasandil) ja riigieelarve korrastamine, sh kesksete teemade (nt säästev areng, kultuur ja keel,

regionaalareng, kliimaeesmärgid, sooline võrdõiguslikkus ja võrdsed võimalused) tervikliku

käsitluse tagamine ning ruumilise arengu koordineeritud kavandamine“. Tegevus on otseselt

seotud KOHAK meetmega 2.1. „Teadlikkuse suurendamine kliimamuutuste mõjudest ja

riskidest maakasutuses, linnakorralduses ja planeerimises, riskialade planeerimismetoodikate

arendamine ning õigusraamistiku korrastamine.“. Tegevus panustab PO2 erieesmärgi

tulemusnäitajasse PSR09 “Osakaal inimestest, kes on kliimamuutuste mõjudest teadlikud ja

tegutsevad” saavutamisse.

Tegevus panustab PO2 erieesmärgi väljundnäitajasse PSO11 „Kohalike omavalitsuste arv, kus

on toimunud koolitused, seminarid ja infopäevad ja/või kus on rakendatud kliima kohanemise

ja leevendamise meetmeid“ saavutamisse.

Punktis 3.1.3 tuuakse välja, et toetatavaks tegevuseks on kliima- ja keskkonnahariduse

arendamine haridusprogrammide ja neid toetavate näituste kaudu. Selle tegevuse raames

korraldatakse haridusjuhtidele, õpetajatele, noorsootöötajatele, huvikoolide ja

keskkonnahariduskeskuste töötajatele kliimahariduslikke koolitusi kliimateemade lõimimisest

erinevatesse õppeainetesse ning haridusasutuste kliimakindluse suurendamisest, lisaks

luuakse Loodusmuuseumisse kliimaekspositsioon. Punkti lisamise vajadus tuleneb

Keskkonnahariduse ja -teadlikkuse tegevuskava 2023–2025 tegevustest 1.1

„Keskkonnahariduskeskuste ja haridusasutuste töötajatele korraldatakse koolitused kestliku

arengu eesmärkide õppetöösse lõimimisest fookuses kliima, elurikkus ja ringmajandus” ja 2.4

“Toetatakse haridusjuhtidele, õpetajatele, noorsootöötajatele, huvikoolide ja

keskkonnahariduskeskuste töötajatele keskkonnahariduslike koolituste korraldamist ning

luuakse võimalused nendel osalemiseks”.

Tegevus on otseselt seotud KOHAK meetme 6.2 „Koolieelsete õppeasutuste, üldharidus- ja

huvikoolide, keskkonnahariduskeskuse ning kutseõppeasutuste kliimamuutuste mõjuga

kohanemise toetamine.” elluviimisega ning panustab KOHAK üldeesmärki suurendada Eesti

riigi regionaalse ja kohaliku tasandi valmidust ja võimet kliimamuutuste mõjuga

kohanemiseks. Lisaks panustab tegevus rakenduskava erieesmärgi „Kliimamuutustega

kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse

ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“ täitmisse, k.a. alapunktis 8 kirjeldatud eesmärkide ja

tegevuste läbiviimisse, sh kliima- ja keskkonnahariduse arendamisse ning kliimamuutuste

leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise teadlikkuse ja võimekuse parandamisse.

Keskkonnateadlikkus ja ökosüsteemipõhised lähenemised loovad mitmekesise ja vastupidava

elukeskkonna, mis aitab leevendada kliimamuutuste mõju, vähendada looduskatastroofide

riski ja tugevdada vastupanuvõimet.

Kõrgemad kliimaalased kursused ja kliimahariduslik e-kursus annavad osalejatele vajaliku

teadmiste pagasi ja praktilised oskused, mis aitavad vähendada kliimaga seotud riske ja

suurendada vastupanuvõimet. Ökosüsteemipõhiste lahenduste kaudu luuakse terviklik ja

jätkusuutlik alus nii looduse kui ka ühiskonna kohanemiseks muutuva kliimaga. Selline

6

lähenemine tugevdab keskkonna, kogukondade ja majanduse vastupidavust, aidates saavutada

pikaajalisi kliimapoliitika eesmärke.

Kliimaekspositsiooni väljatöötamine ja ehitamine Loodusmuuseumi uude hoonesse pakub

mitmekülgseid võimalusi teadvustada kliimamuutustega seotud väljakutseid, edendada

ühiskonna kohanemisvõimet ja edendada teadmistepõhist lähenemist loodusvarade

jätkusuutlikule kasutamisele ja ökosüsteemipõhistele lahendustele. Ekspositsioon aitab

suurendada inimeste teadlikkust kliimamuutustest, nende mõjudest ja võimalustest nendega

kohanemiseks. Kaasaegsed näitused, mis kasutavad interaktiivseid lahendusi, muudavad

keerulised teaduslikud kontseptsioonid arusaadavaks erinevatele sihtrühmadele.

Ökosüsteemipõhiste ja looduslähedaste lahenduste tutvustamine aitab suunata tähelepanu

loodusressursside jätkusuutlikule kasutamisele ja nende rollile ühiskonna vastupanuvõime

suurendamisel kliimamuutustele.

Kliimamuutustega kohanemist toetavad keskkonnahariduse konverentsid on suunatud

teadlikkuse tõstmisele ja koostöö arendamisele kliimamuutustega kohanemiseks ja

katastroofiriski vähendamiseks, toetades ökosüsteemipõhiste lahenduste tutvustamist. Nende

abil saavad osalejad teadmised ja vahendid, mis aitavad nii kogukondadel kui ka

poliitikakujundajatel suurendada vastupanuvõimet ja vähendada kliimamuutuste mõjusid,

toetades samas elurikkuse ja ökosüsteemide säilimist.

Tegevus panustab PO2 erieesmärgi tulemusnäitajasse PSR09 „Osakaal inimestest, kes on

kliimamuutuste mõjudest teadlikud ja tegutsevad” saavutamisse.

Tegevus panustab PO2 erieesmärgi väljundnäitajasse PSO11 „Kohalike omavalitsuste arv, kus

on toimunud koolitused, seminarid ja infopäevad ja/või kus on rakendatud kliima kohanemise

ja leevendamise meetmeid” saavutamisse.

Punktis 3.1.4 tuuakse välja, et toetatavaks tegevuseks on andmete kättesaadavuse

parandamine. Andmete kättesaadavuse parandamine on vajalik kliimamõjude ja -riskide

hindamiseks ja otsustusprotsesside toetamiseks, läbi kliimaeesmärkidele ja ühiskonna, sh

majandus-, sotsiaalse, looduskeskkonna kliimamuutustega kohanemise valmisoleku tagamise

mõõdikutele seirelahenduste loomise ja andmete uuendamise arendamise; kliimakahjude

analüüsi koostamise ning laiemalt kliimapoliitika valdkonnas otsustamist toetavate

andmelahenduste loomise ning andmete avalikustamise. Toetatav tegevus panustab KOHAK

üldeesmärki: suurendada Eesti riigi regionaalse ja kohaliku tasandi valmidust ja võimet

kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks. Lisaks panustab toetatav tegevus KOHAK meetmesse

6.1. „Riskijuhtimise tõhustamine ning riigi- ja KOV-ide asutuste töötajate kliimamuutustega

kaasnevate riskide maandamise võimekuse tagamine”.

Tegevus panustab rakenduskava erieesmärgi „Kliimamuutustega kohanemise ja

katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse

ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“ täitmisse, k.a. alapunktis 8 kirjeldatud eesmärkide ja

tegevuste läbiviimisse, sh kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutuste alase teadlikkuse

ja võimekuse parandamisse.

Kliimaeesmärkidele ja ühiskonna, sh majandus-, sotsiaalse, looduskeskkonna,

kliimamuutustega kohanemise valmisoleku tagamise mõõdikutele visuaalse seirelahenduse

loomise ja andmete automaatse uuendamise arendamise peamine väärtus seisneb keeruliste

kliima- ja keskkonnaandmete kättesaadavaks ning arusaadavaks tegemises. See mitte ainult ei

tõsta teadlikkust, vaid loob ka praktilise tööriista, millele tuginedes saavad riik ja kohalikud

omavalitsused paremini kliimaalaseid tegevusi korraldada.

7

Kliimaandmete kättesaadavuse parandamine (sh seirelahendused) muudavad andmete

analüüsi ja jagamise efektiivsemaks ning toetavad nii kliimateadlikkuse tõstmist kui ka

praktiliste lahenduste arendamist. Need lahendused suurendavad inimeste arusaama

kliimamuutuste põhjustest ja tagajärgedest, aitavad kujundada jätkusuutlikke harjumusi ning

toetavad kliimamuutuste alast teadlikkust ja tõhusamat kohanemist kliimamuutustega. Seeläbi

aitavad need lahendused kaasa kliimamuutustega arvestavate otsuste tegemisele, mis

omakorda suurendab kliimateadlikkust ja kliimakindluse tagamist, sh katastroofiohu

majanduslike mõjude, kliimariskide juhtimise ja kliimakahjude ennetamise osas.

Tegevus panustab PO2 erieesmärgi tulemusnäitaja PSR09 „Osakaal inimestest, kes on

kliimamuutuste mõjudest teadlikud ja tegutsevad” saavutamisse. Tegevus panustab PO2

erieesmärgi väljundnäitajasse PSO11 „Kohalike omavalitsuste arv, kus on toimunud

koolitused, seminarid ja infopäevad ja/või kus on rakendatud kliima kohanemise ja

leevendamise meetmeid” saavutamisse. Andmete kättesaadavuse parandamine läbi punktis

3.1.4. nimetatud tegevuste ja mudelite väljatöötamise, loob eeldused kliimamuutustega

arvestavate otsuste tegemiseks, mis omakorda suurendab kliimateadlikkust, sh katastroofiohu

majanduslike mõjude, kliimariskide juhtimise ja kliimakahjude ennetamise osas.

Käskkirja lisa 1 punkti 3.3 täpsustatakse ning lisatakse punkti lõppu lause „2024. ja 2025. aasta

eelarved kinnitab juhtrühm hiljemalt 31.03.2025.“ Punkti muutmise vajadus on seotud

Kliimaministeeriumi loomisega ja vastutusvaldkondade ümberstruktureerimisega, mistõttu

vajasid käskkirjas nimetatud toetatavad tegevused läbi analüüsimist. Sellest tulenevalt ei olnud

võimalik juhtrühmal 2024.ja 2025. aasta tegevusplaani ja ajakava kehtiva käskkirja alusel

kinnitada ning plaanide kinnitamine lükkub edasi.

Käskkirja lisa 1 punkt 4.1 täpsustatakse ning sõnastatakse järgmiselt: „punktis 3.1 nimetatud

tegevuste tulemusena on suurenenud kohalike omavalitsuste kliimavõimekus ja elanike

teadlikkus kliimamuutustega seotud riskidest ja võimalustest. Toetuse kasutamise tulemusena

on panustatud kliimariskide juhtimise ja operatiivse valmisoleku tagamise parendamisse.“.

Punkti muutmise vajadus on tingitud asjaolust, et 1. juulist 2023. aastal loodi

Kliimaministeerium ning sellega seoses loodi rohereformiüksus ja kliimaosakond liikus selle

üksuse alla.

Käskkirja lisa 1 punkti 4.2 täpsustatakse ning muudetakse rakenduskavas muutunud

tulemusnäitaja sihttaset. Info on toodud tabelis 1. Baastase on määratud 2019.a läbiviidud

Eurobaromeetri uuringu (https://europa.eu/eurobarometer/surveys/detail/2273) põhjal, mille

tulemustest järeldub, et 47% protsenti vastanutest peab kliimamuutust väga tõsiseks

probleemiks. 2023.aastal tõusis kliimamuutustest teadlike inimeste osakaal 48 %le. Euroopa

keskmine on 2023 aastal 63%. 2021 aastal oli Euroopa Liidu keskmine osakaal 64%). Sihttase

on määratud eeldusega, et Euroopa keskmine aasta aastalt samuti suureneb. Eestlaste teadlikkus

kliimamuutustest (2021. aastal 47%) jääb alla ELi keskmisest teadlikkusest kliimamuutustest,

mis oli 2021 aastal 64%. Kuna EL keskmine vähenes 2023 aasta (oli 63%), siis me ei planeeri

ka Eestis väga suurt teadlikkuse hüppelist kasvu. Näitaja on osakaal inimestest, kes on

kliimamuutuste mõjudest teadlikud ja tegutsevad. Raporteeritakse Eurobaromeetri uuringu

(https://europa.eu/eurobarometer/surveys/detail/2273 ) alusel. Osakaal vastajatest, kes vastasid

küsimusele "Kas te olete isiklikult viimase kuue kuu jooksul, võtnud kasutusele meetmeid, et

võidelda kliimamuutuste vastu?".

Rakenduskava väljundnäitajasse panustavad kõik projekti tegevused. Topeltlugemine

välistatakse erieesmärgi tasandil rakendusüksuse poolt.

8

Kuna raporteerime näitajate arvestamisel EK-le unikaalseid KOV-e erieesmärgi nr 4

„Kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime

edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“ järgi, siis siin võib tekkida

vajadus kasutada andmete korjeks Sündmuste Infosüsteemi ehk SIS-i. Unikaalsete andmete

analüüsiks on sellisel juhul vaja kõik näitajasse panustavad KOV-id ka SIS-is registreerida.

SIS-i saab kasutada ka osalejate registreerimiseks üritustele vms.

Käskkirja lisa 1 punkti 4.3 täpsustatakse, sest spetsiifilised näitajad kehtestatakse käskkirja lisas

2 asutuste ja tegevuste lõikes.

Käskkirja lisa 1 punkt 5.1 asendatakse ja sõnastatakse järgmiselt: „5.1. Rakendusasutus on

Kliimaministeeriumi finantsosakond.“. Punkti muutmine tuleneb Kliimaministeeriumi

loomisest ning kohustuste lahususe tagamiseks on rakendusasutuseks teine osakond võrreldes

elluviijatega.

Käskkirja lisa 1 punkti 5 täiendatakse ja lisatakse punkt 5.4 järgmiselt: „5.4. Projekti partnerid

on Eesti Keskkonnauuringute Keskus, Keskkonnaagentuur ning Eesti Loodusmuuseum.“.

Partnerite valikul on lähtutud nende valdkondlikust pädevusest.

Partnerite tegevused on toodud punktis 6.1 ning käskkirja lisas 2. Õigused ja kohustused on

toodud muuhulgas ka ÜSS2021_2027 ja Ühendmääruses.

Projekti partneriks on valitud Keskkonnaagentuur (KAUR), kuna KAUR-i põhimäärusest

tulenev tegevusvaldkond on riikliku keskkonnaseire programmi täitmine, keskkonnaga seotud

riigisisese ja rahvusvahelise andmevahetuse korraldamine, andmete kogumine ja analüüs,

keskkonnaseisundile hinnangute andmine ning elutähtsa teenusena ilmaprognooside, hoiatuste

ja nendeks vajalike seireandmete tagamine. KAUR kogub, töötleb ja analüüsib

kliimaandmeid, mis on sisendiks kliimamuutuste mõju hinnangutele vee, välisõhu, metsa ja

eluslooduse valdkondades, korraldab keskkonnaga seotud rakendusuuringuid ja inventuure

ning kogub, töötleb ja analüüsib teavet Eesti keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite

kohta ning koostab keskkonnaseisundi hinnanguid. Seetõttu on KAUR pädev ja suutlik

projekti partnerina projektis osalema seoses kliimaandmete kättesaadavuse parandamisega

seotud tegevustega.

Keskkonnauuringute Keskus (EKUK) on riigi omandis olev äriühing, kelle põhitegevus on

keskkonnauuringute läbiviimine. Muuhulgas on EKUK tegevusvaldkondadeks

keskkonnaalane teadus- ja arendustegevus, keskkonnaseisundi kontrollimine, jälgimine,

fikseerimine ja prognoosimine; keskkonnauuringute ja ekspertiiside teostamine,

keskkonnaseisundi ja loodusvarade kohta andmete kogumine, töötlemine ja säilitamine.

EKUK on KliM pikaajaliseks partneriks olnud riikliku KHG heite inventuuri ja prognooside

koostamises. Seetõttu on EKUK pädev ja suutlik osalema kliimaeesmärkide seireks lahenduse

väljatöötamises ning visuaalsete tööriistade loomises.

Loodusmuuseumi tegevusvaldkondadeks on koguda, säilitada ja uurida elusa ning eluta

looduse mitmekesisust, selle arengut nii ajas kui ruumis ning vahendada seda üldsusele

teaduslikel ning hariduslikel eesmärkidel. Loodusmuuseumi põhiülesannete hulgas on Eesti ja

muu maailma loodus- ja keskkonnakaitset kajastavate ekspositsioonide ja näituste

korraldamine ning loengute, koolituste ja erialaste konsultatsioonide korraldamine

loodushariduslikel eesmärkidel. Loodusmuuseumi visiooniks on olla Eesti looduse

mitmekesisuse talletaja ning keskkonnateadlikkuse ja -hoidlikkuse majakas nii Eestis kui ka

kaugemal. Seega on Loodusmuuseum pädev ja suutlik kliimateadlikkuse suurendamise

projektides osalema.

9

Käskkirja lisa 1 punkt 6.1 asendatakse ja sõnastatakse järgmiselt:

Elluviija moodustab projekti juhtrühma, mis koosneb Kliimaministeeriumi, projekti partnerite,

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ja Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajatest.

Käesoleva käskkirja lisa 1 punktis 3.1.1 ja 3.1.2 nimetatud sisulist tegevust korraldab elluviija,

punktis 3.1.3 sisulist tegevust korraldab elluviija ja Eesti Loodusmuuseum, punktis 3.1.4

sisulist tegevust korraldavad Keskkonnaagentuur ja Eesti Keskkonnauuringute Keskus.

Projekti juhtrühma kaasatakse vaatlejana rakendusüksuse esindaja.

Punkti muutmine on tingitud Kliimaministeeriumi loomisest, aga samuti ka toetatavate

tegevuste sisulisest muutmisest ja sellega seotud valdkonna liikumisest Rahandusministeeriumi

alt Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kohalike omavalituste osakonna alla. Lisaks on

kaasatud ka Haridus- ja Teadusministeerium kui riigi hariduspoliitika kujundaja.

Elluviijaks on volitatud Kliimaministeerium. Projekti elluviija on võimeline talle pandavat

kohustust eesmärgipäraselt täitma, kuna ta on üks kliimapoliitika valdkonna eest vastutajatest.

Selle tagab riigieelarveliste vahendite kasutamise võimalus.

Projekti tehnilist ja sisulist poolt juhib elluviija, kes korraldab ka projektiga seonduva

asjaajamise nii elluviija kui partnerite osas. Elluviija detailsemad ülesanded osakondade ja

teenistujate lõikes kinnitatakse projekti juhtrühmas. Elluviijana ei osale projektis

kliimaministeeriumi finantsosakond, kes täidab kohustuste lahususe tagamiseks

rakendusasutuse funktsiooni.

Projekti partnerid on võimelised neile pandavaid kohustusi eesmärgipäraselt täitma, kuna nad

on ühed kliimapoliitika valdkonna eest vastutajatest. Lisaks tagab partnerite toimimise

riigieelarveliste vahendite kasutamise võimalus. Projekti tehnilist ja sisulist poolt juhib elluviija

projektijuht, kes korraldab ka projektiga seonduva asjaajamise nii elluviija kui partnerite osas.

Kui elluviija kasutab toetust projektijuhtimiseks, siis see on otsene personalikulu, millele

lisandub 15% ühtse määra kulu. Kui elluviija või partnerid kasutavad otsest personalikulu

projekti sisuliste tegevuste elluviimiseks, siis sellele lisandub samuti 15% ühtse määra kulu.

Projekti kaudsed kulud ühtse määra alusel on nimetatud ühendmääruses § 21 lõikes 4.

Projekti põhjendust, kuluefektiivsust ja projekti kooskõlas Eesti pikaajalise arengustrateegia

aluspõhimõtte ja sihiga tegevuste täpsustamine ei muuda.

Käskkirja lisa 1 punkt 6.4 asendatakse ja sõnastatakse järgmiselt: „6.4. Projekti elluviija ja

partnerid ei osale projekti rakendamise edukuse hindamisel.“. Kohustuse lahususe tagamiseks

ei hinda projekti elluviijad edenemise edukust, vaid teevad juhtrühmale edukuse hindamiseks

ettepaneku. Projekti elluviimise edukust hindavad Kliimaministeeriumi finantsosakond ning

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ja Haridus- ja Teadusministeerium.

Käskkirja lisa 1 punktid 6.8 ja 6.9 asendatakse ja sõnastatakse järgmiselt:

6.8. Juhtrühm otsustab konsensuslikult, arvestades ühendmääruse §-s 7 nimetatud

valikukriteeriume, millised tegevused, arvestades kuluefektiivsust ja abikõlblike kulude

võimalikkust ning projekti eesmärke, projektis ära tehakse.

6.9. Kui juhtrühm ei jõua konsensusele, langetab otsuse Kliimaministeeriumi juhtkond

arvestades ühendmääruse §-s 7 nimetatud valikukriteeriume.

Käskkirja lisa 1 punktis 1.4 on öeldud, et toetatavate tegevuste valikul lähtutakse

ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud üldistest

valikukriteeriumidest ja -metoodikast. Toetatavate tegevuste valimiseks kasutatavad

valikukriteeriumid ja metoodikad vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55

„Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

10

rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi

ühendmäärus) §-le 7.

Seirekomisjoni poolt 31.05.2022 kinnitatud, muudetud 12.04.2023 ja 16.05.2024 „Läbivad

valikukriteeriumid, mida kohaldatakse kõikidele ühtekuuluvuspoliitika 2021-2027

rakenduskava poliitikaeesmärkidele ning nende raames toetatavatele meetmetele“ punkti 3

kohaselt vastavaks tunnistatud projektid hinnatakse viie kriteeriumi lõikes. Need on järgmised:

1. projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme

eesmärkide saavutamisele;

2. projekti põhjendatus;

3. projekti kuluefektiivsus;

4. toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia;

5. projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega.

Nimetatud nõude täitmisega seotud detailne info on toodud välja käskkirja koostamise

seletuskirjas.

Käesoleva käskkirja muudatusega mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide

saavutamisele, projekti põhjendatuse, projekti kuluefektiivsuse, toetuse taotleja suutlikkuse

osas projekti ellu viia ning projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete

ja sihtide osas ei muutu.

Täpsustame ainult, et seoses Kliimaministeeriumi moodustamisega ei planeerita eraldi riiklikku

keskkonna valdkondlikku arengukava (edaspidi KEVAD). Seirekomisjoni poolt kinnitatud

esimese valikukriteeriumi „projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega“ täitmise tagab

valdkondliku arengu sihtide seadmisel vastava valdkonna strateegiline arengudokument

KOHAK ning toetuse panustamine Eesti 2035 sihti.

Eesti 2035 arengukava koostamisse kaasati laiem avalikkus läbi arvamusrännaku formaadi,

kus kõigil huvilistel oli võimalus üleriigilise strateegia kujundamisel kaasa rääkida. Lisaks

tutvustati plaanitavaid rakenduskava kohaseid sekkumisi 2022. aasta sügisel suuremates

linnades üle Eesti.

Pärast Kliimaministeeriumi moodustamist hakati koostama ministeeriumi terviklikku

strateegilist vaadet, mille tulemusena moodustati kaks tulemusvaldkonda: 1) kliima,

energeetika ja elurikkus; 2) elukeskkond, liikuvus ja merendus. Kliima, elurikkuse, kiirguse,

maavarade ja välisõhu teemad on kliima, energeetika ja elurikkuse tulemusvaldkonnas.

Ringmajanduse, jäätmete, mere ja vee teemad on elukeskkonna, liikuvuse ja merenduse

tulemusvaldkonnas. Ruumiandmed ja maa korralduse teemad liikusid Kliimaministeeriumi

moodustamisel Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumisse. Veel ei ole otsustatud, millised

uued riiklikud (valdkondade ülesed) arengukavad Kliimaministeeriumi teemasid katma

hakkavad ja millal uusi riiklikke arengukavasid koostama hakatakse.

Detailsete tegevuste ja eelarvete kinnitamisel lähtub projekti juhtrühm alati igakordselt

eespool kirjeldatud ning ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud

üldistest valikukriteeriumidest ja -metoodikast.

Käskkirja lisa 1 punktis 8.3 vähendatakse projekti eelarvet 1 miljoni võrra. See summa

suunatakse avatud taotlusvooru kohalikele omavalitsustele. Rakenduskavaga kooskõlas olev

sekkumine on „KOV kliimameetmed ja muud kohanemise meetmed“, nr 21.2.3.13. Eelarve

kasutamine toimub vastavalt tabelis 4 toodule.

11

Rakendus-

skeem

Tegevuse

kogueelarve

EL osa €

Planeeritud eelarve

riikliku

kaasfinantseeringuna €

Planeeritud eelarve

omafinantseeringuna € Kokku

Käskkiri 4 096 665 722 941 0 4 819 606

Määrus 4 103 335 150 000 574 118 4 827 453

Kokku: 8 200 000 872 941 574 118 9 647 059

Tabel 4. Sekkumise nr 21.2.3.13 eelarve jagunemine määruse ja käskkirja vahel

Eelarve kasutamine oli eelnevalt planeeritud käskkirja raames suurem. Peale

Kliimaministeeriumi moodustamist ja tegevuste ümber planeerimist võtame 1 miljon EL toetust

käskkirjast välja. Info on toodud tabelis nr 5.

Tegevuse kogueelarve

EL osa €

Planeeritud eelarve riikliku

kaasfinantseeringuna € Kokku

Kehtiv käskkiri 4 946 664,69 872 940,83 5 819 605,52

Eelarve välja võtmine 850 000,00 150 000,00 1 000 000,00

Käskkirja eelarve peale

muudatust 4 096 664, 69 722 940,83 4 819 605,52

Tabel 5. Käskkirja eelarve muudatus.

Käskkirja lisa 1 punkti 9.1 täpsustatakse käskkirja teksti, sest ühendmääruse kasutamisel ei ole

vajalik tuua välja tema detailne sõnastus.

Käskkirja lisa 1 punkti 9.2.5 täpsustatakse, et abikõlblikud kulud on projekti toetatava tegevuse-

ja elluviija projekti juhtimise personalikulud, mis on nimetatud ühendmääruse §-s 16.

Käskkirja lisa 1 punkt 9.2.6 tunnistatakse kehtetuks, sest detailplaneeringute näitel

pilootprojektide koostamine ei ole enam asjakohane, kuna Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi poolt on juba väljaarendamisel kohalike omavalitsuste ja

planeerijate jaoks kestliku planeerimise tööriist.

Käskkirja lisa 1 punkti 9.2.7 numeratsioon muudetakse 9.2.6-ks ja sõnastatakse ringi, sest

viidatud kliima kommunikatsioonistrateegia kehtis kuni 2023. aastani, seega ei ole viide sellele

dokumendile enam ajakohane.

Käskkirja lisa 1 punktiga 9.2.7 täpsustatakse, et projekti elluviija projekti juhtimise kulud on

alates 01.01.2024 abikõlblikud. Punkti lisamine on vajalik seetõttu, et kuna projekti juhtimine

algas sisuliselt 1.jaanuarist 2024, mil alustati käskkirja muutmise ettevalmistustega sh

koosolekud ja ajurünnakud erinevate osakondade vahel, kliimateadlikkuse suurendamiseks

vajalike tegevuste kaardistamine, partnerite valimine ja tegevusteks vajaliku eelarve

planeerimine, siis on vajadus katta projektijuhtimisega tekkinud tööjõukulud tagasiulatuvalt.

Käskkirja lisa 1 lisatakse alapunkt 9.4.3, sest abikõlblikud ei ole ministri käskkirjade

12.12.2022 nr 429, 16.12.2022 nr 436, 1.09.2023 nr 367, ja 04.09.2023 nr 361 ning määruste

31.08.2023 nr 53, 05.03.2024 nr 13 ja 14.03.2024 nr 21 alusel toetatavate tegevuste kulud.

Detailsemalt on need keskkonnaministri 12.12.2022 käskkiri nr 429 „Toetuse andmise

tingimuste kehtestamine ning 2022–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine elupaikade

taastamiseks kliimamuutustega kohanemise valmisoleku suurendamiseks“; keskkonnaministri

16.12.2022 käskkiri nr 436 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2022–2029

tegevuskava ja eelarve kinnitamine õhukvaliteedi parendamiseks“; kliimaministri 1.09.2023

12

käskkiri nr 367 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2023–2029 tegevuskava ja

eelarve kinnitamine üleujutusohu ennetamiseks ja leevendamiseks“ ja kliimaministri käskkiri

04.09.2023 nr 361 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2023– 2029 tegevuskava ja

eelarve kinnitamine ringmajanduse alase teavituste ja koolituste läbiviimiseks ning lahenduste

rakendamiseks”. Toetavad tegevused on toodud käskkirjades.

Tegevusi ei toetata, mille tegevusi saab KOV ise taotleda kliimaministri 31.08.2023 määruse nr

53 „Kombineeritud sademeveesüsteemide, sealhulgas lahkvoolsete sademeveesüsteemide

rajamiseks toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021-2027“, kliimaministri

21.03.2024 määruse nr 21 „Kliimamuutusega seotud tegevuste, linnade elurikkuse

suurendamise ja kavade koostamise toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“

ja kliimaministri 06.03.2024 määruse nr 13 „Üleujutusohu ennetamiseks ja leevendamiseks

toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“ alusel.

Käskkirja lisa 1 punkti 10.4 lisatakse juurde partnerite kohustus. Elluviija ja partnerid esitavad

riigihanke korraldamist tõendavad dokumendid, kui riigihange ei ole läbi viidud riigihangete

registris ja hankelepingu abikõlblike kulude summa ilma käibemaksuta on võrdne 20 000

euroga või sellest suurem.

Käskkirja lisa 1 punktis 10.7 täpsustatakse viimase maksetaotluse esitamisega seonduvat.

Käskkirja lisa 1 punkti 11 lisatakse juurde partnerite kohustused.

Käskkirja lisa 1 punkt 11.2 täpsustatakse viidet määrusele.

Käskkirja lisa 1 punkti 11.3 täpsustakse info vahetamist rakendusüksusega ning punktis 11.6

täpsustatakse vähese tähtsusega abi andmisega seotud kohustusi elluviijale ja partneritele.

Elluviija esitab rakendusüksusele info kogu projekti kavandatavate, elluviidavate või lõpetatud

riigihangete ja maksete kohta igal aastal 15. jaanuariks ja 1. juuliks. Info esitatakse projekti

elluviimisega seotud aastate lõikes ning infot ajakohastatakse vähemalt 2 korda aastas.

Käskkirja lisa 1 lisatakse punktid 11.7 kuni 11.9.

Käskkirja lisa 1 punktides 12.1 kuni 12.4 täpsustatakse vähese tähtsusega abi andmise reegleid.

Käskkirja lisa 1 punktis 13.6 kirjutatakse selgemini välja, et projekti elluviija esitab projekti

lõpparuande vastavalt käesolevas käskkirjas punktis 10.7 kirjeldatule.

Käskkirja lisa 1 punktides 16.1 kuni 16.8 täpsustatakse vähese tähtsusega abi andmise reegleid.

Käskkirja muutmise punktis 2 asendatakse käskkirja lisa 2 ning tuuakse välja projekti

kogumaksumus ja hinnanguline eelarve jagunemine elluviija ja partnerite vahel.

Hinnanguliselt jaguneb eelarve asutuste lõikes järgmiselt:

Kliimaministeeriumi tegevuste eelarvesse on arvestatud järgmised tegevused:

kliimateadlikkuse suurendamiseks vajalike tegevuste elluviimine, sh kohalike omavalitsuste

energia- ja kliimakavade analüüsimine ja juhise koostamine nende kvaliteedi parandamiseks

(ca 438 605 eurot) ja projektijuhtimise kulud kuni 31.12.2029 (projektijuhtimise kulud 6 aasta

peale kokku on ca 341 000 eurot). Lisaks toimub kliima- ja keskkonnateadlikkuse

suurendamine (kohanemise vaates) erinevatele sihtrühmadele (sh haridusjuhid, õpetajad,

noorsootöötajad, huvikoolide ja keskkonnahariduskeskuste töötajad, õpilased, ametnikud,

ettevõtjad):

13

• kõrgemate kliimaalaste kursuste ja kliimaharidusliku e-kursuse korraldamine

õpetajatele ja riigiametnikele;

• õppematerjalide koostamine ja levitamine (formaalhariduses erinevatele

õppeastmetele, mitteformaalharidusele jne);

• muude kliimateadlikkusele suunatud tegevuste ellu viimine (kampaaniad, seminarid,

õppeprogrammid);

• kliimamuutustega kohanemist toetavate keskkonnahariduse konverentside

korraldamine.

Kliimaministeeriumi tegevuste eelarve on ca 520 000 eurot.

Eesti Keskkonnauuringute Keskuse tegevuste (andmete kättesaadavuse parandamine, sh

kliimaeesmärkide täitmise visuaalsete tööriistade loomine ja arendamine) eelarve on ca

520 000 eurot. Visuaalse tööriista edaspidise kasutamise ja ajakohastamise ning hooldamise

eest vastutab peale projekti lõppemist EKUK.

Keskkonnaagentuuri tegevuste (ühiskonna, sh majandus-, sotsiaalse, looduskeskkonna

kliimamuutustega kohanemise valmisoleku tagamise mõõdikutele visuaalse seirelahenduse

loomine ja arendamine, asja- ja ajakohaste andmete avaldamine ning rohe- ja kliimapoliitika

valdkonnas otsustamist toetava kliimakahjude uuringu koostamine) eelarve on ca 500 000

eurot. Seirelahenduste edaspidise kasutamise ja ajakohastamise ning hooldamise eest vastutab

peale projekti lõppemist KAUR.

Eesti Loodusmuusemi tegevuse (loodusmuuseumi kliimaekspositsiooni väljatöötamine ja

ehitamine uude Loodusmuuseumi hoonesse) eelarve on ca 2 500 000 eurot. Ekspositsioon on

suuremamahulisem, kui ainult selle projekti raames toetatav osa.

Toetust kasutatakse kuluefektiivselt. Reaalsed kulud selguvad tööde hankimise käigus,

arvestades käesolevas käskkirjas toodud nõuete ja kohustustega, riigihangete seadust ja

asutuste hangete kordasid.

Kõik toetavate tegevuste näitajad on toodud spetsiifilise väljundnäitaja sõnastuses välja

sellisena, et neid on võimalik kasutada vajadusel ka teistes projektides. Käesoleva projekti

spetsiifilisi väljundnäitajaid mõõdetakse projektis tehtavate tegevuste alusel, mis aitavad

rakendada kohanemismeetmeid, tõstes üldsuse teadlikkust kliimamuutustest, tekitades selleks

valmisolekut nii üldsuse kui ka kliimariskide juhtimise ja operatiivse valmisoleku osas.

Detailsemalt täpsustatakse asutuste ja tegevuste lõikes vajadusel eelarved projekti juhtrühmas.

3. Käskkirja eelnõu vastavus ELi õigusele

Käskkirja eelnõu aluseks on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus ja selle alusel antud õigusaktid, mis

omakorda on kooskõlas vastava ELi õigusega.

Käskkirja eelnõu on muuhulgas kooskõlas järgmiste ELi määrustega:

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega

kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi,

Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid (ühissätete määrus);

14

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb

Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi;

• Euroopa Komisjoni määrus (EL) 2023/2831.

Euroopa Liidu määrused on Eestile otsekohalduvad, mistõttu eelnõus nimetatud ülesannete

täitjal tuleb juhinduda neist otse, arvestades eelnõus ja selle alusel antavates Vabariigi Valitsuse

määrustes sätestatut. Eelnõus on ühissätete määruse sättele viidatud, kui ülesande sisu on

ühissätete määrusega reguleeritud, mis teeb hõlpsamaks asjakohase regulatsiooni leidmise.

4. Käskkirja mõju

Käskkirjaga reguleeritava meetme tulemused aitavad projekti eesmärgid saavutada, kaasates

projekti juhtrühma asjakohased osapooled ning välditakse liigset bürokraatiat.

Käskkirja muudatusega seoses hindame, et saame olulised projektis toodud tegevused tehtud

väiksema eelarvega, kui see oli algselt kavandatud. Väiksema eelarvega saavutatakse ka

käskkirjas toodud mõõdikutele seatud sihttasemed. Käskkirjal on positiivne mõju seatud

eesmärkide saavutamiseks, sest täpsustatakse toetuse andmisel valdkondliku arengusuuna

olukorda. Ei kahjusta oluliselt, kliimakindluse ja riigiabi analüüs võrreldes kehtestatud

käskkirja seletuskirjas tooduga, sisuliselt kohaldub ka käesoleva käskkirjas toodud

tegevustele. Käskkirja tegevus on kooskõlas Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavaga

perioodiks 2021–2027. Toetust antakse Ühtekuuluvusfondist.

5. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu kooskõlastati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumi,

Haridusministeeriumi, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi ja Riigikantseleiga, Euroopa Komisjoniga ja perioodi 2021–

2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate rakendamise seirekomisjoni

liikmetega ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu ja Riigi Tugiteenuste Keskusega. Eelnõu saadeti

arvamuse avaldamiseks keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD) eelnõu juhtkomisjonile.

Kooskõlastustabel

I. Rahandusministeeriumi seisukoht: Kliimaministeeriumi seisukoht:

Rahandusministeerium kooskõlastab

märkustega arvestamisel:

1. Toetuse andmisel tuleb tagada, et

toetatavad tegevused on kooskõlas

„Ühtekuuluvuspoliitika fondide

rakenduskava perioodiks 2021–2027“

(edaspidi rakenduskava) eesmärkide

ning sealsete sekkumiste kirjeldustega.

Kordame mitteametlikul

kooskõlastamisel esitatud kommentaari

ning palume viia käskkirja lisas 1

olevad toetuse andmise tingimused

(toetatavad tegevused ning abikõlblike

kulude loetelu), lisas 2 olevad tegevuste

detailsemad kirjeldused ning

Selgitame, et keskkonnaministri

04.04.2023 käskkirja nr 152 muutmise

eelnõus (edaspidi käskkirja eelnõu)

sätestatud toetatavad tegevused on

kooskõlas Euroopa Komisjoni poolt

27.09.2024 kinnitatud

„Ühtekuuluvuspoliitika fondide

rakenduskava perioodiks 2021-2027“

(edaspidi rakenduskava) muudatustega.

Käskkirja eelnõus sätestatud tegevuste

planeerimisel oleme arvestanud

rakenduskava prioriteedi „Rohelisem

Eesti“ erieesmärgi „Kliimamuutustega

kohanemise ja katastroofiriski

15

seletuskirjas olevad tegevuste

kirjeldused kooskõlla rakenduskavaga.

Juhime veelkord tähelepanu, et

rakenduskava erieesmärgiks on

kitsamalt „kliimamuutustega

kohanemise ja katastroofiriski

ennetamise ning vastupanuvõime

edendamine, võttes arvesse

ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“

ning sekkumise fookuseks on „kohalike

omavalitsuste ja avaliku sektori

kliimavõimekuse ning elanike

teadlikkuse suurendamine

kliimamuutustega seotud riskidest ja

võimalustest [- - -] tegevusega

soovitakse suurendada riigi- ja kohaliku

tasandi kliimamuutuste alast

teadlikkust“.

Kooskõlastamisele esitatud eelnõus on

võetud laiem fookus kui rakenduskavas

kokkulepitu võimaldab. Näiteks on

lisas 1 toetuse andmise tingimuste

punkti 3.1.3 toetatavate tegevuste alla

lisatud näitused, punkti 9.2.6

abikõlblike kulude alla rohereformi

kommunikatsioonistrateegia

elluviimise kulud; seletuskirjas on mh

selgitatud, et lisaks moodustakse

kliimasaadikute võrgustik ning

kliimakommunikatsiooni käsitletakse

laiemalt rohereformi

kommunikatsiooni all jne. Lisaks

seletuskirjale nähtub ka lisas 2 olevast

infost, et plaanitakse toetada tegevusi,

mis on sisult laiemad kui rakenduskava

erieesmärk ning sekkumise fookus

lubaks. Näiteks plaanitakse toetada

järgmisi tegevusi:

− rohereformi mõõdikutele

visuaalse seirelahenduse

loomine ning asja- ja

ajakohaste andmete

avaldamine;

− kasvuhoonegaaside ja

keskkonnajalajälje

arvutamise

automatiseerimine nende

ennetamise ning vastupanuvõime

edendamine, võttes arvesse

ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“

alapunkti 8 eesmärke ja sekkumise

kirjeldust. Juhime tähelepanu asjaolule,

et sekkumise eesmärgiks on kohalike

omavalitsuste ja avaliku sektori

kliimavõimekuse ning elanike

teadlikkuse suurendamine

kliimamuutustega seotud riskidest ja

võimalustest. Tegevusega soovitakse

suurendada riigi- ja kohaliku tasandi

kliimamuutuste alast teadlikkust läbi

kohanemist ja leevendamist käsitlevate

teabekampaaniate, koolituste,

teabepäevade ja haridusprogrammide,

andmete kättesaadavuse parandamise,

kliima- ja keskkonnahariduse

arendamise ning kliimamuutuste

leevendamise ja kliimamuutustega

kohanemise teadlikkuse ja võimekuse

parandamise. Kohanemismeetmete

rakendamise peamine väljund on

üldsuse suurem teadlikkus ning

kliimariskide juhtimise ja operatiivse

valmisoleku tagamine.

Samuti panustavad kõik käskkirja

eelnõus nimetatud toetatavad tegevused

„Kliimamuutustega kohanemise

arengukava aastani 2030“ (edaspidi

KOHAK) eesmärkidesse. KOHAK

kohaselt peame kliimamuutuste mõjude

vähendamiseks esiteks vähendama

kasvuhoonegaaside heidet (st võtma

leevendamismeetmeid) ja teiseks peame

võtma kliimamuutuste mõjuga

kohanemise meetmeid (edaspidi

kohanemismeetmeid) kliimamuutuste

vältimatute tagajärgedega

toimetulekuks. KOHAK peamine

eesmärk on suurendada riigi, regionaalse

ja kohaliku tasandi valmidust ja võimet

kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks,

kuid kuna kohanemisvajadus on vajalik

läbivalt erinevates sektorites, siis on

püsititatud ka 8 alaeesmärki, millest

käskkirja eelnõus nimetatud tegevused

on peamiselt seotud alaeesmärgid 3 ja 6,

mille kohaselt on eesmärgiks suurendada

16

seireks lahenduste

väljatöötamine;

− kliimaseaduse rakendamise

progressi kirjeldava ja

kliimaeesmärkide täitmise

visuaalsete tööriistade

loomine;

− kliimaekspositsiooni

väljatöötamine ja ehitamine

uude Loodusmuuseumi

hoonesse;

− kõrgemate kliima- ja

keskkonnakaitse kursuste ja

e-kursuse korraldamine;

− keskkonnateadlikkusele

suunatud tegevuste

korraldamine;

− keskkonnahariduse

konverentsi korraldamine.

Palume tagada toetuse andmise

tingimuste kehtestamisel kooskõla

rakenduskava ning selles toodud

erieesmärgi ulatusega.

teadlikkust kliimamuutustega

kaasnevatest riskidest ja võimalustest

ning tagada muutuvas kliimas liikide,

elupaikade ja maastike mitmekesisus

ning maismaa- ja veeökosüsteemide

soodne seisund ja terviklikkus ning

sotsiaal-majanduslikult oluliste

ökosüsteemiteenuste pakkumine piisavas

mahus ja piisava kvaliteediga.

Teie poolt viidatud tegevuste sõnastusi

on lisades 1 ja 2 korrigeeritud ja

täpsemalt lahti selgitatud ning tegevus

„kasvuhoonegaaside ja

keskkonnajalajälje arvutamise

automatiseerimine ja nende seireks

lahenduste väljatöötamine“ on käskkirja

lisadest välja jäetud.

2. Kordame mitteametlikul

kooskõlastamisel esitatud

kommentaare toetuse andmise

tingimuste punkti 11.6 muutmise kohta,

kus on endiselt viide Euroopa

Komisjoni määrusele (EL) nr

2023/2831, kuid korrektne viide oleks

Euroopa Komisjoni määrusele (EL)

2023/2831 (s.o „nr“ tuleb kustutada“).

Lisaks palume kustutada viide

konkurentsiseaduse § 33 lõikele 1,

samal ajal viide §-le 33 tuleks teksti

alles jätta. Seega peaks punkti 11.6

esimene lause olema järgnev: „Kui

projektis osalevatele ettevõtjatele antav

toetus on vähese tähtsusega abi

Euroopa Komisjoni määruse (EL)

2023/2831, milles käsitletakse Euroopa

Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja

108 kohaldamist vähese tähtsusega abi

suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023)

mõistes, järgivad elluviija ja partnerid

toetuse andmisel nimetatud määruses ja

konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.“

Arvestatud. Käskkirja lisas 1 p 11.6

esimene lause muudetud vastavalt

ettepanekule.

3. Kordame mitteametlikul

kooskõlastamisel esitatud kommentaari

toetuse andmise tingimuste punkti 16.7

Arvestatud.

17

kohta, mis puudutas vajadust selgitada

vähese tähtsusega abina antava toetuse

kandmist riigiabi ja vähese tähtsusega

abi registrisse (edaspidi RAR) pärast

väljamakse tegemist. Samas vastavalt

Rahandusministeeriumi ja Sihtasutuse

Keskkonnainvesteeringute Keskus

(edaspidi SA KIK, kes on siinkohal

rakendusüksus) vahel sõlmitud RARi

lepingule kannab SA KIK vähese

tähtsusega abi andmisega seotud

andmed registrisse viie tööpäeva

jooksul abi andmise kuupäevast. Sama

punkti kohta on ka tehniline

kommentaar: sõna „selle“ on

üleliigne. Soovitus oleks sõnastada

punkt 16.7 järgmiselt: „Kui toetus on

vähese tähtsusega abi, kannab

rakendusüksus toetuse riigiabi ja

vähese tähtsusega abi registrisse kui

vähese tähtsusega abi.“

4. Käskkirja muutmise eelnõu

seletuskirjas lk 5 on märgitud, et

näitajate topeltlugemine välistatakse

erieesmärgi tasandil rakendusüksuse

poolt. Juhime tähelepanu, et konkreetse

käskkirja puhul on perioodi 2021-2027

näitajate metoodikas kokku lepitud

näitaja „Kohalike omavalitsuste arv,

kus on toimunud koolitused, seminarid

ja infopäevad ja/või kus on rakendatud

kliima kohanemise ja leevendamise

meetmeid“ andmete kogumiseks

Sündmuste Infosüsteemi (edaspidi SIS)

kasutamine. SIS võimaldab

rakenduskava seire jaoks võtta

kesksüsteemist aruandeid tegevustes

osalenud unikaalsete juriidiliste isikute

kohta erieesmärgi tasandil ilma

täiendava käsitöö ja andmeedastuse

kohustusteta. Palume lisada viide SISi

kasutamisele vähemalt seletuskirja.

Rakendusüksuse taotlusel on juba ka

vajalikud SIS infoväljad

struktuuritoetuse registris konkreetse

sekkumise juurde seadistatud.

Andmeid saab lisada SISi nii

rakendusüksus, elluviija kui partner.

Arvestatud. Seletuskirja lisatud: Kuna

raporteerime näitajate arvestamisel EK-

le unikaalseid KOV-e erieesmärgi nr 4

„Kliimamuutustega kohanemise ja

katastroofiriski ennetamise ning

vastupanuvõime edendamine, võttes

arvesse ökosüsteemipõhiseid

lähenemisviise“ järgi, siis siin võib

tekkida vajadus kasutada andmete

korjeks Sündmuste Infosüsteemi ehk

SIS-i. Unikaalsete andmete analüüsiks

on sellisel juhul vaja kõik näitajasse

panustavad KOV-id ka SIS-is

registreerida. SIS-i saab kasutada ka

osalejate registreerimiseks üritustele

vms.

18

II. Riigi Tugiteenuste Keskuse

seisukoht:

Kliimaministeeriumi tegevus:

Riigi Tugiteenuste Keskus kooskõlastab

märkustega arvestamisel:

1. Käskkirja eelnõu punktis 9.2.7. on

abikõlbliku kuluna toodud kliima- ja

keskkonnavaldkonna teadlikkuse

suurendamisega, sealjuures

rohereformi

kommunikatsioonistrateegia

elluviimisega seotud otsesed kulud.

Varasemalt oleme tähelepanu juhtinud,

et meetmest on toetatavad vaid

kliimamuutustega kohanemise

tegevused, mitte rohereform tervikuna.

Nimetatud abikõlblik kulu rohereformi

kommunikatsioonistrateegia osas ei ole

kooskõlas meetme eesmärgiga ega

rakenduskavaga. Lubatud oleks

kliimakommunikatsiooni elluviimine.

Arvestatud. Käskkirja punkti 9.2.7. on vastavalt muudetud.

2. Palun ajakohastada seletuskiri ja lisa 2.

Näiteks punkti 3.1.4 tegevuste

(andmete kättesaadavuse parandamine)

all on seletuskirjas kirjeldatud tegevusi,

mis ei ole kooskõlas muudetud

rakenduskavaga (KHG jalajälje

mõõtmine ei ole selle meetme

eesmärgiga kokkusobiv).

Arvestatud. KHG ja keskkonnajalajälje

arvutamise automatiseerimine ja nende

seirelahenduste väljatöötamine on

tegevuste nimekirjast eemaldatud.

3. Palun eelnõu seletuskirjas eelarve

koostamise alused täpsemalt lahti

seletada ja selgitada millistele

võrdlusandmetele tuginedes on eelarve

koostatud, sh tuua ilmestavaid näiteid.

Viimane on oluline seetõttu, et teatud

hulk tegevusi (nt KHG ja

keskkonnajalajälje arvutamine ja seire)

ei ole rakenduskavast ja käskkirja lisast

1 tulenevalt toetatavad, kuid käskkirja

lisa 2 on need tegevusena jätkuvalt

kajastatud. Seega puudub selgus, kas ja

mil määral nendega eelarve

koostamisel on jätkuvalt arvestatud.

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu

määruse (EL) 2021/1060 artikkel 73 lg

2 punkti c kohaselt on projektide

rahastamisel oluline tagada, et valitud

tegevused esindavad toetuse summa,

ellu viidud tegevuste ja eesmärkide

Selgitame, et KHG ja keskkonnajalajälje

arvutamise automatiseerimine ja nende

seirelahenduste väljatöötamine on

tegevuste nimekirjast eemaldatud ning

selle asemel on lisatud tegevus „andmete

uuendamise arendamine“.

Eelarve on kujundatud tuginevalt

varasemale kogemusele sarnaste

tegevuste planeerimisel. Lõplik hind

selgub siis kui juhtrühm on detailsed

tegevused ja eelarve heakskiitnud ning

toetatavad tegevused on hangitud

vastavalt riigihangete seadusele, asutuste

hankekordasid ning käesolevas

käskkirjas toodud erinõuetega.

19

saavutamise vahelist parimat suhet.

Kuna toetuse andmise tingimuste

käskkiri hõlmab endas nii toetuse

andmise tingimusi kui ka taotluse

rahuldamise otsuse elemente, siis tuleb

viimati nimetatud tingimuse täitmiseks

käskkirja seletuskirjas mh selgitada ka

käskkirjaga kinnitatava projekti eelarve

kooskõla kuluefektiivsuse nõudega.

4. Punktis 5.3 palun elluviija nimetada

struktuuriüksuse täpsusega

(ministeeriumi osakond).

ÜSS2021_2027 § 10 lõike 4 kohta on

seletuskirjas selgitatud mh järgmist:

„TAT käskkirjalisi tegevusi käsitletakse

ühe projektina. Kui tegevuste

elluviijaid on rohkem kui üks,

määratakse üks elluviijaks ja teised

partneriteks, sest ühel projektil saab

olla vaid üks vastutaja (elluviija). TAT

käskkirjaga saab kinnitada ka mitu

projekti, sellisel juhul tuleb nimetada

igale projektile eraldi elluviija.

Nimetamise/määramise kord on

asjakohane, kui elluviijaks saab olema

ministeeriumi/Riigikantselei enda

struktuuriüksus või teine valitsusasutus

või avalik-õiguslik juriidiline isik.“

Arvestatud. Projekti viib ellu

kliimaosakond. Muudatust selles osas ei

tehta.

5. Punktis 6.4 palun täpsustada, kes

hindab projekti edukust juhtrühmas.

Palun avada muudatuse mõtet ka

seletuskirjas.

Arvestatud. Seletuskirja täiendatud.

Kohustuse lahususe tagamiseks ei hinda

projekti elluviija ja partnerid edenemise

edukust, nad teevad juhtrühmale edukuse

hindamiseks ettepaneku. Projekti

elluviimise edukust hindavad

Kliimaministeeriumi finantsosakond,

Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium ning

Haridus- ja Teadusministeerium.

6. Ettepanek ühildada eelnõu punktid

9.2.5 ja 9.2.7 üheks sätteks.

Mitte arvestatud. Tegemist on tehnilist

laadi muudatusega, mis sisu ei muuda.

7. Eelnõu punktis 9.4.3 palun esitada

viited teistele õigusaktidele korrektselt,

lisada pealkirjad. Soovitame eelnõu

punkti 9.4.3 sisu välja tuua

seletuskirjas. Mis on selle loetelu alusel

need abikõlbmatud kulud ja tegevused?

Arvestatud.

20

8. Punktis 11.6 on sätestatud, et elluviija

kui ka partnerid järgivad toetuse

andmisel vähese tähtsusega abi

määruses sätestatut, sh "...teavitavad

ettevõtjaid neile projekti käigus

antavast vähese tähtsusega abist, .....".

Samas punktis 16.2 on ainult ettevõtjale

pandud kohustus kontrollida VTA vaba

jääki enne VTA andmist. Ettepanek

tõsta punkt 16.2 punkti 11, sest selles

on defineeritud elluviija ja partneri

kohustused, kuid punktis 16 on

loetletud VTA määrusest tulenevad

nõuded.

Mitte arvestatud. Oleme planeerinud

teemat kõikides TAT käskkirjades

lahendada sarnaselt. Tegemist on

tehnilist laadi muudatusega, mis sisu ei

muuda.

III. Eesti Puuetega Inimeste Koda Kliimaministeeriumi tegevus:

1. Eesti Puuetega Inimeste Koda on

seirekomisjoni liikmena pühendunud

sellele, et ühiskonnas peetavad arutelud

ja tegevused oleksid võimalikult

kaasavad ning ligipääsetavad kõigile,

sealhulgas puuetega inimestele, kes

vajavad ligipääsetavuse erilahendusi.

Tuginedes eelnõu seletuskirjale,

tervitame soojalt riigi ja kohaliku

tasandi teadlikkuse suurendamise

eesmärki kliimamuutuste valdkonnas

läbi teabekampaaniate, koolituste ja

teabepäevade korraldamise,

kliimasaadikute võrgustiku loomise

ning kliimahariduse arendamise (punkt

3.1.1). Need sammud on olulised, et

tõsta ühiskonna üldist teadlikkust

kliimamuutuste leevendamise ja

kohanemise teemadel. Eelnõus tuuakse

välja ka tegevus, mis on seotud kliimaja

keskkonnahariduse arendamisega

haridusprogrammidele ja neid toetavate

näituste kaudu. Nimetatud tegevuse

raames korraldatakse haridusjuhtidele,

õpetajatele, noorsootöötajatele,

huvikoolide ja

keskkonnahariduskeskuste töötajatele

kliimahariduslikke koolitusi

kliimateemade lõimimisest

erinevatesse õppeainetesse jne ning

lisaks luuakse Loodusmuuseumisse

kliima ekspositsioon (punktis 3.1.3).

Sellega seoses juhime tähelepanu

vajadusele tagada nimetatud

Arvestatud. Punktis 11.7 on toodud, et

elluviija ja partnerid tagavad projektiga

seotud koolituste ja muude sündmuste

käigus ligipääsetavuse nelja peamise

puudeliigi (nägemis-, kuulmis- intellekti-

ja liikumispuue) suhtes.

21

tegevustele ka ligipääsetavus, et

informatsioon ja osalemisvõimalused

oleksid võrdselt kättesaadavad

kõikidele ühiskonnagruppidele.

Näiteks on olulised sellised

ligipääsetavuse lahendused nagu kõne

tekstiks kirjutustõlke abil, subtiitrite

tagamine ja eesti viipekeeletõlge. Eestis

on üle 100 000 kuulmislangusega

inimese, nende hulgas avaliku sektori

töötajaid, kes võiksid ligipääsetavusest

kasu saada. Keskkonnaharidusest

osasaamiseks on ligipääsetavuse

tagamine samuti oluline, sealhulgas

õpetajatele, huvikoolidele jt. Need

vahendid mitte ainult ei toeta inimeste

osalemist, vaid aitavad kaasa ka

osalejate teadlikkuse tõstmisele

saadaolevate ligipääsetavuse

võimaluste osas. Kõne Toompuiestee

10, Tallinn 10137 tel. 6616629 e-post:

[email protected] Kodulehekülg:

www.epikoda.ee tekstiks lahendusi ja

eesti viipekeele tõlketeenust

aruteludele, üritustel ja ekspositsioonile

aitab tagada Viipekeeletõlgid OÜ.

Soovime rõhutada, et ligipääsetavuse

tagamine on oluline samm meie ühise

teadlikkuse ja kaasamise suurendamisel

ning võimaldab igaühel panustada ja

kaasa rääkida kliimamuutustega

kohanemise ja nende leevendamise

küsimustes. Loodame, et pakutud

ettepanekud leiavad oma koha eelnõu

rakendamisel ja tegevuste elluviimisel.

IV. Haridus- ja teadusministeerium Kliimaministeeriumi tegevus:

Kliimaministeerium esitas

kooskõlastamiseks keskkonnaministri

04.04.2023 käskkirja nr 152 muudatuse

eelnõu. Haridus- ja

Teadusministeerium kooskõlastab

muudatused, kuid meie jaoks on

oluline, et eelarve vähendamisega ei

kannata kliima- ja keskkonnahariduse

tegevuste elluviimine. Täiendavalt

palume kaaluda projekti juhtrühma

Haridus- ja Teadusministeeriumi

esindaja kaasamist, kuivõrd toetavad

tegevused, eelkõige kliima- ja

Arvestatud. Haridus- ja

Teadusministeerium on lisatud

juhtrühma liikmeks.

22

keskkonnahariduse arendamine

haridusprogrammide kaudu (lisa 1

punkt 3.1.3) on otseselt seotud

haridussektoriga ning tegevuse

sihtrühm on haridusjuhid, õpetajad,

noorsootöötajad, huvikoolide töötajad.