Kiri

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

[email protected]

Meie 27.02.2025 nr 3-4/559-4

Päring seoses EPIKoja kirjaga ühistranspordi

ligipääsetavuse teemal

Kirjutame seoses Regionaal-ja Põllumajandusministeeriumi kirjaga nr 12-4.1/4562-4, mis oli

vastuseks EPIKoja pöördumisele ühistranspordi ligipääsetavuse teemal, ning EPIKoja

vastuskirjaga 10.02.2025 nr 9, mille saajate seas oli ka Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium.

Esiteks tunnustame, et viimastel aastatel on avaliku teenindamise lepingu alusel liiniveoteenuse

hankimisel üheks kriteeriumiks madalapõhjaliste ja ligipääsetavate sõidukite olemasolu ning kõik

vedajad, kes soovivad hangetel osaleda peavad selle nõudega arvestama.

Kinnitame suundumust, et ligipääsetavusele nõuded laienevad üha enam erasektorisse, kui pakutav

teenus või keskkond on mõeldud kasutamiseks kõikidele inimestele. Näiteks kehtivad ehitistele

ligipääsetavuse nõuded, kui seal osutatakse avalikkusele suunatud teenust või tegemist

avalikkusele ligipääsetava erateega; lift on nõutud suuremates kortermajades; sel aastal hakkavad

hulgale toodetele ja teenustele kehtima uued ligipääsetavuse nõuded (sh §2 lg 3 p 5: lennu-, bussi-,

raudtee- ja veeliikluse sõitjateveoteenuse osad, milleks on veebileht, mobiilsideseadmel põhinev

teenus, elektrooniline pilet, elektroonilise piletimüügi teenus, transporditeabe andmine, reaalajas

reisiteabe andmine, interaktiivne teabeekraan ja iseteenindusterminal). Ühissõidukid, mis on

seotud riigihangete, välisvahendite või muu riigiabiga, peaksid olema ligipääsetavad kõikidele

kasutajagruppidele.

Täpsustaksime ligipääsetavuse sihtrühmi. Eestis on kasutusel inimese elukaarel põhinev

ligipääsetavuse käsitlus. See tähendab, et sihtrühm on 100% elanikkonnast. Iga inimene vajab

ligipääsetavuse elemente oma erinevates eluetappides, nt lapsed, noored, rasedad, väikelaste

vanemad, ajutiste või püsivate erivajadustega inimesed, eakad ning omaste hooldajad. Kui

ühistransport on mõnes eluetapis ligipääsmatu, peavad inimesed muutma oma liikumisharjumusi

või halvemal juhul täielikult sõltuma kellestki teisest, kellele omakorda langeb hoolduskoormus.

Veel, näiteks noored pered, kes on sunnitud autokasutajaks lapsevankriga liikumise ajal, pigem ei

hakka hiljem uuesti ühistranspordi kasutajateks. Ühistranspordi ligipääsetavus on oluline

iseseisvaks hakkamasaamiseks, elatise teenimiseks, tervishoius, hariduses, turismis ja sotsiaalelus

osalemiseks.

Riiklik strateegia Eesti 2035+ ja Puuetega inimeste õiguste konventsioon (artikkel 4 §1 lg „b“,

„c“; artikkel 9) näevad ette ligipääsetavuse edendamist kõikides eluvaldkondades. Eesti 2035+

2 (2)

tegevuskava 2024 avaldatud versioonis on kirjas lk 13: „Liikuvuse oluliseks väljakutseks on ühelt

poolt säästliku liikuvuse mugavuse tagamine, et vähendada inimeste sõltuvust isiklikust

sõiduautost, ning teiselt poolt sellega kaasneva keskkonnajalajälje vähendamine. Praktikas

tähendab see kestlike liikumisviiside soodustamist vajaliku taristu loomise ja autostumise

peatamise kaudu, inimeste nügimist, suunates neid tegema kestlikke valikuid, ning kasutaja

vajadustele vastava ühistranspordisüsteemi edasiarendamist.“ Lk 27 on välja toodud tegevus

„Efektiivse, ligipääsetava ja jätkusuutlikult majandatud ühistranspordi (sh Liikuvusreformi

kontseptsiooni rakendamine) ja jagatud liikumisviiside konkurentsivõime kasvatamine koostöös

KOV-idega (sh paindliku ja kasutajamugava nõudetranspordi ja sotsiaaltranspordi

arendamine).“ (Eesti 2035+ tegevuskava 25.04.2024) Riigikantselei juures töötanud

ligipääsetavuse rakkerühma töö tulemusel avaldatud lõppraportis on poliitikasoovitused

ühistranspordi ligipääsetavuse edendamiseks Eestis ja valitsusasutused veavad eest oma

valdkonna soovituste elluviimist.

Kommertsliinide ligipääsetavuse osas olete välja toonud põhjendusi, miks praegu kommertsliinide

ligipääsetavus on reguleerimata ning miks seda probleemi pole saanud lahendada. Ühistranspordi

ligipääsetavuse probleemistik on tõesti keerukas, kuid samas ka väga oluline ära lahendada.

Valdkonna eest vastutav ministeerium, seadusloomes osalejana, ei pea lahendusi otsides jääma

täielikult kinni olemasolevasse regulatsiooni, vaid saab uurida ka muid võimalusi murekohtade

lahendamiseks. Kui pehmemad meetodid ei aita, siis saab ühiskondlikke probleeme lahendada ka

seadusmuudatuste ja reformide teel.

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi läbiviidava ühistranspordireformi kontseptsioonis lk 9

on kirjeldatud ühistranspordi ligipääsmatusest tekkivad laiemad probleemid ühiskonnas ning

võetud kokku eesmärgiga „Kõigile kasutajagruppidele (ka lapsed, puuetega inimesed, eakad)

ligipääsetav, taskukohane ja regionaalselt kättesaadav ühistransport on nende eesmärkide

saavutamiseks vältimatult vajalik.“ Lk 11 on öeldud, et „Sellest tulenevalt viiakse Eesti

ühistranspordisüsteemis ellu järgmised muutused […] Kehtestatakse nõuded ühistranspordi

laiapõhjalise ligipääsetavuse tagamiseks.“

Kui hetkel veel teie hinnangul realistlikult rakendatavat lahendust selgunud pole, siis palume

kirjeldada, mida lahenduste leidmiseks tehakse ja millist tuge teistelt ligipääsetavust

edendavatelt organisatsioonidelt oodatakse. Näiteks, kui oleks plaanis ühistranspordi

ligipääsetavuse teemalisi arutelusid realistlike ligipääsetavate lahenduste otsimiseks, siis oleks

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium huvitatud osalemisest ning saame ka lisakontakte

teistest organisatsioonidest välja pakkuda.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Agnes Einman

osakonnajuhataja

Krista Erg-Scacchetti

5662 8067 [email protected]