Relvaseaduse järgsest haldusjärelevalvest

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / info@siseministeerium.ee / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Mart Võrklaev

Rahandusministeerium

Teie: 31.01.2024 nr 1.9-2/525-1

Meie: 04.03.2024 nr 9-2/7-2

Relvaseaduse järgsest haldusjärelevalvest

Austatud rahandusminister Pöördusite Siseministeeriumi poole seoses relvaseaduse (edaspidi RelvS) § 88 lõikes 2

sätestatud haldusjärelevalve teostamisega. Märgite, et RelvS ei täpsusta, milliseid toiminguid ja millise sagedusega haldusjärelevalve raames tuleb teostada ja kuidas on võimalik ministeer iumi

valitsemisala asutuse üle haldusjärelevalvet teha. Samuti juhite tähelepanu selle, et selgusetuks jääb, kas haldusjärelevalve teostamine eeldab teostajalt tulirelva kandmise õigust.

Sätted teenistus- ja sõjaväerelvade käitlemise üle järelevalve teostamise kohta on RelvS-is olnud selle vastuvõtmisest alates. 1. juulil 2014. aastal jõustunud korrakaitseseaduse muutmise ja

rakendamise seadusega muudeti järelevalvesätteid erinevates seadustes, sh RelvS-is, kus nähti ette nii haldus- kui teenistusliku järelevalve teostamine.

Siseministeerium pöördus 2022. aastal ministeeriumide, kelle valitsemisala asutused teenistusrelvi käitlevad, poole küsimusega, kas kõnesolev RelvS-i § 88 lõige 2, mis tol hetkel

reguleeris lisaks haldusjärelevalvele ka teenistusliku järelevalve tegemist, on sellisel kujul vajalik või mitte. Analüüsides RelvS-i ja Vabariigi Valitsuse seadust (edaspidi VVS) koosmõjus leidsime, et nii haldusjärelevalve kui ka teenistusliku järelevalve reguleerimiseks RelvS - is

puudub vajadus, sest mõlema järelevalve teostamist reguleerib juba VVS. Ministeeriumide lt saabunud vastuste alusel tegime ettepaneku jätta RelvS-i § 88 lõikest 2 välja teenistuslikku

järelevalvet puudutava, kuna leiti, et selle järgi puudub täielikult vajadus ja teenistus liku järelevalve teostamise vajadusel viiakse seda läbi VVS-i alusel. Kuna mõne ministeer iumi valitsemis alas on relvi käitlevaid asutusi või organisatsioone (nt Kaitseliit), mille osas

teenistuslikku järelevalvet teostada ei saa ning haldusjärelevalve tegemise volitus peaks tulenema seadusest, siis jäeti haldusjärelevalve RelvS-i § 88 lõikesse 2 alles.

Oma kirjas toote välja, et Rahandusministeeriumi valitsemisalas on teenistusrelvi käitlevaks asutuseks üksnes Maksu- ja Tolliamet. VVS-i § 751 lõike 2 kohaselt ei saa haldusjäreleva lve t

teostada asutus, kes on järelevalvatavaga alluvussuhtes: „(2) Haldusjärelevalvet riigi haldusorgani üle teostatakse juhul, kui see ei ole järelevalve teostaja alluvuses.“. Seletuskirjas

selgitatakse, et haldusjärelevalvet teostatakse riigi haldusorganite üle, mis ei ole järelevalve teostaja alluvuses. Haldusjärelevalve puhul ei ole järelevalvatav järelevalve teostaja alluvuses. See eristab haldusjärelevalvet teenistuslikust järelevalvest, mis on ühe halduse kandja sisene,

teenistuslikus alluvuses olevate organite järelevalvesuhe. Siin tuleneb riigi ühe haldusorgani pädevus teostada teise üle teenistuslikku järelevalvet sellest, et üks organ asub teise vahetus

alluvuses. Eelnevast järeldub, et ministeerium ei saa haldusjärelevalvet teostada tema

2 (2)

valitsemisala asutuse üle, sest tegemist on alluvussuhtega ning sellisel juhul on tegemist teenistusliku järelevalvega. Teenistusliku järelevalve teostamise õigus tuleneb VVS-i §-st 93 jj. VVS näeb § 95 lõikes 1 ette, et minister valvab ministeeriumi struktuuriüksuste, ministeer iumi

valitsemisala valitsusasutuste ja nende ametiisikute, samuti muude ministeeriumi hallatava te riigiasutuste tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle.

Seega saab Rahandusministeerium meie hinnangul teostada Maksu- ja Tolliameti teenistusrelvade käitlemise üle vaid teenistuslikku järelevalvet.

Mis puudutab seda, kas näiteks teenistusliku järelevalve teostajal peaks olema teenistusre lva

kandmise õigus, siis Siseministeerium selleks otsest vajadust ei näe. Ilmselt viiakse teenistuslikku järelevalvet läbi eelkõige dokumentidega tutvumise, ametnikega vestlemise, teenistusrelvade hoiutingimuste ülevaatamise jms kaudu, st teenistusrelvi järelevalvet läbiviiv

isik neid ilmselt ei käsitse vms. Kindlasti võiks tõhusamale järelevalvele kaasa aidata, kui järelevalve teostamisse on kaasatud ametnik, kes on läbinud relvaalase väljaõppe ja tunneb

nende käitlemise aspekte. Teenistusrelvade käitlemist reguleerib siseministri 11. septembri 2018. aasta määrus nr 19

„Teenistusrelvade ja nende laskemoona ning lahingumoona liigid ja teenistus relvade, nende laskemoona ja lahingumoona, tulirelva osade käitlemise ning üleandmise kord“. Selle määruse

§ 8 lõige 5 näeb ette, et asutus kontrollib tulirelva, elektrišokirelva, laskemoona ja lahingumoona käitlemise nõuete ja hoiutingimuste täitmist vähemalt üks kord aastas. Selleks, et tagada ministeeriumidel parem ülevaade oma valitsemisalas teenistusrelvade käitlemise üle on

Siseministeerium ette valmistamas määruse muudatust, millega plaanitakse näha ette teenistusrelvi käitlevale asutusele kohustus esitada selle kontrolli tulemus ministeeriumile, kelle

valitsemisalas ta asub. Kui näete vajadust teenistusrelvade käitlemisega seonduva täpsustamiseks, siis ootame ettepanekuid peagi kooskõlastamisele esitatavale eelnõule. Ühtlasi plaanime 2024. aastal alustada RelvS-i regulatsioonide põhjalikku kaasajastamist ning oleme

valmis kaaluma täiendavate nõuete RelvS-i lisamist, kui selleks vajadus peaks olema.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets

siseminister